RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid
29.5.2012 - (COM(2011)0821 – C7‑0448/2011 – 2011/0386(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Elisa Ferreira
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid
(COM(2011)0821 – C7-0448/2011 – 2011/0386(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0821),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0448/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Rootsi Riksdagi ja Prantsusmaa Senati subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. märtsi 2012. aasta arvamust[1];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0173/2012),
1. võtab esimesel lugemisel vastu allpool toodud seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et liit peab võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Seda raamistikku on veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ja määrusega (EL) nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/2011 (eelarve järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalas) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid. |
(2) Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 on muudetud ning stabiilsuse ja kasvu pakti veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1175/2011¹ ja (EL) nr 1177/2011². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a kehtestatud elemendid, mis moodustavad majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta. |
|
|
____________ |
|
|
1 ELT L 306, 23.11.2011, lk 12. |
|
|
2 ELT L 306, 23.11.2011, lk 33. |
|
|
3 ELT L 306, 23.11.2011, lk 1. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Määruse (EL) nr 1466/97 kohaselt hõlmab Euroopa poolaasta liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste (majanduspoliitika üldsuunised) sõnastamist ja rakendamise järelevalvet vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2; tööhõivesuuniste sõnastamist ning rakendamise järelevalvet, mida liikmesriigid võtavad arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2 (tööhõivesuunised); käesoleva määruse alusel liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammide esitamist ja hindamist; liikmesriikide riiklike reformikavade esitamist ja hindamist, mis toetavad ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning on koostatud vastavalt üldistele majandussuunistele, tööhõivesuunistele ning vastavalt komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt liikmesriikidele iga-aastase järelevalvetsükli alguses esitatud üldsuunistele; järelevalvet makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta)¹. |
|
|
__________ |
|
|
1 ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik. |
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, tugevdatud ja automaatsemaid sanktsioone juhuks, kui konservatiivset eelarvepoliitikat ei järgita, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik, kuid vaja on paremini kooskõlastatud majanduspoliitikat ja nõuete täitmise stiimuleid. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis võimaldab tugevdada hindade stabiilsuse ja tugeva jätkusuutliku majanduskasvu tingimusi, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seeläbi liidu jätkusuutliku majandusarengu ja tööhõive eesmärkide saavutamist. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 b) Euroopa Ülemkogu võttis oma 17. juuni 2010. aasta kohtumisel vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et liit saaks kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia hõlmab ka vaesuse vähendamise, hariduse, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonna eesmärke. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 c) Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegiale ning sellele, kuidas liikmesriigid seda oma riiklike reformiprogrammide kaudu rakendavad. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Aluslepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest. |
(4) ELi toimimise lepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ja seda ohustava liikmesriikide poliitika vältimiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest. Kui see on asjakohane ja vajalik, tuleks aktiivsemalt kasutada ELi toimimise lepingu artiklis 136 toodud erimeetmeid, loomaks vajalikke tingimusi põhjaliku ja paindlikuma integratsiooni jaoks, millega peaks kaasnema majandus- ja rahaliidu tõhustatud demokraatlik õiguspärasus. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Riigi rahanduse usaldusväärsus ja tasakaalustatud eelarve on majandus- ja finantsstabiilsuse eeltingimuseks, nagu on selgelt osutanud riigivõlakriis, rõhutades vajadust tugeva eelarveraamistiku järele. Lisaks sellele toonitavad majanduse seiskumisega kaasnevad puudujäägid vajadust reformide, mitte suuremate kulutuste järele. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 b) Liikmesriigid peaksid hoiduma mis tahes meetmetest, mis võivad ohustada liidu eesmärkide saavutamist majandus- ja rahaliidu raames, eelkõige võlgade kogunemisest väljaspool valitsemissektori arvepidamist. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Riigi rahanduse seisundi tugevdamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarvepoliitika ühtsest seirest. |
(5) Riigi rahanduse seisundi tugevdamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarve- ja makromajandusliku poliitika ning riigivõlakirjade emiteerimise ühtsest seirest. Riigivõlakirjade emissiooni kooskõlastatumaks kavandamiseks peavad liikmesriigid oma võlakirjade emiteerimise kavadest eelnevalt teada andma. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlastamise ja järelevalve täiendavad Euroopa mehhanismid. Sellegipoolest tuleks jääda ettevaatlikuks ning seetõttu ei tohiks avalikustada ühtegi liikmesriikide võlakirjade emiteerimise kavade, varasemate võlakirjade uuendamise ega muude asjakohaste toimingutega seotud asjaolu ning neid tuleks kasutada ainult sisemiseks kooskõlastamiseks. See tuleneb ohust, millesse liikmesriik võib sattuda, kui ta oma rahastamisvajadustest finantsturgudele eelnevalt teada annab. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks suurendama sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse. |
(6) Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks suurendama sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et riigipõhiseid soovitusi ja riiklikke reformiprogramme ning stabiilsus- ja lähenemisprogramme ja makromajanduslike tasakaalunihete analüüsil põhinevaid soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Oluline on, et eelarvekava ühine ajakava oleks kooskõlas liikmesriikide eelarve ajakavadega. Kui see nii ei ole, siis tekib oht, et komisjoni arvamusel esialgse eelarvekava kohta puudub antud liikmesriigi parlamendis demokraatlik õiguspärasus. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) Kui eelarvet ei ole 31. detsembriks vastu võetud, nagu käesoleva määrusega on ette nähtud, tuleks kehtestada algava eelarveaasta pöördmenetlus, et tagada valitsuse võime täita oma olulisi ülesandeid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine peaks olema esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarveraamistiku peamised põhimõtted. Kõnealuseks ülevõtmiseks tuleks siduvad eeskirjad sätestada eelistatavalt põhiseaduses, et näidata liikmesriigi ametiasutuste suurimat pühendumust stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisele. |
(7) Tõhus eeskirjadel põhinev eelarveraamistik võib olla tähtis vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud majandus- ja eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine, mis sisaldavad eriolukorra ja tõsise majanduslanguse määratlust, peaks olema esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete jätkusuutliku täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama mehhanismi, mida rakendatakse märgatava kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, et tagada õigeaegne tagasipöördumine keskpika perioodi eesmärgi juurde. Oluline on, et sellised eeskirjad hõlmavad kogu valitsemissektorit ning on siduvad või on nende täielik järgimine kogu riikliku eelarvemenetluse jooksul muul viisil tagatud. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Riikliku võlakoormuse ulatus liidus on olulisim probleem, millega peaks tegelema, et taastada majanduses nii lühi- kui ka pikaajaliselt stabiilne ja paindlik kasvutrend. Möödub märkimisväärne ajavahemik, enne kui liikmesriikide keskmine võlatase langeb taas stabiilsuse ja kasvu paktis määratud 60%-ni. Keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täitmine on siin põhiline eeltingimus, kuna nendest kõrvale kaldumine võib esile kutsuda hüppelise tõusu ja seeläbi ohustada majanduse kasvu ja taastumist. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose võib saada sõltumatutelt asutustelt. |
(8) Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Sõltumatud ja tehniliselt pädevad asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel liikmesriigi eelarveasutustest sõltumatud ja täidavad I lisas loetletud miinimumnõudeid, võivad anda kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose, kui on tagatud nende prognooside võrreldavus ja järjekindlus. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Komisjon peaks häiremehhanismi aruannet koostades kehtestama eelkõige jooksevkonto soovitusliku ülem- ja alammäära, mis on sümmeetrilised. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Järk-järgult tugevdatav järelevalve täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks nende liikmesriikide eelarvedistsipliini järelevalvet, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks aitama saavutada paremaid eelarvetulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. |
(9) Järk-järgult tugevdatav järelevalve ja kooskõlastamine kujundaks paremini välja majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta, täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks eelarve ja makrorahandusliku usaldusväärsuse ning majandusliku lähenemise järelevalvet nendes liikmesriikides, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks liigset bürokraatiat tekitamata aitama saavutada paremaid eelarve- ja majandustulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarvepoliitika, kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni varakult antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle. |
(10) Nende liikmesriikide eelarve- ja makromajanduslik poliitika, kelle rahaühik on euro, tekitab ülekanduvat mõju nii neile endile kui ka teistele riikidele. Ülekanduv mõju tuleks seega tuvastada ja käsitleda seda nii riigipõhise järelevalvemenetluse raames kui ka eelarveseisundi üldisel hindamisel ja euroala kui terviku väljavaadetes. Hindamisel tuleks riigipõhiselt kindlaks teha liikmesriigi erasektori või teiste liikmesriikide tekitatud võimalik kahjulik ülekanduv mõju liikmesriigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Riigivõlakriis on näidanud ka seda, et riigivõlg, finantsstabiilsus ja panga maksevõime on omavahel tihedalt seotud. Enne majandus- ja eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarve- ja majanduskavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 15. novembril vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse majanduse ja eelarve valdkonnas liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames majanduse ja eelarve valdkonnas antud soovitusi (riigipõhised poliitilised soovitused). Samas kontekstis peaks komisjon tagama, et liikmesriikide riiklike reformiprogrammide raames võetud kohustusi, majanduspartnerluse programmide raames võetud kohustusi ning nõukogu makromajanduslike tasakaalunihete menetluse raames antud soovitusi võetaks riigieelarve eelnõus asjakohaselt arvesse. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni varakult antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaksid eurorühm ja Euroopa Parlament pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Kui komisjon tuvastab esialgse eelarvekava eriti tõsise mittevastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale, peaks komisjon esialgse eelarvekava kohta esitatavas arvamuses ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõudma eelarvekava muutmist kooskõlas käesoleva määruse sätetega. See on nii eelkõige juhul, kui esialgse eelarvekava rakendamine ohustaks asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsust või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või kui esialgse eelarvekava rakendamisega kaasneks nõukogu poolt vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile koostatud soovituste ilmne märkimisväärne rikkumine. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 b) Seoses mis tahes suurema, teisi liikmesriike mõjutada võiva majandus- ja fiskaalpoliitika reformikava parema kooskõlastamise ja eelneva aruteluga liikmesriikides peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama aruande ja vajaduse korral ettepaneku koos üksikasjaliku kavaga, kuidas ja millises vormis selline kooskõlastamine ja eelnev arutelu toimub, milliseid poliitikasuundi vaadeldakse ja millised oleksid sellisest kooskõlastamisest ja eelnevast arutelust tulenevad poliitilised tagajärjed liikmesriikidele ja eelkõige riikide parlamentidele. Komisjoni arvamus peaks vähemalt tagama, et kooskõlastamine hõlmatakse Euroopa poolaasta raamistikku. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 b) Lisaks peaks majanduse tõhusam juhtimine hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjaomased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse kohaselt teinud intressikandva tagatise või iga-aastase trahvi määramise otsuse, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult korrigeeritakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126. |
(11) Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi järjekindel, jätkusuutlik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult tõkestatakse ja kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks või riigipõhistest soovitustest. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 126. Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaksid esitama majanduspartnerluse programmi, mis hõlmab struktuurireformide üksikasjalikku kirjeldust. Oluline on, et niisugused struktuurireformid kehtestataks ja rakendataks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhus ja püsiv korrigeerimine. Vajaduse korral tuleks riikliku seaduse ja tava kohaselt kaasata sotsiaalpartnerid. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Komisjoni soovituse järgimisele antav hinnang peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust. |
(12) Majanduspartnerluse programmi raames on oluline käivitada tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Sellega seoses peaks komisjon paluma liikmesriigil viia läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjalik hindamine ja anda Euroopa Komisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile regulaarselt aru üldvalitsemissektori ja selle allsektorite ning eelarve aastasisese täitmise kohta, kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete eelarvelise mõju kohta nii kulude kui ka tulude poolel, valitsuse kulude ja tulude eesmärkide kohta ning vastu võetud meetmete ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete iseloomu kohta. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise ja eelarvedistsipliini järgimise tagamiseks on hädavajalik tagada stabiilsus euroalas tervikuna ja seetõttu tugevdada euroala finantssüsteemi tõhusust ja vastupidavust majandusšokkidele, tegelda nii likviidsuse piirangutega kui ka negatiivsete välismõjudega, mis on seotud riigivõlakirjaturgude killustumisega, ning vähendada rahastamisraskustes olevate liikmesriikide rahastamise piirkulu. Sel kesksel põhjusel on vaja vastu võtta euroala ühiste riigivõlainstrumentide tegevuskava, kaasa arvatud tõhustatud majanduspoliitika kooskõlastamise raamistiku loomine. Euroala ühiste riigi võlainstrumentide emissiooniks on esimese sammuna oluline luua ligikaudu 25 aastaks väljaostmisfond ning kooskõlastada euroala liikmesriikide võlakirjade emissioonid. See esimene meede ei välista tegevuskava edasiste meetmete rakendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 b) Käesolevat määrust kohaldades peaksid nõukogu ja komisjon täielikult austama sotsiaalpartnerite rolli ning erinevusi riikide süsteemide, näiteks palgakujunduse süsteemide vahel. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komitee anda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, |
(13) Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, keda Euroopa Komisjoni soovitus puudutab, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Ühtlasi tuleks kehtestada demokraatlikele põhimõtetele vastavad eeskirjad vastutuse, läbipaistvuse ja kontrolli tugevdamiseks eelarve- ja laiemalt euroala majanduspoliitika järelevalves ja kooskõlastamisel. Selleks tuleks ette näha erisätted kooskõlas riikide tavadega parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Eelarvekavad ja struktuurireformid peaksid olema kooskõlas sotsiaalsete õiguste kaitsega ning seejuures tuleks vältida ebavõrdsuse suurendamist. Seetõttu ei tohiks eelarvedistsipliini rakendamine kahjustada keskmise ja pikema perioodi vahendeid, mis on nõutavad majanduse jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks ümberkujundamiseks kooskõlas ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia ning 2050. aasta kliimaeesmärkidega. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 b) Maksupoliitikal on oluline osa eelarvekavade tulemuslikkuse ja õigluse suurendamisel ning see toetab jätkusuutlikku majanduskasvu. Euroopa ja riiklikul tasandil tuleks kiiresti vastu võtta ulatuslikud meetmed ja seadusandlikud algatused, nagu Euroopa finantstehingumaks ja ettevõtete ühine konsolideeritud tulumaksubaas, et kaotada põhjendamatud erandid, laiendada maksubaasi, tõhustada maksude kogumist, võidelda maksudest kõrvalehoidmisega ja rakendada ulatuslikult põhimõtet „saastaja maksab”. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika seiret euroalas järgmiselt: |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarve- ja majanduspoliitika seiret ning majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikku euroalas järgmiselt: |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) täiendades ülemääraste makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise menetlust, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1174/2011; |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) tagades ühilduvuse eelarvepoliitika ning määruses (EÜ) nr 1174/2011 kehtestatud ülemääraste makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise menetluse vahel, jälgides hoolikamalt liikmesriikide reformiprogramme ning võimalikke majanduspartnerluse programme, et tagada euroalal jätkusuutlik nõuete täitmine ja lähenemine. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesolevat määrust kohaldatakse täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 152 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud soovitustes arvestatakse täielikult tavadega ning palgakujunduse eest vastutavate institutsioonidega. Käesoleva määruse ja soovituste kohaldamisel võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja seega see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt riigi seadustele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) „sõltumatu eelarvenõukogu” – organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest; |
(1) „eelarvenõukogu” – sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest; |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) „sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab sõltumatu organ või organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest; |
(2) „sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab või kinnitab sõltumatu ja tehniliselt pädev organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest ja kes järgib I lisas sätestatud miinimumnõudeid. Komisjon tagab sõltumatute prognooside võrreldavuse ja järjekindluse kõigis liikmesriikides; |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) „riik” ja „puudujääk” – riik ja puudujääk Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) artiklis 2 määratletud tähenduses; |
(5) „riik”, „puudujääk” ja „võlg” – riik ja puudujääk Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) artiklis 2 määratletud tähenduses. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) „stabiilsuse ja kasvu pakt” – mitmepoolse järelevalve süsteem, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1466/97, ning liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126 ja määruses (EÜ) nr 1467/97; |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 b) „eriti tõsine mittevastavus keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale” – eelarveprojektis esinev kõrvalekalle, mis moodustab ühel aastal vähemalt 1% SKPst või kahel järjestikusel aastal keskmiselt vähemalt 0,5% SKPst ja mida ei saa põhjendada erakorraliste oludega või tõsise majanduslangusega pärast määruses (EÜ) 1467/97 ja määruses (EÜ) 1176/2011 sätestatud kergendavate asjaolude ja ülekanduva mõju arvessevõtmist. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ELi toimimise lepingu artiklit 9. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus I a peatükk (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
I a peatükk |
|
|
Majanduspoliitika kooskõlastamine |
|
|
Artikkel 2 a |
|
|
Määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a sätestatud majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta ajakava |
|
|
1. Liikmesriikide eelarvemenetlus on kooskõlas Euroopa poolaasta raamistikuga vastavalt aastasele tsüklile, millesse kuuluvad: |
|
|
(a) Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel üksikutele liikmesriikidele antavad poliitikasuunised, mis põhinevad iga-aastasel majanduskasvu analüüsil, sealhulgas komisjoni ühise tööhõivearuande kavand ning määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 3 kohased aastaaruanded; poliitikasuunistes antakse liikmesriikidele nõu riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel, mida liikmesriigid tutvustavad aprillis vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 lõikele 1 ja artikli 8 lõikele 1; |
|
|
(b) riigipõhiste poliitiliste soovituste kinnitamine Euroopa Ülemkogu suvisel kohtumisel kooskõlas komisjoni arvamustega liikmesriikide riiklike reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide piisavuse kohta, mis esitatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus II peatükk – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ühised eelarvesätted |
Ühised eelarvesätted ja riigivõlakirjade emissiooni puudutavad teabenõuded |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid avalikustavad igal aastal hiljemalt 15. aprilliks koos stabiilsusprogrammiga keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb sõltumatul makromajanduslikul prognoosil. |
1. Liikmesriigid avalikustavad Euroopa poolaasta kontekstis, eelistatavalt igal aastal 15. aprilliks ja hiljemalt 30. aprilliks, oma riikliku keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb usaldusväärsetel ja sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel. Need kavad esitatakse koos riiklike reformiprogrammide ja stabiilsus- või lähenemisprogrammidega ning on täielikus kooskõlas iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja iga-aastaste aruannetega vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 3. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Valitsemissektori eelarve seadus võetakse vastu ja avalikustatakse igal aastal hiljemalt 31. detsembriks. |
3. Valitsemissektori eelarve seadus võetakse vastu ja avalikustatakse igal aastal hiljemalt 31. detsembriks. Liikmesriigid kehtestavad algava eelarveaasta pöördmenetluse, mida rakendatakse siis, kui liikmesriigi valitsusest mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel jääb eelarve 31. detsembriks vastu võtmata või jõustamata ja avalikustamata. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit. |
1. Liikmesriigid kehtestavad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Nendes eeskirjades määratletakse ka eriolukord ja tõsine majanduslangus, mis võivad põhjustada ajutise kõrvalekaldumise keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, tingimusel, et selline kõrvalekaldumine ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikal perioodil, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklites 5 ja 6. Eeskirjad peaksid sisaldama mehhanismi, mida rakendatakse märgatava kõrvalekaldumise korral keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamist käsitlevast kohandamiskavast, et tagada õigeaegne tagasipöördumine keskpika perioodi eesmärgi juurde. Sellised eeskirjad hõlmavad kogu valitsemissektorit ja on siduvad või on siseriikliku eelarvemenetluse jooksul muul viisil tagatud nende täielik tunnustamine ja järgimine. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid loovad sõltumatu eelarvenõukogu, kes vastutab lõike 1 kohaste riiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest. |
2. Liikmesriigid loovad eelarvenõukogu, kes vastutab nii ennetavalt kui tagantjärele lõike 1 kohaste riiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest ja vastab I lisas sõltumatute eelarveinstitutsioonide kohta sätestatud miinimumnõuetele. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks komisjonile ja eurorühmale järgmise aasta esialgse eelarvekava. |
1. Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks komisjonile ja eurorühmale järgmise aasta esialgse eelarvekava, võttes arvesse suvise Euroopa Ülemkogu riigipõhiseid poliitilisi soovitusi ning võimalikke soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti raames või määrustes (EL) nr 1174/2011 ja (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajanduslike tasakaalunihete menetluse raames. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Esialgne eelarvekava avalikustatakse samal ajal. |
2. Käesolevas artiklis sätestatud esialgne eelarvekava avalikustatakse selle esitamisel komisjonile. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta; |
(b) valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta; prognoosid hõlmavad nii jooksvaid kui investeerimiskulusid ning selleks kehtestatakse selged jooksvate ja investeerimiskulude eelarve-eesmärgid ja investeerimiskulude kohta avaldatakse nende majandusliku tasuvuse hinnang. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) ülevaade kuludest, mis on otseses seoses Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide täitmisega, kaasa arvatud avaliku sektori investeeringud, ning ülevaade seostest pikaajaliste eelarve-eesmärkide täitmisega, samuti hinnang eelarvekavas ette nähtud meetmete sotsiaalse mõju kohta; |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punkti c kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatusliku reformi kavale, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro. |
(d) selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punktide c ja ca kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist ja otsest tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatuslikele reformikavadele, mis võivad mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro; |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) peamised eeldused eeldatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast. Need eeldused põhinevad sõltumatul makromajanduslikul prognoosil. |
(e) peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised direktiivi 2011/85/EL artikli 4 kohaselt seatud eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast. Makromajanduslik ja eelarveprognoos sisaldavad hinnangut potentsiaalsete tulemuste eeldatava mõju ja makromajandusliku mitmekordistava mõju kohta. Metoodika, aluseks olevad majanduslikud ja ökonomeetrilised mudelid ja eeldused ning muud olulised parameetrid, mis toetavad sõltumatut makromajanduslikku prognoosi, lisatakse iga-aastastele keskpika perioodi eelarvekavadele; |
(Tõlkija märkus: KOM-teksti muudetava osa tõlge ei vasta originaalile.) | |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita aluslepingu artikli 121 alusel asjaomasele liikmesriigile eelarve valdkonnas antud soovitusi. |
(f) vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 alusel asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi kooskõlas punktidega a kuni c a. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) avaliku sektori investeerimisvajaduste ja vajaduse korral eelarvemõju maht koos riiklikes reformikavades ette nähtud reformide majandusliku tasuvuse hinnanguga; |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f b) analüüs riiklikesse reformiprogrammidesse kuuluvate reformide ja investeeringute panuse kohta stabiilsusprogrammide eesmärkide täitmisse, kaasa arvatud reformide kulude-tulude analüüs eelarve täitmise vaatepunktist. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Kui lõike 3 punkti a ja c kohaselt esialgses eelarvekavas esitatud eelarve-eesmärgid või eeldusel, et poliitikat ei muudeta, koostatud prognoosid erinevad viimases stabiilsusprogrammis esitatud vastavatest näitajatest, põhjendatakse sellist erinevust nõuetekohaselt. |
4. Kui lõike 3 punkti a ja c a kohaselt esialgses eelarvekavas esitatud eelarve-eesmärgid või eeldusel, et poliitikat ei muudeta, koostatud prognoosid erinevad viimases stabiilsusprogrammis esitatud vastavatest näitajatest, põhjendatakse sellist erinevust nõuetekohaselt. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Keskpika perioodi eelarvekavad sisaldavad valitsemissektori ajakohastatud mitmeaastaseid kuluprognoose protsendina SKPst ning kulude peamisi komponente, samuti mitmeaastaseid eesmärke ja kohustusi seoses kuludega, mis on eraldatud ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegias toodud eesmärkide saavutamiseks. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse. |
5. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga –11, täpsustades lõikes 1 osutatud esialgsete eelarvekavade sisu ning lõigetes 2–4 osutatud sätete sisu. |
|
Läbivaadatud esialgse eelarvekava suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4. |
|
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige -1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
-1. Kui komisjon tuvastab eriti tõsise esialgse eelarvekava mittevastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi kohandamiskavale, võib ta, olles liikmesriigiga piisavalt konsulteerinud ja saanud liikmesriigilt piisava selgituse, nõuda muudetud esialgset eelarvekava. Selline nõue esitatakse kuni ühe kuu jooksul alates esialgse eelarvekava esitamisest. |
|
|
Muudetud esialgsete eelarvekavade suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikeid 2 ja 4. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta. |
1. Komisjon võtab hiljemalt 15. novembriks vastu arvamuse iga liikmesriigi esialgse eelarvekava kohta. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Komisjoni arvamus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
2. Lõikes 1 viidatud komisjoni arvamus avalikustatakse ning esitatakse eurorühmale. Asjaomase liikmesriigi parlamendi või Euroopa Parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Kõnealune hinnang avalikustatakse. |
3. Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Üldhinnang sisaldab stressiteste, mis annavad viiteid rahandusolukorra või eelarveseisundi ebasoodsate muutuste korral riigi rahanduse jätkusuutlikkusele tekkiva ohu kohta. Hinnanguga tuvastatakse riigiti võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkusele, mida tekitab liikmesriigi erasektor või teised liikmesriigid. |
|
|
Hinnang avalikustatakse ning kaasatakse järgmisesse iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi. Komisjon lisab hinnangule üksikasjaliku kokkuvõtte kogu euroala kevad- ja sügisprognoosidest. Hinnangu jaoks valitud lähtestsenaariumi kirjeldatakse põhjendatult ning selle aluseks võetakse tasakaalustatud ülevaade tõusu- ja langusriskidest, et võtta arvesse kõiki võimalikke tulemusi. Hinnang hõlmab makromajanduslike prognooside ja stressitestide metoodikat, eeldusi ja olulisi parameetreid ning eelmise aasta lähtestsenaariumi järelhinnangut. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse. |
4. Eurorühm ja Euroopa Parlamendi asjakohane komisjon arutavad komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Vestluse tulemus avalikustatakse ja seda võetakse arvesse järgmisel Euroopa poolaastal, eriti iga-aastases majanduskasvu analüüsis. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Pärast eurorühma ja Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni arutelu ajakohastab komisjon vajaduse korral oma konkreetseid soovitusi iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames eesmärgiga tugevdada euroala ühist makromajanduslikku raamistikku ning kavandada üldjoontes toetavad meetmed, mis nähakse ette rahandus- ja majandusolukorra või eelarveseisundi ebasoodsate muutuste puhuks. |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 a |
|
|
Võlakirjade emissiooni aruandlus |
|
|
1. Liikmesriigid annavad Euroopa Komisjonile ja eurorühmale eelnevalt õigeaegselt aru oma riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest. |
|
|
2. Lõikes 1 sätestatud aruandluse vorm ja sisu ühtlustatakse ning komisjon kehtestab selle koostöös liikmesriikidega. |
|
|
3. Liikmesriikide iga-aastaste võlakirjade emiteerimise kavadega seotud küsimusi, näiteks rahalisi vajadusi või varasemate võlakohustuste uuendamist, ei avalikustata. |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus III a peatükk (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
III a peatükk |
|
|
Tõhustatud majanduspoliitika kooskõlastamise tegevuskava, majanduskasvu edendamise programmi ja võlakirjade tõhustatud emiteerimise raamistiku väljatöötamine |
|
|
Artikkel 6b |
|
|
Tõhustatud majanduspoliitika kooskõlastamise raamistiku tegevuskava ja majanduskasvu edendamise programm |
|
|
1. Komisjon esitab …* aruande, milles kehtestatakse euroala stabiilsusvõlakirjade loomise tegevuskava. Komisjon teeb ettepaneku ka euroala jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise instrumendi kohta, mille eesmärk on koondada Euroopa Liidu infrastruktuuri (sh teadustegevuse ja tehnoloogiaalasteks) investeeringuteks kümne aasta jooksul igal aastal rahalised vahendid, mis vastavad umbes 1%-ile SKPst. Ettepanek hõlmab ka EIP kapitali suurendamist ja projektivõlakirju. Instrumendi eesmärk on luua jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikud tingimused, et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine ja säilitada euro stabiilsus ning koos sellega liikmesriikide eelarvedistsipliini jätkusuutlik kooskõlastamine. |
|
|
2. Artiklites 6c ja 6d esitatud etapid ei takista muude etappide rakendamist enne kõnealuse ajavahemiku lõppu. |
|
|
Artikkel 6c |
|
|
Euroala liikmesriikide võlakirjade emissioonide kooskõlastamine |
|
|
1. Riigivõlakirjade emiteerimise kavandamise ja paigutamise paremaks koordineerimiseks teatavad liikmesriigid riigivõlakirjade emiteerimise plaanidest eelnevalt komisjonile ja nõukogule. |
|
|
2. Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, üritavad oma riigivõla rahastamistingimusi parandada, leppides komisjoni ettepanekul kokku aastases kooskõlastatud riigivõlakirjade emiteerimise raamistikus. |
|
|
3. Lõike 2 alusel koostööd tegevad liikmesriigid võivad üritada oma rahastamistingimusi veelgi parandada ja stabiliseerida, võttes aluseks valitsevad majanduse põhinäitajad ja turutingimused ning järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatavat metoodikat. |
|
|
Artikkel 6d |
|
|
Euroopa võlalunastamisfond |
|
|
1. Artiklis 6a viidatud tegevuskava esimese etapi ühe osana luuakse Euroopa võlalunastamisfond, mis põhineb ühisvastutusel ja rangel eelarvedistsipliinil ning mille eesmärk on vähendada ülemäärast võlga 25 aasta jooksul; tähtaega kohandatakse vastavalt tegelikele majanduskasvu näitajatele. Selle ajavahemiku lõppedes lõpetatakse Euroopa võlalunastamisfondi tegevus. |
|
|
2. Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse abi- või kohandamiskava, on kohustatud: |
|
|
a) kandma võlasummad, mille suurus ületab 60% SKPst, viieaastase liitumisperioodi jooksul Euroopa võlalunastamisfondi; |
|
|
b) kehtestama arvulised eelarve-eeskirjad, millega riigi eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke; |
|
|
c) kohaldama eelarve konsolideerimisstrateegiat ja struktuurireformide tegevuskava; |
|
|
d) esitama tagatised, mis katavad piisavalt Euroopa võlalunastamisfondi antud laenud; |
|
|
e) vähendama liitumisperioodi jooksul oma struktuurset puudujääki, et jõuda vastavusse punktis b kirjeldatud eelarve-eeskirjadega. |
|
|
3. Komisjon tagab Euroopa võlalunastamisfondi loomise ja igapäevase juhtimise, mille üksikasjad tuleks sätestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. |
|
|
4. Euroopa võlalunastamisfondis osalemine avatakse teistele liikmesriikidele alates sellest, kui jõustub ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2 kooskõlas vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus tunnistada kehtetuks nende liikmesriikide suhtes kehtestatud euroalaga liitumise erand. |
|
|
5. Liikmesriigid rakendavad siseriiklikus õiguses sätteid, et tagada Euroopa võlalunastamisfondi tegevuse lõpetamine pärast kuni 25-aastast perioodi, mida kohandatakse vastavalt tegelikele majanduskasvu näitajatele. |
|
|
____________ |
|
|
* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -7 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel -7 |
|
|
Majanduspartnerluse programmid |
|
|
1. Kui nõukogu otsustab, toimides vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule oma riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi üksikasjaliku edasiarendusena ning nõukogupoolseid asjaomase liikmesriigi majandus- ja tööhõivepoliitika integreeritud suuniste kohaldamise soovitusi täielikult arvesse võttes majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi tõeliselt püsiva korrigeerimise kindlustamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja struktuurireforme. |
|
|
2. Majanduspartnerluse programm peab olema täielikult kooskõlas artiklis 1 osutatud poliitiliste meetmetega. |
|
|
Majanduspartnerluse programmis selgitatakse välja ja valitakse hulk konkreetseid eelarvelisi prioriteete, mille eesmärk on stabiliseerida majandust lühiajaliselt, edendada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja käsitleda asjaomase liikmesriigi struktuurilisi puudusi. Nende prioriteetide eesmärk on viia uuesti tasakaalu konkurentsivõime vastavalt Euroopa lisaväärtuse loomisele ja nad on kooskõlas liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga. Liikmesriik koostab komisjoniga tihedalt kooskõlastades aruande, milles annab ülevaate valitud programmidest ja projektidest, sh tegevuskava, mis on suunatud rahaliste vahendite, sh EIP krediidiliinide ja asjaomaste liidu finantsinstrumentide väljaselgitamisele, perioodi algusesse toomisele ja koondamisele. Seda aruannet ajakohastatakse igal aastal. |
|
|
3. Tõsise majanduslanguse – nagu see on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 2 – või eelarve täitmise prognoosi olulise kärpimise korral võtab asjaomane liikmesriik vastu uuendatud kohandamise ajakava keskpika perioodi eelarveesmärkide saavutamiseks, mis kooskõlastatakse komisjoniga, võttes nõuetekohaselt arvesse konsolideerimismeetmete protsüklilist mõju. Võlaeeskirja kohaldamist tuleb sellega kooskõlas kohandada. |
|
|
4. Majanduspartnerluse programm esitatakse samal ajal aruannetega, mis on ette nähtud määruse nr 1467/97 artikli 3 lõikes 4a ja artikli 5 lõikes 1a. |
|
|
5. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu majanduspartnerluse programmi käsitleva arvamuse. |
|
|
6. Kui on olemas määruse (EÜ) nr 1176/2011 artikli 8 lõikega 1 vastavuses olev parandusmeetmete kava, lisatakse kavasse lõikes 1 osutatud meetmed. |
|
|
7. Komisjon ja nõukogu jälgivad nimetatud programmi ja sellega kooskõlas olevate aastaste eelarvekavade täitmist. |
|
|
8. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimalust arvamuste vahetuses osalemiseks. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda arvamuste vahetuses osalema muid Euroopa Parlamendi komisjone. |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi suhtes käesoleva artikli lõikeid 2–5 kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni. |
1. Artikli -7 lõikes 7 osutatud majanduspartnerluse programmi seire eesmärgil täidab asjaomane liikmesriik komisjoni nõudmisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud nõudeid kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Tugevdatud seire all olevad liikmesriigid viivad viivitamata läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. Hindamine hõlmab ka riigi omandis olevate üksustega ja riigi sõlmitud lepingutega seotud finantsriske sel määral, mil need võivad mõjutada ülemäärast eelarvepuudujääki. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a või artikli 5 lõike 1a kohases aruandes meetmete kohta, mida on võetud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. |
2. Komisjoni nõudmisel viib liikmesriik läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. Hindamine hõlmab ka riigi omandis olevate üksustega ja nõukogu direktiivis 2011/85/EL kirjeldatud selliste tingimuslike kohustustega, millel võib tõenäoliselt olla eelarvele suur mõju, seotud finantsriske sel määral, mil need võivad mõjutada ülemäärast eelarvepuudujääki. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a või artikli 5 lõike 1a kohases aruandes meetmete kohta, mida on võetud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealused aruanded avalikustatakse. |
3. Komisjoni nõudmisel esitab liikmesriik korrapäraselt komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealused aruanded avalikustatakse. |
|
|
Komisjon täpsustab käesolevas lõikes osutatud aruande sisu. |
|
|
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimalust arvamuste vahetuses osalemiseks. |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 6 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomaste liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 679/2010. |
(a) viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomase liikmesriigi esitatud statistiliste andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 479/2009 selles osas, mis puudutab statistiliste andmete kvaliteeti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kontekstis; |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, mille kohaselt tuleb võtta täiendavaid meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
2. Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, ja kui see oht ei tulene oludest, mis on väljaspool asjaomase liikmesriigi kontrolli, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse hoolikalt rakendada algsetes soovitustes esitatud meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile aruande meetmete kohta, mida on võetud vastuseks kõnealusele soovitusele, koos artikli 7 lõikega 3 ette nähtud aruannetega. Aruandes käsitletakse kõigi kaalutlusõiguse raames võetud meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti esitatakse teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta ning muude meetmete kohta, mida on võetud vastuseks komisjoni soovitusele. Kõnealused aruanded avalikustatakse. |
3. Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile lisaks aruande meetmete kohta, mida on rakendatud vastuseks kõnealusele soovitusele. Kõnealused aruanded avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -11 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel -11 |
|
|
Volituste delegeerimine |
|
|
1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. |
|
|
2. Artikli 5 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga perioodi lõppu. |
|
|
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
|
|
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
|
5. Artikli 5 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel -11a |
|
|
Majandusalane dialoog |
|
|
Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema parlamendikomisjoni ees, et arutada artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 3 kohaselt tehtud otsuseid. |
|
|
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda liikmesriigile, keda sellised otsused puudutavad, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) käesoleva määruse panust liidu majanduskasvu ja töökohtade strateegia saavutamisse. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Niipea kui võimalik ja hiljemalt 31. detsembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse eri võimaluste teostatavust ja esitatakse ettepanekud võimaliku tegevuskava kohta riigivõlainstrumentide ühtseks emiteerimiseks, võttes arvesse finants-, fiskaal- ja juriidilisi tingimusi. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, kas oleks teostatav luua võlalunastamisfond, mis ühendaks ajutise ühtse võlakirjade emiteerimise ja eelarve kohandamise ranged eeskirjad. |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 11a |
|
|
Komisjoni aruanne |
|
|
Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku selle kohta, kuidas liikmesriikides toimub mis tahes suurema, teisi liikmesriike mõjutada võiva majandus- ja fiskaalpoliitika reformikava kooskõlastamine ja eelnev arutelu, millises vormis kooskõlastamine ja eelnev arutelu peaks olema, milliseid poliitikasuundi vaadeldakse ja millised oleksid sellisest kooskõlastamisest ja eelnevast arutelust tulenevad võimalikud poliitilised tagajärjed liikmesriikidele ja eelkõige riikide parlamentidele. |
|
|
____________ |
|
|
* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 11b |
|
|
Euroopa võlaasutus |
|
|
Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku, milles hinnatakse Euroopa võlaasutuse loomise võimalikkust, mis vastutaks liikmesriikide aastase võlakirjade emiteerimise kavadega seotud kõikide küsimuste haldamise ja koordineerimise, varasemate võlakirjade uuendamise ja kõikide liikmesriikide valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamise eest. Komisjoni aruandes peaks samuti sisalduma hinnang liikmesriikide valitsemissektori võla, võlapuudujäägi ja muude makromajanduslike näitajatega seotud teabe iga-aastase avaldamise võimalikkuse kohta. |
|
|
____________ |
|
|
* Väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Sõltumatute eelarveasutuste ühispõhimõtted |
|
|
– Kuuluvus: ilma allpool esitatud põhimõtete kohaldamist piiramata peaks sõltumatute eelarveasutuste ülesehitus olema vastavuses liikmesriikide õigusraamistikuga ning poliitilise ja haldussüsteemiga. Asutuste loomisel tuleks valikute tegemisel võtta arvesse väiksemate liikmesriikide suutlikkuspiiranguid. |
|
|
– Volitused: sõltumatute eelarveasutuste volitused tuleks õigusaktides selgelt määratleda, et vältida eelarveasutuste õigustamatut sekkumist või volituste õigustamatut laiendamist eelarveasutuste volituste või riikide parlamentide eelisõiguste arvel. |
|
|
– Vahendid: sõltumatutele eelarveasutustele eraldatavad vahendid peaksid olema vastavuses nende volitustega, et nad saaksid oma volitusi usaldusväärselt täita. |
|
|
– Aruandekohustus: tuleks kehtestada kohustuslikud mehhanismid, et ergutada nõuetekohase aruandekohustuse täitmist seadusandliku võimu ees. Sõltumatute eelarveasutuste aruanded ja analüüsid tuleks avaldada ja teha tasuta kättesaadavaks. |
|
|
– Juhtkond: juhtivtöötajate valimisel tuleks võta arvesse saavutusi, kogemusi ja tehnilist pädevust eelkõige eelarvemenetluse alal. Ametissenimetamise menetlusega võib olla seotud mitu institutsiooni; see võib toimuda näiteks parlamendi poolse kinnitamise menetlusena või mitu institutsiooni võivad määrata igaüks ühe või mitu liiget. Sõltumatute eelarveasutuste juhtkonda kuuluvate töötajate ametiaja kestus tuleks õigusaktidega selgelt kindlaks määrata, seda ei tohiks olla võimalik pikendada ning see peaks eelistatavalt kestma üle parlamendi ametiaja. Lepingut peaks saama lõpetada üksnes juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises. |
|
|
– Töötajad: sõltumatute eelarveasutuste töötajaid tuleks valida avatud konkursi kaudu, võttes arvesse saavutusi ja tehnilist pädevust. Teenistustingimused peaksid olema sarnased riigiteenistujate omadega. |
|
|
– Juurdepääs teabele, läbipaistvus ja teabevahetuspoliitika: reeglina tuleks sõltumatutele eelarveasutustele tagada õigusaktidega täielik juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik nende volituste tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kõik selle reegli piirangud tuleks samuti selgelt määratleda. Ilma et see piiraks kõnealuste õigusaktide kohaldamist, ei tohiks kahjustada sõltumatute eelarveasutuste suutlikkust jagada teavet õigeaegselt ja kättesaadavate meediakanalite kaudu. Kui sõltumatu eelarveasutus asub mõne muu institutsiooni ruumides, tuleb selgelt näidata, et eelarveasutuse seisukohad on siduvad üksnes talle ja mitte majutavale institutsioonile. |
- [1] ELT C 141, 17.5.2012, lk 7.
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (29.3.2012)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid
(COM(2011)0821 – C7‑0448/2011 – 2011/0386(COD))
Arvamuse koostaja: Tamás Deutsch
LÜHISELGITUS
Taustteave
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2011. aasta novembris ametlikult vastu õigusaktid eesmärgiga tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Pakett koosnes kuuest ettepanekust, millest neljas käsitletakse eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, samas kui kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tekkivaid makromajanduse tasakaalunihkeid ELis ja euroalal.
Eelarveseisundi järelevalvet ning majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamise tõhustamist käsitleva määruse ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise määruse eesmärk oli tugevdada eelarvedistsipliini kogu ELis. Määrus eelarve järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalas nägi ühtlasi ette finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid euroala liikmesriikidele.
Märkused
Komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus esitatakse riikide eelarvepoliitikale täiendavad järelevalvenõuded, soovitatakse kehtestada eelarve ühine ajakava ja nõutakse nende liikmesriikide eelarvealaste otsuste tugevdatud seiret, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.
Raportöör avaldab heameelt eelarvepoliitika ühtse seire algatuse üle, eelkõige sätete üle, mis puudutavad eelarve ühise ajakava kehtestamist, eeskirjadel põhinevat eelarveraamistikku ja tõhusamat järelevalvet liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Raportöör arvab siiski, et eelarvejärelevalve jõustamisel tuleks alati järgida ELi üldeesmärke ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 9 nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise ning piisava sotsiaalse kaitse tagamisega.
Raportöör peab niisama oluliseks, et ELi eelarvepoliitika oleks täielikult kooskõlas uue tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020”, mis on samuti kavandatud selleks, et võimaldada ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata ELi majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 nõutakse, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik. |
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik. Nendele sätetele tuleks lisada tõhustatud järelevalve töökohtade loomisega seotud sotsiaalpoliitika üle. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) 17. juunil 2010. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, et võimaldada liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb kvaliteetse tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Liit on võtnud endale kohustuse viia ellu tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis hõlmab tööhõive, vaesuse vastase võitluse, hariduse, innovatsiooni ja keskkonnaga seotud eesmärke. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata tööhõive ja majanduskasvu strateegiale „Euroopa 2020” ning sellele, kuidas liikmesriigid seda oma riiklike reformiprogrammide kaudu rakendavad. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Riigi rahanduse seisundi tugevdamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarvepoliitika ühtsest seirest. |
(5) Riigi rahanduse seisundi tasakaalustamist ja jätkusuutlikuks muutmist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarve- ja majanduskasvu poliitika ühtsest läbivaatamisest. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks looma sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse. |
(6) Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel ning edendada majanduskasvu ja jätkusuutlikku tööhõivet. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks: a) looma sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro; b) b) tagama, et eelarvepoliitika kooskõlastatakse strateegiaga „Euroopa 2020”, ja c) tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine on esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarveraamistiku peamised põhimõtted. Kõnealuseks ülevõtmiseks tuleks eelistatavalt põhiseaduses sätestada siduvad eeskirjad, millega tagatakse liikmesriigi ametiasutuste suurim pühendumus stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisel. |
(7) Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-, tööhõive- ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine on esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarve- ja tööhõiveraamistiku peamised põhimõtted. Kõnealune ülevõtmine tuleks teostada siduvate siseriiklike eeskirjadega, millega tagatakse liikmesriigi ametiasutuste suurim pühendumus stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisel. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlike makromajanduslikke prognoose võib saada sõltumatutelt asutustelt. |
(8) Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid piiravad märkimisväärselt eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärsivad eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlikumaid makromajanduslikke prognoose võiks saada sõltumatutelt asutustelt. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarvepoliitika, kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle. |
(10) Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarve- ja makromajanduspoliitika, kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju, sealhulgas sotsiaalset ja keskkonnamõju, kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et Euroopa poolaasta raames antud liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse nii strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive- ja sotsiaalseid eesmärke kui ka Euroopa poolaasta raames antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126. |
(11) Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Kõnealuses komisjoni soovituses antav hinnang vastavuse kohta peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust. |
(12) Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Kõnealuses komisjoni soovituses antav hinnang vastavuse kohta peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust ning millises ulatuses see mõjutab tööhõive-eesmärke. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komitee anda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, |
(13) Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid anda asjaomasele liikmesriigile ja selle liikmesriigi sotsiaalpartneritele võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus II peatükk – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ühised eelarvesätted |
Ühised eelarvesätted ja riigivõlakirjade emissiooni puudutavale teabele esitatavad nõuded |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid avalikustavad igal aastal hiljemalt 15. aprilliks koos stabiilsusprogrammiga keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb sõltumatul makromajanduslikul prognoosil. |
1. Liikmesriigid avalikustavad igal aastal hiljemalt 15. aprilliks koos stabiilsusprogrammiga keskpika perioodi eelarve- ja investeeringute kava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb sõltumatul makromajanduslikul prognoosil. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit. |
1. Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised siseriiklikud eeskirjad on siduvad ja hõlmavad kogu valitsemissektorit. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 4 a |
|
|
Riigivõlakirjade emissiooni puudutavale teabele esitatavad nõuded |
|
|
Riigivõlakirjade emissiooni kavandamise parema koordineerimise ja rahastamistingimuste optimeerimise eesmärgil annavad liikmesriigid komisjonile ja nõukogule eelnevalt teada oma võlakirjade emiteerimise kavadest. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärkide saavutamisega otseselt seotud kavandatavate kulude, sealhulgas riiklike investeeringute üksikasjalik kirjeldus, kasutades ühise hindamisraamistiku näitajaid; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) esialgse eelarvekava mõju strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a b) esialgse eelarvekava sotsiaalse mõju hinnang ning hinnang selle vastavuse kohta liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidele, liikmesriikide majanduspoliitika üldsuunistele ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistele; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) valitsemissektori kavandatud kulud ja tulud protsendina SKPst ning nende peamised komponendid, võttes arvesse tingimusi ja kriteeriume riigi tulude suurendamiseks nii, et see ei hõlma määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1 sätestatud suvakohaseid tulumeetmeid; |
(c) valitsemissektori kavandatud kulud ja tulud protsendina SKPst ning nende peamised komponendid, võttes arvesse tingimusi ja kriteeriume riigi tulude suurendamiseks nii, et see ei hõlma määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1 sätestatud suvakohaseid tulumeetmeid ning mõju majanduskasvule ja tööhõivele; |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) sõltumatul makromajanduslikul prognoosil põhinevad peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast; |
(e) sõltumatul makromajanduslikul prognoosil põhinevad peamised eeldused oodatavate majandus- ja sotsiaalsete suundumuste ja oluliste majandus- ning sotsiaalnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast; |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Liikmesriigid lisavad oma stabiilsusprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärkide saavutamisega otseselt seotud kavandatavate kulude, sealhulgas riiklike investeeringute ajakohastatud ja üksikasjaliku kirjelduse, kasutades ühise hindamisraamistiku näitajaid. Eespool osutatud üksikasjalikus kirjelduses selgitatakse nõuetekohaselt kavandatavate kulude erinevusi viimastest stabiilsusprogrammidest. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse. |
5. Kui komisjon tuvastab, et Euroopa poolaasta raames antud riigipõhised soovitused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Komisjon avalikustab oma nõude ja asjaomase liikmesriigi vastuse. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Läbivaadatud esialgse eelarvekava suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4. |
Läbivaadatud esialgse eelarvekava suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4a. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta. |
1. Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta. Sellega seoses pöörab komisjon asjakohast tähelepanu tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele asjaomases liikmesriigis. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Komisjoni arvamus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
2. Komisjoni arvamus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi või Euroopa Parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Kõnealune hinnang avalikustatakse. |
3. Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Kõnealune hinnang avalikustatakse, nagu ka nende mõju strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4,. Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse. |
4. Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Eurorühm võib anda nõukogule soovitusi. Kõnealune hinnang avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse. |
3. Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile, Euroopa Parlamendile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete ning nende mõju kohta strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Aruandele lisatakse sotsiaalse mõju hinnang. Kõnealune aruanne avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, mille kohaselt tuleb võtta täiendavaid meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
2. Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, mille kohaselt tuleb võtta täiendavaid meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi või Euroopa Parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile aruande meetmete kohta, mida on võetud vastuseks kõnealusele soovitusele, koos artikli 7 lõikega 3 ette nähtud aruannetega. Aruandes käsitletakse kõigi suvakohaselt võetud meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti esitatakse teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta, samuti muude meetmete kohta, mida on võetud vastuseks komisjoni soovitusele. Kõnealune aruanne avalikustatakse. |
3. Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile aruande meetmete kohta, mida on võetud vastuseks kõnealusele soovitusele, koos artikli 7 lõikega 3 ette nähtud aruannetega. Aruandes käsitletakse kõigi suvakohaselt võetud meetmete mõju eelarvele ja nende sotsiaalset mõju, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti esitatakse teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta, muude meetmete kohta, mida on võetud vastuseks komisjoni soovitusele, ja samuti meetmete mõju kohta tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele. Kõnealune aruanne avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) käesoleva määruse mõju strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu, tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 11 a |
|
|
Majandusalane dialoog |
|
|
1. Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema parlamendikomisjoni ees, et arutada käesoleva määruse alusel tehtud soovitusi ja otsuseid. |
|
|
2. Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad kutsuda arvamuste vahetusel osalema esindajad liikmesriigist, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse alusel teinud soovituse või otsuse, samuti selle liikmesriigi sotsiaalpartnerite esindajad. |
|
|
3. Selle liikmesriigi, kelle kohta nõukogu on käesoleva määruse alusel teinud soovituse või otsuse, parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses. |
|
|
4. Nõukogu ja komisjon teavitavad korrapäraselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamise sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid |
||||
|
Viited |
COM(2011)0821 – C7-0448/2011 – 2011/0386(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 13.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 13.12.2011 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Tamás Deutsch 15.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
13.2.2012 |
1.3.2012 |
26.3.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.3.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 4 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Danuta Jazłowiecka, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sergio Gaetano Cofferati, Tamás Deutsch, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Ramona Nicole Mănescu, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Ioan Enciu, Louis Grech |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätted |
||||
|
Viited |
COM(2011)0821 – C7-0448/2011 – 2011/0386(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
23.11.2011 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 13.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 13.12.2011 |
EMPL 13.12.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 29.2.2012 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Elisa Ferreira 25.10.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.1.2012 |
28.2.2012 |
26.3.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
14.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
18 12 14 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Elena Băsescu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ashley Fox, Robert Goebbels, Roberto Gualtieri, Carl Haglund, Thomas Mann, Mario Mauro, Gianni Pittella |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Alejandro Cercas, Monika Hohlmeier, Ria Oomen-Ruijten |
||||
|
Esitamise kuupäev |
29.5.2012 |
||||