Menetlus : 2011/2245(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0061/2012

Esitatud tekstid :

A7-0061/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/03/2012 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0113

RAPORT     
PDF 162kWORD 107k
14.3.2012
PE 475.767v02-00 A7-0061/2012

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta

(2011/2245(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Alexander Graf Lambsdorff

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
 SELETUSKIRI
 ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE B7-0391/2011
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta

(2011/2245(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Alexander Graf Lambsdorffi fraktsiooni ALDE nimel tehtud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta (B7-0391/2011),

–   võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(1),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 8 ja 21,

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(2) ja eelkõige selle lõiget 10,

–   võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsioone Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta(3) ja Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta(4),

–   võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(5),

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu rolli kohta inimõiguste ja demokratiseerimise edendamisel kolmandates riikides (COM(2001)0252)(6),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)(7),

–   võttes arvesse kõiki Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisi lepinguid ning kõnealustes lepingutes sisalduvaid inimõiguste ja demokraatia klausleid,

–   võttes arvesse nõukogu 18. mai 2009. aasta järeldusi, milles käsitletakse demokraatliku valitsemistava toetamist täiustatud ELi raamistiku suunas,

–   võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2009. aasta järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes, nõukogu 13. detsembri 2010. aasta järeldusi, millega koos esitati 2010. aasta eduaruanne ja katseriikide nimekiri, ning 20. juuni 2011. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta,

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist uue lähenemisviisi kohta muutuvale naabrusele (COM(2011)0303),

–   võttes arvesse komisjoni ühisteatist „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200),

–   võttes arvesse 20. juunil 2011. aastal toimunud välisasjade nõukogu 3101. istungil vastu võetud järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta,

–   võttes arvesse 1. detsembril 2011. aastal toimunud välisasjade nõukogu 3130. istungil vastu võetud järeldusi Euroopa demokraatia sihtkapitali kohta,

–   võttes arvesse komisjoni demokratiseerimise ja inimõigustega seotud temaatilisi ja geograafilisi rahastamisvahendeid, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendile Jerzy Buzekile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile saadetud 25. novembri 2011. aasta toetuskirja Euroopa demokraatia sihtkapitali loomiseks,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97,

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A7‑0061/2012),

A. arvestades, et ELi aluslepingutes on üldised inimõigused ja demokraatia kuulutatud liidu põhiväärtusteks ning liidu välistegevuse põhimõteteks ja eesmärkideks;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte väitega, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

C. arvestades, et nõukogu kinnitas ELi tegevuskavas demokraatia toetamiseks ELi välissuhetes tahet suurendada oma toetuse sidusust ja tõhusust, ent märgib, et selles suunas on tehtud vaid vähe edusamme;

D. arvestades, et parlament kiitis heaks Euroopa demokraatia sihtkapitali loomise algatuse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsioonis demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(8);

E.  arvestades, et Euroopa demokraatia sihtkapitali loomist toetasid Euroopa Parlamendi presidendile Jerzy Buzekile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile saadetud kirjas mitmed kõrgetasemelised inimõiguste kaitsjad, sealhulgas Sahharovi auhinna laureaadid Aung San Suu Kyi ja Alaksandr Milinkievič;

F.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele täiesti ühtset ja strateegilist lähenemist demokratiseerimise küsimusele, milles käsitletaks eraldi demokraatia toetamist;

G. arvestades, et naised täidavad demokratiseerimisprotsessides ja sotsiaalsete liikumiste edukuses keskset osa;

H. arvestades, et araabia kevade ja idanaabruses toimunud sündmused juhtisid tähelepanu sellele, et ELil on vaja suhetes autoritaarsete riikidega ja demokraatlike reformide poole püüdlevate riikidega võtta kiireloomulisi strateegilisi kohustusi, mis põhinevad usaldust taastada aitaval uuel ja erineval lähenemisel ja pakuvad demokraatiale ülemineku protsessis õigeaegset abi; arvestades, et Euroopa demokraatia sihtkapitali loomine võib olla ELi üks kõige konkreetsematest lahendustest demokratiseerimisega seotud probleemidele meie naabruses ja kaugemal;

I.   arvestades, et hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas näitasid, et naised on määravad osalejad demokraatlikes muutustes ja naiste õigusi rikutakse sageli, naisi ähvardab rohkem vaesusrisk ja nad on oma riigi poliitilises, sotsiaal- ja majanduselus marginaliseeritud;

J.   arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida ülestõusud suurendavad tungivat vajadust tegeleda ebastabiilsuse ja ebademokraatlike režiimidega ELi naabruses, mis on oluline Euroopa enda julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast;

K. arvestades, et ELi naabruspoliitika ja ELi muutuste kava raames välja töötatud demokraatia ja inimõiguste toetamisele suunatud jõulisemale lähenemisele lisaks on vaja suurendada võimet reageerida kiiresti ja järjekindlalt demokraatiaga ja õigusriigiga seotud muutustele;

L.  arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi puhul keskendutakse kiireloomulistele meetmetele seoses ohustatud inimõiguste kaitsjatega, sealhulgas ajakirjanike ja opositsiooniliikmetega, ja pikaajalistele meetmetele, mis täiendavad olemasolevaid ELi geograafilisi vahendeid;

M. arvestades, et demokraatia täiustamisele suunatud selge tegevuskavaga erakonnad, väljapaistvad poliitikud (nagu teisitimõtlejad, opositsiooniliikmed ja noorteorganisatsioonide juhid), ühiskondlikud liikumised ning kodanikuühiskonna, kultuurisektori ja meedia esindajad (sealhulgas ajakirjanikud, blogipidajad, sotsiaalmeedia aktivistid ja kunstnikud) täidavad jätkuvalt keskset rolli igas demokraatias ja demokratiseerimise protsessis; arvestades, et vahendite puudumise, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi volituste piiratuse ja menetluste pikkuse tõttu on nende osaliste toetamine olnud varem piiratud;

N. arvestades, et välisasjade nõukogu kinnitas Euroopa demokraatia sihtkapitali loomise algatuse; arvestades, et tööga selle loomise suunas liigutakse kärmelt edasi ja üksikasjalikes operatiivsetes aspektides on vaja kiiresti kokkuleppele jõuda;

1.  esitab nõukogule järgmise soovituse, milles palutakse tungivalt:

a)  tagada, et Euroopa demokraatia sihtkapital võimaldaks ELil luua strateegilisema ja poliitilisema lähenemise demokraatia toetamisele, pakkudes konteksti arvestavat, paindlikku, õigeaegset ja alt ülespoole suunatud toetust vajaduse korral koos kiire programmimuutusega, et edendada demokraatiale üleminekut partnerriikides;

b)  tõendada, et uue fondi asutamine on eespool märgitud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam vahend ja tõhusam kui olemasolevate õigusaktide, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi läbivaatamine;

c)  töötada välja Euroopa demokraatia sihtkapitali selge missioon ja väärtused, et abisaajate valikukriteeriumid ja eelkõige valikuprotsessi metoodika oleksid selged;

d)  rõhutada demokraatiale antava ELi toetuse ühtsust ja tõhusust, nagu on sätestatud tegevuskavas demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes, ning sellest tulenevalt anda Euroopa demokraatia sihtkapitalile volitused ja korraldada selle tegevus;

e)  nõuda, et Euroopa demokraatia sihtkapital tagaks riikide omavastutuse põhimõtte demokraatlikes protsessides ja et demokraatia ülesehitamine toimuks võimu liikumisega alt üles, ühiskonna alusest kõrgete valitsusorganiteni;

f)   kindlustada, et samal ajal kui Euroopa demokraatia sihtkapitali abil julgustatakse tõelist ja kestvat demokraatiat üleminekueelsetes, üleminekujärgsetes ja üleminekuriikides, keskendudes eelkõige, aga mitte ainult Euroopa liikmesriikidele, antakse talle kindla eesmärgiga volitused, mis võimaldavad täiendada demokraatia toetusmeetmeid teiste vahendite raames ja rõhutada uue üksuse lisaväärtust;

g)  koguda väärtuslikke kogemusi, keskendudes esialgu (kuid mitte üksnes) Euroopa naaberriikidele;

h)  tagada, et Euroopa demokraatia sihtkapital täidab seoses ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi, ELi liikmesriikide, nende agentuuride ja nende rahastatavate fondide tegevusega kooskõlastavat ja täiendavat rolli, ning et rahastu toimib nendega tihedas koostöös ning selle raames luuakse partnerlusi ja välditakse tegevuse kattumist; taotleda, et eelkõige demokraatia edendamiseks Vahemere piirkonnas toimiks sihtkapital tihedas kooskõlas Anna Lindhi fondiga ja seda täiendades;

     i) tagada, et Euroopa demokraatia sihtkapital looks lisandväärtust, täiendades olemasolevaid rahastamisvahendeid, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit ja stabiliseerimisvahendit, ja ei kattuks nendega ega takistaks nende toimimist; võtta teadmiseks, et Euroopa demokraatia sihtkapitali abil saaks käivitada projekte, mida saab hiljem jätkata demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi või geograafiliste vahendite raames, luues programmide koostamise liides, et tagada ühtsus ja jätkusuutlikkus pikaajalises perspektiivis;

j)   määrata kindlaks täpne metoodika, mis võimaldab vältida kattumisi eri finantsinstrumentide, ühenduse ja parlamentaarsete inimõigusi käsitlevate struktuuride (parlamentaarse demokraatia edendamise amet, valimiste koordineerimisrühm jne) ja Euroopa demokraatia sihtkapitali vahel ning seda veel enne projektitöö alustamist;

k)  tagada strateegilise planeerimise tasandil, et Euroopa demokraatia sihtkapital teeks koostööd muude inimõiguste ja demokraatia vallas tegutsevate ELi vahendite ja struktuuridega, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, stabiliseerimisvahendi, ühise strateegilise raamistiku ja geograafiliste vahenditega; tagada usaldusväärne ja läbipaistev finantsjuhtimine ning väikesed haldus- ja tehingukulud; võtta arvesse ühenduse meetodi tähtsust, kuna komisjonil on palutud niipea kui võimalik uurida, kuidas ELi vahendid saaksid tulevikus võimaldada kiiremaid lahendusmehhanisme ja seda, kuidas ja millal saaks luua ELi sihtfondi, kui uues finantsmääruses sätestatakse selleks asjakohane õiguslik alus; tagada, et kui Euroopa demokraatia sihtkapitali rahastatakse ELi eelarvest, ei teha seda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi niigi piiratud ressursside arvelt;

l)   võimaldada Euroopa demokraatia sihtkapitalil tegutseda kolmes etapis – üleminekueelses, -aegses ja -järgses, ja algatada projekte ja uuenduslikke lahendusi ning kohapeal tekkinud ideid, mida ELil ei olnud siiani võimalik toetada menetluslike piirangute või riskide maandamise tõttu; kujundada Euroopa demokraatia sihtkapital ümber vähem riskitundlikuks, järgides samas ELi finantsmäärust;

m)  nõuda ELi valimisvaatlejate missiooni erapooletuse tagamist, olles seetõttu seisukohal, et need missioonid ei tohiks kuuluda Euroopa demokraatia sihtkapitali tegevusse demokraatia edendamisel;

n)  suunata oma tegevus rahastamise varastes etappides teatavas riigis laiemale rühmale võimalikele abisaajatele, sealhulgas olulisematele demokraatiameelsetele poliitikas osalejatele (nt esilekerkivad poliitikas osalejad, kohaliku tasandi liikumised ja registreerimata vabaühendused, ametiühingud), valvuri rolli täitjatele, teavitajatele, eraldiseisvatele poliitilistele aktivistidele, kultuuritegelastele, uues meedias osalejatele (blogipidajad jt), vähemuste õigustega tegelevatele organisatsioonidele ja eksperdiorganisatsioonidele, et toetada Euroopa demokraatia sihtkapitali kaudu paljusid kohalikke demokraatlikele reformidele kaasaaitajaid; toetada eespool nimetatud poliitikas osalejaid ja liikumisi mitmekülgsel viisil;

o)  tagada, et Euroopa demokraatia sihtkapital pööraks erilist tähelepanu naiste osalemisele demokraatlike reformide protsessis, toetades naisorganisatsioone ja projekte sootundlikes valdkondades nagu vägivalla tõkestamine, töökohtade loomine ja poliitikas osalemine, naiste ja tüdrukute jaoks kohtusüsteemile ja haridusele võrdse juurdepääsu laiendamine ning naiste õiguste rikkumiste ärahoidmine või lõpetamine;

p)  pidada esmatähtsaks, et Euroopa demokraatia sihtkapital annaks mitmepoolset abi üleminekuriikides asutatud ühendustele nende tähtsa rolli tõttu demokraatias ja selleks, et nad saaksid aidata kaasa konsensuse saavutamisele riigis;

q)  anda Euroopa demokraatia sihtkapitalile volitused anda toetust otse määratud toetusesaajatele kedagi diskrimineerimata ja konsulteerides kohapealsete ELi delegatsioonidega, ning võimaluse korral selliste poliitiliste sihtasutuste ja vabaühenduste kaudu, kes on tõestanud, et tegutsevad edukalt demokraatia huvides; tagada eelkõige alguses, et toetuse uuesti jagamist kasutataks tõhusa vahendina, mis võimaldab Euroopa demokraatia sihtkapitalil teha koostööd oma partneritega, kellel on vajalikud teadmised ja kohalik taristu ning keda kohalikud inimesed usaldavad; võtta teadmiseks, et toetuse uuesti jagamine vähendaks Euroopa demokraatia sihtkapitali halduskoormust ja võimalikke riske, eeldusel et jagamisel võetakse arvesse ELi tasandi poliitilist pluralismi ja seda teostatakse põhiliste toetusesaajate kaudu;

r)   tagada, et EL saaks avaldada poliitilist mõju vastavalt tema eelarvelisele panusele; luua lihtne, läbipaistev ja poliitiliselt esinduslik juhtimisstruktuur, kus oleks tasakaalustatud ja kulutõhus kogum liikmesriikide ja ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi esindajatest, sõltumatutest ekspertidest ja erialaasjatundjatest; viia kindlasse tasakaalu Euroopa demokraatia sihtkapitali autonoomia ja sõltumatus ning tema aruandluskohustus rahastajate ees ja tagada raamatupidamise võimalikult kõrgetasemeline finantsiline ausus, olles eriti hoolikas selle tagamisel, et vahendid ei läheks korruptsiooni tõttu kaduma ja et vahendeid ei makstaks välja isikule või üksusele, kellel on mis tahes sidemed kuritegelike või terroristlike organisatsioonidega;

s)  luua Euroopa demokraatia sihtkapitali raames asjakohased kanalid struktureeritud koostööks ja koordineerimiseks Brüsselis asuvate ja kohapealsete osalistega ning näha ette tihe koordineerimine ja konsulteerimine tulevase täitevkomitee ja Euroopa demokraatia sihtkapitali personali ning Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja parlamendi vahel seoses vastavate ELi vahendite strateegiate, eesmärkide ja algatustega ning struktureeritud dialoog kohapealsete ELi delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondadega;

t)   kindlustada, et Euroopa demokraatia sihtkapitalil on tihedad sidemed ja toimuvad regulaarsed konsultatsioonid abisaajate rühmadega mitte piirkondlike kontorite kaudu, vaid koostöös ELi delegatsioonidega ja kohalike organisatsioonide või sõltumatute ekspertide ja erialaasjatundjatega, keda on põhjalikult kontrollitud, et tagada sidemete puudumine mis tahes kuritegelike või terroristlike organisatsioonidega;

u)  muuta Euroopa demokraatia sihtkapital halduslikult lihtsaks, paindlikuks ja tõhusaks põhikohaga Brüsselis asuvaks struktuuriks, millel on lihtsad toetuste andmise mehhanismid; taotlejad ei peaks läbima koormavat valikumenetlust ning abisaajate osalemine rahastamises ei tohiks olla rahastamise eeltingimus; toetuse andmise tingimuseks peaks siiski olema selgetest ja rangetest kriteeriumidest kinnipidamine ja toetusesaajate nimekiri tuleks avalikustada, välja arvatud juhul, kui see ohustab nende julgeolekut; pettuse ning rahaliste vahendite väärkasutuse vältimiseks tuleks rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid;

v)  tagada piisava jälgimissüsteemi loomine eesmärgiga hinnata eraldatud vahendite tõhusust;

w) kaaluda siiski Euroopa demokraatia sihtkapitali loomist esmajärjekorras ELi institutsioonilisse raamistikku kuuluva liidu välisrahastamise vahendina, tagades seega, et parlament saab nõuetekohaselt rakendada oma seadusandlikku ja eelarvepädevust ELi maksete ja tegevuse kavandamise suhtes;

x)  tagada, et ELi panus Euroopa demokraatia sihtkapitali eelarvesse oleks täielikult kooskõlas heade finantstavade põhimõtetega ja seda haldaksid töötajad, kes on läbinud ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaldamise alase koolituse, ning et parlament saaks teostada täielikku seadusandlikku ja eelarvekontrolli, sealhulgas eelarvepädeva asutuse poolt teostatavat võimalikku järelevalvet ja kontrolli selle üle, kuidas kõnealust raha kasutatakse;

y)  tagada, et parlament saaks teostada Euroopa demokraatia sihtkapitali tegevuse ja programmitöö üle laialdast poliitilist järelevalvet, ja et sõltumatu kolmas osapool valvaks sihtkapitali võetavate meetmete rakendamise järele ja hindaks seda, tehes muu hulgas kindlaks, et parlamenti teavitatakse sihtkapitali aastaaruannetest; jätta parlamendile piisavalt ruumi, et ta saaks anda oma panuse kavandamisetapis, määrata kindlaks prioriteedid ja strateegilised tegevussuunad, jagada oma loomingulist jõudu ja liikmesriikidest saadud üleminekukogemusi, et toetada demokratiseerimisprotsesse väljaspool Euroopa piire;

z)  tagada, et parlament kaasatakse Euroopa demokraatia sihtkapitali käivitamise ja rakendamise kogu protsessi ning temaga konsulteeritakse, muu hulgas valides poliitilise tasakaalustatuse põhimõttel parlamendiliikmeid sihtkapitali juhatajate nõukogusse ja täitevkomiteesse; vaadata läbi juhatajate nõukogu koosseis, et teha kindlaks, et liikmesriigid on esindatud nõukogu kaudu, ja tugevdada Euroopa Parlamendi osalust selle vahendi juhatajate nõukogus, et tagada asjakohane mõju kooskõlas parlamendi vastutusega ELi eelarvepädeva institutsioonina; võimaldada parlamendil osaleda olulisel määral ja süstemaatiliselt sihtkapitali toimimise aluseks olevate poliitiliste ja strateegiliste suuniste, prioriteetide, oodatavate tulemuste ja üldiste rahaeraldiste kindlaksmääramises;

     aa) jälgida pidevalt Euroopa demokraatia sihtkapitali mõju, tulemusi ning lisandväärtust ELi vahendite suhtes ja rahastatud tegevuste jätkusuutlikkust; teha asjakohased järeldused ja vajaduse korral kohandada vastavalt sihtkapitali suurust, ülesehitust, rahastamismehhanismi ja täidesaatva organi aruandekohustust; tagada selliste hinnangute tulemuste edastamine parlamendile;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja liikmesriikidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0334.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0576.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0153.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0154.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489.

(6)

ELT C 131 E, 5.6.2003, lk 147.

(7)

ELT L 386, 29.12.2006, lk 1.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0334.


SELETUSKIRI

Euroopa demokraatia sihtkapitali idee tõusis esile üldisema ELi arutelu raames demokraatiat edendava ELi poliitika ja tegevuse läbivaatamise üle pärast sündmusi Vahemere lõunapiirkonnas. Eesmärk on luua poolautonoomne üksus, mis ei oleks otseselt seotud ELi diplomaatia või Euroopa Komisjoniga ning mille kaudu saaks toetada mittebürokraatlikul viisil demokraatia aktiviste ja demokraatlikku arengut kogu maailmas.

Idee esitasid liidu kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Ashton ja volinik Füle Euroopa naabruspoliitika uutes suunistes, mis esitati käesoleva aasta mais ja kinnitati juunis nõukogu järeldustes. Eesistujariik Poola seadis Euroopa demokraatia sihtkapitali oma eesistumisaja üheks prioriteediks ning on teinud koostööd kõigi sidusrühmadega selle idee edasiarendamiseks. Nüüd on parlamendi kord anda oluline panus arutelusse, mis on viimastel nädalatel jõudsalt edenenud, ning kindlustada, et parlament kaasatakse selle võimaliku Euroopa rahastamisvahendi loomisesse, juhtimisstruktuuri ja järelevalvesse.


ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE B7-0391/2011 (4.7.2011)

vastavalt kodukorra artikli 121 lõikele 1 Alexander Graf Lambsdorff fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamine

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes: 17. novembri 2009. aasta järeldusi ning 13. detsembri 2010. aasta järeldusi, millega koos esitati 2010. aasta eduaruanne ja katseriikide nimekiri,

–   võttes arvesse nõukogu 18. mai 2009. aasta järeldusi, milles käsitletakse demokraatliku valitsemistava toetamist täiustatud ELi raamistiku suunas,

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni demokraatia tugevdamise kohta ELi välissuhetes(1),

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni seoses komisjoni teatisega Euroopa Liidu rolli kohta inimõiguste ja demokratiseerimise edendamisel kolmandates riikides (KOM(2001)0252) (2),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 1,

A. arvestades, et erakonnad ning vabalt ja õiglaselt valitud parlamendid on igas demokraatlikus süsteemis ning demokratiseerimisprotsessis kesksel kohal, ning arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi toetamine ja kohaldamine ei ole sellegipoolest olnud vastavuses nende tegurite olulisusega;

B.  arvestades vajadust tugevdada erakondade, eelkõige demokraatlikke väärtusi edendavate erakondade tegevust, eelistamata ühtegi poliitilist suundumust teisele;

C. arvestades, et äärmiselt oluline on toetada uusi, vabalt ning õiglaselt valitud parlamente, eelkõige üleminekuriikides ja riikides, kuhu EL on saatnud valimisvaatlusmissiooni,

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

a)  võtta arvesse, et Euroopa Liidul on vaja paindlikumat ja vähem bürokraatlikku vahendit selleks, et toetada poliitikas osalejaid, kes taotlevad demokraatlikke muudatusi oma riigis;

b)  näha ette mittetulundusliku, toetusi andva Euroopa demokraatia sihtkapitali loomine, et tugevdada demokraatlikke institutsioone kogu maailmas;

c)  esitada tulevase Euroopa demokraatia sihtkapitali volituste selge piiritlus, mille töötavad välja Euroopa välisteenistus, komisjon ja eesistujamaa Poola;

d)  austada Euroopa Parlamendi järelevalveõigust võimaliku tulevase Euroopa demokraatia sihtkapitali loomise protsessis ning selle iga-aastaste eesmärkide, prioriteetide, oodatavate tulemuste ja rahaeraldiste kindlaksmääramisel üldiselt;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1)

ELT C 265 E, 30.9.2010, lk 3.

(2)

ELT C 131 E, 5.6.2003, lk 147.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (1.2.2012)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise tingimuste kohta

(2011/2245(INI))

Arvamuse koostaja: Alf Svensson

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et püüdlemine demokraatia poole terves maailmas pole mitte ainult moraalne kohustus, vaid on ka selgelt välja toodud kui ELi välistegevuse aluspõhimõte(1);

1. väljendab muret asjaolu pärast, et mitmes arenguriigis toimub areng praegu vaid majanduslikus mõttes, ilma et sealsetele kodanikele võimaldataks vabadust või demokraatiat;

2.  rõhutab, et igal uuel demokraatia arendamiseks loodud algatusel või organil peab olema selge lisandväärtus nii olemasolevatele ELi vahenditele kui ka organisatsioonidele (näiteks poliitilised sihtasutused Euroopas); rõhutab, et väga oluline on vältida demokraatia tugevdamiseks ette nähtud ELi vahendite ja selleks tehtavate jõupingutuste dubleerimist ja kattumist; rõhutab, et Euroopa demokraatia sihtkapitali juhtpõhimõtted peaksid olema täielik läbipaistvus, tulemuste eest vastutamine ja ressursside tõhus kasutamine; on seisukohal, et selleks, et Euroopa demokraatia sihtkapital saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita, on tingimata vajalik üksikasjalikes praktilistes küsimustes kokkuleppele jõuda;

3.  rõhutab, et demokraatiat toetava ümberkorraldatud lähenemisviisi ulatus ei tohiks piirduda vaid riikidega, millega ELil on Euroopa naabruspoliitika kaudu erisuhe; on seisukohal, et Euroopa demokraatia sihtkapital peaks omaks võtma diferentseeritud lähenemisviisi, mis võtab nõuetekohaselt arvesse demokraatliku arengu taset soodustatud riikides;

4.  märgib, et arenguriigi äkiline või kiire poliitiline ümberkujundamine võib vajada ELi viivitamatut tegutsemist, et aidata tagada arengut demokraatlike struktuuride ning väärtuste suunas; soovitab seetõttu, et osa Euroopa demokraatia sihtkapitalist kujundataks nii, et oleks tagatud paindlikkus ja võime kõnealustes situatsioonides kiiresti tegutseda; nõuab ka kiirreageerimise ja pikaajaliste pingutuste mõju asjakohast hindamist;

5.  rõhutab, et Euroopa demokraatia sihtkapitali raames rahastatavad algatused peaksid olema kooskõlas ELi arengupoliitikas sisalduvate kohustustega (arengupoliitika sidusus ja abi tõhusus); rõhutab, et oluline on teha kindlaks, et ELi demokraatia toetamine Euroopa demokraatia sihtkapitaliga põhineks alt üles lähenemisviisil, mis kajastab demokraatliku omavastutuse põhimõtet ja kus käsitletakse demokraatia-, julgeoleku- ja arenguküsimusi integreeritult;

6.  rõhutab, et ELi eelarve Euroopa demokraatia sihtkapitali jaoks peaks olema täielikult läbipaistev ja kooskõlas ELi finantseeskirjadega ning austama täielikult Euroopa Parlamendi kontrolliõigust Euroopa demokraatia sihtkapitali programmi rakendamise suhtes;

7.  rõhutab, et tähtis on luua vastutusmehhanism, mis annaks ELi institutsioonidele – nende hulgas ka Euroopa Parlamendile – aru Euroopa demokraatia sihtkapitali rahaliste vahendite eraldamise kohta, et tagada läbipaistvus;

8.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve järelevalveõigust tuleb Euroopa demokraatia sihtkapitali volitustes arvesse võtta; nõuab, et Euroopa Parlament peaks olema nõuetekohaselt esindatud juhtorganites ja kaasatud Euroopa demokraatia sihtkapitali volituste määratlemisse, poliitilise strateegia otsustesse ja juhtpersonali nimetamisse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Nirj Deva, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Santiago Fisas Ayxela, Niccolò Rinaldi, Patrizia Toia

(1)

Euroopa Liidu leping (2010/C 83/01), 1. peatükk, artikli 21 lõige 1 ja lõike 2 punkt b.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pino Arlacchi, Sir Robert Atkins, Bastiaan Belder, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Jerzy Buzek, Mário David, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Werner Schulz, Adrian Severin, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Véronique De Keyser, Barbara Lochbihler, Monica Luisa Macovei, Carmen Romero López, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Hannes Swoboda, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Philippe Boulland

Õigusteave - Privaatsuspoliitika