Menetlus : 2011/0372(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0191/2012

Esitatud tekstid :

A7-0191/2012

Arutelud :

PV 11/03/2013 - 23
CRE 11/03/2013 - 23

Hääletused :

PV 12/03/2013 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0064

RAPORT     ***I
PDF 778kWORD 493k
6.6.2012
PE 483.710v01-00 A7-0191/2012

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

(COM(2011)0789 – C7‑0433/2011 – 2011/0372(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Bas Eickhout

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

(COM(2011)0789 – C7‑0433/2011 – 2011/0372(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0789),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0433/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee ...arvamust(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit, samuti arengukomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0191/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15 ehk Kopenhaageni kokkulepe) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16 ehk Cancúni kokkulepe) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse ELi ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kohanemisküsimuste lahendamine on sama tähtis kui kliimamuutuste mõju leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähese CO2-heitega ühiskonda ning tagama jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu. Käesolev määrus peaks delegeeritud õigusaktide kaudu lihtsustama kõnealuste ja tulevikus uutest otsustest või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt sõlmitavast rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist.

(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15 ehk Kopenhaageni kokkulepe) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16 ehk Cancúni kokkulepe) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse ELi ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kohanemisküsimuste lahendamine on sama tähtis kui kliimamuutuste mõju leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähese CO2-heitega ühiskonda ning tagama jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu, need peaksid olema ruumiliselt lahendatud/määratletud ning kooskõlas kulutasuva liikumisega pikaajaliste kliimaeesmärkide suunas (kodumajapidamiste heitkoguste vähendamine 1990. aasta tasemetega võrreldes vähemalt 40% võrra aastaks 2030 ja 60% võrra aastaks 2040). Käesolev määrus peaks delegeeritud õigusaktide kaudu lihtsustama kõnealuste ja tulevikus uutest otsustest või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt sõlmitavast rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Lisaks võtsid EL ja liikmesriigid kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketiga, eelkõige 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, ning 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Samuti tuleks ajakohastada ELi heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades kõnealuste õigusaktidega kehtestatud uusi nõudeid.

(5) Lisaks võtsid EL ja liikmesriigid kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketiga, eelkõige 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, ning 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Samuti tuleks ajakohastada ELi heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades kõnealuste õigusaktidega kehtestatud uusi nõudeid. Käesoleva määruse kohane aruandlus peaks lähtuma ka liikmesriikidest saadavast teabest tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/.../EL [energiatõhususe kohta]2.

 

______________

 

1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

 

2 ELT L …

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Küpros ja Malta lisatakse Kyoto protokolli I lisasse, esimene vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele CP.17 (jõustub 1. jaanuarist 2013 või hilisemast kuupäevast) ja teine vastavalt sama raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 3/CP15 (jõustus 26. oktoobril 2010).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse tõhusa korraldamise tagamiseks tuleb vältida liikmesriikide praeguse finants- ja halduskoormuse suurendamist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) EL ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

(12) EL ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt ning Euroopa kosmosepoliitika ja -strateegia raames, milles käsitletakse ELi kodanike huvides selliseid olulisi probleeme nagu loodusõnnetused ning ressursside ja kliima seire. Sellega seoses tuleks kosmoseseire andmeid käsitleda ELi ja liikmesriikide peamiste seirevahenditena, kuna need annavad parema ülevaate CO2 ja CH4 heitest ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest. Seetõttu tuleks ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programmi ja muid satelliitsüsteeme maksimaalselt ära kasutada, et saada õigeaegselt heitearuandeid (inimtegevusest ja põllumajandusest tingitud ülemaailmse CO2- ja CH4-heite ning neeldajates seotud CO2-heite igapäevane mõõtmine) ning teostada arvutatud heitkoguste sõltumatut kontrolli. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Meretranspordist pärit heite seire- ja aruandlusnõuded liikmesriikidele tuleks vastu võtta sellisena, et need oleksid kooskõlas kõigi muude ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kokkulepitud nõuetega või, nii suures ulatuses kui võimalik, laevadele kohaldatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitleva ELi meetmega. Selline seire ja aruandlus annaks kõnealusest heitest parema ülevaate ning aitaks poliitikat tõhusalt rakendada.

(13) Et saada kvaliteetsemaid andmeid laevade põhjustatud merereostuse kohta ja kõrvaldada vajakajäämised, mille põhjuseks on teabe läbipaistmatus, tuleks meretranspordiga seotud kliima-alase teabe seire- ja aruandlusnõuded laevaomanikele ja –operaatoritele vastu võtta sellisena, et need oleksid kooskõlas kõigi muude ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kokkulepitud nõuetega või, nii suures ulatuses kui võimalik, laevadele kohaldatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitleva ELi meetmega. Selline seire ja aruandlus annaks kõnealusest heitest parema ülevaate ning aitaks poliitikat tõhusalt rakendada.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Liikmesriigid on vastavalt Kyoto protokolli artiklile 6 kohustatud tagama, et Kyoto paindlikkusmehhanisme kasutataks lisaks liikmesriigi meetmetele, et vähendada arenenud ja arengumaades õhkupaisatava heite taseme erinevusi ühe inimese kohta. Vähemalt pool heite vähendamise absoluutväärtusest varasema võrdlusnäitajaga võrreldes tuleks saavutada ELis. ELi õigusaktides on ka erisätted puhta arengu mehhanismi projektidest saadavate teatavat liiki arvestusühikute kohta, mis tuleks liikmesriikide registrites ja aruandluses eraldi välja tuua.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Tähtis on ka aru anda arengumaades toimuva kliimamuutuse vastase võitluse eraallikatest rahastamise kohta, mida eristatakse projektide rahastamisest paindliku mehhanismi alusel, kus arvestusühikud lähevad arvesse tööstusriikide kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuste täitmisena.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Liidu toetust rahvusvahelisele kliimamuutuse vastasele võitlusele arenguriikides tuleks suuremal määral anda liidu eelarve kaudu. Igasugune tulu, mis saadakse rahvusvahelise transpordi heitkoguste kaasamisest liidu kliimaeesmärkidesse, tuleks koguda tsentraalselt ja eraldada rahvusvahelise kliimamuutuse vastase tegevuse rahastamiseks komisjoni soovitatud üleilmse kliima ja bioloogilise mitmekesisuse fondi kaudu.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Direktiivi 2003/87/EÜ tulevastel läbivaatamistel peaks komisjon hindama, kuidas on täidetud oksjonitulude kasutamist ja vastavat aruandlust reguleerivaid sätteid, ning kaaluma võimalust eraldada osa neist tuludest üleilmsele kliima ja bioloogilise mitmekesisuse fondile ning kliimamuutuse vastastele meetmetele ELis.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni praegustes suunistes kasvuhoonegaaside aruandluse kohta soovitatakse metaaniheite andmete esitamist 100-aastase ajavahemiku kohta. Arvestades metaani kõrget globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) väärtust ja suhteliselt lühikest atmosfääris püsimise aega, peaks komisjon analüüsima, kuidas mõjutaks poliitikat ja meetmeid see, kui liidu keskpika ja pika perspektiiviga kliimakaitse eesmärkides võtta metaani osas kasutusele 20-aastane ajavahemik.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Lennundus mõjutab kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete ja mehhanismidega (nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, tuleks käesoleva määruse raames hinnata korrapäraselt lennunduse muud mõju kliimale kui CO2–heide.

(22) Lennundus mõjutab kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete ja mehhanismidega (nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades, et nende mõjude teaduslik mõistmine areneb kiiresti, tuleks käesoleva määruse raames korrapäraselt ja ajakohastatult hinnata lennunduse kliimamõju, mis ei tulene CO2-heitest, ning soovitada selliste mõjude vastaseid teostatavaid poliitikavalikuid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Selleks et tagada käesoleva määruse artikli 20 lõike 5 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks et kehtestada ühtlustatud aruandlusnõuded kasvuhoonegaaside seire ja muu kliimapoliitika seisukohalt olulise teabe jaoks, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: käesoleva määruse I lisa läbivaatamine, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust ning meretransporti käsitlev liikmesriikide aruandlus, liikmesriikide riiklikud süsteemid, liikmesriikide andmekogude ekspertülevaatus, üksikasjalikud nõuded liikmesriikide aruannete sisu, ülesehituse, vormi ja esitamise kohta ning teatavate käesoleva määrusega pandud kohustuste tühistamine ja muutmine. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö käigus lisaks teistele ka ekspertidega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama, et asjaomased dokumendid esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühel ajal, õigeaegselt ning nõuetekohaselt.

(25) Selleks et tagada käesoleva määruse artikli 20 lõike 5 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1.

 

(25 a) Selleks et kehtestada ühtlustatud aruandlusnõuded kasvuhoonegaaside seire ja muu kliimapoliitika seisukohalt olulise teabe jaoks, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: käesoleva määruse I lisa läbivaatamine, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust ning meretransporti käsitlev liikmesriikide aruandlus, liikmesriikide riiklikud süsteemid, liikmesriikide andmekogude ekspertülevaatus, üksikasjalikud nõuded liikmesriikide aruannete sisu, ülesehituse, vormi ja esitamise kohta ning teatavate käesoleva määrusega pandud kohustuste tühistamine ja muutmine. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö käigus lisaks teistele ka ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

__________________

 

1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) tahmaheite seireks ja vastavaks aruandluseks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni muude kui süsinikdioksiidiga seotud kliimat mõjutavate inimtekkeliste heidete probleemi tervikliku käsitluse kohta1;

 

__________________

 

1 P7_TA(2011)0384.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlevaks aruandluseks;

e) meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitlevaks aruandluseks;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

g) liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kulutõhusaks kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ELi ja liikmesriikide vähese CO2-heitega arengu strateegiad ning kõik nende muudatused vastavalt otsusele 1/CP.16;

a) ELi ja liikmesriikide arvuliselt kindlaksmääratud ja kogu majandust hõlmavad heitkoguste vähendamise eesmärgid, vähese CO2-heitega arengu strateegiad ning kõik nende muudatused vastavalt otsusele 1/CP.16;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) liikmesriikide sadamaid külastavatelt merelaevadelt pärit kasvuhoonegaaside heide;

d) liikmesriikide sadamaid külastavate merelaevadega seotud teave, mis on kliima aspektist oluline;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) ELi ja liikmesriikide meetmed, et vähendada kliimat mõjutavat inimtekkelist heidet, mis ei ole CO2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni muude kui süsinikdioksiidiga seotud kliimat mõjutavate inimtekkeliste heidete probleemi tervikliku käsitluse kohta1;

 

__________________

 

1 P7_TA(2011)0384.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, töötavad välja ja rakendavad vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et toetada:

1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, töötavad igaüks välja ja rakendavad vähese CO2-heitega arengu strateegiad vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis rahvusvaheliselt kokku lepitud aruandlusnõuetele, et toetada:

a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas ELi meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret selliste kohustuste täitmisel, mis ELi ja liikmesriigid on inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;

a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas ELi meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret selliste kohustuste täitmisel, mis EL ja liikmesriigid on inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;

b) liikmesriikide kohustuste täitmist, mis nad on võtnud otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ning selleks, et iga sektori heidet pikema aja jooksul vähendada ning selle sidumist neeldajates suurendada kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heidet 80–95 % võrreldes 1990ndate tasemega, võttes arvesse vähendamist, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenguriigid rühmana saavutama.

b) liikmesriikide kohustuste täitmist, mis nad on võtnud otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ning selleks, et iga sektori heidet pikema aja jooksul vähendada ning selle sidumist neeldajates suurendada kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heidet kulutõhusalt 80–95 % võrreldes 1990ndate tasemega, mis sisaldab vahe-eesmärke ELi heite vähendamiseks aastateks 2030 ja 2040, võttes arvesse vähendamist, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenguriigid koondarvestuses saavutama.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ruumiliselt kavandatud vähese CO2-heitega arengu strateegia 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

 

2 a. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, uuendavad ja ajakohastavad oma vähese CO2-heitega arengu strateegiaid vastavalt vajadusele vähemalt iga viie aasta järel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

1. Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis riiklikele süsteemidele esitatavatele nõuetele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

a) kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada vajaduse korral kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

n) riikliku andmekogusüsteemi kõigi muudatuste kirjeldus;

n) riikliku andmekogusüsteemi muudatuste kirjeldus;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

o) riikliku registri kõigi muudatuste kirjeldus;

o) riikliku registri muudatuste kirjeldus;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriik esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riiklikud andmekogu, mis sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt komisjonile esitatud teabega identset teavet.

3. Liikmesriik esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riikliku andmekogu, mis sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt komisjonile esitatud teavet.

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) lisada käesoleva määruse I lisa kasvuhoonegaaside loetellu uusi aineid või jätta teatavad ained sellest loetelust välja;

a) lisada käesoleva määruse I lisa kasvuhoonegaaside loetellu uusi aineid või jätta teatavad ained sellest loetelust välja sõltuvalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli raames tehtud otsustest või kõnealuste kasvuhoonegaaside tähtsusest;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kehtestada mis tahes uue rahvusvahelise kokkuleppe või otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 9 alusel vastuvõetud õigusakti kohaselt maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevad seire- ja aruandlusnõuded.

b) kehtestada mis tahes uue rahvusvahelise kokkuleppe või otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 9 alusel vastuvõetud õigusakti kohaselt maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevad seire- ja aruandlusnõuded, tagamaks et sektori panus liidu heitkoguste vähendamisse oleks keskkonna-alaselt terviklik;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon viib täielikkuse ja võimalike probleemide kindlakstegemiseks läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel esitatud andmete esialgse kontrolli. Ta saadab kontrolli tulemused liikmesriigile kuue nädala jooksul alates andmete edastamise tähtajast. Liikmesriik vastab kõigile esialgse kontrolli tulemusena tekkinud küsimustele 15. märtsiks koos lõpliku andmekogu edastamisega aasta X-2 kohta.

1. Komisjon viib andmete täielikkuse ja võimalike probleemide kindlakstegemiseks läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel esitatud andmete esialgse kontrolli. Ta saadab kontrolli tulemused liikmesriigile kuue nädala jooksul alates andmete edastamise tähtajast. Liikmesriik vastab kõigile esialgse kontrolli tulemusena tekkinud asjaomastele küsimustele 15. märtsiks koos lõpliku andmekogu edastamisega aasta X-2 kohta.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik ei vasta 15. märtsiks komisjoni tõstatatud küsimustele või ei esita nimetatud kuupäevaks täielikke andmekoguhinnanguid, mida on vaja ELi andmekogu koostamiseks, valmistab komisjon ette hinnangud, mida kasutatakse liikmesriigi andmekogus esitatud asjaomaste hinnangute asemel. Selleks kasutab komisjon meetodeid, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise suhtes kohaldatavate suunistega.

2. Kui liikmesriik ei esita 15. märtsiks täielikke andmekoguhinnanguid, mida on vaja ELi andmekogu koostamiseks, valmistab komisjon tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga ette hinnangud, mida kasutatakse liikmesriigi andmekogus esitatud asjaomaste hinnangute asemel. Selleks kasutab komisjon meetodeid, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise suhtes kohaldatavate suunistega.

Muudatusettepanek   30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlev aruandlus

Meretranspordiga seotud kliima-alast teavet käsitlev aruandlus

1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada seire- ja aruandlusnõuded meretranspordist pärit CO2-heitele, mis on seotud liikmesriikide sadamaid külastavate merelaevadega. Kõnealused seire- ja aruandlusnõuded on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ja nii suures ulatuses kui võimalik laevadele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames kohaldatavate nõuetega või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate ELi õigusaktidega. Seire- ja aruandlusnõuetega vähendatakse liikmesriikide töökoormust nii palju kui võimalik, muu hulgas andmete tsentraliseeritud kogumise ja haldamise abil.

1. Kuupäevaks, mida mainitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi)1 põhjenduses 3, võtab komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakti, et sätestada seire- ja aruandlusnõuded meretranspordiga, täpsemalt liikmesriikide sadamaid külastavate merelaevadega seotud ja kliimaküsimuste suhtes olulisele teabele. Kõnealused seire- ja aruandlusnõuded on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni metoodikatega ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames laevade suhtes kohaldatavate metoodikatega või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate ELi õigusaktide nõuetega. Seire- ja aruandlusnõuetega, muu hulgas andmete tsentraliseeritud kogumise, haldamise ja avaldamise abil vähendatakse võimalikult palju liikmesriikide töökoormust.

 

Nõuded hõlmavad märkimisväärseid heitkoguseid tekitavaid laevu, sh vähemalt tankereid, puistlastilaevu ning üldotstarbelisi kauba- ja konteinerlaevu vastavalt asjakohastele mõõtmetele ja laevaliikluse miinimummääradele.

2. Kui õigusakt on lõike 1 kohaselt vastu võetud, määravad liikmesriigid sellele vastavalt kindlaks meretranspordist pärit CO2 heitkogused aasta X-2 kohta ja esitavad need andmed komisjonile iga aasta 15. jaanuariks (aasta X).

2. Kui delegeeritud õigusakt on lõike 1 kohaselt vastu võetud, määravad liikmesriigid kindlaks ning koguvad komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) jaoks iga aasta (aasta X) 15. jaanuariks aasta X-2 kohta meretranspordiga seotud kliima-alast teavet ning teevad selle teabe üldsusele kättesaadavaks. Teave tehakse kättesaadavaks nii, et sellest on kasu selliste laevade prahtijatele või kasutajatele.

 

2 a. EMSA analüüsib lõike 2 kohaselt esitatud andmete põhjal muu hulgas meretranspordi üldist mõju maailma kliimale, sh ka mõju, mis ei tulene CO2-st, näiteks tahmaheite ja aerosoolide mõju, ning koostab prognoose, sh vajaduse korral mudeleid ja laevaliikluse andmeid kasutades. EMSA vaatab teaduse arengut arvestades mudelid regulaarselt läbi.

 

EMSA pakub välja ka võimalusi tulemuspõhise märgistuse juurutamiseks.

 

_______

 

1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

2. Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada asjakohastel puhkudel andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

c) riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet, suurendatakse heite sidumist neeldajates, suurendatakse taastuvenergia osa või vähendatakse energia summaarset lõpptarbimist, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt c – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi) poliitikasuundade ja meetmetega seotud prognoositud kulu hinnangud, vajadusel korral ka hinnangud poliitikasuundade ja meetmetega seoses tehtud kulutuste kohta;

vi) poliitikasuundade ja meetmetega seotud prognoositud kulu ja kasu hinnangud, vajaduse korral ka hinnangud poliitikasuundade ja meetmetega seoses tehtud kulutuste ja kasu kohta;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) teave selle kohta, millisel määral on liikmesriigi meede kooskõlas kulutõhusa liikumisega ELi pikaajalise kliimaeesmärgi saavutamise suunas.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

2. Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete olemasolevad kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning olemasolu korral nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik ei esita täielikku hinnangut prognoosi kohta 15. märtsiks, võib komisjon ELi prognooside koostamiseks vajalikud hinnangud ise teha.

2. Liikmesriigid esitavad võimalikult ajakohastatud prognoosid. Kui liikmesriik ei esita täielikku hinnangut prognoosi kohta 15. märtsiks või kui prognoosid ei ole kooskõlas lõikega 1, võib komisjon ELi prognooside koostamiseks vajalikud hinnangud ise teha.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. märtsiks teabe kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmete ning eelkõige riiklike või piirkondlike kohanemisstrateegiate ja -meetmete kohta. Selline teave sisaldab iga kohanemismeetme jaoks eelarvest eraldatud vahendeid poliitikasektorite kaupa, põhieesmärki, vahendi liiki, rakendamise seisu ning kliimamuutuste mõju kategooriat (nt üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad ning äärmuslikud ilmastikunähtused).

Liikmesriik esitab komisjonile iga teise aasta 15. märtsiks teabe kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmete ning eelkõige riiklike või piirkondlike kohanemisstrateegiate ja -meetmete kohta. Selline teave sisaldab iga kohanemismeetme jaoks eelarvest eraldatud vahendeid poliitikasektorite kaupa, põhieesmärki, vahendi liiki, rakendamise seisu ning kliimamuutuste mõju kategooriat (nt üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad, tormid, orkaanid ning muud äärmuslikud ilmastikunähtused).

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik esitab parimate kättesaadavate andmete põhjal iga aasta (aasta X) 15. märtsiks komisjonile järgmise teabe:

Liikmesriik esitab parimate kättesaadavate andmete põhjal ja ühtsel, eelistatavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kokku lepitud vormil iga aasta (aasta X) 15. märtsiks komisjonile järgmise teabe:

a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames arenguriikidele aastaks X-1 ettenähtud ja väljamakstud rahaline toetus, aastaks X ettenähtud rahaline toetus ning tulevikuks kavandatud toetuse määr. Teave sisaldab järgmist:

a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames arenguriikidele aastaks X-1 ette nähtud ja välja makstud rahaline toetus, aastaks X ette nähtud rahaline toetus ning tulevikuks kavandatud toetuse määr. Teave sisaldab järgmist:

i) kas liikmesriikide poolt arenguriikidele ettenähtud rahalised vahendid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni silmas pidades uued ja täiendavad, ning kuidas need välja arvutati;

i) kas liikmesriikide poolt arenguriikidele ettenähtud rahalised vahendid on uued ja täiendavad võrreldes eesmärgiga saavutada ametliku arenguabi määraks 0,7% kogurahvatulust, kas need on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kooskõlas ning kuidas need välja arvutati;

ii) kõik liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid rahastamiskanali kaupa (kahepoolne, piirkondlik või muu mitmepoolne rahastamine);

ii) kõik liikmesriigi poolt vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile eraldatud rahalised vahendid rahastamisvahendi ja rahastamiskanali kaupa (kahepoolne, piirkondlik või muu mitmepoolne rahastamine);

iii) kvantitatiivne teave rahastamisvoogude kohta Rio markerite põhjal (OECD arenguabi rühma poolt kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava abi üle otsustamiseks) ning metodoloogiline teave nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta;

iii) kvantitatiivne teave projektitoetuste või eelarvetoetustena suunatud rahastamisvoogude kohta nn Rio markerite põhjal (OECD arenguabi rühma poolt kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava abi üle otsustamiseks) ning metodoloogiline teave nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta, eristades raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise (REDD+) meetmete rahastamist muudest rahavoogudest;

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud;

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikele arenguriikidele nende mõjudega kohanemiseks antud abi kohta, täpsustades abi saava riigi, valdkonna ja tegevusvaldkonna;

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta;

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta, täpsustades abi saava riigi, valdkonna ja tegevusvaldkonna;

 

v a) üksikasjalik teave uute ja täiendavate erakapitali voogude kohta, mida võimendab kahepoolsete suhete raames arengumaadele antav rahastamine kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise meetmete jaoks ning poliitikate ja meetmete jaoks, mille abil edendada selliste erainvesteeringute finantsvõimendamist, mis lähevad leevendamis- ja kohanemismeetmete jaoks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ühinenud arengumaades, kusjuures teavet tuleb anda rahasummade ja nende kasutamise kohta (kas kohanemiseks, leevendamiseks või raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks arengumaades), abi saava riigi, valdkonna ja tegevuse liigi kohta ning selle kohta, mis liiki rahastamise või rahastamisvahenditega sellist rahastamist mobiliseeritakse või võimendatakse;

b) liikmesriigi meetmed, mis on seotud arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirdega ning aastal X-1 üleantud tehnoloogia, arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirde elluviimiseks kavandatud meetmed ning aastal X ja järgnevatel aastatel üleantav tehnoloogia. Tuleks lisada teave selle kohta, kas üleantud tehnoloogiat kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, tehnoloogia vastuvõtnud riik, toetuse suurus ning üleantud tehnoloogia liik.

b) liikmesriigi meetmed, mis on seotud arenguriikidele vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ettenähtud tehnosiirdega ning aastal X-1 üleantud tehnoloogia, arenguriikidele tehnosiirde elluviimiseks kavandatud meetmed ning aastal X ja järgnevatel aastatel üleantav tehnoloogia. Tuleks lisada teave selle kohta, kas üleantud tehnoloogiat kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, tehnoloogia vastuvõtnud riik, toetuse suurus, rahastamisallikas (avalik või erasektor), üleantud tehnoloogia liik ja selle vastu võtnud sektor, ning eristada avalikus ja erasektoris läbi viidud tegevusi.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Komisjoni aruandlus arengumaadesse mineva rahalise abi ja tehnosiirde kohta

 

Käesolevas artiklis käsitletava aruandluse võrreldavuse tagamiseks koostab komisjon suunised ja võtab kasutusele ühise näidisvormi tabeli kujul, mis on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis sätestatud aruandlusnõuetega.

 

Komisjon esitab iga aasta (aasta X) 15. märtsiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühist näidisvormi kasutades aruande ELi eelarve, instrumentide ja fondide kaudu, eeskätt üleilmse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse fondi kaudu arengumaadesse mineva rahalise abi ja tehnosiirde kohta.

 

Liidu rahastamiskohustuste läbipaistvuse tagamiseks teeb komisjon iga aasta 15. juuliks ühisel internetiplatvormil üldsusele kättesaadavaks liidu kogu teabe aasta X-1 kohta.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõikes 2 osutatud üksikasjalik põhjendus;

a) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt kasutatud krediidi summa ja selles nõutud üksikasjalik põhjendus;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal.

d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave, tõestus vastavuse kohta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11b lõikele 6 hüdroenergia tootmisega (tootmisvõimsus üle 20 MW) seotud projektitegevuste osas, ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) teave selle kohta, kuidas krediidi kasutamine täiendab siseriiklikku heidete vähendamist allapoole ajaloolist heite võrdlustaset.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aruandluse täieliku läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks võtab komisjon võtab vastu ühised näidisvormid aruannete esitamiseks esimese lõigu punktide b, c ja d alusel.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks.

4. Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks. Komisjon teeb koondteabe kogu liidu kohta üldsusele kergesti mõistetaval kujul kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Alates 2013. aasta kohta esitatud andmetest viib komisjon igal aastal läbi käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 alusel liikmesriikide poolt esitatud andmekogude ekspertülevaatuse, et jälgida liikmesriikide edusamme kasvuhoonegaaside heite vähendamisel või piiramisel vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artiklile 3 ning kõigi muude ELi õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja piiramise eesmärkide saavutamist.

2. Alates 2013. aasta kohta esitatud andmetest viib komisjon igal aastal läbi käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 alusel liikmesriikide poolt esitatud andmekogude ekspertülevaatuse, et jälgida liikmesriikide edusamme kasvuhoonegaaside heite vähendamisel või piiramisel vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artiklile 3 ning kõigi muude ELi õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja piiramise eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid osalevad täiel määral selles protsessis.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vajaduse korral sellest tulenevate tehniliste paranduste arvutamine.

c) vajaduse korral ja liikmesriikidega konsulteerides sellest tulenevate vajalike tehniliste paranduste arvutamine.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks asjaomase aasta koguheide, mis on saadud iga liikmesriigi andmekoguandmetesse tehtud paranduste alusel, kui iga-aastane ülevaatus on lõpule viidud.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks asjaomase aasta koguheide, mis on saadud iga liikmesriigi andmekoguandmetesse tehtud paranduste alusel, kui iga-aastane ülevaatus on lõpule viidud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et määrata kindlaks, kas saavutatud edu on piisav, hindab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning käesoleva määruse artiklite 7, 8, 11 ning 15–18 alusel esitatud teabe põhjal kord aastas edusamme, mida EL ja liikmesriigid on teinud järgmiste kohustuste täitmisel:

1. Selleks et määrata kindlaks, kas saavutatud edu on piisav, hindab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning käesoleva määruse artiklite 7, 8, 11, 14 ning 15–18 alusel esitatud teabe põhjal kord aastas edusamme, mida EL ja liikmesriigid on teinud järgmiste kohustuste täitmisel:

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) pikaajaline kliimaeesmärk ja riigisisese heite kulutõhus vähendamine, sealhulgas vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon hindab käesoleva määruse artikli 7 kohaselt liikmesriikide esitatud heiteandmete põhjal iga kahe aasta tagant lennunduse üldmõju kliimamuutustele, sealhulgas muu mõju, mis ei ole seotud CO2–heitega, nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvede tihenemine, ning täiustab vajaduse korral heiteandmeid, viidates teaduse arengule ja lennuliikluse andmetele.

2. Komisjon hindab käesoleva määruse artikli 7 kohaselt liikmesriikide esitatud heiteandmete põhjal iga kahe aasta tagant lennunduse üldmõju maailma kliimale, sealhulgas muude ühendite kui CO2, nt lämmastikoksiidide heite ja kiudpilvede tihenemise mõju, ning täiustab heiteandmeid mudelite ja lennuliikluse andmete põhjal. Komisjon kohandab mudeleid regulaarselt, eeskätt vastavalt teaduse arengule.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon edastab kokkuvõtliku aruande käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hindamise tulemuste kohta iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjon edastab kokkuvõtliku aruande käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hindamise tulemuste kohta iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Esimeses ja vajaduse korral ka järgmistes aruannetes analüüsib komisjon, kuidas mõjutaks poliitikat ja meetmeid see, kui liidu keskpika ja pika perspektiiviga kliimakaitse eesmärkides võetaks metaani osas kasutusele 20-aastane ajavahemik.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Kohustuste kehtetuks tunnistamine või muutmine

 

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et tunnistada kehtetuks käesoleva määruse artiklid 4–7, 10–12, 14, 15, 17 ja 19 või nende osad, või nimetatud artikleid muuta, kui ta jõuab järeldusele, et rahvusvahelised või muud arengusuunad tekitavad olukorra, kus kõnealustes artiklites sätestatud kohustused ei ole enam vajalikud, proportsionaalsed saadava kasuga ega kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste aruandlusnõuetega või dubleerivad neid. Ükski käesoleva artikli alusel vastuvõetud õigusakt ei muuda ELi ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist tervikuna liikmesriikide jaoks raskemaks.

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tahmaheide

(1)

             Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

(2)

             ELT…


SELETUSKIRI

Õigeaegsed, usaldusväärsed ja täpsed andmed kasvuhoonegaaside heidete kohta on hädavajalikud, et teada, kas EL ja liikmesriigid liiguvad oma eesmärkide poole ning töötada välja uut poliitikat kliimamuutuse küsimuses. Määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta vahetab välja otsusega 280/2004/EÜ kehtestatud seiremehhanismi. Kuigi enamik uue määruse sätteid on samasugused nagu otsuse 280/2004 nõuded, on komisjon teinud ettepaneku mõnede uuenduste kohta. Komisjoni ettepaneku kohaselt kehtestataks aruandlusnõuded riikide tasandil ega nõutaks täiendavat andmete kogumist VKEdelt või tööstuselt.

Muudatusettepaneku eesmärgid on muu hulgas:

- aidata liikmesriike kliima- ja energiapaketi rakendamisel;

- parandada kogutud andmete õigeaegsust, läbipaistvust ja võrreldavust;

- tagada, et liit ja liikmesriigid järgiksid rahvusvahelisi seire- ja aruandlusnõudeid, sealhulgas aruandlusnõudeid arenguriikidele abi andmise kohta;

- lihtsustada liidu uute kliimamuutuse vastaste vahendite väljatöötamist.

Raportöör toetab täielikult pakutud muudatusi, et ühtlustada ja tõhustada ELi eeskirju kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta ning suurendada ELi usaldusväärsust arengumaade silmis, esitades antud abi liigi ja mahu kohta läbipaistvat ja põhjalikku teavet.

Raportöör soovitab komisjoni ettepanekut mitmes aspektis tugevdada.

- Et tagada kooskõla kliima- ja energiapaketi erinevate eesmärkide vahel, on seire ja aruandluse sätteid laiendatud ka taastuvatest allikatest toodetavale energiale ja energia summaarsele lõpptarbimisele.

- Cancúni kokkuleppes (otsus 1/CP.1) nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate väljatöötamist. See on lisatud komisjoni ettepanekusse, milles nõutakse, et liikmesriigid töötaksid välja ja rakendaksid selliseid strateegiaid pikaajalise kliimaeesmärgi saavutamiseks. Need strateegiad peaksid olema kooskõlas kulutõhusa liikumisega pikaajalise kliimaeesmärgi suunas, nagu märgitakse ELi vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavas, mis tähendab heitkoguste liidusisest vähendamist 2020. aastaks 25%, 2030. aastaks 40% ja 2040. aastaks 60% võrreldes 1990. aasta tasemega.

- Meretranspordi valdkond on kasvuhoonegaaside heidete vähendamisel globaalselt väga tähtis. Vastavad rahvusvahelised meetmed praegu puuduvad; seadusandjad on võtnud kohustuse kaasata see valdkond ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidesse, kuid praegu kogutavatest andmetest ei piisa selge ülevaate saamiseks sektori mõjust kliimale.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi varasemate seisukohtadega Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulude kasutamise osas soovitab raportöör praegusi summade eraldamist puudutavaid sätteid hoolikalt jälgida.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.4.2012)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

(COM(2011)0789 – C7‑0433/2011 – 2011/0372(COD))

Arvamuse koostaja: Åsa Westlund

LÜHISELGITUS

Selleks et tagada piisava rahastamise suunamine kliimamuutustega tegelemisse, vältides samal ajal kõrvalekaldumist arengualaste kohustuste täitmiselt, tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu rahastajariikide rahalise täiendavuse määratlusele. Rahalise täiendavuse kindlustamisega kaoks vajadus kasutada ametlikku arenguabi suuremahulise rahastamisallikana. Eelnevat silmas pidades on oluline, et liikmesriigid täpsustaksid, kas uued ja täiendavad vahendid lisanduvad ametliku arenguabi määrale (0,7% kogurahvatulust), osutades nii rahastamisallikale, kust vahendid pärinevad. Lisaks võib programmiline rahaline toetus muuta keerulisemaks kliimamuutustega seotud rahastamise voogude jälgimise, kuna vahendid lähevad otse abisaava maa siseriiklikku rahastamissüsteemi. Seetõttu on oluline luua kliimamuutustega tegelemiseks uus täiendav rahastamisallikas, mida oleks lihtne jälgida ning mille vahendeid saaks koos programmiliste arengu rahastamise voogudega hõlpsalt suunata. Eelnevaga seoses muutuks veelgi tähtsamaks abisaavate maade valitsuste kulutuste jälgimine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Otsusega 1/CP.15 võtsid EL ja liikmesriigid kohustuse näha ette olulised rahalised vahendid selliste meetmete toetamiseks, mida võetakse kliimamuutustega kohanemise ja selle mõju leevendamiseks arenguriikides. Otsuse 1/CP.16 lõike 40 kohaselt parandab iga arenenud riik, kes on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, aruandlust arenguriikidest konventsiooniosalistele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi ning suutlikkuse suurendamiseks vajaliku toetuse kohta. Selleks et näha, milliseid jõupingutusi EL ja liikmesriigid kohustuste täitmiseks teevad, tuleb aruandlust kindlasti tõhustada. Otsusega 1/CP.16 kehtestati ka uus tehnoloogiamehhanism, et parandada rahvusvahelist tehnosiiret. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et arenguriikidele suunatud tehnosiirde kohta oleks kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave.

(16) Otsusega 1/CP.15 võtsid EL ja liikmesriigid kohustuse näha ette olulised rahalised vahendid selliste meetmete toetamiseks, mida võetakse kliimamuutustega kohanemise ja selle mõju leevendamiseks arenguriikides. Otsuse 1/CP.16 lõike 40 kohaselt parandab iga arenenud riik, kes on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, aruandlust arenguriikidest konventsiooniosalistele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi ning suutlikkuse suurendamiseks vajaliku toetuse kohta. Aruandlust tuleb kindlasti tõhustada, et näha, milliseid jõupingutusi EL ja liikmesriigid kohustuste täitmiseks teevad, pidades eelkõige silmas kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususest. Otsusega 1/CP.16 kehtestati ka uus tehnoloogiamehhanism, et parandada rahvusvahelist tehnosiiret. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et arenguriikidele suunatud tehnosiirde kohta oleks kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kas liikmesriikide poolt arenguriikidele ettenähtud rahalised vahendid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni silmas pidades uued ja täiendavad, ning kuidas need välja arvutati;

i) kas liikmesriikide poolt arenguriikidele ettenähtud rahalised vahendid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni silmas pidades uued ja täiendavad eesmärki suurendada ametliku arenguabi määra 0,7 %ni kogurahvatulust, ning kuidas need välja arvutati;

Selgitus

Viidet ametlikule arenguabile 0,7 % ulatuses kogurahvatulust on tarvis, et kindlustada kliimamuutustega tegelemiseks vajalike kulukohustuste täitmine viisil, mis ei juhi rahvusvahelise avaliku sektori poolset rahastamist eemale vaeste riikide arengu toetamiseks võetud pikaajalistest kohustustest.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) kõik liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid rahastamiskanali kaupa (kahepoolne, piirkondlik või muu mitmepoolne rahastamine);

ii) kõik liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid rahastamisvahendi ja rahastamiskanali kaupa (kahepoolne, piirkondlik või muu mitmepoolne rahastamine);

Selgitus

Viidet ametlikule arenguabile 0,7% ulatuses kogurahvatulust toetab palve esitada andmed rahastamisvahendi liigi kohta, mille kaudu abi antakse. Kõnealused andmed võimaldavad rahastamisallikat paremini kindlaks määrata, hoolimata sellest, kas tegu on arenguks ettenähtud eelarvega või mitte.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) kvantitatiivne teave rahastamisvoogude kohta Rio markerite põhjal (OECD arenguabi rühma poolt kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava abi üle otsustamiseks) ning metodoloogiline teave nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta;

iii) kvantitatiivne teave projekti- või eelarvetoetuste põhiste rahastamisvoogude kohta Rio markerite põhjal (OECD arenguabi rühma poolt kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava abi üle otsustamiseks) ning metodoloogiline teave nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta;

Selgitus

Rahvusvahelise avaliku sektori poolne arengumaadele antav rahaline toetus liigub „programmilise” rahastamise suunas, muu hulgas on toimumas nihe eelarvetoetuste eelistamisele projektipõhiste toetuste asemel. OECD arenguabikomitee lubab kliimamuutustega seotud rahavoogusid jälgida ainult projekti või valdkonna kaupa; nimetatud voogusid ei saa jälgida üldise eelarvetoetuse kaudu. Kõnealune suundumus võib tulevikus muutuda veelgi märgatavamaks, kuna kliimamuutustega seotud arengutoetuste andmine jätkab liikumist programmilisemate viiside suunas.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud;

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud, täpsustades, missuguse riigi, sektori ja tegevusalaga on tegemist;

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta;

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta, täpsustades, missuguse riigi, sektori ja tegevusalaga on tegemist;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liikmesriigi meetmed, mis on seotud arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirdega ning aastal X-1 üleantud tehnoloogia, arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirde elluviimiseks kavandatud meetmed ning aastal X ja järgnevatel aastatel üleantav tehnoloogia. Tuleks lisada teave selle kohta, kas üleantud tehnoloogiat kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, tehnoloogia vastuvõtnud riik, toetuse suurus ning üleantud tehnoloogia liik.

(b) liikmesriigi meetmed, mis on seotud arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirdega ning aastal X-1 üleantud tehnoloogia, arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirde elluviimiseks kavandatud meetmed ning aastal X ja järgnevatel aastatel üleantav tehnoloogia. Tuleks lisada teave selle kohta, kas üleantud tehnoloogiat kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, tehnoloogia vastuvõtnud riik, toetuse suurus, rahastamisallikas ning üleantud tehnoloogia liik.

Selgitus

Kõnealune muudatus annab veel ühe võimaluse määrata kindlaks, kas raha pärineb ametliku arenguabi eelarvest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutas aastal X-1 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 alusel saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu. Lisatakse ka täpne ja üksikasjalik teave selle kohta, milliste meetmete rahastamiseks kasutati 50 % tulust ning täpsustakse võetud meetmete kategooria vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ning näidatakse ära asjaomane kasusaaja riik või piirkond;

(b) teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutas aastal X-1 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 alusel saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu. Lisatakse ka täpne ja üksikasjalik teave selle kohta, milliste meetmete rahastamiseks kasutati 50 % tulust ning täpsustakse võetud meetmete kategooria ja täiendavus vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ning näidatakse ära asjaomane kasusaaja riik või piirkond;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal.

(d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal. Hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevuste puhul, mille tootmisvõimsus ületab 20MW, tagavad liikmesriigid selliseid projektitegevusi heaks kiites, et kõnealuste projektitegevuste arendamisel järgitakse asjaomaseid rahvusvahelisi kriteeriumeid ja juhiseid, eelkõige Rahvusvahelise Hüdroenergia Liidu poolt 2010. aasta novembris avaldatud hüdroenergia jätkusuutlikkuse hindamisprotokolli.

MENETLUS

Pealkiri

Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamine

Viited

COM(2011)0789 – C7-0433/2011 – 2011/0372(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

30.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

19.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Åsa Westlund

5.12.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Véronique De Keyser, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Gay Mitchell, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Santiago Fisas Ayxela, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sergio Gutiérrez Prieto, Emilio Menéndez del Valle, Katarína Neveďalová, Claudiu Ciprian Tănăsescu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (9.5.2012)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

(COM(2011)0789 – C7‑0433/2011 – 2011/0372(COD))

Arvamuse koostaja: Takis Hadjigeorgiou

LÜHISELGITUS

1.        juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ettepanek asendada otsus nr 280/2004/EÜ määrusega võib lihtsustada selle sätete rakendamist, parandades olemasolevaid seire- ja rakendusmenetlusi. Kogemused näitavad, et kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja tõendamise ELi menetlusi on vaja täiustada;

2.        ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt peavad EL ja tema liikmesriigid koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud andmekogud, milles käsitletakse kõigi selliste kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle sidumist neeldajates, mis on osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Montreali protokolliga reguleerimata, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokkulepitud võrreldavaid metoodikaid;

3.        juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu otsusega 94/69/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heakskiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks maapinna keskmise temperatuuri tõus maailmas võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ületada 2° C. See toob kaasa vajaduse tõhustada komisjonipoolseid pingutusi, kaasata kiiresti tööstusriigid ja võtta meetmeid eesmärgiga julgustada arenguriike osalema kasvuhoonegaaside heite vähendamise protsessis.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15 ehk Kopenhaageni kokkulepe) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16 ehk Cancúni kokkulepe) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse ELi ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kohanemisküsimuste lahendamine on sama tähtis kui kliimamuutuste mõju leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähese CO2-heitega ühiskonda ning tagama jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu. Käesolev määrus peaks delegeeritud õigusaktide kaudu lihtsustama kõnealuste ja tulevikus uutest otsustest või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt sõlmitavast rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist.

(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15 ehk Kopenhaageni kokkulepe) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16 ehk Cancúni kokkulepe) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse ELi ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kohanemisküsimuste lahendamine on sama tähtis kui kliimamuutuste mõju leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähese CO2-heitega ühiskonda ning tagama kulutõhusal viisil jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu. Komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatise „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” kohaselt oleks kulutõhus vähendada aastateks 2030 ja 2040 liidu territooriumil heidet suurusjärgus 40 kuni 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Käesolev määrus peaks delegeeritud õigusaktide kaudu lihtsustama kõnealuste ja tulevikus uutest otsustest või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt sõlmitavast rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Lisaks võtsid EL ja liikmesriigid kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketiga, eelkõige 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, ning 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Samuti tuleks ajakohastada ELi heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades kõnealuste õigusaktidega kehtestatud uusi nõudeid.

(5) Lisaks võtsid EL ja liikmesriigid kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketiga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta1. Samuti tuleks ajakohastada ELi heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades kõnealuste õigusaktidega kehtestatud uusi nõudeid.

 

_____________

 

1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Kyoto protokolli I lisa kohaldatakse Küprose suhtes vastavalt otsusele CP.17 (jõustub 1. jaanuarist 2013 või hilisemal kuupäeval) ja Malta suhtes vastavalt otsusele 3/CP15 (jõustus 26. oktoobril 2010).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Selleks et tagada kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse korraldamise tõhusus, tuleb vältida täiendava finants- ja halduskoormuse lisamist liikmesriikide juba olemasolevale koormusele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) EL ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

(12) EL ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt ning Euroopa kosmosepoliitika ja -strateegia raames, milles käsitletakse ELi kodanike huvides selliseid olulisi probleeme nagu loodusõnnetused, ressursid ja kliimaseire. Sellega seoses tuleks kosmosepõhiseid andmeid käsitleda ELi ja liikmesriikide oluliste seirevahenditena, kuna nende abil on võimalik saada parem ülevaade CO2- ja CH4-heitest ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest. Seetõttu tuleks ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programmi ja muid satelliitsidesüsteeme kasutada maksimaalselt ära, et esitada õigeaegselt heitearuandeid (inimtegevusest ja põllumajandusest tingitud CO2- ja CH4-ning neeldajates seotud CO2-heite ülemaailmse igapäevase mõõtmise tulemused) ning teostada heite arvestust käsitlevate aruannete sõltumatuid kontrolle. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a) Komisjoni volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas toodud kasvuhoonegaaside loetellu ainete lisamiseks või ainete sealt eemaldamiseks peaksid vastama kõigile uutele rahvusvahelistele lepingutele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, töötavad välja ja rakendavad vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et toetada:

1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, töötavad välja ja rakendavad vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et toetada:

(a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas ELi meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret selliste kohustuste täitmisel, mis ELi ja liikmesriigid on inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;

(a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas ELi meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret selliste kohustuste täitmisel, mis ELi ja liikmesriigid on inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;

(b) liikmesriikide kohustuste täitmist, mis nad on võtnud otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ning selleks, et iga sektori heidet pikema aja jooksul vähendada ning selle sidumist neeldajates suurendada kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heidet 80–95 % võrreldes 1990ndate tasemega, võttes arvesse vähendamist, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenguriigid rühmana saavutama.

(b) liikmesriikide kohustuste täitmist, mis nad on võtnud otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ning selleks, et iga sektori heidet pikema aja jooksul vähendada ning selle sidumist neeldajates suurendada kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heidet kulutõhusalt 80–95 % võrreldes 1990ndate tasemega, mis sisaldab vahe-eesmärke ELi heite vähendamiseks aastateks 2030 ja 2040, võttes arvesse vähendamist, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenguriigid rühmana saavutama.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui Kyoto protokolliga ettenähtud riiklike andmekogude ülevaatamine on esimese nimetatud protokolliga kehtestatud kohustusteperioodi iga aasta kohta lõpetatud ning kõik rakendusküsimused on lahendatud, kõrvaldavad liikmesriigid registrist nende asjaomase aasta netoheitele vastavad LKÜd, HNÜd, HVÜd ja THVd.

1. Kui Kyoto protokolliga ettenähtud riiklike andmekogude ülevaatamine on esimese nimetatud protokolliga kehtestatud kohustusteperioodi iga aasta kohta lõpetatud ning kõik rakendusküsimused on lahendatud, kõrvaldavad liikmesriigid registrist nende asjaomase aasta netoheitele vastavad kasutatud LKÜd, HNÜd, HVÜd ja THVd.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kyoto protokolli kohustusteperioodi viimasel aastal kõrvaldavad liikmesriigid ühikud registrist enne täiendava perioodi lõppu, mis on kohustuste täitmiseks ette nähtud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 11/CMP.1.

2. Kyoto protokolli kohustusteperioodi viimasel aastal kõrvaldavad liikmesriigid kasutatud ühikud registrist enne täiendava perioodi lõppu, mis on kohustuste täitmiseks ette nähtud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 11/CMP.1.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks järgmise teabe:

1. Liikmesriik võib esitada komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks järgmise teabe:

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa. Kõnealused prognoosid sisaldavad kvantitatiivseid hinnanguid nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ning järgnevad vahetult aastale X. Riiklikus prognoosis võetakse arvesse kõiki ELi tasandil vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid ning need sisaldavad järgmist:

1. Liikmesriik esitab komisjonile korra iga kahe aasta tagant asjaomase aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa. Kõnealused prognoosid sisaldavad kvantitatiivseid hinnanguid nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ning järgnevad vahetult aastale X. Riiklikus prognoosis võetakse arvesse kõiki ELi tasandil vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid ning need sisaldavad järgmist:

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. märtsiks teabe kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmete ning eelkõige riiklike või piirkondlike kohanemisstrateegiate ja -meetmete kohta. Selline teave sisaldab iga kohanemismeetme jaoks eelarvest eraldatud vahendeid poliitikasektorite kaupa, põhieesmärki, vahendi liiki, rakendamise seisu ning kliimamuutuste mõju kategooriat (nt üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad ning äärmuslikud ilmastikunähtused).

Liikmesriik esitab komisjonile korra iga kahe aasta tagant asjaomase aasta 15. märtsiks teabe kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmete ning eelkõige riiklike või piirkondlike kohanemisstrateegiate ja -meetmete kohta. Selline teave sisaldab iga kohanemismeetme jaoks eelarvest eraldatud vahendeid poliitikasektorite kaupa, põhieesmärki, vahendi liiki, rakendamise seisu ning kliimamuutuste mõju kategooriat (nt üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad ning äärmuslikud ilmastikunähtused).

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik esitab parimate kättesaadavate andmete põhjal iga aasta (aasta X) 15. märtsiks komisjonile järgmise teabe:

Liikmesriik esitab parimate kättesaadavate andmete põhjal korra iga kahe aasta tagant asjaomase aasta (aasta X) 15. märtsiks komisjonile järgmise teabe:

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud;

iv) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud, täpsustades, missuguse toetatava riigi, sektori ja tegevusalaga on tegemist;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta;

v) üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta, täpsustades, missuguse toetatava riigi, sektori ja tegevusalaga on tegemist;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal.

(d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal. Hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevuste puhul, mille tootmisvõimsus ületab 20MW, esitavad liikmesriigid teabe selle kohta, kuidas nad selliste projektitegevuste heakskiitmisel on taganud, et niisuguste projektitegevuste arendamisel järgitakse asjaomaseid rahvusvahelisi kriteeriumeid ja suuniseid, eelkõige hüdroenergia jätkusuutlikkuse 2010. aasta hindamisprotokolli.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) pikaajaline kliimaeesmärk ja kulutõhus vähendamine, sealhulgas vahe-eesmärgid ELi heite vähendamiseks aastateks 2030 ja 2040;

MENETLUS

Pealkiri

Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamine

Viited

COM(2011)0789 – C7-0433/2011 – 2011/0372(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

30.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

30.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Takis Hadjigeorgiou

15.2.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, András Gyürk, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ioan Enciu, Françoise Grossetête, Takis Hadjigeorgiou, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Bernd Lange, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Silvia-Adriana Ţicău, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Anne E. Jensen, Nicole Kiil-Nielsen, Norica Nicolai


MENETLUS

Pealkiri

Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamine

Viited

COM(2011)0789 – C7-0433/2011 – 2011/0372(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

30.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

19.1.2012

ITRE

30.11.2011

TRAN

30.11.2011

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

TRAN

19.12.2011

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Bas Eickhout

25.1.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.3.2012

25.4.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Martin Callanan, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Gaston Franco, James Nicholson, Eva Ortiz Vilella, Vittorio Prodi, Britta Reimers, Michèle Rivasi, Alda Sousa, Bart Staes, Marita Ulvskog, Andrea Zanoni

Esitamise kuupäev

6.6.2012

Õigusteave - Privaatsuspoliitika