RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas
24.5.2012 - (COM(2011)0819 – C7‑0449/2011 – 2011/0385(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jean-Paul Gauzès
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas
(COM(2011)0819 – C7‑0449/2011 – 2011/0385(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0819),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0449/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. märtsi 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0172/2012),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku. |
(1) Alates 2007. aastast maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi liidu raamistikus ja sellest väljaspool. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevelvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale. |
(2) Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Kõikide liikmesriikide, eriti eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevalvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale ja laiemalt kogu liitu. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. |
(3) Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses ja proportsionaalne olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. Mis tahes makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleks võtta arvesse asjaomase liikmesriigi riiklikku reformikava liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia raames. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt. |
(4) Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõju eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks olema proportsionaalne probleemide tõsidusega ning ka vastavalt diferentseeritud. See peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet, peaks võtma vastu ka meetmed, mis on suunatud raskuste põhjustele või võimalikele põhjustele. Selleks tuleks võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on talle esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine, et vältida aruandluskohustuste dubleerimist. |
(5) Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine või seda vajadusel lihtsustada, et tagada majanduspoliitika järelevalve ühtsus ning vältida aruandluskohustuste dubleerimist. Makromajanduslikuks kohandamisprogrammiks ettevalmistusi tehes tuleks siiski võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale1 võib kapitali vaba liikumist kui ELi toimimise lepingu aluspõhimõtet piirata riikliku õigusaktiga, kui see on põhjendatud avaliku julgeoleku seisukohast. Oht avalikule julgeolekule võib hõlmata maksupettust, eeskätt liikmesriikides, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas. |
|
|
_____________ |
|
|
1 Vt kohtuasjad C-463/00 ja C-174/04. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 b) Selline maksupettus tähendab puudujääki tuludes, mis võib olla võrdne ühe või mitme liikmesriigi, IMFi, EFSFi, EFSMi või ESMi pakutava finantsabiga või seda isegi ületada ning on eeskätt põhjustatud riikliku maksupoliitika puudulikust rakendamisest. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 c) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 66 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist lubada piiranguid nende kolmandate riikide suhtes, kes on vastutavad sellise kapitali liikumise eest, mis ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate riiklike eeskirjade ja tavadega kaasama tehnilise abi programmide koostamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna organisatsioone. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Otsusega selle kohta, et liikmesriik ei järgi kohandamisprogrammi, kaasneb ka liidu vahendite maksmise või kohustuste peatamine vastavalt määruse (EL) nr XXX (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006) artikli 21 lõikele 6, |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Võib esineda asjaolusid, mille korral liikmesriigi kaitsmine turu volatiilsuse eest annab paremaid pikaajalisi tulemusi, stabiliseerimaks selle liikmesriigi majandusolukorda ja võimet võlanõudeid täita. Sellistel juhtudel võiks komisjoni otsuse alusel kohaldada liikmesriigi suhtes ajutiselt õiguslikku kaitset. Nõukogule peaks jääma võimalus selline komisjoni otsus vajaliku häälteenamusega tühistada. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 b) Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid käesolevas määruses kasutatavad viited finantsabile hõlmama ka ennetavat finantsabi. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 c) Komisjon peaks tegema otsuse kohaldada käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega. Majandus- ja rahanduskomiteega tuleks teha koostööd ka siis, kui komisjon otsustab, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada, |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja/või kes saavad või võivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja: |
|
|
– kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, millel on võimalik negatiivne ülekanduv mõju muudele euroala liikmesriikidele, ja/või |
|
|
– kes taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesoleva määrusega nähakse ette sätted paremate siseriiklike eelarve-eeskirjade ja majanduspoliitika koordineerimise jaoks. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 1 a |
|
|
Paremad eelarve-eeskirjad ja majanduspoliitika koordineerimine |
|
|
1. Riiklike võlakohustuste emiteerimise kavandamise paremaks koordineerimiseks teatavad liikmesriigid riigivõla emiteerimise plaanidest eelnevalt komisjonile ja nõukogule. |
|
|
2. Parimatest tavadest õppimise ja tihedalt koordineeritud majanduspoliitika suunas liikumise nimel tagavad liikmesriigid kõigi kavandatavate oluliste majanduspoliitiliste reformide eelneva arutamise ning vajaduse korral koordineerivad neid reforme teiste liikmesriikidega. |
|
|
3. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 tagavad liikmesriigid selle, et valitsemissektori eelarve on keskpikas perspektiivis tasakaalus või ülejäägiga. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud soovitustes arvestatakse palgakujunduse siseriiklike tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud soovituste kohaldamisel võtavad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28, mistõttu see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. |
1. Vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 teostatud põhjaliku analüüsi alusel ning arvestades täiendavaid objektiivseid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr .../2012 [milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid] osutatud aruandeid, võib komisjon otsustada kohaldada liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet. Nõukogu võib 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist selle kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Asjaomasele liikmesriigile antakse enne otsuse tegemist võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab neid tõhustatud järelevalve tulemustest. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Juhul kui komisjon otsustab kohaldada lõike 1 alusel liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet, teatab ta nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral teavitab liikmesriiki tõhustatud järelevalve tulemustest. |
Selgitus | |
Riigivõlakriis on näidanud ka seda, et riigivõlg, finantsstabiilsus ja panga maksevõime on omavahel tihedalt seotud. Et aidata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul sellised ohud tuvastada, tuleks neid teavitada, kui liikmesriigi suhtes kohaldatakse tõhustatud järelevalvet. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). Komisjon koostab asjaomaste ennetava finantsabi andmise vahendite loendi ja ajakohastab seda, võttes arvesse võimalikke muudatusi EFSFi, ESMi või muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste finantsabipoliitikas. |
2. Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes taotleb või saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSFilt, EFSMilt, ESMilt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). |
|
|
Komisjon avalikustab oma lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsused. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud. |
3. Komisjon võib otsustada, et lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Komisjon koostab loendi asjaomastest finantsabi andmise vahenditest, mis võivad käivitada tõhustatud järelevalve lõike 2 alusel, ja ajakohastab seda. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), konsulteerides ja koostööd tehes meetmeid raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks. |
1. Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse tõhustatud järelevalvet, võtab raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks meetmeid, konsulteerides ja tehes koostööd komisjoniga, kes tegutseb koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/20101, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/20102, ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/20103 (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt vajadusele IMFiga, võttes arvesse kõiki soovitusi, mida neile esitatakse määruste (EL) nr 1466/97, 1467/97 või 1176/2011 alusel ja mis puudutavad nende riiklikke reformiprogramme ning nende stabiilsus- või lähenemisprogramme. Võetud meetmetest teavitatakse eurorühma töörühma, majandus- ja rahanduskomiteed ning Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni ja asjaomase liikmesriigi parlamenti. |
|
|
______________ |
|
|
1 ELT L 331, 15.12.2010, lk 12. |
|
|
2 ELT L 331, 15.12.2010, lk 48. |
|
|
3 ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Komisjon uurib muude liikmesriikide tekitatud võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju, sh maksustamise valdkonnas. Juhul kui komisjon on tuvastanud sellise negatiivse ülekanduva mõju, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlusega negatiivset ülekanduvat mõju põhjustavatele liikmesriikidele vajalikud soovitused. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjoni taotlusel teevad tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist: |
3. Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 1 kohase tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist: |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) edastavad ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele liigendatud andmed selliste finantseerimisasutuste finantsseisundi kohta, kes on nende siseriiklike järelevalveasutuste järelevalve all; |
(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli alusnäitajate põhjal tehtud järelduste alusel koostavad asjaomased Euroopa järelevalveasutused koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile viimase poolt määratud sagedusega ning EKP-le; |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) teevad Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata pangandussektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, ja edastavad komisjonile ja EKP-le üksikasjalikud tulemused; |
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga; |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata pangandussektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust Euroopa Pangandusjärelevalve teotatava vastastikuse hindamise raames; |
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames; |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) edastavad mis tahes teabe, mida on vaja makromajanduslike tasakaalunihete seireks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr XXX makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta. |
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Komisjoni taotlusel teevad artikli 2 lõike 2 kohase tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist: |
|
|
(a) edastavad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele liigendatud andmed oma finantssüsteemi arengute kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi. Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused tagavad saadud liigendatud andmete konfidentsiaalsuse; |
|
|
(b) teevad asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all vajaduse korral stressitestid või tundlikkusanalüüsid, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga; |
|
|
(c) võimaldavad korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames; |
|
|
(d) edastavad kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1176/2011. |
|
|
Liikmesriigid, kes saavad finantsabi oma finantsasutuste rekapitaliseerimiseks, esitavad ka teabe nende finantsasutuste suhtes kehtestatud tingimuste kohta, mis hõlmab ka juhtkonna tasustamist ja reaalmajanduses kohaldatavaid krediiditingimusi. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjon teeb koostöös EKPga järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele (või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele) ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll. |
4. Komisjon teeb koostöös EKPga, asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ning vajadusel IMFiga tõhustatud järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2, 3 ja 3 a osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele ja Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning annab eelkõige hinnangu, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada. |
5. Kui lõikes 4 ette nähtud kontrollkäikude tulemusel hinnatakse, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi majanduslik ja finantsseisund seab ohtu euroala finantsstabiilsuse või sujuva toimimise, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega üheaegselt: |
|
|
(a) soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm; |
|
|
(b) soovitada EFSFil või ESMil pakkuda asjaomasele liikmesriigile finantsabi, mis seotakse sobivate tingimustega, nagu on ette nähtud käesolevas määruses. |
|
|
Nõukogu võib oma soovitused avalikustada. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kui liikmesriik taotleb lõike 3 a alusel ESMilt finantsabi, teevad teised liikmesriigid kõik mis võimalik selleks, et tagada, et ESM kõnealust liikmesriiki abistaks ja teeks seda õigeaegselt. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) võib Euroopa Parlamendi asjaomane komitee kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, |
(a) võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) komisjon teavitab Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni aegsasti soovituse sisust. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
6 a. Kogu protsessi vältel võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda majanduse sujuvat toimimist puudutavas arutelus osalema IMFi, EKP ja komisjoni esindajaid. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist. |
Liikmesriigid, kes kavatsevad paluda finantsabi ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Enne kui asjaomane liikmesriik potentsiaalsete laenuandjate poole pöördub, peab majandus- ja rahanduskomitee pärast komisjonilt hinnangu saamist kavandatud taotluse üle aru ning analüüsib muu hulgas, milliseid lahendusi on võimalik leida liidu või euroala rahastamisvahendite abil. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele. |
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ning võimaluse ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse ning tegeliku või potentsiaalse rahastamisvajaduse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas mõjutab makromajanduslik kohandamisprogramm liikmesriigi suutlikkust kavandatav finantsabi tagasi maksta, ja saadab selle majandus- ja rahanduskomiteele. |
|
|
Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse konservatiivsetest makromajanduslikest ja eelarveprognoosidest, kasutatakse kõige ajakohasemat teavet ning võetakse arvesse artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud aruande ning artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt võetavate järelevalvemeetmete tulemusi. Prognoosides hinnatakse makromajanduslike ja finantsšokkide mõju ning valitsemissektori võla seisukohast kahjulikke suundumusi. |
|
|
Komisjon avalikustab meetodi, majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid, sh hinnangu potentsiaalse tulemuse ja makromajanduslike mitmekordistavate mõjude kohta, ning võimalikud muud olulised parameetrid, mida valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsimisel on kasutatud. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriik, kes saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. |
1. Liikmesriik, kes taotleb või saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt, EFSMilt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga, esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi, mis toetub muu hulgas määruse XXX kohastele majanduspartnerluse programmidele ja asendab neid ning mis sisaldab ka iga-aastast eelarve-eesmärki. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis käsitletakse euroala finantsstabiilsust ohustavaid asjaomase liikmesriigiga seotud tegureid, ja selle eesmärk on kiiresti taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm põhineb valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnangul ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja/või 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse arvesse liidus kehtivaid palgakujunduse ja töösuhete tavasid ja nende eest vastutavaid institutsioone ning võimaluse korral võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi reformiprogrammi liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia elluviimiseks. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse igati arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 151 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Lõike 1 kohaselt esialgset makromajanduslikku kohandamisprogrammi koostav liikmesriik koostab kokkuleppel komisjoniga ajakohastatud partnerlusprogrammi, mille eesmärk on luua jätkusuutliku riigirahanduse saavutamiseks vajalikud tingimused. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. |
2. Komisjon annab esialgsele makromajanduslikule kohandamisprogrammile ühe nädala jooksul pärast selle esitamist hinnangu. |
|
|
Kui komisjon on seisukohal, et esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm on piisav, kiidab ta selle heaks. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. |
|
|
Kui komisjon on seisukohal, et esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis ette nähtud meetmed või ajakava ei ole piisavad, soovitab ta liikmesriigil ühe nädala jooksul uue esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi esitada, ning põhjendab, miks esialgne programm ei ole piisav. Kui tegemist ei ole kiireloomulise olukorraga, võetakse esialgne makromajanduslik kohandamisprogramm vastu finantsabi pakkuvate osapooltega sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi, programmi või tehnilise kokkuleppe alusel. Finantsabiga seotud eri dokumentide ning esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonide vahelise kooskõla ning üldisemate majandus- ja tööhõivepoliitiliste suunistega kooskõla tagamise kohta esitatakse põhjalikud selgitused. Nõukogu võib komisjoni otsuse kümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Komisjon ja nõukogu teostavad kohandamisprogrammi ja sellega kooskõlas olevate iga-aastaste eelarvekavade täitmise üle järelevalvet. |
|
|
Et aruandekohustused ei kattuks, peavad eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi majanduslik ja eelarvealane järelevalve makromajandusliku kohandamisprogrammi kohaselt omavahel kooskõlas olema. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. |
3. Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja EKPga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. Ebapiisava koostöö korral võib nõukogu anda asjaomasele liikmesriigile komisjoni ettepanekul avaliku soovituse, milles sätestatakse meetmed, mida liikmesriik peab võtma. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. |
4. Komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi ja uuendusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha, et võtta muu hulgas arvesse olulisi erinevusi makromajanduslike prognooside ja tegelike näitajate vahel, sh kohandamisprogrammi võimalikku mõju, ülekanduvat negatiivset mõju ning makromajanduslikke ja finantsšokke. Komisjon võtab kõigi makromajandusliku kohandamisprogrammi muudatuste kohta vastu otsuse. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Asjaomane liikmesriik võtab tihedas koostöös komisjoniga kõik meetmed, mida on vaja, et innustada erainvestoreid vabatahtlikult oma üldist vastutust säilitama. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. |
5. Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse, kuivõrd on märkimisväärsed kõrvalekalded tekkinud põhjustel, mis asjaomase liikmesriigi kontrollile ei allu. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Komisjoni otsuses selgitatakse, miks liikmesriik nõudeid ei täida, ning selgitatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi lõike 4 alusel tehtavate muudatuste vajalikkust ja ulatust. |
|
|
Makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleb eelkõige ette näha ettenägematute sündmuste, näiteks väliste šokkide, puhul võetavad ennetusmeetmed ja kohaldatavad hädaolukorra lahendamise plaanid. |
|
|
Makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud konsolideerimismeetmete puhul võetakse arvesse, et kõige olulisematele poliitikavaldkondadele, nagu haridus ja tervishoid, tuleb piisavad vahendid tagada. |
|
|
Kui komisjon teeb esimese lõigu kohase otsuse, võtab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga ja suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on turul ebastabiilsust vältida ning oma finantssektori sujuv toimimine säilitada. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. Kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi. |
6. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi, mille andmiseks võib viimane moodustada muu hulgas liikmesriikide ning muude liidu ja/või asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonide asjatundjatest koosnevad ekspertrühmad. Tehnilise abi eesmärgid ja vahendid sätestatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonides. Lisaks tagatakse tehnilise abi rakendamisel liikmesriigi vastutus. Tehniline abi keskendub sellistele valdkondadele nagu riigihangete parandamine, konkurentsi edendamine, korruptsiooniga võitlemine, maksude kogumise tõhustamine ja rahalise jätkusuutlikkuse edendamine. |
|
|
Makromajanduslik kohandamisprogramm ja sotsiaalsete mõjude hinnang avalikustatakse. |
|
|
Makromajanduslikele kohandamisprogrammile lisatakse valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hinnang. |
Selgitus | |
Alalise kohapealse nõustamisüksuse ja selle koosseisu ning komisjoniväliste ekspertide värbamise kohta tehtud muudatusettepanekud on tehtud EKP muudatusettepaneku alusel. | |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
6 a. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik auditeerib põhjalikult oma võlajääki ning analüüsib selle alusel muu hulgas ülemäärase võla põhjuseid ning võlakirjade emiteerimise protsessis toimunud võimalikke rikkumisi. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7. Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme. |
7. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
8 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata ennetava finantsabi ega finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 a |
|
|
Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamine |
|
|
Sotsiaalpartnereid esindavatele organisatsioonidele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse võimalus väljendada oma seisukohti käesolevas määruses sätestatud komisjoni avalike soovituste ja arvamuste kohta ning käesoleva määruse artiklites 2−7 sätestatud liikmesriikide aruannete ja nende eelnõude kohta. Kõnealused seisukohad avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 b |
|
|
Maksutulu kaitsmise meetmed |
|
|
1. Asjaomane liikmesriik võtab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 65 ja tihedas koostöös komisjoniga ning suheldes EKPga meetmeid, mille eesmärk on eelkõige vältida liikmesriigi maksustamisalaste õigusaktide rikkumist. |
|
|
2. Kui kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab majandus- ja rahaliidu toimimises tõsiseid raskusi või ähvardab neid põhjustada, taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 66 alusel nõukogule kaitsemeetmete rakendamise kohta ettepaneku esitamist. Enne ettepaneku tegemist konsulteerib komisjon EKPga. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega |
Kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid. |
1. Käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga ja selle mis tahes muudatustega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 kohased stabiilsusprogrammid. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded; |
(a) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 kohase makromajandusliku kohandamisprogrammiga vastavalt vajadusele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded; |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammi iga-aastaste eelarve-eesmärkidega nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohased iga-aastased eelarve-eesmärgid kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste kohandamisprogrammidega ka suunised kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1; |
(b) asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammi iga-aastased eelarve-eesmärgid nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaseid iga-aastaseid eelarve-eesmärke kõnealustes soovitustes ja teadetes. Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, asendavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased kohandamisprogrammid ka suuniseid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta, mis on ette nähtud teates vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1; |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seirega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohane seire ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olev seire. |
(c) Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ette nähtud seire asendab nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohast seiret ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olevat seiret. |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Määruse (EÜ) nr XXX (makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel. |
Määruse (EÜ) nr 1176/2011 (makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on nõukogu heaks kiitnud käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, v.a määruse (EÜ) nr 1176/2011 artiklites 3, 4 ja 5, mis puudutavad makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate tulemustabelit, häiremehhanismi ja põhjalikku analüüsi, sätestatud meetmete osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seirega asendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohane majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalve ja hindamine. |
Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seire asendab määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohast majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalvet ja hindamist. Peatamist kohaldatakse makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse ajal. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel. |
Määruse (EÜ) nr XXX (milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid) rakendamine peatatakse liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, mille on heaks kiitnud nõukogu käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt, välja arvatud määruse (EL) nr .../2012 artiklite 1–4 osas. Kõnealuse määruse rakendamine on peatatud makromajandusliku kohandamisprogrammi kestuse vältel. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 10 a |
|
|
Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmine |
|
|
1. Kui artikli 3 lõikega 5 ette nähtud meetmed liikmesriigi finantsolukorda ei taasta ja kui esineb oht, et asjaomane liikmesriik muutub püsivalt maksejõuetuks või peatab maksed, võib komisjon pärast nõukoguga konsulteerimist võtta vastu otsuse, millega asjaomane liikmesriik seatakse õiguskaitse alla. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist lihthäälteenamusega tagasi lükata. |
|
|
2. Käesoleva artikli eesmärk on anda asjaomasele liikmesriigile võimalus oma majandusolukord stabiilsemaks muuta ning oma võlga tagasi maksta. |
|
|
Liikmesriigi õiguskaitse alla seadmise otsuse mõju on järgmine: |
|
|
(a) lõpetamisel toimuvat tasaarveldust ja krediidisündmust käsitlevad sätted muutuvad kehtetuks; |
|
|
(b) säilitatakse kohaldatavad intressimäärad ja kõigepealt tuleb tagasi maksta liikmesriigile antavad uued laenud, välja arvatud artikli 1 lõikes 1 osutatud finantsabi; |
|
|
(c) asjaomase liikmesriigi võlausaldajad annavad endast komisjonile teada kahe kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi õiguskaitse alla seadmist käsitleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; nende võlausaldajate võlg, kes endast teada ei anna, kustutatakse; |
|
|
(d) asjaomase liikmesriigi ametiasutused rakendavad artikli 6 lõikega 6 ette nähtud tehnilise abi raames soovitatud meetmeid ning esitavad komisjonile heakskiitmiseks taastamist ja võla tasumist käsitleva kava. |
|
|
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse 2017. aastast. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust. |
1. Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Komisjon võib otsustada programmijärgse järelevalve kestust pikendada. Nõukogu võib otsuse 10 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. |
3. Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul Euroopa parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ja asjaomase liikmesriigi parlamendile ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. |
|
|
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgses järelevalves tehtud edusamme. |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. |
4. Komisjon võib anda programmijärgse järelevalve all olevale liikmesriigile soovituse parandusmeetmeid võtta. Nõukogu võib soovituse 10 päeva jooksul pärast selle andmist kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgset järelevalvet. |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. |
Käesolevas määruses osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 13 |
välja jäetud |
|
Finantsabi ja laenud, mille puhul ei kohaldata artikleid 5 ja 6 |
|
|
Artiklite 5 ja 6 sätteid ei kohaldata ennetava finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul. |
|
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 13 a |
|
|
Euroopa Parlamendile teatamine |
|
|
Nõukogu ja komisjon hoiavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisega kursis. |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 13 b |
|
|
Üleminekusätted |
|
|
Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kellele [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] juba antakse programmilist abi. |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 13 c |
|
|
Aruanne |
|
|
Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. |
|
|
Aruandes hinnatakse muu hulgas |
|
|
(a) määruse tulemuslikkust; |
|
|
(b) edusamme, mida on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt liikmesriikide majanduspoliitika tihedamal kooskõlastamisel ja nende majandusnäitajate püsival lähendamisel tehtud; |
|
|
(c) määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse; |
|
|
(d) määruse kohaldusala laiendamist euroala välistele liikmesriikidele, kel on või võivad euroalas finantsstabiilsuse tagamisel tõsised raskused tekkida. |
|
|
2. Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta. |
|
|
3. Lõikes 1 osutatud aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
- [1] ELT C 141, 17.5.2012, lk 7.
SELETUSKIRI
Käesolev määruse eelnõu, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas, on koostatud praegu Euroopa Liidus valitseva finantskriisi ja riigivõla kriisi tõttu. Määrus on koostatud kriisist saadud õppetundide põhjal ja selles pakutakse välja lahendused.
Komisjoni ettepanekud täiendavad Euroopa Parlamendis ja nõukogus 2011. aastal vastu võetud Euroopa majanduse juhtimise paketti (kuue seadusandliku ettepaneku paketti).
Ülemäärasel riigivõlal võivad olla tõsised tagajärjed nii asjaomastele riikidele endile kui ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Väikese riigi raskused võivad isegi üleilmseid probleeme tekitada. Praegu ei ole ohus mitte niivõrd euroala püsimine, kuivõrd selle maine.
Suuri majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mis mõnel riigil praegu on, oleks saanud vältida, kui juba varem oleks sihipäraselt tegutsetud. Varem ei olnud Euroopa Liidul aga vajalikke vahendeid. Majanduse juhtimise paketi ja kahe uue õigusaktiga, mille hulka kuulub ka käesolev ettepanek, see viga nüüd parandatakse.
Euroala finantsstabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks tuleb majanduse juhtimise paketti tugevdada. Mitu liikmesriiki on olnud sunnitud finantsabi küsima. Selle asemel, et tagantjärele parandusmeetmeid võtta, millest ei pruugi enam kasu olla, on parem varakult ennetusmeetmeid rakendada.
Raportöör on komisjoni ettepanekuga − milles nähakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikidele, kes on suurtes finantsraskustes või kes võivad finantsraskustesse sattuda, ette tõhustatud järelevalve − üldiselt nõus. Normaalne olukord tuleks kiiresti taastada ja teisi euroala liikmesriike tuleks kaitsta ülekanduva halva mõju eest.
Et oleks võimalik tulemuslik ja pragmaatiline kokkulepe sõlmida ja kaht kõnealust õigusakti kiiresti rakendada – mida Euroopa Ülemkogu oma 9. detsembri 2011. aasta järeldustes nõudis – lisas raportöör ettepanekusse 2. veebruaril 2012. aastal toimunud nõukogu töörühma koosolekul esitatud tekstist pärit vastuvõetavaid elemente.
Raportöör soovitab teha mitmeid muudatusi ja teksti täiendada.
Otsuse tegemise menetlust tuleks muuta. Et meetmeid oleks võimalik kiiresti võtta, peaks vajalikke otsuseid, mis muu hulgas puudutavad liikmesriikide suhtes tõhustatud järelevalve menetluse kohaldamist, tegema komisjon. Nõukogu võib komisjoni otsuse lihthäälteenamusega 10 päeva jooksul (ümberpööratud enamushääletus) tagasi lükata.
Uue rahvusvahelise lepingu teatavad osad võidakse määrusesse integreerida selliselt, et mitmeid riigi- ja valitsusjuhtide otsustatud elemente rakendatakse teiseses õiguses.
Ühtlasi tehakse ettepanek luua liikmesriikide jaoks, keda ohustab lähitulevikus püsiv maksejõuetus või maksete peatamine, õiguskaitse süsteem. Komisjon võib pärast nõukoguga konsulteerimist otsustada kohaldada liikmesriigi suhtes õiguskaitset, mis hõlmab eelkõige lõpetamisel toimuva tasaarvelduse või krediidisündmust käsitlevate lepingutingimuste peatamist.
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2012)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas
(COM(2011)0819 – C7‑0449/2011 – 2011/0385(COD))
Arvamuse koostaja: Frédéric Daerden
LÜHISELGITUS
2008. aastal alguse saanud majandus- ja finantskriisist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide osas on vaja ulatuslikku nägemust liikmesriikide niisuguste eelarve ja majanduse järelevalve menetluste vastuvõtmisel, mida liit ja euroala saavad kasutada kriisile vastu astumiseks.
Ülemaailmse finantsseisundi halvenemine tõi ELile kaasa selle majanduskasvu aeglustumise ja tõsised eelarveraskused liikmesriikide jaoks. Kuigi üks kõnealuste probleemide lahendustest võib küll peituda liikmesriikidevahelises majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimises, tuleb seejuures järgida teataval arvul põhimõtteid:
- see ei tohi olla suunatud üksnes liikmesriikide eelarveseisundile, vaid seejuures tuleb arvesse võtta ka tööturgu ja sotsiaalse olukorra parandamiseks tehtavaid investeeringuid: koolitusse või teadusuuringutesse tehtavad avaliku sektori investeeringud, mille eesmärk on suurendada riigi konkurentsivõimet, tõhus sotsiaalkaitsesüsteem ja elatusmiinimumid võimaldavad võidelda vaesuse vastu ja säilitada sisetarbimist ning seega kriisidega paremini toime tulla, mistõttu tuleb nendesse suhtuda positiivselt.
- See peab jääma vastavusse liidu demokraatlike põhimõtetega: nii Euroopa Parlamenti kui ka riikide parlamente, mille moodustavad valitud esindajad, tuleb samamoodi nagu komisjoni või nõukogu täielikult ja korrapäraselt teavitada.
- See ei tohi olla vastuolus sotsiaaldialoogi riiklike ja ELi põhimõtetega: põhiõigusi pidada kollektiivläbirääkimisi ja streikida ei tohi kahtluse alla seada liikmesriikide toetatavad struktuurireformid ja tööturureformid.
- Selles tuleb võtta arvesse kõiki liidu eesmärke ja põhidokumente: meetmed, mis on suunatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele tööhõive määra ja vaesuse vähendamise valdkonnas, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu horisontaalse sotsiaalklausli järgimine aitavad kaasa liidu majanduse elavdamisele.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku. |
(1) Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis ja majanduse jahtumine on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud finants-, majandus- ja sotsiaaltingimusi ning suurendanud liikmesriikide eelarve puudujääki ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Hoolimata teatavatest positiivsetest elavnemise märkidest 2009. aastal, oli tööhõive kasv liiga nõrk, et püsivalt vähendada töötuse kõrget taset. Töötuse keskmine kestus on pikenenud ja noorte töötuse näitajad on suurenenud paljudes liikmesriikides, ulatudes mõnes neist kõrgemale kui 40%. Selle tagajärjel on maksubaas vähenenud, majanduslikud ja sotsiaalsed kulud on kasvanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse järsu suurenemise taustal ning majanduskasvu võimaluste vähenemine takistab märgatavalt majanduse elavnemist ja eelarveolukorra paranemist. 2011. aasta sügisel vähendas komisjon oluliselt oma 2012. aasta majandusprognoosi 1,25 protsendipunkti võrra 0,5 protsendile liidus ja euroalal. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 b) Kuigi on võetud meetmeid kriisi negatiivse mõju tasakaalustamiseks, on kõnealuse kriisi mõju reaalmajandusele, tööturule ja kodanike heaolule suuresti tuntav. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 c) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad peavad vastama põhiõiguste hartale, mis tagab kodanikele nii individuaalsed kui ka kollektiivsed õigused. Lisaks sellele peaksid EL ja selle liikmesriigid järgima kõikide töötajate põhiõigusi kaitsva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide peamisi põhimõtteid. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevelvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale. |
(2) Liidu õigusaktides tuleks tagada täielik kooskõla aluslepinguga kehtestatud mitmepoolse järelevalveraamistiku ja kõnealuse finantsabiga seotud võimalike poliitiliste tingimuste vahel koos jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse arengu edendamise stiimulitega. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb tugevdada järelevelvet, et vältida mõju ülekandumist liikmesriigist, kellel on finantsstabiilsuse tagamisel raskusi, kogu euroalale. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Majanduse juhtimisse tuleks lisada sotsiaalse juhtimise mõiste, sealhulgas majanduspoliitika tugevdatud järelevalve meetmed, ning samuti mõned asjakohased ja ühtsed sotsiaalsed meetmed, et kaitsta tööhõivet. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. |
(3) Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud makromajandusliku kohandamisprogrammini. Igas makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse arvesse asjaomase riigi riiklikku reformikava majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020” raames. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt. |
(4) Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja sotsiaal-, tööhõive-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning Euroopa Parlamendile, majandus- ja rahanduskomiteele, tööhõivekomiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele korrapärase aruande koostamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine, et vältida aruandluskohustuste dubleerimist. |
(5) Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse, eelarve, tööhõive ja sotsiaalse olukorra järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajanduslik kohandamisprogramm hõlmab meetmeid, mille integreeritud eesmärk on taastada finantsstabiilsus ja saavutada majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Liikmesriigid annavad aru edusammudest mõlema aspekti puhul. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine, et vältida aruandluskohustuste dubleerimist. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Selleks et edendada liidu institutsioonide vahelist koostööd (eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel) ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, tuleks sätestada eeskirjad; |
(6) Selleks et edendada liidu institutsioonide vahelist dialoogi (eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel) ning liidu institutsioonide ja sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, tuleks sätestada eeskirjad; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Otsusega selle kohta, et liikmesriik ei järgi kohandamisprogrammi, kaasneb ka liidu vahendite maksmise või kohustuste peatamine vastavalt määruse (EL) nr XXX (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006) artikli 21 lõikele 6, |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Käesoleva määruse kohaldamisel järgitakse täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel antud soovitustes arvestatakse palgakujunduse siseriiklike tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesolevas määruses võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida või täita kollektiivlepinguid või osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. |
1. Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile ja asjaomastele sotsiaalpartneritele antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Komisjon avalikustab kõik otsused kooskõlas lõigetega 1 ja 2. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) edastavad ette nähtud sagedusega komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele liigendatud andmed selliste finantseerimisasutuste finantsseisundi kohta, kes on nende siseriiklike järelevalveasutuste järelevalve all; |
(a) edastavad ette nähtud sagedusega Euroopa Parlamendile, komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele liigendatud andmed selliste finantseerimisasutuste finantsseisundi kohta, kes on nende siseriiklike järelevalveasutuste järelevalve all; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(d a) edastavad Euroopa Parlamendile teabe vaesuse arengu kohta. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt d b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(d b) edastavad Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele teabe avaliku sektori investeeringute kohta, mida tehakse majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjon teeb koostöös EKPga järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele (või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele) ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll. |
4. Komisjon teeb koostöös EKP ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete rakendamist. Ta edastab kontrolli tulemused kord kvartalis majandus- ja rahanduskomiteele, tööhõivekomiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele (või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele) ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealuste kontrollkäikudega asendatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõike 2 kohane kohapealne kontroll. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada. |
5. Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. Kui lõike 5 kohane soovitus avalikustatakse: |
välja jäetud |
|
(a) võib Euroopa Parlamendi asjaomane komitee kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, |
|
|
(b) võib asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses. |
|
Selgitus | |
Need arvamuste vahetused peaksid olema osa laiemast majandusdialoogist, mis on ülimalt tähtis. Seetõttu on soovitatav pühendada käesoleva määruse eraldi artikkel majandusdialoogile. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist. |
Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutavad kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele. |
Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta keskmises ja pikas perspektiivis, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi samal ajal oma majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga „Euroopa 2020” seotud kohustusi täites, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele, tööhõivekomiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriik, kes saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. |
1. Liikmesriik, kes taotleb või saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. Igas makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse arvesse asjaomase riigi riiklikku reformikava majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020” raames. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. |
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. |
3. Komisjon koostöös EKP ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed, tööhõivekomiteed ja sotsiaalkaitsekomiteed või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed ning Euroopa Parlamenti ja asjaomase liikmesriigi parlamenti. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. |
4. Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. |
5. Kui lõike 3 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7. Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Need arvamuste vahetused peaksid olema osa laiemast majandusdialoogist, mis on ülimalt tähtis. Seetõttu on soovitatav pühendada käesoleva määruse eraldi artikkel majandusdialoogile. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8. Asjaomase liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Need arvamuste vahetused peaksid olema osa laiemast majandusdialoogist, mis on ülimalt tähtis. Seetõttu on soovitatav pühendada käesoleva määruse eraldi artikkel majandusdialoogile. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 a |
|
|
Majandusdialoog |
|
|
1. Selleks et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema parlamendikomisjonide ees, et arutada käesoleva määruse alusel tehtud soovitusi ja vastu võetud otsuseid. |
|
|
2. Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad kutsuda arvamuse vahetuses osalema niisuguse liikmesriigi esindajad, kellele nõukogu tegi või kelle kohta nõukogu võttis vastu käesoleva määruse kohase soovituse või otsuse, ning kõnealuse liikmesriigi sotsiaalpartnerid. |
|
|
3. Liikmesriigi parlament, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse alusel teinud soovituse või vastu võtnud otsuse, võib kutsuda komisjoni esindajaid osalema arvamuste vahetuses. |
|
|
4. Nõukogu ja komisjon teavitavad korrapäraselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamise sotsiaalsetest ja majanduslikest tulemustest. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kooskõla majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastaga |
välja jäetud |
|
Käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ettenähtud seirega asendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 2a kohane majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelevalve ja hindamine. |
|
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 10 a |
|
|
Kooskõla kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigusega |
|
|
Kooskõlas ELi õigusega ning sireriiklike õigusaktide ja tavadega ei sekku käesolev määrus töötajate ja tööandjate või nende vastavate organisatsioonide õigusesse pidada kollektiivläbirääkimisi ja allkirjastada kollektiivlepinguid asjakohastel tasanditel ning võtta kõnealuste lepingute kaitseks kollektiivseid meetmeid, sealhulgas streikimine. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust. |
1. Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni ettepaneku põhjal pikendada programmijärgse järelevalve kestust. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. |
3. Komisjon teeb koostöös EKPga programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäikusid, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab kontrolli tulemused kord kuue kuu jooksul majandus- ja rahanduskomiteele, tööhõivekomiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele või nimetatud komiteede poolt selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. |
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni ettepaneku põhjal soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. |
Käesolevas määruses osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Majanduse ja eelarve järelevalve tugevdamine liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas |
||||
|
Viited |
COM(2011)0819 – C7-0449/2011 – 2011/0385(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 15.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 15.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Frédéric Daerden 15.12.2011 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
13.2.2012 |
1.3.2012 |
26.3.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.3.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 6 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Danuta Jazłowiecka, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sergio Gaetano Cofferati, Tamás Deutsch, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Ramona Nicole Mănescu, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Gabriele Zimmer |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2) |
Phil Bennion, Ioan Enciu, Louis Grech |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Majanduse ja eelarve järelevalve tugevdamine liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas |
||||
|
Viited |
COM(2011)0819 – C7-0449/2011 – 2011/0385(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
23.11.2011 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 15.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 15.12.2011 |
EMPL 15.12.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 29.2.2012 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Jean-Paul Gauzès 25.10.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.1.2012 |
28.2.2012 |
26.3.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
14.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 4 13 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Elena Băsescu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Robert Goebbels, Roberto Gualtieri, Carl Haglund, Thomas Mann, Mario Mauro, Gianni Pittella |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Alejandro Cercas, Monika Hohlmeier, Ria Oomen-Ruijten |
||||
|
Esitamise kuupäev |
24.5.2012 |
||||