RAPORT Euroopa Liidu ametite 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
3.4.2012 - 2011/2232(DEC)
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Monica Luisa Macovei
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Liidu ametite 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: Euroopa Liidu ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (2011/2232(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2011)0736) ning sellele lisatud komisjoni töödokumente (SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351),
– võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatist „Euroopa ametid − edasised sammud” (COM(2008)0135),
– võttes arvesse oma … mai 2012. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll[1],
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[2],
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)[3], eriti selle artiklit 96,
– võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 5/2008 „Euroopa Liidu ametid: tulemuslikkus”,
– võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid[4] detsentraliseeritud ametite 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,
– võttes arvesse oma 7. aprillil 2009. aastal avaldatud uurimust ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta,
– võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel[5], oma kirjalikku deklaratsiooni 2/2010 ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel[6] ja komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võitluse kohta korruptsiooniga Euroopa Liidus (COM(2011)0308),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon arvamusi (A7-0103/2012),
A. arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab kõigi määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 185 vastavate ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud horisontaalseid tähelepanekuid vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 96 ja Euroopa Parlamendi kodukorra VI lisa artiklile 3;
B. arvestades, et ametite arv on viimasel aastakümnel enneolematult suurenenud – kolmelt 2000. aastal 24ni 2010 aastal;
C. arvestades, et otsuste tõttu, mida nõukogu viimastel aastatel ametite loomise ja rahastamise kohta teinud on, on asjaomastel ametitel tekkinud suured kulud ja nende toimimine ebatõhusaks muutunud, kuna otsused ei põhine tõhususe saavutamisel, mistõttu on ameteid muu hulgas paigutatud kaugetesse ja suurte kuludega asupaikadesse;
D. arvestades, et detsentraliseeritud ametite eelarve suurenes ajavahemikus 2007–2010 oluliselt – 1 055 000 000 eurolt (21 ametile) 1 658 000 000 eurole (24 ametile);
E. arvestades, et liidu toetus detsentraliseeritud ametitele oli 2010. aastal üle 620 000 000 euro;
F. arvestades, et pärast komisjoni eespool nimetatud 11. märtsi 2008. aasta teatise vastuvõtmist käivitasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon uuesti projekti ametite ühise raamistiku koostamiseks ja moodustasid 2009. aastal institutsioonidevahelise ametite töörühma;
G. arvestades, et institutsioonidevaheline töörühm kohtus poliitilisel tasandil seitsmendat korda 13. detsembril 2011, ja arvestades, et arutati järgmisi küsimusi: uute ametite loomise kriteeriumid, ametite asukoha valimine ja tegevuskoha leping, haldusnõukogude koosseis, direktorite ametissenimetamise kord, hindamine ja tulemused, mitmeaastane programm ning haldustugi;
H. arvestades, et Euroopa Liidu ametite kulude võrdlust käsitlev kontrollikoja eriaruanne, mis oli kavas avaldada enne 2011. aasta lõppu, on endiselt avaldamata, ning arvestades, et kontrollikoja 15. veebruari 2012. aasta kirjaga oli kaasas koondaruanne, milles käsitleti ametite 2008.−2010. aasta juhtimiskulude, finantsjuhtimise ja töö tulemuslikkuse andmeid;
I FINANTSJUHTIMISEGA SEOTUD ÜLDISED PROBLEEMID
Eelarvevahendite haldamine (kaasa arvatud assigneeringute ülekandmine ja tühistamine)
1. palub komisjonil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal koondteave selle kohta, kui palju igale ametile liidu üldeelarvest vahendeid kokku on eraldatud; toonitab, et see dokument peab sisaldama järgmist teavet:
– ameti eelarvesse kantud liidu esialgne toetus;
– ülejäägi tagasinõudmisest saadud rahaliste vahendite summa;
– ametile antav liidu toetus kokku;
– Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) toetus;
palub komisjonil edastada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal koondteabe (kui võimalik) ametite tulude mahu ning liikmesriikide ja kolmandate osapoolte tehtud sissemaksete mahu kohta;
2. kutsub komisjoni üles esitama võrreldavas ja läbipaistvas vormis lõikes 1 loetletud teavet 2010. aasta ja ka eelnenud eelarveaastate kohta, et parlamendil ja avalikkusel oleks võimalik igale ametile aja jooksul antud liidu toetust võrrelda; sellega tagatakse ühtlasi liidu rahaliste vahendite kasutamise selgus, läbipaistvus ja avalik kontroll;
3. nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks ametite eelarvete suurendamise ja koguni kaaluks liidu toetuse vähendamist, eriti peamiselt teadustegevusega tegelevate ametite osas; nõuab ühtlasi tungivalt, et ametid vähendaksid jooksvaid kulusid ja üldkulusid, ühendades muu hulgas sarnaste või kattuvate ülesannetega või mitme asukohaga ameteid ning luues mehhanismid, mis võimaldaksid selgelt näidata iga euro kasutamist ja tagaksid vastutuse ning aitaksid saavutada liidu rahaliste vahendite olulise kokkuhoiu;
4. nõuab, et kõik ametid selgitaksid oma lõplikus raamatupidamise aastaaruandes ja eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandes süstemaatiliselt paranduseelarveid, assigneeringute ümberpaigutamist ja ülekandmist;
5. märgib, et mõnel ametil on raskusi oma eelarvevahendite õigeaegse ärakasutamisega ning et vahendid nähakse ette projektidele, mis ei ole seotud konkreetse eelarveaastaga; on häiritud asjaolust, et märkimisväärsed summad eraldatakse eelarvest eelarveaasta lõpul; on arvamusel, et see võib olla märk sellest, et liidu vahendeid kasutatakse mõningatel juhtudel ebaotstarbekalt; palub kontrollikojal ja eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel, CPVO-l, EFSA-l, EMSA-l, ENISA-l, ERA-l, Eurojustil ja FRA-l, kes on rohkem kui 25% oma eelarvest kulutanud 2010. aasta viimase kahe kuu jooksul, ning CEPOLil, CPVO-l, Frontexil ja veel kord EMSA-l, kes kannavad järgmisse eelarveaastasse pidevalt üle suure osa tühistamisele kuuluvatest assigneeringutest, esitada lisateavet ja selgitusi;
6. on häiritud asjaolust, et ECHA, ENISA, ERA, Eurofoundi, FRA, CEPOLi, EU-OSHA, EFSA, Eurojusti, ECDC, Frontexi ja OHIMi puhul oli viitvõlgade ja järgmisse aastasse ülekantavate assigneeringute suhe 2010. aastal alla 50%; kutsub nimetatud ameteid üles andma lisateavet ja selgitusi, kuna see näitab, et üle poole ülekantud assigneeringutest on seotud järgmise aasta tegevustega ning sellega rikutakse – kui see ei ole põhjendatud – aastasuse põhimõtet;
7. märgib, et mitu ametit kandis 2010. aastal suures mahus üle ja tühistas tegevusassigneeringuid, mida kontrollikoda ei pidanud 2010. aasta raamatupidamise aruannet käsitlevates aruannetes märkimisväärseks ega põhjendamatuks; oleks tänulik, kui kontrollikoda annaks teada, milliste kriteeriumide alusel ta hindab, kas ülekantud assigneeringud on märkimisväärsed või põhjendamatud;
8. märgib, et ülekantud ja tühistatud assigneeringute suur summa annab üldiselt märku sellest, et amet ei ole võimeline eelarve suure kasvuga toime tulema; nõuab, et eelarvet puudutavate otsuste tegemisel võetaks senisest suuremal määral arvesse suutlikkust abi vastu võtta ja lisaülesannete täitmiseks vajalikku aega; kutsub üles vähendama vastava ameti aastaeelarvet juhul, kui see amet ei suuda süstemaatiliselt sellega toime tulla;
9. nõuab tungivalt, et ametid parandaksid seetõttu kulukohustuste täitmist, oma sisemist planeerimist ja üldist tulude prognoosimist, et optimeerida assigneeringute ümberpaigutamist ja tühistamist, samuti kulutusi; tuletab ametitele meelde, et nad peavad oma programmeerimis- ja järelevalvesüsteemi täiustama ning alustama hangetega kalendriaasta käigus varem, et vähendada assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise vajadust; kutsub komisjoni ühtlasi üles andma selles osas välja suunised ja säilitama range järelevalve;
10. mõistab, et mõned ametid, nagu Euroopa Ravimiamet (EMA) on oma finantskorralduse tõttu sunnitud tegema palju ülekandeid iga eelarveaasta lõpus; palub nendel ametitel luua ainulaadne mehhanism, mis võimaldaks neil varakult tuvastada ülekantavate assigneeringute hinnangulise summa; on arvamusel, et selline mehhanism on ülioluline, hindamaks, kas ülekantavate assigneeringute summa aasta lõpus on põhjendatud ning kas amet on võimeline oma eelarvet nõuetekohaselt täitma;
11. võtab teadmiseks asjaolu, et mõned vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametid toimivad operatiivselt ning et nende eelarve täitmine võib sõltuda välistest teguritest;
12. väljendab heameelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) kavatsuse üle ülekantavaid assigneeringuid veelgi vähendada, teostades järelevalvet eelarve täitmise (kulukohustused ja maksed) ja hangete üle standardvormide abil; on seisukohal, et ka muud ametid võiksid seda tava järgida;
13. juhib tähelepanu sellele, et enne iga allhanget või ühinemist tuleb teha põhjalik tasuvusanalüüs, et hinnata seda, kas näiteks eelarve planeerimise ja personalihalduse valdkonnas on võimalik halduskulusid vähendada; viitab sellega seoses Euroopa Parlamendi poolt 2009. aasta alguses teostatud uurimust ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta;
14. tuletab meelde, et ametite eelarve peab olema tasakaalus; toonitab, et mõned ametid teenivad oma tegevusest kasumit, mis mõnikord viib eelarve ülejäägini; on arvamusel, et täielikult liidu eelarvest rahastatavate ametite aastal n saadud ülejääk tuleks igal juhul liidu eelarvest aastaks n+1 eraldavast toetusest maha arvata;
15. palub ametitel hinnata oma sisehaldusmenetlusi eesmärgiga vähendada halduskoormust; osutab eriti hangetele ja värbamismenetlustele, kust võib leida märkimisväärseid kulude kokkuhoidmise võimalusi;
16. kannustab ameteid võrdlema tulevaste vahendite kavandamisel oma halduskulusid teiste ametitega ning võtma tulevaste ametissemääramiste puhul arvesse halduspersonali palgaastmete võrdlustabelit;
17. on ühtlasi seisukohal, et end osaliselt ise rahastavate ametite kliendid peaksid korvama neile nende ametite poolt osutatavate teenuste täiskulud, kaasa arvatud pensioniskeemi makstava tööandja osa; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas oleks vaja luua eraldiseisev ja läbipaistvalt hallatav reserv võimaliku puudujäägi katmiseks, mis võib tuleneda klientidelt saadava tulu prognoosimise ja ametite rahastamise tagamiseks vajalike summade vahest, ja selle võimalikud vormid;
18. kutsub kõiki asjaomaseid osalisi täitma neile pandud ülesandeid eelarvemenetluse käigus ja põhjendama asjakohaselt ametite eelarveid puudutavaid taotlusi (s.t esialgset eelarvet puudutav taotlus, lisarahad, vähendused) ja pöörama edaspidi ametite eelarve suurendamise otsuste tegemisel suuremat tähelepanu uute tegevuste rakendamiseks vajalikule ajale; on seisukohal, et ametite eelarve peaks põhinema nende tegelikel vajadustel; palub komisjonil ja kõigil asjaomastel eelarvemenetlusega seotud osapooltel rakendada nii kiiresti kui võimalik kontrollikoja soovitust kasutada ametite eelarvete koostamisel nullpõhist eelarvestamist, mis tähendab, et iga ameti eelarve koostatakse ilma varasemaid summasid arvestamata ning määratakse iga ameti vajaduste alusel;
19. nõuab ametitelt parandusmeetmete võtmise abil hilinenud maksete arvu minimeerimist; tunneb eriti muret selle üle, et makseviivitused suurendavad ohtu, et tuleb tasuda intresse ja maksmisega viivitamisel määratavaid trahve, milleks ei ole eelarves assigneeringuid ette nähtud;
20. kutsub ameteid ühtlasi üles andma sisekontrollistandardi nr 16 kohaselt täpselt ja täielikult aru erandite kohta;
Hankemenetluste puudused
21. võtab teadmiseks hankemenetluse puudused; palub ametitel tõsta oma sisekontrollisüsteemi tõhusust, et hoida ära või tuvastada korduvad vead, mis ohustavad ametite tehingute seaduslikkust ja korrektsust;
22. nõuab seetõttu, et ametid tugevdaksid oma hankemenetlusi ja eriti hankealaseid volitusi rahastamise üle otsustamise ja tööprogrammi tasandil; märgib näiteks, et kuna EMSA ei ole esitanud kavandatavate tegevustega seotud hangete rahastamisotsuseid toetavaid alusandmeid, võib see ohustada ameti otsuste kehtivust;
23. kutsub ameteid üles lisama oma iga-aastatesse tööprogrammidesse selge teabe hangeteks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma ja kavandatud lepingute orienteeruva arvu ning liikide kohta; väljendab muret selle üle, et ametite iga-aastastes tegevusprogrammides ei avalikustata sageli selgesõnaliselt kogu teavet, millele on viidatud finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades; märgib, et see puudus tuvastati peamiselt EMSAs ja ERAs;
24. kutsub ameteid üles tagama täpne ja õigeaegne aruandlus ning avalikustama kõik erandid aasta tegevusaruannetes ning on seisukohal, et ametid võivad üksikasjalike kontrollnimekirjade ja töökorralduste abil määrata selgelt kindlaks iga töötajate rühma ülesanded ja tagada ajakohased järelmeetmed võimaliku eeskirjade rikkumise korral;
25. kutsub ameteid üles tagama seda, et läbirääkimistega menetlusest – mida tuleks kohaldada rangelt määratletud tingimustel – antaks nõuetekohaselt ja õigeaegselt aru haldusnõukogule, et see oleks täielikult teavitatud menetluse ulatusest;
26. kutsub ameteid üles töötama ühtlasi välja järelkontrollid ja andma neist aru, et tagada ajakohased järelmeetmed võimaliku eeskirjade rikkumise korral; toetab sellega seoses algatusi, mille eesmärk on luua iga ameti direktoraadi tasandil keskne koordineeritud pädevus, mille raames vähendada vahendite ebatõhusa kasutamise ja lepingute kooskõlastamata järelevalve ohtu;
27. väljendab heameelt EFSA algatuse üle töötada välja korrapäraselt ajakohastatav praktiline hangete käsiraamat, milles on üksikasjalikult kirjeldatud ülesandeid ja vastutust protsessi igas etapis; on seisukohal, et ka muud ametid võiksid seda tava järgida;
28. peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et kõigi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite raamatupidamise aastaaruanded 2010. aasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; märgib, et nende ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmine peaks jätkuvalt tuginema nende tegevusele kogu aasta jooksul;
II TEGEVUSEGA SEOTUD ÜLDISED PROBLEEMID
Mitmeaastane programm
29. kutsub ameteid üles koostama nende tegevuse eripäraga kohandatud mitmeaastased strateegilised programmid ja suunised; peab oluliseks, et selline mitmeaastane tegevuse planeerimine (eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks) oleks seotud mitmeaastase ressursside planeerimisega (eelkõige eelarve ja töötajad) ning et see kajastuks selgelt aasta tööprogrammis; kutsub ühtlasi ameteid üles selles küsimuses Euroopa Parlamendiga konsulteerima;
30. innustab ameteid koostama tegevust toetavat mitmeaastast strateegilist infotehnoloogiakava;
Aasta tööprogramm
31. on seisukohal, et aasta tööprogrammi koostamist toetav ametisisene protsess mõjutab tugevalt sidusrühmadele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edastatava teabe usaldusväärsust; seepärast nõuab tungivalt, et ametid tagaksid kavandamise järjepidevuse, asjakohased menetlused ja suunised ning aasta tööprogrammi toetava piisava dokumentatsiooni, et anda teavet kõigi oma tegevuste ja iga tegevuse jaoks kavandatud vahendite kohta;
32. on seisukohal, et ametite eest vastutavad komisjonid peavad ametite iga-aastaseid tööprogramme tingimata võimalikult tähelepanelikult kontrollima ja tagama, et need kajastasid käesolevat olukorda ning poliitilisi prioriteete;
33. ootab sellega seoses ametitelt iga-aastaste tööprogrammide koostamisel tihedamat koostööd komisjoniga;
34. nõuab, et ametid teeksid omavahel tihedamat koostööd, et tagada iga-aastaste tööprogrammide tõhus koordineerimine;
35. nõuab eriti, et ametid võtaksid meetmeid, et tagada täielik ja kogu vajalikku teavet sisaldav (s.t teavet kogu agentuuri tegevuse ja iga tegevuse jaoks kavandatud meetmete kohta) aasta tööprogramm ning lisaksid üksikasjaliku teabe ja hinnangud järgmisse aastasse üle kantavate assigneeringute kohta;
36. julgustab ameteid sellega seoses tuginema võrdluse lihtsustamiseks aasta tööprogrammi koostamisel näidismudelile; kutsub sellega seoses komisjoni üle koostama sellise mudeli suunised;
37. on mures selle pärast, et teatavate ametite asutamisotsuses (nt EUROJUST) ei panda ametitele vastutust oma aasta tööprogrammi koostamise ja vastuvõtmise eest; arvab, et see võib põhjustada segadust ja seda, et keegi ei pea ennast tööprogrammi koostamise ja vastuvõtmise eest vastutavaks; ootab komisjonilt ettepanekut õigusliku aluse muutmise kohta;
Aasta tegevusaruanne
38. nõuab ametitelt aasta tegevusaruannete ülesehituse standardimist vastavalt komisjoni peadirektoraatides kasutatavale vormile ja sellele vastavalt esitama üksikasjalikku ja täielikku teavet järgmise kohta: aasta tööprogrammi täitmine, eelarve- ja personalipoliitika kava, näitajad eelarve täitmise kohta, nagu aastalõpu kulutused (näiteks ameti eelarvelised kulukohustused, mis on võetud aasta viimasel kolmel kuul), haldus- ja sisekontrollisüsteemid, sise/välisauditi leiud, auditisoovituste järelmeetmed, eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud soovitused ja tegevdirektori kinnitav avaldus; kutsub ameteid ühtlasi üles esitama oma aasta tegevusaruandes teavet, mis on saadud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ette nähtud finantsaruannetest ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandest, eeldusel et peetakse kinni liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisele seatud tähtaegadest;
39. nõuab, et iga ameti aasta tegevusaruanne sisaldaks ameti parimatele tavadele tuginevaid ühiseid elemente, mis hõlbustab võrdlemist; nõuab sellega seoses komisjonilt koostöös ametitega näitlikustava mudeli väljatöötamist;
40. kutsub ametite direktoreid ühtlasi üles edastama aasta n tegevusaruanded ja haldusnõukogude hinnangud kontrollikojale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile 1. juuliks aastal n+1;
41. väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) tõi 2010. aasta tegevusaruandes välja üksikasjalikud andmed eri aastate võrdluses, et anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile parem ülevaade agentuuri tegevustulemustest; on seisukohal, et ka muud ametid võiksid seda tava järgida;
42. kutsub ameteid ühtlasi üles tegema täiendavaid pingutusi ja tagama selle, et aasta tegevusaruanne kajastaks tulemuslikult aasta tööprogrammi; toonitab, et see on olulise tähtsusega, et hinnata nõuetekohaselt ametite tegevust ja tulemusi liidu toetusega võrreldes ja teha selle põhjal kindlaks tegevuse tulemuslikkus; kiidab sellega seoses eriti ECHA, EMSA ja EUROPOLi aasta tegevusaruandeid ja aasta tööprogramme; märgib aga, et mõnel ametil (nt Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCDDA) ja Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)) esines selles osas puudusi ja nende tegevuseks vajalike ressursside kavandamine (tegevuspõhine eelarvestamine) ei vastanud ameti organisatsioonilisele ülesehitusele selliselt, et oleks olnud võimalik jälgida eelarve täitmist;
43. avaldab heameelt Cedefopi algatuse üle esitada 2010. aasta tegevusaruandes tähtsamate põhitegevuste kohta Gantti diagrammid; tuletab ametitele meelde, et nende diagrammide abil on võimalik kokkuvõtlikult näidata aega, mida iga töötaja on projektile kulutanud, ning toetada tulemuste saavutamisele suunatud lähenemisviisi; julgustab ameteid kasutama Gantti diagramme kõikide põhitegevuste kavandamisel;
Ametite hindamine
44. kutsub ameteid üles andma ja esitama oma tegevuse, tulemuste ja tõhususe kohta iga kahe aasta tagant komisjoni, parlamendi ja/või kontrollikoja tellitavaid üldisi hinnanguid ning tegema asjaomased aruanded kättesaadavaks oma veebisaidil; ameteid tuleb seejärel kutsuda üles töötama nende hinnangute põhjal välja tegevuskava koos järelmeetmete tegevuskavaga ja igal aastal edusammudest aru andma;
Artikli 96 kohane aruanne
45. tuletab meelde, et raamfinantsmääruse artikli 96 lõike 2 kohaselt nõutakse ametitelt, et nad esitaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni eelmistes aruannetes toodud märkuste ja tähelepanekutega;
46. avaldab kahetsust, et ametite esitatud teave artikli 96 kohastes aruannetes pärineb ametitelt endilt ja seetõttu ei saa nende avalduste täpsust täielikult tõendada ja usaldada; palub seetõttu institutsioonidevahelisel ametite töörühmal kaaluda mehhanismi loomist ja rakendamist artikli 96 kohases aruandes esitatud teabe kontrollimiseks, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon võiks olla kindel saadud teabe õigsuses ja et parlamendi poolt tema eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides toodud tähelepanekute ja soovituste täitmiseks võetaks põhjalikke järelmeetmeid;
Kontrollikoja iga-aastastele aruannetele lisatud tabel
47. väljendab heameelt selle üle, et ametid esitasid kontrollikoja 2010. aasta iga-aastastele eriaruannetele lisatud tabelis võrdluse 2009. ja 2010. aastal lõpuleviidud tegevuste kohta, tänu millele on eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil võimalik paremini eri aastate tulemusi hinnata; märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on nõudnud seda alates ametite 2008. aasta eelarvele täitmisele heakskiidu andmise menetlusest;
Ametite võrgustiku koordinaatori roll
48. avaldab ECHA-le tunnustust tulemusliku töö eest, mida ta on ametite võrgustiku koordinaatorina 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus teinud; peab seda tavaks, mida peaksid järgima kasvavad ühisettevõtted;
III LÄBIPAISTVUSEGA SEOTUD ÜHISED PROBLEEMID
Ametite veebisaidid
49. nõuab tungivalt, et ametid annaksid oma veebisaitide kaudu teavet, mis on vajalik läbipaistvuse, eelkõige finantsalase läbipaistvuse tagamiseks; nõuab eriti tungivalt, et ametid teeksid oma veebisaidil teatavaks loetelu kõigist viimase kolme aasta jooksul sõlmitud lepingutest ja haldusnõukogu liikmete nimekirja koos nende huvide deklaratsiooniga ning nimekirja kõigist ettevõtetest, mis on seotud avaliku ja erasektori partnerluse lepingutega või millel on ametitega muud kaubanduslikud sidemed; palub komisjonil jätkata jõupingutusi selle teabe täielikult kättesaadavaks muutmisel ja integreerida see finantsläbipaistvuse süsteemi;
Suhted sidusrühmadega
50. palub ametitel tagada, et nad täidaksid oma ülesandeid eri sidusrühmadega kooskõlastatult;
51. nõuab tungivalt, et ametid tugevdaksid Euroopa Liidu institutsioonide ja eelkõige Euroopa Parlamendi kaasamist oma iga-aastasesse planeerimisse;
Huvide konflikt
52. palub, et ametid võtaksid vastu tõhusad menetlused, mille abil käsitletakse väiteid huvide konfliktide pärast ametites ja/või haldusnõukogudes, eelkõige EASAs, EEAs ja EFSAs;
53. väljendab heameelt mõnede ametite algatuste üle, nagu Euroopa Kalanduskontrolli Amet, kelle siseauditi üksus töötas välja sisemise kursuse ning on taganud ameti eetikat ja terviklikkust puudutava vajaliku väljaõppe; pooldab eriti, et väljaõpe on kohustuslik kogu personalile, et tagada teadlikkus eetilistest ja organisatsioonilistest väärtustest, eelkõige eetilisest juhtimisest, huvide konfliktide vältimisest, pettuste ennetamistest ning eeskirjade eiramise juhtumitest teatamisest;
54. palub ametitel dokumenteerida ja hinnata hoolikalt oma kontrollisüsteeme, et ära hoida ameti töötajate ja ekspertide vahelised huvide konfliktid; palub lisaks ametite haldusnõukogudel võtta vastu ja rakendada oma liikmete suhtes rangeimaid eeskirju ja kontrollimehhanisme, et tagada nende täielik sõltumatus erahuvidest; tuletab veel kord meelde, et ameti maine saab kahjustada, kui tema suhtes tõstatatakse huvide konflikti kahtlus, ning see mõjub halvasti liidu mainele;
55. tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman kritiseeris EFSAt viisi eest, kuidas amet hindas oma võimalikke huvide konflikte ja nn pöördukse juhtumeid; kutsub ametit üles kasutama huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks tõhusaid menetlusi; on seisukohal, et täpsustada tuleks seda, milline peaks olema ameti direktorina töötanud või ametis muid olulisi ülesandeid täitnud isikute puhul huvide konflikti vältimiseks vajalik „ooteaeg”;
56. nõuab seetõttu tungivalt, et ametid esitaksid parlamendi vastavatele pädevatele komisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku ülevaate menetlustest, kriteeriumidest ja kontrollimehhanismidest, mida rakendatakse nn pöördukse juhtumite ja huvide konflikti vältimiseks; nõuab tungivalt, et ametid juhul, kui nad jagavad seda rolli vastavate riigiametitega, määraksid täpselt, milline ülesanne kellelgi on, et vältida huvide konflikti juhtumite puhul lünki vastutuses;
57. kordab ühtlasi oma üleskutset komisjonile anda teavet huvide konflikti vältimiseks vajalikku ooteaega puudutava korra ja eeskirjade olemasolu ja rakendamise kohta ning võrreldavate juhtumite kohta kõigis ametites enne 2012. aasta lõppu;
58. on rahul kontrollikoja algatusega analüüsida põhjalikult ametite lähenemisviise ja konkreetseid tavasid huvide konflikti lahendamisel, et huvide konflikte OECD huvide konflikti määratlust ja sellega seotud eeskirju arvesse võttes ennetada;
59. tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 15. septembri 2011. aasta resolutsioonis ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel kutsus parlament muu hulgas komisjoni ja liidu ameteid üles tagama suuremat läbipaistvust käitumisjuhendite koostamisel ja olemasolevate käitumisjuhendite täiustamisel, nii et need sisaldaksid vähemalt selgeid eeskirju huvide konflikti puhuks;
60. tuletab meelde, et huvide konflikt on korruptsiooni, pettuste, vahendite ja inimressursside väärjuhtimise ja soosimise põhjus, mõjub negatiivselt otsuste erapooletusele ja töö kvaliteedile ning vähendab liidu kodanike usaldust liidu institutsioonide, sealhulgas ametite vastu;
Ametite direktorite töölevõtmine
61. kutsub institutsioonidevahelist töörühma üles tegelema ametite direktorite töölevõtmise küsimusega, et luua avatud, läbipaistev ja usaldusväärne töölevõtmise menetlus; kutsub institutsioonidevahelist töörühma seetõttu üles tagama, et tema ühisavalduses mainitakse, et ametite direktori ametikohale valitud kandidaadid läbivad avaliku kuulamise parlamendi komisjonides;
62. märgib, et Euroopa Väärtpaberijärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (ametid, mis moodustati 2010. aastal ja mis alustasid tööd 2011. aastal) tegevdirektorid nimetab ametisse järelevalvenõukogu, kuid alles pärast parlamendi kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni heakskiitu; toonitab, et see menetlus peaks olema reegliks kõigi ametite tegevdirektorite nimetamisel;
Pettuste tõkestamine
63. kutsub ameteid üles olema aktiivsem pettuste avastamisel ja tõkestamisel ning oma sellealasest tegevusest nõuetekohaselt ja korrapäraselt aru andma; rõhutab, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) rolli ametitega seoses tuleks ametlikult täpsustada, edendada ja nähtavamaks muuta;
Hoiatussüsteem
64. on seisukohal, et kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi, et amet kavatseb teha otsust või alustada tegevust, mis ei pruugi ameti volitustega kooskõlas olla, võib rikkuda liidu õigust või olla ilmses vastuolus liidu poliitika eesmärgiga, on tal kohustus viivitamata teavitada parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid võtta asjakohaseid meetmeid;
IV INIMRESSURSSIDEGA SEOTUD ÜHISED PROBLEEMID
Töölevõtmismenetlused
65. nõuab tungivalt, et ametid võtaksid vajalikke meetmeid töölevõtmismenetluste õiguspärasuse, läbipaistvuse ja erapooletuse suurendamiseks; märgib, et tegelikult esineb jälle mitme ameti personalivaliku menetlustes puudusi, mis seavad ohtu menetluste läbipaistvuse ja/või kõlblikkuskriteeriumide rakendamisel võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise; märgib, et kontrollikoda on järjekordselt täheldanud eriti järgmisi puudusi:
– puuduvad tõendid selle kohta, et valikukriteeriumid ja lävendid, mida kandidaadid peavad täitma, et neil lubataks teha kirjalikke teste ja et neid kutsutaks intervjuule, oleks kehtestatud enne hindamisprotsessi algust;
– töölevõtmismenetlused on puudulikult dokumenteeritud;
– institutsioonisiseseid ja -väliseid kandidaate ei kohelda võrdselt;
– konkurents on piiratud;
on seisukohal, et need puudused vähendavad ametite suutlikkust reageerida võimalikele väidetele, et otsused personali töölevõtmise kohta on olnud meelevaldsed, ja langetada kohaseid heastamisotsuseid;
66. väljendab heameelt CEDELOPi 2010. aastal tehtud algatuse üle võtta kasutusele veebipõhine töölevõtmise rakendus RECON (Recruitment Online), mis võimaldab suurendada töölevõtmismenetluse kiirust, tõhusust ja läbipaistvust; kutsub kõiki ameteid üles seda menetlust järgima;
67. on veendunud, et igal aastal on töötajaid, sealhulgas direktoreid, kes liiguvad ühest ametist teise; palub komisjonil esitada parlamendile tabel alates vähemalt 2008. aastast kõikide töötajate, eelkõige direktorite ja juhtival kohal olevate isikute kohta, kes on läinud tööle ühest ametist teise või mingisse teise liidu institutsiooni;
68. palub komisjonil esitada parlamendile üksikasjalik tabel kriteeriumide kohta, mida rakendatakse selleks, et tagada töölevõetavate töötajate sõltumatus, erapooletus ja nõuetekohane kvalifikatsioon, sealhulgas kriteeriumid, mille eesmärk on kõrvaldada või vältida huvide konflikte, ning rakendada igasuguse eeskirjade eiramise korral hoiatavaid karistusi;
69. peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnel ametil oli 2010. aastal ikka veel palju vabu ametikohti; palub neil ametitel võtta kõik vajalikud meetmed, et selline olukord ei korduks;
Ajutistele töötajatele antavad konfidentsiaalsed ülesanded
70. kutsub veel kord ameteid üles tagama, et ajutistele töötajatele ei antaks konfidentsiaalseid ülesandeid; taunib asjaolu, et mõni amet on siiski andnud ajutistele töötajatele konfidentsiaalseid ülesandeid või võimaldanud neile juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele; rõhutab, et kui ajutistele töötajatele võimaldatakse konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu või kui ajutised töötajad ei tunne kohaldatavaid menetlusi, tekitab see julgeolekuriske või huvide konflikte;
Paindlik tööaeg ja puhkepäevad
71. palub kõigil ametitel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, kui palju puhkepäevi lubati 2010. aastal vastavatel palgaastmestikel töötavatele ametnikele seoses paindliku tööaja ja ületundide kompenseerimisega;
V SISEKONTROLLISÜSTEEMIGA SEOTUD PROBLEEMID
72. innustab ameteid oma sisekontrollisüsteeme direktorite iga-aastase kinnitava avalduse toetamiseks veelgi paremaks muutma; rõhutab ka, et ametid peavad looma tõhusa riskijuhtimisüksuse, kes registreerib riske ja koostab riske leevendavate meetmete kavasid;
Siseauditi talitus
73. märgib, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole ametid kohustatud siseauditi talituse aruandeid eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks tegema; on seisukohal, et selles osas on õigusaktid puudulikud; peab vajalikuks, et siseaudiitori aruanded tehakse eelarvekontrollikomisjoni liikmetele kättesaadavaks, vajaduse korral piiratud ulatuses; kutsub kaasseadusandjaid üles muutma finantsmäärust praeguste läbirääkimiste käigus selliselt, et siseaudiitoril oleks kohustus edastada oma aruanded eelarvekontrollikomisjoni sekretariaadi kaudu vastutavatele institutsioonidele;
74. peab siseauditi talituse rolli detsentraliseeritud ametite siseaudiitorina äärmiselt oluliseks; rõhutab eelkõige, et siseauditi talitus esitab sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning annab soovitusi ametite toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks;
75. palub seetõttu ametite haldusnõukogudel võtta nõuetekohaselt arvesse siseauditi talituse esitatud soovitusi, et kiiresti kõrvaldada tuvastatud puudused, ning põhjendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, miks mõnda siseauditi talituse soovitust arvesse ei võeta ja miks tekivad viivitused nende rakendamisel;
VI VÄLISKONTROLLISÜSTEEMIGA SEOTUD PROBLEEMID
Kontrollikoja tehtavad ametite auditid
76. märgib, et nii siseauditi talitus kui ka kontrollikoda annavad ametitele soovitusi puuduste kõrvaldamiseks; väljendab heameelt mõlema auditiasutuse jõupingutuste üle anda ametitele kasulikku nõu, et neil oleks võimalik oma puudused kõrvaldada; tuletab ametitele meelde, et nad võtaksid soovitusi tõsiselt ning võtaksid vajalikke meetmeid oma puuduste kõrvaldamiseks; palub siseauditi talitusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni puudustest, mis ilmnesid ametite direktorite koostatud aruannetes, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõikele 5, ning avaldada avalikult ametitele antud soovitused, et tagada nende vastavus avalikule huvile ja seeläbi nende audititegevuse tõhusus;
77. märgib, et kontrollikoda on 2010. aastal välja andnud 32 ametlikku dokumenti ELi ametite kohta, mis avaldati kõik Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad nii kontrollikoja kui ka eelarvekontrollikomisjoni veebilehel; innustab seetõttu kontrollikoda jätkama oma auditifunktsiooni teostamist ametite üle põhjalikult ja erapooletult ning kajastama oma leide ja soovitusi oma avalikes aasta- ja eriaruannetes, et võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil täielikult täita oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise ülesannet ja tagada liidu kodanike pidev teavitamine;
78. märgib, et ametite iga-aastaste auditite raames auditeerib kontrollikoda ka hankemenetlusi; tunnustab kontrollikoja tööd välise audiitorina, kes teeb kõik endast sõltuva, et hankemenetluste kohta oleks olemas kogu teave, mille põhjal hinnata, kas ametite hankemenetluste ettevalmistamise, avaldamise, hindamise ja lepingute haldamise etappides järgitakse täielikult maksimaalse ja avatud konkurentsi ning parima hinna ja kvaliteedi suhte põhimõtteid, ning mille põhjal oleks kontrollikojal võimalik kontrollida nende ettevõtete tegelikku käivet, kellega ametid on lepingud sõlminud, tagamaks, et käive ei ole seotud töövõtja nime muutumisega;
79. palub kontrollikojal auditeerimise käigus saadud asjakohaste andmete laekumisel tagada luua andmebaas, mis sisaldaks kergesti juurdepääsetavas vormis (näiteks Exceli failid ja/või CSV-failid) muu hulgas järgmist teavet:
− aasta viimase kolme kuu jooksul võetud eelarvelised kulukohustused;
− ametite eelarvest järgmisse aastasse ülekantud assigneeringud;
− ametite hinnanguliste ja tegelike üle kantud assigneeringute vaheline lahknevus;
− keskmine rahaliste vahendite saldo kuus;
− tühistatud assigneeringute suhe keskmisse rahaliste vahendite saldosse aasta jooksul;
− intressitulu suhe ametite keskmisesse rahaliste vahendite saldosse;
− keskmiste rahaliste vahendite suhe keskmistesse kulutustesse päevas;
− ametite veebilehtede üksikkasutajad ning publikatsioonid/pressiväljaanded, mille ametid on koostanud seoses suhtekorralduseks eraldatud rahaliste vahenditega;
nõuab seetõttu tungivalt, et ametid esitaksid kontrollikojale õigel ajal vajalikud andmed ja hinnangud;
80. palub kontrollikojal koostada ametitele avalikult juurdepääsetav ja läbipaistev järjestamismenetlus, kasutades olulisi näitajaid sellistest valdkondadest nagu hea finants- ja eelarvehaldus, madalad juhtimiskulud ja töö tõhusus, ning esitama alusandmed kergesti juurdepääsetavas vormis (näiteks Exceli failid ja/või CSV-failid);
Kontrollikoja aruanded raamatupidamise aastaaruannete kohta
81. tuletab meelde, et ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise eelmistes menetlustes palus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon kontrollikojal esitada täiendavat teavet järgmistes küsimustes:
– iga ameti sisekontrollisüsteemide tõhusus;
– võimalikud huvide konfliktid ametites;
– iga ameti aasta tegevusaruande hindamine;
– ametite tulemused;
82. väljendab heameelt, et kontrollikoda esitas oma aruannetes ametite aasta tegevusaruande kohta üksikasjaliku lisatabeli, milles võrreldakse 2009. ja 2010. aasta tegevusi, andes seeläbi avalikku teavet nende tegevuste kohta;
83. tuletab meelde, et kontrollikoda tegutseb välise sõltumatu kontrolliasutusena, et rahuldada Euroopa kodanike õigust saada teada, kuidas nende raha kasutatakse ja kuidas ameteid juhitakse; tuletab sellega seoses meelde, et ametid teenivad avalikke huve ja peaksid andma aru kodanikele, kelle huve nad peavad teenima; soovib, et kontrollikoda edastaks vastutavale institutsioonile selle ametite kontrolliasutuse rolli täitmiseks võimalikult üksikasjalikku teavet varasemate auditite järelevalve ja ebakõlade kohta, mida kontrollikoda ei pea piisavalt oluliseks, et neid mainida;
Kontrollikoja kaks eriaruannet: üks kavas, kuid tegemata, teine ilmub 2012. aastal
84. on mures selle pärast, et hoolimata kontrollikoja 2011. aasta tööprogrammis esitatud teabest ja pidevatest nõudmistest parlamendi poolt, ei ole ametite kohta siiani esitatud kulude võrdluse eriaruannet; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta püüab parlamendile ametite kulude võrdluse kohta teavet anda; on aga üllatunud, et 15. veebruaril 2012. aastal saatis kontrollikoja president Euroopa Parlamendi presidendile kirja, mille lisas öeldi, et lisa i) ei kujuta endast eriaruannet ametite kulude võrdluse kohta ega ii) ole avalik ning iii) et seda võib kasutada 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks, kuigi lisas esitatud teave katab perioodi 2008–2010; nõuab tungivalt, et kontrollikoda teeks parlamendile ja üldsusele ametite kulude võrdluse kohta auditistandardite kohase eriaruande esitamiseks suuremaid pingutusi;
85. märgib, et kontrollikoda avaldab eriaruande huvide konfliktide lahendamise kohta ametites 2012. aasta juuni lõpuks; arvestades murettekitavat asjaolu, et mitmed ametid on pidanud korduvalt huvide konfliktiga seotud juhtumeid lahendama, tunneb selle otsuse üle heameelt ja nõuab, et kontrollikoda teeks suuremaid pingutusi, et eriaruanne plaanitud ajal välja anda;
Erasektori kaasamine kontrollikoja tehtavatesse ametite audititesse
86. on seisukohal, et kui ametite raamatupidamise aastaaruannete välisauditi tegemisse tuleb kaasata erasektori audiitorid, peaks eraaudiitorite valik ja nimetamine toimuma kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas läbipaistvate riigihangete eeskirjadega, ning kehtestada tuleks asjakohased kontrollimehhanismid, tagamaks, et tulude ja kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning ametite raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kindlakstegemine toimuks vastavalt nõutud standarditele; on ka seisukohal, et selliste erasektorilt tellitud välisauditite aspektide, sealhulgas teatatud auditileidude eest, peab võtma täieliku vastutuse kontrollikoda, kes peab korraldama kõik nõutavad haldus- ja hankemenetlused ja rahastama neid oma eelarvest lisavahendeid taotlemata, sest see ülesanne kuulub kontrollikoja pädevusse; peale selle ei luba praegune kriis anda lisavahendeid ülesannete täitmiseks, mis kuuluvad ühe liidu institutsiooni, käesoleval juhul kontrollikoja ülesannete hulka;
87. nõuab tungivalt, et kontrollikoda väldiks igasuguseid huvide konflikte, kui ta sõlmib lepinguid ametite sõltumatuks auditeerimiseks;
88. on ka seisukohal, et kui audit tellitakse väljastpoolt, peavad sõltumatute audiitorite aruande avaldama viivitamata nii sõltumatud audiitorid ise kui ka kontrollikoda; selleks palub parlament kontrollikojal hoiduda konfidentsiaalsete klauslite lisamisest sõltumatute töövõtjatega sõlmitavatesse lepingutesse, et aruanded saaks avaldada sel kujul, nagu sõltumatu töövõtja need on teinud; samas peab kontrollikoda võtma endale sellise sõltumatu auditi eest vastutuse ja vastavalt toimima;
VII AMETITE JUHTIMINE
Haldusnõukogu
89. märgib, et teatavate ametite haldusnõukogu liikmete suur arv, nende laad ja sage vahetumine võivad muuta ameti ebatõhusaks otsuseid tegevaks organiks; kutsub sellega seoses institutsioonidevahelist ametite töörühma üles selle probleemiga ühiselt tegelema, hinnates ümber oma liikmestaatuse olemuse, pädevuse ulatuse ning huvide konfliktidega seotud asjaolud; teeb ühtlasi ettepaneku kaaluda seotud valdkonnas tegutsevate ametite haldusnõukogude ühendamist, et vähendada koosolekute kulusid;
90. märgib, et haldusnõukogul on vastutus seoses ametite juhtimise ja kontrolliga; usub, et haldusnõukogu teatavad otsused kahjustavad ametite juhtimist, nagu siseaudiitori ühe või mitme soovituse tagasilükkamine ilma mõjuva põhjenduseta; palub uuesti läbi vaadata komisjoni positsiooni ametite haldusnõukogudes, et anda komisjonile hääleõigus ja nn vähemuse vetoõigus eelarve haldamise ning finants- ja haldusjuhtimisega seotud otsuste puhul; palub komisjonil lisaks teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni haldusnõukogu otsustest, mis lähevad vastuollu usaldusväärse eelarve ja finantsjuhtimise põhimõtte või finantsmäärusega;
91. avaldab heameelt meetmete üle, mis on võetud vastusena kontrollikoja ettepanekutele kehtestada tihedam järelevalve ja kontroll assigneeringute ümberpaigutamise üle, ning väljendab ühtlasi lootust, et ametite eelarvete üle kohaldatakse edaspidi jätkuvat tihedat kontrolli; on seisukohal, et tegevuspõhise eelarvestamisega seonduvad probleemid tulenevad praktilistest raskustest eristada personaliga seotud, haldus- ja tegevuskulusid, kui tegevusvaldkonnad hõlmavad teavitamise, konsulteerimise ja usalduse suurendamise meetmeid;
92. kutsub ameteid üles näitama tegevusaruannetes läbipaistvamalt, milline on ametite töötajate, sealhulgas lepinguliste töötajate arv; ootab institutsioonidevahelise ametite töörühma kokkulepet, kuna see annab märkimisväärset teavet ametite eelarvestamise ja tegevuse kohta;
93. märgib murega, et kaheksa ameti, nimelt CEPOL, ECHA, EFSA, EMCDDA, EMSA, ETF, FRA ja Frontexi puhul jäi keskmine haldusnõukogu kulu istungi ja liikme kohta 2010. aastal 1017 ja 6175 euro vahele; on arvamusel, et need kulud on ülemäärased ning neid tuleks märkimisväärselt vähendada;
Haldustugi
94. palub ametitel ühtlasi kavandada haldustoe kõige tõhusama toimimise saavutamiseks järgmised võimalused:
– väiksemate ja teadusuuringutele keskendunud ametite ühendamine, et säästa kulusid ja lõpetada ja/või vältida eesmärkide osalist kattuvust ning hoida ära liidu eelarvevahendite edaspidist kulutamist;
– ametite ühised teenistused kas asukoha läheduse või poliitikavaldkonna tõttu; tunnustab sellega seoses EMSA-CFCA algatust jagada siseauditi ülesannet; peab seda siiski alles alguseks, mida tuleks jätkata kõiki ameteid hõlmava ümberkorraldamise ja ühendamisega;
95. palub komisjonil ja/või kontrollikojal anda hinnang kõigile ametitele, et teha kindlaks
− ametite võimalik koostoime ja ebavajalikud või kattuvad tegevused ning
− liiga kõrged lisakulud, mis on seotud ameti asukohaga,
ning neid analüüsida ja koostada põhjalik tasuvusanalüüs ja mõjuhinnang, milles analüüsitakse seda, kas teatavad ametid, mille lisandväärtus või tõhusus ei ole piisav, tuleks mõne teise ametiga ühendada või sulgeda, ja anda sellest parlamendile piisavalt vara enne 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust teada;
96. palub komisjonil kaaluda määruse 2009/371/JSK läbivaatamise raames Euroopa Politseikolledži ühendamist Euroopa Politseiametiga, et parandada vahendite eraldamist ja vähendada halduskulusid;
97. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid arvesse iga ameti vajadusi ja vajadust säästa liidu maksumaksjate raha praeguse finants- ja majanduskriisi ajal, ega võtaks arvesse seda, et mõni liikmesriik sooviks mitte liidu, vaid mingi muu huvi tõttu, et amet asuks just tema riigis;
Distsiplinaarmenetlus
98. tuletab veel kord meelde, et parlament on alates 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevast resolutsioonist kutsunud ameteid üles looma ametitevahelist distsiplinaarnõukogu, kes kohaldaks erapooletult distsiplinaarkaristusi kuni väljaarvamiseni; märgib, et seda projekti on raske edasi arendada; kutsub ametite võrgustiku koordineerimise eest vastutavat ametit üles looma töötajate võrgustikku, millesse kuuluvad distsiplinaarnõukogu erapooletute liikmete palgaastmele vastavad töötajad;
VIII AMETITEGA SEOTUD ARUTELU: ÜHTNE KÄSITLUS
99. tunneb heameelt institutsioonidevahelise ametite töörühma käimasoleva töö üle, mille eesmärk on vaadata üle detsentraliseeritud ametite roll ja positsioon liidu institutsioonilises raamistikus, selliste ametite loomine, struktuur ja töökord, samuti nende rahastamine, eelarve, järelevalve ja juhtimine; palub töörühmal koostada ettepaneku eelnõu parlamendi, nõukogu ja komisjoniga ametite suhtes ühise arusaama kohta;
100. palub komisjonil välja töötada lahendused, kuidas korraldada ja rakendada ametite käes oleva raha professionaalset haldamist;
101. palub institutsioonidevahelisel töörühmal tuvastada dubleerivad valdkonnad ja kattumised olemasolevate ametite vahel ning kaaluda mõnede ametite ühendamist;
102. on arvamusel, et ametitele tuleksid ühised haldusteenistused kasuks, nagu see toimib Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee puhul; nõuab tungivalt, et institutsioonidevaheline töörühm kaaluks ametite geograafilise hajutatuse probleemi, mis tõstab märkimisväärselt nende kulusid ning teeb koostöö keeruliseks; on arvamused, et kui ametid asuksid koos vähestes asukohtades, oleks neil võimalik jagada lisa- ja halduskulusid, eriti seoses IT-, personali- ja finantshalduskuludega;
103. märgib kokkuvõtlikult, et eriti praegusel kriisiajal tuleks tõsiselt ja kiiresti analüüsida ametite tegelikku lisandväärtust, et vältida igasuguste mittekohustuslike ja absoluutselt vältimatute kulutuste tegemist, et vastata liidu ja selle kodanike otsestele vajadustele, muredele ja kahtlustele liidu institutsioonide usaldusväärsuse kohta; rõhutab, et liit ja tema liikmesriigid ei saa paluda oma kodanikelt raha säästmist, kui nad ise seda ei tee; nõuab, et suure kokkuhoiu tegemise suhtes, mida teevad liidu organid (sealhulgas ametid) ning mida nõutakse ka liidu eelarvesse panustavatelt maksumaksjatest kodanikelt, valitseks õiglus;
o
o o
104. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, kelle suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, samuti nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
15.2.2012
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
eelarvekontrollikomisjonile
Euroopa Liidu ametite 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: Euroopa Liidu ametite töötulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
Arvamuse koostaja: Csaba Őry
ETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on seisukohal, et ametite eest vastutavad komisjonid peavad ametite iga-aastaseid tööprogramme tingimata võimalikult tähelepanelikult kontrollima ja tagama selle, et need kajastasid käesolevat olukorda ning poliitilisi prioriteete;
2. ootab sellega seoses ametitelt iga-aastaste tööprogrammide koostamisel tihedamat koostööd komisjoniga;
3. nõuab, et asutused teeksid omavahel tihedamat koostööd, et tagada iga-aastaste tööprogrammide tõhus koordineerimine;
4. avaldab heameelt meetmete üle, mis on võetud vastusena kontrollikoja ettepanekutele kehtestada tihedam järelevalve ja kontroll assigneeringute ümberpaigutamise üle, ning väljendab ühtlasi lootust, et asutuste eelarvete üle kohaldatakse edaspidi jätkuvat tihedat kontrolli; on seisukohal, et tegevuspõhise eelarvestamisega seonduvad probleemid tulenevad praktilistest raskustest eristada personaliga seotud, haldus- ja tegevuskulusid, kui tegevusvaldkonnad hõlmavad teavitamise, konsulteerimise ja usalduse suurendamise meetmeid;
5. kutsub agentuuri üles näitama tegevusaruannetes läbipaistvamalt, milline on asutuste töötajate, sealhulgas lepinguliste töötajate arv; ootab institutsioonidevahelise ametite töörühma kokkulepet, kuna see annab märkimisväärset teavet asutuste eelarvestamise ja tegevuse kohta;
6. juhib tähelepanu sellele, et enne iga allhanget või ühinemist tuleb teha põhjalik tasuvusanalüüs, et hinnata seda, kas halduskulusid on näiteks eelarve planeerimise ja personalihalduse valdkonnas võimalik vähendada; viitab sellega seoses Euroopa Parlamendi juba 2009. aasta alguses tehtud uurimusele ELi ametite ühiste tugiteenuste loomise võimaluste ja teostatavuse kohta.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 1 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni, Inês Cristina Zuber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Georges Bach, Tamás Deutsch, Sergio Gutiérrez Prieto, Anthea McIntyre, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Phil Bennion, Zuzana Brzobohatá, Anna Záborská |
||||
10.2.2012
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
eelarvekontrollikomisjonile
Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta – ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
Arvamuse koostaja: Wim van de Camp
ETTEPANEKUD
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametid
1. peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et kõigi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite raamatupidamise aastaaruanded 2010. aasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;
2. peab kahetsusväärseks asjaolu, et enamikul neist ametitest esineb suurel määral ülekandmisi; kutsub neid ameteid üles tegema jõupingutusi, et parandada eelarve täitmise järelevalvet ning tegevuse kavandamist; võtab teadmiseks asjaolu, et mõned vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametid toimivad operatiivselt ning et nende eelarve täitmine võib sõltuda välistest teguritest;
3. peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnel ametil oli 2010. aastal ikka veel palju vabu ametikohti; palub neil ametitel võtta kõik vajalikud meetmed, et selline olukord ei korduks;
4. palub komisjonil kaaluda määruse 2009/371/JSK läbivaatamise raames Euroopa Politseikolledži ühendamist Euroopa Politseiametiga, et parandada vahendite eraldamist ja vähendada halduskulusid;
5. märgib, et nende ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmine peaks jätkuvalt tuginema nende tegevusele kogu aasta jooksul.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
48 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Monika Flašíková Beňová, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Csaba Sógor, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Ana Gomes, Petru Constantin Luhan, Ulrike Lunacek, Hubert Pirker, Raül Romeva i Rueda, Kārlis Šadurskis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Elisabeth Morin-Chartier, Antonyia Parvanova |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.3.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
15 12 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Cătălin Sorin Ivan, Iliana Ivanova, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Aldo Patriciello, Crescenzio Rivellini, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Amelia Andersdotter, Zuzana Brzobohatá, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Derek Vaughan |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Salvador Garriga Polledo, Petru Constantin Luhan |
||||