RAPORT Euroopasse investeerimise atraktiivsus

5.6.2012 - (2011/2288(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou

Menetlus : 2011/2288(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0190/2012

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta

(2011/2288(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 3, 4, 49, 50, 119, 219 ja 282,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta (COM(2011)0121),

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni ning suunised hargmaistele ettevõtetele (ajakohastatud 25. mail 2011),

–   võttes arvesse 9. mail 2010. aastal avaldatud Monti aruannet „Ühtse turu uus strateegia”,

–   võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) 2011. aasta aruannet investeeringute kohta maailmas,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole” (COM(2010)0343),

–   võttes arvesse komisjoni 2012. aasta tööprogrammi (COM(2011)0777),

–   võttes arvesse nõukogu 3133. istungi järeldusi ühtse turu foorumi kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta[2],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1175/2011 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[3],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[4],

–   võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1177/2011 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta[5],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1311/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist[6],

–   võttes arvesse nõukogu direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta[7],

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta (COM(2011)0860),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (COM(2011)0453),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „2012. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2011)0815),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest””(COM(2011)0206),

–   võttes arvesse komisjoni teatist aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia kohta (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni teatist tegevuskava kohta VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks (COM(2011)0870),

–   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule 2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (COM(2011)0114),

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta[8],

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ (COM(2011)0594),

–   võttes arvesse komisjoni teatist stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta (COM(2011)0818),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa 2020.aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta (COM(2011)0500, I ja II osa),

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti finants- ja majanduskriisi tõttu vastuvõetud ajutiste riigiabieeskirjade mõju kohta (SEC(2011)1126),

–   võttes arvesse komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi aruannet Euroopa tööturu arengu kohta 2011. aastal,

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raporteid G20 kaubandus- ja investeerimisalaste meetmete kohta (2010. aasta oktoobri keskpaigast 2011. aasta aprillini),

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2012. aasta jaanuaris läbi viidud uuringut euroala pankade laenutegevuse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga euroala makromajanduslikku prognoosi (detsember 2011),

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruannet Euroopa finantsintegratsiooni kohta (mai 2011),

–   võttes arvesse OECD investeeringute raampoliitikat,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

–   võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[9],

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Ettevõtlusdünaamika: alustavad ettevõtted, ettevõtete üleminekutingimused ja pankrott” (jaanuar 2011),

–   võttes arvesse Maailmapanga aruannet „Ettevõtlustegevus 2012: ettevõtlustegevus läbipaistvamas maailmas”,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Erasmus kõigi jaoks. ELi haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm” (COM(2011)0787),

–   võttes arvesse komisjoni aruannet pealkirjaga „Katseprojekti „Erasmus noortele ettevõtjatele” vahehindamine / Ettevalmistav tegevus (2011)”,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0190/2012),

A. arvestades, et ELi majandus-, finants- ja eelarvekriis on oluliselt suurendanud liikmesriikide ja piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, mis on päädinud investeeringute sisse- ja väljavoolu ebaühtlase jaotumisega kogu ELi piires;

B.   arvestades, et rahandus- ning eelarve- ja kaubanduspoliitika piires on vaja luua püsiv stabiilsuse tagamise raamistik, et lihtsustada otseinvesteeringute voogu kõigis liikmesriikides ja ELi piirkondades ning aidata sel teel parandada ELi makromajanduslikku tasakaalustamatust;

C. arvestades, et 23. mai 2012. aasta mitteametlikul Euroopa Ülemkogu liikmete kohtumisel toonitati vajadust mobiliseerida ELi poliitikad, et need igati toetaksid majanduskasvu, ning suurendada jõupingutusi majanduse rahastamiseks investeeringute ja töökohtade loomise tõhustamise kaudu;

D. arvestades, et komisjoni viimase vaheprognoosi kohaselt peab EL leppima väikese majanduskasvuga ning eeldatavad kasvumäärad on liidu piires väga erinevad, mida võimendavad omalt poolt ebakindlus ning tarbijate ja turu usalduse puudumine;

E.  arvestades, et liit peaks rohkem ära kasutama oma tugevaid külgi, nt tarbimise, hariduse ja elukvaliteedi kõrge tase, teadustöö ja innovatsiooni suutlikkus, kõrge töötõhusus ja tootlikkus ning sõbralik ja motiveeriv ärikeskkond, et käsitleda eelarvekriisi ja tõhustada majanduskasvu ning tööhõivet;

F.  arvestades, et liikmesriikide riigivõlgade finantseerimine neelab investeerimiseks ning majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks vajalikud ressursid ning kapitali väljavool teatavatest liikmesriikidest teatavatesse teistesse liikmesriikidesse ning teatavatesse kolmandatesse riikidesse võib halvendada ELi maksebilansi olukorda veelgi;

G. arvestades, et hiljutised arengusuunad on tugevalt mõjutanud pankade laenuandmist, mis on euroala kõige tähtsam rahastamisallikas ja millel on suurem vastutus kui vaid omakapitali ja võlakirjadega seotud rahastamine, võrreldes näiteks USA ja teiste maailma panganduspiirkondadega, kus laenud moodustavad kõigist rahastamisvõimalustest väiksema osa;

H. arvestades, et kasvupotentsiaal, mida pakuvad näiteks keskkonnahoidlik tehnoloogia, tervishoid ja hooldus, haridus ja sotsiaalne majandus, võib panna aluse ja anda hoo investeeringutele, suurendades vastastikust nõudlust ning suurendades seeläbi investeeringuid;

I.   arvestades, et vaja on teostada järelevalvet ja vaadata läbi ELi finantsmääruse mõju ja rakendamine, tagamaks, et see ei loo tarbetut halduskoormust ega takista otseseid välisinvesteeringuid ELi;

J.   arvestades, et vastavalt UNCTADi viimasele aruandele on EL endiselt välismaiste otseinvesteeringute sihtkoht;

K. arvestades, et siseinvesteeringud liidu piires võivad märkimisväärselt laiendada turgu välismaiste otseinvesteeringute tarbeks, parandades jätkusuutlikku infrastruktuuri ettevõtetele, haridusele, teadus- ja arendustegevusele;

L.  arvestades, et investeeringud koosnevad kahest sambast – avaliku sektori investeeringud ja erainvesteeringud – ning arvestades, et erainvesteeringud koosnevad sisemaistest ja välisinvesteeringutest;

M. arvestades, et võitluseks liigse sõltuvuse vastu nafta-, gaasi- ja muude taastumatute loodusvarade impordist on vaja suuri investeeringuid taastuvenergiasse, energia- ja ressursitõhususse;

N. arvestades, et Euroopa riikide võlakohustused ja krediidipikendusriskid ning puudujäägid ja kaubanduse ning siseturu väljakujundamise takistused, sealhulgas mittetariifsed tõkked ja piiratud juurdepääs andmetele, võivad seada piirangud ELi suutlikkusele meelitada ligi nii Euroopa kui ka rahvusvahelisi investoreid;

O. arvestades, et peamised probleemid konkurentsivõime ja ettevõtluse valdkonnas, millega liidu ettevõtted jätkuvalt kokku puutuvad, on seotud VKEde raskendatud juurdepääsuga rahastamisele; vähene ettevõtlusvaim – vaid 45 % Euroopa kodanikest soovib olla füüsilisest isikust ettevõtja, samas kui näiteks USAs on selliseid kodanikke 55 %; ettevõtluskeskkond, mis ei soosi idufirmade asutamist ja kasvu ning mida iseloomustab püsiv õiguslik killustatus ja bürokraatia; VKEde piiratud suutlikkus kohaneda energia- ja ressursitõhusa majandusega ning laieneda turgudele väljaspool kodumaad nii ühtse turu piires kui ka väljaspool;

P.  arvestades, et Maailmapanga viimase ärisõbralikkuse edetabeli kohaselt moodustavad ELi liikmesriigid kogu maailma ettevõtluses ainult 40 % (ja euroala liikmed ainult 26 %) esimesest 35 riigist;

Q. arvestades, et vastavalt komisjoni häiremehhanismi aruandele (COM(2012)0068) rõhutavad riigieelarvete piirangud ja suur tööpuuduse määr vajadust läbi viia tõhusad struktuurireformid, iseäranis seoses jooksevkonto saldo, ekspordi turuosa ning era- ja avaliku sektori võlaga, et parandada ettevõtluskeskkonda ja vähendada bürokraatiat ning kasutada maksimaalselt ära struktuurifondide ja Euroopa Investeerimispanga lisandväärtust, kaasa arvatud riikides, mis saavad kasu Euroopa naabruspoliitikast;

R.  arvestades, et hästi suunatud sotsiaalinvesteeringud on väga olulised, et kindlustada pikas plaanis korralik tööhõive tase, püsiv majandus, inimkapitali areng ja ELi suurem konkurentsivõime;

S.  arvestades, et välismaiste otseinvesteeringutega seotud areng on üks peamisi näitajaid, mida komisjon kasutab makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve tulemustabelis;

T.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi ja ILO uuringud näitavad, et investeerimine inimkapitali loomisse on äärmiselt tähtis, et muuta atraktiivseks investeeringud keskkonnahoidlikesse majandussektoritesse ja kasutada nende suurt kasvupotentsiaali;

U. arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute voog ELi, eriti, kui selle eesmärk on vähendada ebavõrdsust liikmesriikide vahel, avaldab soodsat mõju reaalmajandusele, maksebilansile, konkurentsivõimele, tööhõivele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja on samas ka ergutavaks stiimuliks tehnoloogia arengu ja innovatsiooni ning oskuste ja tööjõu liikuvuse edendamisele;

V. arvestades, et iga-aastaste riigisiseste alleesmärkide kindlaksmääramine kooskõlas OECD näitajatega muu hulgas sellistes valdkondades, mis tugevdavad rahvusvaheliste investorite jaoks huvipakkuvat ja konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, aitab esile tuua riikide nõrku ja tugevaid külgi ning sihipärase reageerimise võimalusi;

W. arvestades, et euroala ja EKP eesmärk hoida euroala inflatsioonimäär alla 2 % aitab luua stabiilset raamistikku, mis soodustab investeeringute ligitõmbamist;

X. arvestades, et Euroopa võlakirjade turu areng sõltub suuresti investeeringute lähtetaseme laiendamisest;

Y. arvestades, et oma ettepanekus ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta ei pakkunud komisjon välja ettevõtete tulumaksu määra ühtlustamist ja et tulumaksu määra küsimus kavatsetakse jätta liikmesriikide pädevusse, ning arvestades, et lisaks on vaja muuta maksusüsteem liidus läbipaistvamaks ja lihtsamaks välisinvestoritele ning samaaegselt koordineerida kogu Euroopa maksusüsteeme;

Z.  arvestades, et maailmas levib üha enam kaubanduslik protektsionism, ning seetõttu peaks EL välisinvesteeringute turuliidrina jätkama läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks ja oma konkurentsieeliseid kaitstes edendama avatud ja õiglast kaubandust ning rahvusvahelisi standardeid sotsiaal- ja keskkonnakaitse valdkonnas;

AA. arvestades, et Euroopa Liidus on veel märkimisväärseid takistusi piiriüleste teenuste osutamisel, mis häirivad ühtse turu toimimist;

AB. arvestades, et kooskõlas ELi aluslepingutega kuulub kaubanduspoliitika, sealhulgas otsesed välisinvesteeringud, ELi ainupädevusse ning arvestades, et selles valdkonnas toimivad Euroopa Parlament ja nõukogu võrdsetel alustel, sest kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust;

1.  rõhutab, et EL on endiselt maailma tähtsaim välismaiste otseinvesteeringute sihtkoht ning peaks sellisena jätkama, täites investorite ja toetust saavate riikide ootusi, vastates ühtlasi ELi laiematele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eesmärkidele ning kaitstes selliselt oma juhtivat rolli nii ELi kui ka riiklikul tasandil;

2.  usub, et ühtekuuluvuspoliitika on üks peamisi makromajandusliku ja piirkondliku tasakaalustamatuse probleemiga tegelemise vahendeid ELi tasandil ning see peaks olema esmatähtis konkurentsivõimet ja tootlikkust suurendav ning majanduskasvu ja uute töökohtade loomist edendav siseturupoliitika, mis loob võimalused ELi investeerimise atraktiivsuse suurendamiseks; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringute abil infrastruktuuri ja tööturu oskustesse saab märkimisväärselt suurendada atraktiivsust võimalike investorite jaoks;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks rahvusvahelist reguleerimisalast koostööd, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel, ja regulatiivsete nõuete ühtlustamist rahvusvaheliste standardite põhjal ning kus võimalik, osaleks reguleerimist käsitlevas dialoogis, et käsitleda olemasolevaid või võimalikke tulevasi kaubandustõkkeid eesmärgiga piirata vaidlusi ja sellega seotud kaubanduskulusid;

4.  on seisukohal, et tuleks läbi viia eelarve konsolideerimine ja stabiliseerimine ning kujundada välja siseturg ja tagada nende poolt pakutava võimaliku lisandväärtuse hindamine; on veendumusel, et tugev ettevõtjatevaheline koostöö ja ELi majandusruumide suurem vastastikusele täiendavusele tuginemine aitaks vähendada välismaiste otseinvesteeringute piirkondlikke erinevusi, et tugevdada Euroopa tööstuslikku alust ja edendada jätkusuutlikku pikaajalist majandusarengut, mis on eduka ja tulemusliku eelarve konsolideerimise oluline eeltingimus;

5.  rõhutab, et oluline on säilitada Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega investorite huvi ELis tegutsemise vastu, pidades silmas, et seoses ulatuslikuma üldise finants- ja majanduskriisiga viivad võlakriisi tagajärjel tekkinud ebakindlus ja olukorrale aeglane reageerimine investorid selleni, et nad vähendavad oma investeeringuid asjaomasesse piirkonda; toonitab, et kooskõlastatud pikaajaliste sisemaiste investeeringute puudumine kahjustab selliste investorite jaoks oluliselt tulevikus ELi investeerimise atraktiivsust; tunnistab, et mitmetasandiline lähenemisviis juhtimisele koos kohaliku kogukonna kaasamisega asjaomastes etappides on väga oluline iga piirkonna ja iga liikmesriigi konkreetsete vajaduste käsitlemisel;

6.  palub komisjonil koostada teatis Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta, milles võrreldakse liidu olukorda selle peamiste partnerite ja konkurentidega ja määratakse kindlaks ELi investeerimiskeskkonna peamised eelised ja puudused, ning integreeritud strateegia, sealhulgas asjakohased meetmed ja soovitused ning vajadusel seadusandlikud ettepanekud, mis aitaksid parandada ELi investeerimiskeskkonda;

7.  usub, et EL peaks võlakriisi ohjamisel täielikult ära kasutama oma maailma suurima ühtse turu positsiooni (muu hulgas kõrget elatustaset, tööjõu tootlikkust, õiguskindlust, teadus- ja innovatsioonialast suutlikkust ning välismaiseid investoreid ja kauplejaid), ning rõhutab vajadust tõhusamate vahendite ja meetodite ning uute rahastamismehhanismide ja investeerimiskavade, näiteks ELi projektivõlakirjade järele, mis aitaksid ELil oma konkurentsieeliseid ja liikmesriikidevahelist täiendavust ära kasutada, saavutada Euroopa 2020 majanduskasvu eesmärgid, et lahendada majanduslanguse ja aeglase majanduskasvu probleemid;

8.  nõuab tungivalt, et EL investeeriks kõikidesse strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustesse, et täita majanduskasvu ja tööhõive valdkonna kriitiliselt tähtsad vajadused ning kasutada ära investeeringute suurt rolli eelarvekriisi ohjamisel; eelkõige palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ambitsioonikas, keskkonnaalaselt tõhus ja säästlik ELi tööstusstrateegia, et taaselustada tootmissuutlikkus kogu ELis ja luua ELi piires kvaliteetseid töökohti;

9.  rõhutab eriti tohutut potentsiaali välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks, edendades haridust, teadus- ja arendustegevust ning töökohtade loomist kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia allikate arendamise ja energiatõhususe suurendamise valdkondades, et täita 2020. aasta eesmärgid ja teha EList maailma liider keskkonnahoidliku tehnoloogia vallas;

10. tuletab meelde, et jätkusuutliku rahastamise mittesuurendamine või koguni eelarvekriisi tõttu avaliku sektori investeeringute vähendamine sellistes esmatähtsates valdkondades nagu tervishoid, haridus, teadusuuringud ja infrastruktuur võiks avaldada kahjulikku mõju konkurentsivõimele ja vähendada investorite huvi asjaomaste valdkondade vastu, eriti kui sellest saab pikaajaline eeskuju; seetõttu on hädavajalik avaliku sektori investeeringuid jätkusuutlikult suurendada;

11. toetab hiljuti kavandatud programmi „Erasmus kõigi jaoks ”, mis saab märkimisväärselt suurendada liikuvuse ja teadmiste ning koolituse ja erialaoskuste arendamiseks suunatud rahalisi vahendeid, eesmärgiga edendada noorte isiklikku arengut ja väljavaateid tööturul ning anda seeläbi oma osa inimpotentsiaali suurendamisse ja tegelda noorte kõrge tööpuuduse probleemiga Euroopas; toetab programmi „Erasmus ettevõtete jaoks” ja eriti vahetusprogrammi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis ärgitab ettevõtete alustamist, teadmiste piiriülest siiret, koostööd väiksemate ettevõtjate vahel, innovatsiooni ja töökohtade loomist;

12. teeb ettepaneku parandada ja laiendada otseinvesteeringute statistilist andmebaasi kooskõlas OECD ja Maailmapanga rahvusvaheliste standarditega ning võtta riiklikul tasandil kasutusele täiendavad investeeringute eesmärgid ja näitajad (linnakeskkond, sotsiaalne infrastruktuur), mis aitavad jälgida arengut atraktiivse investeerimiskeskkonna suunas ning hinnata samaaegselt investeerimispoliitikaid ja nende positiivset mõju reaalmajandusele ja tööhõivele erinevates riikides ning piirkondades;

13. usub, et kõik välismaiste ja kohalike investeeringute soodustamise strateegiad peaksid olema seotud siseturu väljakujundamisega, arvestama uute võimaluste rohkuse ja mitmekesisusega ning hõlmama piiriüleseid investeeringuid ja nende voogusid, avatud turge, vabade kutsete parandatud juurdepääsu turule ning ausat konkurentsi; usub sellega seoses, et EL peaks edendama üleeuroopalist võrgustikku ja töötajate, üliõpilaste ja teadlaste liikuvust ning tugevdama ELi majandusruumide vahelist koostööd ja suurendama vastastikust täiendavust;

14. rõhutab tungivat vajadust vähendada piiriüleste töötajate ja tööandjate ees seisvaid maksutõkkeid, et lihtsustada kodanike liikuvust ja edendada piiriüleseid investeeringuid;

15. kutsub ELi üles pidama maailma tasandil läbirääkimisi ning uurima ELi konkurentsivõime kaitsmise eesmärgil WTO, G20 ja G8 raames ühiste eeskirjade väljatöötamist, mis tagavad õiglase konkurentsi ja kõikidele võrdsed võimalused vaatamata finantsvaldkonna reguleerimise ja maksustamise alal valitsevale rahvusvahelisele makromajanduslikule tasakaalustamatusele, ning tagavad liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide järgimise; nõuab, et liit oleks otsustav partneritega laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades ja lepinguid sõlmides, kuna need avavad kaupade ja teenuste jaoks uusi turge, suurendavad investeerimisvõimalusi, lihtsustavad avatud ja õiglast kaubandust ning edendavad prognoositavamat poliitikakeskkonda; rõhutab finantstehingute maksuga seotud läbirääkimiste edendamise tähtsust maailma tasandil;

16. on arvamusel, et erakorralise Euroopa otseste välisinvesteeringute vaatluskeskuse loomine, mis asutatakse Euroopa Komisjoni raames, võiks aidata tugevdada liikmesriikide poliitika kooskõlastamist selles valdkonnas ja samal ajal pakkuda rakendatavate poliitikasuundade, sealhulgas nende makromajanduslike mõjude, paremat järelevalvet, et propageerida Euroopat kui investeerimise sihtkohta;

17. palub komisjonil välisinvesteeringute soodustamiseks töötada erinevate liikmesriikide majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise suunas ja võtta seejuures arvesse euroala liikmete ja ELi liikmesriikide vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi;

18. on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid eeskätt selleks, et edendada struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kasutamist Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ja muudelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt ja erasektorilt täiendavate rahastamisvahendite saamise soodustamiseks ning ergutada avaliku ja erasektori koostööleppel (PPP) põhinevaid algatusi, näiteks ELi projektivõlakirjade algatust; märgib, et VKEde jaoks võivad eriti kasulikud olla suutlikkust suurendavad ning infrastruktuuri ja inimkapitali edendavad investeeringud; tunnistab uudsete rahastamisvahendite ulatuse laiendamise potentsiaali, nii et neid oleks võimalik kasutada tõhusamalt juurdepääsuks rahastamisele ning täiendusena traditsioonilistele rahastamismeetoditele; rõhutab, et rahastamisvahendite ringlevus ja paindlik lähenemine nende vahendite piirkondlikul tasandil integreerimisele võivad olla mitmekordistava mõjuga ELi eelarvele, edendada avaliku ja erasektori partnerlust, avada alternatiivseid rahastamisallikaid, pakkuda olulist uut rahastamisvoogu strateegilisteks investeeringuteks ning toetada pikaajalisi, jätkusuutlikke investeeringuid eelarvepiirangute tingimustes;

19. kiidab heaks EKP pikemaajalised refinantseerimistehingud; palub EKP-l jätkata otsustavat tegutsemist euroalal valitseva võlakriisi probleemi lahendamiseks, säilitades stabiilsed hinnad ning vältides pangandussektori likviidsusprobleemide negatiivse mõju võimalikku ülekandumist reaalmajandusele ja investeeringutele; usub, et pangandussektor peab võtma vajalikud meetmed oma struktuurilise nõrkuse vähendamiseks seoses pikemaajaliste likviidsusriskidega, et taastada investorite usaldus ja vältida tulevikus EKP sedavõrd laiaulatusliku sekkumise vajadust; on seisukohal, et pankade funktsioneerimise raamistik tuleks välja töötada nii , et üks osa eraldistest oleks suunatud arengueesmärkidele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele;

20. on seisukohal, et kapitalinõuete direktiivi kavandatav reformimine peaks tagama, et kapitalivarude kasvamine pangandussektori pikaajalise stabiilsuse edendamiseks ei takista pankasid süstimast likviidsust majandusse, mis on ülimalt tähtis investeeringute jaoks;

21. rõhutab vajadust süvendada Euroopa kapitaliturgusid, et tagada juurdepääs rahastamisele muudest allikatest kui pangad;

22. võtab teadmiseks komisjoni uued ettepanekud parandada reitinguagentuuride turgu reguleerivaid õigusakte, iseäranis määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta), mis hõlmab muu hulgas avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist, ja direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) muudatusettepanekut seoses ülemäärase sõltuvusega krediidireitingutest, ning toonitab, et soodsa majanduskeskkonna ja õiglase konkurentsi tagamiseks on vaja jätkata täiendavate meetmete võtmist;

23. kutsub komisjoni üles hindama paljusid takistusi, mis ikka veel häirivad teenuste piiriülest osutamist ja kasutamist üksikutes liikmesriikides;

24. rõhutab, kui tähtsad on komisjoni ettepanekud kaasajastada Euroopa riigihangete turgu; rõhutab, et dünaamiline üleeuroopaline riigihangete turg võib pakkuda Euroopa äriühingutele suure tähtsusega ärivõimalusi ja aidata oluliselt kaasa konkurentsivõimelise Euroopa majanduse ergutamisele ja investeeringute ligimeelitamisse ning majanduskasvu edendamisse;

25. väljendab muret seoses sellega, et euroala institutsioonilised investorid investeerivad euroala aktsiate asemel üha enam mujal maailmas väljastatud aktsiatesse, märkides ühelt poolt nende kasvavat tähtsust euroala finantssektori jaoks ning teiselt poolt investeerimisfondide emiteeritud aktsiate ja muude euroala residentide väljastatud aktsiate üldist vähenemist 26 %-lt 2009. aastal 23 %-le 2010. aastal;

26. rõhutab kolmandate riikide riiklike investeerimisfondide tähtsust ning seda, et ELi ja riiklike investeerimisfondide vahelise sünergia suurendamiseks on oluline tugevdada läbipaistvust ja aruandluskohustust;

27. palub komisjonil ja liikmesriikidel ärgitada institutsioonilisi investoreid osalema Euroopa riskikapitalifondides ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondides ning kõrvaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riskikapitali rahastamise pakkumise piirangud;

28. usub, et piiriülene ettevõtlus pakub märkimisväärseid hüvesid nii ELi piirkondadele, aidates kaasa nende majandusarengule, kui ka üksikutele ettevõtetele, pakkudes neile võimalusi pääseda ligi uutele ja suurematele turgudele ning tarneallikatele, aga ka kapitalile, tööjõule ja tehnoloogiale;

29. väljendab muret paljudes liikmesriikides täheldatud noorte kõrge tööpuuduse määra ning väikeste tööhõive väljavaadete pärast; märgib kahetsusega, et Euroopa Liidu suutlikkus soodustada kvaliteetse inimkapitali juurdevoolu on piiratud, samas kui inimkapitali väljavool kolmandatesse riikidesse on märkimisväärselt suur; tunnistab, et Euroopa Liidul on kvaliteetse inimkapitali näol olemas tohutu potentsiaal ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama tegevust, et Euroopa ja riikliku tasandi programmide ning konkreetsete meetmetega lahendada noorte töötuse probleem; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu avalduse üle, mis kutsub liikmesriike üles kehtestama noortegarantiiga sarnaseid riiklikke skeeme, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid seda palvet kiirete ja konkreetsete meetmetega liikmesriigi tasandil, et tagada, et noortel on kas inimväärne töökoht või nad saavad haridust või ümberõpet; leiab, et Euroopa Liit peaks tugevdama jõupingutusi, et saavutada Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia tööhõive eesmärgid, k.a tööjõukulude vähendamine, et muuta majanduse töömahukad sektorid investeerijate jaoks atraktiivsemaks;

30. juhib tähelepanu probleemidele, millega seisavad silmitsi liit kui tervik ja üksikud liikmesriigid seoses vananeva rahvastikuga; nõuab tungivalt, et võimalike negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks töötaksid liikmesriigid välja järjepidevad strateegiad demograafilise probleemiga tegelemiseks;

31. toetab juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärke; palub liikmesriikidel suunata investeeringuid haridusse ning teadus- ja uuendustegevusse, sest keskpikas ja pikas perspektiivis võib see avaldada positiivset mõju majanduskasvule ja arengule; toetab arukat spetsialiseerumist kui tähtsat poliitilist põhimõtet ja innovatsioonipoliitika alust ning tugevamat seost teadusuuringute ja ettevõtluse vahel, sellises valdkonnas nagu roheline tehnoloogia;

32. rõhutab, et võitlus maksustamise vältimisega peaks olema Euroopa Liidu jaoks peamine prioriteet, eriti praeguses kriisiolukorras, kus maksustamise vältimine kujutab endast peamist kaotust riigieelarvetele ja lisatulusid saaks kasutada avaliku sektori investeeringute suurendamiseks; rõhutab vajadust tagada sujuv koostöö ja kooskõlastus komisjoni ning liikmesriikide vahel, et vältida topeltmaksustamist, topelt maksustamatajätmist, maksupettust, maksustamise vältimist ja dumpingut, ning võidelda maksuparadiiside ebaseaduslikel eesmärkidel kasutamise vastu; nõuab üldisemalt eelarvevahendite paremat kooskõlastamist nii tulude kui ka kulude poole pealt, k.a maksusüsteemide sujuv koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide vahel, nõuab samuti Euroopa ettevõtjate suure halduskoormuse ja kõrgete nõuetele vastavuse kulude vähendamist, millega Euroopa ettevõtjad silmitsi seisavad ning mis pärsivad huvi Euroopa Liitu investeerimise vastu; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni üle ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) kohta ja ootab direktiivi vastuvõtmist nõukogu poolt;

33. märgib, et VKEde jaoks jääb üheks suuremaks mureks keeruline juurdepääs rahastamisvahenditele; väljendab muret eelkõige sellepärast, et heas majanduslikus olukorras olevad ettevõtjad ei saa plaanitud rahastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kiiresti ELi rahastamisele juurdepääsu parandamise tegevuskavas kavandatud asjakohaseid ja reguleerivaid meetmeid, mis hõlbustaksid VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele; rõhutab, et majanduskasv kohalikul tasandil põhineb sageli VKEdel ja sotsiaalsetel ettevõtetel ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamine, mida viiakse ellu tugeva mitmetasandilise lähenemisviisiga juhtimisele, saab tagada, et VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted kasutavad oma potentsiaali ja annavad jätkuvalt väärtusliku panuse ELi konkurentsivõimesse;

34. toonitab vajadust vaadata laiaulatuslikult läbi ELi finantsreguleerimise majanduslik mõju, et tagada, et rakendamine on proportsionaalne ja ei takista investeeringuid;

35. väljendab heameelt ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi (COSME) üle, mille kohta komisjon tegi ettepaneku aastateks 2014–2020 vahendina, mis julgustab ettevõtluskultuuri ja edendab VKEde tegevuse alustamist peamiselt uutes sektorites, nagu sotsiaalmeedia teenused, keskkonnahoidlik majandus ja turism;

36. nõuab uusi tõhusaid pankrotialaseid seadusi, sealhulgas varase hoiatamise vahendeid, et julgustada teise võimaluse poliitikat, mis on loodud edendama ettevõtlikkust ja äri taasalustamist, arvestades, et liikmesriikide õigusaktid ei tunnusta adekvaatselt teist võimalust; rõhutab suurema võrgustumise tähtsust ettevõtjate ja taasalustajate vahel, et edendada teist võimalust, ning vajadust käsitleda taasalustaja rahastamisraskusi;

37. palub liidul täielikult kasutada investeerimisvõimalusi ELis ja väljaspool, mis tulenevad Euroopa naabruspoliitikast ja makropiirkondlikest strateegiatest;

38. palub komisjonil hõlmata tulemustabelis kõiki asjakohaseid makromajandusliku tasakaalustamatuse näitajaid ja nende mõju ELi piirkondadele;

39. tuletab meelde, et tähtis on jätkata keskkonnaalaste partnerlussuhete loomist, kuna see suurendab ELi ressursse ja suutlikkust arvesse võttes investorite huvi ELi vastu;

40. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2011. aastal kasvas ELi investeerida soovivate ettevõtete arv 5% võrra; peab siiski kahetsusväärseks, et ühe investeerimisprojekti kohta juurde loodud uute töökohtade keskmine arv on jäänud samaks;

41. palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada Euroopa e-valitsuse tegevuskava, mille kaudu osutada e-valitsuse teenuseid nii kohalikul kui ka piiriülesel tasandil tõhusamalt ja soodsamalt, muu hulgas ka ettevõtetele;

42. rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid investeeringute paremaks ligitõmbamiseks tegema järgmist:

a)  kasutama ära ELi ajaloolise pärandiga seotud eeliseid, edendades kultuuritööstust, sporti ja turismi kui kasvavat ja atraktiivset turgu;

b)  edendama Atlandi-ülest majandust, kuna asjaomane piirkond on praegu ELi peamine partner kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, ning kasutama tõhusamalt ära nende kahe piirkonna vahelist kvalifitseeritud tööjõu liikuvuse eelist ja innovatsioonimajanduse tugevdamise potentsiaali;

43. pooldab komisjoni ettepanekut käivitada programm, milles keskendutakse ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime tõstmisele; kiidab heaks riskikapitali ja investorite võrgustiku kapitali hiljutise suurenemise paljudes liikmesriikides, kuid kordab, et EL peaks veelgi lihtsustama eeskirju ja VKEde ning teiste ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, ergutades tõhusat riskikapitali ja investorite võrgustiku süsteemi kogu ELis ning andes era- ja avaliku kapitali investeeringutele suurema rolli firmade pikaajalise arengu rahastamises; palub komisjonil teha aktiivsemalt koostööd rahvusvaheliste finantsasutustega innovatiivsete mehhanismide loomisel VKEde rahastamiseks;

44. rõhutab, et on oluline edendada standardeid, mis aitaksid välja töötada uusi innovatiivseid tooteid ja teenuseid, kujundada välja siseturg ja muuta ELi investeerimine huvipakkuvaks ning ühtlustada Euroopa standardeid rahvusvaheliste standarditega;

45. kordab oma ettepanekut, et komisjon täidaks koostöös EIPga – arvestades panga inimressursi kvaliteeti ja kogemusi ulatuslikesse infrastruktuuridesse investeerimisel – investeeringute rahastamise strateegilise analüüsimise ülesannet, milles ei välistata ühtegi võimalust: toetused, liikmesriikide poolt EIP kapitalis märgitud summade vabastamine, ELi osa EIP kapitalis, laenud, innovatiivsed vahendid, pikaajaliste ja mitte kohe kasumlike projektide jaoks sobiv finantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomine ELi eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste vahelised finantskonsortsiumid ning avaliku ja erasektori partnerlus;

46. kiidab heaks Euroopa 2020. aasta strateegia kohased märgilise tähtsusega algatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, „Innovatiivne liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” ning märgib, et Euroopa 2020. aasta strateegia aitab muuta ELi investeerimise atraktiivsemaks, luua ELis töökohti ja säilitada ELi konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil;

47. rõhutab, et praegusel väikese majanduskasvuga ja suure tööpuudusega ajavahemikul annab ELi ühtekuuluvuspoliitika nii Euroopa majandusse kui ka teadus- ja innovatsioonitegevusse olulise panuse ning moodustab ELi reaalmajanduse investeeringute eelarve suurima kuluartikli, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades selleks piirkondlikku ebavõrdsust ja rakendades liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat, millel on märkimisväärne võimendav mõju avaliku ja erasektori investeeringutele ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

48. rõhutab, et suurte ettevõtete diskrimineerimine võib takistada innovatsiooni ja vähendada teiste ELi ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet, jättes nad välja olulistest ülemaailmsetest partnerlustest innovatsioonialase koostöö vallas ning vähendades nende juurdepääsu kõrgtehnoloogiale;

49. toetab kohalikule tasandile ja piirkonnale kohandatud arengupoliitika majanduslikku põhjendatust, mis rajaneb loogikal, et huvi liidu vähem arenenud piirkondades kasvab juhul, kui nad suudavad pakkuda suhtelisi konkurentsieeliseid (piisav infrastruktuur, töötajate oskused jne) ja kindlaid stiimuleid; palub sellega seoses, et komisjon toetaks liikmesriike ja piirkondi investeerimisstiimulite loomisel, eelkõige pikaajaliste investeeringute kaudu (ka piiriülesel tasandil), pöörates erilist tähelepanu infrastruktuuriprojektidele; märgib kahetsusega, et ELi vähem arenenud piirkondade atraktiivsus väheneb pidevalt kolmandate riikide kasuks; kutsub pädevaid asutusi üles valmistama ette kiireloomulisi meetmeid, mille eesmärk on praeguste investeeringute säilitamine ja uute ligitõmbamine;

50. rõhutab, et ELi linnad on väga elujõulised ning peamised linna infrastruktuuriprojektid ja innovaatilised äripargid meelitavad ligi kõige enam investeeringuid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri, uude tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas mitmeliigilise transpordi süsteemidesse, eesmärgiga parandada Euroopa linnade elukeskkonda ja konkurentsivõimet, kasutades ära linnade traditsiooniliselt tugevaid külgi, ning tagades samal ajal, et need investeeringud ei avalda kahjulikku mõju tõelisele territoriaalsele ühtekuuluvusele ega tasakaalustatud maaelu arengule;

51. rõhutab, et teadusuuringuid ja haridust pole vaja mitte ainult levitada ja rakendada, vaid sellesse on vaja ka kohalikul tasandil investeerida. see tähendab, et olemasolevat inimressurssi, st kohalikul tasandil tegutsevaid teadlasi ja akadeemilisi institutsioone tuleb täielikult ära kasutada, et tõsta nii riigisiseste investeeringute kui ka välismaiste otseinvesteeringute atraktiivsust; sellega seoses tuleb samuti arvesse võtta inimressursside ehk õppejõudude, teadlaste ja üliõpilaste liikuvust;

52. usub, et madala arengutasemega piirkonnad peaksid jätkuvalt saama kasu liidu ulatuslikust rahastamisest, et pakkuda investoritele lisaks madalamatele tööjõukuludele muid kohalikke konkurentsieeliseid;

53. juhib tähelepanu vajadusele tugevdada taristut, et tõsta territoriaalset ühtekuuluvust ning piirkondlikku konkurentsivõimet; rõhutab selles raamistikus üleeuroopaliste võrkude ja täiendavate rahastamisvahendite (näiteks projektivõlakirjade) kasutamise ning avaliku ja erasektori koostöö olulisust;

54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

  • [1]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
  • [2]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
  • [3]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
  • [4]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
  • [5]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
  • [6]  ELT L 337, 20.12.2011, lk 5.
  • [7]  ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
  • [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2011)0565.
  • [9]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2012)0135.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Maailmamajandus on taastumas, ent tegutsemisruum on piiratud, ning selleks, et tagada kindel jätkuv kriisist toibumine, tuleb ettevaatlikult tegutseda nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riigi tasandil. Kuigi euroala ja USA majanduses on stabiliseerumise märke, on peamised ohud jätkuvalt arenenud turgude kõrged võlatasemed ja tõusvad naftahinnad. Rahvusvahelist majanduskeskkonda iseloomustab endiselt ebaühtlane areng, arenenud majandusega riikide nõrk majanduskasv ning tugev, kuid aeglustuv laienemine kiiresti arenevatele turgudele. Ülemaailmse majanduskasvu väljavaateid takistavad jätkuvalt struktuursed probleemid, ebapiisav ülemaailmne tasakaalustatus, püsiv mahajäämus arengulünk, suurenev töötuse määr, kõrged avaliku ja erasektori võlad ning ebakindlus. Kuigi rahvusvaheliste finantsturgude volatiilsus on vähenenud, on see ikkagi veel kõrge ning langusriskide vähendamiseks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid.

Raportöör usub, et selleks, et üleilmsel tasandil oma võimalusi täielikult ära kasutada, peab Euroopa otstarbekalt reageerima rahvusvahelise majanduse stabiliseerimisega seotud probleemidele. EL peab tegelema kõigi oma riikide ja piirkondade eeliste ja puudustega, et meelitada siia kohalikke ja rahvusvahelisi investeeringuid, mis aitaksid kaasa ELi tasakaalustatud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse saavutamisele. EL on maailma suurim kaubandusühendus ning selle väliskaubandus on seni tugevalt kaasa aidanud majanduskasvu edendamisele, iseäranis teenuste sektoris.

Raportöör märgib, et Euroopa jääb välismaiste otseinvesteeringute suurimaks sihtpiirkonnaks. Neljandik kogu maailma tarbimisest ja investeerimistegevusest toimub laienevas ELis, kuigi võrreldes möödunuga on ELi osa selles vähenenud. Välismaiste otseinvesteeringute vood liiguvad peamiselt maailma arenenud majandusega riikide vahel. ELi investeeringute voogude alal domineerib USA, mille investeeringute osakaal moodustas 2008. aastal enam kui ühe kolmandiku EList väljuvatest välismaistest otseinvesteeringutest – Hiina puhul oli see näitaja 25 korda väiksem. Šveitsi ja Kanada investeeringud moodustasid samuti suure osa ELi välismaiste otseinvesteeringute voogudest (nii väljuvatest kui ka sissetulevatest). Arenguriikide konkurentsi tõttu peab Euroopa siiski tähelepanu pöörama oma nõrkadele külgedele ning ära kasutama oma konkurentsieeliseid. See peab olema ELi investeerimisalaste reformide ja strateegia keskmes nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Üleilmsel tasandil peab EL jätkama oma pingutusi kahe- ja mitmepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks ning osalema aktiivselt maailmamajanduse juhtimises.

Investoreid meelitavad ELi turule peamiselt kvaliteetne ja mitmekesine inimkapital, suur ettevõtja sotsiaalse vastutuse rõhutamine, suhteliselt prognoositava arenguga ettevõtluskeskkond ning teadus- ja uuendustegevuse suur arengupotentsiaal. Muret valmistavad investoritele aga Euroopa väike majanduskasv, kõrged maksud ja avaliku sektori võlataseme suurenemine, mida võivad süvendada üleilmne konkurents, iseäranis tärkava turumajandusega riikide konkurents, ning asjakohaste võimaluste puudumine kasutada täielikult ära liidu potentsiaali. Sellest tulenevalt palub raportöör komisjonil ette valmistada teatis Euroopasse investeerimise atraktiivsuse hindamise ja edendamise kohta, mis annaks muu hulgas liikmesriikidele soovitusi selle kohta, millist poliitikat tuleks rakendada, et tõhustada ELi investeerimiskeskkonda.

Investeeringute meelitamine Euroopasse eeldab nii ELi kui ka riiklikul tasandil meetmete võtmist ja reformide läbiviimist. Ettevõtjatele avatud ja õiglase konkurentsi tagamine on tähtis selleks, et muuta Euroopa investeerimise ja töötamise seisukohast huvipakkuvaks kohaks. Siseturg on üks ELi esmatähtsaid vahendeid, mille abil luua sõbralik ja motiveeriv ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond. Eriti tähtis on see üleilmses majanduses, kus ettevõtjatel on võimalik valida meelepärane tegutsemiskoht. Selleks, et Euroopa ettevõtjad saaksid tõsta oma konkurentsivõimet, suurendada kasvuväljavaateid ja luua uusi töökohti, tuleb jätkata siinse regulatiivse keskkonna parandamist. Mis puudutab tootlikkust ja tööjõu ühikukulusid, siis 2010. aastal toimus ELis ja euroalal esmakordselt pärast 1996. aastat tööjõu tootlikkuse kasv ning tööjõu ühikukulude vähenemine.

EL jääb üheks peamiseks maailma finantsteenuste sektoris osalejaks. Ligikaudu 3/4 maailma finantsteenustest pakuvad jätkuvalt USA ja ELi finantsturud, kuigi üldises plaanis vaadatuna pakuvad neile selles valdkonnas suurt konkurentsi tärkava turumajandusega riigid nagu Hiina ja India. Vaatamata sellele, et euroala aktsiaturgusid kriis väga tugevalt ei mõjutanud, muudavad ebakindlus ja usalduse puudumine pankade jaoks rahastamise keeruliseks. Reaalmajandusele on andnud tagasilöögi eelarvete konsolideerimisega seotud meetmed ning pankade laenuandmisest keeldumine seeläbi bilansi korrastamise eesmärgil. Lisaks näitavad Euroopa viimased arengusuunad, et väheneb ettevõtjate sõltuvust pankadest kui peamistest rahastamisallikatest. Seetõttu tuleb võtta otsustavaid meetmeid selleks, et toetada Euroopa finantsturgude edasist arengut ja integratsiooni.

Kriis on ülemaailmne ning nõuab rahvusvahelist reageerimist. Raportöör usub seega, et G20 tuleks käsitleda kui peamist ülemaailmset kooskõlastatud toimimisviisi edendavat foorumit, mis aitab maksustamise ja makromajandusliku tasakaalustamatuse valdkonnas parandada rahvusvahelist finantsjärelevalvet, kriisiohjamist ja poliitika koordineerimist. Euroopal on seni olnud väga tähtis osa tegevuskava eestvedajana üleilmsel tasandil ning EL peaks jätkama sellega seoses võetud kohustuste täitmist, kaitstes seejuures oma konkurentsivõimet. Raportöör pooldab reguleerimisteemalist dialoogi ELi peamiste kaubanduspartnerite, st USA ja Jaapani, ning kiiresti arenevate finantsturgudega nagu Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia. ELi ja ülejäänud maailma riikide finantsteenuste alaste õigusaktide lähendamist tuleks edendada ka põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute läbirääkimiste raames kolmandate riikidega ning võitluses kaubandusliku protektsionismi vastu.

Raportöör rõhutab, et investeeringute soodustamisel tuleb eristada kahte tasandit: esiteks Euroopa muutmine atraktiivseks sihtkohaks välisinvestoritele ning teiseks ettevõtluse atraktiivseks muutmine kohalike ettevõtjate jaoks. Ühtse turu toimimise parandamiseks ning struktuurifondide pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks on vaja reforme nii riikide kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Raportöör rõhutab, et ühisvaluuta toob kasu ja pakub erinevaid võimalusi nii majanduse kui ka poliitika valdkonnas. Ühisvaluuta euro on suur eelis, mis toetab liidu stabiilsust ja mõjuvõimu ning soodustab investeeringuid. Euroala võlakriisiga seoses rõhutab raportöör vajadust stabiilsuse ning euroala ja euroalasse mittekuuluvate riikide tegevuse koordineerimise järele, et ennetada ja vähendada majandusliku ja sotsiaalse erinevuse teket ning tugevdada piirkondlikku ühtekuuluvust.

Euroopa turu kui investeeringute sihtkoha atraktiivsuse tõstmine nõuab tõhusamat tegelemist makromajandusliku ja sotsiaalse tasakaalustamatuse probleemiga. EL vajab ühtset poliitilist, majanduslikku ja reguleerivat raamistikku, mis põhineb jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkidel ja ühenduse meetodil, millega ta püüdleb strateegia „Euroopa 2020” raamistikus välja toodud eesmärkide saavutamise suunas.

(i) Ühtekuuluvuspoliitika kasulikkuse suurendamine

ELi ühtekuuluvuspoliitika on tähtis selle poolest, et see on peamine liidu reaalmajanduse investeeringute rahastamisallikas ning oluline avaliku sektori investeeringute toetamise vahend nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Kuna ELi tõhusad majanduse koordineerimise, tasakaalustatud kasvu ja solidaarsuse edendamise mehhanismid on piiratud, on eriti tähtis ühtekuuluvuspoliitika oma struktuurifondide ja muude meetmetega. Ühtekuuluvuspoliitika tugevdamine aitab esile tuua piirkondade suhtelised eelised ja innovatsioonivõimalused ning nende tähtsuse majanduskasvu, investeeringute ja tööhõive jaoks.

Ühtekuuluvuspoliitika saab investeeringute toetamiseks rakendada täiendavaid era- ja avaliku sektori rahastamisvahendeid. Raportöör pooldab rõhutatult ühtekuuluvuspoliitika piisavat rahastamist, tõhusat ja paindlikku ressursside eraldamist ning liidu kiiret reageerimist ettenägematutele olukordadele. Samal ajal tuleks liikmesriikides läbi viia struktuurireformid, et tagada ELi ja riikide võetavate meetmete parem koordineeritus, nende nõuetekohane rakendamine ja hindamine. Seega on raportöör seisukohal, et piisav rahastamine ja ELi fondide kasutamine võib soodustada täiendavate rahastamisvahendite saamist Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ja muudelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt ning erasektorilt.

(ii) Inimkapitali vajaduste täitmine

ELi inimpotentsiaali kaitsmine ja tööturu ning haridussüsteemi kaasajastamine on üks peamisi ELi atraktiivsuse ja lisandväärtuse tagamise vahendeid. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid lõimima turvalise paindlikkusega strateegiaid ning parandama süstemaatiliselt töötajate kvalifikatsioonitasemeid. Raportöör märgib, et samuti tuleks tõsiselt tegeleda diskrimineerimise probleemiga, et edendada mitmekesisust ja võrdsust ning tagada tööjõu täielik potentsiaal. See, et kõrge kvalifikatsiooniga naised ei osale tööturul vastavalt oma erialastele oskustele – nii kvantitatiivses mõttes kui ka töökoha kvaliteeti silmas pidades, – mõjub kahjulikult ettevõtjate kasumlikkusele. Kvaliteetse hariduse edendamine ja reformide läbiviimine suurendab Euroopa ülikoolide usaldusväärsust ja rahvusvahelisel tasandil atraktiivsust ning aitab neil hoida üliõpilasi ELis. Samas peaksid haridus ja kutsealane koolitus jätkuvalt kaasa aitama ühtse turu arengule ning soodustama üliõpilaste, teadlaste, professorite ja töötajate liikuvust.

(iii) Stabiilsuse tagamine ja rahastamisvahendite kättesaadavuse parandamine

2008. aasta sügisel finantsturgude kokkuvarisemisele järgnenud laenuturu kriisi peamised põhjused olid ülemääraste riskide kogunemine finantssüsteemis ja oht euroala stabiilsusele ja jätkusuutlikkusele. Sellest ajast peale on Euroopa Keskpank aidanud olulisel määral leevendada kriisiga seotud riske, ostes finants- ja eelarveraskustes liikmesriikide riigivõlakirju ning aidates tagada finantssektori likviidsust. Praeguses olukorras on mõistagi selge, et ELi majandus vajab reaalmajanduse huvides tegutsevat finantssektorit, mis tagaks stabiilsuse ning suudaks täita kodumajapidamiste ja ettevõtjate finantsvajadused. Selle eesmärgi saavutamiseks peame me tagama oma ühtsel turul kõigile võrdsed võimalused ning suurendama ELi finantssektori konkurentsivõimet võrreldes muu maailmaga, võttes arvesse uusi väljakujunenud kaubandusplatvorme ja tegevusi. Raportöör kutsub liitu üles aktiivsemalt osalema ülemaailmselt koordineeritud reguleerivas tegevuses ja tihedamas piiriüleses koostöös ning lahendama kõiki finantssektori üleilmastumisega seotud probleeme. Lisaks tuleks Euroopa Keskpangale anda suuremad tegutsemisvõimalused, ilma panga sõltumatust ja hindade stabiilsuse säilitamisega seotud tegevust piiramata.

Selge on see, et riigivõlakirjadega kaasnev surve takistas stabiilsete turutingimuste väljakujunemist. Sellega seoses kiidab raportöör heaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) vastuvõtmise ning selle hiljutise läbivaatamise. Järgnevad läbivaatamised peavad tagama, et ELi liikmesriikide riigivõla reitingud on usaldusväärsed, mis puudutab riigivõlakirjade omamisega seotud riske, ning et neid ei mõjuta spekulatsioonid.

Raportöör väljendab muret VKEde jaoks üha raskemini kättesaadavate rahastamisvahendite pärast. Võttes arvesse, et pangad on vähendanud likviidsust, rõhutab raportöör tungivat vajadust leida uusi võimalikke likviidsuse ja kapitalivarude allikaid.

Raportöör kiidab seega heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku luua Euroopa riskikapitalifond ning rõhutab vajadust edendada institutsiooniliste investorite osalust Euroopa riskikapitalifondis, võttes arvesse, et Euroopa riskikapitali investorid on oma tüübilt väga erisugused ning erinevad nii oma arengu kui ka suuruse poolest. Võttes arvesse ootusi riiklike investeerimisfondide rolli suurenemise osas turgudel, toetab raportöör ka asjaomaseid fonde käsitleva ühise raamistiku tugevdamist, mis tagaks piisava läbipaistvuse ja aruandluskohustuse, ning rõhutab vajadust toetavate programmide ühtlustamise järele, sest kui EL ei ole kokku leppinud ühist tegevussuunda, võivad riikide poliitika ja meetmed hakata üksteisest erinema. Ühtlasi tuletab raportöör meelde, et kolmanda riigi ettevõtjate juurdepääs Euroopa turgudele sõltub riigisisesest korrast, mis tekitab ebaühtlast konkurentsi ja investorite jaoks ebavõrdset eeliste jaotumist.

(iv) Transpordi-, infrastruktuuri- ja energiaalaste projektide koostoime edendamine – projektivõlakirjad

ELi ja naaberriikide ühtekuuluvust suurendavad infrastruktuurid ja võrgustikud on üheks eeltingimuseks, mis meelitab ligi investoreid ja tagab investeeringute lisandväärtuse. Iseäranis suur potentsiaal uute võimaluste loomisel ning konkurentsivõime tõstmisel on taastuvenergia ja keskkonda säästva transpordi valdkonnal. Raportöör osutab investorite suurele huvile keskkonnahoidliku tehnoloogia ja keskkonnahoidlike sektorite vastu ning rõhutab arenguriikide aktiivset investeerimist taastuvenergia tehnoloogiasse. Eriti suurt tähelepanu tuleks mõistagi pöörata energiaallikate mitmekesistamisele ning ressursside kättesaadavusele ja hindade stabiilsusele.

Koostoime tõhustamiseks oleks lisaks vaja välisinvestoreid meelitavaid avaliku ja erasektori koostööleppel (PPP) põhinevaid stiimuleid ning võimalusel võiks neisse kaasatud olla ka Euroopa Investeerimispank. Raportöör rõhutab, et innovatiivsete rahastamisvahendite suurem kasutus võib mitmekordistada ELi eelarve ulatust. Lisaks toetab raportöör projektivõlakirjade algatust, et elavdada projektivõlakirjade turgude tegevust ning edendada erinevaid infrastruktuurialaseid projekte ja nendega seotud erasektori pikaajaliste laenude finantseerimist. Asjaomane algatus aitaks vähendada pikaajalisi investeerimisvõimalusi otsivate kolmandatest isikutest investorite riske ning võib kiirendada laenukapitalituru kui infrastruktuuri valdkonna olulise rahastamisallika taasavamist.

(v) Teadustegevuse ja innovatsiooni hoogustamine

Teadus- ja uuendustegevuse valdkonna investeeringud võivad avaldada positiivset mõju nn teadmistepõhise majanduse kasvule. Teadus- ja uuendustegevuse investeeringud tugevdavad olulisel määral suutlikkust, infrastruktuuri ja inimkapitali ning on eeskätt suunatud VKEdele ja idufirmadele ning eriti suurte kasvu- ja konkurentsialaste väljavaadetega valdkondadele. ELi ja liikmesriikide jaoks võib-olla kõige keerulisem ülesanne on vastu võtta palju strateegilisem innovatsiooni käsitus ning selles suhtes toetab raportöör juhtalgatuses „Innovatiivne liit” määratletud käsitust. Euroopal potentsiaalist ilmselgelt puudust ei tule, seega on vaja luua tugevam side teadusuuringute, ettevõtluse ja siseturu vahel. Samas tuleb meil arendada oma tugevaid külgi ning kompenseerida nõrku külgi nagu teadmistebaasi alarahastatus võrreldes riikidega nagu USA ja Jaapan, ebarahuldavad üldtingimused, sealhulgas viletsad rahastamisvõimalused, intellektuaalomandi õigusega seotud suured kulutused, riigihangete ebatõhus kasutamine, ülemäärane killustatus ja kulukas dubleerimine. Raportööri arvates on ühenduse ühtse patendiga seotud kokkulepe tubli samm edasi. Selles suhtes suurendavad intellektuaalomandi kaitse ja jõustamine ELi suutlikkust olla maailmamajanduses konkurentsivõimeline.

(vi) Territoriaalse koostöö tugevdamine

On väga julgustav, et strateegia „Euroopa 2020” esmatähtsates eesmärkides rõhutatakse vajadust võtta kasutusele uued kasvuallikad, mis tagavad samal ajal ELi sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning territoriaalset ühtekuuluvust tugevdava reguleeriva raamistiku täiendamise. Mainimisväärne on ka tõsiasi, et territoriaalne ühtekuuluvus suurendab erinevate sektorite ja piirkondade konkurentsivõimet, toetab VKEde kasvu ja loob nende suhteliste eeliste ärakasutamise lisandväärtuse. Raportöör usub, et makropiirkondlik strateegia ja Euroopa naabruspoliitika võivad tekitada rohkeid investeerimisvõimalusi.

(vii) Makromajandusliku tasakaalu taastamine

Investeeringute ergutamiseks on tähtis tegeleda keskpika- ja pikaajaliste struktuuriliste suundumuste, liidusiseste (iseäranis euroala piires esinevate) erinevuste ning piirkondade sotsiaalse ja majandusliku tasakaalustamatuse tagajärjel tekkinud nõrkade külgedega. Esimesed sammud uue majanduse juhtimist käsitleva paketi väljatöötamise suunas on juba astutud – eeskätt tuleb siin esile tuua määrus, mis käsitleb makromajandusliku tasakaalustamatuse vältimist ja parandamist. Raportöör nõuab, et liikmesriikide investeerimiskeskkonna asjakohaseks mõõtmiseks kaasataks tulemustabelisse ka muud muutujad, näiteks kaubandusest ning investeeringute voogudest ja ülekandmistest tulenevad välised tasakaalunihked.

Raportöör toetab investeeringute kaasamist kõikidesse strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustesse, et täita majanduskasvu ja tööhõive valdkonna olulised vajadused ning rõhutada investeeringute tähtsust eelarvekriisi ohjamisel. Lisaks soovitab raportöör parandada ja laiendada OECD ja ÜRO eeskujul otseinvesteeringute statistika andmebaasi ning määrata riiklikul tasandil investeeringutega seotud alleesmärgid ja näitajad, mille abil oleks võimalik näidata tehtud edusamme investeerimiskeskkonna atraktiivseks muutmise suunas ning hinnata investeerimispoliitikat ja selle positiivset mõju reaalmajandusele ja tööhõivele.

Sellega seoses teeb raportöör ettepaneku luua komisjonis Euroopa välismaiste otseinvesteeringute jälgimise üksus, mis suudaks paremini jälgida investeeringute jaotumist ühtse turu raames, võetud meetmeid ja edasise arengu perspektiive Euroopa kui investeerimissihtkoha jaoks.

(viii) Ühtse turu tõhustamine

Kõige tõsisemad maksustamisega seotud probleemid, millega ELi kodanikel tuleb piiriülestes olukordades toime tulla, on diskrimineerimine, topeltmaksustamine, raskused maksude tagastamise taotlemisel ning teabe hankimine välismaise maksustamiskorra kohta. Raportöör usub, et maksustamisalane koordineerimine peaks olema majanduskasvu strateegia lahutamatu osa ning et laiendatud euroala pakt on õige vahend, mis aitab rõhutada maksureformide tähtsust. Ettevõtte tulumaksuga seoses usub raportöör, et ühtne konsolideeritud maksustamisbaas aitab lahendada osa asjaomase valdkonna tõsistest probleemidest, mis takistavad ühtse turu arengut ning pärsivad ELi investeerimist. Seega peaksid kõik välisinvestorite jaoks ELi atraktiivsuse suurendamisele suunatud strateegiad põhinema saavutuste ning siseturu väljakujundamisega seotud kitsaskohtade hinnangule.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.3.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopasse investeerimise atraktiivsus
(2011/2288(INI))

Arvamuse koostaja: Jürgen Creutzmann

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2011. aastal kasvas ELi investeerida soovivate ettevõtete arv 5% võrra; peab siiski kahetsusväärseks, et ühe investeerimisprojekti kohta juurde loodud uute töökohtade keskmine arv on jäänud samaks;

2.  rõhutab, et paremate raamtingimuste loomine ELi tootmisettevõtjatele on tähtis stiimul investeeringute suurendamiseks;

3.  rõhutab, et Euroopa 500 miljoni tarbijaga siseturg on investorite jaoks suurte eelistega tegutsemiskoht, mida tuleks edasi arendada; nõuab sellega seoses ühtse turu süvendamist, vajaduse korral ühtlustamist, tooteid ja teenuseid käsitlevate eeskirjade kooskõlastamist ning piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele kehtiva üleliigse bürokraatia jätkuvat vähendamist; palub komisjonil konkurentsieeskirjade ja ELi lepingus sätestatud põhivabaduste järjepideva rakendamise abil tagada siseturul vaba ja õiglane konkurents; toetab selliste maksu- ja finantssüsteemide kasutamist, mis hõlbustavad ja ergutavad investeeringuid, eeskätt pikemaajalisi investeeringuid näiteks infrastruktuuriprojektidesse, ning maksusoodustuste kehtestamist teadus- ja arendustegevusele;

4.  usub, et oma olemuselt pikaajalistele investoritele, nagu kindlustus- või pensionifondid, tuleks anda võimalus ja ajend pikaajaliste investeeringute tegemiseks elutähtsatesse infrastruktuuridesse, eelkõige energeetika, side ja transpordi valdkonnas; väljendab muret selle pärast, et ELi õigusaktidest tulenevad likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse nõuded võivad vähendada pikaajalisi investeeringuid sellistesse infrastruktuuridesse; soovitab ELi õigusaktide kohaldamist nende investorite suhtes hoolikalt jälgida ning teha vajaduse korral muudatusi;

5.  on seisukohal, et EL suudab säilitada oma atraktiivsuse pikaajaliste investeeringute suhtes üksnes siis, kui arendatakse kõikide ELi piirkondade konkurentsivõimet, investeeritakse oskustesse ja innovatsioonisuutlikkusse ning edendatakse kohanemisvõimet;

6.  austab liikmesriikide subsidiaarsust maksuküsimustes, kuid soovitab liikmesriikidel kaaluda, kas nende maksusüsteemid pakuvad pikaajaliste investeeringute tegemiseks piisavalt stiimuleid; märgib ühtlasi, et poliitiliste otsuste stabiilsus ja kindlus on tähtsad selleks, et ergutada investeeringuid eelkõige pikaajalistesse infrastruktuuriprojektidesse;

7.  usub, et ELi atraktiivsus investeeringute tegemiseks tulevikus sõltub ka sellest, kas EL suudab teha järgmist:

– säilitada oma hea maine kvaliteedi, jätkusuutlikkuse, spetsialiseerituse, innovatsioonisuutlikkuse ning kõrge kvalifikatsiooniga ja mitmekesiste oskustega tööjõu alal;

– säilitada hariduse rahastamise ja parandada haridussüsteemi, võttes eesmärgiks tootlikkuse taseme tõstmise;

– kindlustada paindlik ettevõtluskeskkond ja vähendada ettevõtjate halduskoormust, et nad saaksid suurendada oma tõhusust ja konkurentsivõimet;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada Euroopa e-valitsuse tegevuskava, mille kaudu osutada e-valitsuse teenuseid nii kohalikul kui ka piiriülesel tasandil tõhusamalt ja soodsamalt, muu hulgas ka ettevõtetele;

9.  rõhutab vajadust lihtsustada ja ühtlustada eeskirju ning pakkuda finants- ja maksustiimuleid, et luua Euroopa riskikapitali piirkond, mis tõmbaks ligi investeeringuid ning edendaks kõrgtehnoloogiliste idufirmade loomist;

10. rõhutab, et selliseid kaubanduspartnereid nagu Hiina tuleks kohelda võrdselt, et lõpetada teadmiste ja tootmisvõimsuse ühes suunas liikumine ning ergutada konstruktiivset koostööd;

11. rõhutab, et kvalifitseeritud tööjõu väljakujundamise eeltingimusteks on jätkuvad investeeringud inimkapitali ja kutsetöötajate liikuvus;

12. rõhutab, et arukas reguleerimine aitab oluliselt lihtsustada õigusloomet ning vähendada haldus- ja ettevõtluskulusid, eelkõige VKEde jaoks;

13. rõhutab kõrgetasemelise teadusuuringute infrastruktuuri tähtsust ELis, et säilitada oluliste valdkondade atraktiivsus ka järgnevatel aastatel;

14. rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid investeeringute paremaks ligitõmbamiseks tegema järgmist:

a)  pakkuma paremaid raamtingimusi teadusuuringutele ja innovatsioonile, eelkõige võtmetehnoloogiate, keskkonnahoidliku tehnoloogia ja infotehnoloogia, digitaalse infrastruktuuri ja energiatõhususe alal, ning pöörama suuremat tähelepanu juhtpositsiooni saavutamisele sellistes valdkondades, kus ühiskonna valupunktid pakuvad väljavaadet tulevaste ülemaailmsete turgude kasvuks;

b)  pakkuma kulutõhusat ja tulemuslikku intellektuaalomandi õiguste kaitset, et ergutada innovatiivsete ettevõtjate huvi ELi vastu, võttes eeskätt kiiresti kasutusele VKEde jaoks soodsa ELi patendisüsteemi;

c)  investeerima ELi teadusuuringute ja arendustegevuse tulemuste rakendamisse edukates innovatiivsetes toodetes ja ärimudelites, mis toovad kasu Euroopa majandusele ja ühiskonnale;

d)  ergutama ja lihtsustama investeeringuid, mis võimaldaksid innovatiivsetel ettevõtetel saada majanduslikult edukaks, ja vajaduse korral sellistes investeeringutes osalema, näiteks toetades innovatiivseid ettevõtlusparke, kuhu kuuluksid ettevõtlusinkubaatorid, et kiirendada eriti VKEde ja kõigi teiste ettevõtjate jaoks tehnoloogia ja teadmiste edasiandmist ning vahendite ja oskuste jagamist ning edendada teadustegevuse, hariduse ja innovatsiooni vahelist ladusat koostoimimist;

e)  pakkuma välja stiimuleid ja toetusmehhanisme ettevõtjate jaoks, kes soovivad välisturgudele siseneda või seal oma tegevust laiendada;

f)   jätkama transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri, sealhulgas üleeuroopalise võrgu ja Euroopa Ühendamise Rahastu kooskõlastatud väljatöötamise toetamist kõikides ELi piirkondades, eriti neis, kus see infrastruktuur on puudulik;

g)  tagama kindla, jätkusuutliku ja taskukohase varustamise energia ja mitteenergeetiliste toormaterjalidega, pidades muu hulgas esmatähtsaks korduskasutamist, ringlussevõttu ja alternatiivsete võimalustega seotud teadusuuringuid, et suurendada ELi kui tootmisbaasi atraktiivsust;

h)  jätkama olemasolevate takistuste kõrvaldamist ühtselt turult, edendades kapitali, tööjõu, toodete ja teenuste vaba liikumist ning suurendades 500 miljoni eurooplasega turu atraktiivsust ja ettevõtjate konkurentsivõimet;

i)   rakendama täielikult kolmanda energiapaketi, et tagada energiaturul osaleda soovivatele ettevõtjatele ja kodumajapidamistele juurdepääs ELi energiaturule;

j)   rõhutama, et vaatamata praegusele majanduslikule olukorrale tuleks suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sest need panevad aluse majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

k)  ergutama ja võimaldama muid kui finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete ja finantsinvestorite ettevõtlusalaseid investeeringuid;

l)   võtma meetmeid, mis aitaksid muuta tööturgu paindlikumaks ja uutele investeeringutele vastuvõtlikumaks;

m) jätkama tugeva riikliku teadusbaasi rajamist, mis oleks tihedalt seotud tööstuse ja ühiskonnaga üldiselt, et luua soodsad tingimused tehnoloogilisele innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusega seotud erainvesteeringutele;

n)  kujundama ümber riigiabi raamistiku, võttes arvesse innovatiivset tööstuslikku arengut, ning edendama ELi piirkondades avatud innovatsiooni ja kõrgetasemelist tootmist;

o)  pidama esmatähtsaks ELi tugeva tootmisbaasi säilitamist, eelkõige sektorites, kus EL on läbi aegade olnud juhtival kohal, ning uutes kõrgtehnoloogilistes valdkondades, kus tugev tööstuslik baas on toodete, protsesside ja teenuste innovatsiooni alustala ning uute töökohtade kasvupind;

p)  suurendama kesksete majanduspiirkondade siseturu nõudlust, et muuta investeeringud kesksetesse ja äärealade majanduspiirkondadesse välisinvestoritele huvipakkuvamaks;

q)  tunnistama, et pikaldane asjaajamine ning plaanimise ja arendusega seotud otsuste ebakindlus võivad investeeringuid pärssida;

r)   kasutama ära ELi ajaloolise pärandiga seotud eeliseid, edendades kultuuritööstust, sporti ja turismi kui kasvavat ja atraktiivset turgu;

s)  edendama Atlandi-ülest majandust, kuna asjaomane piirkond on praegu ELi peamine partner kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, ning kasutama tõhusamalt ära nende kahe piirkonna vahelist kvalifitseeritud tööjõu liikuvuse eelist ja innovatsioonimajanduse tugevdamise potentsiaali;

t)   ergutama uute pankrotiseaduste vastuvõtmist, et aktiivsemalt ellu viia teise võimaluse poliitikat, mis aitab tegevuses ebaõnnestunud ettevõtjate kogemustepagasi eelisele tuginedes edendada ettevõtlust ja ettevõtete taaskäivitamist;

15. pooldab komisjoni ettepanekut käivitada programm, milles keskendutakse ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime tõstmisele; kiidab heaks riskikapitali ja investorite võrgustiku kapitali hiljutise suurenemise paljudes liikmesriikides, kuid kordab, et EL peaks veelgi lihtsustama eeskirju ja VKEde ning teiste ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, ergutades tõhusat riskikapitali ja investorite võrgustiku süsteemi kogu ELis ning andes era- ja avaliku kapitali investeeringutele suurema rolli firmade pikaajalise arengu rahastamises; palub komisjonil teha aktiivsemalt koostööd rahvusvaheliste finantsasutustega innovatiivsete mehhanismide loomisel VKEde rahastamiseks;

16. tunnistab, et paljud investorid võivad kaaluda liikmesriikidesse investeerimise asemel võimalust investeerida väljapoole ELi; soovitab uute ELi õigusaktide kohta ettepanekute tegemisel või kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamisel koostada mõjuhinnang, milles võrreldakse tehtavaid ettepanekuid tähtsate ELi-väliste jurisdiktsioonide asjakohaste õigusaktidega ning hinnatakse võimalikku mõju liikmesriikidesse tehtavatele investeeringutele;

17. rõhutab, et on oluline edendada standardeid, mis aitaksid välja töötada uusi innovatiivseid tooteid ja teenuseid, kujundada välja siseturg ja muuta ELi investeerimine huvipakkuvaks ning ühtlustada Euroopa standardeid rahvusvaheliste standarditega;

18. kordab oma ettepanekut, et komisjon täidaks koostöös EIPga – arvestades panga inimressursi kvaliteeti ja kogemusi ulatuslikesse infrastruktuuridesse investeerimisel – investeeringute rahastamise strateegilise analüüsimise ülesannet, milles ei välistata ühtegi võimalust: toetused, liikmesriikide poolt EIP kapitalis märgitud summade vabastamine, ELi osa EIP kapitalis, laenud, innovatiivsed vahendid, pikaajaliste ja mitte kohe kasumlike projektide jaoks sobiv finantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomine ELi eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste vahelised finantskonsortsiumid ning avaliku ja erasektori partnerlus;

19. kiidab heaks Euroopa 2020. aasta strateegia kohased märgilise tähtsusega algatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, „Innovatiivne liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” ning märgib, et Euroopa 2020. aasta strateegia aitab muuta ELi investeerimise atraktiivsemaks, luua ELis töökohti ja säilitada ELi konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia de Campos, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Bernd Lange, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Alyn Smith, Hannu Takkula, Silvia-Adriana Ţicău

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (2.5.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopasse investeerimise atraktiivsus
(2011/2288(INI))

Arvamuse koostaja: Oldřich Vlasák

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et praegusel väikese majanduskasvuga ja suure tööpuudusega ajavahemikul annab ELi ühtekuuluvuspoliitika nii Euroopa majandusse kui ka teadus- ja innovatsioonitegevusse olulise panuse ning moodustab ELi reaalmajanduse investeeringute eelarve suurima kuluartikli, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades selleks piirkondlikku ebavõrdsust ja rakendades liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat, millel on märkimisväärne võimendav mõju avaliku ja erasektori investeeringutele ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidus annavad VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted, sealhulgas rohkem kui 50% koguekspordi eest vastutavad suurettevõtted märkimisväärse osa ettevõtlussektori lisandväärtusest; rõhutab, et geograafiliselt suunatud toetuse puhul ei peaks põhikriteeriumiks olema ettevõtte suurus, vaid projekti kvaliteet ja nõutav jätkusuutlikkus ning projekti võimalik panus töökohtade loomisesse, majanduse elavdamisse ja konkurentsivõime suurendamise jõupingutustesse;

3.  rõhutab geograafiliselt suunatud toetuse rolli territoriaalse arengu strateegias, märgib samas, et on tähtis, et sellest toetusest saaks kasu igat liiki ettevõtted; tuletab sellegipoolest meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on eelkõige suunatud VKEdele, tunnistades, et need on ühtlustatud piirkondliku planeerimise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise aluseks;

4.  rõhutab, et suurte ettevõtete diskrimineerimine võib takistada innovatsiooni ja vähendada teiste ELi ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet, jättes nad välja olulistest ülemaailmsetest partnerlustest innovatsioonialase koostöö vallas ning vähendades nende juurdepääsu kõrgtehnoloogiale;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama konkreetseid meetmeid, et toetada kõiki ettevõtjaid, kes loovad töökohti kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ning riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega, ning samuti tagama, et rahastamisotsused põhinevad projekti kvaliteedil ning selle väärtusel ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate jaoks;

6.  usub, et ülemaailmse konkurentsi tingimustes on ühtekuuluvuspoliitika toetuse võimalus üks välisinvesteeringute kaasamise põhialus, kuivõrd see pakub ettevõtetele lisandväärtust otsustamisel, millises maailma piirkonnas oma tegevusvõimsust arendada ning kuhu oma oskusteave suunata; tunnistab, et kolmandate riikide investeeringud võivad aidata kaasa majanduskriisi mõju leevendamisele ning ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele; rõhutab, kui suur tähtsus on neil investeeringutel töökohtade loomise ja välisinvesteeringute ligimeelitamise näol raskustes olevate piirkondade jaoks; juhib tähelepanu, et ettevõtluse tugiteenuste, finantskorralduse ja tehnoloogiasiirde pakkumine on lisapanus Euroopasse investeerimise atraktiivsusesse;

7.  toetab kohalikule tasandile ja piirkonnale kohandatud arengupoliitika majanduslikku põhjendatust, mis rajaneb loogikal, et liidu vähem arenenud piirkondade huvi kasvab juhul, kui nad suudavad pakkuda suhtelisi konkurentsieeliseid (piisav infrastruktuur, töötajate oskused jne) ja kindlaid stiimuleid; nõuab sellega seoses, et komisjon toetaks liikmesriike ja piirkondi oma investeerimisstiimulite poliitika teostamisel, eelkõige pikaajaliste investeeringute edendamiseks, eriti piiriüleses tegevuses, pöörates erilist tähelepanu infrastruktuuriprojektidele; märgib kahjutundega, et ELi vähem arenenud piirkondade atraktiivsus väheneb pidevalt kolmandate riikide kasuks; kutsub pädevaid asutusi üles valmistama ette kiireloomulisi meetmeid, mille eesmärgiks on praeguste investeeringute säilitamine ja uute ligimeelitamine;

8.  rõhutab, et kõrged maksud ja riigisektori võlg on Euroopasse investeerivate ettevõtete arvates kõige suurem probleem;

9.  usub, et investorite ligimeelitamise eelduseks on konkurentsivõimeliste infrastruktuuride olemasolu seoses meid ootavate uute ülesannetega; rõhutab, et investeeringute kasvu ning kaudselt Euroopa majanduse kasvu säilitamiseks on pidevalt vaja moderniseerida infrastruktuure ning siinkohal on ühtekuuluvuspoliitikal väga oluline roll, iseäranis uute liikmesriikide puhul;

10. usub, et lisaks hea infrastruktuuri olemasolule on piirkondade konkurentsivõime ja atraktiivsuse peamiseks eelduseks teadustegevuse, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu edendamine ning sobivate kõrge kvaliteediga kutsealase väljaõppeprogrammide kättesaadavus Euroopa piirkondade elanike jaoks;

11. rõhutab, et ELi linnad on väga elujõulised ning peamised linna infrastruktuuriprojektid ja innovaatilised äripargid meelitavad ligi kõige enam investeeringuid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri, uude tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas mitmeliigilise transpordi süsteemidesse, eesmärgiga parandada Euroopa linnade elukeskkonda ja konkurentsivõimet, kasutades ära linnade traditsiooniliselt tugevaid külgi, ning tagades samal ajal, et need investeeringud ei avalda tõelisele territoriaalsele ühtekuuluvusele ja tasakaalustatud maaelu arengule kahjulikku mõju;

12. usub, et investeeringud transporti, energiasse, lairiba-infrastruktuuri, samuti inimkapitali arengusse on olulised majanduskasvu soodustavate ja samal ajal keskkonnasõbralike investeeringute köitmiseks, et saavutada säästev areng vastavalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;

13. rõhutab, et on vaja mitte ainult levitada ja rakendada teadusuuringuid ja haridust, vaid seda ka luua kohalikul tasandil; see tähendab, et olemasolevat inimressurssi, st kohalikul tasandil tegutsevaid teadlasi ja akadeemilisi institutsioone tuleb täielikult ära kasutada, et meelitada ligi nii riigisiseseid investeeringuid kui ka välismaiseid otseinvesteeringuid; sellega seoses tuleb samuti arvesse võtta inimressursside ehk õppejõudude, teadlaste ja üliõpilaste liikuvust;

14. rõhutab vajadust horisontaalse ja vertikaalse kooskõlastamise järele, mis annaks linnadele võimaluse teha koostööd teiste juhtimistasanditega ning tugevdada oma koostööd teiste linnadega võrgustike loomise teel;

15. usub, et tuleval perioodil peaksid liikmesriigid ja piirkonnad seadma oma eesmärgid viisil, mis tõstaks esiplaanile investorite vajadused ning tagaks samaaegselt kohase ja juurdepääsetava rahastamise, milles täidaks põhirolli struktuurifondid;

16. usub, et vaja on valitsemistavasid, mis põhinevad kodanikele volituste andmisel, kõigi oluliste partnerite osalemisel ja osakapitali uuenduslikul kasutamisel;

17. usub, et madala arengutasemega piirkonnad peaksid jätkuvalt saama kasu liidu ulatuslikust rahastamisest, et pakkuda investoritele lisaks madalamatele tööjõukuludele muid kohalikke konkurentsieeliseid;

18. juhib tähelepanu vajadusele tugevdada infrastruktuure, et tõsta territoriaalset ühtekuuluvust ning piirkondlikku konkurentsivõimet; rõhutab selles raamistikus üleeuroopaliste transpordivõrkude ja täiendavate rahastamisvahendite (näiteks projektivõlakirjade) kasutamise ning avaliku ja erasektori koostöö olulisust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, John Bufton, Alain Cadec, Nikos Chrysogelos, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jens Geier, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Maurice Ponga, Patrice Tirolien, Giommaria Uggias

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Julie Girling

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sophie Auconie, Thijs Berman, Roberto Gualtieri, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson, Mario Mauro, Theodoros Skylakakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Margrete Auken