RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega

27.2.2012 - (COM(2011)0439 – C7-0199/2011 – 2011/0190(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Satu Hassi

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega

(COM(2011)0439 – C7-0199/2011 – 2011/0190(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0439),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0199/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust[1],

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7‑0038/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatakse, et liidu keskkonnapoliitikas tuleb seada eesmärgiks kaitstuse kõrge tase, võttes arvesse olukordade erinevust liidu eri piirkondades.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Hapestumine on Euroopas endiselt ulatuslik probleem. Märkimisväärsed Euroopa piirkonnad on eriti tundlikud hapestumisest tingitud probleemide suhtes ja EL ei ole veel saavutanud oma eesmärke seoses kriitilise saastekoormuse ja -tasemega.
Selgitus
SOx-heide on üks peamine Euroopas hapestumist põhjustav tegur.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja tekitavad hapestumist.	(3) Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happelist sadet.
Selgitus
Vääveldioksiid ise (mitte happelise sademe lähteainena) ei kahjusta mitte ainult inimeste tervist, vaid on ühtlasi tugeva söövitava toimega metallide, sulamite, betooni ning karbonaatide baasil valmistatud ajalooliste monumentide ja kivi katvate materjalide jaoks. Selgituseks: moodustunud happeline sade muudab happeliseks ka pinnavee ja pinnase.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Kai ääres seisvate laevade, eelkõige kruiisilaevade tekitatud õhusaaste on sadamalinnade jaoks suur probleem, arvestades nende linnade pingutusi täita liidu õhukvaliteedi piirväärtusi tahkete osakeste ja NO2 osas.
Selgitus
Kai ääres seisvaid laevu varustavad elektriga lisamootorid. Sadamalinnade jaoks on õhusaaste, mida tekitab laevade elektritootmine sadamates, väga terav õhukvaliteedi probleem. Eriti oluline on see küsimus kruiisilaevade puhul, mille elektrivajadus on kaubalaevadega võrreldes suurem.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Liikmesriigid peaksid toetama vajaliku infrastruktuuri väljatöötamist kaldal toodetava elektrienergia kasutamiseks, sest tavaliselt toodetakse tänapäeva laevadel elektrienergiat lisamootoritega.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c) Maapealsetest allikatest pärit heide on küll vähenenud, samas prognoositakse laevanduses tekkiva õhusaaste märkimisväärset suurenemist. Kui ei võeta täiendavaid meetmeid, on 2020. aastaks laevanduses tekkiv SOx- ja NOx-heide suurem maapealsetest allikatest tekkivast heitest kokku.
Selgitus
Merendussektor on ELi õhusaaste oluline allikas. Kui majandustegevus jätkub senisel kujul, ületavad selle sektori heitkogused peagi kõikidest maapealsetest allikatest pärit heitkoguseid. See suurendab vajadust vähendada kiiresti laevanduse SOx-heidet ning lähimas tulevikus ka NOx-heidet.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 d) Inimeste tervisele õhusaaste tagajärjel sadamates ja sadamalähistes linnades tekkivat kahju tuleks vähendada sildumisel ja väljasõidul selliste kütuste kasutamisega, mille väävlisisaldus ei ületa 0,10% massiprotsenti.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama võimalikud muudatusettepanekud, eelkõige seoses SOx-heite kontrolli piirkondades (SOx Emission Control Area – SECA) kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtavat tööd.	(4) Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama võimalikud muudatusettepanekud, eelkõige seoses SOx-heite kontrolli piirkondades (SOx Emission Control Area – SECA) kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtava tööga.
Selgitus
Laevakütuste väävlisisalduse piirväärtuste vähendamise otsustab IMO ja see on oluline ülesanne rahvusvahelisel tasandil, mis on kõige asjakohasem otsustustasand. Komisjon peaks oma ettepanekus rõhutama rahvusvahelise mõõtme tähtsust ega peaks jätma muljet, et IMO töö on teisejärguline ja seda võib muuta muid rahvusvahelisi osapooli eelnevalt teavitamata.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Oluline on ka see, et komisjon hindaks liikmesriikide aruannete alusel meretranspordi sektori nõuetega vastavusseviimise tagamise tagajärgi, mis võimaldaks kavandada varasemas etapis kohaseid kaasnevaid meetmeid, eriti tehes uuringuid kütuste kättesaadavuse ja hindade, muudele transpordivahenditele tagasi suunamise ohu ja käesoleva direktiivi mõju kohta kõigile meretranspordi sektori ettevõtjatele. Selliste uuringute tulemused aitaksid selgitada komisjoni ettepanekuid selle kohta, kuidas praktikas kohaldatakse nn vahendite paketti, millele viidatakse komisjoni 16. septembri 2011. aasta töödokumendis meretranspordist tulenevate heitkoguste vähendamise ja säästva veetranspordi vahendite paketi kohta*, ning säästva veetranspordi normide rakendamist.
	_____________
	* SEC(2011)1052 final.
Selgitus
Tundub, et merendussektori kohanemise hõlbustamiseks on kaasnevad meetmed hädavajalikud: seda kinnitab komisjoni teatis KOM(2011)441. Oluline on vältida meretransporditeenuste mahu vähenemist ja seega tuleb ennetavalt hinnata käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tagamise mõjusid, et kaaluda võimalikke asjakohaseid meetmeid, mis oleksid jätkuks komisjoni ettepanekule sektori ettevõtteid puudutavate kaasnevate meetmete kohta.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Mõned SOx vähendamise meetodid võivad tekitada jäätmeid, eriti reovett, mis sisaldab elavhõbedat, seleeni ja teisi mikroelemente, mis võivad tingida vajaduse reovett enne merre laskmist töödelda. Komisjon peaks võtma vastu ELi sadamate vastuvõturajatiste ühtlustatud arendamist käsitlevad suunised.
Selgitus
Kuigi SOx skraberid võivad aidata tõhusalt kaasa heite vähendamisele, võivad nad tekitada jäätmeid, mida ei tohiks merre lasta. Komisjon peaks kaasa aitama ELi sadamates SOx skraberites tekkinud reovee vastuvõtmiseks ja ohutustamiseks vajaliku infrastruktuuri väljatöötamisele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirväärtused nii SOx-heite kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,5 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heite kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleb direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga kooskõlla viia. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõuete täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada ega turule tuua laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,5 massiprotsenti.	(6) MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirväärtused nii SOx-heite kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,5 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heite kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega, kõigile võrdsed võimalused ülemaailmsel tasandil ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleb direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga vähemalt kooskõlla viia. Kõikidele liikmesriikidele tõhusa ja võrdse juurdepääsu tagamiseks sise- ja rahvusvahelisele turule on väga tähtis tunda probleeme, millega teatud tegevusvaldkonnad erinevate väävliheite tasemete kehtestamisega liidus kokku puutuvad. Samuti on oluline olukorda lähemalt jälgida ning luua lahendused, millega saavutada võrdsete võimaluste minimaalne tase. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõuete täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada ega turule tuua laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,5 massiprotsenti.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealused laevad peavad kasutama sama maksimaalse väävlisisaldusega (1,5 %) laevakütust nagu SOx-heite kontrolli piirkondades. Kuna SOx-heite kontrolli piirkondades kohaldatakse rangemaid väävlisisalduse norme, on põhjendatud, et neid norme kohaldatakse ka reisilaevade suhtes, lähtudes vajadusest parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti. Uute SOx-heite kontrolli piirkondade normide kohaldamine reisilaevade suhtes lükkub aga viie aasta võrra edasi, et vältida võimalikke probleeme kütuse kättesaadavusega.	(7) Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealused laevad peavad kasutama sama maksimaalse väävlisisaldusega (1,5 %) laevakütust nagu SOx-heite kontrolli piirkondades. Kuna SOx-heite kontrolli piirkondades kohaldatakse rangemaid väävlisisalduse norme, on põhjendatud, et neid norme kohaldatakse ka reisilaevade suhtes, lähtudes vajadusest parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti. Uute SOx-heite kontrolli piirkondade normide kohaldamine reisilaevade suhtes lükkub aga viie aasta võrra edasi, et vältida võimalikke probleeme kütuse kättesaadavusega. Kui see tooks kaasa märkimisväärse kahjuliku sotsiaalse mõju liidu äärepoolseimates piirkondades asuvatel saartel ja tervikuna või osaliselt Kreeka territooriumil elavatele kogukondadele, võivad asjaomased liikmesriigid lükata normide kohaldamise kõige rohkem viie aasta võrra edasi liidu sadamate vahel liinivedusid teostavate piiratud arvu reisilaevade suhtes, eeldusel et täidetakse asjakohaseid õhu kvaliteedi norme.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Selliste liikmesriikide õhu kvaliteedi parandamiseks, kelle rannikualad ei kuulu SOx-heite kontrolli piirkonda, peaks kõikide uute heitekontrolli piirkondade kehtestamine toimuma IMO protsessi kohaselt vastavalt MARPOLi VI lisale ning seda tuleks toetada hästi põhjendatud juhtumiga, mis tugineb keskkonda ja majandust puudutavatele argumentidele ja neid toetavatele teaduslikele andmetele.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Selliste liikmesriikide õhu kvaliteedi parandamiseks, kelle rannikualad ei kuulu SOx-heite kontrolli piirkonda, ning tagamaks valdkonnale kogu liidus minimaalselt võrdsed tingimused, tuleks SOx-heite kontrolli piirkondadest väljapoole jäävatele liikmesriikide territoriaalvetele ja heitekontrolli piirkondadele laiendada samasuguseid kütuse kvaliteedinõudeid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 c) Märkimisväärse heite vähendamise potentsiaaliga uutele mootoritehnoloogiatele ülemineku hõlbustamiseks merendussektoris peaks komisjon viivitamata välja töötama laiaulatusliku vedeldatud maagaasi kasutuselevõtu strateegia, et võimaldada ja ergutada laevades gaasimootorite kasutamist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Eriti oluline on ennetada tagasipöördumist muude transpordivahendite kasutamise juurde, sest kui suureneb maanteedel transporditavate kaupade osakaal, läheks see vastuollu Euroopa Liidu kliimamuutuse valdkonna eesmärkidega ning sageneksid liiklusummikud.
Selgitus
Maanteetranspordis tekib ühe tonnkilomeetri kohta CO2-heidet keskmiselt seitse korda rohkem kui meretranspordis. Seetõttu tuleks võtta meetmeid, millega hoida ära olukord, kus direktiivi tõttu hakataks kaupu kallima laevakütuse tõttu mere asemel maanteid pidi transportima. Ulatuslikum maanteetransport tooks kaasa ka liiklusummikute sagenemise ja kõrgema mürataseme, mis on Euroopa Liidu kodanike jaoks juba praegu tõsine probleem.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b) Uute väävliheite vähendamise nõuetega kaasnevad kulud viivad muude transpordivahendite kasutamise juurde tagasipöördumise ohuni, mis tekitab eelkõige muret sellistele valdkondadele ja tööstustele, mis sõltuvad suuresti meretranspordist. Komisjon peaks täielikult ära kasutama olemasolevate vahendite, nagu Marco Polo programmi või üleeuroopalise transpordivõrgu võimalused , eriti väävliheite kontrolli piirkondadega piirnevates liikmesriikides, et muude transpordivahendite kasutamise juurde tagasipöördumise ohu vähendamiseks sihipärast abi pakkuda. Praegust majanduslikku olukorda ja käesoleva direktiivi võimalikku mõju silmas pidades peaks komisjon esitama enne 2015. aasta jaanuari konkreetsed meetmed, millega antakse majandusvaldkondadele majanduslikku ja finantsabi, et toetada keskkonnasõbralikke merendusalaseid tehnoloogiaid, võttes eelkõige arvesse kütuste kättesaadavust ja hindasid, muude transpordivahendite kasutuselevõtu juurde tagasipöördumise ohtu ning käesolevas direktiivis sätestatud meetmete mõju kõigile meretranspordiettevõtjatele.
Selgitus
Laevakütuse kõrgem hind on eriti murettekitav kaupade puhul, mille mahu ja väärtuse suhe on suur, näiteks paber ja metallimaagid. Kuigi projektid, millega toetatakse veeldatud maagaasi või skraberitehnoloogiate kasutuselevõttu, on juba abikõlblikud Marco Polo programmist või üleeuroopalise transpordivõrgu mere kiirteede programmist vahendite saamiseks, tuleb toetust säilitada ning suurendada, et vähendada tagasipöördumiste muude transpordivahendite kasutamise juurde.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Hõlbustada tuleks heitevähendusmeetodite kasutamist. Selliste meetoditega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne ja isegi suurem heite vähenemine kui madala väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et need meetodid ei avalda keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile märkimisväärset kahjulikku mõju ning et nende väljatöötamisel on rakendatud sobilikke heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme. Heitevähendusmeetodite kasutamisel kehtivad kriteeriumid kehtestab kas IMO nii, et neid saab komisjoni otsusega täiendada või muuta, või IMO õigusaktide puudumisel Euroopa Komisjon. Liit peaks tunnustama juba väljatöötatud alternatiivseid meetodeid, näiteks pardal paiknevaid heitgaaside puhastussüsteeme või kütuse ja veeldatud maagaasi segu kasutamist. Tähtis on edendada heite vähendamise uue tehnoloogia katsetamist ja arendamist.	(12) Hõlbustada tuleks heitevähendusmeetodite kasutamist ning seda soodustuste tegemisega toetada. Selliste meetoditega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne ja isegi suurem heite vähenemine kui madala väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et need meetodid ei avalda keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile või süsinikdioksiidi heitkogustele või inimeste tervisele märkimisväärset kahjulikku mõju ning et nende väljatöötamisel on rakendatud sobilikke heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme. Heitevähendusmeetodite kasutamisel kehtivad kriteeriumid kehtestab kas IMO nii, et neid saab komisjoni otsusega täiendada või muuta, või IMO õigusaktide puudumisel Euroopa Komisjon. Liit peaks tunnustama juba väljatöötatud alternatiivseid meetodeid, näiteks pardal paiknevaid heitgaaside puhastussüsteeme või kütuse ja veeldatud maagaasi segu kasutamist. Tähtis on edendada ja rahaliselt toetada heite vähendamise uue tehnoloogia katsetamist ja arendamist ning tagada selle kulutõhusus ja ulatuslik kättesaadavus, et muu hulgas hoida ära keskkonna jaoks kahjulik tagasipöördumine lähimerevedudelt autovedudele.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Veeldatud maagaasi kasutamisel väävliheiteid peaaegu ei teki. Veeldatud maagaasi kütusena kasutavate laevade jaoks kehtestatakse uus eeskiri eeldatavasti 2014. aastal koos muudetud rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et vaja on tagada veeldatud maagaasi kütusena kasutavate laevade ohutus ja kättesaadavus ning ohutud punkerdamistoimingud, tagades seejuures selle, et muudetud rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ei tekita selle kütuse kasutamisele tarbetuid tõkkeid. Komisjon peaks kasutama Euroopa rahalisi vahendeid (nt Marco Polo programmi) nii laialdaselt kui võimalik, et edendada madala väävlisisaldusega veeldatud maagaasi kasutamist merekütusena. Liikmesriigid peaksid sellele suundumusele kaasa aitama, tehes maksundusalased võimalused kättesaadavaks laevaomanikele, kes investeerivad veeldatud maagaasi kasutamisse või skraberite arendamisse ja kasutamisse.
Selgitus
On oluline võtta arvesse merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisa muutmisel saadud kogemusi (muudatuste tegemises lepiti kokku 2008. aastal, kuid komisjon esitas oma ettepanekud alles ligi kolm aastat hiljem ja seejärel seadsid mõned liikmesriigid kokkulepitud muudatused kahtluse alla). Erinevalt komisjonist peaksid liikmesriigid IMO liikmetena tagama, et uus veeldatud maagaasi eeskiri soodustab selle kui puhtama kütuse kasutamist, tegemata mööndusi ohutusnõuete osas. Punkerdamistoimingute ohutuseeskirju ja punkerdamisseadeldiste kättesaadavust tuleb arvesse võtta.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Liikmesriigid võivad heitkoguste vähendamise alternatiivse lahendusena lihtsustada laeval toodetud energia asemel kaldal asuvate energiavarustussüsteemide kasutamist sildunud laevade poolt.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 c) Selleks, et ergutada selliste heitevähendusmeetodite varajast rakendamist, mis vähendaksid väävliheidet vähemalt käesolevas direktiivis sätestatud ulatuses, peaksid liit ja selle liikmesriigid sobivate rahastamisstiimulite abil edendama alternatiivsete tehnoloogiate, näiteks pardale paigaldatud heitgaaside puhastussüsteemide ning vedeldatud maagaasi kasutamist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 d) Kuni jõustub ülemaailmne nõue, millega määratakse kütuse lubatud suurimaks väävlisisalduseks 0,50%, tuleks liikmesriikidel kasutada ka selliseid mehhanisme nagu diferentseeritud lõivud ja läbisõidukilomeetrite maksustamine sõltuvalt heite tasemest.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 e) Selleks et tagada alternatiivsetest heitevähendusmeetoditest tekkivate heitkoguste nõuetekohane käitlemine, tuleb liikmesriikidelt nõuda, et nad ei kehtestaksid sadamates eritasu heitgaaside puhastusseadmetes tekkivale heitveele.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 f) Kui liikmesriigid kehtestavad rahalised stiimulid heitevähendusmeetoditele, millega saavutatakse vähemalt samaväärseid tulemusi nagu vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamisel, tuleks neil arvesse võtta enne 5. juulit 2011 tehtud investeeringuid, tingimusel et seadmed vastavad IMO nõuetele ning komisjon ei ole veel lisakriteeriume kehtestanud.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 g) Investeerimisotsuste õigeaegse tegemise edendamiseks tuleks varajast kohandamist vastavate stiimulitega toetada. Selleks et hoida ära muude transpordiliikide kasutamise juurde tagasipöördumise võimalik oht ning piirata ebasoodsa konkurentsiolukorra tekkimist, peavad liikmesriigid madala väävlisisaldusega kütuste kasutuselevõtuga seotud uute nõuete rakendamiseks looma vastavad rahastamisprogrammid.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 h) Alternatiivsete heitevähendusmeetodite, näiteks skraberite rakendamisega võib kaasneda selliste jäätmete teke, mida ei tohiks merre lasta. Seepärast peaks komisjon vastu võtma üldised suunised, mille abil tagatakse selliste jäätmete nõuetekohane käitlemine.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 i) Vastavalt MARPOLi muudetud VI lisa eeskirjale 18 peaksid liikmesriigid tagama nõuetekohase kütuse kättesaadavuse ja tasakaalustatud jaotuse.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 j (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 j) Arvestades liikmesriikide raskusi ELi õigusaktides kehtestatud õhu kvaliteedi sihteesmärkide täitmisel ning endiselt suurt lõhet nimetatud eesmärkide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste vahel, peaks komisjon aitama koostada analüüse IMOle taotluse esitamiseks, et täiendavad Euroopa merealad, täpsemalt Vahemerel, Mustal merel ja Kirde-Atlandil, sealhulgas Iiri merel määrataks SOx-heite kontrolli piirkondadeks. Komisjon peaks uurima ka eeliseid, mis kaasneksid Euroopa merepiirkondade määramisega NOx-heite kontrolli piirkondadeks.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks, et määrata kindlaks 0,50 % väävlisisalduse piirväärtuste kohaldamise kuupäev, määrata uued SOx-heite kontrolli piirkonnad, kiita heaks heite vähendamise alternatiivsed meetodid ja kehtestada nende kasutamiseks sobilikud tingimused, tagada kütuste väävlisisalduse asjakohane kontrollimine ning liikmesriikide aruannete ühtlustatud sisu ja vorm ning kohandada direktiivi sätteid teadusliku ja tehnilise arenguga, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu akte, mis käsitlevad kuupäeva, mil liidus peaks hakkama kehtima kütuse maksimaalne väävlisisaldus 0,50 massiprotsenti, IMO otsuse põhjal uute SOx-heite kontrolli piirkondade määramist, nõukogu direktiiviga 96/98/EÜ hõlmamata uute heitevähendusmeetodite heakskiitmist ja nende kasutamise tingimuste kehtestamist, täiendamist ja muutmist, proovivõtmise ja heite kontrollimise meetodite, aruande sisu ja vormi ning artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4 või artikli 6 lõigete 1a ja 2 teaduse ja tehnika arengust ning, kui see on asjakohane, IMO õigusaktide muutmisest tulenevat muutmist. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(13) Selleks, et määrata uued SOx-heite kontrolli piirkonnad, kiita heaks heite vähendamise alternatiivsed meetodid ja kehtestada nende kasutamiseks sobilikud tingimused, tagada kütuste väävlisisalduse asjakohane kontrollimine ning liikmesriikide aruannete ühtlustatud sisu ja vorm ning kohandada direktiivi sätteid teadusliku ja tehnilise arenguga, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu akte, mis käsitlevad IMO otsuse põhjal uute SOx-heite kontrolli piirkondade määramist, nõukogu direktiiviga 96/98/EÜ hõlmamata uute heitevähendusmeetodite heakskiitmist ja nende kasutamise tingimuste kehtestamist, täiendamist ja muutmist, proovivõtmise ja heite kontrollimise meetodite, aruande sisu ja vormi ning artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4 või artikli 6 lõigete 1a ja 2 teaduse ja tehnika arengust ning, kui see on asjakohane, IMO õigusaktide muutmisest tulenevat muutmist. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Arvestades keskkonnapoliitika ning laevanduses tekkiva saaste ülemaailmset ulatust, ergutatakse käesoleva direktiiviga Euroopa Liitu ja selle liikmesriike IMOs aktiivselt kaasa aitama kõigile maailma merepiirkondadele ühtsete heitenormide kehtestamise eesmärgi saavutamisele.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -a) punkt 3 asendatakse järgmisega:   '3. laevakütus – igasugune laeval kasutamiseks ette nähtud ja/või laeval kasutatav toornaftast saadud vedelkütus või biokütus, sealhulgas kütus, mis vastab ISO 8217 määratlusele. See hõlmab toornaftast saadud vedelkütust, mida kasutatakse siseveelaevadel või väikelaevadel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivis 97/68/EÜ (väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivis 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), kui need laevad on merel';
Selgitus
Biokütuste kasutamine on juba täna tehniliselt võimalik ning samuti on see laevadele kättesaadav. Seega peaks direktiivis olema selgelt sõnastatud, et kasutada on lubatud ka biokütuseid.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 3a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata ega tooda turule laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,5 massiprotsenti.” Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata ega tooda turule laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,5 massiprotsenti, välja arvatud kütused, mis tarnitakse artiklis 4c osutatud suletud süsteemides heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4 a – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu. Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu, ilma et see piiraks MARPOLi VI lisas sisalduvate erandite kasutamist.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liikmesriigid võivad kiita heaks finantsmeetmed sektorite või alamsektorite toetamiseks, kus võib seoses artikli 4a lõike 1 punktis b sätestatud nõuete rakendamisega tekkida majanduslike raskuste oht, ning hüvitada nende nõuete rakendamise kulud.   Komisjon kiidab hiljemalt 2013. aasta lõpus heaks juhised kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohta, mida tuleb sellega seoses järgida.
Selgitus
Väävlisisalduse piirväärtuste alandamine laevakütuses toob kaasa mereveotasude olulise suurenemise. Sellel on tugev negatiivne mõju veoteenustest sõltuvate tegevusvaldkondade konkurentsivõimele. SOx-heite kontrolli piirkondadega piirnevatel liikmesriikidel tuleb ajutiselt lubada hüvitada riigiabi korras nende ettevõtete kulud, kes osalevad ülemaailmses konkurentsis ning kelle õlule langevad märkimisväärsed kulud, mis on seotud väävlisisalduse eeskirjadega.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt c Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1a. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab:   1a. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab:   (a) 3,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2012; (a) 3,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2012; (b) 0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020. (b) 0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015;   (b a) 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva lõike punktis b sätestatud väävlisisalduse normi kohaldamise alguskuupäevaga. Olenevalt IMO hinnangust sellise laevakütuse kättesaadavuse kohta, mis vastab nõudele, et maksimaalne väävlisisaldus on 0,50 massiprotsenti, millele on viidatud MARPOLi VI lisa eeskirja 14 lõikes 8, on selleks kuupäevaks kas 1. jaanuar 2020 või 1. jaanuar 2025.   Ilma et see piiraks artikli 4b lõikeid 1 ja 4, kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu. Ilma et see piiraks artikli 4b lõikeid 1 ja 4, kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt d Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses merealade SOx-heite kontrolli piirkondadeks määramisega IMO otsuse põhjal vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirja 14 lõike 3 punktile 2. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses merealade SOx-heite kontrolli piirkondadeks määramisega koosõlas IMO poolt määratuga vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirja 14 lõike 3 punktile 2.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Lõigetes 1, 1a ja 4 sätestatud piirväärtuste mittetäitmise korral ning pärast kõigi tõendusmaterjalide kontrollimist on sadamariigi kontrolli teostavatel asutustel õigus laeva nii kaua kinni hoida, kuni rikkumine on kõrvaldatud.   Nõudeid mittetäitvad alused tuleb tühjaks laadida ning nende suhtes kohaldatakse sanktsioone iga rikkumispäeva eest.   Liikmesriigid võivad võtta vastavalt rahvusvahelisele merendusõigusele ka täiendavaid jõustamismeetmeid.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 b. Erandina lõigetest 4 ja 4 a ja kui lõikes 4 märgitud piirväärtustest kinnipidamine toob kaasa märkimisväärse kahjuliku sotsiaalse mõju liidu äärepoolseimates piirkondades asuvatel saartel ja tervikuna või osaliselt Kreeka territooriumil elavatele kohalikele kogukondadele, võivad asjaomased liikmesriigid lükata selles lõikes nimetatud tähtajad kõige rohkem viie aasta võrra edasi liidu sadamate vahel liinivedusid teostavate piiratud arvu reisilaevade suhtes, eeldusel et täidetakse asjakohaseid õhu kvaliteedi norme.   Seda sätet kasutada kavatsevad liikmesriigid koostavad nimekirja alustest ja liinidest, mille suhtes seda erandit võidakse kohaldada, ja esitavad selle kinnitamiseks komisjonile. Asjaomased liikmesriigid avalikustavad kinnitatud nimekirja.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 c. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks selle, et liidu sadamatesse sisenevad või sealt välja sõitvad laevad ei kasuta nende SOx-heite kontrolli piirkondadest väljapoole jäävates territoriaalvetes ja heitekontrolli piirkondades laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015.   Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Alates 1. jaanuarist 2015 võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et viia sisevetel ja liidu territoriaalvetes sõitvates ning liidu sadamates kai ääres seisvates laevades kasutatava laevakütuse väävlisisaldus kooskõlla direktiivi 98/70/EÜ artikli 4 lõikes 2 sisalduvate väärtustega.
Selgitus
Praeguse korra kohaselt kehtivad ookeani- ja siseveelaevadele erinevad väävlisisalduse piirväärtused, isegi kui need laevad sõidavad samas jõesuudmes. See seaduselünk tuleb kõrvaldada ning ookeanilaevadele kehtivad piirväärtused viia kooskõlla siseveelaevadele ja maanteevälistele liikurmasinatele kehtivate sätetega, mis on praegu jõustatud ELi kütusekvaliteedi direktiiviga. Arvestades kohapealset ohtu, mida laevade heited (eriti tahked osakesed) tervisele kujutavad, ning rannikupiirkondade tihedat asustust, on vaja meetmeid kohaliku õhusaaste vähendamiseks. Ranniku- ja siseveelaevanduse samu väävlinorme õigustab vajadus parandada sadamate ja rannikualade ümbruse õhukvaliteeti.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 4b a   Laevakütuste kättesaadavus   1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada selliste laevakütuste kättesaadavus ja tasakaalustatud levitamine,   – mille väävlisisaldus ei ületa 0,10% alates 1. jaanuarist 2015;   – mille väävlisisaldus ei ületa 0,50% alates 1. jaanuarist 2015.   2. Lõige 1 ei välista selliste meetmete varasemat kehtestamist.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 4b b   Samaväärsus   Liikmesriigi administratsioon võib lubada paigaldada laevale igasugust sisseseadet, materjale, seadmeid või aparaate või kohaldada muud menetlust, kasutada alternatiivset kütteõli või nõuete täitmise meetodit alternatiivina käesoleva direktiiviga nõutavale, kui selline sisseseade, materjal, seade või aparaat või muu menetlus, alternatiivne kütteõli või nõuete täitmise meetod on heitkoguste vähendamise mõttes vähemalt sama tõhus, kui käesoleva direktiiviga nõutav, hõlmates kõiki artiklites 4 a ja 4 b esitatud norme.
Selgitus
MARPOLi VI lisa eeskiri 4 samaväärsuse kohta hõlmab mittetehnilist või tegevuskorda, mille juures võib vastu võtta alternatiivina kasutatavad nõuete täitmise meetodid. See tuleks lisada muudetud EÜ direktiivi, et julgustada uuenduslike tehnoloogiate väljaarendamist ja nendesse investeerimist.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Lõikes 1 osutatud heitevähendusmeetodit kasutav laev saavutab pidevalt vääveldioksiidi heite vähenemise, mis on vähemalt samaväärne artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava laevakütuse kasutamise korral saavutatava vähenemisega. Heitevähendusmeetodi kasutamise tulemusel tekkiv vääveldioksiidi heide ei ületa 1. lisas kehtestatud piirväärtusi. 2. Lõikes 1 osutatud heitevähendusmeetodit kasutav laev saavutab vääveldioksiidi heite vähenemise, mis on vähemalt samaväärne artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava laevakütuse kasutamise korral saavutatava vähenemisega.
Selgitus
Sõna „pidevalt” välja jätmine tagaks selle, et skraberid, mis võivad ajutiselt nõuetele mitte vastata, oleksid direktiivi kohaselt siiski lubatud. Väljajätmine võimaldaks kasutada ka muid nõuete täitmise meetodeid, näiteks keskmistamist. Selles tegevusvaldkonnas uuritakse aktiivselt keskmistamise teostatavust teatud geograafilistes piirkondades, kus see on kõige asjakohasem, näiteks Põhja-Ameerika heitekontrolli piirkonnad. Kõik alternatiivsed nõuete täitmise meetodid ei saavuta „pidevat” vähendamist, kuid nende üldine mõju tervisele ja keskkonnale on iseenesest võrdväärne või isegi parem kui nõuetele vastava kütuse kasutamine. Euroopa Parlament peaks tagama selle, et EL ei suleks tahtmatult ust täiendavate uuenduslike lahenduste uurimise ees. Artikli 4c viimane lause tuleb välja jätta, sest see puudutab üksnes heitgaasi puhastamise süsteeme ning sobiks paremini 2. lisa tabeli vastavasse jaotisse.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Liikmesriigid soodustavad heitkoguste vähendamise alternatiivse lahendusena kaldal asuvate energiavarustussüsteemide kasutamist sildunud laevade poolt.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Liikmesriigid tagavad selle, et sadamavaldajad arvavad sadamatasudesse ja muudesse tasudesse sisse kõik heitgaaside puhastussüsteemidest tuleva heitvee vastuvõtu, puhastamise ja kõrvaldamise kulud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/59/EÜ laevaheite ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates1, olenemata sellest, kas heitvett antakse üle või mitte.   __________________   1 EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 b. Liikmesriigi toetus enne 31. detsembrit 2013 tellitud heitgaaside puhastussüsteemide pardale paigaldamiseks loetakse siseturuga kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses: Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a ja asjakohaste IMO normide ning vahenditega vastu delegeeritud õigusakte seoses:
Selgitus
Praegune sõnastus tundub viitavat sellele, et komisjon võib delegeeritud aktiga võtta ka meetmeid, mis lähevad IMO otsustest lahku. On aga oluline tagada täielik ühtsus MARPOLi VI lisaga, vastasel juhul võivad ELi-sisesed erinevused heitevähendusmeetodite osas tuua kaasa olukorra, kus ei edendata alternatiive vähese väävlisisaldusega kütustele, mis on aga selle direktiivi oluline aspekt.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 a (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   8 a. Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 4e a   Kütteõli kättesaadavus   Olenemata artiklitest 3 ja 4,   1. kui liikmesriik leiab, et laeva kütteõli ei vasta käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetekohase kütteõli standarditele, võib liikmesriigi pädev asutus nõuda, et laev   a) esitaks dokumendi meetmete kohta, mida on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks, ning   b) esitaks tõendid selle kohta, et vastavalt reisikavale on püütud osta nõuetekohast kütteõli ning kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, püüti leida alternatiivseid allikaid sellise kütteõli saamiseks ning vaatamata kõigile nõuetekohase kütteõli saamiseks tehtud pingutustele polnud sellist kütust võimalik osta.   2. Ei tohi nõuda, et laev kalduks nõuetele vastavuse saavutamiseks kavandatud marsruudilt kõrvale või et sellega kaasneks tarbetu viivitamine.   3. Liikmesriik võib kontrollimeetmetest loobuda, kui laeva meeskond suudab dokumentidega tõestada, et püüdis heas usus nõuetele vastavat kütust hankida, esitades lõikes 1 märgitud teabe.   4. Kui nõuetekohast kütteõli osta ei õnnestu, annab laeva meeskond sellest teada laevafirma juhtkonnale ja vastava sihtsadama pädevatele võimudele.   5. Kui laeva meeskond on esitanud tõendid selle kohta, et nõuetekohane kütteõli pole kättesaadav, annab liikmesriik sellest komisjonile teada.   6. Selliseid dokumente tuleb käesoleva direktiivi jõustamisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et proovivõtmise teel kontrollida kasutatava kütuse väävlisisalduse vastavust artiklitele 3, 3a, 4, 4a ja 4b. Proovivõtmine algab kuupäeval, mil jõustub asjakohane kütuse väävlisisalduse piirväärtus. Proove võetakse piisavalt sageli ja niimoodi, et proovid on representatiivsed uuritava kütuse suhtes, ning laevakütuste puhul sellise kütuse suhtes, mida laevad kasutavad asjaomastel merealadel või sadamates. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et proovivõtmise teel kontrollida kasutatava kütuse väävlisisalduse vastavust artiklitele 3, 3a, 4, 4a ja 4b. Proovivõtmine algab kuupäeval, mil jõustub asjakohane kütuse väävlisisalduse piirväärtus. Proove võetakse piisavalt sageli korrapäraste ajavahemike järel, piisavas koguses ja niimoodi, et proovid on representatiivsed uuritava kütuse suhtes, ning laevakütuste puhul sellise kütuse suhtes, mida laevadele tarnitakse ja mida need kasutavad asjaomastel merealadel või sadamates.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) võetakse proov ja analüüsitakse, kas laeva pardal põletamiseks ettenähtud laevakütus vastab IMO väljatöötatud juhenditele;
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 – alapunktid c ja c a (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 7 – lõiked 2 ja 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) lõiked 2 ja 3 jäetakse välja; c) lõige 2 asendatakse järgmisega:   '2. Võttes muu hulgas aluseks   a) lõigete 1 ja 1 a alusel koostatud aastaaruanded;   b) täheldatud trendid õhukvaliteedi, hapestumise, kütusele tehtud kulutuste ja teistele transpordikandjatele ümbersuunamise osas;   c) edusammud, mis on tehtud laevade väävel- ja lämmastikoksiidide heitmete vähendamisel liidu sellekohastele algatustele järgnenud IMO mehhanismide kaudu,   esitab komisjon 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millega kaasnevad vajadusel seadusandlikud ettepanekud. Komisjon kaalub selles aruandes järgmist:   – liidus eri heitenormide kohaldamisest tulenevat võimalikku mõju siseturule, eriti konkurentsivõimele;   – täiendavate SOx ja NOx heitkoguste kontrolli piirkondade loomist;   – laevakütteõlide kvaliteedinorme kooskõlas nende normidega, mida kohaldatakse seoses direktiiviga 98/70/EÜ;   – muid täiendavaid või alternatiivseid lisameetmeid laevade tekitatavate heitkoguste edasiseks vähendamiseks;   c a) lõige 3 jäetakse välja.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 – alapunkt c b (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 7 – lõiked 2 a ja 2 b (uued)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c b) lisatakse lõiked 2 a ja 2 b järgmises sõnastuses:   '2 a. Komisjon teostab käesoleva direktiivi mõjuhinnangu ja teeb 2012. aasta lõpuks ettepaneku asendusmeetmete kohta negatiivsete mõjude vähendamiseks kogu liidu laevandussektoris.   2 b. Kui IMO otsustab muuta MARPOLi konventsiooni VI lisa enne 1. jaanuari 2015, esitab Euroopa Komisjon automaatselt uue ettepaneku nimetatud muudatuse lisamiseks liidu õigusesse.'
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 9a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Komisjonile antakse alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] määramata ajaks volitused võtta vastu artikli 4a lõigetes 1a ja 2, artikli 4c lõikes 4, artikli 6 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1a ja 4 osutatud delegeeritud õigusakte. 2. Komisjonile antakse alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] määramata ajaks volitused võtta vastu artikli 4a lõikes 2, artikli 4c lõikes 4, artikli 6 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1a ja 4 osutatud delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 9a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4a lõigetes 1a ja 2, artikli 4c lõikes 4, artikli 6 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1a ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4a lõikes 2, artikli 4b lõikes 3 a, artikli 4c lõikes 4, artikli 6 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1a ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Selgitus
Järjepidevuse tagamiseks ülejäänud tekstiga.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 9a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4a lõigetega 1a ja 2, artikli 4c lõikega 4, artikli 6 lõikega 1 ning artikli 7 lõigetega 1a ja 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada. 5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4a lõikega 2, artikli 4c lõikega 4, artikli 6 lõikega 1 ning artikli 7 lõigetega 1a ja 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kolme kuu võrra pikendada.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa Direktiiv 1999/32/EÜ Lisa 2 – lõige 2 – taane 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek – dokumenteeritakse põhjalikult, et kõik jäätmevood, mis lastakse merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimeste tervist ega keskkonda. – dokumenteeritakse põhjalikult, et kogu heitvesi (sealhulgas heitvesi, mis vastab IMO resolutsioonis MEPC.184(59) sätestatud heitvee nõuetele), mis lastakse merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimeste tervist ega keskkonda.

• [1]               Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Ettepaneku peamine eesmärk on Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) 2008. aastal kokku lepitud laevakütuste väävlisisalduse ülemmäärade kehtestamine.

Tegemist võib olla parlamendi käesoleva ametiaja kõige olulisema inimtervist puudutava reformiga. Hinnanguliselt põhjustab laevade tekitatud õhusaaste Euroopas kuni 50 000 enneaegset surmajuhtumit aastas.

IMO MARPOLi konventsiooni VI lisas kehtestatud kütuse väävlisisalduse ülemmäärad on väävliheite kontrolli piirkondades 2015. aasta algusest 0,1% ja muudel merealadel 2020. aasta algusest alates 0,5%. Nimetatud ülemmäärad ratifitseerinud riikide laevastikud moodustavad 85% maailma laevade kogutonnaažist.

Euroopa väävliheite kontrolli piirkonnad on Põhjameri, La Manche ja Läänemeri. Väävliheite kontrolli piirkondadeks loetakse ka 200 miili laiuselt USA ja Kanada lääne- ja idarannikuga piirnevad merealad. Praegu on neil aladel kütuse väävlisisalduse ülemmäär 1%. Maailmameredel võib 2011. aasta lõpuni kasutada kuni 4,5% väävlisisaldusega ja seejärel 2019. aastani kuni 3,5% väävlisisaldusega kütust.

Väävel- ja lämmastikoksiidide mõjul tekivad atmosfääris tervist kahjustavad sekundaarsed tahked osakesed. Laevade heitkoguste piiramine aitab mitmetes liikmesriikides täita õhu kvaliteedi norme.

Kui laevade tekitatud väävlioksiidide heitkoguseid ei vähendata, ületab nende kogumaht ELi merealadel sel kümnendil ELi maismaal tekkivate väävlioksiidide heitkoguste mahu. Viimane on vähenenud 90% võrra võrreldes tipptasemega ja 72% võrra ajavahemikus 1990–2008.

Maismaatranspordi kütuste väävlisisalduse lubatud ülemmäär on 10 miljondikku ehk 2015. aasta algusest väävliheite kontrolli piirkondades kehtima hakkavast ülemmäärast 100 korda väiksem.

IMO kokkuleppe kohaselt võib laevade heitkoguste piiramiseks kasutada ka alternatiivseid võimalusi. Heitgaase võib töödelda puhastusseadmetes, mille tööpõhimõte on samasugune nagu maismaal asuvate tehaste ja elektrijaamade heitgaaside puhastamiseks juba aastakümneid kasutatud puhastusseadmetel. Kasutada võib ka veeldatud maagaasi.

Kõik väävlioksiidide heite piiramise meetodid vähendavad ka lämmastikoksiidide ja tahma heitkoguseid. Lämmastikoksiidid põhjustavad lisaks õhusaastele ja happevihmadele ka veekogude ja pinnase eutrofeerumist ning tahm põhjustab kliima soojenemist.

Gaasipesuseadmete (skraberite, ingl. k. scrubber) kasutamisel vähenevad heitkoguste piiramise kulud hinnanguliselt vähemalt poole võrra, kui laev sõidab valdavalt väävliheite kontrolli piirkondades. Arvatakse, et veeldatud maagaasi hakatakse uute laevade kütusena rohkem kasutama siis, kui selle tankimisrajatised sadamates laiemalt levivad.

Komisjoni hinnangul ületab saavutatavate kasulike tervisemõjude rahaline väärtus laevade heitkoguste piiramise kulusid 2- kuni 25-kordselt. Nende arvestuste kohaselt on tervise paranemisest saadava kasu väärtus rahas 8–16 miljardit eurot ning kulud moodustavad 0,6–3,7 miljardit eurot.

Ökoloogilise kasu rahalist väärtust ei ole välja arvutatud, kuid näiteks Soomes vähenevad happevihmad praegusega võrreldes 60% võrra.

Kehtivas laevakütuste väävlisisaldust reguleerivas direktiivis on lisaks IMOs varem kokku lepitud ülemmääradele kehtestatud väävlisisalduse ülemmäär sadamas seisvatele laevadele (0,1%) ja liinivedusid teostavatele reisilaevadele (1,5%). Neist esimene langeb kokku IMOs väävliheite kontrolli piirkondadele kehtestatud ülemmääraga.

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks väävliheite kontrolli piirkondade uus ülemmäär 0,1% alates 2020. aastast kehtestada ka kõigile ELi sadamatesse tulevatele liinivedusid teostavatele reisilaevadele.

Raportööri muudatusettepanekud komisjoni ettepaneku kohta

Raportöör on komisjoni ettepanekuga üldiselt rahul, peab vajalikuks seda toetada ja rõhutab, et IMO kokkulepete ülemmäärad hakkavad kehtima igal juhul, ka ilma kõnealuse direktiivita. Küll aga aitaks direktiiv muuta selgemaks ja ühtlustada IMO ülemmäärade rakendamist ja selle järelevalvet ELi aladel, võrdsustada konkurentsitingimusi, lihtsustada üleminekuperioodi ja edendada uuendustegevust.

Üleminek rangematele väävlisisalduse ülemmääradele võib anda kulutasuval viisil märkimisväärset kasu tervisele ja keskkonnale, kusjuures ülemmäära 0,1% võib laiendada ka Euroopa praegustest väävliheite kontrolli piirkondadest väljaspool.

Seepärast toetab raportöör komisjoni ettepanekut laiendada väävlisisalduse ülemmäära 0,1% ka liinivedusid teostavatele reisilaevadele. Ta teeb aga ettepaneku kehtestada see nõue väävliheite kontrolli piirkondadega ühel ajal ehk siis 2015. aastal.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku kehtestada väävlisisalduse ülemmäär 0,1% kõigis ELi riikide territoriaalvetes kuni 12 meremiili kauguseni rannikust. Teiste sõnadega laiendataks ELi sadamates juba kehtivat ülemmäära ka territoriaalvetele.

Nimetatud muudatused tooksid olulist kasu inimtervisele ja keskkonnale ning tasakaalustaksid selle uuenduse mõju kulude seisukohast.

Neist ELi liikmesriikidest, kelle rannik jääb osaliselt või täielikult väävliheite kontrolli piirkonda, annavad laevad väävlioksiidide heitkogustest Taanis 39%, Madalmaades 31%, Rootsis 25%, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis 18% ning Belgias 13%. Laevade heite osakaal on suur ka mitmetes väljapool neid piirkondi asuvates riikides: Iirimaal 21%, Portugalis 20%, Itaalias ja Hispaanias 15%. Mõnedel Vahemere saartel ja rannikualadel on see üle 20 ja isegi üle 30%.

Raportöör soovitab komisjonil uurida enne 2013. aasta lõppu uute heitekontrolli piirkondade rajamist Euroopa merealadel ning heitkoguste edasise piiramise meetodeid, esitada vastav aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teha ettepanekud uute väävli- ja lämmastikuheite kontrolli piirkondade loomiseks.

Üleminekuperioodil tekib osale ettevõtjatele märkimisväärseid lisakulusid eriti peamiselt või suurel määral väävliheite kontrolli piirkondades toimuvate vedude korral, mistõttu raportöör teeb ettepaneku lihtsustada riigiabi andmist investeeringute tegemiseks. Keskkonnainvesteeringute puhul, mis tehakse vähem kui kolm aastat enne meetme kohustuslikuks muutumist, on riigiabi ülemmäär üldjuhul 10%.

Raportöör teeb ettepaneku lubada antud juhul kuni 2013. aasta lõpuni riigiabi suurendada. See on põhjendatud, kuna laevade heitkoguste alanemine annab avalikule sektorile suurt majanduslikku kasu tervishoiukulude vähenemise näol. Lisaks aitaks see käivitada heitgaasipesu seadmete turgu.

Raportöör Satu Hassi kohtumised sidusrühmadega kütuste väävlisisalduse direktiiviga seoses

Valitsused ja alalised esindused

Taani keskkonnaminister Ida Auken

Taani alaline esindus

Soome keskkonnaminister Ville Niinistö

Soome alaline esindus

Prantsusmaa alaline esindus

Poola alaline esindus

Rootsi keskkonnaminister Lena Ek

Rootsi alaline esindus

Euroopa Komisjon

Kütuste väävlisisalduse direktiivi eest vastutavad keskkonna peadirektoraadi töötajad

Äriühingud ja valitsusvälised organisatsioonid

Armateurs de France

Brittany Ferries

Soome Tööstuse Keskliit

Couple Systems

Euroopa Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau)

European Cruise Council (ECC)

Euroopa naftatööstusettevõtete ühendus

Heitgaaside puhastusseadmete ühendus (Exhaust Gas Cleaning Systems Association)

ExxonMobil

Soome metsatööstuse liit

Soome laevaomanike ühendus

FIPRA International (Royal Caribbean Cruises Ltd esindaja)

Germanischer Lloyd

Rotterdami sadam

Scandline

Stena AB

Total

Transport & Environment (T&E)

TT-Line GmbH & Co. KG

Wärtsilä

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (17.1.2012)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega
(COM(2011)0439 – C7‑0199/2011 – 2011/0190(COD))

Arvamuse koostaja: Vilja Savisaar-Toomast

LÜHISELGITUS

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) leppis 2008. aastal kokku laevakütuste väävlisisalduse uued piirväärtused. Väävliheite kontrolli piirkondades on piirväärtus alates 2010. aasta 1. juulist 1,5% asemel 1% ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist 0,1%. ELis on väävliheite kontrolli piirkonnad Lääne- ja Põhjameri ning La Manche’i väin.

Muude merepiirkondade puhul on piirväärtus alates 2012. aasta 1. jaanuarist 4,5% asemel 3,5% ja alates 2020. aasta 1. jaanuarist 0,5%. 0,5% piirväärtuse kehtestamist võib viie aasta võrra edasi lükata, kui 2018. aastaks kavandatud läbivaatamise käigus selgub, et sobiva kütuse nõudlus ja pakkumine ei ole tasakaalus.

Praegu peab reisilaevade liinivedu vastama väävliheite kontrolli piirkondades kehtestatud piirväärtustele, hoolimata sellest, kas laevad sõidavad just nendes piirkondades või mitte. Komisjon teeb ettepaneku, et nende laevade suhtes kehtestataks piirväärtus 0,1% alates 2020. aastast. Viieaastane erinevus võrreldes väävliheite kontrolli piirkondadega on vajalik kütuse kättesaadavusega seotud võimalike probleemide ärahoidmiseks.

Rahvusvahelised kohustused

On selge, et kuivõrd ELi liikmesriigid on IMO piirangute karmistamist ja kolme Euroopa väävliheite kontrolli piirkonna loomist toetanud, tuleb Euroopa Liidu õigusakte ELi rahvusvaheliste kohustustega kooskõlla viia. Vastasel juhul tekiks õiguskindlusetus ning Euroopa Liidu läbirääkijate usaldusväärsus nii IMOs kui ka muudel rahvusvahelistel foorumitel, kus proovitakse veenda kolmandaid riike rahvusvahelisi standardeid vastu võtma ja rakendama.

Kasu tervishoiu seisukohalt

Madalamad väävlisisalduse piirmäärad peaksid peale selle aitama märkimisväärselt kaasa Euroopa Liidu kodanike tervise paranemisele. Komisjoni koostatud kulude ja tulude analüüsi kohaselt hoiaks 2020. aastal väävliheite kontrolli piirkondades 0,1% piirmäära kehtestamine aastas ära rohkem kui 17 000 varajase surma juhtumit. Samuti väheneks märgatavalt haigestumine hingamisteede haigustesse.

0,1% piirmäära kehtestamine on õigustatud ka seetõttu, et kuivõrd reisilaevade liinivedu toimub tavaliselt ranniku lähedal, paraneks märkimisväärselt rannikualade õhu kvaliteet.

Et tervishoiu seisukohalt saadava kasu ulatus on suur, tekib küsimus, kas mitte rakendada madalamat väävlisisalduse piirväärtust ka teistele Euroopa Liidu merealadele.

Aus konkurents

0,1% piirmäära geograafilise kohaldamisala laiendamine aitaks lahendada ka probleeme, mida põhjustab Euroopa Liidu rannikuvetes erinevate piirmäärade kohaldamine. Võidakse väita, et sellega asetatakse väävliheite kontrolli piirkondades tegutsevad laevafirmad muudes piirkondades tegutsevate ettevõtetega ja maismaatranspordiga võrreldes ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.

EL võiks piirata heiteid rannikust teatava ulatusega alal ning teha seda IMOlt heakskiitu taotlemata. Siiski võib sellega kaasneda oht, et liiklus suunatakse Euroopa Liidu sadamatest ümber Põhja-Aafrikasse. Kui USA ja Kanada seadsid 200 meremiili piiri, taotlesid nad selleks IMO-poolset määratlust.

Seetõttu peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdlema sinnapoole, et IMO määratleks ka teisi Euroopa merepiirkondi väävliheite kontrolli piirkondadena.

Meretranspordi konkurentsivõime säilitamine

Parlament on meretransporti selle väiksema keskkonnamõju pärast pidevalt toetanud. Kui aga madalamate väävlisisalduse piirmäärade tõttu hakatakse kaupu, mida praegu transporditakse meritsi, transportima veokitega (teistele transpordivahenditele ümbersuunamine), oleks keskkonnakahju (eeskätt kasvuhoonegaase) ja liiklusummikute sagenemist arvestades tegemist tagajärjega, mida mingil juhul ei soovita.

Eri uurimustes on antud väga erinevaid hinnanguid selle kohta, kuidas piirmäärad meritsi transporditavate kaupade osakaalu mõjutavad. Selge on aga see, et mõju on meritsi transporditavate eri toodete ja marsruutide puhul erinev. Toodetele, mille mahu ja väärtuse suhe on võrdlemisi suur (näiteks puit ja metallimaagid), võivad piirmäärad rohkem mõju avaldada kui tööstuskaupadele. Seetõttu võib olla asjakohane sihtotstarbeline abi.

Tänu IMO kokkuleppele ja komisjoni ettepanekule on juba võimalik meretranspordi konkurentsivõimele avaldatavat mõju vähendada, sest nendega on lubatud muud heitevähendusmeetodid või kütuse ja veeldatud maagaasi segu kasutamine. See võimaldab lastisaatjatel nende piirväärtuste järgimiseks, võttes arvesse laeva vanust, suurust ning selle eeldatavat marsruuti, valida kõige soodsamad võimalused.

Ühest küljest on laevaomanikud ja seadmete tarnijad muude heitevähendusmeetodite kättesaadavuse ja usaldusväärsuse osas eri meelel, teisest küljest vähendaks 0,1% piirmäära kehtestamisega viivitamine huvi vajaliku uurimis- ja arendustegevuse läbiviimise vastu. Peale selle võib kõigile jääda mulje, et tähtaega võidakse veel kord edasi lükata. See muudaks olukorra nimetatud tehnoloogiasse investeeringute tegemiseks veelgi halvemaks.

Need, kes kaaluvad veeldatud maagaasi kasutamist, astuvad suletud ringi: laevaomanikud ei taha laevadesse vastavaid seadmeid paigaldada enne, kui nad on kindlad, et saavad end varustada piisavalt paljudes sadamates, ning samas ei taha ka sadamad investeeringuid teha, sest nõudluse osas kindlus puudub. Seda olukorda võiks aidata lahendada riigiabi ning üleeuroopalise transpordivõrgu ja/või Marco Polo programmi kaudu antav toetus.

Praegu töötatakse IMOs välja veeldatud maagaasi ja samalaadsete kütuste jaoks uut eeskirja. See peaks jõustuma 2014. aastal koos muudetud rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. Kuivõrd veeldatud maagaas on puhas kütus, mille puhul vääveldioksiidi heidet peaaegu ei tekigi, peaksid liikmesriigid erilist tähelepanu pöörama veeldatud maagaasi kütuse piisavale kättesaadavusele ja tagama, et oleks võimalik täita ohutusnõudeid, sh tankimise võimalus reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku ajal.

Kokkuvõte

Hoolimata probleemidest, mida uued piirväärtused laevaomanikele, ettevõtjatele ja sadamatele kaasa toovad, tuleb ELil oma rahvusvahelisi kohustusi täita ja alates 2015. aastast 0,1% piirmäär kehtestada. Kuivõrd selle piirväärtuse jaoks ettenähtud ettevalmistusaeg on juba möödas, on nüüd kõige olulisem, et komisjon töötaks välja vahendid kaasnevate meetmete jaoks ning sektor kasutaks ära paindlikke võimalusi madala väävlisisaldusega kütuse, muude heitevähendusmeetodite või veeldatud maagaasi näol.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama võimalikud muudatusettepanekud, eelkõige seoses SOx-heite kontrolli piirkondades (SOx Emission Control Area – SECA) kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtavat tööd.	(4) Direktiivi 1999/32/EÜ kohaselt peab komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru direktiivi rakendamise kohta ja esitama võimalikud muudatusettepanekud, eelkõige seoses SOx-heite kontrolli piirkondades (SOx Emission Control Area – SECA) kasutatava laevakütuse väävlisisalduse vähendamisega, kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames tehtava tööga.
Selgitus
Laevakütuse väävlisisalduse vähendamise otsuse teeb Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja tegemist on olulise rahvusvahelise eesmärgiga, seega on rahvusvaheline koostöötasand ka otsuste tegemiseks kohaseim. Oma ettepanekus peaks komisjon rõhutama rahvusvahelise koostöö olulisust ning ei tohiks jätta muljet, nagu IMO raames tehtav töö oleks teisejärgulise tähtsusega ja et selle tulemusi võiks teisi rahvusvahelisi osapooli eelnevalt teavitamata muuta.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Oluline on ka see, et komisjon hindaks liikmesriikide aruannete alusel sektori nõuetega vastavusseviimise tagajärgi, et kavandada kohaseid kaasnevaid ennetusmeetmeid, viies muu hulgas läbi uuringud kütuste kättesaadavuse ja hindade, teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohu ja käesoleva direktiivi meetmete mõju osas kõigile meretranspordiettevõtetele. Selliste uuringute tulemused aitavad tulevikus selgitada komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad komisjoni käsutuses olevate vahendite praktilist muutmist ning säästva veetranspordi normide rakendamist.
Selgitus
Sektori kohanemise hõlbustamiseks tunduvad kaasnevad meetmed hädavajalikud, et aidata meretranspordiettevõtetel kohaneda – see on komisjoni teatise KOM(2011)441 eesmärk. Oluline on vältida meretransporditeenuste mahu vähenemist ja seega tuleb ennetavalt hinnata käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse mõjusid, et luua realistlikud ja kohased meetmed, mis oleks loogiliseks jätkuks komisjoni ettepanekule sektori ettevõtteid puudutavate kaasnevate meetmete kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Mõned SOx vähendamise meetodid võivad tekitada jäätmeid, eriti reovett, mis sisaldab elavhõbedat, seleeni ja teisi mikroelemente, mis võivad tingida vajaduse reovett enne väljalaskmist töödelda. Komisjon peaks võtma vastu suunised ELi sadamate vastuvõturajatiste ühtlustatud arendamiseks.
Selgitus
Kuigi SOx skraberid võivad olla heite vähendamisel tõhusaks vahendiks, võivad need tekitada jäätmeid, mida ei tohiks merre lasta. Komisjon peaks kaasa aitama ELi sadamates sellise infrastruktuuri väljatöötamisele, mis on vajalik skraberitest tekkinud reovee vastuvõtmiseks ja ohutustamiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirväärtused nii SOx-heite kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,5 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heite kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleb direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga kooskõlla viia. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõuete täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada ega turule tuua laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,5 massiprotsenti.	(6) MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirväärtused nii SOx-heite kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,5 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heite kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane jõustamine liidus, tuleb direktiivi 1999/32/EÜ sätted MARPOLi muudetud VI lisaga kooskõlla viia.
Selgitus
Selguse huvides ja et vältida tõlgendust, et see 3,5% piirmäär mõjutab kõrge väävlisisaldusega kütuse meretransporti, paigutatakse viimane lause ümber põhjendusse 6 a (uus).
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Pidades silmas, et tervisele on kasulikum madalam väävliheide, peaks komisjon esitama kindla ajakava 0,1% piirväärtuse laiendamise kohta kõikide liikmesriikide maamassiiviga piirnevatele meredele või selle piirväärtuse laiendamise kohta nii, et see kataks kindlat kaugust liidu rannajoonest.
Selgitus
Komisjoni tellitud hindamisuuringu kohaselt võib Lääne- ja Põhjameres ning La Manche'i väinas väävliheite piirmäära vähendamine 0,1%-ni 2020. aastal ära hoida üle 17 000 varajase surma juhtumi aastas. Kui see piirmäär kehtestataks muudele merealadele või võetaks vastu piirmäär, mis põhineb kaugusel rannast (Kanada ja USA piirmäärasid kohaldatakse kuni 200 meremiili kaugusele rannikust), võiks see aidata säästa rohkem inimelusid ja liikmesriikidel täita õhu kvaliteeti käsitlevaid nõudeid.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b) Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõuete täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada ega turule tuua laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi, milleks on 3,50 massiprotsenti. Seda piirmäära tuleks kohaldada ainult laevades kasutatavale kütusele, mitte kütusele, mida laevaga transporditakse.
Selgitus
Liiga kõrge väävlisisaldusega kütuse kasutamisel võib erituda merekeskkonda kahjustavat heitvett. Samas peab olema selgelt aru saada, et artikliga 3a kehtestatud piirmäära kohaldatakse ainult laevades kasutatavale kütusele. See artikkel ei tohiks mõjutada kõrge väävlisisaldusega kütuse transporti.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealused laevad peavad kasutama sama maksimaalse väävlisisaldusega (1,5 %) laevakütust nagu SOx-heite kontrolli piirkondades. Kuna SOx-heite kontrolli piirkondades kohaldatakse rangemaid väävlisisalduse norme, on põhjendatud, et neid norme kohaldatakse ka reisilaevade suhtes, lähtudes vajadusest parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti. Uute SOx-heite kontrolli piirkondade normide kohaldamine reisilaevade suhtes lükkub aga viie aasta võrra edasi, et vältida võimalikke probleeme kütuse kättesaadavusega.	(7) Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealused laevad peavad kasutama sama maksimaalse väävlisisaldusega (1,5 %) laevakütust nagu SOx-heite kontrolli piirkondades. Kuna SOx-heite kontrolli piirkondades kohaldatakse rangemaid väävlisisalduse norme, on põhjendatud, et neid norme kohaldatakse ka reisilaevade suhtes, lähtudes vajadusest parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti.
Selgitus
0,1%-ne väävlisisalduse piirväärtust tuleks laiendada laevadele, mis teostavad regulaarset reisijatevedu. Et vältida konkurentsi moonutamist, peaks antud piirväärtus jõustuma 2015. aastal ehk samal ajal, kui see jõustub väävliheite kontrolli piirkondades.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) 0,10% piirmäära jõustamisel 2015. aastale vahetult järgnevatel aastatel tuleks arvestada ebakindlust madala väävlisisaldusega kütuse kättesaadavuse osas ning eriarvamusi heitevähendusmeetodite tõhususe ja usaldusväärsuse kohta. Eeskätt komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama muude heitevähendusmeetodite kehtestamist ja hoiduma tegevusest ettevõtete vastu, kes teevad eeskirjade täitmiseks tõsiseid jõupingutusi. Liikmesriigid peaksid tagama sobiva kütuse kättesaadavuse ja ühtlase jaotuse vastavalt MARPOLi muudetud VI lisa eeskirjale 18. Juhul, kui sobiv kütus ei ole mõnes sadamas kättesaadav, tuleks lubada laeval tugineda MARPOLi VI lisa eeskirjas 18 ette nähtud erandile, mida kohaldatakse laevadele, kellel ei olnud võimalik sellist kütteõli osta, vaatamata kõigile nõuetekohase kütteõli saamiseks tehtud jõupingutustele. Ei tohi nõuda, et laev kalduks nõuetele vastavuse tagamiseks oma kavandatud reisilt kõrvale või viivitaks reisiga ülemäära.
Selgitus
Kuivõrd merereostuse vältimise alase kokkuleppe muudetud IV lisast tulenevad piirväärtused on rahvusvahelised kohustused, mille liikmesriigid on heaks kiitnud, on oluline, et 2015. aastale vahetult järgnevate aastate jooksul võetaks jõustamisel arvesse sobiva kütuse ja tehnoloogia kättesaadavust. Nendele ettevõtetele, kes küll üritavad eeskirju täita, kuid seisavad vastamisi praktiliste probleemidega, tuleks teha teatavaid mööndusi.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Eriti oluline on ennetada teistele transpordivahenditele ümbersuunamist, sest kui suureneb maanteedel transporditavate kaupade osakaal, läheks see vastuollu Euroopa Liidu kliimamuutuse valdkonna eesmärkidega ning sageneksid liiklusummikud.
Selgitus
Maanteetranspordis tekib ühe kilomeetri transporditud tonni kohta CO2-heidet keskmiselt seitse korda rohkem kui meretranspordis. Seetõttu tuleks võtta meetmeid, millega vältida olukorda, kus direktiivi tõttu hakatakse kaupu kallima laevakütuse tõttu mere asemel maanteid pidi transportima. Maanteetranspordi kasv põhjustaks liiklusummikute sagenemist ja kõrgemat mürataset, mis Euroopa Liidu kodanike jaoks on juba praegu tõsised probleemid.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b)Uute nõuete kulud väävliheite vähendamiseks tekitab teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohtu, mis tekitab eelkõige muret sellistele valdkondadele ja tööstustele, mis sõltuvad enamasti meretranspordist. Komisjon peaks olemasolevate vahendite, nagu Marco Polo programmi või üleeuroopalise transpordivõrgu pakutavad võimalused täielikult ära kasutama, eriti heitekontrolli piirkondadega piirnevates liikmesriikides, et teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohu vähendamiseks sihipärast abi pakkuda. Praegust majanduslikku olukorda ja käesoleva direktiivi võimalikku mõju silmas pidades peaks komisjon enne 2015. aasta jaanuari esitama konkreetsed meetmed, millega antakse tööstusele majanduslikku ja finantsabi, et toetada keskkonnasõbralikke meretehnoloogiaid, võttes eelkõige arvesse kütuste kättesaadavust ja hindasid, teistele transpordivahenditele ümbersuunamise ohtu ning käesoleva direktiivi meetmete mõju kõigile meretranspordiettevõtetele.
Selgitus
Laevakütuse kõrgem hind on eriti murettekitav kaupade puhul, mille mahu ja väärtuse suhe on suur, näiteks paber ja metallimaagid. Kuigi projektid, millega toetatakse veeldatud maagaasi või muude heitevähendusmeetodite tehnoloogia kasutuselevõttu, on Marco Polo programmist või üleeuroopalisest transpordivõrgustikust vahendite saamiseks abikõlbulikud, tuleb toetust säilitada ning seda suurendada, kui vähendada tuleb teistele transpordivahenditele ümbersuunamist.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Veeldatud maagaasi kasutamisel väävliheiteid peaaegu ei teki. Veeldatud maagaasi kütusena kasutavate laevade jaoks kehtestatakse uus eeskiri eeldatavasti 2014. aastal koos muudetud rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et vaja on tagada veeldatud maagaasi kütusena kasutavate laevade ohutus ja kättesaadavus ning ohutud punkerdamistoimingud, tagades seejuures, et muudetud rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ei tekita selle kütuse kasutamisele tarbetuid tõkkeid. Komisjon peaks kasutama Euroopa vahendeid (nt Marco Polo) nii laialdaselt kui võimalik, et edendada madala väävlisisaldusega veeldatud maagaasi kasutamist merekütusena. Liikmesriigid peaksid sellele suundumusele kaasa aitama, tehes maksundusalased võimalused kättesaadavaks laevaomanikele, kes investeerivad veeldatud maagaasi kasutamisse või heitevähendusmeetodite arendamisse ja kasutamisse.
Selgitus
On oluline võtta arvesse merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisa muutmisel saadud kogemusi (muudatuste tegemises lepiti kokku 2008. aastal, kuid komisjon esitas oma ettepanekud alles ligi kolm aastat hiljem ja seejärel seadsid mõned liikmesriigid kokkulepitud muudatused kahtluse alla). Erinevalt komisjonist peaksid liikmesriigid IMO liikmetena tagama, et uus veeldatud maagaasi eeskiri soodustab selle kui puhtama kütuse kasutamist ohutusnõuete osas mööndusi tegemata.
Punkerdamistoimingute ohutuseeskirju ja punkerdamisseadeldiste kättesaadavust tuleb arvesse võtta.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Liikmesriigid võivad heitkoguste vähendamise alternatiivse lahendusena lihtsustada laeval toodetud energia asemel kaldal asuvate energiavarustussüsteemide kasutamist sildunud laevade poolt.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 3a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata ega tooda turule laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,5 massiprotsenti.” Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,50 massiprotsenti. Laevakütust, mille väävlisisaldus ületab 3,50 massiprotsenti, tohib kasutada üksnes koos heitevähendusmeetoditega, millel oleks vähemalt sama suur positiivne mõju keskkonnale kui see, mis saavutataks madala väävlisisaldusega kütuse kasutamisel.
Selgitus
Kui samaaegselt edendada heitevähendusmeetodeid, mis võimaldavad kasutada kõrgema väävlisisaldusega kütust, ei peaks 3,50% väävlisisaldusega kütust üldiselt keelama. Kõrgema väävlisisaldusega kütust peaks liidus lubama vaid koos vastavate heitevähendusmeetoditega.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Liikmesriigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, sealhulgas SOx-heite kontrolli piirkondades ja ELi sadamatesse või sadamatest liinivedusid teostavatel reisilaevadel kasutatava laevakütuse maksimaalne väävlisisaldus”; „Liikmesriigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, sealhulgas SOx-heite kontrolli piirkondades ja ELi sadamatesse või sadamatest välja sõitvatel reisilaevadel kasutatava laevakütuse maksimaalne väävlisisaldus”;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek '1. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, mis moodustavad osa SOx-heite kontrolli piirkondadest, ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus on suurem kui: '1. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, mis moodustavad osa SOx-heite kontrolli piirkondadest, ning tema territoriaalvetes, mis ei moodusta osa SOx-heite kontrolli piirkondadest, ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus on suurem kui:
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu.”; Käesolevat lõiget kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate kõikide laevade suhtes, kaasa arvatud need, mis alustasid sõitu väljaspool liitu.”;   Esimese lõigu punkti b ei kohaldata lähimerevedu teostavatele laevadele. Neile kohaldatakse viieaastase üleminekuaja jooksul endiselt esimese lõigu punkti a.   Kui selgub, et selle erandi taotlemine on hädavajalik, on ELi liikmesriigid kohustatud looma selleks vastava IMO õigusraamistiku.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt c Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1a – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek '1. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab: '1. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et tema territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkondades, mis jäävad väljapoole SOx-heite kontrolli piirkonda, ei kasutata laevakütust, mille väävlisisaldus ületab:
Selgitus
Et vältida konkurentsi moonutamist, peaks väävliheite kontrolli piirkonnas kehtivaid merekütuse väävlisisalduse piirväärtusi rakendama ühetaoliselt kõikide liikmesriikide territoriaalvetes.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt c Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 1a – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) 0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020. b) 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015.
Selgitus
Et vältida konkurentsi moonutamist, peaks väävliheite kontrolli piirkonnas kehtivaid merekütuse väävlisisalduse piirväärtusi rakendama ühetaoliselt kõikide liikmesriikide territoriaalvetes.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt d Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses merealade SOx-heite kontrolli piirkondadeks määramisega IMO otsuse põhjal vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirja 14 lõike 3 punktile 2.”; „Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses merealade SOx-heite kontrolli piirkondadeks määramisega IMO otsuse põhjal vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirja 14 lõike 3 punktile 2.”; Kõikide uute heitekontrolli piirkondade kehtestamine toimub IMO protsessi kaudu vastavalt MARPOLi VI lisale, toetudes nõuetekohaselt väljatöötatud argumentidele ning keskkonda ja majandust puudutavatele teadusandmetele.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikli 4a – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et ühenduse sadamatesse või sadamatest liinivedusid teostavad reisilaevad ei kasuta tema SOx-heite kontrolli piirkonnast väljapoole jäävates territoriaalvetes, majandusvööndis ega heitekontrolli piirkonnas laevakütust, mille väävlisisaldus ületab: 4. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et ühenduse sadamatesse või sadamatest välja sõitvad reisilaevad ei kasuta tema SOx-heite kontrolli piirkonnast väljapoole jäävates territoriaalvetes, majandusvööndis ega heitekontrolli piirkonnas laevakütust, mille väävlisisaldus ületab:
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4 a – lõige 4 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) 0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015;
Selgitus
Vastavalt komisjoni ettepanekule peaks liinivedu osutavate reisilaevade suhtes kohaldatav piirväärtus (mis praegu on sama mis väävliheite kontrolli piirkonnas) vähenema 0,1%-ni 2020. aastal, mis on 5 aastat hiljem, kui sama piirväärtus hakkab kehtima väävliheite kontrolli piirkondades. See on ühest küljest küll põhjendatud, sest tuleb tagada madala väävlisisaldusega kütuse piisav kättesaadavus, kuid kuna reisilaevad sõidavad üldjuhul ranniku lähedal, siis teisest küljest oleks tervishoiu seisukohast palju kasulikum, kui 2015. aastal alandataks piirväärtust vahepealsele väärtusele.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt e Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4a – lõige 6 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   d a) lubab käesoleva direktiivi nõuetele mittevastaval laeval kasutada eeskirja 18 lõigetes 2.2 ja 2.3 ette nähtud meetmeid, tingimusel, et lõike 2.1 tingimused on täidetud;
Selgitus
MARPOLi konventsiooni eeskiri 18 näeb ette, et laev, mis on tõendanud, et kütuse tankimine pole võimalik, ei ole kohustatud konventsiooni sätete täitmiseks oma sõidugraafikut muutma või väljumist edasi lükkama. Täienduse eesmärgiks on lisada direktiivi nimetatud erand laevadele, mis on erakorralistel põhjustel sunnitud Euroopa Liidu sadamasse sisenema ning ei ole saanud eelnevalt ennast kütusega varustada.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Liikmesriik tagab, et tema territooriumil ei turustata laeva kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ületab 0,1 massiprotsenti. välja jäetud
Selgitus
Uus artikkel 4b tuleks välja jätta, sest naftatööstus hakkab üldiste väävlisisaldusnõuete täitmiseks pakkuma oodatavalt 2020. või 2025. aastast alates laeva kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ületab 0,1 massiprotsenti, kuid on alla 0,5 massiprotsendi või sellega võrdne.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Liikmesriigi administratsioon võib lubada igasugust laevale paigaldatavat seadmestikku, materjali, seadet või aparaati või muud protseduuri, alternatiivset kütust või nõuete täitmise meetodit, mida kasutatakse alternatiivina neile, mida nõutakse käesolevas direktiivis, kui selline seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetodid on heite vähendamise mõttes vähemalt sama tõhusad, kui need, mis on kehtestatud käesoleva direktiiviga, hõlmates kõiki artiklites 4a ja 4b esitatud standardeid.
Selgitus
MARPOLi VI lisa eeskiri 4 samaväärsuse kohta hõlmab mittetehnilisi või tegevusprotseduure, mille juures võib vastu võtta alternatiivina kasutatavad nõuete täitmise meetodid. Need tuleks muudetud EÜ direktiivi lisada, et julgustada uuenduslike tehnoloogiate väljaarendamist ja nendesse investeerimist.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 4b a   Laevakütuse kättesaadavus   1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sellise laevakütuse kättesaadavus ja ühtlane jaotus, mille   – väävlisisaldus ei ületa 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015;   – väävlisisaldus ei ületa 0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020;   2. Lõige 1 ei välista selliste meetmete varasemat kehtestamist.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a) Liikmesriigid võivad heitkoguste vähendamise alternatiivse lahendusena lihtsustada kaldal asuvate energiavarustussüsteemide kasutamist sildunud laevade poolt.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Liikmesriigid tagavad, et sadamate valdajad arvavad sadamatasudesse ja muudesse tasudesse sisse kõik heitgaaside puhastussüsteemidest tuleva heitvee vastuvõtu, puhastamise ja kõrvaldamise kulud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/59/EÜ laevaheite ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates.   _____________   *ELT L 332, 28.12.2000, lk 81.
Selgitus
Sadamates laevaheite ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmeid käsitlev direktiiv on praegu muutmisel. Kõikidel dokumentidel, mis puudutavad heitgaaside puhastussüsteemidest tuleva heitvee kõrvaldamist, peaks olema viide vastavale direktiivile.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4c – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses: Asjakohaste IMO vastu võetud standardite ja vahendite rakendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte seoses:
Selgitus
Praegune sõnastus annab mõista, et komisjon võib delegeeritud aktiga võtta ka meetmeid, mis lähevad IMO otsustest lahku. On aga oluline tagada täielik ühtsus MARPOLi VI lisaga, vastasel juhul võivad ELi-sisesed lahknevused heitevähendusmeetodites tuua kaasa olukorra, kus ei edendata muid alternatiive vähese väävlisisaldusega kütuste kõrval, mis on aga üks direktiivi olulistest aspektidest.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 a (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 4e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   8 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 4e a   Kütteõli kättesaadavus   Olenemata artiklitest 3 ja 4:   1. Kui liikmesriik leiab, et laeva kütteõli ei vasta käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetekohase kütteõli standarditele, on liikmesriigi pädeval asutusel õigus nõuda, et laev   a) esitaks dokumendi meetmete kohta, mida on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks; ning   b) esitaks tõendid selle kohta, et vastavalt reisiplaanile on püütud osta nõuetekohast kütteõli ning kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, püüti leida alternatiivseid allikaid sellise kütteõli saamiseks, ning vaatamata kõigile nõuetekohase kütteõli saamiseks tehtud jõupingutustele polnud sellist kütust võimalik osta.   2. Ei tohi nõuda, et laev kalduks nõuetele vastavuse tagamiseks oma kavandatud reisilt kõrvale või viivitaks reisiga ülemäära.   3. Kui laev esitab teabe vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võtab liikmesriik arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja esitatud tõendeid, et määrata vajalikud meetmed, sealhulgas mittevõetavad kontrollimeetmed.   4. Kui nõuetekohast kütteõli osta ei õnnestu, annab laev vastava sihtsadama juhtkonnale ja pädevale asutusele sellest teada.   5. Kui laev on esitanud tõendid selle kohta, et nõuetekohane kütteõli pole kättesaadav, annab liikmesriik sellest komisjonile teada.”
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) võetakse proov laeva pardal põletamiseks ettenähtud laevakütuse tankidest ja laeva pardal asuvatest suletud mahutitest ning määratakse proovi väävlisisaldus; b) võetakse proov laeva pardal põletamiseks ettenähtud laevakütusest laeva pardal asuvatest suletud mahutitest ning määratakse proovi väävlisisaldus;
Selgitus
MARPOLi konventsioon näeb ette ainult „suletud mahutitest” võetava proovi analüüsi, sest vaid sel juhul on tagatud kasutatava kütuse homogeensus. IMO ei pea asjakohaseks kütuseproovide võtmist „laevakütuse paakidest”. Kütusepaakidest võetud proovide analüüsi kohustuslikuks muutmine oleks enneaegne. Komisjonil on edaspidi võimalus käesolev direktiiv delegeeritud aktiga selle valdkonna tulevase võimaliku arenguga kooskõlla viia.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 – alapunkt c Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 7 – lõiked 2 ja 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) lõiked 2 ja 3 jäetakse välja; c) lõige 2 asendatakse järgmisega:   '2. Komisjon esitab [kahe] aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb muu hulgas:   a) artikli 1 kohaselt esitatud aastaaruannetel;   b) suundumustel, mida on täheldatud õhukvaliteedi (saasteaine kontsentratsiooni, ohtlikkuse ja sadestumise kohta), hapestumise, kütusekulude ja teistele transpordivahenditele ümbersuunamise alal;   c) edusammudel, mis on tehtud laevade väävli-, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste, sealhulgas tahmaheite vähendamisel Euroopa Liidu sellekohastele algatustele järgnenud IMO mehhanismide kaudu;   d) artikli 4a lõikes 4 sisalduvate ja võimalike muude heitmete vähendamise meetmete uutel kulutasuvuse analüüsidel, mis sisaldavad otsest ja kaudset tulu keskkonnale, ning   e) madalamate väävlisisalduse piirmäärade täiendamiseks majandushoobade, näiteks tervisele ja keskkonnale selge positiivse mõjuga, heite vähendamiseks mõeldud maksustamismehhanismide võimalikul kasutamise;   f) artiklite 4c, 4d ja 4e rakendamisel;   g) muude heitevähendusmeetodite kasutamisel ja kättesaadavusel nii pardal kui ka maismaal; ning   h) kütuse kättesaadavusega seotud arendustööl.   Oma aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule pöörab komisjon erilist tähelepanu ettepanekutele täiendavate SOx- ja NOx-heite kontrolli piirkondade kindlaksmääramise kohta. Vajaduse korral lisatakse sellele aruandele seadusandlikud ettepanekud laevadelt pärineva heite täiendavaks vähendamiseks.”   c a) lõige 3 jäetakse välja.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. 1. jaanuariks 2013 esitab Euroopa Komisjon ulatusliku uuringu käesoleva õigusakti rakendamise mõjude kohta, eelkõige seoses võimaliku üleminekuga veetranspordilt maanteetranspordile. Uuring hõlmab ka kõikidele Euroopa meredele 0,1% väävlisisalduse normi kehtestamise mõju uurimist. Kui nimetatud uuringust selgub, et veetransporti hakatakse asendama maanteetranspordiga, esitab Euroopa Komisjon alternatiivse seadusandliku ettepaneku, millega ei kaasne üleminekut veetranspordilt maanteetranspordile.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 – alapunkt c b (uus) Direktiiv 1999/32/EÜ Artikkel 7 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c b) lisatakse järgmine lõige 3 b:   3 b. Kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon otsustab muuta MARPOLi konventsiooni VI lisa enne 1. jaanuari 2015, esitab Euroopa Komisjon automaatselt uue ettepaneku nimetatud muudatuse lisamiseks Euroopa Liidu õigusesse.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa Direktiiv 1999/32/EÜ Lisa 2 – lõige 2 – taane 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek – dokumenteeritakse põhjalikult, et kõik jäätmevood, mis lastakse merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimeste tervist ega keskkonda.” – dokumenteeritakse põhjalikult, et heitvesi (sealhulgas heitvesi, mis vastab IMO resolutsiooni MEPC.184(59) heitvee nõuetele), mis lastakse merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju ega ohusta inimeste tervist ega keskkonda.”

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 1999/32/EÜ muutmine seoses laevakütuste väävlisisaldusega
Viited	COM(2011)0439 – C7-0199/2011 – 2011/0190(COD)
Vastutav komisjon      istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2011
Arvamuse esitaja(d)     istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2011
Raportöör(id)     nimetamise kuupäev	Vilja Savisaar-Toomast 30.8.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	22.11.2011	19.12.2011
Vastuvõtmise kuupäev	20.12.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Isabelle Durant, Michael Gahler, Zita Gurmai, Dominique Riquet, Anna Rosbach, Oldřich Vlasák, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Kristiina Ojuland

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 1999/32/EÜ muutmine seoses laevakütuste väävlisisaldusega
Viited	COM(2011)0439 – C7-0199/2011 – 2011/0190(COD)
EP-le esitamise kuupäev	15.7.2011
Vastutav komisjon       istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2011
Arvamuse esitaja(d)      istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.9.2011	TRAN 13.9.2011
Arvamuse esitamisest loobumine      otsuse kuupäev	ITRE 5.10.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	22.11.2011	16.2.2012
Vastuvõtmise kuupäev	16.2.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 15 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Cristian Silviu Buşoi, Christofer Fjellner, Vicky Ford, Gaston Franco, Julie Girling, Jutta Haug, Jiří Maštálka, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Eva Ortiz Vilella, Britta Reimers, Eleni Theocharous, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt, Peter van Dalen, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sampo Terho
Esitamise kuupäev	27.2.2012