RAPORT E-valitsus kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiv jõud

3.4.2012 - (2011/2178(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău

Menetlus : 2011/2178(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0083/2012

Esitatud tekstid :

A7-0083/2012

Arutelud :

PV 19/04/2012 - 19
CRE 19/04/2012 - 19

Hääletused :

PV 20/04/2012 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0140

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta

(2011/2178(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ühenduse õigustikku siseturu ja infoühiskonna valdkonnas,

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

– võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu[1],

– võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta[2],

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 31. mai 2010. aasta järeldusi Euroopa digitaalse tegevuskava kohta,

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi strateegia Euroopa 2020. aasta strateegia, sealhulgas digitaalse tegevuskava kohta (punkt 7),

– võttes arvesse dokumenti „Guide for the procurement of standards-based ICT – Elements of Good Practice” (Juhend standarditel põhineva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riigihangeteks – heade tavade näited), mille komisjon avaldas 23. detsembril 2011,

– võttes arvesse komisjoni teatist „Elektrooniliste arvete eeliste ärakasutamine Euroopa hüvanguks” (COM(2010)0712),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta[3],

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015. IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks” (COM(2010)0743),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused. Euroopa avalikke teenuseid suunav Euroopa koosvõimestrateegia (EIS, 1. lisa) ja Euroopa avalikke teenuseid suunav Euroopa koosvõimeraamistik (EIF, 2. lisa)” (COM(2010)0744),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks” (COM(2006)0173),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest””(COM(2011)0206),

– võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2011. aasta teatist elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta „Saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas” (COM(2011)0163),

– võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2009. aasta teatist elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse kohta „Euroopa kaitsmine laiaulatuslike küberrünnakute ja häirete eest: valmisoleku, turvalisuse ja vastupidavuse suurendamine” (COM(2009)0149),

– võttes arvesse avatud andmeid käsitlevat komisjoni paketti, mis avaldati 2011. aasta detsembris ning mis sisaldab järgmist: komisjoni teatis „Avatud andmed – innovatsiooni, majanduskasvu ja läbipaistva juhtimise mootor”, komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (COM(2011)0877), ning komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsus komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (2011/833/EL),

– võttes arvesse avaliku sektori valduses oleva teabe majanduslikku mõju käsitlevat uuringut, mille komisjon viis läbi 2011. aastal (Vickery uuring),

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta (COM(2011)0635),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” (COM(2011)0942),

– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Euroopa integreerituma kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu saavutamine” (COM(2011)0941),

– võttes arvesse 22. detsembril 2011 avaldatud Euroopa digitaalse tegevuskava 2011. aasta eduaruannet,

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne. i2010 strateegia peamised saavutused aastatel 2005–2009” (COM(2009)0390),

– võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa lairibaühenduse kohta: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu[4],

– võttes arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalset mõju käsitlevat uuringut SMART 2007/0068, mis avaldati 30. aprillil 2010,

– võttes arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia majanduslikku mõju käsitlevat aruannet SMART 2007/0020, mis avaldati 2010. aasta jaanuaris,

– võttes arvesse komisjoni jaoks koostatud aruannet „Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava – edusammude uuring (SMART 2008/0042)”, mis avaldati 2009. aasta novembris,

– võttes arvesse eesistujariigi Rootsi 10. novembri 2009. aasta järeldusi Visby konverentsil tõuke andmise kohta e-Euroopa Liidu 2015 loomiseks,

– võttes arvesse eesistujariigi Rootsi 2009. aasta septembris avaldatud aruannet „A Green Knowledge Society – An ICT policy agenda to 2015 for Europa’s future knowledge society” (Keskkonnahoidlik teadmusühiskond. IKT-poliitika tegevuskava aastani 2015 Euroopa tulevase teadmusühiskonna edendamiseks),

– võttes arvesse 5. detsembril 2011 avaldatud komisjoni aruannet pilveandmetöötlust käsitleva avaliku arutelu kohta,

– võttes arvesse komisjoni teatist „Digitaalallkirjade ja elektroonilise identifitseerimise tegevuskava piiriüleste avalike teenuste osutamise edendamiseks ühtsel turul” (COM(2008)0798),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul[5],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0083/2012),

A. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) on ELi elanike poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja igapäevaelule suur otsene ja kaudne mõju; arvestades, et konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg, mis kõrvaldaks kõik piiriüleseid e-teenuseid takistavad asjaolud ning kus puuduks konkurentsi moonutamine, tooks ELi kodanikele märkimisväärset kasu;

B. arvestades, et e-valitsus koondab internetis kõik teabe, nõustamise ja haldusformaalsustega seotud tehnoloogiad ja kasutusviisid;

C. arvestades, et IKT sektor annab otseselt 5% Euroopa Liidu SKPst (turuväärtusega 660 miljardit eurot aastas), kuid see aitab tunduvalt suurendada üldist tootlikkust (20% otseselt IKT sektorist ja 30% IKT investeeringutelt);

D. arvestades, et puuduvad ühtsed elektrooniliste arvete eeskirjad ning elektrooniliste arvete eelised on veel suures osas kasutamata;

E. arvestades, et IKT võib täita olulist osa strateegias „Euroopa 2020”, eeskätt tööhõive, jätkusuutliku majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamise, kodanike võimaluste avardamise, teadus- ja arendustegevuse, energia, innovatsiooni ja keskkonna valdkonnas ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel;

F. arvestades, et VKEdel on digitaalsel turul eriti oluline osa;

G. arvestades, et pilvandmetöötlus on majanduslik ja ökoloogiline vahend, mille eesmärk on parandada riigi- ja eraettevõtete tegevuse tõhusust infotehnoloogia valdkonnas, vähendada andmetöötluse ja andmete säilitamise kulusid, ning sellega kaasnevad paljud eelised, ent ka kasutaja ja serveri vahelise ühenduse puudulik turve ja kasutajapoolse kontrolli mõnetine kadu;

H. arvestades, et 2011. aasta digitaalarengu tegevuskava tulemustabel näitab edasiminekut, kuid 26% ELi elanikest ei ole kunagi kasutanud internetti ning ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatest inimestest kasutas internetti vaid 48%;

I. arvestades, et digitaalne lõhe, olgu see siis tingitud erinevustest interneti kättesaadavuses või e-oskustes ja digitaalses kirjaoskuses, mõjutab otseselt e-valitsuse kasutuselevõttu ja vähendab kodanike osalemist avalikus elus ja demokraatias;

J. arvestades, et konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg peab tagama ülikiire lairibaühenduse ja telekommunikatsioonivõrkude eduka kasutuselevõtu kõigis ELi piirkondades ja kaotama infrastruktuuride arengutaseme erinevused ELi liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, et tagada hõredalt asustatud piirkondade demograafiline jätkusuutlikkus;

1. on teadlik IKT sektori suurest osatähtsusest ELi tööstuspoliitikas, innovatsioonis, majanduskasvus, konkurentsivõimes ja kaubandusbilansis;

2. rõhutab, et kasutajad on digitaalarengu strateegias kõige tähtsamal kohal ning et ELis on tungiv vajadus suurendada kasutajate teadlikkust, osatähtsust, kaasatust, väljavaateid ja usaldust infoühiskonna vastu seoses turvalisuse, ohutuse ja eraelu puutumatusega ning arendada IKTga seotud inimkapitali;

3. kinnitab taas, et e-valitsus avardab Euroopa kodanike võimalusi ning aitab reformida ja ajakohastada avalikku haldust, suurendades selle läbipaistvust ja vastutust ning vähendades avaliku sektori kulusid;

4. rõhutab, et e-valitsuse kasutuselevõttu takistavad tõkked ei ole üksnes tehnoloogilist, vaid ka korralduslikku, poliitilist, õiguslikku ja kultuurilist laadi ning et edukad lahendused ja tavad sõltuvad tavaliselt väga palju kohalikest tingimustest;

5. rõhutab, et Euroopa e-valitsuse ala loomine võib olla tegevuskava „Horisont 2020” tähtis osa, mis toetab majandus- ja sotsiaalkasvu edendamist, ergutab innovatsiooni ja inimkapitali arendamist ning aitab lahendada ELi ees seisvaid ühiskondlikke ja poliitilisi probleeme;

6. rõhutab, et digitaalse lõhega tuleb arvestada ja selle vastu võidelda;

7. märgib, et pilvandmetöötlus võimaldab juurdepääsu jagatud infotehnoloogilistele ressurssidele, mille kättesaadavaks tegemisega kaasneb minimaalne halduskoormus ja interaktsioon teenusepakkujaga, ning pilvandmetöötluse tõhusus seisneb selle paindlikkuses, sellega kaasnevas tootlikkuse kasvus ja keskkonnahoius, kuid ennekõike peab see olema tehniliselt usaldusväärne ja vastupidav;

E-valitsuse tegevuskava

8. tunneb heameelt selle üle, et vastu on võetud Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015, Euroopa koosvõimestrateegia (EIS) ja Euroopa koosvõimeraamistik (EIF) Euroopa avalike teenuste osutamiseks; kutsub liikmesriike võtma kiiresti meetmeid, et viia oma riiklikud strateegiad kõnealuse üldise poliitikaga kooskõlla;

9. toetab üldist eesmärki suurendada e-valitsusteenuste kasutamise määra 2015. aastaks 50%ni elanikest (võrreldes praeguse 41%ga) ning 80%ni ettevõtetest (võrreldes praeguse 75%ga), kuid kutsub komisjoni ja liikmesriike käsitlema neid eesmärke miinimumeesmärkidena;

10. nõuab, et eriprogrammide ja e-valitsuse platvormide arendamise eesmärk oleks kohaliku, piirkondliku, etnilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine ning edendamine;

11. peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2011. aasta digitaalarengu tegevuskava tulemustabeli järgi täitis vaid 50% e-valitsuse kasutajatest vorme internetis;

12. võtab teadmiseks SKP ja e-valitsusteenuste kättesaadavuse vahelise seose ning nõuab asjakohaseid vahendeid e-valitsuse arendamiseks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

13. rõhutab, et nii kodanikud kui ka ettevõtted kasutavad internetti aina rohkem mobiilsetes seadmetes, ning nõuab meetmete võtmist, et tagada e-valitsusteenuste kättesaadavus mitmesuguste edastuskanalite, sealhulgas kõnekeskuste ja mobiilse interneti kaudu (m-valitsus) ning nende seadmetega kohandamine;

14. märgib, et e-valitsuse tõhus toimimine eeldab haldustoimingute ulatuslikku liitmist ja optimeerimist, võttes seejuures arvesse kohalike omavalitsuste õigust kohalikke küsimusi igal tasandil ise otsustada;

15. toonitab, et e-valitsus on eriti kasulik ELi kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kellel on praegu ELis piiriüleselt tegutsedes sageli ületamatuid takistusi, kuid e-valitsus vähendab halduskulusid ja -koormust, suurendab tootlikkust, tõhusust, konkurentsivõimet, läbipaistvust, avatust, poliitika tulemuslikkust, toimingute kättesaadavust ja ühtlustamist ning see peaks samuti hõlbustama sünergia teket, ressursside ja oskuste jagamist ettevõtetes ning loob VKEdele koostööd soosiva tegutsemiskeskkonna;

16. kutsub liikmesriike ja komisjoni avaldama avaliku sektori rahastatud andmed (reaalajas ja) masinloetaval kujul ning avatud litsentside alusel, et võimaldada avaliku sektori valduses oleva teabe uuenduslikku taaskasutamist nii akadeemilistes ringkondade, sealhulgas üliõpilaste, kui ka avalikkuse poolt ning teaduse ja ettevõtluse arendamiseks, suurendades nii ka läbipaistvust;

17. märgib, et mõistel „avalikku haldust puudutavad andmed” ei ole endiselt selget määratlust ning selle mõiste täpse tähenduse selgitamiseks tuleb avaliku arutelu käigus ühisele arusaamale jõuda;

18. kutsub komisjoni tegema kõik võimaliku, et haridus- ja kultuuriasutused jäetakse ka edaspidi direktiivi 2003/98/EÜ reguleerimisalast välja;

19. märgib, et ametiasutuste e-teenuste piiriülese juurdepääsetavuse peamised takistused on seotud e-identifitseerimise ja digitaalallkirjadega ning et ELi tasandil puudub koostalitlusvõime;

20. on seisukohal, et ametiasutuste ning kodanike ja/või ettevõtete vahelist kahesuunalist ja/või automaatset suhtlust võimaldavate tõhusate, kogu ELi hõlmavate piiriüleste e-valitsusteenuste tagamiseks on vaja selgepiirilist ja ühtset ELi õigusraamistikku e-autentimise, e-identifitseerimise ja digitaalallkirjade vastastikuseks tunnustamiseks;

21. palub komisjonil ja liikmesriikidel teavitada järjekindlalt kodanikke olemasolevatest ELi portaalidest, nagu SOLVIT ja Teie Euroopa, sest praegune teabepuudus takistab ärikeskkonna ja tarbijakaitse korralduse edasist arengut, eriti piiriülestes valdkondades;

22. palub, et komisjon hoiaks end kursis kõigi veebipõhiste probleemilahendamise vahenditega ning komisjoni enda ja liikmesriikide teabeportaalidega ning võimaluse korral ühendaks või koondaks need; soovitab arendada uusi internetiportaale üksnes juhul, kui nende integreerimine olemasolevatesse ei ole võimalik;

23. tunneb heameelt digitaalallkirjade ja elektroonilise identifitseerimise tegevuskava vastuvõtmise ning STORKi katseprojekti üle ning nende panuse üle piiriüleste avalike teenuste koostalitlusvõimesse; kutsub komisjoni üles vaatama uuesti läbi digitaalallkirju käsitlevat direktiivi ning nõuab, et vastu võetaks otsus, millega tagataks e-identifitseerimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine;

24. rõhutab, et kui haridus- ja kultuuriasutustes tehakse andmetöötlustoiminguid, tuleb isikuandmete kaitsmiseks loata kasutamise eest kohaldada nende andmete suhtes individuaalse juurdepääsu õigust;

25. on arvamusel, et e-valitsuse seisukohast on digitaalallkirja koostalitlusvõimel õiguslikud aspektid (digitaalallkirja kasutamine avalikus sektoris – digitaalallkirja käsitleva direktiivi artikli 3 lõige 7, allkirja ja autentimise suhe, järelevalve ja akrediteerimise dilemma, riigi väljavaated, turvatasemed ja allkirja kvalifitseerimine) ning tehnilised aspektid (sertifikaadis esitatud tõendamisandmed, allkirja tüüp, allkirja vorming, allkirja valideerimine); on seisukohal, et rakenduste edasiarendamisel täielikult koostalitusvõimeliseks Euroopa e-allkirja teenuseks peaks allkirja valideerimise eesmärgil kõige olulisemaks soovituseks olema liikmesriikide valideerimisasutuste tegevust koordineeriva valideerimisasutuste föderatsiooni loomine[6];

26. märgib, et komisjon on volitanud Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ning Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi ajakohastama ja täiustama Euroopa elektrooniliste allkirjade standardimisraamistikku; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile iga-aastase eduaruande, mis põhineb Euroopa standardimisasutuste kaks korda aastas esitatud aruannetel;

27. kutsub liikmesriike arendama Euroopa haridusasutustes avatud õppetarkvara, vahetama häid tavasid ja looma koostööks õppematerjalide ja vahendite valdkonnas võrguplatvorme, mis oleksid üliõpilastele vabalt kättesaadavad ja mille juures võetaks nõuetekohaselt arvesse andmekaitse ja autoriõiguse norme;

28. rõhutab, et e-valitsuse rakendused tuleks läbi vaadata ning neid vajaduse korral muuta nii, et need oleksid avatud ka mitteresidentidest kasutajatele; toonitab, et vaja on koostalitlusvõimet kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;

29. on seisukohal, et e-valitsuse rakenduste koostalitlusvõime nõuab riikide erasektori võtmeinfrastruktuuride koostalitlusvõimet Euroopa valideerimisteenuste (European Bridge) kaudu;

30. tunneb heameelt avaliku arutelu pärast, mis algatati IKT standardimist ja riigihangete vahelisi seoseid käsitlevate suuniste eelnõu üle, ning nõuab, et kõnealusel teemal esitataks ettepanek;

31. kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud e-valitsuse strateegiad, mis oleksid kooskõlas e-valitsuse tegevuskava eesmärkidega ja digitaalarengu tegevuskavaga, mis on Euroopa digitaalse ühtse turu ja Euroopa e-valitsuse ala arendamise vahendid;

32. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa e-valitsuse tegevuskava, infrastruktuur ja teenused arenevad edasi, mistõttu tuleb kõikidel tasanditel igasuguse õigusvastase jälgimise tõkestamiseks kinni pidada turvanõuetest ning tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete parim võimalik kaitse;

33. kutsub liikmesriike kasutama ära IKT vahendeid, et parandada läbipaistvust, aruandlust ja kodanike kaasatust, suurendada tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada halduskoormust, aega ja kulusid, parandada haldustoiminguid, vähendada CO₂-heidet, hoida kokku avalikke ressursse ning aidata saavutada suuremat osalusdemokraatiat, suurendades samal ajal usaldust ja kindlustunnet;

34. ergutab liikmesriike tegema avaliku sektori asutustele kohustuseks muuta teave kättesaadavaks, säilitada ja hoida selleks korras avalike andmete hoidlaid ja katalooge ning tagada, et kehtestatakse andmete avalikustamise ja taaskasutamise eeskirjad, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse autoriõigust ja andmebaaside kaitse seadust;

35. kutsub liikmesriike rakendama ühtse kontaktpunkti süsteemi ja kasutama vahendajaid, et tagada nii riigisiseste kui ka piiriüleste e-valitsusteenuste kasutajatele sujuvad, integreeritud ja hõlpsasti ligipääsetavad kontaktpunktid;

36. rõhutab, et e-valitsus võib parandada demokraatia kvaliteeti ja täita olulist osa kodanike, eeskätt noorema põlvkonna, ning ettevõtjate aktiivses osalemises nii ühiskonna ja poliitikaelus kui ka demokraatlikes protsessides; märgib, et selleks tuleks ergutada eelkõige kohaliku tasandil viima katseliselt läbi elektroonilisi konsulteerimisi või referendumeid;

37. peab tervitatavaks, et ISA programmi raames komisjoni algatusel väljatöötatud OCS tarkvara on kasutusele võetud ning see võimaldab anda alates 1. aprillist 2012 elektrooniliselt allkirju kodanikualgatuse ettepanekute toetuseks ja seda kasutatakse ka petitsioonidele antavate allkirjade kogumiseks, säilitamiseks ja edastamiseks; soovib seepärast e-valitsuse strateegiate võimalikult kiiret rakendamist;

38. rõhutab, et piiriülesed koostalitlusvõimelised e-valitsusteenused peaksid kasutama ära innovaatilist süsteemi ja tehnoloogiat (avalikud pilvteenused, teenusepõhine struktuur) ning nõuab interneti protokolli kuuenda versiooni (IPv6) põhiste e-valitsustaristute ja avalikku huvi pakkuvate veebiteenuste kasutuselevõttu;

39. märgib, et pilvandmetöötlus pakub suuri võimalusi ettevõtjatele ja eraisikutele; rõhutab siiski, et pilvandmetöötluse järjest suurem kasutamine eeldab IT-vahendite ümberpaigutamise järelevalvet ning serveritele ja andmetele juurdepääsu ranget kontrolli, muu hulgas ka selleks, et hoida ära selle äriotstarbelist loata kasutamist kõrvaliste isikute poolt, ning seetõttu tuleks neid küsimusi käsitleda ELi andmekaitsenormide reformimisel, mille kohta komisjon on esitanud ettepanekud (COM (2012)0011, COM (2012)0010);

40. rõhutab, et turvaline piiriülene e-valitsuse süsteem on Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi lahutamatu osa; nõuab asjakohaste meetmete väljatöötamist, et tagada andmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning viia miinimumini haavatavus küberrünnaku korral; tunnustab ENISA tähtsust ELi ja liikmesriikide abistamisel nende jõupingutustes turvaliste ja vastupidavate e-valitsusteenuste osutamisel; nõuab andmekasutuse ja rakendatavate meetodite kontrolli demokraatlike vormide kasutuselevõttu;

41. tunneb heameelt panuse üle, mida annavad ametiasutuste vahelise andmevahetuse programm (IDA), programm üleeuroopaliste e-valitsusteenuste koostalitlusvõimeliseks osutamiseks riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) ja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) laiaulatuslikud katseprojektid ning foorum ePractice piiriüleste koostalitlusvõimeliste lahenduste arendamisse ja rakendamisse; kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama kõnealuste tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse;

42. tunnustab ja toetab Euroopa Ühendamise Rahastu ettepanekut, mille kohaselt eraldatakse ligikaudu 9,2 miljardit eurot selleks, et toetada investeerimist kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõrkudesse ja üleeuroopalistesse digitaalteenustesse; Euroopa Ühendamise Rahastu pakub toetust, et rajada infrastruktuur, mida on vaja elektroonilise identiteedi, elektroonilise identifitseerimise, e-valitsuse, e-riigihangete, e-tervishoiu, e-õiguse ja tolliga seotud teenuste kasutuselevõtuks, ning aitab tagada koostalitlusvõimet ning kanda kulud, mis kaasnevad liikmesriikide infrastruktuure ühendava infrastruktuuri haldamisega ELi tasandil;

43. on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta projektivõlakirjade algatus mobiliseerib erasektori vahendid sihtotstarbeliste investeeringute tegemiseks ELi tulevastesse peamistesse infrastruktuuridesse, näiteks teed, raudteed, energiavõrgud ja torujuhtmed ning lairibavõrgud;

44. kordab taas kiirühendusteenuste olulisust tulevikus, kuna see aitab suurendada ELi energiatõhusust, ohutuse eesmärkide täitmist ning muu kommunikatsioonitehnoloogia suutlikkust (nt tõhusad ja arukad transpordisüsteemid, inimeste ja masinate vahelised kommunikatsioonisüsteemid);

45. tunneb heameelt avatud andmete paketi vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike toetama avaliku sektori valduses oleva teabe (mitteisiklikku laadi teabe) taaskasutamist innovaatilisel viisil; nõuab avaliku sektori teabe kättesaadavusega seoses kohalike ja piirkondlike asutuste suuremat kaasatust, et parandada teabe pakkumist üldsusele, ettevõtetele ja institutsioonidele, hõlbustada uute töökohtade loomist ning hoogustada arengut kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

46. rõhutab, kui oluline on mõõtemetoodika (kvalitatiivne ja kvantitatiivne), mis SMART-eesmärke[7] järgides oleks suunatud e-valitsuse ja demokraatia tõhususele ning tulemuslikkusele ning mida tuleks kõikides valitsustes aktiivselt kasutada;

47. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole veel leppinud kokku nimekirjas, kuhu oleks koondatud kõik põhilised piiriülesed avalikud teenused, mis tuleb internetis kättesaadavaks teha 2015. aastaks; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et saavutada kõnealune eesmärk;

48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja rakendama spetsiaalseid IKT-vahendeid, näiteks ühiseid e-petitsioonide rakendusi, mis hõlbustaksid e-osalemist, et anda ELi kodanikele ja esindusühendustele ELi lepingu artiklist 11 tuleneva kodanikualgatuse õiguse kasutamiseks konkreetsed vahendid;

49. tuletab meelde väga olulist kohustust vähendada 2015. aastaks poole võrra digitaalse kirjaoskuse ja pädevuste lõhet ja tunneb sellega seoses heameelt ettepanekute üle parandada digitaalpädevust, -oskusi ja e-kaasatust, eriti toetab ettepanekut käsitleda digitaalpädevust ja sellega seotud tegureid prioriteedina Euroopa Sotsiaalfondi määruses (2014–2020); kordab taas, et on vaja kasutada lähenemisviisi „ühtki kodanikku ei jäeta tagaplaanile – arenev kaasatus”, ja rõhutab e-valitsusteenuste kasutaja- ja kodanikukeskse kujundamise tähtsust;

50. palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada digitaalsed koolitusprogrammid, et edendada e-valitsusteenuste täielikku kasutamist, parandada digitaalset kirjaoskust ja kõrvaldada e-tõkked, mis mõjutavad VKEsid ja ebasoodsamas olukorras elanikerühmi, nagu eakad, puudega inimesed, vähemused, sisserändajad, töötud ja Euroopa äärepoolsemates piirkondades elavad inimesed; selleks tuleks e-õpe integreerida riikide õppe- ja hariduspoliitikasse, määrata kindlaks programmid, õppetulemuste hindamine ning õpetajate ja koolitajate kutsealane arendamine;

51. peab kahetsusväärseks, et seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on tagada 2015. aastaks avaliku sektori veebisaitide täielik kättesaadavus, on edasi lükatud; tunneb heameelt digitaalse kaasatuse tegevuskava üle ning nõuab veebi juurdepääsetavuse algatuse (WAI), sealhulgas veebisisu juurdepääsusuuniste rakendamist e-valitsuse portaalide juures ning puuetega inimeste vajaduste järgi kohandatud terminalide kättesaadavust ja taskukohasust;

52. kõnealuste teenuste osutamisel kvaliteedi tagamiseks soovitatakse viia teenused vastavusse rahvusvaheliste standardite, normide ja heade tavade suunistega, näiteks standardiga ISO 27001 infoturbe kohta või standardiga ISO 20000 IT-teenuste haldusprotsesside kvaliteedi kohta;

E-riigihanked

53. rõhutab, et e-riigihankesüsteem teeb võimalikuks ELi riigihanked ja ametiasutuste maksimaalse valikuvõimaluse, mis toob kaasa raha tõhusama kasutamise, läbipaistvuse, aruandluse, üldsuse usalduse, siseturu ja konkurentsivõime tugevdamise;

54. rõhutab, et ELi 27 liikmesriigis moodustavad avaliku sektori kulutused 16% SKPst, ning nõuab tungivalt, et 2015. aastaks kasutataks kõikide riigihangete puhul e-riigihankeid; nõuab e-riigihangete kasutamist ka kontsessioonide puhul;

55. peab kahetsusväärseks, et 2010. aastal kasutas vaid 13% ELi ettevõtetest internetti, et esitada ametiasutustele ettepanek avaliku elektroonilise pakkumissüsteemi kaudu; kutsub liikmesriike julgustama VKEde osalemist e-riigihangetes;

56. rõhutab, et e-riigihange koosneb kahest etapist: lepingu sõlmimise eelne etapp[8] ja lepingu sõlmimise järgne etapp[9]; kutsub liikmesriike üles mõlemat etappi 2015. aastaks täiel määral rakendama ning täielikult oma e-riigihangete portaalidesse integreerima;

57. palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada haldusasutuste IKT-projektide kvaliteedi taset, et kindlustada ühelt poolt avaliku halduse strateegiliste innovatsioonieesmärkide saavutamine ja teiselt poolt üldiste kvaliteedistandardite tõstmine hangete aja ja maksumuse osas;

58. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid kesktasandi ja kohalikes haldusasutustes kommertskasutusele eelneva hanke mudelit, mis võimaldab riigihangete korraldajatel jagada uute toodete ja teenuste projekteerimise, prototüüpide loomise ja katsetamise riske ja eeliseid tarnijatega, ühendada mitme hankija ressursse, luua optimaalsed tingimused teadus- ja arendustegevuse tulemuste laialdaseks turustamiseks ja levitamiseks ning aidata hoida selliseid projekte nende tegevuseks eraldatud eelarve piires;

59. toonitab e-riigihangete laiaulatuslike katseprojektide PEPPOL ja e-CERTIS edukat toimimist;

60. rõhutab vajadust liikmesriikide e-riigihangete süsteeme täiustada, et hõlbustada piiriüleseid teenuseid ja rakendada täiel määral teenuste direktiiv;

61. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks valge raamatu e-riigihankesüsteemide vastastikuse ühendamise kohta ELis – „E-riigihangete strateegia“;

62. kutsub komisjoni kehtestama rakendamise järelevalvemehhanismi, et jälgida elektroonilise hankega seotud saavutusi, takistusi ja parandusmeetmeid elektroonilise hankesüsteemi kasutuselevõtul liikmesriikides;

63. on veendunud, et komisjon kui juhtinstitutsioon peaks kõikidele eeskuju näitama ja võtma kasutusele elektroonilise hankesüsteemi kõikides oma asutustes;

E-arved

64. tunneb heameelt e-arvete algatuse üle, mille eesmärk on muuta e-arved 2020. aastaks ELis valdavaks arvete esitamise viisiks, ning komisjoni otsuse üle, millega luuakse elektroonilisi arveid (e-arveid) käsitlev Euroopa sidusrühmade foorum (EMSFEI);

65. rõhutab olulisi eeliseid, mida pakub e-arvete esitamine kui vahend kõikide kliendi ja tarnija vaheliste suhete nii avalikus kui ka erasektoris tõhusamaks ja vähem kulukaks muutmiseks, mida võimaldavad lühemad makseperioodid, vähem vigu, parem käibemaksu kogumine, väiksemad trüki- ja postikulud ning integreeritud töötlemine ettevõtjatele; rõhutab ühtlasi, et selline vahend võimaldab arvete väljastamisele kaasa aitavate teabevoogude ja -vahetuse suuremat läbipaistvust;

66. on teadlik turu killustatusest, mida põhjustavad riiklikud e-arvete esitamise eeskirjad; peab kahetsusväärseks, et vaid 22% VKEdest saab või saadab e-arveid;

67. peab tervitatavaks uute käibemaksueeskirjade[10] e-arveid käsitlevat osa, millega nähakse ette paber- ja e-arvete võrdne kohtlemine;

68. rõhutab käibemaksu ühtsete kontaktpunktide tähtsust piiriülese e-kaubanduse hõlbustamisel VKEde jaoks ja e-arvete kasutuselevõtu edendamisel;

69. rõhutab, kui oluline on e-arvete üldise kasutuselevõtu hõlbustamise seisukohalt õiguskindlus, selge tehniline keskkond ning avatud ja koostalitlusvõimelised e-arvete lahendused, mis põhinevad ühistel õiguslikel nõuetel, äritoimingutel ja tehnilistel standarditel;

70. kutsub tööstusharu esindajaid ja Euroopa standardimisorganisatsioone jätkama jõupingutusi, et edendada lähenemist ühisele e-arvete andmemudelile;

71. hindab Taani, Soome, Itaalia, Hispaania ja Rootsi algatusi muuta e-arved ametiasutustele kohustuslikuks ning nõuab, et e-arved muudetaks 2016. aastaks kõikide riigihangete puhul kohustuslikuks;

72. märgib, et digitaalallkirja süsteemi piiriülese koostalitlusvõime probleemid pidurdavad piiriüleste e-arvete lahenduste omaksvõtmist;

73. kutsub komisjoni üles kasutama EMSFEId, et uurida õiguslikke aspekte ning kooskõlastada liikmesriikide algatusi; palub komisjonil esitada igal aastal aruandeid ning kutsuda Euroopa Parlamendi liikmeid osalema EMSFEI kohtumistel;

74. julgustab liikmesriike looma e-arveid käsitlevaid riiklikke foorumeid, kus sidusrühmad on tasakaalustatult esindatud;

75. on seisukohal, et tarbijad, kelle juurdepääs internetile on piiratud või puudub üldse, ei tohiks sattuda ebasoodsasse olukorda ning et tarbijatel peaks olema alati õigus saada paberarveid;

Üldised tähelepanekud

76. tunnistab lisandväärtust, mida annavad konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi IKT poliitika toetuskava strateegiliste prioriteetide raames elluviidavad 132 projekti, ning rõhutab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsust piiriüleste teenuste arendamisel ja parandamisel; nõuab, et toetataks IKT lihtsat ja kiiret juurdepääsu ELi teadus- ja arendustegevuse rahalistele vahenditele ning et ajavahemikul 2014–2020 eraldataks piiriülestele e-valitsusteenustele ja -infrastruktuuridele rohkem raha;

77. tunnustab ISA-programmi panust ja üldist osa Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel ning infrastruktuuri, digitaalteenuste ja tarkvaralahenduste taaskasutamise edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel digitaalteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks ning nõuab rahaeraldiste suurendamist ELi haldusasutuste koostalitlusvõime alastele lahendustele (ISA-programm) aastatel 2014–2020;

78. rõhutab, et e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 on ainulaadne võimalus, et ajakohastada Euroopa ja riigi tasandi haldusasutused ja vähendada nende kulusid, ning et see võimaldab nendel asutustel kasutada täielikult ära Euroopa edasise integreerumise potentsiaali, edendada majanduskasvu, innovatsiooni, kodanike liikuvust, ettevõtjate, eeskätt VKEde ärivõimalusi ja üldsuse osalemist poliitika kujundamises; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluse tähtsust ja erasektori osa innovaatiliste lahenduste, rakenduste ja teenuste tagamisel ELi koostalitlusvõimelise e-valitsuse infrastruktuuri arendamiseks ja olemasolevate ressursside suurendamiseks;

79. kutsub komisjoni üles hindama igal aastal digitaalarengu tegevuskava eesmärke, eelkõige e-valitsuse tegevuskavaga seotud eesmärke, ning esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande;

80. tunneb heameelt selle üle, et ELi Nõukogu eesistujariigid Rootsi, Hispaania, Poola ja Taani käsitlesid e-valitsuse ja digitaalse turu küsimusi prioriteedina, ning toonitab Malmö, Poznani ja Madridi e-valitsuse teemaliste konverentside positiivset panust; on seisukohal, et ajavahemik 2012–2013 on e-valitsusteenuste piiriülese koostalitlusvõime jaoks äärmiselt oluline periood, ning ootab seetõttu huviga 2012. aasta märtsis Kopenhaagenis korraldatavat e-valitsuse teemalist konverentsi ja selle järeldusi;

81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT C 81E, 15.3.2011, lk 45.
[2] ELT C 50E, 21.2.2012, lk 1.
[3] ELT L 260, 3.10.2009, lk 20.
[4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0322.
[5] ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
[6] IDABC – Preliminary Study on Mutual Recognition of eSignatures for eGovernment applications (E-valitsuse rakendustes antavate e-allkirjade vastastikust tunnustamist käsitlev uuring), 2007
[7] SMART: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline
[8] E-teade, e-hankemenetlus, e-avalduse esitamine, e-allkirjad.
[9] E-tellimus, e-arve, e-makse, e-allkirja kasutamine.
[10] Direktiiv 2010/45/EL.

SELETUSKIRI

Aastal 2010 võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia „Euroopa 2020”, et tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning parandada majanduse juhtimist. Üks seitsmest Euroopa majanduskasvu strateegia juhtalgatusest on digitaalarengu tegevuskava – strateegia kasutamaks ära võimalused, mida pakub digitaaltehnoloogia kiire areng.

Digitaalarengu tegevuskava väga oluline komponent on IKT rakendamine aruka, turvalise, jätkusuutliku ja innovaatilise e-valitsuse edendamiseks. Järgnevalt on esitatud mõned e-valitsusega seotud meetmed: toetatakse sujuvaid piiriüleseid e-valitsusteenuseid ühtsel turul (84), liikmesriigid muudavad e-valitsusteenused täielikult koostalitlusvõimeliseks (89), liikmesriigid tagavad, et ühtsed kontaktpunktid toimiksid täieõiguslike e-valitsuse keskustena (90), liikmesriigid lepivad kokku põhiliste riigiüleste avalike teenuste ühises nimekirjas (91), edendatakse kogu ELi hõlmavaid e-tervishoiusüsteemide standardeid, koostalitlusvõime katsetamist ja sertifitseerimist (77), esitatakse soovitus minimaalsete ühiste patsiendiandmete kohta (76), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus elektroonilise identiteedi vastastikuse tunnustamise kohta (83), rakendatakse piiriüleseid e-keskkonna teenuseid (86), valge raamat e-hankesüsteemide vastastikuse ühendamise kohta ELis (87), tehakse ettepanekud IKT koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks (21), antakse juhised IKT standardimise ja riigihangete kohta (23).

Digitaalarengu tegevuskava 2011. aasta tulemustabel räägib järgmistest edusammudest: 65% elanikest kasutab korrapäraselt internetti, lairiba püsiühendust pakkuvate võrkude katvus küündis 95,3%ni (maapiirkondade katvus oli vaid 82,4% maapiirkonna elanikest), juurdepääs kiiremale kui 10 Mbit/s lairibaühendusele oli ligikaudu 30% kasutajatest, 28,7% majapidamistest on soovi korral juurdepääsuvõimalus kiirusele 30 Mbit/s või üle selle, 40% elanikest kasutas internetti kaupade ja teenuste ostmiseks, 57% internetikasutajatest tegeles e-kaubandusega, piiriüleste interneti kaudu ostjate osakaal ulatus 8,8%ni, 28% VKEdest tegeles interneti kaudu ostmisega ning 12,9% internetimüügiga.

E-valitsus tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavate vahendite ja süsteemide kasutamist, et osutada kodanikele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid. Enamikus liikmesriikides arvatakse, et e-valitsus põhineb ühelt poolt bürooautomaatikal, ametiasutustevahelisel vastastikuse ühenduvuse võrgustikel ning teiselt poolt õige digitaalsisu ja rakenduste arendamisel.

ELi tasandil jälgitakse alates 2001. aastast 20 põhilist avalikku teenust, millest 12 on ette nähtud kodanike jaoks (tulumaks, tööotsing, sotsiaalkindlustushüvitised, isikudokumendid, auto registreerimine, ehitusluba, politseile avalduse tegemine, avaliku raamatukogu kasutamine, perekonnaseisu tõendid, elukohamuutus, e-tervishoid, kõrgkooli astumine) ning kaheksa ettevõtetele (töötajate sotsiaalkindlustusmaksed, ettevõtte tulumaks, käibemaks, ettevõtte registreerimine, andmete esitamine statistikaametile, tollideklaratsioon, keskkonnaga seotud load, e-hange). Nende teenuste interneti kaudu kättesaadavaks muutmisel tehtud edusamme mõõdetakse neljatasandilisel skaalal: teabe esitamine internetis, ühesuunaline suhtlus (vormide allalaadimine), kahesuunaline suhtlus (vormide allalaadimine, vormide täitmine internetis) ning täielikult interneti kaudu teostatavad toimingud, sealhulgas edastus ja maksed.

E-valitsus moodustas olulise osa e-Euroopa, e-Euroopa+, e-Euroopa2005 tegevuskavadest ja strateegia „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” poliitikaraamistikust.

9. võrdlusaruande kohaselt oli 2010. aastal ELis avalike teenuste kättesaadavus interneti kaudu keskmiselt 82%. Parimaid tulemusi on saavutanud Austria, Iirimaa, Itaalia, Malta, Portugal ja Rootsi. Aruanne näitab, et ettevõtete jaoks ette nähtud teenused on kodanike jaoks ette nähtud teenustest täiustatumad.

Konkurentsivõimelise digitaalturu saavutamiseks on tarvis bürokraatia vähendamist ning ettevõtte asutamiseks vajalike avalike teenuste hõlpsat kättesaadavust. 55% ettevõtte alustamiseks vajalikest teenustest pakutakse vastava internetiportaali kaudu või automaatselt Austrias, Taanis, Eestis, Iirimaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Töötute jaoks kasulikest teenustest on praegu sihtotstarbelise portaali kaudu kättesaadavad vaid 46%. 20 põhiteenuse veebialase kvaliteedi osas on esikohal Malta, Portugal, Rootsi, Austria, Sloveenia ja Eesti.

Eurostati viimaste andmete alusel esitas 2010. aastal 66% väikestest, 85% keskmise suurusega ning 90% suurtest ettevõtetest täidetud vormid ametiasutustele elektroonilisel kujul. Kõige sagedasem suhtlustüüp, mida ettevõtted ELi liikmesriikides interneti kaudu ametiasutustega asjaajamiseks kasutasid, oli elektrooniliste vormide allalaadimine (76%), millele järgnes teabe hankimine (74%) ning täidetud vormide esitamine (69%). Enam kui 70% ELi 27 liikmesriigi ettevõtetest, kes esitasid täidetud vormid elektrooniliselt, kasutasid internetti käibemaksudeklaratsiooni esitamiseks (76%) või töötajate sotsiaalkindlustusmaksete deklareerimiseks (72%) asjakohastele ametiasutustele. 54% ettevõtetest kasutas internetti ettevõtte tulumaksu deklareerimiseks ning vaid 31% kasutas seda tolli- või aktsiisideklaratsiooni esitamiseks.

2010. aastal pakkusid väikesed omavalitsusüksused poole vähem e-teenuseid kui suured üksused. Liikmesriigid peaksid toetama eeskätt väikeseid kohalikke ametiasutusi, kellel on vähem võimalusi (strateegia, rahastus, suutlikkus) e-teenuseid pakkuda.

Olulised võimalused

Olulised võimalused, eeskätt elektroonilise identifitseerimise haldussüsteem (eIDM-süsteem), koostalitlusvõime ja avatud standardid, on eduka e-valitsuse kõige olulisemad eeldused.

Tõhusal e-valitsussüsteemil, mis pakub ametiasutuste ja kodanike/ettevõtete vahelist kahesuunalist ja/või automaatset suhtlusvõimalust, on vaja vastastikust tunnustamist ning e-identifitseerimise, e-autentimise, digitaalallkirjade ja erasektori võtmeinfrastruktuuride koostalitlusvõimet.

ELi tasandil tähendab koostalitlusvõime seda, et asjaomase riigi e-valitsuse rakendus peaks tunnistama kõiki digitaalallkirju, mille on saatnud mõne teise riigi füüsiline või juriidiline isik, isegi kui allkiri on loodud mitteriiklikelt sertifitseerimisteenuse osutajatelt pärinevaid dokumente kasutades. Kuna paljud rakendused tuginevad ainult riikliku akrediteerimisasutuse akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajatele, tähendaks täielik koostalitlusvõime kas seda, et riiklik akrediteerimisasutus peab suutma akrediteerida mitteriiklikke sertifitseerimisteenuse osutajaid, või seda, et eri riikide akrediteerimisasutuste vahel tuleb sõlmida mitmepoolsed kokkulepped.

Liikmesriigid kasutavad elektroonilisi allkirju kasutavate e-valitsuse rakenduste jaoks eri mudeleid ning enamik ELi riike on võtnud digitaalallkirjad oma e-valitsuse rakendustes omaks, võtmata arvesse muude riikide ettevõtete ja üksikisikute loodud digitaalallkirju. Õigus-, tehniline ja organisatsiooniline raamistik on alati loodud rangelt riiklikust seisukohast. Paljud rakendused tuginevad üksnes sertifitseerimisteenuste osutajatele, keda on akrediteerinud riiklikud akrediteerimisasutused. See tähendab, et mittekodanikud peavad füüsiliselt registreeruma riigis, kus rakendust kasutatakse. Mittekodanikele on avatud ainult mõne riigi e-valitsuse rakendused: Soome – avaliku sektori elektroonilisi vorme pakkuv suomi.fi, Iirimaa – internetipõhine maksudeklaratsioonide rakendus ROS, Madalmaad – Elektronische aangifte, Sloveenia – riigiportaali ühtne kontaktpunkt ettevõtetele, Rootsi – ettevõtete registreerimise e-teenistus.

Digitaalallkirjade piiriülest kasutamist takistab kõige rohkem usalduse puudumine muudest riikidest pärinevate digitaalallkirjade vastu ning nende allkirjade õigsuse kontrollimise keerukus. Samasuguste rakenduste puhul ei nõua riigid tingimata sama tüüpi digitaalallkirja. On võimalik, et ühe riigi samasugune rakendus põhineb ainult kasutajatunnuse/salasõna kaitsel, samas kui teine nõuab sama tüüpi toimingu puhul kvalifitseeritud digitaalallkirja. Seepärast peaksid liikmesriigid oma e-valitsuse ja e-halduse rakendustes kasutatavate allkirjade turvalisustaseme küsimuse lahendamisel võtma arvesse piiriülest koostalitlusvõimet.

Liikmesriigid peaksid vaatama uuesti läbi oma digitaalallkirjade raamistiku, et kõrvaldada piiriüleseid teenuseid takistavad probleemid. Piiriülesed koostalitlusvõimelised e-valitsuse rakendused peaksid tuginema sertifitseerimisteenuse osutajatele, kes ei nõua mingeid konkreetseid mittestandardseid liideseid.

Oluline samm (kvalifitseeritud) elektrooniliste allkirjade koostalitlusvõimelise ja piiriülese kasutamise teel on otsuse 2009/767/EÜ vastuvõtmine; kõnealuse otsusega kehtestatakse ühenduse raamnõuded järelevalvealuste/akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate, konkreetsemalt nõuetekohaseid sertifikaate väljastavate teenuseosutajate usaldusnimekirjadele.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi e-allkirju käsitlev direktiiv eesmärgiga tagada turvaliste e-autentimissüsteemide piiriülene tunnustamine ja koostalitlusvõime ning võtta vastu otsus, millega tagada e-identifitseerimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine kogu ELis.

Üleeuroopaline koostalitlusvõimeline e-valitsus peab kasutama täiel määral ära innovaatilisi tehnilisi lahendusi, nagu avalikud pilveteenused ja teenusepõhine arhitektuur. Teenusepõhine arhitektuur parandab e-valitsussüsteemide piiriülest koostalitlusvõimet väga modulaarse ülesehituse abil. Teenusepõhine süsteem, mis võimaldab teenuste taaskasutatavust ning teabe jagamist ja teenuste eraldamist nende liidestest, hõlbustab e-valitsuse koostalitlusvõimet ning mitmete teenuseosutajate kaasatust. Näiteks e-valitsuse puhul peavad turvasüsteemid olema rakendusest sõltumatud ning muudetava ulatusega. Innovaatiline e-valitsus nõuab ka IPv6-põhiste e-valitsusinfrastruktuuride (portaalid, veebisaidid, rakendused jm) kasutuselevõttu.

Olulised teenused

Oluliste e-valitsusteenuste rakendamine aitab kaasa IKT kasutamisele aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsuse edendamiseks. Olulised teenused on tähtsad kulude kokkuhoiu, piiriülese koostalitlusvõime ja ühtse turu saavutamise seisukohalt.

Arvestades asjaolu, et riigihangete turg moodustab 16% ELi SKPst ja et VKEd moodustavad 99% ELi ettevõtetest, tuleks erilist tähelepanu pöörata e-riigihangete süsteemide piiriülesele koostalitlusvõimele ning e-arvete üldisele kasutuselevõtule. Kuigi 70% ametiasutustest on alustanud tööd e-riigihangete süsteemiga, ei luba selle üldine vähene kasutamine (5% kõikidest hangetest) veel suurt kasu. Täielikult kättesaadava ning laialdasemalt kasutatuna võib see tuua kaasa 30% suuruse riigihankekulude kokkuhoiu. 14 liikmesriiki on juba lepingu sõlmimise eelse etapi ning 12 liikmesriiki lepingu sõlmimise järgse etapi rakendamisetapis.

Ajavahemikuks 2007–2013 eraldas EL ühtekuuluvusprogrammi kaudu 15,2 miljardit eurot info- ja kommunikatsioonivaldkonnale ning Euroopa majanduse elavdamise kava kaudu 1,02 miljardit eurot investeeringuteks lairibainfrastruktuuri, et saavutada 2010. aasta lõpuks ELis 100% katvus – eesmärk, mis on edasi lükatud 2013. aastaks. Euroopa Ühendamise Rahastu ettepaneku kohaselt toetataks ligikaudu 9,2 miljardi euroga investeeringuid kiiretesse ja väga kiiretesse lairibavõrkudesse ja üleeuroopalistesse digitaalteenustesse. Euroopa Ühendamise Rahastu pakub toetust, et rajada infrastruktuur, mida on vaja elektroonilise identiteedi, elektroonilise identifitseerimise, e-valitsuse, e-riigihangete, e-tervishoiu, Europeana, e-õiguse ja tolliga seotud teenuste kasutuselevõtuks, ning aitab tagada koostalitlusvõimet ning kanda kulud, mis kaasnevad infrastruktuuri haldamisega liikmesriikide infrastruktuure ühendaval ELi tasandil.

Kodanikel ja ettevõtetel peab olema võimalik kasutada nende tegelike vajaduste järgi kavandatud e-valitsuseteenuseid. E-valitsusteenuste rakendamine on liikmesriikide kohustus. Lisaks Euroopa vahenditele, millega aidatakse kaasa e-valitsusteenuste kogu ELi hõlmavale koostalitlusvõimele, peavad liikmesriigid tagama oluliste e-valitsusteenuste rakendamiseks vajalikud finants-, tehnilised ja inimressursid. Liikmesriike julgustatakse võtma omaks parim uus tehnoloogia, avatud spetsifikatsioonid, innovaatilised süsteemid, mille abil osutada tõhusaid, tulemuslikke, turvalisi ja piiriüleselt koostalitlusvõimelisi e-valitsusteenuseid kõikidel tasanditel.

E-valitsuse arendamine ELi ja riigi tasandil peaks tuginema ametiasutustevahelisele koostööle, mille puhul järgitaks täiel määral Euroopa avalike teenuste aluseks olevaid põhimõtteid: subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamine, kasutajakesksus, eraelu puutumatuse austamine ja mitmesugused edastuskanalid, kaasatus ja kättesaadavus, turvalisus, mitmekeelsus, halduslik lihtsustamine, läbipaistvus, teabe säilitamine, avatus, taaskasutatavus, tehnoloogia neutraalsus ja kohandatavus, tõhusus ja tulemuslikkus.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta
(2011/2178(INI))

Arvamuse koostaja: Gianni Pittella

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et võimalusi, mis Euroopas kodanikele ja ettevõtetele mõeldud veebiteenuste edendamiseks on, tuleks täielikult ära kasutada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veebis kättesaadavaid teabe- ja haldusmenetlusi parandama ja arendama;

2. palub komisjonil töötada välja põhjalik strateegia, mille põhjal arendada välja täielikult digitaalne Euroopa, mille üheks osaks on e-valitsus; rõhutab, et e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 on ainulaadne võimalus Euroopa ja riigi tasandi haldusasutuste ajakohastamiseks ja nende kulude vähendamiseks ning et see võimaldab nendel asutustel kasutada täielikult ära Euroopa edasise integreerumise potentsiaali, edendada majanduskasvu, innovatsiooni, kodanike liikuvust, ettevõtjate, eeskätt VKEde ärivõimalusi ja üldsuse osalemist poliitika kujundamises;

3. juhib tähelepanu e-valitsuse tegevuskava eesmärkide ja ELi digitaalse tegevuskava tulemusliku rakendamise vahelisele seosele; rõhutab, et e-valitsus sõltub tehnilistest tingimustest, mis on seotud piiriülese koostalitlusvõime, avatud spetsifikatsioonide, teabevahetuse ja alusrakenduste (nagu isikute elektrooniline tuvastamine ja maksesüsteemid) kasutamisega;

4. on seisukohal, et e-valitsust tuleks pidada sammuks avatud valitsemisviisi suunas, mis on läbipaistev ning osalust ja koostööd soosiv; kutsub sellega seoses liikmesriike üles soodustama kodanike osaluse suurendamiseks vaba juurdepääsu avalikule teabele ja teise põlvkonna interneti kasutamist; on seisukohal, et avatud valitsuse põhimõtet tuleb rakendada astmelise protsessina, mille vahe-eesmärgid on järgmised: suurendada läbipaistvust, võimaldada osalemist, hõlbustada koostööd ja rakendada üksusteülest valitsemisprotsessi;

5. rõhutab, et seoses digitaalse ühtse turuga peab EL kasutama täielikult ära tehnoloogilise arengu võimalusi, IKT-lahendusi ja internetti, et töötada Euroopas välja vähem kulukad, mõjusamad ja läbipaistvamad e-valitsuse ja e-halduse süsteemid, millest oleks palju kasu Euroopa kodanikel, tarbijatel, kohalikel asutustel ja VKEdel;

6. kutsub komisjoni üles e-valitsuse teenuste väljatöötamisest rohkem osa võtma, st andma suuniseid ja tuge, koguma parimaid tavasid ja soodustama teabevahetust liikmesriikide vahel;

7. rõhutab vajadust hõlbustada ühtse turu raames isikute liikuvust ning vähendada kodanike igapäevaelus bürokraatiat, võimaldades neil suhelda, teha ülekandeid ja vahetada elektroonilisi dokumente ning teavet avalike haldusasutustega kogu ELi piires ja tagades näiteks sotsiaalkindlustusõiguste tegeliku ülekantavuse; rõhutab, et juurdepääs veebimenetlustele ja -teabele võiks vähendada bürokraatiat ja kulusid, suurendada valitsemise tõhusust ja oluliselt parandada isikute suhteid kõikide haldustasanditega ja ELi ärikeskkonnaga;

8. rõhutab, et liikmesriikides tuleb avaliku sektori edasisel digitaalsel täiustamisel ja uuendamisel võtta arvesse tavakodanike ja eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras kodanike, nagu noorte, hariduseta, puudega ja internetile juurdepääsuta inimeste esmavajadusi, et kõigil ELi kodanikel oleks kvaliteetsetele avalikele teenustele võrdne juurdepääs;

9. palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata kodanike teavitamist olemasolevatest ELi portaalidest, nagu SOLVIT ja Teie Euroopa, sest praegune teabepuudus takistab veelgi ärikeskkonna ja tarbijakaitse korralduse arengut, eriti piiriülestes valdkondades;

10. palub, et komisjon hoiaks end kursis kõigi veebipõhiste probleemilahendamise vahenditega ning komisjoni enda ja liikmesriikide teabeportaalidega, ning võimaluse korral ühendaks või koondaks need; soovitab arendada uusi internetiportaale üksnes juhul, kui nende integreerimine olemasolevatesse ei ole võimalik;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama ettevõtetele põhjalikke e-valitsuse portaale, mille abil hõlbustada ettevõtte loomist ja piirülest tegevust; on arvamusel, et teenuste direktiivi kohased ühtsed kontaktpunktid võiksid nendele teenustele aluseks olla; märgib, et liikmesriikide vahel on ühtsete kontaktpunktide kasutajasõbralikkuses, kättesaadavuses ja pakutavates teenustes suuri erinevusi; palub komisjonil seda olukorda pidevalt jälgida ning liikmesriikidele vajadusel nõu ja tuge anda;

12. on täiesti veendunud, et e-valitsuse edendamist ja VKEdele pakutavate turvaliste e-teenuste arengut tuleb pidada konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu loomise üheks peamiseks prioriteediks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” ja põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele”;

13. rõhutab, et e-valitsuse tegevuskava raames taristuid ja teenuseid arendades peab olema tagatud ja liikmesriikides ühtlaselt rakendatud isikuandmete optimaalne kaitse ja sellekohased eeskirjad, et takistada igasugust isikuandmete, nt ostuharjumusi puudutava teabe, tervisliku seisundi ja tervist puudutavate andmete ebaseaduslikku jälgimist, ning tagada tuleb see, et andmeid kasutatakse ainult õiguspärastel eesmärkidel, näiteks maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, ja et kogutud teavet vahetatakse ainult rangelt vajalikul määral;

14. rõhutab, et andmekaitse tagamiseks ja andmete kaitsmiseks küberrünnakute eest tuleb edendada ja kasutada teadus- ja arendustegevuse kõige eesrindlikumat tehnoloogiat;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parendama kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist seoses juurdepääsuga avaliku sektori teabele praeguses teabejagamises riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kattumisi põhjustamata, et parandada teabe jagamist avalikkusele, ettevõtjatele ja institutsioonidele ning hõlbustada uute töökohtade loomist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

16. ergutab liikmesriike tegema avalikele asutustele kohustuseks muuta teave kättesaadavaks, säilitada ja hoida selleks korras avalike andmete hoidlaid ja katalooge ning tagada, et kehtestatakse andmete avalikustamise ja taaskasutamise eeskirjad, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse autoriõigust ja andmebaaside kaitse seadust;

17. peab tungivalt vajalikuks arendada ühtsel turul veelgi rohkem turvalisi ja tõhusaid e-teenuseid, nagu elektrooniline identimine ja autentimine, ning e-äri rakendusi, nagu elektrooniliste arvete esitamine; tunneb seetõttu heameelt komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on tagada e-autentimise ja e-identimise vastastikune tunnustamine kogu ELis, ning e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamise üle kooskõlas komisjoni teatisega ühtse turu akti kohta; palub komisjonil esitada ettepanek e-arvete esitamise ühtlustamiseks ELis;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama liikmesriikides juba olemasolevate e-riigihangete eri platvormide koostalitlusvõimet; toetab ressursside suurendamist algatusteks, nagu PEPPOL ja e-CERTIS; palub komisjonil ja liikmesriikidel võimaldada vajalik koolitus kõigile e-riigihangete kasutajatele, eelkõige VKEdele, et nad mõistaksid süsteemi paremini ja oskaksid seda paremini kasutada;

19. kordab, kui oluline on võtta e-allkirja ja e-autentimise teenuse jaoks piisavaid õigusmeetmeid, et Euroopa e-riigihangete turg oleks turvaline, tõhus ja ühendatud ning edendaks konkurentsivõimet, innovatsiooni ja VKEde osalemist;

20. peab kahetsusväärseks, et komisjoni tegevuskavas ei pöörata rohkem tähelepanu sellistele küsimustele nagu haldusasutuste panus avaliku arutelu edendamisse; märgib, et kodanike kaasamist poliitilisse protsessi tuleb parandada; palub, et need liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud kasutusele elektrooniliste valimiste süsteemi, seda teeksid, et suurendada kodanikuühiskonna osalemist poliitilises protsessis; rõhutab, et tähtis on toetada igasugust tegevust, mille eesmärk on edendada IKT-baaskirjaoskust; rõhutab, et nii kodanikele kui ka ettevõtjatele tuleb anda e-teenuste kohta asjakohast ja selget teavet;

21. rõhutab, et esmase digitaalse kirjaoskuse suurendamise toetamine ning juurdepääsulõhe ja erinevuste ületamine kodanike kasutatavate tehniliste seadmete vahel on põhilisteks eeldusteks, et tagada kõikidele kodanikele võimalus kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

22. on arvamusel, et e-valitsuse teenuste eesmärk peaks olema demokraatliku osalemise suurendamine läbipaistva avaliku arutelu ja poliitika kujundamise protsessi kaasatuse teel, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata kõigile kodanikele, asjaomastele sidusrühmadele ja kohalikele asutustele; palub liikmesriikidel luua avatud ühiskondliku arutelu mehhanismid, mis oleks otsustusprotsessi lahutamatu osa; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid oma haldusasutustes arendama innovaatilisi rakendusi ja kodanikuosaluse vahendeid ning jälgima ühiskondliku arutelu kvaliteeti valitsusväliste organisatsioonidega võrreldes;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja rakendama spetsiaalseid IKT-vahendeid, näiteks ühiseid e-petitsioonide rakendusi, mis hõlbustaksid e-osalemist, et anda ELi kodanikele ja esindusühendustele ELi lepingu artiklist 11 tuleneva kodanikualgatuse õiguse kasutamiseks konkreetsed vahendid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Cornelis de Jong, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Regina Bastos, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, George Lyon, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Ramona Nicole Mănescu

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (18.11.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta
(2011/2178(INI))

Arvamuse koostaja: Marietje Schaake

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab asjaolu, et üleeuroopalised e-valitsuse platvormid võivad hõlbustada juurdepääsu avaliku sektori valduses olevale teabele, poliitikale, valitsuse ja ametiasutuste teadetele, samuti kultuurile ja haridusele ning aitavad muuta valitsemist tõhusamaks ja läbipaistvamaks, soodustavad ühtse turu piires liikuvust ning edendavad samas demokraatiat kodanikke poliitika kujundamisse kaasates;

2. rõhutab, et digitaalse lõhega tuleb arvestada ja selle vastu võidelda;

3. rõhutab, et osalemist võimaldava ja kergesti ligipääsetava e-valitsuse eelduseks on digitaalse kirjaoskuse ja usalduse suurendamine eesmärgiga hõlbustada kodanike kaasamist või osalemist; on seepärast arvamusel, et oluline on kõrvaldada takistused, mille tõttu osa elanikkonnast internetti ei kasuta; rõhutab asjaolu, et digitaalset kirjaoskust tuleb eeskätt parandada nendel inimestel, kellel tavaliselt puuduvad põhilised e-oskused;

4. nõuab, et eriprogrammide ja e-valitsuse platvormide arendamise eesmärk oleks kohaliku, piirkondliku, etnilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine ning edendamine;

5. kutsub liikmesriike ja komisjoni avatud lähtekoodiga tarkvara ja koostoimivate standardite abil igati kaasama kodanikke, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja haridusasutusi kasutajatele suunatud e-valitsuse platvormide arendamisse, sest see suurendab osalusdemokraatiat ning usaldust demokraatlike valitsemisvormide vastu;

6. märgib, et e-valitsuse tõhus toimimine eeldab haldustegevuse ulatuslikku liitmist ja optimeerimist ning seejuures tuleb arvesse võtta kohalike omavalitsuste õigust kohalikke küsimusi igal tasandil ise otsustada;

7. kutsub liikmesriike ja komisjoni avaldama avaliku sektori rahastatud andmed (reaalajas ja) masinloetaval kujul ning avatud litsentside alusel, et võimaldada avaliku sektori valduses oleva teabe uuenduslikku taaskasutamist akadeemiliste ringkondade, sealhulgas üliõpilaste, ja avalikkuse poolt ning teaduse ja ettevõtluse arendamiseks, suurendades nii ka läbipaistvust;

8. märgib, et mõistel „avalikku haldust puudutavad andmed” ei ole endiselt selget määratlust ning selle mõiste täpse tähenduse selgitamiseks tuleb avaliku arutelu käigus ühisele arusaamale jõuda;

9. kutsub komisjoni tegema kõik võimaliku, et haridus- ja kultuuriasutused jäetakse ka edaspidi direktiivi 2003/98/EÜ reguleerimisalast välja;

10. rõhutab, et kui haridus- ja kultuuriasutustes viiakse läbi andmetöötlustoiminguid, tuleb isikuandmete kaitsmiseks loata kasutamise eest kohaldada nende andmete suhtes individuaalse juurdepääsu õigust;

11. kutsub liikmesriike arendama Euroopa haridusasutustes avatud õppetarkvara, vahetama parimaid tavasid ja looma koostööks õppematerjalide ja ressursside valdkonnas võrguplatvorme, mis oleksid üliõpilastele vabalt kättesaadavad ja mille juures võetaks nõuetekohaselt arvesse andmekaitse ja autoriõiguse norme;

12. ergutab liikmesriike võtma kasutusele ja arendama e-valitsust liikmesriikides, kus see on vähem või ei ole üldse arenenud, kuna e-valitsus on tõhus vahend halduskulude vähendamiseks avalikus sektoris;

13. väljendab muret asjaolu pärast, et digitaalne kirjaoskamatus on Euroopas endiselt väga levinud, mis vähendab oluliselt digitaaltehnoloogiast saadavat kasu, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid oma haridussüsteemi digitaalse kirjaoskuse ja valdkonnaülesed oskused ning investeeriksid inimeste arvutiõppesse east sõltumata;

14. märgib, et e-valitsuse projektid kipuvad eelarvet ületama, ning palub komisjonil meeles pidada, et oluline on hoida sellised projektid neile ette nähtud eelarve piirides;

15. rõhutab, kui oluline on pakkuda e-valitsusteenuseid, mis võimaldavad ELi kodanikel juhtida ettevõtet, õppida ja töötada ükskõik millises liikmesriigis, ning märgib, et need teenused peaksid aitama avaliku sektori kulutusi vähendada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	10.11.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marco Scurria, Joanna Senyszyn, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, Sampo Terho, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Sabine Verheyen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Liam Aylward, Heinz K. Becker, Ivo Belet, Timothy Kirkhope, Hans-Peter Martin, Georgios Papanikolaou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pablo Zalba Bidegain

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (26.1.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta
(2011/2178(INI))

Arvamuse koostaja: Jean-Marie Cavada

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et e-valitsus koondab internetis kõik teabe, nõustamise ja haldusformaalsustega seotud tehnoloogiad ja kasutusviisid;

B. arvestades, et puuduvad ühtsed elektrooniliste arvete eeskirjad ning elektrooniliste arvete eelised on veel suures osas kasutamata;

C. arvestades, et Euroopa Liidule oleks kasulik viia ellu meetmeid, mis toetavad ühtse turu reaalset toimimist ning pakuvad ametiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele konkreetseid eeliseid;

D. arvestades, et pilvandmetöötlus on majanduslik ja ökoloogiline vahend, mille eesmärk on parandada riigi- ja eraettevõtete tegevuse tõhusust infotehnoloogia valdkonnas, vähendada andmetöötluse kulusid ja piirata andmete säilitamise kulusid, ning sellega kaasnevad paljud eelised, ent ka kasutaja ja serveri vahelise ühenduse puudulik turve ja kasutajapoolse kontrolli mõnetine kadu;

1. tuletab meelde, et viivitamata tuleb kehtestada head tavad ja meetodid e-valitsuse arendamiseks ning määrata kindlaks koostalitlusvõime tingimused ning turva- ja juurdepääsueeskirjad kõikidele huvitatud osapooltele;

2. märgib, et pilvandmetöötlus võimaldab juurdepääsu jagatud infotehnoloogilistele ressurssidele, mille kättesaadavaks tegemisega kaasneb minimaalne halduskoormus ja interaktsioon teenusepakkujaga, ning pilvandmetöötluse tõhusus peitub selle paindlikkuses, tootlikkuse kasvus ja keskkonnasõbralikkuses, kuid see peab ennekõike olema tehniliselt usaldusväärne ja vastupidav;

3. rõhutab, et pilvandmetöötluse järjest suurem kasutamine eeldab turvalist tarkvara, IT-vahendite ümberpaigutamise reguleerimist ning serveritele ja andmetele juurdepääsu ranget kontrolli, mistõttu tuleb välja töötada ühised normid tagamaks, et säilitatud andmed ei ole andmetöötlusega tegelevatele inimestele juurdepääsetavad, neid ei saa kaubanduslikul eesmärgil kasutada kõrvalised isikud ning on olemas minimaalne arv andmete säilitamise võimalusi, et vältida andmekadu;

4. tuletab meelde, et pilvandmetöötlusega peavad kaasnema vastutust ja tehnilisi norme käsitlevad eeskirjad (nt digitaalallkiri), mis hõlmavad loa andmise ja sertifitseerimise süsteeme, ning kasutajat tuleb teavitada andmete säilitamise asukohast ja jurisdiktsioonist, mille alusel andmeid säilitatakse;

5. tuletab meelde, et tehnilise infrastruktuuri ning e-valitsuse toodete ja teenuste sujuv toimimine on äärmiselt oluline, et võimaldada Euroopa Liidul välja kujundada nägemus ja poliitika, mida on vaja konkurentsivõime säilitamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Philipp Albrecht, Jean-Marie Cavada, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Eva Ortiz Vilella

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	56 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Bernd Lange, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Alyn Smith, Francisco Sosa Wagner, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	António Fernando Correia de Campos, Norbert Glante, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Hannu Takkula, Silvia-Adriana Ţicău

Õigusteave - Privaatsuspoliitika