RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid

4.6.2012 - (COM(2011)0479 – C7‑0216/2011 – 2011/0218(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Anna Rosbach

Muudatusettepanekud

• 001-028 (PDF - 151 KB)
• 001-028 (DOC - 142 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid

(COM(2011)0479 – C7‑0216/2011 – 2011/0218(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0479),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0216/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0180/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Pealkiri Määrus (EÜ) nr 1967/2006
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude kaitse ja säästva kasutamise majandamismeetmeid
Selgitus
Kalavarude kaitse esmatähtsuse tõttu ja „kasutamise” mõistega kaasnevate negatiivsete assotsiatsioonide tasakaalustamiseks näib olevat kohane näidata, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 eesmärk on ka kalavarude kaitse, ning lülitada see eesmärk määruse (EÜ) nr 1967/2006 ja seda muutva määruse pealkirja.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) Tuleb läbi viia määruse (EÜ) nr 1967/2006 üldine vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepinguga, et kajastada nimetatud lepingu jõustumisega kaasnenud muutusi.
Selgitus
Põhjendus selgitab Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, mis lähevad komisjoni omadest kaugemale selles mõttes, et nende eesmärk on viia määrus (EÜ) nr 1967/2006 täielikult vastavusse Lissaboni lepinguga loodud uue õiguskeskkonnaga.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Määruse (EÜ) nr 1967/2006 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290 järgmistel juhtudel:	(3) Määruse (EÜ) nr 1967/2006 teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks tuleks delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290 järgmistel juhtudel:
Selgitus
Sõna „kohaldamine” näib olevat delegeeritud õigusakti puhul ebasobiv, seda kasutatakse enamasti seoses rakendusaktidega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- liikmesriigi territoriaalvetes kalapüügi kaitseala moodustamine või asjaomastes vetes kalavarude majandamise meetmete kehtestamine, kui liikmesriigi kalavarude majandamise meetmed on varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad;
Selgitus
Põhjendus kajastab praeguse artikli 7 lõike 5 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane -1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- teise liikmesriigi laevu mõjutada võiva kalapüügi kaitseala loomise otsuse kinnitamine, tühistamine või muutmine;
Selgitus
Põhjendus kajastab praeguse artikli 7 lõike 4 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- traalnootade kasutamist lubava erandi muutmine;
Selgitus
Põhjendus kajastab artikli 13 lõike 11 neljanda lõigu muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- liikmesriigi majandamiskava muutmine, kui see kava on varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisav;
Selgitus
Põhjendus kajastab praeguse artikli 19 lõike 9 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- teise liikmesriigi laevu mõjutada võiva riikliku majandamiskava kinnitamine, tühistamine või muutmine;
Selgitus
Põhjendus kajastab praeguse artikli 19 lõike 8 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 1 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- Malta 25-miilises majandusvööndis tekkiva püügivõimsuse ülejäägi jaotamine liikmesriikide vahel; ning
Selgitus
Põhjendustes peaksid kajastuma kõik komisjoni kavandatud muudatused, sealhulgas muudatus määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 3.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine ruudukujuliste silmadega selektiivakende veetavasse võrku asetamist käsitlevate täiendavate tehniliste tingimuste kohta;	välja jäetud
Selgitus
Põhjendus kajastab I lisa punkti b alapunkti 3 muudatusettepanekut (lisades teevad muudatusi üksnes kaasseadusandjad).
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– selliste tehniliste tingimuste vastuvõtmine, millega piiratakse ujukinööri ja alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit ning mitme taglasega traalnootade suurimat võrkude arvu;	välja jäetud
Selgitus
Põhjendus kajastab II lisa punkti 7 muudatusettepanekut (lisades teevad muudatusi üksnes kaasseadusandjad).
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 – taane 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– määruse (EÜ) nr 1967/2006 lisade muudatused.	välja jäetud
Selgitus
Põhjendus kajastab artikli 30 muudatusettepanekut (lisades teevad muudatusi üksnes kaasseadusandjad).
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks et komisjon saaks kehtestada võimalikud tehnilised tingimused eespool osutatud traalnootade suurima ulatuse ja mitme taglasega traalnootade suurima võrkude arvu piiramiseks, tuleb asjakohaselt arvesse võtta Vahemere kalapüügi eriomadusi, mis nõuab täiendavat tehnilist ja teaduslikku teavet.	välja jäetud
Selgitus
Komisjoni pakutud käesoleva põhjenduse teksti väljajätmine kajastab II lisa punkti 7 muudatusettepanekut (lisades teevad muudatusi üksnes kaasseadusandjad).
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Vahemere kalavarude kaitse on väga tähtis ja seetõttu tuleks seda nimetada määruse (EÜ) nr 1967/2006 pealkirjas.
Selgitus
Lisatud uus tekst kajastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 pealkirja muutmise ettepanekut.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Pärast lõikes 1 nimetatud ajavahemikku ja kuni 30. novembrini 2009 võib nõukogu uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata täiendavad kalapüügi kaitsealad või muuta nende alade suhtes kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju.   Alates 1. detsembrist 2009 määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul, uute asjakohaste teadusandmete põhjal ja seadusandliku tavamenetluse kohaselt tegutsedes täiendavad kalapüügi kaitsealad või muudavad seniste kaitsealade piire ja majandamiseeskirju.”
Selgitus
Kuna ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3 ei reguleeri kalapüügi kaitsealade moodustamist, on säte, mis annab nõukogule õiguse üksinda selliseid otsuseid langetada, Lissaboni lepinguga kehtestatud uue korraga vastuolus. Täiendavate ELi kalapüügi kaitsealade moodustamise otsuse peavad tegema mõlemad kaasseadusandjad. Artikli 6 lõige 1 on jäetud muutmata, kuna kaheaastase tähtaja möödumise tõttu on sellel veel vaid ajalooline tähendus.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 7 – lõiked 4 ja 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 b) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:   (a) lõige 4 asendatakse järgmisega:   „4. Kui komisjoni arvates on lõike 3 kohaselt talle teatatud kalavarude majandamise meetmed varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda temalt meetmete muutmist kolme kuu jooksul pärast sellest nõudest teatamist.   Kui komisjon leiab, et liikmesriigi kalavarude majandamise meetmeid ei ole üldse või ei ole õigesti muudetud ning need on endiselt varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisavad, on tal õigus võtta artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega asjaomastes vetes luuakse kalapüügi kaitseala või kehtestatakse kalavarude majandamise meetmed.”   (b) lõige 5 asendatakse järgmisega:   „5. Kui mõni liikmesriik teeb ettepaneku moodustada oma territoriaalvetes kalapüügi kaitseala, mis võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, teatab ta sellest enne kaitseala moodustamist vastavale teisele liikmesriigile ja asjaomasele piirkondlikule nõuandekomisjonile.   Asjaomased liikmesriigid ja piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile oma kirjalikud arvamused kavandatava kaitseala kohta 30 tööpäeva jooksul pärast nimetatud teate saamist.   Komisjonil on õigus võtta pärast selliste esitatud arvamuste läbivaatamist artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kaitseala loomise otsus kas kinnitatakse, peatatakse või seda muudetakse, tehes seda 60 tööpäeva jooksul pärast kaitseala moodustamise teate saamist.”
Selgitus
Tundub asjakohane muuta lõigete 4 ja 5 järjestus vastupidiseks. Kuna ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3 ei reguleeri kalapüügi kaitsealade moodustamist, on säte, mis annab nõukogule õiguse üksinda selliseid otsuseid langetada, Lissaboni lepinguga kehtestatud korraga vastuolus. Kui liikmesriigi meetmeid peetakse ebapiisavaks, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komisjonil peaks olema ka õigus delegeeritud õigusaktide kaudu sekkuda, juhul kui kalapüügi kaitsealad võivad mõjutada mõne teise liikmesriigi laevu.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 13 – lõige 11 – lõik 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a) Artikli 13 lõike 11 neljas lõik asendatakse järgmisega:   „Kui komisjon liikmesriikide poolse teise ja kolmanda lõigu kohase teavitamise või uue teadusliku nõuande põhjal leiab, et vajalikud tingimused erandi lubamiseks ei ole täidetud, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil muuta erandi tegemise otsust kolme kuu jooksul pärast selle taotluse esitamist. Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole erandi tegemise otsust muutnud või ei ole seda õigesti muutnud, on tal õigus võtta artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega varude ja keskkonna kaitse tagamiseks muudetakse erandi tegemise ostust.”
Selgitus
Kuna ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3 ei reguleeri rannikulähedastes piirkondades traalnootade kasutamise osas erandite tegemist, on säte, mis annab nõukogule õiguse üksinda selliseid otsuseid langetada, Lissaboni lepinguga kehtestatud uue korraga vastuolus. Vastav kord peaks sarnanema artikli 7 lõikes 4 (praegune artikli 7 lõige 5) kavandatud korraga, s.t liikmesriigi meetmete ebapiisavuse korral peaks komisjon kasutama delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Artikli 14 lõige 3 jäetakse välja.
Selgitus
Kuna nõukogu ei teinud enne 31. maid 2010 mingeid otsuseid üleminekumeetmete kohta, ei ole see lõige enam vajalik. Lõike väljajätmine välistab igasuguse teoreetilise võimaluse, et nõukogu võiks pärast seda kuupäeva veel otsuse teha.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 b) Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:   „1. Komisjoni ettepanekul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt tegutsedes vastu konkreetsete Vahemere kalavarude majandamiskavad, eelkõige alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole. Need kavad võivad eelkõige sisaldada:”
Selgitus
Kuna ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3 ei reguleeri konkreetsete kalavarude majandamiskavade vastuvõtmist, on säte, mis annab nõukogule õiguse üksinda selliseid otsuseid langetada, Lissaboni lepinguga kehtestatud uue korraga vastuolus.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 19 – lõiked 8 ja 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 c) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:   (a) lõige 8 asendatakse järgmisega:   „8. Kui komisjon lõikes 7 osutatud teate või uute teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 või lõike 2 alusel vastu võetud majandamiskava ei ole varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks piisav, võib ta pärast vastava liikmesriigiga konsulteerimist taotleda, et liikmesriik kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist kava muudaks.   Kui komisjon leiab, et liikmesriigi majandamiskava ei ole üldse või ei ole õigesti muudetud ning see on endiselt varude ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ebapiisav, on tal õigus võtta artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse majandamiskava nii, et tagada varude ja keskkonna kaitse.”   (b) lõige 9 asendatakse järgmisega:   „9. Kui mõni liikmesriik teeb ettepaneku võtta vastu majandamiskava, mis võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, teatab ta sellest enne kava vastuvõtmist komisjonile, kõnealusele liikmesriigile ja asjaomasele piirkondlikule nõuandekomisjonile.   Asjaomased liikmesriigid ja piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile oma kirjalikud arvamused majandamiskava kohta 30 tööpäeva jooksul pärast teate saamist selle kavandatava vastuvõtmise kohta.   Komisjonil on õigus võtta kõigi selliste esitatud arvamuste läbivaatamise järel artikli 30a kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, millega majandamiskava kas kinnitatakse, tühistatakse või seda muudetakse, tehes seda 60 tööpäeva jooksul pärast tema teavitamist kavandatud majandamiskavast.”
Selgitus
Tundub asjakohane muuta lõigete 8 ja 9 järjestus vastupidiseks. Kuna ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3 ei reguleeri territoriaalvete kalavarude majandamiskavade muutmise otsuseid, ei saa nõukogu üksinda sellist otsust teha. Kui liikmesriigi majandamiskava peetakse ebapiisavaks, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komisjonil peaks olema ka õigus delegeeritud õigusaktide kaudu sekkuda majandamiskavadesse, mis võivad mõjutada mõne teise liikmesriigi laevu.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 28
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 a) Artikkel 28 jäetakse välja.
Selgitus
Selgesõnaline viide kasutatavale menetlusele ei ole asjakohane, kuna ELi asutamislepingu artikli 43 lõiget 2 kohaldatakse vastavate tingimuste täitmise korral automaatselt. Euroopa Liidu Kohtu 6. mai 2008. aasta otsusest kohtuasjas C-133/06 tuleneb, et teisesed õiguslikud alused ei ole ELi õiguse kohaselt lubatud.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 29
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 b) Artikkel 29 jäetakse välja.
Selgitus
Kuna mingid rakendamisvolitused ei jää kehtima, ei ole viited vanale komiteemenetlusele või uuele määrusele (EL) nr 182/2011 rakendamisvolituste kohta enam vajalikud.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 30
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Artikkel 30 asendatakse järgmisega: (5) Artikkel 30 jäetakse välja. Lisade muudatused võetakse vastu artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.
Selgitus
Lisasid peaksid muutma üksnes kaasseadusandjad. Praegune artikkel 30, millega nähakse ette komiteemenetlus, tuleks välja jätta. Seejärel kohaldatakse lisade muutmise suhtes automaatselt kaasotsustamismenetlust.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 1967/2006 Artikkel 30a (uus) – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artikli 4 lõikes 5, artikli 13 lõigetes 5 ja 10, artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus, artikli 27 lõike 3 teises lõigus, artiklis 30, I lisa punkti B alapunktis 3 ning II lisa punktis 7 osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. 2. Artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 4 ja 5, artikli 13 lõigetes 5 ja 10, artikli 13 lõike 11 neljandas lõigus, artikli 19 lõigetes 8 ja 9, artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 27 lõike 3 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates …*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga perioodi lõppu.   ______________   *Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
Selgitus
Näib olevat õigem volituste delegeerimist ajaliselt piirata ja kohustada komisjoni andma aru delegeeritud volituste kasutamisest, et regulaarselt nende kasutamise hinnata ja korralda vastavaid arupärimisi.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Määrus (EÜ) nr 1967/2006 I lisa – punkt b – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Mis tahes veetavasse võrku võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mis asetatakse kaela ette või mis tahes kohta kaela esi- ja noodapära tagumise osa vahel. See ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste kinnitustega. Veetav võrk koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud. Ruudukujuliste silmadega selektiivakende edasiste tehniliste tingimuste üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. 3. Mis tahes veetavasse võrku võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mis asetatakse kaela ette või mis tahes kohta kaela esi- ja noodapära tagumise osa vahel. See ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste kinnitustega. Veetav võrk koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud.
Selgitus
Lisasid peaksid muutma üksnes kaasseadusandjad.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 I lisa – punkt b – alapunkt 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (7 a) I lisa punkti b alapunkt 4 jäetakse välja.
Selgitus
Lisasid peaksid muutma üksnes kaasseadusandjad.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1967/2006 I lisa – punkt b – alapunkt 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (7 b) I lisa punkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:   „5. Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna võrgumaterjalist, mille võrgusilmad ei ole ruudu- või rombikujulised.”
Selgitus
Lisasid peaksid muutma üksnes kaasseadusandjad.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1967/2006 II lisa – punkt 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (8) II lisa punkt 7 asendatakse järgmisega: (8) II lisa punkt 7 jäetakse välja. 7. Ujukinööri ja alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit ning mitme taglasega traalnootade suurima võrkude arvu piiravad tehnilised tingimused võib kehtestada komisjon artikli 30a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.
Selgitus
Lisasid peaksid muutma üksnes kaasseadusandjad.

• [1]  ELT C 43, 15.2.2012, lk 56.

SELETUSKIRI

Ettepaneku üldine taust

Lissaboni lepinguga võeti kasutusele uus normide hierarhia, mis koosneb kolmest tasandist. Esimese tasandi moodustavad õigusaktid, mille seadusandjad on vastu võtnud kas seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsused võrdsete kaasseadusandjatena (vt ELi toimimise lepingu artiklit 294), või siis seadusandlike erimenetluste kohaselt. Lisaks võib seadusandja delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (ELi toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 määratletud nn delegeeritud õigusaktid) ja mis moodustavad normide teise tasandi. Ka saab õiguslikult siduvate ELi õigusaktidega anda komisjonile rakendamisvolitused, kui ELi õigusaktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi. Nende alusel võtab komisjon vastu nn rakendusaktid (vt ELi toimimise lepingu artiklit 291), mis moodustavad kolmanda tasandi.

Ei ole alati päris selge, mis liiki õigusakti tuleks kasutada. Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelis esmatasandi õigusaktide ees on selles, et need võimaldavad muutunud olukorrale kiiresti reageerida. Kui seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktide kasutamine tagavad parlamendi osalemise nõukoguga võrdväärsel tasemel, siis rakendusaktide kasutamisega kaasneb sisuliselt parlamendi kõrvalejätmine, kuna parlamendi kontrolliõigus ei kohusta komisjoni parlamendi arvamusega arvestama.

Komisjoni ettepanek

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 vastavusse viimisel ELi toimimise lepingu uute eeskirjadega on komisjon koostanud ettepaneku projekti, milles kõnealuse määrusega komisjonile praegu antavad volitused jaotatakse delegeeritavateks meetmeteks ja rakendusmeetmeteks. Kavandatud muudatused puudutavad üksnes seda, mis liiki õigusaktid tuleb vastu võtta, ning ei muuda meetmete sisu.

Komisjon ei ole viinud määruse kõiki elemente ELi toimimise lepinguga vastavusse, vaid on keskendunud üksnes sätetele, milles viidati otseselt nõukogu otsuses nr 1999/468/EÜ sisalduvale vanale komiteemenetlusele, ning igal juhtumil eraldi otsustanud, kas mingi meede tuleks vastu võtta delegeeritud õigusakti või rakendusaktiga.

Raportööri seisukohad

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 on kalandussektoris üks esimesi õigusakte, mis tuleb uue delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide süsteemiga vastavusse viia. Seepärast on eriti tähtis leida Lissaboni lepinguga parlamendile antud õiguste kaitseks seaduslikult hästi põhjendatud lahendus.

Raportöör on komisjoni valikutega muudatusettepanekute tegemisel üldjoontes rahul. Ühel juhul, kus komisjon ei teinud ettepanekut kasutada delegeeritud õigusakte (artikli 26 lõige 5), mõistab raportöör komisjoni põhjendusi, nimelt asjaolu, et artikli 26 lõike 5 puhul puudub komisjonil püügivõimsuste jaotamisel valikuvabadus. Seepärast ta mitte ei täienda määrust, vaid üksnes kohaldab selles toodud kriteeriume.

Kuid lisades muudatuste tegemise küsimuses ei nõustu raportöör komisjoni ettepanekuga. Lisad moodustavad tegelikult määruse (EÜ) nr 1967/2006 olulise osa ning neid peaksid muutma üksnes Euroopa Parlament ja nõukogu üheskoos ja seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See puudutab ka lisade erisätteid, millega praegu antakse komisjonile õigus võtta vastu täiendavaid tehnilisi kirjeldusi või väljastada lubasid (I lisa punkti b alapunktid 3, 4 ja 5 ning II lisa punkt 7). Selliste kirjelduste ja lubade küsimusi peaksid vajaduse korral otsustama kaasseadusandjad.

Lisaks peab raportöör vajalikuks seal, kus tehakse ettepanek kasutada delegeeritud õigusakte, õiguste delegeerimist ajaliselt piirata, et nende kasutamist saaks korrapäraselt hinnata.

Valdava osa raportööri muudatusettepanekute aluseks on asjaolu, et kui komisjon teeb vastavusse viimise ettepanekuid valikuliselt, siis raportööri arvates peaks parlament seda juhust kasutades nõudma käesoleva määruse täielikku vastavusse viimist Lissaboni lepingust tulenevate muutustega. See puudutab peamiselt sätteid, mis annavad nõukogule õiguse võtta vastu otsuseid, mis pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleks teha seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kui jätta need viited vanale nõuandemenetlusele muutmata, ohustaks see kalandussektoris Lissaboni lepingust tulenevaid institutsioonilisi saavutusi ning tekitaks õiguslikku ebaselgust ja kahtlusi parlamendi kui seaduslooja õigustes.

Enamikul sellistel juhtudel teeb raportöör ettepaneku kasutada delegeeritud õigusakte, mõnel juhul ka (esimese tasandi) õigusakte. Seal, kus liikmesriigid peavad võtma riiklikke meetmeid, mida komisjon hiljem kontrollib, teeb raportöör ettepaneku anda komisjonile, juhul kui liikmesriigi meetmeid ei peeta rahuldavaks, õigus võtta vastu põhiõigusakti täiendavaid delegeeritud õigusakte. Selliste riiklike meetmete puhul (kalapüügi kaitsealade loomine ja majandamiskavade vastuvõtmine), mis võivad mõjutada teiste liikmesriikide laevu, teeb raportöör samuti ettepaneku kasutada delegeeritud õigusakte, kuid jätta valdavalt kehtima praegu kohaldatav menetlus. Juhul, kui kehtestatakse täiendavad kalapüügi kaitsealad, mis asuvad valdavalt liikmesriikide territoriaalvetest väljaspool (artikli 6 lõige 2), või võetakse vastu majandamiskavad alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole (artikkel 18), toetab raportöör seadusandliku tavamenetluse kasutamist.

Mitmetes sätetes nimetatakse konkreetsete meetmete võtmise tähtaegu. Raportööri arusaamise kohaselt viiks uute tähtaegade kehtestamine aruteludele määruse (EÜ) nr 1967/2006 sisu üle, mis ei ole praeguse ühtlustamise eesmärk. Kuna vastavate sätete väljajätmine võiks tekitada mulje kõnealuste asutuste tegevusetuse heakskiitmisest, on raportöör nõus jätma muutmata need sätted, mis on tema arvates puhtajaloolised, s.t pärast neis sisalduvate tähtaegade möödumist ei ole enam mingit võimalust neid kohaldada. See puudutab eelkõige määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 25. Artikli 14 lõiget 3 võib aga tõlgendada nii, et nõukogu võib ka pärast artikli 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegade möödumist neid tähtaegu pikendada. Nõukogu igasuguste selliste otsuste välistamiseks teeb raportöör ettepaneku nimetatud säte välja jätta.

Üldiselt tahaks raportöör väljendada soovi näha määruse nr (EÜ) nr 1967/2006 paremat jõustamist ning kutsub liikmesriike üles rohkem pingutama määruse täitmiseks. Raportöör loodab, et ühise kalanduspoliitika reformimisel võimaldab uus piirkondlik raamistik kiiresti leida Vahemere jaoks sobivat ning liikmesriikidele ja sidusrühmadele vastuvõetavat õiguslikku lahendust, milles võetaks arvesse selle mereala eripärasid, kuid samas tagataks tulemuslikult püügipiirkondade jätkusuutlikkus ning varude ja keskkonna kaitse. Kaitse temaatika keskse tähtsuse tõttu peaks see kajastuma määruse (EÜ) nr 1967/2006 pealkirjas.

MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid) muutmine
Viited	COM(2011)0479 – C7-0216/2011 – 2011/0218(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.8.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	PECH 13.9.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2011
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 15.9.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Anna Rosbach 10.10.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	10.10.2011	19.12.2011	23.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	31.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Chris Davies, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Carl Haglund, Iliana Malinova Iotova, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Jarosław Leszek Wałęsa
Esitamise kuupäev	4.6.2012