RAPORT Uue arengukoostöö kavandamine Ladina-Ameerikaga
4.5.2012 - (2011/2286(INI))
Arengukomisjon
Raportöör: Ricardo Cortés Lastra
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
uue arengukoostöö kavandamise kohta Ladina-Ameerikaga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse deklaratsioone, mis on vastu võetud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kuuel seni toimunud tippkohtumisel: Rio de Janeiros (28. ja 29. juunil 1999), Madridis (17. ja 18. mail 2002), Guadalajaras (28. ja 29. mail 2004), Viinis (12. ja 13. mail 2006), Limas (16. ja 17. mail 2008) ning Madridis (17. ja 18. mail 2010),
– võttes arvesse Ibero-Ameerika riigipeade ja valitsusjuhtide 21. tippkohtumisel 28. ja 29. oktoobril 2011. aastal Asunciónis (Paraguay) vastu võetud deklaratsiooni,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli ning Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsi, Cancunis toimunud 16. ja Durbanis toimunud 17. konverentsi tulemusi,
– võttes arvesse Monterrey deklaratsiooni (2002), arengu rahastamise Doha konverentsi (2008), Pariisi deklaratsiooni (2005) ja Accra tegevuskava (2008),
– võttes arvesse 8. septembril 2000 vastu võetud ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, milles esitatakse aastatuhande arengueesmärgid kriteeriumidena, mille rahvusvaheline üldsus on ühiselt kokku leppinud vaesuse likvideerimiseks,
– võttes arvesse 2011. aasta detsembris Busani kõrgetasemelisel arenguabi tõhususe teemalisel foorumil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava,
– võttes arvesse ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) ettevalmistusprotsessi,
– võttes arvesse 13. ja 14. mail 2009. aastal Prahas toimunud Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite 14. kohtumise ühisavaldust,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles on sätestatud, et „liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”,
– võttes arvesse Euroopa konsensust arengupoliitika küsimuses[1] ja eriti selle punkti 61, kus tunnustatakse keskmiste tuludega riikide tähtsust aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ja tuuakse välja raskused, mis esinevad nendes riikides, nagu ka keskmisest kõrgema sissetulekuga riikides,
– võttes arvesse 2007. aastal vastu võetud tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi ELi ja Ladina-Ameerika suhete kohta,
– võttes arvesse ELi ja Ladina-Ameerika 2010. aasta mai tippkohtumisel heaks kiidetud Madridi tegevuskava ja selle kuut teemavaldkonda: 1) teadus, uurimistegevus, innovatsioon ja tehnoloogia; 2) säästev areng, keskkond, kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus ja energia; 3) piirkondlik integratsioon ja koostalitlus sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamiseks; 4) ränne; 5) haridus ja tööhõive; 6) uimastid,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[2],
– võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2007. aasta dokumenti (E/2007/1417) piirkondliku programmitöö kohta Ladina-Ameerika jaoks (2007–2013) ja selle vahehindamist,
– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” (COM(2009)0495),
– võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2009. aasta teatist “Arengupoliitika sidusus: tervet Euroopa Liitu hõlmava poliitikaraamistiku kehtestamine” (COM(2009)0458) ning üldasjade ja välissuhete nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi arengupoliitika sidususe ja abi tõhususe tegevusraamistiku kohta,
– võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2010. aasta rohelist raamatut „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine” (COM(2010)0629),
– võttes arvesse komisjoni 13. oktoobril 2011 vastu võetud teatist „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (COM(2011)0637),
– võttes arvesse komisjoni 20. august 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegilise partnerluse poole" (KOM(2009)0433),
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamine” (COM(2011)0837, SEC(2011)1459, SEC(2011)1460),
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (COM(2011)0843, SEC(2011)1475, SEC(2011)1476),
– võtta arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500) ja komisjoni sama kuupäevaga dokumenti „Euroopa 2020. aasta eelarve: praegune rahastamissüsteem, probleemid, osalistega konsulteerimise tulemused ja eri valikuvõimalused horisontaalsete ja valdkondlike põhielementide kohta” (SEC(2011)0868),
– võttes arvesse ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „EL kui ülemaailmne partner: Uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele” (COM(2011)0865),
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (COM(2011)0840, SEC(2011)1469, SEC(2011)1470),
– võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (EuroLat) resolutsioone ning eelkõige 18. ja 19. mail 2011. aastal Montevideos Uruguays peetud viiendal korralisel täiskogu istungil vastu võetud resolutsioone Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kaubandussuhete väljavaadete kohta ning töökaitse ja tööhõivevõimaluste loomise – eriti naistele ja noortele – strateegia kohta, ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika julgeoleku- ja kaitsealaste suhete kohta,
– võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid käsitleva ühise strateegia ja globaalse partnerluse kohta[3], 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas,
– võttes arvesse oma resolutsioone ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga[4], ELi kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega[5] ja ELi arengupoliitika mõju suurendamise kohta[6],
– võttes arvesse uuringut ELi uue poliitika kohta arengukoostööks Ladina-Ameerikaga: rõhuasetus sotsiaalsel ühtekuuluvusel, piirkondlikul integratsioonil ja lõunapoolsete riikide omavahelisel koostööl (2011. aasta detsember),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0159/2012),
A. arvestades, et nagu on määratletud Lissaboni lepingus, on arengukoostöö üldine eesmärk kaotada vaesus ja edendada jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut, muuhulgas saavutada aastatuhande arengueesmärgid 2015. aastaks;
B. arvestades, et see piirkond kuulub keskmiste tuludega riikide rühma, mis on majanduskasvu ja parema sotsiaalpoliitika abil teinud märkimisväärseid edusamme vaesuse – 44 %-lt 33 %-ni kõigest ühe aastakümnega – ja ebavõrdsuse vähendamisel, kuid sellele vaatamata elab iga kolmas Ladina-Ameerika elanik veel allpool vaesuspiiri – kokku 180 miljonit inimest, kellest 52 miljonit peab toime tulema vähem kui kahe euroga päevas – ja et kümme selle piirkonna riiki on endiselt 15 maailma kõige suurema ebavõrdsusega riigi hulgas[7]; arvestades, et mõnes riigis on alatoitluse määr üle 20 % ja et 28 miljonit kodanikku ei oska lugeda ega kirjutada ning 44 miljonit inimest on väljaspool sotsiaalkaitsesüsteeme;
C. arvestades, et IMFi hinnangul oli keskmine SKP kasv Ladina-Ameerikas 2011. aastal 4,5 % ning praegu on teatav tõenäosus, et maailma majanduskasv 2012. aastal aeglustub, veel püsib aga suur ebakindlus selles, milline on ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju selles piirkonnas;
D. arvestades, et keskmiste tuludega riigid on piirkonna arengu ja integratsiooni liikumapanevad jõud ning kriis nendes riikides takistab samas piirkonnas asuvate väikeste tuludega riikide edasist arengut;
E. arvestades, et majanduskasvu aeglustumine piirkonna riikides on ebaühtlane ning Boliivias, Hondurases, Nicaraguas ja Surinamis on välisabi endiselt üks tähtsamaid arengu rahastamise vahendeid, kõrvuti migrantide rahaülekannetega, mis moodustavad 6-25 % nende riikide SKPst;
F. arvestades, et uue arengukoostöö poliitika väljatöötamisel tuleb arvesse võtta iga riigi konkreetseid prioriteete ja vajadusi ning et EL peab piirkondlikul ja üleilmsel tasandil lõunapoolsete riikide koostööd ning vaesuse vastu ja arengu edendamiseks peetavat võitlust juhtides tegema koostööd kõikide Ladina-Ameerika riikidega ning eriti keskmiste tuludega riikidega;
G. arvestades, et sotsiaalne ühtekuuluvus on olnud strateegilise partnerluse põhieesmärk alates partnerluse algatamisest 2004. aastal Guadalajara foorumil, kuna selle piirkonna jaoks on oluline saavutada tulude ja rikkuse parem ümberjagamine õigete poliitikameetmete abil, mis stimuleerivad säästvat arengut ning suuremat sotsiaalset õiglust ja ühtekuuluvust;
H. arvestades inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava erilist tähtsust muutuste kavas; arvestades, et Ladina-Ameerika on piirkond, kus üldiselt kehtib demokraatia, piirkond, millega Euroopal on ühised demokraatlikud väärtused ja põhimõtted ning kus on vaja toetada riigi valitsemist ja institutsioonilist struktuuri, mida ohustab vägivald ja julgeoleku puudumine;
I. arvestades, et keskmiste tuludega riikide puhul oleks kohasem abi ümber suunata institutsioonilise ja reguleerimissuutlikkuse tugevdamisele, avaliku poliitika kujundamisele, sotsiaalpartnerite toetamisele ning ametlikku arenguabi täiendavate vahendite mobiliseerimisele;
J. arvestades, et Ladina-Ameerika ja EL on loonud kahte piirkonda siduva strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel väärtustel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel; arvestades, et ELi üheksast strateegilisest partnerist maailmas on kaks Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia ja Mehhiko); arvestades, et EL on selle piirkonna tähtsaim investor ja tähtsuselt teine kaubanduspartner, samuti peamine arenguabi andja, kelle arvel on 53 % kogu piirkonnale antavast ametlikust arenguabist;
K. arvestades, et suur osa maailma vaestest inimestest elab nendes keskmiste tuludega riikides; arvestades, et sageli on nendes riikides probleemiks suur ebavõrdsus ja nõrk valitsemine, mis seab ohtu nende arenguprotsessi jätkusuutlikkuse; arvestades, et paljudel keskmiste tuludega riikidel on maailma poliitika-, julgeoleku- ja kaubandusküsimustes oluline osa, sest nad toodavad ja kaitsevad ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid ja toimivad piirkonna tasandil tuumikriikidena; ning arvestades, et väljaspool majanduse õitsengu aegu on need riigid haavatavad ülemaailmsete majandus-, keskkonna- või julgeolekuriskide tõttu; arvestades, et mõned Ladina-Ameerika riigid on hakanud piirkondliku koostöö ja lõunapoolsete riikide omavahelise koostöö mehhanismide kaudu aktiivselt osalema arengukoostöö alastes jõupingutustes;
M. arvestades, et Ladina-Ameerika peab jääma üheks ELi prioriteetidest, nagu see kajastub ELi ja Ladina-Ameerika kahepoolsetes piirkondlikes suhetes, milles on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusamme, nagu assotsiatsioonilepingud Kesk-Ameerika, Tšiili ja Mehhikoga, mitmepoolne kaubandusleping Colombia ja Peruuga, läbirääkimised Mercosuriga, Madridi tegevuskava ja ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondi käivitamine;
N. arvestades, et vastavalt Euroopa konsensusele arengupoliitika küsimuses on toetus keskmiste tuludega riikidele jätkuvalt oluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;
O. arvestades, et EL peaks selle piirkonna partneritega sõlmitud lepingute, sealhulgas partnerluslepingute ja oma arenguabi kaudu jätkama piirkonna arengu ja stabiliseerimisprotsessi tugevat toetamist; arvestades, et võimalus, et EL võiks oma abi lõpetada, kui nimetatud protsessi tulemused kindlustuvad, annab põhjust tõsiselt muretseda;
P. arvestades, et komisjoni praeguses ettepanekus arengukoostöö rahastamisvahendi kohta nähakse ette ELi kahepoolse abi vähendamine Ladina-Ameerika keskmiste tuludega riikidele ja et põhiteenused on piirkonna jaoks ette nähtud prioriteetide loetelust välja jäetud;
Q. arvestades, et Ladina-Ameerika osa praeguse arengukoostöö rahastamisvahendi eelarves näitab tõsiasja, et see piirkond on ELi eelarve IV peatüki struktuuris võrreldes teiste Euroopa abi saavate piirkondadega rahaliselt kõige enam unarusse jäetud;
R. arvestades, et sotsiaalne ühtekuuluvus on laiaulatuslik mõiste ning hõlmab võitlust vaesuse vastu, ebavõrdsuse vähendamist, selliste põhiteenuste üldise kättesaadavuse tagamist nagu tervishoid, haridus, pensionid või eluase, ning sotsiaalse dialoogi ja tööõiguste tunnustamist ja kaitset; arvestades, et vaja on fiskaalkokkulepet, mis õiglaselt tagaks ressursside parima jagamise;
S. arvestades, et Hiinast on saanud Ladina-Ameerikas suuruselt kolmas investor ning et teatavate toodete puhul on Hiina suurim või isegi ainuke eksporditurg; arvestades, et seetõttu peaks EL aktiivsemalt tegutsema, et WTO süsteemis tugevdada oma kaubandus- ja investeerimissidemeid Ladina-Ameerika riikidega;
T. arvestades, et olenemata mõiste „sotsiaalne ühtekuuluvus” tähendusvarjunditest Euroopas või Ladina-Ameerikas, võib seda mõlemas piirkonnas mõista riikliku poliitika juhtpõhimõttena, mis võimaldab suunata arengustrateegiaid kogu elanikkonna heaolu saavutamisele, vältides sellega lõhestumist, võõrandumist ja demokraatlike institutsioonide usalduse kaotust;
U. arvestades, et peamised probleemid, millega abiandjad selles piirkonnas kokku puutuvad, on seotud poliitikameetmete sidususe, samuti suurema kooskõlastatuse ja täiendavusega parema tööjaotuse raames, mis eeldab abi suuremat kontsentreeritust ja prognoositavust;
V. arvestades, et rikkuse loomine ning võitlus vaesuse, ebavõrdsuse, tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu – eriti naiste, noorte ja rahvusvähemuste puhul – ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja inimõiguste edendamine on jätkuvalt ELi ja Ladina-Ameerika strateegilise partnerluse üks tähtsamaid prioriteete;
W. arvestades, et selle piirkonna laste ja emade suremuse näitajad on ärevusttekitavad, ning arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu suurendamine on olulised tegurid vaesuse vähendamiseks;
X. arvestades, et ELi üldine soodustuste süsteem on tähtis vahend, mis võimaldab arenguriikidel ülemaailmses kaubanduses suuremal määral osaleda ja saada sel viisil täiendavat eksporditulu, et toetada majanduskasvu ning arengu- ja vaesuse vähendamise poliitika strateegiate rakendamist;
Y. arvestades, et SKP ainsa näitajana ei ole piisav ebavõrdsuse mõõtmiseks ja vaesuse kaotamise eesmärgil ELi arenguabi määramise kohta otsuste tegemiseks;
Z. arvestades, et Ladina-Ameerika riigid ekspordivad oma naaberriikidesse palju vähem kui nendega sarnases olukorras riigid teistel mandritel; arvestades, et suhteliselt vähese kaubavahetuse põhjuseks on pikad vahemaad, kõrged tariifid, tollimaksud, eraldi kaubanduslepingud ja ebapiisavad infrastruktuurivõrgud;
AA arvestades hariduse ja väljaõppe, samuti riikliku tervishoiu teenuste üldise kättesaadavuse elulist tähtsust vaesuse vastu võitlemisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel;
AB arvestades, et keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab otseselt vaesuse teket; arvestades, et Ladina-Ameerika on meie planeedi suur keskkonnareserv, kus Brasiilia, Mehhiko, Peruu ja Colombia kuuluvad maailma suurima elurikkusega riikide hulka, kuid samal ajal on Ladina-Ameerika kliimamuutuse suhtes eriti haavatav piirkond;
AC arvestades, et maksukogumise parandamine on otsustava tähtsusega, et ehitada üles pädev riik, mis suudaks osutada inimestele põhiteenuseid, näiteks tervishoiu, ühiskanalisatsiooni ja hariduse valdkonnas;
AD arvestades, et kliimamuutuse ja ülemaailmse soojenemise kõige laastavamad tagajärjed kahjustavad suurel määral Ladina-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda, mille riigid kuuluvad maailma enim haavatavate riikide hulka; arvestades, et loodusõnnetuste tõttu on Kesk-Ameerika piirkondlik SKP vähenenud 54%;
AE arvestades muutuste kavas sisalduvat otsest viidet erasektorile kui säästva arengu põhilisele loojale ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendajale;
AF arvestades ELi ja Ladina-Ameerika kahepoolse struktureeritud piirkondliku dialoogi ja globaalse rändealase dialoogi olulisust ning seda, kui tähtis on, et kummagi piirkonna rändepoliitika ja -tavad tagaksid kõikide migrantide põhiõiguste austamise;
AG arvestades, et mõned Ladina-Ameerika riigid kuuluvad maailma vägivaldseimate hulka, ja kuritegevus, mis on seotud selliste nähtustega nagu ebaseaduslik uimastikaubandus, organiseeritud kuritegevus, rahapesu, ebaseaduslik relvakaubandus ja korruptsioon, on selles piirkonnas endiselt tõsine probleem, mis ohustab piirkonna arengut;
AH arvestades, et komisjoni ettepanek partnerluse rahastamisvahendi kohta keskendub strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele selles piirkonnas; arvestades, et see ettepanek keskendub eelisjärjekorras Euroopa strateegilistele partneritele ja kiirelt arenevatele riikidele, kuid selles pannakse rõhku ka ülemaailmsetele probleemidele ja ohtudele;
AI arvestades ohtu, mida kujutab Ladina-Ameerika demokraatlikele süsteemidele ja ühisele julgeolekule kuritegelike võrgustikega, eriti uimastilevi ja -äri võrgustikega seotud korruptsioon, mis on sisse tunginud ka institutsioonidesse ning jaganud omavahel territoriaalsed mõjupiirkonnad, tekitades täiendavat kahju, ja mis tekitab tõsiseid probleeme seoses ebastabiilsuse ja poliitilise juhtimisega;
1. tuletab meelde, et kuigi ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju on Ladina-Ameerikas olnud vähem tõsine kui teistes piirkondades, on ebavõrdsuse näitajad ja vaesuse määr endiselt väga kõrged, ja piirkonna edusammud kuue aastatuhande arengueesmärgi saavutamisel on olnud ebapiisavad;
2. rõhutab Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelise koostöö parandamise vajadust aastatuhande arengueesmärkide saavutamise osas, eriti mis puudutab meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, töökohtade loomiseks ja tõrjutud rühmade sotsiaalseks kaasamiseks; rõhutab, et globaalsele arengupartnerlusele (MDG 8) suunatud aastatuhande arengueesmärk peaks olema ELi Ladina-Ameerika koostööpoliitika keskmes ning selles peaksid olema valitud valdkonnad, milles rakendada uut kaasava majanduskasvu strateegiat kõnealustes riikides; rõhutab, et ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide sihtasutusel võib olla oluline osa nende eesmärkide saavutamisel;
3. on seisukohal, et mõne Ladina-Ameerika riigi majanduslike ja tehnoloogiliste edusammude tõttu on vaja ELi kahepoolse arengukoostöö eesmärgid uuesti läbi mõelda; nõuab koostöö ümberorienteerimist seal, kus seda vaesuse vähendamiseks on kõige enam vaja; rõhutab, et meie ees on ühised probleemid, mida me peame lahendama mitmepoolsete suhete tugevdamise abil; rõhutab, et majanduskasvu, kaubanduse, arengu ja vaesuse vähendamise vahelised seosed ei ole lihtsad ega automaatsed; seda silmas pidades soovitab komisjonil seoses ELi tulevase arengupoliitika üle toimuva aruteluga laiuti ja sügavuti analüüsida praegust arengumudelit ning arvestada eelmiste aastakümnete kogemusi, võttes eesmärgiks tõhusalt leevendada vaesust ja ebavõrdsust, vähendamata ja piiramata sealjuures poliitilist tegutsemisruumi;
4. on veendunud, et piirkonna jaoks säästva, ausa ja tasakaalustatud arengupoliitika väljatöötamiseks tuleks ELi koostöö- ja arengupoliitika kindlaks määrata tihedas koostöös Ladina-Ameerikaga;
5. juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi abi võib Ladina-Ameerika riikide puhul toimida võimendavalt, ei piisa sellest kestliku ja pideva arengu tagamiseks; palub seetõttu Ladina-Ameerika riikidel tugevdada kodumaiseid ressursse ja need kasutusele võtta, luua läbipaistvad maksusüsteemid, korruptsiooni- ja pettustevaba maksuhaldus ning kaasata erasektor, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond tõhusalt ELi – Ladina-Ameerika tegevuskavasse, eelkõige koostöö, tehnilise abi ning kohalike omavalitsuste juures õigus- ja maksualaste koolituse alustamise kaudu, ning tugevdada nende omavastutust projektide eest;
6. on seisukohal, et Aasia ulatuslikud investeeringud mitmete Ladina-Ameerika riikide toormemaardlatesse, süsivesinike tootmisse ja põllumajandusressurssidesse peaksid veenma Euroopa Liitu suurendama selles piirkonnas kiiresti ja tõhusalt oma säästva arengu abi;
7. on seisukohal, et kuna Ladina-Ameerika ja ELi vahelist arengupoliitikat on vaja tasakaalustada, peab Ladina-Ameerika tegema erilisi pingutusi oma piirkondliku poliitilise, majandusliku ja kaubandusliku integratsiooni edendamiseks;
8. rõhutab, et edusammud suhetes Ladina-Ameerikaga on vaja siduda tervikliku arengupoliitikaga; peab seetõttu vajalikuks kavandada koostöövahendid ja -eesmärgid iga riigi kohta eraldi, koondades ressursid kõige haavatavamatesse riikidesse ja parandades poliitikavaldkondade arengusidusust;
9. palub komisjonil ja nõukogul säilitada arengukoostöö rahastamisvahendi raames Ladina-Ameerikaga tehtava koostöö maht aastatel 2014–2020 ühe kolmandiku tasemel geograafilises jaotuses ette nähtud kogusummast;
10. tunnustab komisjoni ettepanekus esitatud abi diferentseerimise ja koondamise põhimõtet; rõhutab, et diferentseerimine peab toimuma järk-järgult kavade koostamise etapis – nii abisaajate riikide kui ka koostöövahendite endi puhul –, ning sealjuures tuleb välja töötada teisi, keskmiste tuludega riikidele paremini sobivaid koostöövorme; soovitab, et diferentseerimise põhimõtte kohaldamise kriteeriumid oleksid objektiivsed ja kõikidele riikidele ühised;
11. märgib, et selle piirkonna tähtsus ELi välismõõtmes ei tohiks diferentseerimispõhise lähenemisviisi tagajärjel oluliselt väheneda, sest EL on üleilmse tähtsusega jõud ja peab vastavalt sellele ka tegutsema, esinedes rahvusvahelise kogukonna aktiivse liikmena, mitte ainult maailma juhtiva abiandjana; on seisukohal, et vastasel korral võib EL ise määrata endale tähtsusetu osa tervetes piirkondades, andes seal teistele ülemaailmsetele toimijatele võimaluse tegutseda;
12. rõhutab, et igasugune võimalik vahendite ümberpaigutamine peab kasuks tulema sama piirkonna väikeste tuludega riikides ja madalkeskmiste tuludega riikides vaesuse kaotamist taotlevatele geograafilistele programmidele;
Keskmiste tuludega riikide tähtsus — vaja on diferentseeritud lähenemist
13. peab murettekitavaks vähest rangust nende kindlaksmääratud abikõlblikkuskriteeriumide rakendamisel, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus arengukoostöö rahastamisvahendi kohta; ettepaneku kohaselt jäävad üksteist keskmiste tuludega Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riiki kahepoolsetest programmidest välja; tuletab meelde, et mõned Ladina-Ameerika riigid on sissetuleku poolest ühe inimese kohta maailma kõige ebavõrdsemate riikide hulgas ja et püsiv ebavõrdsus tekib vähese sotsiaalmajandusliku liikuvuse tingimustes; rõhutab, et see on väga ebaühtlase tasemega riikide rühm ning järelikult tuleb säilitada diferentseeritud koostöö, mis põhineb kooskõlastamisel ja poliitilisel dialoogil;
14. on seisukohal, et signaal, mille EL sellele piirkonnale annab, on väga murettekitav, sest sisuliselt on tegemist avaldusega, et EL ei pea piirkonda nii tähtsaks, kui see tegelikult väärt on – vaatamata paljudele võetud poliitilistele kohustustele ja tehtud kaubandusalastele kompromissidele ning ühistele huvidele maailmas;
15. rõhutab, et vaja on – nagu on väljendatud ka Euroopa arengupoliitika konsensuse punktis 66 – pöörata piisavalt tähelepanu keskmiste tuludega riikidele, eriti madalkeskmiste tuludega riikidele, kellest paljudel esineb samasuguseid probleeme nagu väikeste tuludega riikidel;
16. palub komisjonil ja nõukogul diferentseerimise põhimõtte raames teha objektiivne ja läbipaistev analüüs arengutaseme hindamiseks kasutatavate näitajate läbivaatamiseks ja laiendamiseks, minnes sealjuures kaugemale tulutasemest ning tõlgendades majanduslikke kriteeriumeid seoses teiste tegurite, näiteks vaesuse, kaitsetuse ja ECHO kriisiindeksi ning Gini koefitsiendi ja ebavõrdsuse koefitsiendiga; hoiatab, et riikide klassifitseerimine nende tulutaseme järgi põhineb arvutustel, mis varjavad ebavõrdsust ja vaesust;
17. rõhutab ülalnimetatud näitajaid arvesse võttes, et EL jätkaks tulevase arengukoostöö rahastamisvahendi raames kahepoolset koostööd vähemalt Colombia, Ecuadori, Peruu ja Paraguayga;
18. palub komisjonil esitada terviklik strateegia keskmiste tuludega riikidele kahepoolse abi andmise järkjärguliseks lõpetamiseks, mis võimaldaks neil kindlustada oma olukorda abiprogrammidest „väljunutena”, millega järgitaks arenguabi tõhususe teemalisel Busani foorumil tunnustatud abi prognoositavuse põhimõtet;
19. palub komisjonil tagada, et kahepoolse abi andmise järkjärgulisel lõpetamisel alates uue arengukoostöö rahastamisvahendi jõustumisest arvestataks järgmisi kriteeriumeid:
– sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks mõeldud kahepoolse abi valdkondliku rõhuasetuse otsene sidumine eesmärkidega, eelkõige sissetulekute ja võimaluste ebavõrdsuse vähendamisele suunatud aktiivsete meetmete ja programmide kaasrahastamise ning muude, spetsiifilisemate konkurentsivõimet ja säästvat arengut toetavate programmide kaasrahastamise kaudu, mis hõlmavad tehnoloogia- ja teadusalase koostöö ja innovatsiooni ning tehnilise abi edendamist; eelisjuurdepääs piirkondlikele ja allpiirkondlikele temaatilistele programmidele ning partnerluse rahastamisvahendile garanteeritud miinimumsumma ulatuses; tagasimakstava abi programmide ja stipendiumiprogrammide edendamine;
– prioriteetide kindlaksmääramine kahepoolses ja kahe piirkonna vahelises dialoogis riikide ametivõimude ja kodanikuühiskonnaga;
– kahepoolse koostöö jätkamine üleminekuperioodil, maksimaalselt neli aastat, vastavalt abi eraldamise näitajatele ja konkreetse riigi olukorrale;
20. rõhutab, et partnerluse rahastamisvahendit on vaja suurendada rohkem kui miljardi euro võrra, et toetada uut koostöömudelit keskmiste tuludega riikide ja kõrgkeskmiste tuludega riikidele, tagades rahaliste vahendite ettearvatavuse, koguselise arvestamise ja kontrollimise; rõhutab, et see peab olema vahend, millega EL tegutseks jõulisemalt ülemaailmsete probleemide lahendamisel, nagu võitlus ebavõrdsuse vastu, kliimamuutused, julgeolek ning võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu;
Sotsiaalne ühtekuuluvus ja võitlus vaesuse vastu
21. on seisukohal, et suur ebavõrdsus ja tõhusa sotsiaalkaitsemehhanismi puudumine on suurim selles piirkonnas demokraatia kindlustamist ning õiglast ja jätkusuutlikku majanduskasvu takistav tegur, ning nõuab seetõttu, et pöörataks rohkem tähelepanu demokraatliku valitsemisviisi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse omavahelisele seosele;
22. on seisukohal, et ELi ja Ladina-Ameerika partnerluse sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki ei saa saavutada enne, kui saavutatakse kõrge arengutase ning tulude ja rikkuse võrdne jagunemine, ning see eesmärk nõuab, et vaesuse kaotamine tagataks õiglasemate ja progressiivsete maksupoliitiliste meetmetega, tugevdades maksude maksmise võimet ning võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
23. rõhutab kaubanduse kaudu antava arenguabi tähtsust; märgib, et Ladina-Ameerika ja ELi kaubavahetus on ülimalt tähtis tegur vaesuse leevendamisel ning jõukuse loomise tagamisel mõlemas piirkonnas; hoiatab praegusest majandus- ja finantskriisist tingitud protektsionistlike suundumuste eest;
24. rõhutab, et oluline on säilitada sihtmärk, et 20% abist läheb haridus- ja tervishoiuprogrammidele, ja rõhutab vajadust rakendada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet tööturul ja ühiskonnas üldiselt; kinnitab veel kord, et haridus ja investeerimine inimkapitali on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaal-majandusliku arengu alus; nõuab, et rakendataks tulemuslikku poliitikat ja eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid, et võidelda kirjaoskamatuse vastu, mis on paljudes selle piirkonna riikides endiselt suur, eriti tütarlaste ja naiste hulgas, ning nõuab, et edendataks riikliku tasuta hariduse (alg- ja põhiharidus) kättesaadavust, mis on sageli piiratud, kuna mõnes riigis puuduvad selleks eelarvelised vahendid; toetab sellest lähtuvalt Ibero-Ameerika riikide organisatsiooni (OEI) projekti „Hariduseesmärgid 2021 – haridus iseseisvuse 200. aastapäeva tähistavale põlvkonnale”;
25. rõhutab, et kuigi haridusega hõlmatus ja kulutused haridusele on Ladina-Ameerikas viimastel kümnenditel tunduvalt paranenud, on hariduse kvaliteet endiselt madal ja kättesaadavus ebavõrdne; tõstab esile Euroopa Liidu sellealast tööd programmide Erasmus, Alban ja Alfa raames ning palub komisjonil säilitada senisel tasemel eelarvelised assigneeringud;
26. rõhutab, et erinevused koolikohustuse täitmisel Ladina-Ameerikas on viimastel aastatel üha suurenenud, kui võrrelda maa- ja linnapiirkondi, kooli tüüpi (riiklik või erakool), õppijate soolist jagunemist või sotsiaalmajanduslikku staatust, ning see teravdab sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumise probleemi;
27. rõhutab, et sotsiaalne ühtekuuluvus on tihedalt seotud teiste poliitikavaldkondade, näiteks kaubandus-, investeerimis- ja finantspoliitikaga; on seisukohal, et arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiline ning riikide- ja piirkondadepõhine programmitöö peab olema tõhusamalt seostatud sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega, toetades põhiliselt õiglasemat rahandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitikat, millega edendatakse võrdsust, avalike teenuste kättesaadavust ja inimväärset tööd ning kohtusüsteemi reformi;
28. märgib, et olulised on sellised programmid nagu EuroSocial, URB-AL ja AL-INVEST, COPOLAD, samuti muud programmid ELi ja Ladina-Ameerika dialoogi ja koostöö edendamiseks rände- ja arengupoliitika juhtimismudelite loomisel; on seisukohal, et uues arengukoostöö rahastamisvahendis tuleb neid programme rohkem toetada, kasutades nende potentsiaali kolmepoolses koostöös;
29. rõhutab vajadust, et Euroopa Liit eraldaks arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu vajalikud vahendid selleks, et parandada laste elutingimusi, et nad saaksid oma võimeid ja võimalusi täielikult arendada peamiselt perekonnas;
30. kinnitab veel kord ELi ja Ladina-Ameerika sotsiaalse ühtekuuluvuse foorumi tähtsust ja nõuab, et seda foorumit kui kahe piirkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse alase poliitilise dialoogi ruumi tugevdataks, edendades selles valdkonnas ambitsioonikamaid mehhanisme ja koostöö koordineerimise mehhanisme, ning nõuab, et sotsiaalset ühtekuuluvuse teemat rõhutataks peamiste rahvusvaheliste foorumite tegevuskavades;
31. märgib, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondil võib olla oluline osa kodanikuühiskonna tegevuse ja arutelude koordineerimisel ja toetamisel, kui see puudutab rahvusvahelise koostöö rolli piirkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel;
Poliitikavaldkondade arengusidusus
32. tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arengukoostöö poliitika tähtsust vaesuse kaotamise, majanduslike ja sotsiaalõiguste edendamise, keskkonnakaitse, hea valitsemistava ning säästva ja kaasava arengu seisukohalt;
33. kutsub komisjoni üles suurendama oma Ladina-Ameerika riikides teostatavate projektide nähtavust ja muutma need nende riikide kodanikele mõistetavamaks, tutvustades ELiga tehtava koostöö lisandväärtust;
34. juhib tähelepanu sellele, et ELi assotsieerimislepingud ja vabakaubanduslepingud ei tohi olla vastuolus poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärgiga; nõuab seepärast, et komisjon tagaks arengualaste vajaduste ja probleemide asjakohase kajastamise kaubandusega seotud peatükkides, näiteks peatükkides finantsteenuste, riigihangete ja intellektuaalomandi õiguste kohta, ja tagaks kõikidel käimasolevatel läbirääkimistel või lepingute läbivaatamisel tugeva mehhanismi kaudu ühiste sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse alaste standardite järgimise;
35. peab kahetsusväärseks, et komisjoni määruse ettepanekus üldiste tariifsete soodustuste kava kohta ei arvestata ELi ja Ladina-Ameerika suhete strateegilist olemust, kuna paljud piirkonna riigid jäetakse ilma õigusest osa saada eelnimetatud instrumendist, kuigi see on piirkonna arengu jaoks olulise tähtsusega;
36. palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil tugevdada jõupingutusi tulevase täisväärtusliku assotsieerimislepingu sõlmimise ettevalmistamiseks Andide Ühendusega, kuna sellel on oluline mõju nimetatud ühenduse liikmesriikide majanduskasvule ja ühiskondlikule arengule ning see on kooskõlas ELi väärtuste, põhimõtete ja eesmärkidega, mis on alati aidanud kaasa Ladina-Ameerika integratsiooni edendamisele;
37. kutsub ELi üles tagama, et arenguabiks ette nähtud vahendeid ei suunataks mujale;
38. on seisukohal, et ELi assotsieerimislepingu sõlmimine Mercosuriga võib aidata elavdada ja suurendada koostööd ja arengukoostööd Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel, kui see leping rajaneb õiglase kaubanduse põhimõttel, rahvusvaheliste töö- ja keskkonnastandardite järgimisel ja investeeringute õiguskindluse põhimõttel ning kui partnerid käituvad usaldusväärselt;
39. rõhutab, et uus arengukoostöö rahastamisvahend peaks aitama edendada piirkondlikku integratsiooniprotsessi; tuletab sellega seoses meelde, et assotsieerimislepingud ja mitmepoolsed kaubanduslepingud, kui need on korralikult eesmärgistatud ja erinevustega arvestavad, võivad olla võimsaks stiimuliks piirkondlikus integratsioonis, kuid rõhutab, et sidususe puudumine poliitikameetmetes seab selle protsessi ohtu; nõuab, et ühegi kahepoolselt sõlmitud lepinguga ei ohustataks Ladina-Ameerika integratsiooniprotsessi; märgib lisaks, et piirkondadevahelised suhted on kahepoolsete suhete arvel nõrgenenud, kuid see nihe kahepoolsuse suunas kaldub suurendama Ladina-Ameerika piirkondlike blokkide sisemist killustatust ja omavahelist rivaalitsemist;
40. rõhutab, et ELi delegatsioonides on vaja luua keskused poliitikavaldkondade arengusidususe ja sellealaste seiremehhanismide väljaarendamiseks;
41. rõhutab et Euroopa Liidule on oluline välja töötada selline kaubanduspoliitika, mis oleks paremini kooskõlas arengupoliitikaga, nii et kaubandus oleks ka vahend õiglaste ja võrdsete sotsiaalsete standardite edendamiseks, ning eelkõige tuleb selleks partnerluslepingutesse võtta inimõiguste järgimist käsitlevad sotsiaalklauslid;
42. rõhutab ametliku arenguabi suurema sidususe tähtsust ja on seisukohal, et ELi ja kolme Ladina-Ameerika riigi kuulumine G20 hulka peab aitama lähendada seisukohti, mis võimaldaksid ühiselt rakendada poliitikavaldkondade arengusidusust;
43. tuletab meelde kohustust järgida ELi toimimise lepingu artiklis 208 (arengukoostöö poliitika kohta) sätestatud põhimõtet ja vältida seda negatiivset mõju, mida avaldaks piirkonnale 11 riigi kõrvalejätmine kahepoolsest koostööst ELiga ning üldisest soodustuste süsteemist (GSP+) tulenevate soodustuste kaotamine;
44. tuletab meelde, et kodanikuühiskonnal on tähtis roll demokraatia kindlustamisel ja arengupoliitika kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel Ladina-Ameerikas; avaldab kahetsust, et praegustes koostööprogrammides on seda vähe tähtsustatud ja selleks on vähe vahendeid eraldatud;
45. toonitab, et kooskõlas demokraatliku omavastutuse põhimõttega tuleks toetada parlamente, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja kodanikuühiskonda nende jõupingutustes täita oma asjakohast rolli arengustrateegiate kindlaksmääramisel, valitsustelt aruandluse nõudmisel ning varasemate edusammude ja arengutulemuste jälgimisel ja hindamisel; rõhutab, et eriti oluline on tugevdada Ladina-Ameerika riikide parlamendiliikmete rolli, suurendades nende osa otsustamisprotsessis;
46. on seetõttu nördinud, et assotsieerimislepingus ja vabakaubanduslepingus, mille üle Ladina-Ameerika riikidega hiljuti läbirääkimisi peeti, on kodanikuühiskonnaga konsulteerimine sõnaselgelt piiratud säästva arengu peatükki hõlmavate küsimustega;
47. on seisukohal, et kodanikuühiskonna toetamine peab jääma üheks järgmise arengukoostöö rahastamisvahendi prioriteediks; rõhutab, et see toetus peab olema ette nähtud riikide strateegiates ja piirkondlikes programmides, millega rõhutatakse selle otsustavat tähtsust võitluses ebavõrdsuse ja korruptsiooni vastu ning rahaliste vahendite kasutamise järelevalves;
48. kutsub komisjoni üles andma Ladina-Ameerika riikide parlamentide haldusüksustele piirkondlike strateegiakavade raames suuremat rahalist, tehnilist ja oskusteabelist abi, et tugevdada nende tõhusust, läbipaistvust ja vastutust, mis on väga oluline, kui soovitakse, et parlamendid täidaksid demokraatlikus otsustamisprotsessis nõuetekohast osa;
49. tuletab meelde, et Euroopa arengupoliitika konsensuse punktis 18 on märgitud, et „EL tõhustab oma toetust valitsusväliste osalejate suutlikkuse arendamisele, et tugevdada nende osakaalu arenguprotsessis ning edendada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku dialoogi”; peab kahetsusväärseks, et rohelises raamatus ELi arengupoliitika mõju suurendamise kohta ei ole üldse selgitatud, kuidas kodanikuühiskonna osaleb ELi tulevases arengukoostöö poliitikas ja milline on kodanikuühiskonna osa selles;
Vägivald ja kuritegevus
50. väljendab muret seoses ulatusliku kuritegevuse ja vägivalla, eelkõige naiste mõrvadega selles piirkonnas, ning seoses kuritegevuse sotsiaalse mõjuga; peab vajalikuks välja töötada uus, tõhusam strateegia selle nähtuse ning selle majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste põhjuste vastu võitlemiseks;
51. palub komisjonil tugevalt toetada kohalike kogukondadega peetavaid konsultatsioone seoses kaevandusprojektidega, kordab sellega seoses, et korruptsiooni, altkäemaksu pakkumise ja maksudest kõrvalehoidumise ohjeldamiseks on oluline tagada mäetööstuse puhul riikide kaupa aruandlus, nagu on ette nähtud ettepanekus võtta vastu raamatupidamist ja läbipaistvust käsitlev direktiiv;
52. tuletab meelde, et kuritegevus ja julgeoleku puudumine mõjutab oluliselt kodanike usaldust avalike ja demokraatlike institutsioonide vastu, samuti nende usku inimõiguste kaitsesse;
53. tuletab meelde, et üks liidu välistegevuse esmatähtsaid eesmärke on soodustada demokraatlike süsteemide konsolideerimist ja inimõiguste kaitset maailmas ning seega ka Ladina-Ameerikas;
54. on mures väga tuntava soolise vägivalla mõju pärast selles piirkonnas;
55. palub komisjonil seada karistamatuse vastane võitlus oma arengupoliitikas Ladina-Ameerika puhul prioriteediks ning esitada 2012. aasta lõpuks teatis, mis sisaldab peatükke õigusalase koostöö, finantskoostöö ja teabevahetuse ning ohvrite kaitse kohta;
56. väljendab muret naistevastase vägivalla suurenemise pärast; palub komisjonil määrata Euroopa välisteenistuses selged vastutusvaldkonnad ja kooskõlastada ELi delegatsioonide vastav tegevus liikmesriikide saatkondadega asjaomastes riikides, et teisendada kõrge esindaja Catherine Ashtoni 2010. aasta juuni deklaratsioon naiste mõrvade (feminitsiid) kohta konkreetseks poliitikaks, mille teostamiseks eraldatakse piisavad vahendid;
57. palub komisjonil toetada poliitiliselt ja rahaliselt Ameerika riikide inimõiguste süsteemi tööd feminitsiidi küsimuse vallas ja aidata kaasa selle otsuste rakendamisele;
58. nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja konsulteeriks Euroopa Parlamendiga ja annaks ülevaate käimasolevatest dialoogidest inimõiguste teemal ning teeks kahe piirkonna partnerluse kontekstis koostööd, et likvideerida feminitsiid ja igasugune muu naistevastane vägivald;
59. kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt poliitilistes dialoogides, eelkõige olemasolevates inimõiguste alastes dialoogides, ja tõstatama seal korrapäraselt selle teema ja pakkuma koostööd õiguskaitsevahendite leidmisel, et likvideerida kahe piirkonna partnerluse abil naistevastane vägivald ja naiste mõrvad;
Kliimamuutused
60. väljendab muret kliimamuutuse mõju pärast säästvale arengule, elurikkuse kaitsele, metsade hävitamisele ja põllumajanduslikule tootmisele Ladina-Ameerikas;
61. nõuab, et EL ei edendaks ega toetaks arengukoostöö kaudu suuremahulist biokütuste tootmist, kuna see avaldab negatiivset mõju toiduga kindlustatusele, raadamisele, maale juurdepääsule ja keskkonnale;
62. kutsub Ladina-Ameerika riikide kohalikke ametiasutusi üles pöörama erilist tähelepanu üha suurenevatele investeeringutele, mis võivad kahjustada maa säästvat arengut ja ökosüsteeme, eriti seoses kliimamuutuste negatiivse mõjuga;
63. tuletab meelde, et kliimamuutused tähendavad Ladina-Ameerikale lisakoormust ja vaja on kiiresti finantseerida meetmeid, et kliimamuutuste vastu võidelda, nende mõju leevendada ja nendega kohaneda;
64. palub edendada programmi EuroClima ja lõunapoolsete riikide omavahelise koostöö raames kogemuste ja teabe vahetamist ELi ja Ladina-Ameerika vahel, nagu on ette nähtud Madridi tegevuskavas; tuletab meelde hariduse tähtsust keskkonnasäästlikkusele;
65. märgib, et vaatamata sellele, et 30 % planeedi veevarudest asub Ladina-Ameerikas, on veevarustus seal väga ebakorrapärane ja ebaühtlane; nõuab, et komisjon jätkaks partnerriikide abistamist, et parandada veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamist;
66. tuletab meelde ELi lubadust aidata suurendada säästliku energia osa säästva arengu ühe tegurina;
Erasektor ja infrastruktuurid
67. rõhutab, et sellised mehhanismid nagu Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF) muutuvad üha tähtsamaks ELi arengukoostööle, mille prioriteedid on energiatõhusus, taastuvenergia, transport, elurikkuse kaitse ja VKEde toetamine, ning toonitab selle potentsiaalselt olulist osa piirkondliku integratsiooni ja piirkonna rahvusvahelise konkurentsivõime tegevuskavade edendamises; toonitab, et kodanikuühiskond peab arengupoliitika kontrollimisel etendama keskset osa, kuid märgib, et LAIFi struktuuris ei ole ette nähtud ühtegi mehhanismi kodanikuühiskonna esindatuse ja osalemise tagamiseks; kutsub komisjoni seetõttu üles tagama parlamentide ja kodanikuühiskonna esindatus ja osalemine eesmärgiga kindlustada ELi arengukoostöö vahendite kasutamise tõhus järelevalve ja järelkontroll;
68. rõhutab, et LAIFiga seotud kogemusi on vaja põhjalikumalt uurida, ja nõuab, et tulevaste projektide rakendamisel järgitaks selgelt sätestatud ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme ning teostaks sotsiaal- ja keskkonnamõju uuringuid;
69. rõhutab eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise tähtsust, arvestades nende panust selle piirkonna arengusse, majanduskasvu ning sotsiaalsesse ja majanduslikku kindlustamisse; rõhutab, et VKEd on peamised töökohtade loomise allikad; on arvamusel, et vaja on toetada ka nende ettevõtjate Euroopa partnerite tegevust seoses ettevõtte sotsiaalse vastutusega, et soodustada ELi kaasava majanduskasvu eesmärke;
70.
rõhutab vajadust ergutada infrastruktuuride ehitamist Ladina-Ameerikas, et toetada praegust kiiret majanduskasvu ja suurendada sotsiaalset kaasatust; soovitab kasutada transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri projektide toetamiseks selliseid instrumente nagu LAIF, kuna praegused Ladina-Ameerika riikide tehtud investeeringud nendesse valdkondadesse on palju väiksemad kui vaja; tuletab meelde, et ametliku arenguabi kasutamine nende projektide jaoks tuleb põhjendada sellest lähtudes, kuidas need aitavad vaesust vähendada, stimuleerida sotsiaalset ühtekuuluvust ja elanikele kvaliteetsete avalike teenuste pakkumist;
71. nõuab, et komisjon töötaks projektide valimise tarbeks välja selged suunised läbipaistva otsustamisprotsessi kohta ning tagaks kooskõla Euroopa arengupoliitika konsensuse, isevastutuse põhimõtte ja ELi võetud kohustusega anda sõltumatut abi;
72. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada ELi Ladina-Ameerika suunalise välispoliitika ühtsus, sidusus ja tõhusus, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus;
73. rõhutab, et vaja on keskenduda toetuste ja laenude ühendamisele sellistes valdkondades nagu väikesemahuline ja kohalik energia- ja põllumajandustootmine ning VKEde ja erasektori mikroettevõtete edendamine arenguriikides;
Diferentseeritud koostöö: teadus- ja tehnoloogiaalane uurimistegevus
74. nõuab, et mõnede keskmiste tuludega riikidega tugevdataks teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alast koostööd programmi „Horisont 2020” raames;
75. loodab, et teadust, kõrgharidust ja koolitust, tehnoloogiat ja innovatsiooni käsitleva range dialoogi alustamine soodustab Euroopa – Ladina-Ameerika innovatsiooni ja teadmiste ala loomist ning aitab parandada konkurentsivõimet;
76. on seisukohal, et edendada tuleb teadustöötajate ajutist liikuvust ning ülikoolide ja teaduskeskuste toetamist sellistes valdkondades nagu tervishoid, toiduga kindlustatus, mere- ja merendusuuringud, taastuvenergia, kliimamuutuste vastu võitlemine ja nendega kohanemine;
77. tuletab meelde, et Euroopa Liit peaks Ladina-Ameerika läheduses asuvate teatavate ELi äärepoolseimate piirkondade geostrateegilist asendit paremini arvesse võtma ja ära kasutama;
78. märgib, et piirkonna arengu huvides on põhjapaneva tähtsusega põllumajandustegevuse uurimise instituutide praeguse töö toetamine;
Piirkondliku, lõunapoolsete riikide omavahelise ja kolmepoolse koostöö edendamine
79. palub komisjonil esitada sügavam analüüs selle kohta, kuidas integreerida lõunapoolsete riikide omavaheline koostöö koostööpoliitikasse;
80. tuletab meelde, et Ladina-Ameerika on lõunapoolsete riikide omavahelise koostöö vallas maailma kõige kiiremini arenev piirkond, mis näitab keskmiste tuludega riikide olulist osa piirkondliku integreerumise ja rahvusvaheliste arengueesmärkide eestvedajatena;
81. tuletab meelde, et ELil ei ole praegu selget strateegilist määratlust lõunapoolsete riikide omavahelise koostöö kohta[8], mis võimaldaks liidul arendada selles valdkonnas aktiivsemat poliitikat; rõhutab vajadust määrata kindlaks näitajad, millega saaks mõõta lõunapoolsete riikide omavahelise ja kolmepoolse koostöö eri meetodite sotsiaalset ja majanduslikku mõju;
82. kordab piirkonnasisese kaubavahetuse ja kolmepoolse koostöö tähtsust ja selle olulist osa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, vaesuse kaotamisel, tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse, hariduse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja säästva arengu edendamisel;
83. on seisukohal, et laiendada tuleb kahe piirkonna vahelise koostöö, lõunapoolsete riikide omavahelise ja kolmepoolse koostöö algatusi sellistes sektorites nagu teadus ja uurimistegevus, säästlik areng, keskkond, kliimamuutused, energia, sotsiaalne ühtekuuluvus, haridus ja tööhõive;
84. rõhutab vajadust laiendada ELi ja Ladina-Ameerika poliitilist dialoogi eri tasanditel, näiteks riigijuhtide tippkohtumised ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee, mis on olulised vahendid poliitilise konsensuse kujunemisel; nõuab meetmeid, millega tagada, et ELi ja Ladina-Ameerika tippkohtumisel võetud poliitiliste kohustuste täitmiseks oleksid olemas vajalikud rahalised vahendid;
85. soovitab Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsel Assambleel (EUROLAT) ja ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondil tähtsustada oma töökavas lõunapoolsete riikide omavahelist koostööd ja kolmepoolset koostööd;
86. on seisukohal, et lõunapoolsete riikide omavaheline koostöö ja kolmepoolne koostöö peaks olema Tšiilis toimuva ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide seitsmenda tippkohtumise üks keskseid teemasid, kuna see oleks selge vastus Madridi tippkohtumise lõppjäreldustele;
o
o o
88. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kõikide Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele, ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondile, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele, Ladina-Ameerika parlamendile, Kesk-Ameerika parlamendile, Andide parlamendile ja Mercosuri parlamendile.
- [1] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
- [2] ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
- [3] EÜT C 140 E, 16.3.2002, lk 569.
- [4] ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 54.
- [5] ELT C 12 E, 15.1.2011, lk 245.
- [6] P7_TA (2011)0320.
- [7] Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni ja OECD andmed.
- [8] Tuletab meelde, et selles valdkonnas on olemas suunised tärkava turumajandusega riikide kohta, kuid tegemist on üsna killustatud lähenemisviisiga.
SELETUSKIRI
Lissaboni lepingus on kindlaks määratud, et liidu tegevus rahvusvahelisel tasandil põhineb muu hulgas inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse põhimõttel, inimväärikuse austamisel ning võrdsuse ja solidaarsuse põhimõttel. Samuti on selles märgitud, et liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikidega, toetades arenguriikide säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist.
Raportöör on veendunud, et ELi arengukoostöö poliitikal ja eelkõige liidu poliitikameetmete sidususel on põhiroll aastatuhande arengueesmärkide saavutamises ja inimõiguste, toiduga kindlustatuse ja keskkonnasäästlikkuse alaste rahvusvaheliste lubaduste täitmises.
Ajal, mil Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament teevad tööd järgmise arengukoostöö rahastamisvahendi ja 2014.–2020. aasta finantsraamistiku läbirääkimiste protsessis, teeb raportöör vajaliku etteteatamisega ettepaneku anda sellesse protsessi panus uute Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika piirkonna arengukoostöö viiside kohta.
Ülemaailmne majandus- ja finantskriis kahjustab Euroopa riikide majandust tohutult. Samas tuleb märkida, et Ladina-Ameerikat ei ole kriis tabanud nii rängalt ja et neil on koguni väljavaated 2012. aastal 4,5% suuruseks majanduskasvuks. Aga IMF märgib ka selgelt, et ebakindlus maailma kriisist taastumises võib Ladina-Ameerika majanduskasvu kahjustada. Positiivsetele majandusennetele vaatamata täheldame ärevusega, et tegemist on piirkonnaga, kus 180 miljonit inimest elab allpool vaesuspiiri ja et ÜRO arenguprogrammi andmetel on kümme selle piirkonna riiki endiselt maailma viieteistkümne kõige suurema ebavõrdsusega riigi hulgas.
EL on piirkonna peamine arenguabi andja, peamine investor ja teine kaubanduspartner. Raportöör on veendunud, et koostöö ja abi, mida EL on Ladina-Ameerikale nende aastate jooksul sõlmitud assotsieerimislepingute kaudu ja peamiselt arenguabi kaudu andnud, on positiivselt kaasa aidanud iga riigi jõupingutustele oma õigusriigi kindlustamiseks ja põletavate vaesusprobleemide vähendamiseks. See ei ole õige aeg neid maha jätta: aeg on käivitada motivatsiooniraamistik, jätkata nende riikide toetamist, kes seda kõige enam vajavad, ja mitte karistada abi lõpetamisega neid, kes saavad paremaid tulemusi, aga kelle vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad on endiselt lubamatult suured.
Nüüd, mil me ei ole teinud rohkemat kui edasi arendanud meie kahe piirkonna suhteid Kesk-Ameerikaga assotsieerimislepingu sõlmimisega, ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondi käivitamisega, luues Ladina-Ameerika investeerimisrahastu ja nii olulised dialoogid kliimamuutuste, innovatsiooni, narkootikumide või rände teemal, ei saa me oma võetud kohustustest taganeda, mis seaks küsimärgi alla kogu meie välispoliitika sidususe.
Raportöör jääb endale kindlaks, et kohalolu tugevdamine Ladina-Ameerikas võib anda ELi jaoks uue tõuke kriisist väljumiseks. Seega usub raportöör, et meie arenguabipoliitika on vaja ümber orienteerida. Vaja on kooskõlastatud ja konkreetsetele vajadustele kohandatud koostööd, milles võetaks arvesse iga riigi olukorda ja mis põhineks laiematel näitajatel kui tulude tase. EL peab jätkama koostööd keskmiste tuludega riikidega, et nad arendaksid välja oma maksimaalse potentsiaali vaesuse vastu võitlemise ja piirkondliku arengu liidritena.
Ei tohi unustada, et meie strateegiline partnerlus põhineb ühistel väärtustel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel. Tuleb rõhutada, et meil on lahendada ühised probleemid, nagu toidukriis, võitlus kliimamuutuste vastu, ühiskonna kriisist välja toomine, milleks on vaja mitmepoolseid jõupingutusi. Selleks palub raportöör Euroopa Komisjoni, et ta esitaks sidusa strateegia keskmiste tuludega riikidele kahepoolse abi andmise järk-järgult lõpetamiseks ja et ta suurendaks abi väikeste tuludega riikidele. Lõpuks palub raportöör anda uuele arengukoostöö rahastamisvahendile tõeline lisandväärtus.
Järgmise arengukoostöö rahastamisvahendi ettepanek peab andma lisandväärtuse
Majanduskriis ei määra ametlikku arenguabi hukule ja selle kärbete tõttu kannatavad eelkõige planeedi kõige vaesemad. Me ei saa lubada, et 63% lastest ja alaealistest, kes elavad Ladina-Ameerikas vaesuses – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni andmetel – on meie majandust laastava lokkava spekulatsiooni ohvrid.
Selliste esmavajadustega seotud teenuste nagu haridus, tervishoid või seksuaal- ja reproduktiivtervise kaitse jaoks vajalikke vahendeid ei tohi vähendada, kui finants- ja pangandussektori kaal suureneb. Ei ole vastuvõetav, et praegusest Euroopa Komisjoni ettepanekust arengukoostöö rahastamisvahendi kohta on esmavajadustega seotud teenused kadunud, konkreetselt välja jäetud prioriteetide nimekirjast. Sellepärast nõuab raportöör tungivalt, et säiliks praegune võetud kohustus suunata 20% abist põhisektoritele: haridusele, väljaõppele ja rahvatervisele.
Praegune Ladina-Ameerika kasvutsükkel on andnud olulisi edusamme sotsiaalvaldkonnas ja majanduses, aga suures osas riikidest ei ole see tähendanud mõistlikke muutusi tulude jagunemise mallides ega poliitikas selleks, et parandada sotsiaalset ühtekuuluvust või omistada suuremat kaalu teadmistele ja uuendustegevusele. Raportöör on veendunud vajaduses anda uuele arengukoostöö rahastamisvahendi ettepanekule lisandväärtus mitte ainult abi kvantitatiivse suurendamisega, vaid põhiliselt selle vahendi kvaliteedi parandamisega, kindla panusega ümberjaotuspoliitikale ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.
Vaesuse vastu võitlemine eeldab ka ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu võitlemist ja sellele tulebki uues arengukoostöö rahastamisvahendis rohkem rõhku asetada, ergutades piirkondlikku, rahandus- ja maksupoliitikat, stimuleerides esmavajadustega seotud teenuseid ja investeerimist teadusesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, võitlemist kindlusetuse vastu, uimastitootmise, -tarbimise ja -äri vastu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist.
Ei tohi unustada, et enam kannatavad ebavõrdsuse ja tõrjutuse all just naised ja rahvusvähemused. Ecuadoris näiteks on ligi viis miljonit vaest: 36% kogu elanikkonnast, kellest peaaegu kaks miljonit on naised, kes elavad äärmises vaesuses, see tähendab, et nad saavad imekombel süüa kord päevas. Peale selle on WHO raportite põhjal 70% Ecuadori naistest vanuses 15–44 aastat soolise vägivalla ohvrid.
Samuti on Ladina-Ameerika aastas keskmiselt 25 mõrvaga 100 000 elaniku kohta üks maailma vägivaldsemaid piirkondi. 2010. aastal langes ainuüksi Kesk-Ameerikas tapmise ohvriks üle 18 000 inimese ja ÜRO arenguprogramm tuvastas, et Kesk-Ameerika valitsused kulutasid turvalisusele ja õigusele 4 000 miljonit dollarit. Uues arengukoostöö rahastamisvahendis võiks võtta prioriteediks mitte ainult vägivalla vastu võitlemise, vaid ka korruptsioonivastase strateegia käivitamise, samuti ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tugevdamise.
Uue arengukoostöö rahastamisvahendi programmitöös tuleb jätkata võitlust kliimamuutuste vastu erivahendite ja -programmidega, eriti Ladina-Ameerika kõige kaitsetumate riikide kohanemiseks kliimamuutustega. Piirkonna säästva arengu jaoks otsustava tähtsusega teemad on elurikkuse kaitse ja metsade hävitamise vastu võitlemine.
Tingimata on vaja prioriteetide kindlaksmääramisse, samuti programmide järelevalvesse täielikult kaasata riikide ametivõimud ja kodanikuühiskond.
EL peab praeguste ülemaailmsete probleemide ajal jätkuvalt parandama abi tõhusust, aga samal ajal pühendama vajalikud ressursid selleks, et miljonid lapsed ei kasvaks üles ilma võimaluseta arendada oma võimeid ja elutingimusi. See on kõikide eesmärk ja teeb EList ja kõikidest eurooplastest kriisile vaatamata kõigi aegade kõige solidaarsema humanitaarprojekti. Seda vastutust peavad piirkonna riigid jagama ja toetama, edendades piirkondlikku koostööd ja tugevdades lõunapoolsete riikide omavahelist koostööd.
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2012)
arengukomisjonile
Uue arengukoostöö kavandamine Ladina-Ameerikaga
(2011/2286(INI))
Raportöör: Laima Liucija Andrikienė
ETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab lähedaste suhete tähtsust Ladina-Ameerika riikidega ning arengukoostöö rahastamisvahendi ja uue partnerluse vahendi abil uute koostöövormide loomise vajadust kiirelt arenevate ja keskmiste tuludega Ladina-Ameerika riikidega, lähtudes vastastikusest austusest võrdsete partneritena;
2. peab kahetsusväärseks, et komisjoni määruse ettepanekus üldiste tariifsete soodustuste kava kohta ei arvestata Ladina-Ameerika suhete strateegilist olemust, kuna paljud piirkonna riigid jäetakse ilma õigusest osa saada eelnimetatud instrumendist, mis on piirkonna arenguks olulise tähtsusega;
3. rõhutab asjaolu, et hädavajalik on ELi üheselt mõistetav ja selge poolehoid koostööle Ladina-Ameerika riikidega, mille eesmärk on vaesuse vastu võitlemine keskmiste tuludega riikides, kus esineb ulatuslik sotsiaalne ebavõrdsus;
4. on veendunud, et piirkonna jaoks säästva, ausa ja tasakaalustatud arengupoliitika väljatöötamiseks tuleks ELi koostöö- ja arengupoliitika määratleda tihedas koostöös Ladina-Ameerikaga;
5. on seisukohal, et Ladina-Ameerika peab temale vajaliku Ladina-Ameerika ja ELi vahelise tasakaalustatud arengupoliitika nimel tegema erilisi pingutusi piirkonna poliitilise, majandusliku ja kaubandusliku integratsiooni edendamiseks;
6. rõhutab asjaolu, et sotsiaalne ühtekuuluvus peaks jätkuvalt olema Ladina-Ameerika suunalise arengukoostöö strateegia keskne põhimõte, seda mitte ainult oma sotsiaal-majandusliku mõju tõttu, vaid ka tähtsuse tõttu, mida see omab piirkonna demokraatlike institutsioonide konsolideerimise ja õigusriigi põhimõtte jaoks; rõhutab ELi piirkondlike koostööprogrammide laiendamise tähtsust sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks vaesuse vähendamise teel;
7. rõhutab, et sotsiaalse ühtekuuluvuse, töökohtade loomise ja sotsiaalmajandusliku arengu aluseks on haridus ja investeerimine inimkapitali; rõhutab samuti, et oluline on arendada uusi infrastruktuure, et vähendada absoluutset ja suhtelist vaesust ning erinevusi piirkondade ja ühiskonnarühmade vahel, samuti rõhutab VKEde toetamise tähtsust jätkusuutliku majandusarengu olulise tugisambana;
8. rõhutab Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelise koostöö parandamise vajadust aastatuhande arengueesmärkide saavutamise osas, eriti vaesuse vastu võitlemisele, töökohtade loomisele ja tõrjutud rühmade sotsiaalsele kaasamisele suunatud meetmete osas; rõhutab, et globaalsele arengupartnerlusele (MDG 8) suunatud aastatuhande arengueesmärk peaks olema ELi Ladina-Ameerika koostööpoliitika keskmes, mille puhul valitakse valdkonnad, milles rakendada uut kaasava majanduskasvu strateegiat kõnealustes riikides; rõhutab, et ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide sihtasutus võib anda olulise panuse eesmärkide saavutamisse;
9. rõhutab ELi ja erinevate piirkondlike alarühmade vahelistest ulatuslikest assotsiatsioonilepingutest tuleneva piirkondliku integratsiooni positiivset sünergiat; nõuab uut kahepoolse koostöö visiooni seoses seitsmenda ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisega, mis toimub 2013. aasta jaanuaris Tšiilis;
10. peab tervitatavaks märkimisväärseid edusamme ELi ning Peruu ja Kolumbia vahelistes suhetes ning eeldab, et Euroopa Parlament ratifitseerib lähiajal Hispaania eesistumise ajal 2010. aastal sõlmitud kaubanduslepingu, sest nimetatud leping aitab kaasa mõlema riigi arengule;
11. palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil tugevdada jõupingutusi tulevase täisväärtusliku assotsieerimislepingu sõlmimise ettevalmistamiseks Andide Ühendusega, kuna sellel on oluline mõju ühenduse liikmesriikide majanduskasvule ja ühiskondlikule arengule ning see on kooskõlas ELi väärtuste, põhimõtete ja eesmärkidega, mis on alati aidanud kaasa Ladina-Ameerika integratsiooni edendamisele;
12. rõhutab, et Euroopa Liit peab tegema kõik temast oleneva, et sõlmida assotsiatsioonileping Mercosuriga ning toonitab, et see soodustaks ja laiendaks arengut ning koostööd Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel;
13. märgib, et eksperdid ja rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige ÜRO Ladina Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjon, on praeguste arengusuundade alusel seisukohal, et 2015. aasta paiku läheb Hiina kaubandus koos Ladina Ameerikaga Euroopa kaubandusest ette;
14. rõhutab ELi toetuse tähtsust Ladina-Ameerika sisesele integratsioonile; rõhutab lõunapoolsete riikide omavahelist koostööd toetava Ladina-Ameerikale suunatud laiahaardelise ELi poliitika ja piirkondliku lähenemisviisi puudumist ning ELi selgete poliitikasuuniste puudumist lõunapoolsete riikide omavahelise koostöö ja piirkondadevahelise assotsiatsiooni osas, mille eesmärk on luua autonoomne koordineerimise ja poliitilise koostöö võimalus Ladina-Ameerika riikide tarbeks, kaasamata Euroopat või Põhja-Ameerikat;
15. rõhutab vajadust laiendada ELi ja Ladina-Ameerika poliitilist dialoogi eri tasanditel, näiteks riigijuhtide tippkohtumised ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee, mis on olulised vahendid poliitilise üksmeele kujunemisel; nõuab meetmeid, mis tagavad, et ELi ja Ladina-Ameerika tippkohtumisel võetud poliitiliste kohustuste täitmiseks oleksid olemas vajalikud rahalised vahendid;
16. nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja konsulteeriks Euroopa Parlamendiga ja annaks ülevaate käimasolevatest dialoogidest inimõiguste teemal ning teeks kahe piirkonna partnerluse kontekstis koostööd, et kõrvaldada naisetapp ja igasugune muu naistevastane vägivald;
17. palub asepresidendil / välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada ELi Ladina-Ameerika suunalise välispoliitika ühtsus, sidusus ja tõhusus, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus;
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.3.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 3 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Franziska Katharina Brantner, Jerzy Buzek, Tarja Cronberg, Michael Gahler, Ana Gomes, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Barry Madlener, Mario Mauro, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Werner Schulz, Marek Siwiec, Charles Tannock, Kristian Vigenin, Sir Graham Watson |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Reimer Böge, Emilio Menéndez del Valle, Nadezhda Neynsky, László Tőkés, Renate Weber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Peter Jahr |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.4.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Thijs Berman, Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Véronique De Keyser, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Gay Mitchell, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Anna Záborská |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Santiago Fisas Ayxela, Judith Sargentini |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Sergio Gutiérrez Prieto, Emilio Menéndez del Valle, Katarína Neveďalová, Claudiu Ciprian Tănăsescu |
||||