RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

28.3.2012 - (COM(2010)0774 – C7‑0010/2011 – 2010/0374(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sharon Bowles


Menetlus : 2010/0374(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0076/2012
Esitatud tekstid :
A7-0076/2012
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(COM(2010)0774 – C7‑0010/2011 – 2010/0374(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0774),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0010/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. mai 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0076/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga liikmesriigi või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta.

(1) Euroopa Liidu poliitika kujundamiseks ja liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga liikmesriigi või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit. Võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad.

(3) Euroopa Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit. Võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad. Esitatav teave peaks olema võimalikult täpne, täielik ja õigeaegne, et tagada maksimaalne läbipaistvus, eriti avaliku sektori osas.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Komisjon peaks liidu halduseesmärkidel ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajaid.

(4) Komisjon peaks liidu halduseesmärkidel ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise koondnäitajaid.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Selleks et luua keskkonnamajandusliku arvepidamise kontod ESA satelliitarvepidamise kontodena, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrusega nr 691/2011 (Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta)1 loodud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik1.

 

________________

 

1 ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Keskkonna- ja sotsiaalarvepidamises tuleks tähelepanu pöörata komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”. Seetõttu võib olla vaja täiendavaid metodoloogilisi uuringuid ja andmeteste.

(9) Keskkonna- ja sotsiaalarvepidamises tuleks täielikult arvesse võtta ka komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”. Eelkõige avaliku sektori tootlikkuses toimuvate muutuste paremaks arvessevõtmiseks on vaja teha täiendavad metodoloogilised uuringud ja andmetestid, liites keskkonnaarvepidamise rahvamajanduse arvepidamisega ning lisades neile sotsiaalarvepidamise. Kuid selleks, et SKP-käsitluse puuduste kõrvaldamiseks tuleb kiiresti meetmeid võtta, on olemas piisavalt tõendeid, ning meetmeteks on olemas ka vahendid. Komisjon peaks 2013. aasta juuliks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud teatise SKP täiendamise kohta ning lisama teatisele tegevuskava, mille keskmes on konkreetsed seadusandlikud ettepanekud, mis tuleb esitada 2014. aasta juuliks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Uurida tuleks võimalust kasutada uusi automatiseeritud ja reaalajas toimuva kogumise meetodeid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastusprogrammi (milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama). Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel.

(10) Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastusprogrammi (milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama). Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel. Euroopa Parlamendile tuleb anda korrapäraselt teavet kogu ESA 2010 järelevalve kohta.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Andmete avaldamisel tuleks võtta kasutajasõbralik lähenemine, pakkudes liidu kodanikele ja sidusrühmadele ligipääsetavat ja kasulikku teavet.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et uurida edasi küsimust, kuidas käsitleda kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises, on moodustatud rakkerühm. Võttes arvesse selle rakkerühma järeldusi, võib osutuda vajalikuks muuta FISIMi arvutamise ja jaotamise metoodikat, et saada usaldusväärsemaid tulemusi. Selleks tuleb enne 2012 aasta lõppu vastu võtta delegeeritud õigusakt.

(13) Et uurida edasi küsimust, kuidas käsitleda kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises, on moodustatud rakkerühm. Võttes arvesse selle rakkerühma järeldusi, on vaja muuta FISIMi arvutamise ja jaotamise metoodikat, et saada usaldusväärsemaid tulemusi. Selleks tuleb enne 2012 aasta lõppu vastu võtta delegeeritud õigusakt, millega lisatakse metoodikasse korrigeerimismeetod, mis kajastab asjakohaselt kulusid, mis riski realiseerumisel tulevikus eeldatavasti tekivad.

Selgitus

Praegu loovad finantseerimisasutused lisandväärtust muu hulgas sellega, kui nende valduses on suuremat tulu toovat riskantset vara. See tulu loetakse lisandväärtuseks isegi sel juhul, kui tegelikult on tegemist kõigest kuludega, mis tulevikus riskide realiseerumisel eeldatavasti tekivad. Seetõttu on vaja korrigeerimismeetodit, mis põhineks REALISEERUVA riski eeldatavatel tulevastel kuludel ning näitaks seega TEGELIKKU panust SKPsse.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kulutused teadus- ja arendustööle on oma laadilt investeeringud ja seetõttu tuleks need kirjendada kapitalimahutusena põhivarasse. Kui esialgu katsena väljatöötatud lisatabelite kasutamisel on saavutatud piisav kindlus, et need andmed on usaldusväärsed, tuleb delegeeritud õigusaktiga kindlaks määrata, milline on nende kapitalimahutusena põhivarasse kirjendatavate andmete vorming.

(14) Kulutused teadus- ja arendustööle on investeeringud ja seetõttu tuleks need kirjendada kapitalimahutusena põhivarasse. Kui esialgu katsena väljatöötatud lisatabelite kasutamisel on saavutatud piisav kindlus, et need andmed on usaldusväärsed, tuleb delegeeritud õigusaktiga kindlaks määrata, milline on nende kapitalimahutusena põhivarasse kirjendatavate andmete vorming.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Vastavalt nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivile 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta1, millega nõutakse selliste tingimuslike kohustuste, millel võib olla eelarvele suur mõju, sealhulgas teave riigi tagatiste kohta, avaldamist, peaksid liikmesriigid sellise teabe edastama ja Eurostat selle avaldama alates 2014. aastast igal aastal.

 

______________

 

1 ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Täiendavaid uuringuid ja lisatööd on veel vaja eelkõige SKP täiendamise ja Euroopa 2020. aasta strateegia küsimustes eesmärgiga töötada välja põhjalikum heaolu ja edusammude mõõtmise metoodika, toetamaks aruka, kestliku ja kaasava majanduse arengut. Need uuringud ja lisatööd aitavad veelgi parandada andmete kättesaadavust, edastust ja kvaliteeti, täiendada metoodikaid ja niiviisi valmistuda tulevaseks arenguks.

(15) Eelkõige SKP täiendamise ja Euroopa 2020. aasta strateegia küsimustes tuleb läbi viia uuringuid ja tegutseda kiiresti, et töötada välja põhjalikum heaolu ja edusammude mõõtmise metoodika, toetamaks aruka, kestliku ja kaasava majanduse arengut, võttes täielikult arvesse keskkonna välismõju ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tehes tööd nende probleemide lahendamiseks. Sellised uuringud ja lisatööd aitavad veelgi parandada andmete kättesaadavust, edastust ja kvaliteeti, täiendada metoodikaid ja niiviisi valmistuda tulevaseks arenguks. Andmeid rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise kohta tuleks käsitleda nende eesmärkide poole püüdlemise osana.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Ei ole kahtlust, et autonoomsete või piirkondlike omavalitsustega liikmesriikides on regionaalne arvepidamine ning piirkondlikul tasandil läbipaistvuse suurendamine olulisel kohal. Eurostat peaks pöörama erilist tähelepanu piirkondade fiskaalandmetele juhul, kui liikmesriigil on autonoomseid piirkondi või omavalitsusi.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Käesoleva määruse lisade muutmiseks tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(16) Käesoleva määruse lisade muutmiseks tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused õigusaktide vastuvõtmiseks. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 127 ja 282 kohaselt tuleks vajaduse korral konsulteerida ka Euroopa Keskpangaga. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Kuna käesoleva määruse rakendamine võib nõuda liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalikumaid kohandusi, võib komisjon lubada liikmesriikidele erandeid.

(17) Kuna käesoleva määruse rakendamine võib nõuda liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalikumaid kohandusi, peaks komisjon liikmesriikidele, kel vajalikke vahendeid ei ole või kel tuleb kõrvaldada märkimisväärsed metoodikaga seotud probleemid, vajalikud vahendid eraldama ja nõu andma. Komisjon võib liikmesriikidele erandeid lubada juhul, kui on olemas tõsised põhjused, miks andmete esitamine ei ole võimalik, kuna vaja on ületada olulised metoodikaga seotud takistused. Sellised erandid peaksid olema ajutised ja kuuluma läbivaatamisele.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Edastamise tähtaja lühendamine suurendaks Euroopa ettevõtjatele ja liikmesriikide statistikaametitele avaldatavat survet ja nende kulusid märkimisväärselt, mistõttu koostatavate andmete kvaliteet võib langeda. Seetõttu peaks edastamise tähtajaks jääma T + kolm kuud ja üheksa päeva (3/9). Liikmesriigid võivad eraldi kehtestada varasema tähtaja, kui pärast asjakohaseid konsultatsioone ja kaalutlusi on selge, et kasu, mida saadakse keskpanga aruandluse jaoks andmete varasemast esitamisest, on suurem kui selle võimalikud negatiivsed aspektid. Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad vajaduse korral otsustada kehtestada varasema tähtaja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide häälteenamusega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui on kahtlusi ESA 2010 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise suhtes, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) vaatab küsimuse kiiresti läbi ja teatab asjaomasele liikmesriigile oma otsuse selgitatavas küsimuses.

3. Kui ESA 2010 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise suhtes puudub kindlus, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) vaatab taotluse kiiresti läbi ja teatab asjaomasele liikmesriigile kiiresti oma otsuse selgitatavas küsimuses.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid teostavad kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) arvutused ja jaotuse oma rahvamajanduse arvepidamises vastavalt A lisas kirjeldatud metoodikale. Komisjon võib enne 2012. aasta lõppu kehtestada artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga FISIM-i arvutamise ja jaotamise metoodika.

4. Liikmesriigid teostavad kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) arvutused ja jaotuse oma rahvamajanduse arvepidamises vastavalt A lisas kirjeldatud metoodikale. Komisjon kehtestab enne 2012. aasta lõppu artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga FISIM-i arvutamise ja jaotamise metoodika, mis hõlmab korrigeerimismeetodit, mis kajastab asjakohaselt kulusid, mis riski realiseerumisel tulevikus eeldatavasti tekivad.

Selgitus

Praegu loovad finantseerimisasutused lisandväärtust muu hulgas sellega, kui nende valduses on suuremat tulu toovat riskantset vara. See tulu loetakse lisandväärtuseks isegi sel juhul, kui tegelikult on tegemist kõigest kuludega, mis tulevikus riskide realiseerumisel eeldatavasti tekivad. Seetõttu on vaja korrigeerimismeetodit, mis põhineks REALISEERUVA riski eeldatavatel tulevastel kuludel ning näitaks seega TEGELIKKU panust SKPsse.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriigid esitavad aastaks 2014 ja seejärel kord aastas Eurostatile järgmise teabe:

 

– avaliku sektori ettevõtete võlakoormus kategooriate ja allsektorite lõikes;

 

– avaliku ja erasektori ettevõtetele antud riiklike tagatiste suurus, sealhulgas nende jagunemine sektorite lõikes, ning teave tagatiste väljanõudmise kohta;

 

– oma kaudsed pensionikohustused.

 

Eurostat avaldab asjaomase teabe kord aastas.

 

Eurostat koostab aastaks 2014 ka aruande, mis sisaldab olulisustesti eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste ning muude valitsussektori väliste kaudsete kohustuste, sealhulgas tingimuslike kohustuste avaldamiseks.

 

Eurostat koostab aastaks 2017 veel ühe aruande, milles hinnatakse, mil määral esimeses lõigus sätestatud teabe avaldamine väljendab kõiki valitsussektori väliseid kaudseid kohustusi, sealhulgas tingimuslikke kohustusi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon peaks liikmesriikidele, kel tuleb kõrvaldada olulised metoodikaga seotud takistused, vajaduse korral ja käesoleva määruse järgimise tagamiseks vajalikud vahendid eraldama ja nõu andma.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Komisjon vaatab hiljemalt ...* läbi B lisa ja võtab vastu artikli 7 kohase delegeeritud õigusakti, et korrastada ja ühtlustada andmete edastamise tabeleid, et tagada selge, sidus, üheselt mõistetav ja läbipaistev andmeedastusprogramm.

 

_____________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.

4. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti. Komisjon (Eurostat) esitab Euroopa Parlamendile hiljemalt ...* ja seejärel iga kahe aasta järel aruande rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmete kvaliteedi kohta.

 

_____________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on käesoleva määruse kohaldamiseks vaja teha põhjalikumaid muudatusi, võib komisjon lubada liikmesriikidele erandeid artiklis 10 osutatud korra kohaselt alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni 1. jaanuarini 2020.

1. Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on käesoleva määruse kohaldamiseks vaja teha põhjalikumaid muudatusi, võib komisjon lubada liikmesriikidele ajutisi erandeid artiklis 10 osutatud korra kohaselt alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni 1. jaanuarini 2020.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon lubab lõikes 1 osutatud ajutist erandit üksnes juhul, kui esinevad selged ja suured metoodikaga seotud takistused, mis ei võimalda asjaomasel liikmesriigil käesolevat määrust kohaldada. Erandit lubatakse üksnes ajavahemikuks, mis on piisav selleks, et liikmesriik saaks oma metoodikaga seotud probleemid lahendada. Komisjon annab asjaomasele liikmesriigile vajalikku nõu, mis võib hõlmata konkreetseid vahendeid. Komisjon ei luba erandit juhul, kui see kahjustaks ebaproportsionaalselt koondandmete täpsust. Liikmesriigi SKP osakaal liidus või euroalas ei ole erandi lubamise põhjenduseks.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu need delegeeritud volitused kooskõlas artikliga 8 tagasi võtab.

2. Komisjonile antakse viieks aastaks alates ...* õigus võtta vastu artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab aruande volituste delegeerimise kohta hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 8 ja 9 sätestatud tingimustel.

5. Artikli 2 lõigete 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates sellest neile teatamisest sellele vastuväiteid esitanud, või enne selle tähtaja möödumist juhul, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

 

____________

 

* Väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 3 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Vastuväited delegeeritud õigusaktidele

 

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusaktile vastuväiteid.

 

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles nimetatud kuupäeval.

 

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne selle tähtaja möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon nimetab vastuväite põhjused.

 

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Teave ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste rakendamise kohta

 

Delegeeritud õigusakte ei kasutata statistilise teabe jaoks, mida koostatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste rakendamisega seoses.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 1 – punkt 1.18 – alapunkt b − alapunkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b) piirkondlikud andmed avaliku sektori ja erasektori kapitaliosaluse suhte kohta;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 1 – punkt 1.18 – alapunkt d − alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2) ELi riikide majanduste vastastikuse sõltuvuse analüüs;

2) ELi riikide majanduste vastastikuse sõltuvuse analüüs, mille puhul võetakse arvesse liikmesriike ja nende piirkondi, eelkõige juhul, kui piirkondadel on seadusandlik ja eelarvepädevus;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

A lisa – peatükk 2 – punkt 2.21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.21 Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, varade hoidmiseks väärtpaberistamise eesmärgil, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks;

2.21 Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks.

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid mis tahes kujul ei saa käsitleda varasid hoidvate finantsasutustena – eelkõige põhjusel, et neid ei konsolideerita algatajaga, olenemata sõltumatuse kriteeriumist. Need liigitatakse muudeks finantsvahendusettevõteteks (S.125). Vt määruse EKP/2008/30 artiklit 1 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (2).

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 2 – punkt 2.75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.75 Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt vastu hoiuseid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

2.75 Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, vastu hoiuseid või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. Tekst tuleb viia kooskõlla muude rahaloomeasutuste mõistega 19. detsembri 2008. aasta määruse EKP/2008/32 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) artiklis 1 (3). Sama sõnastust on kasutatud ka SNA 2008-s.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 2 – punkt 2.90

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.90 Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, liigitatakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest.

2.90 Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid.

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid tuleb käsitleda iseseisvate institutsionaalsete üksustena olenemata kriteeriumidest nagu "sõltumatuse määr" (vt 2.22). Vt määruse EKP/2008/30 artiklit 1.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 5 – punkt 5.108

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.108 Oluline on kindlaks teha, kas varade väärtpaberistamisega tegelev finantsinstitutsioon haldab oma portfelli aktiivselt, emiteerides võlaväärtpabereid ja kandes riski, või pigem tegutseb investeerimisfondina, mis haldab varasid passiivselt või hoiab võlaväärtpabereid. Kui finantsinstitutsioon on varaportfelli seaduslik omanik, emiteerib võlaväärtpabereid, mis kannavad portfellis intressi, omab erinevaid kontosid ning kannab turu- ja krediidiriski, tegutseb ta finantsvahendajana, mis klassifitseeritakse muudeks finantsvahendusettevõteteks. Varade väärtpaberistamisega tegelevad finantsinstitutsioonid ei kanna tavaliselt turu- või krediidiriski, sest iga vastavate riskide tõttu toimuv muudatus nende hoitavate varade väärtuses kompenseeritakse üks-ühele põhimõttel, vähendades varaga tagatud väärtpaberite omanikele makstavat põhiosa ja/või intressi. Lisaks nõuavad krediidireitingu agentuurid, et väärtpaberistamisega tegelevad ettevõtted oleksid maksejõuetuse eest täielikult kaitstud. Varade väärtpaberistamisega tegelevaid finantsinstitutsioone eristatakse üksustest, mis on loodud üksnes konkreetsete finantsvarade ja -kohustuste portfellide hoidmiseks. Need üksused on seotud oma emaettevõtjaga, kui nende asukoht on emaettevõtjaga samas riigis. Mitteresidendist üksustena käsitatakse neid siiski eraldi institutsionaalsete üksustena ja need klassifitseeritakse varasid hoidvateks finantsinstitutsioonideks.

välja jäetud

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. See punkt tuleb välja jätta, kuna see ei ole kooskõlas väärtpaberistamise ettevõtete suhtes kohaldatavate määratluste ja kriteeriumidega. Selle kohaldamisega tuleks konsolideerida residentidest ettevõtjad residentidest emaettevõtjatega, kuna väärtpaberistamise ettevõtjad tavaliselt ei täida ettepandud turu- ja krediidiriski kandmise kriteeriume (vt ka muudatusettepanek 17).

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa A – peatükk 13 – punkt 13.08

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Regionaalne arvepidamine koostatakse otse kogutud piirkondlike andmete ning eeldustel põhinevate piirkondliku jaotusega riiklike andmete põhjal. Mida täielikumad on otse kogutud andmed, seda väiksem on eelduste roll. Piisavalt täielike, ajakohaste ja usaldusväärsete piirkondlike andmete puudumise tõttu on vaja kasutada regionaalse arvepidamise koostamiseks ka eeldusi. See tähendab, et mõned piirkondadevahelised erinevused ei pruugi regionaalses arvepidamises kajastuda.

Regionaalne arvepidamine koostatakse otse kogutud piirkondlike andmete ning erandjuhtudel eeldustel põhinevate piirkondliku jaotusega riiklike andmete põhjal. Mida täielikumad on otse kogutud andmed, seda väiksem on eelduste roll. Piisavalt täielike, ajakohaste ja usaldusväärsete piirkondlike andmete puudumise tõttu on vaja kasutada regionaalse arvepidamise koostamiseks ka eeldusi. See tähendab, et mõned piirkondadevahelised erinevused ei pruugi regionaalses arvepidamises kajastuda.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – esimene tabel – read 2, 801, 27 ja 28

 

Komisjoni ettepanek

2

Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased

3/9

Alates 1995. aastast

801

Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed

85 päeva

Alates 1999. aasta esimesest kvartalist

27

Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed

85 päeva

Alates 1999. aasta esimesest kvartalist

28

Valitsemissektori võlg – kvartaalne

3

Alates 2000. aasta esimesest kvartalist

 

Muudatusettepanek

2

Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased

3/9

Alates 1995. aastast

801

Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed

3/9

Alates 1999. aasta esimesest kvartalist

27

Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed

3/9

Alates 1999. aasta esimesest kvartalist

28

Valitsemissektori võlg – kvartaalne

3/9

Alates 2000. aasta esimesest kvartalist

___________________

 

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 2 – 2 viimast rida

 

Komisjoni ettepanek

EDP_D.41

Vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga intressivood(1) (4)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

EDP_B.9

Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt(4)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

 

Muudatusettepanek

D.41

Intressid

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

B.9

Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. Selle tehnilise muudatuse eesmärk on viia ESA ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus omavahel vastavusse.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 10 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

TE

6 a. Valitsemissektori kogukulud(4)

 

 

_____________

 

 

(4) kui arvepidamine toimub piirkondlikul tasandil

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 10 – punkt 6 a – taane 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

P.51g

– Valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse(4)

 

 

_____________

 

 

(4) kui arvepidamine toimub piirkondlikul tasandil

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 10 – punkt 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

D.92

6 b. Valitsemissektori investeerimistoetused(4)

 

 

_____________

 

 

(4) kui arvepidamine toimub piirkondlikul tasandil

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 11 – veerg 3 – rida 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 11 – veerg 3 – rida 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 11 – veerg 3 – rida 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa B – tabel 801 – 2 viimast rida

 

Komisjoni ettepanek

 

Lisateave valitsemissektori kohta

Sektorid

 

 

S.1

S.11

S.12

S.13

S.1M

S.1N

S.2

OTE

Valitsemissektori kogukulud

 

 

 

x

 

 

 

OTR

Valitsemissektori kogutulud

 

 

 

x

 

 

 

 

Muudatusettepanek

 

Lisateave valitsemissektori kohta

Sektorid

 

 

S.1

S.11

S.12

S.13

S.1M

S.1N

S.2

OTE

Valitsemissektori kogukulud

 

 

 

x

 

 

 

OTR

Valitsemissektori kogutulud

 

 

 

x

 

 

 

EMH

Töötatud lepingulised tunnid

 

 

 

x

 

 

 

EMP

Töötajad

 

 

 

x

 

 

 

Selgitus

EKP soovitatud muudatusettepanek. Selleks et täita avaliku sektori ja poliitika vajadust mõõta valitsussektoris tasustamist töötaja ja tunni kohta, tuleb edastusprogrammis (tabel 801) kajastada kvartaliandmeid valitsussektori töötajate arvu ja töötundide kohta.

  • [1]  ELT C 203, 9.7.2011, lk 3.

SELETUSKIRI

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida olulise tähtsusega makromajandusandmete kogumisel ja avaldamisel ELis. Tegelikkuses kujutab komisjoni ettepanek endast Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (Euroopa arvepidamissüsteem – ESA) põhjalikku läbivaatamist, tuginedes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvamajanduse arvepidamise süsteemile (SNA – võeti vastu 2008. aastal) ja süvenedes rohkem üksikasjadesse.

Avaliku arutelu keskmes on statistika: sõltumatud, usaldusväärsed, võrreldavad ja õigeaegsed andmed on vajalikud nii poliitikakujundajatele kui ka ettevõtjatele ja kodanikele, et mõõta, hinnata ja jälgida tegelikku majanduslikku olukorda ja selle arenguid. Kõigiti tuleks püüda tagada, et muudetud ESA annaks ELi kodanikele kõrgeima kvaliteediga makromajanduslikku statistikat, mille aluseks on usaldusväärne metoodika ja mis esitatakse täpse ajakava kohaselt.

Kuna liikmesriigid väljendavad muret halduskoormuse pärast, siis soovitatakse raportis, et võimaluse korral tuleks kasutada automatiseeritud ja reaalajas toimuvaid andmete kogumise meetodeid.

Lisaks tehakse raportis ettepanek tugevdada komisjoni ettepanekut järgmistel viisidel:

· raportis rõhutatakse, et esitatavad andmed peaksid olema võimalikult täielikud, et tagada maksimaalne läbipaistvus, eriti avaliku sektori osas, ning nõutakse, et andmete koostamisel ja avaldamisel tuleks silmas pidada kasutajat;

· selles rõhutatakse, et vaja on täiendavat metodoloogilist tööd, et anda täielikum ülevaade keskkonnaaspektidest, kodumajapidamiste tegevusest ja avalikust sektorist;

· selle eesmärk on piirata erandeid absoluutse miinimumini, et tagada selge ja täielik ülevaade; hiljutised sündmused on näidanud, et isegi riigid, kelle SKP moodustab vaid väikese osa ELi SKPst, võivad avaldada süsteemset mõju: ei tohi lubada olukorda, kus väikeste riikide kohta ei ole täielikku teavet;

· raportis kutsutakse komisjoni üles andmeedastusprogrammi täielikult ümber kavandama: B lisas esitatud programm on segadusttekitav ja ei võimalda täielikult aru saada, mida liikmesriikide avaldatav statistika peaks sisaldama, kui tihti seda tuleks avaldada ja millised on sellega seotud tähtajad;

· raportiga nõutakse, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile iga kahe aasta järel aruande rahvamajanduse arvepidamise kvaliteedi kohta;

· raportiga nähakse Euroopa Parlamendi jaoks delegeeritud õigusaktide läbivaatamiseks ette rohkem aega.

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (13.4.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta
(COM(2010)0774 – C7‑0010/2011 – 2010/0374(COD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

LÜHISELGITUS

Valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) kahenumbrilist andmeedastust ei ole uue ESA 95 edastusprogrammi ettepanekus kohustuslikuks tehtud. See pärsib tõsiselt komisjoni ja sidusrühmade suutlikkust analüüsida avalike kulutuste mudeleid ja kulutuste funktsionaalset jaotust.

Samuti ei ole saavutatud edasiminekut avalikke kulutusi käsitlevate andmete võimaliku kogumise osas NUTS II tasandil, vaatamata koostööle ja läbirääkimistele Eurostatiga viimasel neljal aastal. See loomulikult vähendab komisjoni ja muude sidusrühmade võimalusi analüüsida igakülgselt ja usaldusväärselt riiklikke poliitikaid, eriti avalike kulutuste ja avalike investeeringute mudeleid ning suundumusi piirkondlikul tasandil.

Komisjoni esitatud määruse ettepaneku põhjenduses 3 märgitakse, et „Euroopa Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit”. Riigi rahandust ja avalikke kulutusi puudutavad otsused on tõusnud majanduskriisi tõttu arvatavasti rohkem kui kunagi varem poliitikakavades esiplaanile. On raske mõista, et Euroopa statistikat ei kohandata vastavalt sellele uuele olukorrale selliselt, et koostataks peamist täiendavat statistikat, mille abil oleks võimalik mõista riigi rahanduse olukorda piirkondlikul tasandil ja kriisi mõju sellele. Me ei tohiks unustada, et kolmandikku ELi avalikest kulutustest hallatakse valitsuse muul kui kesktasandil. Mõnes liikmesriigis on see osakaal kaugelt üle 50%. Avalikest investeeringutest üle kahe kolmandiku tehakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastusprogrammi (milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama). Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel.

(10) Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastusprogrammi (milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama). Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel. Euroopa Parlamendile tuleb anda korrapäraselt teavet kogu Euroopa arvepidamise süsteemi järelevalve kohta.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 10 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

TE

6 a. Valitsemissektori kogukulud

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 10 – punkt 6 a – taane 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

P.51g

– Valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 10 – punkt 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kood

Muutujate loend

 

D.92

6 b. Valitsemissektori investeerimistoetused

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 11 – veerg 3 – rida 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 11 – veerg 3 – rida 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

B lisa – tabel 11 – veerg 3 – rida 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (3)(7)

COFOGi jaotused COFOGi rühmad (7)

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem

Viited

COM(2010)0774 – C7-0010/2011 – 2010/0374(COD)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

5.4.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Danuta Maria Hübner

27.1.2011

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.3.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Alain Cadec, Tamás Deutsch, Elie Hoarau, Danuta Maria Hübner, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Jacek Olgierd Kurski, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Karima Delli, Richard Falbr, Marek Henryk Migalski, Elisabeth Schroedter, Czesław Adam Siekierski, Patrice Tirolien, Derek Vaughan, Sabine Verheyen

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem

Viited

COM(2010)0774 – C7-0010/2011 – 2010/0374(COD)

EP-le esitamise kuupäev

20.12.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.4.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

5.4.2011

REGI

5.4.2011

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

17.2.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Sharon Bowles

18.1.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

7.11.2011

19.12.2011

28.2.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pervenche Berès, Philippe De Backer, Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Enrique Guerrero Salom, Thomas Mann, Mario Mauro, Sophia in ‘t Veld

Esitamise kuupäev

28.3.2012