RAPORT Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?

20.4.2012 - (2010/2301(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Marielle De Sarnez


Menetlus : 2010/2301(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0141/2012

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?

(2010/2301(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 153, 191, 207 ja 218,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,

–   võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta protokolli Hiina Rahvavabariigi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise kohta,

–   võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni ning välispoliitika peadirektoraadi 2011. aasta juuli aruannet kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga[1],

–   võttes arvesse 6. oktoobril 2010. aastal Brüsselis toimunud 13. ELi ja Hiina tippkohtumise ühisavaldust,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612) ja oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames[2],

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele[3],

–   võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ning komisjoni 6. detsembri 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses”,

–   võttes arvesse komisjoni 24. mai 2011. aasta teatist „Intellektuaalomandiõiguste ühtne turg”, ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta (COM(2011)0285), komisjoni 14. juuli 2011. aasta aruannet intellektuaalomandi õiguste rakendamise kohta Euroopa tolliasutuste poolt ja oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele,

–   võttes arvesse WTO 5. juuli 2011. aasta aruannet Hiina eri toorainete ekspordimeetmete kohta ja oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta[4],

   võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta[5],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta[6],

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes[7], inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes[8] ning rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal[9],

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta[10] ja 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni Doha arenguprojekti läbirääkimiste seisu kohta[11],

   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (COM(2006)0631) ning sellele lisatud töödokumenti „Konkurents ja partnerlus: ELi ja Hiina kaubandus- ja investeeringute poliitika” (COM(2006)0632),

–   võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses[12],

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi ning 4. novembril 2001. aastal Cannes’is toimunud G20 tippkohtumise deklaratsiooni „Meie ühise tuleviku kujundamine: aktiivsem kollektiivne tegevus kõigi hüvanguks”,

   võttes arvesse Hiina valitsuse 23. detsembri 2010. aasta valget raamatut Hiina ja Aafrika majandus- ja kaubanduskoostöö kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0141/2012),

A. arvestades, et Hiina ühines WTOga 2001. aastal ning temast on seejärel saanud maailma suurim kaupade eksportija (10,36% maailma ekspordist 2010. aastal) ja maailma suuruselt teine majandus;

B.  arvestades, et EL on peamine sihtkoht Hiina ekspordile, mis kasvas 2009.–2010. aastal 39,5%, ning Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner;

C. arvestades, et Jaapani asemel on EList saanud Hiina suurim impordiallikas; arvestades, et kasvav import Hiinast on olnud ülioluline ekspordile suunatud ELi liikmesriikide, nagu Saksamaa hiljutistes majandustulemustes;

D. arvestades, et majanduse kiirem areng ja WTO liikmesus toob Hiinale peale olulise kasu kaasa suurema vastutuse seoses maailma majanduslikus korras, eelkõige Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailmapanga kontsernis tervikliku ja positiivse rolli täitmisega;

E.  arvestades, et ELi ja Hiina kahepoolsetes kaubandussuhetes on alates ELi ja Hiina koostöölepingu allakirjutamisest 1985. aastal toimunud märkimisväärne areng ning seetõttu on oluline, et leping viiakse kooskõlla praeguse majandusolukorraga; arvestades, et komisjon võttis 2006. aastal vastu Hiinat käsitleva olulise poliitilise strateegia ning alustas selle raames 2007. aasta jaanuaris läbirääkimisi täiemahulise partnerlus- ja koostöölepingu üle, et parandada veelgi ELi ja Hiina suhteid kaubanduse ja investeeringute valdkonnas;

F.  arvestades, et ELi ja Hiina vaheline kaubandus on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti ja järjepidevalt kasvanud ning 2010. aastal küündis kogu kaubandus 395 miljardi euroni; arvestades samuti, et 1997. aastast alates on kahepoolne kaubandus Hiina kasuks tasakaalust väljas, kusjuures kaubandusbilansi puudujääk oli 2010. aastal 168,8 miljardit eurot (võrreldes 49 miljardi euroga 2000. aastal); arvestades, et Hiina ekspordil on väga väike lisandväärtus, kui maha arvata EList ja mujalt imporditud koostisosade väärtus; arvestades, et Hiinas asutatud välismaiste ettevõtete toodang moodustab ligikaudu 85% kogu koostetoimingutest tulenevast ekspordikaubandusest;

G. arvestades, et ELi välisinvesteeringud Hiinas moodustasid 2010. aastal 4,9 miljardit eurot ning Hiina välisinvesteeringud ELis moodustasid samal aastal 0,9 miljardit eurot;

H. arvestades, et Hiina ja ELi lahknevatel ühiskondlikel, majanduslikel ja demokraatlikel mudelitel ning nende demograafial ja loodusvaradel on oluline osa kahe piirkonna vahelise kaubanduse tasakaalustamatuses;

I.   arvestades, et Hiina on probleemne pigem tööstuslikust kui kaubanduslikust aspektist ning nõuab, et EL viiks Euroopa mastaabis ellu ambitsioonikat tööstuspoliitikat, kuna üksnes riikide lähenemisviisid ei võimalda kujundada välja sidusat ühenduse lähenemisviisi Hiina suhtes;

J.   arvestades, et arvukate tarbekaupade tootmise Hiinasse üleviimise tõttu on Euroopa Liidus kadunud palju töökohti; arvestades, et selle nihkega kaasnes ka hindade märkimisväärne alanemine, mille tulemusel muutusid paljud tarbekaubad Euroopa Liidu väikese sissetulekuga majapidamistele kättesaadavaks ning see on aidanud hoida inflatsiooni võrdlemisi väikesena;

K. arvestades, et ÜRO kliimamuutuste Durbani konverentsi osalised ei jõudnud siduva kokkuleppeni ning mõne riigi võetud kohustused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ei ole piisavad, võttes arvesse kiireloomulist vajadust hoida 21. sajandil temperatuuri tõus kahe kraadi piires, kui tahetakse saavutada kliimamuutuste tegevuskava eesmärgid;

L.  arvestades, et Euroopa majanduskasv on hinnanguliselt palju väiksem kui Hiina majanduskasv, mis peaks 2012. aastal olema umbes 9%;

M. arvestades, et sisemajanduse tasakaalustamatus mõjutab Euroopa majandust ja selline tasakaalustamatus suureneb ka Hiina majanduses, sealhulgas kinnisvarasektoris, mille tunnistajaks on hiljutine kinnisvaramull;

N. arvestades, et ELi ühise kaubanduspoliitika mõju kahandavad mõnikord liikmesriikide lahknevad huvid Hiina suhtes;

O. arvestades, et praeguse majanduskriisi sotsiaalsed kulud on suured; arvestades, et tööhõive määr ELis kahanes 1,8% ja seetõttu on jäänud töötuks 9,6% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast (23 miljonit inimest), noorte tööpuuduse määr on 21%, tööhõive taastumise väljavaade on ebakindel ja 17% ELi kodanikest on vaesuse ohus;

P.  arvestades, et Hiina, kes sai 2001. aastal WTO liikmeks, peaks järgima WTO eeskirju, liberaliseerides kaubanduse ja avades turud; arvestades, et siiani ei ole Hiina sellealased pingutused kaugeltki rahuldavad;

Q. arvestades, et Hiina ühinemist riigihankeid käsitleva kokkuleppega tuleb lihtsustada kokkuleppe sätete läbivaatamise ja kohaldamisala laiendamise abil, milles jõuti kokkuleppele viimasel WTO ministrite konverentsil 15. detsembril 2011;

R.  arvestades, et Euroopa ettevõtete pääsu Hiina turule takistab riigi juhitav tööstuspoliitika, intellektuaalomandi õiguste ebapiisav kaitse, mitte üheselt mõistetavad eeskirjad ja nende järgimise kord ning muud tehnilised ja mittetariifsed kaubandustõkked;

S.  arvestades, et jüaani alahindamine annab Hiinale jätkuvalt kunstlikke kaubanduseeliseid ning G20 liikmesriigid on lubanud suurendada vahetuskursside paindlikkust;

T.  arvestades, et 2010. aastal peeti ELi välispiiridel intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlustuse tõttu kinni üle 103 miljoni kaubaartikli, mille koguväärtus oli 1,11 miljardit eurot; arvestades, et 85% sellistest kaupadest on pärit Hiinast; arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kaitse oluline aspekt on kehtivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas sanktsioonide nõuetekohane jõustamine; arvestades, et kõnealuste kaupade tootmine toimub tihti rajatistes, kus toodetakse ka eeskirjade kohaselt märgistatud kaupu ning kus sageli ei pöörata tähelepanu töötajate õigustele ning tervishoiu- ja ohutusnõuetele, mis seavad seega ohtu tarbijad ja kemikaalide korral laiemalt ka keskkonna;

U. arvestades, et Hiina peaks vastavalt oma 12. viisaastakuplaanile, mille mõned eesmärgid on sarnased strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, arendama strateegilist energia-, ehitus- ja transpordisektorit ning tal on suur teenindussektori väljaarendamise vajadus; arvestades, et see võib pakkuda uusi investeerimisvõimalusi ELi ettevõtetele ja võimaldada tihedamat koostööd;

Turulepääsu parandamine

1.  kutsub komisjoni üles kohaldama vastastikkuse põhimõtet ELi ühises kaubanduspoliitikas arenguriikide ja kiirelt areneva majandusega riikidega, näiteks Hiinaga, et taastada aus konkurents ja tagada kõikidele võrdsed tingimused;

2.  tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Hiina majandussuhete tugevdamise üle; kutsub ELi ja Hiinat üles lähtuma partnerlusel ja ühisel kasul põhinevatest suhetest, mitte halastamatust konkurentsist ja vastasseisust;

3.  märgib, et Hiina majandus ei vasta WTO kindlaks määratud turumajanduse kriteeriumidele; kutsub komisjoni üles tegema koostööd Hiina valitsusega, et kõrvaldada ülejäänud takistused 2016. aastaks, kui WTO peaks Hiinale andma turumajandusliku staatuse; rõhutab, et selline staatus tuleks Hiinale enne nimetatud kuupäeva anda üksnes juhul, kui Hiina on täitnud kõik kriteeriumid; palub, et EL teostaks iga-aastase aruande vormis korrapäraseid hindamisi selle kohta, kuidas Hiina on täitnud WTOga ühinemise protokollis sätestatud kohustusi;

4.  tunnistab, et Hiina ei suuda tõenäoliselt lähitulevikus täita turumajandusliku staatuse saavutamise objektiivseid kriteeriume ning kutsub seetõttu komisjoni üles esitama 2012. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ettepaneku meetmete kohta, mida komisjon peab võtma enne, kui EL tunnistab sellist staatust;

5.  väljendab kahetsust arvukate tariifsete ja mittetariifsete tõkete pärast Hiina turul, nagu välismaiste ettevõtjate teatav diskrimineerimine, eelkõige pangandus-, kindlustus- ja telekommunikatsioonisektoris, tariifistruktuuri keerukus ja tehnilised kaubandustõkked, näiteks tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise menetluste läbipaistvuse puudumine ning Hiina kohustusliku sertifitseerimise süsteem; väljendab kahetsust, et vastupidiselt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus sätestatule ei teavita Hiina süstemaatiliselt oma konkreetsetest toetustest;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina tagab endale sihipäraste riiklike toetustega ELiga võrreldes üsna suure kaubanduseelise, kasutades selleks hulgaliselt juriidilisi konstruktsioone; nõuab tungivalt, et Hiina viiks oma riiklikud toetusprogrammid kooskõlla WTO asjaomaste eeskirjadega; kutsub lisaks komisjoni üles reformima toetustevastast korda, et EL suudaks tõhusalt lahendada olulisi Hiinaga seotud probleeme;

7.  märgib, et Hiina taunib kaubandustõkete olemasolu Euroopa turul, nagu märkimisväärsed ELi põllumajandustoetused Euroopa põllumajandustootjatele, keerukas põllumajandustoodete tollimaksude süsteem, tehnilised kaubandustõkked ja teatavates ELi liikmesriikides kolmandate riikide investeeringutele kehtestatud piirangud;

8.  tunneb muret, et kohtusüsteem ei ole usaldusväärne ega suuda tagada lepinguliste kohustuste täitmist ning investeerimist reguleeriv kord ei ole ühtne ega läbipaistev;

9.  tunneb muret, et toodete suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad ja standardid ning eelkõige sertifitseerimisnõuete puudulik prognoositavus ja avalikustamine on oluline kaubandustõke Hiinasse eksportivate ettevõtete jaoks;

10. kutsub Hiinat üles võtma vastu rahvusvahelised toodete ja teenuste standardid, et edendada kaubandust Hiina ja muude riikide vahel; tunneb heameelt asjaolu üle, et Hiina suurendab oma osalust rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites, ning on veendunud, et seda tuleks ergutada ning vastukaaluks peaks EL osalema Hiina standardiorganite töös; rõhutab, kui oluline on Hiina impordi vastavus Euroopa toidukaupade ja toiduks mittekasutatavate toodete standarditele;

11. tunneb muret välismaiste ettevõtete keerulise juurdepääsu pärast Hiina riigihangetele, samas kui on tagatud juurdepääs Euroopa riigihangetele; tunneb muret võimaliku kõlvatu konkurentsi pärast, kuna eelkõige varjatud riigiabi võimaldab Hiina ettevõtetel teha ELi ettevõtetest oluliselt soodsamaid pakkumisi; tunneb heameelt riigihankeid käsitleva kokkuleppe läbivaatamise ja selle kohaldamisala laiendamise üle, milles jõuti kokkuleppele viimasel WTO ministrite konverentsil 15. detsembril 2011, ning kohustuste üle, mis Hiina sellega seoses võttis, ehkki need ei ole ikka veel piisavad; ergutab seetõttu Hiinat tegema ettepanekut ühineda kokkuleppega teiste lepinguosalistega sarnastel tingimustel, kooskõlas WTOga ühinemise protokollis sätestatud kohustustega; kutsub komisjoni töötama võimaluse korral 2012. aastal kiiresti välja ELi vahendi vastastikkuse tagamiseks riigihangete turgude avatuse küsimuses; on seisukohal, et samuti tuleb tingimata tõhustada vahendeid, mille eesmärk on edendada, koordineerida ja toetada Euroopa VKEde pääsu sellisele prioriteetsele turule nagu Hiina;

12. märgib, et Hiina asutuste ja pankade antavad ekspordikrediidid soodustavad kaubanduse moonutusi; kutsub seetõttu Hiinat üles järgima OECD kokkulepet riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kohta; kutsub komisjoni üles toetama OECD jõupingutusi, et tagada Hiina osalemine nimetatud kokkuleppes; ergutab lisaks Hiinat allkirjastama OECD altkäemaksuvastast konventsiooni;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et välismaiste ettevõtete peamine lubatud ettevõtlusvorm Hiinas on ühisettevõte, mis on väga piirav mehhanism ja sageli seotud strateegilise tehnosiirdega, mis võib soodustada Hiina konkurentsivõime arengut Euroopa tööstuse kahjuks valdkondades, milles EL on esirinnas; on veendunud, et Hiina suurem avatus ühisettevõtte mehhanismi suhtes ja intellektuaalomandi õiguste parem kaitse on kasulik mõlemale osapoolele ning soodustab ELi ettevõtete pääsu Hiina turule;

14. kutsub ELi üles võtma juhul, kui Hiina peaks kasutama ebaseaduslikke kaubandustavasid, vajaduse korral kasutusele WTO eeskirjadega kooskõlas olevaid kaubanduse kaitsevahendeid, nagu dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed ning kaitsemeetmed, samuti kasutama senisest enam WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, et tagada ELi ja Hiina vahelises kaubanduses võrdsed tingimused; tunneb muret, et Hiina kasutab ELi ekspordi suhtes üha rohkem dumpinguvastaseid ja hinnadumpingu meetmeid ning riiklikke toetusi; kutsub seetõttu Hiinat üles tagama dumpinguvastaste meetmete kooskõla WTO eeskirjadega;

Euroopa tööstuse huvide kaitsmine

15. taunib intellektuaalomandi õiguste ebapiisavat kaitset Hiinas ja väljendab kahetsust, et ELi ettevõtetel ja eelkõige VKEdel puuduvad kättesaadavad konkreetsed vahendid, et tõhusalt võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu; tunneb heameelt komisjoni otsust üle teha ettepanek vaadata läbi intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kaitsma intellektuaalomandi õigusi kõigis mitmepoolsetes organisatsioonides, mille liige Hiina on (Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon); soovib, et Hiina jätkaks intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ülevõtmist oma riiklikku õigusesse ning eelkõige võitleks võltsimise ja piraatlusega; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud tagaksid nimetatud õigusaktide jõustamise, eelkõige piirkondlikul tasandil; väljendab kahetsust, et Hiina ei osalenud võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) üle peetavates läbirääkimistes; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid tollikoostööd ELis ja kolmandate riikidega, eelkõige Hiinaga, seoses võltsitud kaupade konfiskeerimise ja tollimenetluste lihtsustamisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kolmandate riikidega tihedamat koostööd autoriõigustega seotud küsimustes ja litsentsimise valdkonnas;

16. on veendunud, et intellektuaalomandi õiguste parem kaitse ja sellega seotud eeskirjade tõhus rakendamine Hiinas annaks tugeva tõuke ELi ja teiste välisinvestorite huvile Hiinasse investeerida, jagada uusi tehnoloogilisi võimalusi ja ajakohastada olemasolevat tehnoloogiat;

17. märgib, et Hiina toodab 97% maailmas kasutatavatest haruldastest muldmetallidest ning kutsub Hiinat üles tagama oma kaubanduspartneritele jätkusuutlikud tootmismeetodid ja õiglase turulepääsu; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Hiina poolt toorainete ekspordile kehtestatud mis tahes piirangutele; tuletab siinkohal meelde WTO poolt 5. juulil 2011. aastal Hiina suhtes teatavate toorainete ekspordipiirangute kehtestamise eest langetatud negatiivset otsust, mida kinnitas apellatsioonikogu; kutsub komisjoni üles töötama välja tooraine aruka haldamise Euroopa strateegia, milles käsitletakse energiatõhususe suurendamist, ringlussevõttu, ressursside tõhusamat kasutamist ja tööstuskoostöö arendamist keskkonnahoidliku majanduskasvu ja innovatsiooni sektoris; nõuab läbirääkimiste pidamist, et võtta vastu ühised eeskirjad ja põhimõtted toorainega kauplemise valdkonnas, kehtestades seeläbi raamistiku ekspordipiirangute kohaldamiseks nii WTOs kui ka G20s, kuna probleem puudutab eeskätt tööstusriike ja Hiinat;

18. nõuab tungivalt, et komisjon peaks läbirääkimisi ELi ja Hiina vahelise ambitsioonika ja tasakaalustatud investeerimiskokkuleppe sõlmimiseks, mille eesmärk on luua ELi investoritele Hiinas parem keskkond ning tagada ELis investeerivate Hiina ettevõtete juhtimise suurem läbipaistvus, suurendades samal ajal vastastikuseid kapitalivooge; kutsub nõukogu üles kujundama välja Hiinaga sõlmitava tulevase investeerimiskokkuleppega seotud volitused, võttes täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi ja seisukohti, mis on esitatud 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta;

19. tunneb heameelt Euroopa Liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ELi keskuse (ELi VKEde keskus) avamise üle Pekingis 2010. aasta novembris, mis avas VKEdele uksed 2011. aasta märtsis ja mille pädevuse hulka kuulub ELi VKEde aitamine nende probleemide lahendamisel, millega need seisavad silmitsi Hiina turul tegutsedes, eelkõige ettevõtluse algusjärgus; tunneb samuti heameelt selle üle, et keskus otsib Euroopa VKEdele tegutsemisvõimalusi Hiinas ja aitab neil tegutseda Hiina õiguslikus keskkonnas;

20. rõhutab, kui oluline on ettevõtjatevaheline koostöö ning partnerlussuhete sõlmimine Hiina ülikoolide ja ELi ettevõtete vahel, et edendada innovatsiooni Hiinas; rõhutab eeliseid, mida pakub ELi turulepääsu andmebaas, mis sisaldab ELi ettevõtetele suunatud teavet turulepääsu tingimuste kohta, näiteks imporditariifide, toodetele esitatavate nõuete, kaubandustõkete, formaalsuste ning dokumentide ja statistika kohta; tunneb heameelt Euroopa kaubanduskoja tegevuse üle Hiinas;

21. on veendunud, et liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahel Hiinaga sõlmitud kaubanduskokkulepete alase teabevahetusmehhanismi loomine komisjoni algatusel hõlbustab Hiina suhtes sidusa lähenemisviisi vastuvõtmist;

Rahapoliitilise konkureerimise leevendamine

22. tuletab meelde, et Hiina hoiab oma valduses on euroala liikmesriikide riigivõlakirju; rõhutab, et see asjaolu on saanud uue poliitilise mõõtme pärast tõsiseid võlaprobleeme euroalal; kutsub komisjoni üles algatama arutelu Euroopa Keskpanga ja liikmesriikidega seoses koordineeritud süsteemi loomisega riigivõla omanike tuvastamiseks; tunneb muret, et ELil on piiratud manööverdamisruum Hiinaga kaubandusläbirääkimiste pidamisel, arvestades Hiina panust euroala finantsstabiilsuse tagamisse;

23. rõhutab, et jüaani väidetav alahindamine ja konverteerimatus võivad anda Hiina ekspordile ebaausa konkurentsieelise, kuna Hiina omanduses on juba kolmandik maailma välisvaluutareservidest; nõuab rahvusvahelise finantsvaldkonna reguleerimise ja makromajanduse koordineerimise tugevdamist G20 riikide vahel, ilma milleta on majanduslik stabiilsus ja ülemaailmne kaubandus ohus; kutsub Hiinat üles laskma jüaani hinnata, kuni selle vahetuskurss jõuab asjakohase tasemeni; juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele võib EL ülemaailmse jätkusuutmatu rahalise tasakaalustamatuse korral võtta vastu vahetuskursipoliitika;

24. kutsub komisjoni üles ergutama Hiinat liberaliseerima oma jooksevkontosid; kutsub komisjoni üles esitama tõendeid selle kohta, kuidas fikseeritud vahetuskursimehhanism kahjustab ELi konkurentsivõimet ja seejärel kaaluma asjakohaste prioriteetsete meetmete võtmist;

ELi ja Hiina kaubandussuhete uue institutsioonilise raamistiku suunas

25. kutsub liikmesriike üles asjakohaste järelevalvemehhanismidega tagama, et ELis tegutsevad välismaised ettevõtted järgivad kõiki ühtsel turul kehtivaid õigusakte, sealhulgas sotsiaalseid ja keskkonnanorme, tagama patentide kaitse ning aitama kaasa jätkusuutliku tööhõive edendamisele, kui nad ostavad ELi ettevõtteid või asutavad ELis tütarettevõtteid; palub, et komisjon ja liikmesriigid looksid välisinvesteeringutega tegeleva USA komisjoni CFIUS eeskujul organi, mille ülesanne on eelnevalt hinnata strateegilisi välisinvesteeringuid, et omada selget ülevaadet ELis tegutsevatest ja investeerivatest ettevõtetest, ning esitaksid parlamendile korrapäraseid aruandeid;

26. kutsub ELi üles tegutsema kõikides asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja ÜRO, et algatada reformiprotsess, mille eesmärk on lülitada WTO kaubanduskorralduslikesse eeskirjadesse siduvad sotsiaalsed, keskkonna- ja tervishoiustandardid;

27. taunib ELi ja Hiina kaubandussuhete killustatud ja kooskõlastamata institutsioonilist raamistikku; kutsub komisjoni üles vaatama kiiresti läbi kahepoolsete suhete organisatsioonilise struktuuri, et püüelda parema kooskõlastamise poole ja kõrvaldada kattuvused arvukate töörühmade, dialoogide ning muude selles valdkonnas tegutsevate ametlike ja mitteametlike organite tasandil; kutsub liikmesriike, üksikuid piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles kooskõlastama paremini oma Hiina poliitikat ning võtma ELi ühiste eesmärkide huvides kiiresti meetmeid toimiva konsensuseni jõudmiseks;

28. palub ELil töötada välja strateegia kohustusliku tehnosiirde vältimiseks; nõuab sellega seoses ühenduse patendiga seotud tõhustatud koostöömenetluse kiiret sõlmimist;

29. nõuab, et kõik siseturul ringlevad kaubad vastaksid rangelt Euroopa eeskirjadele ja normidele ning kutsub komisjoni üles kiiresti esitama WTO eeskirjadega kooskõlas oleva kava, millega järk-järgult kehtestada kaubanduses tingimuslikkuse mehhanism ja/või võtta piiridel rakendatavaid kohandamismeetmeid nendest kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, mis ei vasta nimetatud normidele;

Hiina ülemaailmse rolli hindamine

30. rõhutab Hiina üha kasvavat mõju rahvusvahelises kaubanduses; kutsub seetõttu ELi jääma valvsaks Hiina üha suuremate investeeringute poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju suhtes arenguriikides, eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas;

31. kinnitab, et Ladina-Ameerika ja Aafrika vajavad Hiina investeeringuid, eelkõige erimajandustsoonides, et aidata kaasa asjaomaste riikide majandusarengule ja kohalike tootmisahelate väljatöötamisele, kasutades selleks kohalikku tööjõudu;

32. tunneb muret, et mõned ELi ettevõtted investeerivad Hiinasse eeskätt väikeste tootmiskulude tõttu, mis on tingitud madalamatest sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste standarditest; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt soodustada ettevõtete sotsiaalse vastutuse tõhusate tavade järgimist ELi ettevõtete poolt Hiinas ning ergutada ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste parimate tavade avaldamist ja levitamist; nõuab, et komisjon uuriks, kuidas ettevõtete sotsiaalse vastutuse sätteid oleks võimalik lisada tulevasse ELi ja Hiina investeerimiskokkuleppesse;

33. on seisukohal, et suhtumine Hiina tegutsemisse arenguriikides kui kõlvatusse konkurentsi ning sellele vastuseisuga reageerimine on kontraproduktiivne eelkõige arenguriikide endi jaoks; rõhutab, et ELi ettevõtjad ja osalejad, kes püüavad arenguriikidega kaubandus-ja majandussuhetes Hiinaga konkureerida, peaksid arenguriikide ning laiaulatuslikuma ülemaailmse konkurentsi ja majanduskasvu huvides töötama selle nimel, et tagada pikaajalise jätkusuutlikkuse ja kasu seisukohalt kõige rohkem huvi äratavad pakkumised, sealhulgas keskkonnaalaste, sotsiaalsete, inimõigustega seotud ja valitsemisalaste aspektide osas;

34. juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina on suurim kasvuhoonegaaside heidet tekitav riik maailmas; kutsub ELi üles tegema rahvusvahelistes organisatsioonides ettepaneku lisada ökoloogilised aspektid ja kliimakaitse-eesmärgid rahvusvahelise kaubanduse üle peetavatesse aruteludesse; on seisukohal, et Hiina majanduslikku võimsust ja suutlikkust soodustada tehnoloogilist innovatsiooni tuleks kasutada ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse toetuseks;

35. on seisukohal, et Hiina ametiasutuste jõupingutused teatavate põhiõiguste, eelkõige sotsiaalsete ja töötajate õiguste tagamiseks Hiinas ei ole piisavad; ergutab seetõttu ELi ja Hiinat arendama tihedamat ja vastutustundlikumat vastastikkusel mõistmisel põhinevat strateegilist dialoogi;

ELi suutlikkuse suurendamine ülemaailmses konkurentsis

36. kutsub ELi üles töötama välja ühise teadustegevusel ja innovatsioonil põhineva ambitsioonika tööstuspoliitika, millele oleksid toeks uuenduslikud rahastamisvahendid, nagu projektvõlakirjad, mis toetaks VKEde arengut, eelkõige riigihangetele juurdepääsuga, et säilitada ELi konkurentsivõime uute oluliste tööstuses ja teadustegevuses osalejate suhtes; kutsub ELi üles väärtustama rohkem Euroopa tooteid, tagades tarbijate parema teavitamise, eelkõige ELi imporditud toodete päritolumaad käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisega;

37. nõuab tungivalt, et EL parandaks oma majanduse, eelarve ja rahanduse juhtimist ning poliitika kujundamist, et saada usaldusväärseks ja kaalukaks esindajaks rahvusvahelisel areenil; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegutsema kooskõlastatult, vältimaks olukorda, et partnerlused ja kahepoolsed lepingud nõrgendavad ELi positsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega tihedat koostööd, kui ta kujundab oma kaubanduspoliitikat ja strateegiat Hiina suhtes; nõuab, et EL rakendaks Hiina suhtes pikaajalist strateegiat, tagades tegevuse kooskõlastamise nii ELi institutsioonide kui ka ELi ja liikmesriikide vahel;

38. rõhutab, kui oluline on võtta Hiina suhtes vastu tasakaalustatud lähenemisviis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama Hiinaga koostööd ühiste teadusuuringute, nagu tooteohutuse ja rahvatervise valdkonnas, ning tagama intensiivsema teadustöö-, tehnoloogia- ja kultuurialaste kogemuste vahetuse;

39. märgib, et paljud Hiinaga seotud kaubandusküsimused puudutavad õigusnormide kvaliteeti ja rakendamist eri poliitikavaldkondades, sealhulgas tööstus- ja keskkonnapoliitika, kriisimeetmed, finantsstabiilsus ja tarbijakaitse; nõuab selliste juhtumite lahendamist tihedama kahepoolse koostöö või vaidluste lahendamise kaudu WTOs;

40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

G20 tippkohtumise avamise eelõhtul, 1. novembril 2011, ütles Hiina Rahvavabariigi president Hu Jintao, et „Hiina ehitab koos Euroopaga üles […] võrdsete poolte partnerluse, mis põhineb vastastikusel austusel, sõprusel ja vastastikusel usaldusel; seda koostööpartnerlust iseloomustab vastastikune ja mõlemapoolne kasu ning ühine areng […]”. Selles Euroopa riigivõla kriisi ajal tehtud avalduses rõhutatakse, et Hiina majandus ei rahuldu pikaajalises plaanis Euroopa majanduskasvu aeglustumisega.

Sisuliselt kinnitab Hiina vajadust oma kaubanduspartnerite majanduskasvu järele, et aidata kaasa oma majanduse arengule, mis hõlmab sisemisi muutusi, eelkõige seoses oma elanikkonna sisetarbimise ja elatustaseme tõstmisega. Struktuurimuutused on kindlaks määratud Hiina 12. viisaastakuplaanis (2011–2015), milles keskendutakse Hiina majanduskasvu tasakaalustamisele sisetarbimise suurendamise ja jätkusuutliku arengu kaudu.

Hiina majandusmudeli muutumine võib avada uusi võimalusi Euroopa majandusele, kuid ainult tingimusel, et eesmärkidele lisatakse Hiina ametivõimude kindlad otsused seoses turule juurdepääsu, välismaiste investeeringute kontrollimise, intellektuaalomandiõiguste kaitse ja tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamisega. Mitmete takistuste kõrvaldamine tagaks kaubanduse tasakaalustamise ja seega ka Euroopa majanduskasvu taastumise. Sest Euroopa vajab Hiinat ja Hiina vajab Euroopat.

Just sellises vaimus tuleks liikuda ELi–Hiina kaubandussuhete uue etapi juurde, mis põhineb võrdsete poolte partnerlusel ning mida iseloomustab vastastikune kasu ja ühine areng. Vastastikkus on just see, mida Euroopa Liit nõuab juba pikka aega.

Ajendatuna ligi 10%-lisest aastasest majanduskasvust viimase 30 aasta jooksul, on peamiselt ekspordile orienteeritud Hiina majandus saanud kasu kaubanduse avamisest. Hiina muutub järgmise poole sajandi jooksul maailma kõige võimsamaks majanduseks.

EL, kes on maailma kaubanduslik liider ja Hiina ekspordi peamine sihtkoht, on seevastu pidanud kogema oma kaubandusbilansi puudujäägi kasvamist 49 miljardilt eurolt 2000. aastal 168,8 miljardi euroni 2010. aastal. Samal ajal on majanduskasv olnud aeglane, mis põhjustab eelarvepuudujäägi suurenemist enamikus liikmesriikides.

ELi ja Hiina vaheline kaubandus on selgelt tasakaalust väljas, mistõttu tuleks analüüsida selle põhjuseid ning soovitada viise ja vahendeid, kuidas seda tasakaalustada uuendatud partnerluse kaudu, mis põhineb vastastikkuse põhimõttel ja ausal konkurentsil.

I Tasakaalustamatuse tegurid

Euroopa ettevõtted ei saa praegu investeerida Hiinasse samadel tingimustel, millega reguleeritakse Hiina investeeringuid Euroopas.

Kaubandustõkked juurdepääsul Hiina turgudele

Hoolimata Pekingi saavutatud edusammudest seoses Hiina turgudele juurdepääsu takistavate kaubandustõkete vähendamisega, on endiselt mitmeid takistusi, mida tõendab ka Euroopa Kaubanduskoja viimane aruanne Hiina kohta: 2011. aastal on 43% Hiinas tegutsevate Euroopa ettevõtete juhtidest seisukohal, et Pekingi võetud meetmed on diskrimineerivad võrreldes 33%-ga 2010. aastal. Samas aruandes märgitakse, et „hiljutised meetmed, mis piiravad veelgi enam turu avamist, tekitavad kahtlusi seoses sooviga luua kõikidele turuosalejatele jätkusuutlikud võimalused”.

Muud kaubandustõkked jäävad endiselt püsima, nt need, mis on seotud subsiidiumide ja ekspordikrediidiga teatavates sektorites, riiklike sertifikaatide nõue ja eeskirjade läbipaistvuse puudumine.

Piiratud juurdepääs Hiina riigihangetele

Euroopa ettevõtete osalemine Hiina riigihangetes ei ole õieti võimalik. Lisaks keerukate eeskirjade olemasoluga seotud probleemidele on riigihangete maht ja valdkonnad endiselt piiratud, puudub läbipaistvus ja konkurents ning nõuded ei vasta rahvusvahelistele eeskirjadele, kuna need sisaldavad Euroopa ettevõtete väljajätmist.

Tehnosiire ja intellektuaalomandiõiguste kaitse

Suurem osa ettevõtetest, kes soovivad Hiinasse investeeringuid teha, on kõrgtehnoloogiaettevõtted. Kuid Hiina ühisettevõtte mudel ei võimalda välismaistel investoritel saada enamusaktsionärideks autotööstuse ja side valdkonnas.

Lisaks heidutab üha suuremat hulka Euroopa investoreid nõrk intellektuaalomandiõiguste kaitse Hiinas ning asjaolu, et Hiina ei osale ACTA läbirääkimistel. Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et Hiina ekspordi kasv on vastavuses ELi välispiiridel konfiskeeritud võltsitud kaupade koguse kasvamisega: 85% Euroopa tolliasutuste poolt konfiskeeritud kaupadest, mille puhul rikuti intellektuaalomandiõigusi, pärit Hiinast.

Toorained

Hiina poliitika toorainete ja eelkõige haruldaste muldmetallide valdkonnas, mis on Euroopa tippvaldkondade jaoks oluline, tekitab üha enam pingeid. Hiina, kuhu on koondunud 97% maailma tootmisest, on kehtestanud oma ekspordile piirangud ametlikult selleks, et vastata eelkõige oma sisenõudlusele. Teatavaid Hiina tavasid seoses muude toorainetega vaidlustati WTO vaidluste lahendamise organis, kus tehti otsus Hiina kahjuks 2011. aasta juulis.

Valuuta küsimus

Isegi kui Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa Liidul, kes on Hiina kaks peamist partnerit, on kõikuva kursiga valuutad, tekitab jüaani alahindamine ja konverteerimatus, mis sarnaneb tasakaalustamata valuuta dumpinguga, tähendusrikka küsimuse. Selline jüaani alahindamine on Hiinal võimaldanud koguda välisvaluuta reserve 3200 miljardi dollari ulatuses ning arendada oma investeeringuid Euroopas eesmärgiga omandada tipptehnoloogiaid, kuid samuti osta teatavate Euroopa riikide riigivõlgu, ilma et me teaksime, kui suures summas, kuna meil puuduvad vastavad vahendid, ning see on samamoodi tõsi investeeringute puhul.

Kuid Hiinal on ka mõned kaebused ELi suhtes: keerukas põllumajandustoodete tollimaksude ja ühise põllumajanduspoliitika toetuste süsteem, tehnilised kaubandustõkked ja ELi liikmesriikide poolt kehtestatud välisinvesteeringute piirangud. Käesolevas aruandes esitatakse juhised tegevuse kohta, mida EL peaks WTO raamistikku järgides rakendama, pidades silmas Hiina investeeringuid ELi territooriumil. Kõige olulisem on, et see kinnitab vajadust välja töötada Euroopa majandus- ja tööstuspoliitika, et võimaldada ELi õiglast kaubandust Hiinaga ning välistada igasugune protektsionism.

II Vastastikkuse põhimõte uue partnerluse keskmes

Esimene vajalik samm mõlemale poolele kasu toova partnerluse õnnestumiseks on meie vastavate piiride avamine aastakümneid kestnud külma sõja järel ning seda enam põhjusel, et Hiina on saanud vabakaubandusest suurt kasu. Tasakaalu otsimine on esmane nõue, sest praeguses Euroopa kriisis ei ole avalik arvamus sugugi ükskõikne Hiinaga seotud avalduste suhtes, kuna Hiinat peetakse kõikide meie hädade põhjustajaks.

Euroopa filosoofia on selline, et ei ole vaja sulguda ega avaneda iga tuulepuhangu korral. Need kaks hoiakut on vastuolus ühenduse vaimuga ning vastuolus Euroopa ja eurooplaste huvidega, kes kaitsevad reguleeritud, tasakaalustatud ja mitmepoolset visiooni rahvusvahelistes suhetes. Euroopa lähenemine tähendab üles ehitada partnerlused, mis põhinevad siirusel ja vastastikkusel – tegurid, mis leevendavad pingeid ja jagavad majanduskasvu.

Juurdepääs turgudele ja õiglane rahvusvaheline konkurents

Euroopa ettevõtete juurdepääs Hiina turule peaks toimuma samadel tingimustel nagu Hiina ettevõtete juurdepääs Euroopa turule. Hiina ühinemine mitmepoolse kokkuleppega riigihangete kohta (GPA) on hädavajalik, nagu ka Hiina nõuete ja standardite kooskõlastamine rahvusvaheliste standarditega, ühiste standardite väljatöötamine tuleviku valdkondades ning selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad juurdepääsu Hiina turule, nt lubade süsteem, otsetoetused ja takistused avalikule nõudlusele. Samuti on meil vaja, et EL töötaks välja strateegia, et vältida sunnitud tehnoloogiasiiret. Sarnaselt tuleks kiiremas korras reguleerida ühenduse patendiga seotud tugevdatud kootöömenetlust.

Samuti on hädavajalik kaaluda WTO reformimist, et kaasata sinna sotsiaalsete, tervise- ja keskkonnaalaste nõuete järgimine, mis on välja töötatud koos WHO, ILO ja ÜROga. Selles tulevases raamistikus tehakse ettepanek kaubanduse nõuetele vastavuse järkjärguliseks kohaldamiseks. Lõpetuseks tuleb käsitleda sellist tundlikku teemat nagu Hiina turumajanduslik staatus: komisjon peaks seadma endale eesmärgi toetada Hiina valitsuse jõupingutusi praeguste takistuste kõrvaldamiseks.

Uued vahendid suurema läbipaistvuse tagamiseks

Vastupidiselt Ameerika Ühendriikidele ei tea EL täpselt Hiina liikmesriikide majandusse sekkumise määra, olgu siis tegemist investeeringute või riigi võlaväärtpaberite ostmisega. Selline teadmatus on Euroopa huvidele loomulikult kahjulik ning võib tekitada kõikvõimalikke väljamõeldisi. ELil oleks vaja võtta USA valitsusasutuse CFIUS (Committee on Foreign Investment in the United States) eeskujul kasutusele mõõtevahendid, et pidada arvestust riigivõla välismaiste omanike üle. Samuti peaks EL avaldama iga-aastase aruande seoses WTOga ühinemise protokollis sätestatud kohustuste täitmisega Hiina poolt ning paremini kasutama ELi käsutuses olevaid kaubanduse kaitsevahendeid.

Jüaani alahindamine ja konverteerimatus vähendab kaubanduse läbipaistvust ja õiglust. EL peab Hiina ametivõime ärgitama ning julgustama neid jätkama juba tehtud jõupingutusi. Samuti ei tohi unustada, et vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele võib EL ülemaailmse jätkusuutmatu rahalise tasakaalustamatuse korral koostada vahetuskursipoliitika.

ELi–Hiina suhete uus raamistik

ELi–Hiina kaubandussuhted on viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, nagu ka Hiina kasvav mõju rahvusvahelisel areenil. Siinjuures tuleb öelda, et EL ja Hiina uuendavad praegu oma 1985. aastal sõlmitud koostöölepingu tingimusi. Kuna Hiinat ei saa veel pidada turumajanduseks, tuleks sellesse lepingusse integreerida rangemaid eeskirju seoses kaupade impordi ja ekspordiga.

Uues investeerimiskokkuleppes tuleks arvesse võtta vajadust piiramatu juurdepääsu järele Hiina riigihangetele samadel tingimustel nagu Euroopas. Lisaks peab EL jääma valvsaks Hiina üha suuremate investeeringute majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju suhtes arenguriikides ja eelkõige Aafrikas.

----

ELi jaoks on väga oluline rakendada kooskõlastatud poliitikat tööstuse uuendamiseks ning samuti teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud poliitikat, et vastata uutele globaalsetele probleemidele. Sellest seisukohast oleks näiteks kasulik, et EL ergutab Euroopa kaupade ostmist.

Tarbetu on rõhutada, et liikmesriikide paremaks koordineerimiseks on äärmiselt vajalik, et nende kahepoolsed suhted Hiinaga ei nõrgendaks ELi positsiooni Hiina suhtes.

Vajadus parema koordineerimise järele ulatub kaubandusküsimustest kaugemale. Me mitte ainult ei pea kaitsma sotsiaalse turumajanduse mudelit, mis on avatud ning samas vastastikkusega seoses nõudlik ja Euroopa huvisid kaitsev, vaid me peame ka edendama ja kaitsma oma arengu, demokraatia ja inimõigustega seotud põhimõtteid. Sest me usume, et sotsiaalne ja majanduslik areng on tihedalt seotud demokraatlike institutsioonide loomisega.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.12.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ELi ja Hiina vahelise kaubanduse tasakaalu küsimuse kohta
(2010/2301(INI))

Arvamuse koostaja: Jan Zahradil

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Hiinast on saanud areneva majandusega riik, mis on alates 1999. aastast näidanud kahekohalisi kasvunumbreid ning on praegu, alates 2011. aasta veebruarikuust, maailmas suuruselt teine majandus; arvestades, et samas tuleb Hiinal iseäranis sisemaa provintsides jätkuvalt lahendada kõigi arenguriikide jaoks tüüpilisi probleeme;

B.  arvestades, et ajavahemikuks 2007–2013 eraldas EL Hiinale 224 miljoni euro ulatuses arenguabi; arvestades, et 2011. aasta märtsis teatas Euroopa Komisjon teisest viieaastasest ELi ja Hiina vahelisest kaubandusprojektist, mille raames eraldatakse Hiinale kaubandusega seotud ELi abina 20 miljonit eurot;

C. arvestades, et Hiina majanduskasv on alates 1990. aastast vaesusest välja aidanud pool miljardit inimest; arvestades, et sellele vaatamata elab suur osa linnades töötavatest võõrtöötajatest ja maapiirkondade elanikest endiselt vaesuses, ning arvestades, et Maailmapanga andmetel elab 207 miljonit hiinlast endiselt allpool vaesuspiiri;

D. arvestades, et Hiina esilekerkimine Aafrika arengupoliitikas osalejana on üks viimase aastakümne silmatorkavamaid arengusuundi;

E.  arvestades, et Hiina suhteid Aafrika riikidega on kujundanud näiteks energiaressursside hankimise vajadus, et toetada oma majanduse arengut;

F.  arvestades, et OECD arenguabikomitee ja Hiina arengukoostöö vahel on olulised erinevused; arvestades, et panga China Eximbank kaudu pakutav soodsate laenude programm on üks Hiina välissuhete olulisemaid alustalasid; arvestades, et soodsaid laene käsitatakse seotud abina;

G. arvestades, et Hiina erimajandustsoonide eesmärk Aafrikas on luua toetav ettevõtluskeskkond väikestele ja keskmise suurusega Hiina ettevõtjatele, et julgustada neid võõrsil tegutsema; arvestades, et Aafrika Arengupanga grupi andmetel on Hiina loodud Sahara-taguse Aafrika erimajandustsoonis siiani olnud vähe investeeringuid ning mõju uute töökohtade loomisele ning kohaliku majandusega integreerumine on olnud väike;

H. arvestades, et Hiina WTOga ühinemise protokoll on erandlik selle poolest, et see sisaldab mitmeid vaid Hiinale kohaldatavaid erikohustusi „WTO-pluss” kohustuste (nt ekspordimaksud) ja „WTO-miinus” õiguste näol, mis võimaldavad WTO liikmetel võtta kaitsemeetmeid WTO üldistest normidest kõrvalekalduva Hiina ekspordi vastu;

I.   arvestades, et Hiina vajab ligipääsu kõrgtehnoloogiale ja jaotusvõrkudele oma majandusliku arengu järgmises etapis, mille põhialusteks saavad olema innovatsioon, sisekaubandus ja sisetarbimine;

J.   arvestades, et Hiina kiire majanduskasv on osaliselt toimunud inimõiguste arvelt ning tugineb osalt sunnitöö ja laste töö kasutamisele;

K. arvestades, et Hiina, kes ei ole OECD liige, ei ole kohustatud järgima OECD eeskirju, mis seavad piirangud seotud abile, reguleerivad laenu andmise korda, kehtestavad pikima tagasimaksetähtaja, riigi laenuriskide liigitamise korra ja miinimumintressimäära, nõuavad teabevahetust ning näevad finantseerimistegevusele ette sotsiaalsed, keskkonna- ja valitsemisalased nõuded;

L.  arvestades, et Hiina on suuruselt teine Euroopa Liidu kaubanduspartner;

M. arvestades, et viimastel aastakümnetel on Hiina teinud märkimisväärseid sotsiaalseid edusamme; arvestades, et niivõrd arvuka elanikkonna elukvaliteedi parandamine sellisel määral nii lühikese aja jooksul on ajalooliselt unikaalne saavutus, mis on vaesusest välja aidatud 350 miljonit inimest;

N. arvestades, et Hiina ekspordialane finantseerimistegevus on andnud Hiinale võimaluse suurendada oma kohalolekut paljudes arenguriikides, eelkõige Aafrikas;

O. arvestades, et alates 1997. aastast valitseb ELil kaubavahetuses Hiinaga struktuurne kaubanduspuudujääk, mistõttu peab EL looma uue Hiinaga koostööd käsitleva strateegilise raamistiku;

P.  arvestades, et tihedam majandusalane koostöö Hiinaga võib arenguriikidele tuua arvestatavat kasu iseäranis infrastruktuuri arengu valdkonnas;

Q. arvestades, et sellele vaatamata kujutab Hiina ekspordilaenudega seotud finantseerimistegevus arenguriikides potentsiaalset ohtu asjaomaste riikide loodusvarade majandamisele, võla jätkusuutlikkusele, valitsemistavade parandamisele ning kohalikule tööhõivele ja tootlikkusele;

R.  arvestades, et Hiina osalemine avatusele ja läbipaistvusele rajatud rahvusvahelises kaubandussüsteemis on tähtis selleks, et tagada rahvusvaheline heaolu ja jätkusuutlikkus;

1.  on siiski veendunud, et tugev kasv kõigi ELi liikmesriikide ja Hiina vahelises kaubavahetuses on väga oluline arengu soodustamise vahend nii ELi kui ka Hiina jaoks, kuna avatud kaubandus on üks kõige tõhusamaid majanduskasvu, vaesuse vastu võitlemise ja jõukuse loomise soodustajaid; on siiski seisukohal, et Hiina WTOga seotud kohustuste eripära, mis ei lase Hiinal sarnaselt teiste WTOsse kuuluvate arenguriikidega taotleda eri- ja diferentseeritud kohtlemist, tõstatab küsimuse ühtsuse ja järjepidevuse kohta; palub seega komisjonil hinnata oma Hiina suhtes rakendatava kaubanduspoliitika ühtsust ja järjepidevust, võrreldes seda Aafrikale suunatud arengupoliitika taustaga;

2.  rõhutab, et Euroopa ja Hiina vahelisel vastastikusel turulepääsul, liberaliseerimisel ja süveneval kaubandus- ning investeerimiskoostööl on suur potentsiaal; rõhutab siiski, et eeltingimusena tuleb tagada aus konkurents, vastastikune turulepääs ja selged turueeskirjad, eelkõige välismaiste otseinvesteeringute ja rahvusvaheliste omandiõiguste kaitse valdkonnas;

3.  märgib, et Hiina-Aafrika arengufond toetab Hiina erimajandustsoonide loomist Aafrikas; toetab Aafrika Arengupanga grupi seisukohta, mille kohaselt tuleks Hiina investeeringud integreerida riikide tootmisahelaga, mis aitab tagada, et erimajandustsoonid edendaksid tõhusalt industrialiseerimist, tugevdades näiteks õiguslikke ja reguleerivaid üksusi, sh sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaitsemeetmeid, ning parandades kohalike ettevõtjate ja töötajate juurdepääsu asjaomastele tsoonidele, et tagada seotus kohaliku majandusega;

4.  on seisukohal, et kaubandus peaks ülemaailmselt edendama inimõigusi ning et kõik ELi kaubanduspartnerid peaksid austama ILO konventsioone, iseäranis sunnitöö vastast konventsiooni, mis tähendab, et vanglates ja vangilaagrites (Laogai) valmistatud tooted peaksid olema ELi turul keelatud;

5.  palub ELil suurendada parema institutsioonilise korra abil oma tõhusust kauplemises Hiinaga ning jõuda Hiina suhtes kõigi liikmesriikide ühisele seisukohale;

6.  märgib, et Hiina majanduskasv ja suutlikkus kujuneda kolmekümne aastaga vähe arenenud riigist maailma mastaabis võimsaks arenevaks riigiks on aidanud Hiinal saada Aafrika traditsioonilistele partneritele alternatiivseks uueks kaubanduse ja rahastuse allikaks;

7.  võtab teadmiseks, et Hiina mõju Aafrikale erineb sõltuvalt Aafrika riikide suurusest, majandusstruktuurist ning valitsemisorganite ja ametiasutuste kvaliteedist; on seisukohal, et Hiina kaubanduse mõju Aafrika riikidele tuleks jätkuvalt hinnata, nt seoses sellega, mil määral soodustab kaubandus Hiinaga suuremat spetsialiseerumist toorainesektoris või kas kaubandus Hiinaga võib aidata Aafrika riikidel mitmekesistada oma tootmist ja rahastada jätkusuutlikke projekte;

8.  rõhutab, et Hiina uus roll Aafrika olulise finantseerimisallikana on ELis muret tekitanud; rõhutab iseäranis, et kui rahvusvaheliste organisatsioonide ja traditsioonilistest rahastajatest kahepoolsete abiorganisatsioonide abi eeltingimuseks on hea valitsemistava, siis Hiina puhul see ei kehti; kardab sellest tulenevalt, et Hiina mõju võib Aafrikas pärssida valitsemistava parandamise ja korruptsiooni vähendamise püüdlusi, eelkõige neis Hiina partnerriikides, mida iseloomustavad nõrgad ametiasutused – näiteks Angola, Kongo, Nigeeria ja Sudaan;

9.  rõhutab, et investeeringute mõju kaevandamissektori arengule tuleks tõhustada hankemenetluse ja hankelepingute sõlmimise suurema läbipaistvuse ning Aafrika kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsema järelevalvetegevuse abil; kutsub sellega seoses ELi üles ergutama Hiinat heaks kiitma mäetööstuse läbipaistvuse algatuse põhimõtteid;

10. on seisukohal, et selleks, et Hiina ja Aafrika vaheline koostöö oleks kasutoov, peaksid Aafrika riikide valitsused muu hulgas tugevdama oma valitsemisorganeid; nõuab Hiina ja ELi liikmesriikide vahelise poliitilise dialoogi intensiivistamist, et kohustada Hiinat tähelepanu pöörama sellele, millist mõju avaldab tema abi valitsemistavale ja keskkonnale, ning tagama, et Hiina abi täiendaks traditsiooniliste rahastajate abi, mitte ei konkureeriks sellega;

11. märgib, et peamiselt Hiina ekspordi-impordipanga kaudu tehtavad investeeringud suurendavad muu hulgas muret projektide jätkusuutlikkuse pärast, näiteks hüdroelektrijaamade suurte vastuoluliste projektide puhul; toetab esimese meetmena Aafrika Arengupanga grupi seisukohta, mille kohaselt oleks soovitav laiendada Hiina investeeringutele nn ekvaatori põhimõtete rakendamist, st vabatahtlike standardite kogumit, mille eesmärk on projektide finantseerimisel sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud riskide kindlakstegemine, hindamine ja juhtimine;

12. väljendab muret selle pärast, et suurema osa Aafrika laiaulatuslike projektide elluviimisel on peamiselt kasutatud Hiina tööjõudu; märgib, et selle tulemusena jääb kohalik tööjõud vastava koolituseta ning elanikkonna tööhõivega seotud kasu on minimaalne;

13. on seisukohal, et Aafrika riigid peaksid suurendama oma toodangu lisandväärtust oma partnerriikidest sõltumata; see eeldab vahendite väljatöötamist, et suurendada näiteks investeerimisprojektide korral nõudlust Aafrika kvalifitseerimata tööjõu järele;

14. on teadlik asjaolust, et kuigi kiire majanduskasv Hiinas on toonud kaasa väga suure jõukuse – ning seda eriti linnaelanike jaoks –, on see võimendanud erinevusi linnapiirkondade ja maapiirkondade (kus elab 50,3 % Hiina mandriosas elavast rahvastikust) vahel ning aidanud seega kaasa linnastumisprotsessile ja tinginud maapiirkondadest lahkumise, mille tulemusena elab 2011. aastal esmakordselt Hiina ajaloos üle poole Hiina rahvastikust linnades;

15. märgib, et Hiina abi erineb mitmeti OECD riikide kohaldatavast abist ning tuletab iseäranis meelde seda, et kui OECD liikmesriigid kohustuvad riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe kohaselt järgima oma ekspordiga seotud finantseerimistegevuses kokkulepitud keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja valitsemisalaste standardite kogumit, siis Hiina ei ole kohustatud neid eeskirju järgima;

16. tuletab samuti meelde, et kui OECD liikmesriigid leppisid kokku OECD soovitustes altkäemaksuga võitlemise ning riiklikult toetatava ekspordikrediidi kohta, mille eesmärk on takistada ja karistada välismaa ametiisikutele altkäemaksu andmist riiklikust ekspordikrediidist toetatavates rahvusvahelistes äritehingutes, siis Hiina ei ole asjaomaseid meetmeid vastu võtnud; leiab seda arvesse võttes, et on äärmiselt tähtis, et EL käsitleks edasises arutelus Hiinaga OECDga ühiste standardite väljatöötamise ja rakendamise küsimust arenguabi, sealhulgas võlakoorma leevendamise valdkonnas;

17. kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama Hiina toetamist riigi arengustrateegia eesmärkide edukal elluviimisel, kuid palub samas järk-järgult eemalduda tavapärasest arengukoostööst ja -abist, vähendades ametlikku arenguabi järk-järgult alates 2013. aastast, ning liikuda mõlema osapoole huvides Hiinaga tasakaalustatuma ja kaubanduslikuma suunitlusega suhtesse; rõhutab sellega seoses, et uues käsituses tuleks arvesse võtta tõsiasja, et Hiina on ise muutunud tähtsaks rahastajaks, iseäranis Aafrikas, ning et sellest tulenevalt peaks ELi ja Hiina arengukava pigem keskenduma konkreetsetele ühist huvi pakkuvatele valdkondadele; rõhutab, et ELi kaubandussuhteid Hiinaga peavad jätkuvalt täiendama demokraatia arenguga seotud pingutused ja nõuded;

18. palub komisjonil toetada Hiinat eelkõige riigi põllumajandusliku tootmise tõhususe suurendamisel;

19. kutsub komisjoni üles tegema seda dialoogis Hiina ametivõimudega, mis aitaks tagada, et hetkel ELi arenguprojektidest kasu saavad ebasoodsas olukorras ja vaesemad inimesed ei jääks abita;

20. palub komisjonil järk-järgult kaotada Hiinale ette nähtud arenguabi, mis ajavahemikul 2007–2010 moodustas 128 miljonit eurot, kuna Hiina on tärkava turumajandusega riik ning maailma tasandil üks suuremaid majanduse ja poliitika osapooli;

21. palub komisjonil käsitleda Hiinaga peetavas dialoogis viivitamatult ka seda probleemi, et Hiina ostab arenguriikides maad kokku;

22. juhib tähelepanu sellele, et kuigi ligikaudu 16% Hiina 1,3 miljardist elanikust elab endiselt allpool vaesuspiiri, on Hiina arenemas üheks suuremaks eraldiseisvaks abiandjaks;

23. kutsub seetõttu komisjoni üles kohtlema Hiinat partnerina, austades sealse kultuuri traditsioone, ning kehtestama Hiina suhtes samasugused inimõiguste austamise õiguspärased nõuded nagu kehtivad teiste ELi kaubanduspartnerite suhtes, toetades samal ajal Hiina muutumist avatud ühiskonnaks, mis põhineb õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamisel, ning nõudes, et Hiina austataks ILO põhilisi tööstandardeid; on seisukohal, et taoline lähenemine aitaks ületada praeguseid pingeid, intensiivistada edasisi teadmistevahetusi ja suurendada vastastikuseid investeeringuid, luues mõlema partneri jaoks vastastikkust kasu toova olukorra;

24. kutsub seetõttu komisjoni üles tegema Hiinaga koostööd kui partneriga rahvusvahelise arengu valdkonnas, et vahetada parimaid tavasid, kasutada kõigi rahvusvaheliste arengupartnerite suhtelisi eeliseid ja erinevaid tugevaid külgi ning pakkuda arenguriikidele seeläbi parimat ja suurimas ulatuses tuge;

25. rõhutab, et võttes arvesse, et Hiina on majanduse võimsuse poolest hetkel maailmas teisel kohal, tuleks Euroopa ja Hiina vahelist turule juurdepääsu käsitledes lähtuda igal juhul vastastikkuse põhimõttest; nõuab Doha arengukava läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist; rõhutab, et Hiina peab viivitamatult täitma rahvusvahelisi keskkonnanõudeid ning oma WTO kohustusi, iseäranis intellektuaalomandi õiguste valdkonnas; hoiatab protektsionistlike meetmete kasutamise eest, eriti praegust majandusolukorda arvestades, kuna see oleks kahjulik mitte ainult kahepoolsetele poliitilistele suhetele, vaid pikas perspektiivis ka ELi ja Hiina majandusele, ning oleks vastuolus ELi 2020. aasta strateegias määratletud ELi arengueesmärkidega;

26. kutsub komisjoni üles pidama ELi Hiina koostööpartneritega kõnelusi arenguriikidest toorainete importi käsitlevate õiglaste, läbipaistvate ja arengut soodustavate kokkulepete ja kontsessioonide sõlmimise võimalike tingimuste üle; väljendab muret Euroopa Liidu ja Hiina vahelise suureneva konkurentsi pärast toorainete valdkonnas ning sellega arenguriikide jaoks kaasnevate kahjulike tagajärgede pärast;

27. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid kasutaksid kõiki olemasolevaid diplomaatilisi kanaleid ning muid vahendeid, et ergutada Hiinat järgima läbipaistvust käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid nii oma arenguriikide ekspordikrediidiga seotud finantseerimistegevuses kui muudes kaubandusega seotud meetmetes nii Hiina-siseselt kui ka väljaspool Hiinat; nõuab Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt töö jätkamist selles suunas, et kaasata Hiina rahvusvaheliste normide järgimisse ning rahvusvahelise kaubandussüsteemiga seotud standardeid kehtestavatesse organisatsioonidesse;

28. kutsub ELi ja USAd üles tegema selle areneva majandusliku suurvõimuga kõikidel tasanditel koostööd, mis tooks vastastikust kasu kõigile osapooltele;

29. peab vajalikuks, et ELi arengupoliitika ja selles osalejad aitaksid suurendada arenguriikide suutlikkust pidada Hiinaga läbirääkimisi tähtsate äritehingute teemal – iseäranis juhul, kui need tehingud on seotud loodusvaradega –, hallata oma võlgu ning tulla toime nende võimalike ohtudega kohalikule tootlikkusele ja tööturule, mis võivad kaasneda Hiina töötajate ja toodete sissetoomisega;

30. kutsub Hiinat üles aktiivsemalt osalema ülemaailmsetes institutsioonides, tunnistades, et Hiina osaleb juba täielikult ja aktiivselt ÜROs ja rahuvalvemissioonidel;

31. on seisukohal, et suhtumine Hiina tegutsemisse arenguriikides kui ebaausasse konkurentsi ning sellele vastuseisuga reageerimine ei ole tulemuslik eelkõige arenguriikide endi jaoks; rõhutab, et ELi ettevõtjad ja osalejad, kes püüavad arenguriikidega loodavates kaubandus-ja majandussuhetes Hiinaga konkureerida, peavad arenguriikide ning laiaulatuslikuma ülemaailmse konkurentsi ja majanduskasvu huvides töötama selle nimel, et esitada pikaajalise jätkusuutlikkuse ja kasulikkuse seisukohalt kõige rohkem huvi äratavad pakkumised, mis võtavad ühtlasi arvesse keskkonna-alaseid, sotsiaalseid, inimõigustega seotud ja valitsemisalaseid aspekte.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Véronique De Keyser, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Michèle Striffler, Alf Svensson, Anna Záborská, Iva Zanicchi, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Fiona Hall, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Vittorio Prodi

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (17.6.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?
(2010/2301(INI))

Arvamuse koostaja: Dirk Sterckx

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et EL ja Hiina on teineteise jaoks ühed suurematest kaubanduspartneritest;

B.  arvestades, et Hiinas on viimase kahekümne aasta jooksul registreeritud kiirest majanduskasvust hoolimata töötuse tase märkimisväärselt tõusnud,

1.  kutsub komisjoni üles tõhustama käimasolevat dialoogi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika üle ning astuma Hiinaga struktureeritud sotsiaaldialoogi kõrgetasemelise kaubandusdialoogi (HLD) raames;

2.  märgib, et maailmaturu avanemine on põhjustanud konkurentsi eri sotsiaalsüsteemide vahel; märgib mitteformaalse töö kasvavat levikut linnapiirkondades ning inimväärse töö põhimõtete rikkumist, hoolimata töötingimusi reguleeriva seadusandliku raamistiku olemasolust; märgib, et kuigi Hiina majanduse avanemine on toonud suurt kasu, näiteks parem ligipääs tööturule ja töötuse määra langemine maapiirkondades, ei ole kõik Hiina elanikkonna segmendid saanud majanduse kasvust võrdselt kasu ning linna ja maapiirkondade vahelised erinevused on väga suured; rõhutab, et linna ja maa elanikkonna ebavõrdsus sissetulekute, tööhõivele juurdepääsu, sotsiaalkaitse, tervise ja hariduse osas kujutab endast olulist probleemi riigi ühtekuuluvuspoliitika jaoks;

3.  soovib töötajate huvide vastase tegevuse vältimiseks, et Hiina ja Euroopa Liidu vaheline ärikonkurents põhineks kehtestatud eeskirjadel, mis võimaldavad ettevõtjate konkureerimist, ettevõtluse püsivust ja optimeerimist;

4.  rõhutab Hiina kui suurima ekspordiriigi mõju maailmamajandusele, ning sellega kaasnevat vastutust järgida sotsiaalseid miinimumnorme; tunneb heameelt Hiina keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste sellekohaste püüdluste üle; rõhutab, et ulatuslik, rahvusvahelistele standarditele vastav sotsiaalkaitse- ja tervishoiualane seadusandlus ning range ja tõhus kontroll töötingimusi reguleeriva seadusandluse järgimise üle on vältimatud; rõhutab, et Hiina valitsuse üks olulisemaid ülesandeid on riigi kõikides provintsides võrdseid hüvesid pakkuva sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemi järjepidev rahastamine; tõstab sellega seoses esile ELi ja Hiina sotsiaalkaitse reformi alast koostööprojekti, mille eesmärk on võimaldada Hiina kodanikele juurdepääs piisavale ja taskukohasele sotsiaalkindlustusele;

5.  rõhutab Hiina tugevat mõju maailmamajandusele, tema vastutust järgida sotsiaalseid miinimumnorme, samuti kaubanduslike sidemete tähtsust ELi ja Hiina vahel; rõhutab, et ELi ja Hiina vahelises koostöös on oluline järgida inim- ja sotsiaalseid õigusi; rõhutab, kui tähtis on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõikide eeskirjade, kaasa arvatud sõltumatute ametiühingute vaba moodustamise õiguse täitmine ja kiire kohaldamine; toetab inimväärse töötasu maksmist ja inimväärsete töötingimuste täitmist; kutsub üles austama teineteise tööalaseid õigusakte, eeskätt ennetama illegaalse tööjõu, nagu lapstööjõu ja vangide tööjõu kasutamist; märgib, et Hiina valitsus on loonud töötajatele paremaid töötingimusi, ent märgib siiski, et tööõiguse nõrga rakendamise tõttu ei austata alati töötajate õigusi ja töötajad ei järgi sageli keskkonna, tervise ja ohutuse standardeid, mis põhjustab omakorda ohtlikke töökeskkondi; nõuab asjaomaste õigusaktide põhjalikku parandamist; rõhutab seoses töötingimustega tarneahela parema kontrolli tähtsust; ootab, et Hiina valitsus ja ettevõtted võtaksid oma igapäevase töö aluseks GSP+ skeemi;

6.  peab 2009. aastal ellu kutsutud ELi ja Hiina vahelise dialoogi süvendamist oluliseks meetmeks töötingimuste parandamisel ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu vähendamisel; rõhutab kogemuste ja heade tavade vahetamise vajalikkust nii äri- kui ka sotsiaalvaldkonnas; nõuab parimate tavade vahetamist ELi ja Hiina ametiühingute vahel eesmärgiga aidata kaasa tööjõu töötingimuste parandamisele ja ILO konventsioonide täitmisele;

7.  on seisukohal, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon peaks jälgima, kas neid õigusi ka tegelikkuses austatakse;

8.  nõuab ELi arenguabi edasist täiustamist, eeskätt sellistes valdkondades nagu tööhõive, töötajate tervise ja ohutuse kaitse, vaesuse kaotamine, rahvatervis ja hügieen, haridus ning laste elutingimuste parandamine;

9.  rõhutab ülemaailmse kaubanduse olulisust Hiina tööjõu olukorra edasisel parandamisel;

10. rõhutab, kui oluline on kliimamuutuse majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste tagajärgedega tegelemisel vahetada kogemusi ja häid tavasid, et suurendada töövõimalusi keskkonnahoidlike töökohtade loomisega;

11. nõuab täiustatud koostöö edasist arendamist legaalsete immigrantide tööhõive asjus ning võõrtööliste õiguste ja huvide kaitsmist ning tugevamat koostööd rahvusvahelistes tööküsimustes;

12. märgib, et Hiina rahvastik vananeb ning olemasoleva tööjõu, eriti vähekvalifitseeritud töötajate näiliselt lõputu kasv paistab pidurduvat; juhib tähelepanu tõigale, et võimalike kulueeliste tõttu on kaubandus Hiinast teistesse Kagu-Aasia riikidesse kandumas; kutsub sellest lähtuvalt komisjoni üles looma Kagu-Aasia regioonile ühtset Euroopa poliitikat, mis takistaks Euroopa rahvusvaheliste ettevõtete sotsiaalselt vastutustundetut käitumist nimetatud riikides; märgib, et Hiina kasvava keskkihi seas võiks tekkida suurem teadlikkus sotsiaalnormidest, mis on rahva seas tervikuna praegu suhteliselt vähe arenenud;

13. märgib, et Hiinasse tehtavate Euroopa otseste välisinvesteeringute mõju Euroopa tööhõivele hinnatakse teaduslikes analüüsides erinevalt; märgib, et mõnest uuringust nähtuvalt ei pruugi mõõdetavat negatiivset mõju Euroopa tööhõivele olla ning otsesed välisinvesteeringud võivad asjaomaste ettevõtete Euroopa harukontoreid mõjutada teatud määral koguni positiivselt; võtab ka teadmiseks uuringud, mis näitavad teatud negatiivseid mõjusid Euroopa tööhõivele;

14. leiab, et Hiina päritolu võltsitud toodete importimine ei kujuta mitte üksnes ohtu Euroopa tarbijate tervisele ja ohutusele, vaid põhjustab halbu tagajärgi ka Euroopa Liidu tööhõivele;

15. kutsub Hiinas tegutsevaid Euroopa ettevõtteid üles kohaldama töötajate suhtes kõrgeimaid rahvusvahelisi sotsiaalse vastutuse standardeid ja häid tavasid;

16. märgib, et viimastel kuudel on Hiina valitsus asunud demokraatlikke õigusi tugevamalt maha suruma, sealhulgas ametiühingu liikmeid vangistama ja taga kiusama.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Ilda Figueiredo, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Elizabeth Lynne, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vilija Blinkevičiūtė, Julie Girling, Kinga Göncz, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Jan Kozłowski, Evelyn Regner, Dirk Sterckx

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

EL ja Hiina vahelise kaubanduse tasakaalustamatuse kohta
(2010/2301(INI))

Arvamuse koostaja: Yannick Jadot

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et ELi ja Hiina vahelise kaubanduse tasakaalustamatus peegeldab suuresti nende sotsiaal-, majandus- ja demokraatiamudeli erinevust ning rahvastiku ja loodusvaradega seotud eripärasid, ja et kaubanduse tasakaalustamatusele aitab kaasa mõningate õiguste, eriti demokraatlike, sotsiaalsete ja töötajate õiguste puudumine või puudulik austamine Hiinas; tunnistab, et tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on teatavaid jõupingutusi tehtud, kuid nendest ei piisa; ergutab seetõttu edasiviivalt kohustusi võtma ja leidma strateegiat teineteisemõistmisel põhinevaks tihedamaks ja vastutustundlikumaks dialoogiks kahe partneri vahel;

2.  märgib, et 2016. aastal saab Hiina turumajanduse staatuse, ja palub komisjonil esitada ettepanekud selle kohta, kuidas säilitada vajaduse korral kaubanduse kaitse mehhanismid pärast 2016. aastat, sealhulgas Euroopa innovaatiliste VKEde jaoks; kutsub Hiinat üles täitma oma kohustusi WTOs ning võimaldama teiste osaliste kaupadele ja teenustele täielikku turulepääsu ning tagama investeerimisvabaduse; nõuab ELi ja Hiina vahelist kaubanduspoliitikat, mis hõlbustab mõlema poole koostööd ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut; usub, et mõlemal poolel esineb nii katsumusi kui ka suurepäraseid võimalusi; rõhutab, et ka ELil on nüüd, kui tärkava turumajandusega riikides nõudlus oluliselt kasvab, võimalus saada üleilmastumisest suuremat kasu, kui ta tõhustab veelgi enam kaupade ja teenuste eksportimist uutele turgudele; rõhutab vastastikkuse põhimõtte vajadust eelkõige seoses juurdepääsuga riigihangetele; peab kahetsusväärseks, et Hiina kasutab jätkuvalt mitmesuguseid mittetariifseid tõkkeid, mis piiravad tugevalt Euroopa ettevõtjate kohalolu Hiina turgudel, tekitavad Euroopa ettevõtjate jaoks kulutusi ja lõikavad ära nende turustusvõimalused; rõhutab, et juurdepääs teatavatele põhitähtsatele sektoritele on endiselt takistatud seetõttu, et teatavatesse valdkondadesse investeerimist piiratakse äriühingutes osaluste omandamisele piirangute seadmisega;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa ettevõtjatel on ELi tööjõu kahjuks kiusatus oma tegevus üle viia Hiinasse, et vähendada kulusid ja suurendada kasumit ning et mitte järgida saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke ning ELi sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid;

4.  on arvamusel, et Hiina esitatud väljakutsetele vastamiseks tuleb rakendada ambitsioonikat ja ennetavat ELi tööstuspoliitikat, mis peaks põhinema järgmisel:

     –   rangete standardite määratlemine, rakendamine ja järgimine;

     –   õiguspäraste dumpinguvastaste meetmete tõhustamine;

     –   ambitsioonikama, ühtsema ja tasakaalustatuma lähenemisviisi vastuvõtmine ELi avalike hangete valdkonnas, et parandada ELi ettevõtjate pääsu Hiina turule;

     –   teadusuuringud ja innovatsioon;

     –   intellektuaalomandi õiguste kaitse;

     –   keskkonnahoidliku ja jätkusuutliku majanduse edendamine;

5.  tuletab meelde, et selline tööstuspoliitika on tõhus üksnes juhul, kui ta on koordineeritud, välja töötatud ja rakendatud ELi tasandil, ning seda, et üksnes eraldiseisvate riiklike lähenemisviiside alusel ei ole võimalik töötada välja ühtset ja tõhusat ELi strateegiat Hiina suhtes;

6.  rõhutab, et nõrk kaitse võltsimise vastu ja asjaolu, et Hiina ametivõimud ei näita üles tahet toodete võltsimise vastu võidelda, on tõkkeks Euroopa ettevõtjate edasisele laienemisele ja investeerimisele Hiinasse; kutsub komisjoni ELi ja Hiina suhete kontekstis ning uutel makromajanduslikel läbirääkimistel töötama välja asjakohaseid võltsimisevastaseid meetmeid;

7.  märgib, et Hiina kehtestatud turulepääsu piirangud ja intellektuaalomandi asjakohase kaitse puudumine on oluliseks tõkkeks Euroopa ettevõtjate edasisele laienemisele Hiinasse; nõuab seetõttu kiiresti Hiina majanduse avatuse suurendamist;

8.  võtab ühtlasi teadmiseks, et alles on välismaistele äriühingutele seatud tehnilised tõkked ning et Hiina teatavate reguleerivate organite poolse ebavõrdse kohtlemise tendents kasvab ning puudub õigusnormide läbipaistvus;

9.  märgib murelikult, et Hiina seab maailma tasandil haruldaste muldmetallide ja nende kõrvalsaaduste vabakaubandusele jätkuvalt tõkkeid ning et neid tõkkeid karmistati, vähendades ekspordikvoote, mis hõlmavad nüüd ka haruldaste muldmetallide sulameid; palub komisjonil teha Hiinaga otsustavalt koostööd selliste kokkulepete saavutamiseks, mis on vastastikku kasulikud ning järgivad keskkonna-alaseid õigusakte ja rahvusvahelist kaubandusõigust;

10. usub, et liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahel Hiinaga sõlmitud kaubanduskokkulepete alase teabevahetusmehhanismi loomine komisjoni algatusel hõlbustab Hiina suhtes ühtse lähenemisviisi vastuvõtmist;

11. rõhutab kahe poole vahel investeerimisraamistiku kehtestamise olulisust, ja märgib, kui tähtis on kindlaks teha ELi 2020. aasta strateegia ja Hinna viisaastakuplaani ühised jooned;

12. on mures selle pärast, et Hiina ametivõimudel puudub tahe rakendada küberjulgeolekut ja jälitada küberkuritegevust, mis õõnestab ülemaailmset võrku ja infoturvet ning millel on ELi majandusele ja ühiskonnale märkimisväärne negatiivne mõju;

13. tuletab meelde edusamme, mida Hiina on teinud omaenda standardite väljatöötamisel ja kehtestamisel, ning ergutab igasugust Hiina ja ELi koostööd standardite üle peetavates rahvusvahelistes läbirääkimistes; on seisukohal, et EL peab maailma suurima turuna olema ka maailmas juhtpositsioonil standardite kehtestamises, eriti strateegilistes valdkondades; kutsub seega üles tagama, et kõik siseturul ringlevad kaubad vastaksid eranditult sotsiaal-, keskkonna- ja tervisekaitsestandarditele; kutsub liikmesriike üles tugevdama turujärelevalve mehhanisme, et tagada ainult ELi standarditele vastavate toodete lubamine siseturule; kutsub komisjoni üles hindama, kas ELi ühine turujärelevalve käsitus võiks olla praeguste järelevalvemeetmete tõhustamiseks asjakohane;

14. märgib, et Hiinas taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute ja valitsuse rahalise toetuse ulatus avaldab mõju ELi enda taastuvenergia tootmise sektoritele; juhib tähelepanu sellele, et vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja ÜRO toetatud 21. sajandi taastuvenergiapoliitika võrgustiku (REN21) poolt avaldatud aruandele Renewables 2010 Global Status Report lisandus 2009. aastal kõige rohkem taastuvenergiavõimsust Hiinas ((37 GW kogu maailmas lisandunud 80 GW-st); nõuab seetõttu kiiret tegutsemist ja täiendavat pühendumist, et ELi jääks nendes valdkondades juhtpositsioonile ja ei muutuks taastuvenergia tehnoloogiate netoimportijaks; selleks tuleks koondada ELi teadusuuringud ressursside tõhusale majandamisele ja keskkonnahoidliku majanduse valdkonda ning investeerida jätkusuutlikku, tasakaalustatud ja territoriaalselt ühtsesse majandusse; hoiatab kaubandus- ja investeerimistõkete ebakohase kasutamise eest keskkonnahoidlike kaupade sektoris;

15. rõhutab, et Hiina on tuuleparkide rajamisel maailmas esikohal, et Hiina ja India tuuleturbiinide tootjad on maailmas esikümnes ning et Hiina toodab praegu suurema osa kogu maailma päikesepaneelidest; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et arendada selle tehnoloogia, samuti kasvuhoonegaaside vähendamise alal seatud kõrgete eesmärkide täitmiseks vajaliku uue innovaatilise tehnoloogia arendamist ja ökotõhusat tootmist ELi territooriumil;

16. on seisukohal, et kodumaise nõudluse kasv ja majandusreformide jätkamine Hiinas on tasakaalustatuma turukeskkonna soodustamiseks ja kahepoolse väliskaubanduse puudujäägi vähendamiseks otsustava tähtsusega; ergutab vajalikku pangandusteenuste reformimist ja tegeliku tarbijakrediidituru väljaarendamist;

17. kutsub ELi ja Hiinat üles arendama partnerlussuhteid teadus- ja arendustegevuse ning tööstus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikoostöö valdkonnas erinevates keskkonnahoidliku majanduse kiiresti kasvavates sektorites, nagu tarbimise vähendamine, ringlussevõtt ja olmeprügist kasulike materjalide eraldamine, tooraine, haruldaste muldmetallide ja muude strateegiliste ressursside tõhus ja säästev majandamine kogu majandustsükli vältel, taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus, kasutades selleks järgmist:

     –   taastuvenergia tehnoloogia jagamine ja koostootmine ning ühised teadus- ja arendusprogrammid;

     –   energiaalaste andmete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamine ning parimate tavade ja teabe vahetus;

     –   ITER-projekti alase partnerluse tugevdamine.

18. kutsub ELi üles tõhustama jõupingutusi ressurssidega varustatuse tagamiseks, viies läbi teadusuuringuid jätkusuutlike alternatiivide leidmiseks;

19. juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina kohaldab endiselt tooraine suhtes tollimaksude või kvootide kujul ekspordipiiranguid, mille WTO on keelanud ja mis ajavad kunstlikult tooraine hinnad maailmas üles, mistõttu hinnad siseturul langevad ja annavad seega Hiina tootjatele märkimisväärse konkurentsieelise;.

20. tuletab meelde, et Hiinale kuulub ligi 97% haruldaste muldmetallide tarnetest, millele Hiina valitsus on kehtestanud kvoodid, mis piiravad eksporti ja mille tagajärjel tõuseb ostuhind Euroopa ettevõtjate jaoks, kes on Hiina ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamas olukorras;

21. kutsub ELi ja Hiinat üles arendama strateegilist partnerlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, tõhustades selleks ELi ja Hiina ülikoolide ja teadusasutuste koostööd, luues ühiseid koolitus- ja ülikooliõppe programme ning suurendades teadlaste liikuvust; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa programmid on Hiina teadusrühmadele kättesaadavad, ja nõuab ka Hiina programmide avamist Euroopa teadlastele; nõuab tehnoloogiapartnerluste loomist, et lahendada ressursisäästlike tootmisviiside väljatöötamise ühine ülesanne, ning koostööl põhinevate teadusprogrammide loomist, mis oleksid vastastikku kasulikud nii ELi kui Hiina elanikkonnale;

22. nõuab, et hinnataks Hiina erimajandustsoonide mõju Aafrika ja Põhja-Aafrika riikides, eriti nendes riikides, kellega EL on sõlminud kaubanduskokkulepped; rõhutab murelikult, et Hiina poliitika Aafrikas võib tõsiselt mõjutada loodusvarasid ja on ELi arengupoliitikale proovikiviks; palub komisjonil kindlaks teha, kas ELi kaubanduspoliitika Hiina suhtes on kooskõlas ELi arengukoostöö poliitikaga Aafrika suunal.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan Cizelj, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Herbert Reul, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Vladimir Urutchev, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Vladimír Remek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Cristian Silviu Buşoi, Anna Hedh

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?
(2010/2301(INI))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab Hiina ja ELi turgude vastastikust sõltuvust ja vajadust võrdsete võimaluste järele, milles välditakse protektsionismi; tunnustab Hiina edusamme oma turgude avamise suunas; rõhutab siiski vajadust lahendada nn piiritaguste meetmete probleem Hiinas, mis halvendab ärikliimat Euroopa ettevõtjate jaoks; on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liini järgides jätkuvalt seisukohal, et vabakaubandusleping Hiinaga edendaks kaubandussuhteid ja mõjuks positiivselt mõlemale poolele; nõuab kindlalt, et ELi jaoks peaks olema esmatähtis WTO tasandil lepingu sõlmimine;

2.  rõhutab ELi ja Hiina kõrgetasemelise majandus- ja kaubandusdialoogi tähtsust; kutsub ELi ja Hiinat üles kohtuma igal aastal kaks korda, et süvendada dialoogi abil oma kahepoolseid suhteid ja saavutada konkreetseid tulemusi muu hulgas investeeringute, teenuste pakkumise, intellektuaalomandi õiguste, riigihangete, tooteohutuse, kaubamärkide eeskirjadele vastavuse, toorainete kättesaadavuse normide ning tariifsete ja mitte-tariifsete tõkete valdkonnas; kutsub komisjoni üles veelgi rõhutama probleeme, mida Euroopa ettevõtted kogevad Hiinas seoses bürokraatia, inimressursside küsimuste ja turule juurdepääsuga;

3.  rõhutab tasakaalustatud meetodite rakendamise vajadust Hiina suhtes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema Hiinaga laiendatud koostööd ühiste teadusuuringute valdkonnas, näiteks seoses tooteohutuse ja inimeste tervisega, ning vahetama teadustöö-, tehnoloogia- ja kultuurialaseid kogemusi;

4.  peab kahetsusväärseks, et Hiina investeerimiskliima ei ole piisavalt läbipaistev ning et ikka veel eksisteerivad diskrimineerivad nõuded; kutsub üles sõlmima Hiinaga kahepoolset investeerimiskokkulepet, mille eesmärk on suurendada investeeringute kättesaadavust turul, alustades kõige suuremate piirangutega sektoritest; rõhutab vajadust hõlbustada kaubandust ja investeeringuid, eriti VKEde jaoks; juhib tähelepanu koordineerimise tähtsusele Hiina keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel; rõhutab asjaolu, et Hiina on ELi suurim impordiallikas ja suuruselt teine eksporditurg, kus ajavahemikus 2009–2010 suurenesid nii import kui ka eksport rohkem kui 30 protsendi võrra;

5.  väljendab muret seoses asjaoluga, et vabalt juurdepääsetava äriregistri puudumise tõttu napib usaldusväärset teavet Hiina äripartnerite kohta; rõhutab usaldusväärse teabe kui hea ärikliima põhilise eeltingimuse tähtsust;

6.  tunneb muret võltsimise ja piraatluse kõrge taseme ja intellektuaalomandi õiguste jõustamise madala taseme üle Hiinas, mis takistab ELi uuendustegevust ning kahjustab märkimisväärselt tarbijate ohutust; kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriike üles alustama Hiinaga arutelu intellektuaalomandi õiguste tõhusa jõustamise teemadel, sh ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab, et välismaistele ettevõtjatele on kehtestatud diskrimineerivad vorminõuded, mis takistavad neid Hiinas oma õigusi ja patente tõhusalt kaitsmast; on seisukohal, et rahvusvaheliste ettevõtjate intellektuaalomandi õiguste kaitse Hiina ametiasutuste poolt on ELi ja Hiina vahelise kaubanduse kasvu tähtis eeldus, ning tervitab selles osas tehtud jõupingutusi; on seisukohal, et kõrgtehnoloogiliste toodete eksport EList võiks endast kujutada hüppeliselt kasvavat valdkonda, mida soosib Hiina vajadus asjaomaste toodete järele ning ELi suutlikkus neid toota;

7.  rõhutab parema juurdepääsu tähtsust riigihanketurgudele; tunneb muret suhteliselt protektsionistlikuvõitu poliitika ja õigusaktide üle Hiina riigihangetel; rõhutab, et EL peab avaldama Hiinale kui tärkava turumajandusega riigile jätkuvalt survet kiireks ühinemiseks WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppega, et tagada rahvusvahelistele standarditele vastavad riigihankemenetlused ja luua pakkujate jaoks prognoositavad tingimused; toetab komisjoni kavatsust vaadata läbi vajalikud meetmed, selleks et tagada võrdsed võimalused ELi ettevõtjatele õiglaseks juurdepääsuks kolmandate riikide riigihangete turule ja vastupidi; juhib seejuures tähelepanu sellele, et asjaomased meetmed peavad olema sellised, et nendega ei tekitataks turu uut killustatust, mis võiks avaldada negatiivset mõju Euroopa tööstusele ja ELi ülemaailmsetele kaubandussuhetele;

8.  väljendab muret üha spetsiifilisemate riiklike standardite ja sertifitseerimisprotseduuride kehtestamise pärast, mis tekitavad kaubanduses uusi tehnilisi tõkkeid; rõhutab vajadust, et EL kaasaks tulevaste rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel arutlus- ja otsustusprotsessi ka Hiina, eesmärgiga vältida erinevate standardite kasutamist de facto kaubandustõketena; rõhutab, et tegevuslitsentsi taotlemise protsess on Hiinas aeglane, ning käsitleb seda kui Hiina poolt kasutatavat vahendit välismaiste ettevõtete asutamise ja laienemise aeglustamiseks mitmetes sektorites; rõhutab vajadust selle menetluse lihtsustamiseks; tunneb heameelt Hiina jõupingutuste üle riiklike standardite kooskõlla viimiseks rahvusvaheliste standarditega;

9.  väljendab muret seoses Hiina piirava poliitika ja domineeriva positsiooniga paljude Euroopa majanduse toimimise jaoks äärmiselt oluliste toorainete turul; palub komisjonil piirkondlikul, mitme- ja kahepoolsel tasandil pidevalt jälgida esmatähtsate toorainete ja haruldaste muldmetallide pakkumise ja nõudluse vahelist lõhet ja selle probleemiga tegeleda, ning käivitada Hiinaga dialoog selle üle, kuidas Hiina kasutab WTO eeskirju kvootide kehtestamiseks haruldastele muldmetallidele, mis ei ole tegelikult ohustatud loodusvarad; nõuab eriti, et Hiina peab austama WTO eeskirju juurdepääsu kohta toorainetele, mida on kinnitatud WTO 5. juulil 2011 otsusega, ning eeskirju juurdepääsu kohta haruldastele muldmetallidele; rõhutab vajadust Euroopa ühise lähenemisviisi järele toorainete valdkonnas, et tugevdada poliitilist survet ja tagada ettevõtjatele ELi piires võrdne juurdepääs nende tootmistegevuse jaoks tähtsatele ressurssidele;

10. nõuab, et komisjon viiks läbi põhjaliku analüüsi vahetuskursside mõju kohta ELi ja Hiina vahelise kaubanduse tasakaalule; toetab Hiinat edasiste meetmete võtmisel Hiina jüaani täielikult konverteeritavaks muutmiseks;

11. rõhutab, et paljudes ELi institutsioonide tellitud aruannetes on Hiina majandustegevuse kirjeldamiseks riiklikul ja ülemaailmsel tasandil kasutatud ühekülgset ja halvustavat sõnavara[1]; rõhutab vajadust arendada konstruktiivselt kriitilist dialoogi, austades samas kultuurilisi eripärasid ja poliitilise korraldusega seotud erinevusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Cornelis de Jong, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Hans-Peter Mayer, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Regina Bastos, María Irigoyen Pérez, George Lyon, Ramona Nicole Mănescu, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp

  • [1]  DG EXPO poliitika lühiülevaade „China in Africa: A Critique” (oktoober 2010), PE 449.518, lk 10 – „Hiina majanduslik kohalolek on levinud üle Aafrika nagu õliplekk”.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Damien Abad, Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Mário David, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Gabriel Mato Adrover