RAPORT Loomade kaitset ja heaolu käsitlev Euroopa Liidu strateegia aastateks 2012–2015

27.6.2012 - (2012/2043(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Marit Paulsen

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 154 KB)
• 001-001 (DOC - 112 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015

(2012/2043(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 19. jaanuari 2012. aasta teatist loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 (COM(2012)0006),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 7 ja 13,

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010[1],

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013[2],

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel[3],

–   võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta[4],

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni antibiootikumiresistentsuse kohta[5],

–   võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta[6],

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta kirjalikku deklaratsiooni nr 0049/2011 kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamise kohta Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole[7],

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta kirjalikku deklaratsiooni nr 0026/2011 koerte populatsiooni ohjamise kohta Euroopa Liidus[8],

–   võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 29. novembri 2010. aasta järeldusi koerte ja kasside heaolu kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 15. november 2011. aasta teatist, milles käsitletakse tegevuskava antimikroobse resistentsuse vastu (COM(2011)0748),

–   võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2011. aasta teatist nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta (COM(2011)0700),

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2. detsembri 2010. aasta teaduslikku arvamust loomade heaolu kohta vedamise ajal[9],

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 13. detsembri 2011. aasta teaduslikku arvamust riskihindamise alase juhendamise kohta loomade heaolu jaoks[10],

–   võttes arvesse Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) loomade heaolu määratlust[11],

–   võttes arvesse heaolu kvaliteeti käsitleva projekti „Welfare Quality” poolt välja töötatud loomade heaolu kahtteist täiendavat põhimõtet ja kriteeriumi[12],

–   võttes arvesse nõukogu 19. juuni 1978. aasta otsust 78/923/EMÜ põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemise kohta[13],

–   võttes arvesse lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooni[14],

–   võttes arvesse määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks[15],

–   võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades[16],

–   võttes arvesse 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta[17],

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva arengu kaasamine ELi poliitikavaldkondadesse: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia läbivaatamine 2009. aastal” (COM(2009)0400),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Loomade heaolu märgistuse võimalikud variandid ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamine” (COM(2009) 0584),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja petitsioonikomisjonikomisjoni arvamusi (A7-0216/2012),

A. arvestades, et kõrgetasemeline loomade heaolu, mis on osa jätkusuutlikust arengust, on oluline, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning tagada tootlikkus, kuigi sellega kaasnevad loomakasvatuses lisakulud, mis ei jagune toiduahelas proportsionaalselt;

B.  arvestades, et metsloomade tervisliku seisundi halvenemine ning nende populatsiooni suurenemine enamikus liikmesriikides võib põhjustada nakkushaiguste kõrgenenud levikut koduloomade hulgas ja kahjustada rahvatervist;

C. arvestades, et ELi ja liikmesriikide loomade heaolu eeskirjad tekitavad oma keerukuse ja erinevate tõlgendamisvõimaluste tõttu õiguslikku ebakindlust ja võivad seada teatavate liikmesriikide tootjad tõsiselt ebasoodsasse konkurentsiolukorda; arvestades, et mis puutub ELi õiguse rakendamisse, moonutavad nõuete mittetäitmine, ühtlustamata standardid ja õiguslike teetähiste puudumine konkurentsi, mille tulemuseks on ebavõrdsed võimalused;

D. arvestades, et liikmesriikide loomade heaolu eeskirjad ei tohi olla vastuolus ELi ühtse turu põhimõtetega;

E.  arvestades, et loomade heaolu käsitlusviis peaks lähtuma kindlatest teaduspõhistest tõenditest ja parimatest teaduslikest teadmistest, võttes arvesse standardite lihtsustamise, kulutõhususe ja kohaldatavuse vajalikkust ning ühtsust eelkõige keskkonna- ja rahvatervise poliitikaga;

F.  arvestades, et tänapäeva tarbijad eeldavad, et põllumajandusloomadele tuleb tagada samade vajaduste rahuldamine nagu inimestelegi: hea toit, head elutingimused ja asjakohane arstiabi;

G. arvestades, et loomatervise standardid on Euroopa loomakasvatuse jaoks olulise tähtsusega ning sellel on kasvav mõju põllumajandusettevõtete konkurentsivõime tasemele;

1.  tervitab laiaulatuslikku loomade heaolu käsitlevat Euroopa Liidu strateegiat aastateks 2012–2015;

2.  tuletab meelde, et aluslepingu artikkel 13 on üldkohaldatav ja sellisena on see samavõrd tähtis kui keskkonna- või tarbijakaitse sätted ning õiguslikus mõttes kõikidest siseturu põhimõtetest tähtsam;

3.  toonitab, et loomade heaolu on keerukas ja mitmetahuline küsimus, mis mõjutab välis- ja sisepoliitikat ning hõlmab olulisi eetilisi, teaduslikke, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi aspekte;

4.  avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle tegeleda esmajärjekorras loomade heaolu käsitlevate õigusaktide täitmise teemaga;

5.  avaldab heameelt asjaolu üle, et strateegiadokumendis esitatakse tegutsemisviis, mille kohaselt ergutab tarbijate valikuvabadus tarbijaturge pakkuma loomasõbralikke tooteid ning rakendab ühisturu jõud põllumajandusloomade heaolu nimel;

6.  taunib asjaolu, et mõnda aastate 2006–2010 tegevuskava meedet ei suudetud täita, ja kutsub komisjoni üles viima uute meetmete tähtajad vastavusse õiguslike tähtaegadega;

7.  taunib asjaolu, et strateegia ei ole saanud rahalist toetust, mida parlament taotles oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonis; kutsub komisjoni üles asjakohaselt suurendama kõnealust toetust, seades tähtsuselt esikohale ja tagades loomade heaolu temaatika järjepidevama ja parema lõimimise ELi muudesse poliitikavaldkondadesse, nt tarbijapoliitika, uurimisprogrammid ja ühine põllumajanduspoliitika;

8.  väljendab heameelt komisjoni reformiettepanekute ja loomade heaolule pühendumise üle; rõhutab standardeid ja häid loomakasvatustavasid austavate ning parematesse põllumajandusrajatistesse investeerivate põllumajandustootjate tõhusa toetamise tähtsust; rõhutab tulevase ühise põllumajanduspoliitika piisava rahastamise tähtsust, kuna me vajame eelarvet, mis on kooskõlas meie kaugeleulatuvate taotlustega;

9.  rõhutab, et tänapäeval seisavad põllumajandustootjad silmitsi mitmete probleemidega, nagu näiteks kliimamuutused, ja peavad täitma nõudeid, mille seas loomade heaolu on vaid üks paljudest; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama nõuetekohase poliitikavaldkondade sidususe kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 7;

10. kutsub liikmesriike üles tõhusamalt kasutama ELi maaelu arengu fondide ja teaduse peadirektoraadi seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) poolt pakutavaid abivõimalusi, et edendada rakendusuuringuid ning investeerida uuenduslikesse ning nüüdisaegsetesse loomade heaolu lahendustesse; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama investeeringuid uute loomade heaolu meetodite ja tehnoloogiate teadusuuringutesse ja arendusse;

11. avaldab kahetsust, et strateegias ei kasutata säästva tarbimise ja tootmise, keskkonnahoidlike riigihangete ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika pakutavaid võimalusi nõudlike loomade heaolu standardite edendamiseks;

12. nõuab tungivalt, et komisjon oleks ambitsioonikam ning arvestaks ja seaks loomade heaolu käsitlevate standardite vastastikkuse kui mittekaubandusliku küsimuse esikohale oma kaubanduspoliitikas ning mitme- ja kahepoolsete rahvusvaheliste kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades ja edendaks loomade heaolu kolmandates riikides, nõudes imporditavate loomade ja toodete puhul samaväärseid heaolustandardeid koos range kontrolliga;

13. kutsub komisjoni üles hindama ja avaldama aruande kolmandates riikides kohaldatavate loomade heaolu käsitlevate standardite kohta enne, kui alustab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle; palub ühtlasi komisjonil teha seda viivitamata riikides, kus kaubandusläbirääkimised praegu toimuvad;

14. palub komisjonil edaspidi mitte esitada Euroopa Parlamendile sellist vabakaubanduslepingut, mis ei taga, et importkaupadele kehtivad samasugused loomade heaolu eeskirjad kui Euroopa toodetele;

15. toetab samuti komisjoni kavatsust uurida, kuidas saaks loomade heaolu kõige paremini Euroopa naabruspoliitikasse kaasata;

16. kutsub komisjoni üles nõudma WTO-lt kaubandusväliste kaalutluste kiiret integreerimist ülemaailmsesse kaubandusstrateegiasse, et vältida konkurentsimoonutusi Euroopa Liidu liikmesriikide (kus tuleb järgida kõige rangemaid loomade heaolu eeskirju maailmas) ja kolmandate riikide vahel;

17. peab vajalikuks muuta kohustuslikuks tarbijate teavitamine sellest, kas importtoode või importtoodet sisaldav toode pärineb loomast, keda on peetud Euroopa loomade heaolu eeskirjades ettenähtust erineval viisil;

18. väljendab kahetsust selle üle, et strateegia ei kajasta loomatervise olulisust loomade heaolu jaoks ning loomatervise seost inimeste tervisega; kutsub komisjoni üles kasutama käesolevas strateegias ühtse tervise põhimõtet ja tagama tõhusa kooskõla loomatervishoiustrateegiaga, sest head loomakasvatustavad aitavad paljude muude tegurite hulgas vältida haiguste levikut ja antimikroobset resistentsust;

19. tuletab meelde, et parlament rõhutas oma 12. mai 2011. aasta resolutsioonis antibiootikumiresistentsuse kohta vajadust saada täielik ülevaade sellest, millal, kus, kuidas ja millistel loomadel tänapäeval antimikroobikume tegelikult kasutatakse, ja on veendunud, et komisjon peaks selliseid andmeid viivitamata koguma, analüüsima ja avalikustama;

20. märgib, et ELis on erakorraline vaktsineerimine ning mõningal juhul ennetav vaktsineerimine lubatud, aga eeskirjad tõkestavad veel vaktsineeritud loomadelt pärit toodete rahvusvahelist müüki; märgib, et nende piirangute puhul ei võeta piisavalt arvesse arenguid vaktsineerimistehnoloogias ja diagnostikas; palub, et Euroopa Komisjon tühistaks, kus võimalik, kaubandust tõkestavad meetmed, mis asjatult tõkestavad vaktsineerimise kasutamist;

21. kutsub komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu metsloomade tekitatavatele terviseohtudele; leiab, et märkimisväärne osa ilmnevatest nakkushaigustest on zoonootilised (ülekanduvad mets- ja koduloomade ning inimeste vahel), ja tunnistab, et metsloomakaubandus ning maakasutuse ja -korralduse muutumine võib viia uute või modifitseerunud vastasmõjudeni inimeste, kodu- ja metsloomade vahel, mis võib soodustada haiguste ülekandumist; rõhutab vajadust loomatervishoiu-, loomade heaolu ja kaubanduspoliitika sidususe järele;

22. nõuab, et komisjon koostaks 2015. aastaks aruande metsloomade tervisliku seisundi ning nendelt koduloomadele ja inimestele haiguste leviku riskide kohta;

23. kutsub komisjoni üles aktiivselt ja pidevalt parandama nõudeid ELi looduslike liikidega kauplemist käsitleva määruse (EÜ) nr 338/97[18] (muudetud) raames;

24. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kasside ja koerte arvu on hinnatud ligikaudu sajale miljonile isendile ja et ei ole ühtegi ELi õigusakti, mis käsitleks lemmikloomade heaolu;

25. nõuab, et meetmete loetellu lisataks aruanne hulkuvate loomade kohta, mis soovitab liikmesriikidele konkreetseid, eetilisi ja jätkusuutlikke lahendusi ja sisaldab lemmikloomade registreerimise ja elektroonilise identifitseerimise kooskõlastatud süsteemi hinnangut;

26. rõhutab, et kasside ja koerte kohustuslik märgistamine koos tõhusa ja usaldusväärse loomade registreerimissüsteemiga tagab loomade jälgitavuse ning on väga oluline loomade tervise ja heaolu edukaks kontrolliks ning aitab propageerida vastutustundlikku loomapidamist ja rahvatervise kaitset;

27. kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles ratifitseerima lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooni ning võtma selle sätted üle kohalikesse õigussüsteemidesse;

28. palub liikmesriikidel vastu võtta terviklikud koerte populatsiooni ohjamise strateegiad, mis sisaldavad selliseid meetmeid nagu koerte arvukuse kontrollimist käsitlevad ja julmuse vastased õigusaktid, veterinaarprotseduuride, sealhulgas marutaudivastase vaktsineerimise ja steriliseerimise toetamine, et kontrollida soovimatute koerte arvu, ning lemmiklooma omanike vastutustunde suurendamine, nagu on nõutud ka Euroopa Parlamendi vastu võetud kirjalikus deklaratsioonis 0026/2011;

29. nõuab tungivalt, et komisjon soovitaks oma 2014. aasta uuringus ärilisel eesmärgil kasutatavate koerte ja kasside heaolu kohta konkreetseid lahendusi, et ennetada koerte ja kasside aretamist ja nendega kauplemist viisil, mis tõenäoliselt tekitab heaoluga seotud probleeme;

Jõustamine kõigepealt

30. jagab komisjoni arvamust, et praegu on loomade heaolu eeskirjade järgimine veel puudulik, hoolimata mitmes valdkonnas tehtud edusammudest; märgib, et kuigi loomade heaolu puudutavad õigusaktid on juba põhiosas piisavad, ei rakendata neid kõigis liikmesriikides soovitud tasemel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et loomade heaolu puudutavaid õigusakte järgitaks kõigis liikmesriikides;

31. väljendab kahetsust, et seitse aastat pärast nõukogu direktiivi 1999/22/EÜ[19] (mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades) täielikku rakendamist ei ole seda veel kõigis liikmesriikides täielikult rakendatud; rõhutab veel kord, et kõnealuses direktiivis on konkreetselt kehtestatud loomaaedades peetavate loomade tingimused ja heaolu ja see tuleks jõustada;

32. väljendab heameelt komisjoni dokumendi „Eelistatuimate tavade tegevusjuhend loomaaedadele” üle ja palub komisjonil lisada sellesse juhendisse parimaid tavasid käsitlevad juhendid metsloomade nõuetekohaselt vangistuses pidamise kohta;

33. leiab, et üks paremat jõustamist vajav valdkond on loomade transport, mida, ehkki see kestab looma elus vaid väga piiratud aja, on vaja täiustada, arvestades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1/2005[20] EFSA poolt kogutud teaduslikke andmeid;

34. rõhutab, et kõigis ELi liikmesriikides tuleb täies ulatuses rakendada ja täita kõiki olemasolevaid loomade heaolu käsitlevaid õigusakte; on siiski seisukohal, et nende mittetäitmine ei tohiks takistada uute õigusaktide vastuvõtmist valdkondades, kus on vaja õigusakte ajakohastada uute teaduslike andmete valguses, või juhtudel, kui esineb lünki;

35. tuletab meelde, et toiduahelas on ebavõrdsust, mis asetab esmatootja ebasoodsasse olukorda, ja selline olukord piirab loomade heaoluks tehtavaid investeeringuid põllumajandustootja tasandil;

36. toob välja uute, loomade heaolu muudetud standardite vastuvõtmisega tootjatele tekkivad kulud ja konkurentsivõime võimaliku kadumise; märgib, et sageli ei kajastu need kulud hindades, mida põllumajandustootjatele makstakse;

37. avaldab heameelt ettepaneku üle teavitada tarbijaid paremini olemasolevatest ELi loomakaitse-eeskirjadest; kutsub komisjoni üles rohkem kaasama põllumajandustootjaid uurimisprogrammidesse ja kampaaniatesse; rõhutab vajadust teadvustada tarbijatele loomakaitse kõrgemast tasemest tulenevaid lisakulusid ning jaotada need kulud ühtlaselt toiduahela ulatuses;

38. nõuab tungivalt, et kui on olemas selged teaduslikud tõendid loomade heaolu ja loomade transporti puudutavate probleemide kohta, võtaks komisjon vastu või kehtestaks uusi poliitikavahendeid nende lahendamiseks, töötades välja loomakaitsekulude parema jaotuse kogu toiduahela ulatuses; on seisukohal, et nende vahendite hulka võiksid kuuluda näiteks liigipõhised õigusaktid ja tulemuspõhised loomade heaolu näitajad ning kriteeriumid, mis on seotud toiduohutuse valdkonnas rakendatava riskihindamise süsteemiga;

39. rõhutab vajadust rakendada üleminekuperioodi vältel tulevastes loomade heaolu käsitlevates õigusaktides partnerluses kõigi sidusrühmadega põhjendatud õiguslikke teetähiseid;

40. nõuab nõuetele vastavuse tagamiseks uue tervikliku varase sekkumise süsteemi loomist; rõhutab vajadust varakult kindlaks teha liikmesriigid, kellele tähtajast kinnipidamine valmistab raskusi, kasutades selleks uut menetlust, mis eeldab tihedat koostööd komisjoniga; teeb ettepaneku, et loodaks parimate tavade foorumid, et komisjon, liikmesriigid ja asjaomased sidusrühmad saaksid vahetada teavet selle kohta, kuidas on kõige parem tähtaegadest kinni pidada; et liikmesriigid koostaksid rakenduskava, mis sisaldab etappide kaupa kuni lõpptähtajani teetähiseid ja eesmärke; ning et algatataks uurimus, et selgitada välja võimalused, kuidas Euroopa ametiasutused saaksid kaasa aidata loomade heaolu käsitlevate õigusaktide täielikule järgimisele;

41. rõhutab, et komisjonile ja eelkõige Toidu- ja Veterinaarametile tuleb kooskõlas ELi eelarvesoovituste ja volitustega anda rohkem vahendeid, et nad saaksid nõuetekohaselt kontrollida liikmesriikide teostatavat loomade heaolu järelevalvet, millest osa peaksid olema etteteatamata kontrollid, ning käsitleda rikkumisi; palub, et liikmesriigid tagaksid piisava hulga vajaliku koolitusega loomade heaolu inspektoreid, kusjuures kehtestatakse ühtsed tulemuslikkusnäitajad, mis tagab järjepideva kontrollimise kõigis liikmesriikides, ning kaaluksid tootjaorganisatsioonidele suuremate volituste ja õiguste andmist;

42. kutsub ELi liikmesriike üles tagama, et ELi loomade heaolu reeglite rikkumisi karistatakse tõhusalt ja proportsionaalselt ning et iga sanktsiooniga koos jagaksid pädevad asutused piisavalt teavet ja suuniseid ning samuti ka asjakohaseid parandusmeetmeid;

43. tuletab meelde Euroopa Parlamendi vastuseisu erasektori abiinspektoritele (PIA) kasutamisele punase liha sektori tapamajades. leiab, et selles sektoris peavad hügieeni kontrollima sõltumatud lihainspektorid;

44. märgib ära lõpptähtaja märtsis 2013, pärast mida on loomadel katsetatud uute kosmeetikatoodete müük keelatud; toetab kõnealust tähtaega ja kutsub komisjoni üles seda mitte pikendama;

45. tuletab meelde, et põhjendatud kahtluse korral on komisjon kohustatud kontrollima liikmesriikide kontrollkäike, et veenduda vastavuses direktiivi 2010/63/EL[21] (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) nõuetele;

46. nõuab, et komisjon jätkaks selliste katsemeetodite uurimise julgustamist, mille käigus on vaja vähem katseloomi, ning võimaluse korral edendama nende meetodite rakendamist; nõuab seoses sellega, et komisjon tunnustaks ja kasutaks kemikaalimääruse REACH kohast „laiendatud ühe” katse meetodit;

47. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et teadusuuringute programmis Horisont 2020 nähtaks ette võimalused piisavate teadusuuringute tegemiseks bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, metsloomadega kauplemise, loomadega mitteseotud alternatiivide väljatöötamise ja valideerimise ning kujunemisjärgus tehnoloogiate mõju valdkonnas;

48. palub komisjonil lisada loomade heaolu tulevase seitsmenda keskkonnaalase tegevuskava eesmärgiks, tagades eelkõige strateegiate ja meetmete hõlmamise, mille eesmärk on vähendada loomade kasutamist teadustöös;

49. juhib tähelepanu Euroopa kodanike murele, mis on ilmnenud parlamendile esitatud petitsioonides ja mis puudutab uimastamata tapmisega seotud erandite kuritarvitamist ELis; on eriti mures seepärast, et mõnes liikmesriigis kuritarvitatakse suures ulatuses praegust erandit uimastuseta tapmise kohta, tekitades kahju loomade heaolule, põllumajandustootjatele ja tarbijatele; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks uimastuseta tapetud loomade liha märgistamise hindamist ja esitaks oma aruande enne 2013. aastat, olles võtnud endale kohustuse viia hindamine läbi 2011. aastal; tõstab esile, et küsimus sellest, et tarbijaid ei teavitata, kas ostetav liha on pärit uimastuseta tapetud loomalt või mitte, pakub üldsusele suurt huvi nii läbipaistvuse kui ka loomade kannatuste tõttu; toonitab siiski, et märgistamine ei ole nõuetekohase jõustamise alternatiiv, sest see võib suunata tarbijat ainult siis, kui pakutud teave on kontrollitud ja õige;

50. rõhutab, et on vaja kehtestada tõhusamad kaitsemeetmed EList kolmandatesse riikidesse eksporditavatele tapaloomade jaoks;

51. leiab, et loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktidega peaksid kaasnema ühtlustatud ja otstarbekohased suunised, mis tagavad õigusaktide ühtse kohaldamise ja rakendamise, hõlmates näiteks selliseid küsimusi nagu sobivus transpordiks ja vee andmine enne transporti ja selle ajal, puhkepeatustes ja sihtkohas;

52. täheldab, et võimalikke puudujääke rakendamises põhjendatakse tihti õiguslike sätetega, mis ei ole praktikas rakendatavad;

53. rõhutab, et Euroopa kodanikud esitavad parlamendile regulaarselt petitsioone selle kohta, et liikmesriigid ei jõusta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004[22] (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) sätteid;

54. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud kohustust esitada võrreldavat teavet loomade heaolu kohta; palub, et komisjon võtaks nõuete mittetäitmise korral tõhusaid meetmeid;

55. kutsub kõiki suuremaid Euroopa jaekaubandusettevõtjaid üles võtma endale ühise avaliku deklaratsiooniga kohustuse müüa ainult neid tooteid, mille puhul on järgitud ELi loomade heaolu käsitlevates õigusaktides sätestatud või neist veelgi rangemaid norme;

Teavitamine ja koolitus

56. rõhutab piirkondlikul ja kohalikul tasandil kohandatava ja kättesaadava teabe ja koolituse tähtsust, nt piirkondlike töökodade ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise teel, ning seda, et uusi õigusakte ja teaduse edusamme puudutav teave jõuaks kõikide loomadega tegelevate isikuteni; tuletab meelde rolli, mida sellega seoses võiks etendada ELi loomade heaolu keskuste koordineeritud võrgustik;

57. on seisukohal, et Euroopa tugikeskuste võrgustik peab andma olulist, kvaliteetset, professionaalset ja järjepidevat tuge liikmesriikidele ja teistele sidusrühmadele seoses loomade heaolu parimate tavadega;

58. kutsub komisjoni üles edendama olemasolevaid loomade heaolu käsitlevaid suuniseid ja muid vabatahtlikke algatusi, arendades selleks veebipõhise portaali, mille kaudu on võimalik pärast valideerimist selliseid dokumente koguda ja levitada;

59. palub, et liikmesriigid kasutaksid ELi rahastatavate maaelu ja piirkondliku arengu programmide raames paremini ära loomade heaolu, loomapidamissüsteeme ja haiguste kontrolli puudutavaid piiriülese teadmussiirde sätteid;

60. leiab, et loomade heaolu nõuded tuleks tulevastes maaelu arengu kavades muuta kohustuslikuks; usub ühtlasi, et Euroopa kõrget lisandväärtust loomade heaolu näol tuleks kajastada kaasrahastamismäärades;

61. tuletab meelde, et loomad elavad hästi siis, kui ka tootjatel läheb hästi; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel panustada tootjate heaolu parandavatesse uurimis- ja arenguprojektidesse ning arendada puhkuseasendusteenust ja tootjate tervishoiuteenuseid;

Raamseadus

62. tervitab loomade heaolu Euroopa raamseaduse kaasamist strateegiasse, nagu parlament soovitas, ja julgustab komisjoni esitama oma ettepaneku koos 2013. aastaks kavandatud direktiivi 98/58/EÜ läbivaatamisega; on veendunud, et kõnealune raamseadus peaks olema arusaadav, sellele peaks eelnema konsulteerimine kõigi sidusrühmadega, see peaks keskenduma nii sisenditele kui ka tulemustele ja tooma kaasa parema loomade heaolu;

63. osutab, et kõnealune raamseadus peaks olema vahendiks, millega lihtsustada olemasolevaid loomade heaolu käsitlevaid õigusakte ja muuta need sujuvamaks; märgib, et raamseaduse peamine eesmärk peaks olema saavutada parem ja põhjalikum vastavus kehtivate loomade heaolu käsitlevate seadustega;

64. tuletab meelde, et tootjad on halduskohustustest üleküllastunud ning et pideval halduse lihtsustamise otsingul ei tohiks nimetatud ELi raamseadus seda koormat suurendada;

65. tuletab meelde parlamendi seisukohta, et niisugune raamseadus peaks lähtuma kinnitatud teaduslikust teabest ja tõendatud kogemustest ning hõlmama kõiki peetavaid loomi ning samuti hüljatud ja hulkuvaid koduloomi; tuletab meelde, et parlament on nõudnud toidu tootmiseks kasvatatavate loomade liikide osas heaolu käsitleva projekti „Animal Welfare Quality” täiendavat arendamist seoses selle lihtsustamise ja tegeliku kohaldamisega;

66. on veendunud, et raamseadus, tihedasti seotud OIE määratluste ja soovitustega, suurendaks ELi loomapidajate, omanike ja loomakasvatajate konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul, sest see aitaks ühtlasi kindlustada ausat konkurentsi siseturul;

67. on seisukohal, et Euroopa loomade heaolu raamseadus peaks looma ühtse loomade heaolu baastaseme kogu Euroopa Liidus, mis on siseturu vaba ja õiglase konkurentsi oluliseks tingimuseks, nii kodumaiste toodete kui ka kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul; on seisukohal, et siiski peaks liikmesriikidel ja piirkondadel olema võimalus võimaldada üksikutel tootjatel või tootjate gruppidel luua vabatahtlikke süsteeme, millel on sügavam mõju, samal ajal vältides konkurentsi moonutamist ning kaitstes ELi konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel;

68. tuletab meelde parlamendi seisukohta, et niisugune raamseadus ei tohiks takistada tootjaid võtmast kasutusele vabatahtlikke süsteeme, mis ulatuvad ELi eeskirjadest kaugemale, ja on veendunud, et kõnealused süsteemid peaksid samuti olema teaduspõhised ja neid saaks edendada sertifitseeritud ja ühtsete märgiste abil; kutsub komisjoni üles täiendama oma teatist COM(2009)0584, esitades vajadusel seadusandlike ettepanekutega varustatud uurimuse liha- ja piimatoodete üleeuroopaliste märgistamisskeemide kohta, eesmärgiga teavitada tarbijaid kasutatud põllumajandusmeetodist ja selle mõjust loomade heaolule, et saavutada tarbijate maksimaalselt tõhus ja järjekindel teavitamine ja läbipaistvus;

69. leiab, et loomade heaolu Euroopa raamseadus peaks hõlmama:

a)  ühist OIE-põhist määratlust ja arusaama loomade heaolu kohta ning üldisi teaduspõhiseid eesmärke;

b)  hoolduskohustuse põhimõtet kõikidele loomaomanikele ja loomadega tegelevatele isikutele, kusjuures hulkuvad loomad peaksid inimeste tervise ja ohutusega seotud riskide tõttu kuuluma eelkõige omaniku ja lõppkokkuvõttes liikmesriikide ametiasutuste vastutusalasse;

c)  teadlikkuse tõstmise vahendeid ja suuniseid riigiasutuste töötajatele, kuidas tuvastada oma kohustusi täites loomade heaoluga seotud probleeme;

d)  nõudmist vajaduse korral tõendada mis tahes inimese pädevust, kes tegeleb loomadega oma ametikohustustega seoses, tunnustades samal ajal praktilistest kogemustest või väljaõppest juba omandatud oskusi ja teadmisi, koos vastavate koolitusnõuetega, mis on seotud eriomaste loomade heaolu arvestavate kohustustega;

e)  e. liikmesriikide kohustust esitada komisjonile iga kahe aasta järel aruanne loomade heaolu alaste ELi õigusaktide rakendamise kohta, sh tegevuskava järgnevaks kaheks aastaks, ja komisjoni kohustust avaldada viivitamata kõnealused aruanded koos kokkuvõttega;

f)   tõhusaid ja õigeaegseid meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei esita aruandeid või ei täida oma kontrolli- ja järelevalvekohustusi;

g)  koordineeritud loomade heaolu Euroopa võrgustiku loomist, mis katseprojekti X/2012 kogemuste põhjal toetab teavitus- ja koolituskampaaniaid, hindab loomade heaolu nõudeid uusimate eksperdihinnangutel põhinevate teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel ja kooskõlastab ELi uute tehnoloogiate eelkontrolli süsteemi, kooskõlas komisjoni ja tema ametite ja komiteede edendatavate olemasolevate programmidega;

h)  struktuuri teaduspõhiste valdkondlike õigusaktide ja mitteseadusandlike meetmete jaoks,

i)   läbivaatamisklauslit, et võimaldada raamseadust korrapäraselt kohandada teaduse edusammudega, arvestades samas vajadust õiguskindluse järele ja tehtud investeeringute majanduslikku kasutusiga;

70. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 170–178.
• [2]  ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 89–98.
• [3]  ELT C 212 E, 6.5.2009, lk 326–346.
• [4]  ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 25–32.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0238.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0083.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0096.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0444.
• [9]  EFSA Journal 2011;9(1):1966.
• [10]  EFSA Journal 2012;10(1):2513.
• [11]  OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjad, artikkel 7.1.1 (2011). http://www.oie.int/index.php?id=169&L=0&htmfile=chapitre_1.7.1.htm.
• [12]  www.welfarequality.net/everyone/43395/7/0/22.
• [13]  EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12–13.
• [14]  ETS 125 – Lemmikloomade kaitse, 13.XI.1987.
• [15]  ELT L 165, 30.4.2004, lk. 1–141.
• [16]  EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24–26.
• [17]  ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79.
• [18]  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1–69.
• [19]  EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24–26.
• [20]  ELT L 3, 5.1.2006, lk 1–44.
• [21]  ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79.
• [22]  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1–141.

SELETUSKIRI

Loomade heaolu praegu

Komisjoni teatis COM(2012)0006 loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 on väga oodatud, eriti seetõttu, et see sisaldab mitut parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsiooni seisukohta. Teatist võib käsitada avatud uksena, mis viib juhul, kui me seda õigesti kasutame, arusaadava ja võrdse tasemega loomade heaoluni Euroopa Liidus.

Kõrgetasemeline loomade heaolu on osa jätkusuutlikust arengust ja tähtis, et kaitsta loomade tervist, inimeste tervist ja Euroopa loomakasvatussektori tootlikkust ja konkurentsivõimet. Siiski tekitavad Euroopa ja liikmesriikide keerukad loomade heaolu reguleerivad eeskirjad ja nendega seotud teabe puudumine õiguslikku ebakindlust, samas kui nõuete mittetäitmine ja õiguslike teetähiste puudumine moonutavad konkurentsi. Seetõttu on vaja uut loomade heaolu käsitlusviisi, mis on teaduspõhine ja lähtub tõendatud kogemustest, mis on omandatud viimaste aastate jooksul, ja mille õigusakte on lihtne mõista ja lihtne kontrollida.

Loomade heaolu käsitlevad keerulised ja erinevad eeskirjad

Praegu on loomade heaoluga seotud õigusaktid üldiselt olemas, kuigi ikka veel ei ole õigusakte loomade heaolu teatavate tahkude kohta – näiteks mis puudutab lemmikloomi ja piimaveiseid. Lisaks kasutatakse praegusel ajal lugematul hulgal erinevaid õiguslikke nõudeid. Ühiseid määratlusi ei ole ja keerulise reeglite ja nõuete kogumi tõttu ei ole selget arusaama heast loomakasvatusest või üksiku loomadega tegeleva isiku või loomaomaniku tegevusest. Seepärast kehtivad praegu ELi eri riikides ja erinevatele loomaliikidele väga erinevad loomade heaolu tingimused.

Puudulik nõuete täitmine ja jõustamine

Enamgi veel, mõnede loomade heaolu reguleerivate õigusaktide nõudeid ei täideta, hoolimata mitmes valdkonnas tehtud edusammudest. Praegused pikkade ülemineku- ja rakendusperioodidega eeskirjad ilma õiguslike teetähisteta on näiteks põhjustanud olukorra, et ei täideta nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ nõudeid munakanade kaitse kohta. Nüüd on ka suur oht, et sarnane olukord tekib seoses nõukogu direktiiviga 2008/120/EÜ sigade kaitse kohta ja direktiiviga 76/768/EMÜ („kosmeetikadirektiiv”). Teine näide, et loomade heaolu ei kaitsta, on religioosse või rituaalidega seotud tapmise puhuks kehtestatud uimastuseta tapmise erandi kuritarvitamine, mis põhjustab loomade tarbetuid kannatusi ja eksitab tarbijaid.

Nähtavasti ei ole komisjonil olnud piisavalt suutlikkust ja vahendeid, et tagada eeskirjade nõuetekohane jõustamine. Siiski võiks nõuete täitmist eeldada komisjonilt endalt. Mõnda meedet tegevuskavast aastateks 2006–2010, nt kahte aruannet sigade kohta, ei ole lõpule viidud. Lisaks tuleks uute meetmete ajakava kohandada olemasolevates õigusaktides sätestatud tähtaegadega[1].

Uus strateegia

Reguleerimisala

Komisjoni laia käsitlusviisi hinnatakse väga. Laia käsitlusviisi puhul saab näiteks lemmikloomade heaolu paremaks muuta, kuigi ei tasu unustada, et Euroopas kannavad umbes 95% kõikide kodustatud loomade eest hoolt põllumajandustootjad koos transportijate, inspektorite, veterinaaride ja teistega.

Kahetsusväärne on siiski, et komisjon ei kajasta loomade heaolu ja inimeste tervise seotust. Ühtse tervise põhimõtet peaks kohaldama ka sellele strateegiale, sest kõikide loomade, ka lemmikloomade head kasvatustavad vähendavad haiguste levikut ja antimikroobset resistentsust.

Poliitikavaldkondade sidusus ja rahaliste vahendite kooskõlastamine

Veel üks uue strateegia viga on loetletud meetmete õige eelarve puudumine. Oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonis nõudis parlament sõnaselgelt piisavat rahalist tuge uuele strateegiale. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et komisjon teeks poliitikavaldkondade sidususe abil kõikvõimalikke jõupingutusi, et suurendada Euroopas loomade heaoluks kasutatavaid vahendeid.

Näiteks tuleks pöörata suuremat tähelepanu loomade heaolule ELi tarbijapoliitikas, teadusuuringute raamprogrammides ja ühises põllumajanduspoliitikas, seal, kus asjakohane (muidugi ei oleks asjakohane, kui ühine põllumajanduspoliitika peaks maksma kasside ja koerte eest linnapiirkondades). Loomade heaolusse investeerimine on kulukas, mistõttu on väga oluline tagada, et hooned, tehnoloogia jne on kohased ja jäävad kauaks kasutusse. Samuti on toiduahelas ikka veel ebavõrdsust, mis asetab esmatootja ebasoodsasse olukorda, ja see ebavõrdsus vähendab investeeringuid loomade heaolusse põllumajandusettevõtja tasandil. Seda tuleb võtta arvesse uues strateegias.

Tasub ehk mainida, et poliitikavaldkondade sidusus tuleneb aluslepingu artiklist 7 ega ole tegelikult poliitilise valiku küsimus. Et aluslepingu artikkel 13 kohustab ELi ja liikmesriike võtma täielikult arvesse loomade heaolu, on kohustuslik kaaluda meetmeid teistes poliitikavaldkondades, mis võiksid edendada loomade heaolu ja vältida mis tahes muude poliitikasuundade negatiivset mõju loomadele.

Sellega seoses on väga tähtis, et komisjon tagab jätkuvalt asjaolu, et loomade heaolu temaatika seatakse esikohale kaubanduspoliitikas ning kahepoolsetes ja rahvusvahelistes kaubanduslepingutes ja et edendatakse loomade heaolu kolmandates riikides, nõudes imporditud toodete puhul standardeid, mis oleksid ELi standarditega samaväärsed.

Loomade heaolu tulevikus

Teadus

Loomade heaolu valdkonnas on viimase aastakümne jooksul tehtud rohkem teadusuuringud nii ELis kui ka mujal, nt heaolu kvaliteeti käsitlev projekt „Welfare Quality”. Need aina kasvavad teaduslikud teadmised on loomade heaolu strateegia ja õigusaktide kõige loogilisem alus. Tähtis on, et kõnealuseid teadmisi kasutatakse kõikides loomadega seotud tegevustes, uue tehnoloogia arendamisest ja eelnevalt kontrollitavate loomapidamishoonete ehitamisest kuni loomade heaolu üldise järelevalve ja kontrollini liidus.

Jõustamine

Nagu eespool mainitud, on loomade heaolu valdkonnas Euroopas kõige olulisem probleem õigusaktide nõuete mittetäitmine ja puudulik jõustamine. Tulevased õigusaktid peaksid üleminekuperioodidel sisaldama õiguslikke teetähiseid, et anda komisjonile võimalus hinnata rakendamisel tehtud edusamme ja võtta vajadusel ennetavaid meetmeid. Ei piisa sellest, kui lihtsalt oodata, kuni rikkumine toimub, ja seejärel käsitleda küsimust ELi kohtus.

Lisaks on meie loomadele vaja mingisugust FBI-sarnast asutust, mis kontrollib, kuidas liikmesriigid järelevalvet teostavad. Seetõttu tuleb Toidu- ja Veterinaarametile anda rohkem vahendeid, et oleks võimalik asjakohaselt kontrollida loomade heaolu järelevalvet liikmesriikides ning uurida ja karistada nõuete mittetäitmist. Liikmesriigid vastutavad jõustamise eest peamiselt siiski ise ja peavad kindlustama, et neil on piisav hulk vajaliku koolitusega loomade heaolu inspektoreid.

Teine oluline vahend on läbipaistvus. Komisjonil ja liikmesriikidel on juba kohustus, nagu määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud, esitada võrreldavat teavet loomade heaolu kohta ELis ja kõnealune teave avalikustada. Määruses nõutakse selgelt, et liikmesriigid looksid mitmeaastased kontrollikavad ja esitaksid igal aastal komisjonile aruande. Näib, et kõnealust määrust ei ole täiel määral kasutatud, ja komisjon peaks kaaluma viise, kuidas võtta tõhusaid meetmeid nõuete mittetäitmise vastu, näiteks rikkujate nimelise avalikustamise süsteem.

Teabevahetus

ELis ühtse loomade heaolu standardi saavutamiseks on tähtis pakkuda täpset, konkreetset ja laiahaardelist koolitust, teavet ja suuniseid, mis jõuavad inimesteni, kes igapäevaselt loomade eest hoolt kannavad. Kõnealune teave peaks sisaldama nii õigusakte kui ka teaduslikke andmeid, millel need põhinevad.

Et tagada kõnealuse teabe arusaadavus ja kättesaadavus inimeste jaoks, kes kannavad igapäevaselt loomade eest hoolt, tuleb seda kohandada ja teha see kättesaadavaks piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Loomade heaolu keskuste Euroopa koordineeritud võrgustik võiks selles osas olla väga kasulik.

Loomade heaolu Euroopa raamseadus

Komisjon on oma teatisesse lisanud parlamendi idee loomade heaolu Euroopa raamseadusest. Selle põhikontseptsioonid on selgus, lihtsustamine ja praktiline teaduspõhine kohaldatavus.

Kõnealune seadus suurendaks ka konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kaubandussuhetes kolmandate riikidega ning suurendaks loomsete saaduste kvaliteeti. Kui Euroopas on ühine ja heal tasemel loomade heaolu, on ELil ehk lihtsam nõuda, et importimisel kolmandatest riikidest järgitaks samaväärseid standardeid.

2013. aastaks on planeeritud nõukogu direktiivi 98/58/EÜ läbivaatamine ja see on parim võimalus laiendada, selgitada ja tugevdada seda direktiivi, muutes selle raamseaduseks. Nagu komisjon oma teatises tunnistas, on oluline keskenduda tulemuspõhistele meetmetele. See käsitlusviis on väga oodatud, kuid oluline on juhtida tähelepanu sellele, et kõnealused näitajad peaksid täiendama, mitte asendama sätteid heaolu sisendite kui sisendite kvaliteedi kohta. Sisendeid nagu laudasüsteem ja piisav ruum ei saa eirata, sest kui need on viletsad, siis ei saa saavutada häid heaolu tulemusi.

Raamseadus loob võrdsed tingimused loomade heaolu ühise määratluse ja arusaamise abil. Sarnaselt üldistele toidualastele õigusnormidele (määrus (EÜ) nr 178/2002) pakuks see ühise aluse. See ei peaks aga takistama tootjaid võtmast kasutusele vabatahtlikke süsteeme, mis ulatuvad ELi eeskirjadest kaugemale, tingimusel, et need süsteemid on teaduspõhised.

Mõistlik on alustada raamseadust loomade heaolu üleilmse määratlusega, nagu seda kirjeldab OIE[2]. Samuti peaks see lisaks üldistele teaduspõhistele eesmärkidele sisaldama hoolduskohustuse põhimõtet. Väga tähtis on, et igal raamseaduses nimetatud loomal oleks kogu aeg tema eest vastutav füüsiline või juriidiline isik. Hüljatud loomad, sh hulkuvad koduloomad oleksid liikmesriigi ametiasutuste vastutusalas, sest ka need loomad võivad olla ohtlikud inimeste tervisele (nt marutaud).

Igale inimesele, kelle ametikohustuste hulka kuulub loomade hooldamine, peaks kehtima pädevusnõue, vajadusel koos vastava väljaõppega. Inimestelt nagu põllumajandustootjad või loomade vedajad, kes – ilma vastavate kogemusteta – tahaksid ettevõtet luua, tuleks nõuda teatavat sertifikaati või muud tõendit pädevuse kohta. Lisaks tuleks luua loomapidamisruumide ehitamise või rekonstrueerimise lubade eelkontrolli süsteem.

Sarnaselt sellele, mida nõutakse kontrollimääruses ((EÜ) nr 882/2004), peaks liikmesriikidel olema kohustus esitada komisjonile iga-aastane aruanne Euroopa loomade heaolu alaste õigusaktide rakendamise kohta, sh tegevuskava järgneva aasta jaoks. Komisjon peaks viivitamata need aruanded avaldama koos aruandega, mis võtab kokku liikmesriikide poolt esitatud teabe.

Liikmesriigid vastutavad peamiselt nõuete täitmise eest ja peavad kehtestama sanktsioonid, mis on heidutavad ja tõhusad. Raamseadus peab siiski sisaldama ka komisjoni jaoks vahendeid, mis võimaldavad võtta tõhusaid meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei esita oma aruandeid või jätavad kohustused täitmata.

Raamseadus peaks sätestama tingimused koordineeritud Euroopa loomade heaolu võrgustiku loomiseks. Kõnealune võrgustik ei tohiks asendada ega dubleerida komisjoni või tema asutuste, nt Euroopa Toiduohutusameti, ülesandeid. Selle asemel peaks see 2012. aasta katseprojekti kogemuste põhjal pakkuma tuge teabe ja koolituse abil, hindama uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel loomade heaolu nõudeid ning kooskõlastama ELi uue tehnoloogia eelkontrolli süsteemi.

Raamseadusele peaksid järgnema täiendavad eriomaseid valdkondi käsitlevad või vertikaalsed õigusaktid, mis praegu puuduvad, näiteks piimaveiste ja lemmikloomadega seoses jne. Kõnealused õigusaktid peavad samuti olema teaduspõhised ning lihtsad tõlgendada ja tegelikkuses kohaldada.

Samuti on tähtis, et raamseadust vaadataks korrapäraselt läbi ja kohandataks teaduse asjaomaste edusammudega, tagades samal ajal õiguskindluse – seda kõike ulatusliku eesmärgi nimel muuta, lihtsustada ja selgitada loomade heaolu nõudeid Euroopas.

• [1]  Näiteks direktiiv 2007/43/EÜ lihakanade kohta sätestab kanade heaolu, sh heaolunäitajate väljatöötamist käsitleva aruande tähtajaks 30. juuni 2012, mitte 2015. aasta, nagu strateegias märgitud.
• [2]  Loomade heaolu tähendab seda, kuidas loom tuleb toime tingimustega, milles ta elab. Loomade heaolu loetakse heaks, kui (nagu teaduslikud tõendid näitavad) ta on terve, mugavates tingimustes, hästi toidetud, tunneb end turvaliselt, kui ta saab loomulikult käituda ja teda ei vaeva valu, hirm ega kannatused. Looma heaoluks on vaja haiguste ennetamist ja veterinaarravi, sobivat varjualust, hoolitsust, toitmist, humaanset kohtlemist ja humaanset tapmist. Looma heaolu viitab looma seisundile; seda, kuidas looma koheldakse, hõlmavad muud mõisted, nt loomade hooldamine, loomakasvatus ja humaanne kohtlemine.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.6.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015
(2012/2043(INI))

Arvamuse koostaja: Kartika Tamara Liotard

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et aluslepingu artikkel 13 on üldkohaldatav ja sellisena on see samavõrd tähtis kui keskkonna- või tarbijakaitse ning õiguslikult kõikidest siseturu põhimõtetest tähtsam; rõhutab, et seetõttu peab ELi loomade heaolu strateegia hõlmama algatusi, meetmeid ja vahendeid, mille abil tagada, et kõikide loomade heaolu võetakse arvesse kõikides poliitikavaldkondades;

2.  avaldab heameelt Euroopa Liidu 2012.–2015. aasta loomade heaolu strateegia üle, kuid märgib kahetsusega, et strateegias ei tõsteta esile loomade tervise olulisust inimeste tervise jaoks, mida rõhutatakse võrdusega „loomad + inimesed = üks tervis”, ega loomade tervise ja loomade heaolu seost;

3.  kahetseb tõsiselt, et komisjon ei ole esitanud uusi seadusandlikke ettepanekuid, mis strateegia osana aitaksid parandada loomade heaolu ELis; võtab teadmiseks, et parem jõustamine on loomade heaolu suurendamise võtmetegur ELis, kuid nõuab tungivalt uute seadusandlike ettepanekute esitamist, et kehtivaid loomade heaolu standardeid parandada;

4.  rõhutab, et loomade suurem heaolu mõjutab toiduohutust ja annab toiduahelas majanduslikku kasu;

5.  avaldab heameelt Euroopa loomade heaolu raamseaduse lisamise üle strateegiasse, eeldusel, et kõnealune seadusraamistik ei nõrgesta kehtivaid riiklikke sätteid ja et hoolikalt kontrollitakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimist; kordab, et selline raamseadus peaks põhinema ajakohastel kinnitatud teaduslikel andmetel ja hõlmama kõiki, nii kodu- kui ka hulkuvaid loomi, samuti loomaaedades peetavaid metsloomi ja akvaariumikalu ning invasiivseid võõrliike; kiidab lisaks heaks, et tunnistatakse vajadust avalikkust loomakaitsest paremini teavitada;

6.  rõhutab vajadust parandada loomade heaolu poliitika ja õigusnormide säilitamise ja koostamise kaudu loomakasvatuses, elusloomade transpordis (nimetatakse ka elusloomade ekspordiks), metsloomade kaitse valdkonnas ning loomade puhul, keda kasutatakse uuringutes ja katsetes;

7.  nõuab tungivalt, et kui on olemas selged teaduslikud tõendid loomade heaolu ja loomade transporti puudutavate probleemide kohta, võtaks komisjon vastu või kehtestaks uusi poliitikavahendeid nende lahendamiseks, näiteks liigipõhised õigusaktid ja tulemuspõhised loomade heaolu näitajad ning kriteeriumid, mis on seotud toiduohutuse valdkonnas rakendatava riskihindamise süsteemiga, sh piima- ja lihakarja, küülikute, kalakasvatuse ja elusloomade veo valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et sealjuures tuleks kasutada Euroopa Toiduohutusameti teaduslikku arvamust;

8.  avaldab kahetsust, et strateegias ei kasutata säästva tarbimise ja tootmise, keskkonnahoidlike riigihangete ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika pakutavaid võimalusi nõudlike loomade heaolu standardite edendamiseks;

9.  rõhutab, et strateegiasse lisatud meetmete loetelu peab hõlmama järgnevat:

–   määruse 1/2005, sealhulgas koduloomade transpordi kaheksatunnise piirangu ettepaneku läbivaatamine, mida nõutakse muu hulgas 15. märtsil 2011. aastal vastu võetud kirjalikus deklaratsioonis nr 49/2011 ja rohkem kui 1 100 000 allkirja kogunud petitsioonis kaheksatunnise piirangu kohta, ning tõelised pingutused kohaldatavate õigusnormide lihtsustamiseks ja halduskulude vähendamiseks, mis võimaldaks ettevõtjatele suuremat paindlikkust;

–   seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse kloonimise keeld ning kloonidelt ja nende järglastelt saadud toodete turuletoomise keeld;

–   seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse loomade geneetilise muundamise keeld ning geneetiliselt muundatud loomadelt ja nende järglastelt saadud toodete turuletoomise keeld;

–   seadusandlik ettepanek, millega sätestatakse nii kariloomade kui ka küülikute kaitse miinimumstandardid;

–   eeskirjade kehtestamine tarbijale tootemärgistuse abil loomatapameetodi kohta teabe andmiseks;

–   ELi suuniste või rakenduseeskirjade kehtestamine loomade kaitsmiseks tapmise ajal;

–   sigade kirurgilise kastreerimise alternatiive käsitleva Euroopa deklaratsiooni rakendamine;

10. on seisukohal, et loomade heaolu käsitlevas Euroopa raamseaduses tuleks käsitleda eriti ELi lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides tõsist muret põhjustavat hulkuvate loomade küsimust, rakendades tõhusad steriliseerimismeetmed; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles ratifitseerima lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooni;

11. on seisukohal, et loomade heaolu käsitlevasse Euroopa raamseadusesse tuleks lisada meetmed probleemi lahendamiseks, mis on seotud püütud või kasvatatud metslindude pidamisega, keda kasutatakse mõningates liikmesriikides rändlindude küttimisel elava peibutisena ja peetakse nende olemusega kokkusobimatutes tingimustes;

12. palub komisjonil võimalikult peatselt vastu võtta kogu ELi hõlmav alternatiivsete loomkatseid mittehõlmavate katsemeetodite arendamise ja kasutamise strateegia, tehes seda ELi õigusaktide läbivaatamise käigus ja uue tehnoloogia, näiteks, kuid mitte ainult, nanotehnoloogia ja kloonimise kontekstis; tuletab siiski meelde, et tarbijaohutus peab jääma kõige tähtsamaks; toetab 2013. aasta märtsiks kehtestatud lõpptähtaega loomade peal katsetatud uute kosmeetikavahendite müügi keelustamiseks ja kutsub komisjoni üles seda tähtaega mitte pikendama ja mitte lubama erandeid;

13. palub komisjonil tegusalt toetada ELi referentlaboratooriumi (Teadusuuringute Ühiskeskus) asjaomaste strateegiate koostamist ja teadustegevust, et selgitada välja põhivaldkonnad loomuuringute meetodite asendamiseks, kaasa arvatud inimestel toksilisuse ja haiguste levikuteede kindlakstegemise ning inimeste seisukohast oluliste haiguste in vitro ja arvutuslike meetodite väljatöötamise kaudu;

14. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et teadusuuringute programmis Horisont 2020 nähtaks ette võimalused piisavate teadusuuringute tegemiseks bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, metsloomadega kauplemise, loomadega mitteseotud alternatiivide väljatöötamise ja valideerimise ning kujunemisjärgus tehnoloogiate mõju valdkonnas, milleks on näiteks, kuid mitte ainult, nanotehnoloogia ja kloonimine;

15. nõuab tungivalt, et komisjon teostaks hoolika uuringu praeguste mittesäästvate loomakasvatusmeetodite mõju kohta loomade tervishoiule, inimeste tervisele ja keskkonnale ning tagaks, et strateegia raames kavandatud koostoimed ühise põllumajanduspoliitikaga suurendaksid toetust loomade heaolu parandavatele säästvatele loomakasvatussüsteemidele, aidates sel viisil ennetada ka haiguste ja ravimiresistentsuse levikut; soovitab toetuda praktilistele kogemustele, sealhulgas koostada aruande, milles hinnatakse antibiootikumide profülaktilise, mitteraviotstarbelise kasutamise levikut põllumajandussektoris ning seda käsitlevaid järelevalve- ja aruandlussüsteeme kõikides liikmesriikides;

16. nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks loomade heaolu olulise paranemise maaelu arendamise kaudu, eraldades eelkõige piisavad rahalised vahendid loomade heaolu toetusteks ja tagades loomade heaolu meetme lisamise kõikidesse 2014.–2020. aastat hõlmava ajavahemiku maaelu arendamise programmidesse;

17. rõhutab, et pärast 2013. aastat tuleb ühise põllumajanduspoliitika raames toetada põllumajandustootjaid, kes rakendavad nõuetele vastavusest kõrgemaid loomade heaolu standardeid, ja võtta konkreetseid meetmeid, et ELi põllumajandus läheks tööstuslikult loomakasvatuselt üle säästvamatele, keskkonnahoidlikele, humaansetele loomakasvatusviisidele;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama nõuetele vastavust loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide jõustamise parandamise vahendina; leiab sellega seoses, et nõuetele vastavuse alla peaksid kuuluma kõik põllumajandusloomade kaitse ELi standardid ning et karistused peaksid olema piisavalt suured, et neil oleks hoiatav mõju;

19. rõhutab selget seost loomade tervise, inimeste tervise ja keskkonnakaitse vahel ja palub komisjonil lisada loomade heaolu tulevase seitsmenda keskkonnakaitse tegevuskava eesmärkide hulka, tagades eelkõige strateegiate ja meetmete hõlmamise, mille eesmärk on vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes, kaitsta metsloomi, tõhusalt kaitsta ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning edendada säästvat loomakasvatust;

20. palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed sidusrühmade harimiseks metsloomade vangistuses pidamise nõuete vallas, tagades, et tulemuslikult kasutataks liigispetsiifilist rikastamiskava, mis hõlmab sobivat vaimset ja füüsilist stimulatsiooni, et suurendada vangistuses peetavate metsloomade heaolu; nõuab loomaaedade direktiivi kiiret ja põhjalikku rakendamist ning kõigi jõustamist kontrollivate ametnike ja loomaaedades töötavate loomaarstide asjakohast koolitamist ja kvalifitseerimist;

21. toetab põhimõtet märgistada toiduained, mis vastavad seadusega nõutavast rangematele loomade heaolu nõuetele; kutsub komisjoni üles esitama oma aruande COM(2009)584 täiendusena seadusandlikud ettepanekud kogu ELi hõlmavate märgistussüsteemide kasutuselevõtmiseks liha- ja piimatoodete ning töödeldud toodetes sisalduvate munade kohta, et teavitada tarbijaid kasutatud loomakasvatusmeetoditest ja nende mõjust loomade heaolule ja et saavutada tarbijate võimalikult tõhus ja järjepidev teavitamine;

22. palub komisjonil kehtestada uimastuseta tapetud loomade liha märgistamine;

23. palub komisjonil algatada ulatuslik kampaania tarbijate teavitamiseks Euroopa Liidu loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest, andes järjekorras teada kõikidest ELi tootjatelt nõutavatest muudatustest, et tarbijad mõistaksid sellest tulenevat hinnatõusu ja et muuta tootjate jõupingutused nähtavamaks ning suurendada nende toodete lisaväärtust;

24. tuletab meelde, millist rolli võiks täita ELi loomade heaolu keskuste kooskõlastatud võrgustik, pakkudes liikmesriikidele ja teistele sidusrühmadele olulist, kvaliteetset, professionaalset ja järjepidevat toetust loomade heaolu tagamise parimate tavade valdkonnas;

25. avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle tegelda esmajärjekorras loomade heaolu käsitlevate õigusaktide täitmise teemaga; soovitab, et komisjon lisaks kõnealuse valdkonna seadusandlikesse ettepanekutesse liikmesriikide kohustuse kehtestada rakendamiskavad ning kehtestaks süsteemi nende liikmesriikide varajaseks kindlakstegemiseks, kellel on raskusi tähtaegade täitmisega, nähes ette ka sekkumise võimaluse, kui tähtaegu ei täideta;

26. palub komisjonil Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetavatel läbirääkimistel ja kahepoolsete lepingute sõlmimisel loomade heaolu küsimused esikohale seada;

27. nõuab tungivalt, et komisjon kolmandate riikidega kahepoolsete kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades nõuaks, et need riigid täidaksid nii elusloomade kui ka liha liidu turule transportimisel ELi loomade heaolu nõudeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 16 11
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Gaston Franco, James Nicholson, Justas Vincas Paleckis, Vittorio Prodi, Britta Reimers, Michèle Rivasi, Alda Sousa, Bart Staes, Marita Ulvskog, Andrea Zanoni

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (10.5.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015
(2012/2043(INI))

Arvamuse koostaja: Victor Boştinaru

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põllumajanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  taunib asjaolu, et kuigi loomade heaolu teema on konkreetsete õigusaktide abil edasi arendatud, on siiski veel liiga palju valdkondi, kus spetsiaalsed ELi õigusaktid puuduvad;

2.  toonitab, et loomade heaolu on keerukas ja mitmetahuline küsimus, mis mõjutab välis- ja sisepoliitikat ning hõlmab olulisi eetilisi, teaduslikke, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi aspekte;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa kodanikud esitavad kõigist liikmesriikidest üha rohkem petitsioone, milles nõutakse loomade, iseäranis loomaparkide ja loomaaia loomade kaitset ja heaolu eesmärgipäraselt ning üksikasjalikult reguleerivate õigusaktide rangemaks muutmist, et täita paljud olemasolevad seaduselüngad;

4.  väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle kaaluda sellise ELi lihtsustatud õigusraamistiku vastuvõtmise teostatavust, mis hõlmaks kõikide majandustegevuse raames peetavate loomade, sealhulgas vajaduse korral lemmikloomade heaolu põhimõtteid; on siiski seisukohal, et esimene samm peaks olema loomade heaolu käsitlevate kehtivate õigusaktide järgimise tagamine, ning rõhutab, et loomade heaolu käsitlevate uute õigusaktide üleminekuperioodil tuleks rakendada nn seadusandlikke verstaposte;

5.  märgib, et mõned Euroopa kodanikud avaldavad oma petitsioonides protesti härjavõitluste ja muude vaatemängude vastu, mis põhjustavad loomadele tarbetut stressi või vigastusi ja/või mille tagajärjel loomad hukkuvad;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kasside ja koerte arvu on hinnatud ligikaudu ühele miljonile isendile ja et ei ole ühtegi ELi õigusakti, mis käsitleks lemmikloomade heaolu; kutsub seega komisjoni üles – kooskõlas nõukogu 2010. aasta järeldustega kasside ja koerte heaolu kohta – edendama lemmikloomade heaolu, tagades nende ravi ja kaitse miinimumnõuded ning kohustusliku registreerimis- ja mikrokiibistamissüsteemi;

7.  rõhutab, et vaid lemmikloomade kohustuslik märgistamine tõhusa ja usaldusväärse loomade registreerimissüsteemi abil võimaldab loomi leida ning on väga oluline loomade tervise ja heaolu edukaks kontrolliks ning aitab propageerida vastutustundlikku loomapidamist ja rahvatervise kaitset;

8.  on seisukohal, et loomade heaolu käsitlevasse Euroopa raamseadusesse tuleks lisada meetmed puuriloomade probleemi lahendamiseks, mis on eriti tõsine ELi lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides, ning nõuab tungivalt ELi rahaliste vahendite tagamist tõhusate steriliseerimis- ja kastreerimismeetmete rakendamiseks; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles ratifitseerima lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooni ning võtma selle sätted üle kohalikesse õigussüsteemidesse;

9.  palub liikmesriikidel vastu võtta terviklikud koerte populatsiooni ohjamise strateegiad, mis sisaldavad selliseid meetmeid nagu koerte arvukuse kontrollimist käsitlevad ja julmuse vastased õigusaktid, veterinaarprotseduuride, sealhulgas marutaudivastase vaktsineerimise ja steriliseerimise toetamine, et kontrollida soovimatute koerte arvu, ning lemmiklooma omanike vastutustunde suurendamine, nagu on nõutud ka Euroopa Parlamendi vastu võetud kirjalikus deklaratsioonis 0026/2011;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikud meetmed, et tagada nõukogu direktiivi 1999/22/EÜ (mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades) rakendamine;

11. rõhutab, et on vaja kehtestada tõhusamad kaitsemeetmed EList kolmandatesse riikidesse eksporditavatele tapaloomade jaoks;

12. kutsub liikmesriike üles tagama nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal) tulemuslikum rakendamine;

13. juhib tähelepanu Euroopa kodanike murele, mis on ilmnenud parlamendile esitatud petitsioonides ja mis puudutab uimastamata tapmisega seotud erandite kuritarvitamist ELis; kutsub liikmesriike üles tagama õigusaktide tulemuslikum jõustamine ning lubama uimastamata tapmist vaid põhjendatult religioossetel alustel ning rangelt erandkorras;

14. nõuab tarbijate paremat teavitamist loomsete toodete või loomsete kõrvalsaaduste tootmismeetoditest ja nende mõjust loomade heaolule, kasutades selleks läbipaistvaid ja asjakohaseid etikette ja infolehti ning esitades kohustuslikus korras teabe loomade päritoluriigi ja toodete identifitseerimise kohta;

15. rõhutab, et Euroopa kodanikud esitavad parlamendile regulaarselt petitsioone selle kohta, et liikmesriigid ei jõusta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) sätteid; palub komisjonil seepärast nõuete täitmatajätmise tuvastamisel tulemuslikult sekkuda;

16. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle lisada loomade heaolu küsimus kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse ja koostööfoorumitesse ning nõuab tungivalt, et kõik vastavad sätted muudetaks vabakaubanduslepingute vaidluste lahendamise mehhanismide abil siduvaks; toetab samuti komisjoni kavatsust uurida, kuidas saaks loomade heaolu kõige paremini Euroopa naabruspoliitikasse kaasata;

17. nõuab, et vastavalt loomkatseid käsitleva direktiivi 2010/63 sätetele kehtestataks kohustus kasutada nii palju kui võimalik selliseid alternatiivseid teaduslikult kättesaadavaid meetodeid, milles ei kasutata loomi, selleks et vähendada miinimumini selliste katsete arv, millega kaasnevad loomade tõsised ja pikaajalised kannatused;

18. palub komisjonil suurendada kohustusi seoses loomkatsetele alternatiivide väljaarendamise ja kasutamise koordineerimise ja edendamisega alus- ja rakendusuuringute ning kohustuslike katsete valdkonnas, nagu on kirjeldatud direktiivi 2010/63 VII lisas, toetades aktiivselt liidu referentlabori (Teadusuuringute Ühiskeskuse) asjakohaste strateegiate väljatöötamist ja teadusuuringuid, et teha kindlaks loomkatsete alternatiivsete meetodite rakendamise esmatähtsad valdkonnad.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	8.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elena Băsescu, Heinz K. Becker, Victor Boştinaru, Simon Busuttil, Ágnes Hankiss, Iliana Malinova Iotova, Carlos José Iturgaiz Angulo, Peter Jahr, Erminia Mazzoni, Judith A. Merkies, Ana Miranda, Nikolaos Salavrakos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Daniel Caspary, Kinga Göncz, Cristian Dan Preda, Keith Taylor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Krzysztof Lisek

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Elisabeth Köstinger, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luís Paulo Alves, Salvatore Caronna, María Auxiliadora Correa Zamora, Spyros Danellis, Jill Evans, Sylvie Goulard, Christa Klaß, Giovanni La Via, Anthea McIntyre, Petri Sarvamaa, Milan Zver