SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta

1.2.2012 - (15975/2010 – C7‑0432/2010 – 2010/0248(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: José Bové

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta

(15975/2010 – C7‑0432/2010 – 2010/0248(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15975/2010),

–   võttes arvesse lepingu (mis on sõlmitud kirjavahetuse teel Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel ning milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) projekti (15974/2010),

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0432/2010),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0023/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

1995. aastal käivitatud Barcelona protsessi raames sõlmis Euroopa Liit assotsiatsioonilepingud kümmekonna Vahemerest lõunasse jääva riigiga, et tugevdada dialoogi ja koostööd rahul, turvalisusel ja jõukusel rajaneva piirkonna loomiseks.

Hiljem muutus esmaseks eesmärgiks vabakaubanduspiirkonna rajamine, mille esimeseks sammuks oli põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimine. 2005. aastal volitas Euroopa Ülemkogu vastavalt Rabati tegevuskavale komisjoni pidama läbirääkimisi mitme Vahemere piirkonna riigiga, et kehtestada tingimused põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise liberaliseerimiseks. Üks asjaomastest riikidest oli Maroko Kuningriik.

Euroopa Liidu ja Maroko vaheline assotsiatsioonileping jõustus aastal 2000. 2010. aasta detsembris allkirjastas Euroopa Liidu Nõukogu dokumendi, mis võimaldab alustada Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise liberaliseerimise teist etappi, kui Euroopa Parlament on dokumendi ratifitseerinud.

2011. aasta kevadel Tuneesias, Egiptuses., Liibüas ja Süürias toimunud sündmuste valguses tõdeb raportöör, et praeguseks sõlmitud liberaliseerimiskokkulepped ei ole täitnud neile seatud eesmärke ning tõstatab küsimuse, kas on kohane jätkata poliitikat, mis soosib mõjukate osalejate majandushuve, arvestamata seejuures ei asjaomastele rahvastele põhjustatava sotsiaalse kahju ega ka täheldatud keskkonnakahjustustega.

Põllumajanduses ja kalanduses seab selline uus leping mõlema osapoole jaoks esikohale tugevalt kapitaliseeritud suurpõllumajanduse, seda väike- ja perepõllumajanduse arvel. Köögiviljade (kurk, tomat, baklažaan, suvikõrvits, küüslauk) ja puuviljade (apelsin, klementiin, melon, maasikas) sooduskvootide suurendamine seab Euroopa tootjad väga rasketesse konkurentsitingimustesse ega toeta samas põllumajanduse tasakaalustatud arengut Marokos.

Puu- ja köögivilja hinnast moodustavad suurima osa tööjõukulud. Maroko põllumajandustöötajate palk on suurusjärgus 5 eurot päevas. Madal palk tuleneb asjaolust, et Maroko tööseadusandlus ei luba põllumajandustöötajatel ametiühinguid moodustada ja seega kollektiivläbirääkimisi pidada.

See seletab ka jätkuvat laste tööjõu kasutamist. UNICEF teatab, et „Marokos on enam kui 1,5 miljonit kooliealist last jäetud ilma õigusest haridusele” ning rõhutab: „Enamikku lapsi, kes koolis ei käi, ähvardab majanduslik ekspluateerimine, nad pannakse tegema käsitööd ja töötama põllumajanduses tingimustes, mis ei ole laste tervist ja psüühilist tasakaalu silmas pidades mitte alati rahuldavad.”

Marokoga kaubanduslepingu ratifitseerimise vältimatud eeltingimused on muu hulgas ametiühingute moodustamise õiguse tunnustamine ja austamine ning jõulise poliitika rakendamine, et võidelda laste tööjõu kasutamise vastu.

Probleeme tekitab piiril kohaldatava puu- ja köögiviljade hinna usaldusväärsus. Paljud tootjate organisatsioonid peavad selles valdkonnas väga murettekitavaks sisseveohindade süsteemist kõrvalehiilimist, eelkõige värske tomati puhul. Selle ebakõla tõttu saavad ettevõtjad tänu kehtivate eeskirjade kuritarvitamisele tollis deklareerida tegelikust madalamat hinda ning seetõttu maksta puu- ja köögivilja eest väiksemat imporditolli. Hispaania puu- ja köögiviljatootjate ja -eksportijate ühendus FEPEX on muide pöördunud selles küsimuses Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole.

Enne kui jätkata turu avamist lisakvootidele, tuleb muuta toimivaks tollitõkked ja tagada kontroll impordihindade üle.

Maroko ekspordikvoote reguleerib 1986. aastal loodud riiklik struktuur – sõltumatu ekspordikontrolli ja koordineerimise asutus (EACCE), kes soodustab suuri (valdavalt Maroko ja Prantsuse) segakapitalil põhinevaid ekspordiga tegelevaid kontserne. Nii näiteks langeb 70% Maroko tomatiekspordist kolme kontserni arvele, seetõttu saab Maroko perepõllumajandus sellisest lepingust väga vähe kasu.

Maroko nn rohelise kava eesmärk on arendada ekspordile orienteeritud põllumajandust ja kaasata välisinvestoreid. Viimaste käsutusse antakse parimad niisutatavad maad. Paljud Marokos tuntud isikud ja teadlased mõistavad hukka selle, et kohalikule toiduainetoodangule ja perepõllumajandusele eraldatakse liiga vähe vahendeid.

Selle musternäide esitatakse Euroopa Liidu rahastatud uuringus, mille koostas Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) jaoks organisatsioon „Invest in MED” (uuring nr 14 / aprill 2010, lk 83), kelle teabe tõesuses ei tohiks olla kahtlust. See puudutab Abu Dhabi fondi TIRIS EURO ARAB (TEA) investeeringut, mille jaoks anti Maroko lõunaosas Guelmini linna lähedal 700 000 hektarit maad tsitruse-, oliivi- ja köögiviljaistanduste rajamiseks. Sedalaadi projekti arendamine näitab, et vabakaubanduslepingu sõlmimise väljavaade on pannud rahandustegelased aegsasti valmistuma ja end ELi naabrusse valmis seadma.

Bilanss on negatiivne ka keskkonna seisukohalt, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu põhimõtte kaitsta keskkonda ja minimeerida kliimamuutuse ohtu. INRA (Institut National de la Recherche Agronomique) läbi viidud võrdlusuuringu kohaselt kulub tomatikilo tootmiseks Marokos 100 liitrit vett, Prantsusmaal aga vaid 10 liitrit.

250 000 tonni tomatite eksportimine on võrdväärne 25 miljoni kuupmeetri vee väljaveoga. Berliini Humboldti Ülikooli korraldatud uuringu andmetel langeb põhjaveetase Soussi piirkonnas, kuhu on koondunud tomatikasvatus, mitme järjestikuse põua-aasta tagajärjel 1–2 meetrit aastas. Aastaseks veedefitsiidiks arvestatakse 260 miljonit kuupmeetrit. Järelikult põhjustab ligi kümnendiku sellest defitsiidis tomatieksport. Üha napimate veevarude kasutamine toimub kohaliku toiduainetetoodangu arvel.

2006. aastal alustasid Lääne-Saharas Dakhla ümbruses tööd agrotööstusettevõtted, kes kasutavad rannikualade põhjavett. Kõnealuste varude ülemäärane kasutamine toob pikemas perspektiivis kaasa magevee sooldumise, mis ohustab kohalike elanike veega varustamist.

Komisjon, kes on keskendunud tolliküsimustele, ei ole ikka veel hinnanud kõnealuse lepingu sotsiaalset, ökoloogilist ja majanduslikku mõju. Et Euroopa Parlament saaks selles küsimuses esitada asjatundliku seisukoha, on vaja põhjalikku uuringut.

Kui Euroopa Liit sõlmib vabakaubanduslepinguid, on sellel vahetu mõju ühenduse eelarvevahenditele, sest lepingute sõlmimise tõttu kaovad tollitulud. Raportööri kahetsuseks on komisjoni vastavad hinnangud ebamäärased. Raportöör soovib, et komisjon teostaks kiiresti vastava uuringu ja esitaks ettepanekud Euroopa Liidu eelarvetulude tagamiseks.

Raportöör on viimastel kuudel mitmel korral tõstatanud küsimuse Euroopa Liidu ja Maroko vahelise lepingu territoriaalse kohaldamisala kohta. Mitu riiki, sealhulgas Ameerika Ühendriigid on sõlminud Maroko Kuningriigiga vabakaubanduslepingud, millest on selgesõnaliselt välja jäetud Lääne-Sahara. Seda tehti selleks, et mitte mõjutada ÜRO egiidi all peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi, millega püütakse leida poolte vahel rahumeelset lahendust. Kuna komisjon ja Euroopa Parlamendi õigusteenistus on selles küsimuses erinevatel seisukohtadel, leiab raportöör, et ta ei suuda tagada, et kõnealune vabakaubandusleping on kooskõlas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks siduvate rahvusvaheliste lepingutega.

Et kinni pidada Euroopa Parlamendi kodukorra artiklist 52, on raportöör kohustatud teatama, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon soovitab Euroopa Liidu ja Maroko vahelise lepingu heaks kiita, vastupidiselt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusele ning käesolevas seletuskirjas esitatud argumentidele.

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (13.7.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja muudatused) sõlmimise kohta
(15975/2010 – C7‑0432/2010 – 2010/0248(NLE))

Arvamuse koostaja: Lorenzo Fontana

PA_Leg_Consent

LÜHISELGITUS

Kavandatav leping võimaldaks liberaliseerida kohe 45% Euroopa Liidu impordist Marokosse ja 55% Maroko impordist Euroopa Liitu. Lepinguga nähakse ette ka soodustuste suurendamine puu- ja köögiviljasektoris, kus Maroko tooted moodustavad 80% impordist Euroopa Liitu.

Sellise lepingu jõustamisega muutub liidu turg vastuvõtlikuks ohtudele, mille võivad põhjustada negatiivsed majanduslikud muutused köögiviljakasvatusega tegelevates piirkondades. Arvestades tõsist kriisi puu- ja köögiviljaturul, võivad ka väiksemad kogused kolmandatest riikidest pärit tooteid ebastabiilsust suurendada.

Erilist muret valmistab liidu süsteemi võime teostada järelevalvet ajakava ja tariifikvootide üle ning need jõustada, kuna Maroko tootjad eiravad neid sageli, nagu on teatanud kõnealuses valdkonnas tegutsevad ettevõtjad 2009. ja 2010. aastal.

Kokkuvõttes on ilmne, et poolte vahel kokku lepitud tariifimäärade vähendamine ei ole tasakaalus.

Marokost Euroopa Liitu imporditud tooted ei ole kooskõlas liidu kõrgete standarditega keskkonnakaitse, töötingimuste, ametiühingute kaitse, dumpinguvastaste määruste ja toiduohutuse valdkonnas.

Eelkõige keskkonnakaitse valdkonnas on Euroopa ja Maroko toodete sanitaar- ja fütosanitaarnõuete erinevus märkimisväärselt suur.

Kavandatavas lepingus ei pakuta lahendust geograafilise tähisega seotud probleemidele, mille üle alustatakse läbirääkimisi pärast lepingu jõustumist.

Lääne-Sahara piirkonna küsimus, mille kohta on küsitud Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamust, vajab põhjalikku hindamist. Sõltumata sellest, kas kõnealused territooriumid saab lepingusse lisada või mitte, püsib endiselt probleem seoses pideva inimõiguste rikkumisega. Inimõiguste täielikuks kaitsmiseks võiks Euroopa Liit kasutada majanduslikke ja kaubanduslikke argumente ning seada selliste lepingute allkirjastamise eeltingimuseks täieliku kinnipidamise inimõigustest.

Antud juhul suurendataks lepinguga juba olemasolevaid tõsiseid konkurentsiprobleeme, mis on tingitud tööjõukulude erinevusest Euroopa Liidus ja Marokos, kus toidu- ja põllumajandussektor on orienteeritud arengule ja suurte tootekoguste eksportimisele.

Lisaks peavad liidu tootjad tulema toime suure kvootide kasvuga, mis tuleneb lepingutest teiste Vahemere piirkonna riikidega.

Euroopa tootjad juba kannatavad asjaolu pärast, et Maroko tooted, näiteks tomatid, jõuavad liidu turule tavalisest Euroopa toodete turustamise ajast erineval ajal, see avaldab negatiivset mõju turu arengule ja suurendab eelkõige hindade volatiilsust.

Lisaks peaks Euroopa Parlament vastavalt Lissaboni lepingule pakkuma komisjonile suuremat tuge sünergia ja koostöö kujul ning osalema probleemide lahendamises ja vahetama häid tavasid kogu õigusloomeprotsessi jooksul.

Sellisel juhul saaks muuta lepingu tasakaalustatumaks, kaasata see piirhinna režiimi reformi, ühtlustada sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ning keskkonnalaseid erinevusi ning lisada sotsiaalsed ja dumpinguvastased klauslid.

*******

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek keelduda nõusoleku andmisest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 14 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Richard Ashworth, Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Marc Tarabella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luís Paulo Alves, Salvatore Caronna, Spyros Danellis, Giovanni La Via, Maria do Céu Patrão Neves
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Oreste Rossi

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta
(15975/2010 – C7‑0432/2010 – 2010/0248(NLE))

Arvamuse koostaja: Carmen Fraga Estévez

PA_Leg_Consent

Kalanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek lepingu sõlmimiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.9.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	12 8 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Josefa Andrés Barea, Alain Cadec, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Carl Haglund, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luis Manuel Capoulas Santos, Diane Dodds, Matthias Groote, Raül Romeva i Rueda, Nikolaos Salavrakos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Iratxe García Pérez

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 7 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, María Auxiliadora Correa Zamora, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Amelia Andersdotter, José Bové, George Sabin Cutaş, Mário David, Syed Kamall, Silvana Koch-Mehrin, Inese Vaidere
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Véronique De Keyser, Jutta Haug, Younous Omarjee, Pier Antonio Panzeri, Jean Roatta