RAPORT Petitsioonikomisjoni 2011. aasta tegevus

17.7.2012 - (2011/2317(INI))

Petitsioonikomisjon
Raportöör: Giles Chichester


Menetlus : 2011/2317(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0240/2012

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

petitsioonikomisjoni 2011. aasta tegevuse kohta

(2011/2317(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24, 227, 228, 258 ja 260,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8,

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0240/2012),

A. arvestades, et vastavalt aluslepingu protokollile nr 30 on Euroopa Liidu põhiõiguste harta Lissaboni lepingu[1] jõustumisega muutunud õiguslikult siduvaks; arvestades, et sama lepinguga kehtestatakse Euroopa kodanikualgatus ning luuakse õiguslik alus ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

B.  arvestades, et määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta1 jõustus 1. aprillil 2012, ning arvestades, et parlamendi ülesanne on korraldada avalikud kuulamised edukatele algatustele, mis on kogunud vähemalt seitsmest liikmesriigist üle miljoni allkirja;

C. arvestades, et petitsioonikomisjoni ülesanne on pidevalt analüüsida ja võimaluse korral suurendada oma osa eeskätt selliste demokraatia põhimõtete arendamises nagu kodanike osaluse suurendamine ELi otsustusprotsessis, läbipaistvuse ja aruandluse parandamine; arvestades, et oma tavapärases tegevuses teeb petitsioonikomisjon tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Ombudsmani ja teiste institutsioonidega, et tagada ELi õiguse mõtte ja sätte täielik järgimine;

D. väljendab heameelt ühtse tugiteenuse loomise üle nende kodanike jaoks, kes otsivad teavet või soovivad esitada taotlust või kaebust Euroopa Liidus kehtivaid õigusi käsitleva portaali kaudu;

E.  tunneb heameelt Euroopa Kohtu kohtupraktika üle Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamisel, mille raames rõhutatakse ERT (Equal Rights Trust) kohtuotsuses, et esmatähtsad ELi põhiõigused on liikmesriikide ametiasutustele siduvad ka siis, kui nad soovivad ELi toimimise lepinguga tagatud põhivabadusi riigisiseste meetmetega piirata;

F.  arvestades, et Euroopa kodanikel ja elanikel on õiguspärased ootused, et petitsioonikomisjonile esitatud küsimused leiavad põhjendamatu viivitamiseta lahenduse Euroopa Liidu õigusraamistikus, millelt oodatakse nende õiguste kaitsmist liidu kodanikena, eelkõige looduskeskkonna, tervise, liikumisvabaduse, väärikuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist;

G. arvestades, et Euroopa institutsioonid peaksid pakkuma ELi kodanikele rohkem teavet ning olema nende jaoks läbipaistvamad;

H. arvestades, et 998 petitsiooni tunnistati vastuvõetavateks ja nendest 649 edastati vastavalt aluslepingu artiklitele 258 ja 260 komisjonile edasiseks uurimiseks ning 416 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuteks;

I.   arvestades, et petitsioonimenetlus võib täiendada teisi kodanike käsutuses olevaid Euroopa vahendeid, nagu võimalus esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile või komisjonile;

J.   arvestades, et vastuvõetamatute petitsioonide arv oli 2011. aastal jätkuvalt märkimisväärne, mis näitab taas, et parlament peaks suurendama oma jõupingutusi kodanike teavitamiseks parlamendi tegevusvaldkonna piiridest seoses petitsiooniõigusega; arvestades, et üksikisikud, kohalikud kogukonnad ning vabatahtlikud, heategevuslikud ja kutseühendused kui õigusaktide subjektid sobivad hästi hindama Euroopa õigusaktide tõhusust ning andma kodanikele märku võimalikest lünkadest, mida tuleb analüüsida, et kindlustada ELi õiguse parem ja võrreldav rakendamine kõigis liikmesriikides;

K. arvestades, et selles raportis sisalduva statistilise analüüsi kohaselt esitavad kõige rohkem petitsioone endiselt Saksamaa kodanikud, kuigi nende osakaal väheneb, neile järgnevad Hispaania ja Itaalia kodanikud;

L.  arvestades, et kõikidele ELi kodanikele ja elanikele aluslepinguga tagatud petitsiooniõiguse kohaldamisala ja töömeetodid erinevad teistest kodanikele kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest, näiteks kaebuse esitamisest komisjonile või ombudsmanile, ning arvestades, et kriisi ettekäändel jätavad liikmesriigid selle õiguse tähelepanuta, mis teeb Euroopa kodanikele suurt muret;

M. arvestades, et üldise keskkonnateemaga seotud põhiprobleem seisneb selles, et keskkonnamõjude hindamise direktiivi[2] ja jäätmete raamdirektiivi[3] rakendavad liikmesriigid ja nende asutused tihtipeale puudulikult ja eksitavalt; arvestades, et petitsioonides linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi väidetavate rikkumiste kohta väljendatakse muret bioloogilise mitmekesisuse hävimise pärast Natura 2000 aladele kavandatud suurte projektide tõttu ning veemajandust käsitlevatest petitsioonidest on ilmsiks tulnud tõsiseid reostusjuhtumeid ning väljendatud muret võimaliku mõju pärast, mida projektid võivad avaldada veeressursside jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile;

N. arvestades, et keskkonnamõjude hindamise direktiivi vaadatakse praegu läbi ning petitsioonikomisjoni raportis jäätmeprobleemide kohta on tuvastatud tõsiseid puudujääke mitmes liikmesriigis; arvestades, et nimetatud direktiivi rakendamine on puudulik ning seda probleemi ei saa lahendada läbivaatamise abil, vaid tõhusa järelevalvega Euroopa Komisjoni poolt;

O. arvestades, et Euroopa kodanike ja elanike õigus legitiimselt omandatud varale on tuhandete inimeste jaoks jätkuvalt oluline probleem, nagu näitavad petitsioonid, mida sellel teemal endiselt saadakse, ning arvestades, et ilma pädevate asutuste poolse lahenduseta sellele probleemile ei ole väidetel piiriülese elamuturu taastumise kohta tõenäoliselt õiguskindlust ega ole need usaldusväärsed, millel on tõsine mõju majanduse taastumise väljavaadetele; arvestades eelkõige, et 2011. aastal jäi lahendamata 70 petitsiooni, mis olid seotud Hispaania rannikuseadusega (Ley de Costas) ja millest 51 petitsiooni esitasid Hispaania kodanikud või kodanike rühmad ning ülejäänud 19 petitsiooni esitasid teiste riikide kodanikud;

P.  arvestades, et oma eelmises aastaaruandes hindas petitsioonikomisjon kõrgelt koostööd komisjoni ja Euroopa Ombudsmaniga petitsioonide ja kaebuste käsitlemise vallas, ning arvestades, et petitsioonikomisjon nõudis komisjonilt korduvalt enda teavitamist selliste käimasolevate rikkumismenetluste kulgemisest, mille teemat käsitleti ka petitsioonides;

Q. arvestades, et paljudes petitsioonides on väiteid ELi vahendite väärkasutuse või seadusevastase omandamise kohta ning teistes osutatakse ELi haldusasutuste mittetoimimisele, sealhulgas huvide konfliktile mõjukates agentuurides, või nõutakse muutusi ELi poliitikas;

R.  arvestades, et petitsioonides kirjeldatud puudusi ja probleeme, millega inimesed puutuvad kokku seoses siseturu mittetoimimisega, kinnitab ka komisjoni 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta, eeskätt küsimustes, mis on seotud ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumisega juhul, kui see on täiesti õiguspärane, sotsiaalkindlustusõigustele juurdepääsu, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, puuetega inimeste probleemide, perekonnaõiguse ja massilise väljasaatmisega etnilise või rahvusliku päritolu alusel, näiteks romade puhul, aga ka topeltmaksustamise probleemidega;

S.  arvestades, et ka 2011. aastal esitasid kodanikud märkimisväärsel arvul petitsioone, milles osutati, kui oluline on ära hoida bioloogilise mitmekesisuse pöördumatu kadu Natura 2000 aladel ning tagada elupaikade direktiivis määratletud alade kaitse;

T.  arvestades, et Üldkohtu 14. septembri 2011 otsusega kohtuasjas T-308/07 toetati petitsiooni esitaja kaebust petitsioonikomisjoni otsuse suhtes tema petitsiooni mitte vastu võtta, millega tehti selgeks, et petitsiooni vastuvõetamatuks tunnistamise korral peab parlament seda selgelt põhjendama;

U. arvestades, et petitsioonikomisjoni töö tõhusus tuleneb suurel määral kiirusest ja põhjalikkusest, kuid seda on võimalik eelkõige petitsioonidele vastamise aegade optimeerimise ja nende hindamise korra süstematiseerimisega veelgi parandada;

1.  märgib, et 2011. aastal esitatud petitsioonides keskenduti endiselt ELi õiguse väidetavatele rikkumistele keskkonna, õigusküsimuste ja siseturu valdkonnas, mis peegeldab kodanike seisukohti selle kohta, kas Euroopa õigusaktid annavad liikmesriikides ülevõetud ja rakendatud kujul soovitava tulemuse ja vastavad Euroopa Liidu õigusele;

2.  märgib, et kodanike õiguskaitset ja rahalist hüvitamist taotlevate petitsioonide ja muude pöördumiste arv suureneb küsimustes, mis vastavalt aluslepingu artiklile 227 ja põhiõiguste harta artiklile 51 ei kuulu ELi pädevusse, näiteks taotlused vaadata läbi riiklike pensionide arvutamine, tühistada liikmesriikide kohtute otsused, toetada ettepanekuid määrata uuesti kindlaks Euroopa piirid, sundida panka andma eraisikule laenu jne; toetab täielikult parlamendi vastavate peadirektoraatide tegevust kodanike kõnealuste pöördumiste käsitlemisele lahenduse leidmiseks, võttes samas arvesse parlamendi kohustusi kodanikega kirjavahetuse pidamisel;

3.  on seisukohal, et petitsioonikomisjoni rolli ja ülesandeid oleks võimalik kõige paremini täita ning selle nähtavust, tõhusust, aruandlust ja läbipaistvust suurendada juhul, kui parandatakse petitsioonikomisjoni võimalusi esitada Euroopa kodanikele olulisi küsimusi arutamiseks täiskogule ning suurendatakse komisjoni võimalusi kutsuda tunnistajaid, viia läbi uurimisi ja korraldada kohapealseid kuulamisi;

4.  tuletab seoses Euroopa kodanikualgatuste korraldamisega meelde, et vastavalt määruse 211/2011 (EL) artiklile 11 ette nähtud edukate algatuste avalike kuulamiste korraldamisel otsustas parlament kaasata sellesse automaatselt petitsioonikomisjoni koos asjaomases valdkonnas õiguspädeva vastutava komisjoniga; peab seda kinnituseks petitsioonikomisjoni rolli kohta organina, millel on otsekontaktide vallas kodanikega kõige enam kogemusi, ning see tagab kõikide edukate kodanikualgatuste ühesuguse menetlemise; palub esimeeste konverentsil kiita heaks petitsioonikomisjoni pädevuse asjakohase selgitamise Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisa punktis XX; rõhutab ühtlasi, et erinevus ELi toimimise lepingu artikli 227 kohase petitsiooni ja kodanikualgatuse vahel tuleb üldsusele täpselt selgeks teha;

5.  väljendab heameelt parlamendi otsuse üle luua oma veebisaidil palju praktilisem ja nähtavam petitsioonide portaal, mis parandab aluslepingu artikli 227, parlamendi kodukorra artikli 202 ja põhiõiguste harta artikli 51 piires kodanike juurdepääsu petitsiooniprotsessile, annab neile teavet ning võimaldab neil esitada petitsioone kasutajasõbralikumas keskkonnas ja anda petitsioonide toetuseks elektroonilise allkirja; leiab, et selles portaalis peaksid olema ka kasulikud lingid muude Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil kasutatavate õiguskaitsevahendite juurde ning põhjalik ülevaade petitsioonikomisjoni pädevusest, samuti peaks selles andma avaliku halduse asutustele tavade raamistiku, mis tugineb Euroopa Liidu Kohtu ametlikule portaalile CURIA;

6.  kinnitab oma kindlat kavatsust jätkata kodanike põhiõiguste ja -vabaduste edendamist ja kaitsmist, kasutades oma poliitilist mõjujõudu selliste vastuvõetavate petitsioonide küsimuses, mida petitsioonikomisjonis võidakse tõstatada, tehes selleks tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikide asjaomaste asutustega;

7   kutsub petitsioonikomisjoni uurima ERT kohtuotsuse mõju petitsioonide usaldusväärsusele ja tegelema ka küsimusega, mis tegelikult takistab liidu kodanikke taotlemast Euroopa Kohtu eelotsust, et saada Euroopa õigusaktide oluliste küsimuste kohta usaldusväärne tõlgendus riikide kohtutes käsitletavates kohtuasjades;

8.  on seisukohal, et oluline on parandada vastastikustel alustel põhinevat koostööd liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ühtlasi tuleb vajaduse korral ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema täiesti läbipaistvalt ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel;

9.  rõhutab komisjoni ja liikmesriikide koostöö olulisust ning väljendab rahulolematust asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid eiravad Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist;

10. on seisukohal, et liikmesriikides ei tohiks petitsioonimenetlusega manipuleerida ega kasutada seda poliitilistel eesmärkidel, vaid see peaks olema objektiivne ja kajastama Euroopa Parlamendi seisukohta;

11. väljendab heameelt petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmani teenistuste vahelise konstruktiivse koostöö üle ja kinnitab taas kord oma kindlat kavatsust toetada ombudsmani ELi institutsioonide haldusomavoli ja ELi institutsioonide vastu tegutsemise tuvastamisel;

12. kutsub Euroopa Komisjoni esitama petitsioonikomisjonile andmeid ja statistikaanalüüse Euroopa kodanikelt saadud kaebuste kohta, millega tegeleb komisjon, sealhulgas saavutatud tulemuste ja kaebuste esitajate päritoluriikide kohta;

13. on seisukohal, et mis puudutab rikkumismenetlusi ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 alusel, siis peaks komisjon tagama, et parlamendile ja komisjonile esitatud petitsioone ja kaebusi käsitletakse võrdse tähelepanuga;

14. on seisukohal, et täpsem kirjalikus vormis töökord komisjoni delegatsioonide reiside ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja eelkõige sisuliseks hindamiseks petitsioonikomisjonis võib kaasa aidata petitsioonikomisjoni töö tõhustamisele ja selle järjepidevuse suurendamisele;

15. on seisukohal, et jäätmete raamdirektiivi õige rakendamine kõigis liikmesriikides on äärmiselt oluline, ja palub seepärast jäätmekäitlusprobleemidega liikmesriikidel tegutseda otsustavalt ja kiirelt;

16. kordab oma arvukaid üleskutseid liikmesriikidele täita kohustusi, mis tulenevad liikumisvabaduse direktiivist 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

17. toetab täielikult rannikuseaduse põhieesmärki, st Hispaania ranniku keskkonna kaitsmist ülearendamise eest, et säilitada see elusloodusele ja tulevastele põlvkondadele; märgib siiski murelikult, et Hispaania rannikuseaduse küsimus on petitsioonide esitajate ja eeskätt Hispaania kodanike jaoks jätkuvalt probleem; toetab jätkuvalt petitsioonide esitajate jõupingutusi rannikuseaduse ja selle rakendamisega seotud probleemide lahendamisel ja võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni otsuse luua selle küsimusega põhjalikumaks tegelemiseks töörühm;

18. on seisukohal, et praeguses majandusolukorras on kõigi huvides lahendada õiguslik ebaselgus kinnisvara osas, mida rannikuseadus võib mõjutada; väljendab heameelt asjaolu üle, et Hispaania valitsus teatas, et ta kavatseb rannikuseaduse läbi vaadata, et ühitada Hispaania ranniku edasine kaitse majanduskasvuga ning tagada sellega vara omanikele suurem õiguskindlus; nõuab tungivalt, et Hispaania valitsus tagaks huvide kaitse nendele, kes on heauskselt omandi soetanud, ja kogukondadele, kes on alati elanud säästvalt kõrvuti merega; nõuab eelkõige, et valitsus tegeleks seaduse kohaldamise konkreetsete küsimustega nii, et sellega ei toetataks meelevaldseid, tagasiulatuvaid või asümmeetrilisi otsuseid, vaid oleks tagatud korrektne menetlemine, vaidlustamisõigus, õiglane hüvitis ja juurdepääs teabele;

19. kutsub komisjoni tagama keskkonnamõjude hindamise direktiivi täiendamist, sätestades selles selgemad parameetrid eksperdiuuringute sõltumatusele, ELi ühised piirmäärad, menetluse maksimaalse kestuse (sealhulgas tõhusa üldsusega konsulteerimise), otsuste põhjendamise nõude, mõistlike alternatiiviide kohustusliku hindamise ja kvaliteedikontrolli mehhanismi;

20. kutsub komisjoni tagama ka elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi rakendamise ja jõustamise liikmesriikides ning direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) parema ülevõtmise ja kohaldamise;

21. tuletab meelde nende petitsioonide esitajate suurt arvu, kes pöörduvad petitsioonikomisjoni poole Saksamaa üldisi noorsoo- ja perekonnaküsimusi ja eelkõige Saksamaa noorsooameteid puudutavate isiklike kaebustega, ning kinnitab petitsioonikomisjoni tahet anda enda ja Euroopa Liidu pädevuste raames konstruktiivne panus petitsioonide esitajate ja ametiasutuste vaheliste kaebuste uurimisse; märgib, et sealjuures ei tohi sekkuda liikmesriikide haldusasutuste sisestesse sõltumatutesse menetlustesse;

22. on otsustanud muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks, erapooletumaks ja petitsioonikomisjoni liikmete kaasotsustusõigust säilitades selliseks, et petitsioonid peaksid vastu kohtus vaidlustamisele;

23. rõhutab, et petitsioonidele vastamise järjepidevus peab olema tagatud ka seadusandjate vahetudes ja sellega kaasneva töötajate vahetumise ajal;

24. peab parlamendiliikmete osavõttu teabekogumismissioonidest mitte üksnes parlamendi osalemisõiguseks, vaid kohustuseks petitsioonide esitajate ees;

25. nõuab petitsioonikomisjoni töö parandamise käigus teabekogumismissioonide töökorra kasutuselevõttu, mis tagab ühelt poolt teabekogumismissiooni iga liikme õiguse esitada fakte vastavalt oma seisukohale ja teisalt kindlustab petitsioonikomisjoni kõigile liikmetele õiguse osaleda petitsioonikomisjoni järelduste koostamisel otsuste tegemises

26. rõhutab, et petitsioonikomisjonil on teiste institutsioonide ja organite, nagu uurimiskomisjonide, Euroopa kodanikualgatuse ja Euroopa Ombudsmani kõrval iseseisev ja selgelt määratletud roll iga üksikkodaniku kontaktpunktina;

27. palub esimeeste konverentsil uurida, millises ulatuses oleks petitsioonimenetlusele esitatavate formaalsete nõuete rakendamiseks asjakohane muuta kodukorda;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

  • [1]  ELT C 306, 17.12.2007.
  • [2]  Direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst), ELT L 26/1 28.1.2012.
  • [3]  Direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, ELT L 312, 22.11.2008.

SELETUSKIRI

Petitsioonikomisjon keskendus 2011. aastal oma töös peamiselt keskkonnale ja põhiõigustele ning õigusalastele küsimustele. See ei erine muudest aastatest ja seetõttu vaid kinnitab suundumusi. Need küsimused on olnud 2011. aastal olulised kogu komisjoni töös: aruteludes petitsioonide üle komisjonis, uutes saabunud petitsioonides, raportites ja kuulamistel ning teabekogumiskülastustel.

Uute esitatud petitsioonide arv on üldjoontes tõusnud, samas kui registreeritud petitsioonide arv on järjekindlalt vähenenud. Seda saab seletada 2011. aasta juunis kasutusele võetud ümbersuunamisprotsessiga, tänu millele vastasid komisjoni pädevusse mittekuuluvatele petitsioonidele muud teenistused (vt allpool).

 

Tabel 1

Petitsioonide esitajate rahvuse ja asjaomase riigi puhul kulgevad näitajad paralleelselt. Veidi on vähenenud Saksamaa kodanike esitatud petitsioonide arv ja märgatavamalt on vähenenud Saksamaad puudutavate petitsioonide arv. Poola kohta kehtib vastupidine: suurenenud on nii petitsioonide esitajate arv kui ka kaebused õiguste rikkumise kohta. Bulgaaria puhul võib täheldada sama, kuigi vähem ilmset suundumust.

 

Tabel 2

 

Tabel 3

Kogu ELi puudutavate petitsioonide arvu suurenemine seostub arvatavasti majandus- ja finantsküsimuste rubriiki kuuluvate petitsioonide arvu järsu suurenemisega seoses praeguse võlakriisiga. Seda arvamust kinnitavad tabeli „Teemad” andmed.

Kitsa teema „Põhiõigused” alla liigituvate petitsioonide arv on vähenenud. Kui aga liita kategooriad „Isiklikud küsimused”, „Omand”, „Infoühiskond ja meedia” ning „Õigusalased küsimused” „Põhiõiguste” laiapõhjalisema määratluse alla –, mille puhul on küsitavaid juhtumeid (vt allpool) –, satub enamik petitsioone sellesse kategooriasse, kuigi neid oleks võimalik mitmesse kategooriasse paigutada. Keskkonda käsitlevate petitsioonide arv suureneb, samas kui siseturgu puudutab stabiilne arv petitsioone.

 

Tabel 4

Keskkonna peadirektoraat

Peaaegu kõigi komisjoni koosolekute päevakorras olid valdavad keskkonda puudutavad petitsioonid. Peamiselt puudutasid need keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi 2003/35/EÜ ja avalikke konsultatsioone seoses erinevate projektidega tundliku keskkonnaga aladel. Paljud puudutasid jäätmeid, tähtsuselt teine alamkategooria seostus kavandatavate prügilatega, aga ka kavandatavate tuuleparkide ja tööstusprojektide lubadega, näiteks kullakaevandustega Bulgaarias ja Rumeenias. Eelkõige tõsteti esile probleeme üldise jäätmekäitlusega ja jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ täitmisega Itaalias ja Kreekas, lisaks Bulgaaria, Leedu, Iirimaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ühendkuningriigi probleemidele.

Keskkonnaga seotud uute registreeritud petitsioonide arv on järjepidevalt tõusnud, 10 %-lt 2009. aastal 16 %-ni 2011. aastal:

 

Tabel 5

Rõhutamaks jäätmeteemade olulisust petitsioonikomisjoni töös ja kinnitamaks järjepidevat tähelepanu arvukatele petitsiooniesitajatele, nimetati Carlos José Iturgaiz Angulo omaalgatusliku raporti „Küsimused, mida petitsioonide esitajad on tõstatanud seoses jäätmekäitluse direktiivi ja sellega seotud direktiivide kohaldamisega Euroopa Liidu liikmesriikides” raportööriks. Poliitikaosakond tellis eksperdiraporti teemal „Jäätmekäitlus Euroopa Liidus: peamised probleemid ja parimad tavad”[1], milles osutati probleemidele seoses uute jäätmekäitluskohtade loamenetlustega, olemasolevate kohtade ebakorrektse majandamisega ning jäätmekäitlussüsteemide puudulikkusega. Komisjoni raportis rõhutatakse, kui oluline on, et liikmesriigid kahekordistaksid kõigil haldustasandeil ning komisjoni juhendamisel ja abil oma pingutusi jäätmealaste õigusaktide täitmisel. Raport võeti petitsioonikomisjonis vastu 2011. aasta septembris ja 2012. aasta veebruari täiskogu istungil pärast tunniajast arutelu.

Komisjon kutsus 2011. aasta novembris oma koosolekule volinik Potocniku. Ta võttis teadmiseks, et keskkond on valdkond, mille kohta laekub kõige enam petitsioone ja rikkumisjuhtumeid, moodustades peaaegu 20 % rikkumiste koguarvust (2009. aasta lõpp). Komisjoni töö, mis keskendub õigusaktide rakendamisele kodanike tervise ja heaolu heaks, teeb temast Euroopa Komisjoni loomuliku liitlase ja volinik loodab ka edaspidi, et selles vallas tehakse head koostööd. Ta hoiatas aga õiguslike asjaolude ja asjakohaste faktide keerukuse eest ning selle eest, kui raske on leida rahuldavaid lahendusi kodanike usalduse suurendamiseks. Volinik Potocnik soovitas teabe ja läbipaistvuse strateegiat.

Sageli on petitsioonide teemaks keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi kohaldamine. Praeguse seisuga on see suuresti protseduuriline direktiiv, mis annab liikmesriikidele raamistiku avalikkusega konsulteerimiseks. Komisjon rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohustust tagada, et mõjuhinnang oleks sõltumatu ja objektiivne ning et ekspertide ja projekti edendajate vahel ei oleks huvide konflikte. Kodanikud toovad oma juhtumi sageli ennetavalt petitsioonikomisjoni, kuna nad ei usalda menetlusi või ei usu ametivõimude head tahet.

Direktiiv on praegu läbivaatamisel. Euroopa Komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon tõi 1365 vastust, millest peaaegu 50 % tuli Saksamaalt. Selle tulemusena on tõenäolisim põhimõtteline valik teha mõned tehnilised muudatused ümbersõnastatud või muudetud kodifitseeritud direktiivis. Euroopa Komisjoni eesmärk on teha ettepanek 2012. aastal, vastu võetaks see 2014. aastal ja jõustuks kava kohaselt 2016. aastal.

Mõnikord otsustab komisjon korraldada teabekogumiskülastusi vastavalt kodukorra artikli 202 lõikele 5, kui väike rühm liikmeid uurib eriti keerulisi küsimusi kohapeal, et heita veel valgust komisjonis juba arutusel olnud petitsioonidele. aastal tehti kaks keskkonnaküsimustele keskendunud külastust, üks Bulgaariasse, teine Rumeeniasse:

Petitsioonikomisjoni 2011. aasta juuni lõpus toimunud Bulgaaria-külastuse eesmärk oli uurida Suhodolis asuva prügila vastavust keskkonnakriteeriumidele ja kahte turismiarendust Rila ja Rhodope mägedes. Raportis nõutakse tungivalt, et Euroopa Komisjon jälgiks tähelepanelikult sündmusi Bulgaarias ja annaks ametivõimudele täpseid juhiseid. Ametivõime kutsutakse üles tagama haldusprotsessi täielikku läbipaistvust ja vastutustundlikkust, kaasates kõigil tasanditel aktiivsemalt kodanikke, kaasa arvatud VVOsid ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid.

Novembris toimunud Rumeenia-külastus hõlmas kahte peamist küsimust, mille puhul delegatsiooni liikmed said kaaluda argumente Roșia Montană ulatusliku kaevandusprojekti poolt ja vastu ning hinnata mõju mitmele tuulepargiprojektile, mis väidetavalt rikuvad Natura 2000 võrgustiku ühtsust.

Põhiõigused

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on põhiõiguste ja kodakondsusega seotud küsimused märksa enam esile tõusnud ja huvi tõenäoliselt suureneb veelgi. Mõju, mida põhiõiguste harta lisamine Lissaboni lepingusse kodanikele avaldab, on teema, mida komisjon on korduvalt uurinud. On oht, et ELi peatne ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga muudab segaduse veel suuremaks. Kuigi saab üha selgemaks, et õiguslikult ei muutu peaaegu midagi, peab komisjon mõtlema järele oma poliitilise rolli üle kodanike õiguspäraste ootuste kaitsmisel.

2009. ja 2010. aastal moodustas laiemas mõttes põhiõigusi puudutavate petitsioonide arv ligikaudu 35 %, mis 2011. aastal langes 28 %-ni. Selle languse põhjust saab seletada komisjoni pädevusse mittekuuluvate petitsioonide ümbersuunamisega (vt allpool), mis on eelkõige mõjutanud rubriikide „Isiklikud küsimused” ja „Õigusalased küsimused” petitsioone. Märget „Infoühiskond ja meedia” – mille alla kuulub ka ajakirjandusvabadus – kandvate petitsioonide arvu järsku suurenemist saab tõenäoliselt seletada Rumeenias ja Ungaris 2011. aastal esilekerkinud probleemidega.

 

Tabel 6

Asepresident Viviane Reding külastas komisjoni esimest korda 2010. aasta oktoobris ja taas 2011. aasta veebruaris. Euroopa Komisjon on konservatiivsel seisukohal seoses artikliga 51, millega piiratakse harta kohaldamist „liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral”. Petitsioonikomisjon korraldas koos Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadiga 6. oktoobril 2011 kuulamise, kus osales taas volinik Reding. Volinik Reding tunnistas varmalt, et kodanike ootuste – mida on õhutatud ELi institutsioonide esindajate deklaratsioonidega – ja harta rakendamise tegelike tulemuste vahel esineb teabevahetuse probleem.

Silmapaistvate akadeemikute ja õigusekspertide rühm uuris, kas rakendamine täitis harta peamist eesmärki „tugevdada põhiõiguste kaitset”. Enamik oli arvamusel, et mitte. Jean-Paul Jacqué Euroopa Kolledžist tegi tähelepaneku, et harta on muutnud põhiõiguste olukorra ELis keerulisemaks, mitte seda lihtsustanud. Elspeth Gould Euroopa Poliitikauuringute Keskusest tõi vastuolude illustreerimiseks näiteks FRONTEXi juhtumi ning professor Giuseppe Tesauro Itaalia konstitutsioonikohtust rääkis kodanike illusioonide purunemisest, mis võib tuua kaasa Euroopa projektist üldise võõrandumise ohu. Professor Van Erp Maastrichti ülikoolist oli arvamusel, et omandiõigus on tõepoolest hõlmatud harta artikliga 17.

Hispaania omandiõigus, eeskätt Hispaanias asuva kinnisvara alamkategooria, mida mõjutas 1988. aasta rannikuseadus, on komisjoni töös juba aastaid olnud ikka ja jälle tähelepanu keskmes:

· 70 petitsiooni, mis hõlmavad kõiki autonoomseid rannikukogukondi (15 rannikuprovintsi 22st):

Autonoomse kogukonna esitatud petitsioonid

23

Valencia kogukond: Valenciast 10 (millest kaheksa Urb La Casbahist), Alicantest 9, Castellóst 4.

3

Asturias

11

Andaluusia (enamik Almeríast)

3

Cantabria

10

Kataloonia (kõik viitavad kahele Girona jahisadamale: Empuriabrava ja Santa Margarita)

2

Baskimaa (mõlemad puudutavad kinnistul asuvaid ajaloolisi veskeid)

9

Baleaarid

2

Galicia

9

Kanaari saared (enamik Tenerifelt ja Candelaria linnast)

1

Murcia

 

2

üldised kaebused rannikuseaduse (Ley de Costas) vastu

· Vähemalt 25 petitsioonis viidatakse kinnisvarale, mis on olnud petitsiooni esitaja valduses enne 1988. aastat. Mitmes teises petitsioonis viidatakse enne 1988. aastat ehitatud, kuid viimati pärast 1988. aastat ostetud kinnisvarale.

· Petitsoonidel on ligikaudu 27 000 allkirja: juba mõnel petitsioonil (3) üksinda on 26 000 allkirja, kusjuures enamiku petitsioone (43) on esitanud üks isik, esindades iseennast või oma leibkonda, ning mitmel petitsioonil (20) on mitu allkirja, mis esindavad sageli ühendust või liitu. Vaid mõnes ettevõtete nimel esitatud petitsioonis (4) osutatakse soolatootmisele ja vesiviljelustegevustele.

· Hispaania kodanikud on esitanud 51 petitsiooni; teiste riikide kodanikud on esitanud 19 petitsiooni (18 EList, 1 USAst).

Petitsioonide esitajad kuulati ära maikuus. Seejärel otsustasid koordinaatorid moodustada töörühma järgmiste sammude arutamiseks.

Komisjon esitas Hispaania vastu kohtuasja C-306/08, sest mõned Valencia piirkondliku maa-arendusseaduse sätted ei olnud kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega. Kohus leidis, et ühenduse õigust ei rikutud. Komisjoni algatatud kohtumenetlus ja kohtuotsus keskendusid üksnes Valencia maaseaduse riigihankeaspektidele. Kohtumenetluses ega kohtuotsuses ei viidatud kõnealuse seaduse muudele aspektidele, nagu sundvõõrandamise küsimused, keskkonnamõju, linna maakasutuse sihtotstarve või piirkondliku maa-arenduspoliitika asjakohasus. Umbes 31 petitsiooni jäävad kuni Aukeni raportis[2] esiletoodud probleemide lahendamiseni vastuseta.

Novembris saatis komisjon Berliini teabekogumismissiooni, et kontrollida Noorsooameti probleemi lahendamist – probleemi kohta on esitatud hulk petitsioone, millega komisjon on mitu aastat tegelenud. See puudutab Saksa ametivõimude rolli laste parimate huvide ja vanemate õiguste kaitsel. Visiidi eesmärk oli kohtuda Bundestagi petitsioonikomisjoni ning perekonna- ja noortekomisjoniga. Delegatsioon arutas küsimust perekonnaministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatega. Liikmetel oli võimalus saada parem ülevaade lastehoolduse järelevalvet puudutavatest Saksa eeskirjadest. Isegi kui piiriüleste kohtuasjadega seotud väidetavaid probleeme käsitlevate petitsioonide arv on suur, on see tähtsusetu võrreldes väga suure arvu juhtumitega, millega võimud ühtekokku tegelevad. Õiguskindlus tagatakse edasikaebamisvõimaluste pakkumisega.

Petitsioonikomisjon, tegutsedes kodukorra artikli 50 alusel põhiseaduskomisjoni kaasraportöörina, koostas 2010. aasta lõpul arvamuse ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta. Komisjonil oli hea meel, et võeti vastu tema soovitused tagada edukate algatuste avalikud arutelud ja vastuvõetavuse tingimuste lihtsustamine. Ta avaldab kahetsust, et ei võetud vastu tema ettepanekut kaotada allkirjastajate vanusepiirang. Kodukorda ei ole veel tehtud parlamendis edukate algatuste arutelu korraldamise eest peamiselt vastutava komisjoniga seotud muudatusi.

Komisjon peab hoolikalt kaaluma ja määratlema oma rolli seoses Lissaboni lepingus sätestatud arengutega: põhiõiguste harta, Euroopa kodanikualgatus, ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Siseturg

Liikumisvabadus on ELi kodanikele peaaegu enesestmõistetav ning nad esitavad õigustatult kaebusi, kui nende õiguste kasutamisel tekib raskusi. Ligi 15% registreeritud petitsioonidest kuuluvad korraga siseturu, pensioni, maksustamise ja finantsteenuste valdkonda:

 

Tabel 7

Komisjon otsustas koostada omaalgatusliku raporti teemal „ELi kodakondsus 2010. aastal: ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine”, raportöör oli Adina-Ioana Vălean. Raporti projektis, mis põhineb petitsioonidest saadud vahetul tagasisidel, on tähelepanu keskpunktis püsivad probleemid, mis on tekkinud ELi kodanike ja nende perekonnaliikmete vaba liikumist käsitleva direktiivi[3] rakendamisel, juurdepääsul sotsiaaltagatistele, kvalifikatsiooni vastastikusel tunnustamisel, puuetega inimeste ees seisvatel tõketel, perekonnaõiguse küsimustel ning romade massilisel väljasaatmisel etnilise või rahvusliku päritolu alusel. Raportis rõhutatakse teavet jagavate veebilehtede ja vaidluste lahendamise alternatiivsete mehhanismide ning jätkuva teabe- ja suhtlemisvajaduse tähtsust.

Nagu viidatud eelmistes aastaraportites ja raportis ELi kodakondsuse kohta, teatakse üha enam arvukaid alternatiivseid teavet jagavaid veebisaite (muu hulgas „Teie Euroopa”) ja vaidluste lahendamise mehhanisme (SOLVIT, komisjoni katseprojekt ja kaebuste registreerimissüsteem CHAP, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik ECC-Net jms) ning see lahendab teatud hulga võimalikke petitsioone. Siiski püsivad mõned probleemid, näiteks tulu kahekordne maksustamine, mis ei kuulu ametlikult ega juriidiliselt ELi pädevusse, kuid mis takistab vaba liikumist. Komisjon kuulas sel teemal ära mitu petitsiooni esitajat; ta otsustas saata liikmesriikidele kirja, innustades neid leidma pragmaatilist lahendust.

Taotluste ümbersuunamine – petitsioonid, milles esitatud küsimused ei kuulu komisjoni pädevusse

Juunis 2011 võeti kasutusele uus menetlus, et suunata komisjoni pädevusse mittekuuluvad taotlused vastamiseks teistele talitustele. Ühtekokku suunati ümber 647 taotlust, mida ei registreeritud petitsioonina.

Nendega toimiti järgmiselt:

a)  taotlused, milles sooviti teavet Euroopa Parlamendi ja tema tegevuse kohta => 57 suunati ümber kodanike päringutena;

b)  taotlused, mis sisaldasid vaid kommentaare või tähelepanekuid ELi poliitika kohta, avaldusi ilma konkreetsema päringuta või mis olid lühikesed või sisutud või mille keelekasutus oli solvav => 468-le (2010: 91-le) vastas presidentuuri peadirektoraat;

c)  taotlused, mis ei käsitlenud Euroopa Liidu tegevust või mis ei mõjutanud otseselt kodanikke => 122-le vastas petitsioonikomisjoni sekretariaat.

Ümbersuunamise eesmärk oli vähendada komisjoni töökoormust. Selle tulemusena vähenes järsult petitsioonide arv, mis registreeriti isikliku (2010: 234; 2011; 74) ja õigusalase küsimusena (2010: 125; 2011: 45). Nagu varem mainitud, võib neid taotlusi pidada üldiselt põhiõiguste rubriiki kuuluvaks.

Üldiselt tuleb märkida, et paljud põhiõiguste rubriigis esitatud petitsioonid, sealhulgas komisjoni pädevusse mittekuuluvaid küsimusi sisaldavad petitsioonid, põhinevad kodanikepoolsel vääritimõistmisel. Kodanikele on jäänud mulje, et Euroopa Inimõiguste Kohus kuulub ELi pädevusse, või peavad nad Euroopa Parlamenti kohtuvõimuks ja apellatsioonikohtuks juhtumite korral, mille puhul kodanikud ei ole liikmesriigi asutustelt saanud eeldatud või soovitud tulemust. See ei ole üllatav, võttes arvesse poliitikute loodud ootusi enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist, mis sisaldab põhiõiguste hartat ja näeb ette ELi ühinemise Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Komisjon on otsustanud, et ta võtab vastu ja uurib põhiõiguste väidetavaid rikkumisi, kui see on põhjendatud kohtuvälise õiguskaitsevahendi või poliitilise lahenduse leidmise seisukohast. Teisest küljest ei sea petitsioonikomisjon kahtluse alla Euroopa Komisjoni arusaama oma pädevusest lepingu kaitsjana, mis takistab tal sekkuda.

Õigustalituselt on palutud arvamust petitsioonide vastuvõetavuse määratlemise kohta. Oma vastuses kinnitab ta, et lepingus esitatud „tegevusvaldkonda” võib „pidada isegi laiemaks kui üksnes liidu pädevuste summaks”. Selle tulemusena tähendab asjaolu, et komisjon (mis korraldab petitsioonikomisjoni taotlusel sageli vastuvõetavate petitsioonide eeluurimise) tegutseb üksnes „liidu pädevuse piires”, et ta tõlgendab petitsioone tihti kitsamalt kui Euroopa Parlament ja selle petitsioonikomisjon. Õigustalituse tuvastatud peamised parameetrid puudutavad artikli 3 sätteid, mis käsitleb liidu eesmärke, koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 2–6. Õigustalitus võtab selle kokku järgmiselt: „Lepingu nende artiklite sätted üheskoos loovad tegevuste kategooria, mis on laiem kui üksnes liidu pädevus”.

Sellest olenemata on oluline, et petitsioonide esitajad saaksid nõuetekohaselt põhjendatud vastuse ja võimaluse korral juhised oma kaebuse alternatiivseks lahendamiseks. Euroopa Kohus võttis 14. septembril 2011 vastu otsuse[4], milles toetas petitsiooni esitaja kaebust petitsioonikomisjoni otsuse vastu tema petitsiooni mitte vastu võtta. Kohus otsustas, et petitsioonikomisjon ei olnud täitnud kohustust oma otsust nõuetekohaselt põhjendada ega olnud vastanud petitsiooni esitaja väitele, mis käsitles lepingu võimalikku rikkumist.

Teave

Kõik kordavad vajadust kiirendada jõupingutusi, et anda täpsemat teavet kodanike murede suunamiseks õigele kontaktisikule ning selgitada valitsuse ja riiklike haldusorganite eri tasandite pädevust. Petitsioonikomisjon kordab üleskutset täiendada oma veebiportaali Euroopa Parlamendi veebilehel igal aastal. Jõupingutusi tuleks märkimisväärselt kiirendada.

Sellegipoolest on 2011. aastal tehtud kodanikeni jõudmisel suur samm edasi; sekretariaadis tegutseb nüüd teabetöötaja ning tulemus on järgmine:

a)  avaldatud on seitse väljaannet petitsioonikomisjoni uudiskirja, mida on levitatud umbes tuhandele isikule. Ligikaudu 50 % saajatest kuulub Euroopa Parlamenti, ligikaudu 25 % töötab teistes Euroopa institutsioonides ning ülejäänud 25 % on tavakodanikud;

b)  petitsioonikomisjoni Facebooki lehte ja Twitteri-postitusi jälgib, märgib meeldivaks, edastab ja kommenteerib ligikaudu tuhat inimest, peamiselt tavakodanikud.

Kavas on ümber kujundada petitsioonide portaal, mis on tihedalt seotud petitsioonikomisjoni esindatusega sotsiaalmeedias ja tema toimetamistegevusega.

Alates komisjoni menetluse veebiülekannete algusest on petitsioonikomisjoni vaatamiste arv teistest oluliselt suurem. Kodanikud saavad jälgida oma petitsiooni arutamist, kus iganes nad on.

Lisaks on kodanike ja ametiasutuste osalemine koosolekutel püsinud viimase kolme aasta jooksul stabiilsel tasemel, ehkki petitsioonide esitajate osakaal on 2011. aastal märgatavalt kasvanud. Reisikulude hüvitamise tase koosolekutel osalevatele kodanikele on jäänud tagasihoidlikuks.

 

2009

kulud

2010

kulud

2011

kulud

Osalejate koguarv

245

 

243

 

242

 

Osalenud petitsioonide esitajate arv

86

 

89

 

148

 

Hüvitatud

24

10 665 eurot

12

5710 eurot

12

6513 eurot

  • [1]  PE 453.194
  • [2]  arvestades, et parlament on seisukohal, et kohustus loovutada õiguspäraselt omandatud eraomand nõuetekohase menetluse ja õiglase hüvitiseta ning kohustus tasuda meelevaldseid tasusid omaalgatusliku ja sageli ebavajaliku infrastruktuuri arendamise eest on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat (vt näiteks Aka vs. Türgi (1)) silmas pidades üksikisiku põhiõiguste rikkumine;
    18. on siiski veendunud, et selguse, täpsuse ja kindluse puudumine eraomandi õiguste kohta kehtivates õigusaktides ning keskkonnaõiguse ebapiisav ja ebajärjepidev kohaldamine on paljude linnaehitusprobleemide põhjus ning see kombineerituna teatava pealiskaudsusega kohtumenetluses ei ole muutnud probleemi mitte üksnes keerulisemaks, vaid on toonud kaasa ka endeemilise korruptsiooni, mille ohvrid on taas peamiselt ELi kodanikud, kuid mis on toonud suurt kahju ka Hispaania riigile.
  • [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ([2004] ELT L 158/77).
  • [4]  Kohtuasi T-308/07.

STATISTICAL ANNEX

Table 1. Overview: no of submissions, petitions registered, SIR outcome;

 

2009

%

2010

%

2011

%

Total submissions

1924

100,00%

1746

100,00%

2091

100,00%

standard letter DG PRES

 

 

91

 

468

 

CITES

 

 

 

 

57

 

PETI reply

 

 

 

 

122

 

Total no of petitions registered

1924

100,00%

1655

94,80%

1414

67,60%

Total admissible

1108

57,59%

989

59,76%

998

70,58%

whereof closed with reply directly

424

38,27%

405

40,95%

315

31,56%

referred to EC for opinion

710

64,08%

607

61,38%

649

65,03%

referred to other for opinion

29

2,62%

26

2,63%

26

2,61%

referred to other for information

211

19,04%

184

18,60%

162

16,23%

Inadmissible

816

42,41%

667

40,30%

416

29,42%

Table 2. Petitioner nationality

Nationality

2009

%

2010

%

2011

%

Germany

496

25,8%

409

24,7%

315

22,3%

Spain

237

12,3%

261

15,8%

204

14,4%

Italy

219

11,4%

215

13,0%

166

11,7%

Poland

129

6,7%

94

5,7%

125

8,8%

Romania

152

7,9%

101

6,1%

102

7,2%

UK

122

6,3%

91

5,5%

80

5,7%

France

79

4,1%

78

4,7%

78

5,5%

Bulgaria

54

2,8%

40

2,4%

49

3,5%

Greece

78

4,1%

69

4,2%

49

3,5%

Hungary

17

0,9%

31

1,9%

26

1,8%

Austria

38

2,0%

25

1,5%

24

1,7%

Portugal

32

1,7%

25

1,5%

24

1,7%

Netherlands

44

2,3%

18

1,1%

23

1,6%

Belgium

27

1,4%

29

1,8%

22

1,6%

Ireland

31

1,6%

27

1,6%

16

1,1%

Sweden

13

0,7%

11

0,7%

12

0,8%

Finland

26

1,4%

25

1,5%

12

0,8%

Denmark

13

0,7%

17

1,0%

11

0,8%

Czech Republic

6

0,3%

9

0,5%

10

0,7%

Slovakia

14

0,7%

4

0,2%

7

0,5%

Slovenia

10

0,5%

4

0,2%

7

0,5%

Lithuania

8

0,4%

12

0,7%

6

0,4%

Malta

11

0,6%

11

0,7%

6

0,4%

Cyprus

8

0,4%

8

0,5%

4

0,3%

Luxembourg

2

0,1%

0

0,0%

4

0,3%

Latvia

11

0,6%

8

0,5%

3

0,2%

Estonia

3

0,2%

2

0,1%

3

0,2%

non-EU

44

2,3%

31

1,9%

26

1,8%

 

1924

100,0%

1655

100,0%

1414

100,0%

Table 3. Country concerned

Country concerned

2009

 

2010

 

2011

 

European Union

404

21,0%

285

17,2%

311

22,0%

Spain

279

14,5%

288

17,4%

216

15,3%

Germany

299

15,5%

273

16,5%

183

12,9%

Italy

177

9,2%

183

11,1%

138

9,8%

Romania

143

7,4%

102

6,2%

106

7,5%

Poland

100

5,2%

66

4,0%

104

7,4%

France

73

3,8%

62

3,7%

64

4,5%

UK

83

4,3%

66

4,0%

60

4,2%

Bulgaria

56

2,9%

36

2,2%

52

3,7%

Greece

74

3,8%

71

4,3%

48

3,4%

Portugal

37

1,9%

26

1,6%

30

2,1%

Hungary

25

1,3%

36

2,2%

23

1,6%

Ireland

37

1,9%

27

1,6%

22

1,6%

Netherlands

35

1,8%

12

0,7%

20

1,4%

Austria

34

1,8%

36

2,2%

18

1,3%

Czech Republic

13

0,7%

15

0,9%

15

1,1%

Denmark

14

0,7%

25

1,5%

14

1,0%

Sweden

17

0,9%

16

1,0%

13

0,9%

Belgium

30

1,6%

28

1,7%

12

0,8%

Finland

20

1,0%

26

1,6%

11

0,8%

Cyprus

13

0,7%

18

1,1%

10

0,7%

Malta

9

0,5%

13

0,8%

9

0,6%

Lithuania

14

0,7%

7

0,4%

8

0,6%

Slovakia

19

1,0%

7

0,4%

8

0,6%

Slovenia

12

0,6%

6

0,4%

7

0,5%

Luxembourg

4

0,2%

3

0,2%

4

0,3%

Estonia

4

0,2%

7

0,4%

3

0,2%

Latvia

11

0,6%

7

0,4%

3

0,2%

 

1924

105,8%

1655

105,6%

1414

106,9%

Table 4. Themes

Theme

2009

 

2010

 

2011

 

Environment

201

10,4%

214

12,9%

227

16,1%

Environment - Waste

18

0,9%

24

1,5%

25

1,8%

Environment Impact Assessment

40

2,1%

43

2,6%

26

1,8%

Subtotal Fundamental Rights

679

35,3%

600

36,3%

394

27,9%

Fundamental Rights

165

8,6%

152

9,2%

123

8,7%

Personal Matter

216

11,2%

234

14,1%

74

5,2%

Property

106

5,5%

63

3,8%

21

1,5%

Information Society & Media

33

1,7%

26

1,6%

131

9,3%

Justice

159

8,3%

125

7,6%

45

3,2%

Subtotal Internal Market

276

14,3%

273

16,5%

221

15,6%

Internal Market

138

7,2%

123

7,4%

98

6,9%

Pension

51

2,7%

68

4,1%

52

3,7%

Taxation

61

3,2%

63

3,8%

48

3,4%

Financial Services

26

1,4%

19

1,1%

23

1,6%

Transport

101

5,2%

101

6,1%

69

4,9%

Consumers’ Rights

96

5,0%

84

5,1%

55

3,9%

Economic & Monetary Affairs

27

1,4%

26

1,6%

53

3,7%

Employment

105

5,5%

64

3,9%

45

3,2%

Energy

30

1,6%

24

1,5%

43

3,0%

Culture & Heritage

57

3,0%

48

2,9%

42

3,0%

Animal Welfare

37

1,9%

34

2,1%

36

2,5%

Institutions

36

1,9%

30

1,8%

30

2,1%

Health

104

5,4%

83

5,0%

28

2,0%

Urban Development

77

4,0%

35

2,1%

28

2,0%

Constitutional Affairs

26

1,4%

27

1,6%

26

1,8%

Fraud & Corruption

22

1,1%

32

1,9%

25

1,8%

Agriculture

22

1,1%

21

1,3%

21

1,5%

Industry & Enterprise

45

2,3%

33

2,0%

21

1,5%

Immigration

38

2,0%

37

2,2%

17

1,2%

External Relations

38

2,0%

18

1,1%

16

1,1%

Other

146

7,6%

93

5,6%

69

4,9%

 

1924

 

1655

 

1414

 

Table 5. Status; open petitions since 1997 as at end 2011

 

Open

%

Closed

%

Total

2011

565

39,96%

849

60,04%

1414

2010

224

13,50%

1432

86,50%

1655

2009

178

9,30%

1746

90,70%

1924

2008

141

7,50%

1745

92,50%

1886

2007

120

8,00%

1386

92,00%

1506

2006

45

4,40%

976

95,60%

1021

2005

31

3,05%

985

96,95%

1016

2004

16

1,60%

986

98,40%

2002

2003

7

0,50%

1308

99,50%

1315

2002

5

0,30%

1596

99,70%

1601

2001

0

0,00%

1132

100,00%

1132

2000

1

0,10%

907

99,90%

908

1999

1

0,10%

933

99,90%

934

1998

2

0,20%

1125

99,80%

1127

1997

1

0,10%

1305

99,90%

1306

Table 6. Meeting attendance

 

2009

2010

2011

Total persons attended

245

243

242

Main petitioners attended

86

89

148

Reimbursed

24

12

12

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Victor Boştinaru, Philippe Boulland, Giles Chichester, Nikolaos Chountis, Iliana Malinova Iotova, Carlos José Iturgaiz Angulo, Lena Kolarska-Bobińska, Erminia Mazzoni, Willy Meyer, Chrysoula Paliadeli, Nikolaos Salavrakos, Jarosław Leszek Wałęsa, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zoltán Bagó, Birgit Collin-Langen, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Ioan Enciu, Petru Constantin Luhan, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Franck Proust, Renate Sommer, Hermann Winkler