RAPORT Ettepanek nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks

5.6.2012 - (C7‑0111/2012 – 2012/0803(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks

(C7‑0111/2012 – 2012/0803(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0111/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0188/2012),

A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 4. juuni 2012. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: Iliana Ivanova ELULOOKIRJELDUS

Sündinud 1975 aastal Stara Zagora linnas Bulgaarias.

Haridus:

2004 – magistrikraad rahvusvahelise ärijuhtimise erialal, spetsialiseerumisega finants- ja arenguküsimustele, Thunderbird, The Garvin School of International Management, Phoenix, Arizona, USA, lõpetas õpingud tunnustusega; Betta Gamma Sigma Honor Society liige

1999 – magistrikraad rahvusvaheliste majandussuhete erialal, Varna Majandusülikool, Bulgaaria

1998 – bakalaureusekraad rahvusvaheliste majandussuhete erialal, Varna Majandusülikool, Bulgaaria

Ametialane ja poliitiline tegevus:

alates 2009. aastast Euroopa Parlamendi liige: eelarvekontrollikomisjoni aseesimees, finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni aseesimees, Hiina Rahvavabariigiga suhtlemiseks moodustatud delegatsiooni liige, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liige, majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige.

Eelarvekontrollikomisjoni raportöör / arvamuse koostaja järgmistes küsimustes: Euroopa Investeerimispanga 2010. aasta aastaaruanne; määrus programmi Herakles III kohta, millega edendatakse meetmeid Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonnas; määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta; arvamus uuenduslike rahastamisvahendite kohta seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga; uuring Euroopa Liidu eelarvekohustuse kohta seoses Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Euroopa Parlamendi sekkumise kohta eelarvekontrolli; uuring „Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseelne rahastamine. Mida on sellest õppida liidu edasise laienemise puhuks?”

 2007–2009 – Sofia linnavolikogu liige, eelarve- ja finantskomisjoni, ELi vahendite komisjoni ja keskkonnakomisjoni liige

 2006 – Ericsson USA, Dallas, Texas – Contracting Auditor – nõustamistegevus Ericssoni raamatupidamissüsteemide ümberkorraldamisel seoses USA nn Sarbanese ja Oxley seadusega, mitmesuguste projektide finantsaruandluse haldamine kompuutermodelleerimise kaudu

 2006 – Clayton Commercial Group, Dallas, Texas – Senior commercial real estate consultant – kommertslaenuandjate nõustamine laenu tagamise, hoolsuskohustuse ja laenu läbivaatamise küsimustes, rendilepingute kokkuvõtete koostamine, rendilepingute andmebaaside kontrollimine

 2005–2006 – Bank of America (endine Countrywide Home Loans), Dallas, Texas – Senior Financial Analyst – kõrge riskitasemega erilaenude rühma piirkondlike müügijuhtide ja hüpoteegimaaklerite aruandluse haldamine, ACCESSi andmebaaside loomine ja haldamine riskijuhtimise aruandluse tarbeks

 2005 – BSB Capital/Beal Bank, Dallas, Texas – Investment Analyst – kvantitatiivsete mudelite väljatöötamine ja soovitamine tehinguriski ja kasumi suhte hindamiseks, kaubanduslike kinnisvarainvesteeringute väärtuse ning õhusõidukite ja tootmisrajatiste väärtuse analüüsimine, uute laenutoodete väljatöötamine ja propageerimine, ettepanekute tegemine rahastamiseks mõeldud kapitali struktuuri kohta

 2004 – Total Systems Acquiring Solutions, Phoenix, Arizona – (endine Vital Processing Services – VISA and Total Systems JV) – Business development expert: ühinemis- ja soetamisvõimaluste analüüsimine, klientide finantstulemuste hindamine andmetöötluse ja kompuutrimudelite loomise kaudu, hinnastrateegiate väljatöötamine ja variatsioonianalüüside tegemine, soovituste andmine partnerluste loomise ning suurklientide rühma ettevõttesisese ümberkorraldamise kohta

 1999-2002 – Bulgaaria põllumajandus- ja toiduministeerium – Coordinator international financial institutions – vastutav sidemete korraldamise eest ministeeriumi ning Maailmapanga, IMFi ja EBRD vahel: põllumajandussektori kohandamislaenudega ASAL I ja ASAL II ning Bulgaari riigi abistamise strateegiaga seotud suurte projektide ülevaatamine ja vastuvõtmine, põllumajandusministeeriumi poolsete projektide teostamise aruannete koostamine osana Maailmapanga kohandamislaenude järelevalvemenetlustest, rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamine ja nende sõlmimiseks läbirääkimiste korraldamine, et soodustada Bulgaaria ja teiste lepinguosaliste riikide vahelist kaubavahetust veterinaaria ja fütosanitaarkontrolli vallas.

2. LISA: Iliana Ivanova VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialased kogemused

1.      Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või tulemusauditi alal.

Mul on 12 aasta pikkune kutse- ja poliitilise tegevuse kogemus mitmesugustest finantsjuhtimise, auditeerimise ja aruandlusega seotud ametitest nii avalikus kui ka erasektoris.

Juba oma karjääri alguses pühendusin finantsjuhtimise ja -aruandluse küsimustele. Töötasin esmalt kolm aastat juhtivametnikuna Bulgaaria põllumajandus- ja toiduministeeriumis, kus minu töövaldkonda kuulusid rahvusvahelised finantseerimisasutused. Olin alates 1999. aastast rahvusvaheliste finantseerimisasutuste koordinaator (coordinator international financial institutions) ja minu peamisi ülesandeid oli sidemete korraldamine ministeeriumi ning Maailmapanga, IMFi ja EBRD vahel. Ministeeriumis olid minu korraldada ka rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamine ja nende sõlmimiseks peetavad läbirääkimised. Nende lepingute eesmärk oli soodustada Bulgaaria ja teiste lepinguosaliste riikide vahelist kaubavahetust veterinaaria ja fütosanitaarkontrolli vallas. Olin osaline suurte projektide läbirääkimisel ja vastuvõtmisel. Need projektid olid seotud Bulgaaria maksebilansi toetamisega põllumajanduse kohandamiseks ettenähtud laenude kaudu (ASAL I ja ASAL II), mille maht oli kokku 125 miljonit USA dollarit. Ministeeriumis olid mul muu hulgas veel järgmised tööülesanded: järelevalve selle üle, kuidas täidetakse Bulgaaria valitsuse võetud kohustusi põllumajandussektori eri valdkondades, edusammude ja saavutuste jälgimine meetmete maatriksi kaudu, teavitamine riskantsetest valdkondadest, kus olukorda tuleb parandada, ja meetmete soovitamine. Maailmapanga kohandamislaenude järelevalvemenetluste raames ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid järgides valmistasin ette põllumajandusministeeriumi poolse osa projektide teostamise aruandest, kus hinnati projektide tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ning vastavust õiguslikule ja regulatiivsele raamistikule, samuti Maailmapanga rakendatud meetmeid. Seda menetlust, mille eest mina olin ministeeriumis põhivastutaja, käsitati projekti vastavus- ja tulemusauditina. Projekti teostamise aruande üks oluline osa sisaldas hindamistulemuste analüüsi ning selles osas toodi välja projektist saadud kogemused.

Kui olin tunnustusega lõpetanud magistriõpingud rahvusvahelise halduse ja finantside erialal Thunderbird'is, The Garvin School of International Management'is Phoenixis USA Arizona osariigis, jätkasin kutsetegevust USA erasektoris pangandus- ja finantsvaldkonnas.

Täiustasin oma erialaseid oskusi juhtivates pangandus- ja finantseerimisasutustes. Äriarenduseksperdina (Business development expert) elektrooniliste tehingute töötlemise ettevõttes Total Systems Acquiring Solutions (Phoenix, Arizona osariik), mis on spetsialiseerunud autoriseerimisele ja hõivele ning arveldamisele ja arvete klaarimisele elektrooniliste tehingute puhul, oli minu ülesandeks analüüsida klientide majandustulemusi ja nende kohta aru anda. Finantsanalüüsidele toetudes töötasin variatsioonianalüüside kaudu välja hinnastrateegiaid ning andsin soovitusi võimalike partnerluste, ühinemiste ja soetamiste kohta.

Arendasin oma analüüsi- ja aruandlusoskusi edasi investeerimisanalüütikuna (Investment Analyst) Dallase (Texase osariik) ühes juhtivas erapangas Beal Bank. Minu põhiülesanne oli luua kvantitatiivsed arvutimudelid tehinguriski ja kasumi suhte hindamiseks, et analüüsida mitmesuguste kaubanduslike kinnisvarainvesteeringute väärtust, analüüsides nende tulude eelarvestusi, bilansse, rahavoogude aruandeid, krediidi ja omakapitali struktuuri, ning eelnevalt sihiks seatud näitajate ja võrdlusnäitajate alusel hinnata võimalike laenudega seotud riske ning täiustada ja edendada uusi laenutooteid ja rahastamiseks mõeldud kapitali struktuuri.

Jätkasin oma kutsetegevust finantsvaldkonnas konsultandina – Bank of America kõrge riskitasemega erilaenude rühma vanem-finantsanalüütikuna, korraldades piirkondlike müügijuhtide ja hüpoteegimaaklerite riskijuhtimise alast aruandlust. Sellele järgnes lepinguline nõustajatöö laenude tagamise, hoolsuskohustuse ja laenude läbivaatamise küsimustes ning üürilepingute andmebaaside auditeerimine ja kohapealse kontrolli teostamine.

 2006. aastal sai minust kontrahent – Ericsson USA sisekontrolör ning selles ametis viisin läbi siseauditeid Ericssoni raamatupidamissüsteemide ümberkorraldamise kohta seoses USA nn Sarbanese ja Oxley seadusega ning korraldasin mitmesuguste projektide finantsaruandlust SAPi modelleerimise kaudu.

Jätkasin eelarvekontrolliküsimustega tegelemist, kui sain 2009. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks ning parlamendi eelarvekontrollikomisjoni täisliikmeks ja aseesimeheks. Raportöörina olen eelarvekontrollikomisjonis käsitlenud mitmeid teemasid: Euroopa Investeerimispanga 2010. aasta aastaaruanne; määrus programmi Herakles III kohta, millega edendatakse meetmeid Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonnas; määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta; arvamus uuenduslike rahastamisvahendite kohta seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga; uuring Euroopa Liidu eelarvekohustuse kohta seoses Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Euroopa Parlamendi sekkumise kohta eelarvekontrolli; töödokument seoses Euroopa Kontrollikoja eriaruandega nr 11/2009 „LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine”; uuring „Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseelne rahastamine. Mida on sellest õppida liidu edasise laienemise puhuks?”

Minu kutsetegevus on mul võimaldanud finantsjuhtimise ja auditi alaseid teadmisi omandada ja arusaamu kujundada mitte ainult avaliku, vaid ka erasektori perspektiivist ning ühtlasi aidanud mõlemast perspektiivist mõista ka praeguse süsteemi tugevaid ja nõrku külgi.

2.      Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete erialase karjääri jooksul osalenud?

Minu esimene tähtis kutsealane saavutus oli kaalutlevate ja usaldusväärsete tavade rakendamine seoses Bulgaaria avaliku sektori suurte ümberkorralduslaenude järelevalve ja aruandluse protsessiga. Vastavalt oma tööülesannetele Bulgaaria põllumajandusministeeriumis osalesin ühe kõige olulisema projekti ettevalmistamisel, läbirääkimisel ja teostamisel, millega toetati Bulgaaria maksebilanssi: põllumajandussektori kohandamiseks ettenähtud laen ASAL II kogumahuga 50 miljonit USA dollarit. Selle projektiga toetati Bulgaaria põllumajandussektori ulatuslikku reformimist, mis hõlmas erastamist, maareforme, niisutussüsteeme, finantsinstrumente, riikliku põllumajandusfondi põllumajandustoetusi ja tagatisi, metsandust, põllumajandustoodete hulgiturge jm. Minu ülesanne seoses selle projektiga oli tagada rakendusasutuse, st põllumajandusministeeriumi poolt tervikuna kooskõlastatus asjaomaste sihtrühmade ja Maailmapanga esindajate rühma vahel, et kindlustada sisemine järelevalve ning kõikide meetmete edukas rakendamine, anda kõrgemale juhtkonnale teavet ja soovitusi tuvastatud riskiteguriga valdkondade kohta, mis võiksid takistada läbirääkimiste õigeaegset lõpuleviimist.

Ajal, kui Bulgaaria ministeeriumides alles loodi tugevat haldussuutlikkust, ei piirdunud sedalaadi projektide tähtsus pelgalt ühe kohandamislaenu finantsjuhtimisega, kuna nende vahendite eesmärk oli vajalike põhjalike majandusreformide teostamine, et Bulgaaria saaks ELiga ühineda ja oleks valmis ELi vahendeid kasutama. Projekt viidi edukalt lõpule ja see aitas parandada Bulgaaria põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Aastatel 2002–2006 laiendasin oma teadmisi finants- ja riskijuhtimise ning auditeerimise alal ning omandasin väärtuslikke kogemusi mitmes USA eraettevõttes. Pidades silmas auditeerimist ja kinnitava avalduse metoodika (DAS) ühte peamist tahku, nimelt järelevalve- ja kontrollisüsteemide ning kontrolliriskide hindamist, tõstaksin esile oma saavutusi Bank of America projektis, kus töötasin välja mudeleid laenuvõtjate rühmade riskitaseme hindamiseks. Mina rajasin andmebaasid, mille põhjal koostatud aruannetega tuvastati kõrge riskitasemega laenude rühma riskivaldkonnad. Mudelid rajanesid mitmel näitajal: õigusrikkumiste arv teatavas ajavahemikus, laenuvõtjate laenuprofiil jne. Analüütilisi tulemusi ette kindlaksmääratud sihtmärkidega võrreldes hinnati kogu laenuportfelli riskitaset. Analüüsi tulemustest lähtuvalt soovitati karmistada laenutingimusi tuvastatud riskirühmadele. Tänu sellele erasektorist saadud kogemusele hakkasin mõistma ka mikrotasandi riskihindamist ja täiustasin oma erialaseid teadmisi, mis võimaldas mul näha finantsjuhtimist n-ö alt üles.

Euroopa Parlamendi liikmeks oleku ajast mainiksin enda koostatud raportit Euroopa Investeerimispanga 2010. aasta tegevuse kohta, mis edukalt vastu võeti. Raportis rõhutatakse EIB suurt tähtsust, kuna see ELi „oma” pank peaks olema üks olulisi instrumente, mis aitab Euroopal finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi ületada. Soovitustes tuuakse esile olulisi aspekte EIB tegevuses, et parandada VKEde rahastamise läbipaistvust ja tõhusust, võttes kasutusele selged tulemuslikkuse näitajad, tugevdada kontrollimehhanisme, et hinnata välislaenude tulemuslikkust; rõhutatakse rahastamisvahendite erilist ja tähtsat osa, mida on vaja paremini mõõta, rakendades asjakohaseid võrdlusaluseid, ja jätkuvalt selgitada Euroopa maksumaksjatele.

Sõltumatus

3.      Aluslepingus sätestatakse, et kontrollikoja liikmed on oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Euroopa Kontrollikoja liikmete sõltumatus on üks kõige tähtsamaid põhimõtteid, mille alusel hinnatakse kandidaadi võimet seda tööd teha, ning seda põhimõtet peaks järgima kontrollikoja iga liige. Kontrollitaval asutusel ei tohi olla võimalust kontrollikoja liikmete tööd kuidagi mõjutada. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 285 ja 286 on sätestatud, et kontrollikoja liikmed on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Lisaks ei tohi kontrollikoja liikmed küsida ega saada juhtnööre üheltki valitsuselt ega üheltki teiselt institutsioonilt.

Mina järgin täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid sõltumatuse kriteeriumide kohta ja hoidun igasugusest tegevusest, mis on sellega kokkusobimatu või mis ohustab minu kohustuste täitmist.

4.      Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Mina ei ole oma eelnevate ülesannete täitmisel heakskiidumenetlust läbinud.

5.      Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Euroopa Parlamendi liikmena avalikustan oma finantshuvid regulaarselt ning annan vajalikku teavet oma finantshuvide kohta ka kontrollikoja presidendile ja avalikkusele. Järgin täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, milles käsitletakse võimalikke huvide konflikte, mis on kokkusobimatud minu ülesannete täitmisega.

6.      Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal erakonnas?

Kui mind valitakse kontrollikoja liikmeks, loobun Euroopa Parlamendi liikme kohast.

Mul ei ole ühtegi juhtivat erakondlikku ametikohta, ent vajaduse korral peatan täielikult oma liikmesuse erakondades, et tagada enda täielik sõltumatus oma ametiajal kontrollikoja liikmena.

7.      Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Nagu eespool juba öeldud, on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud, et kontrollikoja liikmed on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Seega on erapooletus otsuste tegemisel vältimatu tingimus, et täita kontrollikoja liikme kohustusi. Ma järgin kontrollikoja menetlustes sedalaadi juhtumite puhuks ettenähtud reegleid, sõltumata sellest, millises riigis rikkumine või pettuse- või korruptsioonijuhtum aset leidis.

Tegutsen vastavalt Euroopa Kontrollikoja otsuse 97-2004 artiklile 2: edastan võimalike pettuse- või korruptsioonijuhtumite või muu ebaseadusliku tegevuse kahtluse või selliste juhtumite avastamise korral teabe viivitamatult kontrollikoja audititöö arendamise ja aruandluse (ADAR) eest vastutavale liikmele ning Euroopa Pettustevastasele Ametile.

Kontrollikoja ülesanne on kaitsta ELi kõikide maksumaksjate huve ning tagada ELi vahendite parim võimalik kasutamine. Sellest tulenevalt tuleks kõiki liikmesriike pettuse või muu seadusevastase tegevuse korral kohelda ühtemoodi ning minu jaoks on teistmoodi suhtumine vastuvõetamatu. Peale selle peaks kontrollikoda iga rikkumise või pettuse korral tegema tihedat koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga. See suurendab läbipaistvust ja tugevdab usaldust ELi institutsioonide vastu.

Kohustuste täitmine

8.      Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses?

Finantskriisi areng viimasel ajal tõendab, et usaldusväärne finantsjuhtimine nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil on ülimalt tähtis avalike teenuste heaks toimimiseks. Sellega seoses olen veendunud, et asjakohane sisemine ja väljaspoolne järelevalve ning hästi toimivad kontrollisüsteemid kõikidel tasanditel on määrava tähtsusega, et tagada Euroopa maksumaksjale läbipaistvus ja aruandmine.

Finantsmääruses on välja toodud usaldusväärse finantsjuhtimise kolm põhimõtet – säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus. Finantsmääruse artiklis 27 on kirjas, et säästlikkus tähendab seda, et konkreetseks tegevuseks vajalikud vahendid tehakse kättesaadavaks õigel ajal, nende kogus ja laad on sobivad ning hind võimalikult soodus. Tõhususe põhimõttega nähakse ette võimalikult hea suhe kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Tulemuslikkuse põhimõte tähendab, et tagada tuleb seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamine.

Praegu, kokkuhoiumeetmete rakendamise aja peaks EL neid usaldusväärse finantsjuhtimise kolme põhimõtet järgima kindlamalt kui kunagi varem. Tahaksin veel rõhutada kahte teist ELi vahendite hea juhtimise seisukohast olulist tegurit – halduskoormuse vähendamist ning samaaegset sise- ja väliskontrolli süsteemide tugevdamist.

Halduskoormuse vähendamine lihtsustatud menetluste abil ei tohi viia kontrolli vähendamiseni. Minu arvates on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengul nende kahe küsimuse lahendamises ülimalt oluline osa. Uute tehnoloogiate asjakohane rakendamine võib olulisel määral kaasa aidata usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkide saavutamisele. Lisaks hõlbustavad need tehnoloogiad finantstehingute järelevalvet ning sise- ja väliskontrolli teostavate asutuste juurdepääsu menetluste kõikidele tasanditele.

ELi eelarvet rahastavad Euroopa maksumaksjad ootuses, et seda kasutatakse nende huvides. Seetõttu peaks usaldusväärne finantsjuhtimine olema demokraatlik põhinõue, mida avaliku sektori juhtidel tuleb järgida. Sellega seoses on Euroopa Kontrollikoja soovitused ja neist tulenevad meetmed ülimalt tähtsad, et tagada, et seda aluspõhimõtet järgitaks.

9.      Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise artiklile 287 on Euroopa Kontrollikojal tähtis osa selles, et Euroopa Parlament saaks asjakohast ja süsteemset teavet ELi eelarve täitmise kohta.

Kontrollikoja dialoogil Euroopa Parlamendi ning eriti parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga on väga suur lisandväärtus. Kontrollikojal ja parlamendil on kummalgi oma ülesanded ELi eelarve üle järelevalve ja kontrolli teostamisel. Kontrollikoda annab oma ekspertide töötulemused parlamendi käsutusse ning parlament võtab kontrollikojalt saadud teabe ja hinnangute põhjal vastu poliitilised otsused.

Kommunikatsiooniprotsess eelarvekontrollikomisjoni ja kontrollikoja vahel peaks olema kahesuunaline. Hea kooskõlastatus aitab paremini keskenduda prioriteetsetele töövaldkondadele ning võimaldab õigeaegselt anda eelarvekontrollikomisjoni liikmetele vajalikku teavet konkreetset huvi pakkuvate küsimuste kohta.

Kontrollikoja aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta on iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vaieldamatult tähtis. Aruanne sisaldab ulatuslikku ülevaadet eri poliitikavaldkondade süsteemidest. Tahaksin rõhutada ka kontrollikoja eriaruannete tähtsust. Need aitavad olulisel määral süsteeme parandada, kuna neis võetakse vaatluse alla konkreetsed puudused ja antakse soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Toetaksin väga Euroopa Parlamendi otsust koostada kontrollikoja eriaruannetel põhinevaid algatusraporteid, mis suurendaks selle töö lisandväärtust, mida parlamendiliikmed nende dokumentidega teevad.

Kui mind valitakse kontrollikoja liikmeks, siis tagan omalt poolt, et dokumendid, mille mina esitan Euroopa Parlamendile, aitavad eelarvekontrollikomisjonil tulemuslikult tööd teha. Oma suhetes Euroopa Parlamendiga järgin hästi toimiva suhtluse põhimõtet. Olen valmis regulaarselt kohtuma komisjoni kõikide huvitatud liikmetega, et arutada parlamendile huvipakkuvaid küsimusi. Olen kindel, et see aitab ka kontrollikojal tulemuslikumalt tegeleda küsimustega, mis puudutavad ELi maksumaksjate huvide kaitset.

10.    Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

INTOSAI rakendussuunistes tulemusauditi kohta on kirjas, et tulemusaudit tähendab süsteemide säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse auditit. Sellest tulenevalt analüüsitakse tulemusauditites juhtimistavasid, vahendite kasutamist, tulemusnäitajaid ja järelevalve korda ning tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

Sellisel auditeerimisel tuleks süveneda protsesside ja menetluste üksikasjadesse ning võrrelda saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega. Nii on tulemusaudit oluline vahend, millega hinnata poliitika tulemuslikkust ning seostada omavahel sisendid ja väljundid.

Tulemusauditi järeldusi tuleks kasutada juhtimismenetluste kõikidel võimalikel tasanditel, kuna need on meile abiks igal sammul, juhul kui liikumissuund on õige.

Minu arvates tulemusauditi tähtsus üha suureneb, seda ka seoses finants-, majandus- ja võlakriisiga, mille keskel me praegu elame. ELi kodanikele on vaja selget vastust küsimustele, mida ELi poliitika neile juurde annab ning milline on ELi rahastamise mõju meie kogukondade elustandardi tõstmisele. See on kõikide programmide üldine eesmärk ning just tulemusauditiga tuleks mõõta, mida on ära tehtud, ning anda vastus küsimusele, kas ELi meetmetega on seatud eesmärgid saavutatud ja meie elustandard on paranenud.

Kontrollikojal on tähtis osa selle lisandväärtuse hindamisel.

Loodan, et tulemusauditite tähtsus kontrollikoja tööplaanides edaspidi veelgi tõuseb, nii et saaksime koos Euroopa Parlamendiga paremini tegeleda tuleviku ja üha kasvavate tulevikuprobleemidega, et anda põhjalikumaid vastuseid mitte ainult ELi kulude kvantiteeti, vaid ka kvaliteeti puudutavatele küsimustele.

11.    Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Praegu on üle 80% ELi programmidest Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühise juhtimise all. Seega on Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate audiitorasutuste vaheline hea koostöö ja kooskõlastatus ELi eelarve sujuva järelevalve ja auditeerimise seisukohalt ülimalt oluline. Lisaks tõendab keerukate finantskorraldusvahendite ja uute väljatöötatud programmide suurenev kasutamine ELi eri poliitikavaldkondades selle koostöö tugevdamise vajadust.

Praegust finantskriisi arvestades peaksid liikmesriikide kõrgeimad audiitorasutused, kontrollikoda ja Euroopa Parlament tegema varasemast tihedamat koostööd, et tagada ELi kulude kvaliteedi nõuetekohane hindamine. Nende institutsioonide vahelise avatud dialoogi üks näide oli kuulamine finantsinstrumentidega (EFSM, ESM, EFSF) seotud küsimustes, mille ma algatasin Euroopa Parlamendi liikmena eelarvekontrollikomisjonis. Kuna osa nende uute võlakriisi ületamiseks mõeldud instrumentide auditist teevad liikmesriikide audiitorasutused, osa teeb kontrollikoda ja Euroopa Parlament etendab selles protsessis kodanikepoolse demokraatliku järelevalve teostaja osa, siis on täiesti normaalne, et kõik seisukohad arutatakse läbi ühises mõttevahetuses, kus kõne all on olulised probleemid, millega Euroopal nende stabiilsusmehhanismide puhul tuleb tegemist teha.

Euroopa Parlamendi, Euroopa Kontrollikoja ja riikide audiitorasutuste omavaheline suhtlus ja kooskõlastamine on oluline, et tagada nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil tehtavate mitmesuguste auditite parim kvaliteet.

Olles töötanud Euroopa Parlamendi liikmena, tahan ka edaspidi edendada meie institutsioonide koostööd, kuna olen veendunud, et see on parim viis teha tulemuslikult meie ühist tööd – kaitsta ELi maksumaksjate huve.

Muud küsimused

Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 2 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Ryszard Czarnecki, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Amelia Andersdotter, Zuzana Brzobohatá, Ivailo Kalfin, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Frank Engel, Andrey Kovatchev, Constance Le Grip, Nuno Melo, Mariya Nedelcheva, Nuno Teixeira, Pablo Zalba Bidegain