RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ

3.5.2012 - (COM(2011)0594 – C7‑0355/2011 – 2011/0261(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Anni Podimata


Menetlus : 2011/0261(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0154/2012

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ

(COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0594),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0355/2011),

–   võttes arvesse Küprose parlamendi, Malta parlamendi ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0154/2012),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks.

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve jaoks, muu hulgas panusena eelarve konsolideerimisse, et ergutada kasvu ja luua töökohti, või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks, nt arenguabi ja kliimamuutuse vastu võitlemine.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, on liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, on vaja liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid ühtlustada ja käesolevat direktiivi rakendada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist. Pidades silmas ülimat eesmärki, mis seisneb finantstehingute maksu kohaldamises kogu liidus, ning juhul, kui teatav liikmesriikide rühm, mis hõlmab euroala liikmesriike, kuid ei ole nendega piiratud, otsustab kiiremini edasi liikuda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 329 kohase tõhustatud koostöö alusel, tundub käesolevas direktiivis välja töötatud mudel olevat sobiv rakenduslik alus niisuguses liikmesriikide rühmas. Finantstehingute maksu kehtestamine väga piiratud arvul liikmesriikides võib aga põhjustada olulist konkurentsi moonutamist siseturul ning tagamaks, et niisugune tegevus ei mõjuta negatiivselt siseturu toimimist, tuleks võtta ulatuslikke meetmeid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega ja võttes arvesse asjaolu, et finantstehingute maks saavutab täielikult oma eesmärgid juhul, kui see kehtestatakse ülemaailmsel tasandil, peaks liit juhtima jõupingutusi, et saavutada finantstehingute maksu alane kokkulepe ülemaailmsel tasandil. Seades end finantstehingute maksu kehtestamisel eeskujuks, peab liit otsustavalt püüdlema rahvusvahelise kokkuleppe poole asjaomasel rahvusvahelisel areenil, eelkõige G20 raames, et luua ühine alus ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamiseks. Sellesuunalised konkreetsed meetmed peaksid moodustama osa aruandest, mille komisjon koostab käesoleva direktiivi esimese läbivaatamise raames.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Selleks et siseturg nõuetekohaselt toimiks, tuleks finantstehingute maksu kohaldada paljude erinevate finantsinstrumentide suhtes, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja muutmise suhtes. Samal põhjusel on maksustatavate finantseerimisasutuste mõiste lai.

(3) Selleks et vähendada maksustamise vältimise, ümberpaigutumise riski ja regulatiivse arbitraaži võimalusi, tuleks finantstehingute maksu kohaldada paljude erinevate finantsinstrumentide suhtes, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja muutmise suhtes. Samal põhjusel on maksustatavate finantseerimisasutuste mõiste lai. Võimalikult paljude finantsinstrumentide ja finantsturuosaliste kaasamine peaks ühtlasi tagama selle, et maksukoormus on jaotatud võrdselt kõigi osaliste vahel, kuid on suhteliselt suurem finantstehingute puhul, mis on spekulatiivsemad ja põhjustavad suuremaid häireid. Sama tulemust ei oleks võimalik saavutada, kui finantstehingute maksu kohaldamisala oleks piiratum, nt kui see võtaks tempelmaksu kuju, mis asetaks kogu maksukoormuse palju väiksemale reguleeritud turgudel kaubeldavate instrumentide rühmale, täitmata liigse ja kahjuliku spekuleerimise vähendamise eesmärki.

Selgitus

Ainult finantstehingute maksu võimalikult laiaulatusliku kohaldamisala tagamisega on võimalik tagada maksu topeltfunktsioon: lisatulu toomine ja samal ajal liigsete lühiajaliste spekulatiivsete tehingute arvu vähendamine. Finantstehingute maksu piiratud vorm, nagu tempelmaks, annaks selles suhtes vastupidise tulemuse, kuna kogu maksukoormus langeks ainult väga vähestele instrumentidele ja reguleeritud turgudele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Rangelt reguleeritud, kontrollitud ja läbipaistva börsil kauplemise tugevdamiseks peaksid liikmesriigid reguleerimata, kontrollimatu ja vähem läbipaistva börsivälise kauplemise kõrval kohaldama börsidel tehtud finantstehingute suhtes madalamaid maksumäärasid kui börsiväliselt tehtud finantstehingute suhtes. Sel viisil on võimalik saavutada kauplemise nihkumine vähereguleeritud või reguleerimata turgudelt rangelt reguleeritud ja kontrollitud börsidele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel.

(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades, et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada ainult kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada residentsuse põhimõttel, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu.

(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada väga laialt määratletud residentsuse põhimõttel, mida täiendaksid emiteerimise põhimõtte elemendid, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu ning et tagada turuosaliste ja tehingute võimalikult ulatuslik kaetus. Lisaks tuleks finantstehingute maksu paremaks jõustamiseks kohaldada omandiõiguse põhimõtet.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine. Samas peavad määrad olema piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.

(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine, nii et finantssektor annaks asjakohase panuse majanduskriisi kulude katmisse, tugevdades sel viisil reaalmajandust. Samas peavad kõnealused määrad olema ühtse ülemaailmse finantstehingute maksu korra rakendamiseni piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Kuna vältimise, kõrvalehoidumise ja kuritarvitamise määrad sõltuvad osaliselt liikmesriikide võimest kontrollida kolmandas riigis paiknevas kauplemiskohas sooritatud maksustatavaid tehinguid, peaksid liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon kasutama täies ulatuses ära OECD, Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide loodud maksundusalase koostöö instrumente. Vajaduse korral tuleks selles suhtes teha uusi kahe- ja mitmepoolseid koostööalgatusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid nõupidamisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise nõukogule.

(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Käesolev direktiiv ei käsitle finantstehingute maksust saadava tulu haldamist. Võttes siiski arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ja eelkõige sätteid liidu omavahendite kohta, võiks osa finantstehingute maksust saadavast tulust hallata liidu tasandil, kas osana liidu omavahenditest või otseselt seotuna konkreetsete liidu poliitikavaldkondade ja avalike hüvedega. Osa finantstehingute maksust saadava tulu kasutamine liidu omavahenditena vähendaks liikmesriikide sissemakseid liidu eelarvesse ja vabastaks seega liikmesriikide eelarvelisi vahendeid muudeks eesmärkideks.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b) Maksude tõstmine on ainult liikmesriikide pädevuses.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi finantstehingute suhtes tingimusel, et vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja et liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas artikliga 3 kõigi finantstehingute suhtes, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

 

(a) vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel; või

 

(b) tehing hõlmab finantsinstrumenti, mille on emiteerinud liidus registreeritud juriidiline isik.

Selgitus

Käesolev kinnitab, et Podimata raport teeb direktiivi olulisi parandusi, et minimeerida maksudest kõrvalehoidumise võimalusi.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) valuuta hetketuru tehingud, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõppkasutajast finantssektorivälise vastaspoole äritegevusega;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) pensionifond või tööandjapensioni kogumisasutus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punktis a, ning sellise fondi või asutuse investeerimisjuht;

(f) pensionifondi või tööandjapensioni kogumisasutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) artikli 6 punktis a, ning sellise fondi või asutuse investeerimisjuhti, samuti üksust, mis on asutatud selliste fondide või asutuste investeeringute tegemise eesmärgil ning kes tegutseb üksnes selliste fondide või asutuste huvides, ei loeta käesoleva direktiivi kohaldamisel finantseerimisasutuseks kuni käesoleva direktiivi läbivaatamiseni vastavalt artiklile 16;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool tehingus, mis on seotud liikmesriigi või liidu territooriumil emiteeritud finantsinstrumendiga.

Selgitus

See lisakriteerium tagaks, et finantstehingute maksu saab ühtlasi koguda emiteerimispõhimõtte kohaselt.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Lõike 1 järjepidevaks kohaldamiseks teevad liikmesriikide pädevad asutused üksteise ja ESMAga tihedat koostööd finantsturgude üle järelevalve teostamiseks.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Emiteerimine

 

1. Käesoleva direktiivi tähenduses on finantsinstrument emiteeritud liikmesriigi või liidu territooriumil, kui selle on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

 

2. Tuletislepingu puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui viite- või alusinstrumendi on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

 

3. Struktureeritud instrumendi puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui struktureeritud instrumendi aluseks või tagatiseks on oluline hulk varasid või finantsinstrumente ja tuletislepinguid, mis viitavad finantsinstrumentidele, mille on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

Selgitus

Käesolev uus artikkel määratleb finantsinstrumentide, tuletisinstrumentide ja struktureeritud instrumentide emiteerimise kontseptsiooni.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 b

 

Omandiõiguse üleandmine

 

1. Finantstehingut, mille puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, käsitatakse õiguslikult jõustamatuna ja see ei too kaasa aluseks oleva instrumendi omandiõiguse üleandmist.

 

2. Lõike 1 kohast finantstehingut ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta [Euroopa turu infrastruktuuri määrus]) kohaseid keskse kliirimise nõudeid ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2012 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta [CRD IV]) kohaseid kapitali adekvaatsuse nõudeid täitvana.

 

3. Automaatsete elektrooniliste makseskeemide korral arveldusagentide osalusel või ilma selleta võivad liikmesriigi maksuhaldurid luua finantstehingute maksu automaatse elektroonilise kogumise ja omandiõiguste üleandmise tõendite väljastamise süsteemi.

Selgitus

Et vähendada maksustamise vältimise ohtu, peaks finantstehingute maks hõlmama süsteemi, mis tagab, et kui maksu ei maksta, käsitatakse instrumendi ostu- või müügilepinguid jõustamatutena. Selle süsteemi kohaselt oleks maksustamata instrument kõlbmatu keskseks kliiringuks, mis maksaks maksudest kõrvalehoidjale mitu korda rohkem kui maks ise.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid kohaldavad ühesugust määra kõigi selliste finantstehingute suhtes, mis kuuluvad lõike 2 punktide a ja b kohaselt samasse kategooriasse.

3. Liikmesriigid kohaldavad maksuarbitraaži vältimiseks ühesugust määra kõigi selliste finantstehingute suhtes, mis kuuluvad lõike 2 punktide a ja b kohaselt samasse kategooriasse.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid kohaldavad börsidel tehtavate finantstehingute suhtes madalamat maksumäära kui börsiväliste finantstehingute suhtes. Seda kohaldatakse artiklites 5 ja 6 osutatud finantstehingute suhtes.

Selgitus

Sel viisil on võimalik saavutada kauplemise nihkumine vähereguleeritud või reguleerimata turgudelt rangelt reguleeritud ja kontrollitud börsidele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui finantseerimisasutus tegutseb teise finantseerimisasutuse nimel või arvel, on üksnes kõnealune teine finantseerimisasutus kohustatud maksma finantstehingute maksu.

2. Kui finantseerimisasutus tegutseb teise finantseerimisasutuse nimel, arvel või korraldusel, on üksnes kõnealune teine finantseerimisasutus kohustatud maksma finantstehingute maksu. Kui sellisesse protsessi on kaasatud mitu finantseerimisasutust, on finantstehingute maksu kohustatud maksma ainult algne kauplejana registreeritud asutus.

Selgitus

Doominoefekti vältimiseks tuleks selgitada, et kui finantseerimisasutus tegutseb teise finantseerimisasutuse nimel, arvel või korraldusel, esineb maksustatav sündmus ainult ühekordselt.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid sätestavad registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustused ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et maksuhaldurile maksta tulevat finantstehingute maksu ka tegelikkuses makstakse.

1. Liikmesriigid sätestavad raamatupidamis- ja aruandluskohustused ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et maksuhaldurile maksta tulevat finantstehingute maksu ka tegelikkuses makstakse.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Finantseerimisasutus registreerib end kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest artikli 3 lõike 1 kohase asukohajärgse liikmesriigi maksuhalduri juures.

Selgitus

Selliste konfliktsituatsioonide vältimiseks, kus kahe või enama liikmesriigi vahel on lahkarvamus teatava finantseerimisasutuse asukoha suhtes, lisatakse ametlik registreerimiskohustus.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike oma territooriumil registreeritud finantseerimisasutustest.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriigid avalikustavad igal aastal komisjonile ja Eurostatile kogutud tulude aluseks olevad tehingute mahud.

Selgitus

Komisjonil oleks võimalik võrrelda seda kauplemisteabehoidlas salvestatud andmetega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätted maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmise kohta

Erisätted läbipaistvuse ning maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja kuritarvitamise ärahoidmise kohta

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmiseks.

1. Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning kuritarvitamise ärahoidmiseks võetakse vastu liidu eeskirjad.

Selgitus

ELi tasandil võivad vajalikuks osutuda erisätted maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja kuritarvitamise ärahoidmiseks. Pange tähele, et maksustamise vältimine vähendaks iseenesest investeerimiskapitali kulude suurenemisele avalduvat mõju. Moonutused maksude kogumisel samas suureneksid.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon loob ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja teostab järelevalvet käesoleva direktiivi kohaldamise üle. Liikmesriigid nimetavad asutused, kellel on piisavad volitused, et võtta kuritarvituse korral viivitamata meetmeid.

 

Finantstehingute maksu komitee teostab järelevalvet finantstehingute üle, et tuvastada vältimise skeeme, pakkuda välja vastumeetmeid ning kooskõlastada niisuguste vastumeetmete rakendamist riiklikul tasandil, kui see on vajalik.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Maksuhalduritele finantstehingute maksu kehtestamisega tekkivat halduskoormust hoitakse võimalikult väiksena ning sel eesmärgil ergutab komisjon riiklike maksuhaldurite vahelist koostööd.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Eurostat kogub ja avaldab iga aastal teavet finantsvoogude kohta, mille suhtes kohaldatakse liidus finantstehingute maksu.

Selgitus

Statistilisi andmeid tuleks koguda ja avaldada finantsvoogude ja kogutud finantstehingute maksu läbipaistvuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon kasutavad täielikult ära asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide loodud maksundusalase koostöö instrumente, et kontrollida kolmandas riigis asuvas kauplemiskohas sooritatud maksustatavaid tehinguid.

Selgitus

Residentsuse põhimõttel põhineva ELi finantstehingute maksu režiimi sujuv toimimine sõltub teataval määral tõhusast maksundusalasest koostööst liiduväliste jurisdiktsioonidega kogu maailmas. Olemasolevaid instrumente tuleks täielikult ära kasutada ning antud valdkonnas võib esineda täiendavate algatuste elluviimise vajadus.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d. Et kohandada liikmesriikide maksuhaldureid käesoleva direktiivi sätetega, eelkõige seoses lõikes 3 osutatud halduskoostööga, annavad liikmesriigid neile vajalikud ja piisavad inimressursid ja tehnilised vahendid. Erilist tähelepanu pööratakse ametnikele koolituse pakkumisele.

Selgitus

Et tulla toime nende uute nõuetega, tuleks maksuhalduritele tagada piisav personal ja piisavad tehnoloogilised vahendid.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 e. Komisjon teostab põhjaliku hindamise, et analüüsida käesoleva direktiivi rakendamisega piirkondlike ja kohalike asutuste jaoks kaasnevaid halduskulusid.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil.

Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele. Selles hinnatakse ka niisuguste teatavate sätete mõju nagu finantstehingute maksu asjakohane kohaldamisala, võimalus eristada finantstoodete ja varade eri kategooriaid eesmärgiga kehtestada kõrgemad määrad alates teatavast tühistatud korralduste suhtarvust, maksumäär ning erandi kehtestamine tööandjapensioni kogumisasutustele artikli 1 lõike 2 alusel. Kui komisjon tuvastab moonutuse või kuritarvituse, esildab ta asjakohased parandusmeetmed.

 

Lisaks koostab komisjon analüüsi ja aruande finantseerimisasutuste residentsusel põhineva riikliku finantstehingute maksu maksutulude kogumise kohta ning selle kohta, millises ulatuses erineb niisugune kogumine klientide residentsusel põhinevast maksude jaotumisest, s.t millisel määral rahandusalane konsolideerumine koondab maksutulusid finantskeskustesse.

 

Komisjon võtab oma aruannetes arvesse arutlusel olevaid või juba kasutusele võetud finantssektori maksustamise eri vorme ning edusamme ulatuslikuma finantstehingute maksu kehtestamisel. Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud või võtab meetmed, et hõlbustada lähenemist ja edendada ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamist.

SELETUSKIRI

Impulss komisjoni ettepaneku osas võtta vastu finantstehingute maksu ühine süsteem

2008. aasta ülemaailmne finantskriis on levinud reaalmajandustesse kiirel ja teraval teel, mille tagajärjeks on maailmamajanduse sügav retsessioon ja millel on suureulatuslik mõju tööhõivele. Vajadus abiskeemide järele avalike vahendite abil niisuguste finantsinstitutsioonide päästmiseks, mis on liiga suured, et need võiksid pankrotistuda, on märkimisväärselt halvendanud riikide rahandust ja viinud täiendava majandusliku retsessioonini ülemaailmsel ja Euroopa tasandil.

Sellega seoses on toodud esile järgmised punktid:

– Finantssektor, mis on üks peamisi finantskriisi nimetajaid ja on saanud olulisi riiklikke toetusi kriisi mõjude ületamiseks, ei anna õiglaselt oma panust kriisi kuludesse. Ajal, mil ELi kodanikud seisavad silmitsi oluliste otsese ja kaudse maksustamise suurenemisega ning palkade ja pensionide sügavate kärbetega, on finantssektor ikka veel suuresti vabastatud oma tegevuste ja tehingute maksustamisest.

– Finantstehingute tohutu kasv viimasel aastakümnel ja pöördumine pikaajalistelt investeeringutelt lühiajalise lähenemisviisi ja äärmiselt spekulatiivsete ning riskantsete tehingute, eriti niisuguste tegevuste nagu välkkauplemine, juurde näitavad selgelt finantssektori põhirolli nihet reaalmajanduse vajaduste rahastamiselt operatsioonidele, millel ei ole mingit tootlikku mõju ja mis võivad tõsiselt häirida turuhindu ja riikide majanduste toimimist.

– Praegused sügavad rahanduslikud raskused enamikus ELi liikmesriikides takistavad oluliselt liikmesriike ja ELi käsitlemast eelseisvaid olulisi probleeme, nagu nt majanduskasvu rahastamine, jätkusuutlik ja sotsiaalne areng, kliimamuutuse vastu võitlemine ja arenguabi rahastamine. Traditsiooniliste maksustamisvahendite määrade ja kohaldamisala suurendamine ja riiklike kulutuste edasised kärped ei saa olla piisav ega jätkusuutlik lahendus nende probleemide lahendamiseks. Seetõttu on vaja progressiivseid maksustamisvahendeid, mis suudavad nihutada maksukoormust töölt ja tootlikelt investeeringutelt sektoritesse, millel on olulisi negatiivseid välismõjusid reaalmajandusele.

Sellest vaatepunktist on arutelu finantstehingute maksu kehtestamise üle saanud asjakohasemaks kui iial varem. Võrreldes muude traditsiooniliste maksustamisvahenditega ja erinevate majanduspoliitika suundadega on finantstehingute maksul mitmefunktsioonilisuse eelis:

– see võib luua olulisi uusi tulusid (hiljutiste hinnangute kohaselt kuni 57 miljardit eurot, kui seda rakendatakse ELi tasandil);

– see võib nihutada koormuse negatiivsete välismõjudega tegevustele, nt välkkauplemine ja äärmiselt spekulatiivsed finantstehingud, tagades seega maksukoormuse õiglasema jaotuse;

– sellest võib saada negatiivne stiimul äärmiselt võimendavatele ja kahjulikele spekulatiivsetele tehingutele ning seega koos asjakohase reguleerimise ja järelevalvekorraga aidata kaasa turgude stabiliseerimisele ja sektori ümberorienteerimisele tootlikele pikaajalistele investeeringutele.

Vastavalt hiljutisele uuringule (Stephany Griffith Jonesi ja Avinash Persaudi „Finantstehingute maksud”) ning Euroopa Komisjoni läbivaadatud mõjuhinnangule eeldatakse, et finantstehingute maksu mõju ELi majanduskasvule jõuab positiivsele tasemele 0,25%,

– vähendades süsteemseid riske ja „mürakauplemise” taset koos välkkauplemisega, suudab finantstehingute maks anda olulise panuse tulevase kriisi tõenäosuse vähendamisesse. Et kriisi reaalsed kulud majanduskasvule on massiivsed, saab finantstehingute maks neid kulusid katta ja maksul võib olla positiivne mõju pikaajalisele majanduskasvule ELis;

– saades uueks rahastamisallikaks eelarve konsolideerimisele ja peamistele investeeringutele majanduskasvu ja tööhõivesse;

– nihutades maksukoormust muudele tegevustele. Sel teel võiks finantstehingute maks viia sissetuleku ja tööjõu maksustamise vähenemisele või väiksemale suurenemisele, stimuleerides seega tarbimist ja suurendades nõudlust.

Arvestades finantssektori ja selle teenuste globaliseerunud olemust, tuleks selleks, et finantstehingute maks saaks täielikult täita oma mitmefunktsioonilisust, maksu rakendada võimalikult laias ulatuses. Rahvusvahelise kokkuleppe puudumine teeb siiski vajalikuks, et maailma juhtivad majanduspartnerid võtaksid tõhustatuma rolli. EL kujutab endast praegu maailma suurimat finantsturgu ja sellisena on tal kohustus teha esimene samm, kooskõlastades hästi kujundatud ja kergesti rakendatava finantstehingute maksu loomist, mis annab tugevama impulsi protsessile, mis on suunatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisele.

Oma resolutsiooniga uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (P7_TA-PROV(2011)0080) märkis Euroopa Parlament, et „EL peaks edendama finantstehingumaksu kehtestamist ülemaailmsel tasandil; kui see ei õnnestu, peaks EL esimese sammuna võtma finantstehingumaksu kasutusele Euroopa tasandil”, ja palus komisjonil „koostada kiiresti teostatavusuuring, milles arvestatakse vajadust ülemaailmselt võrdsete võimaluste järele, ja esitada konkreetsed õigusakti ettepanekud”.

Seepeale esitas Euroopa Komisjon oma mõjuhinnangu, milles langetati otsus kogu ELi hõlmava finantstehingute maksu kehtestamise teostatavuse kasuks, koos oma seadusandliku ettepanekuga.

Hästi kujundatud ja kergesti rakendatav finantstehingute maks

Peamised väljakutsed seoses ELi-põhise finantstehingute maksu kehtestamisega on:

– vältida tehingute üleminekut mitte-ELi jurisdiktsioonidesse,

– ennetada maksustamise vältimist

– vältida kulude nihkumist tarbijatele ja kodanikele.

Nagu igas maksustamisvahendis on maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise minimaalseks muutmise viis soovimatu tegevuse muutmine suure tulu ja vähese riskiga ettevõtmisest vähese tulu ja suure riskiga ettevõtmiseks. Finantstehingute maksu korral tähendab see mõõdukat maksumäära, et muuta maksustamise vältimine vähetulusaks ettevõtmiseks, ja ränkade tagajärgede jõustamist rikkumise korral, et teha see riskantseks.

Eri jurisdiktsioonides üle maailma on rakendatud mitmeid erinevaid finantstehingute maksu laadi vahendeid, kuid eelkõige tempelmaksude (mida peab maksma tehingu vastaspool siseriikliku väärtpaberi omandiõiguse üleminekul) juhtum on siiani suurim edulugu, kuivõrd nende vältimine on osutunud väga keeruliseks ja need loovad jurisdiktsioonides, kus nad kehtivad, märkimisväärset tulu.

Komisjoni ettepanekut peamised aspektid

Euroopa Parlament tervitab komisjoni otsust esitada seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse finantstehingute maks, toetades täielikult peaargumentatsiooni, mille Euroopa Parlament esitas oma resolutsioonis uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (P7_TA-PROV (2011)0080).

· Direktiivi reguleerimisala

Komisjoni ettepanek hõlmab tehinguid, mis hõlmavad kõiki eri liiki väärtpabereid (aktsiad, omandiväärtpaberid, võlakirjad ja nendega seotud tuletisinstrumendid) ning samuti igat liiki kauplemist reguleeritud ja reguleerimata platvormidel. Võlakirjade ja aktsiate (kuid mitte neil põhinevate tuletisinstrumentide) esmaturu väljajätmine võimaldab jätta puutumata reaalmaailma kapitali suurendamise vajadused.

Maksu kohaldamisala piirdub finantseerimisasutustega, mis tegutsevad kas enda või teise isiku arvel. Riiklikud keskpangad, Euroopa Keskpank ja ELi loodud asutused on ainsad välja jäetud finantseerimisasutused ja seda õigusega, et vältida soovimatuid välismõjusid rahapoliitikale või finantssektori refinantseerimisvõimalusi. Siiski tuleb selgeks teha, et see erand kehtib niikaua, kuni nende üksuste tehingud vastavad nende peamisele avalikule funktsioonile.

· Residentsuse põhimõte

Komisjoni ettepanek kasutab tehingu vastaspoole residentsust liikmesriigi territooriumil maksu sissenõudmise tingimusena.

See hõlmab kõiki ELi residentidest finantseerimisasutuste tehinguid, kuid mitte kõiki ELi päritolu finantsinstrumente. Sel teel maksustatakse ELi finantseerimisasutuse tehingut mitte-ELi finantsinstrumendiga, positiivsete mõjudega, mis sellel võib olla mitte-ELi instrumentide turule, kuid mitte-ELi asutuste tehinguid ELi instrumentidega ei maksustata, pannes seega ELi asutused ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

· Emiteerimise põhimõte

Parim viis vältida õiguslikke lünki ja ebasoodsaid konkurentsiolukordi oleks järgida tempelmaksude näidet ja kehtestada maks igale tehingule finantsinstrumendiga, mille on emiteerinud üksus liikmesriigi või ELi territooriumil. Siiski, kuigi see on täielikult kohaldatav võlakirjade ja aktsiate suhtes, võib see põhjustada mõningaid probleeme selliste tuletisinstrumentide puhul nagu vahetuslepingud, kus on emiteerimist raske kindlaks määrata.

Et täielikult käsitleda seda problemaatikat, oleks parim valik ühendada mõlemad põhimõtted ja teha ettepanek täiendava tingimuse kohta artiklis 3 seoses emiteerimise kohaga. Sel teel makstakse maksu, niikaua kuni üks artikli 3 tingimustest on täidetud.

Et kasutada ära kõiki emiteerimise põhimõtte eeliseid, tuleb maksu tasumise seos lepingu õigusliku jõustatavusega samuti lisada õigusliku tagajärjena.

· Maksumäärad

Et maks oleks kergesti rakendatav ja et vältida moonutusi siseturul, peaksid ettenähtud maksumäärad olema kergesti rakendatavad ja kajastama finantsinstrumentide erinevaid omadusi.

Komisjoni ettepanek rakendada minimaalset määra 0,1% aktsiatele ja võlakirjadele ning 0,01% tuletisinstrumentidele järgib tõepoolest neid põhimõtteid. Mõlemad maksumäärad on suhteliselt madalad ja samal ajal tagavad harmoniseerimise miinimumtaseme kõige vähem moonutaval viisil ja võimaldavad paindlikkust juhul, kui liikmesriik peab asjakohaseks neist kaugemale liikuda.

Varade liikide eristamine on õigustatud, sest aktsiatel ja võlakirjadel on sarnasem turukäitumine võrreldes tuletisinstrumentidega.

Tuletisinstrumentide puhul on nende väärtuse hindamine palju keerulisem, otsus valida nimiväärtus – mis võib olla oluliselt kõrgem kui tuletisinstrumendi tegelik turuväärtus – õigustab madalama maksumäära valimist.

· Geograafiline ulatus

Direktiivi vastuvõtmine ühehäälselt on parim viis rakendada ettepanekut, et vältida moonutusi ja et integreerida veelgi finantsturgusid ELis.

Sellele vaatamata, arvestades, et mitu finantstehingute maksu laadi maksundusvahendit juba kehtib mitmes liikmesriigis või nende üle peetakse aru, peaks EL kiirendama protsessi, et kõrvaldada moonutused asjaomastes valdkondades. Seetõttu, kui direktiivi vastuvõtmine ei ole teostatav ühehäälsuse nõude alusel, saavad liikmesriigid kehtestada käesoleva direktiivi õigusnorme tõhustatud koostöö eeskirjade kohaselt.

· Tulude haldamine

Komisjoni ettepanekus ei ole otseseid viiteid tulude haldamisele. Raportis märgitakse, et praegu arutatav seadusandlik ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2014–2020 näeb ette, et osa finantstehingute maksu tuludest saab ELi omavahenditeks. Finantstehingute maksu tulusid saaks ka siduda konkreetsete ELi poliitikavaldkondade ja avalike hüvedega, nende hulgas arenguabi eesmärkide rahastamine, võitlus kliimamuutuse vastu, jätkusuutlik areng ja sotsiaalne heaoluriik ELis, või riikide eelarve rahastamisega, eelkõige viisina toetada eelarve konsolideerimise jõupingutusi.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (30.3.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ
(COM(2011)0594 – C7‑0355/2011 – 2011/0261(CNS))

Arvamuse koostaja: Ricardo Cortés Lastra

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks.

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et ohjeldataks eelkõige kaubaturgudel toimuvat spekuleerimist ning piirataks sel teel toiduainete hinna volatiilsust ja selle mõju toiduga kindlustatusele, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmeid, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks, nagu avalike hüvede ja liidu arengupoliitika rahastamine, mis on suunatud eelkõige aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Tulust, mis saadakse finantstehingute maksust − mille eesmärk on jõukus võrdsemalt ja õiglasemalt ümber jaotada − peaksid arengumaad saama täiendavaid vahendeid sotsiaalprogrammide rahastamiseks ja see peaks täiendama vahendeid, mis saadakse riikide kohustusest eraldada arenguabiks 0,7% kogurahvatulust, ja sellest tuleks rahastada avalikke hüvesid, nagu liidu arengupoliitika, vaesuse vähendamine ja kliimamuutuse vastu võitlemine arengumaades. Need eesmärgid peaksid jääma selle uue tuluallika oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel.

(12) Selleks et maks oleks suunatud pigem finantssektorile kui elanikele ja arvestades et finantseerimisasutused teevad finantsturgudel enamiku tehingutest, tuleks maksu kohaldada kõnealuste asutuste suhtes sellest olenemata, kas nad kauplevad oma nimel, teiste isikute nimel või oma arvel või teiste isikute arvel. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et finantseerimisasutuse poolt igal aastal finantstehingute maksuna tasutav summa ei jääks kaudselt ikkagi kõnealuse asutuse klientide kanda.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid nõupidamisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise nõukogule.

(16) Selleks et oleks võimalik vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatud finantstegevus moodustab olulise osa ettevõtja tegevusest (et ettevõtet saaks käsitada finantseerimisasutusena käesoleva direktiivi eesmärgil), ning et saaks vastu võtta maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja kuritarvitamist käsitlevad üksikasjalikumad eeskirjad, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga määrata kindlaks sellekohased vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide ja teiste sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Juhul kui ELi 27 liikmesriiki kokkuleppele ei jõua, peaksid finantstehingute maksu kehtestada soovivad liikmesriigid edasi liikuma, taotledes ametlikult tõhustatud koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 329 kohaselt. Euroopa Parlament peaks andma kiiresti oma nõusoleku, tingimusel et kõnealused liikmesriigid kohustuvad võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 333 lõike 2 alusel vastu otsuse, mis näeb ette, et nad tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tõhustatud koostöö

 

Juhul kui ELi 27 liikmesriiki kokkuleppele ei jõua, liiguvad finantstehingute maksu kehtestada soovivad liikmesriigid edasi, taotledes ametlikult tõhustatud koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 329 kohaselt. Euroopa Parlament annab kiiresti oma nõusoleku, tingimusel et kõnealused liikmesriigid kohustuvad võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 333 lõike 2 alusel vastu otsuse, mis näeb ette, et nad tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil.

Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele, põhitarbeainete ja toiduainetega spekuleerimisele ja maksuparadiiside vastu võitlemisele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Tulude kandmine ELi eelarvesse omavahenditena

 

Osa liidu finantstehingute maksust laekuvatest tuludest tuleks kanda ELi eelarvesse omavahenditena, millest märkimisväärne osa tuleks investeerida liidu arengukoostööpoliitikasse ja kliimamuutuse vastu võitlemisse arengumaades.

MENETLUS

Pealkiri

Finantstehingute maksu ühine süsteem ja direktiivi 2008/7/EÜ muutmine

Viited

COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Ricardo Cortés Lastra

25.1.2012

 

 

 

Endine arvamuse koostaja

Ricardo Cortés Lastra

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.2.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Enrique Guerrero Salom, Edvard Kožušník, Cristian Dan Preda, Patrizia Toia

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (29.3.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ
(COM(2011)0594 – C7‑0355/2011 – 2011/0261(CNS))

Arvamuse koostaja: Anne E. Jensen

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Komisjon tegi ettepaneku kehtestada ELi tasandil finantstehingute maks, mida saaks seejärel tervikuna või osaliselt kasutada ELi eelarve omavahendina.

Ettepanekus soovitatakse kehtestada minimaalsed finantstehingute maksumäärad järgmiselt:

· 0,1% tehingute puhul, mis ei ole seotud tuletislepingutega, ja

· 0,01% tuletislepingutega seotud tehingute puhul.

Eelarve ja sellega seonduv:

Praegu laekub ligikaudu 85% ELi tuludest liikmesriikide eelarvetest ja mitte omavahenditest. See on vastuolus mitte ainult Lissaboni lepingu sätetega[1], vaid ka Rooma lepingu sätete ja mõttega[2]. Kui Euroopa ühendused 1957. aastal asutati, pidi kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest saama üleminekuaja rahastamisvahend. Kuigi need asendati 1970tel tõeliste omavahenditega, võeti liikmesriikide osamaksed 1988. aastal siiski jälle kasutusele, et kompenseerida omavahenditest saadud tulu vähenemine. Samas tasub märkimist, et siis oli kogurahvatulul põhinevate omavahendite osakaal kõigis ELi tuludes vaid 10%. Selline areng on järkjärgult toonud nn õiglase tagasimakse loogika iga ELi eelarvet puudutava otsuse keskmesse ja võimaldanud tekkida pikal tagasimaksete ja õigustamata erandite nimekirjal.

Seetõttu on vaja praegust omavahendite süsteemi reformida, et teha lõpp nn õiglase tagasimakse lähenemisele ja tagada ELile stabiilne ning piisav tuluallikas ning ühtlasi toetada eemaldumist praegusest tagasimaksete ja vähendamiste süsteemist ELi eelarve tulude poolel.

Majandusraskuste ajal tasub ka meelde tuletada, et Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis toonitanud omavahendite tähtsust vahendina, millega tagatakse ELile piisavad rahalised vahendid võetud kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, ilma et tingimata tuleks ELi eelarvet suurendada[3].

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Parlament loetles oma resolutsioonis Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta[4] rea kriteeriume, mida kasutada võimalike omavahendite sobivuse hindamisel, nimelt piisavus, stabiilsus, nähtavus ja lihtsus, madalad tegevuskulud, vahendite tõhus eraldamine, vertikaalne ja horisontaalne võrdsus ning õiglased osamaksed.

Komisjoni käesolev ettepanek finantstehingute maksu kehtestamiseks vastab enamikule neist kriteeriumitest. Sellest võiks saada ELi eelarve tuluallikas (komisjoni ettepaneku kohaselt võiks finantstehingute maksust aastaks 2020 omavahendina kasutada ligikaudu 54,2 miljardit eurot aastas). Ka on see maks nähtav investoritele ja finantsturu osalistele, piisavalt lihtne, madalate tegevuskuludega ja kerge koguda ning tagab vertikaalse ja horisontaalse võrdsuse ning õiglased osamaksed. Ka ei tohiks finantstehingute maks suurendada kodanike maksukoormust ning säilib liikmesriikide sõltumatu maksupoliitika.

Märkida tuleks ka seda, et ELi kodanikud toetavad finantstehingute maksu kehtestamist, mida kinnitavad Eurobaromeetri 2011. aasta juuni uuringu tulemused, millest nähtus, et 61% Euroopa elanikkonnast toetab sellist maksu ja neist 81% sooviks, et seda kohaldataks kogu ELis[5].

Finantstehingute maksu kasutamine omavahendina eeldaks selle kohaldamist kõigis 27 liikmesriigis.

Raportöör soovib toonitada, et perioodi 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet ei saa sõlmida, jõudmata poliitilisele kokkuleppele omavahendite süsteemi reformimises, kuna eelarve on ühtne ja tulude ja kulude pool on teineteisest sõltuvad. Raportöör sooviks siinjuures meelde tuletada, et omavahendite süsteemi rakendusmeetmete vastuvõtmine eeldab Euroopa Parlamendi heakskiitu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Liidu poliitiliste eesmärkide ja ELi eelarve paremaks kooskõlla viimiseks tuleks finantstehingute maksust kogutavaid rahalisi vahendeid kasutada täies mahus või vähemalt osaliselt ELi eelarve tuludena.

Selgitus

Kogu ELi hõlmav finantstehingute maks võiks olla vahend praeguse tagasimaksete ja vähendamiste süsteemi kaotamiseks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriigid tagavad selle, et liidu omavahendina kasutatav osa finantstehingute maksust kantakse ELi eelarvesse nõukogu määruse (EL) nr …/2012 [meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid] kohaselt.

Selgitus

Kogu ELi hõlmav finantstehingute maks võiks olla vahend praeguse tagasimaksete ja vähendamiste süsteemi kaotamiseks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

MENETLUS

Pealkiri

Finantstehingute maksu ühine süsteem ja direktiivi 2008/7/EÜ muutmine

Viited

COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Anne E. Jensen

16.2.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Carl Haglund, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Potito Salatto, Derek Vaughan, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Frédéric Daerden, Jan Mulder, Georgios Papastamkos, Paul Rübig, Georgios Stavrakakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jens Rohde

  • [1]  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 esimene lõik: „Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.”
  • [2]  Rooma lepingu artikkel 201: „Komisjon uurib tingimusi, mille kohaselt võib artiklis 200 sätestatud liikmesriikide osamakse asendada ühenduse omavahenditega, eelkõige ühisest tollitariifistikust peale selle lõplikku kehtestamist laekunud tuludega. Selleks esitab komisjon nõukogule ettepanekuid.”
  • [3]  Eelkõige järgmised resolutsioonid:
                   P6_TA(2007)0098, vastu võetud 29. märtsil 2007;
                   P7 TA (2011) 0080, vastu võetud 8. märtsil 2011;
                   P7 TA (2010) 0056, vastu võetud 10. märtsil 2010;
                   P7 TA (2010) 0089, vastu võetud 25. märtsil 2010;
                   P7_TA-PROV(2010)0433, vastu võetud 25. novembril 2010;
                   P7_TA-PROV(2010)0475, vastu võetud 15. detsembril 2010;
                   P7_TA-PROV(2011)0266, vastu võetud 8. juunil 2011;
                   P7_TA-PROV(2011)0327, vastu võetud 6. juulil 2011.
  • [4]  P6_TA(2007)0098, vastu võetud 29. märtsil 2007.
  • [5]  Euroopa Parlamendi Eurobaromeeter (EB Parlemeter 75.2); vastu võetud 22. juunil 2011: http://www.europarl.europa.eu/pdf/eurobarometre/2011/juin/22062011/eb752_financial_crisis_analytical_synthesis_en.pdf.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (20.3.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ
(COM(2011)0594 – C7‑0355/2011 – 2011/0261(CNS))

Arvamuse koostaja: Frank Engel

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek kehtestada finantstehingute maks on vastus üle kogu Euroopa Liidu esitatud korduvatele üleskutsetele nõuda finantssektorilt panust jätkuva kriisi kulude katmisse. Arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepaneku üle, kuna ka Euroopa Parlament nõudis meetmete võtmist selles valdkonnas.

Finantstehingute maks on iseenesest ühtse turu osa. Finantstehingute maksu ELi õiguslikul raamistikul on kahekordne eesmärk: õiglus, kuna finantstehingud on erinevalt kõigist muudest majandustehingutest suures osas maksustamata, ja 2) ühtlustamine, kuna Euroopas peab valitsema finantstehingute maksustamise suhtes üks lähenemine ja isegi kui maksumäärad ei ole kõikjal ELis ühesugused, siis on need vähemalt võrreldavad ja kehtestatud ühtse miinimumi alusel.

Finantstehingute maks on ka tihedalt seotud eesmärgiga vabastada ühtse turu täielik potentsiaal, et saavutada Euroopas jälle majanduskasv ning seeläbi võimaldada meil saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgid. Ühtne turg vajab investeeringuid ja need peaksid tulema Euroopa rahastamisallikatest. Seetõttu aitab finantstehingute maks, mis laekub Euroopa Liidu eelarvesse, koguda neid rahalisi vahendeid, mida on vaja järjepidevate ELi investeeringute tegemiseks liidu oma majanduse arendamiseks.

Seetõttu on ilmne, et finantstehingute maksu tuleb kohaldada kogu ELi territooriumil. ELil on ühtne turg ja tal on eelarve – euroalal neid ei ole. ELi eelarvesse laekuv finantstehingute maks on seega dünaamiline ühtse turu vahend ja seda ei saa kohaldada muidu kui üle kogu liidu ja seda tuleb rakendada kõigis suurtes Euroopa finantskeskustes. Iga erand selle põhimõtte kohaldamisel tooks kaasa ühtse turu toimimise vastuvõetamatud moonutused.

Finantstehingute maks peab andma piisavalt tulu, et täita oma rolli poliitilise vahendina kriisist ülesaamiseks. Samas ei või maks viia selliste finantsvahendite ja institutsioonide mujale viimiseni, mis on Euroopa finantstööstuse tunnusmärkideks või millel on Euroopa finantskeskuste jaoks eriline arengupotentsiaal. Maks ei või ka takistada selliste investeerimisvahendite toimimist, mida EL vajab majandusarengu tagamiseks ja pensionile siirdunud kodanike tulude õiglaseks asendamiseks.

Sellest tulenevalt teeb arvamuse koostaja ettepaneku kohaldada eurofondide õigusaktidega kaetud investeerimisfondide ja pensionifondide suhtes maksustamise määra osas eri kohtlemist – asjakohane oleks alandatud maksumäär 0,01%.

Struktureeritud finantstooted, mis ei ole ühegi tehinguosalise jaoks sugugi läbipaistvad, ning nende kuritarvitamine on aidanud kaasa finantsturgude ebastabiilsusele Ameerika kinnisvaramulli lõhkemise järel. Kauplemine selliste vahenditega on intensiivne ja mahud tohutud ning seetõttu on nende maksustamiselt saadav oodatav tulu märkimisväärne. Kui maksustamine peaks viima teatud osa tuletisinstrumentidega kauplemise, k.a välkkauplemise kategoorias, turu ümberpaigutumiseni, ei kahjustaks see Euroopa ühtse kapitalituru arengut.

Seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada maksustamise baasmäära 0,1%, mistõttu arvamuse koostaja teeb ettepaneku kohaldada seda määra tuletisinstrumentide lepingutega seotud finantstehingutele.

Komisjoni mõjuhinnangut on pärast selle esmakordset esitlemist Euroopa Parlamendile täiendatud, ilma et ei siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ega arvamuse koostajat oleks teavitatud komisoni täiendavate või uute leidude sisust. Seetõttu taunib arvamuse koostaja seda, et parlamendi komisjonil ei olnud võimalik kaaluda kõige hiljutisemate hinnangute sisu. Võib siiski oletada, et turu ümberpaigutumise ohtu ja finantstehingute maksu oodatavat mõju Euroopa Liidu majanduskasvule on kontrollitud, mille tulemusel on saadud selgelt vähem negatiivne pilt kui avaldatud mõjuhinnangus. Eespool nimetatut arvesse võttes saab finantstehingute maksu asjakohasusest ja tähtsusest ühtse turu eesmärkide täitmisel mitte ainult selle arvamuse, vaid Euroopa Parlamendi kui terviku arvamuse keskne osa.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks.

(1) Hiljutise finantskriisi tõttu on kõigil valitsemistasanditel arutatud võimaliku täiendava maksu, eelkõige finantstehingute maksu kehtestamist finantssektoris. Nende arutelude aluseks on soov tagada, et finantssektor annaks oma panuse kriisi kulude katmisse ja et võrreldes teiste sektoritega maksustataks kõnealust sektorit tulevikus õiglaselt, et piirataks finantseerimisasutuste stiimuleid tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendataks reguleerivaid meetmed, mille eesmärk on hoida ära tulevased kriisid, ning loodaks täiendavat tulu üldeelarve või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks, mille eesmärgiks on majanduskasv.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Euroopa Liidus tasakaalustatud ja hästi toimiva finantstehingute maksu kehtestamine peaks tugevdama rahvusvahelisi jõupingutusi ülemaailmsel tasandil sarnaste vahendite vastuvõtmise edendamiseks. Seetõttu peaks liit võtma selles osas juhtrolli.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, on liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

(2) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, suurem solidaarsus ja õiglus, samuti selleks, et vältida konkurentsimoonutusi, on liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi ELis ja investeeringute jaotumise moonutusi liidu finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Finantstehingute maksu üks peamine otstarve peaks olema hoida ära liiga riskantseid tehinguid ning tuua finantsteenuste sektor tagasi tootliku majanduse teenistusse.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Finantstehingute maks peaks hõlmama järgmisi põhimõtteid:

 

– vääringustamise põhimõte: maksuga maksustatakse kõik eurodes või mis tahes ELi liikmesriigi vääringus vääringustatud instrumendid;

 

– kauplemise põhimõte: maksuga maksustatakse finantstehingud, mis tulenevad mis tahes varast, millega kauplemine on liidu turul lubatud, ja

 

– vahendamise põhimõte: maksuga maksustatakse kõik finantstehingud, mille raames tegutseb vahendajana liidu resident.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) I lisas esitatud finantsinstrumentide määratlus hõlmab ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid. See tähendab, et finantsinstrumendid on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) aktsiad ja osakud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 1 lõikes 2, ning alternatiivsed investeerimisfondid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 20011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010) artikli 4 lõike 1 punktis a. Seepärast on kõnealuste instrumentide märkimine ja tagasivõtmine tehingud, mida tuleks finantstehingute maksuga maksustada.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) I lisas esitatud finantsinstrumentide määratlus hõlmab ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid. See tähendab, et finantsinstrumendid on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) aktsiad ja osakud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 1 lõikes 2, ning alternatiivsed investeerimisfondid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 20011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010) artikli 4 lõike 1 punktis a. Seepärast on kõnealuste instrumentide märkimine ja tagasivõtmine tehingud, mida tuleks finantstehingute maksuga maksustada. Eurofondide eriline olemus ja nende olulisus siseturu potentsiaali täieliku kasutuselevõtmise seisukohalt siiski õigustavad nende suhtes erilise madalama maksumäära kohaldamist. Sama kehtib pensionifondide või tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta)1 artikli 6 punktis a.

 

__________

 

1. ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Võrdse kohtlemise huvides tuleks iga tehingukategooria (ühelt poolt muude finantsinstrumentide kui tuletisinstrumentidega kauplemine ning teiselt poolt tuletislepingute ostmine/müümine, võõrandamine, sõlmimine ja muutmine) suhtes kohaldada ühtset maksumäära.

(11) Liiga riskantsete finantstehingute vähendamise ja seega tulevaste kriiside ennetamise huvides tuleks eriti suure riskiga finantstoodete suhtes kohaldada suuremat maksumäära kui vähem spekulatiivsete toodete suhtes.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada residentsuse põhimõttel, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu.

(13) Finantstehingute maksu tuleks kohaldada residentsuse põhimõttel, täiendades seda emiteerimise ja omandiõiguse põhimõtetega, arvestades finantstehingute suurt mobiilsust ja selleks et vähendada maksude vältimise ohtu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine. Samas peavad määrad olema piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.

(14) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustamine, nii et finantssektor annaks asjakohase panuse majanduskriisi kulude katmisse, tugevdades sel viisil reaalmajandust. Samas peavad kõnealused määrad olema ühtse ülemaailmse finantstehingute maksu korra rakendamiseni piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Komisjon võttis 29. juunil 2011 vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta eesmärgiga asendada liidu eelarve rahastamise praegune süsteem uue süsteemiga, kasutades täies mahus ära Euroopa Liidu toimimise lepinguga kehtestatud võimalusi. Ettepanekus nähti finantstehingute maksus võimalikku uut ELi eelarvesse laekuvat omavahendit. Finantstehingute maks võimaldaks kasutada täiendavaid eelarvetulusid majanduskasvu edendavaks poliitikaks eesmärgiga saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgid ning see tugevdaks siseturu potentsiaali. Komisjon võttis 9. novembril 2011 vastu muudetud ettepaneku, millega viimistleti ja täiendati 29. juunil esitatud ettepanekut, tagades sidususe selle direktiiviga ja selgitades, kuidas komisjon kavatseb kasutada finantstehingute maksu ELi eelarve omavahendina.

Selgitus

Euroopa finantstehingute maksust saadav tulu peab laekuma ELi üldeelarvesse, kuna see on loogiline omavahend ja saadud tulu saab kasutada ühtse turu lõpuleviimise edendamiseks ning kasvustrateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks sihtotstarbelise investeerimispoliitika rakendamise kaudu. Komisjon kavatseb esitada ettepaneku, mis valmistab ette sellise korra kehtestamise. Seetõttu peab direktiivis sisalduma selgesõnaline viide finantstehingute maksust saadava tulu laekumise kohta ELi üldeelarvesse ja seos omavahendite ettepanekuga.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Maksutulu laekumine Euroopa Liidu eelarvesse. Finantstehingute maksust saadav tulu laekub Euroopa Liidu üldeelarvesse, et saavutada selle strateegilised eesmärgid. Arutelu selle jaotumise üle üldeelarves peaks toimuma muus kontekstis, eelkõige mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitleva ettepaneku raames.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Direktiiv peab jõustuma väga kiiresti ja kooskõlastatult finantsturgude reguleerimise muude meetmetega ning sellega tuleb edendada siseturu toimimist ja luua õigusindlus. Direktiiv tuleks seetõttu üle võtta 2012. aasta lõpuks.

Selgitus

Arvestades asjaolu, et finantstehingute maksu tuleb käsitleda osana poliitilistest püüdlustest reguleerida finantsturge, saada üle kriisist ja stimuleerida ühtset turgu, et edendada reaalmaanduse kasvu, on soovitatav seda võimalikult kiiresti kohaldada. See on vajalik ka õiguskindluse saavutamise seisukohalt, eriti seetõttu, et üksikud liikmesriigid kaaluvad sarnase instrumendi ühepoolset kehtestamist. Seetõttu tuleks direktiiv üle võtta 2012. aasta lõpuks ja see peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) Komisjonil peaks olema võimalik direktiiv läbi vaadata ja teha ettepanek see määrusega asendada, eriti kui tundub, et selle siseturu ja ühtlustamisega seotud eesmärkide saavutamine oleks määrusega tõenäolisem.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi finantstehingute suhtes tingimusel, et vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja et liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi finantstehingute, sh valuuta hetketuru tehingute ja elukindlustuste suhtes, mis vastavad mõnele järgmistest tingimustest:

 

(a) vähemalt üks tehingu osapool asub liikmesriigis ja liikmesriigi territooriumil asuv finantstehingus osalev finantseerimisasutus tegutseb kas enda arvel või teise isiku arvel või enda nimel või tehingu osapoole nimel;

 

(b) tehingu sihtinstrumendi on emiteerinud liidus asutatud üksus.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse tagada see, et ettepanek hõlmaks ka väärtpaberite emiteerimist, mille abil ennetatakse majandustegevuse võimalikku ümberpaigutumist ja välditakse liiduväliste asutustega võrreldes Euroopa finantseerimisasutuste ebasoodsamasse olukorda seadmist liidus emiteeritud instrumentidega kauplemisel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tehingud liikmesriikide keskpankadega.

(d) tehingud liikmesriikide keskpankadega, piirkondlike, kohalike või muude asutustega.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) ta on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteeritud finantsinstrumendiga seotud finantstehingu osapool.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Emiteerimise põhimõte

 

1. Käesoleva direktiivi tähenduses on finantsinstrument emiteeritud liikmesriigi või liidu territooriumil, kui selle on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

 

2. Tuletislepingu puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui viite- või alusinstrumendi on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

 

3. Struktureeritud instrumendi puhul on liikmesriigi või liidu territooriumil emiteerimise tingimus täidetud, kui struktureeritud instrumendi aluseks või tagatiseks on oluline hulk varasid või finantsinstrumente ja tuletisinstrumente, mis viitavad finantsinstrumentidele, mille on emiteerinud liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused määrad ei ole madalamad kui:

Kõnealused määrad ei ole madalamad kui:

(a) 0,1 % artiklis 5 nimetatud finantstehingute puhul;

(a) 0,1 % artiklis 5 nimetatud finantstehingute puhul;

 

i. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)1 artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) aktsiate ja osakutega seotud finantstehingute suhtes kohaldatakse maksumäära, mis on vähemalt 0,05%;

 

ii. finantstehingute puhul, mis on seotud pensionifondi või direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punktis a määratletud tööandjapensioni kogumisasutuse aktsiate ja osakutega, kohaldatakse maksumäära, mis on vähemalt 0,05%;

(b) 0,01 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul;

(b) 0,05 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul;

 

____________

 

1 ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tehingu iga osapool tehakse solidaarselt vastutavaks finantseerimisasutuse poolt asjaomaselt makselt tasumisele kuuluva maksu maksmise eest, kui finantseerimisasutus ei ole tasumisele kuuluvat maksu maksnud artikli 10 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul.

3. Tehingu iga osapool, välja arvatud isikud, kes ei ole finantseerimisasutused, tehakse solidaarselt vastutavaks finantseerimisasutuse poolt asjaomaselt makselt tasumisele kuuluva maksu maksmise eest, kui finantseerimisasutus ei ole tasumisele kuuluvat maksu maksnud artikli 10 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul.

Selgitus

Ettepaneku põhimõte on vabastada maksu tasumisest ja maksu tagajärgedest üksikisikud ja muud kui finantseerimisasutused. Samal põhimõttel ei peaks nad vastutama maksu tasumise eest juhul, kui tehingu teine osapool rikub eeskirju.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Finantstehingut, mille puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, käsitatakse õiguslikult jõustamatuna ja see ei too kaasa aluseks oleva vara omandiõiguse üleandmist.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Maksutulu laekumine Euroopa Liidu eelarvesse

 

Finantstehingute maksust saadav tulu laekub Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Selgitus

Euroopa finantstehingute maksust saadav tulu peab laekuma ELi üldeelarvesse, kuna see on loogiline omavahend ja saadud tulu saab kasutada ühtse turu lõpuleviimise edendamiseks ning kasvustrateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks sihtotstarbelise investeerimispoliitika rakendamise kaudu. Komisjon kavatseb esitada ettepaneku, mis valmistab ette sellise korra kehtestamise. Seetõttu peab direktiivis sisalduma selgesõnaline viide finantstehingute maksust saadava tulu laekumise kohta ELi üldeelarvesse ja seos omavahendite ettepanekuga.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus nimetatud komisjoni esimeses aruandes käsitletakse ka seda, kas on teostatav käesoleva direktiivi asendamine ühtset finantstehingute maksusüsteemi käsitleva määrusega, mis sisaldab ka ühtsete fikseeritud maksumäärade kehtestamist igas finantstehingute kategoorias kogu liidus.

Selgitus

Kuna Euroopa finantstehingute maksu kehtestamisel on selge ühtlustamise eesmärk ühtse turu raamistikus, kerkib loogiline küsimus, et äkki oleks määrus selle kehtestamiseks asjakohasem õiguslik vahend kui direktiiv. Määrusega võiks kehtestada ühtse maksustamismäära igas finantstehingute kategoorias kogu liidus ja tehnilised eeskirjad finantstehingute maksu tulu laekumiseks liidu üldeelarvesse.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2013. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning käesoleva direktiivi ja nende normide vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2012. Liikmesriigid edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2014.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2013.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Selgitus

Arvestades asjaolu, et finantstehingute maksu tuleb käsitleda osana poliitilistest püüdlustest reguleerida finantsturge, saada üle kriisist ja stimuleerida ühtset turgu, et edendada reaalmaanduse kasvu, on soovitatav seda võimalikult kiiresti kohaldada. See on vajalik ka õiguskindluse saavutamise seisukohalt, eriti seetõttu, et üksikud liikmesriigid kaaluvad sarnase instrumendi ühepoolset kehtestamist. Seetõttu tuleks direktiiv üle võtta 2012. aasta lõpuks ja see peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013. Käesoleva muudatusettepanekuga kohandatakse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta, mis kiideti heaks 2011. aasta novembris.

MENETLUS

Pealkiri

Finantstehingute maksu ühine süsteem ja direktiivi 2008/7/EÜ muutmine

Viited

COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Frank Engel

17.10.2011

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.1.2012

29.2.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Gino Trematerra, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Simon Busuttil, Nessa Childers, Marielle Gallo, Morten Løkkegaard, Konstantinos Poupakis, Olle Schmidt, Ivo Strejček, Marc Tarabella, Sabine Verheyen

MENETLUS

Pealkiri

Finantstehingute maksu ühine süsteem ja direktiivi 2008/7/EÜ muutmine

Viited

COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

19.10.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.10.2011

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

25.10.2011

BUDG

25.10.2011

IMCO

25.10.2011

JURI

25.10.2011

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

21.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Anni Podimata

25.10.2011

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.1.2012

29.2.2012

26.3.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Pervenche Berès, Robert Goebbels, Thomas Händel, Sophia in ‘t Veld, Krišjānis Kariņš, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)

Christofer Fjellner, Jaroslav Paška

Esitamise kuupäev

3.5.2012