RAPORT Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa
5.6.2012 - (02074/2011 – C7‑0090/2011 – 2011/0901(COD)) - ***I
Õiguskomisjon
Raportöör: Alexandra Thein
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa
(02074/2011 – C7‑0090/2011 – 2011/0901(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (02074/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 257 teist lõiku ja artikli 281 teist lõiku, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C7‑0090/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,
– võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2011)0596),
– võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. mai 2012. aasta kirja,
– võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta kirja,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0185/2012),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. märgib, et võttes arvesse Euroopa Kohtu osalist uuendamist 7. oktoobril 2012 ja tungivat vajadust leida lahendus Avaliku Teenistuse Kohtu nõuetekohase toimimise tagamiseks, tuleb viivitamata võtta vastu Euroopa Kohtu põhikirja muudatused ning Üldkohtu korraldust ja Avaliku Teenistuse Kohut puudutavad muudatused, millele juhtis Euroopa Liidu Kohtu president tähelepanu oma 8. mai 2012. aasta kirjas;
3. jätab endale õiguse vaadata hiljem läbi Euroopa Kohtu esitatud taotluse selle osa, mis puudutab Üldkohtu liikmeskonda;
4. otsustab korraldada parlamendis lähiajal arutelu eriarvamuste avaldamise võimaluse kohta Euroopa Kohtus;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[1]*
õigusakti eelnõu kohta
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr …/2012,
…,
millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
▌
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle ▌artikli 257 esimest ja teist lõiku ning artikli 281 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust[2],
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust[3],
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]
ning arvestades järgmist:
(1) Selleks et suurendada kõigi kohtunike osavõttu Euroopa Kohtu suurkoja otsuste tegemisest, tuleb suurendada selles koosseisus osaleda võivate kohtunike arvu ja muuta kehtetuks nõue, et kõik viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed osalevad selles regulaarselt.
(2) Suurkoja ja täiskogu kvoorumit tuleks seetõttu muuta.
(3) Euroopa Kohtu presidendi ja Üldkohtu presidendi töökoormuse suurenemise tõttu tuleb luua mõlemas kohtus asepresidendi ametikoht; asepresidendi kohustus on abistada ▌ presidenti tema ülesannete täitmisel.
▌
(5) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju.
(6) Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on suurem kui nende kohtuasjade arv, mida ta suudab aastas läbi vaadata, mistõttu suureneb oluliselt tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus.
(7) Üldkohtu suurest töökoormusest tingitud viivitustega tuleb pidevalt tegelda ning seetõttu on asjakohane võtta vajalikud meetmed enne Üldkohtu liikmeskonna osalist uuendamist 2013. aastal.
(7a) Pidades silmas Euroopa Kohtu osalist uuendamist 7. oktoobril 2012 ja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu presidendi 8. mai 2012. aasta kirjaga, tuleks esimese sammuna võtta vastu vaid Euroopa Kohtu ja Üldkohtu korraldust puudutavad põhikirja muudatused ning vaadata hiljem läbi Euroopa Kohtu esitatud taotluse see osa, mis puudutab Üldkohtu liikmeskonda.
(7b) Avaliku Teenistuse Kohut puudutavad muudatused tuleks võtta vastu koos Euroopa Kohut puudutavate muudatustega, kuna Avaliku Teenistuse Kohtu nõuetekohase toimimise tagamiseks on vaja kiiresti lahendus leida.
(10) Selleks et erikohtud saaksid rahuldavalt oma tööd jätkata, kui puudub üks kohtunik, kellel olenemata sellest, et ta ei ole täielikult töövõimetu, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks, tuleb ette näha nende kohtute juurde asenduskohtunike määramise võimalus.
(11) Seega tuleks vastavalt muuta protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:
(1) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9a
Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks Euroopa Kohtu presidendi ja asepresidendi. Neid võib tagasi valida.
Asepresident abistab presidenti kodukorras ettenähtud tingimustel. Ta asendab presidenti, kui viimasel esineb takistus või kui presidendi ametikoht on täitmata ▌.”
(2) Artikli 16 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga:
„Suurkoda koosneb viieteistkümnest kohtunikust. Selle eesistujaks on Euroopa Kohtu president. Suurkotta kuuluvad veel Euroopa Kohtu asepresident ja kodukorras ettenähtud tingimustel kolm viiest kohtunikust koosneva koja esimeest ning teised kohtunikud ▌.”
(3) Artikli 17 kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmise tekstiga:
„Suurkoja otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku.
Euroopa Kohtu täiskogu otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt seitseteist kohtunikku.”
(4) Artikli 20 neljas lõik asendatakse järgmise tekstiga:
„Suuline menetlus koosneb Euroopa Kohtu poolt esindajate, nõustajate ja advokaatide ning kohtujuristi ettepaneku ärakuulamisest ning vajadusel tunnistajate ja ekspertide ärakuulamisest.”
(5) Artikli 39 teine lõik asendatakse järgmise kahe lõiguga:
„Esimeses lõigus märgitud pädevust võib kodukorras sätestatud tingimusel teostada Euroopa Kohtu asepresident.
Kui presidendil ja asepresidendil pole võimalik kohal viibida, asendab neid ▌ mõni teine kohtunik kodukorras sätestatud tingimustel.”
(6a) Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:
„Artikli 9 esimest lõiku, artikleid 9a, 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.”
(8) Artiklisse 62c lisatakse järgmine lõik:
„Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 257 kohaselt, võivad lisada erikohtutesse asenduskohtunikke, et täita selliste puuduvate kohtunike kohti, kellel olenemata sellest, et nad ei ole täielikult töövõimetud, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks. Sellisel juhul otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu asenduskohtunike nimetamise tingimused, nende õigused ja kohustused, nende ülesannete täitmise korra ja nende ülesannete täitmise lõpetamise aluseks olevad asjaolud.”
Artikkel 2
Protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta I lisa artiklisse 2, mille praegu kehtiv tekst muutub lõikeks 1, lisatakse lõige 2 järgmises sõnastuses:
„2. Lisaks lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kohtunikele määratakse asenduskohtunikud, et asendada neid kohtunikke, kes ei ole täielikult töövõimetud, kuid kellel esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks.”
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
Artikli 1 punktid 1, 2, 3, ▌ 5 ja 6a kohalduvad esimesest osalisest väljavahetamisest vastavalt protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artiklile 9 ▌.
▌
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimelpresident
eesistuja
- [1] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [2] 28. märtsi 2011. aasta taotlus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
- [3] 30. septembri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
- [4] Euroopa Parlamendi ... seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu ... otsus.
SELETUSKIRI
Taust
Euroopa Kohus tegi ettepaneku Euroopa Kohtu põhikirja ja I lisa muutmiseks.
1. Euroopa Kohut puudutavad ettepanekud
Euroopa Kohus leiab, et tuleks luua Euroopa Kohtu asepresidendi ametikoht ning muuta suurkoja koosseisu käsitlevaid sätteid.
Suurkoja koosseisu praegune struktuur ja tegutsemiseeskirjad – suurkoja kvoorum on üheksa kohtunikku ning kõigi suurkojale suunatud kohtuasjade lahendamisest võtavad osa Euroopa Kohtu president ja viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed – kehtestati 1. veebruaril 2003 jõustunud Nice’i lepinguga kehtestatud muudatustega. Pärast seda on toimunud mitu Euroopa Kohtu tööd puudutavat muudatust: i) ELiga ühines 12 uut riiki; ii) kahelt viiest kohtunikust koosnevalt kojalt mindi 2004. aasta mais üle kolmele ning 2006. aasta oktoobris neljale kojale; iii) 2008. aasta märtsis kehtestati eelotsuse kiirmenetlus; iv) pärast Avaliku Teenistuse Kohtu asutamist võeti kasutusele uuesti läbivaatamise menetlus.
Euroopa Kohtu president ja viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed on praegu tööga väga koormatud, kuid teised kohtunikud osalevad suurkojale suunatud kohtuasjades suhteliselt vähe.
Ettepanekus on ette nähtud: esiteks kohtunike suurem osalemine suurkojale suunatud kohtuasjades, mis tähendab seda, et kohtunikel on võimalik suurkojale suunatud kohtuasjade lahendamisel osaleda palju sagedamini kui praegu. Selleks tuleb muuta põhikirja artikleid 16 ja 17, st suurendada suurkoja kohtunike arvu 15-ni ja muuta kehtetuks nõue, mille kohaselt peavad kõik viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed osalema regulaarselt suurkoja kohtuasjade lahendamisel. Seetõttu tuleb muuta ka suurkoja ja täiskogu otsustusvõimet puudutavaid sätteid. Teiseks nähakse ette asepresidendi ametikoha loomine. Asepresident hakkaks koos presidendiga osalema kõigis suurkojale suunatud kohtuasjades. Nende kahe isiku alaline kohalviibimine ning muude kohtunike sagedasem osavõtt suurkoja tööst suurendavad selle koosseisu kohtupraktika järjepidevust. Lisaks osalemisele kõigis suurkoja kohtuasjades on asepresidendi kohustus ka abistada Euroopa Kohtu presidenti tema ülesannete täitmisel.
2. Üldkohut puudutavad ettepanekud
Juba aastaid on Üldkohtu lahendatud kohtuasjade arv väiksem kui sissetulevate kohtuasjade arv, mistõttu menetluses olevate asjade arv pidevalt suureneb. Ajavahemikus 1. jaanuar kuni 12. oktoober 2011 esitati 572 kohtuasja ja lahendati 549 kohtuasja. 12. oktoobri 2011. aasta seisuga oli menetluses 1323 kohtuasja. Ajavahemikus 1. jaanuar kuni 12. oktoober 2010 esitati 514 kohtuasja ja lahendati 401 kohtuasja. 12. oktoobri 2010. aasta seisuga oli menetluses 1304 kohtuasja.
Kuigi aastate omavaheline võrdlemine on keeruline, näitab eeltoodu, et esiteks suureneb pidevalt esitatud kohtuasjade arv (58 kohtuasja ehk 11,3% rohkem kui samal ajahetkel 2010. aastal), teiseks, et kohtu tootlikkus on suurenenud (148 lahendatud kohtuasja ehk 37% rohkem kui samal ajahetkel 2010. aastal), ning kolmandaks, et menetlemist ootavate kohtuasjade arv suureneb jätkuvalt (19 kohtuasja rohkem). Seega ei ole kohus oma jõupingutustest hoolimata võimeline töö hulga suurenemisega toime tulema. Kõigele lisaks ei kajasta need arvud suurt ressurssi nõudvaid kiirendatud menetluste ega ajutiste meetmete taotlusi.
Piltliku näitena märgib kohus, et läbivaadatavate kohtuasjade toimikud võtavad riiulitel ruumi 505 meetri jagu.
Töömahu praegune kasv on tingitud i) liikmesriikide esitatud teatud liiki hagide lahendamise osas pädevuse üleandmisest alates 2004. aastast; ii) pärast ühinemisi 2004. ja 2007. aastal aset leidnud vaidluste arvu suurenemisest; iii) nende vaidluste arvu suurenemisest, mis tulenevad Euroopa aina tugevamast lõimumisest, mille tagajärjel on liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevus intensiivistunud ja mitmekesistunud, ning iv) ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlusi puudutavate vaidluste arvu suurenemisest. Märgitakse, et paljud kohtuasjade hulka suurendanud hagide alused olid ettenägematud.
Kohus ei ole selle probleemi ees sugugi passiivseks kõrvaltvaatajaks jäänud. Kohtu kodukorda muudeti, et võimaldada intellektuaalomandi valdkonna kohtuasjade lahendamist suulise menetluse teel, ning samal ajal selgitati kõnealustes kohtuasjades menetlusse astuja staatust, tänu millele on võimalik ka kohtuasjade kiirem käsitlemine.
Teiseks otsustas kohus 2007. aastal moodustada kaheksa eri koosseisu ning apellatsioonikoja. Lisaks võeti kasutusele dünaamiline kohtuasjade haldamise süsteem. Kolmandaks koostatakse kõikide kohtuasjade puhul kohtuistungi ettekanne kokkuvõttena. Neljandaks saab president määrata uusi kohtuasju kodadele, mis juba käsitlevad muid sarnastest õiguslikest probleemidest ajendatud kohtuasju. Viiendaks on kasutusele võetud uued kohtuotsuste ja -määruste koostamise meetodid. Kuuendaks võeti kasutusele uued suure jõudlusega arvutirakendused, mis võivaldavad dokumendid viivitamata kättesaadavaks teha ja kabinettidel neid omavahel ning kohtukantselei ja kohtu eri osakondadega vahetada.
Euroopa Kohus on veendunud, et struktuuri muutmine on hädavajalik. Aluslepingute järgi on reformimiseks kaks võimalust:
a) moodustada vastavalt ELTL artikli 257 esimese lõigule erikohtud, kelle pädevusse kuulub kindla valdkonna otseste kaebuste arutamine ja lahendamine. Selle valdkonna all on silmas peetud intellektuaalomandiõigust; b) suurendada Üldkohtu kohtunike arvu põhikirja artikli 48 muutmise teel vastavalt ELTL artikli 281 teises lõigus kehtestatud korrale.
Pärast pikka kaalutlemist, kas kasutada esimest või teist võimalust, jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et intellektuaalomandivaidlustega tegeleva erikohtu moodustamisele tuleb selgelt eelistada kohtunike arvu suurendamist. Selle valiku kasuks räägivad väljapakutud lahenduse tõhusus, olukorra kiire lahendamise vajadus, kavandatud meetme paindlikkus ja liidu õiguse järjepidevus.
Euroopa Kohus seisukohal, et kohtunike arvu tuleb suurendada vähemalt 12 kohtuniku võrra ja tõsta Üldkohtu kohtunike arv 39-le.
Õiguskomisjon leiab, et Euroopa Kohtu esitatud argumendid on veenvad. Kuigi põhimõtteliselt ollakse siiski nõus suurendama Üldkohtu kohtunike arvu, ei ole nende ametisse nimetamise korda veel kindlaks määratud. Seepärast ei tegele komisjon praegu Euroopa Kohtu taotluse selle aspektiga ning jättis tekstist välja seda puudutavad osad ja jaotada taotlus kaheks. Õiguskomisjon jätab Euroopa Kohtu taotluse ülejäänud, Üldkohut puudutavad osad käsitlemata ning jätab endale õiguse nende küsimustega tegelda edaspidi, et võtta vastu eraldi määrus.
3. Komisjoni arvamus
Õiguskomisjon võttis arvesse enamiku Euroopa Komisjoni soovitustest. Seevastu tundub tarbetu nõuda kohtult vähemalt kahe erikoja moodustamist. Tegemist on liiga jäiga lahendusega. Komisjon eelistaks jätta selliste kodade moodustamise võimaluse kohtu kodukorras. Lisaks on komisjon teadlik asjaolust, et kohtul on juba volitused sarnase sisuga kohtuasjade määramiseks ühele või mitmele erikojale.
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (27.1.2012)
õiguskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa
(02074/2011- C7-0090/2011- 2011/0901(COD))
Arvamuse koostaja: Angelika Werthmann
LÜHISELGITUS
Kahes 28. märtsi 2011. aasta taotluses tegi Euroopa Liidu Kohus ettepaneku teha oma põhikirjas mitmeid muudatusi ning võtta vastu määrus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu asenduskohtunike kohta. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peavad need muudatused nüüd esimest korda seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu.
Kavandatud muudatused on eri ulatuses seotud Euroopa Liidu Kohtu kolme kohtuga: Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtuga.
Peale sisuliste muudatusettepanekute puudutavad kaks ettepanekut muudatusi personalis, st personali suurendamist, milleks on vaja lisavahendeid ja mis avaldavad seega ELi eelarvele otsest mõju.
1. Euroopa Kohtu asepresidendi ametikoha loomine
Euroopa Kohus teeb ettepaneku luua Euroopa Kohtus ka asepresidendi ametikoht.
a) Põhjendus
Euroopa Kohus märgib, et tema presidendi töökoormus on aja jooksul palju suurenenud ja seetõttu oleks mõistlik, kui tulevikus saaks teda ametiülesannete täitmisel asendada või abistada asepresident.
Euroopa Kohtu presidendil on palju ülesandeid, mille täitmine on kohtu tõhusa toimimise seisukohalt väga oluline. Euroopa Kohtu president vastutab peamiselt ajutiste meetmete kohaldamise menetluste ja nendega seotud apellatsioonikaebuste lahendamise eest. Vahel on juhtunud, et apellatsioonikaebused, mis on esitatud Üldkohtu ajutiste meetmete kohaldamise määruste kohta, on lahendatud alles rohkem kui ühe aasta pärast. Asepresidendi ametikoha loomine peaks aitama seda olukorda parandada.
b) Mõju eelarvele
Euroopa Kohta andmeil tekitaks Euroopa Kohtus asepresidendi ametikoha loomine aastas 38 000 euro suuruse lisakulu. Kulu tekib töötasust, toetustest ja kuluhüvitistest.
2. Üldkohtu kohtunike arvu suurendamine 12 võrra
a) Põhjendus
Euroopa Kohus märgib, et viimaste aastate jooksul on kohtus menetlusel olevate asjade ja kohtule esitatavate uute asjade hulk järjest rohkem tasakaalust välja läinud, mistõttu on menetlemata kohtuasjade arv pidevalt suurenenud. 2010. aasta lõpus ootas menetlemist 1300 kohtuasja, samas kui aasta jooksul menetleti 527 asja. 2004. ja 2010. aasta vahel pikenes keskmine menetlusaeg 20,9 kuult 27,2 kuuni. 2000. ja 2010. aasta vahel suurenes uute kohtuasjade arv 65%. Euroopa Kohus eeldab, et ka tulevikus muutub menetluste arv igal aastal suuremaks.
Pärast hoolikat kaalumist otsustas kohus teha ettepaneku kohtunike arvu suurendada, sest ainult nii on kohtu arvates võimalik tagada õigusemõistmises hädavajalik tõhusus, kiirus, paindlikkus ja kohtupraktika järjepidevus.
b) Mõju eelarvele
Kohtunike arvu kavandatud suurendamine 12 inimese võrra ning sellega seoses loodavate teenistujate ametikohtade, vajamineva mööbli jm tõttu tekiks esimesel aastal 16,052 miljoni euro ning sellele järgnevatel aastatel 13,652 miljoni euro suurune lisakulu.
2012. aasta (aasta, mil muudetud põhikiri eeldatavasti jõustub) eelarve jaoks koostatud Euroopa Kohtu eelarvestuses on kogu eelarve suuruseks ette nähtud ligikaudu 354 miljonit eurot.
Seega suurendaks Euroopa Kohtu poolt kavandatud kohtunike arvu suurendamine Euroopa Kohtu aastaeelarvet järgneval aastal umbes 3,8%. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Kohtu põhikirja muutmist käsitleva ettepaneku heaks kiidavad, tuleks sellest 2012. aastal tekkiva lisakulu katmiseks vastu võtta paranduseelarve.
c) Soovitus
Arvamuse koostaja on täiesti teadlik sellest, millist mõju Eurooa Kohtu ettepanekud liidu eelarvele avaldavad ja seda eelkõige enamikus liikmesriikides praegu valitsevat keerulist majandusolukorda arvestades, ning et ELi eelarve on väga pingeline. Tuleb aga silmas pidada seda, et esiteks on tõhusa õiguskaitse tagamine, sealhulgas kohtuotsuste langetamine mõistlike tähtaegade jooksul, üks olulisimaid eesmärke, ning teiseks on ebatõhusast õigusemõistmisest tulenevad majanduslikud tagajärjed, isegi kui need pole nii ilmsed kui eelarve suurendamine, suure tõenäosusega palju kulukamad kui eelarve suurendamine.
*******
Eelarvekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek võtta vastu esimese lugemise seisukoht, võttes üle Euroopa Kohtu ettepaneku.
|
Euroopa Kohtu asepresidendi ametikoha loomisega seotud täiendavad kulud |
||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Igakuine põhipalk |
|
|
Erinevad toetused (22%) |
|
Kulu |
Kulu |
|
Ümardatult kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 kuu |
12 kuud |
|
|
|
|||
|
Töötasu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AD16/3 põhipalk |
|
|
|
18 370,84 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohtuniku põhitöötasu (112,5% AD 16/3 APP-st) |
|
|
|
20 667,20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asepresidendi põhitöötasu (125% AD 16/3 APP-st) |
|
|
|
22 963,55 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erinevus |
2 296,36 |
|
505,20 |
|
2 801,55 |
33 618,64 |
|
34 000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esindustasud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohtuniku tasud |
|
|
|
607,71 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asepresidendi tasud |
|
|
|
911,38 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erinevus |
303,67 |
|
|
|
303,67 |
3 644,04 |
|
4 000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 kuu kulu kogusumma |
38 000 |
|
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkuvõtliku tabeli lisa: töötasude arvutamise üksikasjad |
|||||||||||
|
Kirjeldus |
Arv |
Arvutamise alus |
Igakuine põhipalk |
Erinevad toetused |
Kogusumma kuus |
Kogukulu |
|||||
|
% |
summa |
1 kuu |
12 kuud |
||||||||
|
Üldkohtu liikmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Töötasud |
|
|
12 |
TBA AD16/3 * 104% |
19 106 |
25,0% |
4 776 |
23 882 |
286 585 |
3 439 021 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esindustasud |
|
|
12 |
554.17 € kuus |
|
|
554,17 |
554 |
6 650 |
79 800 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tasud eriülesannete täitmise eest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
(Kodade esimehed) |
|
|
4 |
739.47 € kuus |
|
|
739,47 |
739 |
2 958 |
35 495 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmed kogusumma |
|
|
|
|
|
|
296 193 |
3 554 316 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümardatult |
3 555 000 |
|
|
Liikmete kabinetid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õigusnõunikud |
|
Palgaaste |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AD 14/2 |
7 |
|
13 772 |
32,0% |
4 407 |
18 179 |
127 252 |
1 527 025 |
|
|
|
|
AD 12/2 |
11 |
|
10 758 |
32,0% |
3 443 |
14 201 |
156 207 |
1 874 481 |
|
|
|
|
AD 11/2 |
12 |
|
9 508 |
32,0% |
3 043 |
12 551 |
150 612 |
1 807 340 |
|
|
|
|
AD 10/2 |
6 |
|
8 404 |
32,0% |
2 689 |
11 093 |
66 558 |
798 693 |
|
|
Õigusnõunikud vahesumma |
36 |
|
|
|
|
|
500 628 |
6 007 539 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assistendid |
|
Palgaaste |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST 4/2 |
12 |
|
4 006 |
32,0% |
1 282 |
5 288 |
63 453 |
761 432 |
|
|
|
|
AST 3/2 |
12 |
|
3 541 |
32,0% |
1 133 |
4 673 |
56 082 |
672 978 |
|
|
Assistendid vahesumma |
24 |
|
|
|
|
|
119 534 |
1 434 410 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kabinetid kogusumma |
|
|
|
|
|
|
620 162 |
7 441 949 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümardatult |
7 442 000 |
|
|
Üldkohtu kohtukantselei |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Administraatorid |
|
Palgaaste |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AD 9/2 |
3 |
|
7 428 |
32,0% |
2 377 |
9 804 |
29 413 |
352 956 |
|
|
|
|
AD 5/2 |
3 |
|
4 532 |
32,0% |
1 450 |
5 983 |
17 948 |
215 378 |
|
|
Teenistujad vahesumma |
6 |
|
|
|
|
|
47 361 |
568 333 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assistendid |
|
Palgaaste |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST 3/2 |
6 |
|
3 541 |
32,0% |
1 133 |
4 673 |
28 041 |
336 489 |
|
|
|
|
AST 1/2 |
6 |
|
2 766 |
32,0% |
885 |
3 651 |
21 904 |
262 852 |
|
|
Assistendid vahesumma |
12 |
|
|
|
|
|
49 945 |
599 341 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Üldkohtu kohtukantselei kogusumma |
|
|
|
|
|
|
97 306 |
1 167 675 |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümardatult |
1 168 000 |
|
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa |
||||
|
Viited |
02074/2011 – C7-0090/2011 – 2011/0901(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 7.4.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 29.9.2011 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
25.1.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
29 2 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Reimer Böge, Lajos Bokros, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Carl Haglund, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Dominique Riquet, Potito Salatto, László Surján, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
François Alfonsi, Peter Jahr, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Paul Rübig, Adina-Ioana Vălean |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Derk Jan Eppink |
||||
PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (5.3.2012)
õiguskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa
(02074/2011 – C7‑0090/2011 – 2011/0901(COD))
Arvamuse koostaja: Morten Messerschmidt
LÜHISELGITUS
Euroopa Kohus teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament ja nõukogu teeksid kohtu põhikirjas neli muudatust (seadusandliku tavamenetluse kohaselt, Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad võrdsel alusel) pärast konsulteerimist komisjoniga[1].
Üldine märkus: Kohtu ettepanekute analüüsi muudab keeruliseks Euroopa Liidu kohtusüsteemi ülesehitus: üks Euroopa Liidu Kohus, mille koostisosad on Euroopa Kohus, Üldkohus ja erikohtud[2] (praegu on ainus erikohus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus), ning asjaolu, et kõnealuste kohtuorganite struktuuri ja toimimist käsitlevad sätted on jagunenud nelja teksti vahel, milleks on Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa Liidu Kohtu põhikiri (üks ELi toimimise lepingu protokollidest) ja Euroopa Kohtu kodukord, mis on kõik omavahel seotud ja täiendavad üksteist.
Kohtu ettepanek sisaldab nelja põhipunkti (A–D).
A. Euroopa Kohtu asepresidendi ametikoha loomine (vt kohtu ettepaneku artikli 1 punkte 1 ja 2)
Muudatuse eesmärk
Asepresident osaleb koos presidendiga kõigis suurkojale suunatud kohtuasjades. Asepresident asendab presidenti kohtutoimingute täitmisel, kui presidendil ei ole võimalik osaleda.
Asepresident abistab või asendab presidenti muude kui kohtutoimingute täitmisel (esindamine, haldusfunktsioon jne.).
Märkused
Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kes „juhib Euroopa Kohtu tegevust ja struktuuriüksusi; ta on kohtuistungite ja nõupidamiste eesistuja.”[3]
Nagu kohtu ettepanekus märgitakse, on „presidendi töökoormus liidu mitme järjestikuse laienemise tõttu muutunud väga suureks, eriti Euroopa Kohtu esindamise ja haldamise seisukohast.”
B. Suurkoja struktuuri muutmine ja kohtunike arvu suurendamine 13-lt 15-ni (vt kohtu ettepaneku artikli 1 punkti 2)
Muudatuse eesmärk
Suurkoja suutlikkuse tõstmine ja suurema arvu kohtunike kaasamine koja tegevusse.
Praeguse ajani on viiest kohtunikust koosneva nelja koja esimehed suurkoja alalised või ex officio liikmed. Kohus teeb ettepaneku see säte välja jätta ja moodustada suurkoda 15 kohtunikust[4].
Märkused
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on Euroopa Kohtu president ja viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed tööga väga koormatud, samas kui teised kohtunikud osalevad suurkojale suunatud kohtuasjades suhteliselt vähe.
C. Luua võimalus määrata Avaliku Teenistuse Kohtu juurde asenduskohtunikke (kohtu põhikirja muutmise ettepaneku artikli 1 punkt 8 ja artikkel 2)
Muudatuse eesmärk
Erikohtu kohtuniku asendamine, kui meditsiinilised põhjused takistavad tal ilmselt kauem kui kolme kuu jooksul osaleda kohtuasjade lahendamisel.
Märkused
Asenduskohtunikud nimetatakse Euroopa Kohtu endiste liikmete hulgast; kolmest endisest liikmest koosneva nimekirja koostab nõukogu Euroopa Kohtu presidendi ettepaneku alusel. Asenduskohtunik on ametis üksnes niikaua, kui asendatav kohtunik ei suuda tööülesandeid täita. Kohus väidab, et selline korraldus on paindlik ja tagab selle, et nimetatud kohtunikud saaksid alustada tegevust alates nende määramisest. See korraldus kehtiks ka muudele ELi toimimise lepingu artikli 257 kohaselt moodustatud erikohtutele (praegu on olemas üksnes Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus).
D. Üldkohtu kohtunike arvu suurendamine 27-lt 39-ni (kohtu ettepaneku artikli 1 punkt 7)
Muudatuse eesmärk
Anda Üldkohtule võimalus vähendada mahajäämust, mida tekitab menetluses olevate kohtuasjade arvu pidev kasv, ja pidada kinni põhimõttest, mille kohaselt tuleb kohtuasja arutada mõistliku aja jooksul ja mis on kehtestatud nii Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
Märkused
„Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta”[5]. „… Üldkohtu kohtunikud … nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks …”[6]. Nende arvuks on kehtivas põhikirjas sätestatud 27[7].
Üldkohus on pädev arutama ja lahendama esimese astmena hagisid või menetlusi, mis käsitlevad seadusandlike aktide või ELi institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust[8], välja arvatud need hagid, mille liikmesriik esitab teataval juhul liidu institutsiooni vastu või üks liidu institutsioon esitab teise institutsiooni vastu[9]. Üldkohtu otsuseid võib Euroopa Kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes[10]. Seega on Üldkohus sunnitud tegelema suure hulga menetlustega, sealhulgas eriti keerukate kohtuasjadega, mis vajavad rohkete faktiliste asjaolude arvessevõtmist, nagu see on konkurentsi- ja riigiabi asjades ning praegu väga arvukates ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlusi puudutavates asjades. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui 2000. aastal oli menetluses olevate kohtuasjade arv 787, siis 2010. aastaks oli see juba 1300 (kasv 65%).
Euroopa Kohus vaatleb kahte võimalust Üldkohtu ülekoormuse probleemi lahendamiseks: erikohtu moodustamine, mille ülesanne on arutada ja lahendada teatavates valdkondades algatatud kohtuasju[11], ja kohtunike arvu suurendamine[12].
Üldkohus ise pidas esimest võimalust vaieldavaks, kui asi puudutab intellektuaalomandiõigust[13].
Euroopa Kohus jõuab järeldusele, et kohtunike arvu suurendamist tuleb selgelt eelistada intellektuaalomandivaidlustega tegeleva erikohtu moodustamisele. Põhjusteks tuuakse peamiselt tõhusus, kiireloomulisus ja paindlikkus.
Selle mõttekäigu kohaselt saab spetsialiseerumise kaudu tõhusust suurendada ka Üldkohtus kodade loomise teel. Kohtunike arvu suurendamine ja nende ametisse nimetamine võtab vähem aega kui uue erikohtu asutamine. Mis puutub paindlikusse, siis väidab Euroopa Kohus, et Üldkohus võib raskusteta kohandada inimressurssi vastavalt eri valdkondade kohtuasjade arvu muutustele.
Üldkohus selgitab oma ettepanekut erikohtu moodustamise kohta järgmiselt: kohtusüsteemi reformi idee, mida käsitleti algselt Nice’i lepingus ja kinnitati Lissaboni lepingus, seisnes selles, et erikohtud arutaksid nii palju kui võimalik kohtuasju esimese astmena. Intellektuaalomandiõiguse valdkonna hagid sobivad ideaalselt pädevuse üleandmiseks erikohtule, sest nendega seotud materjal on valdkonnapõhine, ühtlane ja selgelt piiritletud. Sellist liiki kohtuasjad moodustavad Üldkohtu kohtuvaidluste üldhulgast kolmandiku, mis on märkimisväärne osa. Kui kohtunikke, nõunikke ja ametnikke valitakse nende pädevuse järgi teatavas valdkonnas, on nende töö nii kvaliteetsem kui ka produktiivsem. Avaliku Teenistuse Kohtu näitel saab öelda, et kõrgema tootlikkusega kaasnevad madalamad kulud. Üldkohtu kohtunike arvu järjestikune suurendamine ei tundu praktilise lahendusena, kuna kohtuasjad võivad tulevikus jälle kuhjuma hakata.
Euroopa Kohtu ettepanekus ei käsitleta küsimust, kuidas 12 lisakohtunikku ametisse nimetataks. Sellisel juhul kehtiks eespool mainitud reegel „liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel” või tuleks kehtestada mingi rotatsioonisüsteem.
Veel üks võimalus Üldkohtu töökoormuse kergendamiseks oleks anda rohkem hagide liike Euroopa Kohtu pädevusse kui tal neid praegu vastavalt põhikirja artiklile 51 on, sest Euroopa Kohtul ei tundu lasuvat samasugust koormust kui Üldkohtul.
E. Eriarvamuste kasutuselevõtmine Euroopa Kohtus
Eriarvamus pakub kohtunikule, kelle arvamus lahkneb kohtunike enamuse otsusest või selle aluseks olevatest põhjendustest, võimaluse teatada oma arvamusest nõupidamisel ja lasta see koos kohtuotsusega avaldada. See oleks erandiks kohtu nõupidamiste saladuse hoidmise reeglist. Euroopa Kohtu menetluse käigus eriarvamuse võimaldamise idee ei ole uus. Sellise korra kehtestamiseks on kaalukad põhjused: selline kord on olemas suisa üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi konstitutsioonikohtus (Taani, Soome, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik), ilma et seda kahtluse alla seataks, et see kahjustaks kohtu kollegiaalsust või õõnestaks tema reputatsiooni. Eriarvamuse võimalus kehtib ka Inimõiguste Kohtus, kus sellest on saanud tavapraktika. Juhul kui selline kord võetakse kasutusele, tuleb seda teha viisil, mis ei kahjusta kohtunike sõltumatust ning selles küsimuses on vaja põhjalikku arutelu.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
(1) Selleks et suurendada kõigi kohtunike osavõttu Euroopa Kohtu suurkoja otsuste tegemisest, tuleb suurendada selles koosseisus osaleda võivate kohtunike arvu ja muuta kehtetuks nõue, et viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed osalevad selles regulaarselt. |
(1) Selleks et luua rohkem võimalusi kõigi kohtunike osavõtuks ja võimaldada neil sagedamini osaleda Euroopa Kohtu suurkojale suunatud kohtuasjade lahendamisel, tuleb suurendada selles koosseisus osaleda võivate kohtunike arvu ja muuta kehtetuks nõue, et viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed osalevad selles regulaarselt. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Lisaressursid võimaldaksid moodustada eelisjärjekorra „muud liiki menetluste” kategooriasse kuuluvatest kohtuasjadest eelkõige konkurentsi valdkonnas, kus tuleb mõistliku tähtaja järgimist eriliselt silmas pidada. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 b) Kohtunike arvu suurendamisest ei piisa viivituste kõrvaldamiseks. Samuti on vaja mõne koja spetsialiseerumist, mis suurendaks Üldkoja paindlikkust ja produktiivsust. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
(5) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju. |
(5) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju ning tekib ka rohkem viivitusi menetlemisel. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
(9) Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust. |
(9) Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu 27-lt 39-ni on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust. Üldkohtu kohtuasjade tõhusam jaotamine asjakohastele kodadele võiks samuti märgatavalt vähendada menetlustähtaegade osas tekkivaid viivitusi. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Kui Üldkohtu kohtunike arvu suurendatakse, tekib loomulikult küsimus nende ametisse nimetamise kohta. Kohtunike nimetamise süsteemi osas peaksid liikmesriigid kokku leppima eeskirjades, mis pakuvad igakülgset tagatist ametisse nimetatavate isikute sõltumatuse ja erapooletuse ning pädevuse ja sobivuse kohta, tagades samas kohtunike päritoluliikmesriikide vahelise võrdsuse ja tasakaalu. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 b (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 b) Aluspõhimõte peaks olema, et Üldkohus koosneb iga liikmesriigi kohta vähemalt ühest ja kuni kahest kohtunikust. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 c (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 c) Selleks et suurendada Üldkohtu toimimise tõhusust ning tagada menetluste käsitlemine ja otsuste vastuvõtmine mõistliku tähtaja jooksul, võib Üldkohtul lubada moodustada erikodasid, kui seda nõuab menetluste hulk antud valdkonnas. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 d (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 d) Mis puudutab Üldkohtu sisemist töökorraldust, siis vastavalt Euroopa Kohtu seisukohale tuleks luua presidenti tema ülesannete täitmisel abistava asepresidendi ametikoht. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
(10) Selleks et erikohtud saaksid rahuldavalt oma tööd jätkata, kui puudub üks kohtunik, kellel olenemata sellest, et ta ei ole täielikult töövõimetu, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks, tuleb ette näha nende kohtute juurde asenduskohtunike määramise võimalus. |
(10) Selleks et erikohtud saaksid rahuldavalt oma tööd jätkata, kui puudub üks kohtunik, kellel olenemata sellest, et ta ei ole täielikult töövõimetu, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks, tuleb ette näha nende kohtute juurde asenduskohtunike määramise võimalus. Asenduskohtunike nimetamine peaks pakkuma igakülgset tagatist ametisse nimetatavate isikute sõltumatuse ja erapooletuse ning pädevuse ja sobivuse kohta, tagades samas kohtunike päritoluliikmesriikide vahel võrdsuse ja tasakaalu. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Selleks et vältida asenduskohtunike autoriteedi kahtluse alla seadmist, on ülimalt tähtis valida nad viisil, mis ei kahjusta kohtu mõjuvõimu ja tagab kohtunike täieliku sõltumatuse. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 b) Asenduskohtunikul on kohustus olla sõltumatu, erapooletu, pädev ja asjatundlik ning tal peavad ametiülesannete täitmisel olema alaliste kohtunikega samad õigused. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 c (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 c) Kuigi Euroopa Kohus peab kasutusele võtma mehhanismi, mis võimaldab jääda eriarvamusele, ei tohi see siiski seada ohtu kohtunike sõltumatust; eksperdid, õigusala töötajad ja muud asjaomased pooled peavad seda küsimust põhjalikult arutama. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
6 a. Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega: |
|
|
„Artikleid 9a, 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.”; |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
7. Artiklis 48 asendatakse sõnad „kahekümne seitsmest” sõnadega „kolmekümne üheksast”. |
7. Artikkel 48 asendatakse järgmisega: |
|
|
„Üldkohus koosneb kolmekümne üheksast kohtunikust. |
|
|
Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kakskümmend ja üheksateist kohtunikku.” |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
7 a. Artiklile 48 lisatakse järgmine lõik: |
|
|
„Iga liikmesriigi kohta on selle riigi kodakondsusest vähemalt üks ja kuni kaks kohtunikku.” |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 b (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
7 b. Artikli 50 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik: |
|
|
„Nende valdkondade käsitlemisel, milles on suur hulk menetluses olevaid kohtuasju, võib Üldkohtu koosseisus luua asjakohase arvu erikodasid, kellele suunatakse asjaomase valdkonna kohtuasjad.”” |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 8 | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
Artiklisse 62c lisatakse järgmine lõik: |
Artiklisse 62c lisatakse järgmine lõik: |
|
„Parlament ja nõukogu, toimides ELTL artikli 257 kohaselt, võivad lisada erikohtutesse asenduskohtunikke, et täita selliste puuduvate kohtunike kohti, kellel olenemata sellest, et nad ei ole täielikult töövõimetud, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks. Sellisel juhul otsustavad parlament ja nõukogu asenduskohtunike nimetamise tingimused, nende õigused ja kohustused, nende ülesannete täitmise korra ja nende ülesannete täitmise lõpetamise aluseks olevad asjaolud.” |
„Parlament ja nõukogu, toimides ELTL artikli 257 kohaselt, võivad lisada erikohtutesse asenduskohtunikke, et täita selliste puuduvate kohtunike kohti, kellel olenemata sellest, et nad ei ole täielikult töövõimetud, esineb pika aja jooksul takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks. Sellisel juhul otsustavad parlament ja nõukogu asenduskohtunike nimetamise tingimused, nende õigused ja kohustused, nende ülesannete täitmise korra ja nende ülesannete täitmise lõpetamise aluseks olevad asjaolud. Lisaks peavad need sätted tagama, et asenduskohtunikel oleksid alaliste kohtunikega samad õigused ja õigus täita samu toiminguid, et oleks tagatud kohtu otsuste vaieldamatu autoriteet.” |
(Käesolev muudatusettepanek asendab arvamuse projekti (PE 470.092 v01-00) muudatusettepaneku 4). | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus) | |
|
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Käesoleva määruse jõustumise järel ametisse nimetatud kaksteist kohtunikku asuvad oma kohustusi täitma kohe pärast vande andmist. Neist kuus leitakse juhusliku valiku abil ja nende ametiaeg lõpeb kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumisele järgnevat Üldkohtu kohtunike esimest osalist väljavahetamist. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumisele järgnevat Üldkohtu kohtunike teist osalist väljavahetamist. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja põhikirja I lisa |
||||
|
Viited |
02074/2011 – C7-0090/2011 – 2011/0901(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 7.4.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFCO 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Morten Messerschmidt 12.7.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
11.10.2011 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alfredo Antoniozzi, Andrew Henry William Brons, Andrew Duff, Ashley Fox, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Daniel Hannan, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Jaime Mayor Oreja, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, József Szájer, Søren Bo Søndergaard, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
John Stuart Agnew, Elmar Brok, Vital Moreira, Evelyn Regner, György Schöpflin, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Leonardo Domenici |
||||
- [1] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 281 teine lõik.
- [2] Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõige 1.
- [3] 1 ELi toimimise lepingu artikli 253 kolmas lõik, Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 8.
- [4] Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 16 teine lõik, Euroopa Kohtu kodukorra artikli 11b punktid 1 ja 2.
- [5] Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 2 teine lõik.
- [6] Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 2 kolmas lõik.
- [7] ELi toimimise lepingu artikli 254 esimene lõik ja põhikirja artikkel 48.
- [8] ELi toimimise lepingu artikli 256 lõike 1 esimene lõik.
- [9] Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 51.
- [10] ELi toimimise lepingu artikli 256 lõike 1 teine lõik.
- [11] Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 257.
- [12] Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2, ELi toimimise lepingu artikli 254 lõikele 1 ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 48.
- [13] Euroopa Kohtu presidendile 22. detsembril 2009. aastal edastatud dokument.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu Kohtu põhikirja |
||||
|
Viited |
02074/2011 – C7-0090/2011 – 2011/0901A(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 7.4.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 29.9.2011 |
AFCO 15.9.2011 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Alexandra Thein 12.4.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.6.2011 |
21.11.2011 |
26.1.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
31.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
23 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Gerald Häfner, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Evelyn Regner, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Eva Lichtenberger, Axel Voss |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Mikael Gustafsson, Elisabeth Morin-Chartier |
||||
|
Esitamise kuupäev |
5.6.2012 |
||||