RAPORT Ressursitõhus Euroopa

8.5.2012 - (2011/2068(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Gerben-Jan Gerbrandy

Muudatusettepanekud

• 001-002 (PDF - 86 KB)
• 001-002 (DOC - 212 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

ressursitõhusa Euroopa kohta

(2011/2068(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades” (COM(2012)0095),

–   võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta[1],

–   võttes arvesse keskkonnanõukogu järeldusi komisjoni 19. detsembri 2011. aasta teatise „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (18786/11) kohta, konkurentsinõukogu 29. septembri 2011. aasta järeldusi konkurentsivõimelise Euroopa majanduse kohta ja keskkonnanõukogu 20. detsembri 2010. aasta järeldusi „Säästev materjalide majandamine ning säästev tootmine ja tarbimine: keskne panus ressursitõhusasse Euroopasse”,

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2010. aastal” (SOER 2010),

–   võttes arvesse eelolevat ÜRO säästva arengu konverentsi 20.−22. juunil 2012 Brasiilias,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Toorainete kättesaadavus Euroopa heaoluks tulevikus – ettepanek tooraineid käsitlevaks Euroopa innovatsioonipartnerluseks” (COM(2012)0082),

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni toiduainete raiskamise vältimise ja toidutarneahela tõhususe suurendamise strateegiate kohta ELis[2],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengu komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0161/2012),

A. arvestades, et praegune majandus-, finants- ja keskkonnakriis näitab, et Euroopa vajab kiiresti uusi jätkusuutliku majanduskasvu allikaid;

B.  arvestades, et ressursinappuse tagajärjed, näiteks hinnatõus, on eriti rasked väiksemate sissetulekutega inimestele ja ebasoodsamas olukorras piirkondadele; arvestades, et sotsiaal- ja keskkonnapoliitika koostoime on seetõttu vajalik rohkem kui kunagi varem;

C. arvestades, et järjest suurenev nõudlus loodusressursside järele ja nende liigkasutus ning sellega seotud maakasutuse muutumine toob kaasa keskkonna seisundi halvenemise, kliimamuutuse kiirenemise ja Maa loodusliku, lõpliku suurusega kapitali hävinemise, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise;

D. arvestades, et intensiivsest kasutusest põhjustatud ressursinappus, hinnaspekulatsioonid tooraineturgudel ja järsult suurenenud ülemaailmne tarbimine tõstavad toorainete hindu, kusjuures toorme reaalhinnad on sajandivahetusest saadik tõusnud 147 % võrra; arvestades, et EL seisab kesksetele ressurssidele juurdepääsu ja nendega tõrgeteta varustatuse tagamisel tõenäoliselt silmitsi tõsiste raskustega; arvestades, et majanduses ja poliitikas tunnustatakse toorainete tõhusat kasutamist kõnealuste raskuste ületamise alusena;

E.  arvestades, et majanduse muutmine ressursitõhusaks, nii et austatakse meie planeedi piire ja võimaldatakse maailma rahvaarvu ning tulevaste tööstusriikide elanikkonna suurenemist, suurendab konkurentsivõimet ning loob uusi majanduskasvu ja töökohtade allikaid, kuna paranenud tõhususega hoitakse kokku kulusid, innovatsiooni tulemusena hakatakse kasutama ettevõtluses ja ressursse majandatakse paremini kogu nende olelusringi vältel;

F.  arvestades, et ringlussevõtt tähendab rohkemat kui ringlusse võetavate jäätmete kogumist ja seetõttu tuleks tulevastesse meetmetesse kindlasti kaasata kõik toimingud kogu väärtusahela ulatuses;

G. arvestades, et tulevases terviklikus ressursipoliitikas ei tohiks enam eristada üksnes taastuvaid ja taastumatuid ressursse, vaid hõlmata tuleks ka jäävad materjalid;

H. arvestades, et Eurobaromeetri 2011. aasta märtsi tulemused näitavad, et ressursitõhusus ning säästev tootmine ja tarbimine on ELi kodanike põhimured; arvestades, et mitte mingil juhul ei saa säästlikkuse suunas edusamme teha ilma kodanikke otseselt kaasamata ning ühiskonna hoiakuid ja harjumusi ressursikasutuse suhtes muutmata;

I.   arvestades, et ressurssidele juurdepääs ja nendega varustatuse tõrgeteta tagamine on ressursside tarbimise ning vee- ja maakasutuse suurenemise tõttu üha kasvav probleem;

J.   arvestades, et konkurentsivõimeline tööstus võimaldab teha uusi investeeringuid tõhusamasse tehnoloogiasse;

Esmatähtsad tegevused

1   kutsub komisjoni üles looma ühiseid rakkerühmi kolme keskse valdkonna jaoks, milleks on toit ja jook, elamuehitus ja liikuvus, et töötada võimalikult kiiresti välja Euroopa ressursitõhususe tegevuskavad, milles sisalduvad selged ressursside vähendamise meetmed; need rakkerühmad peaksid viima lõpule ELi ressursitõhususele ülemineku platvormi töö ja koosnema komisjoni, liikmesriikide, tööstuse, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade ekspertidest, kes peaksid julgustama partnerlussuhteid kogu väärtusahelas osalejate vahel;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kõrvaldaksid 2013. aastaks tõkked toimiva ringlussevõtu ja korduskasutuse turu teelt Euroopas ja stimuleeriksid sellist turgu nõudluse loomisega ringlussevõetud materjalide ja kõrvaltoodete järele ja nende kättesaadavusega, kasutades meetmeid, mis peaksid hõlmama rangete kriteeriumide väljatöötamist selle määramiseks, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ning majanduslike stiimulite arendamist, nt vähendatud käibemaks sekundaarmaterjalidele valdkondades, kus esinevad turutõrked, või uuenduslike kogumis- ja sorteerimistehnoloogiate edendamist; rõhutab sellega seoses pakilist vajadust täielikult rakendada kõiki olemasolevaid jäätmetega seotud õigusakte ning kiirendada nende jõustamist ja järelevalvet;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid alusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni, et kiirendada üleminekut ressursitõhusale majandusele; rõhutab, et innovatsiooniliit, sealhulgas programm Horisont 2020, Euroopa tooraineid käsitlev innovatsioonipartnerlus, ökoinnovatsiooni tegevuskava ja teadmusinnovatsiooni keskused, on üks ressursitõhusa Euroopa liikumapanevaid jõude; kutsub komisjoni üles looma hõlpsasti juurdepääsetavat veebipõhist parimate tavade andmebaasi ressursitõhususe kohta;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lepiksid 2013. aastaks kokku majandustegevuse selgetes, kindlates ja mõõdetavates näitajates, mille puhul võetakse arvesse kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust ja ressursitõhusust olelusringi perspektiivist, näiteks loodusvarade kasutamise „korvi” vormis, mis koosneb neljast näitajast – maa-, vee-, materjali- ja CO₂-jalajälg – ja kasutaksid neid näitajaid seadusandlike algatuste ja konkreetsete vähendamiseesmärkide alusena; rõhutab, et see protsess peab olema läbipaistev ja hõlmama tähtsamaid sidusrühmi;

5.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ökodisaini direktiivi reguleerimisala laiendamiseks ilma energiamõjuta toodetele ja esitama täiendavaid ökodisaininõudeid üldisele ressursitõhususele ja toodete toimele, sh ringlussevõetava materjali sisaldus, vastupidavus, ringlussevõetavus, parandatavus ja korduskasutus, et parandada nende keskkonnamõju ja edendada ringlussevõtu turge; rõhutab, et selline ettepanek peab rajanema igakülgsetele mõjuhinnangutele ja olema kooskõlas muude asjakohaste eeskirjadega;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid integreeriksid ressursitõhususe tegevuskava nii laialdaselt kui võimalik kõigisse muudesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas üldisesse majandusjuhtimise poliitikasse, näiteks strateegiasse „Euroopa 2020”, ning rakendaksid seda kohalikul, piirkondlikul, riikide ja ELi tasandil;

Tulevase majanduskasvu tegevuskava

7.  toetab juhtalgatust „Ressursitõhus Euroopa” ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja selle 2050. aasta nägemust, sh selle vahe-eesmärke; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti kõik seadusandlikud ja muud algatused, mis on vajalikud, et saavutada vahe-eesmärgid ja tagada, et kogu ELi poliitika on nendega sidusalt kooskõlas ning vastab ELi üldeesmärgile luua 2050. aastaks vähese CO₂-heitega majandus, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu 80–95 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes; tuletab meelde, et majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest on hädavajalik, et parandada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada Euroopa sõltuvust ressurssidest; soovitab komisjonil tagada stabiilse õigusraamistiku säilitamine, et mitte seada ohtu pikaajalisi investeeringuid;

8.  rõhutab, et ressursitõhusus on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel väga oluline; on kindlalt veendunud, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammil Horisont 2020 peaks sellega seoses olema otsustavalt tähtis roll; palub liikmesriikidel võtta vastu riiklikud ressursitõhususe tegevuskavad, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid ja eesmärke, mis on kooskõlas ELi tegevuskava eesmärkidega;

9.  kutsub komisjoni üles esitama 2012. aasta lõpuks uue säästva tarbimise ja tootmise poliitika raamistikku, milles määratletakse, kuidas teha kindlaks need esmatähtsad tooted ja teenused, mis aitavad kõige enam kaasa peamiste ülemaailmsete tarbimisvaldkondade (vesi, maa, materjalid ja süsinik) vastavusse viimisele ressursitõhususe tegevuskavas kehtestatud tarbimisnäitajatega; sellega peaksid kaasnema seadusandlikud ettepanekud, mis tegelevad esmatähtsate toodete ja teenustega asjakohaste vahendite abil, mis hõlmavad muu hulgas mehhanisme, millega on võimalik parandada tarneahela ressursitõhusust, ning võimalusega kehtestada rakendusmeetmete abil miinimumnõuded või parimatel tulemustel põhinevad võrdlusalused;

10. on seisukohal, et ressursikasutuse tõhustamise meetmed ei või mingil juhul piirduda ainult avaliku sektoriga, mistõttu kutsub komisjoni, liikmesriike ja ettevõtjaid üles rajama oma majandusstrateegiad radikaalselt parandatud ressursitõhususele, mis toob kaasa majanduskasvu lahutamise ressursside tarbimisest; usub samuti, et vaja on keskenduda nii ressursikasutuse tõhususele kui ka tulemuslikkusele;

11. rõhutab, et on hädavajalik võtta viivitamata meetmed, et toetada innovatsiooni ja investeeringuid uutesse meetoditesse ja ettevõtlusmudelitesse, sealhulgas valdkondlikesse investeerimisstrateegiatesse ja säästvatesse ettevõtlusmudelitesse, nt laenamisühistud, ning luua stiimulid, mis toovad majandusele kasu; rõhutab erasektori, sealhulgas VKEde keskset rolli keskkonnasõbraliku majanduskasvu saavutamisel;

12. rõhutab, et Euroopa peab ringlussevõtva ühiskonnana oma jäätmeid suures ulatuses korduskasutama ja ringlusse võtma ning tootma sekundaartooraineid kõige tõhusamal viisil;

13. nõuab, et töötataks välja väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetav ressursside kasutamise standard, mis põhineb Global Compacti sarnasel kontseptsioonil;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõimima ressursitõhususe eesmärgid täiel määral majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaastasse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kinnitaksid seda nõuet Euroopa Ülemkogul; palub komisjonil kirjeldada lähemalt, kuidas hinnatakse Euroopa poolaasta protsessis konkreetselt liikmesriikide edusamme suurema ressursitõhususe suunas liikumisel;

15. rõhutab, et esimese turuletulija eelisega võib ressursitõhususe valdkonnas hõlvata kasvavad turud, tuletades meelde, et ELi käes on ligikaudu üks kolmandik keskkonnatehnoloogia maailmaturust;

Majanduse ümberkujundamine

16. tuletab meelde, et eesseisvate probleemide, näiteks ressursinappuse ja ressursihindade tõusu ärahoidmiseks on tungivalt vaja ressursikasutuse absoluutset vähenemist;

17. märgib, et ressursitõhusale majandusele ülemineku saavutamiseks peavad turuhindades täielikult kajastuma nii ressursinappuse määr kui ka kõik tootmisprotsessiga seotud kulud; rõhutab, et turud soodustavad ressursitõhusust, kui hinnad kajastavad kasutatud ressursside tegelikke kulusid; nõuab arvestusprotsessis olelusringipõhise mõtteviisi rakendamist ning väliste keskkonnakulude sisestamist vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele;

18. toetab komisjoni pühendumist turupõhiste vahendite väljatöötamisele tegevuskavas, et võimaldada negatiivse välismõju arvessevõtmist turuhindades, selleks et kajastada kasutatud ressursside tegelikku maksumust ja nende keskkonnamõju;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja stiimulid, mis julgustaksid ettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi jätkuvalt mõõtma, võrdlema ja vähendama oma vee-, maa-, materjali- ja CO₂-jalajälge, ja ka meetmed tootjavastutuse põhimõtte laiendamiseks ja ressursitõhusust pärssivate tõkete kõrvaldamiseks;

20. nõuab tungivalt, et liikmesriigid liiguksid keskkonnamaksude suunas, ja rõhutab, et see võimaldab kärpeid teistes maksudes, nagu tööjõumaks, suurendab konkurentsivõimet, loob võrdsed võimalused ja arendab tehnoloogiaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle vahendi üle järelevalvet teostama ja selle mõju võrdlema;

21. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks hierarhia mudeli arengut, et tagada keskkonda kahjustamata kõrgeim ressursikasutuse lisandväärtus sarnaselt raportiga tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta (2011/2056(INI));

22. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata 2014. aastaks vastu konkreetsed kavad kõigi keskkonna seisukohast selgelt määratletud kahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks enne 2020. aastat, sealhulgas toetused, mis soodustavad taastuvate allikate ebatõhusat kasutamist, ning annaksid edusammudest aru oma riiklike reformikavade kaudu;

23. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks tervet ELi hõlmavate tootjavastutuse skeemide loomise võimalusi, et soodustada tulemuslikkust kõikides liikmesriikides, sh nendes liikmesriikides, kus korduskasutuse ja ringlussevõtu määrad on ELi keskmisest palju väiksemad;

24. rõhutab kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsat osa majanduse ümberkujundamisel; rõhutab, et on vaja välja töötada teadlikkuse tõstmise strateegiad ning strateegiad tarbijakäitumise muutmiseks ja tagasilöögiefekti vältimiseks;

25. rõhutab vajadust tagada Euroopas jätkusuutlikud tooraine tarned, mis on piisavad kasvava ringlussevõtusektori vajaduste rahuldamiseks ja mille tulemusena laieneb Euroopa avatud majandus ja luuakse töökohti;

26. nõuab vastavalt ressursitõhususe tegevuskavale rangemaid keskkonnahoidliku riigihanke nõudeid toodete ja teenuste suhtes, mis on olulise keskkonnamõjuga ja suurendavad peamiste ülemaailmsete ressursside (vesi, maa, materjalid ja süsinik) tarbimist kõige enam; nõuab tungivalt, et komisjon annaks hinnangu, kas keskkonnahoidlikke riigihankeid saaks siduda ELi rahastatavate projektidega; nõuab jõupingutusi, et edendada ühiseid hankemenetlusi ja riigihangetega tegelevate ametnike võrgustikke keskkonnahoidlike riigihangete toetuseks käesoleva aasta lõpuks, nii et see ei tooks kaasa avaliku sektori ettevõtete konkurentsiolukorra halvenemist;

27. kutsub üles laiendama keskkonnateabe esitamise nõuet ka massitarbekaupadele; toetab liikmesriikide katsetusi toodete ja teenuste keskkonnaalase märgistuse vallas ning julgustab komisjoni tööd toodete keskkonnajalajälje ühtse Euroopa arvutusmeetodi kallal, et tarbijad saaksid rohkem teavet ka nende toodete kohta, mis ei ole mõne olemasoleva süsteemi raames märgistatud, näiteks öko-, energia- või mahepõllumajandusmärgisega;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid ELi jäätmealase õigustiku täieliku rakendamise, sealhulgas miinimumeesmärkide täitmise oma riiklike jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse kavade ja strateegiate abil; kordab, et jäätmete kogumise ja sorteerimise juba kehtestatud eesmärke tuleks veelgi täiendada ning püüelda materjalide kõige kvaliteetsema ja koguseliselt suurima taaskasutuse poole kõigis etappides; rõhutab seepärast, et ELil on vaja seada rahaliste vahendite eraldamisel esmatähtsale kohale tegevused, mis jäävad jäätmete raamdirektiivis määratletud jäätmehierarhias ülespoole (nt eelistatakse ringlussevõtutehaseid jäätmete kõrvaldamisele); kutsub komisjoni üles kaaluma vajadust parandada ja ühtlustada jäätmeid käsitlevaid arvestusmeetodeid ja statistikat, et ringlussevõtu soodustamisel oleks usaldusväärne alus;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema tõhusamalt jäätmete, eelkõige ohtlike jäätmete ebaseaduslike vedude vastu kolmandatesse riikidesse ja tugevdama eelkõige asjakohaseid kontrollimehhanisme; ergutab sellega seoses looma Euroopa jäätmealast välispoliitikat, mille eesmärk on levitada Euroopa parimaid jäätmekäitlusstandardeid ka Euroopa Liidust väljaspool;

30. juhib tähelepanu sellele, et enam kui 20 % toiduainetest kõrvaldatakse jäätmetena, ning nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt konkreetseid meetmeid toidujäätmete märkimisväärseks vähendamiseks; märgib ka, et ei raisata mitte üksnes toiduaineid, vaid ka toiduainete tootmise ja pakendamise ressursse;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asetama suuremat rõhku teabele, harimisele ja teadlikkuse tõstmisele, iseäranis seoses jäätmete sorteerimise, korduskasutuse ja ringlussevõtuga, pidades silmas, et haridusel on otsene mõju ressursitõhususe harjumustele;

32. kutsub komisjoni üles ühtlustama jäätmealast õigustikku ning võtma sealjuures arvesse jäätmehierarhiat ja vajadust viia jäätmejääkide hulk peaaegu nullilähedaseks; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama 2014. aastaks ettepanekuid, mis näevad ette prügilate kasutamise üldise keelu kehtestamist kogu Euroopa Liidus ning ringlussevõtmiseks või kompostimiseks sobivate jäätmete tuhastamise järkjärgulist lõpetamist hiljemalt praeguse kümnendi lõpuks; sellega peaksid kaasnema asjakohased üleminekumeetmed, sealhulgas olelusringi põhimõttel rajanevate ühiste standardite edasine täiustamine; kutsub komisjoni üles vaatama läbi jäätmete raamdirektiivi 2020. aasta ringlussevõtu eesmärke; on seisukohal, et prügilamaksu instrument, mis on mõnedes liikmesriikides juba kasutusele võetud, võib samuti aidata seda eesmärki saavutada;

33. juhib tähelepanu sellele, et olemasolevaid prügilaid saaks kasutada toorainemaardlatena (nn urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist), kuid selle kohta on veel vähe uurimistulemusi;

34. kutsub liikmesriike üles laiendama suunistega tehtavat tööd, et töötada Euroopa Standardikomitee abil välja standardid ringlussevõetud materjalide kohta;

35. kutsub komisjoni üles tagama poliitikat, mis edendab looduslike toorainete hierarhial põhinevat kasutamist ja eelistab suurima lisandväärtusega ja ressursitõhusaid tooteid energiatootmisele, võttes eelkõige arvesse kasvuhoonegaaside leevendamise potentsiaali;

36. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ka biomassi kasutamise hierarhilist lähenemisviisi, eelistades ringlussevõttu ning kõrgema lisandväärtusega ja ressursitõhusaid tooteid, näiteks biotoorainetel põhinevaid tooteid ja tööstusmaterjale bioenergiale;

37. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma programmi, et luua teadlikkust ja pakkuda juhtnööre ettevõtetele, eriti VKEdele;

38. rõhutab, et selleks, et olelusringipõhine lähenemisviis oleks mõttekas, peab see tuginema võimalikult täpsele raamatupidamisstandardile; rõhutab sellega seoses, et kütusekvaliteedi direktiivi rakendamisel peaksid kütusetarnijad taotlema tõrvaliivadele eraldi standardväärtust;

39. palub komisjonil selgitada, et kodumajapidamistest ringlussevõtuks liigiti kogutavate jäätmete kogumist ja käitlemist ei tohiks usaldada ainult riigi osalusega äriühingutele;

40. rõhutab uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olulisust ressursitõhusale Euroopale ülemineku kiirendamisel; märgib, et suuremat innovatsiooni on eelkõige vaja keskkonnahoidlikul maavarade uurimisel ja kaevandamisel, põllumajanduses, keemiatööstuses, jäätmekäitlusel ja ringlussevõtul, veemajanduses, korduskasutuse võimaluste puhul ja keskkonnamõjuga materjalide, tehnoloogiate ja disaini asendamisel väiksema materjali- ja energiakasutusega, ning taastuvenergia ja energiatõhususe puhul; juhib tähelepanu sellele, et maksusoodustuste tegemisel vähenenud ressursikasutusele oleks positiivne mõju innovatsioonile, uurimis- ja arendustegevusele;

41. tuletab meelde, et ressursitõhusus peaks aitama Euroopal tõsta tehnilist tootlust, et saada terve väärtusahela (kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt) vältel rohkem kasu;

42. kutsub komisjoni üles uurima, kuidas on võimalik suurendada ressursitõhusust ELi mäe- ja töötlevas tööstuses, et tõsta konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, muu hulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil ning tõhustades lisaks baasmetallidele kõrvalsaaduste tootmist;

43. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaaluksid uuenduslike tehnoloogiate keskuste loomist, et toetada kasulike komponentide eraldamist kaevandusjäätmetest, nende ringlussevõttu ja korduskasutust ning soodustada erinevates jäätmehoidlates ja ehitustööstuses leiduvate kasulike komponentide edasist kasutamist ning seda tüüpi jäätmehoidlate keskkonnahoidlikku kasutamist;

44. juhib tähelepanu vajadusele kasutada alternatiivseid tooteid ja muuta energia- ja materjalikulukaid tootmispõhimõtteid, nii et saavutatakse sama tootlikkuse tase, ning teisi tooraineid ja muid materjale, et muuta tootmisprotsessid vähem energiamahukaks;

45. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks maavaramaksu ja puutumata toorainete maksu mõju, eelkõige kõrvalmõju, nagu mittesäästlik asendamine, maksudest kõrvalehoidmine või majandustegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse;

46. rõhutab oskuste ja koolituse tähtsust; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellega seoses astuda tihedasse dialoogi tööturu osapooltega, akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjatega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostöös ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondadega toetama ressursitõhusust ülikoolide eriprogrammide ja stipendiumide kaudu; toetab lisaks vahetusprogramme kõnealuses valdkonnas, näiteks Erasmus Munduse maavarade ja keskkonna alast programmi.

47. rõhutab, et on vaja investeerida tooraine ja haruldaste muldmetallide ringlussevõttu, arvestades et haruldaste muldmetallide kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul on suur keskkonnamõju, kui seda ei tehta nõuetekohaselt;

Looduskapital ja ökosüsteemi teenused

48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama ökosüsteemide majanduslikku väärtust ja lisama need väärtused aruandlus- ja arvestussüsteemidesse 2015. aastaks;

49. rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus on hädavajalik inimelu eksisteerimiseks ja ühiskondade heaoluks nii otseselt kui ka kaudselt ökosüsteemi teenuste kaudu, mida ta osutab; tervitab ja toetab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastaks 2020, sealhulgas kõiki selle eesmärke ja meetmeid; rõhutab, kui oluline on bioloogilise mitmekesisuse kaitse süvalaiendamine ka ressursitõhusas Euroopas;

50. väljendab seetõttu heameelt invasiivsete liikide vastu väljatöötatud erimeetmete üle ja nõuab nende kiireloomulist elluviimist;

51. rõhutab vee olulisust loodusvarana, mis on elutähtis nii inimkonna kui ka ökosüsteemide jaoks; tuletab meelde järjest kasvavat survet ohutute ja kindlustatud veevarude kättesaadavusele ja kvaliteedile selliste tegurite tõttu nagu raadamine, linnastumine, rahvaarvu suurenemine ja majanduskasv ning kliimamuutus; rõhutab vajadust mitmetasandilise lähenemisviisi järele veevarude majandamisel, toonitades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli juhtalgatuses „Ressursitõhus Euroopa”;

52. kutsub komisjoni samuti üles hindama ja esitama aruannet keskkonnakahju maksumuse kohta, mis tekib Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalanduspoliitika tõttu;

53. kutsub komisjoni üles kasutama ressursitõhususe valdkonnas parimaid tavasid, et töötada välja asjakohased kriteeriumid ja alustada mitmeid ressursse, sh fosforit käsitlevate katseprojektidega, et saavutada 2020. aastaks praktiliselt 100 %line korduskasutus ning optimeerida nende ressursside kasutust ja ringlussevõttu; rõhutab, et selliseid katseprojekte tuleks rahastada otse ELi poolt;

54. on seisukohal, et Euroopa ressursse tuleks majandada strateegilisemalt ja keskkonnahoidlikumalt; on veendunud, et ELis olemasolevate ressursside, eelkõige mineraalide, metalli ja puidu, samuti energiavarude, sh fossiilkütuse majandamiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi; rõhutab ELi potentsiaali rahuldada oma toorainevajadus oma ressursside toel ning kutsub üles vähendama ELi sõltuvust mittekeskkonnahoidlike meetoditega toodetud tooraine impordist;

55. on seisukohal, et liikmesriikide tööstused peaksid järjest rohkem tuginema kodumaisele toorainele; märgib, et kodumaiste ressursside majandamisega tuleks tagada, et neid ei raisata;

56. rõhutab, kui tähtis on säästev põllumajandus ja toitumisharjumuste muutmine, et vähendada loomsete valkude tarbimist, mille tulemusel väheneb maakasutuse „import” ja Euroopa CO₂-jalajälg;

57. on veendunud, et tarbijate teadlikkus mängib olulist rolli toidu tarbimise ressursitõhususe parandamisel, ning toetab säästvamaid toidu tarbimise harjumusi edendavaid algatusi kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

58. rõhutab taastuvate loodusvarade, näiteks metsade rolli ressursitõhususes; kutsub komisjoni üles edendama taastuvate, bioloogiliste, ringlussevõetavate ja kliimasõbralike toorainete ja muude materjalide kasutamist; juhib eriti tähelepanu sellele, et taastuvate ja madala saastetasemega materjalide, näiteks puidu kasutamine ehituses on ressursitõhus;

59. arvestades, et metsaressursid ja puidu keskkonnaomadused on märkimisväärne looduskapital, rõhutab vajadust tugevdada ELi metsade kaitset ja koondada ohuennetusmeetmed metsanduse valdkonnas; nõuab, et loodaks rahastamisvahendid metsatulekahjude ja kahjurite tekitatud kahjustuste ennetusmeetmete rahastamiseks; kutsub komisjoni üles uurima koos puidutööstusega võimalusi konkreetsete meetmete rakendamiseks, mille eesmärk on tagada metsavarude säästev kasutamine, eelkõige katseprojektide kaudu; ergutab olemasolevate metsandust käsitlevate meetmete paremat kasutamist ELi eri poliitikavaldkondades, et tõsta metsade majanduslikku väärtust ja tagada metsamaterjali parem kättesaadavus, näiteks maaelu arengukavades ettenähtud taasistutuse teel;

60. rõhutab, et põllumajanduslikust tootmisest tingitud toitainete kaod keskkonnas tekitavad ökosüsteemidele, inimtervisele ja kliimale suuri väliskulusid; kutsub komisjoni üles juurutama tänapäevasid toitainete haldamise meetodeid, et vähendada tootmise intensiivistumisel toitainete kadu;

61. märgib, et kalanduspoliitika reformipakett on juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” üks tähtsamaid osasid; on seisukohal, et maksimaalne jätkusuutlik saak, vette tagasi laskmise vältimine, puhtamad ja tõhusamad mootorid, selektiivsemad kalapüügivahendid, rahvusvaheliselt võrdsed võimalused ja laevastiku liigne püügivõimsus on küsimused, millega tuleb keskkonna-alaselt ja majanduslikult elujõulise kalandus- ja vesiviljelussektori saavutamiseks tegeleda; rõhutab ka väikesemahuliste rannikulaevastike sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust;

Juhtimine ja järelevalve

62. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks konsulteerimisel sidusrühmadega vastu lihtsad ja kergesti arusaadavad näitajad, nt maa-, vee-, materjali- ja CO₂-jalajälje kohta, et mõõta edusamme eesmärgi saavutamisel; need näitajad peaksid põhinema integreeritud raamatupidamisvahenditel ning järjepidevatel, laialdaselt tunnustatud ja teaduspõhistel metoodikatel ning need tuleks selgelt määratleda, et neid saaks kogu ELis kohaldada ühtemoodi poliitika väljatöötajate ja erasektori suhtes; samuti peaksid nad arvesse võtma kogu olelusringi mõju ja mõõtma majanduses kasutusse võetavaid ressursse, et oleks võimalik arvestada kõiki ressursinappuse aspekte ja nii integreerida varjatud vood; hoiatab, et pakutud ressursitootlikkuse näitaja ei anna vajalikku teavet;

63. kordab, kui olulised on sidusad, mõõdetavad, selged ja kontrollitavad valdkondlikud eesmärgid, sealhulgas üldeesmärk, et viia ellu tegevuskava vahe-eesmärgid ja visioon; tunnistab siiski teema keerukust ja sellest tulenevat vajadust tugeva teadusliku aluse järele; palub komisjoni, et ta esitaks eelneva põhjal konkreetse ettepaneku nimetatud eesmärkide kohta ELile ja liikmesriikidele hiljemalt aasta jooksul asjaomaste näitajate vastuvõtmisest, ning tagaks, et kõik ELi poliitikavaldkonnad on seatud eesmärkidega kooskõlas; on arvamusel, et tegevuskavas sisalduvaid vahe-eesmärke tuleks pidada eesmärkideks, kuni püstitatakse üksikasjalikumad eesmärgid; kutsub liikmesriike üles lisama vastavad eesmärgid oma ressursitõhususe strateegiatesse;

64. rõhutab, et konkreetsed ressursitõhususe näitajad on üliolulised kõigis poliitikavaldkondades, ja kutsub komisjoni üles integreerima ressursitõhususe näitajad kõigisse oma mõjuhinnangutesse; on lisaks seisukohal, et konkurentsivõime kontroll, nagu on ette nähtud komisjoni teatises COM(2010)0614, peaks olema kõigi mõjuhinnangute kohustuslik osa;

65. kutsub komisjoni üles tagama olemasolevate õigusaktide täielikku rakendamist, pöörates erilist tähelepanu veealastele õigusaktidele, et kasutada kõiki võimalusi võimalikult maksimaalselt;

66. kiidab heaks ELi kütusekvaliteedi direktiivi kui olulise sammu ressursside tarbimise olelusringil põhineva käsituse suunas ja nõuab, et tarnijad kohaldaksid kütusekvaliteedi direktiivi rakendamisel tõrvaliivadele eraldi vaikeväärtust;

67. on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks andma õige poliitilise raamistiku, et saavutada tegevuskava nägemus, vahe-eesmärgid ja eesmärgid teel ressursitõhusa Euroopa poole;

68. kutsub komisjoni üles sõeluma ELi poliitikavaldkondi ja hindama muu hulgas riiklikke taastuvenergia tegevuskavasid ja ühist põllumajanduspoliitikat, võttes arvesse nende mõju ressursitõhususele;

69. on seisukohal, et ressursitõhus Euroopa on sobiv raamistik keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks kõigile ja ilma diskrimineerimiseta;

70. rõhutab, et ressursside tõhusat kasutamist raskendavad sageli keerukad administratiivsed protseduurid; soovitab komisjonil ressursitõhususe paremaks rakendamiseks lihtsustada lubade väljastamise protsesse; väljendab sellega seoses heameelt läbipaistvuse direktiivi puudutava komisjoni algatuse üle;   

71. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja üldsusele suunatud teavitus- ja hariduskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada ringlussevõetud jäätmetest valmistatud toodete kasutamist;

72. nõuab meetmeid tagamaks, et ressursside tõhusaim kasutamine oleks regionaalpoliitika keskmes; rõhutab, et Euroopa piirkondade potentsiaali, takistusi ja erinevaid arengutasemeid arvestades tuleb ressursitõhusust käsitleda ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil; ning rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel asutustel on vaja viia ressursitõhususe meetmed kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020”;

Rahvusvaheline mõõde

73. peab ressursside tõhusat ja säästvat kasutamist ja jaotamist ELi tööstuspoliitika üheks olulisemaks küsimuseks, mis peaks kujundama ka liidu välissuhteid nüüd ja tulevikus; on sellega seoses veendunud, et keskkonnakaupade ja -teenustega kauplemine on jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu vahend, millest oleks kasu nii kaubandusele kui ka keskkonnale;

74. on seisukohal, et õiglane, avatud ja mittediskrimineeriv mitmepoolne kaubandussüsteem ja keskkonnakaitse peaksid üksteist tugevdama ja töötama kohalike kogukondade hüvanguks, eeldusel et viiakse läbi mitmepoolsete kaubanduseeskirjade reform, mille eesmärgiks on paremini lahendada keskkonnaprobleeme ja rahuldada inimeste põhivajadused;

75. kutsub komisjoni üles käsitlema tooraineid puudutavaid küsimusi, näiteks ekspordipiiranguid ja investeeringutega seotud aspekte, suuremas ulatuses käimasolevatel ning tulevastel kaubandusläbirääkimistel, mida Euroopa Liit peab nii kahepoolses kui ka mitmepoolses raamistikus;

76. rõhutab, et maailmaturgude õiglase avamisega keskkonnakaupadele ja -teenustele soodustatakse säästvat tarbimist, luuakse ekspordivõimalusi ning töökohti, mis on seotud uue keskkonnahoidliku tehnoloogia levikuga, innovatsiooni ja konkurentsivõimega ning see toob kaasa madalamad hinnad, kõrgema kvaliteedi ja suurema valiku tarbijale;

77. kiidab heaks WTO Doha vooru kaubandusläbirääkimistel tehtud töö, mis käsitles keskkonnakaupade ja -teenuste tariifsete ja mittetariifsete tõkete vähendamist või kaotamist, ning julgustab tungivalt osapooli seda tööd jätkama – olenemata sellest, milliseks kujuneb Doha vooru tulevik – et töötada välja keskkonnakaupade ja -teenuste selge määratlus, mis sisaldaks ettevõtja sotsiaalset vastutust, ELi keskkonnastandardeid ja õiglase kaubanduse põhimõtet;

78. kinnitab veel kord, et kõikides kehtivates kahepoolsetes ja piirkondlikes Euroopa Liidu kaubanduslepingutes peaks olema kaugeid sihte seadev jätkusuutlikkuse peatükk, nagu see on ELi viimati sõlmitud vabakaubanduslepingutes Korea Vabariigi, Colombia ja Peruu ning Kesk-Ameerikaga; on arvamusel, et sotsiaalset ja keskkonna jätkusuutlikkust käsitlevad peatükid tuleks seada võrdsele alusele tehingu kaubandusaspektidega ning kutsub seetõttu komisjoni üles laiendama neile peatükkidele tulevastes vabakaubanduslepingutes olevaid vaidluste lahendamise sätteid;

79. on seisukohal, et sotsiaalselt vastutustundlikult toodetud keskkonnakaupade ja -teenuste tariifsete soodustuste lisamine üldiste soodustuste süsteemi võib anda lisandväärtuse ELi ja arenguriikide vahelisele kaubandusele ja toimida täiendava stiimulina strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ning kliima ja energia valdkonna ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamisel;

80. on seisukohal, et Rio +20 konverentsi taustal ja ettevalmistamise käigus on vaja kõigi ÜRO liikmesriikide, kodanikühiskonna ja ametiühingute osalusel uut ja jõulist arutelu ettevõtja sotsiaalse vastutuse vabatahtliku iseloomu tõhususe üle;

81. rõhutab, et ELi ökoinnovatsioon stimuleerib suuremat ressursitõhusust väljaspool meie piire, vähendades nõnda ülemaailmsete ressursside ammendumist; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid oma riiklikke ressursitõhususe strateegiaid ja jagaksid oma teadmisi ülemaailmsel foorumil, nagu Rio+20 tippkohtumine; rõhutab, et ülemaailmne hoogne tarbimise kasv ja kahanevad tooraineressursid nõuavad panustamist globaalsesse ressursitõhususse;

82. juhib tähelepanu sellele, et eelseisev Rio +20 tippkohtumine võiks olla oluline foorum ressursitõhususe ja säästva arengu küsimuste arutamiseks; on seisukohal, et uus säästva arengu eesmärkide kogum võiks täita aastatuhande arengueesmärkide vajakajäämised ja olla jõuline ülemaailmne jätkuprojekt, mis tunnustab keskkonna ja mis tahes arengumõõtme lahutamatut seost; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid etendaksid kõnealusel konverentsil otsustavat ja edasiviivat osa, et täita ülemaailmses ulatuses kaasava ja rohelise majanduse loomise eesmärgid;

°

° °

83. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2011)0364.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2012)0014.

SELETUSKIRI

„Maailma majandus on väljumas aeglaselt ja ebaühtlaselt kõige hullemast kriisist, mida enamik meist kunagi on tundnud. Tegeldes pakiliste probleemidega, nagu kõrge töötuse tase, inflatsiooni surve või eelarvepuudujäägid, peame samal ajal vaatama tulevikku ja töötama välja uued viisid, kuidas tagada, et majanduskasv ja edusammud, mida me oleme hakanud endastmõistetavaks pidama, oleksid eelolevatel aastatel tagatud.” OECD, Green Growth 2011 (Keskkonnahoidlik majanduskasv 2011)

Probleemid on selged: meie planeedi rahvaarv on suurenemas üheksa miljardi inimeseni 2050. aastal; eeloleva kümne aasta jooksul keskklassi tarbijate hulk peaaegu kahekordistub, moodustades kolm miljardit; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO kohaselt peab toiduainete tootmine 2050. aastaks suurenema 70%; ning juba praegu on 60% maailma ökosüsteemidest halvenenud või mittesäästvalt kasutatud.

Euroopa vajab uut tegevuskava uueks majanduskasvuks. Uus tegevuskava nõuab paradigma muutust. Meie tootmis- ja tarbimismudelitele orienteeritud uut mõtteviisi. See ei nõua ainult tehnilisi, vaid ka institutsioonilisi muudatusi ja sotsiaalset innovatsiooni. Tulevase majanduskasvu uus tegevuskava tagab Euroopa jõukuse ja elukvaliteedi kõrge taseme.

Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava annab analüüsi ja seab esimesed sammud kõnealuse uue tegevuskava poole. Kuid see ei peegelda vajalikul viisil kiireloomulisust. Me lihtsalt ei saa endale lubada kulutada ringmajandusele üleminekuks kümmet-kahtekümmet aastat. Tiheda konkurentsiga maailm, kus me elame, ja areneva majandusega riikide arvu tähelepanuväärne suurenemine ei anna meile nii palju aega. Euroopa Komisjon kehtestab õige suuna, kuid see ei ole piisavalt konkreetne sammude poolest, mida astuda tuleks.

Parlamendi ülesanne on kehtestada prioriteedid ja avaldada komisjonile, liikmesriikidele ja tööstusharule survet ambitsioonikama tegevuskava suunas. Seepärast ei peaks siinne parlament pelgalt järgima tegevuskava struktuuri, vaid määratlema esmalt oma prioriteedid ning kehtestama kriteeriumid tulevase majanduskasvu uue tegevuskava jaoks, et tugevdada oma positsiooni ja saata välja selge poliitiline signaal.

Peamised ülesanded on järgmised: 1) luua avaliku ja erasektoriga tugev ühine tegevuskava. Üleminek ringmajandusele on ühiskondlik proovikivi ja selle peaksid kõik omaks võtma; 2) parandada radikaalselt Euroopa sekundaarmaterjalide kasutust ja luua õiged stiimulid jäätmete vältimiseks ja korduvkasutamiseks; 3) teha innovatsiooniprogrammides ressursitõhususest ja säästlikkusest esimene prioriteet nii Euroopa kui ka riigi tasandil; 4) muuta meie jõukuse ja majanduskasvu mõõtmise viisi, võttes arvesse keskkonnasäästlikkust, looduskapitali ja ressursitõhusust; 5) kehtestada kõigile Euroopa turule sisenevatele toodetele uued tootekriteeriumid, laiendades ökodisaini direktiivi reguleerimisala, lisades ringlussevõetava materjali sisalduse, vastupidavuse ja korduvkasutuse.

Tulevase majanduskasvu uus tegevuskava tähendab, et „tavapärane tegevus” ei tule kõne alla. Sellest saab raske poliitiline ülesanne. See nõuab julgust ja visiooni. Ja tugevust seista pikaajalise tegevuskava eest. Me peame olemasolevad toetused ümber kavandama. Paljud neist pole keskkonnale mitte üksnes kahjulikud, vaid takistavad ka innovatsiooni. Eriti praegu, kasinusajal, peavad riiklikud toetused ja stimuleerimispaketid keskenduma meie majanduse struktuurilisele tugevdamisele. See nõuab kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, mis loob uusi võimalusi.

Poliitiline arutelu keskendub sageli eesmärkide ja näitajate küsimusele. Ja teadusmaailm on töötanud ja töötab jätkuvalt nende edasise arendamise kallal. Tõepoolest, me peame andmed korda saama. Kuid me juba teame piisavalt, millises suunas minna. Me ei saa endale lubada selliste täiuslike näitajate ja eesmärkide ootamist, mis paistavad alati olevat saavutatavad mõne aasta jooksul. Meil on piisavalt teadmisi, et nüüd poliitiliselt edasi minna. Peenhäälestamist võib teha hiljem.

See ei ole üksnes Euroopa tegevuskava. Uut tulevase majanduskasvu tegevuskava tuleks järgida ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Eurobaromeeter näitab Euroopa kodanike tahet selles tegevuskavas aktiivset rolli mängida. Säästlikuma tarbimise, jäätmete parema kogumise ja valimise abil nende koguse miinimumini viimisega. See suhtumine tõestab, et ressursitõhusamaks muutumine ei ole ülalt alla suunatud ülesanne, vaid seda saab edendada kahelt poolt. Ülalt alla ja alt üles. Kohalikud poliitikud mängivad seoses kodanike osalusega olulist rolli. Ressursitõhusus on mõiste, mille meie kodanikud omaks võtavad. Tehkem sedasama.

Rahvusvaheliselt on see ka ainus viis edasi liikuda. EL peaks mängima juhtivat rolli, edendades seda uut tulevase majanduskasvu tegevuskava Rio+20 tippkohtumisel. Üleminek keskkonnahoidlikule majandusele on möödapääsmatu. Tõhusam ressursside kasutamine on keskkonnahoidliku majanduse lahutamatu osa. EL peaks kasutama oma poliitilist ja majanduslikku jõudu, et teised maailma osad samas suunas kaasa tõmmata.

Et tagada meie enda heaolu ja anda tulevastele põlvkondadele võimalus nautida samu hüvesid kui meie, peame hakkama tegutsema planeedi võimaluste piires ning lahutama oma majanduskasvu ressursikasutusest.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (18.4.2012)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ressursitõhusa Euroopa kohta
(2011/2068(INI))

Arvamuse koostaja: Salvatore Iacolino

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab ressursside tõhusat ja säästvat kasutamist ja jaotamist Euroopa Liidu tööstuspoliitika üheks olulisemaks küsimuseks, mis peaks kujundama ka liidu välissuhteid nüüd ja tulevikus; on sellega seoses veendunud, et keskkonnakaupade ja -teenustega kauplemine on jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu vahend, millest oleks kasu nii kaubandusele kui ka keskkonnale;

2.  rõhutab, et majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest on hädavajalik, et parandada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada Euroopa sõltuvust ressurssidest;

3.  on selgelt kinnitanud, et globaalsete ressursside, eriti taastumatute loodusvarade intensiivne kasutus on planeedile ohtlik ning ohustab samal ajal varustuskindlust;

4.  märgib, et õiglane, avatud ja mittediskrimineeriv mitmepoolne kaubandussüsteem ja keskkonnakaitse peaksid üksteist tugevdama ja töötama kohalike kogukondade hüvanguks, eeldusel et viiakse läbi mitmepoolsete kaubanduseeskirjade reform, mille eesmärgiks on paremini lahendada keskkonnaprobleeme ja rahuldada inimeste põhivajadused;

5.  kiidab heaks WTO Doha vooru kaubandusläbirääkimistel tehtud töö, mis käsitles keskkonnakaupade ja -teenuste tariifsete ja mittetariifsete tõkete vähendamist või kaotamist, ning julgustab tungivalt osapooli jätkama tööd – Doha vooru tulevikku arvestamata – eesmärgiga töötada välja keskkonnakaupade ja -teenuste selge määratlus, mis sisaldaks ettevõtja sotsiaalset vastutust, ELi keskkonnastandardeid ja õiglase kaubanduse põhimõtet;

6.  juhib tähelepanu sellele, et eelseisev Rio +20 tippkohtumine võiks olla oluline foorum ressursitõhususe ja säästva arengu küsimuste arutamiseks; on seisukohal, et uus säästva arengu eesmärkide kogum võiks täita aastatuhande arengueesmärkide vajakajäämised ja olla jõuline ülemaailmne jätkuprojekt, mis tunnustab keskkonna ja mis tahes arengumõõtme lahutamatut seost; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid etendaksid kõnealusel konverentsil otsustavat ja edasiviivat osa, et täita ülemaailmses ulatuses kaasava ja rohelise majanduse loomise eesmärgid;

7.  on seisukohal, et Rio +20 konverentsi taustal ja ettevalmistamise käigus on vaja kõigi ÜRO liikmesriikide, kodanikühiskonna ja ametiühingute osalusel uut ja jõulist arutelu ettevõtja sotsiaalse vastutuse vabatahtliku korra tõhususe üle;

8.  rõhutab, et maailmaturgude õiglase avamisega keskkonnakaupadele ja -teenustele soodustatakse säästvat tarbimist, luuakse ekspordivõimalusi ning töökohti, mis on seotud uue keskkonnahoidliku tehnoloogia levikuga, innovatsiooni ja konkurentsivõimega ning see toob kaasa madalamad hinnad, kõrgema kvaliteedi ja suurema valiku tarbijale;

9.  kutsub komisjoni üles käsitlema tooraineid puudutavaid küsimusi, näiteks ekspordipiiranguid ja investeeringutega seotud aspekte, suuremas ulatuses käimasolevatel ning tulevastel kaubandusläbirääkimistel, mida Euroopa Liit peab nii kahepoolses kui ka mitmepoolses raamistikus;

10. nõuab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetava, standardil ISO 26000 põhineva ressursside kasutamise standardi ning algatuse Global Compact sarnaste kavade väljatöötamist;

11. tunneb heameelt, et ressursitõhusa Euroopa tegevuskava keskmes on keskkonnahoidlikud riigihanked, mis esitab täiendavaid nõudmisi olulise keskkonnamõjuga toodetele ja teenustele; kutsub komisjoni üles töötama ressursitõhusate hangete rangemate reeglite huvides ka WTO mitmepoolse riigihangete kokkuleppe raamistikus;

12. kiidab heaks ELi kütusekvaliteedi direktiivi kui olulise sammu ressursside tarbimise olelusringil põhineva käsituse suunas ja nõuab, et tarnijad kohaldaksid kütusekvaliteedi direktiivi rakendamisel õliliivadele eraldi vaikeväärtust;

13. väljendab muret fossiilkütuste toetuste moonutava mõju pärast maailmakaubandusele, nende mõju pärast kliimale ja nende tekitatud kulu pärast riigikassadele; kiidab heaks G20 võetud kohustuse need toetused järk-järgult kaotada; soovib, et Euroopa Liit võtaks kõnealuses valdkonnas enda peale juhtrolli rahvusvahelisel tasandil, ja palub komisjonil teha kiiremas korras ettepanek ELis nende toetuste kaotamise ajakava kohta; tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmist komisjonile ja liikmesriikidele teavitada Euroopa Parlamenti ekspordikrediidiasutuste ja Euroopa Investeerimispanga laenuandmisest projektidele, millel on kliimale kahjulik mõju;

14. kinnitab veel kord, et kõikides kehtivates kahepoolsetes ja piirkondlikes Euroopa Liidu kaubanduslepingutes peaks olema kaugeid sihte seadev jätkusuutlikkuse peatükk, nagu ELi viimati sõlmitud vabakaubanduslepingutes Korea Vabariigi, Colombia ja Peruu ning Kesk-Ameerikaga; on arvamusel, et sotsiaalset ja keskkonna jätkusuutlikkust käsitlevad peatükid tuleks seada võrdsele alusele tehingu kaubandusaspektidega ning kutsub seega komisjoni üles laiendama neile peatükkidele tulevastes vabakaubanduslepingutes olevaid vaidluste lahendamise sätteid;

15. on seisukohal, et sotsiaalselt vastutustundlikult toodetud keskkonnakaupade ja -teenuste tariifsete soodustuste lisamine üldiste soodustuste süsteemi võib anda lisaväärtuse ELi ja arenguriikide vahelisele kaubandusele ja toimida täiendava stiimulina strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ning kliima ja energia valdkonna ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamisel;

16. rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine on ELi tööstuspoliitika konkurentsivõimelisuse teguriks, et ressursside tõhus kasutamine on väärtuslik vahend, mis aitab oluliselt vähendada tarbimist ja sõltuvust energiaimpordist, ning et tõhusust tõstev tehnoloogia loob arenguvõimalusi paljudes kolmandates riikides, sealhulgas arenguriikides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Damien Abad, Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josefa Andrés Barea, Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Mário David, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Gabriel Mato Adrover

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.1.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ressursitõhusa Euroopa kohta
(2011/2068(INI))

Arvamuse koostaja: Kent Johansson

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ressursitõhusus on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel väga oluline; rõhutab, et reaalse majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest, eelkõige tooraine kasutamisest, on hädavajalik, et parandada Euroopa tööstusalast konkurentsivõimet ja vähendada Euroopa tööstuse praegust suhtelist sõltuvust imporditavatest ressurssidest, eriti importtoorainest; on kindlalt veendunud, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammil Horisont 2020 peaks sellega seoses olema otsustavalt tähtis roll; palub komisjonil kirjeldada lähemalt, kuidas hinnatakse Euroopa poolaasta protsessis konkreetselt liikmesriikide edusamme suurema ressursitõhususe suunas liikumisel; palub liikmesriikidel võtta vastu riiklikud ressursitõhususe tegevuskavad, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid ja eesmärke, mis on kooskõlas ELi tegevuskava eesmärkidega;

2.  märgib, et vesi on ülimalt oluline loodusvara, mida tuleb ELis tõhusalt kaitsta ja majandada; on seisukohal, et arvestades seda, et valgalad asuvad enamasti mitme liikmesriigi territooriumil, on veemajanduse jaoks vaja ühisinvesteeringuid;

3.  juhib tähelepanu sellele, et ressursitõhususe poliitika tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, kas see on kooskõlas kõigi oluliste ELi sise- ja välispoliitika valdkondadega ja kas liikmesriikidel on poliitilist tahet seda ellu viia; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks keskse eesmärgi tulemuslikkuse tagamiseks selged, mõõdetavad ja kontrollitavad eesmärgid, näitajad ja meetmed, sealhulgas erieesmärgid ja konkreetsed seadusandlikud algatused, mida toetavad asjakohased fondid ja finantsmehhanismid; palub anda hoolt selle eest, et ressursitõhusa Euroopa tegevuskava oleks kooskõlas Euroopa Liidu toorainestrateegiaga;

4.  toetab komisjoni ideed nihutada maksukoormus tööjõu maksustamise valdkonnast energia- ja keskkonnamaksude valdkonda; on sellele vaatamata seisukohal, et paljudes sektorites ei ole maavarade maks asjakohane maksustamisvahend ressursitõhususe suurendamiseks; pooldab kavatsust ergutada liikmesriike kiiremas tempos keskkonnale kahjulikke toetusi järk-järgult kaotama, koostades plaane ja ajakavasid, ning andma neist aru riiklike reformikavade raames; märgib, et see peab toimuma viisil, mis ei kahjusta ELi konkurentsivõimet ega suurenda kasvuhoonegaaside heite ülekandumist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid uusi tehnoloogiaid ja jätkusuutlikku majanduskasvu muu hulgas ressursitõhusust rohkem arvesse võtvate riigihangete abil; on veendunud, et tuleb tõhustada meetmeid nende kriteeriumide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks avaliku sektori asutuste poolt;

5.  märgib, et kaudne maksustamine ja olemasolevate toetuste kaotamine ei ole asjakohased vahendid ressursitõhususe suurendamiseks, kuna need võivad erinevates sektorites tekitada negatiivset välismõju ja sotsiaalse võrdsusega seotud probleeme; juhib tähelepanu sellele, et tooraine kogumaksumuse suurenemise tulemusel võidakse investeeringud EList välja viia;

6.  tuletab meelde, et ressursitõhusus peaks aitama Euroopal tõsta tehnilist tootlust, et saada terve lisaväärtusahela (kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt) vältel rohkem kasu;

7.  tõstab esile asjaolu, et paljud tööstussektorid on märkimisväärselt suurendanud tõhusust ressursside kasutamisel, mis on peamiselt ajendatud tohutust hinnatõusust; rõhutab sellegipoolest, et ressursitõhususe suurendamine nõuab põhjalikku muutust ühiskonna tarbimisharjumustes ja tootmispõhimõtetes, mis põhinevad pigem tootluse suurendamisel, mitte trendidel, ning mida on võimalik saavutada tõhusa ressursihalduse uute lahenduste ja poliitikameetmetega, mis aitaksid ELis kõige rohkem kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele ja energiajulgeolekule; nõuab seetõttu:

– investeerimist uuenduslikesse ärimudelitesse;

– erilise tähelepanu pööramist tooraine taaskasutusele, investeerides selliste toodete kujundamisse, mis toimivad töökindlalt pikema aja jooksul (alates turuleviimise hetkest kuni nende kasuliku eluea lõpuni) ning mida saab siis, kui nad on kasutusest kulunud, kergesti ringlusse võtta ja jäätmetena käidelda ning ka kergesti parandada ja taaskasutada;

– investeerimist teadusuuringutesse uute säästva kaevandamise tehnoloogiate valdkonnas;

– ökodisaini direktiivi reguleerimisala laiendamist toetudes mõjuhinnangule, et hõlmata sellised kriteeriumid nagu ressursitõhusus, ringlussevõetud materjali määr, vastupidavus ja taaskasutus, ning kõnealuse direktiivi täielikku rakendamist;

– nn top-runner programmi vastuvõtmist, mis oleks tõhus stimuleeriv mehhanism tootlikkuse suurendamiseks;

8.  kutsub komisjoni üles peavoolustama ressursitõhusust tervikliku tööstuspoliitika juhtalgatuses ja juhtalgatuses „Innovatiivne liit”, sealhulgas töötama välja pikaajalisi valdkondlikke tööstusstrateegiaid ja -poliitikat, mida on tarvis üleminekuks vähese CO₂-heitega ressursi- ja energiatõhusale majandusele;

9.  kutsub üles kiiresti rakendama jäätmete raamdirektiivi ja eriti jäätmehierarhiat, mille eesmärk peaks olema seada prioriteediks jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutamine, ringlussevõtt ning muud taaskasutusmeetmed nende kõrvaldamiseks, jätkates jäätmete prügilasse viimise järkjärgulist vähendamist;

10. juhib tähelepanu vajadusele kasutada alternatiivseid tooteid, mis muudavad energia- ja materjalikulukaid tootmispõhimõtteid, saavutades samal ajal sama tootlikkuse taseme, ning vajadusele kasutada teisi tooraineid ja muid materjale, mis muudavad tootmisprotsessid vähem energiamahukaks;

11. märgib, et õige kindlam viis ressursitõhususe saavutamiseks ilma et see ohustaks Euroopa tööstusalast võimekust, kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet, ning tõhusamat ressursikasutust ja suuremat majanduslikku konkurentsivõimet võimaldavate tehnoloogiate kättesaadavuse ja tootlikkuse parandamiseks on investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; nõuab seetõttu:

– Euroopa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialaste jõupingutuste kooskõlla viimist ressursitõhususe eesmärkidega;

– piisavate rahaliste vahendite eraldamist Horisont 2020 programmis (ühiskondlike probleemide ja tööstuse konkurentsivõime programmide raames) ja VKEdele ette nähtud erivahendite raames ressursitõhususe teadusuuringute ja innovatsiooni programmidele, mille keskmes on ressursitõhusus ja teadusuuringud uute asendusmaterjaleide valdkonnas;

12. rõhutab omaressursside kasutamise tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks muutmisel; rõhutab uue kaevandamistehnoloogia rolli säästliku kaevandamise edendamisel;

13. palub komisjonil võimalikult kiiresti välja töötada täpsed olelusringil põhinevad näitajad ressursside tarbimise hindamiseks, et saaks kavandada tulemusliku ressursitõhususe poliitika, kohanduda tulevaste trendidega ning hallata tõelist ja kunstlikku toorainenappust;

14. tunneb heameelt selle üle, et komisjon avaldas uue ökoinnovatsiooni tegevuskava, nagu algatus „Innovatiivne liit” ette nägi, ning kutsub üles seda järjekindlalt rakendama;

15. märgib, et ressursitõhusus ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid hädavajalik vahend, mille abil saavutada areng, majanduskasv, jätkusuutlikkus, konkurentsivõime, tööhõive ja jõukus ELi kodanikele ja ettevõtjatele;

16. on seisukohal, et loodusvaradega, muu hulgas lisaainetega täiendatud puidu ja mineraalainetega, saab edukalt asendada praegu kasutatavaid ehitusmaterjale;

17. märgib, et lõppkasutajate puudumine takistab oluliselt sorteeritud olmejäätmete täielikku ringlussevõttu; on seisukohal, et innovaatilised tehnoloogiad ja VKEde finantstoetusskeemid on ülimalt olulised selleks, et neid ressursse kasutades saaks toota kõrge kvaliteediga, turuvajadustele orienteeritud tooteid;

18. nõuab Euroopa innovatsioonipartnerluse ja teadmusinnovatsiooni keskuseid, mille rajamine on ette nähtud toorainetega seoses ning mis ei käsitleks üksnes ressursside jätkusuutliku kasutamise, majandamise ja taastöötlemise aspekte, vaid samuti ennetust, taaskasutust ja asendamist;

19. kutsub komisjoni üles uurima, kuidas on võimalik suurendada ressursitõhusust ELi mäe- ja töötlevas tööstuses, et tõsta konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, muu hulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil ning tõhustades lisaks baasmetallidele kõrvalsaaduste tootmist;

20. on seisukohal, et Euroopa ressursse tuleks majandada strateegilisemalt ja keskkonnahoidlikumalt; on veendunud, et ELis olemasolevate ressursside, eelkõige mineraalide, metalli ja puidu, samuti energiavarude, sh fossiilkütuse majandamiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi; rõhutab ELi potentsiaali rahuldada oma toorainevajadus oma ressursside toel ning nõuab ELi sõltuvuse vähendamist mittekeskkonnahoidlike meetoditega toodetud tooraine impordist;

21. on seisukohal, et liikmesriikide tööstused peaksid rohkem tuginema kodumaisele toorainele; märgib, et kodumaiste ressursside majandamisega tuleks tagada, et neid ei raisata ning neid kasutatakse kohalike kogukondade hüvanguks, näiteks maksutagastuste kaudu või töökohtade loomise teel tooraine töötlemistehastes, mis asuvad tooraine kasutuskoha lähedal;

22. rõhutab, et liikmesriikidele maavaradega varustuskindluse tagamiseks tuleb lähtuda säästva arengu põhimõttest ja kaitsta fossiilkütusemaardlaid, arendada potentsiaalseid ressursibaase ning luua nõuetekohane maavarade kasutamise poliitika;

23. rõhutab, et ELi metsaressurssidel on suur potentsiaal aidata kaasa energiatõhususe eesmärkide saavutamisele ning pakkuda jätkusuutlikke võimalusi ELi ehitussektori energiatõhususe suurendamiseks;

24. julgustab ELi edendama taastuva tooraine biomassi rakendamist bioloogilisel toormel põhinevate toodete tootmisel ja kasutamisel;

25. arvestades, et metsaressursid ja metsa keskkonnaga seotud omadused on märkimisväärne looduskapital, rõhutab vajadust tugevdada ELi metsade kaitset ja koondada kokku ohuennetusmeetmed metsanduse valdkonnas; nõuab metsatulekahjude ja kahjurite tekitatud kahjustuste ennetusmeetmete rahastamise finantsinstrumentide loomist; kutsub komisjoni üles uurima koos metsatööstusega võimalusi konkreetsete meetmete rakendamiseks, mille eesmärk on tagada metsavarude säästev kasutamine, sealhulgas katseprojektide kaudu; ergutab olemasolevate metsandust käsitlevate meetmete paremale kasutamisele ELi eri poliitikavaldkondades, et tõsta metsade majanduslikku väärtust ja tagada metsamaterjali parem kättesaadavus, näiteks maaelu arengukavades ettenähtud taasistutuse teel;

26. rõhutab, et on vaja investeerida tooraine ja haruldaste muldmetallide ringlussevõttu, arvestades, et haruldaste muldmetallide kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul on suur keskkonnamõju, kui seda ei tehta nõuetekohaselt;

27. rõhutab, kui tähtis on suurendada ebaseadusliku jäätmeekspordi kontrollimist, et hoida väärtuslikku toorainet ELis;

28. rõhutab, et tooraine ja tehnoloogilise väärtusega metallide ülemaailmne konkurents on suurenenud; rõhutab, et nende imporditavate ressursside püsivast tarnest sõltub suuresti Euroopa poliitiline ja tehnoloogiline juhtpositsioon ülemaailmse säästva arengu valdkonnas, ELi konkurentsivõimelisus ning keskkonnahoidlike töökohtade loomise võimalus ELis; nõuab Euroopa lisandväärtuse loomist järgmiste meetoditega:

– töötades välja ELi tööstusinnovatsiooni poliitika, mis põhineb vähendamise, taaskasutuse, ringlussevõtu ja asendamise põhimõtetel;

– töötades välja tervikliku strateegia, mille abil tagada ELi jätkusuutlik varustamine toorainega, eelkõige haruldaste muldmetallide ja elementidega, sealhulgas ELi oma allikatest; märgib, et sees strateegia peaks hõlmama ka ELi kaubanduspoliitikat, mis põhineb läbipaistvusel ja vastastikusel kasulikkusel ning võtab arvesse demokraatia põhimõtete austamist, keskkonnahoidu ja jätkusuutlikku arengut ekspordiriikides;

29. nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks innovaatilistele tehnoloogiatele, nagu näiteks kasulike materjalide eraldamine prügilatest ja olmeprügist, mis muudavad võimalikuks väärtusliku tooraine eraldamise ja taaskasutamise;

30. palub komisjonil tõhustada ressursitõhususe alaseid nõuandeteenuseid, eriti VKEde jaoks, näiteks koondades selleks asjakohased programmid, mida haldab Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI); palub komisjonil toetada VKEsid kõnealuses valdkonnas, edendades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, pakkudes juurdepääsu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ja programmi Horisont 2020 asjaomastele teadusuuringutele;

31. rõhutab oskuste ja koolituse tähtsust; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellega seoses astuda tihedasse dialoogi sotsiaalpartneritega, akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjatega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostöös ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondadega toetama ressursitõhusust ülikoolide eriprogrammide ja stipendiumide kaudu; toetab lisaks isikutevahetus- ja liikuvusprogramme kõnealuses valdkonnas, näiteks Erasmus Munduse maavarade ja keskkonna alast programmi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	54 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Amelia Andersdotter, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio Cancian, Francesco De Angelis, Seán Kelly, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Vladimír Remek, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (29.11.2011)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ressursitõhusa Euroopa kohta
(2011/2068(INI))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunneb heameelt ressursitõhusust käsitleva juhtalgatuse üle, mis peab hõlmama kõiki Euroopa ressursse, sealhulgas selliseid tooraineid nagu kütused, mineraalid ja metallid, ning samuti selliseid ressursse nagu toit, pinnas, vesi, õhk ja looduskeskkond; rõhutab, et poliitika peaks edendama ressursside säästvat kasutamist ja keskenduma territooriumide säästvasse arengusse tehtavatele investeeringutele, et saavutada arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv Euroopas, mis aitab kaasa energiavarustuse kindlusele, energiasäästlikumale transpordile, realiseerides samal ajal keskkonnasõbralike töökohtade potentsiaali ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet, parandades praeguse ja tulevase põlvkonna elukvaliteeti ning tagades põlvkondadevahelise solidaarsuse;

2. rõhutab vajadust keskenduda investeeringutele energiatõhususse, taastuvatesse energiaallikatesse, hoonete energiatõhususse ja puhtasse transporti, samuti taastuvate energiaallikate piirkondlikku infrastruktuuri, eelkõige vähemsoodsates piirkondades; kutsub liikmesriike tugevdama struktuurifondide panust jätkusuutliku majanduskasvu tagamisse käimasoleva programmiperioodi jooksul ja palub komisjonil hinnata muudetud rakenduskavasid bürokraatiata ja kiiresti;

3. märgib, et ELi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jõupingutustest hoolimata esineb ressursside jagamises endiselt märkimisväärseid tõrkeid; rõhutab seepärast, et ressursitõhusa Euroopa saavutamiseks tuleb rakendada suuremat kooskõlastamist ja sünergiat paljude eri poliitikavaldkondade ja nende eri instrumentide vahel ning parimate tavade jagamist piirkondlike fondide juhtimisega seotud kohalike ja piirkondlike asutuste võrgustikes, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil nende tulemuslikkuse tagamise ning ressursside kasutamise ühise strateegia edendamise huvides; juhib tähelepanu sellele, et regionaalpoliitikas juba toimib kooskõlastatud ja ühtne lähenemisviis; märgib, et teatud poliitikavaldkondade vahel eksisteerivad kompromissid ja et neid tuleb julgustada selge, tõenditel põhineva juhtimise alusel;

4. juhib tähelepanu regionaalpoliitika kesksele rollile tõhusa ressursikasutuse nimel tehtavate algatuste toetamisel, eelkõige ehitiste energiatõhususse ja teadusuuringutesse, innovatsiooni ning säästvasse arengusse tehtavate investeeringute osas, tänu selle pikaajalistele arenguprogrammidele, detsentraliseeritud haldussüsteemile ja ELi säästva arengu prioriteetide kaasamisele, mistõttu on ta tõhusama ressursikasutuse saavutamiseks eriti sobilik; tulemustepõhist poliitikat käsitlevat arutelu arvesse võttes, nõuab programme ja tavasid tagamaks, et regionaalpoliitika keskne kaalutlus oleks ressursside tõhusaim kasutamine ning on seisukohal, et tulevases regionaalpoliitikas tuleks neid prioriteete arvesse võtta, rõhutades projekte, mis toetavad ressursitõhususe edendamist Euroopas;

5. juhib tähelepanu sellele, kui olulised on piirkondade ja liikmesriikide rühmad, kes koostavad ressursside tõhusa kasutamise ühiseid strateegiaid; rõhutab sellega seoses Euroopa territoriaalse koostöö olulisust strateegiate koordineerimisel, samuti pakilist vajadust investeerida piiriülestesse energia- ja keskkonnainfrastruktuuridesse ressursside parema kaitse ja ringluse tagamiseks; lisaks nõuab makropiirkondlike strateegiate väljatöötamist, eelkõige keskkonnakaitse, energiavarustuse ja -sõltumatuse osas;

6. rõhutab, et Euroopa piirkondade potentsiaali, takistusi ja erinevaid arengutasemeid arvestades tuleb ressursitõhusust käsitleda piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kodanikuühendused, kodanikud ja teised sidusrühmad tuleks vahetult kaasata asjaomaste meetmete algsesse kavandamisse ja hilisemasse rakendamisse partnerluspõhimõtte alusel, mida rahastatakse asjakohaselt tehnilise abi raames; see lähenemisviis koos üldsuse teavitamise strateegiaga suurendaks kõigil tasanditel vastutus- ja omanikutunnet ressursitõhususe eesmärkide täitmise osas ja selle rolli võitluses kliimamuutusega; rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel on vaja viia ressursitõhususe meetmed kooskõlla ELi 2020. aasta strateegiaga ning lisada kõnealused meetmed laiematesse, kõiki juhtalgatusi hõlmavatesse territoriaalsetesse paktidesse;

7. soovitab liikmesriikidel otseselt kaasata prioriteetide kindlaksmääramisse, meetmete kavandamisse ja rakendamisse kohe algusest peale piirkondlik ja kohalik tasand; soovitab lisaks läbi viia kodanikega konsulteerimine, et luua arutelu ja teavitamise platvorm, kuna üldsus on kõnealuste meetmete rakendamisel keskse tähtsusega ja ressursitõhusa Euroopa lõplik kasusaaja;

8. rõhutab seda, kuivõrd oluline on selliste ühiste näitajate olemasolu, mille alusel hinnata sektori kaupa vastu võetud meetmete kogumõju, ning usub, et komisjon peaks olema nimetatud näitajate määratlemisse kaasatud;

9. juhib tähelepanu sellele, et riikliku ja piirkondliku tasandi otsustajad peavad täielikult mõistma, millist tähtsust omab majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest; kutsub kõiki liikmesriike ja piirkondi üles tegema täiendavaid pingutusi ressursside tõhusal kasutamisel ning toetama selle valdkonna teadus- ja arendustöö rahastamist; rõhutab sellega seoses, et eesmärgid peavad olema saavutatavad ja taskukohased ning need peavad olema seotud pikaajaliste eesmärkide ja edasiste sammudega nende suunas;

10. on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika ja selle programmitsükli, kulude jaotamise ning võimalikele struktuurifondidest abi saajatele kättesaadava teabe läbipaistvus on ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamise peamine eeltingimus;

11. rõhutab, et innovatsioon ja teadustegevus on vajalikud säästlikumate tootmisviiside ja tarbimise juurutamiseks;

12. tuletab meelde, et Euroopa Regionaalarengu Fond peab jätkama tõhusa ressursikasutuse täiendavate eesmärkide täitmist ja võitlust kütteostuvõimetuse vastu;

13. rõhutab, et nii ettevõtjatel kui ka tarbijatel on tähtis roll Euroopa ressursside tõhusal kasutamisel;

14. rõhutab, et linnapiirkondade energiainfrastruktuuri ja energiatõhususe projektide teostamiseks on vaja edendada finantskorraldusvahendit JESSICA.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.11.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Luís Paulo Alves, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, Alain Cadec, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Andrea Cozzolino, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Vilja Savisaar-Toomast, Derek Vaughan

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (24.1.2012)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ressursitõhusa Euroopa kohta
(2011/2068(INI))

Arvamuse koostaja: Catherine Trautmann

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et 13. juulil 2011 tegi komisjon ettepaneku reformida oluliselt ELi ühist kalanduspoliitikat, mis – arvestades, et selle eesmärk on tagada mere bioloogiliste ressursside säästev kasutamine – on ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuse keskne koostisosa;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et kalanduspoliitika reformipaketis teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse lähenemisviis, et viia kalavarud elujõulisele tasemele ja hoida need heas seisukorras; kutsub komisjoni üles maksimaalse jätkusuutliku saagikuse lähenemisviisi selgitama, eriti seoses mitmeliigiliste kalavarudega;

3.  on seisukohal, et on vaja pikaajalisi pingutusi kalavarude taastamiseks tasemeni, mis säästlikult ja pikaajaliselt ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ning tagab maksimaalse majandusliku kasu; palub seetõttu, et komisjon viiks läbi vajaliku uuringu ja esitaks praegustele ühise kalanduspoliitika reformimise ettepanekutele tuginedes seejärel oma ettepanekud ning liiguks ökoloogiliselt ja majanduslikult täiuslikuma seisukoha poole;

4.  nõustub ühise kalanduspoliitika reformipaketis kirjeldatud komisjoni arvamusega, et tava soovimatud kalad üle parda heita on ressursside raiskamine; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et olukorra parandamiseks tuleb konsulteerida kalurite ja teiste sidusrühmadega, et leida lahendusi, mis oleksid kohandatud nende reaalsetele töötingimustele; kutsub komisjoni üles karmistama meetmeid ülepüütud kalavarude säilitamiseks, et tagada, et ELi kalatööstuse tegevuse oleks nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt jätkusuutlik;

5.  tunnistab, et laevastiku liigne püügivõimsus on jätkuvalt üks peamisi takistusi jätkusuutliku kalanduse saavutamisel; on siiski arvamusel, et komisjoni praegune ettepanek võtta püügimahu vähendamiseks ja kalanduse majandusliku elujõulisuse suurendamiseks – ilma et see maksumaksjale midagi maksma läheks – kasutusele ülekantavad püügikontsessioonid, on endiselt väga vastuoluline, eriti võttes arvesse mõju, mida püügimahtude võimalik väiksema arvu osaliste kätte koondumine võib avaldada mereökosüsteemidele ja sektori majandusele;

6.  rõhutab väikesemahulise rannikulaevastiku sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust teatavates piirkondades ning nõuab erimeetmeid, et toetada keskkonnasäästlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu ning aidata kaasa jätkusuutlikule ja loodusele vähe mõju avaldavale kalandusele ja vesiviljelusele;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kalalaevastik on peamine fossiilkütuste kasutaja ning et on tarvis teha täiendavaid edusamme ökodisaini valdkonnas, eriti mis puudutab tõhusamate ja puhtamate kalalaevamootorite arendamist;

8.  tuletab meelde, et ressursitõhusust käsitlev juhtalgatus hõlmab ka ökosüsteemide kaitsmist; osutab sellega seoses vajalikele jõupingutustele selektiivsemate kalapüügivahendite uurimiseks ja arendamiseks ning potentsiaalsetele koostoimetele varude majandamise ja kaitsealuste liikide säilitamise vahel;

9.  rõhutab, et ELi välistegevus, eriti väliskaubandussuhete osas, peab olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eesmärkidega ning peab pakkuma liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelustööstustele võrdseid võimalusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Carl Haglund, Ian Hudghton, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Catherine Trautmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ioannis A. Tsoukalas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(kodukorra art 187 lg 2)	Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 3 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Lajos Bokros, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Nick Griffin, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Åsa Westlund, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jacqueline Foster, Julie Girling, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Vittorio Prodi, Michèle Rivasi, Struan Stevenson, Anna Záborská, Andrea Zanoni