Raport - A7-0202/2012Raport
A7-0202/2012
Euroopa parlament

RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

11.10.2012 - (COM(2011)0142 – C7‑0085/2011 – 2011/0062(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Antolín Sánchez Presedo
Arvamuse koostaja (*):
Kurt Lechner, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50


Menetlus : 2011/0062(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0202/2012
Esitatud tekstid :
A7-0202/2012
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

(COM(2011)0142 – C7‑0085/2011 – 2011/0062(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0142),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0085/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 18. augusti 2011. aasta arvamust,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0202/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Finantskriis näitas, et turuosaliste vastutustundetu käitumine võib raputada finantssüsteemi aluseid, põhjustades kõigi osaliste (eelkõige tarbijate puhul) vahel usaldamatust, ning viia ränkade sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Paljud tarbijad on kaotanud usalduse finantssektori vastu ning laenuvõtjatel on olnud järjest raskem täita oma kohustusi, mistõttu on maksevõimetusjuhtude ja vara sundmüükide arv suurenenud. Finantskriisi tulemusel ilmnenud probleemide lahendamiseks ning tõhusa ja konkurentsile avatud siseturu tagamiseks on komisjon pannud ette elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid käsitlevad meetmed, sealhulgas krediidivahenduse usaldusväärse raamistiku, et tagada edaspidiseks vastutustundlik ja usaldusväärne turg ning taastada tarbijate usaldus.

(3) Finantskriis näitas, et turuosaliste vastutustundetu käitumine võib raputada finantssüsteemi aluseid, põhjustades kõigi osaliste (eelkõige tarbijate puhul) vahel usaldamatust, ning viia ränkade sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Paljud tarbijad on kaotanud usalduse finantssektori vastu ning laenuvõtjatel on olnud järjest raskem täita oma kohustusi, mistõttu on maksevõimetusjuhtude ja vara sundmüükide arv suurenenud. Selle tulemusena on G20 tellinud finantsstabiilsuse nõukogult töö usaldusväärsete elamukinnisvaraga seotud laenuandmistavade põhimõtete koostamiseks. Ehkki mõned kriisi suurimatest probleemidest leidsid aset väljaspool liidu piire, on liidu tarbijate võlatase märkimisväärselt kõrge, ning suur osa sellest on koondunud elamukinnisvaraga seotud laenudesse. Seetõttu on asjakohane tagada, et liidu õigusraamistik selles valdkonnas oleks kindel, kooskõlas rahvusvaheliste põhimõtetega ja kasutaks ära kõiki võimalikke vahendeid, k.a laenusumma ja kinnisvara väärtuse, laenusumma ja sissetuleku, võla ja sissetuleku jt sarnaseid suhteid. See on oluline seoses jõupingutustega tõhusa ja konkurentsile avatud siseturu tagamiseks, mis kindlustaks finantsstabiilsuse, vastutustundliku turu ning tarbijate usalduse, kooskõlas kohustustega, mis komisjon võttis oma teatises „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks.”1

 

________________

 

1COM(2011)0206, 13.4.2011.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kindlaks on tehtud mitmed ELi hüpoteeklaenuturu probleemid, mis on seotud vastutustundetu laenamisega lepingueelses etapis, ning krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste vastutustundetu käitumise võimalik ulatus. Mõned probleemid on seotud välisvaluutas nomineeritud laenudega, mida tarbijad võtsid kõnealuses vääringus soodsama intressimäära kaalutlusel, kuid mõistmata sellega kaasnevat valuutariski. Kõnealuseid probleemid on tingitud turuhäiretest ja regulatiivsetest puudustest, samuti muudest teguritest nagu üldine majandusolukord ja puudulikud finantsteadmised. Muud probleemid on seotud asjaoluga, et elamukinnisvaraga seotud krediiti pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord on ebatõhus ja ebaühtlane või puudub üldse. Tuvastatud probleemidel võib olla märkimisväärne makromajanduslik järelmõju, need võivad tekitada tarbijale kahju, põhjustada piiriülese tegevuse puhul majanduslikke ja õiguslikke tõkkeid ning luua turuosalistele ebavõrdsed tingimused.

(4) Komisjon tegi kindlaks mitmed probleemid ELi hüpoteeklaenuturgudel, mis on seotud vastutustundetu laenamisega, ning turuosaliste, sealhulgas krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste vastutustundetu käitumise võimaliku ulatuse. Mõned probleemid on seotud välisvaluutas nomineeritud laenudega, mida tarbijad võtsid kõnealuses vääringus soodsama intressimäära kaalutlusel, kuid ilma piisava teabeta ning mõistmata sellega kaasnevat valuutariski. Kõnealuseid probleemid on tingitud turuhäiretest ja regulatiivsetest puudustest, samuti muudest teguritest nagu üldine majandusolukord ja puudulikud finantsteadmised. Muud probleemid on seotud asjaoluga, et elamukinnisvaraga seotud krediiti pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord on ebatõhus ja ebaühtlane või puudub üldse. Tuvastatud probleemidel võib olla märkimisväärne makromajanduslik järelmõju, need võivad tekitada tarbijale kahju, põhjustada piiriülese tegevuse puhul majanduslikke ja õiguslikke tõkkeid ning luua turuosalistele ebavõrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et aidata kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitsega ja hästitoimiva siseturu tekkele elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas, tuleb mitmes küsimuses kujundada ELi ühtne raamistik. Lisaks tuleb kehtestada ühtsed standardid tagamaks, et tarbijad, kes soovivad sõlmida elamukinnisvaraga seotud krediidilepingut, saavad olla kindlad, et asjaomane asutus tegutseb professionaalselt ja vastutustundlikult.

(5) Selleks et aidata kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitsega ja hästitoimiva siseturu tekkele elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas, tuleb mitmes küsimuses kujundada nõuetekohaselt ühtlustatud liidu õigusraamistik, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke erinevusi elamukinnisvara ning sellega seotud krediidi jm teenuste turgudel.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Käesoleva direktiiviga tuleks seetõttu kujundada ühtsete, paindlike ja õiglaste elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kaudu läbipaistvam, tõhusam ja konkurentsivõimelisem siseturg ning ühtlasi edendada jätkusuutlikku laenuandmist ja -võtmist ning finantsilist kaasamist, millega tagatakse kõrgel tasemel tarbijakaitse.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Käesolev direktiiv peaks parandama siseturu loomise ja toimimise tingimusi, ühtlustades liikmesriikide õigusakte ja kehtestades teatavate teenuste suhtes kvaliteedistandardid, eelkõige seoses krediidi turustamise ja pakkumisega krediidiandjate ja -vahendajate kaudu. Krediidipakkumisteenuste suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kehtestamiseks tuleb ette näha ka tegevuslubade andmist ja usaldatavusnormatiivide täitmise nõudeid käsitlevad sätted.

(6) Käesolev direktiiv peaks parandama siseturu loomise ja toimimise tingimusi, ühtlustades liikmesriikide õigusakte ja kehtestades teatavate teenuste suhtes kvaliteedistandardid, eelkõige seoses krediidi turustamise ja pakkumisega krediidiandjate ja -vahendajate kaudu, ning edendades häid tavasid. Krediidipakkumisteenuste suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kehtestamiseks tuleb ette näha ka tegevuslubade andmist ja usaldatavusnormatiivide täitmise nõudeid käsitlevad sätted.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Valdkondades, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigust säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Liikmesriikidel peaks olema õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte sellistes valdkondades nagu lepinguõigus seoses krediidilepingute kehtivusega, kinnisvara hindamine, maa kinnistamine, lepingus esitatav teave, lepingujärgsed küsimused ja maksevõimetusjuhtude käsitlemine.

(7) Valdkondades, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigust säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte sellistes valdkondades nagu lepinguõigus seoses krediidilepingute kehtivusega, asjaõigus, maa kinnistamine, lepingus esitatav teave ja lepingujärgsed küsimused, mida ei ole käesolevaga reguleeritud.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kuna tarbijad ja ettevõtjad ei ole samas olukorras, ei vaja nad ka samal tasemel kaitset. Kuigi on oluline tagada tarbijate õigused sätetega, mille suhtes ei saa lepinguga teha erandit, on asjakohane lubada ettevõtjatel ja organisatsioonidel sõlmida muid lepinguid. Seepärast kohaldatakse käesolevat direktiivi tarbijale pakutava krediidi suhtes. Samas peaks liikmesriikidel olema võimalus laiendada direktiivi reguleerimisala füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei ole tarbijad, eelkõige mikroettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta.

(8) Kuna tarbijad ja ettevõtjad ei ole samas olukorras, ei vaja nad ka samal tasemel kaitset. Kuigi on oluline tagada tarbijate õigused sätetega, mille suhtes ei saa lepinguga teha erandit, on asjakohane lubada ettevõtjatel ja organisatsioonidel sõlmida muid lepinguid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käeolevat direktiivi ei tuleks kohaldada selliste krediidilepingute suhtes, mille puhul makstakse krediit lõpuks tagasi kinnisvara müügist saadavatest vahenditest ja mille peamine eesmärk on lihtsustada tarbimist, nt nn kinnisvarapension (equity release products) või muud samalaadsed eritooted. Sellistel krediidilepingutel on eriomadused, mis jäävad väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala. Näiteks ei ole vaja hinnata laenuvõtja krediidivõimelisust, kuna makseid teeb krediidiandja laenuvõtjale, mitte vastupidi. Selliste tehingute puhul tuleks muu hulgas esitada hoopis teistsugust lepingueelset teavet. Muud tooted nagu koduvõõrandamislaenud (home reversions), millel on pööratud hüpoteeklaenude (reverse mortgage) ja eluaegsete hüpoteeklaenudega (lifetime mortgage) sarnased omadused, ei hõlma krediidi andmist ja jäävad seega väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada selliste tagatud laenude suhtes, mille peamine eesmärk on lihtsustada kinnisvara ostmist, sealhulgas selliste laenude suhtes, mille puhul ei kaasne põhiosa tagasimakset või mille eesmärk on tagada ajutine rahastamine ühe kinnisvaraobjekti müügi ja teise ostu vahel.

(10) Käeolevat direktiivi ei tuleks kohaldada selliste krediidilepingute suhtes, mille puhul krediidiandja maksab ühekordse rahasumma, teeb regulaarseid makseid või muul kujul krediidiväljamakseid, saades vastu teatava summa elamukinnisvara müügist saadavatest vahenditest ja mille peamine eesmärk on lihtsustada tarbimist, nt nn kinnisvarapension (equity release products) või muud samalaadsed eritooted. Sellistel krediidilepingutel on eriomadused, mis jäävad väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala. Näiteks ei ole vaja hinnata laenuvõtja krediidivõimelisust, kuna makseid teeb krediidiandja laenuvõtjale, mitte vastupidi. Selliste tehingute puhul tuleks muu hulgas esitada hoopis teistsugust lepingueelset teavet. Muud tooted nagu koduvõõrandamislaenud (home reversions), millel on pööratud hüpoteeklaenude (reverse mortgage) ja eluaegsete hüpoteeklaenudega (lifetime mortgage) sarnased omadused, ei hõlma krediidi andmist ja jäävad seega väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada selliste tagatud laenude suhtes, mille peamine eesmärk on lihtsustada kinnisvara ostmist, sealhulgas selliste laenude suhtes, mille puhul ei kaasne põhiosa tagasimakset või mille eesmärk on tagada ajutine rahastamine ühe kinnisvaraobjekti müügi ja teise ostu vahel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Samuti on asjakohane võimaldada liikmesriikidel teatavatel tingimustel välistada teatavaid muid krediidilepinguid, näiteks selliseid, mida väljastatakse soodustingimustel piiratud hulgale laenusaajatele või mida väljastavad krediidiühingud, eemärgiga tagada asjakohane tasakaal ühest küljest finantsstabiilsuse ja ühtse turu vajaduste ja teisest küljest finantsilise kaasamise ja krediidile juurdepääsu vahel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Õiguskindluse tagamiseks peaks ELi raamistik elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas olema kooskõlas ELi muude õigusaktidega ning täiendama neid, eelkõige tarbijakaitse ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve valdkonnas. Põhimõisted, nagu „tarbija”, „krediidiandja”, „krediidivahendaja”, „krediidileping” ja „püsiv andmekandja”, samuti standardsel teabelehel krediidi andmete kirjeldamiseks kasutatavad põhimõisted, nagu „krediidi kogukulu tarbijale”, „tarbija poolt makstav kogusumma”, „krediidi kulukuse aastamäär” ja „laenuintress”, peaksid olema kooskõlas direktiivis 2008/48/EÜ kasutatud mõistetega, nii et sama terminoloogiat kasutataks samade asjade kohta, olenemata sellest, kas tegemist on tarbijakrediidiga või elamukinnisvaraga seotud krediidiga. Seepärast peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi ülevõtmisel tagama ühtse kohaldamise ja tõlgendamise.

(11) Õiguskindluse tagamiseks peaks ELi raamistik elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas olema kooskõlas ELi muude õigusaktidega ning täiendama neid, eelkõige tarbijakaitse ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve valdkonnas. Teatavad põhimõisted peaksid olema kooskõlas direktiivis 2008/48/EÜ kasutatud mõistetega, nii et sama terminoloogiat kasutataks samade asjade kohta, olenemata sellest, kas tegemist on tarbijakrediidiga või elamukinnisvaraga seotud krediidiga. Seepärast peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi ülevõtmisel tagama kohaldamise ja tõlgendamise asjakohase ühtsuse.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) Krediidivahendaja mõiste ei peaks hõlmama vaid tarbija juhatamist krediidivahendaja või kreeditori juurde, kui nimetatud isik ei teosta muid mõiste määratluses loetletud toiminguid.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et tagada tarbijatele krediidi valdkonnas ühtne raamistik ning minimeerida krediidiandjate ja -vahendajate halduskoormust, peaks käesoleva direktiivi raamistik järgima direktiivi 2008/48/EÜ struktuuri, eelkõige tuleks sätestada, et elamukinnisvaraga seotud krediidilepingut käsitlev reklaamteave tuleb tarbijale esitada tüüpilise näite kujul; et üksikasjalik lepingueelne teave tuleb tarbijale esitada standardsel teabelehel; et tarbija peab enne krediidilepingu sõlmimist saama piisavalt selgitusi ning et krediidiandjad peavad enne laenu andmist hindama tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleks kedagi diskrimineerimata tagada krediidiandjatele juurdepääs ajaomastele andmebaasidele, et kindlustada samad tingimused, nagu on sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ. Sarnaselt direktiiviga 2008/48/EÜ tuleks käesolevas direktiivis sätestada registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord, mida kohaldatakse kõigi elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate krediidiandjate suhtes, ning kehtestada nõuded vaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse kehtestamise ja sellele juurdepääsu kohta.

(12) Selleks et tagada tarbijatele krediidi valdkonnas ühtne raamistik ning minimeerida krediidiandjate ja -vahendajate halduskoormust, peaks käesoleva direktiivi raamistik järgima võimalikult täpselt direktiivi 2008/48/EÜ struktuuri, eelkõige tuleks sätestada, et elamukinnisvaraga seotud krediidilepingut käsitlev reklaamteave tuleb tarbijale esitada tüüpilise näite kujul; et üksikasjalik lepingueelne teave tuleb tarbijale esitada standardsel teabelehel; et tarbija peab enne krediidilepingu sõlmimist saama piisavalt selgitusi, et krediidikulukuse arvutamise alus peab olema ühtlustatud ja mitte sisaldama notarikulusid ning et krediidiandjad peavad enne laenu andmist hindama tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleks kedagi diskrimineerimata tagada krediidiandjatele juurdepääs ajaomastele andmebaasidele, et kindlustada samad tingimused, nagu on sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ. Sarnaselt direktiiviga 2008/48/EÜ tuleks käesolevas direktiivis sätestada registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord, mida kohaldatakse kõigi elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate krediidiandjate suhtes, ning kehtestada nõuded vaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse kehtestamise ja sellele juurdepääsu kohta.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Käesolev direktiiv peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ), millega nõutakse, et tarbijat teavitatakse taganemisõigusest või selle puudumisest, ning nähakse ette taganemisõigus. Kuigi direktiiviga 2002/65/EÜ on ette nähtud, et teenuse osutaja võib lepingueelse teabe esitada pärast lepingu sõlmimist, ei ole see asjakohane elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul, kuna sellega kaasnevad tarbijale märkimisväärsed rahalised kohustused. Nagu on sätestatud 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/577/EMÜ (tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (lävemüügi direktiivi)), peaks tarbijal olema taganemisõigus selliste elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul, mis on sõlmitud väljaspool ettevõtja tööruume, ning tarbijaid tuleks kõnealusest õigusest teavitada.

(13) Käesolev direktiiv peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ), millega nõutakse, et kaugmüügi puhul tarbijat teavitataks taganemisõigusest või selle puudumisest, ning nähakse ette taganemisõigus. Kuigi direktiiviga 2002/65/EÜ on ette nähtud, et teenuse osutaja võib lepingueelse teabe esitada pärast lepingu sõlmimist, ei ole see asjakohane elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul, kuna sellega kaasnevad tarbijale märkimisväärsed rahalised kohustused. Lisaks käesoleva direktiiviga ette nähtud õigustele on 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/577/EMÜ (tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (lävemüügi direktiiv)) sätestatud, et tarbijal peaks olema taganemisõigus selliste elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul, mis on sõlmitud väljaspool ettevõtja tööruume, ning tarbijaid tuleks kõnealusest õigusest teavitada.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Samal ajal tuleb arvesse võtta elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära, millega on põhjendatud erineva lähenemisviisi kasutamine. Võttes arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute olemust ja võimalikke tagajärgi tarbijale, peaksid reklaammaterjalid ja isikupärastatud lepingueelne teave sisaldama teatavaid riskihoiatusi, nt tagatise realiseerimise sisu ja mõju kohta. Lisaks sektoris eluasemelaenude puhul juba kasutatavale vabatahtlikule lähenemisviisile esitada tarbijale isikupärastatud lepingueelset teavet, tuleks pidevalt kättesaadavaks teha ka üldine lepingueelne teave. Erinev lähenemisviis on põhjendatud, et võtta arvesse finantskriisi õppetunde ja tagada laenude andmine usaldusväärsel viisil. Sellega seoses tuleks võrreldes tarbijakrediidiga tugevdada krediidivõimelisuse hindamise sätteid, krediidivahendajad peaksid andma täpsemat teavet oma staatuse ja seose kohta krediidiandjaga, et avalikustada võimalikud huvide konfliktid, ning kõigi elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate turuosaliste suhtes tuleks kohaldada nõuetekohast tegevuslubade andmise, registreerimise ja järelevalve korda.

(14) Samal ajal tuleb arvesse võtta elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära, millega on põhjendatud erineva lähenemisviisi kasutamine. Võttes arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute olemust ja võimalikke tagajärgi tarbijale, peaksid reklaammaterjalid ja isikupärastatud lepingueelne teave sisaldama teatavaid asjakohaseid riskihoiatusi, nt tagatise realiseerimise sisu ja mõju kohta. Lisaks sektoris eluasemelaenude puhul juba kasutatavale vabatahtlikule lähenemisviisile esitada tarbijale isikupärastatud lepingueelset teavet, tuleks pidevalt kättesaadavaks teha ka üldine lepingueelne teave. Erinev lähenemisviis on põhjendatud, et võtta arvesse finantskriisi õppetunde ja tagada laenude andmine usaldusväärsel viisil. Sellega seoses tuleks võrreldes tarbijakrediidiga tugevdada krediidivõimelisuse hindamise sätteid, krediidivahendajad peaksid andma täpsemat teavet oma staatuse ja seose kohta krediidiandjaga, et avalikustada võimalikud huvide konfliktid, ning kõigi elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate turuosaliste suhtes tuleks kohaldada nõuetekohast tegevuslubade andmise, registreerimise ja järelevalve korda.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Ühtlasi on vaja reguleerida mõnda lisavaldkonda, et kajastada elamukinnisvaraga seotud laenude eripära. Tehingu olulisust arvestades on vaja kindlustada, et tarbijatel on piisavalt mõtlemisaega enne enda laenuga sidumist. Samuti on oluline vältida tavasid, mis võivad viia tarbijad selliste krediidilepingute sõlmimiseni, mis ei ole nende huvides, nagu toodete seosmüük, piiramata samas toodete komplektina müümist, millest võib tarbijaile kasu olla. Oluline on ka kindlustada, et elamukinnisvara hinnatakse õigesti enne krediidilepingu sõlmimist ning juhul, kui hindamine mõjutab tarbija jääkkohustust, ka maksevõimetuse korral. Samuti on asjakohane reguleerida võlgnevuste ja maksejõuetuse käsitlemist. Liikmesriikidel tuleks lubada alles jätta või kehtestada nõudeid, mida tuleb seoses võlgnevuste või sundmüügi protsessiga täita, või valikuvõimalusi, mida tuleb järgida enne, kui algatatakse sundmüügimenetlus nende territooriumil asuva kinnisvara suhtes.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Krediidivahendajad tegelevad lisaks krediidivahendusele sageli ka muuga, eelkõige kindlustuse vahendamisega või investeerimisteenuste osutamisega. Seepärast peaks käesolev direktiiv olema suurel määral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/92/EÜ (kindlustusvahenduse kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ. Eelkõige peaksid krediidivahendajate suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivide täitmise nõuded olema üldiselt kooskõlas direktiiviga 2002/92/EÜ, et lihtsustada tegevuse alustamist krediidivahendajana ning vahendaja piiriülest tegevust.

(15) Krediidivahendajad tegelevad lisaks krediidivahendusele sageli ka muuga, eelkõige kindlustuse vahendamisega või investeerimisteenuste osutamisega. Seepärast peaks käesolev direktiiv olema suurel määral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/92/EÜ (kindlustusvahenduse kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ. Eelkõige ei peaks krediidiasutused ja kindlustusvahendajad vajama eraldi luba tegutsemiseks krediidivahendajana, et lihtsustada tegevuse alustamist krediidivahendajana ning vahendaja piiriülest tegevust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Selleks et parandada tarbijate võimet teha ise teadlikke otsuseid laenamise ja võla vastutustundliku haldamise kohta, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sidusrühmadega, et parandada ja edendada tarbijate teadlikkust nendes valdkondades. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et abi oleks vajadusel kättesaadav haavatavamatele ja vähemkogenumatele tarbijatele, nagu esmakordsetele ostjatele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kohaldatav õigusraamistik peaks tagama tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad ja -vahendajad tegutsevad tarbija parimates huvides. Sellise kindlustunde loomisel on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja professionaalsuse kõrge tase. Kui käesoleva direktiiviga tuleks nõuda asjakohaste teadmiste ja pädevuse tõendamist asutuse tasandil, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada või säilitada nõuded, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes.

(16) Kohaldatav õigusraamistik peaks tagama tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad ja -vahendajad tegutsevad tarbija huvides. Sellise kindlustunde loomiseks on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja professionaalsuse kõrge tase ja huvide, sh tasustamisest tulenevate, konfliktide asjakohane lahendamine, ning nõustamine, mis lähtuks tarbija parimatest huvidest. Kui käesoleva direktiiviga tuleks nõuda asjakohaste teadmiste ja pädevuse tõendamist asutuse tasandil, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada või säilitada nõuded, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Selleks et pakkuda tarbijatele teatavat toodet, kasutavad krediidiandjad ja -vahendajad sageli reklaami, mis tihti sisaldab erimõisteid ja -tingimusi. Seepärast tuleks tarbijaid kaitsta ebaausa või eksitava reklaami eest ning neil peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Selleks et tarbijatel oleks võimalik võrrelda eri pakkumisi, tuleb ette näha elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute reklaami käsitlevad erisätted ning määrata kindlaks reklaamis kasutatavad andmed. Selliste sätete puhul tuleb võtta arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära, nt asjaolu, et laenu tagasimaksete katkestamise korral võib tarbija asjaomasest kinnisvarast ilma jääda. Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada või säilitada siseriiklike õigusaktidega teabe avalikustamist käsitlevad nõuded seoses reklaamiga, mis ei sisalda teavet krediidi kogukulu kohta.

(17) Selleks et pakkuda tarbijatele teatavat toodet, kasutavad krediidiandjad ja -vahendajad sageli reklaami, mis tihti sisaldab erimõisteid ja -tingimusi. Seepärast tuleks tarbijaid kaitsta ebaausa või eksitava reklaami eest ning neil peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Selleks et tarbijatel oleks võimalik võrrelda eri pakkumisi, tuleb ette näha elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute reklaami käsitlevad lõplikud erisätted ning määrata kindlaks reklaamis kasutatavad andmed, juhul kui reklaamis esitatakse intress ja kulud. Peale nimetatud lõplike erisätete peaks liikmesriikidele jääma õigus kehtestada teabenõuded siseriiklike õigusaktidega. Selliste sätete puhul tuleb võtta arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reklaamis keskendutakse tavaliselt ühele või mitmele konkreetsele tootele, samas kui tarbijatel peaks olema võimalus teha otsus kõigi pakutavate krediiditoodete põhjal. Sellega seoses on üldteabel oluline osa tarbija teavitamisel teatava krediidipakkuja või -vahendaja pakutavatest eri toodetest ja teenustest ning nende põhinäitajatest. Seepärast peaks tarbijal olema igal ajal juurdepääs pakutavaid krediiditooteid käsitlevale üldteabele. Tarbijad peaksid saama aegsasti enne krediidilepingu sõlmimist isikupärastatut teavet, et võrrelda ja analüüsida krediiditoodete näitajaid.

Reklaamis keskendutakse tavaliselt ühele või mitmele konkreetsele tootele, samas kui tarbijatel peaks olema võimalus teha otsus kõigi pakutavate krediiditoodete põhjal. Sellega seoses on üldteabel oluline osa tarbija teavitamisel teatava krediidipakkuja või -vahendaja pakutavatest eri toodetest ja teenustest ning nende põhinäitajatest. Seepärast peaks tarbijal olema igal ajal juurdepääs pakutavaid krediiditooteid käsitlevale üldteabele.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Tarbijad peaksid saama aegsasti enne krediidilepingu sõlmimist isikupärastatud teavet, et võrrelda ja analüüsida krediiditoodete näitajaid. Kooskõlas komisjoni soovitusega 2001/193/EÜ eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta1 kontrollis komisjon Euroopa standardset teabelehte, milles antakse tarbijale isikupärastatud teavet pakutava krediidilepingu kohta. Komisjoni kogutud tõendid osutasid vajadusele vaadata läbi Euroopa standardse teabelehe sisu ja vorm, et see oleks selge ja arusaadav ning sisaldaks kogu tarbijatele vajalikku teavet. Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi kohandamisel tuleks võtta arvesse kõigis liikmesriikides läbi viidud tarbijauuringu tulemusi. Läbi tuleks vaadata teabelehe vorming (eelkõige andmete järjestus), sõnastus tuleks muuta kasutajasõbralikumaks, samas tuleks ühendada jaod „nominaalne intressimäär” ja „krediidi kulukuse aastamäär” ning lisada uued jaod, nt „riskid ja hoiatused”.

 

_______________

 

1 EÜT L 69, 10.3.2001, lk 25.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) Selleks et võimaldada tarbijal võrrelda pakkumist teiste pakkumistega, saada vajaduse korral kolmanda isiku arvamus, hinnata pakkumise mõju ja teha krediidilepingu sõlmimise kohta teadlik otsus, olenemata lepingu sõlmimise viisist, on vaja tarbijaile ette näha minimaalne järelemõtlemisaeg. Juhul kui tarbija sõlmib krediidilepingu enne järelemõtlemisaja lõppu, tuleb sätestada lepingust taganemise õigus. Selleks et võtta arvesse kinnisvaratehingute eripärasid liikmesriikides ja võimalikku tihedat seost krediidilepingu ja sellega seotud kinnisvaratehingu vahel, peab liikmesriikidel siiski olema võimalik sätestada, et lepingust taganemise õigust ei saa kohaldada, kui tarbija teeb mis tahes notariaalse või muu toimingu, mille tulemusena läheb vastavalt riiklikele õigusaktidele üle varaga seotud õigus, mis on seotud krediidilepinguga või milleks kasutatakse krediidilepingu alusel saadud rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Komisjoni soovituses 2001/193/EÜ (eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta) kiideti heaks vabatahtlik tegevusjuhend, mille 2001. aastal leppisid kokku laenuandjaid ja tarbijaid esindavad ühendused ja liidud ning milles on sätestatud Euroopa standardne teabeleht. Kõnealuses teabelehes antakse tarbijale isikupärastatut teavet pakutava krediidilepingu kohta. Soovituses kohustus komisjon kontrollima tegevusjuhendi täitmist ja analüüsima juhendi tõhusust ning kaaluma siduvate õigusaktide vastuvõtmist, kui soovituse sätteid täielikult ei täideta. Komisjoni kogutud tõendid osutavad vajadusele vaadata läbi Euroopa standardse teabelehe sisu ja vorm, et see oleks selge ja arusaadav ning sisaldaks kogu tarbijatele vajalikku teavet. Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi kohandamisel tuleks võtta arvesse kõigis liikmesriikides läbi viidud tarbijauuringu tulemusi. Läbi tuleks vaadata teabelehe vorming (eelkõige andmete järjestus), sõnastus tuleks muuta kasutajasõbralikumaks, samas tuleks ühendada jaod „nominaalne intressimäär” ja „krediidi kulukuse aastamäär” ning lisada uued jaod „väline kaebustega tegelev asutus” ja „riskid ja hoiatused”.

välja jäetud

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Tarbija võib siiski vajada täiendavat abi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Krediidiandjad ja juhul, kui tehing tehakse krediidivahendaja kaudu, ka krediidivahendajad peaksid andma sellist abi seoses krediiditoodetega, mida nad tarbijale pakuvad. Tarbijale tuleks individuaalselt selgitada asjaomast teavet ja pakutavate toodete põhinäitajaid, nii et tarbija mõistaks nende võimalikku mõju tema majanduslikule olukorrale. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, millal ning millises ulatuses tuleks tarbijatele selliseid selgitusi anda, võttes arvesse krediidi pakkumise konkreetseid asjaolusid, tarbija vajadust nõustamise järele ning konkreetsete krediiditoodete laadi.

(22) Tarbija võib siiski vajada täiendavat abi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Krediidiandjad ja juhul, kui tehing tehakse krediidivahendaja kaudu, ka krediidivahendajad peaksid andma abi seoses krediiditoodetega, mida nad tarbijale pakuvad, selgitades tarbijale individuaalselt asjaomast teavet, sh pakutavate toodete põhinäitajaid, nii et tarbija mõistaks nende võimalikku mõju tema majanduslikule olukorrale. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, millal ning millises ulatuses tuleks tarbijatele selliseid selgitusi anda, võttes arvesse krediidi pakkumise konkreetseid asjaolusid, tarbija vajadust nõustamise järele ning konkreetsete krediiditoodete laadi. Sellised selgitused ja isikupärastatud teabe andmine ei pea endast tingimata kujutama isiklikku soovitust.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ning kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks kogu ELis tuleb tagada krediidi kulukuse aastamääradega seotud teabe võrreldavus kogu ELis. Krediidi kogukulu tarbijale peaks hõlmama kõiki kulusid, mida tarbija kannab seoses krediidilepinguga, välja arvatud notarikulud. Seepärast peaks see hõlmama intressi, komisjonitasusid, makse, krediidivahendajate tasusid ja mis tahes muid tasusid, samuti kindlustuse või muude kõrvaltoodetega seotud kulusid, kui kindlustus või kõrvaltooted on kohustuslikud krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel. Kuna krediidi kulukuse aastamäära saab lepingueelsel etapil esitada vaid näitena, siis peab tegemist olema tüüpilise näitega. Seepärast tuleks näites kasutada asjaomase krediidilepingu tüübile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat. Võttes arvesse krediidi kulukuse aastamäära arvutamise keerukust (nt muutuva intressimääraga krediiditooted või mittestandardne amortiseerimine) ja selleks, et hõlbustada tootearendust, võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamise meetodi muutmiseks või täpsustamiseks võtta vastu tehnilised regulatiivsed standardid. Selleks et tarbijal oleks lihtsam aru saada ja võrrelda, tuleks käesolevas direktiivis kasutada sama krediidi kulukuse aastamäära mõistet ja arvutamise meetodit nagu direktiivis 2008/48/EÜ. Kõnealused mõisted ja meetodid võivad tulevikus siiski erineda, kui direktiivi 2008/48/EÜ hiljem muudetakse. Liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada keeld intressimäära ühepoolsele muutmisele krediidiandja poolt.

(23) Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ning kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks kogu ELis tuleb tagada krediidi kulukuse aastamääradega seotud teabe ühtne võrreldavus kogu ELis. Krediidi kogukulu tarbijale peaks hõlmama kõiki kulusid, mida tarbija kannab seoses krediidilepinguga, välja arvatud registreerimistasud ja notarikulud. Seepärast peaks see hõlmama intressi, komisjonitasusid, makse, krediidivahendajate tasusid ja mis tahes muid tasusid, samuti kindlustuse, elamukinnisvara hindamise või muude kõrvaltoodetega seotud kulusid, kui kindlustus või kõrvaltooted on kohustuslikud krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel. Kuna krediidi kulukuse aastamäära saab lepingueelsel etapil esitada vaid näitena, siis peab tegemist olema tüüpilise näitega. Seepärast tuleks näites kasutada asjaomase krediidilepingu tüübile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat. Võttes arvesse krediidi kulukuse aastamäära arvutamise keerukust (nt muutuva intressimääraga krediiditooted või mittestandardne amortiseerimine) ja selleks, et hõlbustada tootearendust, võib märkuste muutmiseks või eelduste ajakohastamiseks kasutada delegeeritud õigusakte. Selleks et tarbijal oleks lihtsam aru saada ja võrrelda, tuleks käesolevas direktiivis kasutada direktiivis 2008/48/EÜ kasutatule võimalikult lähedast krediidi kulukuse aastamäära mõistet ja arvutamise meetodit. Kõnealused mõisted ja meetodid võivad tulevikus siiski erineda, kui direktiivi 2008/48/EÜ hiljem muudetakse. Liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada keeld intressimäära ühepoolsele muutmisele krediidiandja poolt.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Krediidivõimelisuse hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust maksta laen tagasi krediidilepingu kehtivuse ajal, sealhulgas, kuid mitte ainult, tarbija sissetulekut, jooksevkulusid, krediidiskoori, seniseid krediidiandmeid, suutlikkust tulla toime intressimäära muutustega ja muid olemasolevaid krediidikohustusi. Vaja võib minna lisasätteid, et täiendavalt käsitleda eri näitajaid, mida võib krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Liikmesriigid võivad anda suuniseid tarbija krediidivõimelisuse hindamise meetodi ja kriteeriumide kohta, nt kehtestada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäärad.

(24) On oluline, et enne krediidilepingu sõlmimist hinnataks ja kontrollitaks tarbija suutlikkust ja kalduvust laenu tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid krediidilepingu kehtivuse ajal. Tarbija suutlikkus laenu teenindada ja täielikult tagasi maksta peaks eelkõige arvesse võtma võimalikke makse tulevikus, mis on tingitud laenusumma suurenemisest tulenevalt laenupuhkusest või põhisumma või intresside edasilükatud tasumisest; seejuures ei tohiks eeldada vara väärtuse suurenemist, kui just krediidilepingu eesmärk ei ole kinnisvara ehitamine või renoveerimine, ning suutlikkust tuleks hinnata teiste kulutuste ja võlgade, samuti säästude ja varade kontekstis. Mõistlikul määral tuleb arvesse võtta ka sündmusi tulevikus, näiteks sissetulekute langust, kui laenutähtaeg ulatub pensioniikka, samuti vajadusel intressimäära tõusu või valuutakursi muutust. Liikmesriigid võivad anda täiendavaid suuniseid nende või täiendavate tarbija krediidivõimelisuse hindamise kriteeriumide ning meetodite kohta, nt kehtestada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäärad. Krediidiandja otsus, kas krediiti anda või mitte, peab olema kooskõlas krediidivõimelisuse hinnangu tulemusega. Positiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta ei peaks krediidiandja jaoks siiski tähendama kohustust krediiti anda.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Negatiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta peaks osutama krediidiandjale, et tarbija ei saa endale krediiti lubada, ning seetõttu ei tohiks krediidiandja krediiti anda. Selline negatiivne hinnang võib tuleneda paljudest asjaoludest, sealhulgas, kuid mitte ainult, andmebaasis olevate andmete kasutamisest või negatiivsest krediidiskoorist. Positiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta ei peaks krediidiandja jaoks tähendama kohustust krediiti anda.

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Krediidivõimelisuse hõlbustamiseks peaks tarbija andma krediidiandjale või -vahendajale kogu olemasoleva asjakohase teabe oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta. Samas ei tohiks tarbijat karistada selle eest, kui ta ei suuda anda teatavat teavet või hinnangut oma tulevase rahalise olukorra kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased karistused, mida kohaldatakse selliste tarbijate suhtes, kes teadlikult esitavad ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(26) Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega peaks krediidiandja nõudma, et tarbija esitaks krediidivõimelisuse hindamise hõlbustamiseks asjakohase teabe oma sissetulekute ja rahalise olukorra kohta, kuna vastasel korral ei pruugita talle soovitud krediiti anda, ning enne laenu andmist peaks krediidiandja seda teavet nõuetekohaselt kontrollima. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased karistused, mida kohaldatakse selliste tarbijate suhtes, kes teadlikult esitavad ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Finantsstabiilsuse nõukogu on koostanud põhimõtted, millega tagatakse elamukinnisvara nõuetekohane hindamine. Liikmesriikidel tuleb tagada, et krediidiandjad hindaksid kinnisvara vastavalt nendele põhimõtetele või muudele rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ning et oleks loodud erialaselt pädevate hindajate register. Nimetatud registrit peaks käitama asjaomane kutseühing.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Krediidivõimelisuse hindamisel on asjakohane kasutada krediidiandmebaasi. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud krediidiandjale kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades. Krediidiandjatel peaks olema võimalus kasutada krediidiandmebaase krediidilepingu kogu kehtivusaja jooksul, et hinnata tarbija maksevõimetuse tõenäosust. Kui maksevõimetuse tõenäosus on suur või objektiivselt tõendatud, peaks krediidiandja võtma tarbijaga ühendust, et arutada eri võimalusi võimaliku maksevõimetuse vältimiseks (nt laenu ajatamine). Igal juhul ei tohiks krediidiandja kaaluda krediidilepingust taganemist ilma, et enne oleks koos tarbijaga uuritud eri võimalusi maksevõimetuse vältimiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) peaksid krediidiandjad teavitama tarbijat krediidiandmebaasi kasutamisest enne selle kasutamist ning tarbijatel peaks olema õigus pääseda juurde asjaomastele andmetele sellises krediidiandmebaasis, et vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida neid käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse, kui kõnealused andmed on ebatäpsed või neid on ebaseaduslikult töödeldud.

(27) Krediidivõimelisuse hindamisel on asjakohane kasutada krediidiandmebaasi. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud krediidiandjale kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades. Krediidiandjatel peaks olema võimalus kasutada krediidiandmebaase krediidilepingu kogu kehtivusaja jooksul, et hinnata tarbija maksevõimetuse tõenäosust. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) peaksid krediidiandjad teavitama tarbijat krediidiandmebaasi kasutamisest enne selle kasutamist ning tarbijatel peaks olema õigus pääseda juurde asjaomastele andmetele sellises krediidiandmebaasis, et vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida neid käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse, kui kõnealused andmed on ebatäpsed või neid on ebaseaduslikult töödeldud.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Selleks et vältida konkurentsimoonutusi krediidiandjate vahel, tuleks ilma kedagi diskrimineerimata tagada krediidiandjatele (sealhulgas krediidiasutused või elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvad mittekrediidiasutused) juurdepääs kõigile tarbijaga seotud avalikele ja era krediidiandmebaasidele. Seepärast ei tuleks kohaldada nõuet, et krediidiandja peab olema krediidiasutus. Jätkuvalt tuleks kohaldada teatavaid juurdepääsu tingimusi (nt juurdepääsutasu) või nõudeid, mille kohaselt peab mis tahes teabetaotlus põhinema krediiditaotlusel. Liikmesriikidel on õigus oma jurisdiktsioonis määrata, kas krediidivahendajatel on juurdepääs sellistele andmebaasidele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb andmebaasidest saadud andmetel või nende puudumisel, peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama, samuti teatama andmebaasi nime ja muud direktiiviga 95/46/EÜ nõutud elemendid, et tarbija saaks vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida teda käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse. Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb automatiseeritud otsusel või süstemaatilisel meetodil (nt krediidiskoorisüsteem), peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama ja selgitama ka otsuse tegemise põhimõtteid, samuti teavitama korrast, mille kohaselt saab tarbija taotleda, et otsus vaadatakse läbi ilma automatiseeritud mehhanismi kasutamata. Siiski ei peaks krediidiandja olema kohustatud sellist teavet andma, kui see on keelatud ELi muu õigusaktiga, nagu rahapesu või terrorismi rahastamist käsitlev õigusakt. Lisaks ei tohiks sellist teavet edastada, kui see oleks vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega, näiteks kuritegude ennetamisega, uurimisega, avastamisega ja kuritegude eest vastutusele võtmisega.

(29) Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb andmebaasidest saadud andmetel või nende puudumisel, peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama, samuti teatama andmebaasi nime ja muud direktiiviga 95/46/EÜ nõutud elemendid, et tarbija saaks vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida teda käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse. Siiski ei peaks krediidiandja olema kohustatud sellist teavet andma, kui see on keelatud ELi muu õigusaktiga, nagu rahapesu või terrorismi rahastamist käsitlev õigusakt. Lisaks ei tohiks sellist teavet edastada, kui see oleks vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega, näiteks kuritegude ennetamisega, uurimisega, avastamisega ja kuritegude eest vastutusele võtmisega.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Selleks et vältida konkurentsimoonutusi krediidiandjate vahel, tuleks ilma kedagi diskrimineerimata tagada krediidiandjatele (sealhulgas krediidiasutused või elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvad mittekrediidiasutused) juurdepääs kõigile tarbijaga seotud avalikele ja erakrediidiandmebaasidele. Seepärast ei tuleks kohaldada nõuet, et krediidiandja peab olema krediidiasutus. Jätkuvalt tuleks kohaldada teatavaid juurdepääsu tingimusi (nt juurdepääsutasu) või nõudeid, mille kohaselt peab mis tahes teabetaotlus põhinema krediiditaotlusel. Liikmesriikidel peaks olema õigus oma jurisdiktsioonis määrata, kas ka krediidivahendajatele antakse juurdepääs sellistele andmebaasidele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Selleks et paremini mõista teenuse olemust, tuleks tarbijatele selgitada, mis on isikupärastatud soovitus asjaomase tarbija vajadustele ja rahalise olukorrale vastava krediidilepingu kohta (nõustamine) ning millal seda antakse ja millal mitte. Nõustajad peaksid järgima üldstandardeid, tagamaks, et tarbijale pakutaks eri tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja asjaoludele. Selline teenus peaks põhinema turul pakutavate toodete ausal ja piisavalt ulatuslikul analüüsil ning tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide põhjalikul uurimisel. Selline hindamine peaks põhinema ajakohastatud teabel ja põhjendatud eeldustel tarbija olukorra kohta laenuperioodi jooksul. Liikmesriigid võivad täpsustada, kuidas tuleks nõustamise raames hinnata teatava toote sobivust tarbijale.

(31) Nõustamine isikupärastatud soovituse vormis on eraldiseisev tegevus, mis võib, kuid ei pea olema ühendatud krediidi andmise või vahendamise muude aspektidega. Selleks et paremini mõista teenuse olemust, tuleks tarbijatele selgitada, millal nõustamist antakse ja millal mitte. Nõustajad peaksid järgima teatavaid standardeid, tagamaks, et tarbijale pakutaks tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja asjaoludele. Nõustajad peaksid avalikustama, kas nende tegevus katab laia valikut turul kättesaadavaid tooteid või üksnes krediidiandja või krediidivahendaja enda pakutavat toodetevalikut. Nõustajatel peaks olema võimalik spetsialiseeruda teatavatele nišitoodetele, näiteks üleminekulaenudele, ning anda nõu vaid selle spetsiaalse niši eri toodete osas, eeldusel et seda on tarbijale eelnevalt selgitatud. Selline nõustamine peaks põhinema tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide mõistmisel ning ajakohastatud teabel ja põhjendatud eeldustel tarbija olukorra kohta laenuperioodi jooksul. Liikmesriigid võivad täpsustada, kuidas tuleks nõustamisteenuste osutamisel hinnata teatava toote sobivust tarbijale.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Tarbija võimalusel tagastada krediit enne krediidilepingu kestuse lõppu võib olla oluline osa konkurentsi edendamisel ühtsel turul ning ELi kodanike vaba liikumise tagamisel. Samas erinevad oluliselt liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud põhimõtted ja tingimused, mille alusel saavad tarbijad krediiti tagastada, ning tingimused, mille korral saab seda teha ennetähtaegselt. Tunnistades, et turul on väga erinevaid hüpoteeklaenumehhanisme ja -tooteid, tuleks ELi tasandil siiski kehtestada krediidi ennetähtaegse tagastamise teatavad standardid, et tagada tarbijatele võimalus täita oma kohustused enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva ning kindlustundega otsida toodet, mis kõige paremini vastab tema vajadustele. Seepärast peaksid liikmesriigid õigusaktide või lepingutingimustega tagama, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Samas peaks liikmesriikidel olema õigus määrata kindlaks sellise õiguse kasutamise tingimused. Kõnealused tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist (fikseeritud või muutuv) ja piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi. Selline erihuvi võib näiteks olla abielulahutuse või töötuks jäämise korral. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada sellised tingimused, ei tohiks need muuta õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks.

(32) Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega ning arvestades paljude elamukinnisvaraga seotud laenude pikaajalist iseloomu, on vaja teatavat paindlikkust krediidilepingu kestuse ajal, mis võimaldaks nii krediidiandjatel kui ka tarbijatel ohjata riske ja muutunud olukordi, millega nad laenuperioodi jooksul kokku puutuvad. Seetõttu on asjakohane, et tarbijatel peaks olema õigus krediit osaliselt või täielikult enne lepingu lõppu tagastada, sest see ergutab vastutustundlikku laenamist ja seega ka finantsstabiilsust ning konkurentsi ühtsel turul. Krediidiandjatel peaks siiski olema õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega, võttes aga samuti arvesse mis tahes säästu, mida krediidiandja selle tõttu saab. Selline kompensatsioon, mis kataks võimalikud kulud, võiks esineda spetsiaalse tasu vormis tarbijatele, kes kasutavad õigust krediit ennetähtaegselt tagastada, või sisalduksid need kulud juba krediidilepingu kogukuludes. Liikmesriikidel peaks olema võimalik tagada, et põhjendatud kulud ei ületaks turu tõhususele vastavat taset. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimaluse siduda asjaoluga, et tarbijal on mõni liikmesriigi poolt kindlaks määratud erihuvi. Selline erihuvi võib näiteks olla abielulahutuse või töötuks jäämise korral. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada sellised tingimused, ei tohiks need muuta õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks. Seetõttu oleks asjakohane näha ette paindlikkus teatavatel tingimustel, kui krediidilepingud on nomineeritud välisvaluutas, eeldusel et krediidiandjal on taas õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamisega tarbija poolt.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a) Samuti on tähtis tagada piisav läbipaistvus selgituste andmisel finantsstabiilsuse säilitamise huvides võetud kohustuste olemuse kohta. Liikmesriigid peaksid seetõttu töötama välja paindlikkust võimaldavaid raamistikke, nt teise kinnisvara aktsepteerimine samaväärse tagatisena laenule. Need meetmed peaksid võimaldama krediidiandjatel aktsepteerida samaväärse tagatisena kinnisvara, mis asub teises liikmesriigis, kus seda loetakse samaväärseks, kui see puudutab järelturul kaubeldavate finantsinstrumentide ühendamist.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Krediidivahendajaid peaks registreerima selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub nende peakontor, tingimusel, et vahendajatele on antud tegevusluba rangete pädevuse, hea maine, ja kutsealase vastutuskindlustusega seotud kutsesobivusnõuete alusel. Selleks et suurendada tarbijate usaldust krediidivahendajate vastu, peaksid liikmesriigid tagama, et tegevusloa saanud krediidivahendajate üle teostab pidevalt ja põhjalikult järelevalvet krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädev asutus. Selliseid nõudeid tuleks kohaldada vähemalt asutuse tasandil. Samas võivad liikmesriigid täpsustada, kas selliseid tegevusloa andmise ja registreerimise nõudeid kohaldatakse ka krediidivahendaja üksiktöötajate suhtes.

(34) Krediidivahendajaid tuleks kinnitada ja kontrollida, et nad vastaksid rangetele pädevuse, hea maine, ja kutsealase vastutuskindlustusega seotud kutsesobivusnõuetele. Tegevusloa saanud krediidivahendajad tuleks kanda ka registrisse. Selliseid nõudeid tuleks kohaldada vähemalt asutuse tasandil. Samas võivad liikmesriigid täpsustada, kas selliseid tegevusloa andmise ja registreerimise nõudeid kohaldatakse ka krediidivahendaja üksiktöötajate suhtes. Samuti on asjakohane lubada krediidivahendajatel määrata esindajaid, kes tegutseksid nende nimel ja nende vastutuse all, ning näha käesolevas direktiivis ette miinimumnõuded sellistele määratud esindajatele.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a) Selleks et hõlbustada krediidivahendajatel teenuste pakkumist piiriüleselt ning lihtsustada koostööd, teabevahetust ja vaidluste lahendamist pädevate asutuste vahel, peaksid krediidivahendajatele tegevuslubade andmise ja vahendajate üle järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad asutused olema asutused, kes on määratud Euroopa Pangandusjärelevalve raames, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) artikli 4 lõikes 2, või muud riiklikud asutused, kes peavad tegema koostööd selliste pädevate asutustega.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul või krediiditoodete kujundamisel, samuti majanduslikke suundumusi nagu inflatsioon ning anda täiendavaid selgitusi käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmise kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada krediidiandjate töötajate ning krediidivahendajate suhtes kohaldatavad kutsesobivusnõuded, samuti kriteeriumid, mida kasutatakse tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja mille alusel tagatakse, et krediiditoode ei ole tarbija jaoks ebasobiv, ning täiendavalt ühtlustada põhimõisted nagu maksevõimetus, samuti registreerimiskriteeriumid ja andmebaaside suhtes kohaldatavad andmetöötlusnõuded.

(39) Selleks et kindlustada järjekindel ühtlustamine ning võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul või krediiditoodete kujundamisel või majanduslikus olukorras, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada ja ajakohastada Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi ning muuta märkusi või ajakohastada eeldusi, mida kasutatakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul, sealhulgas pakutavat tootevalikut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nõudeid, mis käsitlevad reklaamis kasutatavaid andmeid, Euroopa standardse teabelehe vormi ja sisu, krediidivahendajate avalikustatavat teavet, krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume.

välja jäetud

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Selleks et võtta arvesse majanduslikke suundumusi, nagu inflatsioon ning muutused elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute turul, peaks komisjonil olema õigus määrata regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks krediidivahendajate suhtes kohaldatav kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär.

välja jäetud

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Selleks et hõlbustada krediidivahendajatel teenuste pakkumist piiriüleselt ning lihtsustada koostööd, teabevahetust ja vaidluste lahendamist pädevate asutuste vahel, peaksid krediidivahendajatele tegevuslubade andmise ja vahendajate üle järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad asutused olema asutused, kes on määratud Euroopa Pangandusjärelevalve raames, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) artikli 4 lõikes 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada ühe kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada.

(43) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Käesoleva direktiivi tõhus toimimine tuleb läbi vaadata vastavalt sellele, kuidas on edenenud kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomine elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas. Seepärast peaks komisjon vaatama direktiivi läbi viie aasta pärast alates direktiivi ülevõtmise tähtpäevast. Läbivaatamise käigus tuleks muu hulgas analüüsida elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate mittekrediidiasutuste turu suundumusi, kaaluda võimalikke täiendavaid meetmeid (nt selliste mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav tegevuslubade andmise kord), uurida vajadust kehtestada lepingujärgse etapiga seotud õigused ja kohustused ning hinnata, kas reguleerimisala laiendamine väikeettevõtjatele on põhjendatud.

(44) Käesoleva direktiivi tõhus toimimine tuleb läbi vaadata vastavalt sellele, kuidas on edenenud kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomine elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas. Seepärast peaks komisjon vaatama direktiivi läbi viie aasta pärast alates direktiivi ülevõtmise tähtpäevast. Läbivaatamise käigus tuleks muu hulgas hinnata vastavust käesoleva direktiiviga ja selle mõju, analüüsida krediidilepingute pakkumist mittekrediidiasutuste poolt, kaaluda võimalikke täiendavaid meetmeid (nt selliste mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav tegevuslubade andmise kord), hinnata, kas reguleerimisala on endiselt asjakohane ja kas on vaja täiendavaid meetmeid, et tagada elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute jälgitavus.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides tabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need tabelid üldsusele kättesaadavaks,

(46) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 34 peaksid liikmesriigid koostama vastavustabelid, kus on välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need tabelid üldsusele kättesaadavaks,

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb tarbijate elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ning krediidivahendajate ning -andjate suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaste nõuete teatavaid aspekte.

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepinguid või muul viisil tarbijate elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ning nendega seonduvaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaseid nõudeid.

 

2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nõuetekohaselt ühtlustatud liidu õigusraamistik seoses krediidilepingutega, nimelt ühtne ja järjekindel liidu standard krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks, lepingueelse teabe esitamine Euroopa standardsel teabelehel ning kohustus hinnata krediidivõimelisust. Direktiivi muudes valdkondades kehtestatakse ühtsete miinimumstandardite raamistik.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste krediidilepingute suhtes:

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse alljärgneva suhtes:

a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava elamu omandiõiguse omandamine või säilitamine;

b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava elamu omandiõiguse omandamine või säilitamine;

c) krediidilepingud, mille eesmärk on renoveerida elamukinnisvara, mida isik omab või kavatseb omandada, ning mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ.

c) krediidilepingud, mille eesmärk on renoveerida elamukinnisvara, mida tarbija omab või kavatseb omandada.

 

1 a. Liikmesriigid, kes on juba täies ulatuses kohaldanud direktiivi 2008/48/EÜ krediidilepingutele artikli 1 punkti c reguleerimisalas, võivad viie aasta jooksul pärast ...* jätkata selle direktiivi kohaldamist sellistele laenudele, juhul kui need ei kuulu artikli 1 punkti a reguleerimisalasse.

 

Liikmesriigid, kes on enne ...* kasutusele võtnud teabelehe, mis vastab vähemalt samadele teabenõuetele, mis on sätestatud II lisas, võivad jätkata selle kasutamist artiklis 9 a mainitud lepingueelseks teabeks viie aasta jooksul pärast ...*.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste krediidilepingute suhtes:

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata alljärgneva suhtes:

a) krediidilepingud, mille puhul makstakse krediit lõpuks tagasi kinnisvara müügist saadavatest vahenditest;

a) krediidilepingud, mille puhul krediidiandja maksab krediidi välja ühekordse maksena, perioodiliste maksetena või muul kujul, saades vastu teatava summa elamukinnisvara müügist saadavatest vahenditest või õiguse elamukinnisvara suhtes; ning ei taotle krediidi täielikku tagasimaksmist enne ühe või enama konkreetse sündmuse toimumist tarbija elus vastavalt liikmesriikide määratlusele, välja arvatud lepingutingimuste rikkumise korral, mis lubab krediidiandjal krediidileping peatada;

b) krediidilepingud, mille puhul annab tööandja krediiti oma töötajatele kõrvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse intressivaba krediiti või mille krediidi kulukuse aastamäär on kehtivast turumäärast madalam ja mida ei pakuta avalikkusele.

b) krediidilepingud, mille puhul annab tööandja krediiti oma töötajatele kõrvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse intressivaba krediiti või mille krediidi kulukuse aastamäär on kehtivast turumäärast madalam ja mida ei pakuta avalikkusele;

 

b a) krediidilepingud krediidilepingute ajatamiseks kestusega mitte rohkem kui 6 kuud, kui ajatamise intressimäär ei ole suurem kui lepinguline intress, juhul kui tarbija nõustub käesoleva direktiivi sätete kohaldamata jätmisega tema suhtes;

 

b b) krediidilepingud arvelduskrediidi vormis, juhul kui tarbija nõustub käesoleva direktiivi sätete kohaldamata jätmisega tema suhtes;

 

b c) krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist, ja krediidilepingud, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid;

 

b d) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena.

 

2 a. Liikmesriik võib:

 

a) loobuda artiklite 7–9a ja 11 ning II lisa sätete kohaldamisest krediidilepingute suhtes, mille koguväärtus ületab 2 miljonit eurot;

 

b) otsustada, et mõnesid või kõiki käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mille puhul tarbija või temaga suguluses olev isik ei kasuta kinnisvara elamispinnana, juhul kui tarbija nõustub käesoleva direktiivi sätete kohaldamata jätmisega tema suhtes;

 

c) otsustada, et mõnesid või kõiki käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mille puhul tuleb krediit tagasi maksta 12 kuu jooksul, juhul kui tarbija nõustub käesoleva direktiivi sätete kohaldamata jätmisega tema suhtes;

 

d) otsustada, et mõnesid või kõiki käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis on seotud olemasoleva võla tasuta ajatamisega, juhul kui tarbija nõustub käesoleva direktiivi sätete kohaldamata jätmisega tema suhtes.

 

2 b. Liikmesriigid võivad loobuda alljärgnevast käesoleva direktiivi kohaldamisel, tingimusel et kohaldatakse samaväärset raamistikku, millega tagatakse, et tarbija saab õigeaegse ja täieliku teabe krediidilepingute kohta:

 

a) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ning mis on intressivabad või tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimääradega või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijate suhtes soodsamad turul kehtivatest tingimustest, ja intressimääradega, mis ei ole kõrgemad turul kehtivatest;

 

b) krediidilepingud, mille puhul krediidiandja on direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud organisatsioon.

 

______________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tarbija” – tarbija direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis a määratletud tähenduses;

a) „tarbija” – tarbija direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis a määratletud tähenduses;

b) „krediidiandja” – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti artikli 2 tähenduses oma kaubandus- või äritegevuse või kutsetegevuse raames;

b) „krediidiandja” – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti artikli 2 tähenduses oma kaubandus- või äritegevuse või kutsetegevuse raames;

c) „krediidileping” – leping, millega krediidiandja otse või krediidivahendaja kaudu annab või lubab anda tarbijale krediiti artikli 2 tähenduses tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis;

c) „krediidileping” – leping, millega krediidiandja otse või krediidivahendaja kaudu annab või lubab anda tarbijale krediiti artikli 2 tähenduses tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis;

d) „kõrvalteenus” – seoses krediidilepinguga krediidiandja või krediidivahendaja poolt tarbijale pakutav finantsteenus;

d) „kõrvalteenus” – seoses krediidilepinguga krediidiandja või krediidivahendaja poolt tarbijale pakutav teenus;

e) „krediidivahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames järgmist:

e) „krediidivahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandja või notarina ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis hüvitise eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames järgmist:

i) pakub tarbijatele krediidilepinguid artikli 2 tähenduses;

i) esitleb või pakub tarbijatele krediidilepinguid;

ii) abistab tarbijaid, tehes artikli 2 kohaste krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd, välja arvatud punktis i osutatud tegevus;

ii) abistab tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd ja/või haldamist, välja arvatud punktis i osutatud tegevus;

iii) sõlmib tarbijatega artikli 2 kohaseid krediidilepinguid krediidiandja nimel.

iii) sõlmib tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel; või

 

iii a) pakub nõustamisteenuseid;

f) „seotud krediidivahendaja” – mis tahes krediidivahendaja, kes tegutseb ainult ühe krediidiandja või konsolideerimisgrupi nimel ja täielikul vastutusel;

f) „seotud krediidivahendaja” – mis tahes krediidivahendaja, kes tegutseb ühe või mitme krediidiandja või konsolideerimisgrupi nimel ja täielikul vastutusel;

g) „konsolideerimisgrupp” – käesoleva direktiivi kohaldamisel krediidiandjad, kes on koondunud konsolideeritud aastaaruannete koostamiseks direktiivi 83/349/EMÜ tähenduses;

g) „konsolideerimisgrupp” – käesoleva direktiivi kohaldamisel krediidiandjad, kes on koondunud konsolideeritud aastaaruannete koostamiseks direktiivi 83/349/EMÜ tähenduses;

h) „krediidiasutus” – krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud tähenduses;

h) „krediidiasutus” – krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud tähenduses;

i) „mittekrediidiasutus” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti artikli 2 tähenduses oma kaubandus- või äritegevuse või kutsetegevuse raames ning kes ei ole krediidiasutus;

i) „mittekrediidiasutus” – mis tahes krediidiandja, kes ei ole krediidiasutus;

j) „töötajad” – krediidiandja või krediidivahendaja töötajad, kes puutuvad kokku tarbijatega ja tegelevad käesoleva direktiivi kohaste toimingutega;

j) „töötajad”:

 

i) krediidiandja, krediidivahendaja või määratud esindaja heaks töötavad füüsilised isikud, kes puutuvad kokku tarbijatega ja tegelevad käesoleva direktiivi kohaste toimingutega; või

 

ii) füüsilised isikud, kes juhivad otseselt punktis i osutatud füüsilisi isikuid ja/või teostavad nende üle järelevalvet;

k) „krediidi kogukulu tarbijale” – krediidi kogukulu tarbijale direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud tähenduses;

k) „krediidi kogukulu tarbijale” – krediidi kogukulu tarbijale direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud tähenduses, kaasa arvatud kinnisvara hindamine, kuid välja arvatud hüpoteegi või muu võrreldava tagatise registreerimistasud;

l) „tarbija poolt makstav kogusumma” – tarbija poolt makstav kogusumma direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis h määratletud tähenduses;

l) „tarbija poolt makstav kogusumma” – tarbija poolt makstav kogusumma direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis h määratletud tähenduses;

m) „krediidi kulukuse aastamäär” – krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab vajaduse korral artikli 12 lõikes 2 osutatud kulusid;

m) „krediidi kulukuse aastamäär” – krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab vajaduse korral artikli 12 lõikes 2 osutatud kulusid;

n) „laenuintress” – laenuintress direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis j määratletud tähenduses;

n) „laenuintress” – laenuintress direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis j määratletud tähenduses;

o) „krediidivõimelisuse hinnang” – tarbija võlakohustuste täitmise võime hinnang;

o) „krediidivõimelisuse hindamine” – krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise väljavaate hindamine;

p) „püsiv andmekandja” – püsiv andmekandja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis m määratletud tähenduses;

p) „püsiv andmekandja” – püsiv andmekandja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis m määratletud tähenduses;

q) „päritoluliikmesriik”:

q) „päritoluliikmesriik”:

i) kui krediidiandja või krediidivahendaja on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub kõnealuse krediidiandja või krediidivahendaja elukoht ja kus ta tegutseb;

i) kui krediidiandja või krediidivahendaja on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub kõnealuse krediidiandja või krediidivahendaja peakontor;

ii) kui krediidiandja või krediidivahendaja on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht, või kui tal siseriikliku õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

ii) kui krediidiandja või krediidivahendaja on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht, kui tal on siseriikliku õiguse kohaselt registrijärgne asukoht, ja tema peakontor;

r) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiandjal või krediidivahendajal on filiaal või kus ta osutab teenuseid.

r) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiandjal või krediidivahendajal on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

 

r a) „nõustamisteenused” – tarbijale isiklike soovituste andmine ühe või enama tehingu kohta, mis on seotud krediidilepingutega, olles krediidi andmisest eraldiseisev tegevus;

 

r b) „elamukinnisvara” – kinnisvara, mis on mõeldud kasutamiseks peamiselt elamispinnana;

 

r c) „hindaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames teostab elamukinnisvara hindamist või maa hindamist, millel asub või võiks asuda elamukinnisvara;

 

r d) „seosmüük” – ühe või mitme kõrvalteenuse pakkumine koos krediidilepinguga ühe paketina, mille puhul ei pakuta tarbijale krediidilepingut eraldiseisvana;

 

r e) „komplektina müük” – ühe või mitme kõrvalteenuse pakkumine koos krediidilepinguga ühe paketina, mille puhul pakutakse tarbijale krediidilepingut ka eraldiseisvana, kuid mitte tingimata samadel tingimustel kui komplektis kõrvalteenustega;

 

r f) „krediidi kogusumma” – krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma, sõltumata sellest, kas see makstakse välja tarbijale või kolmandale isikule;

 

r g) „välisvaluutas laen” – laen, mis on:

 

i) nomineeritud muus valuutas kui selles, milles tarbija saab oma sissetuleku või hoiab oma vara, millest laen tagasi makstakse; või

 

ii) nomineeritud muus kui selle liikmesriigi valuutas, mille resident tarbija on;

 

r h) „muutuva intressimääraga laen” – krediidileping, mille puhul laenuintress lepingus tervikuna või selle osas ei põhine üksnes krediidilepingu sõlmimisel kokku lepitud kindlal protsendimääral ja mille muutumine põhineb tavaliselt alusindeksi või baasintressimäära muutustel, hoolimata ülem- või alammääradest.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise, ja tagavad neile kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

1. Liikmesriigid määravad pädevad riiklikud asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise ja jõustamise, ning tagavad neile kõik ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud uurimis- ja karistamisvolitused ja -vahendid.

Liikmesriigid tagavad, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja 21 rakendamise, määratakse üks määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 19a, 20, 21, 22, 22a ja 23 rakendamise, määratakse:

 

i) üks määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest; või

 

ii) muud riiklikud asutused, tingimusel et siseriiklike õigusaktide või haldusnormide kohaselt peavad kõnealused asutused tegema koostööd punktis i nimetatud asutustega alati, kui see on vajalik, et täita nende käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste määramisest, märkides eraldi ära kohustuste võimaliku jagamise eri pädevate asutuste vahel.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pädevate asutuste määramisest, märkides eraldi ära kohustuste võimaliku jagamise eri pädevate asutuste vahel. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud pädevate asutuste loetelu vähemalt kord aastas Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda pidevalt oma veebilehel.

2. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, nii et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

4. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö nii omavahel kui Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

 

5. Liikmesriigid peavad kehtestama neilt asutustelt teabe kogumise ja vahetamise korra, et eelkõige rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta2.

 

______________

 

1 ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

 

2 ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

1a. peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. peatükk

 

Finantsalane harimine

 

Artikkel 4 a

 

Tarbijate finantsalane harimine

 

1. Liikmesriigid tagavad, et võetud on meetmed, mis toetavad tarbijate harimist vastutustundliku laenuvõtmise ja laenuhalduse valdkonnas, eriti seoses krediidilepingutega.

 

2. Kõigile esmakordsetele ostjatele antakse selged ja informatiivsed dokumendid ning ühtlasi teave edasise abi kohta tarbijaorganisatsioonide ja riigi järelevalveasutuste kaudu.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et kõik sidusrühmad on asjakohaselt kaasatud käesolevas artiklis osutatud meetmete kavandamisse ja väljatöötamisse.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et tarbijatele krediidi andmisel, selle vahendamisel või nõustamisel, samuti vajaduse korral tarbijatele kõrvalteenuste osutamisel, tegutseb krediidiandja või -vahendaja ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas tarbija parimate huvidega.

1. Liikmesriigid nõuavad, et tarbijatele krediidi kavandamisel, andmisel ja vahendamisel, samuti vajaduse korral tarbijatele kõrvalteenuste osutamisel, või krediidilepingu rakendamisel tegutseb krediidiandja või -vahendaja ausalt, õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt. võttes nõuetekohaselt arvesse tarbija õigusi ja huvisid. See hõlmab kõiki vajalikke meetmeid tarbija vajaduste ja olukorraga arvestamiseks, võttes arvesse kogu asjassepuutuvat teavet, mis puudutab tarbija olukorra eripära ning tarbija esitatud mis tahes erinõudeid.

2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja asjakohaseid krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 osutatud kohustust tegutseda kooskõlas tarbija parimate huvidega.

2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid ning määratud esindajaid, ei takista täitmast lõikes 1 osutatud kohustust.

 

2 a. Liikmesriigid tagavad eriti, et krediidivõimelisuse hindamisega tegelevate töötajate tasustamine oleks kooskõlas direktiivi 2006/48/EÜ V lisa 11. osa punkti 23 alapunktides a ja b sätestatud riskivõtjate tasustamispoliitikaga ning ei oleks tingimuslikult seotud vastuvõetud taotluste hulga või suhtarvuga.

 

2 b. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandjad, krediidivahendajad või määratud esindajad pakuvad nõustamisteenuseid, ei piiraks sellega seotud töötajate tasustamise struktuur nende võimet anda objektiivseid soovitusi, ning eelkõige, et nimetatud nõustamisteenuste tulemus ei oleks tingimuslikult seotud isiklike töötulemuste või müügiplaanidega.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Minimaalsed pädevusnõuded

Teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded

1. Päritoluliikmesriigid tagavad järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja -vahendajad nõuavad oma töötajatelt asjakohasel tasemel teadmisi ja pädevust seoses krediidilepingute koostamise, pakkumise, vahendamise, nõustamise või sõlmimisega. Kui krediidilepingu sõlmimisega kaasneb lepinguga seotud kõrvalteenus, omavad nad sellise kõrvalteenusega seotud asjakohaseid teadmisi ja pädevust, sh sektoripõhiselt nõutavaid.

a) krediidiandjate ja -vahendajate töötajatel on asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus seoses artikli 2 kohaste krediidilepingute pakkumise või sõlmimisega või artikli 3 punktis e määratletud krediidivahendusega; kui krediidilepingu sõlmimisega on seotud kõrvalteenused, eelkõige kindlustus- ja investeerimisteenused, peavad töötajatel olema kõnealuse teenusega seoses asjakohased teadmised ja pädevus, et oleksid täidetud direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 19 ning direktiivi 2002/92/EÜ artiklis 4 sätestatud nõuded;

 

b) krediidiandjate ja -vahendajate juhtkonda kuuluvatel füüsilistel isikutel, kes vastutavad krediidilepingu vahendamise, nõustamise või heakskiitmise eest või kellel on sellega seoses teatav osa, on krediidilepingutega seoses asjakohased teadmised ja pädevus;

 

c) krediidiandjate ja -vahendajate üle teostatakse järelevalvet, et hinnata, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid järjepidevalt täidetakse.

 

2. Päritoluliikmesriigid tagavad, et teadmiste ja pädevuse asjakohane tase määratakse kindlaks tunnustatud kvalifikatsiooni või kogemuste alusel.

2. Liikmesriigid kehtestavad krediidiandjate, -vahendajate ja määratud esindajate töötajatele teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded kooskõlas III lisas esitatud põhimõtetega.

 

2 a. Kui krediidiandja või krediidivahendaja osutab oma teenuseid ühe või mitme liikmesriigi territooriumil:

 

i) filiaali kaudu, vastutab vastuvõttev liikmesriik filiaali töötajate suhtes kohaldatavate teadmiste ja pädevuse miinimumnõuete kehtestamise eest;

 

ii) teenuste osutamise vabaduse alusel, vastutab päritoluliikmesriik töötajate suhtes kohaldatavate teadmiste ja pädevuse miinimumnõuete kehtestamise eest kooskõlas III lisaga, v.a III lisa lõike 1 punktides a, b, c, e, f ja h ning lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete puhul, mis kehtestatakse vastuvõtva liikmesriigi poolt.

 

2 b. Lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud end pidevalt ametialaselt arendama, et oma teadmisi ja pädevust ajakohastada ja kinnitada.

3. Päritoluliikmesriigid avalikustavad kriteeriumid, mille nad on kehtestanud krediidivahendajate või -andjate töötajate pädevuse määramiseks. Sellised kriteeriumid hõlmavad kõigi tunnustatud kvalifikatsioonide loetelu.

 

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ette nähtud nõuded, eelkõige asjakohaste teadmiste ja pädevuse kindlaks tegemiseks kohaldatavad nõuded.

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku ei kohaldata, kui siseriiklike õigusaktide kohaselt tuleb krediidilepingutega seotud reklaamide puhul välja tuua eelkõige krediidi kulukuse aastamäär, mitte intressimäär või mis tahes muud numbrid, mis on seotud krediidi mis tahes kuludega tarbijale esimeses lõigus määratletud tähenduses.

Selgitus

Kooskõla tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõikega 1.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Standardteave osutab tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil järgmisele:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Kooskõla tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõikega 2.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) et reklaamitav toode on krediidileping ja vajaduse korral, et see on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

välja jäetud

Selgitus

Üldiselt ei turundata hüpoteeklaene otsese reklaami põhjal. Turu-uuringud näitavad, et tarbijad saavad hüpoteeklaenude reklaamidest väga vähe teavet, seega on tõhusam keskenduda paarile kesksele põhimõttele.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) laenuintress, märkides, kas see on fikseeritud või muutuva määraga, samuti üksikasjad kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale;

c) laenuintress, märkides, kas see on fikseeritud või muutuva määraga, samuti üksikasjad kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; krediidi kulukuse aastamäär tuleb reklaamis esitada vähemalt sama silmapaistvalt kui mis tahes muu numbriline teave;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) krediidilepingu kestus;

f) kohaldataval juhul krediidilepingu kestus;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) osamaksete suurus;

g) kohaldataval juhul osamaksete suurus;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) tarbija makstav kogusumma;

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) vajaduse korral hoiatus, et tarbija võib krediidilepingust tulenevate kohustuste täitamata jätmisel asjaomasest kinnisvarast ilma jääda, kui krediidileping on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega.

välja jäetud

Selgitus

Reklaami jaoks liiga mahukas, pealegi on see täisealise tarbija puhul liigne.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Standardteave on vastavalt reklaamiks või turunduseks kasutatavale andmekandajale kas kergesti loetav või selgesti kuuldav.

Standardteave on vastavalt reklaamiks või turunduseks kasutatavale andmekandajale kas kergesti loetav või selgesti kuuldav.

 

Reklaami kaudu edastatud mis tahes teave peab vastama esitatud tüüpilisele näitele.

 

Liikmesriigid võtavad vastu tüüpilise näite määratlemise kriteeriumid.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks reklaami tegemisel kasutav standardteave.

välja jäetud

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktides a–i sätestatud standardteavet.

 

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Seosmüük ja sellega seotud ebaausad kaubandustavad

 

1. Liikmesriigid lubavad komplektina müüki, kuid mitte seosmüüki.

 

2. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada seosmüüki, kui krediidiandjad nõuavad makse- või säästukonto avamist või säilitamist, mis on krediidi lahutamatu osa või mille ainuke eesmärk on koguda kapitali krediidi tagasimaksmiseks või teenindamiseks, või sõlmida eraldi krediidileping koos jagatud omandiõigusega krediidilepinguga. Lisaks lubavad liikmesriigid krediidiandjatel nõuda tarbijalt asjakohase kindlustuspoliisi olemasolu ning keelduda krediidilepingu sõlmimisest juhul, kui tarbijal ei ole krediidiandja eelistatud kindlustuspakkuja pakutavatega sarnaste omadustega kindlustuspoliisi.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üldteave krediidilepingute kohta tehakse krediidiandjatele ja vajaduse korral krediidivahendajatele pidevalt kättesaadavaks püsival andmekandjal või elektrooniliselt.

Liikmesriigid tagavad, et juurdepääsetav ja arusaadav üldteave krediidilepingute kohta tehakse krediidiandjate poolt pidevalt kättesaadavaks ning edastatakse tarbijale paberil või muul püsival andmekandjal või nõudmisel elektrooniliselt krediidiandja poolt, juhul kui tegu on otsemüügiga, või krediidivahendaja kaudu.

Selgitus

Ei ole selge, kes selle dokumendi koostamise eest vastutab. Vahendajatel ei pruugi tingimata olla juurdepääsu kogu nimetatud teabele. Seega peaks krediidiandja vastutama kõnealuse teabe edastamise eest vahendajale või – juhul kui krediidiandja müüb otse – otse tarbijale.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) tagatise vorm;

c) tagatise vorm, sealhulgas võimalus, et tagatis asub teises liikmesriigis;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) soovituslik näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast;

g) tüüpiline näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) viide võimalikele lisakuludele, nagu näiteks hüpoteegi vm võrreldava tagatise registreerimistasud;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kas on võimalus krediit ennetähtaegselt tagastada ning kui on, siis ennetähtaegse tagastamisega seotud tingimuste kirjeldus;

i) ennetähtaegse tagastamisega seotud tingimuste kirjeldus;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) üksikasjalikud andmed krediidilepingu alusel makstavate intresside maksuvabastuse või muude riiklike soodustuste kohta.

välja jäetud

Selgitus

Selle teabe esitamise kohustus ei vasta arusaamale täisealisest tarbijast, pealegi võiks see olla takistuseks siseturul. Ühtlustamine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k a) kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija tehtud maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse laenu- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel kapitali moodustamiseks, sisaldab vastavalt lõikele 2 antav lepingueelne teave selget ja kokkuvõtlikku kinnitust, et krediidilepingu või kõrvallepinguga ei anta krediidilepingu alusel väljavõetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse.

Selgitus

Kooskõla tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 5.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pärast seda, kui tarbija on andnud vajaliku teabe oma vajaduste, rahalise olukorra ja eelistuste kohta vastavalt artiklile 14, annavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja põhjendamatult viivitamata tarbijale isikupärastatud teavet, mida on vaja turul pakutavate krediidivõimaluste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta otsuse tegemiseks. Kõnealune paberil või muul püsival andmekandjal esitatud teave edastatakse II lisas esitatud Euroopa standardsel teabelehel.

välja jäetud

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjale siduva pakkumise tegemisel tarbijale lisatakse kõnealusele pakkumisele Euroopa standardne teabeleht. Sellistel asjaoludel tagavad liikmesriigid, et krediidilepingut ei saa sõlmida enne, kui tarbijal on olnud piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse tegemiseks, olenemata lepingu sõlmimise viisist.

 

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja kohustus anda direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 kohaselt tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimist teavet loetakse täidetuks, kui krediidiandaja või -vahendaja on esitanud Euroopa standardse teabelehe.

 

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja võib tarbijale anda täiendavat teavet eraldi dokumendis, mis võib olla lisatud Euroopa standardsele teabelehele.

 

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet ja II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi.

 

Eelkõige tehakse selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral järgmist:

 

a) muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet;

 

b) jäetakse välja II lisas sätestatud teatavat teavet;

 

c) täiendatakse II lisas sätestatud loetelu;

 

d) muudetakse II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu esitamise viisi;

 

e) täpsustatakse II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe täitmise juhendit.

 

4. Kui teavet edastatakse direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab finantsteenuse põhinäitajate kirjeldus vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele vähemalt II lisa A osa punktides 2, 3, 4 ja 5 osutatud andmeid.

 

5. Liikmesriigid tagavad, et tarbija taotluse korral esitab krediidiandja või -vahendaja tasuta tarbijale krediidilepingu projekti koopia. Kõnealust sätet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse esitamise ajal jätkata krediidilepingu sõlmimist tarbijaga.

 

Selgitus

Kooskõla tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 5.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Lepingueelne teave

 

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja või määratud esindaja annab tarbijale isikupärastatud teavet, mida on vaja turul pakutavate krediiditoodete võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse tegemiseks:

 

a) asjatu viivituseta pärast seda, kui tarbija on andnud vajaliku teabe oma vajaduste, rahalise olukorra ja eelistuste kohta vastavalt artiklile 14, ning

 

b) piisavalt vara enne seda, kui tarbija on seotud mis tahes krediidilepingu või pakkumisega; kõnealune paberil või muul püsival andmekandjal esitatud teave edastatakse tasuta II lisas esitatud Euroopa standardsel teabelehel.

 

Liikmesriigid tagavad, et kui tarbijale tehakse krediidiandja jaoks siduv pakkumine, siis esitatakse see püsival andmekandjal ja lisatakse sellele Euroopa standardne teabeleht, juhul kui seda ei ole veel tehtud või kui pakkumise tingimused erinevad varem esitatud teabelehel olnud tingimustest.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on 14 päeva aega pakkumiste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja teadliku otsuse tegemiseks. Liikmesriigid tagavad, et see ajavahemik nähakse ette kui ajavahemik, mille jooksul pakkumine jääb kuni krediidilepingu allkirjastamiseni krediidiandja jaoks siduvaks, või kui õigus lepingust ilma lisakuludeta taganeda. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija seda soovib, on tal võimalik pakkumine vastu võtta enne 14-päevase ajavahemiku möödumist. Liikmesriigid võivad sätestada, et lepingust taganemise õigust piiratakse või ei saa seda kohaldada, juhul kui tarbija teeb mis tahes toimingu, mille tulemusena läheb vastavalt riiklikele õigusaktidele üle varaga seotud õigus, mis on seotud krediidilepinguga või milleks kasutatakse krediidilepingu alusel saadud rahalisi vahendeid, või juhul kui krediidilepingu sõlmimiseks kasutatakse vastavalt liikmesriikide õigusele sellist süsteemi, milles osaleb avaliku võimu kandja või esindaja, kes on seadusega kohustatud olema sõltumatu ja erapooletu ning kes peab isikliku ja ulatusliku lepingu- ja õigusalase selgitustööga tagama, et tarbija sõlmib lepingu üksnes põhjaliku kaalutluse alusel ja selle õiguslikust ulatusest teadlik olles.

 

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja kohustus anda direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 kohaselt tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimist teavet loetakse täidetuks ainult siis, kui krediidiandaja või -vahendaja on enne lepingu sõlmimist esitanud vähemalt Euroopa standardse teabelehe.

 

Liikmesriigid ei muuda Euroopa standardset teabelehte, kuid juhul kui liikmesriik nõuab täiendava teabe, sh hoiatuste esitamist tarbijale, võib selle teabe lisada Euroopa standardsele teabelehele.

 

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artiklis 9 sätestatud standardteavet ja II lisas ette nähtud Euroopa standardset teabelehte, selleks et:

 

a) täiendada ja ajakohastada II lisas sätestatud andmete loetelu;

 

b) ajakohastada II lisas ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu esitamise viisi;

 

c) täiendada ja ajakohastada II lisas ette nähtud Euroopa standardse teabelehe täitmise juhendit.

 

4. Kui teavet edastatakse direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab finantsteenuse põhinäitajate kirjeldus vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele vähemalt II lisa A osa punktides 2, 3, 4 ja 5 osutatud andmeid.

 

5. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või -vahendaja esitab tarbijale püsival andmekandjal tasuta krediidilepingu projekti koopia. See säte ei kehti juhul, kui krediidiandja ei soovi taotluse esitamise ajal tarbijaga krediidilepingut sõlmida.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 b

 

Krediidilepingu esitamine ja vormistamine

 

Seoses krediidilepingu esitamise ja vormistamisega valitakse hinnatav või hindaja ettevõte, notarid, juriidilised nõustajad või muud teenusepakkujad osapoolte vastastikusel kokkuleppel.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Enne artikli 3 punktis e loetletud mis tahes teenuse osutamist esitab krediidivahendaja tarbijale vähemalt järgmise teabe:

1. Liikmesriigid tagavad, et enne artikli 3 punktis e loetletud mis tahes teenuse osutamist esitab krediidivahendaja tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal tasuta vähemalt järgmise teabe:

a) krediidivahendaja isikuandmed ja geograafiline aadress;

a) krediidivahendaja isikuandmed ja geograafiline aadress;

b) register, millesse ta on kantud, ja vahendid registreerimise kontrollimiseks;

b) register, millesse ta on kantud, registreerimisnumber, kui see on olemas, ja vahendid registreerimise kontrollimiseks;

c) kui ta tegutseb seotud krediidivahendajana, kinnitus selle kohta, ning tarbija taotlusel sellis(t)e krediidiandja(te) nime(d), kelle nimel ta tegutseb;

c) kui ta on seotud ühe või mitme krediidiandjaga, kinnitus selle kohta, ning sellis(t)e krediidiandja(te) nime(d), kelle nimel ta tegutseb;

d) kas tal on asjaomases krediidiandjas otsene või kaudne osalus, mis on üle 10 % kapitalist või hääleõigusest;

d) kas ta pakub nõustamisteenust, ning kui jah, siis viide, kas selle teenuse osutamine on artiklist 17 tulenevalt kohustuslik;

e) kas asjaomasel krediidiandjal või selle emaettevõtjal on krediidivahendajas otsene või kaudne osalus, mis on üle 10 % krediidivahendaja kapitalist või hääleõigusest;

 

f) vajaduse korral tasu, mida tarbija maksab krediidivahendajale teenuste eest;

e) vajaduse korral tasu, mida tarbija maksab krediidivahendajale või krediidiandjale teenuste eest, või alus, mille põhjal see tasu arvutatakse;

g) menetlused, mille kohaselt saavad tarbijad ja muud huvitatud isikud esitada krediidivahendajate kohta kaebusi, ning vajaduse korral võimalused kohtuvälise kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetluse kasutamiseks;

f) menetlused, mille kohaselt saavad tarbijad ja muud huvitatud isikud esitada asutusesiseselt kaebusi, ning vajaduse korral võimalused kohtuvälise kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetluse kasutamiseks;

h) selliste krediidivahendajate puhul, kes ei ole seotud, komisjonitasud (kui need on olemas), mida krediidiandja maksab krediidivahendajale teenuste eest.

g) selliste krediidivahendajate puhul, kes ei ole seotud, komisjonitasud vm stiimulid (kui need on olemas), mida krediidiandja maksab krediidivahendajale teenuste eest.

2. Krediidivahendajad, kes ei ole seotud, esitavad tarbija taotlusel teabe selliste komisjonitasude suuruse kohta, mida maksavad need eri krediidiandjad, kelle krediidilepinguid tarbijale pakutakse. Tarbijat teavitatakse sellest, et tal on õigus sellist teavet nõuda.

2. Krediidivahendajad, kes ei ole seotud, esitavad tarbija taotlusel teabe selliste komisjonitasude suuruse kohta, mida maksavad need eri krediidiandjad, kelle krediidilepinguid tarbijale pakutakse. Tarbijat teavitatakse sellest, et tal on õigus sellist teavet nõuda.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused ajakohastada käesoleva artikli lõikes 1 esitatud teavet, mis esitatakse tarbijale krediidivahendaja kohta.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija maksab krediidivahendajale krediidivahendusteenuste eest tasu, siis teeb krediidivahendaja selle tasu krediidiandjale teatavaks krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks.

Eelkõige võib komisjon selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet.

3 a. Kui krediidivahendaja küsib tarbijalt tasu ja saab samal ajal krediidiandjalt vahendustasu, selgitab ta tarbijale, kas vahendustasu arvatakse tarbijalt küsitavast tasust osaliselt või täielikult maha.

Eelkõige võib komisjon selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet.

3 b. Liikmesriigid nõuavad, et krediidivahendajad tagaksid, et lisaks käesoleva artikliga nõutud andmete avaldamisele avaldaks määratud esindaja tarbijale tarbijaga ühenduse võtmisel või enne mis tahes tarbijaga kokkupuutumist oma tegutsemispädevuse ulatuse ja esindatava krediidivahendaja.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutava(te) krediidilepingu(te) ja mis tahes kõrvalteenus(t)e kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav(ad) krediidileping(ud) on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale. Piisavad selgitused hõlmavad isikupärastatud teavet pakutava krediidi näitajate kohta, kuid selle raames ei anta mis tahes soovitust. Krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad hindavad mis tahes viisil täpselt tarbija teadmisi ja kogemusi seoses krediidiga, et määrata kindalaks, mil määral tuleb tarbijale anda selgitusi, ja kõnealuseid selgitusi vastavalt kohandada.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad või nende määratud esindajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutava(te) krediidilepingu(te) ja mis tahes kõrvalteenus(t)e kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav(ad) krediidileping(ud) ja kõrvalteenused on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale. Selgitus hõlmab lepingueelset teavet, sh Euroopa standardsest teabelehest tulenevat teavet, pakutavate toodete põhiomadusi ning erimõju, mida need võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbijapoolsest maksete tasumata jätmisest tulenevaid tagajärgi, ning juhul kui krediidilepinguga on seotud kõrvalteenused, teavet selle kohta, kas ja millistel tingimustel on iga komponenti võimalik eraldi lõpetada.

2. Sellised piisavad selgitused hõlmavad artiklite 9 ja 10 kohaselt antava lepingueelse teabe sisu ja mõistete selgitamist, samuti selliste tagajärgede selgitamist, mis võivad tarbija jaoks tuleneda krediidilepingu sõlmimisest, sealhulgas juhul, kui tarbija ei suuda maksekohustusi täita.

2. Liikmesriigid võivad kohandada lõikes 1 osutatud nõustamise viisi ja ulatust ning nõustaja valikut krediidilepingu pakkumise asjaoludega, isikuga, kellele krediidilepingut pakutakse, ja pakutava krediidi liigiga.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Krediidi kulukuse aastamäär, mis võrdub kõigi selliste tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediit, tagasimaksed ja tasud) nüüdisväärtusega ühe aasta kohta, milles võlausaldaja ja tarbija on omavahel kokku leppinud, arvutatakse I lisas sätestatud matemaatilise valemi kohaselt.

1. Krediidi kulukuse aastamäär, mis võrdub kõigi selliste tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediit, tagasimaksed ja tasud) nüüdisväärtusega ühe aasta kohta, milles võlausaldaja ja tarbija on omavahel kokku leppinud, arvutatakse I lisas sätestatud matemaatilise valemi kohaselt.

2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel määratakse krediidi kogukulu tarbijale kindlaks võtmata arvesse mis tahes tasu, mida tarbija maksab krediidilepingus sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel määratakse krediidi kogukulu tarbijale kindlaks võtmata arvesse mis tahes tasu, mida tarbija maksab krediidilepingus sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

Kui krediidi saamiseks tuleb kohustuslikus korras avada konto, hõlmab krediidi kogukulu tarbija jaoks sellise konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete puhul kõnealusel kontol ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui kulud on selgelt ning eraldi märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitud tingimusel tuleb kohustuslikus korras avada või säilitada konto, hõlmab krediidi kogukulu tarbija jaoks sellise konto avamise või haldamise kulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tehingute kui ka krediidi väljamaksete puhul kõnealusel kontol ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on selgelt ning eraldi märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

3. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud ajavahemikul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi krediidilepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel.

3. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud ajavahemikul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi krediidilepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel. Juhul kui fikseeritud laenuintress on kokku lepitud ainult piiratud ajavahemikuks, saab krediidi kulukuse aastamäära välja arvutada ainult selleks kindlaksmääratud ajavahemikuks.

4. Kui krediidilepingus on sätestatud, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel tuleb arvestada muutuva intressimääraga ning vajadusel krediidi kulukuse aastamääras sisalduvate tasudega, mis ei ole arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud arvutatakse lepingu allkirjastamisel kehtinud taseme alusel.

4. Krediidilepingu nendel perioodidel, mille puhul on tingimusteta lubatud välistest teguritest sõltuvad kohandatavad intressimäärad, ning vajadusel krediidi kulukuse aastamääras sisalduvate tasude puhul, mis ei ole arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär teistsugustel eeldustel, vältides samal ajal konkurentsimoonutusi turul:

 

a) ühe korra eeldusel, et laenuintress ja muud tasud arvutatakse lepingu allkirjastamisel kindlaksmääratud taseme alusel;

 

b) ühe korra parima stsenaariumi põhjal, mis põhineb andmetel intressimäärade kõikumise kohta viimase 20 aasta jooksul või sellest ajast alates, kui alusandmed intressimäära arvutamiseks on saadaval;

 

c) ühe korra halvima stsenaariumi põhjal, mis põhineb andmetel intressimäärade kõikumise kohta viimase 20 aasta jooksul või sellest ajast alates, kui alusandmed intressimäära arvutamiseks on saadaval;

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi.

4 a. Juhul kui krediidileping on seotud välisvaluutaga, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär ühe korra eeldusel, et krediidi vääringu ja riigi omavääringu suhe on samal tasemel nagu lepingu sõlmimisel, ning ühe korra lähtudes eeldusest, et riigi omavääring kaotab 20% oma väärtusest krediidi vääringu suhtes.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral I lisas sätestatud valemit või eeldusi, eelkõige juhul, kui käesolevas artiklis ja I lisas sätestatud eeldused ei ole piisavad krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks ühtsel viisil või ei vasta enam olukorrale turul.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatavaid I lisas sätestatud märkusi või eeldusi, eelkõige juhul, kui käesolevas artiklis ja I lisas sätestatud märkused ja eeldused ei ole piisavad krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks ühtsel viisil või ei vasta enam olukorrale turul.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lepinguosalised võivad sellegipoolest krediidilepingus kokku leppida, et juhul, kui laenuintressimäära muutus korreleerub otseselt baasintressimäära muutumisega ja uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides, esitatakse lõikes 1 osutatud teave tarbijale perioodiliselt.

2. Lepinguosalised võivad sellegipoolest krediidilepingus kokku leppida, et juhul, kui laenuintressimäära muutus korreleerub otseselt baasintressimäära muutumisega ja uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides ning edastatakse koos uute igakuiste maksete summaga tarbijale isiklikult, esitatakse lõikes 1 osutatud teave tarbijale perioodiliselt. Krediidiandja võib jätkata tarbijate perioodilist teavitamist laenuintressimäära muutustest juhul, kui laenuintressimäär ei korreleeru otseselt baasintressimäära muutumisega, eeldusel, et see oli sätestatud enne ...*.

 

_____________

 

* ELT: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Selgitus

Mõnes liikmesriigis võib tarbijaid laenuintressimäära muutustest teavitada niisuguste intressimäära muutuste reklaamimise kaudu riigi ajalehtedes. Sellise tava olemasolul ja laialdasel heakskiidul asjaomases liikmesriigis peaks liikmesriigil olema lubatud niisugune süsteem säilitada.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Juhul kui laenuintressimäära muutmise üle otsustatakse kapitaliturgudel toimuva oksjoni teel ning seetõttu ei ole krediidiandjal võimalik tarbijat muutusest enne muutuse jõustumist teavitada, teavitab krediidiandja tarbijat kirjalikult piisavalt vara enne oksjonit eelseisvast menetlusest ning eeldatavast uuest laenuintressimäärast.

Selgitus

Kui laenuintressimäära muutused määratakse kapitaliturgudel oksjoni teel, ei tea krediidiandja täpset uut määra enne oksjoni lõppemist ja võlakirjade müümist.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult tarbija krediidivõimelisust, tuginedes teatavatele kriteeriumidele, nagu tarbija sissetulek, säästud, võlad ja muud rahalised kohustused. Kõnealune hindamine viiakse läbi sellise asjakohase teabe alusel, mida krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja saab tarbijalt ning asjakohastelt sise- ja välisallikatelt, kusjuures hindamine peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 kohaste vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad kehtestavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohased menetlused. Kõnealused menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi ja nende ajakohastatud andmed säilitatakse.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult tarbija krediidivõimelisust, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, et teha kindlaks, kas tarbija on suuteline täitma krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Selle hinnangu aluseks olev teave dokumenteeritakse ja säilitatakse1.

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja ei ole käesolevas artiklis kirjeldatud krediidivõimelisuse hindamist korrektselt läbi viinud ning sõlmis krediidilepingu ebakorrektselt läbi viidud krediidivõimelisuse hinnangu põhjal, ei saa krediidilepingut selle tõttu hiljem tarbijale kahjulikul viisil tühistada või muuta.

2. Liikmesriigid tagavad järgmist:

2. Liikmesriigid tagavad järgmist:

a) kui tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemused osutavad, et tarbija ei pruugi olla suuteline maksma krediiti tagasi krediidilepingu kestuse ajal, keeldub krediidiandja krediidi andmisest;

a) krediidiandja võimaldab tarbijale krediiti ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnang osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse krediidilepinguga nõutavatel tingimustel;

b) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta taotluse tagasilükkamise põhjustest;

 

c) vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 10 teatab krediidiandja tarbijale aegsasti sellest, et kavatsetakse kasutada andmebaasi;

c) vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 10 teatab krediidiandja tarbijale aegsasti sellest, et kavatsetakse kasutada andmebaasi;

d) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi teatavas andmebaasis kontrollitud andmete alusel või selliste andmete puudumise tõttu, teatab krediidiandja tarbijale viivitamata ja tasuta sellise andmebaasi nime, mida kasutati, andmete kontrollija nime, samuti õigusest tutvuda andmetega ja vajaduse korral õigusest parandada andmeid kõnealuses andmebaasis;

d) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi andmebaasidest saadud teabe alusel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise päringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi üksikasjadest;

e) ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 12 sätestatud õigust tutvuda andmetega, teatab krediidiandja juhul, kui krediiditaotlus lükatakse tagasi automatiseeritud otsuse alusel või teataval meetodil (nt automatiseeritud krediidihindamine) põhineva otsuse alusel, sellest tarbijale viivitamata ja tasuta ning selgitab talle automatiseeritud otsuse tegemise põhimõtteid;

e) ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 12 sätestatud õigust tutvuda andmetega, teatab krediidiandja juhul, kui krediiditaotlus lükatakse tagasi automatiseeritud otsuse alusel või teataval meetodil (nt automatiseeritud krediidihindamine) põhineva otsuse alusel, sellest tarbijale viivitamata ja tasuta;

f) tarbija võib nõuda, et otsus vaadatakse läbi ilma automatiseeritud mehhanismi kasutamata.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et kui lepinguosalised kavatsevad suurendada tarbijale antava krediidi kogusummat pärast krediidilepingu sõlmimist, ajakohastatakse krediidiandja käsutuses olevat finantsteavet tarbija kohta ning hinnatakse uuesti tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.

 

4. Lisaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisele tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad hangivad piisavalt teavet tarbija isikliku ja rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta ning kaaluvad oma tootevalikus piisaval hulgal eri krediidilepinguid, et määrata kindlaks tooted, mis ei ole tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast ebasobivad. Sellisel kaalumisel tuginetakse ajakohasele teabele ja mõistlikele prognoosidele tarbija olukorra kohta pakutava krediidilepingu kestvuse ajal.

 

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ja muuta kriteeriumeid, mida võetakse arvesse, et hinnata krediidivõimelisust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja tagada, et krediiditooted ei oleks tarbija jaoks ebasobivad vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

 

 

_______________

 

1 Finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtteid eluaseme hüpoteekkrediitide andmise usaldusväärsete tavade kohta, aprill 2012, (1.2.).

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Kinnisvara hindamine

 

1. Liikmesriigid tagavad, et kohaldatakse usaldusväärseid hindamistavasid kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja meetoditega ning tunnistatakse hindajate usaldusväärse reguleerimise ja järelevalve tähtsust.

 

2. Liikmesriigid nõuavad, et hindamisi läbi viivad sisemised ja välised hindajad on erialaselt pädevad ning piisavalt sõltumatud, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang, mis tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal ning mille laenuandjad peavad säilitama.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tarbija kohustused seoses teabe esitamisega

Tarbijateabe esitamine ja kontrollimine

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad annavad krediiditaotluse raames krediidiandjatele ja vajaduse korral krediidivahendajatele täielikku ja õiget teavet oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta. Kõnealust teavet tuleks vajaduse korral tõendada sõltumatult kontrollitavast allikast pärit dokumentidega.

1. Krediidivõimelisust hinnatakse sissetulekut ja finantsolukorda käsitleva piisava, proportsionaalse ja nõuetekohaselt kontrollitud teabe alusel, mille krediidiandja on saanud asjakohastest sisemistest või välistest allikatest.

2. Seoses teabega, mida tarbija esitab selleks, et krediidiandja saaks põhjalikult hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teha otsuse selle kohta, kas anda krediiti või mitte, tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad määravad enne lepingu sõlmimist selgelt kindlaks teabe ning vajaduse korral sõltumatult kontrollitavad tõendid, mida tarbija peab esitama. Samuti tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad määravad tähtaja, mille jooksul tarbijad peavad sellise teabe esitama.

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad määravad selgelt ja arusaadaval kujul kindlaks, millise teabe ja sõltumatult kontrollitavad tõendid peab tarbija esitama, ning määravad tähtaja, mille jooksul tarbijad peavad sellise teabe esitama. Liikmesriigid lubavad krediidiandjatel taotleda lõike 1 alusel nõutava teabe täpsustamist, kui seda on vaja krediidivõimelisuse hinnangu koostamiseks. Liikmesriigid ei luba kasutada krediidiandjatel teabe esitamata jätmist õigustusena krediidilepingu lõpetamiseks, kui see on juba sõlmitud.

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet, hoiatab krediidiandja või -vahendaja tarbijat sellest, et neil ei ole võimalik hinnata krediidivõimelisust ja seetõttu ei pruugi nad krediiti anda. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

3. Liikmesriigid kehtestavad meetmed tagamaks, et tarbijad esitavad lõike 2 kohaselt korrektse teabe. Juhul kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid, hoiatab krediidiandja tarbijat sellest, et neil ei ole võimalik hinnata krediidivõimelisust ja seetõttu ei pruugi nad krediiti anda. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

3. Käesoleva artikliga ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), eriti selle artikli 6, kohaldamist.

 

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik tagab ilma kedagi diskrimineerimata kõigile krediidiandjatele juurdepääsu andmebaasidele, mida kõnealuses liikmesriigis kasutatakse selleks, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust ja järgida tarbija krediidikohustuste täitmist krediidilepingu kehtivuse ajal. Sellised andmebaasid hõlmavad eraõiguslike krediidiinfobüroode või –agentuuride hallatavaid andmebaase ning riiklikke krediidiregistreid.

1. Iga liikmesriik tagab kõigile krediidiandjatele juurdepääsu andmebaasidele, mida kõnealuses liikmesriigis kasutatakse selleks, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust ja järgida tarbija krediidikohustuste täitmist krediidilepingu kehtivuse ajal. Juurdepääsutingimused on mittediskrimineerivad.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ühtsed krediidi registreerimise kriteeriumid ja andmetöötlusnõuded, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaaside suhtes.

 

Eelkõige määratakse selliste delegeeritud õigusaktidega kindlaks selliste andmebaaside suhtes kohaldatavad registreerimiskünnised ning määratletakse sellistes andmebaasides kasutatavad põhimõisted.

 

3. Teave edastatakse andebaasidest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud ELi muude õigusaktidega või on vastuolus avaliku korra või avaliku julgeoleku eesmärkidega.

 

4. Käesoleva artikliga ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) kohaldamist.

2. Käesoleva artikliga ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) kohaldamist.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõustamisstandardid

Nõustamisteenuste standardid

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse nõustamist krediidi andmisest eraldiseisva teenusena. Sellist teenust võib turustada nõustamisena ainult juhul, kui teenust osutava isiku tasu on tarbija jaoks läbipaistev.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või -vahendaja teatab teatava toimingu raames tarbijale, kas tarbijat nõustatakse või mitte. Seda võib teha täiendava lepingueelse teabe abil. Kui tarbijat nõustatakse rohkem, kui on nõutud artiklites 5 ja 6, tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad:

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja, -vahendaja või määratud esindaja teatab teatava toimingu raames selgesõnaliselt tarbijale, kas tarbijale osutatakse või saadakse osutada nõustamisteenuseid või mitte.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja, -vahendaja või määratud esindaja esitab tarbijale püsival andmekandjal enne nõustamisteenuste osutamist või vajaduse korral enne nõustamisteenuste osutamise lepingu sõlmimist järgmise teabe:

a) kaaluvad piisaval hulgal turul pakutavaid krediidilepinguid, nii et oleks võimalik soovitada tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast kõige sobivamat krediidilepingut;

a) kas soovitus põhineb ainult nende oma tootevalikul vastavalt lõike 2 a punktile b või suurel hulgal turul pakutavatel lepingutel vastavalt lõike 2 a punktile c;

b) koguvad tarbija isikliku ja rahalise olukorra ning tema eelistuste ja eesmärkide kohta piisavalt teavet, mis võimaldab neil soovitada sobivat krediidilepingut. Sellisel analüüsil tuginetakse ajakohasele teabele ja mõistlikele prognoosidele tarbija olukorra kohta pakutava krediidilepingu kestvuse ajal.

b) olemasolu korral tasu, mida tarbija maksab nõustamisteenuste eest, või selle arvutamise meetod.

 

2 a. Kui tarbijatele osutatakse nõustamisteenuseid, tagavad liikmesriigid lisaks artiklites 5 ja 7 nõutule, et:

 

a) krediidiandjad, -vahendajad või määratud esindajad koguvad tarbija isikliku ja rahalise olukorra ning tema eelistuste ja eesmärkide kohta vajalikku teavet, mis võimaldab neil soovitada sobivat krediidilepingut;

 

b) krediidiandjad, seotud krediidivahendajad ja viimaste määratud esindajad kaaluvad piisaval hulgal oma tootevalikus pakutavaid krediidilepinguid;

 

c) mitteseotud krediidivahendajad ja nende määratud esindajad kaaluvad piisaval hulgal turul pakutavaid krediidilepinguid;

 

d) krediidiandjad, krediidivahendajad ja määratud esindajad tegutsevad tarbija parimates huvides ning soovitavad tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast kõige sobivamaid krediidilepinguid; ning

 

e) nõuandeteenuseid osutav krediidiandja, -vahendaja või määratud esindaja annab soovitused tarbijale püsival andmekandjal;

 

2 b. Liikmesriigid lubavad kasutada mõisteid „sõltumatu nõuanne” ja „sõltumatu nõuandja” ainult siis, kui krediidiandjad, seotud krediidivahendajad või määratud esindajad, kes osutavad nõustamisteenuseid:

 

- ei saa mingit tasu ühelt või enamalt krediidiandjalt; või

 

- saavad tasu mitmelt krediidiandjalt, kes esindavad vähemalt enamust turust, tingimusel et tasu avaldatakse tarbijale ning see ei anna krediidiandjale stiimulit tegutseda tarbijate parimate huvide vastaselt.

 

2 c. Liikmesriigid võivad krediidiandjatele, -vahendajatele ja määratud esindajatele ette näha kohustuse hoiatada tarbijat tarbija rahalise olukorra kaalumisel, et krediidileping võib tarbija jaoks kaasa tuua teatava riski.

 

2 d. Liikmesriigid tagavad, et iga nõuandeteenuseid osutav krediidiandja ja krediidivahendaja on saanud nõuetekohase loa ning asjaomased töötajad on pädevad andma isiklikku soovitust, mis on tarbija parimates huvides. Nõuandeteenuseid osutavad määratud esindajad tuleb nõuetekohaselt registreerida.

 

2 e. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust pakkuda tarbijatele teenuseid, mis aitavad neil aru saada oma finantsvajadustest ja sellest, mis liiki tooted võivad neid vajadusi rahuldada.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

8 a. peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. peatükk

 

Krediidilepingu nõuetekohane täitmine

 

Artikkel -18 a

 

Välisvaluutas laenud ja muutuvad intressimäärad

 

1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidileping on seotud välisvaluutas laenuga, on tarbijal vastavalt lepingueelselt teada antud läbipaistvale korrale õigus konverteerida laen mõnesse muusse vääringusse.

 

2. Lõikes 1 osutatud muu vääring on:

 

a) vääring, milles tarbija saab sissetuleku või omab varasid, millest laen tagasi makstakse, mis on kindlaks määratud ajal, kui viidi läbi viimane krediidivõimelisuse hindamine seoses krediidilepinguga; või

 

b) tarbija elukohaks oleva liikmesriigi vääring.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et kui osutatakse lõikes 1 osutatud õigusele, siis:

 

a) krediidiandjal on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud selle õiguse kasutamisega;

 

b) konverteerimiseks kasutatav vahetuskurss on konverteerimistaotluse esitamise päeval kehtiv turu vahetuskurss, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud või kui liikmesriik ei ole enne krediidilepingu sõlmimist määranud teistsuguseid tingimusi;

 

c) krediidiandjal on õigus intressimäära ja viiteintressimäära muuta, kui nii on sätestatud krediidilepingus.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidileping on välisvaluutas, peab krediidileping sisaldama tasumisele kuuluva krediidisumma läve või tasumisele kuuluvat maksimumsummat. Kui tasumisele kuuluva krediidisumma lävi või tasumisele kuuluv maksimumsumma on saavutatud, peab krediidiandja hoiatama tarbijat tasumisele kuuluva krediidisumma olulise suurenemise eest. Sel juhul on tarbijal õigus konverteerida laen lõike 1 kohaselt. Kui kogu krediidisummale riigi omavääringus ei kohaldata ülempiiri, tuleks tarbijale esitada stsenaarium, mis põhineb eeldusel, et riigi omavääring kaotab 20% oma väärtusest võrreldes krediidi vääringuga.

 

5. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidileping lubab tingimusteta intressimäära muutusi, mille suurust ei ole võimalik krediidilepingu sõlmimise ajal määrata ja mis põhinevad välistel teguritel, peavad intressimäära arvutamise aluseks olevad andmed olema kättesaadavad vähemalt 14 aasta kohta.

 

Muutuvate intressimääradega lepingute puhul tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad, seotud krediidivahendajad, krediidivahendajad või määratud esindajad teavitavad tarbijat enne lepingu sõlmimist intressimäära võimalikust kõikumisest. Kui intressimäära muutumise suhtes kohaldatakse piirmäärasid, esitatakse tarbijale piirmääradel põhinev parim ja halvim stsenaarium. Kui muutuva intressimäära suhtes piirmäärasid ei kohaldata, tuleb tarbijale esitada parim ja halvim stsenaarium, mis põhinevad andmetel intressimäärade kõikumise kohta viimase 20 aasta jooksul või sellest ajast alates, kui alusandmed intressimäära arvutamiseks on saadaval.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -18 b

 

Muutuva intressimääraga laenud ning nende aluseks olevad indeksid ja viiteintressimäärad

 

Kui krediidileping on muutuva intressimääraga laen:

 

1. Liikmesriigid tagavad, et iga kasutatav indeks või viiteintressimäär on selge, ligipääsetav, objektiivne ning krediidilepingu osapoolte ja pädevate asutuste poolt kontrollitav.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et laenu intressimäära arvutamiseks kasutatava indeksi pakkujad säilitavad selle arvutamiseks kasutatud dokumendid ning peavad nende kohta registrit.

 

3. Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid keelata selliste indeksite standardse kasutamise, mis ei ole veebisaidil avalikult kättesaadavad või mida ei avaldata ametlikus väljaandes.

 

Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et laenuintresside arvutamiseks kasutatud standardiseeritud indeksite pakkujad avaldaksid igapäevaselt teabe keskmise laenuintressi, maksimaalse laenuintressi ja minimaalse laenuintressi kohta viimasel 20 aastal või, kui selliseid andmeid ei ole, siis pikima perioodi kohta, mille kohta andmed on olemas. Lisaks sellele võivad liikmesriigid nõuda, et krediidiandjad avaldavad sellise teabe enne krediidilepingu sõlmimist Euroopa standardinfo teabelehele lisatuna tarbijale.

 

4. Liikmesriigid võivad võtta vastu sätted, et tagada sümmeetria lepinguliste klauslite vahel, millega kehtestatakse nt muutuva intressimäära ülem- ja alampiirid.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

8. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ennetähtaegne tagastamine

Krediidilepingu nõuetekohane täitmine

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus täita krediidilepingust tulenevad kohustused enne lepingu kehtivuse lõppu. Sellistel juhtudel tuleks õiglaselt vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus täita krediidilepingust tulenevad kohustused täielikult või osaliselt enne lepingu kehtivuse lõppu, ilma et tarbijale kehtestataks sanktsioone, tagades samal ajal krediidiandjale hüvitise. Sellistel juhtudel on tarbijal õigus krediidi kogukulu vähendamisele ennetähtaegselt tagastatud summa võrra.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohast õigust saab kasutada teatavatel tingimustel. Sellised tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist või piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi.

2. Liikmesriigid näevad ette, et krediidiandjatel on õigus saada põhjendatud juhtudel õiglast ja objektiivset kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kompensatsioon ei tohi ületada krediidiandja kantud majanduslikku kaotust. Tarbijat teavitatakse enne lepingu sõlmimist selgelt ja täielikult lõikes 1 osutatud õigusest ning kompensatsiooni summast või selle läbipaistvast arvutamise meetodist.

Kui liikmesriigid kehtestavad sellised tingimused, ei tohi need muuta lõikes 1 osutatud õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks.

2 a. Kui krediit tagastatakse ennetähtaegselt perioodil, mil laenuintress on fikseeritud, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise võimaluse siduda teatavate tingimustega ning see ei piira krediidiandjate lõike 2 kohaseid õigusi. Sellisel juhul võib õiguse kasutamise siduda tingimusega, et tegemist peab olema tarbija õigustatud huviga, mille olemuse määravad kindlaks liikmesriigid.

 

3 a. Liikmesriigid võivad kehtestada lõike 2 alusel makstavale kompensatsioonile ülempiiri või maksimaalse ajavahemiku, pärast mida ei või krediidiandja enam kompensatsiooni nõuda.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Paindlikud ja usaldusväärsed turud

 

1. Liikmesriigid arendavad välja raamistiku, et:

 

a) krediidiandjad saaksid krediidilepingud või krediidilepingu portfellid ilma uut hüpoteegi tõendit registreerimata üle anda teisele krediidiandjale, kui see ei ole krediidilepingus selgesõnaliselt keelatud ning kui laenutingimusi ei muudeta tarbija kahjuks; ning

 

b) krediidiandjad ja tarbijad saaksid kokku leppida krediidilepingu üleandmisõiguse kolimise korral.

 

2. Liikmesriigid, mis lubavad oma territooriumil turustada pööratud lepinguid, võivad välja arendada raamistiku, mis võimaldab krediidiandjatel ja tarbijatel kokku leppida krediidilepingu asendamises pööratud lepinguga.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et on olemas tõhusad mehhanismid, mis tagavad, et laenuvõtjatel on selge ja õiguslikult jõustatav õigus varale, ning tagavad elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja nendega seotud finantsinstrumentide jälgitavuse.

 

4. Määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 54 alusel asutatud ühiskomitee koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tööd krediidilepingute ning nendega seotud tagatiste ja finantsinstrumentide jälgitavuse tagamise suuniste ja metoodika väljaarendamisel.

 

5. Liikmesriigid edendavad elamukinnisvara indeksite kasutamist, et pakkuda paremat alust jälgimaks suundumusi elamukinnisvara hindamisel.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 b

 

Võlgnevused ja sundmüük

 

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandajad ilmutavad mõistlikku järeleandlikkust ja teevad kõik muud mõistlikud jõupingutused probleemi lahendamiseks enne sundmüügimenetluse algatamist.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud, mida tarbija peab maksma maksevõimetusest tingitud kahju korvamiseks, on proportsionaalsed krediidiandja kantud kuludega.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et:

 

a) krediidiandjad teevad mõistlikud jõupingutused, et saada sundmüügis oleva vara eest parim hind, võttes arvesse selliseid tegureid nagu turutingimused ning tarbija võlasumma suurenemine;

 

b) kui krediidilepingu osapooled on selles selgesõnaliselt kokku leppinud, piisab laenu tagasimaksmiseks tagatise vastuandmisest;

 

c) kui krediidiandjatel on õigus täies mahus kasutada tarbija varasid pärast seda, kui sundmüügimenetlus on lõppenud ja on jäänud tasumata võlg, on tagasimaksmiskorra hõlbustamise meetmed mõistlikud ning võtavad arvesse tarbija huve ja praktilist olukorda. See võib hõlmata selliste meetmete kehtestamist, mis piiravad kinnipidamisi palgast, vanaduspensionist või samaväärsetest sissetulekutest, et säilitada minimaalne sissetulek ning vältida leibkonna ülemäärast võlgnevust.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

8. peatükk – peatükk

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. peatükk

9. peatükk

Usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealased nõuded

Üldised usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealased nõuded

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -19 a

 

Üldnõuded

 

1. Liikmesriigid tagavad, et on olemas tõhus krediidilepingute sõlmimise standardite raamistik, mis sisaldab käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtteid ning meetmeid leibkondade ülemäärase võlgnevuse vältimiseks ning mille üle saab tõhusalt järelevalvet teostada. Sellised standardid võivad sisaldada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte piirmäärasid1.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on volitused kehtestada rangemad proportsionaalsed lepingute sõlmimise kriteeriumid olukordade jaoks, kus riskid on tarbijate jaoks suuremad. See võib hõlmata täiendavaid riskihoiatusi, laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või muude piirmäärade täpsustamist ning tagatisi ja tooteid riskide kindlustamiseks või maandamiseks.

 

3. Euroopa Pangandusjärelevalve võib oma algatusel või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõudmisel anda kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 9 liikmesriigi elamukinnisvara turu arengute põhjaliku hindamise alusel asjaomastele pädevatele asutustele hoiatusi ning soovitusi lisameetmete kehtestamiseks.

 

__________________

 

1 Finantsstabiilsuse nõukogu konsultatsioon põhimõtete kohta eluaseme hüpoteekkrediitide andmise usaldusväärsete tavade kohta, oktoober 2011.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -19 b

 

Krediidiregistrite järelevalve

 

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja andmekaitseinspektorid teostavad piisavat järelevalvet nende territooriumil tegutsevate krediidiregistrite üle. Ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1093/2010 antud volitusi, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve teostada järelevalvet ELis piiriüleselt tegutsevate krediidiregistrite üle.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Krediidivahendajatele annab loa artikli 3 punktis e sätestatud toimingute tegemiseks artikli 4 kohane pädev asutus nende päritoluliikmesriigis. Selline tegevusluba antakse krediidivahendaja päritoluliikmesriigis kehtestatud nõuete alusel, kusjuures täidetud peavad olema artiklis 20 sätestatud kutsesobivusnõuded.

1. Krediidivahendajatele annab loa artikli 3 punktis e sätestatud toimingute tegemiseks artiklis 4 osutatud pädev asutus nende päritoluliikmesriigis. Selline tegevusluba antakse krediidivahendaja päritoluliikmesriigis kehtestatud nõuete alusel, kusjuures täidetud peavad olema artiklis 20 sätestatud kutsesobivusnõuded.

 

1 a. Artikli 19 a alusel määratud määratud esindajaid ei loeta käesoleva artikli tähenduses krediidivahendajateks.

2. Päritoluliikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajad täidavad järjepidevalt tegevusloa andmisel kehtinud nõudeid.

2. Päritoluliikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajad täidavad järjepidevalt tegevusloa andmisel kehtinud nõudeid.

3. Päritoluliikmesriigid tagavad, et krediidivahendaja tegevusluba tühistatakse juhul, kui:

3. Päritoluliikmesriigid tagavad, et krediidivahendaja tegevusluba peatatakse või tühistatakse juhul, kui:

a) krediidivahendaja ei täida enam neid nõudeid, mille alusel tegevusluba anti;

a) krediidivahendaja ei täida enam neid nõudeid, mille alusel tegevusluba anti;

b) krediidivahendaja on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel.

b) krediidivahendaja on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel.

4. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajate tegevuse üle teostab järelevalvet artikli 4 kohane pädev asutus nende päritoluliikmesriigis.

4. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajate tegevuse üle teostab järelevalvet artikli 4 kohane pädev asutus nende päritoluliikmesriigis ning vajaduse korral selle liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, nagu on osutatud artiklites 4 ja 22.

 

4 a. Käesoleva artikli sätteid ei tuleks kohaldada krediidiasutuste ega kindlustusseltside suhtes, mis tegutsevad krediidivahendajatena. Juhul kui käesoleva direktiivi artiklite 9 a, 14 ja 17 kohased kohustused on täidetud, ei tuleks neid kohaldada ka nende laenuvõtjate suhtes, mis ei ole krediidiandjad ega krediidivahendajad ja millel on liikmesriikide poolt lubatud krediidileping tasuta ja kokkuleppel krediidiandjaga samaaegselt kinnisvara müügiga üle anda.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Määratud esindajad

 

1. Liikmesriigid võivad otsustada lubada krediidivahendajal määrata määratud esindajaid.

 

2. Liikmesriigid nõuavad krediidivahendajalt ainuisikulist, täielikku ja tingimusteta vastutust krediidivahendaja nimel tegutseva määratud esindaja tegevuse ja tegevusetuse eest.

 

Kui aga krediidivahendaja on määranud määratud esindaja ja on seotud ainult ühe krediidiandjaga, nagu on sätestatud artikli 3 punktis f, on krediidiandja täielikult ja tingimusteta vastutav krediidivahendaja nimel tegutseva määratud esindaja mis tahes tegevuse või tegevusetuse eest.

 

Liikmesriigid nõuavad, et krediidivahendaja tagab, et määratud esindaja vastab artikli 21 lõike 2 punktides a–c sätestatud nõuetele. Päritoluliikmesriik võib siiski ette näha, et kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise võib anda krediidivahendaja, kelle nimel määratud esindaja on volitatud tegutsema.

 

3. Liikmesriigid, kes otsustavad lubada krediidivahendajal määrata esindajaid, seavad sisse riikliku registri. Määratud esindajad kantakse riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus nad on asutatud. Seda registrit ajakohastatakse regulaarselt. Register on avalikkusele kättesaadav.

 

Kui liikmesriik, kus määratud esindaja on asutatud filiaalina, on otsustanud vastavalt lõikele 1 mitte lubada oma pädevate asutuste heakskiidetud krediidivahendajatel määrata esindajaid, registreeritakse need määratud esindajad selle krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädevas asutuses, kelle nimel vahendaja tegutseb.

 

4. Liikmesriigid nõuavad krediidivahendajatelt nende määratud esindajate tegevuse jälgimist, et tagada täielik vastavus käesoleva direktiiviga. Eelkõige vastutavad krediidivahendajad selle jälgimise eest, et määratud esindajad ja nende töötajad vastavad teadmiste ja pädevuse nõuetele.

 

5. Liikmesriigid võivad karmistada käesolevas artiklis kehtestatud nõudeid või lisada nende jurisdiktsioonis registreeritud määratud esindajatele muid nõudeid.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajate kohta peetakse registrit ja et seda pidevalt ajakohastatakse.

1. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajate kohta peetakse registrit ja et seda pidevalt ajakohastatakse.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tegevusloa saanud krediidivahendajad, olenemata sellest, kas nad tegutsevad füüsilise või juriidilise isikuna, registreeritakse artikli 4 kohases pädevas asutuses nende päritoluliikmesriigis.

2. Liikmesriigid nõuavad, et:

 

a) kõigi juriidilistest isikutest krediidivahendajate peakontor asub samas liikmesriigis kui registrijärgne asukoht (kui krediidivahendajal on riigi õigusest tulenevalt registrijärgne asukoht); ning

 

b) sellise krediidivahendaja, kes ei ole juriidiline isik või kes on juriidiline isik, kuid kellel ei ole riigi õigusest tulenevalt registrijärgset asukohta, peakontor asub liikmesriigis, kus krediidivahendaja tegelikult tegutseb.

Juriidiliste isikute puhul märgitakse lõikes 1 osutatud registrisse juhtkonda kuuluvate selliste isikute nimed, kes vastutavad vahendustegevuse eest. Samuti võivad liikmesriigid nõuda kõigi selliste füüsiliste isikute registreerimist, kes suhtlevad klientidega ettevõttes, mis tegeleb krediidivahendamisega.

 

Registrisse märgitakse liikmesriigid, kus krediidivahendaja kavatseb tegutseda asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse sätete alusel ning on sellest teatanud oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

 

3. Liikmesriigid tagavad, et krediidivahendajad, kelle tegevusluba tühistatakse, kustutatakse viivitamata registrist.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõik tegevusloa saanud krediidivahendajad, olenemata sellest, kas nad tegutsevad füüsilise või juriidilise isikuna, registreeritakse artikli 4 kohases pädevas asutuses nende päritoluliikmesriigis.

 

Juriidiliste isikute puhul märgitakse lõikes 1 osutatud registrisse juhtkonda kuuluvate selliste isikute nimed, kes vastutavad vahendustegevuse eest. Samuti võivad liikmesriigid nõuda kõigi selliste füüsiliste isikute registreerimist, kes suhtlevad klientidega ettevõttes, mis tegeleb krediidivahendamisega.

 

Registrisse märgitakse liikmesriigid, kus krediidivahendaja kavatseb tegutseda asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse sätete alusel ning on sellest teatanud oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

 

3 a. Liikmesriigid tagavad, et krediidivahendajad, kelle tegevusluba tühistatakse, kustutatakse viivitamata registrist.

4. Liikmesriigid tagavad sellise ühtse teabepunkti asutamise, mis võimaldab üldsusele kiiret ja lihtsat juurdepääsu riikliku elektroonilise ja pidevalt ajakohastatava registri andmetele. Kõnealuses teabepunktis on kättesaadaval ka kõigi liikmesriikide lõikes 4 osutatud pädevate asutuste identifitseerimisandmed.

4. Liikmesriigid tagavad sellise ühtse teabepunkti asutamise, mis võimaldab üldsusele kiiret ja lihtsat juurdepääsu andmetele krediidivahendajate riiklikus elektroonilises registris, mida pidevalt ajakohastatakse. Kõnealuses teabepunktis on kättesaadaval ka kõigi liikmesriikide lõikes 4 osutatud pädevate asutuste identifitseerimisandmed. Liikmesriigid tagavad Euroopa Pangandusjärelevalvele juurdepääsu sellisele ühtsele teabepunktile ja Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebilehel viite või hüperlingi sellele teabepunktile.

 

4 a. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata krediidiasutuste ega kindlustusseltside suhtes, mis tegutsevad krediidivahendajatena.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid ning vajaduse korral muuta neid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär.

välja jäetud

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

 

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist]. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab läbi ja vajaduse korral töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile esimest korda [nelja aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest] ja seejärel iga kahe aasta tagant.

 

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriikidel on õigus keelata tarbijate mis tahes maksed krediidiandjatele ja krediidivahendajatele enne krediidilepingu tegelikku sõlmimist.

Selgitus

See säte on vajalik pettusekatsete vältimiseks.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Päritoluliikmesriigis krediidivahendajale antud tegevusluba kehtib kogu ELi territooriumil, ilma et vastuvõtvate liikmesriikide pädevatelt asutustelt tuleks veel kord taotleda tegevusluba.

1. Artiklis 19 ette nähtud krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt krediidivahendajale antud luba kehtib kogu liidu territooriumil, ilma et vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused peaksid krediidivahendajale kõnealuste teenuste osutamise jaoks omakorda loa andma, tingimusel et luba hõlmab toimingud, mida krediidivahendaja kavatseb teha vastuvõtvates liikmesriikides. Krediidivahendajatel ei ole siiski lubatud pakkuda mittekrediidiasutuse krediidilepinguid tarbijatele liikmesriigis, kus mittekrediidiasutustel ei ole lubatud tegutseda.

 

1 a. Lõiget 1 ei kohaldata määratud esindajate suhtes.

2. Iga krediidivahendaja, kes kavatseb esimest korda alustada tegevust ühes või mitmes liikmesriigis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel, peab kõigepealt teavitama päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

2. Iga loa saanud krediidivahendaja, kes kavatseb esimest korda alustada tegevust ühes või mitmes liikmesriigis teenuste osutamise vabaduse alusel või filiaali asutamisega, peab teavitama päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Ühe kuu jooksul pärast teavitamist, teatavad kõnealused pädevad asutused krediidivahendaja kavatsusest asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele ning saadavad samal ajal selle kohta teate ka asjaomasele krediidivahendajale.

Ühe kuu jooksul pärast teavitamist, teatavad kõnealused pädevad asutused krediidivahendaja kavatsusest asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele ning saadavad samal ajal selle kohta teate ka asjaomasele krediidivahendajale. Samuti teatavad nad asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele krediidiandja või krediidiandjad, kellega krediidivahendaja on seotud, ja selle, kas krediidiandja võtab krediidivahendaja tegevuse eest täieliku ja tingimusteta vastutuse. Vastuvõttev liikmesriik kannab päritoluliikmesriigilt saadud teabe alusel vajaliku teabe oma registrisse.

Krediidivahendaja võib tegevust alustada üks kuu pärast kuupäeva, mil ta sai päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teate teises lõigus osutatud teatavakstegemise kohta.

Krediidivahendaja võib tegevust alustada üks kuu pärast kuupäeva, mil ta sai päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teate teises lõigus osutatud teatavakstegemise kohta.

3. Juhul kui päritoluliikmesriik tühistab krediidivahendaja tegevusloa, teatab kõnealune päritoluliikmesriik sellest vastuvõtvatele liikmesriikidele viivitamata ja vähemalt ühe kuu jooksul mis tahes asjakohasel viisil.

3. Enne kui krediidivahendaja filiaal alustab oma toimingute tegemist või kahe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe saamisest korraldavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused krediidivahendaja järelevalve kooskõlas artikliga 24 ja vajaduse korral teatavad tingimused, mille alusel neid toiminguid võib vastuvõtvas liikmesriigis teha liidu õigusega mitte ühtlustatud valdkondades.

Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi. Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetatakse teavet ja tehakse koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus.

 

Kui koostöötaotlus, eelkõige teabevahetustaotlus, lükatakse tagasi või sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võivad pädevad asutused suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

 

4. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel või filiaalina tegutsev krediidivahendaja rikub käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peab võtma asjakohaseid meetmeid. Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata tegutseb asjaomane krediidivahendaja jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või turgude nõuetekohast toimimist, tehakse järgmist.

4. Liikmesriigid tagavad, et krediidivahendajad, kellele antud heakskiit on tühistatud, kustutatakse ilma asjatu viivituseta registrist.

a) Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mida on vaja tarbijate kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks, takistades sealhulgas nõudeid rikkuval krediidivahendajal algatamast uusi tehinguid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile.

 

b) Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

 

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Krediidivahendajate ja määratud esindajate järelevalve

 

1. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud krediidivahendajate tegevuse üle teostab järelevalvet nende päritoluliikmesriigi pädev asutus.

 

2. Kui päritoluliikmesriik lubab artiklis 19 a osutatud määratud esindajaid, siis nende määratud esindajate üle teostakse järelevalvet kas otse või teostades järelevalvet krediidivahendaja üle, kelle nimel ta tegutseb.

 

3. Kui krediidivahendajal on filiaal liikmesriigis, mis ei ole tema päritoluliikmesriik, tagab selle liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal asub, et filiaali poolt selle territooriumil osutatavad teenused vastavad artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 8, 9, 9 a, 10, 11, 15, 17 ja 25 sätestatud nõuetele ja nende kohaselt vastuvõetud meetmetele.

 

4. Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus filiaal asub, on õigus kontrollida filiaali tööd ning nõuda muudatusi, mis on kindlasti vajalikud selleks, et pädev asutus saaks jõustada artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 8, 9, 9 a, 10, 11, 12, 15, 17 ja 25 ning nende kohaselt vastu võetud meetmetes sätestatud kohustusi, mis on seotud filiaali poolt pädeva asutuse territooriumil osutatavate teenuste ja/või tegevustega.

 

5. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kinnitab, et krediidivahendaja, kellel on pädeva asutuse territooriumil filiaal, rikub selles riigis käesoleva direktiivi alusel kehtestatud õigus- või regulatiivsätteid, kus vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele antakse volitused, nõuavad need asutused asjaomaselt krediidivahendajalt sellise rikkumise lõpetamist.

 

Kui kõnealune krediidivahendaja ei võta vajalikke meetmeid, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõnealune krediidivahendaja lõpetab oma õigusvastase tegevuse. Nende meetmete laad teatatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

 

Kui krediidivahendaja jätkab hoolimata vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetest vastuvõtva liikmesriigis kehtivate esimeses lõigus märgitud õigus- ja haldusnormide rikkumist, võib viimane pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta asjakohaseid meetmeid, et takistada edasist õigusvastast tegevust või rakendada sanktsioone ja vajaduse korral takistada sellel krediidivahendajal mis tahes edasiste tehingute algatamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile.

 

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei ole nõus selliste vastuvõtva liikmesriigi poolt võetud meetmetega, võib ta suunata kõnealuse küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

 

6. Juhul kui päritoluliikmesriik tühistab krediidivahendaja tegevusloa, teatab kõnealune päritoluliikmesriik sellest vastuvõtvatele liikmesriikidele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata ja vähemalt ühe kuu jooksul mis tahes asjakohasel viisil.

 

Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad oma käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral omavahel ja Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi. Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetatakse teavet ja tehakse koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus.

 

Kui koostöötaotlus, eelkõige teabevahetustaotlus, lükatakse tagasi või sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võivad pädevad asutused suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

 

7. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev krediidivahendaja rikub käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi või et krediidivahendaja, kellel on tema territooriumil filiaal, rikub kohustusi, mille suhtes vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pole lõike 3 või 4 kohaselt volitusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peab võtma asjakohased meetmed. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest mingeid meetmeid või kui krediidivahendaja tegutseb vaatamata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või turgude korrakohast toimimist, tehakse järgmist:

 

a) Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mida on vaja tarbijate kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks, takistades sealhulgas nõudeid rikkuval krediidivahendajal algatamast uusi tehinguid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

 

b) Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

 

8. Iga liikmesriik näeb ette, et kui teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidivahendaja on asutanud tema territooriumil filiaali, võivad krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma kohustuste täitmisel, olles teavitanud vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, teostada filiaalis kohapealseid kontrolle.

 

9. Käesolevas artiklis määratud ülesannete jaotus liikmesriikide vahel ei piira artiklit 4 ega vastuvõtva liikmesriigi volitusi seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäävate valdkondadega kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada haldussanktsioone, ilma et see piiraks tegevusloa tühistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid kehtestavad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Määratud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Selgitus

Kohandamine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid näevad ette sanktsioonid, mida kohaldatakse juhul, kui tarbijad teadlikult esitavad mittetäielikku või ebaõiget teavet, et saada krediidivõimelisuse kohta positiivne hinnang, kui täieliku ja õige teabe esitamise korral oleks antud krediidivõimelisuse kohta negatiivne hinnang, ja seetõttu ei suuda tarbijad täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi, ning võtavad kõik meetmed, et tagada kõnealuste sanktsioonide rakendamine.

välja jäetud

Selgitus

Kohandamine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kasutades vajaduse korral olemasolevaid asutusi, tagavad liikmesriigid asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korra, et oleks võimalik lahendada kohtuväliselt käesoleva direktiivi kohaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi krediidiandjate ja tarbijate ning krediidivahendajate ja tarbijate vahel. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik krediidiandjad ja -vahendajad on seotud ühe või mitme kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korda kohaldava asutusega.

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja tõhusa krediidilepinguid käsitlevate tarbijavaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse, kasutades vajaduse korral olemasolevaid asutusi.

Selgitus

Kohandamine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad aktiivselt koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

2. Liikmesriigid julgustavad kõnealuseid asutusi tegema koostööd ka piiriüleste krediidilepinguvaidluste lahendamiseks.

Selgitus

Kohandamine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

1 a. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 9 a lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 a lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 5 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu teatajas ning jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Tagasivõtmise otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimusi.

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3 a. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 9 a lõikega 3 ja artikli 12 lõikega 5, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ning tagasivõtmise põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub õigusaktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

 

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks tagavad liikmesriigid, et nende poolt käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud õigusnormide täitmisest ei saa kõrvale hoiduda, kasutades selleks lepingute sõnastust, eelkõige lisades krediidilepingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, krediidilepingutesse, mille olemus või eesmärk võimaldab direktiivi kohaldamist vältida.

välja jäetud

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse, kui krediidilepingul on tihe seos ühe või mitme liikmesriigi territooriumiga.

Selgitus

Kooskõla tarbijakrediidi direktiivi artikli 22 lõikega 4.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 30 a

 

Üleminekumeetmed

 

Käesolevat direktiivi ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis on kehtivad riiklike rakendusmeetmete jõustumise päeval.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi viie aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse sätete tõhusust ja asjakohasust tarbijate ja siseturu seisukohast.

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi viie aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse sätete tõhusust ja asjakohasust tarbijate ja siseturu seisukohast.

a) hinnatakse tarbijate rahulolu Euroopa standardse teabelehega;

a) hinnatakse Euroopa standardse teabelehe täitmist ning kuidas tarbijad seda kasutavad, sellest aru saavad ja sellega rahul on;

b) hinnatakse muud lepingueelset teavet;

b) hinnatakse muud lepingueelset teavet;

c) analüüsitakse krediidivahendajate ja -andjate piiriülest tegevust;

c) analüüsitakse krediidivahendajate ja -andjate piiriülest tegevust;

d) analüüsitakse elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate mittekrediidiasutuste turu suundumusi;

d) analüüsitakse elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate mittekrediidiasutuste turu suundumusi;

e) hinnatakse vajadust täiendavate meetmete järele (nt elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate mittekrediidiasutuste tegevusluba);

e) hinnatakse vajadust täiendavate meetmete järele (nt elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate mittekrediidiasutuste tegevusluba);

f) hinnatakse vajadust kehtestada lepingujärgse etapiga seotud õigused ja kohustused;

f) hinnatakse krediidilepingute lepingujärgse etapi toimimist;

g) hinnatakse vajadust laiendada direktiivi reguleerimisala väikeettevõtjatele.

g) hinnatakse käesoleva direktiivi kohaldamisala, et vältida vajadust uute õigusaktide järele;

 

g a) hinnatakse käesoleva direktiivi mõju turule, mis hõlmab muid krediidivorme, sealhulgas neid, mida krediidiandjad või tarbijad võiksid kasutada direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate vormide asemel;

 

g b) hinnatakse, kas on vaja lisameetmeid, et tagada elamukinnisvaraga tagatud krediidilepingute jälgitavus;

 

g c) hinnatakse elamukinnisvara hinnasuundumusi käsitlevate andmete läbipaistvust ja ühtlust.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 31 a

 

Edasised algatused vastutustundliku laenamise valdkonnas

 

Komisjon esitab …* põhjaliku aruande, kus hinnatakse laiemat probleemideringi seoses eraisikute ülemäärase laenukoormusega. Aruandes tehakse kindlaks laenuahelaga seotud turud, tooted ja osalised ning analüüsitakse erinevaid võimalusi nende probleemidega toimetulekuks, sealhulgas makromajanduslikud meetmed seoses laenude arenguga, laenude piirmäärade ja kasutusega, struktuurimeetmed kaitsmaks hoiustajate hoiuseid ning meetmed, tegelemaks suure laenukapitaliga krediidiasutuste, ülemäära võlgades olevate leibkondade ja raskustes tarbijatega ning sellest tuleneva haavatavusega finantssüsteemis. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

 

________________

 

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Arvutuse tulemus esitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra.

d) Arvutuse tulemus esitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse eelneva kümnendkoha numbrit ühe võrra.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) krediidilepingute puhul, mille suhtes on lepitud kokku fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes on määratud uus laenuintress, mida on seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatud, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal.

j) krediidilepingute puhul, mille suhtes on lepitud kokku fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes on määratud uus laenuintress, mida on seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatud, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, põhinedes kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal, kuid ei ole väiksem fikseeritud laenuintressi tasemest. Vähemalt esialgse viie aasta pikkuse perioodi jooksul fikseeritud laenuintressiga krediidilepingute puhul ja eriti juhul, kui lepingus on kavandatud uus fikseeritud laenuintress ning muutuvate tingimuste osas lepitakse kokku üksnes juhuks, kui fikseeritud kokkulepet ei ole veel saavutatud, võetakse arvesse ainult esialgset fikseeritud laenuintressi.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Laenuandja

1. Laenuandja

[Nimi]

[Nimi]

[Geograafiline aadress]

 

[Telefoninumber]

 

[E-posti aadress]

 

[Veebileht]

 

Järelevalveasutus: [järelevalveasutuse nimi ja veebileht]

Järelevalveasutus: [järelevalveasutuse nimi ja veebileht]

Kontaktisik: [kontaktisiku täielikud kontaktandmed]

(Vajaduse korral) Kontaktpunkt

 

(Vajaduse korral) Vahendaja: [Nimi, pakutava teenuse tase („Olles hinnanud teie vajadusi, soovitame teil võtta hüpoteeklaenu” / „Me ei soovita teile kindlat hüpoteeklaenu. Lähtuvalt teie vastustest teatavatele küsimustele anname teile siiski hüpoteeklaenu kohta teavet, et saaksite teha ise valiku”), tasu]

2. Laenu põhikirjeldus

2. Laenu põhikirjeldus

Laenu summa ja vääring: [summa][vääring]

Laenu summa ja vääring: [summa][vääring]

(Vajaduse korral) „See laen ei ole [riigi omavääring]”

(Vajaduse korral) „See laen ei ole [riigi omavääringus]” Kogusumma, mille te peate [riigi omavääringus] tagasi maksma, võib muutuda. Näiteks juhul, kui [riigi omavääringu] väärtus langeb [krediidi vääringu] suhtes 20%, tuleb teil kokku maksta tagasi [lisada summa riigi omavääringus]. (Vajaduse korral) „Maksimumsumma, mis teil tuleb tagasi maksta, võib olla sellest palju suurem.”

 

Teile saadetakse hoiatus ja teil on võimalik tingimuste üle uuesti läbi rääkida, kui krediidisumma ulatub [lisada summa riigi omavääringus].”

 

(Vajaduse korral) „Maksimumsumma, mille te peate tagasi maksma, võib olla [lisada summa riigi omavääringus].”

Laenu kestus: [kestus]

Laenu kestus: [kestus]

[Laenu liik]

[Laenu liik]

[Kohaldatava intressimäära liik]

[Kohaldatava intressimäära liik]

Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa:

Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa:

[Maksimaalse võimaliku laenusumma suhe kinnisvara väärtusesse]:

(Vajaduse korral) Kinnisvara minimaalne nõutav väärtus, et laenata näiteks toodud summat)

(Vajaduse korral) [Tagatis]

(Vajaduse korral) [Tagatis]

3. Intressimäär

3. Intressimäär

Krediidi kulukuse aastamäär on laenu kogukulud, mis on esitatud aastase protsendimäärana. Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. Teie laenu suhtes kohaldatav krediidi kulukuse aastamäär on [krediidi kulukuse aastamäär]. See sisaldab:

Krediidi kulukuse aastamäär on laenu kogukulud, mis on esitatud aastase protsendimäärana. Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. Teie laenu suhtes kohaldatav krediidi kulukuse aastamäär on [krediidi kulukuse aastamäär]. See sisaldab:

intressimäära [suurus protsentides]

intressimäära [suurus protsentides]

 

(Vajaduse korral) Intressimäär [väärtus muutuva intressimäära parima stsenaariumi puhul] Intressimäär [väärtus muutuva intressimäära halvima stsenaariumi puhul]

 

(Vajaduse korral) Intressimäär [riigi omavääringu väärtuse 20% languse puhul]

 

(Vajaduse korral) Tegelik summa, mille te peate maksma kokku või iga [lisada ajavahemik] jooksul, võib oluliselt erineda krediidi kulukuse aastamäära abil näidatud summast. Seetõttu arvutatakse krediidi kulukuse aastamäära näitena erinevate eelduste korral.

[muud krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse võetavad komponendid]

[muud krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse võetavad komponendid]

4. Maksete sagedus ja arv

4. Maksete sagedus ja arv

Tagasimaksesagedus: [sagedus]

Tagasimaksesagedus: [sagedus]

Maksete arv: [arv]

Maksete arv: [arv]

5. Iga osamakse suurus

5. Iga osamakse suurus

[summa][vääring]

[summa][vääring]

(Vajaduse korral) Vahetuskurss, mida kasutatakse [krediidi vääring] tagasimakse ümberarvutamiseks [riigi omavääring], on [vahetuskursi avaldanud asutuse nimi] [kuupäev] avaldatud vahetuskurss.

(Vajaduse korral) Summa, mis teil tuleb maksta [riigi omavääringus], võib muutuda. Näiteks juhul, kui [riigi omavääringu] väärtus langeb [krediidi vääringu] suhtes 20%, tuleb teil iga [lisada periood] jooksul maksta lisaks [lisada summa]. Teie maksed võivad suureneda sellest palju rohkem. Vahetuskurss, mida kasutatakse [krediidi vääringu] tagasimakse ümberarvutamiseks [riigi omavääringusse], arvutatakse [lisada võrdlusaluse või arvutusmeetodi nimi] abil.

 

(Vajaduse korral) Kuna laenu [osa] intressimäär võib muutuda, võib teie osamaksete suurus muutuda. [Hoiatus osamaksete suuruse võimaliku muutuse kohta ja artikli 18 a lõike 5 kohased stsenaariumid, mis illustreerivad intressimäära muutuste mõju]

 

(Vajaduse korral) Maksimumsumma, mille te peate igal [lisada ajavahemik] maksma, võib olla [lisada summa riigi omavääringus].

 

(Vajaduse korral) [Hoiatused intressimaksetel põhinevate ning hüpoteegiga või muu võrdväärse tagatisega tagatud laenude kohta, üksikasjad seonduvate säästutoodete kohta ja edasilükatud tähtajaga intressimaksetega laenude kohta, mis on loetletud B osa 5. jaos.]

6. Näitlik tagasimaksegraafik

6. (Vajaduse korral) Näitlik tagasimaksegraafik

Selles graafikus on esitatud summa, mis tuleb maksta iga [sagedus].

Selles graafikus on esitatud summa, mis tuleb maksta iga [sagedus].

Osamakse (veerg [asjakohane number]) sisaldab makstavat intressi (veerg [asjakohane number]), tasutud põhiosa (veerg [asjakohane number]) ja vajaduse korral muid kulusid (veerg [asjakohane number]). Vajaduse korral: Muude kulude veerus kajastatud kulud hõlmavad [kulude loetelu]. Tasumata põhiosa (veerg [asjakohane number]) on pärast igat osamakset maksta jääv laenusumma.

Osamakse (veerg [asjakohane number]) sisaldab makstavat intressi (veerg [asjakohane number]), vajaduse korral tasutud põhiosa (veerg [asjakohane number]) ja vajaduse korral muid kulusid (veerg [asjakohane number]). Vajaduse korral: Muude kulude veerus kajastatud kulud hõlmavad [kulude loetelu]. Tasumata põhiosa (veerg [asjakohane number]) on pärast igat osamakset maksta jääv laenusumma.

[Laenu summa ja vääring]

 

[Laenu kestus]

 

[Intressimäär]

 

[Graafik]

[Graafik]

(Vajadusel korral) [Hoiatus osamaksete suuruse võimaliku muutuse kohta]

 

7. Täiendavad kohustused ja kulud

7. Täiendavad kohustused ja kulud

Selleks et saada laenu käesolevas dokumendis kirjeldatud tingimustel, peab laenuvõtja täitma järgmised kohustused.

Selleks et saada laenu käesolevas dokumendis kirjeldatud tingimustel, peab laenuvõtja täitma järgmised kohustused.

[Kohustused]

[Kohustused]

(Vajaduse korral) Palun võtke arvesse, et käesolevas dokumendis kirjeldatud laenutingimused (sealhulgas intressimäär) võivad muutuda, kui eespool esitatud kohustused ei ole täidetud.

(Vajaduse korral) Palun võtke arvesse, et käesolevas dokumendis kirjeldatud laenutingimused (sealhulgas intressimäär) võivad muutuda, kui eespool esitatud kohustused ei ole täidetud.

Lisaks [sagedus] osamaksetes juba sisalduvatele kuludele, kaasnevad laenuga järgmised kulud:

Lisaks [sagedus] osamaksetes juba sisalduvatele kuludele, kaasnevad laenuga järgmised kulud:

ühekordsed kulud

ühekordsed kulud

korrapäraselt tasutavad kulud

korrapäraselt tasutavad kulud

Palun veenduge, et olete teadlikud kõigist muudest laenuga kaasnevatest maksudest ja kuludest (nt notaritasud).

Palun veenduge, et olete teadlikud kõigist muudest laenuga kaasnevatest maksudest ja kuludest (nt notaritasud, registreerimistasud, hindamistasud [kui need juba ei sisaldu eelnevas] ja maksud).

8. Ennetähtaegne tagastamine

8. Ennetähtaegne tagastamine

(Vajaduse korral) Teil ei ole võimalik seda laenu ennetähtaegselt tagastada.

 

(Vajaduse korral) Teil on võimalik see laen täielikult või osaliselt ennetähtaegselt tagastada.

Teil on võimalik see laen täielikult või osaliselt ennetähtaegselt tagastada.

(Vajaduse korral) [Tingimused]

(Vajaduse korral) [Tingimused]

[Menetlus]

[Menetlus]

(Vajaduse korral) Ennetähtaegse tagastamise tasu:

(Vajaduse korral) Ennetähtaegse tagastamise tasu: [lisada summa või arvutamismeetod]

(Vajaduse korral) Kui soovite seda laenu ennetähtaegselt tagastada, võtke meiega palun ühendust, et täpsustada ennetähtaegse tagastamise tasu sel ajahetkel.

(Vajaduse korral) Teil on õigus see laen teisele laenuandjale üle anda. [Lisada tingimused]

 

(Vajaduse korral) Te ei saa seda laenu teisele kinnisvarale üle kanda.

 

(Vajaduse korral) Te saate selle laenu teisele kinnisvarale üle kanda: [Lisada tingimused]

 

(Vajaduse korral): Teil on õigus konverteerida laen [riigi omavääringusse]. [Lisada tingimused]

(Vajaduse korral) 9. Taganemisõigus

(Vajaduse korral) 9. Taganemisõigus

Laenuvõtjal on [ajavahemiku pikkus] jooksul pärast krediidilepingu sõlmimist õigus kõnealusest lepingust taganeda.

Laenuvõtjal on [ajavahemiku pikkus] jooksul pärast krediidilepingu sõlmimist õigus kõnealusest lepingust taganeda. (Vajaduse korral): [Tingimused] [Lisada menetlus]

10. Sisemine kaebuste käsitlemise kord

10. Kaebused

[Asjakohase osakonna nimi]

Kui teil on kaebusi, palun [lisada menetluse kontaktpunkt või teabeallikas]

[Geograafiline aadress]

Kui me ei lahenda kaebust teid rahuldaval viisil, võtke palun ühendust: [lisada organisatsiooni nimi]

[Telefoninumber]

 

[E-posti aadress]

 

Kontaktisik: [kontaktandmed]

 

11. Väline kaebustega tegelev asutus

 

Lahendamatute lahkarvamuste korral laenuandjaga on laenuvõtjal võimalus esitada kaebus järgmisele asutusele:

 

[Kaebustega tegeleva asutuse nimi]

 

[Geograafiline aadress]

 

[Telefoninumber]

 

[E-posti aadress]

 

12. Tagajärjed laenuvõtjale, kui ta ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

11. Tagajärjed laenuvõtjale, kui ta ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

[Kohustuste täitamata jätmise laad]

[Kohustuste täitamata jätmise laad]

[Rahalised ja/või õiguslikud tagajärjed]

[Rahalised ja/või õiguslikud tagajärjed]

Kui Teil on raskusi [sagedus] maksete tasumisel, võtke palun meiega võimalikult kiiresti ühendust, et leida võimalikke lahendusi.

Kui Teil on raskusi [sagedus] maksete tasumisel, võtke palun meiega võimalikult kiiresti ühendust, et leida võimalikke lahendusi.

(Vajaduse korral) 13. Lisateave kaugturustuse korral

(Vajaduse korral) 12. Lisateave

(Vajaduse korral) Õigusakt, mille alusel krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist teiega suhteid loob on [kohaldatav õigusakt].

(Vajaduse korral) Lisavõimalused: [lisada selgitus B osas loetletud lisavõimaluste kohta ning vajaduse korral laenuandja poolt pakutavate muude võimaluste kohta, mida ei ole nimetatud eelmistes jagudes].

Teave ja lepingutingimused esitatakse [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes].

(Juhul kui keel erineb Euroopa standardinfo teabelehe keelest) Teave ja lepingutingimused esitatakse [keeles]. Teie nõusolekul suhtleme Teiega krediidilepingu kehtivusaja jooksul [keeles/keeltes].

14. Riskid ja hoiatused

13. Riskid ja hoiatused

• Juhime Teie tähelepanu hüpoteeklaenu võtmisega kaasnevatele riskidele.

• Juhime Teie tähelepanu hüpoteeklaenu võtmisega kaasnevatele riskidele.

• (Vajaduse korral) Selle laenu intressimäär ei püsi kogu laenuperioodi jooksul muutumatuna.

• (Vajaduse korral) Selle laenu intressimäär ei püsi kogu laenuperioodi jooksul muutumatuna.

• (Vajaduse korral) See laen ei ole [riigi omavääring]. Palun võtke arvesse, et [riigi omavääring] summa, mis Teil tuleb osamaksetena maksta muutub vastavalt [laenu puhul kasutatud vääring/riigi omavääring] vahetuskursile.

• (Vajaduse korral) See laen ei ole [riigi omavääring]. Palun võtke arvesse, et [riigi omavääring] summa, mis Teil tuleb osamaksetena maksta muutub vastavalt [laenu puhul kasutatud vääring/riigi omavääring] vahetuskursile.

• (Vajaduse korral) See on ainult intressimaksetel põhinev laen. See tähendab, et peate laenuperioodi jooksul tagama piisavalt kapitali, et maksta laenusumma tagasi tähtajaks.

• (Vajaduse korral) See on ainult intressimaksetel põhinev laen. See tähendab, et peate laenuperioodi jooksul tagama piisavalt kapitali, et maksta laenusumma tagasi tähtajaks.

• Maksmisele kuuluvad ka muud maksud ja kulud (vajaduse korral), nt notaritasud.

• Maksmisele kuuluvad ka muud maksud ja kulud (vajaduse korral), nt notaritasud.

• Teie sissetulek võib muutuda. Palun veenduge, et suudate oma [sagedus] tagasimakseid teha ka sissetulekute vähenedes.

• Teie sissetulek võib muutuda. Palun veenduge, et suudate oma [sagedus] tagasimakseid teha ka sissetulekute vähenedes.

• (Vajaduse korral) Laenu osamaksete ettenähtud tähtajaks maksmata jätmise korral võidakse Teie eluase tagasi nõuda.

• (Vajaduse korral) Laenu osamaksete ettenähtud tähtajaks maksmata jätmise korral võidakse Teie eluase tagasi nõuda.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa standardse teabelehe täitmisel tuleb järgida järgmiseid suuniseid.

Euroopa standardse teabelehe täitmisel tuleb järgida järgmiseid suuniseid.

Jagu „sissejuhatus”

Jagu „sissejuhatus”

(1) Kehtivuse kuupäev märgitakse silmatorkavalt.

(1) Kehtivuse kuupäev märgitakse silmatorkavalt.

Jagu „sissejuhatus”

Jagu „sissejuhatus”

(1) Kehtivuse kuupäev märgitakse silmatorkavalt.

(1) Kehtivuse kuupäev märgitakse silmatorkavalt.

1. jagu „Laenuandja”

1. jagu „Laenuandja”

(1) Krediidiandja nimi, telefoninumber, geograafiline aadress ja veebileht märgitakse peakontori põhjal. Märgitakse laenuandmise üle järelevalvet teostav pädev asutus.

(1) Märgitakse laenuandmise üle järelevalvet teostav pädev asutus.

(2) Kontaktisiku andmete esitamine on vabatahtlik.

(2) Laenuandja kontaktandmete esitamine on vabatahtlik.

(3) Kui tehingut pakutakse sidevahendi abil, märgib krediidiandja kooskõlas direktiivi 2002/65/EÜ artikliga 3 laenuvõtja elukohaliikmesriigis asuva esindaja nime ja geograafilise aadressi. Krediidiandja esindaja telefoninumbri, e-posti aadressi ja veebilehe märkimine on vabatahtlik.

(3) Kui tarbijale annab toote kohta teavet vahendaja, avaldab vahendaja tarbijale oma nime ja teavitab tarbijat sellest, kas toote kohta antakse teavet nõustamisteenuse osana. Vahendaja selgitab ka seda, kuidas ta tasu saab. Kui vahendaja saab vahendustasu krediidiandjalt, tuleb avaldada summa ja krediidiandja nimi.

(4) Kui tehingut pakutakse sidevahendi abil märgib krediidiandja kooskõlas direktiivi 2002/65/EÜ artikliga 3 selle äriregistri nime, millesse krediidiandja on kantud, tema registreerimisnumbri või samaväärse identifitseerimisvõimaluse selles registris.

 

2. jagu „Laenu põhikirjeldus”

2. jagu: „Laenu põhikirjeldus”

(1) Krediidi kestus märgitakse aastates või kuudes, olenevalt sellest, kuidas on asjakohasem. Kui krediidi kestus võib lepingu kehtivusajal muutuda, selgitab krediidiandja, millal ja missugustel tingimustel võib see aset leida.

(1) Krediidi kestus märgitakse aastates või kuudes, olenevalt sellest, kuidas on asjakohasem. Kui krediidi kestus võib lepingu kehtivusajal muutuda, selgitab krediidiandja, millal ja missugustel tingimustel võib see aset leida.

Krediidi liigi kirjeldamisel märgitakse selgelt, kuidas makstakse krediidi kehtivusajal tagasi põhiosa ja intressid (nt püsivalt, suurenevalt või vähenevalt).

(2) Krediidi liigi kirjeldamisel märgitakse selgelt, kuidas makstakse krediidi kehtivusajal tagasi põhiosa ja intressid (nt püsivalt, suurenevalt või vähenevalt), ning näidata, kas krediidileping on laenu põhiosa tagasimaksel või ainult intressimaksetel põhinev krediidileping.

(2) Kõnealuses jaos märgitakse ka, kas intressimäär on fikseeritud või muutuv, ning vajaduse korral, kui pikaks ajaks on intressimäär fikseeritud; intressimäära läbivaatamise sagedus ning intressimäära muutuse võimalikud piirid (ülem- ja alammäär). Selgitatakse intressimäära läbivaatamisel kasutatavat valemit. Samuti märgib krediidiandja, kust võib leida teavet valemis kasutatud indeksite või määrade kohta. Kui krediidi vääring erineb riigi omavääringust, esitab krediidiandja teabe vahetuskursi vahe arvutamiseks kasutatava valemi kohta ning vahetuskursi vahe läbivaatamise sageduse kohta.

(3) Kõnealuses jaos märgitakse ka, kas intressimäär on fikseeritud või muutuv, ning vajaduse korral, kui pikaks ajaks on intressimäär fikseeritud; intressimäära läbivaatamise sagedus ning intressimäära muutuse võimalikud piirid (ülem- ja alammäär). Selgitatakse intressimäära läbivaatamisel kasutatavat valemit. Kui krediidi vääring erineb riigi omavääringust, esitab krediidiandja teabe vahetuskursi vahe arvutamiseks kasutatava valemi kohta ning vahetuskursi vahe läbivaatamise sageduse kohta.

(3) Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa arvutatakse krediidisumma ja krediidi kogukulu summana.

(4) Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa arvutatakse krediidisumma ja krediidi kogukulu summana.

(4) Maksimaalse võimaliku laenusumma suhe kinnisvara väärtusesse on laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhe. Sellele suhtarvule lisatakse näide maksimaalse summa kohta, mida saab asjaomase kinnisvara väärtuse puhul laenata.

(5) Vajaduse korral tuleks esitada kinnisvara minimaalne nõutav väärtus, et laenata näiteks toodud summat.

(5) Kui krediit tagatakse hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele.

(6) Kui krediit tagatakse hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele.

 

(7) Kui laenu puhul on tegemist mitmest osast koosneva laenuga (nt fikseeritud intressiga osa, muutuva intressiga osa), tuleb teave anda laenu iga osa kohta.

3. jagu „Intressimäär”

3. jagu „Intressimäär”

(1) Lisaks intressimäärale märgitakse kõik krediidi kulukuse aastamääras sisalduvad kulud (nimetus ning vastavus protsendina). Kui kõnealuste kulude esitamine protsendina ei ole võimalik või mõttekas, märgib krediidiandja üldise protsendimäära.

(1) Lisaks intressimäärale märgitakse kõik krediidi kulukuse aastamääras sisalduvad kulud (nimetus ning vastavus protsendina). Kui kõnealuste kulude esitamine protsendina ei ole võimalik või mõttekas, märgib krediidiandja üldise protsendimäära.

 

(2) Kui laenu puhul on tegemist mitmest osast koosneva laenuga (nt fikseeritud intressiga osa, muutuva intressiga osa), tuleb teave anda laenu iga osa kohta.

 

(3) Kui intressimäär vaadatakse läbi, peaks krediidiandja nimetama kõik võrdlusalused, mida on kohaldatava intressimäära muudatuste kindlaksmääramiseks kasutatud ning lisama: (1) (vajaduse korral) kohaldatava ülem- ja alammäära; (2) näite selle kohta, kuidas osamakse suurus muutub, kui intressimäär suureneb või väheneb 1% võrra või rohkem (võib täpsustada), kui see on intressimäära tavapärast kõikumisulatust arvesse võttes realistlikum, välja arvatud juhul, kui intressil on ülemmäär, mis on sellest intressitõusust madalam, ning 3) intressi ülemmäära korral osamakse summa halvima stsenaariumi korral.

4. jagu „Maksete sagedus ja arv”

4. jagu „Maksete sagedus ja arv”

(1) Korrapäraste maksete korral märgitakse maksete sagedus (nt iga kuu). Korrapäratute maksete korral selgitatakse laenuvõtjale selgelt selliste maksete tegemise korda. Maksete arv hõlmab krediidilepingu kogu kestust.

(1) Korrapäraste maksete korral märgitakse maksete sagedus (nt iga kuu). Korrapäratute maksete korral selgitatakse laenuvõtjale selgelt selliste maksete tegemise korda. Maksete arv hõlmab krediidilepingu kogu kestust.

5. jagu „Iga osamakse suurus”

5. jagu „Iga osamakse suurus”

(1) Laenu vääring peab olema selgesti märgitud.

(1) Laenu vääring peab olema selgesti märgitud.

(2) Kui osamakse suurus võib krediidilepingu kestuse ajal muutuda, märgib krediidiandja ajavahemiku, mille jooksul kehtib osamakse algsumma, ning selle, kuna ja kui sageli seda muudetakse.

(2) Kui osamakse suurus võib krediidilepingu kestuse ajal muutuda, märgib krediidiandja ajavahemiku, mille jooksul kehtib osamakse algsumma, ning selle, kuna ja kui sageli seda muudetakse.

(3) Kui krediidi vääring erineb laenuvõtja riigi omavääringust, esitab krediidiandja arvulised näited, mis selgelt kirjeldavad, kuidas asjaomase vahetuskursi muutused võivad mõjutada osamaksete suurust. Näitena esitatud vahetuskursi muutused peavad olema realistlikud ja sümmeetrilised ning hõlmama vähemalt sama palju ebasoodsaid stsenaariume kui soodsaid stsenaariume.

(3) Kui krediidileping on välisvaluutas laen ning vääring erineb laenuvõtja riigi omavääringust, esitab krediidiandja arvulised näited, mis selgelt kirjeldavad, kuidas laenuvõtja riigi omavääringu väärtuse 5% langus mõjutaks osamaksete suurust, koos selge avaldusega, et laenuvõtja riigi omavääringu väärtus võib langeda rohkem kui selles näites eeldatud.

(4) Kui osamakse tasumisel kasutatav vääring erineb krediidi vääringust, märgitakse selgesti kasutatav vahetuskurss. Selline märkus hõlmab vahetuskurssi avaldava asutuse nime ning vahetuskursi arvutamise aega.

(4) Kui osamakse tasumisel kasutatav vääring erineb krediidi vääringust, märgitakse vahetuskursi arvutamise aeg ning alus, mille põhjal see arvutatakse.

 

(5) Kui kogu laen või osa laenust põhineb ainult intressimaksetel, lisatakse selle jao lõppu silmatorkavalt järgmine lause: „Hüpoteeklaenu tähtaja lõppedes on teie võla suurus [sisestage intressimaksetel põhineva laenu summa]. See tuleb tagasi maksta eraldi. Selle hüpoteeklaenu maksete võrdlemisel kogu laenusumma tagasimaksetega peate arvestama vajaduse korral ka rahaga, mis teil tuleb selle summa tagasimaksmiseks lisaks säästa.”

 

(6) Kui tarbijalt nõutakse intressimaksetel põhineva ning hüpoteegiga või muu võrdväärse tagatisega tagatud laenu saamiseks seonduva säästutoote omandamist, tuleb punktis 5 näidata ka selle toote andmed, sealhulgas maksete suurus ja sagedus.

 

(7) Kui laenu puhul on tegemist edasilükatud tähtajaga intressimaksetega laenuga, tuleb selgitada järgmist: kuidas, millal ja millises summas edasilükatud tähtajaga intress laenule lisatakse ning kuidas see mõjutab tarbija võlajääki.

 

(8) Kui laenu puhul on tegemist mitmest osast koosneva laenuga (nt fikseeritud intressiga osa, muutuva intressiga osa), tuleb teave anda laenu iga osa ja terviku kohta.

6. jagu „Näitlik tagasimaksegraafik”

6. jagu „Näitlik tagasimaksegraafik”

(1) Kui intressimäär võib krediidilepingu kestuse ajal muutuda, märgib krediidiandja pärast viidet intressimäärale ajavahemiku, mille jooksul kehtib algne intressimäär.

(1) See jagu lisatakse juhul, kui tegemist on edasilükatud tähtajaga intressimaksetega laenuga või kui laenu põhiosa tagasimaksmine on esialgseks perioodiks edasi lükatud.

(2) Selles jaos esitataval graafikul on järgmised veerud: „tagasimakse aeg”, „osamakse suurus”, „osamaksega makstav intress”, „muud osamakses sisalduvad kulud” (vajaduse korral), „osamaksega tasutud põhiosa” ja „tasumata põhiosa pärast igat osamakset”.

(2) Selles jaos esitataval graafikul on järgmised veerud: „tagasimakse aeg”, „osamakse suurus”, „osamaksega makstav intress”, „muud osamakses sisalduvad kulud” (vajaduse korral), „osamaksega tasutud põhiosa” ja „tasumata põhiosa pärast igat osamakset”.

(3) Esimese tagasimakse aasta puhul märgitakse teave iga osamakse kohta ning iga veeru puhul märgitakse kogusumma esimese aasta lõpu seisuga. Järgmiste aastate puhul võib andmed märkida aasta kohta. Graafiku allosas esitatakse kogusumma rida, kus märgitakse iga veeru kohta kogusumma. Laenuvõtja poolt tagasi makstud kogusumma (st veeru „osamakse suurus” kogusumma) märgitakse silmatorkavalt.

(3) Esimese tagasimakse aasta puhul märgitakse teave iga osamakse kohta ning iga veeru puhul märgitakse kogusumma esimese aasta lõpu seisuga. Järgmiste aastate puhul võib andmed märkida aasta kohta. Graafiku allosas esitatakse kogusumma rida, kus märgitakse iga veeru kohta kogusumma. Laenuvõtja poolt tagasi makstud kogusumma (st veeru „osamakse suurus” kogusumma) märgitakse silmatorkavalt.

(4) Kui intressimäär kuulub läbivaatamisele ning osamakse suurus pärast igat läbivaatamist ei ole teada, võib krediidiandja märkida tagasimaksegraafikus sama osamakse kogu krediidilepingu kestuse kohta. Sel juhul pöörab krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele asjaolule, eristades visuaalselt teadaolevad ja hüpoteetilised summad (nt kasutades erinevat kirjatüüpi, raami või varjutatust). Lisaks selgitatakse selgelt loetavalt, millistel ajavahemikel ja miks võivad graafikus esitatud summad muutuda. Samuti märgib krediidiandja: (1) (vajaduse korral) kohaldatavad ülem- ja alammäärad; (2) näite selle kohta, kuidas osamakse suurus muutub, kui intressimäär suureneb või väheneb 1 % võrra või rohkem, kui see on intressimäära tavapärast kõikumisulatust arvesse võttes realistlikum ning 3) intressi ülemmäära korral osamakse summa halvimal võimalikul juhul.

(4) Kui intressimäär kuulub läbivaatamisele ning osamakse suurus pärast igat läbivaatamist ei ole teada, võib krediidiandja märkida tagasimaksegraafikus sama osamakse kogu krediidilepingu kestuse kohta. Sel juhul pöörab krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele asjaolule, eristades visuaalselt teadaolevad ja hüpoteetilised summad (nt kasutades erinevat kirjatüüpi, raami või varjutatust). Lisaks selgitatakse selgelt loetavalt, millistel ajavahemikel ja miks võivad graafikus esitatud summad muutuda.

7. jagu „Täiendavad kohustused ja kulud”

7. jagu „Täiendavad kohustused ja kulud”

(1) Selles osas märgib krediidiandja kohustused, nt kinnisvara kindlustamine, elukindlustuslepingu sõlmimine või muu toote või teenuse ostmine. Iga kohustuse puhul märgib krediidiandja, kelle suhtes tuleb kohustus täita ja mis tähtajaks.

(1) Selles osas märgib krediidiandja kohustused, nt kinnisvara kindlustamine, elukindlustuslepingu sõlmimine või muu toote või teenuse ostmine. Iga kohustuse puhul märgib krediidiandja, kelle suhtes tuleb kohustus täita ja mis tähtajaks.

(2) Samuti loetleb krediidiandja kulud liigi kaupa, märkides summa, isiku, kelle see tuleb maksta, ning maksmise tähtaja. Kui summa ei ole teada, märgib krediidiandja võimaliku alam- või ülemmäära või selle, kuidas summa arvutatakse.

(2) Samuti esitab krediidiandja lahti kirjutatud loetelu kõigist kuludest liigi kaupa, märkides summa, isiku, kelle see tuleb maksta, ning maksmise tähtaja. See ei pea sisaldama lepingukohustuste rikkumisega kaasnevaid kulusid. Kui summa ei ole teada, märgib krediidiandja võimaliku alam- või ülemmäära või selle, kuidas summa arvutatakse.

8. jagu „Ennetähtaegne tagastamine”

8. jagu „Ennetähtaegne tagastamine ja paindlikkus”

(1) Kui krediit võidakse ennetähtaegselt tagastada, märgib krediidiandja, millistel tingimustel, kui üldse, saab laenuvõtja seda teha. Krediidiandja märgib ka selle, mida laenuvõtja peaks ennetähtaegse tagastamise taotlemiseks tegema.

(1) Krediidiandja märgib, millistel tingimustel, kui üldse, saab laenuvõtja laenu kas tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt tagastada. Krediidiandja märgib ka selle, mida laenuvõtja peaks ennetähtaegse tagastamise taotlemiseks tegema.

(2) Kui ennetähtaegse tagastamise puhul kohaldatakse teatavat tasu, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele ning märgib vastava summa. Juhul kui ennetähtaegse tagastamise tasu suurus sõltub eri teguritest (nt juba tasutud laenusumma või ennetähtaegse tagastamise ajal kehtiv intressimäär), märgib krediidiandja, kuidas kõnealune tasu arvutatakse. Lisaks esitab krediidiandja vähemalt kaks selgitavat näidet, et kirjeldada laenuvõtjale ennetähtaegse tagastamise tasu kujunemist eri stsenaariumide korral.

(2) Kui ennetähtaegse tagastamise puhul kohaldatakse teatavat tasu kompensatsiooniks krediidiandjale ja tema hüvitise säilitamiseks, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele ning märgib vastava summa. Juhul kui ennetähtaegse tagastamise tasu suurus sõltub eri teguritest (nt juba tasutud laenusumma või ennetähtaegse tagastamise ajal kehtiv intressimäär), märgib krediidiandja, kuidas kõnealune tasu arvutatakse. Sel juhul esitab krediidiandja vajaduse korral tasu võimaliku maksimaalse summa.

 

(3) Vajaduse korral selgitab krediidiandja, millistel tingimustel võib laenu üle anda teisele krediidiandjale.

 

(4) Kui tarbijal on võimalik kanda laen üle muule kinnisvarale, selgitatakse selle tingimusi.

 

(5) Kui tegemist on välisvaluutas laenuga, peaks krediidiandja rõhutama artikli -18 a lõike 1 kohast õigust ning selle õiguse kasutamisega seotud tingimusi vastavalt artikli -18 a lõigetele 2 ja 3. Kui tarbija sissetulek või varad, millest ta laenu tagasimaksmisel sõltub, on teises vääringus kui krediidilepingu vääring või kui krediidileping on teises vääringus kui riigi omavääring, märgib krediidiandja, kas tarbijal on õigus krediidilepingu vääringut muuta ja kui on, siis millistel tingimustel.

9. jagu „Taganemisõigus”

9. jagu „Taganemisõigus”

(1) Taganemisõiguse olemasolu korral täpsustab krediidiandja õiguse kasutamise tingimused, samuti menetluse, mida laenuvõtja peab kõnealuse õiguse kasutamiseks järgima, märkides muu hulgas aadressi, kuhu taganemisteade tuleks saata, ning vastavad tasud (vajaduse korral).

(1) Taganemisõiguse olemasolu korral täpsustab krediidiandja õiguse kasutamise tingimused, samuti menetluse, mida laenuvõtja peab kõnealuse õiguse kasutamiseks järgima, märkides muu hulgas aadressi, kuhu taganemisteade tuleks saata, ning vastavad tasud (vajaduse korral).

(2) Kooskõlas direktiivi 2002/65/EÜ artikliga 3, kui tehingut pakutakse sidevahendi abil, teavitab krediidiandja tarbijat taganemisõiguse olemasolust või puudumisest.

(2) Kooskõlas direktiivi 2002/65/EÜ artikliga 3, kui tehingut pakutakse sidevahendi abil, teavitab krediidiandja tarbijat taganemisõiguse olemasolust või puudumisest.

(3) Kooskõlas direktiivi 85/577/EMÜ artikliga 5, kui tehingut pakutakse väljaspool äriruume, teavitab krediidiandja tarbijat taganemisõiguse olemasolust.

(3) Kooskõlas direktiivi 85/577/EMÜ artikliga 5, kui tehingut pakutakse väljaspool äriruume, teavitab krediidiandja tarbijat taganemisõiguse olemasolust.

10. jagu „Sisemine kaebuste käsitlemise kord”

10. jagu „Kaebused”

(1) Kontaktisiku andmete esitamine on vabatahtlik.

(1) Lisada selle organisatsiooni kontaktandmed, mille poole tuleb kaebuse esitamiseks pöörduda, või link kaebuse esitamise menetlusele asjaomasel veebisaidil või sarnane teabeallikas, samuti kohtuväliste kaebuste lahendamise ja kahjuhüvitistega tegeleva asjaomase välise organi nimi.

11. jagu „Väline kaebustega tegelev asutus”

 

(1) Kui tehing sõlmitakse sidevahendi abil, märgib krediidiandja kooskõlas direktiivi 2002/65/EÜ artikliga 3, kas laenuvõtja käsutuses on kohtuväline kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanism ning kui on, selgitab selle kasutamise võimalusi.

 

12. jagu „Tagajärjed laenuvõtjale, kui ta ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi”

11. jagu „Tagajärjed laenuvõtjale, kui ta ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi”

(1) Kui sellega, et laenuvõtja ei täida krediidilepingust tulenevaid mis tahes kohustusi, võivad laenuvõtja jaoks kaasneda rahalised või õiguslikud tagajärjed, kirjeldab krediidiandja selles jaos võimalikke eri juhtusid (nt makse hilinemine / makse tegematajätmine, 7. jaos „Täiendavad kohustused ja kulud” sätestatud kohustuste täitmatajätmine).

(1) Kui sellega, et laenuvõtja ei täida krediidilepingust tulenevaid mis tahes kohustusi, võivad laenuvõtja jaoks kaasneda rahalised või õiguslikud tagajärjed, kirjeldab krediidiandja selles jaos võimalikke eri juhtusid (nt makse hilinemine / makse tegematajätmine, 7. jaos „Täiendavad kohustused ja kulud” sätestatud kohustuste täitmatajätmine).

 

(2) Iga kõnealuse juhu puhul märgib krediidiandja selgelt ja kergesti arusaadaval viisil karistused või tagajärjed, mis võivad kaasneda. Tõsised tagajärjed tuleks märkida silmatorkavalt.

13. jagu „Lisateave kaugturustuse korral”

12. jagu „Lisateave”

(1) Vajaduse korral lisatakse sellese jakku klausel krediidilepingu suhtes kohaldatava õiguse ja/või pädeva kohtu kohta.

(1) Krediidiandja peab märkima, kas tarbijal on kohustus kasutada kõrvalteenuseid, et saada esitatud tingimustel krediiti, ja kui on, siis kas tarbijal on kohustus osta neid kõrvalteenuseid krediidiandja valitud teenusepakkujalt. Kui krediidileping on seotud muude toodetega, peab krediidiandja märkima nende toodete peamised omadused ning selgelt märkima, kas tarbijal on õigus lõpetada krediidileping ja/või sellega seotud teenused eraldi ning lõpetamise tingimused ja mõjud.

 

(2) (Vajaduse korral) Lisavõimalused: Kui toode sisaldab allpool punktis 4 esitatud lisavõimalusi, tuleb selles jaos loetleda lisavõimalused ja esitada nende kohta lühike selgitus: asjaolud, mille korral tarbija saab lisavõimalust kasutada; lisavõimalusega seonduvad tingimused; kas lisavõimalus tähendab hüpoteegi või võrdväärse tagatisega tagatud laenu osana tarbijale seda, et ta kaotab seadusega ette nähtud või muud õigused, mis tavaliselt selle lisavõimalusega kaasnevad; ning lisavõimalust pakkuv ettevõtja (kui tegemist pole krediidiandjaga).

 

(2) Kui lisavõimalus sisaldab lisakrediiti, tuleb selles jaos tarbijale selgitada järgmist: krediidi kogusumma (sealhulgas hüpoteegi või võrdväärse tagatisega tagatud krediit); kas lisakrediidil on tagatis; kohalduvad intressimäärad; ning kas lisakrediit on reguleeritud või mitte.

 

(3) Kui lisavõimalus hõlmab säästuvahendit, tuleb selgitada kohalduvat intressimäära.

 

(4) Lisavõimalused võivad olla: „vähemmaksed”; „maksepuhkus”; „tagasilaenamine”; „ergutused”; „lisalaenu võtmine ilma täiendava heakskiiduta”; „tagatisega lisalaenu võtmine”; „krediitkaart”; „tagatiseta laenamine”; „seotud arvelduskonto”; ning „seotud hoiukonto”.

 

(5) Laenuandja võib lisada laenuandja poolt krediidilepingu osana pakutavad muud võimalused, mida ei ole nimetatud eelmistes jagudes.

 

(6) Kui ettevõte kavatseb tarbijaga lepingu kehtivuse jooksul suhelda muus keeles kui Euroopa standardinfo teabelehe keeles, tuleb see fakt ära märkida ja suhtluskeel nimetada.

14. jagu „Riskid ja hoiatused”

13. jagu „Riskid ja hoiatused”

(1) Kõik loetletud hoiatused tuleb esitada rõhutatult.

(1) Kõik loetletud hoiatused tuleb esitada rõhutatult.

(2) Vajaduse korral korratakse selles jaos kokkuvõtlikult intressimäära läbivaatamise üldeeskirju ning esitatakse arvudel põhinev näide selle kohta, kuidas suureneksid osamaksed juhul, kui krediidi intressimäär suureneks teatava protsendi võrra (nagu on selgitatud jaos „Näitlik tagasimaksegraafik”) ja/või halvimal võimalikul juhul (kui intressimäära muutusele on seatud piirmäär).

(2) Vajaduse korral korratakse selles jaos kokkuvõtlikult intressimäära läbivaatamise üldeeskirju ning intressimäära suurenemisest tarbijale tulenevaid riske selge ja lühikese avaldusega, milles osutatakse arvudel põhinevale näitele selle kohta, kuidas suureneksid osamaksed juhul, kui krediidi intressimäär suureneks teatava protsendi võrra 3. jao punktis 3.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a lisa

 

Teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded

 

1. Krediidiandjate, krediidivahendajate ja määratud esindajate töötajate teadmiste ja pädevuse miinimumnõuded peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

 

a) asjakohane teave hüpoteegiga või muu võrdväärse tagatisega tagatud krediiditoodete kohta ja kõrvalteenuste kohta, mida tavaliselt koos selliste toodetega pakutakse;

 

b) asjakohased teadmised tarbijakrediidilepinguid puudutavast õigusest, sh tarbijakaitsest;

 

c) asjakohased teadmised ja arusaamine kinnisvara ostmise protsessist;

 

d) asjakohased teadmised tagatiste hindamise kohta;

 

e) asjakohased teadmised kinnisturaamatute ülesehitusest ja toimimisest;

 

f) asjakohane finants- ja majandusalase pädevuse tase ning teadmised turukontekstist;

 

g) asjakohased teadmised ärieetika standarditest;

 

h) vajaduse korral asjakohased teadmised tarbija krediidivõimelisuse hindamisest või teadmised hindamisprotsessist.

 

2. Liikmesriigid võivad teadmiste ja pädevuse miinimumnõuete kehtestamisel seada erinevad tasemed ja nõuete liigid, mida kohaldatakse krediidiandjate töötajate, krediidivahendajate või määratud esindajate töötajate ning krediidivahendajate või määratud esindajate juhtkonna suhtes.

 

3. Liikmesriigid määravad kindlaks asjakohase teadmiste taseme ja pädevuse tõendamise aluse. See võib hõlmata kutsekvalifikatsioone või pädevusteste. Arvesse võidakse võtta ka asjakohast ametialast kogemust, kui on tõendeid, et töötulemused vastavad nõutavatele standarditele. Pädevuse tõendamise alus ei saa siiski olla ainult minimaalne aastate arv, mis on töötatud krediiditoodete väljatöötamise, levitamise või vahendamisega seotud aladel.

  • [1]  ELT C 318, 29.10.2011, lk 133.

SELETUSKIRI

I. ELi HÜPOTEEKLAENUTURUD

Hüpoteeklaenud on sageli kõige olulisemad ja pikaajalisemad rahalised kohustused, mille pered võtavad. Need on hädavajalikud, et võimaldada kinnisvaraomanikuks saamist (ligi 70% ELis) ning neil on suur majanduslik tähtsus. Aastal 2009 oli hüpoteeklaenude maht 6126 miljardit eurot ehk 52,3% ELi SKPst. Asjaomane turg kasvas aastatel 1998–2009 peaaegu kõigis liikmesriikides, kuigi kriisi tõttu on alates 2008. aastast toimunud langus.

Hüpoteeklaenude jaeturud ELis on killustunud, piiriülene tegevus on vähene, kuigi Euroopa Keskpanga andmetel on see aastatel 1997–2008 kahekordistunud, ning jätkub turu koondumine.

Märkimisväärsed erinevused liikmesriikide vahel ei ole kaasa toonud riigisisest mitmekesisust. Toodete mitmekesisus võimaldab finantsilist kaasamist ning rohkem väljakujunenud turud pakuvad laiemat valikut, et vastata tarbijate eelistustele.

Koondumise tase ei ole ühtlane (andmed näitavad negatiivset seost turu suuruse ja koondumise vahel), kuid hiljutise teabe kohaselt on koondumine kasvanud nii, et keskmiselt on viie suurima krediidiandja turuosa igas liimesriigis üle 75%.

Hüpoteeklaenu hind on krediidiandjate kasumimarginaali, turustus- ja halduskulude, rahastamiskulude ja riskivõtmisest tulenevate kulude summa.

Krediidiandjad on tavaliselt krediidiasutused, kuid vähemalt viies liikmesriigis moodustavad mittekrediidiasutused kuni 12%.

Enamikus riikides turustavad krediidiandjad otse oma filiaalide võrgu kaudu. Kaudne turustamine on eriti tähtsal kohal Ungaris, Iirimaal, Madalmaades ja Ühendkuningriigis. Eksperdid leidsid, et krediidiandjatel, keda rahastatakse peamiselt hoiuste kaudu, on laiad otseturustusvõrgud, samas kui nendel, keda enamasti rahastatakse kapitaliturgude kaudu, on piiratud turustusvõrgud ja nad kasutavad rohkem vahendajaid.

Aastal 2002 rahastati 61% hüpoteeklaenudest hoiuste kaudu, 17,5% tagatud võlakirjade ja 10% eluasemehüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite kaudu. Hoiusepõhise rahastamise alternatiivid võimaldavad laenu tähtaega ja rahastamist sobitada, lihtsustavad portfellide ülekandmist ja on hädavajalikud järelturgude piiriülese rahastamise arendamiseks. Kriisi järgselt on laenude ja hoiuste vahe suurenenud.

Kriisi keskmeks oli Ameerika Ühendriikide kõrge riskisusega hüpoteeklaenude turg. ELi mõjutas tuletisinstrumentide krediidiriski kaudu, muutes finantstingimused halvemaks ja suurendades majanduse tasakaalustamatust. See aitas kaasa nn kinnisvaramulli lõhkemisele mõnes liikmesriigis ja tekitas pingeid teistes, kes olid võtnud olulise krediidiriski välisvaluuta kaudu.

Pärast kriisi on suurenenud vajadus vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise järele. Finantsteenuste ameti (Financial Services Authority, FSA) „Mortgage market review” 2010. aasta juuli väljaandes tunnistatakse, et 2007. ja 2008. aastal menetleti ligi 50% kõigist hüpoteeklaenu taotlustest sissetulekut kontrollimata ning et turu kõrgajal müüdi peaaegu 33% kõigist Ühendkuningriigi eluasemehüpoteeklaenudest vaid intressipõhiselt ja kolmel neljandikul neist ei olnud kindlaksmääratud tagasimakseallikat.

II. POLIITIKA EESMÄRK

Lisaks euro loomisele oli 1999. aasta finantsteenuste tegevuskava eesmärk luua ajakohane finantsraamistik, mis tegi kapitali- ja finantsvahenduse kulu võimalikult väikseks ning tagas juurdepääsu ja kindluse jaeturgudel.

Finantsteenuste jaeturgude integreerimine on olnud eesmärk alates finantsteenuste tegevuskava koostamisest, kuid seda ei ole veel saavutatud. See on siseturust täieliku kasu saamise eeltingimus ning soodustab märkimisväärselt majanduskasvu. Komisjoni 2007. aasta valges raamatus hüpoteeklaenude kohta märgitakse, et hüpoteeklaenuturgude täiendav integreerimine on keskse tähtsusega Euroopa majanduse ja siseturu toimimise jaoks.

ELi 2020. aasta strateegia jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks ja kriisist järelduste tegemiseks kooskõlas G20 tegevuskavaga on vaja stabiilset, vastupanuvõimelist, tõhusat ja konkurentsile avatud hüpoteeklaenude siseturgu. Selleks on vaja usaldusväärseid laenuandmistavasid, ühetaolisi suhteid poolte vahel ja tarbijate tõhusat teavitamist; nende tingimuste täitmine on vajalik ka finantsilise kaasamise edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks. Meie eesmärk peaks seega olema hüpoteeklaenude siseturu saavutamine jätkusuutlikul viisil.

III. PAREM ÕIGUSLOOME

On oluline tagada, et Euroopa tasandi õigusaktid looksid lisandväärtust. Peaksime toetuma olemasolevale acquis’le ja säilitama kooskõla tarbijakrediidi direktiiviga (mida mõned liikmesriigid on kohaldanud hüpoteeklaenudele), tunnistades samas hüpoteeklaenude pikaajalisusest ja olulisusest tulenevaid iseärasusi.

Peaksime eemaldama siseturu tõkked, järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuid väärtustades riigisisest mitmekesisust. Säilitada tuleks toimivad mudelid, mille aluseks on juurdunud õigus- ja kultuuritraditsioonid. Täielikuks ühtlustamiseks ei ole põhjust ja enamikus valdkondades tuleks kehtestada vaid ühine alus, jättes liikmesriikidele võimaluse lisada riiklikke meetmeid. Mõningatel juhtudel võib olla vajalik ülemmäära kehtestamine, et tagada turu tõhusus, nähes ette nn piiritletud ühtlustamise.

IV. KOMISJONI ETTEPANEK: MEIE HINNANG

Raportöör määrati 2010. aasta oktoobris pärast 2009. aastal toimunud konsultatsiooni ja komisjoni 2010. aasta töödokumenti vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise kohta. Raportöör kirjutas seejärel volinik Barnier’le ja märkis, et finantskriis on eelkõige tingitud liigsest võlakoormusest, mille peamine põhjus on vastutustundetu laenuandmine ja -võtmine, ning nõudis, et mis tahes ettepaneku reguleerimisala oleks laiem kui hüpoteeklaenude andmise jaeturuaspektid.

Kui kinnitati ettepaneku piiratud reguleerimisala, kirjutasid majandus- ja rahanduskomisjoni esimees ning raportöör uuesti volinikule ja selgitasid, et tõendite kohaselt ei ole peamised probleemid tingitud tarbijate makseviivitustest elamukinnisvaraga seotud laenude puhul, ning soovisid saada kinnitust, et kõnealune ettepanek on vaid esimene samm ühtses ELi strateegias halbade laenuandmistavade probleemiga tegelemisel. Võttes arvesse volinik Barnier’ lubadust, et komisjon ei eira neid küsimusi edaspidises tegevuses, keskendus raportöör praegusele ettepanekule ja sisestas klausli vastutustundlikku laenuandmist ja -võtmist käsitlevate edasiste algatuste kohta.

Raportöör kohtus paljude sidusrühmadega ja usub, et ettepanekut toetatakse, kuid seda tuleb veel viimistleda ja täiendada.

Ettepanek on seotud krediidiandjate ja -vahendajate, pädevate asutuste ja järelevalvealaste nõuete suhtes kohaldatavate tingimustega. Neid tingimusi tuleb tugevdada kooskõlas Euroopa uue järelevalvestruktuuriga. Ettepanek sisaldab ka sätteid, mis käsitlevad krediidilepingu sõlmimise eel esitatavat teavet ja tehtavaid toiminguid, krediidi kulukuse aastamäära, krediidivõimelisuse hindamist, juurdepääsu andmebaasidele, nõustamist ja krediidi ennetähtaegset tagastamist. Kõnealustes sätetes tuleb kajastada finantsstabiilsuse nõukogu ülevaadet hüpoteeklaenude andmise kohta (2011) ning võtta arvesse USA Dodd-Franki seadust (2010), et edendada üldist järjekindlust.

Ettepanekuga tuleks viivitamata käsitleda muid olulisi probleeme, nagu riskipõhine lähenemisviis, finantsteadmised, nõuetekohane toimimine ja läbipaistvus. Tuleb määratleda erilise riskiga lepingute kategooria liiga ühtse reguleerimise korrigeerimiseks, võidelda finantsalase teadmatuse vastu, millest on tingitud vastustundetu laenamine, tegeleda põhiprobleemidega krediidilepingu kehtivuse ajal, tagades paindlikkuse konkurentsi ja stabiilsuse tõhustatud tasakaalu abil, ning edendada läbipaistvaid, arukaid ja usaldusväärseid hüpoteeklaenuturgusid.

V. RAPORTI PÕHIKÜSIMUSED

Vastutustundlikku laenuandmist ja -võtmist käsitlevad edasised algatused: nagu eespool on selgitatud, palutakse komisjonil esitada aruanne, milles käsitletakse võimalusi ülemäärase laenuvõtmise vastu võitlemiseks, sealhulgas krediidiga seotud suundumusi, piiranguid ja kasutusi puudutavaid makromajanduslikke meetmeid, ning meetmeid hoiustajate kaitsmiseks ja suure finantsvõimendusega asutuste küsimusega tegelemiseks, et määrata kindlaks, milliseid täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid on vaja.

Erilise riskiga lepingud: tuleb määratleda selline lepinguliik ning riskid, mida hallatakse täiendavate meetmetega, sealhulgas tarbijatele antavad hoiatused ja rangemad usaldatavusnormatiivid, et suurema riski võtjad kannaksid ka sellise riski võtmisega seotud võimalikke kulusid.

Krediidivõimelisuse hindamine: see on jätkusuutliku turu saavutamiseks peamine. Direktiivis peaksid kajastuma finantsstabiilsuse nõukogu soovitatavad miinimumstandardid, isegi kui neid tehniliste standarditega veelgi täiendatakse. Hindamine peab olema järjekindel, kuid majandusliku tõrjutuse vältimiseks tuleks arvesse võtta vajadust kaitsta tarbijaid meelevaldsete või põhjendamatute otsuste eest krediidist keeldumiseks.

Järelemõtlemisaeg: tarbijatel peaks olema aega pakkumiste võrdlemiseks ja nõu küsimiseks. Raportiga võimaldatakse paindlikkust selles osas, kas järelemõtlemisaeg peaks olema enne või pärast lepingu sõlmimist või nende kahe võimaluse kombinatsioon.

Nõustamine: on oluline määrata kindlaks ja sätestada selged nõustamisstandardid ning eristada isikupärastatud soovitust sisaldavaid nõuandeid isikupärastatud turundusmaterjalist, mis sellist soovitust ei hõlma. Sealhulgas tuleb tagada, et tasustamine ei soodustaks mitteasjakohase nõu andmist.

Krediidi ennetähtaegne tagastamine: tarbijatel peaks olema õigus tagastada krediit teatavatel tingimustel ennetähtaegselt. Ühtne Euroopa raamistik peaks põhinema liikmesriikide õigustraditsioonidel ja selles tuleks arvesse võtta hüpoteeklaenude eri rahastamisstruktuure. Raamistikuga tuleks tagada, et tarbijaid ei karistataks oma õiguse kasutamise eest ning krediidiandjate hüvitised vastaksid turu tõhususele, nagu nähakse ette Dodd-Franki seadusega.

Hindamine: nii krediidiandjatele kui ka tarbijatele nähakse ette kinnisvara täpne ja erapooletu hindamine. Esitatakse ettepanek hindamisstandardite kohta ning sundmüügi korral tagatakse kooskõla kapitalinõuete direktiivi alusel kindlaksmääratud väärtusega.

Jälgitavus: kriis on näidanud, kui oluline on tagada elamukinnisvara puhul õiguste jälgitavus krediidiandjatele ja nendele, kes investeerivad instrumentidesse, mille tagatiseks on elamukinnisvaraga seotud õigus. Uutele krediidilepingutele tuleks määrata Euroopa hüpoteeklaenu peamine identifikaator, millega tagatakse, et laenu ja kinnisvara vahelist seost on võimalik tuvastada nii esmasel kui ka järelturul.

Pädevad kohalikud asutused: liikmesriik, kus kinnisvara asub, peaks olema võimeline kindlaks määrama tema territooriumil asuva kinnisvaraga seotud laenudele kohaldatavad standardid. Selliseid standardeid tuleks kohaldada pädevate asutuste koostöö alusel. Vajalik on koostöö Euroopa tasandil, eelkõige süsteemse riski tuvastamise ja haldamise küsimuses.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*) (26.1.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta
(COM(2011)0142 – C7‑0085/2011 – 2011/0062(COD))

Arvamuse koostaja(*): Kurt LechnerRaportöör: Alexandra Thein, põhiseaduskomisjon

(*)           Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Euroopa Liit ei ole hüpoteeklaene siiani õiguslikult reguleerinud. Mainida tasuks märtsis 2001 avaldatud eluasemelaenude vabatahtlikku tegevusjuhendit (komisjoni soovitus 2001/193/EÜ). Tarbijakrediididirektiivi (2008/48/EÜ) sätted ei kehti hüpoteegiga tagatud laenude suhtes. Siiski on liikmesriigid kohaldanud mõningaid nimetatud direktiivi sätteid ka hüpoteegiga tagatud laenude suhtes.

Hüpoteeklaenuturud on siseturu jaoks väga tähtsad, kuid need on väga vähe või üldse mitte siseturuga integreeritud. Piiriülese laenamise korral – sealhulgas tarbijakrediitide puhul – on peamisteks takistusteks keelelised probleemid, erinevad rahastamiskultuurid ja piirkondliku usaldusega seonduvad suhted, kuid hüpoteeklaenude puhul lisanduvad nendele veel ka muud probleemid, nagu märgatavad erinevused liikmesriikide maaõiguses, hindamiseeskirjades ning kinnisturaamatuid, hüpoteeke ning sundtäitmist reguleerivates õigusaktides. Neid takistusi direktiivi ettepanekus ei käsitleta ega kaotata ka keskpikas perspektiivis. Seetõttu tuleb komisjoniga nõustuda, et võimalused siseturu rajamiseks on eelkõige tarbija seisukohalt lähtudes väga piiratud ning seetõttu tuleb ühtlustamisega tegeleda ettevaatlikult ja selleks kindlaksmääratud raamides. Muus osas on teised kapitalituru alaste õigusaktide raames võetavad algatused finantskriisi silmas pidades tähtsamad kui käesolev ettepanek.

Tarbijakaitse seisukohast tuleb kõigepealt nentida, et paljude inimeste jaoks on maja ostmine ja selle finantseerimine nende elu suurim investeering ning seetõttu vajavad nad kaitset. Üldiselt on inimesed selle toimingu tagajärgedest teadlikud ning lasevad end informeerida ja nõustada. Selle vastandina on tarbijakrediit pigem massidele suunatud äri, milles pakutakse tüüpilisi ja ka piiriülesed tooteid ning mille puhul võidakse kogenematuid tarbijaid kergelt eksitada. Kinnisvara- ja hüpoteeklaenude puhul tuleks aga esikohale seada mitmekesise tootevaliku säilitamine, täisealise kodaniku õigus lepinguid sõlmida ja konkurents pakkujate vahel.

Tarbija võimalust reguleerida oma olukorra eripära enda ja krediidiandja vahelise individuaallepingu abil, ka erapooletut nõuandjat appi võttes, ei tohiks Euroopa Liidu tasandil toimuva liigse reguleerimisega piirata, sest piiriülene mõju on väike.

Kuigi tarbijakrediididirektiivi kohaldamisala ja kavandatava krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute direktiivi kohaldamisala on osaliselt erinevad, tuleks hoolitseda selle eest, et kuigi sätted ei ole identsed, kehtiksid ühe valdkonna reguleerimisel sarnased eeskirjad.

Paljud liikmesriigid on rakendanud tarbijakrediididirektiivi sätteid niimoodi, et need kehtivad ka hüpoteegiga tagatud laenude suhtes. Seda tuleks arvesse võtta.

Finantsturu stabiilsuse seisukohast ei ole tarbijakrediididirektiivi sätetest rangemad sätted vajalikud, sest selle tagamiseks sobivad juba vastuvõetud meetmed nt krediidiasutuste järelevalve, kapitalinõuete ja väärtpaberistamise vallas, mis on asjakohasemad vahendid. Sellega seoses juhib arvamuse koostaja tähelepanu komisjoni 20. juuli 2011. aasta ettepanekule Baseli pangajärelevalve komitee soovituse rakendamise kohta (Basel III).

Kuigi komisjon kasutas rohelises ja valges raamatus mõistet „hüpoteeklaen”, nimetatakse käesolevat direktiivi „elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute direktiiviks”. See määratlus on sama eksitav kui artikkel 1. Kuigi see ei ole koheselt selge, käsitletakse ettepanekus ühelt poolt ainult tarbijakrediidilepinguid, teiselt poolt aga kohaldatakse seda mitte ainult elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute, vaid kõigi tarbijakrediidilepingute suhtes, mille tagatiseks on kinnisvara, ka juhul, kui nende lepingute sõlmimise eesmärgiks on rahastada suuri ärihooneid või osta sõiduauto või aktsiaid või saada arvelduskrediiti, mis on paljudes riikides tavaline.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute kohta

 

(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjon tegi 2003. aasta märtsis algatuse, et teha kindlaks tõkked elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute siseturul ja hinnata nende mõju. Komisjon võttis 2007. aastal vastu valge raamatu ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta. Valges raamatus märkis komisjon, et kavatseb muu hulgas hinnata lepingueelse teabe, krediidiandmebaaside, krediidivõimelisuse, krediidi kulukuse aastamäära ja nõustamisega seotud poliitikavalikute mõju. Samuti lõi komisjon krediidiandmete eksperdirühma, kes aitab komisjonil töötada välja meetmeid, et parandada krediidiandmetele juurdepääsu, nende võrreldavust ja terviklikkust. Samuti käivitati uuringud selliste krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste rolli ja tegevuse kohta, kes pakuvad elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid.

(1) Komisjon tegi 2003. aasta märtsis algatuse, et teha kindlaks tõkked elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute siseturul ja hinnata nende mõju. Komisjon võttis 2007. aastal vastu valge raamatu ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta. Valges raamatus märkis komisjon, et kavatseb muu hulgas hinnata lepingueelse teabe, krediidiandmebaaside, krediidivõimelisuse, krediidi kulukuse aastamäära ja nõustamisega seotud poliitikavalikute mõju. Samuti lõi komisjon krediidiandmete eksperdirühma, kes aitab komisjonil töötada välja meetmeid, et parandada krediidiandmetele juurdepääsu, nende võrreldavust ja terviklikkust. Samuti käivitati uuringud selliste krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste rolli ja tegevuse kohta, kes pakuvad elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ja hüpoteekkrediidilepinguid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Komisjon võttis oma 13. aprilli 2011. aasta teatises „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks”1 lubaduse parandada hüpoteeklaenuturu laenuvõtjate kaitsmist.

 

1 KOM(2011)0206.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Vastavalt aluslepingule hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvamate ja tõhusamate krediiditurgude edendamine selles piirkonnas on esmatähtis, et soodustada piiriülest tegevust ja luua elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute siseturg. Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute sõlmimise kord ning elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste reguleerimise ja järelevalve sätted on eri liikmesriikide õigusaktides väga erinevad. Sellised erinevused põhjustavad tõkkeid, mis piiravad piiriülest tegevust nõudluse ja pakkumise poolel, vähendades seega konkurentsi ja valikut turul, suurendades krediidiandjate kulusid ja isegi takistades neil tegutsemist.

(2) Vastavalt aluslepingule hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvamate ja tõhusamate krediiditurgude edendamine selles piirkonnas on esmatähtis, et soodustada piiriülest tegevust ja luua elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute siseturg. Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute sõlmimise kord ning elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ja hüpoteekkrediidilepinguid pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste reguleerimise ja järelevalve sätted on eri liikmesriikide õigusaktides väga erinevad. Sellised erinevused põhjustavad tõkkeid, mis piiravad piiriülest tegevust nõudluse ja pakkumise poolel, vähendades seega konkurentsi ja valikut turul, suurendades krediidiandjate kulusid ja isegi takistades neil tegutsemist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Finantskriis näitas, et turuosaliste vastutustundetu käitumine võib raputada finantssüsteemi aluseid, põhjustades kõigi osaliste (eelkõige tarbijate puhul) vahel usaldamatust, ning viia ränkade sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Paljud tarbijad on kaotanud usalduse finantssektori vastu ning laenuvõtjatel on olnud järjest raskem täita oma kohustusi, mistõttu on maksevõimetusjuhtude ja vara sundmüükide arv suurenenud. Finantskriisi tulemusel ilmnenud probleemide lahendamiseks ning tõhusa ja konkurentsile avatud siseturu tagamiseks on komisjon pannud ette elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid käsitlevad meetmed, sealhulgas krediidivahenduse usaldusväärse raamistiku, et tagada edaspidiseks vastutustundlik ja usaldusväärne turg ning taastada tarbijate usaldus.

(3) Finantskriis näitas, et turuosaliste vastutustundetu käitumine võib raputada finantssüsteemi aluseid, põhjustades kõigi osaliste (eelkõige tarbijate puhul) vahel usaldamatust, ning viia ränkade sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Paljud tarbijad on kaotanud usalduse finantssektori vastu ning laenuvõtjatel on olnud järjest raskem täita oma kohustusi, mistõttu on maksevõimetusjuhtude ja vara sundmüükide arv suurenenud. Finantskriisi tulemusel ilmnenud probleemide lahendamiseks ning tõhusa ja konkurentsile avatud siseturu tagamiseks, mis tagaks finantsstabiilsuse ja tarbijakaitse, on komisjon pannud ette elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid käsitlevad meetmed, sealhulgas krediidivahenduse usaldusväärse raamistiku, et tagada edaspidiseks vastutustundlik ja usaldusväärne turg ning taastada tarbijate usaldus.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Valdkondades, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigust säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Liikmesriikidel peaks olema õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte sellistes valdkondades nagu lepinguõigus seoses krediidilepingute kehtivusega, kinnisvara hindamine, maa kinnistamine, lepingus esitatav teave, lepingujärgsed küsimused ja maksevõimetusjuhtude käsitlemine.

(7) Valdkondades, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigust säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Liikmesriikidel peaks olema eelkõige õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte sellistes valdkondades nagu lepinguõigus seoses krediidilepingute kehtivusega, asjaõigus, kinnisvara hindamine, maa kinnistamine, lepingus esitatav teave, lepingujärgsed küsimused ja maksevõimetusjuhtude käsitlemine.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tarbijatele mis tahes krediidilepingu puhul kõrgetasemeline kaitse. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kinnisvaraga tagatud krediidilepingute või mõnes liikmesriigis kinnisvara omandamise eesmärgil sõlmitavate krediidilepingute suhtes, samuti elamukinnisvara renoveerimiseks sõlmitavate krediidilepingute suhtes, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ), millega on kehtestatud ELi tasandil eeskirjad tarbijakrediidilepingute kohta. Lisaks ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavat laadi krediidilepingute suhtes, mille puhul annab tööandja teatavatel asjaoludel krediiti oma töötajatele, nagu on juba sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ.

(9) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tarbijatele mis tahes krediidilepingu puhul kõrgetasemeline kaitse. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada hüpoteegiga tagatud või mõnes liikmesriigis kinnisvara rahastamise eesmärgil sõlmitavate tarbijakrediidilepingute suhtes, samuti elamukinnisvara renoveerimiseks sõlmitavate krediidilepingute suhtes, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ), millega on kehtestatud ELi tasandil eeskirjad tarbijakrediidilepingute kohta. Lisaks ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavat laadi krediidilepingute suhtes, mille puhul annab tööandja teatavatel asjaoludel krediiti oma töötajatele, nagu on juba sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Lisaks sellele ei tohiks käesolevat direktiivi kooskõlas direktiiviga 2008/48/EÜ kohaldada elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute ja hüpoteekkrediidilepingute suhtes, mille väärtus ületab 2 miljonit eurot. Lisaks peaks kohaldamisalast välja jääma tähtaja pikendamise kokkulepped, rendi- või liisingulepingud, arvelduskrediidi vormis krediidilepingud, krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist, väärtpaberiettevõtetega sõlmitavad krediidilepingud, leppe tulemusena sõlmitavad krediidilepingud, tasuta ajatamisega seotud krediidilepingud ja krediidilepingud, mille võib õigussätete alusel sõlmida ainult kindlaksmääratud klientide rühmaga.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kohaldatav õigusraamistik peaks tagama tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad ja -vahendajad tegutsevad tarbija parimates huvides. Sellise kindlustunde loomisel on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja professionaalsuse kõrge tase. Kui käesoleva direktiiviga tuleks nõuda asjakohaste teadmiste ja pädevuse tõendamist asutuse tasandil, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada või säilitada nõuded, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes.

(16) Kohaldatav õigusraamistik peaks tagama tarbijatele kindlustunde, et krediidiandjad ja -vahendajad tegutsevad tarbija parimates huvides. Sellise kindlustunde loomisel on oluline tagada sektoris õigluse, aususe ja professionaalsuse kõrge tase. Käesoleva direktiiviga tuleks nõuda asjakohaste teadmiste ja pädevuse tõendamist asutuse tasandil ja füüsilise isiku tasandil, juhul kui tegu on üksi tegutseva krediidivahendajaga.

Selgitus

Tarbija kaitsmiseks ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks on oluline, et igal krediidilepingute müügi või vahendamisega otseselt seotud isikul on olemas oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. See kehtib ka üksi, ilma töötajaskonnata tegutsevate füüsilisest isikust vahendajate suhtes.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Liikmesriigid peaksid võtma sobivad meetmed, mis hõlbustavad ja edendavad tarbijate omapoolse vastutuse mõistmist hüpoteeklaenulepingute sõlmimisel ja võlgade majandamisel, eriti seoses elamukinnisvaraga seotud krediidilepingutega. Liikmesriigid peaksid tagama, et teave on kõikidele kasutajatele kättesaadav, et vältida seda, et teabe puudumine muudab kaitsetuks tarbija, kes seda muidu ei oleks, ning peaksid tagama kaitse eelkõige tarbijatele, kes on iseenesest elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute suhtes eriti kaitsetud.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Selleks et pakkuda tarbijatele teatavat toodet, kasutavad krediidiandjad ja -vahendajad sageli reklaami, mis tihti sisaldab erimõisteid ja -tingimusi. Seepärast tuleks tarbijaid kaitsta ebaausa või eksitava reklaami eest ning neil peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Selleks et tarbijatel oleks võimalik võrrelda eri pakkumisi, tuleb ette näha elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute reklaami käsitlevad erisätted ning määrata kindlaks reklaamis kasutatavad andmed. Selliste sätete puhul tuleb võtta arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära, nt asjaolu, et laenu tagasimaksete katkestamise korral võib tarbija asjaomasest kinnisvarast ilma jääda. Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada või säilitada siseriiklike õigusaktidega teabe avalikustamist käsitlevad nõuded seoses reklaamiga, mis ei sisalda teavet krediidi kogukulu kohta.

(17) Selleks et pakkuda tarbijatele teatavat toodet, kasutavad krediidiandjad ja -vahendajad sageli reklaami, mis tihti sisaldab erimõisteid ja -tingimusi. Seepärast tuleks tarbijaid kaitsta ebaausa või eksitava reklaami eest ning neil peaks olema võimalik reklaame võrrelda. Selleks et tarbijatel oleks võimalik võrrelda eri pakkumisi, tuleb ette näha elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute reklaami käsitlevad lõplikud erisätted ning määrata kindlaks reklaamis kasutatavad andmed, juhul kui reklaamis esitatakse intress ja kulud. Muidu peaks liikmesriikidele jääma õigus kehtestada teabenõuded siseriiklike õigusaktidega. Selliste sätete puhul tuleb võtta arvesse elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute eripära.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Tarbija võib siiski vajada täiendavat abi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Krediidiandjad ja juhul, kui tehing tehakse krediidivahendaja kaudu, ka krediidivahendajad peaksid andma sellist abi seoses krediiditoodetega, mida nad tarbijale pakuvad. Tarbijale tuleks individuaalselt selgitada asjaomast teavet ja pakutavate toodete põhinäitajaid, nii et tarbija mõistaks nende võimalikku mõju tema majanduslikule olukorrale. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, millal ning millises ulatuses tuleks tarbijatele selliseid selgitusi anda, võttes arvesse krediidi pakkumise konkreetseid asjaolusid, tarbija vajadust nõustamise järele ning konkreetsete krediiditoodete laadi.

(22) Vaatamata tarbijale antavale lepingueelsele teabele võib tarbija siiski vajada täiendavat abi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et krediidiandjad osutaksid sellist abi seoses krediiditoodetega, mida nad tarbijale pakuvad. Vajaduse korral tuleks asjaomast lepingueelset teavet ja pakutavate toodete põhiomadusi selgitada tarbijale individuaalselt, et tarbija mõistaks nende võimalikku mõju tema majanduslikule olukorrale. Nimetatud abi andmise kohustust tuleks vajaduse korral kohaldada ka krediidivahendajate suhtes. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, millal ning millises ulatuses tuleks tarbijatele selliseid selgitusi anda, võttes arvesse krediidi pakkumise konkreetseid asjaolusid, tarbija vajadust nõustamise järele ning konkreetsete krediiditoodete laadi.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ning kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks kogu ELis tuleb tagada krediidi kulukuse aastamääradega seotud teabe võrreldavus kogu ELis. Krediidi kogukulu tarbijale peaks hõlmama kõiki kulusid, mida tarbija kannab seoses krediidilepinguga, välja arvatud notarikulud. Seepärast peaks see hõlmama intressi, komisjonitasusid, makse, krediidivahendajate tasusid ja mis tahes muid tasusid, samuti kindlustuse või muude kõrvaltoodetega seotud kulusid, kui kindlustus või kõrvaltooted on kohustuslikud krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel. Kuna krediidi kulukuse aastamäära saab lepingueelsel etapil esitada vaid näitena, siis peab tegemist olema tüüpilise näitega. Seepärast tuleks näites kasutada asjaomase krediidilepingu tüübile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat. Võttes arvesse krediidi kulukuse aastamäära arvutamise keerukust (nt muutuva intressimääraga krediiditooted või mittestandardne amortiseerimine) ja selleks, et hõlbustada tootearendust, võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamise meetodi muutmiseks või täpsustamiseks võtta vastu tehnilised regulatiivsed standardid. Selleks et tarbijal oleks lihtsam aru saada ja võrrelda, tuleks käesolevas direktiivis kasutada sama krediidi kulukuse aastamäära mõistet ja arvutamise meetodit nagu direktiivis 2008/48/EÜ. Kõnealused mõisted ja meetodid võivad tulevikus siiski erineda, kui direktiivi 2008/48/EÜ hiljem muudetakse. Liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada keeld intressimäära ühepoolsele muutmisele krediidiandja poolt.

(23) Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ning kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks kogu ELis tuleb tagada krediidi kulukuse aastamääradega seotud teabe ühtne võrreldavus kogu ELis. Krediidi kogukulu tarbijale peaks hõlmama kõiki kulusid, mida tarbija kannab seoses krediidilepinguga, välja arvatud krediidi saamisega seotud kulud, näiteks registreerimistasu, või notarikulud. Seepärast peaks see hõlmama intressi, komisjonitasusid, makse, krediidivahendajate tasusid ja mis tahes muid tasusid, samuti kindlustuse või muude kõrvaltoodetega seotud kulusid, kui kindlustus või kõrvaltooted on kohustuslikud krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel. Kuna krediidi kulukuse aastamäära saab lepingueelsel etapil esitada vaid näitena, siis peab tegemist olema tüüpilise näitega. Seepärast tuleks näites kasutada asjaomase krediidilepingu tüübile iseloomulikku keskmist krediidi kestust ja kogusummat. Võttes arvesse krediidi kulukuse aastamäära arvutamise keerukust (nt muutuva intressimääraga krediiditooted või mittestandardne amortiseerimine) ja selleks, et hõlbustada tootearendust, võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamise meetodi muutmiseks või täpsustamiseks võtta vastu tehnilised regulatiivsed standardid. Võrreldavuse huvides tuleks püüda tagada krediidi kulukuse aastamäära mõiste võimalikult ühtne määratlus käesolevas direktiivis ja direktiivis 2008/48/EÜ. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine direktiivi 2008/48/EÜ alusel võib siiski põhjustada tarbija ulatuslikku eksitamist laenude puhul, mille intressimäär on algusest peale fikseeritud. Seda olukorda tuleb parandada. Tulevikus võib mõlema direktiivi muutmise korral tekkida veel vastukäivusi. Liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada keeld intressimäära ühepoolsele muutmisele krediidiandja poolt.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Krediidivõimelisuse hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust maksta laen tagasi krediidilepingu kehtivuse ajal, sealhulgas, kuid mitte ainult, tarbija sissetulekut, jooksevkulusid, krediidiskoori, seniseid krediidiandmeid, suutlikkust tulla toime intressimäära muutustega ja muid olemasolevaid krediidikohustusi. Vaja võib minna lisasätteid, et täiendavalt käsitleda eri näitajaid, mida võib krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Liikmesriigid võivad anda suuniseid tarbija krediidivõimelisuse hindamise meetodi ja kriteeriumide kohta, nt kehtestada laenusumma ja kinnisvara väärtuse suhte või laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäärad.

(24) Krediidivõimelisuse hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust maksta laen tagasi krediidilepingu kehtivuse ajal, sealhulgas, kuid mitte ainult, tarbija sissetulekut, jooksevkulusid, krediidiskoori, seniseid krediidiandmeid, suutlikkust tulla toime intressimäära muutustega ja muid olemasolevaid krediidikohustusi. Vaja võib minna lisasätteid, et täiendavalt käsitleda eri näitajaid, mida võib krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki krediidiandjale taotluse esitamise hetkel teada olevaid asjaomaseid tegureid.

Selgitus

See küsimus oleks parem reguleerida kapitalinõuete direktiivis.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Negatiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta peaks osutama krediidiandjale, et tarbija ei saa endale krediiti lubada, ning seetõttu ei tohiks krediidiandja krediiti anda. Selline negatiivne hinnang võib tuleneda paljudest asjaoludest, sealhulgas, kuid mitte ainult, andmebaasis olevate andmete kasutamisest või negatiivsest krediidiskoorist. Positiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta ei peaks krediidiandja jaoks tähendama kohustust krediiti anda.

(25) Negatiivse hinnangu korral krediidivõimelisuse kohta tuleks krediiti anda üksnes erandjuhtudel. Kontrollimise eesmärgil peaks järelevalveasutus selle dokumenteerima. Selline negatiivne hinnang võib tuleneda paljudest asjaoludest, sealhulgas, kuid mitte ainult, andmebaasis olevate andmete kasutamisest või negatiivsest krediidiskoorist. Positiivne hinnang krediidivõimelisuse kohta ei peaks krediidiandja jaoks tähendama kohustust krediiti anda.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Krediidivõimelisuse hõlbustamiseks peaks tarbija andma krediidiandjale või -vahendajale kogu olemasoleva asjakohase teabe oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta. Samas ei tohiks tarbijat karistada selle eest, kui ta ei suuda anda teatavat teavet või hinnangut oma tulevase rahalise olukorra kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased karistused, mida kohaldatakse selliste tarbijate suhtes, kes teadlikult esitavad ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(26) Krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks peaks tarbija andma krediidiandjale või -vahendajale kogu olemasoleva asjakohase teabe oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta, kuna vastasel korral ei pruugita talle soovitud krediiti anda. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased karistused, mida kohaldatakse selliste tarbijate suhtes, kes teadlikult esitavad ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb andmebaasidest saadud andmetel või nende puudumisel, peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama, samuti teatama andmebaasi nime ja muud direktiiviga 95/46/EÜ nõutud elemendid, et tarbija saaks vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida teda käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse. Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb automatiseeritud otsusel või süstemaatilisel meetodil (nt krediidiskoorisüsteem), peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama ja selgitama ka otsuse tegemise põhimõtteid, samuti teavitama korrast, mille kohaselt saab tarbija taotleda, et otsus vaadatakse läbi ilma automatiseeritud mehhanismi kasutamata. Siiski ei peaks krediidiandja olema kohustatud sellist teavet andma, kui see on keelatud ELi muu õigusaktiga, nagu rahapesu või terrorismi rahastamist käsitlev õigusakt. Lisaks ei tohiks sellist teavet edastada, kui see oleks vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega, näiteks kuritegude ennetamisega, uurimisega, avastamisega ja kuritegude eest vastutusele võtmisega.

(29) Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb andmebaasidest saadud andmetel või nende puudumisel, peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama, samuti teatama andmebaasi nime ja muud direktiiviga 95/46/EÜ nõutud elemendid, et tarbija saaks vajaduse korral parandada, kustutada või blokeerida teda käsitlevaid isikuandmed, mida kõnealuses andmebaasis töödeldakse. Kui krediiditaotluse tagasilükkamise otsus põhineb automatiseeritud otsusel või süstemaatilisel meetodil (nt krediidiskoorisüsteem), peaks krediidiandja tarbijat sellest teavitama ning samuti teavitama korrast, mille kohaselt saab tarbija taotleda, et automatiseeritud otsus vaadatakse manuaalselt läbi. Siiski ei peaks krediidiandja olema kohustatud sellist teavet andma, kui see on keelatud ELi muu õigusaktiga, nagu rahapesu või terrorismi rahastamist käsitlev õigusakt. Lisaks ei tohiks sellist teavet edastada, kui see oleks vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega, näiteks kuritegude ennetamisega, uurimisega, avastamisega ja kuritegude eest vastutusele võtmisega.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Selleks et paremini mõista teenuse olemust, tuleks tarbijatele selgitada, mis on isikupärastatud soovitus asjaomase tarbija vajadustele ja rahalise olukorrale vastava krediidilepingu kohta (nõustamine) ning millal seda antakse ja millal mitte. Nõustajad peaksid järgima üldstandardeid, tagamaks, et tarbijale pakutaks eri tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja asjaoludele. Selline teenus peaks põhinema turul pakutavate toodete ausal ja piisavalt ulatuslikul analüüsil ning tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide põhjalikul uurimisel. Selline hindamine peaks põhinema ajakohastatud teabel ja põhjendatud eeldustel tarbija olukorra kohta laenuperioodi jooksul. Liikmesriigid võivad täpsustada, kuidas tuleks nõustamise raames hinnata teatava toote sobivust tarbijale.

(31) Tarbijale peaks olema selgelt arusaadav, kui nõustamine toimub krediidi andmisest eraldiseisva omaette teenusena. Tasu peaks olema võimalik nõuda üksnes siis, kui tarbijat on sellest ning selle arvutusviisist selgelt ja üheselt mõistetavalt teavitatud. Nõustajad peaksid järgima üldstandardeid, tagamaks, et tarbijale pakutaks eri tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja asjaoludele. Selline nõustamine peaks põhinema pakutavate toodete ausal ja piisavalt ulatuslikul analüüsil ning tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide põhjalikul uurimisel, kusjuures see peaks põhinema ajakohastatud teabel ja põhjendatud eeldustel tarbija olukorra kohta laenuperioodi jooksul. Kui nõustamine lähtub ainult oma tootevalikust, tuleks tarbija tähelepanu sellele juhtida. Liikmesriigid võivad täpsustada, kuidas tuleks nõustamise raames hinnata teatava toote sobivust tarbijale.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Tarbija võimalusel tagastada krediit enne krediidilepingu kestuse lõppu võib olla oluline osa konkurentsi edendamisel ühtsel turul ning ELi kodanike vaba liikumise tagamisel. Samas erinevad oluliselt liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud põhimõtted ja tingimused, mille alusel saavad tarbijad krediiti tagastada, ning tingimused, mille korral saab seda teha ennetähtaegselt. Tunnistades, et turul on väga erinevaid hüpoteeklaenumehhanisme ja -tooteid, tuleks ELi tasandil siiski kehtestada krediidi ennetähtaegse tagastamise teatavad standardid, et tagada tarbijatele võimalus täita oma kohustused enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva ning kindlustundega otsida toodet, mis kõige paremini vastab tema vajadustele. Seepärast peaksid liikmesriigid õigusaktide või lepingutingimustega tagama, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Samas peaks liikmesriikidel olema õigus määrata kindlaks sellise õiguse kasutamise tingimused. Kõnealused tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist (fikseeritud või muutuv) ja piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi. Selline erihuvi võib näiteks olla abielulahutuse või töötuks jäämise korral. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada sellised tingimused, ei tohiks need muuta õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks.

(32) Tarbija võimalusel tagastada krediit enne krediidilepingu kestuse lõppu võib olla oluline osa konkurentsi edendamisel ühtsel turul ning ELi kodanike vaba liikumise tagamisel. Samas erinevad oluliselt liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud põhimõtted ja tingimused, mille alusel saavad tarbijad krediiti tagastada, ning tingimused, mille korral saab seda teha ennetähtaegselt. Tunnistades, et turul on väga erinevaid hüpoteeklaenumehhanisme ja -tooteid, tuleks ELi tasandil siiski kehtestada krediidi ennetähtaegse tagastamise teatavad standardid, et tagada tarbijatele võimalus täita oma kohustused enne krediidilepingus kokkulepitud tähtpäeva ning kindlustundega otsida toodet, mis kõige paremini vastab tema vajadustele. Seepärast peaksid liikmesriigid õigusaktide või lepingutingimustega tagama, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Samas peaks liikmesriikidel olema õigus määrata kindlaks sellise õiguse kasutamise tingimused. Kõnealused tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist (fikseeritud või muutuv) ja piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on õiguspärane huvi. Selline õiguspärane huvi võib näiteks olla abielulahutuse või töötuks jäämise korral.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Krediidivahendajaid peaks registreerima selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub nende peakontor, tingimusel, et vahendajatele on antud tegevusluba rangete pädevuse, hea maine, ja kutsealase vastutuskindlustusega seotud kutsesobivusnõuete alusel. Selleks et suurendada tarbijate usaldust krediidivahendajate vastu, peaksid liikmesriigid tagama, et tegevusloa saanud krediidivahendajate üle teostab pidevalt ja põhjalikult järelevalvet krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädev asutus. Selliseid nõudeid tuleks kohaldada vähemalt asutuse tasandil. Samas võivad liikmesriigid täpsustada, kas selliseid tegevusloa andmise ja registreerimise nõudeid kohaldatakse ka krediidivahendaja üksiktöötajate suhtes.

(34) Krediidivahendajaid peaks registreerima selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub nende peakontor, tingimusel, et vahendajatele on antud tegevusluba rangete pädevuse, hea maine, ja kutsealase vastutuskindlustusega seotud kutsesobivusnõuete alusel. Selleks et suurendada tarbijate usaldust krediidivahendajate vastu, peaksid liikmesriigid tagama, et tegevusloa saanud krediidivahendajate üle teostab pidevalt ja põhjalikult järelevalvet krediidivahendaja päritoluliikmesriigi pädev asutus. Selliseid nõudeid tuleks kohaldada vähemalt asutuse tasandil ning üksi tegutseva krediidivahendaja puhul füüsilise isiku tasandil. Samas võivad liikmesriigid täpsustada, kas selliseid tegevusloa andmise ja registreerimise nõudeid kohaldatakse ka krediidivahendaja üksiktöötajate suhtes.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul või krediiditoodete kujundamisel, samuti majanduslikke suundumusi nagu inflatsioon ning anda täiendavaid selgitusi käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmise kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada krediidiandjate töötajate ning krediidivahendajate suhtes kohaldatavad kutsesobivusnõuded, samuti kriteeriumid, mida kasutatakse tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja mille alusel tagatakse, et krediiditoode ei ole tarbija jaoks ebasobiv, ning täiendavalt ühtlustada põhimõisted nagu maksevõimetus, samuti registreerimiskriteeriumid ja andmebaaside suhtes kohaldatavad andmetöötlusnõuded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul, sealhulgas pakutavat tootevalikut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nõudeid, mis käsitlevad reklaamis kasutatavaid andmeid, Euroopa standardse teabelehe vormi ja sisu, krediidivahendajate avalikustatavat teavet, krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume.

(40) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul, sealhulgas pakutavat tootevalikut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Euroopa standardse teabelehe vormi ja sisu ning krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Selleks et võtta arvesse majanduslikke suundumusi, nagu inflatsioon ning muutused elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute turul, peaks komisjonil olema õigus määrata regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks krediidivahendajate suhtes kohaldatav kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär.

välja jäetud

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada ühe kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada.

(43) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada kahe kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb tarbijate elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ning krediidivahendajate ning -andjate suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaste nõuete teatavaid aspekte.

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb krediidivahendajate ning -andjate suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaste nõuete teatavaid aspekte, niivõrd kui need puudutavad hüpoteegiga tagatud või elamukinnisvara rahastamise eesmärgil sõlmitavaid tarbijakrediidilepinguid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste krediidilepingute suhtes:

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste tarbijakrediidilepingute suhtes:

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

a) krediidilepingud, mille eesmärk krediidilepingu sõlmimise hetkel on maa või elamukinnisvara omandiõiguse omandamine või säilitamine ning mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

Selgitus

Kõik liikmesriigid kohaldaksid direktiivi eeskirju kodulaenudele, mis on tagatud hüpoteegiga või võrdväärse tagatisega. Muude laenude osas, mis jäävad komisjoni ettepaneku kohaldamise reguleerimisalasse, oleks liikmesriikidel õigus ise valida, kas nad kohaldavad käesoleva direktiivi eeskirju või tarbijakrediidi direktiivi eeskirju.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava elamu omandiõiguse omandamine või säilitamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) krediidilepingud, mille eesmärk on renoveerida elamukinnisvara, mida isik omab või kavatseb omandada, ning mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ.

välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) krediidilepingud, mille puhul makstakse krediit lõpuks tagasi kinnisvara müügist saadavatest vahenditest;

a) krediidilepingud, mille puhul krediidiandja:

 

i) maksab krediidi välja ühekordse maksena, perioodiliste maksetena või muul kujul, saades vastu teatava summa kinnisvara müügist saadavatest vahenditest või õiguse kinnisvara suhtes; ning

 

ii) ei taotle krediidi täielikku tagasimaksmist enne ühe või enama liikmesriikide poolt kindlaks määratud konkreetse elusündmuse toimumist (kinnisvarapension).

Selgitus

Kooskõlla viimine põhjenduses 10 kirjeldatud kavatsusega.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) krediidilepingud, mille puhul krediidi kogusumma on suurem kui 2 miljonit eurot;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) kokkulepped krediidilepingute ajatamiseks kestusega mitte rohkem kui 6 kuud, kui ajatamise intressimäär ei ole suurem kui lepinguline intress;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b c) krediidilepingud, mille puhul tarbija ei kasuta kinnisvara peamiselt oma elamispinnana.

Selgitus

Investeerimise eesmärgil kinnisvara ostmiseks kasutatavad kommertslaenud on väga erinevad tavapärastest eluasemelaenudest ning tarbija ja krediidiandja vajavad erinevat teavet ja kaitset. Selliste laenude riskid ja olemus on väga erinevad tavapärastest eluasemelaenudest. Näiteks ei ole tagasimaksmine seotud tarbija krediidivõimelisusega, vaid saadava rendituluga.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b d) rendi- või liisingulepingud, mille puhul ei lepingu endaga ega mis tahes eraldi lepinguga ei sätestata kohustust lepingu objekt välja osta; selline kohustus loetakse olemasolevaks, kui krediidiandja ühepoolselt nii otsustab;

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga d.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b e) krediidilepingud, mille puhul krediit tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates krediidilepingu sõlmimisest, kui mõni liikmesriik seda käesoleva direktiivi mõne sätte või kõigi sätete osas soovib.

Selgitus

Lühiajaliste hüpoteeklaenudega rahastamise osas on olemas nišiturg, mille eesmärk on tavaliselt omavahel seotud kinnisvaratehingute seeria ühendamine. Sellega võimaldatakse uue kodu soetamine samal ajal, kui tarbija olemasolev kinnisvara on müügis. Üleminekulaen makstakse seejärel tagasi olemasoleva elamu müügist saadavatest vahenditest. Käesoleva direktiivi standardid ei ole seega niisuguste hüpoteeklaenude puhul asjakohased.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b f) arvelduskrediidi vormis krediidilepingud;

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga e.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b g) krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist, ja krediidilepingud, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid;

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b h) direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 lõikes määratletud organisatsioonide poolt sõlmitud krediidilepingud, kui mõni liikmesriik seda käesoleva direktiivi mõne sätte või kõigi sätete osas soovib.

Selgitus

Tarbijakrediidi direktiiviga kooskõlla viimine seoses krediidiühistutega, kes mängivad olulist rolli finantsteenustele juurdepääsu laiendamises tarbijatele, kellel muul juhul selleks võimalust puuduks.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b i) krediidilepingud, mis sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)1 artikli 4 lõikes 1 määratletud investeerimisühingutega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta)2 artiklis 4 määratletud krediidiasutustega eesmärgiga võimaldada investoril teostada tehinguid seoses ühe või mitme direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendiga, kui krediidiandjaks olev investeerimisühing või krediidiasutus on sellise tehingu osaline;

 

_____________

 

1 ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

2 ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

 

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga h.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b j) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena;

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga i.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b k (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b k) krediidilepingud, mis on seotud olemasoleva võla tasuta ajatamisega;

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga j.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b l (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b l) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ja mis on tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimääradega või intressivabad või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijate suhtes soodsamad turul kehtivatest tingimustest, ja intressimääradega, mis ei ole kõrgemad turul kehtivatest.

Selgitus

Tugilaenude eesmärk on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide toetamine ning neid antakse seadusjärgsete eeltingimuste põhjal turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel. Vastavalt tarbijakrediidi direktiivi artikli 2 lõike 2 punktile l tuleks need reguleerimisalast välja jätta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „kõrvalteenus” – seoses krediidilepinguga krediidiandja või krediidivahendaja poolt tarbijale pakutav finantsteenus;

d) „kõrvalteenus” – seoses krediidilepinguga krediidiandja, krediidivahendaja või kolmanda poole poolt tarbijale pakutav finantsteenus, mis on krediidiandja poolt faktiliselt või juriidiliselt nõutav või seadusest tulenev;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) „krediidivahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames järgmist:

e) „krediidivahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis hüvitise eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames järgmist:

Selgitus

Hüvitis hõlmab tasusid, vahendustasusid ja muid sissetuleku vorme.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) abistab tarbijaid, tehes artikli 2 kohaste krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd, välja arvatud punktis i osutatud tegevus;

ii) abistab tarbijaid, tehes artikli 2 kohaste krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd ja/või haldamist, välja arvatud punktis i osutatud tegevus, või

Selgitus

Sõna „või” lisamine selgitab, et krediidivahendaja ei tee tingimata kõiki neid tegevusi. See vastab ühtlasi tarbijakrediidi direktiivis määratletud krediidivahendaja definitsioonile.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) „krediidi kogukulu tarbijale” – krediidi kogukulu tarbijale direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud tähenduses;

 

k) „krediidi kogukulu tarbijale” – krediidi kogukulu tarbijale direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud tähenduses, välja arvatud notaritasud ja hüpoteegi registreerimistasud;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

l a) „krediidi kogusumma” – krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma, sõltumata sellest, kas see makstakse välja tarbijale või kolmandale isikule;

Selgitus

Kuna seda mõistet ettepanekus (artikli 8 lõike 2 punkt d) kasutatakse, tuleks see määratleda; võrdle ka direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktiga l.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

n a) „fikseeritud laenuintress” – üks fikseeritud intressimäär terveks krediidilepingu kehtivusajaks või osaks sellest;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt r a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

r a) „elamukinnisvara” – kinnisvara, mis on mõeldud kasutamiseks peamiselt elamispinnana;

Selgitus

Kuna seda mõistet ettepanekus kasutatakse, tuleks see määratleda.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise, ja tagavad neile kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise ja kõigi selle sätete kohaldamise turu ja kõigi turuosaliste huvides. Nad tagavad neile piisavad vahendid ja kõik ülesannete täitmiseks vajalikud uurimis- ja karistamisvolitused.

 

Liikmesriigid tagavad pädevatele asutustele juurdepääsu kõigile pindadele, õiguse nõuda hüpoteeklaenulepingute, Euroopa standardsete teabelehtede, raamatupidamise, arvete ja kõigi muude ametialaste dokumentide esitamist ning need omandada või neid kopeerida mis tahes viisil ja andmekandjal ning koguda teavet ja tõendeid väljakutsumise teel või kohapeal.

 

Juhul kui tegevus toimub vastuvõtvas liikmesriigis, kontrollib krediidiandjate ja -vahendajate igapäevast tegevust vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus. Päritoluliikmesriigi pädev asutus on kohustatud andma vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele kogu asjaomase teabe. Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus sekkuda, juhul kui krediidivahendajad ei täida oma ülesandeid ja kohustusi, mis on määratletud käesolevas direktiivis. Lisaks antakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele õigus keelduda tegevuslubade andmisest.

Selgitus

Pädevatele asutustele tuleks anda vajalikud volitused, et nad saaksid tarbijate nimel tegutseda.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja 21 rakendamise, määratakse üks määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest.

Liikmesriigid tagavad, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20, 21, 22 ja 23 rakendamise, määratakse üks määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, nii et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

2. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et tarbijatele krediidi andmisel, selle vahendamisel või nõustamisel, samuti vajaduse korral tarbijatele kõrvalteenuste osutamisel, tegutseb krediidiandja või -vahendaja ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas tarbija parimate huvidega.

1. Liikmesriigid nõuavad, et tarbijatele krediidi andmisel, selle vahendamisel või nõustamisel tegutseb krediidiandja või -vahendaja ausalt, õiglaselt ja professionaalselt.

Selgitus

Kõrvalteenuseid käesoleva direktiivi mõistes, näiteks kindlustust, reguleeritakse juba mujal. Seetõttu tuleks kohaldada eriseaduste („lex specialis”) põhimõtet. Huvisid saab ühendada ning seetõttu ei ole soovitav viidata konkreetselt tarbija parimatele huvidele.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja asjakohaseid krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 osutatud kohustust tegutseda kooskõlas tarbija parimate huvidega.

2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja asjakohaseid krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 osutatud kohustust.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) krediidiandjate ja -vahendajate töötajatel on asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus seoses artikli 2 kohaste krediidilepingute pakkumise või sõlmimisega või artikli 3 punktis e määratletud krediidivahendusega; kui krediidilepingu sõlmimisega on seotud kõrvalteenused, eelkõige kindlustus- ja investeerimisteenused, peavad töötajatel olema kõnealuse teenusega seoses asjakohased teadmised ja pädevus, et oleksid täidetud direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 19 ning direktiivi 2002/92/EÜ artiklis 4 sätestatud nõuded;

välja jäetud

Selgitus

Tarbijate kaitsmiseks piisab juhtkonda kuuluvate isikute pädevusnõuete reguleerimisest, kes omakorda vastutavad selle eest, et töötajad on pädevad oma ülesandeid täitma. Selline lahendus oleks ühtlasi kooskõlas muude ELi õigusaktidega. Töötajate minimaalsete pädevusnõuete reguleerimine on ülemäärane.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) krediidiandjate ja -vahendajate juhtkonda kuuluvatel füüsilistel isikutel, kes vastutavad krediidilepingu vahendamise, nõustamise või heakskiitmise eest või kellel on sellega seoses teatav osa, on krediidilepingutega seoses asjakohased teadmised ja pädevus;

b) krediidiandjate ja -vahendajate juhtkonda kuuluvatel füüsilistel isikutel, kes vastutavad krediidilepingu vahendamise, nõustamise või heakskiitmise eest või kellel on sellega seoses teatav osa, on krediidilepingutega seoses asjakohased teadmised ja pädevus;

 

lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud end pidevalt ametialaselt arendama, et oma teadmisi ja pädevust kinnitada;

 

krediidivahendajate juhtkond tagab, et töötajatel on oma ülesannete täitmiseks asjakohased teadmised ja pädevus;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) krediidiandjate ja -vahendajate üle teostatakse järelevalvet, et hinnata, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid järjepidevalt täidetakse.

c) krediidiandjate ja -vahendajate üle teostavad järelevalvet pädevad asutused, et hinnata, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid järjepidevalt täidetakse.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud minimaalsed pädevusnõuded kehtestatakse kooskõlas IIa lisas esitatud punktidega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ette nähtud nõuded, eelkõige asjakohaste teadmiste ja pädevuse kindlaks tegemiseks kohaldatavad nõuded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seda kohustust ei kohaldata, kui siseriiklike õigusaktide kohaselt tuleb krediidilepinguid käsitleva reklaami puhul, mis ei osuta intressimäärale või mis tahes muudele näitajatele, mis kajastavad krediidi kulukust tarbijale esimeses lõigus määratletud tähenduses, välja tuua krediidi kulukuse aastamäär.

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõikega 1.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Standardteave osutab tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil järgmisele:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) et reklaamitav toode on krediidileping ja vajaduse korral, et see on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega;

välja jäetud

Selgitus

Hüpoteeklaene ei sõlmita üldiselt otse reklaami põhjal. Turu-uuringud näitavad, et tarbijad saavad hüpoteeklaenude reklaamidest väga vähe teavet, seega on tõhusam keskenduda paarile kesksele põhimõttele.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) laenuintress, märkides, kas see on fikseeritud või muutuva määraga, samuti üksikasjad kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale;

c) laenuintress, märkides, kas see on fikseeritud või muutuva määraga, samuti üksikasjad kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; krediidi kulukuse aastamäär tuleks reklaamis esitada vähemalt sama silmapaistvalt kui mis tahes muu numbriline teave;

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) krediidilepingu kestus;

f) kohaldataval juhul krediidilepingu kestus;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga d.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) osamaksete suurus;

g) vajaduse korral osamaksete summa;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) tarbija makstav kogusumma;

välja jäetud

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) vajaduse korral hoiatus, et tarbija võib krediidilepingust tulenevate kohustuste täitamata jätmisel asjaomasest kinnisvarast ilma jääda, kui krediidileping on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega.

välja jäetud

Selgitus

Reklaami jaoks liiga mahukas, pealegi on see liigne täisealise tarbija puhul.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Standardteave on vastavalt reklaamiks või turunduseks kasutatavale andmekandajale kas kergesti loetav või selgesti kuuldav.

Standardteave on vastavalt reklaamiks või turunduseks kasutatavale andmekandajale kas kergesti loetav või selgesti kuuldav.

 

Reklaami kaudu edastatud mis tahes teave peab vastama esitatud tüüpilisele näitele.

 

Liikmesriigid võtavad vastu tüüpilise näite määratlemise kriteeriumid.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks reklaami tegemisel kasutav standardteave.

välja jäetud

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktides a–i sätestatud standardteavet.

 

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üldteave krediidilepingute kohta tehakse krediidiandjatele ja vajaduse korral krediidivahendajatele pidevalt kättesaadavaks püsival andmekandjal või elektrooniliselt.

 

 

 

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja esitab igal ajal kättesaadava ja arusaadava üldteabe krediidilepingute kohta paberil või muul püsival andmekandjal ja/või taotluse korral elektrooniliselt, ning juhul, kui tegu on otsemüügiga, edastab krediidiandja või vastasel korral krediidivahendaja selle tarbijale.

Selgitus

Ei ole selge, kes selle dokumendi koostamise eest vastutab. Vahendajatel ei pruugi tingimata olla juurdepääsu kogu nimetatud teabele. Seega peaks krediidiandja vastutama kõnealuse teabe edastamise eest vahendajale või – juhul kui krediidiandja müüb otse – otse tarbijale.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) tagatise vorm;

c) tagatise vorm, sealhulgas võimalus, et tagatis asub teises liikmesriigis;

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) soovituslik näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast;

g) tüüpiline näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

viide võimalikele lisakuludele, nagu näiteks hüpoteegi registreerimistasud;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kas on võimalus krediit ennetähtaegselt tagastada ning kui on, siis ennetähtaegse tagastamisega seotud tingimuste kirjeldus;

i) ennetähtaegse tagastamisega seotud tingimuste kirjeldus;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) üksikasjalikud andmed krediidilepingu alusel makstavate intresside maksuvabastuse või muude riiklike soodustuste kohta.

välja jäetud

Selgitus

Selle teabe esitamise kohustus ei vasta arusaamale täisealisest tarbijast, pealegi võiks see olla takistuseks siseturul. Ühtlustamine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k a) kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija tehtud maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse laenu- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel kapitali moodustamiseks, sisaldab vastavalt lõikele 2 antav lepingueelne teave selget ja kokkuvõtlikku kinnitust, et krediidilepingu või kõrvallepinguga ei anta krediidilepingu alusel väljavõetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse.

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 5.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pärast seda, kui tarbija on andnud vajaliku teabe oma vajaduste, rahalise olukorra ja eelistuste kohta vastavalt artiklile 14, annavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja põhjendamatult viivitamata tarbijale isikupärastatud teavet, mida on vaja turul pakutavate krediidivõimaluste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta otsuse tegemiseks. Kõnealune paberil või muul püsival andmekandjal esitatud teave edastatakse II lisas esitatud Euroopa standardsel teabelehel.

2. Mõistliku aja jooksul enne tarbija sidumist krediidilepingu või pakkumisega esitavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja tarbijale pärast seda, kui tarbija on andnud vajaliku teabe oma vajaduste, rahalise olukorra ja eelistuste kohta vastavalt artiklile 14, krediidiandja poolt pakutud lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes isikupärastatud vajaliku teabe, et tarbija saaks erinevaid pakkumisi võrrelda eesmärgiga teha krediidilepingu sõlmimise otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes.

 

Liikmesriigid tagavad, et tarbija tähelepanu juhitakse sellele, kas Euroopa standardse teabelehega on seotud siduv krediidipakkumine, kui kaua see kehtib ja milliseid üksikasju võidakse vajadusel muuta.

 

 

Kõnealune paberil või muul püsival andmekandjal esitatud teave edastatakse II lisas esitatud Euroopa standardsel teabelehel ja tasuta. Liikmesriigid võivad ette näha, et nimetatud teave esitatakse ka muul viisil kujundatud teabelehel, mis peab aga sisaldama kogu Euroopa standardsel teabelehel ette nähtud teavet.

 

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjale siduva pakkumise tegemisel tarbijale lisatakse kõnealusele pakkumisele Euroopa standardne teabeleht. Sellistel asjaoludel tagavad liikmesriigid, et krediidilepingut ei saa sõlmida enne, kui tarbijal on olnud piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse tegemiseks, olenemata lepingu sõlmimise viisist.

Liikmesriigid võivad ette näha, et need võrdlemise ja kaalumise võimalused tagatakse tarbijale seadusjärgse või lepingust tuleneva taganemisõiguse andmisega vastavalt direktiivi EÜ/2008/48 sätetele.

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja kohustus anda direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 kohaselt tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimist teavet loetakse täidetuks, kui krediidiandaja või -vahendaja on esitanud Euroopa standardse teabelehe.

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja kohustus anda direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 kohaselt tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimist teavet loetakse täidetuks, kui krediidiandaja või -vahendaja on esitanud Euroopa standardse teabelehe.

Krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja võib tarbijale anda täiendavat teavet eraldi dokumendis, mis võib olla lisatud Euroopa standardsele teabelehele.

Liikmesriigid võivad ette näha, et tarbijale tuleb anda täiendavat teavet. Nii ettenähtud kui ka vabatahtlik täiendav teave, mida krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja tarbijale annavad, edastatakse eraldi dokumendis, mis võib olla lisatud Euroopa standardsele teabelehele.

Selgitus

Ühtlustamine tarbijakrediidi direktiiviga; lisaks võib riigiti esinevate suurte erinevuste tõttu osutuda tarbija kaitseks vajalikuks erinev teave.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet ja II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi.

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 volitused muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet ja II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet;

välja jäetud

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) jäetakse välja II lisas sätestatud teatavat teavet;

välja jäetud

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) täiendatakse II lisas sätestatud loetelu;

välja jäetud

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et tarbija taotluse korral esitab krediidiandja või -vahendaja tasuta tarbijale krediidilepingu projekti koopia. Kõnealust sätet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse esitamise ajal jätkata krediidilepingu sõlmimist tarbijaga.

5. Liikmesriigid tagavad, et tarbija taotluse korral esitab krediidiandja või -vahendaja tarbijale krediidilepingu projekti tasuta koopia. Kõnealust sätet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse esitamise ajal jätkata krediidilepingu sõlmimist tarbijaga. Ühtlasi on enesestmõistetav, et krediidiandja või vajaduse korral ‑vahendaja esitab tarbijale tasuta kogu lepingueelse teabe.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Enne artikli 3 punktis e loetletud mis tahes teenuse osutamist esitab krediidivahendaja tarbijale vähemalt järgmise teabe:

1. Enne artikli 3 punktis e loetletud mis tahes teenuse osutamist esitab krediidivahendaja tarbijale tasuta vähemalt järgmise teabe:

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) selliste krediidivahendajate puhul, kes ei ole seotud, komisjonitasud (kui need on olemas), mida krediidiandja maksab krediidivahendajale teenuste eest.

h) komisjonitasud või muud tasud (kui need on olemas), sealhulgas mitterahalised, mida krediidiandja või mõni kolmas osapool maksab krediidivahendajale teenuste eest.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija maksab krediidivahendajale teenuste eest tasu, siis teeb krediidivahendaja selle tasu krediidiandjale teatavaks krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks.

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikli 21 punktiga c.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused ajakohastada käesoleva artikli lõikes 1 esitatud teavet, mis esitatakse tarbijale krediidivahendaja kohta.

välja jäetud

Eelkõige võib komisjon selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet.

 

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks, antakse komisjonile volitused määrata vajaduse korral kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe standardvorm ja esitusviis.

välja jäetud

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutava(te) krediidilepingu(te) ja mis tahes kõrvalteenus(t)e kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav(ad) krediidileping(ud) on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale. Piisavad selgitused hõlmavad isikupärastatud teavet pakutava krediidi näitajate kohta, kuid selle raames ei anta mis tahes soovitust. Krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad hindavad mis tahes viisil täpselt tarbija teadmisi ja kogemusi seoses krediidiga, et määrata kindalaks, mil määral tuleb tarbijale anda selgitusi, ja kõnealuseid selgitusi vastavalt kohandada.

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale, vajaduse korral selgitades tarbijale lepingueelset teavet ja Euroopa standardsest teabelehest tulenevat teavet, pakutavate toodete põhiomadusi ning erimõju, mida need võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbijapoolsest maksete tasumata jätmisest tulenevaid tagajärgi.

Sellised piisavad selgitused hõlmavad artiklite 9 ja 10 kohaselt antava lepingueelse teabe sisu ja mõistete selgitamist, samuti selliste tagajärgede selgitamist, mis võivad tarbija jaoks tuleneda krediidilepingu sõlmimisest, sealhulgas juhul, kui tarbija ei suuda maksekohustusi täita.

Liikmesriigid võivad sellise nõustamise viisi ja ulatust, samuti nõustaja valikut kohandada krediidilepingu pakkumise asjaoludega, isikuga, kellele krediidilepingut pakutakse, ja pakutava krediidi liigiga.

Selgitus

Ühtlustamine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel määratakse krediidi kogukulu tarbijale kindlaks võtmata arvesse mis tahes tasu, mida tarbija maksab krediidilepingus sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel määratakse krediidi kogukulu tarbijale kindlaks, võtmata arvesse seda tasu, mida tarbija maksab krediidilepingus sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

Kui krediidi saamiseks tuleb kohustuslikus korras avada konto, hõlmab krediidi kogukulu tarbija jaoks sellise konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete puhul kõnealusel kontol ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui kulud on selgelt ning eraldi märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Krediidi kogukulu tarbija jaoks hõlmab krediidi tagasimakseid ja krediidi väljamakseid kajastava konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete puhul kõnealusel kontol ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldi märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 19 lõikega 2.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui krediidilepingus on sätestatud, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel tuleb arvestada muutuva intressimääraga ning vajadusel krediidi kulukuse aastamääras sisalduvate tasudega, mis ei ole arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud arvutatakse lepingu allkirjastamisel kehtinud taseme alusel.

4. Kui krediidilepingus on sätestatud, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel tuleb arvestada muutuva intressimääraga ning vajadusel krediidi kulukuse aastamääras sisalduvate tasudega, mis ei ole arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud arvutatakse lepingu allkirjastamisel kehtinud taseme alusel. Kui esialgseks ajavahemikuks on kokku lepitud fikseeritud laenuintress, siis tuleb laenuintressi aluseks võtta vähemalt esialgu kindlaksmääratud laenuintress.

 

Juhul kui tarbija nimetab muid kõrvalteenusepakkujaid, arvutavad krediidiandja ja krediidivahendaja krediidi kulukuse aastamäära kõnealuste kõrvalteenuste maksumuse alusel uuesti.

Selgitus

Praegune arvutusviis direktiivi 2008/48/EÜ alusel võib tarbijate seas arusaamatusi tekitada. Võimaluse korral tuleks direktiivi 2008/48/EÜ kohandada.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi.

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 volitused muuta I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral I lisas sätestatud valemit või eeldusi, eelkõige juhul, kui käesolevas artiklis ja I lisas sätestatud eeldused ei ole piisavad krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks ühtsel viisil või ei vasta enam olukorrale turul.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral I lisas sätestatud valemit.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lepinguosalised võivad sellegipoolest krediidilepingus kokku leppida, et juhul, kui laenuintressimäära muutus korreleerub otseselt baasintressimäära muutumisega ja uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides, esitatakse lõikes 1 osutatud teave tarbijale perioodiliselt.

2. Lepinguosalised võivad sellegipoolest krediidilepingus kokku leppida, et juhul, kui laenuintressimäära muutus korreleerub otseselt baasintressimäära muutumisega ja uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav krediidiandja ruumides ning edastatakse koos uute igakuiste maksete summaga tarbijale isiklikult, esitatakse lõikes 1 osutatud teave tarbijale perioodiliselt. Krediidiandja võib jätkata tarbija perioodilist teavitamist laenuintressimäära muutustest juhul, kui laenuintressimäär ei korreleeru otseselt baasintressimäära muutumisega, eeldusel, et see oli sätestatud enne käesoleva direktiivi jõustumist.

Selgitus

Mõnes liikmesriigis võib tarbijaid laenuintressimäära muutustest teavitada niisuguste intressimäära muutuste reklaamimise kaudu riigi ajalehtedes. Sellise tava olemasolul ja laialdasel heakskiidul asjaomases liikmesriigis peaks liikmesriigil olema lubatud niisugune süsteem säilitada.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Juhul kui laenuintressimäära muutmise üle otsustatakse kapitaliturgudel toimuva oksjoni teel ning seetõttu ei ole krediidiandjal võimalik tarbijat muutusest enne muutuse jõustumist teavitada, teavitab krediidiandja tarbijat kirjalikult piisavalt vara enne oksjonit eelseisvast menetlusest ning eeldatavast uuest laenuintressimäärast.

Selgitus

Kui laenuintressimäära muutused määratakse kapitaliturgudel oksjoni teel, ei tea krediidiandja täpset uut määra enne oksjoni lõppemist ja võlakirjade müümist.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult tarbija krediidivõimelisust, tuginedes teatavatele kriteeriumidele, nagu tarbija sissetulek, säästud, võlad ja muud rahalised kohustused. Kõnealune hindamine viiakse läbi sellise asjakohase teabe alusel, mida krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja saab tarbijalt ning asjakohastelt sise- ja välisallikatelt, kusjuures hindamine peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 kohaste vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad kehtestavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohased menetlused. Kõnealused menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi ja nende ajakohastatud andmed säilitatakse.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, tehes seda vajaduse korral tarbijalt saadud piisava teabe alusel ja kasutades vajadusel asjakohaseid andmebaase. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad kehtestavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohased menetlused. Kõnealused menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi ja nende ajakohastatud andmed säilitatakse.

Selgitus

Siinkohal pole tungivat põhjust kõrvale kalduda tarbijakrediidi direktiivi sätetest, pealegi kui selles valdkonnas on teisigi vahendeid, nagu krediidiasutuste kapitali direktiiv (direktiiv 2006/0049/EÜ) ja direktiiv krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (direktiiv 2006/0048/EÜ).

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemused osutavad, et tarbija ei pruugi olla suuteline maksma krediiti tagasi krediidilepingu kestuse ajal, keeldub krediidiandja krediidi andmisest;

välja jäetud

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta taotluse tagasilükkamise põhjustest;

b) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, teavitab krediidiandja tarbijat sellest viivitamata ja tasuta;

Selgitus

Teave tagasilükkamise põhjuste kohta võib viia selleni, et tarbijad muudavad oma taotlust, edastades valeteavet.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi teatavas andmebaasis kontrollitud andmete alusel või selliste andmete puudumise tõttu, teatab krediidiandja tarbijale viivitamata ja tasuta sellise andmebaasi nime, mida kasutati, andmete kontrollija nime, samuti õigusest tutvuda andmetega ja vajaduse korral õigusest parandada andmeid kõnealuses andmebaasis;

d) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi andmebaasidest saadud teabe alusel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise päringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi üksikasjadest;

Selgitus

Ühtlustamine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 12 sätestatud õigust tutvuda andmetega, teatab krediidiandja juhul, kui krediiditaotlus lükatakse tagasi automatiseeritud otsuse alusel või teataval meetodil (nt automatiseeritud krediidihindamine) põhineva otsuse alusel, sellest tarbijale viivitamata ja tasuta ning selgitab talle automatiseeritud otsuse tegemise põhimõtteid;

e) ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 12 sätestatud õigust tutvuda andmetega, teatab krediidiandja juhul, kui krediiditaotlus lükatakse tagasi automatiseeritud otsuse alusel või teataval meetodil (nt automatiseeritud krediidihindamine) põhineva otsuse alusel, sellest tarbijale viivitamata ja tasuta;

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) tarbija võib nõuda, et otsus vaadatakse läbi ilma automatiseeritud mehhanismi kasutamata.

välja jäetud

Selgitus

Selle sätte lisandväärtus tarbijate jaoks ei ole selge.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et kui lepinguosalised kavatsevad suurendada tarbijale antava krediidi kogusummat pärast krediidilepingu sõlmimist, ajakohastatakse krediidiandja käsutuses olevat finantsteavet tarbija kohta ning hinnatakse uuesti tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija palub suurendada krediidisummat pärast krediidilepingu sõlmimist, ajakohastatakse krediidiandja käsutuses olevat finantsteavet tarbija kohta ning hinnatakse uuesti tarbija krediidivõimelisust enne krediidisumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.

Selgitus

Krediidi kogusumma võib suureneda ka muutuva laenuintressimäära tulemusena. Tuleks selgitada, et finantsteavet tuleb uuendada vaid juhul, kui tarbija soovib krediidisummat suurendada.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lisaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisele tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad hangivad piisavalt teavet tarbija isikliku ja rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta ning kaaluvad oma tootevalikus piisaval hulgal eri krediidilepinguid, et määrata kindlaks tooted, mis ei ole tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast ebasobivad. Sellisel kaalumisel tuginetakse ajakohasele teabele ja mõistlikele prognoosidele tarbija olukorra kohta pakutava krediidilepingu kestvuse ajal.

välja jäetud

Selgitus

See lõige tuleks andmekaitse põhjustel välja jätta.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ja muuta kriteeriumeid, mida võetakse arvesse, et hinnata krediidivõimelisust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja tagada, et krediiditooted ei oleks tarbija jaoks ebasobivad vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

välja jäetud

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad annavad krediiditaotluse raames krediidiandjatele ja vajaduse korral krediidivahendajatele täielikku ja õiget teavet oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta. Kõnealust teavet tuleks vajaduse korral tõendada sõltumatult kontrollitavast allikast pärit dokumentidega.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad taotlevad tarbijatelt krediiditaotluse käigus kogu vajalikku teavet oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta.

2. Seoses teabega, mida tarbija esitab selleks, et krediidiandja saaks põhjalikult hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teha otsuse selle kohta, kas anda krediiti või mitte, tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad määravad enne lepingu sõlmimist selgelt kindlaks teabe ning vajaduse korral sõltumatult kontrollitavad tõendid, mida tarbija peab esitama. Samuti tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad määravad tähtaja, mille jooksul tarbijad peavad sellise teabe esitama.

Krediidiandja või -vahendaja teavitab tarbijat õigeaegselt sellest, millist teavet, sealhulgas sõltumatult kontrollitavaid tõendeid, peab tarbija milliseks tähtajaks esitama, et krediidiandja saaks vajalikul määral hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teha otsuse selle kohta, kas anda krediiti või mitte.

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet, hoiatab krediidiandja või -vahendaja tarbijat sellest, et neil ei ole võimalik hinnata krediidivõimelisust ja seetõttu ei pruugi nad krediiti anda. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

 

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ühtsed krediidi registreerimise kriteeriumid ja andmetöötlusnõuded, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaaside suhtes.

välja jäetud

Eelkõige määratakse selliste delegeeritud õigusaktidega kindlaks selliste andmebaaside suhtes kohaldatavad registreerimiskünnised ning määratletakse sellistes andmebaasides kasutatavad põhimõisted.

 

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse nõustamist krediidi andmisest eraldiseisva teenusena. Sellist teenust võib turustada nõustamisena ainult juhul, kui teenust osutava isiku tasu on tarbija jaoks läbipaistev.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse nõustamist krediidi andmisest eraldiseisva teenusena. Eraldi tasu nõustamise eest võib nõuda ainult juhul, kui tarbijat on eelnevalt teavitatud tasu maksmise kohustusest ja selle arvutusmeetodist.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või -vahendaja teatab teatava toimingu raames tarbijale, kas tarbijat nõustatakse või mitte. Seda võib teha täiendava lepingueelse teabe abil. Kui tarbijat nõustatakse rohkem, kui on nõutud artiklites 5 ja 6, tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad:

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja või -vahendaja teatab teatava toimingu raames tarbijale, kas tarbijat nõustatakse või mitte, ja vajadusel näitab ära tasu, mille tarbija peab nõustamise eest maksma. Seda võib teha täiendava lepingueelse teabe abil. Kui tarbijat nõustatakse rohkem, kui on nõutud artiklites 5 ja 6, tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad:

Selgitus

Sõnastuse selgitamine eesmärgiga eristada nõustamise pakkumise juhud selgemalt nendest juhtudest, kui nõustamist ei ole.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kaaluvad piisaval hulgal turul pakutavaid krediidilepinguid, nii et oleks võimalik soovitada tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast kõige sobivamat krediidilepingut;

a) avalikustavad tarbijale, milliseid krediidilepinguid nad pakuvad, et tarbija teaks, mille alusel soovitatakse talle tema vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast sobivat krediidilepingut;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus täita krediidilepingust tulenevad kohustused enne lepingu kehtivuse lõppu. Sellistel juhtudel tuleks õiglaselt vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on seadusjärgne või lepingust tulenev õigus täita krediidilepingust tulenevad kohustused täielikult või osaliselt enne lepingu kehtivuse lõppu. Sellistel juhtudel tuleks õiglaselt vähendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu järelejäänud kestuse jooksul.

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 16 lõikega 1. On tähtis, et tarbijal oleks õigus laen osaliselt ennetähtaegselt tagasi maksta.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohast õigust saab kasutada teatavatel tingimustel. Sellised tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist või piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi.

Liikmesriigid võivad ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast kompensatsiooni, kui see on põhjendatud, selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Selline kompensatsioon tuleb välja arvutada läbipaistval ja enne lepingu sõlmimist kokku lepitud meetodil.

 

Tarbijat teavitatakse selgelt lõikes 1 osutatud õigusest ning kompensatsiooni summast ja meetodist, mille alusel see välja arvutatakse.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Krediidivahendajatele annab loa artikli 3 punktis e sätestatud toimingute tegemiseks artikli 4 kohane pädev asutus nende päritoluliikmesriigis. Selline tegevusluba antakse krediidivahendaja päritoluliikmesriigis kehtestatud nõuete alusel, kusjuures täidetud peavad olema artiklis 20 sätestatud kutsesobivusnõuded.

1. Krediidivahendajatele annab loa või registreerib need artikli 3 punktis e sätestatud toimingute tegemiseks artikli 4 kohane pädev asutus nende päritoluliikmesriigis. Selline tegevusluba antakse või registreerimine toimub krediidivahendaja päritoluliikmesriigis kehtestatud nõuete alusel, kusjuures täidetud peavad olema artiklites 6 ja 21 sätestatud nõuded. Edaspidi tegevusloa kohta sätestatu kehtib ka registreerimise kohta.

Selgitus

Tarbijakaitse seisukohast on oluline, et krediidivahendajatel oleks kohustus täita artiklites 6 ja 21 sätestatud nõuded. Seda, kas menetlust nimetatakse tegevusloa andmiseks või registreerimiseks, peaksid otsustama liikmesriigid vastavalt oma haldustraditsioonidele. Selles kontekstis tuleb märkida ka seda, et vastavalt direktiivile 2002/92/EÜ on registreerimine kindlustusvahendajatele kohustuslik.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid ning vajaduse korral muuta neid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär.

välja jäetud

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

 

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist]. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab läbi ja vajaduse korral töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile esimest korda [nelja aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest] ja seejärel iga kahe aasta tagant.

 

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriikidel on õigus piirata tarbijate mis tahes makseid krediidiandjatele ja krediidivahendajatele enne krediidilepingu tegelikku sõlmimist.

Selgitus

See säte on vajalik pettusekatsete vältimiseks.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel või filiaalina tegutsev krediidivahendaja rikub käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peab võtma asjakohaseid meetmeid. Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata tegutseb asjaomane krediidivahendaja jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või turgude nõuetekohast toimimist, tehakse järgmist.

4. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel või filiaalina tegutsev krediidivahendaja rikub käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, kusjuures direktiivis ei anta vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele volitusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes peab võtma asjakohaseid meetmeid. Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata tegutseb asjaomane krediidivahendaja jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või turgude nõuetekohast toimimist, tehakse järgmist.

Selgitus

Tagatakse, et vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik reguleerida ettevõtlustegevust oma territooriumil, võttes arvesse mõju tarbijakaitsele.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada haldussanktsioone, ilma et see piiraks tegevusloa tühistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid kehtestavad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid näevad ette sanktsioonid, mida kohaldatakse juhul, kui tarbijad teadlikult esitavad mittetäielikku või ebaõiget teavet, et saada krediidivõimelisuse kohta positiivne hinnang, kui täieliku ja õige teabe esitamise korral oleks antud krediidivõimelisuse kohta negatiivne hinnang, ja seetõttu ei suuda tarbijad täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi, ning võtavad kõik meetmed, et tagada kõnealuste sanktsioonide rakendamine.

 

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus avalikustab meetmed ja sanktsioonid, mis määratakse käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

välja jäetud

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23. Nende meetmete või sanktsioonide eesmärgiks ei tohiks olla kellegi häbiposti panemine.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kasutades vajaduse korral olemasolevaid asutusi, tagavad liikmesriigid asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korra, et oleks võimalik lahendada kohtuväliselt käesoleva direktiivi kohaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi krediidiandjate ja tarbijate ning krediidivahendajate ja tarbijate vahel. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik krediidiandjad ja -vahendajad on seotud ühe või mitme kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korda kohaldava asutusega.

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja tõhusa krediidilepinguid käsitlevate tarbijavaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse, kasutades vajaduse korral olemasolevaid asutusi.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad aktiivselt koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

2. Liikmesriigid julgustavad kõnealuseid asutusi tegema koostööd ka piiriüleste krediidilepinguvaidluste lahendamiseks.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates ...* õigus võtta vastu artikli 9 lõike 3 punktides d ja e ning artikli 12 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimusi.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõike 3 punktides d ja e ning artikli 12 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või tagasivõtmise otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Tagasivõtmise otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

3 a. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3 b. Artikli 9 lõike 3 punktide d ja e ning artikli 12 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

 

_______________

 

* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ning tagasivõtmise põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Selgitus

Vastavusse viimine väljajätmistega.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub õigusaktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

 

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi imperatiivsus

Ühtlustamine ja käesoleva direktiivi imperatiivsus

Selgitus

Võrdle tarbijakrediidi direktiivi artikliga 22.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Niivõrd kui käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada ega vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiiviga.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse, kui krediidilepingul on tihe seos ühe või mitme liikmesriigi territooriumiga.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 22 lõikega 4.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 30 a

 

Üleminekumeetmed

 

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivate krediidilepingute suhtes.

Selgitus

Vastavusse viimine tarbijakrediidi direktiivi artikliga 30.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) hinnatakse tarbijate rahulolu Euroopa standardse teabelehega;

a) hinnatakse Euroopa standardsest teabelehest kinnipidamist, selle kasutamist tarbijate poolt ja sellest arusaamist ning tarbijate rahulolu;

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) krediidilepingute puhul, mille suhtes on lepitud kokku fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes on määratud uus laenuintress, mida on seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatud, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal.

j) krediidilepingute puhul, mille suhtes on lepitud kokku fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes on määratud uus laenuintress, mida on seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatud, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, põhinedes kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal, kuid ei ole väiksem fikseeritud laenuintressi tasemest. Vähemalt esialgse viie aasta pikkuse perioodi jooksul fikseeritud laenuintressiga krediidilepingute puhul ja eriti juhul, kui lepingus on kavandatud uus fikseeritud laenuintress ning muutuvate tingimuste osas lepitakse kokku üksnes juhuks, kui fikseeritud kokkulepet ei ole veel saavutatud, võetakse arvesse ainult esialgset fikseeritud laenuintressi.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – Sissejuhatus – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

See dokument koostati [kuupäev] vastuseks Teie teabepäringule. Dokumendiga ei kaasne laenuandjale kohustust laenu anda.

See dokument koostati [kuupäev] vastuseks Teie teabepäringule. Dokumendiga ei kaasne laenuandjale seaduslikult siduvat pakkumist või kohustust laenu anda.

Selgitus

On vaja selgitada, et Euroopa standardne teabeleht ei ole seaduslikult siduv pakkumine tarbijale.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Laenuandja

1. Krediidiandja ja (vajaduse korral) krediidivahendaja

Selgitus

Kuna artikli 9 lõike 2 kohane Euroopa standardse teabelehe andmise kohustus hõlmab ka krediidivahendajat. Seetõttu tuleks lisada ka vahendaja.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalveasutus: [järelevalveasutuse nimi ja veebileht]

välja jäetud

Selgitus

Sellel viitel ei ole lisandväärtust ning see võib tekitada segadust, kuna krediidiandja juba esitab teabe asutusesisese kaebuste skeemi kohta.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 1 – lõik 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontaktisik: [kontaktisiku täielikud kontaktandmed]

välja jäetud

Selgitus

Kontaktisiku kohta teabe lisamine on ülearune, kuna kontaktisiku nimi võib laenu tagasimaksmise ajal muutuda.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardne teabeleht – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Intressimäär

3. Intressimäär

Krediidi kulukuse aastamäär on laenu kogukulud, mis on esitatud aastase protsendimäärana. Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. Teie laenu suhtes kohaldatav krediidi kulukuse aastamäär on [krediidi kulukuse aastamäär]. See sisaldab:

Krediidi kulukuse aastamäär on laenu kogukulud, mis on esitatud aastase protsendimäärana. Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. Teie laenu suhtes kohaldatav krediidi kulukuse aastamäär on [krediidi kulukuse aastamäär]. See sisaldab:

intressimäära [suurus protsentides]

laenuintressi [suurus protsentides]

[muud krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse võetavad komponendid]

[muud krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse võetavad komponendid]

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Iga osamakse suurus

5. Osade kaupa tagastatava laenu puhul iga osamakse suurus

Selgitus

Võrreldes esialgse Euroopa standardse teabelehe punktiga 9 seoses iga osamakse suurusega ei võeta käesolevas punktis arvesse lepingu lõpptähtajal ühes osas tagastatavaid hüpoteeklaene. Euroopa standardne teabeleht peaks olema kasutatav mitte üksnes osade kaupa tagastatavate hüpoteeklaenude, vaid ka lepingu lõpptähtajal ühes osas tagastatavate hüpoteeklaenude puhul, mida teatavates ELi liikmesriikides pakutakse.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Näitlik tagasimaksegraafik

välja jäetud

Selles graafikus on esitatud summa, mis tuleb maksta iga [sagedus].

 

Osamakse (veerg [asjakohane number]) sisaldab makstavat intressi (veerg [asjakohane number]), tasutud põhiosa (veerg [asjakohane number]) ja vajaduse korral muid kulusid (veerg [asjakohane number]). Vajaduse korral: Muude kulude veerus kajastatud kulud hõlmavad [kulude loetelu]. Tasumata põhiosa (veerg [asjakohane number]) on pärast igat osamakset maksta jääv laenusumma.

 

[Laenu summa ja vääring]

 

[Laenu kestus]

 

[Intressimäär]

 

[Graafik]

 

(Vajadusel korral) [Hoiatus osamaksete suuruse võimaliku muutuse kohta]

 

Selgitus

Arvestades suurt infohulka, mis näitlikus tagasimaksegraafikus sisaldub, tehakse ettepanek viia see Euroopa standardse teabelehe lõppu.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(Vajaduse korral) Teil ei ole võimalik seda laenu ennetähtaegselt tagastada.

välja jäetud

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 14 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(Vajaduse korral) Selle laenu intressimäär ei püsi kogu laenuperioodi jooksul muutumatuna.

(Vajaduse korral) Selle laenu intressimäär ei püsi kogu laenuperioodi jooksul muutumatuna. Intressimäär võib pärast fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõppemist oluliselt suureneda.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 14 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maksmisele kuuluvad ka muud maksud ja kulud (vajaduse korral), nt notaritasud.

Maksmisele kuuluvad ka muud krediidikindlustusega seotud kulud ja tasud (vajaduse korral), nt registreerimistasud, notaritasud.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 14 – taane 8 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui makseid ei kasutata krediidi kogusumma vahetuks vähendamiseks, vaid kapitali moodustamiseks, tuleb tähelepanu juhtida sellele, et krediidilepingu või kõrvallepinguga ei anta krediidilepingu alusel väljavõetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – Euroopa standardse teabelehe näidis – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a. Näitlik tagasimaksegraafik

 

Selles graafikus on esitatud summa, mis tuleb maksta iga [sagedus].

 

Osamakse (veerg [asjakohane number]) sisaldab makstavat intressi (veerg [asjakohane number]), tasutud põhiosa (veerg [asjakohane number]) ja vajaduse korral muid kulusid (veerg [asjakohane number]). Vajaduse korral: Muude kulude veerus kajastatud kulud hõlmavad [kulude loetelu]. Tasumata põhiosa (veerg [asjakohane number]) on pärast igat osamakset maksta jääv laenusumma.

 

[Laenu summa ja vääring]

 

[Laenu kestus]

 

[Intressimäär]

 

[Graafik]

 

[Hoiatus osamaksete suuruse võimaliku muutuse kohta]

Selgitus

Arvestades suurt infohulka, mis näitlikus tagasimaksegraafikus sisaldub, tehakse ettepanek viia see Euroopa standardse teabelehe lõppu.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa standardse teabelehe täitmisel tuleb järgida järgmiseid suuniseid.

Euroopa standardse teabelehe täitmisel tuleb järgida järgmiseid suuniseid ning kogu teave tuleb esitada lihtsas ja selges keeles, mis on keskmisele tarbijale arusaadav.

Selgitus

Euroopa standardne teabeleht peaks olema keskmisele tarbijale arusaadav.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – 3. jagu – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Lisaks intressimäärale märgitakse kõik krediidi kulukuse aastamääras sisalduvad kulud (nimetus ning vastavus protsendina). Kui kõnealuste kulude esitamine protsendina ei ole võimalik või mõttekas, märgib krediidiandja üldise protsendimäära.

(1) Lisaks laenuintressile märgitakse kõik krediidi kulukuse aastamääras sisalduvad kulud (nimetus ning vastavus protsendina). Kui kõnealuste kulude esitamine protsendina ei ole võimalik või mõttekas, märgib krediidiandja üldise protsendimäära. Kui fikseeritud laenuintress on kokku lepitud esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes kohandatakse laenuintressi kokkulepitud näitaja alusel, siis tuleb selgelt viidata sellele, et laenuintress ja krediidi kulukuse aastamäär võivad oluliselt ületada fikseeritud laenuintressi ja esialgse krediidi kulukuse määra.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – 7. jagu – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Samuti loetleb krediidiandja kulud liigi kaupa, märkides summa, isiku, kelle see tuleb maksta, ning maksmise tähtaja. Kui summa ei ole teada, märgib krediidiandja võimaliku alam- või ülemmäära või selle, kuidas summa arvutatakse.

(2) Samuti esitab krediidiandja üksikasjaliku loetelu üksikutest kuludest, märkides summa, isiku, kelle see tuleb maksta, ning maksmise tähtaja. Kui summa ei ole teada, märgib krediidiandja võimaliku alam- või ülemmäära või selle, kuidas summa arvutatakse.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – 7. jagu – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Krediidiandja teavitab tarbijat tema vabadusest valida kõrvalteenused oma valikul teiselt pakkujalt.

Selgitus

Tarbijat tuleks nõuetekohaselt teavitada tema vabadusest valida kõrvalteenuste pakkuja.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – 8. jagu – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Kui ennetähtaegse tagastamise puhul kohaldatakse teatavat tasu, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele ning märgib vastava summa. Juhul kui ennetähtaegse tagastamise tasu suurus sõltub eri teguritest (nt juba tasutud laenusumma või ennetähtaegse tagastamise ajal kehtiv intressimäär), märgib krediidiandja, kuidas kõnealune tasu arvutatakse. Lisaks esitab krediidiandja vähemalt kaks selgitavat näidet, et kirjeldada laenuvõtjale ennetähtaegse tagastamise tasu kujunemist eri stsenaariumide korral.

(2) Kui ennetähtaegse tagastamise puhul kohaldatakse kompensatsiooni, juhib krediidiandja laenuvõtja tähelepanu sellele ning märgib kompensatsiooni suuruse. Juhul kui kompensatsiooni suurus sõltub eri teguritest (nt juba tasutud laenusumma või ennetähtaegse tagastamise ajal kehtiv intressimäär), märgib krediidiandja, kuidas kõnealune kompensatsioon arvutatakse. Lisaks esitab krediidiandja vähemalt kaks selgitavat näidet, et kirjeldada laenuvõtjale kompensatsiooni kujunemist eri stsenaariumide korral.

Selgitus

Teksti vastavusse viimine esildatud muudatustega.

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a lisa

 

Minimaalsed pädevusnõuded

 

1. Krediidiandja ja -vahendaja töötajate minimaalsed pädevusnõuded peaks hõlmama järgmist:

 

a) asjakohased teadmised hüpoteeklaenude ja kõrvalteenuste kohta, mida tavaliselt koos hüpoteeklaenudega pakutakse;

 

b) asjakohased teadmised selle liikmesriigi seadusandluse kohta, kus toodet müüakse;

 

c) asjakohased teadmised ja arusaamine kinnisvara ostmise protsessist selles liikmesriigis, kus toodet müüakse;

 

d) asjakohased teadmised tagatiste hindamise kohta;

 

e) asjakohased teadmised kinnistusraamatute ülesehitusest ja toimimisest selles liikmesriigis, kus tagatis asub;

 

f) asjakohane finants- ja majandusalase pädevuse tase;

 

g) asjakohased teadmised eetikast;

 

h) võime hinnata tarbija krediidivõimelisust.

 

2. Asjakohane teadmiste ja pädevuse tase tuleks määratleda alljärgneva põhjal:

 

a) tunnustatud kvalifikatsioonid, sealhulgas tunnistused, kraadid, ametialane koolitus, pädevustestid; või

 

b) ametialane kogemus, mida võib määratleda minimaalse aastate arvu järgi, mis on töötatud krediiditoodete väljatöötamise, levitamise või vahendamisega seotud aladel.

 

3. Liikmesriigid võivad esitada krediidiandja töötajatele, krediidivahendaja töötajatele ja nende juhatuste liikmetele erinevad kutsealased nõuded.

MENETLUS

Pealkiri

Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingud

Viited

COM(2011)0142 – C7-0085/2011 – 2011/0062(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

10.5.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

10.5.2011

 

 

 

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

29.9.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.5.2011

12.7.2011

5.10.2011

22.11.2011

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mario Borghezio, Frank Engel, Ildikó Gáll-Pelcz, Anna Hedh, Liem Hoang Ngoc, María Irigoyen Pérez, Emma McClarkin, Kyriacos Triantaphyllides

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta
(COM(2011)0142 – C7‑0085/2011 – 2011/0062(COD))

Arvamuse koostaja: Alexandra Thein

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja kahtleb tõsiselt, kas ettepaneku saab lugeda – nagu komisjon seda väidab – tulemuslikuks finantskriisi vastu võitlemise vahendiks. Samuti tundub küsitav, kas elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute siseturu saavutamine on võimalik. Esmalt tuleks mõelda ärikinnisvaraga seotud krediidilepingute siseturu loomisele. Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul mõjutavad turgusid tugevalt kohalikud olud ja vaja on just kohalikku nõustamist. See kehtib eriti esmakordse soetaja, näiteks perekonna puhul, kes soetab oma esimese eluaseme ja kes väärib seetõttu eriti kaitset. Piiriülene nõudlus on seetõttu väike. Eriti suur on keelebarjäär; samuti tekitavad raskusi suured erinevused liikmesriikide õigusaktide vahel, eriti mis puudutab asjaõigust, aga ka maksejõuetus- ja maksuõigust.

Arvamuse koostaja kahtleb seetõttu, kas nii üksikasjalikku reguleerimist on vaja ja kas välja pakutud meetmetega on ka tegelikult võimalik teostada püstitatud eesmärki – võitlust finantskriisi vastu.

Lisaks tundub, et komisjoni ettepanekut on vaja tunduval määral muuta.

Peamised kriitikat väärivad punktid on järgmised:

– Eristamine tarbijakrediidi direktiivist või paralleelsus sellega: terve rida liikmesriike on tarbijakrediidi direktiivi suurel määral rakendanud ja võtnud juba vastu eeskirjad, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Juba seetõttu peaksid eeskirjad erinema tarbijakrediidi direktiivist üksnes seal, kus asjaomane valdkond seda tingimata nõuab. Vastasel korral tuleb säilitada kaks süsteemi ja need üksteisest selgelt eristada. See põhjustab märkimisväärset põhjendamatut halduskoormust. Samuti ei tohiks tarbijat täiendava teabega üle ujutada, kui asjaomane valdkond seda ei nõua.

Euroopa seadusandja ei tohiks tarbetult sekkuda riikide olemasolevasse ametivõimude struktuuri. Ei ole arusaadav, miks näiteks peaksid krediidivahendajate järelevalvet teostama asutused, mis kuuluvad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) asutamise määruses nimetatud pädevate asutuste hulka.

Delegeeritud õigusaktid: komisjoni ettepanekus toodud seadusandliku pädevuse delegeerimise ulatus ületab ELi toimimise lepingu artikliga 290 ette antud raamid ja peaks seetõttu – sarnaselt tarbijakrediidi direktiiviga – piirduma krediidi kulukuse aastamäära valdkonnaga.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta

Selgitus

Sarnaselt tarbijakrediidi direktiiviga tuleb selgelt väljendada, et direktiivi kohaldatakse tarbijalepingute suhtes.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Vastavalt aluslepingule hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvamate ja tõhusamate krediiditurgude edendamine selles piirkonnas on esmatähtis, et soodustada piiriülest tegevust ja luua elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute siseturg. Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute sõlmimise kord ning elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste reguleerimise ja järelevalve sätted on eri liikmesriikide õigusaktides väga erinevad. Sellised erinevused põhjustavad tõkkeid, mis piiravad piiriülest tegevust nõudluse ja pakkumise poolel, vähendades seega konkurentsi ja valikut turul, suurendades krediidiandjate kulusid ja isegi takistades neil tegutsemist.

(2) Vastavalt aluslepingule hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Läbipaistvama ja tõhusama krediidituru arendamine sellel alal on esmatähtis, et soodustada piiriülest tegevust. Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute sõlmimise kord ning elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste reguleerimise ja järelevalve sätted on eri liikmesriikide õigusaktides väga erinevad. Sellised erinevused põhjustavad tõkkeid, mis piiravad piiriülest tegevust nõudluse ja pakkumise poolel, vähendades seega konkurentsi ja valikut turul.

Selgitus

Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute turgu mõjutavad tugevalt kohalikud olud; eriti vajab nõustamist just esmakordne soetaja ning ta otsib seda nõustamist eelkõige kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Finantskriis näitas, et turuosaliste vastutustundetu käitumine võib raputada finantssüsteemi aluseid, põhjustades kõigi osaliste (eelkõige tarbijate puhul) vahel usaldamatust, ning viia ränkade sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeni. Paljud tarbijad on kaotanud usalduse finantssektori vastu ning laenuvõtjatel on olnud järjest raskem täita oma kohustusi, mistõttu on maksevõimetusjuhtude ja vara sundmüükide arv suurenenud. Finantskriisi tulemusel ilmnenud probleemide lahendamiseks ning tõhusa ja konkurentsile avatud siseturu tagamiseks on komisjon pannud ette elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid käsitlevad meetmed, sealhulgas krediidivahenduse usaldusväärse raamistiku, et tagada edaspidiseks vastutustundlik ja usaldusväärne turg ning taastada tarbijate usaldus.

välja jäetud

Selgitus

Võitlus finantskriisi vastu ja tulevaste kriiside vältimine on tõepoolest prioriteetne eesmärk; seos esitatud direktiivi ettepanekuga ei ole aga juba ajaliselt ilmne (roheline raamat – 2005, finantskriisi puhkemine – 2008. aasta lõpp).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kindlaks on tehtud mitmed ELi hüpoteeklaenuturu probleemid, mis on seotud vastutustundetu laenamisega lepingueelses etapis, ning krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste vastutustundetu käitumise võimalik ulatus. Mõned probleemid on seotud välisvaluutas nomineeritud laenudega, mida tarbijad võtsid kõnealuses vääringus soodsama intressimäära kaalutlusel, kuid mõistmata sellega kaasnevat valuutariski. Kõnealuseid probleemid on tingitud turuhäiretest ja regulatiivsetest puudustest, samuti muudest teguritest nagu üldine majandusolukord ja puudulikud finantsteadmised. Muud probleemid on seotud asjaoluga, et elamukinnisvaraga seotud krediiti pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord on ebatõhus ja ebaühtlane või puudub üldse. Tuvastatud probleemidel võib olla märkimisväärne makromajanduslik järelmõju, need võivad tekitada tarbijale kahju, põhjustada piiriülese tegevuse puhul majanduslikke ja õiguslikke tõkkeid ning luua turuosalistele ebavõrdsed tingimused.

(4) Komisjon on teinud kindlaks mitmed ELi hüpoteeklaenuturu probleemid, mis on seotud vastutustundetu laenamisega lepingueelses etapis, ning krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste vastutustundetu käitumise võimaliku ulatuse. Mõned probleemid on seotud välisvaluutas nomineeritud laenudega, mida tarbijad võtsid kõnealuses vääringus soodsama intressimäära kaalutlusel, kuid mõistmata sellega kaasnevat valuutariski. Kõnealused probleemid on tingitud turuhäiretest ja regulatiivsetest puudustest, samuti muudest teguritest nagu üldine majandusolukord ja puudulikud finantsteadmised. Täiendavate probleemidena on komisjon tuvastanud muu hulgas asjaolu, et elamukinnisvaraga seotud krediiti pakkuvate krediidivahendajate ja mittekrediidiasutuste suhtes kohaldatav registreerimise, tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise kord on ebatõhus ja ebaühtlane või puudub üldse.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et aidata kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitsega ja hästitoimiva siseturu tekkele elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas, tuleb mitmes küsimuses kujundada ELi ühtne raamistik. Lisaks tuleb kehtestada ühtsed standardid tagamaks, et tarbijad, kes soovivad sõlmida elamukinnisvaraga seotud krediidilepingut, saavad olla kindlad, et asjaomane asutus tegutseb professionaalselt ja vastutustundlikult.

(5) Selleks et kasutada ära kõrgetasemelise tarbijakaitsega ja hästitoimiva siseturu tekke potentsiaal elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute valdkonnas, võiks mitmes küsimuses osutuda kasulikuks ELi ühtne raamistik. Lisaks võiks kõne alla tulla ühtsete standardite kehtestamine tagamaks, et tarbijad, kes soovivad sõlmida elamukinnisvaraga seotud krediidilepingut, saavad olla kindlad, et asjaomane asutus tegutseb professionaalselt ja vastutustundlikult. Seejuures ei tohi eirata elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute turu tugevat mõjutatust kohalikest oludest; tarbijatel on just selles valdkonnas suur vajadus kohaliku nõustamise järele.

Selgitus

On oluline viidata sellele, et elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute turgu mõjutavad tugevalt kohalikud olud; eriti vajab nõustamist just esmakordne soetaja ning ta otsib seda nõustamist eelkõige kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tarbijatele mis tahes krediidilepingu puhul kõrgetasemeline kaitse. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kinnisvaraga tagatud krediidilepingute või mõnes liikmesriigis kinnisvara omandamise eesmärgil sõlmitavate krediidilepingute suhtes, samuti elamukinnisvara renoveerimiseks sõlmitavate krediidilepingute suhtes, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ), millega on kehtestatud ELi tasandil eeskirjad tarbijakrediidilepingute kohta. Lisaks ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavat laadi krediidilepingute suhtes, mille puhul annab tööandja teatavatel asjaoludel krediiti oma töötajatele, nagu on juba sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ.

(9) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tarbijatele mis tahes krediidilepingu puhul kõrgetasemeline kaitse. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kinnisvaraga tagatud krediidilepingute või mõnes liikmesriigis kinnisvara omandamise eesmärgil sõlmitavate krediidilepingute suhtes, samuti elamukinnisvara renoveerimiseks sõlmitavate krediidilepingute suhtes, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ), millega on kehtestatud ELi tasandil eeskirjad tarbijakrediidilepingute kohta. Lisaks ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavat laadi krediidilepingute suhtes, mille puhul annab tööandja teatavatel asjaoludel krediiti oma töötajatele, nagu on juba sätestatud direktiivis 2008/48/EÜ. Samuti ei tuleks käesolevat direktiivi – nagu ka direktiivi 2008/48/EÜ – kohaldada tugilaenude suhtes.

Selgitus

Tugilaene antakse riikide avalik-õiguslike toetusprogrammide raames ning seega alluvad need eritingimustele ja niikuinii riiklikule järelevalvele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) „Tarbija” käesoleva direktiivi tähenduses peaks olema sarnaselt direktiiviga 2008/48/EÜ füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatud tehingutes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Seejuures ei tohiks käesoleva direktiivi pakutav kaitse laieneda elamukinnisvara ärilisel eesmärgil rentimisega võrdsustatud tegevusele, näiteks juhul, kui rentimisega teenitakse elatist.

Selgitus

Tuleb selgelt väljendada, et isikud, kes soetavad hulgaliselt elamukinnisvara rentimiseks ja selleks krediiti võtavad, ei vääri samasugust kaitset nagu tarbijad, ja seetõttu ei peaks käesolev direktiiv neile laienema.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Tarbijate ulatusliku ja kõrgetasemeline kaitse huvides peaks krediidiandja või -vahendaja tegutsema tarbijatele krediidi andmisel, selle vahendamisel või nõustamisel, samuti vajaduse korral tarbijatele kõrvalteenuste osutamisel ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas tarbija parimate huvidega.

Selgitus

Selle põhjenduse aluseks on komisjoni ettepaneku artikli 5 lõige 1. Sellise sätte lülitamine regulatiivossa tekitab tunduvaid raskusi rakendamisel. Selle sisu tuleb tarbijate ulatusliku kaitse huvides siiski põhjendustesse lisada.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul, sealhulgas pakutavat tootevalikut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nõudeid, mis käsitlevad reklaamis kasutatavaid andmeid, Euroopa standardse teabelehe vormi ja sisu, krediidivahendajate avalikustatavat teavet, krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume.

(40) Selleks et võtta arvesse suundumusi elamukinnisvaraga seotud krediidi turul, sealhulgas pakutavat tootevalikut, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning annaks neile piisavalt aega seisukoha võtmiseks. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisaks on äärmiselt tähtis, et komisjon kehtestaks delegeeritud õigusaktide jõustumisele alati piisavalt pika tähtaja.

Selgitus

Komisjonile artikli 290 kohaselt antud volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks on liiga ulatuslikud. Põhjenduses võetakse arvesse regulatiivosas tehtud väljajätmisi. Lisaks on põhjendus viidud kooskõlla ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb tarbijate elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ning krediidivahendajate ning -andjate suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaste nõuete teatavaid aspekte.

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide raamistik, mis käsitleb tarbijatega sõlmitavaid elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid ning krediidivahendajate ning -andjate suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide täitmise ja järelevalvealaste nõuete teatavaid aspekte.

Selgitus

Tuleb selgelt väljendada, et käsitletakse ainult tarbijatega sõlmitavaid krediidilepinguid.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava elamu omandiõiguse omandamine või säilitamine;

b) krediidilepingud, mille eesmärk krediidilepingu sõlmimise hetkel on maa või olemasoleva või projekteeritava elamu omandiõiguse omandamine või säilitamine;

Selgitus

Regulatiivse selguse huvides tuleb selgelt väljendada, et määravaks on eesmärk krediidilepingu sõlmimise hetkel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ja mis on tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimääradega või intressivabad või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijate suhtes soodsamad turul kehtivatest tingimustest, ja intressimääradega, mis ei ole kõrgemad turul kehtivatest.

Selgitus

Niinimetatud tugilaenud tuleb sarnaselt direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 lõike 2 punktiga l käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m a) „tüüpiline näide” – näide, mille puhul mainitakse kõiki eeldusi, mida kasutatakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks ja mis vastab teatud tüüpi krediidilepingu sagedusele konkreetsel turul;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt r a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

r a) „elamukinnisvara” – kinnisvara, mis on mõeldud kasutamiseks peamiselt elamispinnana;

Selgitus

Mõiste „elamukinnisvara” määratlemine suurendab selgust ja õiguskindlust.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise, ja tagavad neile kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise, ja tagavad neile kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Kui liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid eeskirjade kaudu, mis ei allu nende siseriikliku õiguse kohaselt administratiivsele järelevalvele, võivad asjaomased liikmesriigid jätta pädevad asutused määramata ja/või nimetatud asutustele volitused andmata.

Selgitus

Kui liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid eeskirjade kaudu, mis ei allu nende siseriikliku õiguse kohaselt administratiivsele järelevalvele, näiteks tsiviilõiguse sätete kaudu, ei tuleks nende liikmesriikide suhtes kohaldada käesoleva direktiivi asutuste süsteemi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja 21 rakendamise, määratakse üks määruse (EÜ) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest.

Kui asutused tuleb määrata ja neile volitused antakse, tagavad liikmesriigid, et pädevaks asutuseks, kes tagab käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja 21 rakendamise, määratakse üks määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest.

 

Erandina võivad liikmesriigid määrata ka asutused, mis ei kuulu veel määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõikes 2 osutatud pädevate asutuste hulka, kui asjaomane liikmesriik tagab, et nimetatud määruse asjakohaseid sätteid käesoleva direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja 21 rakendamiseks kohaldatakse mutatis mutandis.

Selgitus

Euroopa seadusandja ei tohiks tarbetult sekkuda riikide olemasolevasse ametivõimude struktuuri. Ei ole arusaadav, miks näiteks peaksid krediidivahendajate järelevalvet teostama asutused, mis kuuluvad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) asutamise määruses nimetatud pädevate asutuste hulka.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, nii et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

2. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste koostöö.

Selgitus

Euroopa seadusandja ei tohiks tarbetult sekkuda riikide olemasolevasse ametivõimude struktuuri. Ei ole arusaadav, miks näiteks peaksid krediidivahendajate järelevalvet teostama asutused, mis kuuluvad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) asutamise määruses nimetatud pädevate asutuste hulka.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et tarbijatele krediidi andmisel, selle vahendamisel või nõustamisel, samuti vajaduse korral tarbijatele kõrvalteenuste osutamisel, tegutseb krediidiandja või -vahendaja ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas tarbija parimate huvidega.

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepaneku artikli 5 lõige 1 tekitab tunduvaid raskusi rakendamisel ja probleeme vastutuse tuvastamisel. Selle sisu tuleb tarbijate ulatusliku kaitse huvides siiski põhjendustesse lisada.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja asjakohaseid krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 osutatud kohustust tegutseda kooskõlas tarbija parimate huvidega.

välja jäetud

Selgitus

Säte ei ole selge ja tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) krediidiandjate ja -vahendajate üle teostatakse järelevalvet, et hinnata, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid järjepidevalt täidetakse.

välja jäetud

Selgitus

Säte paneb krediidiandjatele ja -vahendajatele ebaproportsionaalse koormuse ja tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ette nähtud nõuded, eelkõige asjakohaste teadmiste ja pädevuse kindlaks tegemiseks kohaldatavad nõuded.

välja jäetud

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -7 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -7

 

Tarbijate jaoks tasuta teabe esitamine

 

Liikmesriigid tagavad, et kui tarbijatele esitatakse teave vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, esitatakse selline teave tarbijate jaoks tasuta.

Selgitus

Krediidiandjatel ja -vahendajatel ei ole lubatud nõuda tarbijatelt tasu nende seaduslike kohustuste eest, mida nad peavad täitma.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seda kohustust ei kohaldata, kui siseriiklike õigusaktide kohaselt tuleb krediidilepingutega seotud reklaamide puhul välja tuua eelkõige krediidi kulukuse aastamäär, mitte intressimäär või mis tahes muud arvud, mis on seotud krediidi mis tahes kuludega tarbijale esimeses lõigus määratletud tähenduses.

Selgitus

Tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 1 teises lõigus sätestatud erand peaks kehtima ka siin.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Standardteave osutab tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil järgmisele:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni. Saksakeelse versiooni kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõikega 2.)

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) krediidilepingu kestus;

f) kohaldataval juhul krediidilepingu kestus;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga d.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) osamaksete suurus;

g) vajaduse korral osamaksete summa;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) tarbija makstav kogusumma;

h) vajaduse korral tarbija poolt makstav kogusumma;

Selgitus

Kooskõlla viimine tarbijakrediidi direktiivi artikli 4 lõike 2 punktiga f.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) vajaduse korral hoiatus, et tarbija võib krediidilepingust tulenevate kohustuste täitamata jätmisel asjaomasest kinnisvarast ilma jääda, kui krediidileping on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt elamukinnisvarale seatakse, või elamukinnisvaraga seotud õigusega.

välja jäetud

Selgitus

Iseenesestmõistetavad faktid ei peaks moodustama seadusega ettekirjutatud osa reklaamis sisalduvast standardteabest, eriti kuna ruum ja aeg reklaamis on – sõltuvalt teabevahendist – piiratud.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks reklaami tegemisel kasutav standardteave.

välja jäetud

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktides a–i sätestatud standardteavet.

 

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lepingueelne teave

Üldine ja lepingueelne teave

Selgitus

Keeleline selgitus: artikliga 9 ei reguleerita ainult lepingueelset teavet.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) soovituslik näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast;

g) soovituslik tüüpiline näide krediidi kogukulust tarbijale ja krediidi kulukuse aastamäärast; kui tarbija on teavitanud krediidiandjat ühest või mitmest tema poolt eelistatud krediidilepingu komponendist, nagu näiteks krediidilepingu kestus ja krediidi kogusumma, võtab krediidiandja neid komponente arvesse;

Selgitus

Selgitus: kooskõla artikli 8 lõikega 2.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjale siduva pakkumise tegemisel tarbijale lisatakse kõnealusele pakkumisele Euroopa standardne teabeleht. Sellistel asjaoludel tagavad liikmesriigid, et krediidilepingut ei saa sõlmida enne, kui tarbijal on olnud piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse tegemiseks, olenemata lepingu sõlmimise viisist.

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjale siduva pakkumise tegemisel tarbijale lisatakse kõnealusele pakkumisele Euroopa standardne teabeleht. Sellistel asjaoludel tagavad liikmesriigid, et tarbijal on piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks, nende mõju hindamiseks ja krediidilepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse tegemiseks, olenemata lepingu sõlmimise viisist. Kui tarbijal on õigus krediidilepingust taganeda, antakse tarbijale juba seeläbi piisavalt aega.

Selgitus

Ei ole selge, mida tähendab, et „krediidilepingut ei saa sõlmida”. Kui siin peetakse silmas krediidilepingu kehtivust või kehtetust, mis muuhulgas kuulub põhjenduse 7 kohaselt liikmesriikide pädevusse, põhjustab see märkimisväärset õiguslikku ebakindlust. Igal juhul ei tuleks tarbijale, kellel juba on lepingust taganemise õigus, anda täiendavat otsustamisaega.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija tehtud maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse laenu- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, esitab krediidiandja täiendava lepingueelse teabe, mis kinnitab, et kõnealuse krediidilepinguga ei nõuta kolmandalt isikult krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 5; eriti elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul on see tarbija kaitseks ülioluline.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet ja II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu ja vormi.

välja jäetud

Eelkõige tehakse selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral järgmist:

 

a) muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud standardteavet;

 

b) jäetakse välja II lisas sätestatud teatavat teavet;

 

c) täiendatakse II lisas sätestatud loetelu;

 

d) muudetakse II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe sisu esitamise viisi;

 

e) täpsustatakse II lisaga ette nähtud Euroopa standardse teabelehe täitmise juhendit.

 

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et tarbija poolt krediidivahendajale krediidivahendusteenuste eest makstav tasu, kui see on olemas, on krediidivahendaja poolt krediidiandjale krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks teatavaks tehtud.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 21 punktiga c.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Krediidivahendajad, kes ei ole seotud, esitavad tarbija taotlusel teabe selliste komisjonitasude suuruse kohta, mida maksavad need eri krediidiandjad, kelle krediidilepinguid tarbijale pakutakse. Tarbijat teavitatakse sellest, et tal on õigus sellist teavet nõuda.

2. Krediidivahendajad, kes ei ole seotud, esitavad tarbijale teabe selliste komisjonitasude suuruse kohta, mida maksavad need eri krediidiandjad, kelle krediidilepinguid tarbijale pakutakse.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused ajakohastada käesoleva artikli lõikes 1 esitatud teavet, mis esitatakse tarbijale krediidivahendaja kohta.

välja jäetud

Eelkõige võib komisjon selliste delegeeritud õigusaktidega vajaduse korral muuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet.

 

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks, antakse komisjonile volitused määrata vajaduse korral kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe standardvorm ja esitusviis.

välja jäetud

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutava(te) krediidilepingu(te) ja mis tahes kõrvalteenus(t)e kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav(ad) krediidileping(ud) on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale. Piisavad selgitused hõlmavad isikupärastatud teavet pakutava krediidi näitajate kohta, kuid selle raames ei anta mis tahes soovitust. Krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad hindavad mis tahes viisil täpselt tarbija teadmisi ja kogemusi seoses krediidiga, et määrata kindalaks, mil määral tuleb tarbijale anda selgitusi, ja kõnealuseid selgitusi vastavalt kohandada.

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annavad tarbijale piisavaid selgitusi pakutava(te) krediidilepingu(te) ja mis tahes kõrvalteenus(t)e kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav(ad) krediidileping(ud) on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks, vajaduse korral selgitades tarbijale artikli 9 lõike 2 kohaselt antavat lepingueelset teavet, pakutud toodete põhiomadusi ning erimõju, mida need võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbijapoolsest maksete tasumata jätmisest tulenevaid tagajärgi.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 6; Lisaks ei ole seadusega ette kirjutatav, kuidas peaks krediidiandja ja/või -vahendaja saama kindlaks määrata, kas tarbijale tuleb veel selgitusi anda.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad sellise nõustamise viisi ja ulatust, samuti nõustaja valikut kohandada krediidilepingu pakkumise asjaoludega, isikuga, kellele krediidilepingut pakutakse, ja pakutava krediidi liigiga.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 5 lõikega 6.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui krediidi saamiseks tuleb kohustuslikus korras avada konto, hõlmab krediidi kogukulu tarbija jaoks sellise konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete puhul kõnealusel kontol ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui kulud on selgelt ning eraldi märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Krediidi kogukulu tarbija jaoks sisaldab krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist kajastava konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete jaoks ja muid maksetega seotud tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 19 lõike 2 teise lõiguga.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused muuta I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemit ja eeldusi.

5. Komisjonile antakse artikli 26 kohaselt volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud krediidi kulukuse aastamäära arvutamise valemi ja eelduste muutmiseks.

Selgitus

Kooskõlla viimine ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult tarbija krediidivõimelisust, tuginedes teatavatele kriteeriumidele, nagu tarbija sissetulek, säästud, võlad ja muud rahalised kohustused. Kõnealune hindamine viiakse läbi sellise asjakohase teabe alusel, mida krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja saab tarbijalt ning asjakohastelt sise- ja välisallikatelt, kusjuures hindamine peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 kohaste vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad kehtestavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohased menetlused. Kõnealused menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi ja nende ajakohastatud andmed säilitatakse.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja hindab enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult tarbija krediidivõimelisust, tuginedes teatavatele kriteeriumidele, nagu tarbija sissetulek, varad, võlad ja muud rahalised kohustused. Kõnealune hindamine viiakse läbi sellise asjakohase teabe alusel, mida krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja saab tarbijalt ning asjakohastelt sise- ja vajaduse korral välisallikatelt, kusjuures hindamine peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 kohaste vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega.

Selgitus

„Säästud” on liiga kitsas mõiste ja tuleks asendada mõistega „varad”. Lisaks ei ole selge, mis on „asjakohased menetlused krediidivõimelisuse hindamiseks”. Need aga ei tohiks liikmesriikide vahel väga erineda. Kui liikmesriigid kehtestavad vastavad menetlused, mis on kogemuste kohaselt erinevad, hakkab see õigusakti eesmärgile pigem vastu töötama.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemused osutavad, et tarbija ei pruugi olla suuteline maksma krediiti tagasi krediidilepingu kestuse ajal, keeldub krediidiandja krediidi andmisest;

a) kui tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemused osutavad, et tarbija ei pruugi olla suuteline oma tulevasi võlakohustusi täitma, keeldub krediidiandja krediidi andmisest;

Selgitus

Esitatud sõnastus on liiga kitsas; eriti elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul ei saa alati lähtuda sellest, et tarbija suudab krediidi krediidilepingu kestuse ajal tagasi maksta. Sõnastuse aluseks on „krediidivõimelisuse” määratlus artikli 3 punktis o.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta taotluse tagasilükkamise põhjustest;

b) kui krediidi andmisest keeldutakse, kuna tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemused osutavad, et tarbija ei pruugi olla suuteline oma võlakohustusi täitma, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta selle põhjustest;

Selgitus

Säte on sõnastatud liiga laialivalguvalt; see peaks kehtima ainult juhtudel, kui krediidivõimelisuse hinnangu tulemused ei ole rahuldavad.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lisaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisele tagavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja -vahendajad hangivad piisavalt teavet tarbija isikliku ja rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta ning kaaluvad oma tootevalikus piisaval hulgal eri krediidilepinguid, et määrata kindlaks tooted, mis ei ole tarbija vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast ebasobivad. Sellisel kaalumisel tuginetakse ajakohasele teabele ja mõistlikele prognoosidele tarbija olukorra kohta pakutava krediidilepingu kestvuse ajal.

välja jäetud

Selgitus

See säte ei sisaldu tarbijakrediidi direktiivis; see koormab nii tarbijat kui ka krediidiandjat ja -vahendajat märkimisväärselt. Eelkõige ei tohiks tarbijat kohustada esitama üksikasju oma olukorra kohta, kui see ei ole hädavajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Säte tuleks seetõttu välja jätta.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ja muuta kriteeriumeid, mida võetakse arvesse, et hinnata krediidivõimelisust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja tagada, et krediiditooted ei oleks tarbija jaoks ebasobivad vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

välja jäetud

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad annavad krediiditaotluse raames krediidiandjatele ja vajaduse korral krediidivahendajatele täielikku ja õiget teavet oma rahalise olukorra ja isiklike asjaolude kohta. Kõnealust teavet tuleks vajaduse korral tõendada sõltumatult kontrollitavast allikast pärit dokumentidega.

välja jäetud

Selgitus

Säte ei ole selge; tarbijat ei tohiks kohustada esitama andmeid, mis ei ole vajalikud tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Tarbija on juba üldpõhimõtete kohaselt kohustatud andma täielikku ja õiget teavet.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik tagab ilma kedagi diskrimineerimata kõigile krediidiandjatele juurdepääsu andmebaasidele, mida kõnealuses liikmesriigis kasutatakse selleks, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust ja järgida tarbija krediidikohustuste täitmist krediidilepingu kehtivuse ajal. Sellised andmebaasid hõlmavad eraõiguslike krediidiinfobüroode või –agentuuride hallatavaid andmebaase ning riiklikke krediidiregistreid.

1. Iga liikmesriik tagab ilma kedagi diskrimineerimata kõigile krediidiandjatele juurdepääsu andmebaasidele, mida kõnealuses liikmesriigis kasutatakse selleks, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust, et neil oleks võimalik jätkata selle hindamist juhul, kui tarbija jätab esimest korda täitmata osamaksete maksmise kohustuse. Sellised andmebaasid hõlmavad eraõiguslike krediidiinfobüroode või –agentuuride hallatavaid andmebaase ning riiklikke krediidiregistreid.

Selgitus

Kui tarbija täidab lepingust tulenevaid kohustusi, puudub vajadus krediidivõimelisuse pideva kontrolli ja järelevalve järele – põhjuseta päringud ei ole tarvilikud.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26 ning vastavalt artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimustele volitused määrata kindlaks ühtsed krediidi registreerimise kriteeriumid ja andmetöötlusnõuded, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaaside suhtes.

välja jäetud

Eelkõige määratakse selliste delegeeritud õigusaktidega kindlaks selliste andmebaaside suhtes kohaldatavad registreerimiskünnised ning määratletakse sellistes andmebaasides kasutatavad põhimõisted.

 

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohast õigust saab kasutada teatavatel tingimustel. Sellised tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist või piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohast õigust saab kasutada teatavatel tingimustel. Sellised tingimused võivad hõlmata õiguse kasutamise tähtaega, erinevat käsitlemist olenevalt intressimäära laadist või piiranguid seoses asjaoludega, mille korral saab õigust kasutada. Kui liikmesriigid kehtestavad sellised tingimused, ei tohi need muuta lõikes 1 osutatud õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks.

Kui liikmesriigid kehtestavad sellised tingimused, ei tohi need muuta lõikes 1 osutatud õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks.

Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et krediidiandjatel on õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagastamisega. Kui krediidi ennetähtaegne tagastamine toimub ajal, mil intressimäär on fikseeritud, võib kõnealuse õiguse kasutamise võimalust igal juhul siduda asjaoluga, et tarbijal on erihuvi.

Selgitus

„Õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni võimalike kulude eest” ei saa lugeda õiguse kasutamist tarbija jaoks liiga keeruliseks või koormavaks muutvaks, nagu see ettepanekus esitatud lõike viimasest lõigust järeldub. Selle lause ümberasetamine muudab selgeks, et liikmesriikide väärtusotsustus sellist juhtu ei hõlma.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid ning vajaduse korral muuta neid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär.

välja jäetud

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

 

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist]. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab läbi ja vajaduse korral töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 1 punktis b osutatud kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise alammäär, ning esitab need komisjonile esimest korda [nelja aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest] ja seejärel iga kahe aasta tagant.

 

Selgitus

Siin ei ole tegu direktiivi mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 mõistes. Seetõttu ei tuleks komisjonile anda volitust delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada haldussanktsioone, ilma et see piiraks tegevusloa tühistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid näevad ette sanktsioonid, mida kohaldatakse juhul, kui tarbijad teadlikult esitavad mittetäielikku või ebaõiget teavet, et saada krediidivõimelisuse kohta positiivne hinnang, kui täieliku ja õige teabe esitamise korral oleks antud krediidivõimelisuse kohta negatiivne hinnang, ja seetõttu ei suuda tarbijad täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi, ning võtavad kõik meetmed, et tagada kõnealuste sanktsioonide rakendamine.

välja jäetud

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikliga 23.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kasutades vajaduse korral olemasolevaid asutusi, tagavad liikmesriigid asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korra, et oleks võimalik lahendada kohtuväliselt käesoleva direktiivi kohaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi krediidiandjate ja tarbijate ning krediidivahendajate ja tarbijate vahel. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik krediidiandjad ja -vahendajad on seotud ühe või mitme kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete korda kohaldava asutusega.

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja tõhusa krediidilepinguid käsitlevate tarbijavaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse, kasutades olemasolevaid asutusi, kui see on asjakohane.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad aktiivselt koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

2. Liikmesriigid julgustavad kõnealuseid asutusi tegema koostööd ka piiriüleste krediidilepinguvaidluste lahendamiseks.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikliga 24.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

1. Volitused võtta vastu artikli 12 lõike 5 kohaseid delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Artikli 12 lõikes 5 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27 ja 28 sätestatud tingimusi.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 12 lõikes 5 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Tagasivõtmise otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

3 a. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3 b. Artikli 12 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Selgitus

Kooskõlla viimine delegeeritud õigusakte puudutavate väljajätmistega ning ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ning tagasivõtmise põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Selgitus

Kooskõlla viimine delegeeritud õigusakte puudutavate väljajätmistega ning ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub õigusaktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

 

Selgitus

Kooskõlla viimine ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 30 a

 

Üleminekumeetmed

 

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivate krediidilepingute suhtes.

Selgitus

Paralleel tarbijakrediidi direktiivi artikli 30 lõikega 1;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt d

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – A osa – jagu „Sissejuhatus” – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selle dokumendi koostamisel tugineti Teie poolt seni esitatud teabele ning praegu finantsturul kehtivatele tingimustele. Allpool esitatud teave kehtib kuni [kuupäev]. Pärast seda tähtaega võidakse teavet vastavalt turutingimustele muuta.

Selle dokumendi koostamisel tugineti Teie poolt seni esitatud teabele ning praegu finantsturul kehtivatele tingimustele. Käesolev dokument ja allpool esitatud teave kehtib kuni [kuupäev]. Pärast seda tähtaega võidakse teavet vastavalt turutingimustele muuta. Käesolev dokument on krediidiandjale siduv/mittesiduv pakkumine. (Mittevajalik läbi kriipsutada).

MENETLUS

Pealkiri

Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingud

Viited

COM(2011)0142 – C7-0085/2011 – 2011/0062(COD)

Vastutav(ad) komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

10.5.2011

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

  istungil teada andmise kuupäev

JURI

10.5.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

  nimetamise kuupäev

Alexandra Thein

24.5.2011

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.6.2011

12.7.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Toine Manders

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(art 187 lg 2)

 

Giuseppe Gargani

MENETLUS

Pealkiri

Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingud

Viited

COM(2011)0142 – C7-0085/2011 – 2011/0062(COD)

EP-le esitamise kuupäev

31.3.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

10.5.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

10.5.2011

JURI

10.5.2011

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

29.9.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Antolín Sánchez Presedo

21.9.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

13.4.2011

31.8.2011

24.10.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elena Băsescu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

David Casa, Philippe De Backer, Vicky Ford, Robert Goebbels, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Mario Mauro, Gianni Pittella, Andreas Schwab, Theodoros Skylakakis, Emilie Turunen

Esitamise kuupäev

11.10.2012
Õigusteave - Privaatsuspoliitika