RAPORT Ettepanek nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks

10.2.2012 - (C7‑0015/2012 – 2012/0801(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks

(C7‑0015/2012 – 2012/0801(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0015/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0036/2012),

A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 9. veebruari 2012. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

LISA 1: Baudilio Tomé Muguruza ELULOOKIRJELDUS

Sündinud 12. mail 1962. aastal Hispaanias Leónis. Abielus, kolm last.

Haridus ja akadeemiline kogemus

– Kraad õigusteaduses, Universidad Complutense de Madrid, 1985.

– Kraad majandusteaduses, UNED, 1989.

– Master of Laws and International Tax Programme, ITP/LL.M. Harvard Law School, 1992. Fulbrighti ja rahandusministeeriumi stipendium.

– Hispaania keskpanga koolituskeskuse korraldatud rahandusinspektorite ettevalmistav kaugõppekursus, 1984.

– Hispaania majandus- ja rahandusministeeriumi riigirahanduse kool. Riiklike finantsinspektorite ettevalmistuskursus, 1987. Finantskontrolli ja avaliku sektori auditi erikursus, 1988.

– Riigirahanduse dotsent ülikooli Universidad Complutense de Madrid õigusteaduskonnas, 1993–1995. Andis ka maksunduse kursusi Hispaania majandus- ja rahandusministeeriumi riigirahanduse koolis, Comillase ülikoolis ja arvukatel õppepäevadel ning seminaridel.

Ametialased kogemused

– Riigi finantsinspektor alates 1986. aastast, praegu vaneminspektor, finantskontrolör ja audiitor. Eriülesandeid täitev riigi finantsinspektor, finantskontrolör ja audiitor.

– Maksuinspektor maksuameti La Coruña büroos aastatel 1988–1989.

– Maksuameti äriühingute maksustamise küsimuste koordinaator aastatel 1989–1995, osales ettevõtte tulumaksu reformimisel ning tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ühendamise väljatöötamisel ning esindas Hispaania valitsust ettevõtte tulumaksu ja Euroopa äriühingu maksustamist käsitlenud nõukogu ja komisjoni töörühmades.

– Madridis asuva ja rahandusministeeriumi juures tegutseva maksuameti otsuste vaidlustamiseks esitatud maksumaksjate edasikaebusi läbi vaatava sõltumatu majandus- ja halduskohtu liige aastatel 1995–1996.

– Peaministri büroo majandus- ja sotsiaalküsimuste osakonna direktor aastatel 1996–1998, kelle ülesanne oli abistada ja nõustada peaministrit riiklikes ja rahvusvahelistes majandusküsimustes, sealhulgas Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ettevalmistamine.

– Peaministri eelarvebüroo direktor, ministriabi ametiastmel aastatel 1998–2000. Vastutas peaministri abistamise eest eelarvepoliitika kujundamisel ja riigieelarve üle kontrolli teostamisel. Valitsuse majandusasjade delegeeritud komisjoni liige. Sellel ametikohal koordineeris ta Hispaania valitsuse seisukohta läbirääkimistel Euroopa Liidu finantsperspektiivi üle aastateks 2000–2007.

– Teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi telekommunikatsioonide ning infoühiskonna riigisekretär aastatel 2000–2002. Esindas Hispaania valitsust Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus telekommunikatsiooni- ja audiovisuaalküsimustes. Kui Hispaania oli Euroopa Liidu eesistuja, vastutas ta telekommunikatsioonivaldkonda käsitlenud direktiivide paketi ja e-Euroopa 2005 strateegilise kava vastuvõtmise edendamise eest. Telekommunikatsioonide ja infoühiskonna nõuandva kogu asepresident. Infoühiskonda käsitleva ministeeriumidevahelise komisjoni liige.

– Esimene president riigi osalusega äriühingus Red.es, mis loodi eesmärgiga edendada infoühiskonda ning laiendada infoühiskonna pakutavaid võimalusi kõigile haldusüksustele ning sotsiaal- ja majandustegevuse sektoritele.

– Peaministri büroo teadusuuringute ja poliitilise kommunikatsiooni osakonna direktor aastatel 2002–2004.

– Telefónica Internacional, S.A. ja Banco Exterior de España, S.A. nõukogude liige (1996. aastast kuni täieliku erastamiseni).

– Järgmiste riigi osalusega äriühingute nõukogu liige: Correos y Telégrafos (1996–2000), Carlos V ja Felipe II mälestusürituste eest vastutanud riigiettevõte (Sociedad Estatal para la conmemoración de los centenarios de Carlos V y Felipe II) (1997–2000), välismaal kultuurilist tegevust arendav riigi äriühing SEACEX (2002–2004).

– Valitsuse esindaja riikliku sotsiaalkindlustuse instituudi nõukogus, riikliku tööhõiveinstituudi üldnõukogus ja sotsiaalmajanduse edendamise riikliku instituudi üldnõukogus.

– Analüüside ja sotsiaaluuringutega tegeleva sihtasutuse FAES peasekretär aastatel 2002–2004, vastutas uue poliitilise sihtasutuse ning riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste programmide ettevalmistamise, korraldamise ja strateegilise määratlemise edendamise eest.

– Hispaania parlamendi liige (kaheksas ja üheksas koosseis) (2004–2008 ja 2008–2011). Majandus-, rahandus-, eelarve- ja teadus- ning tehnoloogiakomisjonide liige. Erakonna Partido Popular kõneisik finantsküsimustes parlamendi majandus- ja finantskomisjonis.

Publikatsioonid

– Artiklid ja kaastööd seminaridele, erialaajakirjadesse ja raamatutesse maksu-, majandus- ja finants-, infoühiskonna ning poliitika küsimustes.

– „Guía del Impuesto sobre Sociedades”, Editorial CISS. Valencia, 1996. Mitu autorit.

– „La reforma del sistema educativo: el reto de la excelencia”. FAES, 2009.

– „España, claves de prosperidad”. Editorial Gota a gota. Madrid, 2010. Mitu autorit.

– „Estrategia 2020, una nueva agenda del Lisboa”. Sihtasutuse FAES panus Euroopa Komisjoni konsultatsioonidesse. FAES, 2010. Raportöör.

Praegune ametikoht

– Zaragoza esindaja parlamendi 10. koosseisus.

– Uurimistegevuse ja programmide koordinaator ning erakonna Partido Popular üleriigilise juhatuse liige.

– Analüüside ja sotsiaaluuringutega tegeleva sihtasutuse FAES juhatuse liige.

LISA 2: Baudilio Tomé Muguruza VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialased kogemused

1.      Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või tulemusauditi alal.

Mu rohkem kui 25 aasta pikkune teenistuskäik on möödunud avalikus sektoris ametniku, kõrge riigiteenistuja või parlamendiliikmena. Olen kogu aeg olnud ametnik, kas aktiivses teenistuses või lähetusel. Enamik ametikohti, kus ma olen töötanud, on olnud seotud eelarveprotsessiga, olgu selleks maksusüsteemi kujundamine ja jõustamine või eelarvetsükli eri aspektid: planeerimine, koostamine, heakskiitmine ja kontroll.

Õigusteaduse kraadi omandamise järel läbisin avaliku konkursi ja sain riigi vaneminspektoriks finantsküsimustes, seejärel õppisin riigirahanduse koolis kaugõppes ning omandasin finantsinspektori, riigi finantskontrolöri ja audiitori kvalifikatsiooni. Usun, et sain neis kahes ametis hea koolituse era- ja avaliku sektori arvepidamises ja tehnikas, et hinnata, kas nii maksumaksjad kui ka kulukeskused järgivad eelarve täitmise korda. Täiendasin end erialaselt majandusteaduste kraadi omandamisega.

Maksuinspektorina oli mul võimalus kohaldada auditeerimistehnikat, et kontrollida reglementeeritud menetlust kasutades sõltumatult äriühingute ja spetsialistide maksustaatust. Maksuametis äriühingute maksuküsimuste koordinaatorina töötatud aeg võimaldas mul saada laialdase ülevaate maksusüsteemist ning selle mõjust majandus- ja eelarvepoliitikale. Täiendavaid kogemusi sain Harvardi ülikoolis, kus ma õppisin peamiselt maksusüsteemide kujundamist ning otseste ja kaudsete maksude mõju. Majandus- ja halduskohtu liikmena oli mul võimalus osaleda maksusüsteemi nõuetekohast rakendamist jälgiva kollegiaalse kogu aruannete koostamises, arutamises ja vastuvõtmises. Sain kõiki neid kogemusi väga kasulikult rakendada aastatel, mil ma töötasin riigirahanduse dotsendina ülikoolis Universidad Complutense de Madrid.

Töötasin neli aastat Hispaania peaministri majandusnõunikuna, kõigepealt peaministri büroo majandus- ja sotsiaalküsimuste osakonna direktorina ja hiljem peaministri eelarvebüroo direktorina. Mu vastutus ja üleanded olid väga laiaulatuslikud, aga peamine rõhuasetus oli eelarveprotsessil, nii planeerimise, väljatöötamise ja rakendamise kui ka makromajanduslike eesmärkide täitmise osas, mis toimus tegevust pidevalt majandus- ja rahandusministeeriumiga koordineerides.

Telekommunikatsiooni ning infoühiskonna riigisekretärina vastutasin valitsuses telekommunikatsiooni, audiovisuaalsektori ja infoühiskonna eest. Minu ülesanne oli hallata eelarvet, mis oli ette nähtud uue tehnoloogia valitsuses ja kogu ühiskonnas kasutamise laiendamise edendamiseks ning nendes sektorites teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Sama eesmärki täitsin ma ka riigi osalusega äriühingus Red.es, mille asutaja ja esimene president ma olin. Nii riigisekretariaadi kui ka äriühingu Red.es programmid said rahalist tuge ELi eelarvest.

Parlamendiliikmena töötades olen samuti keskendunud riigi rahandusele, kuna suur osa sellest tööst toimub majandus- ja rahanduskomisjonis, mille kõneisik ma olin rahandusküsimustes, ning eelarvekomisjonis. Olen olnud maksustamist, pettusevastast kontrolli ja rahapesu käsitlenud seaduste ning Hispaania kontrollikoja koostatud eri aruannete raportöör vastavas parlamendikomisjonis.

2.      Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete erialase karjääri jooksul osalenud?

1992. aastal, kui olin lõpetanud rahandusministeeriumi stipendiumiga rahastatud õpingud Ameerika Ühendriikides, pöördusin tagasi äriühingute maksuküsimuste koordinaatori ametikohale. Seejärel asusin tööle maksuameti meeskonnas, mis algatas äriühingute maksustamise põhjaliku uuendamise, lähendades neutraalsuse põhimõttele tuginedes maksustatava tulu raamatupidamistulemustega, kaotades dividendide topeltmaksustamise ning tuues äriühingute restruktureerimisse sisse rahvusvahelise maksusundusalase läbipaistvuse ja neutraalsuse.

Aastatel 1996–2000 töötasin Hispaania peaministri majandus- ja eelarvenõunikuna. Seetõttu sain aidata kujundada valitsuse majandus- ja eelarvepoliitikat, nõustades peaministrit ja osaledes valitsuse majandusasjade delegeeritud komisjoni koosolekutel pöördelisel ajal, mil Hispaanias valitses tõsine majanduskriis ja suur tööpuudus ning riik ei täitnud rahaliidu liikmeks olemise Maastrichti kriteeriumeid. Nendel aastatel alustati eelarve konsolideerimise programmiga ning parandati eelarvestamise ja kontrollimeetmeid, mis koos struktuurireformide ja erastamise ning liberaliseerimisega võimaldasid Hispaanial ühineda kohe alguses majandus- ja rahaliiduga ning tagada pikaajaline majanduskasvu ja töökohtade loomise periood. Samuti koordineerisin ma sellel ajal koos muude osakondadega Hispaania seisukohta Agenda 2000 üle peetavatel läbirääkimistel, mis viis ajavahemikku 2000–2007 hõlmava Euroopa Liidu finantsperspektiivi vastuvõtmiseni 1999. aastal ja Hispaania seisukohani Lissaboni tegevuskava küsimuses.

Telekommunikatsiooni ning infoühiskonna esimese riigisekretärina 2000. aasta maist 2002. aasta augustini tuli mul luua uus valitsuse struktuuriüksus ja uus riigiasutus Red.es, et edendada infoühiskonda tehnoloogimulli lõhkemise järgselt selles valdkonnas valitsenud kriisi ajal. Just sellel ajal viisime lõpule telekommunikatsioonivaldkonna liberaliseerimise, töötasime välja infoühiskonna õigusraamistiku ja edendasime meetmeid uue tehnoloogia laiendamiseks halduse, haridus- ja tervishoiusüsteemi ning VKEde valdkonda.

Mul on teenistuskäigu jooksul tulnud teha olulisi otsuseid ka muudel aegadel, nt siis, kui mulle tehti ülesandeks luua uus poliitiline sihtasutus või neil arvukatel kordadel, mil ma olen koordineerinud oma erakonna valimisprogrammide koostamist.

Sõltumatus

3.      Aluslepingus sätestatakse, et kontrollikoja liikmed on oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Kontrollikoja liikmena olen ma seotud Euroopa Liidu lepinguga, milles sätestatakse, et liidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Mulle tundub, et sõltumatuse tagamiseks on väga oluline rangelt järgida kontrollikoja väärtusi, milleks on sõltumatus, objektiivsus, erapooletus, professionaalsus, lisandväärtus, kompetentsus ja tõhusus. Ühtlasi tuleb järgida kontrollikoja kodukorda, kehtestatud auditeerimismenetlust, eetikakoodeksit, kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisi standardeid ja deklaratsioone, kontrollikoja enda eetikakoodeksit, mis on kohustuslik kontrollikoja töötajatele ja päris kindlasti selle liikmetele, samuti kontrollikoja liikmete käitumisjuhendit. Olen valmis neid käitumisjuhendeid tingimusteta täitma.

Samas on mulle kogu teenistuskäigu jooksul ametniku, kõrge riigiteenistuja ja parlamendiliikmena kehtinud Hispaania seadustega ette nähtud eri eetikakoodeksid ja kokkusobimatute ametite puudumise deklaratsioonid, et tagada avaliku huvi ülimuslikkus.

4.      Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Minu suhtes ei ole kunagi kohaldatud ametlikku heakskiidumenetlust, kuna Hispaania seadus seda ette ei näe. Aga minu vastu ei ole ka kunagi esitatud seoses tööga riigiametnikuna ega muidu õigusalaseid kaebusi ega vastuväiteid. Sisemist kontrolli minu tegevuse üle riigisekretärina teostas siseriiklik järelevalveasutus ja välist kontrolli kontrollikoda rahvamajanduse arvepidamise kaudu. Minu töö ei pälvinud kriitikat. Riigi osalusega äriühingu Red.es osas esitas Hispaania kontrollikoda 2003. aasta auditiaruandes teatavaid soovitusi halduse parandamiseks, võtmata vastutusele ei äriühingut Red.es ega selle juhte. Ka ei ole ükski äriühing ega riigiasutus, mille nõukogu liige ma olen olnud, kunagi esitanud vastuväiteid minu tegevuse suhtes. Kui ma olin sihtasutuse FAES peasekretär, esitas juhatus kultuuriministeeriumi järelevalveosakonnale ja saadud stipendiumite tõttu mitmele muule ministeeriumile oma raamatupidamisarvestuse auditi aruanded ja avaldas need, kuigi ei olnud seaduslikku kohustust seda teha.

5.      Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Hispaania parlamendi liikmena on kogu teave mu tulude, finantsvarade ja tegevuse kohta parlamendi veebilehel avalikult kättesaadav.

Olen teadlik sellest, et mul ei või olla äri- või finantsvarasid ega kohustusi, mis võivad olla vastuolus minu kohustustega kontrollikoja liikmena. Igal juhul olen meelsasti nõus teavitama kontrollikoja presidenti kõigist oma finantshuvidest ja muudest kohustustest ning need avalikustama.

Ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.

6.      Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal erakonnas?

Kui mind valitakse kontrollikoja liikmeks, astun ma tagasi Hispaania parlamendi liikme ametikohalt. Ma astun tagasi ka oma erakonna juhatuse liikme ning uurimistegevuse ja programmide koordinaatori ametikohalt.

7.      Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Kontrollikoja liikmed peavad olema liidu üldistes huvides oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud, nagu on sätestatud aluslepingu artiklis 234. Kontrollikoda toimib liidu institutsioonide usaldusväärse finantsjuhtimise tagajana ning kõigi ELi kodanike ja maksumaksjate huvides. Seetõttu nõutakse minult kontrollikoja liikmena tegutsemist sama sõltumatult, erapooletult, objektiivselt ja professionaalselt, sõltumata asjaomaste isikute rahvusest. Pettuse või korruptsiooni märkide avastamise korral teavitan ma vastavalt kontrollikoja otsusele 97-2004 sellest kontrollikoja presidenti ja OLAFit.

Kohustuste täitmine

8.      Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses?

ELi finantsmääruses kehtestatakse Euroopa Liidu eelarvet puudutavad standardpõhimõtted: säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus. Neid põhimõtteid tuleb praktikas kohaldada kindlakäelise juhtimise, hästi määratletud eesmärkide ja näitajate ning kasutatavate vahendite ja saavutatud tulemuste sobivuse pideva hindamisega. Avaliku sektori ametnike pädevus ja vastutus ning selle ulatus peab samuti olema selgelt kindlaks määratud koos kaasnevate asjakohaste kontrollimehhanismide ning aruandlusaegadega. Läbipaistvus, mis võimaldab kodanikel saada asjakohast teavet kogu eelarvetsükli jooksul, on demokraatlik nõue, mis stimuleerib head juhtimist ning lihtsustab aruandlust.

Uus tehnoloogia võib nende eesmärkide saavutamisele otsustavalt kaasa aidata, kuna asjakohase kasutamise korral lihtsustab see nii kulude kärpimist kui ka eelarve täitmise ning saavutatud tulemuste jälgimist. Tuleks püüda lihtsustada ka haldusmenetlusi, et minimeerida valitsuse sekkumist ühiskonda, vähendamata sealjuures õiguslikke tagatisi. Riigiteenistujate professionaalsus, nõuetekohased personalivaliku menetlused, täiendusõpe, hindamised, teenistuskäik ja professionaalne juhtimine aitavad avalikku haldust parandada.

Praeguse finantskriisi ajal on eriti oluline rangelt järgida avalike rahaliste vahendite usaldusväärse juhtimise põhimõtteid. Tuleb meeles pidada, et eelarve hea finantsjuhtimine on eelkõige demokraatlik nõue, kuna eelarve teenib üldise huvi eesmärki ja seda rahastatakse maksumaksjate rahast. Kindlus selle suhtes, et eelarve on hästi hallatud, annab institutsioonidele avalikkuse silmis legitiimsuse. Seetõttu on eriti oluline, et sise- ja väliskontrolli vahendid toimiksid nõuetekohaselt, et tagada eelarve seaduslikkus ja selle järgimine ning peatada raiskamine ja pettus. Minu arvates tuleks järjest enam suurendada läbipaistvust, vastutust ja avaliku sektori poliitika pidevat hindamist.

9.      Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Euroopa Parlament vastutab heakskiidu andmise eest komisjoni tegevusele ELi eelarve täitmisel aastaaruande, kinnitava avalduse ja kontrollikoja koostatavate eriaruannete abil. ELi toimimise lepingu artikli 287 kohaselt peab kontrollikoda kui liidu raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutav organ aitama parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel.

Seetõttu on kontrollikoda tehniline organ, mis aitab parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuna parlamendi tegevus on korraldatud läbi eelarvekontrollikomisjoni, peavad kontrollikoja ning parlamendikomisjoni ja selle liikmete suhted olema stabiilsed ja sujuvad. Kontrollikoja aruannete kvaliteet on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab parlamendil täita nõuetekohaselt oma kontrollivolitusi. Kontrollikoda peab korraldama ja kavandama oma aruandeid selliselt, et see hõlbustaks parlamendi tööd. Kontrollikoja ja parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahel peab toimuma pidev ja usaldusväärne koostöö. Mul on kindel kavatsus tegutseda alati vastavalt neile põhimõtetele ja olla kogu aeg kättesaadav, et teha koostööd parlamendi ning eelarvekontrollikomisjoniga.

10.    Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Arvan, et tulemusaudit on järjest kasulikum täiendus finantsauditile ja õiguspärasusele ning selle roll muutub järjest olulisemaks. Tulemusaudit võib aidata kaasa parlamendi tööle tähelepanekute ja soovituste tegemisel Euroopa institutsioonide juhtimise ning eelarve täitmise kohta. Tulemusauditites esitatud kontrollikoja soovitused võivad aidata parandada avaliku sektori poliitika kujundamist ja täitmist ning kohaldatavate eeskirjade kvaliteeti.

Tulemusaudit peab olema seotud avaliku halduse ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete järgimisega. See peab olema suunatud eri programmidega püstitatud eesmärkide saavutamisele, kehtestatud ajakava järgimisele ja kasutatavate ressursside ning rahaliste vahendite sobivusele. Tulemusauditiga hinnatakse ka menetlusi ja seda, kuidas teenused on korraldatud. Sellega on võimalik näidata, millises ulatuses on eelarves seatud eesmärgid saavutatud ja kas seda tehakse tõhusalt.

Tulemusaudit võib viia soovituste tegemiseni säästude tegemise ja juhtimise parandamise kohta ning see on ka kasulik vahend avaliku sektori poliitika hindamiseks ja parandamiseks Tulemusaudit on eriti kasulik juhtidele, kuna see aitab neil oma tööd parandada ning lihtsustab tulevaste programmide kavandamist ja täitmist. Seetõttu usun, et tulemusauditi kaasamine juhtimismenetlustesse peab hõlmama koostööd ja dialoogi juhtide enestega ning nende tegevuse jälgimist seoses sellega, kuidas nad tehtud soovitustele reageerivad.

11.    Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 öeldakse, et auditeid võidakse liikmesriikides teha koos riiklike auditeerimisasutustega ning kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused peaksid tegema koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Sõltumatus tuleneb nende erinevatest ülesannetest: kui kontrollikoda on Euroopa Parlamendi ees vastutav ELi raamatupidamisaruannete välise järelevalve eest, siis riikide kontrollikojad annavad riiklike eelarvete järelevalve eest aru riikide parlamentidee.

Olulist osa ELi eelarvest täidetakse liikmesriikide eelarvete ja asutuste kaudu. Seetõttu võimaldaks koostöö tugevdamine liikmesriikide kontrollikodadega saavutada märkimisväärset säästu, mis võiks vabastada kontrollikoja vahendeid.

Praegu suunatakse koostööd kontaktkomitee kaudu, kuhu kuuluvad riiklike auditeerimisasutuste juhid ja Euroopa Kontrollikoja president, ning läbi kahepoolsete töörühmade ja kontaktide. Kui töökorraldus muutub standardsemaks, on kontrollikojal lihtsam tugineda riiklike auditeerimisasutuste tööle ja töötada välja ühiseid või koordineeritud auditeid, et vaadata, kuidas kasutatakse Euroopa Liidu rahalisi vahendeid eri liikmesriikides.

Ma arvan, et kontrollikoda ise oma alalise koostöö ja kontaktidega, tegevuse planeerimise ja vastutusega parlamendi ees on kõige tõhusam mehhanism, mille kaudu seostada riiklike auditeerimisasutuste töö parlamendiga. Ühtlasi pean väga oluliseks tugevdada koostööd kontrollikoja ja riikide parlamentide vahel, millel on samuti põhiseaduslik huvi tagada avaliku sektori rahaliste vahendite ja maksumaksjate ressursside hea juhtimine.

Muud küsimused

Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Ma loodan, et võin arvestada parlamendi täieliku usaldusega seoses mu tööalaste kogemuste ja kindlameelse sõltumatusega, mis on kooskõlas aluslepinguga. Olen ühtlasi veendunud, et suhteid kontrollikoja ja parlamendi vahel tuleb arendada usalduse, dialoogi ja alalise koostöö õhkkonnas. Seetõttu paluksin Hispaania valitsusel mu ametissenimetamine uuesti läbi vaadata, kui parlament peaks esitama mu kutsealase suutlikkuse kohta eitava arvamuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.2.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 11 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Andrea Češková, Ryszard Czarnecki, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iliana Ivanova, Bogusław Liberadzki, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Amelia Andersdotter, Zuzana Brzobohatá, Edit Herczog, Monika Hohlmeier, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Olle Schmidt, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Carmen Fraga Estévez, Salvador Garriga Polledo, Esther Herranz García