RAPORT Soovitused komisjonile põhilistele pangateenustele juurdepääsu kohta
8.6.2012 - (2012/2055(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jürgen Klute
(Algatus – kodukorra artikkel 42)
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
soovitustega komisjonile põhilistele pangateenustele juurdepääsu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,
– võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Komisjoni 2011. aasta tööprogramm” (COM(2010)0623) ja eelkõige viidet põhiliste pangateenuste kättesaadavust käsitlevatele kavandatavatele õigusaktidele,
– võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks” (COM(2011)0206),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul[1] ja eelkõige ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomist,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta[2],
– võttes arvesse komisjoni 2009. aastal peetud konsultatsioone finantsalase kaasamise ja põhilisele pangakontole juurdepääsu tagamise teemal ning 2010. aastal peetud konsultatsioone põhimaksekontole juurdepääsu teemal,
– võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2011. aasta soovitust 2011/442/EL juurdepääsu kohta põhimaksekontole[3] ja sellega seotud mõjuhinnangut (SEC(2011)0906),
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, milles käsitletakse kodanike ja ettevõtete arvamusi ja muresid seoses ühtse turuga („Single Market through the lens of people. A snapshot of citizens’ and businesses’ views and concerns”) (SEC(2011)1003) ja eelkõige selles väljendatud 7. muret, mis puudutab raskusi, mida kodanikud kogevad pangakonto avamisel liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7‑0197/2012),
A. arvestades, et siseturu tõrgeteta toimimine ja tänapäevase sotsiaalse turumajanduse edendamine sõltub muu hulgas kõigile inimestele taskukohaste ja kergesti ligipääsetavate põhiliste makseteenuste kättesaadavuse tagamisest ja sotsiaalselt vastutustundlikust pangandussektorist;
B. arvestades, et juurdepääs põhilistele makseteenustele on üks tingimusi, mis peab olema täidetud, et tarbijad saaksid kasu siseturust, eelkõige liikumisvabadusest ja rahaülekannetest ning osta kaupu ja teenuseid mõistliku tehingukulu juures; arvestades, et põhilised makseteenused on hädavajalikud selleks, et tarbijad saaksid osaleda e-kaubanduses; arvestades, et maksekonto puudumisest tingitud alternatiivkulu on igal aastal tarbija kohta hinnanguliselt 185–365 eurot; arvestades, et juurdepääs põhilistele makseteenustele on järjest rohkem vajalik sotsiaalseks kaasatuseks, st töökoha saamiseks, elukoha leidmiseks ja tervishoiuteenuste kasutamiseks;
COMP AH not translated (Ex AMs 12+13(Or: EN) of FdR K:\econ\am\897\897689EN.doc){AM\EN\897689}
C. arvestades, et komisjoni hinnangul on praegu 7% liidu täisealisest rahvastikust, s.t umbes 30 miljonit inimest, ilma pangakontota ja neist hinnanguliselt 6,4 miljonit inimest on kõrvale jäetud või ei ole söandanud pangakontot taotleda; arvestades, et majanduslik tõrjutus ons liikmesriigiti erinev; arvestades, et teatavates liikmesriikides on pangakontod väga vähesel inimestel, kusjuures madalaim määr – umbes 50% täisealisest rahvastikust – on Rumeenias ja Bulgaarias;
D. arvestades, et igal tarbijal on õigus maksekontot ja põhimaksekontot mitte omada; arvestades, et seetõttu ei tohiks tarbijad kohustada maksekontot ega põhimaksekontot omama; toonitab aga sellega seoses, et majandusliku kaasatuse seisukohast on väga oluline tarbijaid finantsküsimustes harida;
E. arvestades, et pangad võivad mitte lubada avada pangakontot isikul, kes ei ole selle liikmesriigi resident, kus pank on registreeritud; arvestades, et mitteresidentide pangakonto avamisega seotud raskused takistavad siseturu tõrgeteta toimimist;
F. arvestades, et üldine majanduslik ja sotsiaalne areng soodustavad pangakontode suuremat kasutamist; arvestades, et maksekontot kasutava elanikkonna osakaalu erinevusi liikmesriigiti võib majandusarengu tasemega seletada 33% ulatuses, mis tähendab, et 67% sõltub muudest teguritest, näiteks õigusaktidest ja iseregulatsiooni korrast;
G. arvestades, et turuloogika järgi käituvad makseteenuse pakkujad keskenduvad pigem majanduslikult huvipakkuvatele tarbijatele ja seetõttu jäävad väiksemat majanduslikku huvi pakkuvad tarbijad teatavatel juhtudel samasugusest tootevalikust ilma; arvestades, et Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Sloveenia ja Ühendkuningriigi algatatud majandusharu tegevusjuhendid on muu hulgas avalikkuse surve tulemus, ning nõuab seadusandlikke algatusi; arvestades, et isereguleerimise vahendid on andnud positiivseid või nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, kuid need ei ole taganud põhilistele makseteenustele juurdepääsu kõigis liikmesriikides;
H. arvestades, et põhilistele pangateenustele juurdepääsu tagamiseks välja pakutud õigusaktidel põhinevad lahendused on andnud rahuldavaid tulemusi; seadusandlike algatuste elluviimise tulemusel kasutab näiteks makseteenuseid peaaegu 100% Soome ja Taani majapidamistest ning Belgias ja Prantsusmaal on pangateenuseid mittekasutavate kodanike arv oluliselt vähenenud;
I. arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole võtnud komisjoni soovituses (juurdepääsu kohta põhimaksekontole) nõutavaid meetmeid ja liiga paljudes liikmesriikides ei ole teenusepakkujatele endiselt kehtestatud ei seaduslikku ega vabatahtlikkusel põhinevat nõuet pakkuda põhilisi makseteenuseid;
J. arvestades, et selleks, et põhimaksekonto oleks tõhus, peab seda olema lihtne avada ja see peab võimaldama teatavaid põhiteenuseid, ning et vaja on võtta meetmeid tulemuslikuks järelevalveks ja konfliktide lahendamiseks, samuti sellistele kontodele juurdepääsu võimaldamiseks tarbijate jaoks, kellel ei ole alalist aadressi; arvestades, et rahapesuvastaseid ja terrorismi rahastamise vältimist käsitlevaid õigusakte tuleks kohaldada proportsionaalselt ning neid ei tohiks mingi juhul tuua ettekäändeks majanduslikult vähem huvipakkuvate tarbijate tõrjumiseks; arvestades, et komisjon peaks uurima, kas tarbijad peaksid mingi konkreetse liikmesriigiga seotud olema, et neil oleks põhimaksekontole õigus;
K. arvestades, et makseteenuste pakkujad peaksid tagama põhimaksekontole tasuta või mõistliku hinnaga juurdepääsu;
L. arvestades, et makseteenuse pakkujad peaksid arvelduskrediidi ja muude laenuteenuste pakkumisel pöörama erilist tähelepanu sellele, et kehvemas majanduslikus seisus olevad tarbijad liiga suuri laene ei võtaks; arvestades, et liikmesriigid peaksid hoolitsema selle eest, et võimalikud põhiliste makseteenustega seotud tasud ei takistaks majanduslikult vähem huvipakkuvatel tarbijatel põhiliste makseteenuste kasutamist;
M. arvestades, et osaliselt sotsiaal- ja majanduskriisi tagajärjel on ülelaenamine muutunud kogu liidus suurimaks uueks sotsiaalseks riskiks ning arestimisvastane kaitse, millega tuleks tegeleda eranditult ainult liikmesriikide tasandil, on seetõttu oluline aspekt;
N. arvestades, et vältida tuleks konkurentsimoonutusi ja arvesse tuleks võtta tarbijate vajadusi piirkondades, kus on vähe pankasid, ning seega peaks algatuse ulatus olema nii lai kui võimalik; arvestades, et selles valdkonnas tehtud ettepanekute edasiarendamisel ja hindamisel tuleks arvesse võtta makseteenuste turul pakutavaid uusi lahendusi, nagu ettemakstavad teenused ja mobiilpangandus;
O. arvestades, et kõigi ettepanekute puhul, mis põhiliste makseteenustele juurdepääsu kohta tehakse, on kõige olulisem tarbijatele arusaadava teabe andmine; arvestades, et seetõttu peaks komisjon innustama liikmesriike töötama välja sihipäraseid teavituskampaaniaid, milles käsitletakse pangateenuseid mittekasutavate, kõige kaitsetumate ja liikuvate tarbijate erilisi vajadusi ja probleeme; arvestades, et teenusepakkujad peaksid põhimaksekonto omanike nõuetekohaseks teenindamiseks tagama, et kõik nende asjaomased töötajad saaksid piisava koolituse; arvestades, et teenusepakkujad peaksid tagama ka selle, et tarbijaid ei kahjustaks võimalikud huvide konfliktid;
P. arvestades, et üliõpilastel, töötajatel ja teenusepakkujatel peab olema võimalik piiriüleselt liikuda ja liikuvusega kaasnevatest eelistest osa saada;
Q. arvestades, et mingis liikmesriigis maksekonto avamisel ei tohiks tarbijalt nõuda konto sulgemist mõnes teises liikmesriigis;
R. arvestades, et olemasolevad makseteenuse pakkuja nõuded põhimaksekonto avamiseks on piiravad ning võivad takistada liidus piiriülest liikuvust;
1. nõuab, et komisjon esitaks 2012. aasta septembriks üksikasjaliku ülevaate olukorrast kõigis liikmesriikides; palub komisjonil esitada lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi järgides 2013. aasta jaanuariks aluslepingu artikli 114 alusel direktiivi ettepaneku kõigile liidus seaduslikult elavatele tarbijatele põhilistele makseteenustele juurdepääsu tagamise kohta, v.a juhul, kui hinnangust nähtub, et sellist ettepanekut ei ole vaja;
2. kinnitab, et soovitused on kooskõlas põhiõigustega ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;
3. on seisukohal, et kavandatud ettepanekul puudub finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava direktiivi eesmärk peaks olema reguleerida järgmist.
Soovitus nr 1 (reguleerimisala kohta)
1. Mõiste „põhimaksekonto” tuleks määratleda kui kavandatud õigusakti sätete kohaselt pakutav maksekonto. Põhikonto iseloomuga maksekontosid, mis ei ole käesolevate sätetega täielikus kooskõlas, ei tohiks selle mõiste alla kuuluvaks lugeda.
2. Direktiiviga tuleks ette näha, et liikmesriigid peavad tagama juurdepääsu põhilistele makseteenustele ning kohustama selleks kõiki direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9 määratletud makseteenuse pakkujaid, kes pakuvad tavapärase ettevõtluse lahutamatu osana klientidele maksekontosid, pakkuma põhimaksekontosid.
3. Mis tahes õigusakti ettepanek peaks järgima subsidiaarsuse põhimõtet ning arvesse tuleks võtta kohustuslikku või vabatahtlikult järgitavat korda, mis on kehtestatud liikmesriikides, kus õigus maksekontot avada ja seda kasutada on juba edukalt tagatud.
4. Seega tuleks selleks, et sellistel makseteenuste pakkujatel, kes tarbijatele maksekonto teenuseid ei paku, liigset koormust ei tekiks, jätta põhimaksekonto pakkumise kohustusest välja
a) direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõike 1 punktides e ja f osutatud makseteenuse pakkujad;
b) makseasutused, kellel on luba osutada ainult üht või mitut direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktides 4–7 loetletud makseteenustest.
5. Liikmesriikidel peaks olema luba jätta põhimaksekonto pakkumise kohustusest välja ka muid makseteenuse pakkujaid. Kõik erandid peaksid põhinema objektiivsetel ja väga piiravatel kriteeriumidel ning neid tuleks kohaldada ainult selliste makseteenuse pakkujate suhtes, kelle tegevus on mittetulunduslik või kes ei paku üldisi makseteenuseid jaeklientidele. Ükski erand ei tohiks vähendada tarbijate juurdepääsuõigust ja erandite arv peab olema võimalikult väike, et negatiivne mõju konkurentsile oleks võimalikult väike.
Soovitus nr 2 (juurdepääsu ja tuvastamist käsitlevate nõuete kohta)
6. Vastuvõetava õigusaktiga tuleks tagada, et igal tarbijal, s.t mis tahes füüsilisel isikul, kes tegutseb muudel kui kaubanduslikel, ärilistel või ametialastel eesmärkidel, kes elab liidus seaduslikult ja kel vastavas liikmesriigis maksekontot veel ei ole, oleks õigus avada liikmesriigis tegutseva makseteenuse pakkuja juures põhimaksekonto ja seda kasutada. Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijatel on võimalik tavalise maksekonto sulgemiseks ja põhimaksekontole üleminekuks toimivaid mehhanisme kasutada. Põhimaksekonto avamisel tuleks nõuda isikut tõendavat dokumenti.
7. Vastuvõetava õigusaktiga tuleks tagada, et tarbijate jaoks ei oleks liigselt koormav tõendada seda, et neil veel ei ole maksekontot. Muu hulgas võib selleks nõuda tarbijalt kinnituse andmist.
8. Põhimaksekonto avamisel ei tohiks võtta arvesse selliseid kriteeriume nagu sissetulekute suurus või regulaarsus, töökoha olemasolu, varasemad laenuandmed, võlakoormus, võimalik pankrott või kontoomaniku eeldatav käive. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks mingil juhul sõltuda teiste toodete või teenuste, nt kindlustuse ostmisest või täiendavast kontost.
9. Ettepanekus tuleks sätestada, et põhimaksekonto avamisest võib keelduda või selleks antud loa tühistada liidu või liikmesriigi asjaomaste õigusaktide alusel ainult objektiivsetel põhjustel, mis ei ole seotud lõikes 8 nimetatud kriteeriumidega, vaid mis puudutavad näiteks järgmisi juhte:
a) rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevate õigusaktide mittetäitmine,
b) pettus, usalduse kuritarvitamine või dokumentide võltsimine,
c) põhimaksekontoga seotud nõuete tõsine ja pidev rikkumine.
10. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma mittediskrimineerivaid ja paindlikke meetmeid, millega aidata tarbijatel täita hoolsuskohustuse nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide järgimisel. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta eelkõige alalise aadressita tarbijate vajadusi.
11. Selle hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud klassifitseerida põhimaksekontosid madala riskiga toodetena vastavalt komisjoni direktiivi 2006/70/EÜ (millega rakendatakse direktiivi 2005/60/EÜ) artikli 3 lõikele 3. Vastavalt sellele võiks kohustada teenusepakkujaid kohaldama kliendi hoolsuskohustuse osas lihtsustatud nõudeid. Komisjon peaks püüdma veelgi täpsustada rahapesuvastaste ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide tõlgendamist, et tagada, et nende kohaldamine põhiliste pangateenuste valdkonnas oleks tasakaalus ja proportsionaalne. Mitte kellelegi ei tohiks keelata juurdepääsu põhimaksekontole ega jätta teda põhimaksekontost ilma nimetatud põhjustel, välja arvatud juhul, kui selleks on olemas veenvad ja objektiivsed põhjused. Selliseid eeskirju ei tohiks mingi juhul kasutada ettekäändena majanduslikult vähem huvipakkuvate tarbijate tõrjumiseks.
12. Vastuvõetav õigusakt peaks kohustama makseteenuse pakkujaid põhimaksekonto avamisest keeldumisel või selle sulgemisel läbipaistvalt tegutsema ning samas täitma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid ning kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevaid õigusnorme. Et tarbijal oleks võimalik makseteenuse pakkuja otsus vaidlustada, peaks makseteenuse pakkuja andma tarbijale põhimaksekonto avamisest keeldumise või sellise konto sulgemise põhjustest kirjalikult teada. Teenusepakkuja peaks samuti olema kohustatud teavitama tarbijat alternatiivsete vaidluste lahendamise süsteemidega võimalustest.
13. Vastuvõetava õigusaktiga tuleks nõuda, et kui teenusepakkuja kontrollib, kas tarbijal on õigus põhimaksekonto avada, siis tegutseb ta kiiresti ning annab tarbijale rohkem kui kaks nädalat kestvate viivituste põhjustest kirjalikult teada. Põhjused, mis kuuluvad teenusepakkuja vastutusalasse, näiteks suurenenud töökoormus, ei õigusta viivitust. Teenusepakkuja võib nõuda, et tarbija tuleks konto avamiseks lähimasse kontorisse füüsiliselt kohale. Kui aga füüsiline kohaletulek tekitaks tarbijatele liigset koormust, tuleks leida alternatiivsed lahendused.
Soovitus nr 3 (funktsioonide ja kulude kohta)
14. Õigusakt peaks võimaldama põhimaksekonto kasutajal sooritada kõiki põhilisi maksetehinguid, nt kasutada seda kontot sissetuleku või toetuste laekumiseks, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid nii füüsiliselt kui ka kaugteenusena, kasutades selleks üldkasutatavaid liikmesriigi süsteeme.
15. Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olemas õigus lubada makseteenuste pakkujatel anda arvelduskrediiti, millega katta ajutist konto puudujääki. Peale selle peaks pakkujatel olema õigus pakkuda põhimaksekonto omanikele vajaduse korral eraldi teenustena muid laenuteenuseid. Juurdepääsu põhimaksekontole ega selle kasutamist ei tohi ühelgi viisil piirata ega muuta selliste teenuste või toodete ostmisest sõltuvaks. Arvelduskrediidi ja muude laenuteenuste eest võetavad tasud peaksid olema läbipaistvad ning vähemalt sama väikesed kui teenusepakkuja tavalised hinnad.
16. Juurdepääs põhimaksekontole peaks olema kas tasuta või mõistliku hinnaga. Võimalik tasu peaks olema läbipaistev. Kõik liikmesriigid peaksid põhimaksekonto avamise ja kasutamisega seotud aastasele kulule ülempiiri kehtestama. Komisjon peaks analüüsima, kas põhimaksekonto avamise ja kasutamisega seotud aastasele kulule on võimalik kogu liidus kehtiv ülempiir kehtestada. Komisjon peaks uurima ka seda, kuidas kohandada liidu ülempiiri liikmesriikide oludega – näites üldise tarbijahinna taseme, sissetulekutaseme ja tavaliste pangakontodega seotud keskmiste tasudega. Makseteenuse pakkujad peaksid olema kohustatud tagama, et nende pakutavate toodete seas oleks põhimaksekonto alati – olenemata võrdlemise viisist – kõige taskukohasem konto põhimaksetehingute sooritamiseks.
17. Kõik trahvimaksed peaksid olema mõistlikud ning teenusepakkuja tavalise hinnapoliitikaga vähemalt samal tasemel. Trahvimakseid ei tohiks aastase tasude kogusumma hulka arvestada.
18. Teenusepakkujal peaks olema kohustus pakkuda ainult selliseid funktsioone, mis sisalduvad tema tavapakkumises. Seega peaks põhimaksekontoga kaasnema järgmised teenused:
A. Põhikonto haldamise teenused
a) maksekonto avamine ja sulgemine;
b) teenused, mis võimaldavad maksekontole paigutada sularaha ning vastu võtta laekumisi;
c) teenused, mis võimaldavad maksekontolt sularaha välja võtta;
d) kontoväljavõtted.
B. Standardsed makseteenused
a) selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv vahendite ülekandmine krediidikorraldustega, muu hulgas pankadevaheliste korraldustega;
b) selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv vahendite ülekandmine maksetehingutega maksekaardi abil, mis ei võimalda selliste maksetehingute tegemist, mis ületaksid maksekonto jooksevkonto;
c) selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv püsikorralduste täitmine, muu hulgas pankadevaheliste korraldustega;
d) selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, otsearvelduste täitmine, kaasa arvatud pankade vahel liikmesriikides, kus selle kasutamine on vajalik põhiliste tehingute tegemiseks.
Punktide A ega B kohaste tehingute arv ei peaks olema piiratud. Punktides A ja B osutatud teenuste kasutamiseks tuleks tarbijatele tagada diskrimineerimata juurdepääs teenusepakkuja poolt pakutavatele mitmesugustele teenustele, nagu käsitsi pangakontorite lettides tehtavatele tehingutele, pangaautomaadi, k.a tehnilise võimaluse korral teiste teenusepakkujate pangaautomaatide kaudu tehtavatele tehingutele ning interneti- ja telefonipangateenustele.
C. Lisateenused
Liikmesriigid võivad nõuda, et põhimaksekontoga kaasneksid ka muud teenused. Makseteenuse pakkujatel peaks olema ühtlasi lubatud omal algatusel laiendada funktsioonide ulatust, näiteks lisada hoiuste või rahvusvahelistele, ELi-välistele kontodele või nendelt kontodelt tehtavate ülekannete funktsioon.
Soovitus nr 4 (teabe kohta)
19. Liikmesriigid peaksid tarbijatele andma põhimaksekontode olemasolu kohta vajalikku ja arusaadavat teavet, milles käsitletakse pangateenuseid mittekasutavate, kõige kaitsetumate ja liikuvate tarbijate erilisi vajadusi ja probleeme. Komisjon ja liikmesriigid peaksid aitama tagada, et tarbijate ja sidusrühmade teadlikkus oleks suur. Teenusepakkujad peaksid kasutama eri kanaleid, näiteks oma veebisaite ja vajaduse korral tegema teabe tarbijatele nähtavaks oma kontorites.
20. Liikmesriigid peaksid innustama pankasid töötama välja kõige kaitsetumate klientide nõustamise korra, et aidata neil klientidel vastutustundlikke otsuseid teha ja oma raha hallata.
21. Põhimaksekonto omanike nõuetekohaseks teenindamiseks tuleks vastuvõetava õigusaktiga nõuda teenusepakkujatelt, et kõik asjaomased töötajad saaksid piisava koolituse ja et tarbijaid ei kahjustaks võimalikud huvide konfliktid.
22. Vastuvõetavast õigusaktist tulenevad teabenõuded ei tohiks piirata direktiivis 2007/64/EÜ sätestatud nõudeid tarbijate teavitamise kohta.
Soovitus nr 5 (järelevalve, konfliktide lahendamise ja kompensatsiooni kohta)
23. Vastuvõetava õigusaktiga tuleks panna liikmesriikidele kohustus nimetada pädevad ametiasutused, kes tagaksid õigusakti nõuete tõhusa täitmise ja korraldaksid selle üle järelevalvet. Nimetatud pädevad asutused peaksid olema makseteenuse pakkujatest sõltumatud.
24. Liikmesriikidel peaks olema kohustus täpsustada põhimõtted sanktsioonide määramiseks sellistele teenusepakkujatele, kelle tegevus ei ole kooskõlas põhipangakonto raamistikuga, sh nendele, kes rikuvad lõikes 25 kirjeldatud statistikanõudeid.
25. Liikmesriike tuleks kohustada tagama, et teenusepakkujad annaksid pädevatele riiklikele ametiasutustele avatud ja suletud põhimaksekontode ning põhimaksekonto avamise taotluste tagasilükkamise ja tagasilükkamise põhjuste kohta korrapäraselt usaldusväärset teavet. Samuti peaksid teenusepakkujad tegema pädevatele riiklikele ametiasutustele kättesaadavaks teabe põhimaksekontodega seotud kulude kohta.
26. Liikmesriigid annavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele lõikes 25 kirjeldatud koondteavet. See teave tuleks avaldada kokkuvõtlikul kujul ja mõistetavas vormis.
27. Liikmesriigid peaksid tagama asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlemise korra, mis võimaldaks teenusepakkujate ja tarbijate vahelisi, vastuvõetavas õigusaktis sätestatud põhimõtete kohaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi lahendada kohtuväliselt, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid ametiasutusi. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organid peaksid olema sõltumatud, kergesti kättesaadavad ja nende teenused peaksid olema tasuta. Erapooletuse tagamiseks tuleks tagada teenusepakkujate, tarbijate ja muude kasutajate võrdne esindatus. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik põhimaksekonto teenuse pakkujad oleksid seotud ühe või mitme sellise organiga, kes tegelevad eelnimetatud kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlemisega.
28. Liikmesriikidel peaks olema kohustus tagada, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad aktiivselt koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel. Kui vaidlusega on seotud mitmes liikmesriigis asuvad osapooled, tuleks tarbijate kaebuste lahendamiseks kasutada FIN NETi.
Soovitus nr 6 (rakendamise ja läbivaatamise kohta)
29. Liikmesriigid peaksid hakkama vastuvõetavat õigusakti kohaldama 12 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
30. Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega kolme aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi jõustumist ning seejärel kord iga viie aasta tagant avaldama õigusakti kohaldamise kohta aruande. Aruandes tuleks hinnata:
a) kas liikmesriigid on õigusakti täielikult rakendanud;
b) edusamme kõikide liidu tarbijate juurdepääsu tagamisel põhilistele makseteenustele, kaasa arvatud direktiivi sätete otsest ja kaudset mõju majandusliku tõrjutuse kaotamisele;
c) direktiivi sihtrühmaks olevate tarbijate teadlikkust põhimaksekontode kättesaadavusest ja omadustest ning nende kontodega seotud tarbijaõigustest, samuti avalikkuse usaldust nende vastu;
d) põhimaksekontode pakkumisega seotud tasusid ja seda ka tarbijahindade tasemega seoses;
e) häid tavasid ja konkreetseid soovitusi liikmesriikidele, kelle tarbijatest on paljud makseteenuste pakkumisest välja jäetud või kus selliste tarbijate hulk püsib sama;
f) mõju kogu liidu jaepanganduse siseturu ühtlustamisele ja väljakujundamisele ning põhimaksekontode pakkujate vahelise konkurentsi moonutusi;
Vajaduse korral tuleks aruandele lisada ettepanek kõnealuse õigusakti muutmiseks ja soovitused selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid õigusakti paremini rakendada. Aruanne tuleks edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
31. Komisjon peaks täiendama põhimaksekontosid käsitlevat direktiivi muude algatustega, mille eesmärk on jaepangandusteenuseid veelgi rohkem ühtlustada ning vältida majanduslikku tõrjutust. Selline pakett peaks eelkõige:
a) tõhustama makse- ja pangateenuste alast konkurentsi:
i) tagamaks, et pangakontodega seotud hinnad ja teenustasud oleksid läbipaistvad ja omavahel võrreldavad, et tarbijal oleks võimalik võrrelda eri pankade hinnakirja ja leida soodsamaid pakkumisi;
ii) kõrvaldamaks kõik pangakontode vahetamise tehnilised ja halduslikud takistused, et tarbija saaks kergesti oma pangakonto ühest pangast teise üle viia;
b) soodustama seda, et müüjad aktsepteeriksid rohkem erinevaid makseviise, mistõttu tarbijad saaksid rohkem kasutada e-pangandust; seda silmas pidades peaksid kõik müüjad pakkuma võimalust tasuda põhimaksekaardiga, nõudmata selle eest täiendavat lisamaksu;
c) jätkama rahapesuvastaste ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade tõlgendamist, et neid ei saaks kasutada ettekäändena majanduslikult vähem huvipakkuvate tarbijate tõrjumiseks;
d) parandama − muu hulgas koolis − finantsalaste teadmiste edasiandmist, võitlema ülelaenamise vastu, mis on kogu liidus kõige suurem uus sotsiaalne oht ning parandama liidus juurdepääsu õiglase hinnaga laenudele, sh mikrokrediidile.
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (9.5.2012)
majandus- ja rahanduskomisjonile
Põhilistele pangateenustele juurdepääs
(2012/2055(INI))
Arvamuse koostaja: Evelyne Gebhardt (*)
(Algatus – kodukorra artikkel 42)
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50
ETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil
I. kui vastutaval komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepaneku lisasse järgmised soovitused:
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,
– võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),
– võttes arvesse professor Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet komisjonile „Ühtse turu uus strateegia”,
– võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele[1],
– võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta Euroopa kodanikele[2],
– võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta[3],
– võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni uue tarbijapoliitika strateegia kohta[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta[5],
– võttes arvesse 27. oktoobril 2010. aastal avaldatud komisjoni 2011. aasta tööprogrammi (COM(2010)0623),
– võttes arvesse15. novembril 2011. aastal avaldatud komisjoni 2012. aasta tööprogrammi (COM(2011)0777),
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (COM(2011)0793),
– võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2011. aasta soovitust juurdepääsu kohta põhimaksekontole[6],
– võttes arvesse mõjuhinnangut, mis käsitleb komisjoni 18. juuli 2011. aasta soovitust juurdepääsu kohta põhimaksekontole (SEC(2011)0906, SEC(2011)0907),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul[7],
– võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (COM(2010)0775),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet[8],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta[9],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[10],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellimusel koostatud 15. novembri 2011. aasta uuringut „Põhilised pangateenused”,
– võttes arvesse petitsiooni 0963/2011, mille esitas 17. veebruaril 2012. aastal Eesti kodanik Triin Saag raskuste kohta pangakonto sulgemisel ELis,
A. arvestades, et tarbijatele peaks kogu liidus olema tagatud makseteenustele juurdepääsu õigus ning nad peaksid kõigist siseturu eelistest osa saama;
B. arvestades, et selline õigus peaks olema kõigil liidus seaduslikult elavatel inimestel, ning arvestades, et isikute vaba liikumine on äärmiselt oluline;
C. arvestades, et see õigus peaks olema ka neil, kes vajavad pangakontot rohkem kui ühes liikmesriigis, sest nad on seotud mitme liikmesriigiga;
D. arvestades, et põhimaksekontole juurdepääsu õigus ei tohi sõltuda muude pangateenuste ja -toodete ostmisest;
E. arvestades, et piirava loomuga valikukriteeriumid, mida makseteenuste pakkujad maksekonto avamist taotlevate isikute suhtes kohaldavad, ületavad seadusega ettenähtud nõudeid ning piiravad ELi elanike õigust liidus vabalt liikuda;
F. arvestades, et arvesse tuleks võtta liidus levinud eri pangandustavasid;
G. arvestades, et oma 2011. aasta tööprogrammis teatas komisjon, et ta kavatseb teha ettepaneku pangakontole juurdepääsu käsitleva seadusandliku vahendi kohta, kuid avaldas selle asemel 18. juulil 2011. aastal üksnes soovituse põhimaksekontole juurdepääsu kohta; arvestades, et vaatamata sellele soovitusele puuduvad 15 liikmesriigis endiselt kohustuslikud või vabatahtlikud sätted, millega kohustada pankasid põhilisi pangateenuseid osutama;
H. arvestades, et pankade poolne vabatahtliku kohustuse võtmine ei ole seni suutnud tõhusalt kõigile põhimaksekontole juurdepääsu tagada; arvestades, et vaid seadusandlik vahend saab kodanikele õiguskindluse anda;
I. arvestades, et põhimaksekontode kasutajate hulga suurenemisel peab turg hakkama krediitkaartide kõrval üldjuhul ka põhimaksekonto kaarte aktsepteerima;
J. arvestades, et kui maksekontole puudub juurdepääs, siis ei ole tarbijatel võimalik peamiste finantsteenuste turul osaleda ega vajalikke kaupu soetada ega teenuseid tarbida, ning arvestades, et see raskendab või isegi takistab sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust;
K. arvestades, et sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tuleks põhimaksekontole juurdepääsu põhimõtted kehtestada ning neid tuleks järjepidevalt kohaldada kogu liidus;
L. arvestades, et madala sissetuleku, pangakonto puudumise ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse vahel on vaieldamatult tugev seos;
M. arvestades, et ELi elanikud, kes soovivad olla liidus vabalt liikumise õigust kasutada, puutuvad sageli kokku suurte takistustega;
N. arvestades, et ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) väljakujundamise praeguses etapis soovitakse tagada, et kõigi riigisiseste ja rahvusvaheliste tehingute tegemiseks piisaks ühest pangakontost, kuid see protsess ei ole veel lõpetatud; arvestades, et seetõttu tuleb teenustes ja teenustega seotud kuludes tagada läbipaistvus ning võtta muid meetmeid, millega muuta SEPA kõigis liikmesriikides tõhusamaks;
O. arvestades, et pangakontota tarbijad on sunnitud kasutama sularaha, mis lisaks sellele, et see vähendab maksevõimaluste valikut ja jätab tarbijad e-kaubandusest kõrvale, on ka kulukam;
P. arvestades, et pangakonto puudumine elukohariigis vähendab oluliselt võimalusi leida täistööajaga töökoht, üürida elukoht, maksta makse ja saada palka; arvestades, et pangakonto avamisest keeldumine või vähem soodsate tingimuste pakkumine inimese elukoha ning sotsiaalse ja majandusliku olukorra alusel on diskrimineeriv;
Q. arvestades, et see oleks kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, kui 30 miljonile üle 18 aasta vanusele inimesele, kellel ühe Euroopa Parlamendi tellitud uuringu kohaselt puudub pangakonto, saaks anda juurdepääsu põhimaksekontole; arvestades, et sellega tugevdataks siseturgu ja tarbijate õigusi;
II. lisada oma resolutsiooni ettepaneku lisasse järgmised soovitused:
Soovitus nr 1 (määratluste kohta)
Vastavalt direktiivile 2011/83/EL on tarbija füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase ega kutsetegevusega. Komisjon peaks tagama, et „tarbija” määratlus hõlmaks kõiki liikuvaid liidu elanikke, kel on seetõttu õigus juurdepääsule põhimaksekontole.
Põhimaksekonto tuleks määratleda kui pangakonto, mis võimaldab tarbijal teha kontol olevate vahendite ulatuses kõiki tavapäraseid maksetehinguid.
Õigus omada juurdepääsu põhimaksekontole peaks kehtima kõigile tarbijatele, v.a juhul, kui kaalukad mittediskrimineerivad põhjused räägivad selle vastu. See ei tähenda kohustust põhimaksekontot omada.
Soovitus nr 2 (põhimaksekontole juurdepääsu kohta)
Liikmesriigid peaksid hoolitsema selle eest, et igal liidus seaduslikult elaval tarbijal on õigus vastava liikmesriigi territooriumil põhimaksekonto avada ja seda kasutada. Seejuures ei tohiks olla vahet, kas tarbijal on mõnes teises liikmesriigis pangakonto, millega ta saab vastava liikmesriigi territooriumil soovituses nr 3 nimetatud teenuseid kasutada, või mitte. Selle õiguse omamine ei sõltu tarbija majanduslikust olukorrast.
Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik pangad, kes tegelevad eraklientidega, oleksid kohustatud pakkuma põhimaksekontosid, et takistada diskrimineerimist ja ebaausat konkurentsi pankade vahel, v.a juhul, kui kuni mõnes liikmesriigis on võetud erimeetmeid.
Kuna pangakontole juurdepääsu piiramisel ja sellest keeldumisel on väga palju erinevaid põhjuseid, tuleb kõigis liikmesriikides leida kiiresti lahendus, kuidas oleks kõigil tarbijatel võimalik pangakonto omamise õigust reaalselt kasutada. Komisjon peab seetõttu viivitamatult esitama selle kohta seadusandliku ettepaneku, millega sätestatakse põhimaksekonto omamise õigus liidu õiguses.
Põhimaksekontole juurdepääsu kindlustamine liikmesriikides peaks erineva ülesehitusega finantsteenuse osutajate olemasolu tõttu jääma liikmesriikide ülesandeks.
Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul, kui makseteenuse pakkuja keeldub juurdepääsu võimaldamisest põhimaksekontole, annab ta sellest tarbijale viivitamatult kirjalikul teel arusaadavas sõnastuses ja tasuta teada, toob välja kõnealuse keeldumise põhjused ning viitab kehtivatele õiguskaitsevahenditele. Sellise teabe saamise õigust võidakse piirata õigusaktidega, kui selline piirang on hädavajalik ja asjakohane meede avaliku julgeoleku või avaliku korra tagamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijad saavad keeldumise kohta kaebuse esitada.
Soovitus 3 (rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna õigusaktide kohta)
Põhimaksekontole juurdepääsu õigus tuleks liikmesriikides tagada vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ.
Nõutav õigusakt ei puuduta makseteenuse pakkujate kohustusi, mis tulenevad asjaomastest liidu või liikmesriikide õigusaktidest rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta.
Soovitus nr 4 (põhimaksekonto tunnuste kohta)
Põhimaksekontoga seoses tuleks ilma diskrimineerimata tagada kõik toimingud, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks, kontoväljavõtete koostamiseks, teenused, mis võimaldavad sularaha sissemakset maksekontole ja ülekannete laekumist, ning teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ning otsearvelduskorralduse, kreeditkorralduse ja maksetehingu tegemine füüsiliste vahendite ja kaugsidekanalite, sh interneti kaudu. Tehingute arv ei tohiks olla piiratud. Põhimaksekontole juurdepääs ei tohiks sõltuda lisateenuste − nt kindlustus või lisanduva pangakonto avamine − ostmisest ja samuti mitterahalistest kaalutlustest, nagu eelnev üürilepingu sõlmimine.
Liikmesriigid peaksid tagama, et põhimaksekontot pakutakse tasuta või mõistliku tasu eest.
Täiendava maksevõimalusena tuleks lisaks põhimaksekontole kaaluda ja täiustada ettemaksuga maksekaarte või teisi sama eesmärki täitvaid maksevõimalusi, mis mõnes liikmesriigis on juba olemas.
Tänapäeval on paljud põhimaksekontod ainult internetipõhised, mistõttu on need ideaalsed e-kaubanduse jaoks, kuid samal ajal kättesaamatud neile, kellel puudub internetiühendus. Põhimaksekonto peaks olema tarbijasõbralik, lihtne ja turvaline. Peale selle peab kõnealuse konto haldamine olema võimalik nii interneti, mobiiltelefoni ja muude olemasolevate andmevahetusvahendite kaudu kui ka kohalikus pangakontoris.
Põhimaksekonto kasutamisel tuleb igati vältida diskrimineerimist.
Panga vahetamisel või pangakonto sulgemisel ei tohi tarbijale tekitada liigseid halduskulusid ega takistusi.
Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olemas õigus lubada väikelaene, millega katta ajutist konto puudujääki. Kõik tasud selliste väikelaenude eest peaksid olema mõistlikud ning teenusepakkuja tavalise hinnapoliitikaga vähemalt sama soodsal tasemel.
Peale selle peaks liikmesriikidel olema õigus pakkuda mõistlikes piirides arvelduskrediite.
Tarbija isikuandmeid, seal hulgas tema majanduslikku seisu puudutavaid andmeid tuleb nõuetekohaselt kaitsta ning neid ei tohi ilma tarbija nõusolekuta levitada. See kehtib iseäranis olukorras, kus tarbija taotlus pangakonto avamiseks on tagasi lükatud.
Liikmesriigid ja komisjon peaksid riigiasutuste kaudu ja koostöös tarbijaorganisatsioonidega või nõuandvate sotsiaalasutustega algatama põhimaksekontode olemust käsitlevaid teavituskampaaniaid, millega suurendada tarbijate teadmisi põhimaksekontole juurdepääsu õigusest.
ELi tasandil peaksid teavituskampaaniad eelkõige suurendama teadlikkust põhiliste pangateenuste kättesaadavuse ja piiriülese juurdepääsu õiguse kohta kogu liidus. Liikmesriigi tasandil peaks teavituskampaaniate abil püüdma anda vajalikku ja arusaadavat teavet põhimaksekonto iseärasuste, tingimuste ja nendega seotud praktiliste aspektide kohta ning käsitlema ka eriküsimusi. Liikmesriikide tasandil tuleks teavituskampaaniaid läbi viia vajaduse korral mitmes keeles.
Põhimaksekonto kasutamise eeliste väljatoomine ja tarbijatele finantsteadmiste andmine on suure tähtsusega, tugevdab tarbijate positsiooni ning kindlustab nende kaasamise ühtse turu tegevusse.
Makseteenuse pakkujad peaksid olema kohustatud andma tarbijatele kirjalikul teel kohustusliku teabe pakutava põhimaksekonto kohta ning selle kasutamisega seotud kulude ja tingimuste kohta. Lisaks tuleks tarbijaid teavitada, et lisateenuste kasutamine ei ole kohustuslik põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks. Teenuse kulud tuleb esitada selgelt ja võrreldavalt, ilma väikeses kirjas teksti ja varjatud kuludeta.
Makseteenuste tingimused ja makseteenuste alane teave peavad olema arusaadavad.
Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist peab võimaluse korral olema tasuta, olenemata pangast, kellele automaat kuulub.
Soovitus nr 5 (vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta)
Liikmesriigid peaksid tagama, et vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on olemas sobivad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, kasutades selleks võimaluse korral juba olemasolevaid asutusi.
Liikmesriigid peaksid tagama asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlemise korra, mis võimaldaks lahendada kohtuväliselt vaidlusi teenusepakkujate ja tarbijate suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud põhimõtete kohaseid õigusi ja kohustusi. Kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlemise kord, mis on kehtestatud kas liikmesriikide või piiriülesel tasandil, peab olema kohaldatava õigusega kooskõlas. Vajaduse korral võiks kaebuste lahendamiseks kasutada FIN NETi.
Liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad õigusaktide täitmise järelevalve eest kõnealuses valdkonnas, peavad töötama välja pangandusasutuste parimate tavade menetluse ja edendama seda oma territooriumil. Lisaks tuleb komisjoni teavitada arengust selles valdkonnas. Komisjoni algatused, nt Europe Direct või SOLVIT, samuti riigiasutused nagu finantsvaldkonna ombudsmanid ja tarbijaorganisatsioonid, kes saavad tarbijatelt kaebusi pangateenuste kättesaadavuse kohta, peaksid komisjoni teavitama oma leidudest ja järeldustest, kuna need kajastavad tavakodanike ja tarbijate probleeme.
Pädevad riiklikud asutused peavad uurima parimaid tavasid ja meetmeid, mida võtta juhul, kui pankade tegevus rikub tarbijate põhimaksekontole juurdepääsu õigust.
Soovitus nr 6 (rakendamise ja järelevalve kohta)
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kolm aastat pärast liidu õigusakti jõustumist õigusakti ülevõtmise ja rakendamise kohta põhjaliku aruande. Aruandes tuleb muu hulgas analüüsida, kas on vaja lisameetmeid, ning esitada vajaduse korral ettepanekud liidu õigusakti kohandamise või muutmise kohta.
Liikmesriigid peaksid tagama, et makseteenuste pakkujad esitavad liikmesriikide ametiasutustele korrapäraselt usaldusväärset teavet selle kohta, mitu põhimaksekontot on avatud, kui palju taotlusi konto avamiseks on tagasi lükatud, mis on selliste keeldumiste põhjused, kas kontosid on suletud ning kui suured on nende kontodega seotud kulud.
Komisjon kontrollib saadud andmeid ning teeb järeldusi kõnealuse õigusakti tõhususe kohta nii pangakontota inimesi kui ka liikuvaid töötajaid silmas pidades. Vajaduse korral töötab komisjon välja vastavad ettepanekud kõnealuse valdkonna liidu õigusaktide edasiarendamiseks.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 0 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Cornelis de Jong, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Mikael Gustafsson, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Franz Obermayr, Sirpa Pietikäinen, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Raffaele Baldassarre, Marielle Gallo, Anna Hedh, Emma McClarkin, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Olle Schmidt, Sabine Verheyen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Joseph Cuschieri |
||||
- [1] ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0145.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0319.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0491.
- [5] ELT L 304 22.11.2011, lk 64.
- [6] ELT L 190 21.7.2011, lk 87.
- [7] ELT L 319 5.12.2007, lk 1.
- [8] ELT L 267 10.10.2009, lk 7.
- [9] ELT L 309 25.11.2005, lk 15.
- [10] ELT L 281 23.11.1995, lk 31.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
31.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
37 2 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Elena Băsescu, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sophie Auconie, Thijs Berman, Philippe De Backer, Roberto Gualtieri, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson, Mario Mauro |
||||