SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT), sõlmimise kohta

29.3.2012 - (14034/2011 – C7‑0046/2012 – 2011/0127(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Elisabeth Köstinger

Menetlus : 2011/0127(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0082/2012
Esitatud tekstid :
A7-0082/2012
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT), sõlmimise kohta

(14034/2011 – C7‑0046/2012 – 2011/0127(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14034/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (14036/2011),

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigetele 3 ja 4, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C7-0046/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0082/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile korrapäraselt eduaruandeid kehtivate vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise ning uute vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende rakendamise kohta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

2003. aasta metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT)[1] ELi tegevuskavas nähti ette partnerlussuhete loomine puitu tootvate ja eksportivate riikidega selle tagamiseks, et kaubeldaks üksnes seaduslikult raiutud puiduga ning et soodustada mõistlikku metsamajandamist. Kuna FLEGTi algatus on alles kuju võtmas, on EL sõlminud mitmeid vabatahtlikke partnerluslepinguid.

Lepingule Kesk-Aafrika Vabariigiga kirjutati alla 28. novembril 2011 ning see on pärast Ghana, Kongo ja Kameruniga sõlmitud lepingut neljas selline vabatahtlik partnerlusleping, mille üle EL on pidanud läbirääkimisi Aafrika riigiga. Vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimised kahe teise Kongo jõe vesikonna riigiga – Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Gaboniga, nagu ka Malaisia ja Vietnamiga –, on pooleli. Läbirääkimised Indoneesia ja Libeeriaga lõppesid 2011. aasta mais.

Sarnaselt eelmiste FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingutega annab ka leping Kesk-Aafrika Vabariigiga vahendi ebaseadusliku metsaraie tõkestamiseks, et aidata parandada riigi metsandussektori reguleerimist, majandamist ja õigusaktide rakendamist, samuti selleks, et suurendada Kesk-Aafrika puittoodete turustusvõimalusi Euroopas.

Samal ajal seatakse vabatahtliku partnerluslepinguga partnerriikidele kohustus töötada välja õigusraamistik ning ELi turule eksporditava puidu ja puittoodete jälgimise, õiguspärasuse tagamise ja litsentsimise süsteemid ning kehtestada järelevalve ja sõltumatud kontrollid.

Sarnaselt eelmiste FLEGTi partnerluslepingutega on ka käesoleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

ELi ja Kesk-Aafrika Vabariigi vabatahtlik partnerlusleping

Ligikaudu 54 000 km2 ehk 8,7% Kesk-Aafrika Vabariigi maa-alast on kaetud metsadega. Metsandussektor moodustab neli protsenti riigi SKPst ja 40% eksporditulust. 60% Kesk-Aafrika puidust eksporditakse Euroopasse. Teised suured eksporditurud on Hiina, Põhja-Ameerika ja Aafrika (Kamerun ja Tšaad).[2]

Kesk-Aafrika Vabariigis toimub metsade hävitamine peamiselt õigusaktide ebapiisava rakendamise tõttu ning ebapiisava järelevalve tõttu, mis on tingitud inim-, materjali- ja finantsressursside nappusest, mis on toonud endaga kaasa ebaseadusliku metsaraie, puidu varastamise ja metsatulekahjud. Samal ajal on Kesk-Aafrika Vabariik üks esimesi Kongo jõe vesikonna riike, kes on võtnud ette metsade inventuuri ja edendanud säästvat metsamajandust. Enam kui kolm miljonit hektarit Kesk-Aafrika vihmametsadest riigi edelaosas kuulub tööstuskontsessioonidele, mille omanikuks on enamasti Euroopa ettevõtted. Raiefirmad vajavad metsaraie ja kasutuslubasid, nagu on määratletud Kesk-Aafrika Vabariigi 2008. aasta metsaseadustikus, ning need sõltuvad metsamajandamiskavadest.

Vabatahtlik partnerlusleping tugineb riigi tasandil juba tehtud õigusloomealasele tööle ja täiendab seda. Lepinguga võtab Kesk-Aafrika Vabariik endale kohustuse viia Euroopa Liitu üksnes kontrollitud seaduslikke puittooteid. Sel eesmärgil loob ta süsteemid õigusnõuete täitmise kontrollimiseks ja jälgimiseks kogu tarneahela ulatuses, alates raiestandarditest kuni ekspordisaadetiste kontrollimiseni ning lõpuks FLEGTi ekspordilubade väljastamiseni. Lisaks eri tasanditel teostatavatele sisekontrollidele kontrollitakse korrapäraste ajavahemike järel sõltumatute kontrollide raames kõiki Kesk-Aafrika Vabariigi õiguspärasuse tagamise süsteemi aspekte. Samal ajal garanteerib EL kõigile Kesk-Aafrika Vabariigi päritolu puittoodetele soodsa juurdepääsu oma turgudele.

Leping hõlmab kõiki eksporditavaid puittooteid, sealhulgas puidulaaste kütteks, palke, saepuitu, vineeri ja puitmööblit. Kesk-Aafrika Vabariigi puidu ja puittoodete õiguspärasuse tagamise süsteemi kohaldatakse kogu ekspordi, mitte üksnes Euroopa Liitu suunatud ekspordi suhtes. Lisaks hõlmab see kolmandatest riikidest Kesk-Aafrika Vabariiki imporditud puitu selle töötlemise ja hilisema ekspordi eesmärgil. Siiski on lepingust jäetud välja siseturule suunatud puit ja puittooted. Samuti on välja jäetud kogukonnametsadest ja väikeraie käigus saadud puit ja puittooted. 2008. aasta metsaseadustikus on siiski ette nähtud lubade andmine viimase kategooria toodetele, mida võiks seega tulevikus eksportida Euroopa turule.

Õiguspärasuse määratlused Kesk-Aafrika puidu ja puittoodete jaoks töötati välja väga suure osalejate arvuga protsessis, kuhu olid kaasatud erasektori, kodanikuühiskonna ja valitsuse esindajad. Läbirääkimistesse kaasatud erinevad metsandusega seotud sidusrühmad aitavad jätkuvalt kaasa rakendamise ja järelevalve etappidele riikliku sidusrühmade komitee kaudu.

Metsamajanduse platvormil, mis koosneb valitsusvälistest organisatsioonidest ja kodanikuühiskonnast, tehakse järelevalvet vabatahtliku partnerluslepingu rakendusmeetmete üle ja esitatakse aruanne oma tähelepanekute kohta ELi ja Kesk-Aafrika Vabariigi lepingu rakendamise ühiskomiteele, et vaadata üle lepingu täielik reguleerimisala. Kodanikuühiskonna kaasatuse tagamiseks nähakse vabatahtlikus partnerluslepingus ette suutlikkuse suurendamine ja sõltumatu järelevalve alane koolitus.

Kesk-Aafrika Vabariigi vihmametsad on koduks paljudele põliselanikele, kes sõltuvad metsaressursside kasutamisest. Samal ajal kui vabatahtliku partnerluslepingu Kesk-Aafrika puidu õiguspärasuse võrgustik hõlmab põlisrahvaste õigusi, tuleb nende maa ja maaomandiga seotud õigusi käsitleda ja selgitada riikliku tasandi õigusreformide kaudu. Kuigi vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsess on võimaldanud pidada dialoogi ja võtta rohkem arvesse nii põliselanike kui ka kohalike kogukondade kasutusõigusi, tuleb teha järelevalvet poolelioleva õigusloome protsessi üle.

ELi uue puidumäärusega[3], mis jõustub 2013. aasta märtsis, keelatakse ebaseaduslikult raiutud puidu ja sellest valmistatud puittoodete viimine ELi turule ning loodetakse, et vabatahtlike partnerluslepingute kaudu pidurdub metsade ebaseaduslik ja mittejätkusuutlik kasutamine ning seeläbi leitakse lahendus metsade hävitamist soodustavale tegurile. Lisaks loodetakse kiirendada üldist vabatahtliku partnerluslepingu rakendamist, mis on seni olnud pigem aeglane. Tegelikult on vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsess viidud lõpule üksnes Ghanas ja Kamerunis.

Kokkuvõte

Koos partnerlusvahendi loomisega haldusnormide, jätkusuutlikkuse ja vastutustunde parandamiseks metsandussektoris võib eeldada, et vabatahtlik partnerlusleping annab positiivse panuse Kesk-Aafrika Vabariigi üldisesse arengusse ja majanduskasvu, kaitstes muu hulgas ELi ja teistele rahvusvahelistele turgudele eksporditud puidust saadavat tulu. Tulevikus peaksid metsade tööstuslikust kasutusest laekuvast maksutulust saama järjest rohkem kasu Kesk-Aafrika Vabariigi kohalik majandus ja kogukonnad.

Samal ajal kui vabatahtlik partnerlusleping võimaldab astuda samme parema metsamajanduse suunas ja leping on saanud laialdase toetuse osaliseks, on probleeme tõhusa rakendamisega. Kesk-Aafrika Vabariik on praegu seotud rakendustegevusega, sealhulgas õiguspärasuse kontrollimise ning uue õigus- ja institutsioonilise raamistiku väljatöötamisega paralleelselt ratifitseerimisprotsessiga. ELi tehniline ja rahaline toetus vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks on ülioluline.

Samal ajal kui metsandus moodustab märkimisväärse osa Kesk-Aafrika Vabariigi ekspordituludest, peaks puiduekspordi õiguspärasuse kontrollimine toimuma käsikäes siseturu reguleerimisega. Kuigi raportöör hindab seda, et vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessil on üldine positiivne mõju partnerriigi metsamajandusele, oleks ta soovinud näha kindlat ajakava ka kohalikul turul õiguspärasuse suunas liikumise kohta.

Vabatahtlik partnerlusleping, mis hõlmab FLEGTi litsentside väljastamist, hakkab täielikult toimima 2014. aasta jaanuarist. Pooled on leppinud kokku, et hindavad 2013. aastal süsteemi valmisolekut ning tellivad sõltumatu hindamise FLEGTi litsentsimissüsteemi funktsionaalsuse kohta. Kuna ajakava on üsna ambitsioonikas ning Kesk-Aafrika Vabariik peab vajaduse korral võtma regulatiivseid ja suutlikkust suurendavaid meetmeid, on vaja põhjalikku hindamist.

Lisaks tuleb märkida, et vabatahtlikud partnerluslepingud ei ole ainus käimasolev protsess metsade jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ELi partnerriikides. Seetõttu tuleb Kesk-Aafrika Vabariigi õigus- ja reguleeriva raamistiku läbivaatamisel pöörata tähelepanu sidususe tagamisele FLEGTi ja eelkõige REDDi (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine) raames võetud kohustuste vahel.

Kuigi raportöör soovitab Euroopa Parlamendil anda lepingule nõusolek, rõhutab ta, et nii Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus kui ka Euroopa Komisjon peavad pühendama piisavalt tähelepanu vabatahtliku partnerluslepingu tõhusale ja õigeaegsele jõustamisele, sealhulgas suutlikkuse suurendamisele ja kohalike kogukondade osalusele, põlisrahvaste kaitsele ning üldiselt eri sidusrühmade teadlikkuse tõstmisele vabatahtlike partnerluslepingute kohta.

Raportöör kordab Euroopa Parlamendi nõuet[4] esitada parlamendile eduaruandeid nii sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise kui ka praeguste ja tulevaste vabatahtlike partnerluslepingute läbirääkimiste ja rakendamise kohta. Lisaks kutsub raportöör komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et järjest arvukamate vabatahtlike partnerluslepingute tõhusat rakendamist toetatakse piisavate rahaliste vahenditega.

Lisaks juhib raportöör tähelepanu, et vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise meetmed tuleb võtta kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad mehhanisme, mida liikmesriigid kasutavad komisjoni rakendamisvolituste teostamise kontrollimiseks[5]. Arvestades vabatahtliku partnerluslepingu lisade muutmist, rõhutab raportöör vajadust võimaliku tulevase volituste delegeerimise järele, et võtta täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi delegeeritud õigusaktide korrale (ELi toimimise lepingu artikkel 290) vastavaid eelisõigusi.

  • [1]  COM(2003) 251.
  • [2]  http://www.euflegt.efi.int/files/attachments/euflegt/carbriefingnote_english_lores_online.pdf
  • [3]  Määrus (EL) nr 995/2010.
  • [4]  P7_TA-PROV(2011)0008.
  • [5]  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2012)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel
(14034/2011 – C7-0046/2012 – 2011/0127(NLE))

Arvamuse koostaja: Bart Staes

PA_Leg_Consent

LÜHISELGITUS

Kesk-Aafrika Vabariigi (KAV) pindalast 31 % moodustavad troopilised metsad. Metsamajandus on riigi peamine erasektori tööandja, mis annab 4 % sisemajanduse koguproduktist ja 40 % kaupade ekspordist saadavast kogutulust. Vabatahtliku partnerluslepingu raames kavatseb KAV puidutootmises õigusnormidele vastavuse tagamiseks sisse seada riikliku süsteemi, mis hõlmaks nii kõiki ELi turule saadetavaid kui ka siseturul ja kolmandates riikides müüdavaid puidutooteid.

Siiski on veel küsimusi, millega tuleb nõuetekohaselt tegeleda. Vabatahtlikust partnerluslepingust on välja jäetud siseturg, mis hõlmab lugematul hulgal kirve ja mootorsaega raietööde tegijaid, kes tihti tegutsevad mittesäästvalt, mitteametlikult või ebaseaduslikult. Sellega seoses on oluline tagada siseturgu teenindavate metsamajandusega tegelevate väikeettevõtjate asjatundlikkus, tulusus ja kestlik tegutsemine.

KAVi elanikkond on suur ning hõlmab metsamajandusest sõltuvaid kogukondi, keda peetakse kõige vaesemaks osaks elanikkonnast ja kellel ikka veel puudub kindel juurdepääs traditsioonilistele maa-aladele, vahenditele ja avalikele teenustele. Kogukondlikud rühmad nagu Aka pügmeed ja Mbororo rahvas on kurtnud, et neil puudub õiguslik alus riigiga võrdsetel tingimustel maavalduste omamiseks, mis takistab nõuetekohast metsamajandamist. Peale selle on kodanikuühiskonnal kõnealuste kogukondade abistamiseks vaid vähesed tegutsemisvõimalused, kuna kodanikuühiskonna tegevuste jaoks on poliitiline ruum piiratud.

Lisaks sellele kohaldatakse olulisi õigusakte nagu keskkonnaseadustikku, loomade karjatamise ja põlluharimise seadustikku, kohalike kogukondade edendamist ja kaitset käsitleva projekti eelnõu ning era- ja riigi omandis oleva maa seadustikku vaid osaliselt ning nende üle ei teostata terviklikku järelvalvet. Need vajakajäämised on põhjustanud kontrollimatut röövraiet ja metsatulekahjusid. Nii kohalikud kogukonnad kui ka kodanikuühiskond on selgesõnaliselt nõudnud riigi poolt 2010. aastal ratifitseeritud ILO konventsioonis nr 169 sätestatud konsulteerimise õiguse järgimist. Vabatahtlik partnerlusleping on põlisrahvaste õiguste tõhusa kohaldamise proovikiviks.

Vabatahtlik partnerlusleping peaks toetama ka arengupoliitika sidusust. Esimesed valdkonnad, kus tuleks saavutada sidusus, on metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus, mida juhib metsandusministeerium, ning metsade raadamisest ja metsa seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise kavad, mida juhib keskkonnaministeerium, kus tegevus toimub samal ajal, kuid oluline seos metsanduspoliitikaga puudub. Teiseks tuleks keskenduda tööstusliku raie rolli kontrollimisele, mida ei ole vabatahtlikus partnerluslepingus praeguse või tulevase raie põhjusena täielikult analüüsitud, hoolimata sellest, et aktiivseid raielube on juba välja antud kolme miljoni hektari peale.

EL ja KAV peaksid tagama läbipaistvuse ja reformi muudes toormesektorites (nt kautšuk, palmiõli, mäetööstus ja nafta), mis tõenäoliselt mõjutavad praegust metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevat ettepanekut.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek lepingu sõlmimiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ricardo Cortés Lastra, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Miguel Angel Martínez Martínez, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Isabella Lövin, Gesine Meissner, Cristian Dan Preda, Bart Staes, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Joseph Cuschieri, Zita Gurmai, Claudiu Ciprian Tănăsescu

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Damien Abad, Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Mário David, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Gabriel Mato Adrover