RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitme-aastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020

    3.7.2012 - (COM(2011)0709 – C7‑0399/2011 – 2011/0339(COD)) - ***I

    Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
    Raportöör: Françoise Grossetête


    Menetlus : 2011/0339(COD)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0224/2012
    Esitatud tekstid :
    A7-0224/2012
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitme-aastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020

    (COM(2011)0709 – C7‑0399/2011 – 2011/0339(COD))

    (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0709),

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 168 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0399/2011),

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 35,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 168 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0399/2011),

    –   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”,

    –   võttes arvesse valget raamatut „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” (COM(2007)0630),

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

    –   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. veebruar 2012. aasta arvamust[1],

    –   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[2],

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis,

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

    –   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0224/2012),

    1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

    2.  juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruse eelnõus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

    3.  rõhutab, et võib osutuda vajalikuks kohandada käesoleva seadusandliku menetlusega seotud summasid vastavalt sellele, kui suur rahastamispakett käimasolevate mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste käigus programmile „Tervis majanduskasvuks” ette nähakse;

    4.  tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[3]; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma praeguseid poliitilisi prioriteete ning Lissaboni lepinguga saadud uusi ülesandeid, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5% kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks nende tõendatud Euroopa lisandväärtusest hoolimata üldse loobuda;

    5.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

    6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse programm "Tervis majanduskasvuks", ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse programm „Tervis ja majanduskasv kodanike hüvanguks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020

     

     

    (Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleks tagada kõikide liidu tegevuskavade ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit täiendab ja toetab riiklikku tervishoiupoliitikat, soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ja edendab nende programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ametiasutuste vastutust oma tervishoiupoliitika kujundamisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

    (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 kohaselt tuleks tagada kõikide liidu tegevuskavade ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit täiendab ja toetab riiklikku tervishoiupoliitikat, soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ja edendab nende programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ametiasutuste vastutust oma tervishoiupoliitika kujundamisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea tervise edendamine ELi tasandil on „Euroopa 2020. aastal: – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul mõjutab positiivselt nii üldist tervist kui ka tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades survet riigi eelarvele. Innovatsioon tervishoius aitab paremini lahendada selle valdkonna jätkusuutlikkuse vajadust demograafiliste muutuste taustal ja tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamisele suunatud meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane kehtestada programm „Tervis majanduskasvuks” – ELi kolmas tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

    (2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea vaimse ja füüsilise tervise edendamine ELi tasandil on „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul ning neile võimaluse andmine aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, sealhulgas parandades sel eesmärgil inimeste tervisealast teadlikkust, avaldab üldist positiivset mõju tervisele, sealhulgas tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamisele, ning mõjutab positiivselt inimeste elukvaliteeti, tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades survet riigi eelarvele. Innovatsiooni toetamine ja tunnustamine kõigi tegurite ja meetmete puhul, mis mõjutavad tervishoidu, aitab paremini lahendada selle valdkonna jätkusuutlikkuse vajadust demograafiliste muutuste taustal ning vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemisel esineva ebavõrdsuse vähendamisele suunatud meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning toetavad ELi lepingu artiklis 3 sätestatud oma rahvaste hüvangu eesmärki. Seetõttu on asjakohane kehtestada programm „Tervis majanduskasvuks” – ELi kolmas tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

    Selgitus

    Innovatsiooni tuleb asjakohaste meetmete abil edendada.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a) Uus programm peaks tuginema 13. juunil 2008. aastal vastu võetud vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti raames võetud meetmetele ja saavutatud tulemustele ning programmis tuleks selgesõnaliselt tunnistada kindlat seost füüsilise ja vaimse tervise vahel.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud eesmärkide ja meetmete kogumile, millel on ELi jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega asetatakse rõhk valdkondadele, kus liikmesriigid ei saa üksikult kulutasuvalt tegutseda, kus tegemist on selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus ELi tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja tõhusust.

    (4) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud ja kontrollitavate eesmärkide ja meetmete kogumile, millel on ELi jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega asetatakse rõhk valdkondadele, kus liikmesriigid ei saa üksikult kulutasuvalt tegutseda, kus tegemist on selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus ELi tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja tõhusust.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (5) Programmis esitatakse meetmed valdkondades, milles järgmiste kriteeriumide põhjal on tõendatud ELi lisaväärtuse teke: liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamise soodustamine; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende mõjude leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille osas on EL olulisel määral õigustatud tagama kvaliteetsete lahenduste leidmist kõigis liikmesriikides; uuendustegevuse potentsiaali avamine tervishoius; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et lubada informeeritud otsuste tegemist Euroopa tasandil; mastaabisäästu suurendamine dubleerimisest põhjustatud raiskamise vältimise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

    (5) Programmis esitatakse meetmed valdkondades, milles järgmiste kriteeriumide põhjal on tõendatud ELi lisaväärtuse teke: liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamise soodustamine; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; selliste peamiste sotsiaalsete eesmärkide saavutamine nagu võrdsuse ja solidaarsuse edendamine ning tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende mõjude leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille osas on EL olulisel määral õigustatud tagama kvaliteetsete lahenduste leidmist kõigis liikmesriikides; uuendustegevuse potentsiaali avamine tervishoius; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et lubada informeeritud otsuste tegemist Euroopa tasandil; mastaabisäästu suurendamine dubleerimisest põhjustatud raiskamise vältimise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (5 a) Programmis tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevusi tervishoiu valdkonnas ning nende vabadust otsustada selle üle, milliseid tervishoiuteenuseid on asjakohane osutada, seejuures tuleb rangelt järgida subsidiaarsuse põhimõtet, sealhulgas austada erinevaid haldussüsteeme ja liikmesriikide eri lähenemisviise sellele, kuidas ühendada avalikku ja erasektorit tervishoiuteenuste osutamisel.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (5 b) Eetikaküsimuste korral jääb liikmesriikide pädevusse otsustamine selle üle, milline teenus on tervishoiuteenus.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (6) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009. aasta Euroopa terviseraportis on kindlaks määratud rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Selles osas julgustatakse liikmesriike tegema tervise parandamisest oma riigisiseste programmide prioriteet ja paremini kasutama teadmisi tervishoiu rahastamisest liidu poolt. Sellest tulenevalt peaks programm soodustama tulemuste üleminekut riiklikku tervishoiupoliitikasse.

    (6) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009. aasta Euroopa terviseraportis on kindlaks määratud rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Selles osas julgustatakse liikmesriike tegema vaimse ja füüsilise tervise parandamisest oma riigisiseste programmide prioriteet ja paremini kasutama teadmisi tervishoiu rahastamisest liidu poolt. Tagamaks seda, et programm saaks tõhusalt soodustada tulemuste üleminekut riiklikku tervishoiupoliitikasse, tuleks Euroopa vahendeid anda ainult sellistele riiklikele programmidele, mis vastavad kindlatele nõuetele.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 6 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (6 a) Kokkuhoiumeetmete rakendamine kõikides liikmesriikides avaldab mõju tervishoiule, sest vähendatakse riiklikke kulutusi, mistõttu suureneb ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses madalapalgaliste inimeste jaoks.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (7) Innovatsioon tervishoiutoodetes ja -teenustes ning tervishoiu korraldamisel ja osutamisel saab tõsta patsientide hoolduse kvaliteeti ja käsitleda lahendamata vajadusi, samas suurendades tervishoiu kulutasuvust ja jätkusuutlikkust. Sellest tulenevalt peaks programm soodustama innovatsiooni lülitamist riiklikku tervishoiupoliitikasse.

    (7) Innovatsiooni tervishoius tuleks käsitleda rahvatervise strateegiana, mis ei piirdu vaid tehnoloogiliste edusammudega tervishoiutoodetes ja -teenustes. Innovatsiooni soodustamisega rahvatervise valdkonna meetmetes, ennetusstrateegiates, tervishoiusüsteemi haldamisel ning tervishoiu korraldamisel ja osutamisel saab parandada tulemusi rahvatervise valdkonnas, tõsta patsientide hoolduse kvaliteeti ja käsitleda lahendamata vajadusi, samas suurendades tervishoiu kulutasuvust ja jätkusuutlikkust. Sellest tulenevalt peaks programm soodustama innovatsiooni lülitamist riiklikku rahvatervise ja tervishoiupoliitikasse.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 7 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (7 a) Võttes arvesse üha vananevat elanikkonda ning suurenevat survet riigi rahandusele ja erasektori tootlikkusele, kuna suurenevad vananevale elanikkonnale tehtavad kulutused, mis on liikmesriikide jaoks struktuuriline probleem, peaks programmiga toetama ka ennetamispõhimõtte kindlat edendamist (nii meditsiinis kui ka tervislikumate eluviiside propageerimisega) ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu. Tervisenäitajad aitavad olulisel määral kaasa majandusnäitajate paranemisele.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9) Paremate tervisetulemuste saavutamiseks tuleks tugevdada patsiendi positsiooni. Patsientidele tuleb anda võimalused aktiivsemalt tegeleda oma tervise ja tervishoiuga. Tervishoiumeetmete ja -süsteemide läbipaistvust ning teabe kättesaadavust patsientidele tuleks optimeerida. Tervishoiuteenuse osutajad peaksid saama patsientidelt tagasisidet ja nendega suhtlema. Liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetus on oluline. See tuleks kooskõlastada ELi tasandil, et tõhusalt aidata patsiente, eeskätt haruldaste haiguste põdejaid, võimaldades neil kasutada piiriüleseid tervishoiuteenuseid.

    (9) Paremate tervisetulemuste saavutamiseks tuleks tugevdada patsiendi positsiooni tervisealase teadlikkuse tõstmisega. Kodanikele tuleb anda võimalused tegeleda oma tervisega, ennetada terviseprobleeme, teha aktiivsemalt koostööd tervishoiusektoriga ning teha teadlikke valikuid, selleks tuleks muu hulgas tõsta tervisealast teadlikkust. Tervishoiumeetmete ja -süsteemide läbipaistvust ja patsiendikesksust ning usaldusväärse, sõltumatu ja kasutajasõbraliku teabe kättesaadavust patsientidele tuleks optimeerida. Tervishoiuteenuse osutajad peaksid saama patsientidelt tagasisidet ja nendega suhtlema. Liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetus on oluline. See tuleks kooskõlastada ELi tasandil, et tõhusalt aidata patsiente, eeskätt haruldaste haiguste põdejaid, võimaldades neil kasutada piiriüleseid tervishoiuteenuseid.

    Selgitus

    Euroopa tervisealase teadlikkuse uuring (2011), mida toetas Euroopa Komisjon, tõi välja seose tervisealase teadlikkuse ning haiguste ennetamise / tervise hoidmise vahel. Kodanike ja patsientide tervisealase teadlikkuse parandamine toob kaasa teadlikumad valikud ning on peamine tegur parema tervise saavutamisel ning ressursside tõhusamal kasutamisel.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (10) Vananeva ühiskonna taustal saavad tervise edendamisele ja haiguste takistamisele suunatud hästi juhitud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ja seega võimaldada eakatel inimestel jätkata töötamist kõrge vanuseni. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest ELis. Programm selgitab välja peamistele ohuteguritele, nimelt suitsetamisele, alkoholi kuritarvitamisele ja rasvumisele ning HIVile/AIDSile keskenduvad parimad kontrollitud viisid kulutasuvate ennetusmeetmete võtmiseks, levitab neid ja toetab nende kasutuselevõtmist, aidates sel viisil ennetada haigusi ja edendada head tervist, pöörates samas tähelepanu ka põhilistele sotsiaalsetele ja keskkonnateguritele.

    (10) Vananeva ühiskonna taustal saavad füüsilise ja vaimse tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele suunatud hästi juhitud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ja seega võimaldada eakatel inimestel, kui nad seda soovivad, jätkata töötamist kõrge vanuseni, ühtlasi toetataks sel moel täisväärtusliku eluperioodi pikendamist. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest ELis. Programm selgitab välja peamistele ohuteguritele, nimelt suitsetamisele, alkoholi kuritarvitamisele, ebatervislikule toitumisele, istuvale eluviisile ja rasvumisele, uimastite kasutamisele, keskkonnateguritele ning nakkushaigustele keskenduvad parimad kontrollitud viisid kulutasuvate ennetusmeetmete võtmiseks, levitab neid ja toetab nende kasutuselevõtmist, aidates sel viisil ennetada haigusi ja edendada head tervist, kasutades seejuures sootundlikku lähenemisviisi, pöörates samas tähelepanu ka põhilistele sotsiaalsetele teguritele, aga ka teatud puuete tervisemõjule.

    Selgitus

    Tuleb arvestada kõiki riskifaktoreid, et hoida asjakohaselt ja tõhusalt ära kroonilisi haigusi.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10 a) Lisaks paljunemisfunktsioonidega seotud erinevustele hõlmavad naiste ja meeste bioloogilised erinevused näiteks naissoost imikute suuremat ellujäämismäära, soospetsiifilisi haigusi, haiguste sümptomite erinevusi või ka naiste pikemat eeldatavat eluiga, mis koos soolist ebavõrdsust väljendavate sotsiaalsete teguritega, nagu halvem juurdepääs ressurssidele, suurem töökoormus, naiste vastu suunatud sooline vägivald ning sooline diskrimineerimine, mõjutavad oluliselt naiste tervislikku seisundit, mistõttu tuleb rahvatervise poliitikapõhimõtetes võtta piisaval määral arvesse sugu kui tervist mõjutavat tegurit.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10 b) Ennetus tähendab esmast ennetust, sealhulgas tervise edendamise poliitikat, ning teisest ennetust, mille hulka kuuluvad vaktsineerimisprogrammid, varajane diagnoosimine ja asjakohane ravi, et hoida ära haiguse väljakujunemine, ning kolmandast ennetust, sealhulgas meetodeid haiguse komplikatsioonide leevendamiseks ja vähendamiseks.

    Selgitus

    Ennetust tuleb käsitleda tervikuna ehk käsitleda tuleb nii esmast, teisest kui ka kolmandast ennetust, et takistada haiguse arenemist lõppstaadiumisse.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10 c) Seos keskkonna ja tervise vahel on nüüdseks hästi dokumenteeritud. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni 2009. aasta aruandele, mis käsitleb tervist Euroopas, põhjustavad keskkonnategurid igal aastal Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonnas üle 1,7 miljoni surmajuhtumi (18 % surmadest). Riskiteguritel on selge piiriülene mõõde. Näiteks suurendab õhusaaste hingamisteede probleemide ja südame-veresoonkonna haiguste levimust. Samamoodi võib mürgiste ainete leidumisel vees, õhus, maapinnas, elumajades ja toidus olla tõsine mõju tervisele, eriti kõige tundlikumate elanikkonnarühmade, nagu laste või eakate tervisele. Seetõttu peaks liit toetama liikmesriike keskkonnast tulenevate terviseriskide ärahoidmisel ja vähendamisel.

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10 d) Ekspert- ja üldteadmistes esineb ikka veel suuri lünkasid naiste ja meeste erineva haiguse kulu kohta ning soospetsiifilistele näidustustele ja haigustele suunatud täiendavad sootundlikud uurimused, analüüsid, uuringud ja soo alusel eristatud andmed võiksid kaasa aidata kulutõhusate ennetusmeetmetega seotud parimate kontrollitud tavade kindlaksmääramisele, levitamisele ja tutvustamisele.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (11) Eesmärgiga võimalikult vähendada tagajärgi rahva tervisele, mis tulenevad võimalikest piiriülestest terviseohtudest, kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust saastatusest pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida tugevaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude avastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks. Nende ohtude loomuse tõttu on ELi tasandil vaja koordineerida rahvatervise meetmeid selleks, et käsitleda erinevaid aspekte, tõhustada valmiduse ja reageerimise planeerimist, luua tugev ja usaldusväärne riskihindamine ja tekitada tugev riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistik. Seda arvesse võttes on oluline, et võitluses nakkushaiguste vastu tuleks programmile kasuks vastastikune täiendavus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevuskavaga ning meetmetega, mida toetatakse liidu teadusuuringute ja innovatsioonikavade alusel. Erilisi jõupingutusi tuleks teha, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel ülemaailmses tervishoius tehtava töö ning meetmete vahel, mis kolmandad riigid võtavad esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevates valdkondades. Programmi kohaselt võetavad meetmed võivad hõlmata ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest või on tingitud keskkonnast või kliimamuutusest. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, on komisjon võtnud eesmärgi süvalaiendada kliimamuutuste teema üldistesse kliimamuutusi käsitlevatesse liidu kulutustesse ning suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi „Tervis majanduskasvuks” 4. eesmärgi raames aitavad üldiselt selle eesmärgi saavutamisele kaasa, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon esitab teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta programmi „Tervis majanduskasvuks” raames.

    (11) Eesmärgiga võimalikult vähendada tagajärgi rahvatervisele, mis tulenevad võimalikest piiriülestest terviseohtudest, kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust saastatusest pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud või arenguriikidest pärit haigused, mis rahvastiku ülemaailmse liikumise tõttu on mõnes Euroopa riigis üha suuremaks ohuks, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida tugevaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude avastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks. Nende ohtude loomuse tõttu on ELi tasandil vaja koordineerida rahvatervise meetmeid selleks, et käsitleda erinevaid aspekte, tõhustada valmiduse ja reageerimise planeerimist, luua tugev ja usaldusväärne riskihindamine ja tekitada tugev riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistik. Seda arvesse võttes on oluline, et võitluses nakkushaiguste vastu tuleks programmile kasuks vastastikune täiendavus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevuskavaga ning meetmetega, mida toetatakse liidu teadusuuringute ja innovatsioonikavade alusel. Erilisi jõupingutusi tuleks teha, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel ülemaailmses tervishoius tehtava töö ning meetmete vahel, mis kolmandad riigid võtavad esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevates valdkondades. Programmi kohaselt võetavad meetmed peaksid hõlmama ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest või on tingitud keskkonnast või kliimamuutusest. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, on komisjon võtnud eesmärgi süvalaiendada kliimamuutuste teema üldistesse kliimamuutusi käsitlevatesse liidu kulutustesse ning suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi 4. eesmärgi raames aitavad üldiselt selle eesmärgi saavutamisele kaasa, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon esitab teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta programmi raames.

    Selgitus

    Meetmete võtmine bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest tulenevate või keskkonnast või kliimamuutusest tingitud piiriüleste terviseohtude suhtes ei tohiks olla vaid ebamäärane võimalus. Tuleks täpsustada, et programm hõlmab ka neid probleeme.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (12) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114 tuleb siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada kaitstuse kõrge tase tervishoius. Seda eesmärki silmas pidades tuleks teha erilisi jõupingutusi, toetamaks meetmeid, mida nõuab ELi seadusandlus või mis toetavad eesmärkide saavutamist inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite, meditsiiniseadmete, inimkudede ja -rakkude, vere, inimorganite, nakkushaiguste ja muude terviseohtude, piiriüleses tervishoius kehtestatud patsiendiõiguste ning tubaka ja reklaami valdkonnas.

    (12) Kooskõlas aluslepingu artikliga 114 tuleks siseturu loomist ja selle toimimist käsitlevate liidu õigusaktidega tagada tervisekaitse kõrge tase. Seda eesmärki silmas pidades tuleks teha erilisi jõupingutusi, toetamaks meetmeid, mida nõutakse ELi õigusaktidega või mis toetavad eesmärkide saavutamist inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite, meditsiiniseadmete, inimkudede ja -rakkude, vere, inimorganite, nakkushaiguste ja muude terviseohtude, piiriüleses tervishoius kehtestatud patsiendiõiguste (nt juurdepääs ekspertkeskustele) ning tubaka ja reklaami valdkonnas.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 13 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (13 a) Uuringute kohaselt jääb liit selgelt maha paljudest riikidest maailmas, mis puudutab tervisekasvatust ja patsientide teadlikkust ohutuse ja kvaliteediga seotud küsimustest, mistõttu on oluline pöörata rohkem tähelepanu sellele, et parandada ELi kodanike tervisekasvatust ning tõsta patsientide ja tervishoiutöötajate teadlikkust ohutuse ja kvaliteedi vallas.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (15) Valitsusvälised organisatsioonid ja tervishoiu valdkonna sidusrühmad, eeskätt patsientide organisatsioonid ja tervishoiutöötajate ühingud, täidavad olulist osa, andes komisjonile programmi rakendamiseks vajalikku teavet ja nõu. Sellega seoses võivad nad vajada programmi raames toetust, mis võimaldab neil oma ülesannet täita. Seetõttu pääsevad programmile juurde rahvatervise valdkonnas töötavad valitsusvälised esindusorganisatsioonid ja patsientide organisatsioonid, kes täidavad olulist osa kodanikudialoogis ELi tasandil, osaledes näiteks nõuanderühmades, ning aitavad sel viisil kaasa programmi konkreetsete eesmärkide saavutamisele.

    (15) Sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja tervishoiu valdkonna sidusrühmad, eeskätt sõltumatud patsientide organisatsioonid ja tervishoiutöötajate ühingud, täidavad olulist osa, andes komisjonile programmi rakendamiseks vajalikku teavet ja nõu. Sellega seoses võivad nad vajada programmi raames toetust, mis võimaldab neil oma ülesannet täita. Seetõttu pääsevad programmile juurde rahvatervise valdkonnas töötavad valitsusvälised esindusorganisatsioonid ja patsientide organisatsioonid, kes täidavad olulist osa kodanikudialoogis ELi tasandil, osaledes näiteks nõuanderühmades, ning aitavad sel viisil kaasa programmi konkreetsete eesmärkide saavutamisele.

    Selgitus

    Sõltumatus on üks toetuse saamise kriteeriumidest. Seda tuleks põhjenduses kajastada.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 16

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (16) Programm peaks edendama sünergiaid ja samas vältima dubleerimist sellega seotud liidu programmide ja meetmetega. Vastavalt asjaomastele meetmetele tuleks vajaduse korral kasutada liidu muud rahastamist ja programme, muu hulgas kehtivaid ja tulevasi liidu teadusuuringute raamprogramme ja nende tulemusi, struktuurifonde, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja innovatsiooni kava, Euroopa Solidaarsusfondi, Euroopa töötervishoiu strateegiat, konkurentsi- ja innovatsiooniprogrammi, keskkonna- ja kliimameetmete raamprogramm (LIFE), liidu tarbijapoliitika tegevusprogrammi aastateks 2014−2020, õigusprogrammi (2014–2020), intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi, (programmi „Euroopa haridus”) ning liidu statistikaprogrammi.

    (16) Programm peaks edendama sünergiaid ja samas vältima dubleerimist sellega seotud liidu programmide ja meetmetega. Vastavalt asjaomastele meetmetele tuleks vajaduse korral kasutada liidu muud rahastamist ja programme, muu hulgas kehtivaid ja tulevasi liidu teadusuuringute raamprogramme ja nende tulemusi, struktuurifonde, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja innovatsiooni kava, Euroopa Solidaarsusfondi, Euroopa töötervishoiu strateegiat, konkurentsi- ja innovatsiooniprogrammi, keskkonna- ja kliimameetmete raamprogramm (LIFE), liidu tarbijapoliitika tegevusprogrammi aastateks 2014−2020, õigusprogrammi (2014–2020), intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi, (programmi „Euroopa haridus”), liidu statistikaprogrammi ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 16 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (16 a) Rohkem tähelepanu tuleks pöörata haiguste ennetamisele, kuna see aitaks vähendada edaspidiseid ravikulusid.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 16 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (16 b) Kõnealune programm peaks samuti edendama koostoime loomist Euroopa teadusuuringute valdkonnas, tutvustades ja rakendades uuenduslikke läbimurdeid tervishoiusektoris ning tagades Euroopa Liidu piiratud riiklike vahendite tõhusa kasutamise. Selleks et muuta teadusuuringud tervishoiusüsteemis tegelikuks innovatsiooniks, tuleks eritähelepanu pöörata erilist kaitset vajavatele rühmadele, nagu naised ja lapsed, kes annavad siiski üliolulise panuse sotsiaalsesse ja majanduslikku kasvu ning heaolusse.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 21 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (21 a) Käesoleva programmi rakendamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte iga-aastaste tööprogrammide koostamise kohta. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    Muudatusettepanek  27

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23) Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest ning säilitada mõistlik tasakaal programmi eri eesmärkide vahel. Programmiga tuleks välja valida ja rahastada asjakohased meetmed, mis vastavad programmi konkreetsetele eesmärkidele ning millel on selge ELi lisaväärtus. Iga-aastased tööprogrammid peavad sätestama ennekõike peamised valikukriteeriumid, mis kehtivad võimalike abisaajate valimisel ja on kooskõlas finantsmäärusega selle tagamiseks, et neil on finants- ja tegutsemissuutlikkus programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

    (23) Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest. Eelarvevahendid tuleks eri eesmärkide vahel jagada proportsionaalselt nende eeldatava positiivse mõjuga liidu kodanike tervise parandamisele. Seega ei tuleks programmi eri eesmärke asetada tähtsusjärjekorda. Programmiga tuleks välja valida ja rahastada asjakohased meetmed, mis vastavad programmi konkreetsetele eesmärkidele ning millel on selge ELi lisaväärtus. Iga-aastased tööprogrammid peavad sätestama ennekõike peamised valikukriteeriumid, mis kehtivad võimalike abisaajate valimisel ja on kooskõlas finantsmäärusega selle tagamiseks, et neil on finants- ja tegutsemissuutlikkus programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

    Selgitus

    Eesmärkide liigitamine ja igale eesmärgile eelnevalt kindlaks määratud eelarvepaketi määramine võib piirata teatavate projektide ulatust.

    Muudatusettepanek  28

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 24

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (24) Programmi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Programmi hindamisel tuleks arvestada asjaolu, et programmi eesmärkide saavutamine võib võtta programmi kehtivusajast rohkem aega.

    (24) Komisjon peaks kontrollima programmi rakendamist, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata programmi tulemusi ja mõju. Näitajad peaksid pakkuma võrdlusalust, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.

    Muudatusettepanek  29

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 28 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (28 a) Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40% invaliidsusjuhtudest. Ühel neljast eurooplasest on millalgi oma eluaja jooksul vaimse tervise probleem. Samuti on vaimse tervise probleemid laiaulatuslikud, pikaajalised ning põhjustavad diskrimineerimist, mis olulisel määral süvendab ELi tervishoius ebavõrdsust ning seetõttu kõigutab Euroopa põhiväärtuseid. Peale selle mõjutab majanduskriis vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegureid on vähem ja riskitegureid rohkem. Vaimse tervise probleemide majanduslikud tagajärjed, eelkõige tootlikkuse languse tõttu, moodustavad liidus hinnanguliselt 3–4% rahvamajanduse kogutoodangust. Kuna vaimse tervise probleemid saavad sageli alguse juba noorukieas või nooremas täiseas, võib tootlikkuse vähenemine olla pikaajaline, seepärast tuleb nende probleemidega tegeleda juba varakult. Kuid ennetustegevus ja teenuste osutamine on sageli ebapiisavad ning inimesed ei saa vajalikku ravi ega tuge. Sotsiaalne tugi, terve kogukond ja keskkond, asjakohane töö ning juurdepääs vaimse tervise teenustele võivad hoida ära vaimse tervise probleemide tekkimise ning suurendada ühiskonna üldist tootlikkust.

    Muudatusettepanek  30

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 28 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (28 b) ELi toimimise lepingu artikkel 8, milles on sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine”, seab võrdõiguslikkuse edendamise liidu eesmärgiks. Ebavõrdsuse vähendamine, eriti tervishoiu valdkonnas, ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine on liidu eesmärgid, mida aidatakse saavutada programmiga „Tervis majanduskasvuks”. Tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamine on olulise tähtsusega tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” kaheksa eesmärgi saavutamiseks, et aidata vaesusest välja 20 miljonit inimest. Programm täiendab seega koondsuunist nr 10 sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse vastu võitlemise kohta, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegiat (2010–2015), Euroopa noortepakti, puuetega inimesi käsitlevat strateegiat ning vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti. Programm peaks aitama välja selgitada tervishoius esineva ebavõrdsuse põhjuseid ning muu hulgas ergutama nende vastu võitlemise parimate tavade vahetamist.

    Muudatusettepanek  31

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 28 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (28 c) Programmis tuleks rõhku panna sellele, et parandada laste ja noorte terviseseisundit ning propageerida nende seas tervislikke eluviise ja terviseprobleemide ennetamist.

    Muudatusettepanek  32

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 28 d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (28 d) Programmis tuleks käsitleda soo ning vananemisega seotud terviseküsimusi.

    Muudatusettepanek  33

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Programmi „Tervis majanduskasvuks” üldeesmärgid on teha liikmesriikidega koostööd eesmärgiga julgustada uuendustegevust tervishoiuvaldkonnas ja parandada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust, parandada ELi kodanike tervist ja kaitsta neid piiriüleste terviseohtude eest.

    Programmi üldeesmärgid on täiendada ja toetada liikmesriikide poliitikameetmeid ning anda neile lisandväärtust, et parandada kõigi ELi kodanike füüsilist ja vaimset tervist ning juurdepääsu tervishoiuteenustele ning vähendada tervishoius esinevat ebavõrdsust, selleks käsitletakse tervishoiualaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja krooniliste haiguste sagenemisest, edendatakse tervist ja ennetuspõhimõtet, julgustatakse uuendustegevust tervishoiuvaldkonnas, parandatakse tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja võrreldavust, kasutatakse sootundlikku lähenemisviisi ning kaitstakse ELi kodanikke piiriüleste terviseohtude eest.

    Selgitus

    Demograafilise struktuuri muutumisega kaasnevad teatavad ülesanded ja probleemid nii majandusele kui ka ühiskonnale.

    Muudatusettepanek  34

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 1 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1) Töötada ELi tasandil välja ühised abivahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puudusega ning aidata kaasa uuenduste kasutussevõtule tervishoiuvaldkonnas, et soodustada tervishoiusüsteemide muutumist uuenduslikuks ja jätkusuutlikuks

    1) Töötada ELi tasandil välja ühised abivahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puuduse või ülejäägiga ning aidata kaasa uuenduste vabatahtlikule kasutussevõtule rahvatervise valdkonna meetmetes, ennetusstrateegiates ja tervishoiusüsteemi haldamisel, et soodustada tervishoiusüsteemide muutumist uuenduslikuks, tõhusaks ja jätkusuutlikuks.

    Muudatusettepanek  35

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 1 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes kasutavad välja töötatud abivahendeid, mehhanisme ja nõuandeid.

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige liikmesriikide tervishoiusüsteemide saavutatud tulemuste alusel.

    Selgitus

    Programmi eesmärke tuleks hinnata asjakohaste näitajate alusel, milleks on näiteks oodatav eluiga eri liikmesriikides.

    Muudatusettepanek  36

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 2 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2) Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust ka väljaspool riigipiire ning töötada välja ühised lahendused ja suunised tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid.

    2) Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust ka väljaspool riigipiire, töötada välja ühised lahendused ja suunised, edendada teadustegevust ja võrreldavust riiklike tervishoiusüsteemide vahel, et parandada tervisealast teadlikkust, patsiendi õigusi, tervishoiu kvaliteeti ja patsientide ohutust, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid kogu liidus.

    Muudatusettepanek  37

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 2 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse direktiivis 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) sätestatud Euroopa tugivõrgustike kaudu kogutud oskusteavet kasutavate tervishoiutöötajate, neid võrgustikke kasutavate patsientide ja väljatöötatud suuniseid kasutavate liikmesriikide arvu suurenemise alusel.

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse direktiivis 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) sätestatud Euroopa tugivõrgustike kaudu kogutud oskusteavet ja muud teavet kasutavate tervishoiutöötajate, neid võrgustikke kasutavate patsientide ja väljatöötatud suuniseid kasutavate liikmesriikide arvu suurenemise alusel.

    Muudatusettepanek  38

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 3 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist

    3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, ebatervislikku toitumist, istuvat eluviisi ja rasvumist, uimastite kasutamist, keskkonnategureid ja nakkushaigusi, keskendudes sealjuures piiriülesusele mõõtmele ja kasutades sootundlikku lähenemisviisi, et vältida haigusi ja edendada head tervist ning et paremate tervisetulemuste saavutamiseks suurendada tervisealase teadlikkuse tõstmise teel ELi kodanike ja patsientide õigusi.

    Selgitus

    Tuleb arvestada kõiki riskifaktoreid, et hoida asjakohaselt ja tõhusalt ära kroonilisi haigusi.

    Muudatusettepanek  39

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 3 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige nende liikmesriikide arvu suurenemise alusel, kes edendavad head tervist ja ennetavad haigusi, kasutades selleks tõendatud häid tavasid.

    Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse eelkõige selle alusel, kuidas liikmesriikides, kes edendavad head tervist ja ennetavad kroonilisi haigusi, on suurenenud seadusandlike meetmete ja vastavate tegevuste arv, samuti jälgitakse asjakohaste näitajate alusel tervisealase teadlikkuse taset kogu liidus.

    Selgitus

    Programmi eesmärke tuleks eri liikmesriikides hinnata asjakohaste näitajate alusel.

    Muudatusettepanek  40

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    4 a) Toetada tõendipõhiste otsuste tegemist, parandades tervishoiuteavet, kogudes ja analüüsides ühtlustatud terviseandmeid ja levitades peamisi tervishoiunäitajaid.

    Selgitus

    Põhi- ja toetusmeetmete abil tuleks kaasa aidata rahvatervise arendamiseks vajalike teabe- ja andmevahetuse süsteemide ja võrgustike kooskõla ja koostalitlusvõime saavutamisele. Sugu, sotsiaal-majanduslik staatus ja vanus on tervise puhul olulised tegurid. Andmete kogumisel peaks võimalusel alati tuginema tehtud tööle ning uute andmekogumiste ettepanekutes tuleks arvestada kogumise maksumust ning kogumist tuleb põhjendada selge vajadusega. Andmete kogumine peaks vastama asjaomastele isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusnormidele.

    Muudatusettepanek  41

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artiklis 3 nimetatud eesmärke püütakse saavutada allpool nimetatud meetmete abil kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11 nimetatud töökavas sätestatud prioriteetidega.

    Artiklis 3 nimetatud eesmärke püütakse saavutada I lisas nimetatud meetmete abil kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11 nimetatud töökavas sätestatud prioriteetidega.

    1) Panustamine uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse:

     

    1.1. ELi tasandi koostöö arendamine tervisetehnoloogia hindamisel, nagu sätestatud direktiivis 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius;

     

    1.2. tervishoiualaste uuenduste ja e-tervishoiu kasutussevõtu edendamine, suurendades e-tervishoiurakenduste koostalitlusvõimet;

     

    1.3. ELi tervishoiutöötajaskonna jätkusuutlikkuse toetamine, edendades tulemuslikku prognoosimist ja kavandamist ning tulemuslikke tööle võtmise ja tööl hoidmise strateegiaid;

     

    1.4. sellise oskusteabe andmine, mis aitab oma tervishoiusüsteemi reformivatel liikmesriikidel reforme ellu viia;

     

    1.5      ELi 2020. aasta strateegilise juhtalgatuse „Innovaatiline liit” alla kuuluva pilootprojekti „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev innovatsioonipartnerlus” toetamine;

     

    1.6      meetmed, mida on vaja, et saavutada ELi õigusaktides sätestatud eesmärgid meditsiiniseadmete valdkonnas ning täita piiriülest tervishoidu käsitlevate õigusaktide sätteid e-tervishoiu ja tervisetehnoloogia hindamise kohta, või mis aitavad sellele saavutamisele ja täitmisele kaasa;

     

    1.7      sellise terviseteabe süsteemi (sh teaduskomiteed) soodustamine, mis aitab kaasa tõenditepõhisele otsustamisele.

     

    2) Paremate ja ohutumate tervishoiuteenuste laialdasem kättesaadavus kodanike jaoks:

     

    2.1. Euroopa tugivõrgustike loomine akrediteerimise ja toetamise jaoks;

     

    2.2. haruldaste haigustega seotud meetmete toetamine, sealhulgas Euroopa tugivõrgustike loomine (kooskõlas punktiga 2.1) ning teabe ja registrite loomine, võttes aluseks akrediteerimise ühiskriteeriumid;

     

    2.3. tervishoiu kvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud koostöö tihendamine, suurendades teabe kättesaadavust patsientide jaoks, heade tavade levikut ja suuniste väljatöötamist; toetav meede krooniliste haigustega inimeste eest hoolitsemise ja nende haiguste uurimise (sh Euroopa tasandi suuniste väljatöötamise) valdkonnas;

     

    2.4. selliste suuniste väljatöötamine, mis soodustaksid mikroobivastaste ainete mõistlikku kasutamist inimtervishoius ja vähendaksid tavasid, mille tagajärjel suureneb resistentsus nende ainete suhtes;

     

    2.5. meetmed, mida on vaja ELi õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks seoses kudede, rakkude, vere, organite ja ravimitega ning patsientide õigustega piiriüleses tervishoius, või mis sellele kaasa aitavad;

     

    2.6. sellise terviseteabe süsteemi väljakujunemise soodustamine, mis aitab kaasa tõenditepõhisele otsustamisele.

     

    3) Hea tervise edendamine ja haiguste ennetamine:

     

    3.1      heade tavade levitamine sellistes üliolulistes terviseküsimustes nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine;

     

    3.2. krooniliste haiguste (sh vähi) ennetamise toetamine teadmiste ja heade tavade levitamise ning ühismeetmete väljatöötamise abil;

     

    3.3. meetmed, mida on vaja ELi õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks tubakatoodete ja reklaami valdkonnas, või mis sellele kaasa aitavad;

     

    3.4. sellise terviseteabe süsteemi väljakujunemise soodustamine, mis aitab kaasa tõenditepõhisele otsustamisele.

     

    4) Kodanike kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest:

     

    4.1. tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ettevalmistatuse ja neile reageerimise parandamine;

     

    4.2. riskihindamisvõimekuse parandamine teadusliku oskusteabega seotud võimekuse täiendamise ja olemasolevatest hindamistest ülevaate koostamisega;

     

    4.3. liikmesriikides terviseohtude vastase võimekuse suurendamine, muu hulgas valmisoleku, vastumeetmete kavandamise ja kooskõlastamise arendamisega ning ühiste vaktsineerimismeetmete ning meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete jaoks ettenähtud suuniste ja mehhanismide väljatöötamisega;

     

    4.4. meetmed, mida on vaja ELi õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks nakkushaiguste ja muude terviseohtude valdkonnas, või mis sellele kaasa aitavad;

     

    4.5. sellise terviseteabe süsteemi väljakujunemise soodustamine, mis aitab kaasa tõenditepõhisele otsustamisele.

     

    Nende meetmete võimaliku sisu üksikasjalikum kirjeldus on lisas I. Ajaomaste õigusaktide suunav loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas I.

    Ajaomaste õigusaktide suunav loetelu on esitatud käesoleva määruse I lisas.

    Selgitus

    Kõiki muudatusettepanekuid, mis on esitatud artikli 4 kohta, tuleks pidada muudatusettepanekuteks I lisa kohta, mis vastavalt ümber sõnastatakse. (Seda muudatust seoses artikliga 4 ja I lisaga kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral on vaja vastavaid muudatusi kogu tekstis.) Artiklis 4 ei ole vaja korrata abikõlblikke meetmeid, mis on üksikasjalikumalt esitatud I lisas. Piisab, kui artiklis 4 viidatakse I lisale. Lisal on samasugune õigusjõud kui artiklil.

    Muudatusettepanek  42

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad liikmesriigis või artikli 6 alusel osalevas riigis rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused või nende asutuste volitatud valitsusvälised organisatsioonid;

    a) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad liikmesriigis või artikli 6 alusel osalevas riigis rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused või nende asutuste volitatud valitsusvälised organisatsioonid või erivõrgustikud;

    Selgitus

    Rahvatervise programmi hindamisel tunnistati seda tekkivat lisandväärtust, kui luua ja toetada võrgustikke Euroopa tervishoiuspetsialistide, riiklike ja piirkondlike tervishoiuasutuste ja muude sidusrühmade vahel, kes aitavad kaasa teadmiste jagamisele ja tervishoiualase suutlikkuse loomisele ELis. Rahatervise ja patsientide organisatsioonide kogemused ja oskusteadmised on väga olulised haiguste ennetamise ja ohjamise meetmete ja programmide jaoks, et tagada nende täielik patsiendikesksus.

    Muudatusettepanek  43

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud;

    b) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad ametlikult tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud ning kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega;

    Muudatusettepanek  44

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c a) projektidele, mis valitsusvälised organisatsioonid on esitanud ja mis seavad eesmärgiks iga-aastase tööprogrammi rakendamise.

    Selgitus

    Oluline on anda valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ei ole oma tegevuse rahastamiseks abikõlblikud või ei otsi toetust oma tegevuse rahastamiseks, võimalus saada konkreetsete projektide jaoks rahalist toetust.

    Muudatusettepanek  45

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 3 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) 60 % valitsusvälise organisatsiooni abikõlblikest kuludest. Erilise kasulikkuse juhtudel võib toetus sellistele organisatsioonidele olla kuni 80 % abikõlblikest kuludest;

    b) 60 % valitsusvälise organisatsiooni või selle projektide abikõlblikest kuludest. Erilise kasulikkuse juhtudel võib toetus sellistele organisatsioonidele olla kuni 80 % abikõlblikest kuludest;

    Selgitus

    Oluline on anda valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ei ole oma tegevuse rahastamiseks abikõlblikud või ei otsi toetust oma tegevuse rahastamiseks, võimalus saada konkreetsete projektide jaoks rahalist toetust.

    Muudatusettepanek  46

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon kehtestab programmi rakendamiseks iga-aastased tööprogrammid, mis hõlmavad finantsmääruses sätestatud elemente ja eeskätt järgmist:

    1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 16 a vastu delegeeritud õigusakte iga-aastaste tööprogrammide kujul, mille koostamisse kaasatakse tervishoiuvaldkonna sidusrühmad ja nende esindusorganisatsioonid, sh sõltumatud patsiendiorganisatsioonid, ning mis hõlmavad finantsmääruses sätestatud elemente ja eeskätt järgmist:

    a) prioriteedid ja võetavad meetmed, sealhulgas rahaliste vahendite jaotus;

    a) iga-aastased prioriteedid ja võetavad meetmed, sealhulgas rahaliste vahendite eraldamine;

    b) üksikasjalikud abikõlblikkuse kriteeriumid abisaajatele kooskõlas artikliga 8;

    b) üksikasjalikud abikõlblikkuse kriteeriumid abisaajatele kooskõlas artikliga 8, eeskätt mis puudutab õiguslikku ja finantsilist sõltumatust, taotlejate tegevuse ja rahastamise läbipaistvust ning sõltumatuse tõhusat hindamist;

    c) liidu rahalise toetuse osakaalu kriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid hindamaks, kas tegemist on erilise kasulikkuse juhuga, ning kohaldatav kaasrahastamise määr;

    c) liidu rahalise toetuse osakaalu kriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid hindamaks, kas tegemist on erilise kasulikkuse juhuga, ning kohaldatav kaasrahastamise määr;

    d) rahalist toetust saavate ettepanekute valiku- ja rahastamiskriteeriumid;

    d) rahalist toetust saavate ettepanekute valiku- ja rahastamiskriteeriumid;

    e) kavandatud hankekutsete ja pakkumiskutsete ajakava;

     

    f) vajaduse korral luba kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindade tava-astmikku või kindlasummalist makset kooskõlas finantsmäärusega.

     

    g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta.

    g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega.

    2. Lõikes 1 osutatud tööprogramm võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusele.

    2. Komisjon rakendab iga-aastaseid tööprogramme, täpsustades järgmised aspektid:

     

    a) kavandatud pakkumis- ja konkursikutsete ajakava;

     

    b) vajaduse korral luba kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindade tava-astmikku või kindlasummalist makset kooskõlas finantsmäärusega.

     

    2 a. Lõikes 2 osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusele.

    3. Programmi rakendamisel tagab komisjon koos liikmesriikidega selle vastavuse kõikidele asjakohastele isikuandmete kaitse suhtes kehtivatele õigusnormidele ning võtab selliste andmete konfidentsiaalsuse ja kaitstuse tagamiseks vajaduse korral kasutusele vastavad mehhanismid.

    3. Programmi rakendamisel tagab komisjon koos liikmesriikidega selle vastavuse kõikidele asjakohastele isikuandmete kaitse suhtes kehtivatele õigusnormidele ning võtab selliste andmete konfidentsiaalsuse ja kaitstuse tagamiseks vajaduse korral kasutusele vastavad mehhanismid.

    Selgitus

    Kuna iga-aastane tööprogramm hõlmab olulisi poliitilisi valikuid, mille eesmärk on täiendada või muuta käesolevas määruses sätestatud esmaseid poliitika kujundamise vahendeid, on otstarbekas kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu iga-aastane tööprogramm.

    Muudatusettepanek  47

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi täieliku kooskõla ja vastastikuse täiendavuse liidu muude põhimõtete, vahendite ja meetmetega.

    Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi täieliku kooskõla ja vastastikuse täiendavuse liidu muude põhimõtete, vahendite ja meetmetega ning käesoleva programmi valdkonnas pädevate ametite tegevusega.

    Muudatusettepanek  48

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Liikmesriigid annavad komisjoni taotluse korral, mis väldib liikmesriikide halduskoormuse ebaproportsionaalset suurenemist, mis tahes kättesaadavat teavet programmi rakendamise ja mõju kohta.

    2. Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant aruande programmi alusel võetud meetmete ja neile meetmetele kulutatud vahendite kohta, eelkõige selliste meetmete ja vahendite kohta, mis on seotud võrgustike loomise, parimate tavade vahetamise ja oskusteabe piiriülese vahetamisega.

    Muudatusettepanek  49

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    3. Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon ning esitab Euroopa Parlamendile hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa aluslepingu artiklis 168 sätestatud eesmärkide saavutamises. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    Selgitus

    Programmi hindamise üks võrdlusaluseid peaks olema ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, mitte strateegia „Euroopa 2020” prioriteedid.

    Muudatusettepanek  50

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Komisjon avaldab käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete tulemused ning tagab nende laialt levitamise.

    4. Komisjon avaldab programmi tulemused ning tagab nende laialt levitamise, et näidata, kuidas programm aitab parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ELi kodanike jaoks.

    Muudatusettepanek  51

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 16 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 16 a

     

    Delegeeritud volituste rakendamine

     

    1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

     

    2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates…*.

     

    3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

     

    4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

     

    5. Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

     

    ____________

     

    *Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

    Selgitus

    Kuna iga-aastane tööprogramm hõlmab olulisi poliitilisi valikuid, mille eesmärk on täiendada või muuta käesolevas määruses sätestatud esmaseid poliitika kujundamise vahendeid, on otstarbekas kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu iga-aastane tööprogramm.

    Muudatusettepanek  52

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – sissejuhatus

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. ELi tasandil ühiste vahendite ja mehhanismide väljatöötamine, et lahendada nii inim- kui ka finantsressursside nappimise probleem, ja tervishoiualase uuendustegevuse soodustamine, et panustada uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse

    1. ELi tasandil ühiste vahendite ja mehhanismide väljatöötamine, et lahendada nii inim- kui ka finantsressursside nappimise probleem, ja vabatahtlik tervishoiualase uuendustegevuse soodustamine, et panustada uuenduslikesse, tõhusatesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse

    Muudatusettepanek  53

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.2. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: patsiendiregistrite ja muude e-tervishoiu lahenduste koostalitluse suurendamine; Euroopa e-tervishoiu alase koostöö toetamine, eelkõige registrite ja nende tervishoiutöötajate poolt kasutuselevõtu osas. See täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise vabatahtliku Euroopa võrgustiku eesmärke.

    1.2. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: patsiendiregistrite ja muude e-tervishoiu lahenduste koostalitluse suurendamine, sealhulgas patsiendi kohta asjakohast teavet sisaldava tervisekaardi vabatahtlik kasutamine; Euroopa e-tervishoiu alase koostöö toetamine, eelkõige registrite ja nende tervishoiutöötajate poolt kasutuselevõtu osas. See täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise vabatahtliku Euroopa võrgustiku eesmärke.

    Muudatusettepanek  54

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.2 a. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: arukate transpordisüsteemide kasutamine erakorralise meditsiini teenustes.

    Muudatusettepanek  55

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.2 b. E-tervishoiu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite ja protokollide väljatöötamine, et kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tervishoiu valdkonna hüvanguks ning tagada sellega isikuandmete kaitse ning kaitsta patsiente ja nende eraelu puutumatust.

    Muudatusettepanek  56

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.2 c. E-tervishoiu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite ja protokollide väljatöötamine erakorralise meditsiini teenuste jaoks, sealhulgas arukate transpordisüsteemide kasutamiseks selliste teenuste puhul.

    Muudatusettepanek  57

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.3. Tervishoiutöötajad: tõhus tööjõu prognoosimine ja planeerimine tervishoiusektoris töötajate arvu, praktika ja oskuste ulatuse osas, tööjõu (liidusisese) liikuvuse ja tervishoiutöötajate väljarände seire, töötajate värbamise ja hoidmise tõhusate strateegiate kehtestamine ning suutlikkuse suurendamine.

    1.3. Tervishoiutöötajad: tõhus tööjõu prognoosimine ja planeerimine tervishoiusektoris töötajate arvu, soolise võrdõiguslikkuse, praktika ulatuse ja koolitusega antavate vajalike oskuste vastavuse osas, sealhulgas võime kasutada uusi infosüsteeme ja muid kõrgeltarenenud tehnoloogiaid, tööjõu (liidusisese) liikuvuse ja tervishoiutöötajate väljarände seire, töötajate värbamise ja hoidmise tõhusate strateegiate kehtestamine ning suutlikkuse suurendamine, võttes asjakohaselt arvesse hooldusvajaduse ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme ning hinnates regulaarselt uusi vajadusi.

    Selgitus

    Erilist tähelepanu tuleks pöörata tervishoiutöötajate väljaõppele ning töötada välja tõhus strateegia, mille abil parandada nende oskusi ja vastata töötajate eri vajadustele ELis.

    Muudatusettepanek  58

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.3 a. Tervishoiutöötajate liikuvuse toetamine ja e-tervise arendamine liidus, et tegeleda personali puuduse või ülejäägiga.

    Muudatusettepanek  59

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.3 b. Parimate tavade vahetamise ja selliste katseprojektide edendamine ja toetamine, millega soodustada innovatsiooni rahvatervise valdkonna meetmetes, ennetusstrateegiates ja tervishoiusüsteemi haldamisel.

    Muudatusettepanek  60

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.3 c. Toetus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks tervishoiusüsteemides, et lihtsustada teabe haldamist ja kommunikatsiooni. Liikmesriigid võivad vabatahtlikult julgustada võimalikku ülemäärast tervishoiupersonali osalema sellekohastes projektides.

    Muudatusettepanek  61

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.4. Paremad otsused tervishoiusüsteemi reformidega seoses: mehhanismi loomine liidu tasandil eksperditeadmiste koondamiseks, usaldusväärne ja tõenditel põhinev nõustamine rahvatervishoiusse ja tervishoiusüsteemidesse tõhusa ja mõjusa investeerimise kohta. Seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavates teadusprojektides kogutud tulemuste kasutamise ja pikemas perspektiivis tulevases, 2014.–2020. aasta teadusuuringute ja uuendustegevuse programmis (Horisont 2020) läbiviidavate tegevuste soodustamine.

    1.4. Paremad otsused vaimset ja füüsilist tervist hõlmavate tervishoiusüsteemide reformidega seoses: mehhanismi loomine liidu tasandil eksperditeadmiste koondamiseks, usaldusväärne ja tõenditel põhinev nõustamine rahvatervishoiusse ja tervishoiusüsteemidesse tõhusa ja mõjusa investeerimise kohta, edendades sealjuures sidusrühmade konkurentsivõimet. Seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavates teadusprojektides kogutud tulemuste kasutamise ja pikemas perspektiivis tulevases, 2014.–2020. aasta teadusuuringute ja uuendustegevuse programmis (Horisont 2020) läbiviidavate tegevuste soodustamine.

    Selgitus

    Tervishoiusüsteemide uuendamisel tuleks arvestada sotsiaal- ja majandusvaldkonna sidusrühmade keskpikki ja pikaajalisi väljavaateid.

    Muudatusettepanek  62

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.4 a. Koostoime loomine Euroopa Liidu teadusuuringute valdkonnas, et peamisi teaduslikke läbimurdeid saaks tervishoiusüsteemis ka tegelikult kasutusele võtta ja rakendada.

    Muudatusettepanek  63

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1,5.

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.5. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamine selle kolmes teemavaldkonnas: teadlikkuse, ennetamise ja varajase avastamisega seotud uuendustegevus; ravi ja hooldusega seotud uuendustegevus ning uuendustegevus aktiivsena vananemise ja iseseisva elu vallas.

    1.5. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamine selle kolmes teemavaldkonnas: teadlikkuse, ennetamise ja varajase avastamisega seotud uuendustegevus; ravi ja hooldusega seotud innovatsioon, eelkõige neurodegeneratiivsete haiguste valdkonnas, ning innovatsioon aktiivsena vananemise ja iseseisva elu vallas.

    Selgitus

    Selline partnerlus peaks kiirendama ka uuenduslike lahenduste leidmist neurodegeneratiivsete haiguste ravi valdkonnas.

    Muudatusettepanek  64

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.7. Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine ning komisjoni otsusega 2008/721/EÜ loodud teaduskomiteede tegevuse toetamine.

     

    1.7. Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine, standardiseeritud meetodid andmete kogumiseks, krooniliste haiguste alase teabe koordineerimiseks, kogumiseks ja seireks ning komisjoni otsusega 2008/721/EÜ loodud teaduskomiteede tegevuse toetamine.

    Muudatusettepanek  65

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.7 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.7 a. Meetmed tervisealase teadlikkuse pideva jälgimise hõlbustamiseks ja tõhusate lähenemisviiside väljatöötamiseks, et edendada töötajate tervisealast teadlikkust ja kujundada välja tervisealase teadlikkuse suurendamise teenuste osutamine.

    Muudatusettepanek  66

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.7 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.7 b. Euroopa riiklikest tervishoiusüsteemidest võrreldavate statistiliste andmete kogumise edendamine.

    Muudatusettepanek  67

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.7 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.7 c. Ühised hindamiskriteeriumid: komisjon peab kooskõlas liikmesriikide asutustega kehtestama ühised hindamiskriteeriumid, et hinnata saavutatud tulemusi ja tehtud edusamme.

    Muudatusettepanek  68

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – sissejuhatus

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Meditsiinialaste eksperditeadmiste ja konkreetseid tingimusi käsitleva teabe piiriülese kättesaadavuse suurendamine; ühiste lahenduste ja suuniste väljatöötamine tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et parandada ELi kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule

    2. Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe ja ravi kättesaadavust ka piiriüleselt; ühiste lahenduste ja suuniste väljatöötamine tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et parandada ELi kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule kooskõlas sellistele liidu põhiväärtustega nagu universaalsus, hea kvaliteet, võrdne juurdepääs ja solidaarsus.

    Muudatusettepanek  69

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.2 Haruldased haigused: liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja sidusrühmade toetamine liidu tasandil tehtava kooskõlastatud tegevuse abil, et tõhusalt aidata haruldasi haigusi põdevaid patsiente. See hõlmab haruldaste haiguste alaste referentsvõrgustike (punkti 2.1 kohaselt), teabe- ja registrite süsteemi loomist, mille aluseks on ühtsed akrediteerimiskriteeriumid.

    2.2 Haruldased haigused: toetada haruldaste haiguste ja uute haruldaste haiguste valdkonnas Euroopa tasandi koostööd, võrgustike loomist ja teabevahetust, sealhulgas liikmesriikide, patsiendiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade toetamine. Toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada eesmärke, mis on püstitatud komisjoni teatises „Haruldased haigused: Euroopa ees seisvad väljakutsed”1 ja nõukogu soovituses tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas2. See hõlmab haruldaste haiguste alaste teabekeskuste, referentsvõrgustike (punkti 2.1 kohaselt) ning teabe- ja registrite süsteemi loomist, mille aluseks on ühtsed akrediteerimiskriteeriumid.

     

    _________________

     

    1 KOM(2008)0679

     

    2 (2009/C 151/02)

    Muudatusettepanek  70

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2.2 a. Vanusega seotud haigused: toetada meetmeid, millega edendada koostööd, teabevahetust ja teadusprogrammide väljatöötamist vanusega seotud, sealhulgas neurodegeneratiivsete haiguste valdkonnas.

    Muudatusettepanek  71

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.3. Kvaliteet ja ohutus: patsiendiohutuse ja tervishoiu kvaliteedi alase koostöö tõhustamine muu hulgas järgmiste meetmete abil: nõukogu soovituse, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet, rakendamine; parimate tavade vahetamine kvaliteedi tagamise süsteemide kohta; suuniste ja vahendite väljatöötamine patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi edendamiseks; ohutust ja kvaliteeti käsitleva teabe patsientidele kättesaadavuse parandamine; tervishoiutöötajate ja patsientide vahelise koostöö ja tagasiside parandamine; krooniliste haiguste ravi, tervishoiusüsteemide reageerimist ja teadustegevust, sealhulgas Euroopa suuniste koostamist käsitlevate teadmiste ja heade tavade vahetamise alase tegevuse toetamine.

    2.3. Kvaliteet ja ohutus: patsiendiohutuse ja tervishoiu kvaliteedi alase koostöö tõhustamine muu hulgas järgmiste meetmete abil: nõukogu soovituse, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet, rakendamine; parimate tavade vahetamine kvaliteedi tagamise süsteemide kohta; kliiniliste ja ravialaste suuniste ja vahendite väljatöötamine patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi edendamiseks; ELi kodanike jaoks tervisekasvatuse arendamine; ohutust ja kvaliteeti käsitleva teabe patsientidele kättesaadavuse parandamine; tervishoiutöötajate ja patsientide vahelise koostöö ja tagasiside parandamine; selliste meetmete toetamine, mille eesmärgiks on teadmiste ja heade tavade vahetamine, et võidelda krooniliste haigustega, sh nii eluviisiga seotud kroonilised haigused kui ka pärilikud, sotsiaalsetest ja keskkonnateguritest tingitud kroonilised haigused, kohandada tervishoiusüsteeme ja edendada teadustegevust, sealhulgas Euroopa kliiniliste ja ravialaste suuniste koostamist.

    Muudatusettepanek  72

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.4. Ohutus: ravimites mikroobivastaste toimeainete aruka kasutamise parandamine ning mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsust suurendavate tavade vähendamine; resistentsete ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste leviku vähendamine ning tõhusate antimikroobikumide kättesaadavuse tagamine.

    2.4. Ohutus: inim- ja veterinaarmeditsiini ravimites mikroobivastaste toimeainete aruka kasutamise parandamine ning eelkõige haiglates mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsust suurendavate tavade vähendamine, sealhulgas ka veterinaarsektoris; resistentsete ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste leviku vähendamine ning tõhusate antimikroobikumide kättesaadavuse tagamine, jätkusuutlik investeerimine resistentsuse tuvastamise ja vältimise analüüsi meetodite parandamiseks, kontrollides eelkõige täpselt nende annustamist, ravi kestust ja nende kasutamist koos teiste ravimitega, samuti kõigi tervishoiutöötajate võrgustike parandamine, et tegeleda mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsusega.

    Selgitus

    Oluline on pöörata põhitähelepanu haiglatele, kus nakkuste levikut on võimalik vältida asjakohaste sanitaarmeetmete abil. Sellega saaks vähendada nii nakkuste arvu kui ka piirata antibiootikumide tarbimist ning antibiootikumide suhtes resistentsuse tekkimist.

    Muudatusettepanek  73

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.5. Kudesid, rakke, verd ja organeid, ravimite kasutamist ja piiriülese tervishoiuga seonduvaid patsientide õigusi käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on tagada nende õigusaktide rakendamine, kohaldamine, seire ja läbivaatamine.

    2.5. meetmed, mida nõutakse liidu õigusaktidega või mis aitavad liidu õigusakte rakendada seoses kudede, rakkude, vere, organite, ravimite kasutuse ja patsientide õigustega piiriüleses tervishoius, austades täielikult liikmesriikide pädevust ja eetilisi valikuid neis valdkondades. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on tagada nende õigusaktide rakendamine, kohaldamine, seire ja läbivaatamine.

    Muudatusettepanek  74

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.6. Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine.

    Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine, ning nende jõupingutuste toetamine, mille eesmärk on andmeid korrapäraselt uuendada ja parandada nende võrreldavust liikmesriikide vahel.

    Selgitus

    Liidu liikmesriikide vahel võrreldavate andmete puudumine takistab olulisel määral sotsiaalselt ja majanduslikult tõhusa ja elujõulise poliitika jätkamist tervishoiu valdkonnas.

    Muudatusettepanek  75

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.6 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2.6 a. Üleliiduliselt võrreldavate tervisenäitajate väljatöötamine, et aidata vähendada tervishoiu valdkonnas esinevat ebavõrdsust liidus ning luua alus tervishoiupoliitika tõhususe tõstmist käsitlevate otsuste tegemiseks.

    Muudatusettepanek  76

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.6 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2.6 b. Patsiendikesksuse suurendamine ja tervishoiusüsteemi arusaadavamaks muutmine ning kodanike tervisealase teadlikkuse tõstmine, et muuta tervishoiusüsteemid patsientidele paremini ligipääsetavaks ja mõistetavaks.

    Selgitus

    Tervisealane teadlikkus ei sõltu ainult isiku võimetest, vaid ka süsteemi arusaadavusest. Tervisesüsteemi mõistetavuse parandamine (nt tervishoiutöötajate keelekasutuse ja suhtlemisoskuste, aga ka haiglates märgistuse parandamise abil) on seega oluline aspekt, mis aitab isikul süsteemis orienteeruda.

    Muudatusettepanek  77

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – sissejuhatus

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Kulutasuvaid ennetusmeetmeid käsitlevate parimate tõendatud tavade kasutamise kindlakstegemine, levitamine ja edendamine selliste suurte ohutegurite nagu suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine ning HIV/AIDSi käsitlemise kaudu, keskendudes piiriülesele mõõtmele, et edendada haiguste ennetamist ja head tervist.

    3. Kulutasuvaid ennetusmeetmeid käsitlevate parimate tõendatud tavade kasutamise kindlakstegemine, levitamine ja edendamine, käsitledes sel eesmärgil selliseid suuri ohutegureid nagu suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, ebatervislik toitumine, istuv eluviis ja rasvumine, uimastite kasutamine, keskkonnategurid ja nakkushaigused, keskendudes piiriülesele mõõtmele, et ennetada haigusi ning edendada tervisealast teadlikkust ja head tervist, ent toetades ka teadlikkuse suurendamise kampaaniaid tervislike eluviiside propageerimiseks, pöörates erilist tähelepanu laste tervislike eluviiside kujunemisele.

    Muudatusettepanek  78

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.1. Kulutasuvad edendus- ja ennetusmeetmed: siia kuuluvad meetmed üleeuroopaliste võrgustike ja partnerlussuhete loomiseks, mis tegelevad paljude peamisi tervishoiuga seotud küsimusi nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine käsitlevate teavitus-ja teadlikkuse suurendamise meetmete teguritega, keskendudes piiriülesele mõõtmele ja liikmesriikidele, kes ei ole üldse või on võtnud vähe meetmeid neis küsimustes.

    3.1. Nakkushaiguste ja mittenakkavate haigustega seotud kulutasuvad edendus- ja ennetusmeetmed: siia kuuluvad meetmed üleeuroopaliste võrgustike ja partnerlussuhete loomiseks, mis kaasavad paljud osalejad teavitus-, kasvatus- ja teadlikkuse suurendamise meetmetesse, mis käsitlevad selliseid peamisi terviseküsimusi nagu keskkonnast tulenevate terviseriskide kõrvaldamine, suitsetamise ennetamine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, ebatervislik toitumine ja istuv eluviis toitumisest tingitud rasvumisega võitlemise kontekstis, üldsusele suunatud tervise edendamise programmid, sise- ja välisõhu saastatus, keskendudes piiriülesele mõõtmele ja liikmesriikidele, kes ei ole üldse või on võtnud vähe meetmeid neis küsimustes, ning kasutades sootundlikku lähenemisviisi.

    Muudatusettepanek  79

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.1 a. Toetamaks tõhusat reageerimist nakkushaigustele, tuvastades, levitades ja edendades häid tavasid kulutõhusa ennetamise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse valdkonnas.

    Muudatusettepanek  80

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.1 b. Toetamaks heade tavade vahetamist, sealhulgas teavitamise ja ennetamise vallas, et vähendada uimastitest tingitud tervisekahjustusi.

    Muudatusettepanek  81

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.2. Kroonilised haigused: koostöö ja suhtevõrgustike loomise toetamine Euroopas, et ennetada kroonilisi haigusi, sealhulgas vähk, ja parandada nendele reageerimist, sel eemärgil vahetatakse teadmisi, häid tavasid ning töötatakse välja ühised ennetusmeetmed. Vähk: juba ellu viidud järelmeetmed; võrreldavate andmetega Euroopa vähiteabesüsteemi loomine; vähiravi sõeluuringute toetamine, sealhulgas vabatahtlikud akrediteerimismehhanismid; väga ebavõrdsetes valdkondades ennetamist ja ravi käsitlevate Euroopa suuniste koostamise toetamine.

    3.2. Kroonilised haigused: koostöö ja suhtevõrgustike loomise toetamine Euroopas, et kroonilisi haigusi (sealhulgas vähk ja neurodegeneratiivsed haigused) ennetada ja parandada nendele reageerimist, kasutades sootundlikku lähenemisviisi ja võttes arvesse haiguse erinevat kulgu naiste ja meeste puhul, sel eemärgil vahetatakse teadmisi ja häid tavasid, edendatakse tervisekasvatust, töötatakse välja suunised krooniliste haiguste tekke põhjuseks olevate keskkonnategurite kohta ning ühised ennetusmeetmed, sealhulgas keskkonnaalaste riskitegurite valdkonnas; juba alustatud ettevõtmiste järelmeetmed; võrreldavate andmetega Euroopa krooniliste haiguste teabesüsteemi loomine; krooniliste haiguste sõeluuringute ja krooniliste haiguste varajase diagnoosi toetamine, sealhulgas vabatahtlikud akrediteerimismehhanismid; väga ebavõrdsetes valdkondades ennetamist ja varajast diagnoosi käsitlevate Euroopa suuniste koostamise toetamine.

    Selgitus

    Euroopa tasandil tuleks teha ennetusalast koostööd kõigi krooniliste haiguste, mitte üksnes vähktõve puhul.

    Muudatusettepanek  82

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.2 a. Neurogeneratiivsete ja muude ajuhaiguste varase diagnoosimise toetamine, jagades teadmisi ja parimaid tavasid ning töötades välja ühismeetmeid.

    Muudatusettepanek  83

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.3. Tubakatooteid ja -reklaami käsitlevates liidu õigusaktides nõutavad või nende õigusaktide rakendamist soodustavad meetmed. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on tagada nende õigusaktide rakendamine, kohaldamine, seire ja läbivaatamine.

     

    3.3. Meetmed, mida nõutakse liidu õigusaktidega või mis aitavad liidu õigusakte rakendada sellistes valdkondades nagu tubakatoodete, alkoholi ning rasva-, suhkru- ja soolarikaste toiduainete reklaam ja turustamine. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda tegevused, mille eesmärk on tagada nende õigusaktide rakendamine, kohaldamine, seire ja läbivaatamine.

    Selgitus

    Kuna ELil on seadusandlikud volitused toidu, alkoholi ja tubakatoodete valdkonnas, on loomulik hõlmata kõnealused küsimused käesoleva määruse reguleerimisalasse. Turundus on laiem mõiste kui lihtsalt reklaam ja käsitleda tuleks ka selliseid aspekte nagu toote koostis, kättesaadavus ja hinnapoliitika.

    Muudatusettepanek  84

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.3 a. Euroopa rahvastiku tervisealase teadlikkuse tõstmine eriprogrammide abil kõigis valdkondades, nagu tervise edendamine, ennetustegevus ja patsiendikeskne hooldus.

    Muudatusettepanek  85

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.3 b. Tagamaks seda, et tervishoiusüsteemid oleks loodud selliselt, et kodanikel oleks teabele juurdepääs, teave oleks nende jaoks mõistetav, nad hindaksid ja kasutaksid seda, et teha otsuseid haiguste ennetamise, tervise edendamise ja tervishoiu küsimustes, ning kasutaksid seega tervishoiuteenuseid paremini ja jätkusuutlikumalt.

    Muudatusettepanek  86

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3.3 c. Selliste meetmete toetamine, mille eesmärk on kaitsta inimesi teisese tubakasuitsu eest töökohas, nagu on märgitud nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovituses suitsuvaba keskkonna kohta (2009/C 296/02)1.

     

    ______________

     

    ¹ ELT C 296, 5.12.2009 lk 4.

    Muudatusettepanek  87

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.4. Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine.

    3.4. Sellise terviseteadmiste süsteemi soodustamine, mis toetab tõendipõhiste otsuste tegemist, sealhulgas terviseandmete kogumine ja analüüs ja programmi tulemuste ulatuslik levitamine, ning nende jõupingutuste toetamine, mille eesmärk on andmeid korrapäraselt uuendada ja parandada nende võrreldavust liikmesriikide vahel.

    Selgitus

    Liidu liikmesriikide vahel võrreldavate andmete puudumine takistab olulisel määral sotsiaalselt ja majanduslikult tõhusa ja elujõulise poliitika jätkamist tervishoiu valdkonnas.

    Muudatusettepanek  88

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.1. Valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele reageerimine, võttes arvesse ja kooskõlastades üleilmseid algatusi: üldise ja konkreetse valmisoleku kavandamise ühtsete komponentide kehtestamine, sealhulgas valmisolek gripiepideemiaks, ning valmisolekukavade rakendamise kohta korrapäraselt aruandmine.

    4.1. Valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele reageerimine, võttes arvesse ja kooskõlastades üleilmseid algatusi: üldise ja konkreetse valmisoleku kavandamise ühtsete komponentide kehtestamine, sealhulgas valmisolek gripiepideemiaks, ning valmisolekukavade rakendamise kohta korrapäraselt aruandmine; uuenduste patsiendini toomine mõnes Euroopa riigis üha tõsisemaks reaalsuseks kujunevate arenguriikidest pärit haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel.

    Muudatusettepanek  89

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.3. Liikmesriikide terviseohtudega toimetuleku suutlikkuse toetamine: valmisoleku- ja reageerimise kavade väljatöötamine, rahvatervishoiu reageerimise koordineerimine, ühised vaktsineerimismeetodid; suuniste koostamine hädaolukorra kaitseabinõude ja teabe kohta, juhised heade tavade kohta; meditsiiniliste vastumeetmete ühishankimise uue mehhanismi loomine; ühiste kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamine.

    4.3. Liikmesriikide terviseohtudega toimetuleku suutlikkuse toetamine: valmisoleku- ja reageerimise kavade väljatöötamine, rahvatervishoiu reageerimise koordineerimine, ühised vaktsineerimismeetodid, sealhulgas optimaalse vaktsineerimise taseme kehtestamine, et võidelda tõhusalt nakkushaiguste taaspuhkemise vastu; suuniste koostamine hädaolukorra kaitseabinõude ja teabe kohta, juhised heade tavade kohta; meditsiiniliste vastumeetmete ühishankimise uue mehhanismi loomine; ühiste kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamine; koostöö tugevdamine liikmesriikide vahel, et tegeleda järjest suurema ebaseadusliku rändevoo mõjuga tervishoiusüsteemidele.

    Selgitus

    Euroopa Liit peaks tegutsema aktiivsemalt vaktsineerimise küsimusega oma ühisstrateegiate kaudu ja kindlustama optimaalse vaktsineerituse taseme.

    • [1]  ELT C 143, 12.5.2012, lk 102.
    • [2]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
    • [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

    SELETUSKIRI

    Programmile „Tervis majanduskasvuks” aastateks 2014–2020 ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma on 446 miljonit eurot ehk rohkem kui 60 miljonit eurot aastas. Programmi eesmärk on keskenduda peamistele valdkondadele, millele Euroopa Liidu tegevusel võib tervishoiu valdkonnas olla tõeline lisandväärtus. Programm on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ja selle eesmärk on edendada innovatsiooni tervishoius, kindlustada selle jätkusuutlikkus ja samas suurendada Euroopa kodanike heaolu.

    Selline rahastamine täiendab teatavaid tervishoiumeetmeid, mida rahastatakse struktuurifondidest ja teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu aastateks 2014–2020. Võrreldes eelmise perioodiga (2007–2013) on programmi rahastamine 5,7% suurem.

    Programmi raames võidakse rahastada riiklikke ametiasutusi, avaliku või erasektori asutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone kaasrahastamise kaudu. On äärmiselt oluline, et menetlused ja eelarvevahenditele juurdepääs oleksid võimalikult lihtsad, et liikmesriigid ja tervishoiuvaldkonna asjatundjad saaksid neid paremini kasutada.

    Pealegi ei saa tervishoidu käsitleda ainult majanduskasvu edendajana ja programmi pealkiri „Tervis majanduskasvuks” võib tekitada vääritimõistmist. Samas tuleb meenutada, et nimevalikuga soovitakse näidata Euroopa praeguse majanduskriisi ajal, et tervis ei tekita ainult puudujääki. Riikide rahanduse üldised piirangud sunnivad reformima tervishoiusüsteeme, et piirata kulusid ja samal ajal parandada sektori kulutõhusust ning suurendada innovatsiooni. Reformimine on eelkõige oluline selleks, et tervishoiusüsteemid vastaksid järjest suurenevale nõudlusele tervishoiuteenuste järele, mis on tingitud rahvastiku vananemisest, ja pakuksid jätkuvalt kvaliteetseid tervishoiuteenuseid tulevastele põlvkondadele. Seega oleks „Tervis ja majanduskasv” asjakohasem pealkiri, et vältida mis tahes vääritimõistmist.

    Tervishoiusektori ainus väärtus ei seisne edusammudes ravi alal. Sektor peab ühtlasi soodustama majanduskasvu, looma töökohti kriisiajal ning olema Euroopa majanduse tõeline tugisammas. Deindustrialiseerimise kontekstis on tervishoiusektor haruldane näide kõrgtehnoloogilisest tööstusharust, mis hõlmab Euroopa territooriumi alates teadustegevusest kuni jaemüügini. Seetõttu tuleb seda tunnustada kõrgtehnoloogilise tööstusharuna. Meenutame näiteks, et vähivastase ravimi taga on samapalju tehnoloogiat kui lennuki Airbus puhul. Ravimi toimeaine leidmisest selle tööstusliku tootmiseni jõudmine on tehniliselt ja tehnoloogiliselt keeruline. Selleks et saavutada innovatsioon, tuleb suurendada praegusi jõupingutusi ja teha koostööd avaliku ja erasektori sidusrühmadega ning eri valdkondade teadlastega.

    Programmi eesmärke on püütud paremini määratleda, et vältida topeltrahastamist ja kasutada varasemast piiratumaid rahalisi vahendeid mõistlikumalt. Oluline on vältida eri meetmete loetelu esitamist, kuna sellega võidakse saadaolevad rahalised vahendid killustada. Programmi eesmärk ei ole esitada haiguste täielik nimekiri. Eelkõige tuleks keskenduda piiratud arvule peamistele eesmärkidele.

    Eelarvevahendite jaotamine programmi nelja eesmärgi vahel (suurendada innovatsiooni, parandada juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule, edendada haiguste ennetamist ja kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest) ei tohiks olla paindumatu. Eesmärkide liigitamine ja igale eesmärgile eelnevalt kindlaks määratud eelarvepaketi määramine võib piirata teatavate projektide ulatust.

    Võib samuti osutuda vajalikuks kohandada käesoleva seadusandliku menetlusega seotud summasid vastavalt sellele, kui suur rahastamispakett mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste käigus programmile „Tervis ja majanduskasv” ette nähakse.

    Programmi eri eesmärke tuleb hinnata liikmesriikide tervishoiusüsteemide saavutatud tulemuste põhjal, võttes aluseks asjakohased näitajad (maksumus protsendimäärana RKTst, kodanike oodatav eluiga, tervelt elatud aastad jne).

    Ennetamise eesmärgi saavutamiseks tuleb kõigepealt paremini tuvastada riskifaktorid, et tõhustada strateegiaid. Krooniliste haiguste asjakohaseks ja tõhusaks ennetamiseks tuleb arvesse võtta peamisi riskifaktoreid, mille hulka kuuluvad ebatervislik toitumine ja istuv eluviis. Näiteks laste seas levinud ülekaal ja rasvumine mõjutab kahtlemata südamehaiguste sagedust täiskasvanueas.

    Keskenduda ei tuleks mis tahes konkreetsele haigusele, vaid rohkem tuleks arvesse võtta rahvastiku vananemise tagajärgi. Eluea pikenemine suurendab olulisel määral rahvastikus eakate osakaalu, mis 2030. aastaks peaks jõudma 40%-ni.

    Sellise protsessiga kaasnevad teatavad ülesanded ja probleemid nii majandusele kui ka ühiskonnale. Iga üksikisikut tuleb aidata püsida võimalikult kaua terve ning füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivne, sest sellega võime suurendada tema positiivset mõju tootlikkusele ja konkurentsivõimele.

    Eakate tervise parandamine mitte ainult ei säästa neid eaga kaasnevatest kannatustest, vaid vähendab ka ühiskonna kanda olevaid sotsiaal- ja tervishoiukulusid.

    Eelnevat silmas pidades on soovitav, et programmis keskendutaks enam neurodegeneratiivsetele haigustele, nagu Alzheimeri tõbi ja muud dementsuse vormid. Nendele kroonilistele haigustele on iseloomulik, et nendesse haigestuvad peamiselt eakad ning haige muutub täielikult teistest sõltuvaks ning pideva abi vajajaks. Selliseid haigusi põeb suur hulk inimesi (Euroopas on rohkem kui 7 miljonit inimest, kellel esineb mõni dementsuse vorm). Sellel on tervishoiualaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt rasked tagajärjed.

    Seega tuleb rahvastiku vananemine ja vanusega seotud haigused paremini programmi hõlmata. Tegu on mitmetahulise probleemiga, mis on seotud nii esimese eesmärgi (panustada uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse), teise eesmärgi (parandada ELi kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule) ning kolmanda eesmärgiga (ennetada haigusi ja edendada head tervist).

    Samuti tuleb ennetada rahvastiku vananemise tagajärgi ja tagada vajalikud vahendid väljaõppele ja töökohtadega seotud pädevuste parandamisele kõnealuses sektoris. Euroopa Liit peab tingimata edendama uute töökohtade loomist, et vastata paremini uutele sotsiaalsetele vajadustele, nagu koduhooldus või hooldus eriasutustes, mis on ette nähtud sõltuvate isikute hooldamiseks, sõltumata sellest, kas isik on eaks või mitte, ning viima regulaarselt läbi hindamised, et võtta paremini arvesse haigete ja nende abistajate tegelikke vajadusi.

    Programmi neljas ja viimane eesmärk on seotud kodanike kaitsmisega piiriüleste terviseohtude eest. Selliste ohtude vastu võitlemisel on tõhusaim vahend tõsiste terviseohtude korral kodanike vaktsineerimine.

    Kuigi vaktsineerimine on võimaldanud parandada oluliselt Euroopa rahvastiku tervishoiu olukorda, seisavad selle edasimineku ees ka teatavad ohud: rahvastiku suurem liikuvus, vaktsineerimata inimeste rühmad, kuna nende juurdepääs tervishoiuteenustele on piiratud, ja rahvastiku järjest väiksem vastuvõtlikkus vaktsiinide suhtes. Praegu peab Euroopa Liit võitlema hiljutiste ja jätkuvate leetrijuhtumite puhanguga ja ka suurenenud tuberkuloosijuhtumite levikuga.

    Euroopa Liit peaks tegutsema aktiivsemalt vaktsineerimise küsimusega oma ühisstrateegiate kaudu ja kindlustama optimaalse vaktsineerituse taseme. Jätkuvate jõupingutustega koostöö ja innovatsiooni valdkonnas, meetmete ühise kavandamise ja tõhusate ennetusmeetmete elluviimisega on võimalik vähendada nendest haigustest tingitud suremust.

    EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (4.6.2012)

    keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020
    (COM(2011)0709 – C7‑0399/2011 – 2011/0339(COD))

    Arvamuse koostaja: Angelika Werthmann

    LÜHISELGITUS

    Tervishoid on Euroopa Liidu üks suurimaid majandusharusid, mis moodustab ligi 10 % ELi sisemajanduse koguproduktist ning annab tööd 10 % töötajatest, kellest suurem osa on kõrgharidusega. Tervis parema elukvaliteedi näol ei ole ainult väärtus omaette, vaid on ka oluline majanduskasvu edendav tegur.

    Sellega seoses pakub komisjon tulevases mitmeaastases finantsraamistikus välja ELi kolmanda tegevusprogrammprogrammi „Tervis majanduskasvuks” (2014–2020), milles on seatud esikohale majanduskasvu ja elanikkonna hea tervise vahelised seosed.

    Programmi juhivad tsentraalselt tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ning Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet ja osaliselt juhitakse seda koostöös ÜRO, Maailma Terviseorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

    Programm „Tervis majanduskasvuks” keskendub neljale põhieesmärgile, mis parema tervise kaudu toetavad tugevalt majanduskasvu:

    (1) innovaatilised ja jätkusuutlikud tervishoiusüsteemid

    (2) kodanike parem juurdepääs parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele

    (3) haiguste ennetamine ja tervise edendamine, eelkõige seoses peamiste ohuteguritega, nagu suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, rasvumine ja HIV/AIDS

    (4) kodanike kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest.

    Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peab komisjon oluliseks, et liikmesriigid rakendaksid rohkem otsemeetmeid riigisisesel tasandil. Seepärast lihtsustas komisjon uue programmi rakendamist ja haldamist: liidupoolse kaasrahastamise tase on ühetaoliselt 60 % abikõlblikest kuludest ning erakordse kasulikkuse puhul kuni 80 % abikõlblikest kuludest.

    Aastaks 2020 on liidus puudu miljon tervishoiutöötajat, seetõttu peab programm „Tervis majanduskasvuks” aitama pakkuda ka tööhõivestiimuleid. Samuti on programmi eesmärk kehtestada meditsiinis kasutatavatele seadmetele ranged ohutuse, kvaliteedi ja tõhususe nõuded, mis aitavad leevendada järjest kõrgema elueaga kaasnevaid majanduslikke tagajärgi ning eelkõige ennetada kroonilisi haigusi, mis on surmajuhtumite ja madala elukvaliteedi peamine põhjus Euroopas.

    Programm toetub esimese rahvatervise programmi (2003−2008) ja teise terviseprogrammi (2008−2013) tulemustele.

    Programmi rakendamiseks ettenähtud finantsassigneeringud 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ulatuvad 446 miljoni euroni (praegu kehtivates hindades).

    Seoses rahvaarvu vähenemisega Euroopa Liidus pikas perspektiivis ja sellega kaasneva rahvastiku pideva vananemisega muutub tervishoiu valdkond majanduslikust vaatenurgast järjest olulisemaks. Seetõttu tuleks komisjoni pakutud programm „Tervis majanduskasvuks” aastateks 2014–2020 heaks kiita järgmiste muudatustega.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Seadusandliku resolutsiooni projekt

    Lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on üksnes seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse osas;

    Muudatusettepanek  2

    Seadusandliku resolutsiooni projekt

    Lõige 1 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma olemasolevaid poliitilisi prioriteete ja Lissaboni lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5% kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; nõuab juhul, kui nõukogu seda lähenemisviisi ei poolda, et ta määraks selgelt kindlaks, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks täielikult loobuda, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks;

     

    ______________

     

    1Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea tervise edendamine ELi tasandil on „Euroopa 2020. aastal: – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul mõjutab positiivselt nii üldist tervist kui ka tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades survet riigi eelarvele. Innovatsioon tervishoius aitab paremini lahendada selle valdkonna jätkusuutlikkuse vajadust demograafiliste muutuste taustal ja tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamisele suunatud meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane kehtestada programm „Tervis majanduskasvuks” – ELi kolmas tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

    (2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 esitatud nõuete täitmine nõuab pidevaid jõupingutusi. Hea tervise edendamine ELi tasandil on „Euroopa 2020. aastal: – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” lahutamatu osa. Inimeste tervena ja aktiivsena hoidmine pikema aja jooksul mõjutab positiivselt nii üldist tervist kui ka elukvaliteeti, tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähendades survet riigi eelarvele. Innovatsioon tervishoius aitab paremini lahendada selle valdkonna jätkusuutlikkuse vajadust demograafiliste muutuste taustal ja tervishoius esineva ebavõrdsuse vähendamisele suunatud meetmed on olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane kehtestada programm „Tervis majanduskasvuks” – ELi kolmas tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm”).

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud eesmärkide ja meetmete kogumile, millel on ELi jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega asetatakse rõhk valdkondadele, kus liikmesriigid ei saa üksikult kulutasuvalt tegutseda, kus tegemist on selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus ELi tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja tõhusust.

    (4) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega peaks programm keskenduma selgelt määratletud ja kontrollitavate eesmärkide ja meetmete kogumile, millel on ELi jaoks ilmne ja tõendatud lisaväärtus, ja suunama toetuse väiksemale hulgale meetmetele prioriteetsetes valdkondades. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega asetatakse rõhk valdkondadele, kus liikmesriigid ei saa üksikult kulutasuvalt tegutseda, kus tegemist on selgete piiriüleste või siseturu küsimustega või kus ELi tasandi koostöö annab olulisi eeliseid ja tõhusust.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (6) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009. aasta Euroopa terviseraportis on kindlaks määratud rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Selles osas julgustatakse liikmesriike tegema tervise parandamisest oma riigisiseste programmide prioriteet ja paremini kasutama teadmisi tervishoiu rahastamisest liidu poolt. Sellest tulenevalt peaks programm soodustama tulemuste üleminekut riiklikku tervishoiupoliitikasse.

    (6) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2009. aasta Euroopa terviseraportis on kindlaks määratud rahvatervisesse ja tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute suurendamise ulatus. Selles osas julgustatakse liikmesriike tegema tervise parandamisest oma riigisiseste programmide prioriteet ja paremini kasutama teadmisi tervishoiu rahastamisest liidu poolt. Selleks et kindlustada, et programm saab tõhusalt soodustada tulemuste üleminekut riiklikku tervishoiupoliitikasse, tuleks Euroopa vahendeid anda ainult kindlatele nõuetele vastavatele riikide programmidele.

    Muudatusettepanek 6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (10) Vananeva ühiskonna taustal saavad tervise edendamisele ja haiguste takistamisele suunatud hästi juhitud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ja seega võimaldada eakatel inimestel jätkata töötamist kõrge vanuseni. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest ELis. Programm selgitab välja peamistele ohuteguritele, nimelt suitsetamisele, alkoholi kuritarvitamisele ja rasvumisele ning HIVile/AIDSile keskenduvad parimad kontrollitud viisid kulutasuvate ennetusmeetmete võtmiseks, levitab neid ja toetab nende kasutuselevõtmist, aidates sel viisil ennetada haigusi ja edendada head tervist, pöörates samas tähelepanu ka põhilistele sotsiaalsetele ja keskkonnateguritele.

    (10) Vananeva ühiskonna taustal saavad tervise edendamisele ja haiguste takistamisele suunatud hästi juhitud investeeringud suurendada tervena elatud aastate arvu ja seega võimaldada eakatel inimestel jätkata töötamist, kuni neist saavad eakad töötajad. Kroonilised haigused põhjustavad üle 80 % enneaegsetest surmadest ELis. Programm selgitab välja peamistele ohuteguritele, nimelt suitsetamisele, alkoholi kuritarvitamisele, istuvale eluviisile, saastele, uimastite kuritarvitamisele, toitumisest tingitud rasvumisele ning HIVile/AIDSile keskenduvad parimad kontrollitud viisid kulutasuvate ennetusmeetmete võtmiseks, levitab neid ja toetab nende kasutuselevõtmist, aidates sel viisil ennetada haigusi ja edendada head tervist, pöörates samas tähelepanu ka põhilistele sotsiaalsetele ja keskkonnateguritele.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 24

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (24) Programmi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Programmi hindamisel tuleks arvestada asjaolu, et programmi eesmärkide saavutamine võib võtta programmi kehtivusajast rohkem aega.

    (24) Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet programmi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata programmi tulemusi ja mõju. Näitajad peaksid pakkuma võrdlusalust, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – punkt 3 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, istuvat eluviisi, ebatervislikku toitumist, saastet, rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi ja uimastite kuritarvitamist, toitumisest tingitud rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 3.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.1. heade tavade levitamine sellistes üliolulistes terviseküsimustes nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine;

    3.1. heade tavade levitamine sellistes üliolulistes terviseküsimustes nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine ja toitumisest tingitud rasvumine;

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (d) muud riigid asjaomastes kahe- või mitmepoolsetes lepingus sätestatud tingimustel.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (b) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud;

    (b) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad ametlikult tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud;

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 11 – lõige 1 – punkt g

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta.

    (g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate ametlikult tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega programmi meetmete rakendamist, pidades silmas programmi eesmärke ja näitajaid, sh ka teavet kliimaga seotud kulutuste kohta. Komisjon annab igal aastal artiklis 13 osutatud komiteele selle kohta aru ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

    1. Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega programmi meetmete rakendamist, pidades silmas programmi eesmärke ja näitajaid, sh ka teavet kliimaga seotud kulutuste kohta. Komisjon annab igal aastal artikli 16 lõikes 1 osutatud komiteele selle kohta aru ning teavitab üks kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    3. Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    Hinnata tuleks programmi „Tervis majanduskasvuks” tulemuste pikaajalisemat mõju ja püsivust, et seda saaks arvestada järgmise programmi võimaliku jätkamise, muutmise või lõpetamise otsuse tegemises.

    Hinnata tuleks programmi „Tervis majanduskasvuks” tulemuste pikaajalisemat mõju ja püsivust, et seda saaks arvestada järgmise programmi võimaliku jätkamise, muutmise, katkestamise või lõpetamise otsuse tegemises.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.1. Kulutasuvad edendus- ja ennetusmeetmed: siia kuuluvad meetmed üleeuroopaliste võrgustike ja partnerlussuhete loomiseks, mis tegelevad paljude peamisi tervishoiuga seotud küsimusi nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine käsitlevate teavitus-ja teadlikkuse suurendamise meetmete teguritega, keskendudes piiriülesele mõõtmele ja liikmesriikidele, kes ei ole üldse või on võtnud vähe meetmeid neis küsimustes.

    3.1. Kulutasuvad edendus- ja ennetusmeetmed: siia kuuluvad meetmed üleeuroopaliste võrgustike ja partnerlussuhete loomiseks, mis tegelevad paljude peamisi tervishoiuga seotud küsimusi nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, istuv eluviis, saaste ja toitumisest tingitud rasvumine käsitlevate teavitus-ja teadlikkuse suurendamise meetmete teguritega, keskendudes piiriülesele mõõtmele ja liikmesriikidele, kes ei ole üldse või on võtnud vähe meetmeid neis küsimustes.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014−2020

    Viited

    COM(2011)0709 – C7-0399/2011 – 2011/0339(COD)

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    ENVI

    30.11.2011

     

     

     

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    BUDG

    30.11.2011

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Angelika Werthmann

    6.2.2012

    Vastuvõtmise kuupäev

    31.5.2012

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    28

    3

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Alexander Alvaro, Charles Goerens, Edit Herczog, Jürgen Klute, Paul Rübig, Peter Šťastný, Gianluca Susta

    TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.4.2012)

    Saaja: keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitme-aastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014– 2020
    (COM(2011)0709 – C7‑0399/2011 – 2011/0339(COD))

    Arvamuse koostaja: Maria Badia i Cutchet

    LÜHISELGITUS

    Programm „Tervis majanduskasvuks” on esitatud ajal, mil esinevad suured väljakutsed seoses üleilmastumise ja nõrga majandusliku olukorraga, mis mõjutab eelkõige Euroopa Liitu. Komisjon esitab programmi „Tervis majanduskasvuks” strateegia „Euroopa 2020” ja uue finantsperspektiivi 2014–2020 raames, eesmärgiga edendada innovatsiooni arstiabi valdkonnas, suurendada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust, parandada ELi kodanike tervist ja kaitsta neid piiriüleste terviseohtude eest. Nii täiendab komisjon selle programmi kaudu algatusi luua Euroopa Liidus dünaamiline ja konkurentsivõimeline majandus. Majanduslikust küljest vaadelduna on tervise väärtus asendamatu ja esmatähtis: Euroopa kodanike tervis ja heaolu peab olema tuleviku tagatiseks.

    Arvamuse koostaja arvates pakub komisjoni ettepanek palju võimalusi tugevdada liidu prioriteete ja meetmeid ka tervisega seotud muudes valdkondades. Programmi „Tervis majanduskasvuks” ulatust võiks seetõttu laiendada, lisades sellesse ettepanekud eri meetmete kohta. Seda silmas pidades arvamuse koostaja:

    ­ rõhutab vajadust kasutada programmi „Tervis majanduskasvuks” meditsiiniliste uuringute innustamiseks ja nende kooskõlastamiseks Euroopa tasandil, et tagada olemasolevate vahendite tõhus kasutamine. Euroopa teadusuuringute areng tervishoiu valdkonnas kindlustab selle kasvu ja jätkusuutlikkuse;

    ­ nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu vaesusega seotud haigustele (vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused), mis on arengumaades kõrge suremuse ja miljonite inimeste elukvaliteedi halvenemise põhjustajaks. Üleilmastumise ja rändevoogude tõttu on need haigused ka mõnes Euroopa riigis üha enam päevakorral. Seetõttu peab EL oma vastavaid meetmeid tugevdama, aidates samal ajal parandada arengumaade elukvaliteeti ning elavdada nende majandust;

    ­ märgib, et programm „Tervis majanduskasvuks” täiendab sisuliselt juhtalgatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, eelkõige nn valgete töökohtade ehk tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonna töökohtade osas. EL peab tagama vajalikud vahendid töötajate koolituseks ja elukestvaks õppeks valdkonnas, mis hõivab ligi 20 miljonit inimest ning ilmutab märkimisväärseid kasvuvõimalusi, peamiselt rahvastiku vananemise tõttu;

    ­ on arvamusel, et seoses tervishoiuvaldkonna töötajate koolitamisega ja vajadusega kaasajastada tööressursse ja -vahendeid on vaja kasutada uute tehnoloogiate pakutavaid võimalusi, et tervishoiuteenuste potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada ning nende tulemuslikkust ja tõhusust parandada. Selles osas on rõhk raadiosagedustuvastusel põhinevate tehnoloogiate arengul, nt asjade internet.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kutsub keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni kui vastutavat komisjoni võtma oma aruandesse järgmised muudatusettepanekud:

    Muudatusettepanek  1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleks tagada kõikide liidu tegevuskavade ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit täiendab ja toetab riiklikku tervishoiupoliitikat, soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ja edendab nende programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ametiasutuste vastutust oma tervishoiupoliitika kujundamisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

    (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt on vaja tagada kõikide liidu tegevuskavade ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit täiendab ja toetab riiklikku tervishoiupoliitikat, soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ja edendab nende programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ametiasutuste vastutust oma tervishoiupoliitika kujundamisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (5 a) Programmis kavandatud meetmed peaksid aitama tugevdada Euroopa Liidu rahvatervishoiusüsteeme, kuna need on olulised mehhanismid, et säilitada sotsiaalne heaolu ja võidelda ebavõrdsusega, mis on praeguse majandusliku ebakindluse tõttu murettekitavalt suurenenud.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10 a) Kogu ELis on tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektoris nn valgetel ametikohtadel hõivatud ligikaudu 20 miljonit inimest – see arv peaks hinnangute kohaselt rahvastiku vananemise tõttu edaspidi tõusma. Selles tundlikus sektoris peaks koolitus ja elukestev õpe olema esmatähtsal kohal. Seetõttu tuleks täpsemalt hinnata vajadust valgete töökohtade ja tänapäevastesse oskustesse (nt infotehnoloogia kasutamine) investeerimise järele.

    Muudatusettepanek  4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (11) Eesmärgiga võimalikult vähendada tagajärgi rahva tervisele, mis tulenevad võimalikest piiriülestest terviseohtudest, kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust saastatusest pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida tugevaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude avastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks. Nende ohtude loomuse tõttu on ELi tasandil vaja koordineerida rahvatervise meetmeid selleks, et käsitleda erinevaid aspekte, tõhustada valmiduse ja reageerimise planeerimist, luua tugev ja usaldusväärne riskihindamine ja tekitada tugev riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistik. Seda arvesse võttes on oluline, et võitluses nakkushaiguste vastu tuleks programmile kasuks vastastikune täiendavus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevuskavaga ning meetmetega, mida toetatakse liidu teadusuuringute ja innovatsioonikavade alusel. Erilisi jõupingutusi tuleks teha, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel ülemaailmses tervishoius tehtava töö ning meetmete vahel, mis kolmandad riigid võtavad esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevates valdkondades. Programmi kohaselt võetavad meetmed võivad hõlmata ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest või on tingitud keskkonnast või kliimamuutusest. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, on komisjon võtnud eesmärgi süvalaiendada kliimamuutuste teema üldistesse kliimamuutusi käsitlevatesse liidu kulutustesse ning suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi „Tervis majanduskasvuks” 4. eesmärgi raames aitavad üldiselt selle eesmärgi saavutamisele kaasa, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon esitab teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta programmi „Tervis majanduskasvuks” raames.

    (11) Eesmärgiga võimalikult vähendada tagajärgi rahva tervisele, mis tulenevad võimalikest piiriülestest terviseohtudest, kemikaalidega seotud õnnetuste tagajärjel tekkinud ulatuslikust saastatusest pandeemiateni, nagu hiljutised E. coli, H1N1 või SARSi (raskekujuline äge respiratoorne sündroom) puhangud või arenguriikidest pärit haigused, mis on maailma rahvastiku rände tõttu mõnes Euroopa riigis järjest tõsisem reaalsus, peaks programm aitama luua ja töökorras hoida tugevaid mehhanisme suurte piiriüleste terviseohtude avastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks. Nende ohtude loomuse tõttu on ELi tasandil vaja koordineerida rahvatervise meetmeid selleks, et käsitleda erinevaid aspekte, tõhustada valmiduse ja reageerimise planeerimist, luua tugev ja usaldusväärne riskihindamine ja tekitada tugev riskijuhtimis- ja kriisiohjeraamistik. Seda arvesse võttes on oluline, et võitluses nakkushaiguste vastu tuleks programmile kasuks vastastikune täiendavus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevuskavaga ning meetmetega, mida toetatakse liidu teadusuuringute ja innovatsioonikavade alusel. Erilisi jõupingutusi tuleks teha, et tagada ühtsus ja sünergia programmi ja muude liidu programmide alusel ülemaailmses tervishoius tehtava töö ning meetmete vahel, mis kolmandad riigid võtavad esmajoones grippi, HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja muid piiriüleseid terviseohte käsitlevates valdkondades. Programmi kohaselt võetavad meetmed võivad hõlmata ka piiriüleseid terviseohte, mis tulenevad bioloogiliste või keemiliste ainetega toimunud õnnetustest või on tingitud keskkonnast või kliimamuutusest. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, on komisjon võtnud eesmärgi süvalaiendada kliimamuutuste teema üldistesse kliimamuutusi käsitlevatesse liidu kulutustesse ning suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Kulutused programmi „Tervis majanduskasvuks” 4. eesmärgi raames aitavad üldiselt selle eesmärgi saavutamisele kaasa, käsitledes kliimamuutustega seotud terviseohtusid. Komisjon esitab teavet kliimamuutustega seotud kulutuste kohta programmi „Tervis majanduskasvuks” raames.

    Muudatusettepanek  5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 16 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (16 a) Kõnealune programm peaks samuti edendama koostoime loomist Euroopa teadusuuringute valdkonnas, tutvustades ja rakendades uuenduslikke läbimurdeid tervishoiusektoris ning tagades Euroopa Liidu piiratud riiklike vahendite tõhusa kasutamise. Selleks et muuta teadusuuringud tervishoiusüsteemis tegelikuks innovatsiooniks, peaks erilist tähelepanu pöörama ohustatud rühmadele, nagu naised ja lapsed, kes annavad siiski üliolulise panuse sotsiaalsesse ja majanduslikku kasvu ning heaolusse.

    Muudatusettepanek  6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23) Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest ning säilitada mõistlik tasakaal programmi eri eesmärkide vahel. Programmiga tuleks välja valida ja rahastada asjakohased meetmed, mis vastavad programmi konkreetsetele eesmärkidele ning millel on selge ELi lisaväärtus. Iga-aastased tööprogrammid peavad sätestama ennekõike peamised valikukriteeriumid, mis kehtivad võimalike abisaajate valimisel ja on kooskõlas finantsmäärusega selle tagamiseks, et neil on finants- ja tegutsemissuutlikkus programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

    (23) Programmi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada läbipaistvuse põhimõttest. Eelarvevahendite jaotamine eesmärkide vahel peaks olema vastavuses kasuga, mida võib oodata seoses Euroopa Liidu kodanike tervise paranemisega. Programmiga tuleks välja valida ja rahastada asjakohased meetmed, mis vastavad programmi konkreetsetele eesmärkidele ning millel on selge ELi lisaväärtus. Iga-aastased tööprogrammid peavad sätestama ennekõike peamised valikukriteeriumid, mis kehtivad võimalike abisaajate valimisel ja on kooskõlas finantsmäärusega selle tagamiseks, et neil on finants- ja tegutsemissuutlikkus programmi raames rahastatavate meetmete võtmiseks ning vajaduse korral oma sõltumatuse tõendamiseks.

    Muudatusettepanek  7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alalõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1) Töötada ELi tasandil välja ühised abivahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puudusega ning aidata kaasa uuenduste kasutussevõtule tervishoiuvaldkonnas, et soodustada tervishoiusüsteemide muutumist uuenduslikuks ja jätkusuutlikuks

    (1) Töötada ELi tasandil välja ühised abivahendid ja mehhanismid, mille abil tulla toime ressursside – nii inimeste kui ka rahaliste vahendite – puudusega ning aidata kaasa uuenduste kasutussevõtule tervishoiuvaldkonnas, et soodustada tervishoiusüsteemide muutumist uuenduslikuks ja jätkusuutlikuks ning vähendada ebavõrdsust Euroopa tervishoiuteenustes.

    Muudatusettepanek  8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 – alalõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2) Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust ka väljaspool riigipiire ning töötada välja ühised lahendused ja suunised tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid.

    (2) Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust ka väljaspool riigipiire ning töötada välja ühised lahendused ja suunised tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid kogu Euroopa Liidus.

    Muudatusettepanek  9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alalõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, rasvumist ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist

    (3) Teha kindlaks, millised on ennetamisvaldkonna tõendatud kulutõhusad head tavad, jagada nende kohta teavet ja edendada nende järgimist, käsitledes peamisi riskitegureid – suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist, rasvumist ja uimasteid ning HIVd ja AIDSi, keskendudes sealjuures piiriülesusele, et vältida haigusi ja edendada head tervist.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alalõik 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Töötada välja ühised lähenemisviisid ja meetmed ning tõendada nende väärtust, et valmistuda paremini ette haruldasteks haigusteks, millega saab nende harva esinemise tõttu tegeleda tõhusalt vaid üleeuroopalisel tasandil, ning kooskõlastada nende haiguste uurimist, ennetamist ja ravi.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 1.2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – 1.2 a. e-tervishoiu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite ja protokollide väljatöötamine, et kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tervishoiu valdkonna hüvanguks ning tagada sellega isikuandmete kaitse ning kaitsta patsiente ja nende eraelu puutumatust;

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 1.2 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    – 1.2 b. e-tervishoiu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite ja protokollide väljatöötamine hädaabiteenuste jaoks, sealhulgas arukate transpordisüsteemide kasutamiseks selliste teenuste puhul;

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 2,2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    – 2.2. haruldaste haigustega seotud meetmete toetamine, sealhulgas Euroopa tugivõrgustike loomine (kooskõlas punktiga 2.1) ning teabe ja registrite loomine, võttes aluseks akrediteerimise ühiskriteeriumid;

    – 2.2. haruldaste haigustega seotud meetmete toetamine, sealhulgas teabe ja registrite loomine, võttes aluseks akrediteerimise ühiskriteeriumid;

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 3.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    – heade tavade levitamine sellistes üliolulistes terviseküsimustes nagu suitsetamise ennetamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine;

    – heade tavade levitamine sellistes üliolulistes terviseküsimustes nagu suitsetamise ennetamine, uimastite tarvitamine, alkoholi kuritarvitamine ja rasvumine;

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – punkt 3,2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    – 3.2. krooniliste haiguste (sh vähi) ennetamise toetamine teadmiste ja heade tavade levitamise ning ühismeetmete väljatöötamise abil;

    – 3.2. krooniliste haiguste (sh südame-veresoonkonnahaiguste, B- ja C-hepatiidi ning vähi) ennetamise toetamine teadmiste ja heade tavade levitamise ning ühismeetmete väljatöötamise abil;

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (b) meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud;

    (b) kooskõlas finantsmääruse1 ja selle rakenduseeskirjadega2 meetmetele, millel on selge ELi lisaväärtus ja mida kaasrahastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad teised avaliku või erasektori asutused, sealhulgas tervishoiu valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, ning kui asjakohane, neist viimastele ilma eelneva konkursikutseta, kui see on iga-aastases tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud;

     

    __________

     

    1 Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

     

    2 Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) Need on valitsusvälised ja mittetulunduslikud ning tööstus-, kaubandus- ja ärihuvidest või muudest vastandlikest huvidest sõltumatud.

    a) Need on valitsusvälised ja mittetulunduslikud ning tööstus-, kaubandus-, äri- ja poliitilistest huvidest või muudest vastandlikest huvidest sõltumatud;

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 11 – lõige 1 – punkt g

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta.

    g) tervishoiu valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasrahastatud meetmed ilma eelneva nõuetekohaselt põhjendatud konkursikutseta kooskõlas ELi finantsmäärusega ja selle rakenduseeskirjadega.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile aastaaruande programmi rakendamisviisi ja mõju kohta.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    Hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks koostab komisjon ning esitab Euroopa Parlamendile hindamisaruande, mis käsitleb kõikide meetmete eesmärkide täitmist (nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisaväärtust, et teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamises käsitletakse ka lihtsustamisvõimalusi, programmi sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Selles võetakse arvesse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1.2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.2. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: patsiendiregistrite ja muude e-tervishoiu lahenduste koostalitluse suurendamine; Euroopa e-tervishoiu alase koostöö toetamine, eelkõige registrite ja nende tervishoiutöötajate poolt kasutuselevõtu osas. See täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise vabatahtliku Euroopa võrgustiku eesmärke.

    1.2. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: patsiendiregistrite ja muude e-tervishoiu lahenduste koostalitluse nagu asjade interneti (Internet of Things, IoT) suurendamine; Euroopa e-tervishoiu alase koostöö toetamine, eelkõige registrite ja nende tervishoiutöötajate poolt kasutuselevõtu osas. See täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise vabatahtliku Euroopa võrgustiku eesmärke.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.2 a. Tervishoiu innovatsioon ja e-tervis: arukate transpordisüsteemide kasutamine kiirabiteenustes.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1.3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.3. Tervishoiutöötajad: tõhus tööjõu prognoosimine ja planeerimine tervishoiusektoris töötajate arvu, praktika ja oskuste ulatuse osas, tööjõu (liidusisese) liikuvuse ja tervishoiutöötajate väljarände seire, töötajate värbamise ja hoidmise tõhusate strateegiate kehtestamine ning suutlikkuse suurendamine.

    1.3. Tervishoiutöötajad: tõhus tööjõu prognoosimine ja planeerimine tervishoiusektoris töötajate arvu, praktika ja oskuste ulatuse osas, sealhulgas uute infosüsteemide ja muu arenenud tehnoloogia kasutamisoskuse osas, tööjõu (liidusisese) liikuvuse ja tervishoiutöötajate väljarände seire, töötajate värbamise ja hoidmise tõhusate strateegiate kehtestamine ning suutlikkuse suurendamine.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1.4 a. Koostoime loomine Euroopa Liidu teadusuuringute valdkonnas, et peamisi teaduse läbimurdeid saaks ka tegelikult tervishoiusüsteemis kasutusele võtta ja rakendada.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe kättesaadavust ka väljaspool riigipiire ning töötada välja ühised lahendused ja suunised tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid.

    2. Parandada meditsiinilise oskusteabe ja konkreetseid haigusi käsitleva teabe ja ravi kättesaadavust ka väljaspool riigipiire ning töötada välja ühised lahendused ja suunised tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja patsientide ohutuse suurendamiseks, et ELi kodanikud saaksid rohkem paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 4.1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.1. Valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele reageerimine, võttes arvesse ja kooskõlastades üleilmseid algatusi: üldise ja konkreetse valmisoleku kavandamise ühtsete komponentide kehtestamine, sealhulgas valmisolek gripiepideemiaks, ning valmisolekukavade rakendamise kohta korrapäraselt aruandmine.

    4.1. Valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele reageerimine, võttes arvesse ja kooskõlastades üleilmseid algatusi: üldise ja konkreetse valmisoleku kavandamise ühtsete komponentide kehtestamine, sealhulgas valmisolek gripiepideemiaks, ning valmisolekukavade rakendamise kohta korrapäraselt aruandmine; uuenduste patsiendini toomine mõnes Euroopa riigis üha tõsisemaks reaalsuseks kujunevate arenguriikidest pärit haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014−2020

    Viited

    COM(2011)0709 – C7-0399/2011 – 2011/0339(COD)

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    ENVI

    30.11.2011

     

     

     

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    ITRE

    30.11.2011

     

     

     

    Raportöör(id)

           nimetamise kuupäev

    Maria Badia i Cutchet

    14.12.2011

     

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    28.2.2012

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    24.4.2012

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    54

    1

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Gabriele Albertini, Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, András Gyürk, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Jens Rohde, Paul Rübig, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Maria Badia i Cutchet, Yves Cochet, Ioan Enciu, Vicente Miguel Garcés Ramón, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Eija-Riitta Korhola, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Vladimír Remek, Silvia-Adriana Ţicău

    MENETLUS

    Pealkiri

    Programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014−2020

    Viited

    COM(2011)0709 – C7-0399/2011 – 2011/0339(COD)

    EP-le esitamise kuupäev

    9.11.2011

     

     

     

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    ENVI

    30.11.2011

     

     

     

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    BUDG

    30.11.2011

    EMPL

    30.11.2011

    ITRE

    30.11.2011

    FEMM

    30.11.2011

    Arvamuse esitamisest loobumine

           otsuse kuupäev

    EMPL

    17.11.2011

    FEMM

    27.4.2012

     

     

    Raportöör(id)

           nimetamise kuupäev

    Françoise Grossetête

    15.12.2011

     

     

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    8.5.2012

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    20.6.2012

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    63

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Elena Oana Antonescu, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Martin Callanan, Nessa Childers, Tadeusz Cymański, Chris Davies, Esther de Lange, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Margrete Auken, Erik Bánki, Cristian Silviu Buşoi, Nikos Chrysogelos, Minodora Cliveti, Gaston Franco, James Nicholson, Vittorio Prodi, Michèle Rivasi, Crescenzio Rivellini, Birgit Schnieber-Jastram, Rebecca Taylor, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt, Anna Záborská, Andrea Zanoni

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Véronique Mathieu

    Esitamise kuupäev

    3.7.2012