SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimise kohta

26.1.2012 - (09771/2011 – C7‑0206/2011 – 2010/0343(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Vital Moreira

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimist

(09771/2011 – C7‑0206/2011 – 2010/0343(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09771/2011),

–   võttes arvesse 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu projekti (08134/2011),

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigetele 3 ja 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0206/2011),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A7-0024/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping[1] asendab praeguse 2001. aasta lepingu, millega EL on ühinenud[2]. Uue lepingu eesmärk on edendada maailma kakaomajanduses rahvusvahelist koostööd, luua sobiv raamistik kõigi kakaoga seotud küsimuste arutamiseks valitsuste vahel ja erasektoriga, aidata tugevdada lepinguosaliste rahvuslikku kakaomajandust, püüda saavutada õiglasi hindu, mis annavad õiglast majanduslikku tulu nii tootjatele kui ka tarbijatele, edendada majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt säästvat kakaomajandust, edendada maailma kakaomajanduse läbipaistvust asjaomase statistika kogumise, analüüsi ja levitamise ning asjakohaste uuringute läbiviimise kaudu, püüda kaotada kaubandustõkked, edendada ja õhutada šokolaadi ning kakaopõhiste toodete tarbimist ning õhutada osapooli parandama kakao kvaliteeti.

Kokkuvõttes tahtetakse lepinguga muuta läbipaistvamaks ja jätkusuutlikumaks sektorit, mis annab kogu maailmas elatist 50 miljonile inimesele[3]. 1973. aastal asutatud ja Ühendkuningriigis Londonis asuv Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO) haldab kõnealuse lepingu sätteid ja teostab selle täitmise järelevalvet. Kõik lepingu osapooled on ICCO liikmed.

2010. aasta kakaolepingule saab alla kirjutada ning selle heakskiitmis-, sõlmimis- ja ratifitseerimiskirjad esitada kuni 30. septembrini 2012. Seega peab EL selle Lissaboni lepingu nõuetele vastava ratifitseerimismenetluse lõpule viima enne nimetatud kuupäeva.

Lissaboni lepingu rakendamisest saadik tuleb saada Euroopa Parlamendi nõusolek kõigile lepingutele, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. See hõlmab ka ELi ühist kaubanduspoliitikat, mille ühe osa moodustab 2010. aasta kakaoleping. Järelikult tuleb enne 2010. aasta kakaolepingu sõlmimist saada selleks parlamendi nõusolek. Nõusolek on ametlik vaheetapp, mis järgneb lepingu allkirjastamisele ELi nõukogu poolt ja eelneb selle ametlikule sõlmimisele nõukogu poolt.

EL allkirjastas 2010. aasta kakaolepingu 10. juunil 2011 ning sellest kuupäevast alates on lepingut ajutiselt kohaldatud. 2011. aasta oktoobri lõpuks olid 2010. aasta kakaolepingu allkirjastanud ka kolm suurimat kakaoeksportijat (Côte d'Ivoire, Ghana ja Indoneesia) ning Šveits.

2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping

25. juunil 2010 otsustati maailma juhtivaid kakaod tootvaid ja tarbivaid riike koondaval ÜRO kakaokonverentsil[4] sõlmida 2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping, mis asendab 2001. aasta lepingu. Uut lepingut kohaldatakse 10 aastat ja seda aega võib pikendada kahe kaheaastase ajavahemiku võrra.

2010. aasta lepingu eesmärk on luua tingimused õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks ülemaailmseks kakaokaubanduseks ning tugevdada selleks ICCO raames rahvusvahelist koostööd tootjate ja tarbijate vahel. Leping annab ICCO-le, mille liikmesriikide arvele langeb praegu ligi 85% maailma kakaotoodangust ja üle 60% ülemaailmsest tarbimisest, senisest tõhusama ja kaasavama juhtimisstruktuuri. ICCO kõrgeimas juhtorganis, Rahvusvahelises Kakaonõukogus, on kakaod eksportivatel ja importivatel liikmesriikidel ühesugune hääleõigus. Hääleõiguse kaal on proportsionaalne viimase kolme aasta keskmise ekspordi- ja impordimahuga. ELile kui ühtsele lepinguosalisele kuuluvad enam kui pooled importivate liikmesriikide häältest.

2010. aasta leping muudab turgu läbipaistvamaks, kuna tugevdab ICCO rolli andmete kogumisel, käitlemisel ja levitamisel ning ettevõtete ja VVOdega koostöö tegemisel. Lepinguga suurendatakse ICCO volitusi seoses projektidega, mis peavad tugevdama riikide kakaomajanduste suutlikkust ja muutuvale nõudlusele reageerimise võimet. Uues lepingus sõnastatakse jätkusuutliku kakaomajanduse selged eesmärgid ning tunnistatakse majandusliku tasuvuse ja sotsiaalse ja ökoloogilise vastutuse tähtsust kogu väärtusahela ulatuses. Tunnistatakse vajadust tagada õiglane kakao hind ja õiglane tulu, edendada kakao kvaliteeti ja arendada toiduohutusmenetlusi.

Kakao tootmine ja ülemaailmne tarneahel

Kakao viljelus toob tulu seda kasvatavatele, töötlevatele ja tarbivatele riikidele. Kakaod kasvatatakse troopikavööndi 40 riigis enam kui kaheksal miljonil hektaril ning see läbib pika ja keerulise ülemaailmse tarneahela tootjatest kokkuostjate, eksportijate, töötlejate, šokolaaditootjate ja jaemüüjate kaudu kuni tarbijani.

Suurim tootmispiirkond Aafrika annab 70% maailma toodangust, mis tuleb valdavalt Côte d’Ivoire’ist ja Ghanast. Ladina-Ameerika ning Aasia ja Okeaania annavad kumbki 13% kakaotoodangust[5]. EL impordib enam kui 80% oma kakaost Lääne-Aafrikast. Euroopa šokolaaditööstus on maailma suurim.

Üle 90% maailma kakaost kasvatavad 5,5 miljonit väiketalunikku[6] ning veel 14 miljonit põllumajandustöötajat on selle tootmisest otseselt sõltuvad[7]. Kakaokasvatuses kohtab palju vaesust, vananenud põllumajandustehnikat ja laste tööjõu kasutamist. EL, kes on maailma suurim kakao importija ja tarbija ning kelle piirides asuvad suuremad kakaotöötlejad ja šokolaaditootjad, vastutab suurel määral kakaosektori jätkusuutlikkuse suurendamise eest[8].

Laste töö kasutamisega seotud probleemid

Üks peamisi küsimusi, mille Euroopa Parlamendi liikmed kõnealuse lepingu läbivaatamisel tõstatasid, oli laste tööjõu kasutamine kakaoistandustes. Kakaoseemnete eemaldamine on endiselt tööjõumahukas tegevus, sest mehhaaniline lõikamine võib kergesti seemneid kahjustada. Paljudes aruannetes on näidatud, et kakaokasvatajad kasutavad istandustes endiselt laste tööjõudu. Olukord on murettekitav, olgugi et suur osa lapsi töötab oma peres. Lapsele sobimatu töö kasutamise probleem nõuab kiiresti lahendamist.

Sellega seoses korraldas rahvusvahelise kaubanduse komisjon 16. märtsil 2011 Euroopa Parlamendis kuulamise, millel osalesid ILO, ICCO ja Maailma Kakaosihtasutuse esindajad. Üldjoontes oldi ühel meelel, et 2010. aasta kakaolepingu eesmärgid on ILO põhimõtetega kooskõlas ning et lepingu artiklid 42 ja 43 on laste tööjõu küsimuse lahendamisel lähtepunktiks.

Laste tööjõu kasutamine teeb Euroopa Parlamendi liikmetele tõsist muret, mida nad on seoses laste tööjõuga üldiselt ning eriti seoses kakaosektoris toimuva alaealiste ekspluateerimise ja nendega kaubitsemisega väljendanud arvukates resolutsioonides ja komisjonile esitatud küsimustes, nõudes laste töö keelustamist kaubavahetuses ning ühe võimalusena tootemärgise „toodetud laste tööd kasutamata” juurutamist[9].

Raportööri arvates tuleks seda küsimust käsitleda eraldi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsioonis, mis tuleks vastu võtta koos käesoleva raportiga, et tõsta teadlikkust probleemidest seoses laste tööga kakaoistandustes.

Kokkuvõte

Raportöör on veendunud, et 2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping mõjub positiivselt kõigile kakaomajanduses osalejatele ning loodab sellest pikaajalist praktilist kasu väiketalunikele ja nende kogukondadele. Seetõttu soovitab raportöör parlamendil anda nõusolek lepingu sõlmimiseks.

• [1]  http://www.icco.org/pdf/agree10english.pdf.
• [2]  Varasemad rahvusvahelised kakaolepingud pärinevad aastatest 1972, 1975, 1980, 1986, 1993 ja 2001.
• [3]  ICCO (Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon) ja Maailma Kakaosihtasutuse andmed.
• [4]  See korraldati ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) egiidi all.
• [5]  Maailma kakaomajanduse tulevik. Kas buum ja krahh? Dr. Jean-Marc Anga, ICCO (http://www.icco.org/pdf/Boom_and_Bust.pdf).
• [6]  Suurtootmine toimub Brasiilias, Ecuadoris, Indoneesias ja Malaisias.
• [7]  Maailma Kakaosihtasutuse ja Troopiliste Toorainete Koalitsiooni hinnangud. Kakaobaromeeter 2010. (http://www.koffiecoalitie.nl/tcc/content/download/416/2948/file/TCC_COCOA_Barometer%202010%20(final).pdf).
• [8]  ICCO andmetel jahvatatakse ja tarbitakse ELis umbes 40% maailma kakaost.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0272.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, María Auxiliadora Correa Zamora, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Carmen Fraga Estévez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Amelia Andersdotter, José Bové, George Sabin Cutaş, Mário David, Syed Kamall, Silvana Koch-Mehrin, Inese Vaidere, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Véronique De Keyser, Jutta Haug, Pier Antonio Panzeri, Traian Ungureanu