RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta

5.6.2012 - (COM(2011)0860 – C7‑0490/2011 – 2011/0417(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Philippe Lamberts

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta

(COM(2011)0860 – C7‑0490/2011 – 2011/0417(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0860),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0490/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0193/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[2]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa riskikapitalifondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja on äritegevuse algetapis ning omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Kuigi riskikapitalifondid investeerivad sageli alustavatesse ettevõtetesse, on juhtumeid, kui on asjakohane teha transformatiivseid investeeringuid ettevõtetesse, mis on tegutsenud kauem kui viis aastat. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ▌ ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, näiteks Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi aruandes „Üleilmsed suundumused 2030” kindlaks tehtud probleemide kontekstis. Et ergutada investeerimist väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd), tuleks käesoleva määruse alusel tehtud investeeringud integreerida investeeringutesse, mida komisjon teeb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” raames. Komisjon peaks esitama integreeritud strateegia VKEdele mõeldud finantsinstrumentide kohta ning hindama mõju, mida avaldab riskikapitali kättesaadavusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)[5], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta[6] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta[7].

(2)       On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” kasutamisega, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida Euroopa Liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu heale toimimisele ja takistab seda, kuna kõikjal Euroopa Liidus tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust Euroopa riskikapitalifondiga seonduva investeerimisettepanekuga seoses. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Vaja on kõrvaldada olulised tõkked riskikapitalifondide piiriüleselt vahendite kogumiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning ennetada võimalike täiendavate tõkete tekkimist kaubandusele ja olulisi konkurentsimoonutusi tulevikus. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(3)       On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu Euroopa Liidus nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(3 a)    Euroopa riskikapitalifondi loomise protsess peaks olema võimalikult kiire, et leevendada kulusid, mis kaasnevad uute fondide asutamisega turul.

(4)       Nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagaks nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagaks nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, ennetades liikmesriikide nõuete lahknemist direktiivi ülevõtmise tulemusena. Määrusega kaasneks see, et seda nimetust kasutavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu Euroopa Liidus, mis tõstaks ka riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldust. Määrusega vähendataks ka regulatiivset keerukust ning riskikapitalifonde reguleerivate, sageli lahknevate siseriiklike eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate, eriti piiriüleselt kapitali kaasata soovivate fondivalitsejate jaoks. Määrusega peaks kaasa aidatama ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele. Komisjon peaks 2012. aasta lõpuks esitama aruande riskikapitalifondidele takistuseks olevate maksutõkete kohta eri liikmesriikides ning ta peaks jätkuvalt töötama fiskaalvaldkonnas võrdsete võimaluste saavutamise nimel.

(5)       Käesoleva määruse ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate eeskirjade seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artiklile 1 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes on asutatud Euroopa Liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010. Lisaks tuleks seda kohaldada üksnes valitsejate suhtes, kes haldavad selliste kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa 500 miljoni euro künnist. Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ja kelle fondi varade kogumaht ületab hiljem 500 miljoni euro künnise ning kellel seetõttu on vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, peaksid saama jätkuvalt kasutada nimetust „Euroopa riskikapitalifond” ning tegutseda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide liidus turustamisega seoses jätkuvalt käesoleva määruse alusel, tingimusel et nad järgivad ka edaspidi kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati käesolevat määrust.

(6)       Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „Euroopa riskikapitalifond”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning üldisi Euroopa Liidu eeskirju.

(6 a)    Kuigi Euroopa riskikapitalifondid võivad aidata oluliselt edendada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning isegi kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on olemas kaitsemeetmed, on oht, et Euroopa riskikapitalifonde kasutatakse soovimatutel eesmärkidel. Järelevalveasutused peaksid olema selles suhtes valvsad ning tuleks teha läbivaatamine, et tagada kõikide võimalike lünkade täitmine.

(7)       Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide laadi kohta, eelkõige portfelliettevõtjate kohta, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide kohta. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi muudest alternatiivsetest investeerimisfondidest, mille investeerimisstrateegiad on vähem spetsialiseerunud (nt investeeringud börsivälistesse ettevõtetesse või kinnisvarasse).

(8)       Kooskõlas eesmärgiga piiritleda täpselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, ning tagamaks, et nad keskenduvad kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks nimetust „Euroopa riskikapitalifond” kasutada ▌ nende fondide puhul, kes kahe aasta jooksul pärast esimest käesoleva määruse kohaselt tehtud investeeringut investeerivad keskmiselt vähemalt 55 % ja hiljem vähemalt 70 % oma sissenõutud märgitud kapitalist sellistesse ettevõtjatesse, pärast kõikide asjaomaste kulude ning lühiajaliste sularaha või raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist. Asjaomased kulud peaksid hõlmama kõiki tasusid, makseid ja kulusid, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning mis on lepitud kokku kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel.

(8 a)    Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejatel peaks olema võimalik selle fondi eluea jooksul tõmmata ligi täiendavaid kapitalikohustusi.

(8 b)    Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi rahastamisvahendeid, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid rahastamisvahendeid, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad.

(9)       Olulise kaitsemeetme kehtestamiseks, mille alusel eristatakse käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvad riskikapitalifondid nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja kehtestada piirang, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid võivad investeerida üksnes otse emiteeritud instrumentidesse.

(10)     Selleks et võimaldada riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada järelturul kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, maksimaalselt kuni sellises ulatuses, mis kahe aasta jooksul pärast esimest käesoleva määruse kohaselt tehtud investeeringut ei ületa keskmiselt 45 % ja hiljem 30 % fondi sissenõutud märgitud kapitalist, pärast kõikide asjaomaste kulude mahaarvamist. Selle piirmäära arvutamisel ei tuleks arvesse võtta lühiajalisi sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid.

(11)     Selleks et tagada nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kõikjal Euroopa Liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestada, et nimetust „Euroopa riskikapitalifond” võivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu Euroopa Liidus kasutada üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(12)     Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja kindlaks tehtav profiil, mis vastab nende eesmärgile, peaksid olemas olema ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida võivad sellised kvalifitseeruvad fondid kasutada, sealhulgas laenud.

(13)     Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduvad oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, peaks fondi tasandil laenamine või finantsvõimendus olema lubatud üksnes sissenõudmata märgitud kapitali ulatuses. Selleks et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida ajal, mil investoritelt on märgitud kapital sisse nõutud ja kapital ei ole veel tegelikult arvele laekunud, tuleks siiski lubada lühiajalist laenamist.

(14)     Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse investoritele, kellel on teadmised, kogemused ja suutlikkus võtta riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks kehtestada teatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üldiselt turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitleda kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta. See kategooria hõlmab riskikapitalifondide valitsejaid, kes ise investeerivad riskikapitalifondidesse. Piisavalt laia riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on selliste investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks riskikapitalifondi valitseja juhtidele, direktoritele või töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

(15)     Tagamaks, et nimetust „Euroopa riskikapitalifond” kasutavad üksnes need riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad äritegevuse ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite suhte kohta. Samal põhjusel tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjadega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(16)     Nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” usaldusväärsuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka riskikapitalifondi valitseja korralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed, proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohaseks haldamiseks piisavaid tehnilisi ja inimressursse ning omavahendeid.

(17)     Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks kvalifitseeruva riskikapitalifondi põhikirjas olema sätestatud varade väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(18)     Tagamaks, et nimetust „Euroopa riskikapitalifond” kasutavate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad aastaaruannete esitamise kohta.

(19)     Nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida riskikapitalifondi valitsejal on kohustus täita seoses tema investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimise riski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kohta.

(20)     Käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks kontrollib päritoluliikmesriigi pädev asutus, kas riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks teavitab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes soovib turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” all, oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu Euroopa Liidus.

(21)     Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama eeskirju olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(22)     Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks peaks olema selles määruses sätestatud pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(23)     Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu Euroopa Liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010[8] asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(24)     Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide tõhusa järelevalve tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama pädevate asutuste käsutuses olevate järelevalvevolituste loetelu.

(25)     Käesolevas määruses tuleks selle nõuetekohase jõustamise tagamiseks sätestada sanktsioonid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on eeskirjad portfelli struktuuri kohta, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „Euroopa riskikapitalifond” võivad kasutada üksnes registreeritud riskikapitalifondide valitsejad. Sätestada tuleks, et põhisätete rikkumisega kaasneb nimetuse kasutamise keeld ja riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamine.

(26)     Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(27)     Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt siseriiklikelt ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(28)     Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu Euroopa Liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(29)     Komisjonil peaks olema ka õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) artiklile 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamise vormi ▌ rakenduslikud tehnilised standardid.

(30)     Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ▌ huvide konflikti liikidega seoses, mida riskikapitalifondi juhid peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmetega seoses. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. ▌ Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)     Käesolev määrus tuleks riskikapitalituru arengu arvessevõtmiseks läbi vaadata samal ajal direktiivi 2011/61/EL läbivaatamisega või kohe pärast seda. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud õigusakti muudatused.

(32 a)  Tuleb tagada, et komisjon hindaks korrapäraselt riskikapitalituru toetamiseks liidus kasutatavate avalike kavade tõhusust.

(32 b)  Tagamaks, et Euroopa riskikapitalifondidele liikmesriikide poolt antavat toetust reguleerivad riigiabi eeskirjad edendavad tõhusalt innovatsiooni ja kaitsevad samal ajal ausat konkurentsi, on väga oluline teaduse ja innovatsiooni voliniku ning konkurentsivoliniku vaheline tihe kooskõlastamine.

(32 c)  Riskikapitali investeeringuid keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse tuleb tunnustada liidu majanduse ümberkujundamise olulise tegurina, võttes arvesse liidu eesmärki olla energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil. Seetõttu peaks komisjon esitama 2012. aasta lõpuks aruande sobivate õiguslike võimaluste kohta, kuidas luua regulatiivsed stiimulid riskikapitali investeeringute meelitamiseks keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse.

(33)     Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(34)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[9] reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)[10] reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(35)     Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(36)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamise tagamist ning lihtsa riskikapitalifondide valitsejate registreerimissüsteemi loomist, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tasakaalustada nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” kasutamisega seotud ohutus ja usaldusväärsus riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkiva kuluga, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades meetme ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ▌ ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36 a)  Täiendades käesolevat määrust, aitavad liidu raamprogrammid VKEde teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime toetuseks luua riskikapitali soodustava Euroopa keskkonna. Need hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on ergutada riskikapitali pakkumist, eelkõige piiriüleselt. Need tuginevad Euroopa riskikapitali investorite võrgule, näiteks Euroopa Riskikapitali Assotsiatsioon, Euroopa riskikapitalifondide investorite võrgustik ja rahvusvaheline riskikapitali klubi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKKREGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed nõuded nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust „Euroopa riskikapitalifond”, ning tingimused selle nimetuse all ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turustamiseks Euroopa Liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele. Määruses on sätestatud ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu Euroopa Liidus, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ning -tehnikate kohta, mida kasutavad kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, ning ka kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid kogu Euroopa Liidus turustavate riskikapitalifondide valitsejate korraldus, käitumine ja läbipaistvus.

Euroopa Investeerimispank ja komisjon kui Euroopa Investeerimisfondi peamised osanikud tagavad, et kui Euroopa Investeerimisfond investeerib riskikapitalifondidesse, seatakse esikohale investeeringud Euroopa riskikapitalifondidesse.

Artikkel 2

1.        Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis b määratletud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes on asutatud Euroopa Liidus ning kes peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EÜ artikli 3 lõike 3 punktile a või on lubatud selle direktiivi kohaselt, tingimusel, et need valitsejad haldavad selliste kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa 500 miljoni euro künnist, või liikmesriikides, mille vääring ei ole euro, vastav väärtus liikmesriigi omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeval.

1 a.     Riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel vastavalt artiklile 13 ning kelle fondi varade kogumaht ületab pärast seda registreerimist 500 miljonit eurot ja kellel seetõttu on vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 6 vaja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tegevusluba, võivad jätkuvalt kasutada nimetust „Euroopa riskikapitalifond” ning tegutseda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide liidus turustamisega seoses jätkuvalt käesoleva määruse tingimuste alusel, tingimusel et nad järgivad ka edaspidi kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega osas alati käesolevat määrust.

1 b.     Euroopa riskikapitalifondi valitsejad, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, võivad hallata ka direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusluba vajavaid vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, tingimusel et nad on välised valitsejad.

2.        Lõikes 1 osutatud künnise arvutamisel ei pea ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad, kes haldavad muid kui kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde, varade kogusumma arvutamisel arvesse võtma nende muude fondide hallatavat vara.

▌

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

(a)       „kvalifitseeruv riskikapitalifond” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kelle märgitud kapital ei ole tagasiostetav enne fondi likvideerimist ja kes kahe aasta jooksul pärast esimest käesoleva määruse kohaselt tehtud investeeringut investeerib keskmiselt vähemalt 55 % ja hiljem vähemalt 70 % oma sissenõutud märgitud kapitalist kvalifitseeruvatesse investeeringutesse, pärast kõikide asjaomaste kulude ning lühiajaliste sularaha või raha ekvivalendi hoiuste mahaarvamist;

(a a)    „asjaomased kulud” – kõik tasud, maksed ja kulud, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning mis on lepitud kokku kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel;

(b)       „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” – ettevõtja, kes kaasab mitmete investorite kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks, ning mille puhul ei ole nõutav direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohane tegevusluba;

(c)       „kvalifitseeruvad investeeringud” – mõni järgmistest instrumentidest:

(i)       omakapitali või kvaasiomakapitali investeerimisvahendid,

–         mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt otse, või

–         mille on emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu, või

–         mille on emiteerinud ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja, ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;

(ii)      kvalifitseeruva portfelliettevõtja osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt osanikelt;

(iii)     ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakud või aktsiad;

(d)       „kvalifitseeruv portfelliettevõtja” – ettevõtja,

(i)       kes kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt investeeringu tegemise ajal

–         ei ole noteeritud reguleeritud turul vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 kindlaks määratule,

–         kes annab tööd alla 250 inimesele ning

–         kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot,

(ii)      kes ise ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja,

(iii)     kes – välja arvatud finantstehnoloogia pakkujad – ei ole finantsteenuse osutaja,

(iv)      kes ei ole asutatud kolmandas riigis, mis reklaamib end offshore-finantskeskusena või kus maksud puuduvad või kehtivad nominaalmaksumäärad, puudub tulemuslik teabevahetus välismaiste maksuametitega, õigus- või haldusnormid ei ole piisavalt läbipaistvad või ei nõuta märkimisväärset kohalolekut;

(e)       „omakapital” – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

(f)        „kvaasiomakapital” – mis tahes tüüpi rahastamisvahend, milles on ühendatud omakapital ja võlg või mis sisaldab võlaelementi ning millelt saadav kasum tuleneb peamiselt kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta;

(g)       „turustamine” – riskikapitalifondi valitseja algatusel või riskikapitalifondi valitseja nimel sellise riskikapitalifondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta haldab üksi või koos investoritega, kes asuvad Euroopa Liidus või kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus;

(h)       „märgitud kapital” – kohustuse võtmine, mille alusel peab isik omandama riskikapitalifondi osaluse või tegema riskikapitalifondi kapitali sissemakseid;

(i)        „riskikapitalifondi valitseja” – juriidiline isik, kes haldab tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;

(j)        „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja on asutatud või kus tal on registrijärgne asukoht;

(k)       „vastuvõttev liikmesriik” –

(i)       muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja haldab riskikapitalifondi või

(ii)      muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus riskikapitalifondi valitseja turustab riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;

(l)        „pädev asutus” – riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on õigusnormi alusel andnud ülesande registreerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad vastavalt artikli 2 lõikes 1 osutatule;

(l a)    „finantsteenuse pakkuja” – mõni järgnevalt nimetatutest:

(a)       liidus või kolmandas riigis asutatud

(i)       krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

(ii)      investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

(iii)     kindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 1 tähenduses;

(iv)      finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 19 tähenduses;

(v)       segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

(b)       üksus, mis teostab üht või mitut direktiivi 2004/39/EÜ I lisas või direktiivi 2006/48/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

(c)       üksus, mis toimib vahendajana punktides a ja b viidatud üksuste toodete turustamisel.

Seoses esimese lõigu punktiga a ei ole kvalifitseeruv riskikapitalifond asutatud kolmandas riigis, mis reklaamib end offshore-finantskeskusena või kus maksud puuduvad või kehtivad nominaalmaksumäärad, puudub tulemuslik teabevahetus välismaiste maksuametitega, õigus- või haldusnormid ei ole piisavalt läbipaistvad või ei nõuta märkimisväärset kohalolekut.

Seoses esimese lõigu punktiga i saab riskikapitalifond ise riskikapitalifondi valitsejana tegevusloa, kui riskikapitalifondi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ning kui selle juhtorgan otsustab välist valitsejat mitte nimetada.

II PEATÜKKNIMETUSE „EUROOPA RISKIKAPITALIFOND” KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Riskikapitalifondi valitsejatel, kes täidavad käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel Euroopa Liidus nimetust „Euroopa riskikapitalifond”.

Artikkel 5

1.        Riskikapitalifondi valitseja tagab, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata keskmiselt

(a)       rohkem kui 45 % kahe aasta jooksul pärast esimest käesoleva määruse kohaselt tehtud investeeringut ja

(b)       hiljem rohkem kui 30 %

fondi sissenõutud märgitud kapitalist pärast kõigi asjaomaste kulude mahaarvamist muude kui kvalifitseeruvate investeeringute tarvis; selle piirmäära arvutamisel ei võeta arvesse lühiajalisi sularaha ja raha ekvivalendi hoiuseid.

2.        Riskikapitalifondi valitseja võib laenata, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on hõlmatud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle selle kohustuste.

▌

Artikkel 6

1.        Riskikapitalifondi valitsejad turustavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutseliste klientidena käsitleda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, juhul kui:

(a)       need muud investorid võtavad kohustuse investeerida vähemalt 50 000 eurot;

(a a)    need muud investorid esitavad riskikapitalifondi valitsejale hinnangu, mille on koostanud krediidiasutus, direktiiviga 2004/39/EÜ hõlmatud finantssektori muu spetsialist või fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ tähenduses ning mis kinnitab nende eksperditeadmisi, kogemust ja teadmisi riskikapitali investeerimise adekvaatses hindamises.

1 a.     Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida teevad riskikapitalifondi valitseja juhid, direktorid või töötajad kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

Artikkel 7

Riskikapitalifondi valitsejad peavad enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega seoses:

(a)       tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega;

(b)       kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

(c)       teostama äritegevust enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, enda hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides; kohtlema investoreid võrdselt;

(d)       täitma hoolsuskohustust, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;

(e)       omama piisavaid teadmisi ja arusaamist kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad.

Artikkel 8

1. Riskikapitalifondi valitsejad teevad kindlaks huvide konfliktid ja väldivad neid (ning juhul kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende hallatavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide õiglane kohtlemine.

2. Riskikapitalifondi valitseja teeb kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida:

(a) riskikapitalifondide valitsejate, isikute, kes tegelikult juhivad riskikapitalifondi valitseja äritegevust, töötajate või isikute, kes otse või kaudselt kontrollivad riskikapitalifondi valitsejat või keda kontrollib riskikapitalifondi valitseja, ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi, keda haldavad riskikapitalifondi valitsejad, või nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite vahel;

(b)  kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite ning muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi, mida haldab sama riskikapitalifondi valitseja, või selle muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel.

3. Riskikapitalifondi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

4. Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konfliktid juhul, kui riskikapitalifondi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine. Riskikapitalifondi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

(a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konfliktide liigid;

(b)  meetmed, mida riskikapitalifondide valitsejad peaksid võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusmenetlustega, et tuvastada, ennetada, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konfliktid.

Artikkel 9

Riskikapitalifondide valitsejatel peab alati olema piisavaid omavahendeid ning nad peavad alati kasutama asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja inimressursse kvalifitseeruvate riskikapitalifondide korrektseks valitsemiseks.

Pädev asutus kontrollib esimese lõigu nõuete täitmist.

Artikkel 10

Varade väärtuse hindamise eeskirjad tuleb sätestada iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi põhikirjas.

Artikkel 10 a

1.        Riskikapitalifondi valitseja tagab, et iga tema valitsetava Euroopa riskikapitalifondi kohta määratakse üks depositoorium vastavalt käesolevale artiklile.

2.        Depositoorium on asutus, millele kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet. See kuulub nende asutuste kategooriatesse, mille liikmesriigid määravad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõike 3 kohaselt kindlaks kui asutused, millel on õigus tegutseda depositooriumina.

3.        Depositoorium vastutab kvalifitseeruva Euroopa riskikapitalifondi varade omandiõiguse kontrollimise ja varade kohta registri pidamise eest.

4.        Depositoorium kannab vastutust Euroopa riskikapitalifondi ja selle investorite ees kõigi neile tekitatud kahjude eest, mis tulenevad hooletusest või tahtlikust tegematajätmisest.

Artikkel 11

1.        Riskikapitalifondi valitseja teeb päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks aastaaruande iga hallatava kvalifitseeruva riskikapitalifondi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi portfelli struktuuri ja viimase aasta tegevust. See sisaldab kvalifitseeruva riskikapitalifondi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet. See kinnitab, et raha ja varasid hoitakse fondi nimel ning et riskikapitalifondi valitseja on loonud asjakohase registri ja peab seda ning rakendab kontrollimeetmeid seoses mis tahes volituste kasutamisega ja kontrolliga kvalifitseeruva riskikapitalifondi raha ja varade ning selle investorite üle. Aruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Riskikapitalifondi valitseja esitab aruande investoritele nende taotlusel. Riskikapitalifondi valitsejad ja investorid võivad kokku leppida teabe täiendavas üksteisele avalikustamises.

2.        Juhul kui riskikapitalifondi valitsejal on kohustus avalikustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele[11], võidakse lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 12

1.        Riskikapitalifondide valitsejad teavitavad oma investoreid enne investeerimisotsust selgel ja arusaadaval viisil järgmistest asjaoludest:

(a)       riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on lepinguline suhe riskikapitalifondi valitsejaga seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide haldamisega, ning nende ülesannete kirjeldus;

(b)       kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liikide ja mittekvalifitseeruvate investeeringute kirjeldus, mida kvalifitseeruv riskikapitalifond võib teha, tehnikad, mida see võib kasutada, ning kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;

(c)       kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

(d)       kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise menetluse ja varade väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate varade väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

(e)       riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus ning riskikapitalifondi kasumi avalikustamine;

(f)        kõigi selliste tasude, maksete ja kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa, mida investorid otseselt või kaudselt kannavad;

(g)       olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad tulemused;

(h)       selliste menetluste kirjeldus, mille abil kvalifitseeruv riskikapitalifond võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat.

Punkti b kohaldatakse vajalike muudatustega kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes, mis investeerivad teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

2.        Kui kvalifitseeruval riskikapitalifondil on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta[12] või kvalifitseeruvat riskikapitalifondi hõlmavale siseriiklikule õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada kas eraldi või prospekti osana.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 13

1.        Riskikapitalifondide valitsejad, kes kavatsevad turustada oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

(a)       kvalifitseeruvate riskikapitalifondide äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

(b)       kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

(c)       teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

(d)       nimekiri liikmesriikidest, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada.

2.        Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib riskikapitalifondi valitseja üksnes juhul, kui

(a)       kogu lõikes 1 nõutav teave on esitatud ning

(b)       lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord on sobilik II peatüki nõuete täitmiseks.

3.        Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldab riskikapitalifondide valitsejatel turustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” all kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 14

Riskikapitalifondi valitseja teavitab selle päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kus riskikapitalifondi valitseja kavatseb turustada:

(a)       uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;

(b)       olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 13 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 15

1.        Vahetult pärast riskikapitalifondi valitseja registreerimist teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus riskikapitalifondi valitseja registreerimisest neid liikmesriike, kes on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.        Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 13 registreeritud riskikapitalifondi valitsejale nõudeid ega haldusmenetlusi seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne tegevusega alustamist turustamise heakskiitmist.

3.        Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks teavitamise vorm.

4.        Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [sisestada kuupäev].

5.        Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 16

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidus registreeritud Euroopa riskikapitalifondid ja kõik riskikapitalifondide valitsejad ning nende tegutsemisriigid.

Artikkel 17

1.        Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

1 a.     Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, teatab ta sellest kohe päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriik võtab asjakohased meetmed.

1 b.     Kui päritoluliikmesriigi võetud meetmetest hoolimata ei järgi riskikapitalifondi valitseja käesolevat määrust või kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed.

1 c.      Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse vahel on erimeelsusi seoses vastuvõtva turu investoritele suunatud Euroopa riskikapitalifondi adekvaatsusega, võib üks või mõlemad asjaomased pädevad asutused esitada asja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Artikkel 18

Pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

(a)       nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

(b)       nõuda riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamatut esitamist;

(c)       nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;

(d)       teostada kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

(e)       anda korraldus, millega tagatakse, et riskikapitalifondi valitseja täidab käesoleva määruse nõudeid ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

Artikkel 19

1.        Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.        Liikmesriigid teavitavad hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 20

1.        Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab kõik lõikes 2 osutatud asjakohased meetmed, kui riskikapitalifondi valitseja:

(a)       ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

(b)       ei turusta kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid aktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

(c)       ei registreeri end oma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures, rikkudes artikli 13 nõudeid.

2.        Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmised meetmed:

(a)       keelab nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” kasutamise riskikapitalifondi valitseja ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakute või aktsiate turustamiseks;

(b)       kõrvaldab riskikapitalifondi valitseja registrist.

3.        Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 13 lõike 1 punkti d kohaselt loetletud vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis b.

4.        Õigus turustada Euroopa Liidus ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „Euroopa riskikapitalifond” all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktides a või b.

Artikkel 21

1.        Pädevad asutused ▌ teevad käesoleva määruse kohaldamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.        Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt. Eelkõige vahetavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused kogu teavet ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

Artikkel 22

1.        Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste volitatud audiitoritel ning ekspertidel on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus riskikapitalifondi valitsejaid ja kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde eraldi identifitseerida pole võimalik.

2.        Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad riskikapitalifondi valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

3.        Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 2, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlusteks.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

1.        Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.        Artikli ▌ 8 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates …[13]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.        Euroopa Parlament või nõukogu võib ▌ artikli 8 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.        Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.        Artikli ▌ 8 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 23 a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab …[14] oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

Artikkel 24

1.        Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 22. juuliks 2017. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

(a)       mil määral on riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides kas siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „Euroopa riskikapitalifond”;

(b)       käesoleva määruse reguleerimisala, sealhulgas võimalus laiendada Euroopa riskikapitalifondide turustamist jaeinvestoritele;

(b a)    artikli 12 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

(b b)    liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud karistuste tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;

(b c)    Euroopa riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

(b d)    käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/… (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020) I lisa II osas käsitletud juhtpositsioonile tööstuses ja III osas käsitletud ühiskonnaprobleemidele.

Läbivaatamine hõlmab ka uuringut muude liidu finantseeskirjade ja VKEdele mõeldud liidu rahastamisvahendite võimaliku negatiivse või positiivse mõju kohta käesoleva määruse eeskirjade toimimisele.

2.        Komisjon esitab pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 25

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud ▌ artikli 8 lõige 5, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

[koht], …[kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                    eesistuja

• [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [2] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [3]               ELT C,..., lk...
• [4]               ELT C,..., lk...
• [5]               ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
• [6]               ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
• [7]               ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
• [8]               ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
• [9]              EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [10]               EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [11]             ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
• [12]             ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
• [13]             Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumine.
• [14]             Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (27.4.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa riskikapitali fondide kohta
(COM(2011)0860 – C7‑0490/2011 – 2011/0417(COD))

Arvamuse koostaja: Dimitar Stoyanov

LÜHISELGITUS

Määruse ettepanek näeb ette õigusraamistiku kehtestamise, mida aluseks võttes on võimalik eri investeerimisfondidele anda Euroopa riskikapitalifondi staatus ning riskikapitalialane tegevusluba. Eesmärk on luua Euroopa riskikapitali investeerimise sektor väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

Ettepanekus sätestatakse sellised kriteeriumid nõudmise korral makstavate hoiuste kohta, mida fond peab eespool nimetatud staatuse ja tegevusloa saamiseks täitma. Samuti sätestatakse selles nõuded, mida riskikapitalifondide juhid peavad järgima, ning piirangud investeeringutele, mida saab fondi varasid kasutades teha.

Tuleb märkida, et juba on jõustunud kaks investeerimisfonde käsitlevat direktiivi: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ. Need sisaldavad eeskirju investeerimisfondide ja nende juhtimise kohta ning nende fondide investorite suhtes kohaldatavaid eeskirju. Käesoleva arvamuse eesmärk on tagada, et kõnealuse määruse ettepanek oleks juba kehtivate seadusandlike aktidega kooskõlas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja on äritegevuse algetapis ning omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid nendele ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti, toetavad innovatiivseid ettevõtjaid, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidus.	(1) Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja on äritegevuse algetapis ning omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid nendele ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtete asutamist ja arengut, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) „kvalifitseeruv riskikapitalifond” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes investeerib vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse investeeringutesse;	(a) „kvalifitseeruv riskikapitalifond” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes investeerib vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse investeeringutesse, olenemata sellest, kas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on avatud või kinnine;
Selgitus
Täpsustatakse teksti, et kaotada õiguslik lünk, mis viiks teksti subjektiivse tõlgendamiseni.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa riskikapitalifondid
Viited	COM(2011)0860 – C7-0490/2011 – 2011/0417(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 17.1.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Dimitar Stoyanov 25.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	26.3.2012
Vastuvõtmise kuupäev	26.4.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Karin Kadenbach

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa riskikapitalifondid
Viited	COM(2011)0860 – C7-0490/2011 – 2011/0417(COD)
EP-le esitamise kuupäev	7.12.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.1.2012	IMCO 17.1.2012	JURI 17.1.2012
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ITRE 24.1.2012	IMCO 29.2.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Philippe Lamberts 25.10.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2012	26.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	31.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Elena Băsescu, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sophie Auconie, Thijs Berman, Philippe De Backer, Vicky Ford, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson, Mario Mauro
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Margrete Auken
Esitamise kuupäev	6.6.2012