mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) sõlmimise kohta

(11104/2011 – C7-0241/2011 – 2011/0160(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (11104/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (11101/2011),

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigetele 3 ja 4, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C7-0241/2011),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0081/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile korrapäraselt eduaruandeid kehtivate vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise ning uute vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende rakendamise kohta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Libeeria Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Sissejuhatus

2005. aasta detsembris andis nõukogu komisjonile volitused pidada puitu tootvate ja eksportivate riikidega läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, et soodustada seaduslikult ülestöötatud puidu importi ELi turule ja parandada partnerriikide metsamajandust. Need kahepoolsed lepingud on aluseks metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT)(1) käsitlevale ELi tegevuskavale, mille eesmärk on lõpetada ebaseaduslik metsaraie.

Vabatahtlike partnerluslepingutega võtavad partnerriigid endale kohustuse viia Euroopa Liidu turule üksnes kontrollitud seaduslikke puittooteid. Puiduekspordi seaduslikkuse kontrollimiseks kehtestatakse lepingutega litsentsimise raamistik, institutsioonid ja süsteemid ning kavandatakse tarneahela kontrollid, õigusnõuete täitmise jälgimise raamistik ja sõltumatute kontrollide nõuded. Partnerriigid töötavad vabatahtlike partnerluslepingute alusel ja ELi toel välja oma süsteemid, et kontrollida Euroopa Liitu eksporditava puidu seaduslikkust.

Komisjon alustas Libeeriaga läbirääkimisi 2009. aasta märtsis. Lepingule Libeeriaga kirjutati alla 27. juulil 2011 ning see on pärast Ghana, Kongo, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Indoneesiaga sõlmitud lepingut kuues selline partnerlusleping, mille üle on läbirääkimisi peetud. Läbirääkimised teiste Aafrika ja Aasia riikidega lepingute sõlmimise üle alles käivad ning mitmed teisedki riigid on näidanud üles huvi ühineda vabatahtlike partnerluslepingutega.

Sarnaselt eelmiste FLEGTi partnerluslepingutega on ka kõnealuse lepingu sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Libeeria ja FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping

ELi ja Libeeria vabatahtlikul partnerluslepingul on üsna konkreetne taust. Ligikaudu 45% Libeeriast on kaetud metsadega ning riigi majandada on enam kui pooled Lääne-Aafrikas säilinud vihmametsadest(2). Metsandussektor oli tihedalt seotud pikaleveninud kodusõjaga (1997–2003) – puidust saadud tulu kasutati konflikti õhutamiseks –, mille tulemusel rakendas ÜRO Julgeolekunõukogu Libeeria puiduimpordi suhtes sanktsioonid. Need kaotati 2006. aastal pärast Libeeria jõupingutusi reformida metsandussektorit, muutes õigusraamistikku ning suurendades läbipaistvust(3).

Pärast metsandussektori tegevuse seiskumist sõja lõpus on president Ellen Johnson Sirleafi juhitavad valitsused püüdnud muuta seda sektorit jätkusuutlikuks ja vastutavaks. Kaasatus FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu protsessi toetab tehtavaid jõupingutusi. Kuna Libeeria metsandussektor kannatab nn verepuidu ajastu pärandi tõttu, tagavad vabatahtlik partnerlusleping ja selle litsentsimissüsteem Libeeria puidule õiguspärasuse ning aitavad hajutada rahvusvaheliste turgude kartusi. Libeeria on juba kasutusele võtnud riikliku puidu jälgimissüsteemi(4), millele rajatakse vabatahtlik partnerlusleping.

Libeerias on vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessi puhul kasutatud lähenemisviisi, mille aluseks on väga suur osalejate arv, ning vahetult on kaasatud nii kodanikuühiskond ja sektor kui ka – esmakordselt – metsandusest elatuvad kogukonnad, kelle muresid ja õigusi käsitletakse ulatuslikult vabatahtlikus partnerluslepingus. Samal ajal kui puudulik korraldus on vähendanud erasektori kaasatust, on kodanikuühiskond osutunud vabatahtliku partnerluslepingu üle peetavatel läbirääkimistel ja süsteemi loomisel vägagi häälekaks.

Vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessis on erilist tähelepanu pööratud uuele õiguspärasuse tagamise süsteemile, sõltumatutele kontrollidele, kodanikuühiskonna rollile lepingu üle järelevalve teostamisel ning samuti läbipaistvusele ja teabevahetusele.

Libeeria on kohustatud looma süsteemi selle kindlustamiseks, et kõik Libeeriast eksporditud puittooted on seaduslikult toodetud. Lisaks ületab Libeeria seadusliku puidu määratlus vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud toodete minimaalse loetelu alates puidulaastudest ja palkidest kuni puitmööblini ning sisaldab selliseid aspekte nagu raielubade andmine, töötajate õigused ja keskkonnaalased kohustused.

Lisaks sellele, et Libeeria tegeleb ebaseadusliku puidu teistele rahvusvahelistele turgudele kui ELi turg sattumise võimaliku ohuga – hõlmates kolmandatest riikidest imporditud puidu –, on ta otsustanud laiendada õiguspärasuse nõuet kõikidele siseturul müüdavatele puittoodetele.

See peegeldab vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessi positiivset poliitilist ja regulatiivset mõju.

Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi väljatöötamine pidi algama 2012. aasta jaanuaris. Libeeria eeldab, et vabatahtliku partnerluslepingu süsteem, mis hõlmab FLEGTi ekspordilubade andmist, võetakse täielikult kasutusele 2014. aastaks. Õiguspärasuse tagamise süsteemi loomine nõuab Libeerialt märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada liiga vähest suutlikkust ja suurendada rahvusvahelist toetust.

Rakendamise seisukohast vaatab lepingu läbi poolte loodud lepingu rakendamise ühiskomitee. Lisaks jälgib vabatahtliku partnerluslepingu rakendamist riiklik sidusrühmade komitee, mis koosneb valitsuse, sektori, kogukondade ja kodanikuühiskonna esindajatest. Vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatakse sõltumatu kolmanda osapoole kontroll selle tagamiseks, et riigis müüakse või riigist eksporditakse üksnes seaduslikult kontrollitud puitu.

ELi puidumäärus

Koos vabatahtlike partnerluslepingutega nähti 2003. aasta FLEGTi tegevuskavas ette uus ELi puidumäärus(5). 2013. aasta märtsis jõustuva puidumääruse eesmärk on lihtsustada seaduslike puittoodetega kauplemist ning pakkuda võrdseid võimalusi kõigile turuosalistele.

Selle määrusega keelatakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete ELi turule viimine vastavalt päritoluriigi eeskirjadele. Määrusega kehtestatakse nõuetekohase hoolsuse kohustus puitu ja puittooteid ELi turule viivatele ettevõtjatele. See hõlmab puidu tarneahelat alates raielankidest kuni Euroopa tarbijateni ning seetõttu on selle eesmärk tagada, et ELi turule pääsevad seaduslikult hangitud puidust valmistatud tooted, tehes samal ajal lõpu metsade raadamisele kolmandates riikides.

Määruse vastuvõtmine vastab tarbijate järjest suuremale teadlikkusele ebaseadusliku metsaraie kohta ning püüdleb seaduslikult kontrollitud ja sertifitseeritud puittoodete poole. Lisaks näib, et sellega kaasneb suurem huvi vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessi vastu, laiendades seeläbi võimalusi parandada metsade majandamist nendes troopiliste metsadega riikides, kes on selle vastu huvi üles näidanud. Kuna vabatahtliku partnerluslepingu sõlminud riikidest pärit FLEGT-litsentsiga puitu peetakse automaatselt uue määruse nõuetele vastavaks, võidakse lepinguga anda Libeeria puidule konkurentsieelis seaduslikult kontrollimata puidu ees.

Samal ajal kui see protsess peaks aitama säilitada ELi positsiooni Libeeria puidu suure turuna – sealhulgas aitama kaasa ELi püüdlustele edendada soodsat juurdepääsu oma turule –, puudub usaldusväärne ekspordistatistika.

Kokkuvõte

Sarnaselt varasemate vabatahtlike partnerluslepingutega loodetakse, et Libeeria vabatahtlik partnerlusleping aitab parandada riigi metsandussektori juhtimist ja õigusaktide jõustamist. Koos partnerlusvahendi loomisega, mis võimaldab Libeerial teha lõpu ebaseaduslikule metsade raadamisele ning metsade hävitamisele, mis aitab kaasa kliimamuutusele, peaks vabatahtlik partnerlusleping parandama võimalusi Libeeria puittoodete turustamiseks Euroopa ja teistel rahvusvahelistel turgudel. Seeläbi võib see aidata kaasa ka Libeeria üldisele arengule ja majanduskasvule.

Ollakse seisukohal, et ELi ja Libeeria vabatahtlik partnerlusleping on töötatud välja läbipaistval viisil ja seni suurima osalusega, kaasates kõik tähtsamad metsandusega seotud sidusrühmad. Erinevad sidusrühmad on jätkuvalt seotud vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ja järelevalvega ning aitavad seeläbi kaasa läbipaistvusele, aruandekohustusele ja heale valitsemistavale antud valdkonnas.

Proovikiviks on tõhus rakendamine ja järelevalve. Libeerias on leping rakendusetapis, kuid selle rakendamine edeneb aeglaselt. Libeeria puhul on kõige olulisem suurendada suutlikkust, milleks läheb vaja ELi ja selle liikmesriikide toetust.

Litsentsimise osas võib 2014. aastaks seatud tähtaeg osutuda litsentside väljastamise valdkonnas liiga auahneks. Enne veel kui EL saab alustada FLEGT-litsentside heakskiitmist, tuleb vabatahtlikus partnerluslepingus sätestatud kriteeriumide alusel põhjalikult hinnata Libeeria litsentsimissüsteemi ning samuti viia ellu pooleliolevad regulatiivsed reformid.

Lisaks on kodanikuühiskonna organisatsioonid väljendanud muret Libeeria valitsuse väljastatud arvukate eraraielubade pärast, väites, et need rikuvad vabatahtliku partnerluslepingu mõtet. Sellised arengud vajavad järelevalvet.

Kuigi raportöör soovitab Euroopa Parlamendil anda lepingule nõusolek, rõhutab ta, et nii Libeeria kui ka Euroopa Komisjon peavad pühendama piisavalt tähelepanu vabatahtliku partnerluslepingu tõhusale ja õigeaegsele jõustamisele Libeerias, sealhulgas suutlikkuse suurendamisele ja kohalike kogukondade osaluse suurendamisele.

Seetõttu kordab raportöör Euroopa Parlamendi nõuet(6) esitada parlamendile eduaruandeid nii sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise kui ka praegu ja tulevikus sõlmitavate vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende rakendamise kohta. Lisaks kutsub raportöör komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et järjest arvukamate vabatahtlike partnerluslepingute tõhusat rakendamist toetatakse piisavate rahaliste vahenditega.

Lisaks juhib raportöör tähelepanu sellele, et vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(7). Arvestades vabatahtliku partnerluslepingu lisade muutmist, rõhutab raportöör vajadust volituste võimaliku delegeerimise järele tulevikus, et võtta täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi eelisõigusi delegeeritud õigusaktide korra kohaselt (ELi toimimise lepingu artikkel 290).

(1) COM(2003) 251. (2) http://www.efi.int/files/attachments/euflegt/liberia_vpa-briefingnote_eng.pdf. (3) Sealhulgas saavutas Libeeria 2008. aastal esimese Aafrika riigina nõuetele vastavuse mäetööstuse läbipaistvust käsitleva algatusega ning oli esimene, kes lisas selle alla puidust saadava tulu. (4) LiberFor – Euroopa ettevõtete ja Libeeria metsanduse arendamise ameti konsortsium. (5) Määrus (EL) nr 995/2010. (6) P7_TA-PROV(2011)0008. (7) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

PA_Leg_Consent

LÜHISELGITUS

ELi ja Libeeria vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on tugevdada metsahaldust, suurendada läbipaistvust, tugevdada kodanikuühiskonna osalust ning peatada ebaseaduslik metsaraie. Arengukomisjon tunneb heameelt sujuvate ja laialdase osalusega läbirääkimiste üle, kuhu olid kaasatud kõik peamised metsandusealased sidusrühmad ja mis on võimaldanud jõuda esimese metsakogukondade otsese osalusega saavutatud kokkuleppeni.

Vaatamata neile positiivsetele märkidele peame meelde tuletama, et tegelik tulemus selgub rakendamise käigus ning et tulemuslik rakendamine on kogu protsessi peamiseks ülesandeks. Sellega seoses usub arengukomisjon, et lepingus sisalduvad sätted loetakse õnnestunuks, kui mõlemad pooled metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) eesmärke ja kohustusi poliitiliselt toetavad. Eelkõige soovib arengukomisjon juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele:

- Kõnealune vabatahtliku koostöölepinguga seotud protsess peaks puidutööstuses ebaseadusliku metsaraie peatamiseks ja korruptsiooni vähendamiseks ettenähtud rakendusraamistikuga vastama kõigile metsaga seotud dokumentidele ja siseriiklikele dokumentidele (seadused, määrused jne).

- Libeeria valitsus peab näitama üles tugevat poliitilist tahet täiendades omalt poolt muude ELi poolsete rahastajate panust, et toetada kogukondi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, ning andes korralduse muuta läbirääkimiste juhtimiskomitee juriidiliseks isikuks.

- Kogu metsandussektor peab võtma asjakohasel viisil arvesse metsaraiest mõjutatud kogukondade õigusi ja huve ning tegema seda vastavalt kogukondadega allkirjastatud kokkulepetes sisalduvatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tingimustele.

- Kuigi FLEGTi ning metsade raadamisest ja metsa seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise (REDD) kavades käsitletakse metsade kasutamist, käsitatakse neid omaette algatustena ning nad on partnerriikides eri ministrite vastutusalas. Arengukomisjon rõhutab seetõttu, et hea valitsemistava järgimist ja kohalike kogukondade ja põlisrahvaste õiguste tunnustamist nõudmata võib REDD-kavade puhul minna mööda konsulteerimisprotsessist (ning mõnel juhul ka haldus- ja õigusreformist), mis on osa FLEGTist. Seetõttu tuleb REDD-kavad töötada välja FLEGTi konsulteerimisprotsessi põhjal ning need peavad tegelema metsaraadamise ja metsade seisundi halvenemise algpõhjustega.

Euroopa Parlament kaalub praegu komisjoni kava hõlmata ELi läbipaistvus- ja raamatupidamisdirektiivide ettepanekutesse riigipõhine aruandlus. Kõnealustel ettepanekutel on eriti suur tähtsus hankivale tööstusele – sealhulgas puidutööstusele –, kuna nimetatud ettepanekud annavad ELile ainulaadse võimaluse näidata eeskuju, võttes vastu julgeid meetmeid Euroopa ettevõtetele kehtivate kohustuslike riigipõhiste avalikustamisnõuete suhtes, ning võidelda sel viisil maksudest kõrvalehoidumisega ja tõsta hargmaiste ettevõtete sotsiaalset vastutust.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek lepingu sõlmimiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS