RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
16.8.2012 - (COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD)) - ***I
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Jutta Steinruck
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0609),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille kohaselt esitas komisjon parlamendile ettepaneku (C7‑0318/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel Rootsi parlamendi esitatud põhjendatud arvamust, milles kinnitatakse, et õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. veebruari 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Regioonide Komitee 3. mai 2012. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0241/2012),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus nimetatud rahastamispakett kujutab endast üksnes ettepanekut eelarvepädevatele institutsioonidele ning seda ei saa kinnitada enne, kui on kokkuleppele jõutud mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes;
3. kordab oma seisukohta, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ning Lissaboni lepinguga võetud uued ülesanded, eelkõige seoses sotsiaalse kaasatusega, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament nõudis oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite suurendamist vähemalt 5% võrra võrreldes 2013. aasta tasemega; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda vaatenurka, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks;
4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu sotsiaalse progressi, innovatsiooni ja tööhõive programmi kehtestamise kohta (ja millega muudetakse otsust nr 283/2010/EL) |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, milles soovitatakse ELi rahastamisvahendite ratsionaliseerimist ja lihtsustamist ning nende suuremat keskendumist ELi lisaväärtusele ning mõjudele ja tulemustele, luuakse käesoleva määrusega Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), et jätkata ja arendada meetmeid, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrusele (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta otsusele 2003/8/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu Progress (edaspidi „rahastu”). |
(1) Vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, milles soovitatakse ELi rahastamisvahendite ratsionaliseerimist ja lihtsustamist ning nende suuremat keskendumist ELi lisaväärtusele ning mõjudele ja tulemustele, luuakse käesoleva määrusega Euroopa Liidu sotsiaalse progressi, innovatsiooni ja tööhõive programm (edaspidi „programm”), et jätkata ja arendada meetmeid, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrusele (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta otsusele 2003/8/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu Progress (edaspidi „rahastu”). |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suuniste, eelkõige suunise nr 7, 8 ja 10 rakendamisele, ja ühtlasi toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele. |
(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, eelkõige vaesuse vähendamise ja tööhõivesuunistes määratletud tööhõivealaste eesmärkide saavutamisele. Selleks peaks programm toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele, aga ka noortele pakutavate võimaluste algatusele. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse innovatsiooni suurendamiseks, et vastata sotsiaalsetele vajadustele, mis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise seisukohast täitmata või ebapiisavalt täidetud, edendades selleks kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrget taset, tagades piisava ja vaesust ennetava sotsiaalkaitse ning parandades töötingimusi ja haavatavate isikute juurdepääsu tervishoiule ja koolitusele, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) Eelkõige peaks programm aitama sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise abil määratleda, analüüsida ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja nende praktilist rakendamist, et aidata vajaduse korral suurendada liikmesriikide tööturgude tõhusust ning edendada veelgi nende sotsiaalkaitse ja kaasamise poliitikat. Sotsiaalpoliitiline eksperimenteerimine tähendab sotsiaalsete uuenduste projektipõhist katsetamist tööolukorras. See võimaldab koguda teavet sotsiaalsete uuenduste teostatavuse kohta. Edukaid ideid tuleks laiemalt rakendada ja neid tuleks rahaliselt toetada nii Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) kui ka muudest allikatest. Kogemustest nähtub, et sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise projektid kestavad sageli kolm kuni viis aastat ning hõlmavad mitmesuguseid igas suuruses osalejaid. Sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise riiklike keskuste olemasolu korral peaksid need olema kõikide huvitatud poolte ühtseks kontaktpunktiks ning toetama võrgustike ja partnerluste loomist ja arendamist. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 b) Avatud koordinatsiooni meetodit, mis on sotsiaalpoliitika vallas oma paindlikkust ja tõhusust tõestanud, tuleks kasutada terviklikult igale üksikule liikmesriigile huvi pakkuvates valdkondades. Seepärast tuleks seda kasutada laialdasemalt, et programmi eelkõige täiustada ja tulemuslikumaks muuta. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 c) Euroopa sotsiaalse ja keskkonnasäästliku arengu suhtes edusammude tegemiseks on vaja prognoosida ja arendada uusi oskusi ja pädevusi, mis toob endaga kaasa tööstus- ja teenindussektori ümberkorraldamisega seonduvad muutused haridus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas, mis omakorda loob paremad tingimused töökohtade loomiseks ning tööhõive kvaliteedi ja töötingimuste parandamiseks. Programm peaks seetõttu aitama edendada kvaliteetsete ja jätkusuutlike nn roheliste ja valgete töökohtade loomist ning uute oskuste ja pädevuste prognoosimist ja arendamist uute kvaliteetsete ja jätkusuutlike tööde jaoks, sidudes tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tööstus- ja struktuuripoliitikaga, mille raames toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele. Täpsemalt peaks programm toimima katalüsaatorina, et uurida avaliku sektori poolt juhitavate roheliste ja sotsiaalsete investeeringute ning kohalike ja piirkondlike tööhõivealgatuste töökohtade loomise potentsiaali. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 d) Programmi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu tööpuuduse, vaesuse ja tõrjutuse territoriaalsele mõõtmele, eeskätt suurenevale ebavõrdsusele piirkondades ja nende vahel, aga ka maapiirkondade ja linnade vahel ning linnades. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 e) Naiste osalemine ettevõtluses ning majandus- ja ettevõtlusvaldkonna otsuselangetamises suurendab tõestatult konkurentsivõimet, tootlikkust ja uuenduslikkust. Euroopa Komisjoni esitatud hiljutistest aruannetest Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete täitmise kohta, samuti Maailmapanga ja ÜRO valitsemise ja jätkusuutlikkuse alastest uuringutest nähtub, et naiste tööturule integreerimine ning eriti sooline võrdõiguslikkus poliitiliste otsuste langetamisel soodustab läbipaistvust ja kaasatust ning vähendab korruptsiooni. Seetõttu peaks liit kasutama naiste potentsiaali kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga (aastateks 2010–2015) paremini ära, kuna see aitaks kaasa Euroopa Liidu üldiste majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide täitmisele, tuues tööturule ja kvaliteetsetele töökohtadele rohkem naisi. Eelkõige eakate naiste, üksikvanemate, puuetega naiste, naissoost sisserändajate ja rahvusvähemuste hulka kuuluvate naiste tööhõive määr on endiselt suhteliselt madal, mistõttu on nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes vaja vähendada allesjäänud soolisi lõhesid. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 f (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 f) Ühtse turu sotsiaalset mõõdet on vaja tugevdada. Kuna töötajate õiguste tagamise abil on vaja suurendada usaldust ühtse turu ning teenuste vaba liikumise vastu, tuleb nii töötajatele kui ka ettevõtjatele tagada võrdväärne liikumisvabadus kogu Euroopa Liidus. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist kvaliteetse ja kestva tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele, pidades samas silmas soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamine eesmärke. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma selge ELi lisaväärtusega projektidele, sõltumata nende suurusest. Halduskoormuse vähendamiseks peaks programmi raames toetama võrgustike ja partnerluste loomist ja arengut. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed), tagades samal ajal ka menetluste läbipaistvuse. Programm peaks olema liidu tasandil ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujatele, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, sotsiaalse ettevõtluse, laenuvõimaluste kättesaadavuse hõlbustamise ning tehnilise abi pakkumise jaoks. Oma piiratud ulatuses peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, austades seejuures täielikult eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5 a) Võttes arvesse programmi piiratud rahalisi vahendeid ja nende eelnevat jaotamist eri tegevussuundadele, tuleks rahastamisel eelistada selliste struktuuride arendamist, millel on selge mitmekordistav mõju, millest oleks kasu ka teistele tegevustele ja algatustele. Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikku kattuvust teiste fondide või programmidega (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga) ja/või kahekordset rahastamist. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5 b) Programmi kaugeleulatuvad eesmärgid ja sellele omistatav suur tähtsus on vastuolus sellele eraldatud väga piiratud rahaliste vahenditega, mis võib petta asjaomase programmi sidusrühmade ootusi. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) EL peab varustama end kindla analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Selline tõendite baas lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes ELi mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu Euroopa Liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise. |
(6) EL peab varustama end kindla analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, pöörates erilist tähelepanu finants- ja majanduskriisi mõjule. Selline tõendite baas lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes ELi mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu Euroopa Liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) ELil on ainulaadsed võimalused pakkuda liikmesriikidevahelise põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise ELi tegevuskava tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingivad uusi poliitikaarenguid ja ergutavad riiklikke reforme. |
(7) ELil on ainulaadsed võimalused pakkuda liikmesriikidevahelise põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise ELi tegevuskava tööhõive, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest (sh kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil läbi viidud sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise abil saadud tulemustest) laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingides seeläbi uusi poliitikaarenguid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) ELi sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja töötingimuste pidev paranemine ELis. EL etendab olulist rolli nii selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse – järgides aruka reguleerimise põhimõtteid – vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, kui ka selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi eeskirjade täitmist. |
(8) Liidu sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja nende tulemuslik kohaldamine ning töötingimuste pidev paranemine ELis. Seda paranemist võiks tähistada näiteks sotsiaalse märgisega. EL etendab olulist rolli nii selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse – järgides inimväärse töö põhimõtteid – vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, kui ka selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse ILO töönormide, ÜRO ja ILO inimväärse töö tegevuskava ning töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi eeskirjade täitmist. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 a) Programmis tuleks arvesse võtta asjaolu, et töötingimuste parandamine eeldab ka tööaja ja tööhõive eri vormide paindlikumaks muutmist, pereelu toetavate teenuste loomist ning puhkusetingimuste ja töötavatele lapsevanematele suunatud muude toetusmeetmete parandamist. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 b) Samuti tuleks võtta meetmeid, et edendada investeerimist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse, eesmärgiga vähendada ebavõrdsust ja diskrimineerimist ning soodustada majanduskasvu, heaolu ja arengut nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Erinevatel tasanditel tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada olulist rolli programmi eesmärkide täitmisel tulenevalt nende osalemisest poliitika kujundamise protsessis ja nende panusest sotsiaalsesse innovatsiooni. |
(9) Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid mängivad olulist rolli kvaliteetse tööhõive edendamisel ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse, aga ka tööpuuduse vastu võitlemisel ning nad peaksid olema tihedalt seotud kõikide programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate meetmetega, sh sotsiaalse innovatsiooniga. Seetõttu peaksid sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema ka vastastikuse õppimise protsessis ning uute poliitikasuundade väljatöötamises ja järelevalves, nende praktilises katsetamises, hindamises ja levitamises. Kõikidel tasanditel tuleks luua kvaliteetsed partnerlused. Partnerluse põhimõtet tuleks tugevdada ja laiendada, et sellest saaks programmi kõikide osade juhtpõhimõte. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) EL on võtnud kohustuse üleilmastumise sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, propageerides sobivaid töö- ja tööjõustandardeid rahvusvahelisel tasandil, kas kolmandate riikidega otsekohtumiste või kaudselt rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö kaudu. Sestap on vaja arendada sobivaid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse selliste riikide ja ELi vahelisi asjakohaseid kokkuleppeid. See võib hõlmata selliste kolmandate riikide esindajate osalemist vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides. Peale selle tuleb arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Euroopa Nõukogu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et viia programm ellu nii, et võetakse arvesse selliste organisatsioonide rolli. |
(10) EL on võtnud kohustuse üleilmastumise sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks ja sotsiaalse dumpingu vastu võitlemiseks, propageerides sobivaid töö- ja tööjõustandardeid mitte üksnes oma liikmesriikides, vaid ka rahvusvahelisel tasandil, kas kolmandate riikidega otsekohtumiste või kaudselt rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö kaudu. Sestap on vaja arendada sobivaid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse selliste riikide ja ELi vahelisi asjakohaseid kokkuleppeid. See võib hõlmata selliste kolmandate riikide esindajate osalemist vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides. Peale selle tuleb arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja muude asjaomaste ÜRO organite, Euroopa Nõukogu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et viia programm ellu nii, et võetakse arvesse selliste organisatsioonide rolli. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Kooskõlas aluslepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate riikidevahelist geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse ning toetades tegevusi värbamis-, nõustamis- ja juhendamisteenuste valdkonnas riiklikul ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele. |
(11) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate vabatahtlikku riikidevahelist geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades piiriüleste töötajate võrdse kohtlemise nii sotsiaalses kui ka maksustamise mõttes ning toetades nõustamis-, juhendamis- ja tööhõiveteenuste pakkumist liikuvatele töötajatele ja tööandjatele riiklikul ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele. Komisjon ise ei peaks tegutsema tööturuasutusena. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Aluslepingu artikli 47 kohaselt peab see kava aitama kaasa liikuvusele noortöötajate hulgas. |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et hõlmata eesmärgipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ning EURESe piiriüleste partnerlusprojektide edasiarendamine ja nende arvu suurendamine. Võttes arvesse noorte töötuse kõrget taset, peab see kava aitama aluslepingu artikli 47 kohaselt kaasa noortöötajate vabatahtlikule liikuvusele ELis. Eesmärgipärased liikuvuskavad (nagu algatus „Sinu esimene EURESi töökoht”) peaksid muutma noorte jaoks lihtsamaks nii juurdepääsu töövõimalustele kui ka muudes liikmesriikides töö leidmise, ergutades samal ajal tööandjaid looma töövõimalusi just noortele liikuvatele töötajatele. Sellegipoolest ei tohiks EL ja liikmesriigid loobuda liikuvuskavade tõttu noorte abistamisest, et aidata neil leida esimene töökoht oma päritoluriigis. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12 a) EURESe piiriülesed partnerlused mängivad paljudel piirialadel olulist rolli tõelise Euroopa tööturu väljaarendamisel. Kõik EURESe piiriülesed partnerlused hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki või liikmesriiki ja veel ühte osalevat riiki ning tänu sellele on need oma olemuselt selgelt horisontaalsed ja annavad liidu tasandil lisaväärtust. EURESe piiriüleseid partnerlusi tuleks seetõttu ka edaspidi toetada liidu horisontaalsete meetmetega, mida võib täiendada riiklike või ESFi vahenditega. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12 b) EURESe tegevuse hindamisel tuleks arvesse võtta nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid. Seetõttu peaksid komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid töötama EURESe töökohtade suhtes välja ühised näitajad, mille abil hinnata tööhõive kvaliteeti ja töötingimusi. Kuna töökohtade kadumine ühes liikmesriigis tähendab töökohtade lisandumist teises liikmesriigis (sõltuvalt pidevalt muutuvast tööturu olukorrast ja sellega seonduvatest liikuvuse mudelitest), ei tohiks hindamise käigus keskenduda üksnes konkreetsetes riikides kaduvatele või lisanduvatele töökohtadele, vaid esmajoones liidu tasandi koguarvudele. Lisaks ei too nõustamine alati kaasa mõõdetavat liikuvust või töö leidmist. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile, omakapitalile või kvaasiomakapitalile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist, hõlbustada juurdepääsu krediidile ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötute, naiste ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Väike- ja mikroettevõtted moodustavad liidu uutest ettevõtetest enamiku ning mikrokrediidi abil peaks olema võimalik pakkuda neile lisaväärtust ja võimaldada neil saavutada kiiresti konkreetseid tulemusi. Esimese meetmena moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. Liidu ja liikmesriigi tasandil avanevate mikrokrediidivõimaluste alast teavitustegevust tuleks tõhustada, et jõua paremini nendeni, kes mikrorahastamist vajavad. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14 a) Mikrorahastamisel ning sotsiaalse ettevõtluse toetamisel peaks olema pikaajaline mõju ning see peaks jõudma potentsiaalsete toetusesaajateni. See peaks aitama saavutada kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme ning toimima nii majanduspoliitika kui ka kohaliku tasandi arengupoliitika katalüsaatorina. Selleks et elujõuliste mikroettevõtete loomise võimalused oleksid võimalikult suured, peaks mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust käsitlevate meetmetega kaasnema ka juhendamis- ja koolitusprogrammid, mida tuleks pidevalt ajakohastada ning mis peaksid olema kättesaadavad kesksete teabepunktide kaudu. Selleks on oluline eraldada sellistele meetmetele eelarvest piisavad vahendid. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) ELi noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on vaja mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse tõstmist kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet”. |
(15) ELi noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on tarvis mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse tõstmist kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” ning komisjoni aruandega naissoost uuendajate ja ettevõtluse edendamise kohta. Mikrorahastamise kättesaadavuse ja sellele juurdepääsetavuse parandamine liidu turul eeldab ka seda, et mikrorahastamise pakkujate piiriüleseid tegevusi reguleerivad eeskirjad kehtestatakse nii, et nendega hõlbustataks mikrorahastamise pakkumist ühtsel turul. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Programm peaks parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi ja need mängivad olulist rolli Euroopa sotsiaalse lähenemise suurendamisel. Need võivad toimida sotsiaalse progressi mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks ning kaasavate tööturgude ja kõikidele kättesaadavate sotsiaalteenuste edendamiseks. Oma piiratud ulatuses peaks programm parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) Selleks et saada kasu rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja eriti Euroopa Investeerimispanga kontserni kogemustest, peaks komisjon mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust hõlmavaid meetmeid rakendama kaudselt, usaldades eelarve rakendamisega seotud ülesanded finantseerimisasutustele vastavalt finantsmäärusele. ELi ressursside kasutamisega tagatakse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja teiste investorite eraldatavate vahendite sihipärane kasutamine, ühtlustatakse lähenemisviise ja seega parandatakse rahaliste vahendite kättesaadavust mikroettevõtete, kaasa arvatud füüsilisest isikust ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks. ELi rahaline osalus aitab seega kaasa tärkava sotsiaalse ettevõtluse ja mikrorahastamisturu arengule ELis ning ergutab piiriülest tegevust. |
(17) Selleks et saada kasu rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja eriti Euroopa Investeerimispanga kontserni kogemustest, peaks komisjon mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust hõlmavaid meetmeid rakendama kaudselt, usaldades eelarve rakendamisega seotud ülesanded finantseerimisasutustele vastavalt finantsmäärusele. ELi ressursside kasutamisega tagatakse finantsorganisatsioonide ja teiste investorite eraldatavate vahendite sihipärane kasutamine, luuakse koostoimeid liikmesriikide ja liidu meetmete vahel, ühtlustatakse lähenemisviise, parandatakse rahaliste vahendite kättesaadavust ja mikrorahastamise suunamist eelkõige riskirühmadele ja noortele ning parandatakse ka sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. ELi rahaline osalus aitab seega kaasa tärkava sotsiaalse ettevõtluse ja mikrorahastamisturu arengule ELis ning ergutab piiriülest tegevust. Liidu meetmed peaksid täiendama liikmesriikidepoolset rahastamisvahendite kasutamist mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas. Meetmete rakendamise eest vastutavad üksused peaksid tagama lisaväärtuse andmise ja vältima topeltrahastamist liidu vahenditest. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 a) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm püüdma lahendada noorte tööpuuduse pakilise probleemi. Euroopas kannatavad majanduskriisi tõttu kõige rohkem noored; noorte töötuse määr on paljudes liikmesriikides kõrge ning mõnes liikmesriigis on see üle 40%. Kuigi olukord on Euroopas riigiti väga erinev, on liidu keskmine noorte töötuse määr täiskasvanute töötuse määrast üle kahe korra suurem. Lisaks esineb suuri piirkondlikke lõhesid. Noorte töötus on tõusuteel eelkõige maapiirkondades. Alla 25-aastastele noortele tuleks seega anda tulevik ja võimalus etendada olulist rolli Euroopa ühiskonna ja majanduse arendamisel, mis on kriisiajal eriti oluline. |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 b) Noorte töötuse ja noorte töötajate ebakindlate töösuhete probleemi lahendamine peaks aitama vähendada ühiskondlikke kulusid ja edendada sotsiaalset kaasatust. Seetõttu tuleks programmis pöörata erilist tähelepanu noorte töötusele, luues noorte algatuse tegevussuuna, mille eesmärk on parandada üleminekut haridussüsteemist inimväärsele tööle ja noorte töötingimusi, aga ka vähendada koolist väljalangemist. |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 c) Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma koolituse ja tööhõive suhtes õigustel põhineva seisukoha. Noorte inimväärse töö kvalitatiivse tahu, sh praktika ja töö käigus toimuva väljaõppe tasustamise suhtes ei tohiks teha järeleandmisi ning tehtavad jõupingutused peaksid lähtuma eelkõige põhilistest töönormidest ja muudest töökvaliteediga seotud normidest, nagu tööaeg, palk, sotsiaalkindlustus ning töötervishoid ja -ohutus. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 d) Programmi meetmetega tuleks aidata liikmesriikidel luua noori silmas pidades tõhusad stiimulid, mille abil tagada neile inimväärsed elu- ja töötingimused. Selliste stiimulite eesmärk peaks olema julgustada nii avaliku kui ka erasektori tööandjaid noori tööle võtma ja neid koolitama ning investeerima nii kvaliteetsete töökohtade loomisesse noorte jaoks kui ka nende kestvasse koolitamisse ja nende erialaoskuste täiustamisse töötamise ajal, edendades samal ajal noorte seas arusaama, et ka ettevõtlus on üks võimalus. Programm peaks ühtlasi juhtima tähelepanu väikeettevõtjate erilisele seisundile ja tähtsusele seoses koolitamise, ekspertiisi ja traditsioonilise oskusteabega ning tagama noortele juurdepääsu mikrorahastamisele. Programm peaks lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel kõigis neis valdkondades. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 e) Programmi meetmetega tuleks aidata liikmesriikidel ja tööturu osalistel rakendada noortegarantiid, mille abil tagada, et noored – eriti koolist või haridussüsteemist väljalangenud ja muud haavatavas olukorras noored – on neli kuud pärast koolist lahkumist leidnud töökoha või omandavad haridust või (täiend)koolitust. Programm peaks lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel selles valdkonnas. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Aluslepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peab programm toetama soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamist kõikides oma tegevustes. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes. |
(18) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on vaja tagada, et programmi kõikides tegevussuundades ja meetmetes edendatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja vajaduse korral erimeetmete abil, millega edendada naiste tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 10 kohaselt tuleks programmiga tagada, et selle prioriteetide rakendamine aitab võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega ning et sellega täidetakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga võetud kohustusi, muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemist programmi meetmetes tuleb hinnata korrapärase järelevalve ja hindamiste abil. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 b) Võrdsus ja mittediskrimineerimine ei ole ainult õiguslikud küsimused, vaid kogu ühiskonna peamised probleemid. Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress” (programm „Progress”) sisaldas osi „Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus” ning „Sooline võrdõiguslikkus”, mida tuleb õiguste ja kodakondsuse programmi raames jätkata ja edasi arendada. Veelgi enam, programmi „Progress” vahehindamises rõhutati võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seoses vajadust suuremate jõupingutuste ja uute algatuste järele. Seetõttu on äärmiselt oluline keskenduda kõikides programmi raames võetavates asjaomastes algatustes ja meetmetes jätkuvalt nendele küsimustele, eeskätt püüda parandada naiste osalust tööturul, nende töötingimusi ning töö- ja eraelu paremat tasakaalustamist. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 c) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 kohaselt tagatakse programmiga laste õiguste kaitse. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(19) Aluslepingu artikli 9 kohaselt peaks programm tagama, et ELi poliitika ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega. |
(19) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide kohaselt peaks programm aitama kaasa kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme tagamisele, piisava sotsiaalkaitse kindlustamisele ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19 a) Programmiga tuleks täiendada muid liidu programme, pidades samal ajal silmas, et iga vahend peaks toimima oma erimenetluste kohaselt. Seega ei peaks samu abikõlblikke kulusid kahekordselt rahastama. Liidu rahastamise lisaväärtuse ja olulise mõju saavutamiseks tuleks arendada programmi tihedat koostoimet liidu muude programmide ja struktuurifondidega, eelkõige ESFiga. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19 b) Programmi tuleks rakendada nii, et lihtsustada iga liikmesriigi pädeva asutuse (või asutuste) osalemist programmi eesmärkide täitmisel. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(20) Et tagada tõhus suhtlus laiema üldsusega ja komisjoni algatusel ette võetud kommunikatsioonimeetmete suurem sünergia, peavad käesoleva määruse alusel teavituseks ja kommunikatsiooniks eraldatud vahendid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisele, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega. |
(20) Et tagada tõhus suhtlus laiema üldsusega ja komisjoni algatusel ette võetud kommunikatsioonimeetmete suurem sünergia, peavad käesoleva määruse alusel teavituseks ja kommunikatsiooniks eraldatud vahendid aitama kaasa ka teabe jagamisele Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide kohta, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(20 a) Programmi üle tuleb teostada järelevalvet, seda tuleb hinnata ja vajaduse korral kohandada või muuta. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23 a) Selleks et tagada, et programm on piisavalt paindlik, et reageerida kogu oma kestuse jooksul muutuvatele vajadustele ja asjaomastele poliitilistele prioriteetidele, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses vahendite eraldamisega programmi eri tegevussuundade konkreetsetele temaatilistele osadele ja mitmeaastaste tööplaanide vastuvõtmisega [samuti jaotamata vahendite kasutamise valdkondade määratlemisega]. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(24) Rakendamisvolitused tuleb anda komisjonile eesmärgiga tagada ühtsed tingimused meetmete rakendamiseks programmi kahe tegevussuuna – EURESe ning mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse – raames. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(25) Programmi tegevussuuna Progress raames võetavate meetmetega seotud rakendamisvolitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, |
(25) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(25 a) Programmi elluviimise, järelevalve ja hindamise suhtes peaks komisjoni abistama nõuandva pädevusega strateegiline nõuandekomitee, mida juhib komisjon ja mis koosneb liikmesriikide ja muude osalevate riikide, aga ka selliste liidu tasandil organiseerunud ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja finantsasutuste esindajatest, kes on programmi meetmete rakendamisega otseselt või kaudselt seotud. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel. |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalse progressi, innovatsiooni ja tööhõive programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata (muu hulgas uuenduslike meetmete abil) kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide, koondsuuniste, juhtalgatuste ja noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel, töötingimuste parandamisel ning noorte tööhõive ja haridusolukorra parandamisel. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) „Sotsiaalne ettevõte” on ettevõte, mille peamine eesmärk on sotsiaalse mõju saavutamine, mitte kasumi tootmine omanikele ja sidusrühmadele. Selline ettevõte tegutseb turul, tootes kaupu ja teenuseid ettevõtlikul ja innovatiivsel moel, ning kasutab ülejääki peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikul ja läbipaistval moel, kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda ettevõtte tegevus mõjutab. |
(a) „Sotsiaalne ettevõte” on mis tahes õigusliku vormiga ettevõte, mis ei ole noteeritud reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning: |
|
i) mille peaeesmärk põhikirja või muude põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt ei ole mitte kasumi teenimine oma omanikele, liikmetele ja osanikele, vaid mõõdetavate positiivsete sotsiaalsete mõjude saavutamine, mille käigus: |
|
– osutatakse uuenduslikke teenuseid või toodetakse uuenduslikke kaupu, mis annavad suurt sotsiaalset kasu ja/või |
|
– kasutatakse toodete või teenuste uuenduslikku tootmisviisi, mis kehastab selle sotsiaalset eesmärki; |
|
ii) mis taasinvesteerib oma kasumi esmajoones oma peaeesmärgi saavutamisse ning on kehtestanud eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad kasumi osanikele ja omanikele jagamiseks, et tagada, et kasumi mis tahes jaotamine ei takista peaeesmärgi saavutamist; |
|
iii) mille haldamine toimub ettevõtlikus vaimus, vastutustundlikult ja läbipaistvalt, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja/või sidusrühmi, keda tema äritegevus mõjutab. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) „Mikrorahastamine” hõlmab garantiisid, vastugarantiisid, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali vahendeid, mida antakse isikutele ja mikroettevõtetele; |
(d) „Mikrorahastamine” hõlmab garantiisid, vastugarantiisid, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali vahendeid, mida antakse isikutele ja mikroettevõtetele, kes ei ole krediidivõimelised või kelle krediidivõimelisus ei ole piisav; |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) „Sotsiaalne innovatsioon” tähendab põhjapanevaid sotsiaalseid algatusi või projekte, mis on sotsiaalsed nii oma eesmärkide kui ka kasutatavate vahendite poolest ning mis on loodud konkreetselt selleks, et pakkuda täitmata või ebapiisavalt täidetud sotsiaalsetele vajadustele (näiteks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine, esimese töökoha leidmine, kvaliteetse tööhõive kõrge taseme edendamine, piisava ja vaesust ennetava sotsiaalkaitse tagamine, haavatavatele isikutele juurdepääsu tagamine tervishoiule, töötingimuste parandamine) tulemuslikumaid, tõhusamaid, jätkusuutlikumaid ja õiglasemaid lahendusi, aidates niimoodi kaasa sotsiaalsele progressile. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d b) „Sotsiaalpoliitiline eksperimenteerimine” tähendab sotsiaalsete uuenduste projektipõhist katsetamist tööolukorras, et koguda teavet nende tulemuslikkuse ja teostatavuse kohta, kusjuures selliste projektide kestus on piiratud ja need hõlmavad mitmesuguseid osalejaid. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programm koosneb kolmest alljärgnevast üksteist täiendavast tegevussuunast: |
1. Programm koosneb neljast alljärgnevast üksteist täiendavast tegevussuunast: |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid; |
a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõivet, töötingimusi, sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vastu võitlemist käsitleva poliitika ja õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja sotsiaalset innovatsiooni, sotsiaalpoliitilist eksperimenteerimist ja sotsiaalset progressi, kaasates ja tehes koostööd sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning riigi- ja eraasutustega; |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) EURESe tegevussuund, mis toetab EURESe võrgustiku elluviidavaid tegevusi, s.o EMP liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni poolt koos teiste huvitatud isikutega määratud eriteenuseid, et arendada teabe vahetamist ja levitamist ning teisi koostöö vorme edendamaks töötajate geograafilist liikuvust; |
b) EURESe tegevussuund, mis toetab koos sotsiaalpartnerite ja teiste huvitatud isikutega elluviidavaid EURESe võrgustiku tegevusi, et arendada teabe vahetamist ja levitamist ning teisi koostöö vorme, nagu näiteks piiriülesed partnerlused, aga ka tööotsijate, liikuvate töötajate ja tööandjate individuaalne nõustamine ja teavitamine, et edendada õiglaselt töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ning aidata kaasa kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrgele taseme saavutamisele; |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste jaoks juurdepääsu rahastamisele. |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis edendab juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust alustavate ettevõtete jaoks, eelkõige seoses töötute, sotsiaalselt tõrjutud ja muude haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikutega ning olemasolevate mikro- ja sotsiaalsete ettevõtetega. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c a) noorte algatuse tegevussuund, mis parandab noorte (eelkõige nende noorte, kes ei osale hariduses, tööhõives ega koolituses) tööhõive- ja haridusalast olukorda. |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Artiklites 1–14 sätestatud üldsätteid kohaldatakse kõigi kolme lõike 1 punktides a, b ja c osutatud tegevussuuna suhtes, millest igaühe suhtes kohaldatakse ka erisätteid. |
2. Artiklites 1–14 ning jaotises IIa sätestatud üldsätteid kohaldatakse vajaduse korral lõike 1 punktides a, b ja c ja (c a) osutatud kõigi nelja tegevussuuna suhtes, millest igaühe suhtes kohaldatakse ka erisätteid. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) tugevdada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; |
(a) tugevdada kõikide tasandite poliitikakujundajate vastutustunnet ning võtta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil konkreetseid ja kooskõlastatud meetmeid seoses ELi eesmärkidega tööhõive, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vastu võitlemise ja töötingimuste parandamise valdkonnas, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning riiklike asutustega, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalsed eesmärgid; |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) toetada piisavate, juurdepääsetavate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades head juhtimistava, vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni; |
(b) toetada sotsiaalvaldkonna häid juhtimistavasid, võttes eesmärgiks suurema sotsiaalse lähenemise ning piisavate, inimväärsete, kaasavate, tõhusate ja kvaliteetsete sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengu, et tagada sotsiaalne kaasatus ning kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge tase ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades vajaduse korral kõikide asjaomaste sidusrühmade (sh valitsusvälised organisatsioonid ja haavatavad isikud, näiteks vaesuse, töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad isikud) osalust, inimväärset tööd, head juhtimistava, vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni; |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes; |
(c) nüüdisajastada ja parandada ELi õigust kooskõlas inimväärse töö põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes, et teha edusamme seoses Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaal- ja tööhõivealaste eesmärkidega; |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c a) edendada kvaliteetsete ja jätkusuutlike nn roheliste ja valgete töökohtade loomist ning sel otstarbel ka uute oskuste ja pädevuste prognoosimist ja arendamist, sidudes tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tööstus- ja struktuuripoliitikaga, mille raames toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele, aga ka keskkonnasäästlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikku arengut; |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad; |
(d) edendada õiglaselt töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ja eelkõige piiriülest liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, muu hulgas esimese töökoha leidmisega seonduvate algatuste ja töötute tööturule tagasitoomise abil, arendades ELi kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad, ning tagades samal ajal kogu liidus töötajate õigused ja liikumisvabaduse ja nende austamise; |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) edendada selliseid töökohti, mis pakuvad töötajatele mitmesuguseid võimalusi leida töö- ja eraelu vahel hea tasakaal; |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele. |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtet asutada soovivate haavatavate inimeste ning olemasolevate mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele; |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e a) võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, toetades sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalsete ettevõtete ning nii riigi- kui ka eraasutuste meetmeid, milles keskendutakse eelkõige sotsiaalsele innovatsioonile ning sotsiaalpoliitilisele eksperimenteerimisele; |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e b) saada poliitika ja selle rakendamise analüüsimise, hindamise ja hoolika järelevalve abil süvendatud teadmisi liikmesriikides ja muudes osalevates riikides valitsevast olukorrast ning mõista seda paremini; |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e c) tagada hea üleminek haridusest inimväärsele tööle, ennetada koolist väljalangemist ning edendada praktikate ja töö käigus toimuva väljaõppe kvaliteeti. |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Nende eesmärkide poole püüeldes püüab programm: |
2. Nende eesmärkide poole püüeldes soovib programm: |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust ning võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega; |
(a) edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust, rakendades programmi kõikides tegevussuundades ja meetmetes soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning kasutades soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks positiivseid meetmeid; võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega ning aidata kaasa ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga võetud kohustuste täitmisele muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega; |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) tagada, et liidu poliitika ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega. |
(b) edendada liidu poliitika ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrget taset, tagada piisav ja inimväärne sotsiaalkaitse ning võidelda pikaajalise töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 4a |
|
Partnerluspõhimõte |
|
Tagamaks, et programm vastab toetusesaajate vajadustele ja nõudmistele, ning edendamaks head valitsemistava, vastastikust õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni, kohaldavad komisjon ja liikmesriigid kogu programmi elutsükli jooksul kõikidel tasanditel partnerluspõhimõtet. Sel eesmärgil tagavad komisjon ja liikmesriigid, et programmi sihtrühmi esindavate sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteeritakse korrapäraselt ning et nad kaasatakse programmi ja selle tegevussuundade arengu, rakendamise, järelevalve ja hindamisega seonduvate strateegiliste otsuste langetamisse. Partnerluspõhimõtte tulemuslikuks kohaldamiseks ning programmi tegevuse rakendamisega otseselt või kaudselt seotud sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja pädevuse suurendamiseks võetavatele meetmetele eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid. |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot1. |
1. Programmi rakendamisel ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 peamiseks juhiseks olev rahastamispakett XX/201Z. aasta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lõike [...] tähenduses on jooksevhindades [XXX miljonit] eurot. |
____________ |
|
1 Hetkehindades. |
|
Selgitus | |
Ettepanekus nimetatud rahastamispakett kujutab endast ainult kava ning see määratakse lõplikult kindlaks alles siis, kui jõutakse kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses. | |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundadele eraldatakse alljärgnevad soovituslikud protsendimäärad: |
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tegevussuundadele eraldatud vahendid jagunevad kogu programmi vältel järgnevalt: |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Progressi tegevussuunale 60 %, millest vähemalt 17 % eraldatakse sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste testimise ja hindamise meetodi edendamiseks eesmärgiga suurendada lahenduste hulka; |
(a) Progressi tegevussuunale 60%; |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) EURESe tegevussuunale 15 %; |
(b) EURESe tegevussuunale 18 %; |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ülejäänud 5 % jaotatakse tegevussuundade vahel iga-aastaselt vastavalt poliitilistele prioriteetidele. |
Selleks et vahendeid tulemuslikult kasutada ning võimaldada neid vastavalt poliitilistele prioriteetidele tegevussuundade vahel ümber tõsta, jaotatakse ülejäänud 2% tegevussuundade vahel iga-aastaselt ära, piiramata seejuures eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi aastaeelarve suhtes. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Lisaks lõikes 1 osutatud rahalistele assigneeringutele rahastatakse ka artikli 3 lõike 1 punktis (c a) osutatud noorte algatuse tegevussuunda. 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kestva programmiperioodi jooksul eraldatakse sellele tegevussuunale rahalisi assigneeringuid [XXX miljonit] eurot. |
(Seotud noorte algatuse tegevussuunaga) | |
Selgitus | |
Et võidelda noorte töötuse lubamatult kõrge tasemega, kehtestatakse uus noorte algatuse tegevussuund, kuid eeldusel, et seda eesmärki rahastatakse aastateks 2014–2020 loodavast mitmeaastasest finantsraamistikust. | |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 b. Vajaduse korral kasutatakse vahendite eraldamisel sootundlikku lähenemisviisi, sh sootundlikku eelarvestamist ja soolise mõju hindamist. |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib kasutada lõikes 1 osutatud eraldisi tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks. |
3. Komisjon võib kasutada kuni 3 % lõikes 1 osutatud eraldistest tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks, aga ka kulude kontrollimise tugevdamiseks. |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate, liigituste, näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine; |
(a) andmete ja statistika kogumine, võttes seejuures arvesse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid kriteeriume, ning ühiste metoodikate, liigituste, näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine, vajaduse korral soo ja vanuserühmade kaupa; |
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) küsitlused, uuringud, analüüsid ja aruanded, kaasa arvatud ekspertide võrgustike rahastamise kaudu; |
(b) küsitlused, uuringud, analüüsid ja aruanded, kaasa arvatud võrgustike rahastamise ning temaatiliste prioriteetide alase ekspertiisi arendamise kaudu; |
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) hinnangud ja mõjuhinnangud; |
(c) sõltumatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed hinnangud ja mõjuhinnangud, mida teostavad nii riigi- kui ka eraasutused, samuti meetmed, mis on vajalikud heade tavade ja eksperimentide tavalisse sotsiaalpoliitikasse ülevõtmiseks (sh tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonna eesmärkidega seotud meetmete tulemuslikkuse hindamine); |
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) järelevalve liikmesriikide ja muude osalevate riikide saavutatud edusammude üle tööhõive, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ning vaesusega võitlemise peamiste prioriteetide valdkonnas (vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele) ning töötingimuste parandamisel; |
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d b) kõige haavatavamatele rühmadele suunatud poliitika rakendamise mõju jälgimine; |
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d c) töötingimuste parandamiseks rakendatava poliitika mõju jälgimine; |
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste katsetamise ja hindamise meetodi ettevalmistamine ja rakendamine eesmärgiga suurendada lahenduste hulka; |
(e) sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste katsetamise ja hindamise meetodi ettevalmistamine ja rakendamine eesmärgiga suurendada lahenduste hulka; |
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside ja kogemuste, vastastikuste eksperthinnangute, võrdlusuuringute ja vastastikuse õppe vahetamine ja levitamine Euroopa tasandil; |
(a) heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside ja kogemuste, vastastikuste eksperthinnangute, võrdlusuuringute ja vastastikuse õppe keskendatud ja strateegiline vahetamine, määratlemine ja levitamine Euroopa tasandil, et parandada teadmisi ja teha edusamme liidu eesmärkide saavutamisel kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamisel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning töötingimuste parandamisel; |
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid; |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) õigusala ja poliitika valdkonna töötajate ja EURESe nõustajate koolitamine; |
(c) õigusala ja poliitika valdkonna töötajate, EURESe nõustajate ja EURESe piiriülestes partnerlustes osalejate koolitamine; |
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) suuniste, aruannete ja koolitusmaterjalide koostamine ja avaldamine; |
(d) suuniste, aruannete ja koolitusmaterjalide koostamine ja avaldamine ning programmi raames toetatavate algatustega seotud teabevahetuse, kommunikatsiooni ja meediakajastuse alased meetmed; |
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f a) kõigi asjaomaste osalejate aktiivse osalemise toetamine sellistes juba kokku lepitud liidu prioriteetide järelmeetmetes, nagu aktiivne kaasatus, kodutuse ja eluaseme kättesaadavusega seotud tõrjutusega võitlemine, laste vaesus, kütteostuvõimetus ning sisserändajate ja rahvusvähemuste vaesus; |
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f b) poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade teadmiste ja mõistmise suurendamine kvaliteetset tööhõivet, häid töötingimusi, kaasavaid tööturge, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust ning vaesusega võitlemist edendavate poliitikasuundade arendamise ja rakendamise suhtes; |
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f c) ennetuskultuuri edendamine töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ning nii vaimse kui ka füüsilise tervise edendamine töökohal. |
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) liikmesriikide määratud riigiasutuste ja geograafilise liikuvuse edendamise eest vastutavate eriasutuste ning mikrokrediidi pakkujate suutlikkuse suurendamine; |
(b) liikmesriikide määratud asutuste ja geograafilise liikuvuse edendamise eest vastutavate eriasutuste suutlikkuse suurendamine, samuti mikrokrediidi pakkujate ja sotsiaalsetele ettevõtetele rahastamise pakkujate suutlikkuse suurendamine; |
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning sotsiaalmajanduse osalejate suutlikkuse suurendamine; |
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b b) EURESe piiriüleste partnerluste suutlikkuse suurendamine ja nende tegevuskulud; |
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) riigiametnike töörühmade korraldamine ELi õiguse rakendamise jälgimiseks; |
(c) riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnike riikideüleste töörühmade korraldamine ELi õiguse nõuetekohase rakendamise jälgimiseks; |
Selgitus | |
Riigiasutuste vahelisest teabevahetusest peaks olema kasu valitsuste kõigil tasanditel, kuna paljud riiklikud poliitikasuunad on ühised ega kuulu riigi haldusasutuste ainupädevusse. | |
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) erialaasutuste, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
(d) erialaasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) Euroopa tasandi vaatluskeskuste rahastamine; |
(e) Euroopa tasandi, piirkondadevaheliste ja piiriüleste, sh peamiste temaatiliste prioriteetidega tegelevate vaatluskeskuste rahastamine; |
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt f | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(f) töötajate vahetamine riiklike asutuste vahel. |
(f) töötajate riikidevaheline vahetamine piirkondlike, kohalike ja riiklike asutuste vahel. |
Selgitus | |
ELi õigusaktide rakendamise järelevalve teostamisel tuleb arvesse võtta ka piirkondlikku ja kohalikku tausta, mistõttu tuleks kaasata ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad. | |
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
4. Meetmed edendamaks õiglaselt üksikisikute vabatahtlikku liikuvust ELis ning kaotamaks liikuvust takistavad tõkked: |
|
(a) tööotsijate, liikuvate töötajate ja piiriüleste töötajate, aga ka nende huve esindavate organisatsioonide ja tööandjate teavitamine ja nõustamine; |
|
(b) mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine eelkõige ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (uus finantsmäärus) esimese osa VIII jaotises sätestatud rahastamisvahendite ja toetustega. |
5. Mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine eelkõige ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlevas määruses XXX/2012 (uus finantsmäärus) sätestatud rahastamisvahendite ja toetustega. |
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6a |
|
Sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalpoliitiline eksperimenteerimine |
|
1. Programmiga toetatakse sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalpoliitilist eksperimenteerimist. See aitab sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise abil määratleda, analüüsida ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja nende praktilist rakendamist. |
|
2. Sotsiaalse innovatsiooni eesmärk on parandada elu- ja töökvaliteeti. Selle üle ei otsustata eelkõige majanduslike kriteeriumide põhjal, vaid pigem selle ühiskonnale antava lisaväärtuse alusel. |
|
3. Sotsiaalpoliitiline eksperimenteerimine aitab vajaduse korral suurendada liikmesriikide tööturgude tõhusust ning edendada veelgi nende sotsiaalkaitse ja kaasamise poliitikat. Sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise eesmärk on parandada toetusesaajate elu just neile kohandatud teenuste või toodete abil ning sidusrühmad ja toetusesaajad on selle arendamisega otseselt seotud. |
|
Eksperimenteerimise tulemused aitavad määratleda, kas ja millistel tingimustel saab sotsiaalset innovatsiooni laiemalt rakendada. Seega on sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise eesmärk tagada tulemuslike lähenemisviiside laiem kasutamine, muu hulgas ESFi toetusel. |
|
4. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist. |
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega ja kooskõlas partnerluspõhimõttega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige nendega, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Tagatakse ka nende meetmete järjepidevus ja koostoime eelkõige põhiõiguste ja kodakondsuse programmi, programmi „Erasmus kõigi jaoks”, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 ja ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmiga. |
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Meetmed on järjepidevad ja täiendavad liidu muid meetmeid sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õigus ja põhiõigused, võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus, haridus, kutsekoolitus ning laste õigused ja heaolu. Meetmed täiendavad ka liidu muid poliitikavaldkondi ja on nendega kooskõlas – eelkõige noorsoo-, rände- ning teadus- ja innovatsioonipoliitikaga, ettevõtlus- ja tervishoiupoliitikaga, töötingimusi käsitleva, aga ka laienemis- ja välispoliitikaga, üldise majanduspoliitikaga ning siseturu vajadustega. |
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b. Programmiga täiendatakse muid liidu programme, pidades samal ajal silmas, et iga vahend toimib oma erimenetluste kohaselt. Samu abikõlblikke kulusid kahekordselt ei rahastata, lisaks arendatakse välja programmi tihe koostoime liidu muude programmide ja struktuurifondidega, eelkõige ESFiga. |
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmi toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusnormidega, sh riigiabi eeskirjadega. |
2. Programmi toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusnormidega, sh riigiabi eeskirjadega, ning ILO konventsioonidega. |
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Rakendatavad meetmed on kooskõlas ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. |
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 b. Järjepidevus ja vastastikune täiendavus tagatakse ka kohalike ja piirkondlike asutuste tiheda kaasamisega programmi rakendamisse. |
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon loob kõik vajalikud suhted nende komiteedega, kes tegelevad programmi seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega, et tagada nende regulaarne ja asjakohane teavitamine programmi rakendamise käigust. |
1. Komisjon loob vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, sotsiaalkaitsekomiteega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega ning töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega, et tagada nendega regulaarne ja asjakohane konsulteerimine ja nende teavitamine programmi rakendamise käigust. |
|
Komisjon teavitab ka muid programmiga seotud poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega tegelevaid komiteesid. |
|
Vajaduse korral teeb komisjon korrapärast ja struktureeritud koostööd artiklis 26g osutatud strateegilise nõuandekomitee, artiklis 26i osutatud komitee ning muude asjaomaste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmete jaoks asutatud järelevalvekomiteedega. |
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi raames rakendatud meetmete tulemustest teavitatakse ja neid levitatakse sobival viisil, et maksimeerida nende mõju, jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust. |
1. Programmi raames rakendatud meetmete tulemustest teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, aga ka sotsiaalpartnereid ja üldsust ning neid tulemusi levitatakse korrapäraselt ning sobival viisil, et maksimeerida nende mõju, jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust. |
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kommunikatsioonimeetmed peavad aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisele, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega. |
2. Kommunikatsioonimeetmed peavad andma teavet ka Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega. |
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmis osalejatele antud toetuse puhul võib kasutada kindlasummalist rahastamist, ühikukulude astmestikke ja ühekordseid makseid, seda eelkõige artikli 6 lõikes 4 osutatud liikuvuskavade puhul. |
2. Toetuse kokkuleppes täpsustatakse, kui suur osa liidu rahalisest toetusest programmis osalejatele antud toetuse puhul põhineb abikõlblike kulude tagasimaksmisel ja kui suur osa põhineb kindlasummalistel toetustel (sealhulgas ühikukulude astmestikel) või ühekordsetel maksetel, seda eelkõige artikli 6 lõikes 4 osutatud liikuvuskavade puhul. |
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõiked 1 ja 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve tõhusa kontrollimisega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ning kui avastatakse rikkumisi, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajadusel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas aluslepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ja finantsmäärusega. |
1. Komisjon rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid ja viib läbi tulemuslikke kontrolle tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu. |
|
1 a. Kui avastatakse rikkumisi, nõutakse alusetult väljamakstud summad tagasi ( peamiselt tasaarvelduse kaudu) ning vajadusel võib liidu finantshuvide kaitse hõlmata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone kooskõlas aluslepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ja finantsmäärusega. |
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks. |
3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks kuni nelja aasta jooksul pärast lõpliku makse teostamist. |
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon ühe aasta jooksul esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande ning seejärel igal kahe aasta järel kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed seirearuanded, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teadmiseks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Seirearuannetes esitatakse programmi rakendamisel tehtud edusammud ja saavutatud tulemused ning teave programmi tegevussuundade mõju ja jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas vajaduse korral abistatud ja töölesuunatud isikute koguarv, nende arv, kes leidsid töö ning töötavad endiselt, samuti toetusperioodi lõpul endiselt tegutsevate mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete koguarv, ning teave kooskõla kohta liidu muude rahastamisvahenditega, eeskätt ESFiga. Seirearuannetes esitatakse ka teave selle kohta, mil määral on kohaldatud soolise võrdõiguslikkuse ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtteid ning kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. Programmi läbipaistvuse suurendamiseks tehakse kõnealused seirearuanded üldsusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. |
1. Programmi kohta tehakse koostöös artiklis 26g osutatud strateegilise nõuandekomiteega 2017. aasta keskpaigaks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. Strateegiline nõuandekomitee on kaasatud kogu hindamisprotsessi. Hindamise tulemusi võib võtta arvesse tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonna uute programmide kavandamisel. |
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Kui vastavalt otsuse nr 1672/2006/EÜ artiklile 19 või otsuse nr 283/2010/EL artiklile 9 korraldatud hindamisest või käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamisest ilmneb, et programmis esineb suuri puudujääke, kaalub komisjon programmi asjakohaseid muutmisettepanekuid sisaldava ettepaneku esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b. Enne kui komisjon esitab ettepaneku programmi jätkamiseks pärast 2020. aastat, esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hinnangu aastatel 2014–2020 rakendatud programmi sisuliste tugevate ja nõrkade külgede kohta. |
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmi lõppemist teostab komisjon järelhindamise, mõõtes programmi mõju ja Euroopa lisaväärtust, ning edastab selle hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. |
2. Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmi lõppemist teostab komisjon sõltumatu järelhindamise, mõõtes programmi mõju ja Euroopa lisaväärtust, ning edastab selle hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus II jaotis | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Erisätted |
Programmi tegevussuundade erisätted |
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 14a |
|
Temaatilised osad ja rahastamine |
|
1. Programmi Progress tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud temaatilises osas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud eraldise jaotamisel eri temaatilistele osadele järgmist minimaalset protsentuaalset jaotist: |
|
(a) tööhõive (kusjuures vähemalt 50% sellele osale eraldatud vahenditest kulutatakse noorte töötuse vastu võitlemisele): 20 %; |
|
(b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine: 50 %; |
|
(c) töötingimused: 10 %. |
|
2. Kolme temaatilise osa meetmete raames kulutatakse vähemalt 25% artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud eraldisest kogu programmiperioodi vältel sotsiaalpoliitilisele eksperimenteerimisele. |
|
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses rahaliste vahendite eraldamisega tegevussuuna üksikutele osadele. Eelkõige võib nende delegeeritud õigusaktidega vähendada lõikes 1 osutatud osade a, b ja c eraldisi kuni 5% võrra, võttes nõuetekohaselt arvesse programmi Progress tegevussuunaga hõlmatud konkreetseid vajadusi ja poliitilisi prioriteete. |
|
4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses nende temaatiliste osade määratlemisega, mille jaoks võib kooskõlas finantsmäärusega kasutada jaotamata vahendeid. |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Lisaks artiklis 4 sätestatud üldeesmärkidele on programmi Progress tegevussuunal järgmised erieesmärgid: |
1. Lisaks artiklis 4 sätestatud üldeesmärkidele on programmi Progress tegevussuuna erieesmärgiks toetada Euroopa 2020. aasta strateegia, koondsuuniste ja juhtalgatuste rakendamist. Selleks on vaja: |
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele. |
(a) Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive-, töötingimuste, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ning vaesuse, sh ka diskrimineerimise ja mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemise, eluaseme kättesaadavusega seotud tõrjutusega võitlemise ning noorte töötuse ja noorte vaesuse, rändajate ja rahvusvähemuste vaesuse, laste vaesuse ja kütteostuvõimetuse vastu võitlemise valdkonnad ning nende valdkondade õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide elanike vajadustele, sotsiaalsetele väljakutsetele ja sotsiaalsetele tingimustele. |
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel. |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi Euroopa tööhõivestrateegia ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordineerimismeetodi raamistikus ning spetsialiseeritud asutuste, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikutöö abil ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil sellistes liidu poliitikavaldkondades (sh nende valdkondade õigusaktides), nagu muu hulgas tööhõive, töötingimused, sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus, diskrimineerimise ja mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemine, vaesuse ja eluaseme kättesaadavusega seotud tõrjutuse vastu võitlemine, laste õiguste ja heaolu kaitsmine, rändajate integreerimine ja varjupaigataotlejate olukorra parandamine ning noorte töötuse ja noorte vaesuse vastu võitlemine, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel. |
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) Anda poliitikakujundajatele rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika reformide katsetamiseks, suurendada peamiste osalejate suutlikkust sotsiaalse eksperimenteerimise kavandamiseks ja rakendamiseks ning muuta vastavad teadmised ja kogemused kättesaadavaks. |
(c) Anda rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika uuenduste katsetamiseks ning vajaduse korral peamiste osalejate suutlikkuse suurendamiseks seoses sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise kavandamise ja rakendamisega, samuti asjaomaste teadmiste ja kogemuste kättesaadavaks muutmine, et tõhusamalt ennetada ja arendada töökohtade loomise potentsiaali ja nii keskkonnaalase kui ka sotsiaalse jätkusuutliku arengu jaoks vajalikke oskusi ning tagada ka piisav ja inimväärne sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus, vaesuse vähendamine, kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge tase ja paremad töötingimused. |
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) Anda ELi ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist. |
(d) Anda organisatsioonidele rahalist toetust nende uuenduslike lahenduste väljatöötamise suutlikkuse suurendamiseks ja selleks, et edendada ja toetada ELi poliitikat tööhõive, töötingimuste, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesusega võitlemise valdkondades ning nende valdkondade õigusaktide rakendamist. |
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 15a |
|
Erimeetmed |
|
Lisaks artiklis 6 sätestatud meetmete liikidele võib programmi Progress tegevussuuna raames rahastada järgmisi erimeetmeid: |
|
(a) ühiste strateegiate väljatöötamise toetamine, et saavutada tööhõives, sotsiaalvallas ning töötingimuste küsimuses tegelikke edusamme; |
|
(b) sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine kõikidel tasanditel tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse alaste projektide ja uurimistöö läbiviimiseks; |
|
(c) tööjõu puudumise probleemi lahendada aitavate algatuste, sh koolide- ja koolituskeskuste ning tööturuasutuste vahelise koostöö toetamine; |
|
(d) jätkusuutlike töökohtade loomist hõlbustavate algatuste toetamine; |
|
(e) selliste algatuste toetamine, millega ergutatakse tööandjaid kohaldama kehtivatest sätetest kõrgemaid sotsiaalseid norme, sh võimalus töötada välja ning anda ettevõtetele teatav eristav nimetus, näiteks sotsiaalne märgis; |
|
(f) töötervishoiu ja -ohutuse alase ennetuskultuuri edendamise toetamine ning nii vaimse kui ka füüsilise tervise edendamine töökohal; |
|
(g) tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemise toetamine, eelkõige tagades enim puudustkannatavatele ühiskonnaliikmetele juurdepääsu tervishoiuteenustele (ja selle juurdepääsu säilitamise); |
|
(h) iduettevõtetele tehnilist ja rahalist tuge pakkuvate ettevõtlusinkubaatorite võrgustike loomise toetamine. |
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) valitsusvälistele organisatsioonidele, eelkõige neile, kes on organiseerunud ELi tasandil; |
(e) nii riiklikul kui ka ELi tasandil organiseerunud valitsusvälistele organisatsioonidele; |
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Programmi rakendamise eesmärgil teeb komisjon tihedat koostööd sotsiaalküsimustega tegelevate ELi asutustega, eeskätt Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga. |
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, OECD, ILO ja Maailmapangaga. |
3. Komisjon võib teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, OECD, ILO ja muude ÜRO organite ning Maailmapangaga. |
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon võib teha koostööd ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. Kolmandate riikide esindajad võivad osaleda vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides, ja nende osalemise kulud võib katta programmi vahenditest. |
4. Komisjon võib teha koostööd ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. Kolmandate riikide esindajad võivad osaleda vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides, ja nende osalemise kulusid võib kaasrahastada programmi vahenditest. |
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 17 |
välja jäetud |
Komisjoni rakendusvolitused |
|
1. Programmi Progress tegevussuuna rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud alljärgnevate küsimustega, võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 viidatud kontrollimenetluse kohaselt: |
|
(a) mitmeaastased tööplaanid, milles sätestatakse keskpika ajavahemiku poliitilised ja rahastamisprioriteedid; |
|
(b) iga-aastased tööplaanid, mis sisaldavad konkursikutsejärgseid toetusesaajate valimise kriteeriume. |
|
2. Kõik muud programmi Progress tegevussuuna rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. |
|
(Vt muudatusettepanekut artikli 26h kohta.) | |
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 18 |
välja jäetud |
Komitee |
|
1. Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
|
2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. |
|
3. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
|
(Vt muudatusettepanekut artikli 26i kohta.) | |
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 19 |
välja jäetud |
Üleminekusätted |
|
Enne 1. jaanuari 2014 otsuse 1672/2006/EÜ (selle artiklis 3 osutatud jaotised 1, 2 ja 3) algatatud meetmete suhtes kohaldatakse nimetatud otsust ka edaspidi. Selliste meetmete puhul asendatakse nimetatud otsuse artiklis 13 osutatud komitee käesoleva määruse artiklis 18 osutatud komiteega. |
|
(Vt muudatusettepanekut artikli 26j kohta.) | |
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 19a |
|
Temaatilised osad ja rahastamine |
|
1. EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud temaatilises osas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud eraldise jaotamisel eri temaatilistele osadele järgmist minimaalset protsentuaalset jaotist: |
|
(a) teabeteenused, nõustamine ning liikuvate töötajate ja tööandjate tööpakkumiste ja -taotluste kokkuviimine: 20 %; |
|
(b) eesmärgipärased liikuvuskavad, näiteks noortele: 20 %; |
|
(c) riikidevaheline, sektoritevaheline ja piiriülene koostöö: 40 %. |
|
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses rahaliste vahendite eraldamisega tegevussuuna üksikutele osadele. Eelkõige võib nende delegeeritud õigusaktidega vähendada lõike 1 osade a, b ja c eraldisi kuni 5% võrra, võttes nõuetekohaselt arvesse programmi Progress tegevussuunaga hõlmatud konkreetseid vajadusi ja poliitilisi prioriteete. |
|
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste temaatiliste osade määratlemisega, mille jaoks võib kooskõlas finantsmäärusega kasutada jaotamata vahendeid. |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse nende vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme. |
(a) Tagada, et vabade töökohtade ja töötaotluste alane teave ja nõustamine ning nendega seonduv mis tahes teave – näiteks teave elu- ja töötingimuste kohta, sh kehtivate sotsiaalõigusnormide, tööõiguse ja kollektiivlepingute kohta või võimaluste kohta omandada uusi oskusi – on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse nende vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme, aga ka individuaalse nõustamise ja juhendamise kaudu, mida pakutakse eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele; |
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil; See peab hõlmama kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori. |
(b) Töötada välja värbamisteenused, sh juhendamise ja koolituse ühtne kontaktpunkt, et suunata töötajad vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele. see hõlmab kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul. sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori. |
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 20a |
|
Erimeetmed |
|
Lisaks artiklis 6 sätestatud meetmete liikidele võivad EURESe tegevussuuna erimeetmed hõlmata järgmist: |
|
(a) piiriüleste partnerluste arendamine, kui seda taotlevad piirialade eest territoriaalselt vastutavad asutused; tööotsijate, liikuvate töötajate, sh piiriüleste töötajate, hooajatöötajate, võõrtöötajate, lähetatud töötajate ja tööandjate nõustamist ja teavitamisvõimalused nii enne seda, kui nad on puutunud kokku liikuvusprogrammidega, kuid ka nendes osalemise ajal ja pärast seda, et edendada õiglaselt vabatahtlikku geograafilist liikuvust; riigiüleste piirkondade ja muude liikmesriikide tööõigust, sotsiaalkindlustust ja töötingimusi käsitlevate teabematerjalide koostamine ja levitamine tööotsijate, liikuvate töötajate, tööandjate ja EURESe nõustajate teavitamiseks; |
|
(b) eesmärgipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja rakendamine koostöös töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega; |
|
(c) EURESe meetmete ja EURESe poolt vahendatud töölesuunamiste hindamine, võttes arvesse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid kriteeriume, keskendudes lisanduvatele ja kaduvatele töökohtadele konkreetses liikmesriigis ning ka tööle suunatute koguarvule liidu tasandil, võttes seeläbi arvesse tööturu muutuvat olukorda ja sellega seonduvaid liikuvusmudeleid ning arendades koostöös komisjoni, liikmesriikide ja liidu tasandi sotsiaalpartneritega välja näitajad, mille abil hinnata EURESe töökohtadega seonduva tööhõive kvaliteeti ja töötingimusi. |
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 20b |
|
Eesmärgipärased liikuvuskavad |
|
1. Eesmärgipäraseid liikuvuskavasid võib kavandada konkreetsetele töötajate rühmadele, sektoritele, tegevusaladele, riikidele või riikide rühmale, mille puhul on kindlaks tehtud selge majanduslik vajadus ning mille puhul võib üleliiduline värbamine anda lisaväärtust, näiteks töökohtade puhul, kuhu on töötajaid raske leida kandidaatide nappuse või liiga kitsa eriala tõttu. Kõnealuste kavade suhtes konsulteeritakse korrapäraselt töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega. |
|
2. Eesmärgipärased liikuvuskavad põhinevad õiglase liikuvuse põhimõttel ning nendes järgitakse täielikult kohaldatavaid töönorme ja juriidilisi nõuded. Seetõttu tagatakse kavadega töötaja suunamine kvaliteetsetele ja kestvatele töökohtadele, millega kaasnevad piisavad ja inimväärsed palgad ja töötingimused, lähtuvalt kollektiivlepingutest ja/või miinimumpalkadest. |
|
3. Tööotsijatele ja tööandjatele eesmärgipäraste liikuvuskavade raames teenuseid pakkuvad rakendusasutused valitakse välja avatud projektikonkursil, kus võivad osaleda ka tööturuasutused, kuid tingimusel, et nad järgivad pühendunult õiglase liikuvuse põhimõtet. |
|
4. Kooskõlas artikli 11 lõike 2 sätetega määratletakse projektikonkursil eesmärgipäraste liikuvuskavadega raames pakutavate toetusmeetmete liigid, milleks on muu hulgas eesmärgipäraste liikuvuskavade raames osutatavate teenustega kaasnev piiratud rahaline toetus tööotsijatele ja tööandjatele. |
|
5. Tööandjale mõeldud rahalisi stiimuleid kasutatakse uue töötaja integreerimiseks ja kvalifikatsioonimeetmeteks; töötajale mõeldud rahalisi stiimuleid kasutatakse üleminekukulude, näiteks reisi- või majutuskulude ja keelekursuste tarvis. |
|
6. Eesmärgipäraste liikuvuskavade puhul tagatakse suur kooskõlastatus ning kohaldatava tööõiguse ja normide täielik järgimine. |
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 20c |
|
Ajude äravoolu seire |
|
Geograafilise liikuvuse negatiivsete mõjude tuvastamiseks ja ennetamiseks liikmesriikides või teatud majandussektorites jälgib komisjon kooskõlas määruse 492/2011 artikliga 12 liikuvusmudeleid, eeskätt oskustöötajate liikuvusmudeleid korrapäraselt. Tööturu moonutuste tekkimisel kaalub komisjon ettepaneku esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule selliste arengutega võitlemiseks. |
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. EURESe tegevussuund on avatud kõikidele liikmesriigi või komisjoni määratud riigi- ja eraasutustele, osalejatele ja institutsioonidele, kes täidavad komisjoni otsuses 2003/8/EÜ19 sätestatud tingimused EURESe võrgustikus osalemiseks. Selliste asutuste ja organisatsioonide hulka kuuluvad eelkõige: |
2. EURESe tegevussuund on avatud kõikidele liikmesriigi või komisjoni määratud asutustele, osalejatele ja institutsioonidele, kes täidavad komisjoni otsuses 2003/8/EÜ19 sätestatud tingimused EURESe võrgustikus osalemiseks. Selliste asutuste ja organisatsioonide hulka kuuluvad eelkõige: |
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja muud huvitatud isikud. |
(c) sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja muud asjaomased osalised, sh piirkondlikud ja kohalikud asutused. |
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Komisjon kehtestab akrediteerimis- ja seiresüsteemi, et tagada, et kõik osalejad järgivad EURESe põhimõtteid ja eelkõige õiglase liikuvuse põhimõtet. |
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 21a |
|
Temaatilised osad ja rahastamine |
|
1. Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud osas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud eraldise jaotamisel eri temaatilistele osadele järgmist minimaalset protsentuaalset jaotist: |
|
(a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine: 45 %; |
|
(b) sotsiaalne ettevõtlus: 45 %. |
|
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses rahaliste vahendite eraldamisega tegevussuuna üksikutele osadele. Eelkõige võib nende delegeeritud õigusaktidega vähendada lõikes 1 osutatud osade a ja b eraldisi kuni 5% võrra, võttes nõuetekohaselt arvesse mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunaga hõlmatud konkreetseid vajadusi ja poliitilisi prioriteete. |
|
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste temaatiliste osade määratlemisega, mille jaoks võib kooskõlas finantsmäärusega kasutada jaotamata vahendeid. |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid; |
(a) haavatavate isikute jaoks, kes soovivad alustada või arendada oma mikroettevõtet, muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, ning kes on kaotanud oma töökoha või on selle kaotamise ohus või kellel on raskusi tööturule sisenemise või taassisenemisega või keda ohustab sotsiaalne tõrjutus või kes on sotsiaalselt tõrjutud ja ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel; |
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) mikroettevõtete jaoks, eriti nende jaoks, kes võtavad tööle punktis a nimetatud isikuid. |
(b) nii vastasutatud kui ka kasvuetapis olevate mikroettevõtete jaoks, eriti nende mikroettevõtete jaoks, kes võtavad tööle punktis a nimetatud isikuid. |
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Toetada mikrorahastamisest kasu saavate mikroettevõtete asutamist ja arengut, tagades muu hulgas rahastamisega kaasneva juhendamise ja koolitamise. |
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahalistele vahenditele. |
3. Toetada sotsiaalse investeerimisturu arengut ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele selliste sotsiaalsete ettevõtete jaoks, kelle aastane käive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ole suurem kui 43 miljonit eurot. |
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastavad komisjon ja liikmesriigid neid meetmeid oma asjaomastes pädevusvaldkondades põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames võetavate meetmetega. |
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) mikrorahastamist isikutele ja mikroettevõtetele: |
(a) mikrorahastamist isikutele ja mikroettevõtetele; ja/või |
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Komisjon tagab, et tegevussuund on diskrimineerimata juurdepääsetav liikmesriikide kõikidele riigi- ja eraasutustele. |
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõplike toetusesaajateni jõudmiseks ja konkurentsivõimeliste, elujõuliste mikroettevõtete loomiseks teevad lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused tihedat koostööd mikrokrediidi lõplike toetusesaajate huve esindavate organisatsioonidega ja nimetatud lõplikele toetusesaajatele juhendamist ja koolitusprogramme pakkuvate organisatsioonidega, eriti ESFi toetatud organisatsioonidega. |
2. Lõplike toetusesaajateni jõudmiseks ja elujõuliste mikroettevõtete loomiseks teevad lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused tihedat koostööd mikrokrediidi lõplike toetusesaajate huve esindavate organisatsioonide, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ja nimetatud lõplikele toetusesaajatele juhendamist ja koolitusprogramme pakkuvate organisatsioonidega, eriti ESFi toetatud organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse. |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse selliste laenude võtmise tagajärjel, mis on neile antud väga kõrge intressiga või tingimustel, mis toovad tõenäoliselt kaasa nende maksejõuetuse. |
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kui tegemist ei ole ühismeetmetega, katavad mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale eraldatud assigneeringud kõik rahastamisvahendite kaudu rakendatava meetme kulud, kaasa arvatud maksekohustused finantsvahendajate ees, näiteks garantiidega seonduvad kahjud, ELi panust haldavate rahvusvaheliste finantseerimisasutuste haldustasud ja muud abikõlblikud kulud. |
1. Kui tegemist ei ole ühismeetmetega, katavad mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale eraldatud assigneeringud kõik rahastamisvahendite kaudu rakendatava meetme kulud, kaasa arvatud maksekohustused finantsvahendajate ees, näiteks garantiidega seonduvad kahjud, ELi panust haldavate finantseerimisasutuste haldustasud ja muud abikõlblikud kulud. |
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vahendite ja toetuste rakendamiseks võib komisjon sõlmida lepinguid ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (2012. aasta uus finantsmäärus) artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iii ja iv loetletud üksustega, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga. Sellistes lepingutes sätestatakse üksikasjalikult neile finantseerimisasutustele usaldatud ülesannete elluviimine, muu hulgas nähakse nendega ette vajadus tagada vastastikune täiendavus ja koordineeritus olemasolevate ELi ja riiklike finantsvahenditega ning vahendite tasakaalustatud jaotamine liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vahel. Selliseid finantsvahendeid nagu riskijagamisinstrumendid, omakapitaliinstrumendid ja võlainstrumendid võib kasutuse võtta spetsiaalsetesse investeerimisvahenditesse tehtavate investeeringute kaudu. |
1. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vahendite ja toetuste rakendamiseks võib komisjon sõlmida lepinguid ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (2012. aasta uus finantsmäärus) artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iii ja iv loetletud üksustega, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga. Sellistes lepingutes sätestatakse üksikasjalikult neile finantseerimisasutustele usaldatud ülesannete elluviimine, muu hulgas nähakse nendega ette vajadus tagada vastastikune täiendavus ja koordineeritus olemasolevate ELi ja riiklike finantsvahenditega ning vahendite tasakaalustatud jaotamine liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vahel. Selliseid finantsvahendeid – kapitaliseeritud riskijagamisinstrumente, garantiisid ja vastugarantiisid, omakapitaliinstrumente ja võlainstrumente – võib pakkuda fond, mida saavad kaasrahastada finantseerimisasutused, või programmi vahendite otsene konverteerimine finantsinstrumentideks, näiteks tagatisteks. |
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Fond pakub vahendajatele laene, riskijagamisinstrumente ja omakapitali või sotsiaalsetele ettevõtetele otsest rahastamist või mõlemat. Omakapitali võib pakkuda muu hulgas avatud kapitaliosaluse, äriregistris registreerimata osaluse, aktsionärilaenu ja investoritele emiteeritud eri liiki kapitaliosaluste kombinatsioonide kujul. |
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b. Selle tegevussuuna raames otseselt või kaudselt toetatavate mikrolaenude tingimused (näiteks intressimäärad) on mõistlikud ja proportsioonis laenuga seotud riskide ja tegelike kuludega. |
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud lepingutes sätestatakse rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kohustus reinvesteerida ressursid ja tulud (kaasa arvatud dividendid ja tagasimaksed) artikli 6 lõikes 5 osutatud meetmetesse kümne aasta pikkuseks ajaperioodiks alates programmi alguskuupäevast. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud lepingutes sätestatakse finantseerimisasutuste kohustus reinvesteerida ressursid ja tulud (kaasa arvatud dividendid ja tagasimaksed) artikli 6 lõikes 5 osutatud meetmetesse kümne aasta pikkuseks ajaperioodiks alates programmi alguskuupäevast. |
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Vastavalt [finantsmääruse] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed sellele finantsvahendile. Juba eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud finantseerimisvahendite puhul assigneeritakse eelmisel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja maksed jooksva perioodi finantseerimisvahendile. |
3. Vastavalt finantsmääruse asjaomastele sätetele assigneeritakse ühe finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed sellele finantsvahendile, kuni see finantsvahend on kasutuses. Juba eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud finantseerimisvahendite puhul assigneeritakse eelmisel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja maksed jooksva perioodi finantseerimisvahendile. |
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemisel või pärast spetsiaalse investeerimisvahendi investeerimisperioodi lõppemist makstakse ELile kuuluvad tulud ja jääksumma Euroopa Liidu üldeelarvesse. |
4. Finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemisel või pärast spetsiaalse investeerimisvahendi investeerimisperioodi lõppemist makstakse ELile kuuluvad tulud ja jääksumma Euroopa Liidu üldeelarvesse. |
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel ka fondijuhid sõlmivad kirjalikud lepingud artiklis 23 osutatud avalik- ja eraõiguslike asutustega. Sellistes lepingutes sätestatakse avalik- ja eraõiguslike asutuste kohustused kasutada neile mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse tegevussuuna raames kättesaadavaks tehtud vahendeid kooskõlas artiklis 22 nimetatud eesmärkidega ja anda teavet artiklis 26 sätestatud aastaaruannete koostamiseks. |
5. Finantseerimisasutused ja vajadusel ka fondijuhid sõlmivad kirjalikud lepingud artiklis 23 osutatud avalik- ja eraõiguslike asutustega. Sellistes lepingutes sätestatakse avalik- ja eraõiguslike asutuste kohustused kasutada neile mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse tegevussuuna raames kättesaadavaks tehtud vahendeid kooskõlas artiklis 22 nimetatud eesmärkidega ja anda teavet artiklis 26 sätestatud aastaaruannete koostamiseks. |
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel fondijuhid saadavad komisjonile toetuse rakendamise aastaaruanded, kus loetletakse toetatud tegevused ning käsitletakse nende rahalist rakendamist ning rahaliste vahendite ja investeeringute eraldamist ning neile juurdepääsetavust sektorite ja toetusesaajate liikide lõikes, heakskiidetud või tagasilükatud taotlusi ning asjaomaste riigi- ja eraasutustega sõlmitud lepinguid, rahastatud meetmeid ja tulemusi, võttes muu hulgas arvesse sotsiaalset mõju, töökohtade loomist ja toetatud ettevõtete jätkusuutlikkust. |
1. Finantseerimisasutused ja vajadusel fondijuhid saadavad komisjonile toetuse rakendamise aastaaruanded, kus loetletakse toetatud tegevused ning käsitletakse nende rahalist rakendamist ning rahaliste vahendite ja investeeringute eraldamist ning neile juurdepääsetavust sektorite, geograafiliste piirkondade ja toetusesaajate liikide lõikes. Nendes rakendamisaruannetes esitatakse ka heakskiidetud või tagasilükatud taotlused erieesmärkide lõikes ning asjaomaste riigi- ja eraasutustega sõlmitud lepinguid, rahastatud meetmeid ja tulemusi, võttes muu hulgas arvesse nende sotsiaalset mõju, töökohtade loomist ja toetatud ettevõtete jätkusuutlikkust Komisjon edastab aruanded teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile. |
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud iga kahe aasta järel koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid. |
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid ning üksikasjalikku teavet teavitustegevuse kohta. |
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus III a peatükk (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
IIIa peatükk (uus) |
|
Noorte algatuse tegevussuund |
(Noorte algatuse tegevussuund) | |
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26a |
|
Temaatilised osad ja rahastamine |
|
1. Alla 25-aastastele noortele mõeldud noorte algatuse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b, c ja d loetletud temaatilises osas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõikes 2a osutatud eraldise jaotamisel eri temaatilistele osadele järgmist minimaalset protsentuaalset jaotist: |
|
(a) koolist väljalangemise ennetamine, eelkõige koolitusse taasintegreerimise abil: 30 %; |
|
(b) tööturu jaoks oluliste oskuste arendamine, et siduda omavahel tihedamalt tööhõive, haridus ja koolitus: 20 %; |
|
(c) juurdepääsu toetamine tööturule esimese töökoha leidmise ja töökohal toimuva väljaõppe abil, et anda noortele võimalus omandada nii asjakohaseid oskusi kui ka töökogemust: 20 %; |
|
(d) praktika ja töö käigus toimuva väljaõppe kvaliteedi parandamine: 20 %. |
|
2. Kolme temaatilise osa meetmete raames kulutatakse vähemalt 25% artikli 5 lõikes 2a osutatud eraldisest kogu programmiperioodi vältel sotsiaalpoliitilisele eksperimenteerimisele. |
|
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses rahaliste vahendite eraldamisega tegevussuuna üksikutele osadele. Eelkõige võib nende delegeeritud õigusaktidega vähendada lõike 1 osade a, b, c ja d eraldisi kuni 5% võrra, võttes nõuetekohaselt arvesse noorte algatuse tegevussuunaga hõlmatud konkreetseid vajadusi ja poliitilisi prioriteete. |
|
4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26e õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste temaatiliste osade määratlemisega, mille jaoks võib kooskõlas finantsmäärusega kasutada jaotamata vahendeid. |
(Noorte algatuse tegevussuund) | |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26b |
|
Erieesmärgid |
|
Lisaks artiklis 4 sätestatud üldeesmärkidele on programmi noorte algatuse tegevussuunal järgmised erieesmärgid: |
|
(a) toetada konkreetsete uuenduslike programmide loomist selleks, et võidelda noorte töötuse vastu ja edendada noorte üleminekut haridusest inimväärsele tööle, eeskätt mahajäänud paikades ja piirkondades, kus noorte töötus on äärmiselt kõrge, pöörates erilist tähelepanu piiratud võimalustega noortele, sh noortele naistele, mittetöötavatele ning haridust või kutset mitteomandavatele noortele ja rahvusvähemustesse kuuluvatele noortele, sest nemad kõik võivad puutuda kokku mitmekordse diskrimineerimisega; |
|
(b) toetada noorte töötusega võitlemise valdkonnas parimate tavade vahetamist ja vastastikust õppimist, sh võimalust kehtestada noortegarantii, millega tagataks igale Euroopa noorele töökoht, jätkuharidus või tööpõhine koolitus hiljemalt neli kuud pärast haridustee lõpetamist või töötuks jäämist, parandades seeläbi praktika ja töö käigus toimuva väljaõppe kvaliteeti ning vähendades koolist väljalangemist; |
|
(c) pakkuda poliitikakujundajatele rahalist toetust, et katsetada sotsiaal- ja tööturupoliitika selliseid lähenemisviise, mis on loodud eesmärgiga võidelda noorte töötuse vastu, edendada noorte üleminekut haridusest inimväärsele tööle, parandada praktika ja töö käigus toimuva väljaõppe kvaliteeti, vähendada koolist väljalangemist ja muuta kättesaadavaks nii asjakohased teadmised kui ka oskusteave; |
|
(d) pakkuda liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi organisatsioonidele rahalist toetust, et suurendada nende suutlikkust arendada, edendada ja toetada meetmeid, mille abil võidelda noorte töötuse vastu, edendada noorte üleminekut haridusest inimväärsele tööle, parandada praktika ja töö käigus toimuva väljaõppe kvaliteeti, vähendada koolist väljalangemist ning teha kättesaadavaks nii asjakohased teadmised kui ka oskusteave. |
(Noorte algatuse tegevussuund) | |
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26c |
|
Osalemine |
|
1. Noorte algatuse tegevussuunas võivad osaleda järgmised riigid: |
|
(a) liikmesriigid; |
|
(b) EFTA ja EMP liikmesriigid (vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule); |
|
(c) kandidaatriigid ning potentsiaalsed kandidaatriigid (vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud nendega sõlmitud raamlepingutes, milles käsitletakse nende osalemist ELi programmides). |
|
2. Noorte algatuse tegevussuund on avatud kõikidele riigi- ja/või eraasutustele, osalejatele ja institutsioonidele ning eelkõige järgmistele: |
|
(a) riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused; |
|
(b) riiklikud tööturuasutused; |
|
(c) sotsiaalpartnerid; |
|
(d) kõikide tasandite noorteorganisatsioonid ja muud valitsusvälised organisatsioonid; |
|
(e) kõrgharidus- ja uurimisasutused; |
|
(f) hindamise ja mõjuhindamise eksperdid. |
|
3. Noorte algatuse tegevussuuna rakendamiseks teeb komisjon koostööd artikli 16 lõikes 2a osutatud liidu asutustega. Komisjon võib ühtlasi teha koostööd artikli 16 lõikes 3 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonidega ja vastavalt artikli 16 lõikele 4 ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. |
(Noorte algatuse tegevussuund) | |
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus II a jaotis (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
IIa jaotis |
|
Delegeeritud ja rakendusvolitused ning lõppsätted |
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26d |
|
Mitmeaastased tööplaanid ja iga-aastased tööplaanid |
|
1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 26f, millega kehtestatakse mitmeaastased tööplaanid, õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Mitmeaastastes tööplaanides kehtestatakse keskpika perioodi poliitilised ja rahastamisprioriteedid; |
|
2. Komisjon võtab mitmeaastaste tööplaanide täitmiseks vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse iga-aastased tööplaanid. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 26i lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
|
3. Mitmeaastased tööplaanid ja iga-aastased tööplaanid hõlmavad programmi kõiki tegevussuundi. |
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26e |
|
Vahendite eraldamine tegevussuundade üksikutele temaatilistele osadele |
|
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26f vastu delegeeritud õigusakte seoses rahaliste vahendite eraldamisega üksikutele temaatilistele osadele ühe tegevussuuna piires, nagu sätestatakse artiklites 14a, 19a, 21a ja 26a [ning vastavalt finantsmääruse sätetele ka jaotamata vahendite kasutamise valdkonna määratlemise suhtes]. |
(Jaotamata vahendite kasutamise sätted määratakse kindlaks siis, kui finantsmääruse suhtes on kokkleppele jõutud.) | |
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 f (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26f |
|
Delegeeritud volituste kasutamine |
|
1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. |
|
2. Artiklites 26d ja 26e osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates…*. |
|
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklites 26d ja 26e sätestatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
|
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogule. |
|
5. Artiklitee 26d ja 26e kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole sellele esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada. |
|
_______________ |
|
* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev. |
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 g (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26g |
|
Strateegiline nõuandekomitee |
|
1. Komisjon asutab strateegilise nõuandekomitee, kes nõustab teda nõuandva pädevusega programmi rakendamise juhtimisel ning ka selle seiramisel ja hindamisel. Vajaduse korral võib nõuandekomitee luua töörühmi programmi konkreetsete tahkude käsitlemiseks. |
|
2. Strateegilist nõuandekomiteed ja töörühmi juhib komisjon ning komitee koosneb liikmesriikide ja muude osalevate riikide, ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest – organiseerituna liidu tasandil –, kes on otseselt või kaudselt seotud programmi tegevuste rakendamisega. |
|
3. Iga liikmesriik, muu osalev riik ning liidu tasandil organiseerunud asjaomane ametiühing, tööandjate organisatsioon või kodanikuühiskonna organisatsioon määrab strateegilisse nõuandekomiteesse oma esindaja ning tema asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta. |
|
4. Liikmed ja asendusliikmed määratakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud perioodiks. |
|
5. Vajaduse korral kutsub komisjon kokku strateegilise nõuandekomitee samal ajal artiklis 26i osutatud komitee koosolekutega. |
|
6. Strateegiline nõuandekomitee ja töörühm: |
|
(a) esitab oma arvamuse mitmeaastaste töökavade projekti kohta; |
|
(b) esitab oma arvamuse iga-aastaste tööprogrammide projekti kohta; |
|
(c) nõustab komisjoni programmi seiramisel ja hindamisel, nagu on sätestatud vastavalt artiklites 13 ja 14; |
|
7. Komisjon võib konsulteerida strateegilise nõuandekomiteega muudes küsimustes kui need, millele on osutatud lõikes 6. |
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 h (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26h |
|
Komisjoni rakendamisvolitused |
|
1. Artiklis 26 d osutatud iga-aastased töökavad võetakse vastu artikli 26 i lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. |
|
2. Kõik muud programmi rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 26 i lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. |
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 i (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26i |
|
Komiteemenetlus |
|
1. Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
|
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. |
|
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 j (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 26 j |
|
Üleminekumeetmed |
|
Otsuse 1672/2006/EÜ artiklites 4, 5 ja 6 osutatud meetmete suhtes, mis on võetud enne 1. jaanuari 2014. aastat, kohaldatakse nimetatud otsust ka edaspidi. Nende meetmetega seoses abistab komisjoni käesoleva määruse artiklis 26i osutatud komitee. |
Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon teostab mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna spetsiifilise lõpliku hindamise hiljemalt üks aasta pärast rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemist. |
2. Komisjon teostab mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna spetsiifilise lõpliku hindamise hiljemalt üks aasta pärast finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemist. |
SELETUSKIRI
Euroopa Komisjoni esitatud sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmis ühendatakse kolm juba olemasolevat programmi – „Progress”, EURES ning mikrokrediidirahastu – uueks ühtseks programmiks.
Praeguse Euroopa mikrokrediidirahastuga „Progress” toetatakse ELi poliitika arengut ja koordineerimist tööhõive, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise, töötingimuste, diskrimineerimisvastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. „Progress” rahastab analüütilist tegevust ja vastastikuse õppimise, teadlikkuse ja levitamise valdkonda kuuluvaid tegevusi ning toetab peamisi osalejaid.
EURES keskendub töötajate piiriülesele liikuvusele. EURESe võrgustiku ülesandeks on pakkuda teavet, nõustamist ja vahendusteenust (vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendust) liikuvatele töötajatele ja tööandjatele ning üldiselt kõigile kodanikele, kes soovivad kasutada vaba liikumise õigust. EURES on eriliselt oluline eelkõige Euroopa piiriäärsetes piirkondades, vahendades ja aidates lahendada igasuguseid probleeme, mis võivad töötajatel ja tööandjatel seoses piiriülese töötamisega tekkida.
Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” asutati 2010. aastal ja see hõlbustab mikroettevõtete asutamiseks ja toetamiseks juurdepääsu mikrokrediidile. Rahastu ei rahasta mikroettevõtteid ise, vaid see võimaldab ELi valitud mikrokrediidi andjatel anda rohkem laenu.
Komisjoni ettepanekuga liita alates 2014. aastast need kolm programmi, ei saavutata õiget eesmärki. Selle asemel et neid kolme programmi optimeerida ja tõhustada, muutuvad eesmärgid ja meetmed liitmise tulemusel nõrgemaks. Kolme instrumendi sisulist seotust sellega ei saavutata. I osas sõnastatakse küll ühissätted, aga samas viidatakse ka selgesõnaliselt kolmele eraldi tegevussuunale.
Raportöör jagab seisukohta, et kolme programmi liitmine ei loo Euroopa kodanikele otsest lisaväärtust peale halduse lihtsustamise Euroopa Komisjoni jaoks.
Kolme tegevussuuna eesmärkide ja sisu kuhjamisega tekib esmapilgul mulje, et oluline sisu, nagu tööhõive kõrge taseme edendamine, piisava sotsiaalse kaitse tagamine, vaesuse- ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus ning töötingimuste parandamine ei ole keskse tähtsusega.
Lisaks tuleb märkida, et komisjoni ettepanek on väga paljudes kohtades äärmiselt ebamäärane, mistõttu Euroopa Komisjon saab programmi rakendamisel ja väljakujundamisel suure tegutsemisvabaduse. Seetõttu on raportööri jaoks tähtis ülesanne need puudused parandada. Peab olema selge, kuhu läheb peaaegu ühe miljardi euro suurune rahasumma ja kuidas programmid välja arendatakse.
Peale selle on raportöör seisukohal, et määruse ettepanek programmi kohta peab arvestama tervet hulka konkreetseid probleeme, mis järgnevalt esile tuuakse.
1. Programmil, mis toetab ELi riikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, peaks olema ka sobiv pealkiri. Sotsiaalsete muutuste programm ei täida seda eesmärki, sest puuduvad suunised. „Sotsiaalsed muutused” ei ole positiivse värvinguga mõiste, sest see kirjeldab nii positiivseid kui ka negatiivseid ühiskondlikke muutusi. Sotsiaalsete edusammude ja tööhõive eesmärgid peavad seepärast olema selgesõnaliselt nimetatud juba pealkirjas.
2. Komisjoni ettepanekus on rõhuasetus pandud sotsiaalsele innovatsioonile ja sotsiaalsele eksperimenteerimisele. Komisjon kehtestab tegevussuunas „Progress” isegi 17 %-lise määra sotsiaalse eksperimenteerimise rahastamiseks. Kuid ei sotsiaalse innovatsiooni ega sotsiaalse eksperimenteerimise kohta ei anta selgeid mõisteid. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku defineerida programmis sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne eksperimenteerimine ning luua selge seos tööhõive, sotsiaalse kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise teemaga.
3. Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika toetamise programm peab siduma sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone kõikidel tasanditel. Seetõttu nõuab raportöör partnerluspõhimõtte kindlat juurutamist. Euroopa tasandil teeb ta ettepaneku luua strateegiline nõuandev kogu. See komisjoni, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosnev kogu peab toetama komisjoni programmi ELi tasandil rakendamisel, kontrollimisel ja hindamisel.
4. Programmi eelarve on 958,10 miljonit eurot. Kooskõlas Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsiooniga „Tulevikku investeerimine: uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” teeb raportöör ettepaneku tõsta üldeelarvet 5% võrra. Majanduskriisi ja võlgade stabiliseerimise aegadel ELi liikmesriikides omandavad sotsiaal- ja tööhõiveprogrammid keskse tähtsuse.
Selleks et sobitada protsendimäärade jagamist kolmele tegevussuunale uute raamtingimustega, teeb raportöör ettepaneku väikeseks ümberjagamiseks ja toob välja esmatähtsad valdkonnad.
Programmi „Progress” tegevussuund peaks edaspidi tagama, et suurim osa rahalistest vahenditest läheb sotsiaalse kaasamise, sotsiaalkaitse ja vaesuse vastu võitlemise valdkonda. Arvestades noorte kasvavaid probleeme tööturul ja noorte kasvavat töötust, teeb raportöör lisaks ettepaneku kasutada vähemalt 10-protsendilist osa noorte töötuse vastu võitlemiseks. Raportöör tunneb heameelt, et komisjon on eraldanud osa sotsiaalseks eksperimenteerimiseks, ja teeb ettepaneku suurendada protsendimäära, et rahastada rohkem konkreetseid projekte.
EURESe tegevussuunaga seoses tuleks tagada, et rahastatakse eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, piiriülest partnerlust ning EURESe töötajate õpet ja kvalifikatsiooni.
Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunaga seoses tuleb tagada, et mõlemat vahendit rahastataks piisavalt.
5. Progressi tegevussuund saab enamiku rahast ja peab rahaliselt toetama Euroopa Liidu eesmärkide täitmist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku muuta seos tööhõive, töötingimuste, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise teemadega selgemaks.
6. EURESe tegevussuuna kohta esitab komisjon laialdased uuendused. Kuna horisontaalsete meetmete rahastamine on programmiga hõlmatud, tuleb edaspidi riiklikke EURESe meetmeid rahastada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu.
Raportöör peab kahetsusväärseks, et komisjon ei näe programmi raames ette EURESe piiriülese partnerluse rahastamist. Just liikuvate töötajate ja tööandjate nõustamine piiriregioonides omandab üha tihedamalt kokku kasvavas Euroopas keskse tähtsuse.
Selleks et tagada piiriüleste partnerluste rahastamine ka peale 2013. aastat, teeb raportöör ettepaneku võtta piiriülesed partnerlused programmi raames EURESe toetatavasse valdkonda. Seoses komisjoni sihtrühmadele suunatud liikuvuskavadega, mis kujutavad endast pakkumisele ja nõudlusele suunatud ELi töövahenduse kontseptsiooni, peavad ausa liikuvuse suhtes kehtima selged eeskirjad.
7. Ka mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund ei ole konkreetselt välja arendatud. Raportöör tunneb heameelt komisjoni poolt esitatud uuenduse üle anda tulevikus raha ka sotsiaalsele ettevõtlusele. Sellegipoolest peavad sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas kehtima selge kord ja eeskirjad raha jagamise kohta. Mikrokrediidi andmisel ohustatud rühmade liikmetele ja mikroettevõtetele tuleb tagada ka taotlejate vajalik nõustamine ja kontrollimine nende iseseisvuse saavutamise teel.
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (5.6.2012)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
Arvamuse koostaja: Estelle Grelier
LÜHISELGITUS
ELi 2020. aasta strateegias sisalduvate töötuse ja vaesuse vastu võitlemist puudutavate eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kohta, mille abil teostatakse kolme juhtalgatust: „Noorte liikuvus”, „Uute oskuse ja töökohtade tegevuskava” ning „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”.
Ettepaneku kohaselt ühendaks uus programm perioodiks 2014–2020 kolm olemasolevat perioodi 2007–2013 vahendit: programmi Progress, EURESe ja alates 2010. aastast kasutusel olnud Euroopa mikrokrediidirahastu Progress.
Nii soovib komisjon lihtsustada mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020. Komisjon teeb ettepaneku hõlbustada toetusesaajate osalemist programmis, vähendada halduskoormust, ühtlustada finantseeskirjad, tagada suur paindlikkus teostamisel ning luua sünergiaid programmi eri tegevussuundade vahel ja teiste liidu programmidega (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga).
Paljude komisjoni esildatud artiklite eesmärk on seega lihtsustamine.
Nii komisjoni teenistuste kui ka toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks kasutada rohkem kindlasummalist rahastamist ja ühekordseid makseid, eriti liikuvust käsitlevate programmide elluviimisel.
Eesmärk on luua mikrorahastamise pakkujate jaoks ühtne kontaktpunkt, mis pakuks rahastamist mikrokrediidi, tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise jaoks ning hõlbustaks rahastamise pakkujate tegevust ja arengut.
Praeguse kolme eesmärkide, toetusesaajate, osalejate ja tegevuse poolest erineva programmi ühendamine üheks programmiks võib siiski vähendada ettepaneku järjepidevust ja paindlikkust ning raskendada sünergia tekitamist tegevussuundade ja muude liidu fondide vahel. Seetõttu tuleb teatavaid komisjoni ettepanekuid muuta või süvendada, et tagada programmi nõuetekohane elluviimine ning toetusesaajatele ja eri suuruses vahendajatele maksimaalne kasu programmist.
On tähtis toetada projekte pigem nende Euroopa lisaväärtuse kui nende suuruse alusel. Nn väikesed liidu projektid võivad anda tõelist Euroopa lisaväärtust, nagu näitab mikrokrediidisüsteemi toimimine.
Arvamuse koostaja soovitab vahendite (protsentuaalset) jagamist kolme tegevussuuna vahel viisil, mis erineb komisjoni ettepanekust, kuid vastab vastutava komisjoni ettepanekutele. Selle eesmärk on tagada, et kõik tegevussuunad saavad piisavalt vahendeid ja et võetakse arvesse nende eriomadusi.
Arvamuse koostaja teeb samuti ettepaneku, et komisjoni halduskulude osakaal ei tohiks olla suurem kui 2%.
Arvamuse koostaja on rahul sellega, et luuakse 5% reserv, mis võimaldab iga-aastast kohandamist vastavalt poliitilistele prioriteetidele ja vajaduste muutumisele, kuid peab siiski vajalikuks tagada eelarvepädevate institutsioonide (parlamendi ja nõukogu) õigused selle reservi kasutamisel.
Lisaks sellele kardab arvamuse koostaja, et sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ning liidu muude sotsiaalvaldkonna vahendite vahel ei ole tegelikku sünergiat. Eelkõige peab ta silmas Euroopa Sotsiaalfondist ning uutest programmidest „Erasmus kõigi jaoks” ja „Põhiõigused ja kodakondsus” rahastatavaid meetmeid, eriti soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas, mis ei kuulu üldse Progressi tegevussuunda.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata programmi hindamisele, eelkõige programmi vahehindamisele komisjoni poolt 2017. aasta keskpaigaks, et programmi saaks teha vajalikud muudatused 2018. aasta eelarvemenetluse raames.
Arvamuse koostaja soovib pöörata tähelepanu ka vajadusele toetada ja tugevdada mikrokrediidirahastut, mis kuulub uuenduslike rahastamisvahendite hulka, mis komisjon soovib perioodiks 2014–2020 kasutusele võtta. Töötud (eelkõige tööturult enim tõrjutud isikud), väikesepalgalised töötajad ning oma tegevust laiendada soovivad väikeettevõtjad vajavad rahastamisteenuseid (mikrokrediit, mikroomakapital ning võib-olla mikrokindlustus) ja tugiteenuseid. Ehkki komisjoni ettepanekuga püütakse osaliselt tagada rahastamisteenuste kättesaadavus, on unustatud side tugiteenustega, mida sageli rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Tuleks tagada vahendi täielik läbipaistvus, kindlustades komisjoni ettepaneku kohaselt, et finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed assigneeritakse sellelesamale finantseerimisvahendile.
Komisjon tundub pakkuvat programmile stabiilset rahastamist võrreldes eelmise perioodiga, olles teadlik, et võitlus diskrimineerimise vastu ja sooline võrdõiguslikkus kuuluvad perioodil 2014–2020 põhiõiguste ja kodakondsuse programmi (rubriik 3). Võttes arvesse institutsioonide läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle, soovitab arvamuse koostaja hääletuse programmi rahastamise üle edasi lükata, kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 osas on kokkuleppele jõutud. Arvamuse koostaja tuletab siiski meelde, et parlament nõudis oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel vahendite suurendamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus vähemalt 5% võrra 2012. aasta tasemega võrreldes, ning et tuleks tagada piisavad vahendid programmi nõuetekohaseks elluviimiseks.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus nimetatud rahastamispakett kujutab endast üksnes ettepanekut eelarvepädevatele institutsioonidele ning seda ei saa kinnitada enne, kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes on kokkuleppele jõutud; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b. kordab oma seisukohta, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ning Lissaboni lepinguga võetud uued ülesanded, eelkõige seoses sotsiaalse kaasamisega, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament nõudis oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite suurendamist vähemalt 5% võrra võrreldes 2013. aasta tasemega; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda vaatenurka, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma nii väikestele, keskmise suurusega kui ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele ning toetada tuleks ka projekte, mida muidu ei rahastataks. Selle eesmärk peaks olema tagada, et nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormus oleks võimalikult madal. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse täielikult eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi austades igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele ja võimaldada vahendeid vajaduse korral programmi suundade vahel ümber paigutada. |
Selgitus | |
Tuleks rõhutada, et reservide kasutamise üle otsustavad eelarvepädevad institutsioonid. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile, omakapitalile või kvaasiomakapitalile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Programm peaks parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
(16) Sotsiaalsetel ettevõtetel on roll Euroopa pluralistlikus sotsiaalturumajanduses. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Programm peaks parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Aluslepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peab programm toetama soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamist kõikides oma tegevustes. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes. |
(18) Aluslepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peab programm toetama soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamist kõikides oma tegevustes. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes, ning soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase võitlusega seotud kulud tuleks suunata põhiõiguste ja kodakondsuse programmi. |
Selgitus | |
Määruse eelnõus aastateks 2014–2020 kavandatud 958 miljoni euro suurune kogusumma ei tundu märkimisväärselt suuremana kui praegused, aastateks 2007–2013 ette nähtud ligikaudu 932 miljoni eurosed kulud. See kasv võib siiski olla oluliselt suurem, kuna praegused programmi Progress alla kuuluvad 238 miljoni euro suurused kulud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks on uuest kavandatud programmist välja jäetud ja kantud eri eelarvesse (põhiõigused ja kodakondsus). See küsimus tuleb selgeks teha. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(22 a) Vastavalt Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1 on suurimad Euroopa Liidu ees seisvaid ülesanded „liidu konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine, võitlus suure tööpuuduse vastu, keskendumine korralikult toimivatele tööturgudele ja sotsiaalsetele tingimustele, et parandada tööhõivet, inimväärse töö edendamine, töötajate õiguste tagamine kogu Euroopas ja töötingimuste parandamine ning vaesuse vähendamine”. |
|
____________ |
|
1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel. |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide, juhtalgatuste ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes; |
(c) nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes, võttes nõuetekohaselt arvesse kohustuste jagamist seadusandjate ja sotsiaalpartnerite vahel; |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c a) töötada välja ja edendada VKEde sektori arengut toetavaid süsteeme ja eeskirju; |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot. |
1. Programmi rakendamisel ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 peamiseks juhiseks olev rahastamispakett .../... Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lõike [...] tähenduses on jooksevhindades [958,19 miljonit] eurot. |
Selgitus | |
Ettepanekus nimetatud rahastamispakett kujutab endast ainult kava ning seda ei saa kinnitada enne, kui jõutakse kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ülejäänud 5 % jaotatakse tegevussuundade vahel iga-aastaselt vastavalt poliitilistele prioriteetidele. |
Selleks et vahendeid tulemuslikult kasutada ning võimaldada neid vastavalt poliitilistele prioriteetidele tegevussuundade vahel ümber tõsta, jaotatakse ülejäänud 5% tegevussuundade vahel iga-aastaselt ära, võttes täielikult arvesse eelarvepädevate asutuste eesõigusi aastaeelarve suhtes. |
Selgitus | |
Otsuse 5% varu kasutamise kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Soovituslikke protsendimäärasid võib programmiperioodi teise poole jaoks muuta pärast seda, kui komisjon on viinud läbi programmi vahehindamise, mille tulemused avaldatakse 2017. aasta keskpaigas. |
Selgitus | |
Kuna kolme tegevussuuna konkreetset arengut ei saa 2020. aastani ette prognoosida, tuleb vahendite eraldamine tegevussuundadele 2017. aastal läbi vaadata. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi raames võidakse rahastada järgmist liiki meetmeid: |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus | |
Prantsuskeelse versiooni keeleline parandus. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – punkt 2 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid; |
(b) ainult need nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid, mis on otseselt seotud programmi eesmärkidega; |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – punkt 3 – alapunkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) erialaasutuste, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
(d) erialaasutuste, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide ning tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi raames abikõlblikke meetmeid võib rakendada koos teiste ELi vahenditega tingimusel, et need meetmed vastavad nii programmi kui ka teiste asjaomaste vahendite eesmärkidele. |
Programmi raames abikõlblikke meetmeid võib rakendada koos teiste ELi vahenditega tingimusel, et need meetmed vastavad nii programmi kui ka teiste asjaomaste vahendite eesmärkidele. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega selgete piiride loomise muude vahendite (näiteks Euroopa Sotsiaalfond või Euroopa Regionaalarengu Fond) raames võetavate meetmete ja programmi vahel, et vältida toetuste kattumist ja tagada koostoime. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega, et pakkuda abi eelkõige mikrokrediidirahastust toetuse saajatele. Järjepidevus ning täiendavus tagatakse ka sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused (esmajoones põhiõiguste ja kodakondsuse programmi 2014–2020 abil), haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika (esmajoones ajavahemikuks 2014–2020 koostatud mitmeaastase programmi „Erasmus kõigi jaoks” abil), teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
Selgitus | |
Sotsiaalse innovatsiooni lähenemisviis mikrokrediidile tugevdab mikrokrediidiga tegelevate asutuste ning ettevõtluse arendamise teenuste pakkujate partnerluste ja tihedate sidemete rolli ning hõlbustab nende integreerimist tööhõive ja sotsiaalse kaasamise algatustesse. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi rakendamisel tehtud edusamme ja tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta keskpaigaks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. Komisjon võib hindamise põhjal teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks programmi suundade vahel. |
Selgitus | |
Et otsustada mitmeaastase finantsraamistiku teiseks pooleks programmi tehtavate muudatuste üle, nagu on kavandatud muudatusettepanekus 3, tuleb hindamise tulemused esitada komisjoni kavandatud tähtajast varem. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – punkt 1 – alapunkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid; |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel või kellel ei ole vajalikku omakapitali või kvaasiomakapitali ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid; |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse. |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidi andmist ning omakapitali või kvaasiomakapitali hankimist käsitleva Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Vastavalt [finantsmääruse] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed sellele finantsvahendile. Juba eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud finantseerimisvahendite puhul assigneeritakse eelmisel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja maksed jooksva perioodi finantseerimisvahendile. |
3. Vastavalt finantsmääruse asjaomastele sätetele assigneeritakse ühe finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed sellele finantsvahendile, kuni see finantsvahend on kasutuses. Juba eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud finantseerimisvahendite puhul assigneeritakse eelmisel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja maksed jooksva perioodi finantseerimisvahendile. |
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 25.10.2011 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Estelle Grelier 6.2.2012 |
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
31.5.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 3 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Lucas Hartong, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Jacek Włosowicz |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Alexander Alvaro, Jürgen Klute, Paul Rübig, Peter Šťastný, Gianluca Susta |
||||
EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2012)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
Arvamuse koostaja: Jens Geier
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma suurtele, selget eeskuju näitava ja ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Oma piiratud ulatuses peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5 a) Võttes arvesse programmi piiratud rahalisi vahendeid ja nende eelnevat jaotamist eri tegevussuundadele, tuleks rahastamisel eelistada selliste struktuuride arendamist, millel on selge mitmekordistav efekt, millest oleks kasu ka teistele tegevustele ja algatustele. Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikku kattumist teiste fondide või programmidega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga, ja/või kahekordset rahastamist. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5 b) Programmi kaugeleulatuvad eesmärgid ja sellele omistatav suur tähtsus on vastuolus sellele eraldatud väga piiratud rahaliste vahenditega, mis võib petta asjaomase programmi sidusrühmade ootusi. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Aluslepingu artikli 47 kohaselt peab see kava aitama kaasa liikuvusele noortöötajate hulgas. |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Aluslepingu artikli 47 kohaselt peab see kava aitama kaasa liikuvusele noortöötajate hulgas. EURESe eesmärkide saavutamise huvides oleks asjakohane, et programmi kolm tegevussuunda säilitaksid teatava rahalise sõltumatuse. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Programm peaks parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Piiratud eelarveraamistikus peaks programm parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib kasutada lõikes 1 osutatud eraldisi tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks. |
3. Komisjon võib kasutada kuni 3 % lõikes 1 osutatud eraldistest tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid; |
(b) üritused, konverentsid ja seminarid; |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
4. Rahaliselt teostatavad meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine eelkõige ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (uus finantsmäärus) esimese osa VIII jaotises sätestatud rahastamisvahendite ja toetustega. |
5. Mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine eelkõige ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlevas määruses XXX/2012 (uus finantsmäärus) sätestatud rahastamisvahendite ja toetustega. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmis osalejatele antud toetuse puhul võib kasutada kindlasummalist rahastamist, ühikukulude astmestikke ja ühekordseid makseid, seda eelkõige artikli 6 lõikes 4 osutatud liikuvuskavade puhul. |
2. Toetuse kokkuleppes täpsustatakse, kui suur osa liidu rahalisest toetusest programmis osalejatele antud toetuse puhul põhineb abikõlblike kulude tagasimaksmisel ja kui suur osa põhineb kindlasummalistel toetustel (sealhulgas ühikukulude astmestikel) või ühekordsetel maksetel, seda eelkõige artikli 6 lõikes 4 osutatud liikuvuskavade puhul. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve tõhusa kontrollimisega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ning kui avastatakse rikkumisi, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajadusel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas aluslepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ja finantsmäärusega. |
1. Komisjon rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid ja viib läbi tulemuslikke kontrolle tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu. |
|
1 a. Kui avastatakse rikkumisi, nõutakse alusetult väljamakstud summad tagasi peamiselt tasaarvelduse kaudu ning vajadusel võib liidu finantshuvide kaitse hõlmata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone kooskõlas aluslepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ja finantsmäärusega. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks. |
3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks kuni neljaks aastaks pärast lõpliku makse teostamist. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal aastal seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. Hindamise tulemusi võib võtta arvesse tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas uute programmide kavandamises. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud iga kahe aasta järel koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid. |
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud igal aastal koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid. |
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
CONT 25.10.2011 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Jens Geier 6.12.2011 |
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 1 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Iliana Ivanova, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Michael Theurer |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zuzana Brzobohatá, Jorgo Chatzimarkakis, Derk Jan Eppink, Véronique Mathieu, Markus Pieper |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Joachim Zeller |
||||
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (9.5.2012)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
Arvamuse koostaja: Inês Cristina Zuber
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, analüüsida ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge, ettevõtluspoliitikat ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
(5) Programm peaks kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, toetades suutlikkuse suurendamist, tehnoloogia täiustamist ja moderniseerimist ning pakkudes rahastamist mikrokrediidi ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
Selgitus | |
VKEde rahastamine peaks andma neile võimaluse uuendada ja moderniseerida tehnoloogiat, et nad saaksid tegeleda oma probleemidega ja eemaldada takistused, eriti need, mis on seotud tööstus-, tootmis- ja jaekaubandussektori kontsentratsiooni ja monopoliseerimisega. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5 a) Ühtse turu sotsiaalset mõõdet on vaja tugevdada. Kuna töötajate õiguste austamise abil on vaja suurendada usaldust ühtse turu ning teenuste vaba liikumise vastu, tuleb nii töötajatele kui ka ettevõtjatele tagada võrdväärne liikumisvabadus kogu Euroopa Liidus. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Aluslepingu artikli 47 kohaselt peab see kava aitama kaasa liikuvusele noortöötajate hulgas. |
(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Võttes arvesse noorte töötuse kõrget taset, peab see kava aitama aluslepingu artikli 47 kohaselt esmajoones kaasa noortöötajate liikuvusele ELis. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. Samuti on oluline, et krediiti pakutakse paindlikumalt ja lisaks pankadele ka muude finantseerimisasutuste kaudu, ning et see oleks piisav, et võimaldada tehnoloogia kaasajastamist ja täiustusi, mis on vajalikud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete likviidsuse ja sõltumatuse kaitsmiseks. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) „Sotsiaalne eksperimenteerimine” tähendab selliste eksperimentide tegemist, mille eesmärk on leida sotsiaalsetele vajadustele uudsed lahendused. See toimub kindlaksmääratud tingimustel, mis võimaldab järelevalvet ja hindamist ning vähendab seega sotsiaalkulutusi ja investeeringutega seonduvaid riske. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid; |
a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid. Selle raames keskendutakse ühise Euroopa strateegia edasi arendamisele, et edendada tõeliselt tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat ning töötingimusi Euroopas; |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste jaoks juurdepääsu rahastamisele. |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste ning sotsiaalsete ettevõtete, esmajoones ühistute, vastastikuste ühingute ja mikroettevõtjate jaoks juurdepääsu rahastamisele. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) toetada piisavate, juurdepääsetavate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades head juhtimistava, vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni; |
(b) toetada piisavate, üha paindlikumate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades head juhtimistava, vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni; |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad; |
(d) tugevdada töötajate geograafilise liikuvuse edendamise abil ühtset turgu ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad, tagades terves ELis liikumisvabaduse ja töötajate õigused ning austades neid; |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele. |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele, et parandada nende likviidsust ja sõltumatust. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e a) edendada inimväärset tööd pakkuvate töökohtade loomist ja uute kvaliteetsete töökohtade jaoks uute oskuste prognoosimist ja väljaarendamist, ühendades tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tööstus- ja struktuuripoliitikaga, et toetada vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele üleminekut. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Progressi tegevussuunale 60 %, millest vähemalt 17 % eraldatakse sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste testimise ja hindamise meetodi edendamiseks eesmärgiga suurendada lahenduste hulka; |
(a) Progressi tegevussuunale 50 %, millest vähemalt 17 % eraldatakse sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste testimise ja hindamise meetodi edendamiseks eesmärgiga suurendada lahenduste hulka; |
Selgitus | |
Vaata artikli 5 lõike 2 punkti c muudatusettepanekut. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale 20 %. |
(c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale 30 %. |
Selgitus | |
Üks peamisi probleeme, mis tuleb ette väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomisel ja nende toimimises, on raskused rahastamise saamisel, seepärast on soovitav suurendada mikrorahastamist. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib kasutada lõikes 1 osutatud eraldisi tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks. |
3. Komisjon võib kasutada lõikes 1 osutatud eraldisi tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks, tagades niiviisi kulutuste üle suurema kontrolli. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) hinnangud ja mõjuhinnangud; |
(c) sõltumatud hinnangud ja mõjuhinnangud; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside ja kogemuste, vastastikuste eksperthinnangute, võrdlusuuringute ja vastastikuse õppe vahetamine ja levitamine Euroopa tasandil; |
(a) heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside ja kogemuste, vastastikuste eksperthinnangute, võrdlusuuringute ja vastastikuse õppe vahetamine, kindlaks määramine ja levitamine Euroopa tasandil; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid; |
(b) nõukogu eesistuja olulised üritused, nõuetekohaselt põhjendatud konverentsid ja seminarid; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) riigiametnike töörühmade korraldamine ELi õiguse rakendamise jälgimiseks; |
(c) riigiametnike töörühmade korraldamine ELi õiguse nõuetekohase rakendamise jälgimiseks; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) erialaasutuste, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
(d) erialaasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika, arvestades ka siseturu vajadustega, et tugevdada selle sujuvat toimimist. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal aastal seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. Aruanne avaldatakse ja tehakse suurema läbipaistvuse huvides üldsusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. |
1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. Pärast hindamist edastatakse aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanne avaldatakse ja tehakse suurema läbipaistvuse huvides üldsusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmi lõppemist teostab komisjon järelhindamise, mõõtes programmi mõju ja Euroopa lisaväärtust, ning edastab selle hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. |
2. Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppemist teostab komisjon sõltumatu järelhindamise, mõõtes programmi mõju ja Euroopa lisaväärtust, ning edastab selle hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Pärast hindamist ja hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmi lõppemist võib komisjon soovitada selle jätkamist. Aruanne avaldatakse ja tehakse suurema läbipaistvuse huvides üldsusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel. |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse nõuetekohasel rakendamisel. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) Töötada välja ühised Euroopa strateegiad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas toimuks tõeline edasiminek ning töötingimused Euroopas paraneksid. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) sotsiaalpartneritele; |
(d) sotsiaalpartneritele ja asjaomaste valdkondade osapooltele; |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon võib teha koostööd ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. Kolmandate riikide esindajad võivad osaleda vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides, ja nende osalemise kulud võib katta programmi vahenditest. |
4. Komisjon võib teha koostööd ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. Kolmandate riikide esindajad võivad osaleda vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides, ja nende osalemise kulusid võib kaasrahastada programmi vahenditest. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) iga-aastased tööplaanid, mis sisaldavad konkursikutsejärgseid toetusesaajate valimise kriteeriume. |
(b) iga-aastased tööplaanid, mis sisaldavad konkursikutsejärgseid toetusesaajate valimise kriteeriume. Toetusesaajate valimise kriteeriumites tuleks arvesse võtta siseturu nõudeid. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) Pakkuda teises liikmesriigis tööotsijatele täielikku ja õigeaegset teavet õigusaktide ja töölevõtmise tingimuste kohta. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõplike toetusesaajateni jõudmiseks ja konkurentsivõimeliste, elujõuliste mikroettevõtete loomiseks teevad lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused tihedat koostööd mikrokrediidi lõplike toetusesaajate huve esindavate organisatsioonidega ja nimetatud lõplikele toetusesaajatele juhendamist ja koolitusprogramme pakkuvate organisatsioonidega, eriti ESFi toetatud organisatsioonidega. |
2. Lõplike toetusesaajateni jõudmiseks ja konkurentsivõimeliste, elujõuliste mikroettevõtete loomiseks teevad lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused tihedat koostööd mikrokrediidi lõplike toetusesaajate huve esindavate organisatsioonidega ja nimetatud lõplikele toetusesaajatele juhendamist ja koolitusprogramme pakkuvate organisatsioonidega, eriti ESFi toetatud organisatsioonidega. Koolitusprogrammides tuleks arvesse võtta siseturu nõudeid. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel fondijuhid saadavad komisjonile toetuse rakendamise aastaaruanded, kus loetletakse toetatud tegevused ning käsitletakse nende rahalist rakendamist ning rahaliste vahendite ja investeeringute eraldamist ning neile juurdepääsetavust sektorite ja toetusesaajate liikide lõikes, heakskiidetud või tagasilükatud taotlusi ning asjaomaste riigi- ja eraasutustega sõlmitud lepinguid, rahastatud meetmeid ja tulemusi, võttes muu hulgas arvesse sotsiaalset mõju, töökohtade loomist ja toetatud ettevõtete jätkusuutlikkust. |
1. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel fondijuhid saadavad komisjonile toetuse rakendamise aastaaruanded, kus loetletakse toetatud tegevused ning käsitletakse nende rahalist rakendamist ning rahaliste vahendite ja investeeringute eraldamist ning neile juurdepääsetavust liikmesriikide, sektorite ja toetusesaajate liikide lõikes, heakskiidetud või tagasilükatud taotlusi ning asjaomaste riigi- ja eraasutustega sõlmitud lepinguid, rahastatud meetmeid ja tulemusi, võttes muu hulgas arvesse sotsiaalset mõju, töökohtade loomist ja toetatud ettevõtete jätkusuutlikkust. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud iga kahe aasta järel koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid. |
2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud igal aastal koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid. |
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 25.10.2011 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Inês Cristina Zuber 20.12.2011 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.5.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
55 1 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, András Gyürk, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Antonio Cancian, Ioan Enciu, Françoise Grossetête, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Seán Kelly, Bernd Lange, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Silvia-Adriana Ţicău, Inês Cristina Zuber |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Anne E. Jensen, Nicole Kiil-Nielsen, Norica Nicolai |
||||
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (6.6.2012)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
Arvamuse koostaja: Tomasz Piotr Poręba
LÜHISELGITUS
Aastateks 2014–2020 kavandatud õigusaktide paketi raames on Euroopa Komisjon välja pakkunud määruse eelnõu, millega kehtestatakse uus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”).
Uut programmi kehtestav määrus kanti kulutuste paketti uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) 1. rubriigi (arukas ja kaasav majanduskasv) raames.
Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele ja selle eesmärkide saavutamisele aruka ja jätkusuutliku arengu ning sotsiaalse kaasamise valdkonnas järgmiste meetmete abil: analüütilised meetmed, vastastikuse õppimisega seotud meetmed, toetus peamistele osalejatele, kes vastutavad programmi eesmärkide saavutamise eest, töötajate liidusisese liikuvuse edendamine ja mikroettevõtjate toetamine, mille eesmärgiks on tööhõive kõrge taseme edendamine, piisava sotsiaalkaitse tagamine, võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu ning töötingimuste parandamine.
Komisjon teeb ettepaneku ühendada kolm olemasolevat vahendit (programm „Progress”, Euroopa tööturuasutuste võrgustik EURES ning Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”) üheks sotsiaalsete muutuste ja tööhõive programmiks.
Aastal 2006 loodud ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi („Progress”) eesmärgiks on toetada Euroopa Liidu tööhõivepoliitikat poliitika seiramise, vastastikuse õppimise, statistiliste vahendite ja meetodite väljatöötamise, peamiste osalejate toetamise, võrgustike loomise ja teadmiste populariseerimise kaudu. Peamised toetusesaajad on kohalikud omavalitused ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid.
Euroopa tööturuasutuste süsteem EURES loodi 2002. aastal. Süsteemi eesmärgiks on parandada töötajate geograafilist liikuvust ELis. EURES toetab piiriüleste partnerlussuhete loomist, mis oleksid ühtlasi paindlikud ühenduseks avalike asutuste ja sotsiaalpartnerite vahel, samuti nõustavaks üksuseks töötajate õiguste ja kohustuste küsimustes.
2010. aastal loodud tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu (Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”) parandab mikrokrediidi juurdepääsetavust isikute jaoks, kellel on halvem juurdepääs traditsioonilisele laenuturule (töötud, inimesed, keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus) ja kes soovivad käivitada või arendada iseseisvat majandustegevust. Mikrokrediidirahastu ei paku finantsvahendeid otse ettevõtjatele, vaid lihtsustab ELi riikide mikrokrediidiasutustel laenude andmist ettevõtjatele, kes soovivad alustada tegevust või toetada juba alustatud tegevust.
Määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta peaks jõustuma olemasolevate programmide kehtivusaja lõppedes ehk 1. jaanuaril 2014 ja kehtima 31. detsembrini 2020.
Komisjoni pakutud rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot.
Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ei ole mingil viisil näidanud kolme seni toimiva programmi ühendamisest tulenevat lisandväärtust.
Lisaks sellele ei ole komisjon piiritlenud ega taganud uue programmi raames ette nähtud meetmete tõhusat koordineerimist ühtekuuluvusfondide (ESF, ERF) toetuste ulatusega, mis viib mõnes valdkonnas nende meetmete kattumiseni. Nii kattub uue programmi toetuste valdkond, mis on seotud sotsiaalsete eksperimentide väljatöötamise ja realiseerimisega programmi tegevussuuna „Progress” raames, ESFi määruse eelnõus ette nähtud toetuste valdkonnaga, mis on seotud sotsiaalse innovatsiooniga. Ja veel: toetus sotsiaalsetele ettevõtetele on ette nähtud ka ERFi funktsioneerimist reguleerivas määruses. Seoses ülaltooduga on vajalik määratleda selged põhimõtted uue vahendi integreerimiseks ühtekuuluvuspoliitika raames juba funktsioneerivate lisalahendustega.
Määrates 17% „Progressi” tegevussuunast sotsiaalsete eksperimentide edendamisele, ei täpsustata ega määratleta innovatsiooni ega sotsiaalsete eksperimentide täpsemaid eesmärke. Raportöör teeb ettepaneku muuta paindlikumaks komisjoni poolt kehtestatud sotsiaalsete eksperimentide valdkonna jäik protsendilagi ja rõhutab, et sotsiaalse innovatsiooni eesmärk ei saa asendada riiklike sotsiaalsüsteeme, vaid saab neid ainult toetada. Iga muu suund nõuaks eelnevat, laialdast poliitilist arutelu.
Praeguses majandusolukorras on mikrokrediit kolmest vahendist kõige mõõdetavam. Väike- ja mikroettevõtjad moodustavad 99% Euroopas asutatavatest firmadest ja ühe kolmandiku neist asutavad töötud inimesed. Seetõttu tuleks samuti suurendada mikrokrediidi osakaalu uue programmi eelarves ja rõhutada selle vahendi olulist rolli võitluses tõrjutusega.
Majanduskriisi tingimustes ja liikmesriikide ranget eelarvedistsipliini arvestades on raportöör vastu halduskulude suurendamisele (artikli 5 lõige 3) ja 5% suurusele eelarvereservile, mille kasutamist ei ole komisjon selgelt defineerinud.
Arvestades piirkondade ja linnade suurt rolli uue programmi rakendamisel, on oluline rõhutada nende üksuste kaasamist programmi rakendamise kõigisse etappidesse.
Prioriteetseks tuleks pidada ka meetmete suunamist noortele võrgustiku EURES raames, sest 20% noortest on töötud. Kahjuks peab raportöör juhtima tähelepanu, et puudub põhjalik hinnang võrgustiku EURES tulemuslikkusele ja teave selliste isikute arvu kohta, kes on tänu programmile tööd leidnud.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil teha oma raportisse järgmised muudatused:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. |
(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina – eelkõige praeguse majanduskriisi ajal, mis valitseb liidus ja selle piirkondades – käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja nende praktilist rakendamist sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat, eelkõige selleks, et suurendada liidu piirkondade majanduskasvu ja edendada nende tasakaalustatud arengut. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele. Programm peaks samuti aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel suurendada tööturu tõhusust ning täiustada vajaduse korral sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikat. Programm peaks samuti pöörama erilist tähelepanu vaesuse ja tõrjutuse territoriaalsele mõõtmele, ning eelkõige üha kasvavale ebavõrdsusele piirkondades ja nende vahel ning piirkondade ja linnade vahel. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) Avatud koordinatsiooni meetodit, mis on sotsiaalpoliitika vallas tõendatult paindlik ja tõhusalt toimiv, tuleks kasutada terviklikult igale üksikule liikmesriigile huvi pakkuvas valdkonnas. Seepärast tuleks seda kasutada laialdasemalt, eelkõige selleks, et täiustada programmi ja muuta see tulemuslikumaks. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) EL peab varustama end kindla analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Selline tõendite baas lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes ELi mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu Euroopa Liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise. |
(6) EL peab varustama end kindla analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Selline tõendite baas lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes ELi mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu Euroopa Liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise. Eelkõige võiks sotsiaalmajandusliku tõrjutuse territoriaalse mõõtme mõistmine oluliselt lisada väärtust jõupingutustele, mis on suunatud säästvamate ja integreeritumate lähenemisviiside väljatöötamisele sellise tõrjutusega tegelemiseks. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) ELil on ainulaadsed võimalused pakkuda liikmesriikidevahelise põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise ELi tegevuskava tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingivad uusi poliitikaarenguid ja ergutavad riiklikke reforme. |
(7) ELil on ainulaadsed võimalused pakkuda liikmesriikidevahelise põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise ELi tegevuskava, ergutades kasutama heade tavade näiteid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingivad uusi poliitikaarenguid ja ergutavad riiklikke reforme. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 a) Samuti tuleks võtta meetmed, et edendada investeeringuid tervishoidu ja sotsiaalteenustesse vähendamaks ebavõrdsust ja diskrimineerimist, kuid ühtlasi soodustamaks kohalikku, piirkondlikku ja riigisisest majanduskasvu, heaolu ja arengut; |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Erinevatel tasanditel tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada olulist rolli programmi eesmärkide täitmisel tulenevalt nende osalemisest poliitika kujundamise protsessis ja nende panusest sotsiaalsesse innovatsiooni. |
(9) Erinevatel tasanditel tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada olulist rolli programmi eesmärkide täitmisel tulenevalt nende osalemisest poliitika kujundamise protsessis ja nende panusest sotsiaalsesse innovatsiooni. Sellega seoses tuleks edendada pidevat dialoogi riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartnerite vahel, et võtta tulemuslikult kasutusele integreeritud meetmed. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Kooskõlas aluslepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate riikidevahelist geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse ning toetades tegevusi värbamis-, nõustamis- ja juhendamisteenuste valdkonnas riiklikul ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele. |
(11) Kooskõlas aluslepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate vaba liikumine, tagades tiheda koostöö riiklike tööhõiveasutuste ja komisjoni vahel. EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist, tehes aktiivselt kindlaks tööhõivevõimalusi, hõlbustades töötajate, eriti noorte riikidevahelist geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse ning toetades tegevusi värbamis-, nõustamis- ja juhendamisteenuste valdkonnas riiklikul ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa turvalise paindlikkuse poliitika rakendamisele ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele. Tuleb rõhutada, et komisjon ei saa täita tööhõiveasutuse ülesandeid. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, eelkõige muutes haldusformaalsused paindlikumaks, et lihtsustada mikrorahastamise halduskorda ning võimaldada tulevastele ettevõtjatele juurdepääs asjakohastele koolitustele, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Kuna väikeettevõtjad ja mikroettevõtted moodustavad enamiku äsja loodud Euroopa Liidu ettevõtetest, võiksid mikrokrediidid olla ühed kiireimad vahendid lisaväärtuse ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 a) Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” peaks programm püüdma lahendada noorte tööpuuduse probleemi. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 b) Noorte tööpuudust ja tööhõive ebakindlust puudutavate probleemide lahendamine ei vähendaks mitte ainult sotsiaalseid kulutusi, vaid edendaks ka sotsiaalset kaasatust. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 c) Mikrokrediidirahastul peaks olema pikaajaline mõju, see peaks ulatuma võimalike toetusesaajateni ja toimima proaktiivse elemendina nii majandus- kui ka kohaliku arengu poliitikas. Meetmetega, mis hõlmavad mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust, peaksid kaasnema juhendamis- ja koolitusprogrammid, et maksimeerida elujõuliste mikroettevõtete loomise võimalusi. Sel eesmärgil tuleb sellistele meetmetele eraldada kindlaksmääratud eelarveosa. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(19) Aluslepingu artikli 9 kohaselt peaks programm tagama, et ELi poliitika ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega. |
(19) Aluslepingu artikli 9 kohaselt peaks programm tagama, et ELi poliitika ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega. Kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid edendama teadustööle ja tööstusele pühendunud asutusi ning julgustama ja toetama tööstusettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Haldussüsteemi lihtsustamiseks, programmi meetmete rakendamiseks ja tõelise lisandväärtuse loomiseks tuleb programm nõuetekohaselt integreerida ühtekuuluvuspoliitika valdkonna täiendavate rahastamisvahenditega (ESF, ERF). |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(21) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt täita liikmesriikide tasandil ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei minda käesoleva määrusega kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(21) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt täita kõikidel liikmesriikidel, eelkõige piirkondlikul tasandil, ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid oma pädevuse piires ja vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ja arvestades nõuetekohaselt liikmesriikide institutsioonilist struktuuri, ei minda käesoleva määrusega kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(22 a) Programmi eesmärke on võimalik tulemuslikult rakendada, kaasates piirkondlikud ja kohalikud asutused võimalikult tihedas koostöös rakendamisprotsessi kõikidesse etappidesse. Piirkondlikud asutused tuleks kaasata juba kavandamise ja rahaliste vahendite eraldamise etappides. Piirkonnad on tänapäeval olulised osalejad ka sotsiaalpoliitikas ja võivad aidata välja töötada murrangulisi sotsiaalseid uuendusi. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(25 a) Pädevad asutused peaksid pakkuma tööandjatele, kes annavad ala-kvalifitseeritud töötajaile koolitust ning seeläbi toetavad nende tööturule sisenemist, rahalisi stiimuleid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) „Sotsiaalne ettevõte” on ettevõte, mille peamine eesmärk on sotsiaalse mõju saavutamine, mitte kasumi tootmine omanikele ja sidusrühmadele. Selline ettevõte tegutseb turul, tootes kaupu ja teenuseid ettevõtlikul ja innovatiivsel moel, ning kasutab ülejääki peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikul ja läbipaistval moel, kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda ettevõtte tegevus mõjutab. |
(a) „sotsiaalne ettevõte” on ettevõte, mille peamine eesmärk on positiivse sotsiaalse mõju saavutamine, mitte kasumi tootmine omanikele ja sidusrühmadele. Selline ettevõte tegutseb turul, tootes kaupu ja teenuseid ettevõtlikul ja innovatiivsel moel, ning kasutab ülejääki peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks eelkõige seoses kohalike vajadustega. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikul ja läbipaistval moel, kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda ettevõtte tegevus mõjutab. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid; |
(a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid; |
Selgitus | |
Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamine peab tuginema nende eest vastutava valitsuse kõigile tasanditele. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste jaoks juurdepääsu rahastamisele. |
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste, noorte ja sotsiaalettevõtete juurdepääsu rahastamisele. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) tugevdada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; |
(a) tugevdada peamiste ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, suurendades seeläbi avalikkuse ja sidusrühmade täielikku usaldust; |
Selgitus | |
Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamine peab tuginema nende eest vastutava valitsuse kõigile tasanditele. Seepärast on ülioluline tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust toetada ELi poliitika elluviimist vastastikuse õppimise, tõendamise ja suutlikkuse tõstmise kaudu. | |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad; |
(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud, õiglased, kvaliteetsed ja kõigile juurdepääsetavad, pöörates erilist tähelepanu noortele, kellel on suuri raskusi töövõimaluste leidmisel; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) programmi raames võetavate meetmete suunamine noortele, keda kriis puudutab eriti raskelt, ja pikaajaliselt tööd otsivatele inimestele. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) hinnangud ja mõjuhinnangud; |
(c) hinnangud, sealhulgas eelkõige kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed mõjuhinnanud; |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) rakendatavate poliitikasuundade mõju jälgimine, pidades silmas kõige haavatavamaid rühmi; |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d b) rakendatavate poliitikasuundade mõju järelevalve seoses töötingimuste parandamisega; |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) liikmesriikide määratud riigiasutuste ja geograafilise liikuvuse edendamise eest vastutavate eriasutuste ning mikrokrediidi pakkujate suutlikkuse suurendamine; |
(b) liikmesriikide määratud piirkondlike, kohalike ja riigiasutuste, samuti geograafilise liikuvuse edendamise eest vastutavate eriasutuste ning mikrokrediidi pakkujate suutlikkuse suurendamine; |
Selgitus | |
Suutlikkuse arendamine on oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutuste toetamiseks vaesuse ja tõrjutuse vastu. See aitab katsetada uusi lähenemisviise, õppida kaaslastelt ja jagada kogemusi. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) riigiametnike töörühmade korraldamine ELi õiguse rakendamise jälgimiseks; |
(c) riigi-, piirkondlike ja kohalike ametnike töörühmade korraldamine ELi õiguse rakendamise jälgimiseks; |
Selgitus | |
Vahetused riigiasutuste vahel peaksid jõudma valitsuste kõigi tasanditeni, kuna paljud riiklikud poliitikasuunad on ühised ega kuulu riigi haldusasutuste ainupädevusse. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt f | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(f) töötajate vahetamine riiklike asutuste vahel. |
(f) töötajate vahetamine piirkondlike, kohalike ja riiklike asutuste vahel. |
Selgitus | |
ELi õiguse järelevalve rakendamine peaks võtma arvesse ka piirkondlikku ja kohalikku tausta ning peaks seetõttu kaasama piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajaid. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
4. Meetmed edendamaks töötajate liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori ja eakaid. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi raames abikõlblikke meetmeid võib rakendada koos teiste ELi vahenditega tingimusel, et need meetmed vastavad nii programmi kui ka teiste asjaomaste vahendite eesmärkidele. |
Programmi raames abikõlblikke meetmeid võib rakendada koos teiste ELi vahenditega, eriti finantsinstrumentidega, tingimusel, et need meetmed vastavad nii programmi kui ka teiste asjaomaste vahendite eesmärkidele. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse sünergiat liidu struktuurifondidega ja eriti programmi täiendavust Euroopa Sotsiaalfondi tegevusega, et saavutada eelkõige kaasava majanduskasvu ja vaesuse kaotamise eesmärk. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega vastavalt partnerluspõhimõttele, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika fondide raames – nimetades eraldi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) –, ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmi toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusnormidega, sh riigiabi eeskirjadega. |
2. Programmi toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusnormidega, sh riigiabi eeskirjade ning ILO konventsioonidega. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Ühtekuuluvus ja vastastikune täiendavus tagatakse ka kohalike omavalitsuste ja piirkondlike ametiasutuste kaasamisega programmi rakendamisse. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi raames rakendatud meetmete tulemustest teavitatakse ja neid levitatakse sobival viisil, et maksimeerida nende mõju, jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust. |
1. Programmi raames rakendatud meetmete tulemustest teavitatakse ja neid levitatakse sobival viisil kõikidele sidusrühmadele, et maksimeerida nende mõju, jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel. |
(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) Anda ELi ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist. |
(d) Anda ELi liikmesriikide, piirkondlikele ja kohalikele organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) valitsusvälistele organisatsioonidele, eelkõige neile, kes on organiseerunud ELi tasandil; |
(e) valitsusvälistele organisatsioonidele, sealhulgas neile, kes on organiseerunud riiklikul tasandil ja neile, kes on organiseerunud ELi tasandil; |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse nende vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme. |
(a) Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse Euroopa tasandil avaliku või erasektori töövõimaluste pideva kindlakstegemise ja koondamise, nende vahendamise ja levitamise edendamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme; EURESe võrgustik peab saama tõeliseks Euroopa kodanike geograafilise liikuvuse portaaliks. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust: |
1. Viia miinimumini haldustakistused ja -koormus, et suurendada haldusbürokraatiat vähendades juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust: |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid; |
(a) oma töökoha kaotanud inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste ja noorte jaoks; samuti isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ilma mis tahes vanuse alusel diskrimineerimiseta; |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Et tagada täiendavus, kooskõlastatakse neid meetmeid tihedalt ühtekuuluvuspoliitika raamistikus võetavate meetmetega. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse. |
3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse väga kõrge intressiga ning ettevõtete tõenäolise maksejõuetuseni viivate laenude andmise tagajärjel. |
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
REGI 25.10.2011 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Tomasz Piotr Poręba 23.11.2011 |
||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.4.2012 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.5.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 0 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Alain Cadec, Nikos Chrysogelos, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ivars Godmanis, Lena Kolarska-Bobińska, Ivari Padar, László Surján, Giommaria Uggias |
||||
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.6.2012)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta
(COM(2011)0609 – C7‑0318/2011 – 2011/0270(COD))
Arvamuse koostaja: Barbara Matera
MUUDATUSETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suuniste, eelkõige suunise nr 7, 8 ja 10 rakendamisele, ja ühtlasi toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele. |
(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suuniste, eelkõige suunise nr 7, 8 ja 10 rakendamisele, ja ühtlasi toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiale (2010–2015) ning noorte liikuvusele. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) Kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga (2010–2015) peaks liit paremini kasutama naiste potentsiaali, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu üldistele majanduslikele ja sotsiaalsetele eesmärkidele, tuues rohkem naisi tööturule ja kvaliteetsetele töökohtadele. Eelkõige on eakate naiste, üksikvanemate, puuetega naiste, sisserännanud naiste ja rahvusvähemuste hulka kuuluvad naiste tööhõive määrad endiselt suhteliselt madalad ning seetõttu on vaja vähendada allesjäänud soolisi lõhesid nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Euroopa Komisjoni esitatud hiljutistes aruannetes põhiõiguste harta täitmise kohta, samuti Maailmapanga ja ÜRO valitsemise ja jätkusuutlikkuse alastes uuringutes tõestatakse, et naiste tööturule kaasamine ning eriti võrdõiguslikkus poliitilise tasandi otsuste tegemises soodustavad läbipaistvust ja osalust ning vähendavad korruptsiooni. Naiste osalemisel ettevõtluses ja majandusliku ja ettevõtluse tasandi otsuste tegemises on ka tõestatud mõju konkurentsivõime, tootlikkuse ja uuenduslikkuse suurendamises. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
(5) Programm peaks kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele, seades alati sihiks soolise võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) ELi sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja töötingimuste pidev paranemine ELis. EL etendab olulist rolli nii selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse – järgides aruka reguleerimise põhimõtteid – vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, kui ka selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi eeskirjade täitmist. |
(8) ELi sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja töötingimuste pidev paranemine ELis. EL etendab olulist rolli nii selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse – järgides aruka reguleerimise põhimõtteid – vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, kui ka selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi eeskirjade täitmist, unustamata seejuures töö- ja pereelu ühitamise vajadust nii meeste kui ka naiste jaoks. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 a) Programmis tuleb arvesse võtta, et töötingimuste parandamine eeldab ka tööaja ja tööhõive vormide paindlikumaks muutmist, luues pereelu toetavaid teenuseid, parandades puhkusetingimusi ja teisi toetusmeetmeid töötavate lapsevanemate jaoks. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile, pöörates erilist tähelepanu ettevõtluse edendamisele naiste hulgas, arvestades et ELis on ainult üks naine kümnest ettevõtja, kuid meeste hulgas on see näitaja üks neljast. Sellega seoses võiks naiste ettevõtlus, mida tekitatakse rahastamisvõimaluste kaudu juurdepääsu lihtsustamisega krediidile, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastu abiga, anda märkimisväärse panuse 75% naiste tööhõivemäära saavutamiseks, nagu on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegias. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) ELi noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on vaja mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse tõstmist kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet”. |
(15) ELi noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on vaja mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse tõstmist kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” ning komisjoni raportiga „Innovatiivsete naiste ja ettevõtluse edendamine”1. |
|
_____________ |
|
1 Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, 25. juuli 2008. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Aluslepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peab programm toetama soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamist kõikides oma tegevustes. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes. |
(18) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid tagama, et soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamine aitaks kaasa meeste ja naiste võrdsuse edendamisele kõikides programmi tegevusliinides, võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011-2020). Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tulemuslik rakendamine peab hõlmama soo kaupa rühmitatud andmeid ja näitajaid ning soolisele võrdõiguslikkusele keskenduvaid eesmärke ja kriteeriume. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 a) Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi „Progress” soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise osad on lisatud õiguste ja kodakondsuse programmi. Kuid Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi tegevuses tuleks püüda parandada naiste tööturul osalemist ja töötingimusi ning tasakaalu töö- ja eraelu vahel. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel. |
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel, seades alati sihiks soolise võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) tugevdada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; |
(a) edendada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute seas tööhõive kasvu ning sotsiaal- ja tööõiguste tagamise strateegiaid, seades alati sihiks soolise võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) edendada töökohti, mis pakuvad töötajatele mitmesuguseid võimalusi sobiva tasakaalu saavutamiseks töö- ja eraelu vahel; |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele. |
(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks, pöörates erilist tähelepanu ettevõtluse edendamisele naiste hulgas, ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust ning võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega; |
(a) edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust; selleks rakendatakse Euroopa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegias (2010–2015) seatud eesmärke, eelkõige mis puudutab naiste majandusliku sõltumatuse edendamist, õhutades naiste autonoomset tööd ja nendepoolset ettevõtete loomist; edendatakse töö ja pereelu ühitamise võimalusi ning pannakse erilist rõhku võrdsusele otsuste tegemisel poliitika ja ettevõttemajanduse valdkonnas; need on kasulikud ja konkreetsed viisid võitluseks soolise diskrimineerimisega ja nendega peaksid kaasnema meetmed võitluseks diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; selleks et tõhusalt võidelda vaesusega liidus ja eriti kõige haavatavamate seas, nt naised ja eelkõige naiste konkreetsed kategooriad, tuleks edendada integreeritud meetmeid; sel eesmärgil tuleks vaesuse kui nähtusega võidelda, edendades kõikidel tasanditel leidlikke meetmeid, investeeringuid sotsiaalsetesse infrastruktuuridesse ja heade tavade tõhustatud vahetamist; |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Vajaduse korral kasutatakse vahendite eraldamisel sootundlikku lähenemisviisi. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3 a. Naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust edendavate programmide ja meetmete rahastamine on esmatähtis selle tagamiseks, et liidu programmid kajastavad Euroopa Liidu aluslepingutes võetud kohustust naiste ja meeste võrdõiguslikkuseks. Seega peaksid liit, komisjon ja liikmesriigid kindlustama, et soopõhist eelarve koostamist, soolisi analüüse ja soolist mõju võetakse arvesse protsessi kõigis etappides, sealhulgas kavandamine, määratlus, rakendamine, järelevalve ja hindamine. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate, liigituste, näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine; |
(a) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate, liigituste, näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine, vajaduse korral soo ja vanuserühmade kaupa; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori. |
4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori, üksikvanemaid ning naisi ja mehi, kes hooldamiskohustuste tõttu töötavad osalise tööajaga. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika. Arvestades sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tähtsat osa soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, peavad komisjon ja liikmesriigid ühtlasi tagama, et programmi tegevus oleks Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse poliitikaga kooskõlas. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust. |
Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames ja kõikides programmi tegevusliinides järgitud soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamise põhimõtteid ning käsitletud diskrimineerimise vastu võitlemisega seotud aspekte, sh juurdepääsetavuse küsimusi. Andmed peaksid võimaluse korral olema alati soo kaupa rühmitatud. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele. |
(a) Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi ja horisontaalsete poliitikasuundade mõju, nagu soolise võrdõiguslikkuse julgustamine, mõõtmisele orienteeritud võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d a) Pakkuda sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil finantstuge soolise võrdõiguslikkusega seotud projektide ja teadustöö jaoks tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) liidu õigusega ette nähtud erialaasutustele; |
(c) liidu õigusega ette nähtud erialaasutustele, pöörates erilist tähelepanu sektoris tegutsevatele noorte, õppe, ja soolise võrduse temaatikaga seotud ametitele, nagu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut; |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
1. Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee koosseis kajastab soolist tasakaalu. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil; See peab hõlmama kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori. |
(b) Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil; See peab hõlmama kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori, üksikvanemaid ning naisi ja mehi, kes hooldamiskohustuste tõttu töötavad osalise tööajaga. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid; |
(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid, pöörates erilist tähelepanu ettevõtluse edendamisele naiste hulgas; |
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
FEMM 25.10.2011 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Barbara Matera 22.11.2011 |
||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.4.2012 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 0 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Andrea Češková, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Britta Thomsen, Angelika Werthmann, Inês Cristina Zuber |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Vilija Blinkevičiūtė, Minodora Cliveti, Ana Miranda, Norica Nicolai, Antigoni Papadopoulou |
||||
MENETLUS
Pealkiri |
ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm |
||||
Viited |
COM(2011)0609 – C7-0318/2011 – 2011/0270(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
6.10.2011 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 25.10.2011 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 25.10.2011 |
CONT 25.10.2011 |
ITRE 25.10.2011 |
REGI 25.10.2011 |
|
|
CULT 25.10.2011 |
FEMM 25.10.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
CULT 23.1.2012 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Jutta Steinruck 27.10.2011 |
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
29.2.2012 |
26.3.2012 |
31.5.2012 |
21.6.2012 |
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.7.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
30 1 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, David Casa, Ole Christensen, Minodora Cliveti, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Georges Bach, Kinga Göncz, Anthea McIntyre, Antigoni Papadopoulou |
||||
Esitamise kuupäev |
20.8.2012 |
||||