RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta
30.7.2012 - (COM(2011)0540 – C7‑0235/2011 – 2011/0238(COD)) - ***I
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Krišjānis Kariņš
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta
(COM(2011)0540 – C7‑0235/2011 – 2011/0238(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0540),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0235/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Luksemburgi Saadikutekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust,[1]
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. juuni 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A7-0264/2012),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Ülemkogu palus liikmesriikidel teavitada komisjoni alates 1. jaanuarist 2012 ▌kõigist uutest ja olemasolevatest kahepoolsetest energiavaldkonnas sõlmitud kokkulepetest kolmandate riikidega. Komisjon peaks tegema saadud teabe asjakohasel kujul kättesaadavaks kõikidele teistele liikmesriikidele, võttes arvesse vajadust kaitsta tundlikku äriteavet.
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaksid liikmesriigid vältima liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vastuolusid liidu õigusega või sellised vastuolud kõrvaldama.
(3) Energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstusele ja tarbijatele avalduda võivat kasu. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepete suur läbipaistvus võimaldaks liidul solidaarselt ja kooskõlastatult tegutseda, et tagada selliste lepete vastavus liidu õigusele ja kindlustada tõhus energiavarustus. Samuti aitaks selline läbipaistvus saavutada tihedamat liidusisest koostööd energiaalaste välissuhete valdkonnas ning liidu pikaajalisi energeetika, kliima ja energiavarustuse kindlusega seotud poliitilisi eesmärke.
(4) Seetõttu tuleks luua uus teabevahetusmehhanism. See peaks hõlmama ainult selliseid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust, kuna need kaks küsimust on omavahel lahutamatult seotud. Liikmesriikide ülesandeks on anda esialgne hinnang selle kohta, kas asjaomane valitsustevaheline kokkulepe või muu tekst, millele on valitsustevahelises kokkuleppes selgesõnaliselt osutatud, mõjutab energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust; kahtluse korral peaks liikmesriik konsulteerima komisjoniga. Energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust ei mõjuta põhimõtteliselt kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei rakendata, ning seetõttu ei peaks need olema kõnealuse teabevahetusmehhanismiga hõlmatud. Teabevahetusmehhanism peaks hõlmama eelkõige kõiki valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad gaasi, nafta või elektriga varustamist püsiinfrastruktuuri kaudu või ▌liitu imporditava energia kogust.
(5) Teabevahetusmehhanism ei peaks hõlmama neid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis tuleb tervikuna komisjonile esitada vastavalt muudele liidu õigusaktidele. Mainitud erand ei peaks kehtima selliste kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuri ja -tarnete arendamist ja kasutamist ning millest tuleb komisjoni teavitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 994/2010 (milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ▌)[5] artikli 13 lõike 6 punktile a. Sellistest kokkulepetest tuleks teavitada käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade kohaselt. Topelttöö vältimiseks tuleks käesoleva otsuse kohast teatamist lugeda määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks.
(6a) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevaid valitsustevahelisi kokkuleppeid käesoleva otsusega ei hõlmata.
(7) Käesolev otsus ei loo äriüksuste vaheliste kokkulepetega seotud kohustusi ▌. Siiski ei takista see liikmesriikidel edastada komisjonile vabatahtlikult kaubanduskokkuleppeid, millele on valitsustevahelistes kokkulepetes selgesõnaliselt viidatud. Kuna kaubanduskokkulepped võivad sisaldada regulatiivsätteid, peaks ettevõtjatel, kes peavad läbirääkimisi kaubanduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ettevõtjatega, olema lisaks ka võimalus küsida nõu komisjonilt, et vältida lepete võimalikku vastuolu liidu õigusega.
(8) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, mis on juba jõustunud või mida ajutiselt kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.
(9) Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kavandatavate või läbirääkimisel olevate valitsustevaheliste energiakokkulepete suurem läbipaistvus aitaks kaasa liikmesriikide ühtsele lähenemisele sellistele lepingutele, samuti kokkulepete vastavusele liidu õigusele ning liidu energiavarustuse kindlusele. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus teavitada komisjoni läbirääkimistest uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate valitsustevaheliste kokkulepete muutmiseks. Kui liikmesriigid sellise variandi valivad, peaksid nad hoidma komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.
Komisjonil peaks olema õigus osaleda läbirääkimistel vaatlejana ka omal soovil asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus paluda kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel komisjoni abi. Komisjonil peaks sellisel juhul olema võimalus anda nõu, kuidas vältida vastuolu liidu õigusega, ning juhtida tähelepanu liidu energiapoliitika eesmärkidele ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele.
(9a) Komisjon peaks hindama olemasolevate valitsusvaheliste kokkulepete kooskõla liidu õigusega. Vastuolu korral peaksid liikmesriigid tegema kõik sobiva lahenduse leidmiseks, millega avastatud vastuolu kõrvaldada.
(10) Selleks et tagada suurem läbipaistvus ja vältida potentsiaalset vastuolu liidu õigusega, peaks liikmesriikidel olema võimalus teavitada komisjoni kavandatavast valitsustevahelisest kokkuleppest enne läbirääkimiste alustamist või nende toimumise ajal. Kui valitsustevahelise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud liikmesriik on teavitanud komisjoni enne läbirääkimiste lõpuleviimist kõnealusel viisil ning esitanud talle valitsustevahelise kokkuleppe eelnõu, peaks komisjonil olema võimalus teavitada kõnealust liikmesriiki oma arvamusest kõnealuse kokkuleppe kooskõla kohta liidu õigusega. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud oma Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid kohustusi, on tal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258 õigus algatada rikkumismenetlus.
(11) Kõik käesoleva otsusega hõlmatud lõplikud, ratifitseeritud valitsustevahelised kokkulepped tuleks edastada komisjonile, et võimaldada kõikide teiste liikmesriikide teavitamist.
(12) Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotlused käsitada esitatud teavet ▌konfidentsiaalsena. Seevastu ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangu koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[6].
(12a) Kui liikmesriik käsitleb valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile sellest kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.
(13) Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitikat käsitlevates küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärgiks peaks olema valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse, eelkõige konkurentsiõiguse ja energia siseturu eeskirjade ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahelise vastuolu vältimine. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.
(13a) Pidades silmas energia siseturu olemasolu ning liidu energiapoliitika eesmärke, peaksid liikmesriigid kõnealust ühist energiastrateegiat ja selle eesmärke arvesse võtma liidu energiapoliitikat mõjutavate valitsusvaheliste energiavaldkonnas sõlmitavate kokkulepete alaste läbirääkimiste pidamisel.
(14) Suuremad vastastikused teadmised olemasolevatest ja uutest valitsustevahelistest kokkulepetest peaksid võimaldama paremini kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide endi kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline parem kooskõla peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada liidu poliitilist ja majanduslikku kaalukust ning võimaldama komisjonil pakkuda lahendusi valitsustevaheliste kokkulepetega seotud probleemide lahendamiseks.
(14a) Komisjon peaks hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiidi- ja tarbijariikide suhtes võetava kindla ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli.
(15) Teabevahetusmehhanism, sealhulgas selle rakendamise käigus liikmesriikide poolt läbiviidavad hindamised, ei piira rikkumisi, riigiabi ja konkurentsivõimet käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist.
▌
(15a) Komisjon peaks hindama, kas käesolev otsus on piisav ja tõhus, et tagada valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse kooskõla ning valitsustevaheliste kokkulepetega seotud tegevuse parem kooskõlastamine liikmesriikide vahel energeetika valdkonnas.
(15b) Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt valitsustevahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva otsuse mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artiklis 2 määratletud energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, eesmärgiga optimeerida siseturu toimimist energiavaldkonnas.
2. Käesolevat otsust ei kohaldata valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mille kohta tervikuna kehtib muu liidu õiguses sätestatud eriomane teavitamismenetlus.
Erandina esimesest lõigust kohaldatakse käesolevat otsust määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punkti a kohaselt komisjonile teatavaks tehtavatele valitsustevahelistele kokkulepetele.
Artikkel 2Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „valitsustevaheline kokkulepe” – ühe või enama liikmesriigi ning ühe või enama kolmanda riigi vaheline õiguslikult siduv kokkulepe, mis mõjutab energia siseturu korraldust või toimimist või liidu energiavarustuse kindlust, või, kui sellises õiguslikult siduvas kokkuleppes käsitletakse ka muid küsimusi, hõlmab käesoleva otsuse kohaldamisel valitsustevahelise kokkuleppe mõiste üksnes selle energiaalaseid sätteid, sh kõnealuste energiaalaste sätete suhtes kohaldatavaid üldsätteid.
2) „olemasolev valitsustevaheline kokkulepe” – valitsustevaheline kokkulepe, mis jõustus või mida kohaldatakse ajutiselt enne käesoleva otsuse jõustumist.
Artikkel 3
Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus
1. Hiljemalt …[7]* esitavad liikmesriigid komisjonile kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, sealhulgas nende lisad, ja kõik neisse tehtud muudatused. Kui kõnealustes olemasolevates valitsustevahelistes kokkulepetes on selgesõnaliselt osutatud muudele tekstidele, esitavad liikmesriigid komisjonile ka need muud tekstid juhul, kui need sisaldavad elemente, mis mõjutavad energia siseturu toimimist või liidu energiavarustuse kindlust. See kohustus ei kehti äriüksuste vaheliste kokkulepete suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse esitatuks need olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, mis on esitatud komisjonile käesoleva otsuse jõustumise kuupäevaks vastavalt määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punktile a, tingimusel et need on esitatud vastavalt esimese lõigu nõuetele. Hiljemalt …* teatavad liikmesriigid komisjonile, kas kõnealuste valitsusvaheliste kokkulepete mõnda osa tuleks käsitleda konfidentsiaalsena ning kas esitatud teavet võib jagada teiste liikmesriikidega.
Kui liikmesriik esitab käesoleva lõike kohaselt komisjonile olemasolevad valitsusvahelised kokkulepped, mis jäävad samuti määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punkti a reguleerimisalasse, loetakse nimetatud artiklis sätestatud teatamiskohustus täidetuks.
1a. Kui komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas lõike 1 alusel esitatud kokkulepped vastavad liidu õigusele, eelkõige liidu konkurentsiõigusele ja energia siseturgu reguleerivatele õigusaktidele, annab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele teada üheksa kuu jooksul alates kõnealuste kokkulepete esitamisest.
2. Liikmesriik võib valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks kolmanda riigiga peetavate läbirääkimiste eel või nende käigus komisjoni kirjalikult teavitada läbirääkimiste eesmärkidest ja sätetest, mida läbirääkimistel käsitletakse, ning võib anda muud asjakohast teavet. Kui liikmesriik teavitab komisjoni läbirääkimistest, hoiab ta komisjoni käimasolevate läbirääkimistega korrapäraselt kursis.
Asjaomane liikmesriik annab komisjonile teada, kas esimese lõigu alusel esitatud teavet võib jagada teiste liikmesriikidega. Kui teavet võib jagada, teeb komisjon saadud teabe kõigile liikmesriikide turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks, välja arvatud artikli 3a kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teave.
2a. Kui liikmesriik teavitab lõike 2 kohaselt komisjoni läbirääkimistest, võib komisjon anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse vastuolu liidu õigusega.
3. Pärast valitsustevahelise kokkuleppe või valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse ratifitseerimist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile vastava valitsustevahelise kokkuleppe või valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse, sealhulgas kõik nende lisad.
Kui valitsustevahelises kokkuleppes või valitsustevahelise kokkuleppe muudatuses on selgesõnaliselt osutatud muudele tekstidele, esitavad liikmesriigid lisaks veel kõnealused tekstid juhul, kui need sisaldavad elemente, mis mõjutavad energia siseturu toimimist või liidu energiavarustuse kindlust. See kohustust ei kehti äriüksuste vaheliste kokkulepete suhtes.
4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 ja artikli 3a kohaldamist, teeb komisjon käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 alusel saadud dokumendid kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks.
5. Kui liikmesriik annab komisjonile artikli 3a kohaselt juhise mitte teha olemasolevat valitsustevahelist kokkulepet, olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatust või uut valitsustevahelist kokkulepet kättesaadavaks teistele liikmesriikidele, teeb ta kättesaadavaks esitatud teabe kokkuvõtte. Kokkuvõte sisaldab kokkuleppe või muudatuse kohta vähemalt järgnevat:
a) sisu,
b) eesmärk ja reguleerimisala,
c) kehtivusaeg,
d) osalised ning
e) teave peamiste elementide kohta.
Komisjon teeb kokkuvõtted kõigile teistele liikmesriikidele elektroonilisel kujul kättesaadavaks.
Artikkel 3aKonfidentsiaalsus
1. Liikmesriik võib komisjonile artikli 3 lõigete 1 kuni 4 kohaselt teavet esitades märkida, kas mingit osa sellest teabest (äriteave või muu teave), mille avalikustamine võiks kahjustada asjaomaste osapoolte tegevust, tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ja kas esitatud teavet võib teiste liikmesriikidega jagada. Komisjon arvestab neid suuniseid.
2. Käesoleva artikli kohased konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Komisjon tagab, et konfidentsiaalsele teabele pääsevad ligi ainult need komisjoni talitused, kellele teabe kättesaamine on vältimatult vajalik.
Artikkel 4
Komisjoni abi
Kui liikmesriik annab komisjonile artikli 3 lõike 2 kohaselt teada läbirääkimistest, võib ta paluda kõnealuste läbirääkimiste vältel komisjoni abi.
Asjaomase liikmesriigi taotluse korral või komisjoni taotluse korral ning asjaomase liikmesriigi kirjalikul nõusolekul võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana.
Kui komisjoni osaleb vaatlejana, võib ta anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse vastuolu liidu õigusega.
Artikkel 5
Vastavuse hindamine
1. Kui liikmesriik ei ole valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimist või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmist käsitlevate läbirääkimiste käigus oma hinnangule tuginedes suutnud jõuda kindlale järeldusele, et kavandatav valitsustevaheline kokkulepe või läbiräägitav muudatus on vastavuses liidu õigusega, teatab ta sellest komisjonile enne läbirääkimiste lõpuleviimist ja esitab asjaomase kokkuleppe või muudatuse eelnõu koos kõigi lisadega komisjonile.
2. Komisjoni annab nelja nädala jooksul alates asjaomase kokkuleppe või muudatuse eelnõu, sealhulgas lisade kättesaamisest asjaomasele liikmesriigile teada kõigist kahtlustest seoses valitsustevahelise kokkuleppe või muudatuse eelnõu vastavusega liidu õigusele. Kui komisjon kõnealuse perioodi jooksul ei vasta, siis loetakse, et komisjonil kahtlused puuduvad.
3. Kui komisjon teatab lõike 1 alusel liikmesriigile, et tal on kahtlusi, teavitab ta asjaomast liikmesriiki oma arvamusest valitsustevahelise kokkuleppe või muudatuse eelnõu vastavuse kohta liidu õigusele 10 nädala jooksul alates lõike 2 kohaste dokumentide kättesaamisest (hindamisperiood). Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võidakse hindamisperioodi pikendada. Kui komisjon ei ole hindamisperioodi jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjonil ei ole vastuväiteid.
4. Kui asjaolud seda võimaldavad, võidakse kokkuleppel komisjoniga lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu lühendada.
Artikkel 6
Liikmesriikide vaheline kooskõlastamine
▌Komisjon hõlbustab ja toetab liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, eesmärgiga:
a) vaadata läbi valitsustevaheliste kokkulepete valdkonnas toimuvad arengud ning püüelda järjepidevuse ja ühtsuse poole liidu energiaalastes välissuhetes peamiste tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega;
b) selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajadusel välja lahendused;
c) töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides välja vabatahtlikud standardsätted, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete kooskõla liidu õigusega;
ca) soodustada vajadusel selliste mitmepoolsete valitsustevaheliste kokkulepete väljatöötamist, millesse on kaasatud mitu liikmesriiki või liit tervikuna.
▌
Artikkel 8
Aruandlus ja läbivaatamine
1. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.
2. Aruandes hinnatakse eeskätt seda, mil määral aitab käesolev otsus kaasa valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse kooskõla tagamisele ning valitsustevaheliste kokkulepetega seotud tegevuse kõrgetasemelisele kooskõlastamisele liikmesriikide vahel. Hinnatakse ka käesoleva otsuse mõju liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele läbirääkimistele ning kas käesoleva otsuse reguleerimisala ja selles sätestatud menetlused on asjakohased.
3. Pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud esimese aruande esitamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel aruande artikli 3 kohaselt saadud teabe kohta, võttes asjakohaselt arvesse käesolevas otsuse konfidentsiaalsussätteid.
Artikkel 9Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 10
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
- [1] ELT C 68, 6.3.2012, lk. 65.
- [2] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [3] ELT C 68, 6.3.2012, lk 65.
- [4] Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.
- [5] ELT L 295, 12.11.2010, lk 1.
- [6] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
- [7] * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.
SELETUSKIRI
Kindel ja turvaline energiavarustus on tähtis Euroopa Liidu kodanikele ja tööstusele prognoositava majanduskeskkonna tagamiseks. Kõige paremini aitab energiavarustuse usaldusväärsust tagada toimiv energia siseturg. Kolmanda energiapaketi juurutamine on tõhustanud ELi pingutusi vaba energiaturu loomiseks. Paljud liikmesriigid on eraldanud energia tootmise ja ülekandmise, mis on võimaldanud energiavarustuse turule tulla uutel osalejatel. Kolmas energiapakett on kõrvaldanud tõkked energiaturule sisenemisel ja muutnud turu märksa likviidsemaks. Teine ja kolmas energiapakett ei ole küll veel täiel määral rakendunud, kuid tulemused neid kasutusele võtnud liikmesriikides on julgustavad. Sellegipoolest ei ole välisteguritest tulenev haavatavus kadunud: EL impordib üle 60% tarbitavast gaasist ja üle 80% tarbitavat naftast. Kahjuks impordi osakaal kasvab.
Pärast 2009. aasta gaasitarnekriisi on ELi turu energiavarustuse kindluse suurendamiseks palju ära tehtud. Gaasikriis paljastas Euroopa Liidu energiavarustussüsteemide nõrkused. Määruse nr 994/2010 kiire vastuvõtmine andis ELile mõningad võimalused tulevaste gaasitarnehäiretega võitlemiseks. Gaasikriis näitas ära ELi gaasitarnesüsteemi puudused ja kitsaskohad ning nüüd on hakatud tegutsema nende kõrvaldamiseks. Sellegipoolest esineb veel raskusi Euroopa tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga turvaliste varude tagamisel. Üheks probleemiks on liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelised energiakokkulepped.
Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et ELi energiapoliitika peab tagama energiaturu toimimise ja turvalisuse. Ikka ja jälle sõlmivad liikmesriigid kolmandate riikidega kokkuleppeid, millel võib olla mõju energia siseturu nõuetekohasele toimimisele. Enamasti sõlmitakse energiatarnelepingud äriühingute vahel, kuid mõnel juhul võidakse vajada mõne liikmesriigi abi valitsustevahelise kokkuleppe (VVK) näol. Tavaliselt juhtub seda gaasiülekandevõrkude arendamisel, kus vajatakse suuri investeeringuid. Valitsustevaheline kokkulepe annab kolmanda riigi tarnijatele prognoosimiskindluse ja õiguskorra stabiilsuse. Ei saa välistada, et teinekord on kolmanda riigi eesmärk muuta liikmesriik kommertslepingu garandiks või tagada endale teatava infrastruktuuri kaudu energiatarnemonopol.
Selleks et vältida energia valdkonnas siseturu eeskirjade rikkumist, on valitsustevaheliste energiakokkulepete puhul vaja tõhusamat koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigid peaksid vahetama teavet VVKde kohta ning komisjon peab olema teadlik kehtivatest lepingutest ja toimuvatest läbirääkimistest. Komisjon võib pakkuda liikmesriigile erialateadmisi ja kooskõlastada ühiseid jõupingutusi, et tagada VVKde kooskõla siseturu eeskirjadega. Seetõttu on vaja energia siseturgu mõjutavad kolmandate riikidega sõlmitavad VVKd anda komisjonile hindamiseks. Vältimaks mitmekordset aruandlust komisjonile, tuleb rõhutada, et kui VVKst on vastavalt määrusele nr 994/2010 juba teatatud, ei ole vaja uut teadet saata. Vastasel juhul kehtib vastupidine nõue.
Kogemused näitavad, et komisjoni osalemine kolmandate osapooltega peetavatel läbirääkimistel võib nende tulemus positiivselt mõjutada. Sellepärast tuleks laiendada komisjoni õigust läbirääkimistel osaleda. Komisjoni juuresolek võib aidata saavutada siseturu eeskirjadega kooskõlas olevat tulemust ning seega anda ettevõtetele kindluse, et antud kokkulepe on ELi õigusega kooskõlas. Ettevõtted peavad olema kindlad, et VVK ei ole ELi õigusega vastuolus ega saa põhjustada rikkumismenetlust, mille tulemus võib asjaomasele ettevõttele kalliks maksma minna. Komisjoni ulatuslikum osalemine peaks hõlbustama ELi siseturu eeskirjade täitmist ning andma seeläbi turuosalistele suurema õiguskindluse.
Tuleb rõhutada, et komisjoni soovituste täitmine või mittetäitmine on liikmesriigi otsustada. Käesoleva õigusakti eesmärk on tagada liikmesriikide sõlmitavate energiakokkulepete suurem läbipaistvus ning see, et liikmesriigid teaksid, kas kokkulepe vastab siseturu eeskirjadele. Komisjonil tuleb koostada mittesiduvad standardklauslid, millest liikmesriikidel soovitatakse lähtuda. Sellised klauslid tagavad VVK kooskõla ELi õigusega.
Käesolev õigusakt puudutab äriühingute vahelisi lepinguid ainult juhul, kui need on VVK osaks. Üldjuhul ei peaks riikidevahelised kokkulepped hõlmama ettevõtteid, kuid energia-valdkonna eripära tõttu ei saa välistada, et mõni VVK hõlmab ka energeetikaettevõtteid. Ettepanek sisaldab ettevõtete jaoks piisavaid tagatisi, et käesolev otsus ei mõjuta nende igapäevast äritegevust. Välistamaks äriteabe edastamist teistele liikmesriikidele tuleb ka täpsustada, mis liiki teavet võib lugeda konfidentsiaalseks. See peaks ettevõtete huve piisavalt kaitsma.
Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse kuuluvaid valdkondi puudutavad kokkulepped peavad olema ELi õigusega kooskõlas. Liikmesriikidel soovitatakse võtta meetmeid kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelistes energiakokkulepetes avastatud vastuolude kõrvaldamiseks. See on vajalik Euroopa energia siseturu nõuetekohase toimimise ja turvalisuse tagamiseks.
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (7.2.2012)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta
(COM(2011)0540 – C7‑0235/2011 – 2011/0238(COD))
Arvamuse koostaja: Marietta Giannakou
LÜHISELGITUS
Euroopa Liit sõltub oluliselt imporditavast energiast. Imporditav energia moodustab üle 50% ELi kogu energiavajadusest, gaasi ja nafta puhul on see näitaja veelgi suurem. ELi energiajulgeolekut ohustab seetõttu väljastpoolt liitu tehtavate tarnete ebaregulaarsus.
Energiajulgeolek on samuti väga oluline ELi strateegiliste huvide jaoks. ELi energiajulgeoleku parandamine tugevdaks ELi strateegilist rolli ja välispoliitilist suutlikkust. Valitsustevaheliste kokkulepetega on võimalik toetada ELi eesmärki mitmekesistada tarneteid ja -allikaid, eelkõige tarneallikate laiendamist Musta mere, Vahemere idaosa ja Kesk-Aasia piirkonda.
Lisaks on energiaimpordi osakaal 6% ELi koguimpordist, mis kujutab endast tohutuid majanduslikke kulusid ja riske ELi majandusele. ELi ja liikmesriikide huvides on energiaalaste välissuhete korraldamine valitsustevaheliste kokkulepete kaudu ning liikmesriikide läbirääkimisjõu ja suure siseturu mõjutamine teabe ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide ja komisjoni vahel. Seetõttu võivad valitsustevahelised kokkulepped, eriti kui need on liikmesriikide vahel hästi kooskõlastatud, suurendada ELi konkurentsivõimet.
Valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine komisjoniga peaks samuti tagama, et liikmesriikide sõlmitud üksikkokkulepped toetavad ühenduse õigust ja on sellega kooskõlas. Sinna kuuluvad näiteks siseturueeskirjad ning paljud kehtivad rahvusvahelised kokkulepped ja algatused, nagu energiaühenduse asutamisleping, Euroopa naabruspoliitika, ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostööleping ning ELi ja Venemaa neli ühist ruumi, mitmepoolsed kokkulepped Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonnaga ning tulevased kokkulepped, näiteks kavandatav uus ELi-Venemaa leping ja eelkõige selle energiaalased sätted.
Valitsustevahelised üksikkokkulepped annavad võimaluse edendada ELi poliitikavaldkondi, mis käsitlevad inimõiguste, demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ja sotsiaaldialoogide edendamist, kliimamuutusi, keskkonnakaitset, energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid. Kuna kõnealused kokkulepped parandavad stabiilsust ja prognoositavust, edendavad nad loodetavasti ka rahu naabruspiirkondades.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Euroopa Ülemkogu palus liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2012 teavitada komisjoni kõigist nende uutest ja olemasolevatest kahepoolsetest energiakokkulepetest kolmandate riikidega. Komisjon peaks tegema selle teabe asjakohasel kujul kättesaadavaks kõikidele teistele liikmesriikidele, võttes arvesse vajadust kaitsta tundlikku äriteavet. |
(1) Euroopa Ülemkogu palus liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2012 teavitada komisjoni kõigist nende uutest ja olemasolevatest kahepoolsetest energiakokkulepetest kolmandate riikidega. Komisjon peaks tegema selle teabe asjakohasel kujul kättesaadavaks kõikidele teistele liikmesriikidele, võttes arvesse vajadust kaitsta tundlikku äriteavet ning ELi strateegiliste huvide säilitamist. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) ELi õiguse kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada aluslepingutest või ELi institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaksid liikmesriigid vältima liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud valitsustevaheliste kokkulepete vastuolusid ELi õigusega, või sellised vastuolud kõrvaldama. |
(2) ELi õiguse kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada aluslepingutest, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 194 ning ELi institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaksid liikmesriigid vältima liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud valitsustevaheliste kokkulepete vastuolusid ELi õigusega, või sellised vastuolud kõrvaldama. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) ELi energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kolmandatest riikidest ELi imporditud energia suhtes kehtivad täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see ELi energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse olukorda. Suur läbipaistvus seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepetega võimaldab ELil solidaarsuse eesmärgil kooskõlastatult tegutseda, et tagada selliste lepete vastavus ELi õigusaktidele ja kindlustada tõhus energiavarustus. |
(3) ELi energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja tarbijakaitse tagamiseks on vaja, et kolmandatest riikidest ELi imporditud energia suhtes kehtivad täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see ELi energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse olukorda, vähendades samal ajal liidu poliitilist mõjuvõimu rahvusvahelisel tasandil. Suur läbipaistvus seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepetega võimaldab ELil solidaarsuse eesmärgil kooskõlastatult tegutseda, et tagada selliste lepete vastavus ELi õigusaktidele ja kindlustada tõhus energiavarustus. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Uus teabevahetusmehhanism peaks hõlmama vaid selliseid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad tõenäoliselt energia siseturgu või energiavarustuse kindlust, kuna need kaks küsimust on omavahel lahutamatult seotud. Eelkõige peaks mehhanism hõlmama kõiki valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad gaasiga, naftaga või elektriga varustamist püsiinfrastruktuuri kaudu või kolmandatest riikidest ELi imporditava energia kogust. |
(4) Uus teabevahetusmehhanism peaks hõlmama vaid selliseid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad energia siseturgu või energiavarustuse kindlust, kuna need kaks küsimust on omavahel lahutamatult seotud. Eelkõige peaks mehhanism hõlmama kõiki valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad gaasiga, naftaga või elektriga varustamist püsiinfrastruktuuri kaudu või kolmandatest riikidest ELi imporditava energia kogust. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile oma kavatsusest alustada läbirääkimisi uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate lepete muutmiseks. Nad peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjonil peaks olema õigus osaleda läbirääkimistel vaatlejana. Samuti võivad liikmesriigid paluda komisjoni abi kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel. |
(9) Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile, kui on alustatud läbirääkimisi uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks või olemasolevate lepete muutmiseks. Nad peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjoni või asjaomase riigi taotluse korral võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana. Samuti võivad liikmesriigid paluda komisjoni abi kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel, ilma et see kahjustaks nende suutlikkust pidada läbirääkimisi kokkulepete sisu üle. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotlused käsitada teavet, eeskätt äriteavet konfidentsiaalsena. Seevastu ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangu koostamiseks vaja terviklikku teavet. Konfidentsiaalsustaotlused ei piira dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. |
(12) Komisjon peaks tegema kogu saadud mittekonfidentsiaalse teabe kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotlused käsitada teavet, eeskätt äriteavet konfidentsiaalsena. Seevastu ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangu koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon vastutab konfidentsiaalsusklausli kohaldamise ja selle õiguslike tagajärgede eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei piira dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine ELi tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Neist parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon soovitama standardsätted, mida saab kasutada liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes. Selliste mittesiduvate standardsätete kasutus peaks välistama valitsustevaheliste kokkulepete vastuolu ELi õigusega. |
(13) Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine ELi tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Neist parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega ELi välispoliitikat käsitlevates küsimustes soovitama standardsätted, mida saab kasutada liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes. Selliste mittesiduvate standardsätete kasutus peaks välistama valitsustevaheliste kokkulepete vastuolu ELi õiguse või liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Komisjon peaks tegema ettepanekuid ka mittesiduvate standardsätete kohta ELi selliste põhimõtete ja poliitikavaldkondade suhtes nagu inimõiguste austamine, demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte ja sotsiaaldialoogid, sh ettevõtja sotsiaalne vastutus, kliimamuutus, keskkonnakaitse, energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja ELi biokütusealased eesmärgid. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Suuremad vastastikused teadmised olemasolevatest ja uutest valitsustevahelistest kokkulepetest peaksid võimaldama kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline parem kooskõla peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada ELi poliitilist ja majanduslikku kaalukust. |
(14) Suuremad vastastikused teadmised olemasolevatest ja uutest valitsustevahelistest kokkulepetest peaksid võimaldama kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline parem kooskõla peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada ELi poliitilist ja majanduslikku kaalukust, võimaldama komisjonil ja liikmesriikidel viia täielikku kooskõlla oma pingutused seoses energia, sh taastuvenergia importimisega ELi ning tugevdama liidu enda strateegilist rolli ja välispoliitilist suutlikkust. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(15 a) Euroopa Komisjoni energeetika eest vastutav volinik ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaksid koostöös Euroopa välisteenistusega võtma aktiivselt meetmeid käesoleva otsuse kohaselt, edendama seda kolmandate riikidega ning esitama kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva otsusega luuakse mehhanism valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
1. Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artiklis 2 määratletud valitsustevahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – punkt 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1) „valitsustevahelised kokkulepped” – kõik liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised õiguslikult siduvad kokkulepped, mis mõjutavad tõenäoliselt energia siseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuse kindlust; |
1) „valitsustevahelised kokkulepped” – kõik liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised õiguslikult siduvad kokkulepped, mis mõjutavad energia siseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuse kindlust; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik nende ja kolmandate riikide vahelised olemasolevad ja ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped tervikuna, st koos lisade, muude neis selgesõnaliselt osutatud tekstide ja muudatustega hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teeb saadud dokumendid kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Käesoleva otsuse kohaldamisel loetakse esitatuks olemasolevad või ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped, mis on esitatud komisjonile käesoleva otsuse jõustumise kuupäevaks vastavalt määrusele (EL) nr 994/2010 ja kooskõlas käesoleva lõike nõuetega. |
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist kõik nende ja kolmandate riikide vahelised valitsustevahelised kokkulepped, st koos lisade ja muudatustega ning muude neis selgesõnaliselt osutatud tekstidega, kui kõnealused muud tekstid sisaldavad elemente, mis mõjutavad korralduslikult energia siseturu toimimist või energiavarustuse kindlust. Komisjon teeb saadud dokumendid, välja arvatud konfidentsiaalsed osad, kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. 12 kuu jooksul pärast vastava valitsustevahelise kokkuleppe vastuvõtmist hindab komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega ELi välispoliitikat käsitlevates küsimustes talle edastatud kokkuleppeid ja teavitab asjassepuutuvaid liikmesriike nimetatud kokkulepete võimalikust vastuolust ELi õiguse ja liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Käesoleva otsuse kohaldamisel loetakse esitatuks olemasolevad või ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped, mis on esitatud komisjonile käesoleva otsuse jõustumise kuupäevaks vastavalt määrusele (EL) nr 994/2010 ja kooskõlas käesoleva lõike nõuetega. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriik, kes kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks või uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, teatab oma kavatsusest kirjalikult komisjonile esimesel võimalusel enne läbirääkimiste kavandatud algust. Komisjonile esitatud teave sisaldab vastavaid dokumente, märget sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärke ja muud asjakohast teavet. Olemasoleva kokkuleppe muutmise korral märgitakse komisjonile esitatud teabes sätted, mille üle uued läbirääkimised peetakse. Komisjon teeb saadud teabe kõigile liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjoni algatusel või asjaomase riigi taotluse korral võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana. |
2. Liikmesriik, kes alustab kolmanda riigiga läbirääkimisi olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks või uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, annab komisjonile kirjalikult teada läbirääkimiste eesmärkidest, sätetest, mille üle läbirääkimisi peetakse ning muud asjakohast teavet. Olemasoleva kokkuleppe muutmise korral märgitakse komisjonile esitatud teabes sätted, mille üle uued läbirääkimised peetakse. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjoni algatusel või asjaomase riigi taotluse korral võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Pärast valitsustevahelise kokkuleppe või valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse ratifitseerimist esitab asjaomane liikmesriik vastava kokkuleppe või kokkuleppe muudetud osa koos lisade ja muude leppes või muudetud osas selgesõnaliselt osutatud dokumentidega komisjonile, kes teeb saadud dokumendid, välja arvatud artikli 7 kohaselt märgitud konfidentsiaalsed osad, kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. |
3. Pärast valitsustevahelise kokkuleppe või valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse ratifitseerimist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile vastava kokkuleppe või kokkuleppe muudetud osa koos lisade ja muude leppes või muudetud osas selgesõnaliselt osutatud dokumentidega, kui kõnealused muud dokumendid sisaldavad elemente, mis mõjutavad korralduslikult energia siseturu toimimist või energiavarustuse kindlust. Liikmesriigid võivad teha esitatud teabe kokkuvõtted kättesaadavaks. Vastavalt asjaomase liikmesriigi juhistele teeb komisjon saadud dokumendid, välja arvatud artikli 7 kohaselt märgitud konfidentsiaalsed osad, kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon võib omal algatusel kuni nelja nädala jooksul pärast tema teavitamist läbirääkimiste lõpuleviimisest või valitsustevahelise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud liikmesriigi taotlusel hinnata enne läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkuleppe allkirjastamist selle vastavust ELi õigusele. Juhul kui komisjon või asjaomane liikmesriik soovib sellist eelkontrolli, et selgitada välja, kas läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkulepe vastab ELi õigusele, esitatakse läbirääkimiste tulemusel koostatud, kuid alles allkirjastamata kokkuleppe eelnõu komisjonile hindamiseks. Asjaomane liikmesriik ei tohi kirjutada kõnealusele kokkuleppele alla nelja kuu jooksul pärast leppe eelnõu esitamist komisjonile. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib hindamisperioodi pikendada. Kui vastavuskontrolli on taotletud ja komisjon ei ole hindamisperioodi jooksul arvamust esitanud, siis otsustatakse, et komisjon ei ole vastuväiteid esitanud. |
Pärast läbirääkimiste lõppemist teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja nädala jooksul nende lõpuleviimisest ning esitab läbirääkimiste tulemusel koostatud, kuid alles allkirjastamata valitsustevahelise kokkuleppe eelnõu koos lisade ja muude selles selgesõnaliselt osutatud tekstidega komisjonile hindamiseks. Kahe kuu jooksul pärast läbirääkimiste lõpuleviimisest teavitamist teatab komisjon kõnealusele liikmesriigile kõigist kahtlustest seoses koostatud kokkuleppe, selle lisade ja muude selles selgesõnaliselt osutatud tekstide vastavusega ELi õigusele, eriti ELi konkurentsiõigusele ja ELi energia siseturgu reguleerivatele õigusaktidele või liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele. Asjaomane liikmesriik ei tohi kirjutada kõnealusele kokkuleppele alla kahe kuu jooksul pärast leppe esitamist komisjonile. Kui komisjon selle aja jooksul ei vasta, siis otsustatakse, et komisjon ei ole vastuväiteid esitanud. Kui liikmesriik on saanud komisjonilt vastuse, et läbirääkimiste tulemusel koostatud, kuid alles allkirjastamata kokkulepe ei ole liidu õiguse või liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas, lükkab ta leppe allkirjastamist veel kahe kuu võrra edasi. Nende kahe kuu jooksul esitab komisjon õigusliku arvamuse. |
|
|
2. Kui õiguslikus arvamuses tuvastatakse vastuolu koostatud kokkuleppe ja liidu õiguse või liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vahel, täpsustab komisjon, milles vastuolu väljendub ning annab soovitused vastuolu kõrvaldamiseks. |
|
|
3. Liikmesriigid peavad komisjoni soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtma ja vajadusel lepingutingimuste üle uuesti läbi rääkima. Kui soovitusi arvesse ei võeta ning allakirjutatud valitsustevahelise kokkuleppe liidu õigusele või liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele vastavuse küsimuses on endiselt tõsiseid kahtlusi, peab komisjon kaaluma parandusmeetmete võtmist olukorra lahendamiseks. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) vaadata läbi valitsustevaheliste kokkulepete valdkonnas toimuv, |
a) vaadata läbi valitsustevaheliste kokkulepete valdkonnas toimuv ning tagada ELi energiaalaste välissuhete järjepidevus ja ühtsus peamiste tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega, |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b) selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendusi, |
b) selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendusi ning pakkuda liikmesriikidele välja võimalikke lahendusi, |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
b a) edendada ELi üldist strateegilist rolli tugeva ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil energiat tarnivate riikide suhtes. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) töötada parimate tavade põhjal välja standardsätted, mille kasutamine tagaks tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete täieliku kooskõla ELi energiaalaste õigusaktidega. |
c) töötada parimate tavade põhjal välja mittesiduvad standardsätted, mille kasutamine tagaks tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete täieliku kooskõla ELi energiaalaste õigusaktidega. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjonile artikli 3 kohaselt teavet esitades võib liikmesriik märkida, kas mingit osa sellest teabest, eriti äriteabest, tuleb lugeda konfidentsiaalseks ja kas esitatud teavet võib teiste liikmesriikidega jagada. Komisjon käsitab märgitud osi liikmesriigi soovi kohaselt. Konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. |
Komisjonile artikli 3 kohaselt teavet esitades võib liikmesriik märkida, kas mingit osa sellest teabest, eriti äriteabest, tuleb lugeda konfidentsiaalseks ja kas esitatud teavet võib teiste liikmesriikidega jagada. Komisjon käsitab märgitud osi liikmesriigi soovi kohaselt. Konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Komisjon tagab, et konfidentsiaalsele teabele pääseb ligi vaid komisjoni personal, kellele see on vältimatult vajalik artiklites 4, 5 või 6 nimetatud eesmärkidel. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Läbivaatamine |
Aruandlus ja läbivaatamine |
|
1. Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande selle kohaldamise kohta. |
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele igal aastal aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruanne hõlmab artikli 3 kohaselt saadud teavet. |
|
2. Aruandes hinnatakse eeskätt seda, kas käesoleva otsusega on loodud piisav raamistik, et tagada valitsustevaheliste kokkulepete täielik kooskõla ELi õigusega ning valitsustevaheliste kokkulepetega seotud tegevuse tihe kooskõlastamine liikmesriikide vahel. |
2. Komisjon peaks samuti esitama Euroopa Parlamendile nelja aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist üksikasjaliku hindamisaruande. Hindamisaruandes hinnatakse eeskätt seda, kas käesoleva otsusega on loodud piisav raamistik, et tagada valitsustevaheliste kokkulepete täielik kooskõla ELi õigusega ning valitsustevaheliste kokkulepetega seotud tegevuse tihe kooskõlastamine liikmesriikide vahel. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitlev teabevahetuse mehhanism |
||||
|
Viited |
COM(2011)0540 – C7-0235/2011 – 2011/0238(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
6.2.2012 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
6.2.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 1 7 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Bastiaan Belder, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Jerzy Buzek, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Sir Graham Watson, Boris Zala |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elena Băsescu, Véronique De Keyser, Tanja Fajon, Elisabeth Jeggle, Doris Pack, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marietje Schaake, Indrek Tarand, Traian Ungureanu, Ivo Vajgl |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marije Cornelissen, Rui Tavares |
||||
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.1.2012)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta
(COM(2011)0540 – C7‑0235/2011 – 2011/0238(COD))
Arvamuse koostaja: Yannick Jadot
PA_Legam
LÜHISELGITUS
Võttes arvesse asjaolu, et EL jääb pikendatud ajavahemikuks energia netoimportijaks, peab komisjoni kaubanduspoliitika tagama soodsad tingimused energiatoodetega kauplemiseks. Seda eesmärki toetavad ka liikmesriigid, kes sõlmivad kolmandate riikidega valitsustevahelisi kokkuleppeid, milles sageli käsitletakse ka kauplemistingimusi ja investeeringuid energia püsiinfrastruktuuri. Kuigi eelnimetatud aspektid oleksid õigustanud otsuse õigusliku aluse laiendamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207, tuleb tunnistada, et otsuse reguleerimisala esmane eesmärk on luua teabevahetussüsteem, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, energiavarustuse suurem jätkusuutlikkus ja kindlus, ning seetõttu põhineb see Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194. Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomine teenib seega eelkõige Euroopa energiapoliitika huve.
Pakutud teabevahetus liikmesriikide vahel ja Euroopa Komisjoni kooskõlastatud toetus tugevdaksid siseturgu, tagades selliste õigusaktide nagu kolmanda energiapaketi nõuetekohase kohaldamise. Ettepanekuga luuakse vahend, millega vähendada liikmesriikide sundust teha kolmandate riikidega sõlmitavates valitsustevahelistes kokkulepetes õiguslikke järeleandmisi, mis oleks vastuolus ELi õigusnormidega. Parem info- ja teabevahetus reguleerimisalaste arengute kohta aitab ka kujundada välja komisjoni kaubanduspoliitika suurte energiat tarnivate riikide, näiteks Venemaa suhtes.
Lisaks võib see aidata suurendada varustuskindlust ELis, kooskõlastades liikmesriikide jõupingutusi läbirääkimiste ajal. Teabevahetusmehhanism toetab gaasivarustuse määrusega loodud solidaarsusmehhanismi, andes teavet imporditud energia koguse ja allikate kohta, et muuta varustuskindlus kõigi ELi liikmesriikide jaoks tegelikkuseks. Lisaks suurendab see energiavarustuse kindlust, tagades, et kõik kokkulepped on täielikult kooskõlas liidu energia siseturuga ja ELi õigusaktidega, mis loob investeeringute tegemiseks vajaliku stabiilse õigusraamistiku. Ka on see ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika huvides. Võttes arvesse asjaolu, et EL kulutab energia importimisele rohkem kui 400 miljardit eurot aastas, on vaja vähendada ELi energiavälisvõlga ja suurendada liidu geopoliitilist sõltumatust ning energiajulgeolekut. Kavandatud teabevahetusmehhanismi ja liikmesriikide samaaegsete meetmetega minimaalse 20%lise energiasäästu eesmärgi saavutamiseks vähendatakse aastas vähemalt 50 miljardi euro võrra aastas jõukuse ülekandmist ELi riikidest energiat tootvatesse riikidesse ning suurendatakse ELi energiakindlust.
Teabevahetusmehhanismiga tuleks samuti suurendada jätkusuutlikkust, ühendades energiaalased investeerimisotsused ELi pikaajaliste eesmärkidega kliima ja energia valdkonnas ning vältides energiatranspordi infrastruktuuri dubleerimist. Viimane võib – võttes arvesse pikkasid investeerimistsükleid ja infrastruktuuri eluiga – tuua kaasa mitte ainult ebatõhususe ja ELi tulevase jätkusuutliku majanduse liigse orienteerumise fossiilkütuste võimsusele, vaid see oleks ka majanduslikult ebatõhus, põhjustades lisakulusid. Euroopa Parlament on selle küsimuse tõstatanud juba Bendtseni raportis[1], sedastades et energiasääst on varustuskindluse jaoks esmase tähtsusega, sest 20-protsendilise energiasäästu eesmärgi saavutamisega hoitaks kokku sama palju energiat, kui suudavad tarnida 15 Nabucco torujuhet. Lõppeesmärgina peavad kõik liikmesriikide ettevõtted ja tarbijad saama kasu säästvast ja turvalisest energiavarustusest taskukohase hinnaga.
Pakutud muudatusettepanekutega toetatakse komisjoni ettepanekut, säilitades samal ajal liikmesriikide autonoomia läbirääkimistel kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete üle.
Valitsustevaheliste kokkulepete läbirääkimistel kohaldatav eelnev vastavuskontroll on kõige tulemuslikum vahend vajaliku kindluse loomiseks lepingute vastavuse suhtes ELi õigusele ja pikaajalistele poliitilistele eesmärkidele. Et uued kokkulepped oleksid tulemuslikud, peab muutuma reegliks, et komisjon hindab neid enne sõlmimist. Kui liikmesriigid ise peavad tagama õigusliku vastavuse ja suurema varustuskindluse ning säästvuse, on komisjonil kohustus hinnata ja esitada vajaduse korral muudatusettepanekuid, andes oma arvamuse. Asjaomasele liikmesriigile esitatakse need soovitused õigeaegselt, et vältida õiguslikku ebakindlust, kooskõlastamata, mittesäästvaid või majanduslikult ebapädevaid otsuseid ja võimalikke komisjoni algatatud rikkumismenetlusi tulevikus.
Sama põhimõtte kohaselt peaks komisjon kehtivaid kokkuleppeid hindama ja kommenteerima nende võimaliku vastuolu osas ELi õigusega, et liikmesriigid saaks nende üle uuesti nõuetekohaselt läbi rääkida. Siiski ei tohiks ette näha kehtivate või uute kokkulepete ametlikku kinnitamist, sest see koormaks kavandatud otsust.
Et mitte liigselt koormata ettevõtteid ja liikmesriike, tuleks täpsustada, et komisjon peab rakendama oma antavas arvamuses järjepidevat ja ühtset lähenemisviisi, eriti kõigi ELi õigussätete puhul. Kõik kehtivaid ja edaspidiseid kolmandate osaliste juurdepääsuga seotud erandeid tuleks hinnata konkurentsipoliitika tugeva õigusraamistiku alusel ja need tuleks kavandada kõigi ELi kodanikele, eriti energiatarbijate jaoks võimalikult soodsaks, et nad saaksid liberaliseeritud energiaturust võimalikult suurel määral kasu. Seda tuleks pidada kavandatava tõhustatud teabevahetuse eesmärgiks.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) ELi energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kolmandatest riikidest ELi imporditud energia suhtes kehtivad täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see ELi energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse olukorda. Suur läbipaistvus seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepetega võimaldab ELil solidaarsuse eesmärgil kooskõlastatult tegutseda, et tagada selliste lepete vastavus ELi õigusaktidele ja kindlustada tõhus energiavarustus. |
(3) ELi energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kolmandatest riikidest ELi imporditud energia suhtes kehtivad täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see ELi energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse olukorda. Suur läbipaistvus seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepetega võimaldab ELil solidaarsuse eesmärgil kooskõlastatult tegutseda, et tagada selliste lepete vastavus ELi õigusaktidele ja kindlustada tõhus energiavarustus, vältides samal ajal ülemäärase tootmisvõimsuse tekkimist, misläbi tagatakse majanduslik tõhusus, säästvus ja õiglased tarbimishinnad. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Komisjon peaks tagama Euroopa Liidu tarbijate õigustest kinnipidamise, nõudes valitsustevaheliste energiakokkulepete vastavust ELi õigusele, eelkõige ELi siseturueeskirjadele, mis hõlmavad ka ELi õiguse kohaseid sätteid kolmandate osaliste juurdepääsu kohta ELi energia siseturule. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Käesoleva otsusega loodav teabevahetusmehhanism ei peaks hõlmama valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis tuleb tervikuna komisjonile esitada vastavalt muudele ELi õigusaktidele, nagu [Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks]. |
(5) Käesoleva otsusega loodav teabevahetusmehhanism ei peaks hõlmama valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis tuleb tervikuna komisjonile esitada vastavalt muudele ELi õigusaktidele, nagu [Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks]. Komisjon peaks siiski kontrollima eespool nimetatud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevates kahepoolsetes kokkulepetes sisalduvaid konkreetseid energiaalaseid sätteid, mis on käesoleva otsuse reguleerimisala seisukohast olulised, ning esitama selle kohta liikmesriikidele ja parlamendile aruande. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Komisjonil peaks olema õigus omal algatusel või valitsustevahelise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud liikmesriigi taotlusel hinnata enne läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkuleppe allkirjastamist selle vastavust ELi õigusele. |
(10) Komisjon peaks hindama enne läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkuleppe allkirjastamist selle vastavust ELi õigusele ning esitama arvamuse selle kohta, kas ELi õiguses sätestatud nõuete tõttu, mida asjaomased liikmesriigid peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma, on vaja algatada uusi läbirääkimisi selle kokkuleppe üle. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Kuna on olemas nii energia siseturg kui ka ühine energiastrateegia, mõjutavad valitsustevahelised kokkulepped ühist poliitikat. Seepärast tuleb tagada, et valitsustevahelised kokkulepped oleks kooskõlas ühise poliitilise käsitusega. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 a) Paljud energiakokkulepped sisaldavad investeerimisalaseid sätteid. Näiteks sisaldab energiaharta investeerimiseeskirju. Seetõttu tuleb tagada energia- ja investeerimiskokkulepete ühtsus. Eelkõige tuleks sellega seoses võtta arvesse Euroopa Parlamendi õigusi ja soovitusi tulevase investeerimispoliitika valdkonnas. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 b) Euroopa Komisjon peaks võtma valitsusvaheliste kokkulepete kooskõlastamises aktiivse ja toetava rolli, et tagada kõigi ettenähtud nõuete rakendatavus. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva otsusega luuakse mehhanism valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
1. Käesoleva otsusega luuakse mehhanism valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, et suurendada liidu energiajulgeolekut, parandada energia siseturu toimimist ning tagada liidu välispoliitika järjepidevus ja ühtsus energia valdkonnas ning et tagada nende vastavus ELi õigusele. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik nende ja kolmandate riikide vahelised olemasolevad ja ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped tervikuna, st koos lisade, muude neis selgesõnaliselt osutatud tekstide ja muudatustega hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teeb saadud dokumendid kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Käesoleva otsuse kohaldamisel loetakse esitatuks olemasolevad või ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped, mis on esitatud komisjonile käesoleva otsuse jõustumise kuupäevaks vastavalt määrusele (EL) nr 994/2010 ja kooskõlas käesoleva lõike nõuetega. |
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik nende ja kolmandate riikide vahelised olemasolevad ja ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped tervikuna, st koos lisade, muude neis selgesõnaliselt osutatud tekstide ja muudatustega hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teeb saadud dokumendid kõigile teistele liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. 12 kuu jooksul pärast vastava valitsustevahelise kokkuleppe vastuvõtmist hindab komisjon talle edastatud kokkuleppeid ja teavitab asjassepuutuvaid liikmesriike nimetatud kokkulepete võimalikust vastuolust ELi õigusega. Käesoleva otsuse kohaldamisel loetakse esitatuks olemasolevad või ajutiselt kohaldatavad valitsustevahelised kokkulepped, mis on esitatud komisjonile käesoleva otsuse jõustumise kuupäevaks vastavalt määrusele (EL) nr 994/2010 ja kooskõlas käesoleva lõike nõuetega. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriik, kes kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks või uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, teatab oma kavatsusest kirjalikult komisjonile esimesel võimalusel enne läbirääkimiste kavandatud algust. Komisjonile esitatud teave sisaldab vastavaid dokumente, märget sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärke ja muud asjakohast teavet. Olemasoleva kokkuleppe muutmise korral märgitakse komisjonile esitatud teabes sätted, mille üle uued läbirääkimised peetakse. Komisjon teeb saadud teabe kõigile liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjoni algatusel või asjaomase riigi taotluse korral võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana. |
2. Liikmesriik, kes kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks või uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, teatab oma kavatsusest kirjalikult komisjonile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne läbirääkimiste kavandatud algust. Komisjonile esitatud teave sisaldab vastavaid dokumente, märget sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärke ja muud asjakohast teavet. Olemasoleva kokkuleppe muutmise korral märgitakse komisjonile esitatud teabes sätted, mille üle uued läbirääkimised peetakse. Komisjon teeb saadud teabe kõigile liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Komisjoni algatusel või asjaomase riigi taotluse korral võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjon võib omal algatusel kuni nelja nädala jooksul pärast tema teavitamist läbirääkimiste lõpuleviimisest või valitsustevahelise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud liikmesriigi taotlusel hinnata enne läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkuleppe allkirjastamist selle vastavust ELi õigusele. Juhul kui komisjon või asjaomane liikmesriik soovib sellist eelkontrolli, et selgitada välja, kas läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkulepe vastab ELi õigusele, esitatakse läbirääkimiste tulemusel koostatud, kuid alles allkirjastamata kokkuleppe eelnõu komisjonile hindamiseks. Asjaomane liikmesriik ei tohi kirjutada kõnealusele kokkuleppele alla nelja kuu jooksul pärast leppe eelnõu esitamist komisjonile. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib hindamisperioodi pikendada. Kui vastavuskontrolli on taotletud ja komisjon ei ole hindamisperioodi jooksul arvamust esitanud, siis otsustatakse, et komisjon ei ole vastuväiteid esitanud. |
1. Liikmesriigid esitavad läbiräägitud, kuid allkirjastamata valitsustevaheliste kokkulepete eelnõud komisjonile läbivaatamiseks. Komisjon hindab kuni nelja kuu jooksul pärast läbirääkimiste tulemusel koostatud kokkuleppe saamist selle vastavust ELi õigusele, eelkõige konkurentsiõigusele ja energia siseturu alastele õigusaktidele. Asjaomane liikmesriik ei tohi hindamisperioodi jooksul kõnealusele kokkuleppele alla kirjutada. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib hindamisperioodi pikendada. Kui komisjon ei ole hindamisperioodi jooksul arvamust esitanud, siis otsustatakse, et komisjon ei ole vastuväiteid esitanud. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. Kui komisjon esitab valitsusvaheliste kokkuleppe eelnõu hindamise tulemusena negatiivse arvamuse, pakub ta välja võimalikud lahendused või täpsustab uusi läbirääkimisi vajavaid küsimusi, mida asjaomane liikmesriik nõuetekohaselt arvesse võtab. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjon hõlbustab liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, mis võimaldab tal: |
1. Komisjon hõlbustab ja toetab liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, mis võimaldab tal: |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) töötada parimate tavade põhjal välja standardsätted, mille kasutamine tagaks tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete täieliku kooskõla ELi energiaalaste õigusaktidega. |
c) töötada parimate tavade põhjal välja standardsätted, mille kasutamine tagaks tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete täieliku kooskõla ELi energiaalaste õigusaktidega ja energiavarustuse kindluse taseme, mis on ette nähtud ELi pikaajalistes eesmärkides energia- ja kliimavaldkonnas. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
c a) integreerida ja siduda kokkulepped ühise Euroopa energiapoliitikaga, nagu on sätestatud 2050. aasta tegevuskavas. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Energia- ja investeerimiskokkulepete ühtsus |
|
|
Komisjon tagab investeerimissätteid sisaldavate energiakokkulepete ühtsuse kahepoolseid investeerimiskokkuleppeid sisaldavate õigusaktidega. Komisjon tagab samuti Euroopa Parlamendi osalemisõiguste säilimise tulevaste investeerimissätteid sisaldavate energiakokkulepete puhul. Eelkõige tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi soovitusi tulevase investeerimispoliitika valdkonnas. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Läbivaatamine |
Aruandlus ja läbivaatamine |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Komisjon annab Euroopa Parlamendile iga kahe aasta järel aru artikli 3 alusel saadud teabe kohta ja esitab Euroopa Parlamendile 2 aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist üksikasjaliku hinnangu. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitlev teabevahetuse mehhanism |
||||
|
Viited |
COM(2011)0540 – C7-0235/2011 – 2011/0238(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
INTA 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.11.2011 |
8.12.2011 |
20.12.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.1.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, María Auxiliadora Correa Zamora, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Mário David, Albert Deß, Syed Kamall, Silvana Koch-Mehrin, Inese Vaidere |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Jutta Haug, Jean Roatta |
||||
- [1] Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2010. aasta resolutsioon energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta (2010/2107(INI)).
MENETLUS
|
Pealkiri |
Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitlev teabevahetuse mehhanism |
||||
|
Viited |
COM(2011)0540 – C7-0235/2011 – 2011/0238(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
7.9.2011 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 15.9.2011 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 15.9.2011 |
INTA 15.9.2011 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Krišjānis Kariņš 26.10.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
12.1.2012 |
24.1.2012 |
6.2.2012 |
18.6.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
19.6.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 18 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Alejo Vidal-Quadras |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ioan Enciu, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Bernd Lange, Werner Langen, Mario Pirillo, Peter Skinner, Lambert van Nistelrooij, Henri Weber |
||||