RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

7.9.2012 - (COM(2010)0473 – C7‑0279/2010 – 2010/0246(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Arvamuse koostaja: Jan Mulder

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

(COM(2010)0473 – C7‑0279/2010 – 2010/0246(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0473),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0279/2010),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7‑0269/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI

ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT[2]*

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta[3]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

▌

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)    Nõukogu poolt 18. aprillil 2008. aastal vastu võetud lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavas kutsuti komisjoni üles looma alaline lähteainete komitee, kes arutaks meetmeid ja annaks soovitusi turul kättesaadavate lõhkeainete lähteaineid (st ained ja segud, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks) käsitlevate õigusnormide kohta, võttes seejuures arvesse nende mõju kulutasuvusele.

(2)    komisjoni poolt 2008. aastal loodud alaline lähteainete komitee määras kindlaks mitu lõhkeainete lähteainet, mida võidakse kasutada terrorirünnakute toimepanemiseks, ja soovitas võtta asjakohaseid ELi meetmeid.

(3)    Mõned liikmesriigid on juba vastu võtnud õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse teatavate selliste keemiliste ainete ja segude turuleviimist, kättesaadavaks tegemist ja omamist, mida võidakse kasutada lõhkeainete lähteainetena.

(4)    Kuna sellised õigus- ja haldusnormid üksteisest erinevad ja võivad takistada Euroopa Liidu sisest kaubandust, tuleks need ühtlustada, et parandada keemiliste ainete ja segude vaba liikumist siseturul ja kõrvaldada konkurentsimoonutused võimalikult suures ulatuses ning tagada samal ajal üldsuse ▌ ohutuse kõrgetasemeline kaitse. Liikmesriikides ja liidu tasandil on kehtestatud ka töötajate ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevad eeskirjad, mida käesolev määrus ei hõlma.

(5)    Võimalikult suure ühtsuse tagamiseks majandustegevuses osalejate jaoks ▌ on lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise reguleerimiseks kõige asjakohasem õigusakt määrus.

(5a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist)[5] on sätestatud, et ohtlikeks klassifitseeritud ained ja segud tuleks enne turuleviimist nõuetekohaselt märgistada. Lisaks on määruses sätestatud, et majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, klassifitseerivad ja märgistavad kõnealused ained või kasutavad tarneahelat varustavate tarnijate määratud klassifikatsiooni. Seetõttu on käesolevas määruses asjakohane sätestada, et kõik majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, kes kavatsevad teha käesoleva määruse kohaste piirangutega ained üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, peaksid tagama, et pakendil oleks märge, et üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kehtivad kõnealuse aine või segu ostmise, omamise ja kasutamise piirangud.

(5b)  Et saavutada liikmesriigi tasandil lõhkeainete lähteainete ebaseadusliku kasutamise vastase kaitse tase, mis on samasugune või kõrgem tasemest, mis kavatsetakse ELi tasandil saavutada käesoleva määrusega, on mõnedes liikmesriikides juba jõustunud seadusandlikud meetmed mõnede ebaseaduslikult kasutatavate ainete suhtes. Mõned sellised ained on loetletud lisades käesoleva määruse vastuvõtmisel ja teiste ainete suhtes oleks võimalik kehtestada piirangud ELi tasandil tulevikus. Kuna kaitse vähendamine ELi tasandi meetmetega oleks vastuolus käesoleva määruse eesmärkidega, on asjakohane sätestada kaitseklausliga mehhanism, mille kohaselt sellised liikmesriikide meetmed võiksid jääda kehtima.

(6)    Isevalmistatavate lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist tuleks muuta raskemaks, kehtestades lõhkeainete lähteainetena kasutada võidavatele ainetele ▌ kontsentratsiooni piirmäärad. Nendest I lisas sätestatud piirmääradest väiksema kontsentratsiooni puhul tagatakse vaba ringlus vastavalt kaitsemehhanismi tingimustele, kuid nimetatud piirmääradest suurema kontsentratsiooni korral tuleks üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääsu piirata. Üldsuse hulka kuuluvatel isikutel ei peaks seega olema võimalik nimetatud piirmääradest suurema kontsentratsiooniga aineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada.

(6a)  Õiguspärastel eesmärkidel on siiski asjakohane lubada rakendada süsteemi, mille kohaselt üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad I lisas loetletud aineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada, kui neil on sellekohane luba.

(6b)  Arvestades asjaolu, et mõnel liikmesriigil on juba olemas kindlalt väljakujunenud registreerimissüsteemid, mida kasutatakse mõne või kõigi I lisas loetletud ainete turul kättesaadavaks tegemise kontrollimiseks, on asjakohane lubada selliste süsteemide kohaldamist mõne või kõigi I lisas loetletud ainete suhtes vastavalt käesolevas määruses sätestatud registreerimiskorrale.

(6c)  Kuna üldsuse hulka kuuluvad isikud kasutavad vesinikperoksiidi, nitrometaani ja lämmastikhapet laialdaselt seaduslikel eesmärkidel, siis peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada loasüsteemi asemel käesolevas määruses sätestatud korra kohast registreerimissüsteemi, et võimaldada juurdepääsu nimetatud ainetele väiksemates kontsentratsioonides.

(6d)  Arvestades käesoleva määruse väga spetsiifilist sisu, on määruse eesmärke vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele võimalik saavutada, andes liikmesriikidele võimaluse valida, kas keelata üldsuse hulka kuuluvatele isikutele igasugune juurdepääs I lisas loetletud ainetele või lubada piiratud juurdepääsu vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(6e)  Avaliku julgeolekuõiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ja samas tagamiseks, et siseturu tõrgeteta toimimist häiritaks võimalikult vähe, on asjakohane näha ette loasüsteem, mille kohaselt saaks üldsuse hulka kuuluv isik, kes on soetanud I lisas loetletud aine või seda ainet sisaldava segu või aine, mille kontsentratsioon on nimetatud lisas sätestatud piirmäärast suurem, seda ainet teisest liikmesriigist või kolmandast liikmesriigist sisse tuua liikmesriiki, kus on lubatud juurdepääs kõnealustele ainetele vastavalt ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud süsteemile.

(6f)  Lõhkeainete lähteainete sissetoomist käsitlevate sätete rakendamise tõhustamiseks on soovitav, et liikmesriigid tagaks, et rahvusvaheliste reisijate tähelepanu juhitakse piirangutele, mis kehtivad I lisas loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude või ainete sissetoomise suhtes. Samal põhjusel on soovitav, et liikmesriigid tagaksid üldsuse teavitamise samadest piirangutest eraisikutele saadetavate väikepakkide või lõpptarbijate kaugtellimuste puhul.

(6g)  Liikmesriikide poolt tööstusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) edastatud teave võib olla väärtuslikuks vahendiks, mille abil hõlbustada käesoleva määruse nõuete täitmist, võttes arvesse VKEde halduskoormuse vähendamise olulisust.

(7)    Kuna lõhkeainete lähteainete kutsetegevuses kasutamise keeld ei oleks proportsionaalne, tuleks lõhkeainete lähteainete sissetoomise, kättesaadavaks tegemise, omamise ja kasutamisega seotud piiranguid kohaldada ainult üldsuse suhtes. Kuid arvestades käesoleva määruse üldeesmärke, on asjakohane näha ette teatamismehhanism, mis hõlmab nii kogu tarneahela kutsealaseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes on seotud tehingutega, mis äratavad kahtlust oma iseloomu või ulatuse tõttu. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma kahtlastest tehingutest teatamiseks riikliku kontaktpunkti.

(7a)  Tehinguid, milles võimalik ostja (kutseline või mittekutseline kasutaja) näib väljenduvat ebaselgelt kavandatava kasutuse suhtes, jätab mulje, et kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada, kes kavatseb osta ebahariliku koguse või ebaharilikus kontsentratsioonis ainet või ebaharilikku ainete kombinatsiooni, ei soovi esitada isikutunnistust või elukohta tõendavat dokumenti või kes soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid, võib pidada kahtlustäratavaks ning majandustegevuses osaleja võib jätta endale õiguse sellisest tehingust keelduda.

(7b)  Käesoleva määruse üldeesmärke silmas pidades on lisaks soovitav, et pädev lube väljastav asutus teavitaks riiklikku kontaktpunkti igast loataotluse tagasilükkamisest, kui tagasilükkamise puhul on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes. Samuti on soovitav, et pädev lube väljastav asutus teavitaks riiklikku kontaktpunkti igast loa peatamisest või tühistamisest.

(7c)  Lõhkeainete lähteainete võimaliku ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks ja avastamiseks on soovitav, et riiklik kontaktpunkt peaks arvet teatatud kahtlustäratavate tehingute üle ja et riiklik pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid, et uurida konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahtlustäratavas tehingus osaleva kutsealase kasutaja asjaomase majandustegevuse tõepärasust.

(8)    Heksamiini kontsentratsiooni piirmäära kütusetablettides ei ole tehniliselt võimalik kindlaks määrata. Lisaks on väävelhape, atsetoon, kaaliumnitraat, naatriumnitraat, kaltsiumnitraat ja ammoonium-kaltsiumnitraat kasutatavad mitmel seaduslikul viisil. Nimetatud ainete ELi tasandil reguleeritud üldsusele müügi piiranguga kaasneksid ebaproportsionaalselt suured haldus- ja täitmiskulud tarbijatele, ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuid käesoleva määruse eesmärke silmas pidades tuleks võtta meetmeid, et lihtsustada teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, ▌ mis on seotud heksamiini kütusetablettide või muude nimetatud lähteainetega, millel puuduvad ohutud ja sobivad alternatiivid.

(8a)  Käesoleva määrusega hõlmatud erinevate lähteainete suhtes on võetud erinevaid meetmeid: võimaluse korral on kehtestatud piirmäärad, millest suurema kontsentratsiooni korral piiratakse juurdepääsu asjaomasele kemikaalile, teiste kemikaalide puhul on ette nähtud vaid kahtlustäratavatest tehingutest teatamine. Kemikaali suhtes kohaldatava meetme määramisel on kriteeriumiteks asjaomase kemikaali ohutase, asjaomase kemikaaliga kauplemise maht ning võimalus kehtestada kontsentratsioonitase, millest madalamal oleks kemikaal ikka veel kasutatav eesmärgil, milleks ta turule viidi. Kõnealused kriteeriumid peaksid suunama edasisi meetmeid, mida võiks võtta käesoleva määruse reguleerimisalasse praegu mittekuuluvate kemikaalide suhtes.

(8b)  Lõhkeainete lähteainete vargustega hangitakse lähteaineid ebaseaduslikuks lõhkeainete valmistamiseks. Seetõttu on asjakohane sätestada kohustus teatada lisades loetletud ainete märkimisväärsetest vargustest või kaotsiminekutest. Õigusrikkujate jälgimise hõlbustamiseks ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamiseks võimalikest ohtudest on soovitav, et liikmesriikide kontaktpunktid kasutaksid vajaduse korral Europoli juures loodud varajase hoiatamise süsteemi.

(9)    Kuna lõhkeainete lähteainetega kauplemine võib kaasa tuua isevalmistatud lõhkeseadeldiste ebaseadusliku valmistamise, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH))[6] XVII lisa kohaselt on üldsuse hulka kuuluvatele isikutele keelatud tarnida ammooniumnitraati, mida on kerge väärkasutada lõhkeainete lähteainena. Seetõttu ei ole vaja kanda ammooniumnitraati käesoleva määruse I lisasse. Kuid ammooniumnitraadi tarnimine on lubatud teatud kutselistele kasutajatele, peamiselt põllumajandustootjatele. Ammooniumnitraadi suhtes tuleks seega rakendada kahtlustäratavatest tehingutest teatamise mehhanismi, kuna määruses (EÜ) nr 1907/2006 puudub sellega võrreldav nõue. Määruse läbivaatamise osana peaks komisjon [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi tuua ammooniumnitraati käsitlevad sätted REACH-määrusest üle käesolevasse määrusesse.

(11)  Käesolev määrus eeldab isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avalikustamist kolmandatele isikutele. Isikuandmete töötlemise raames võidakse tõsiselt rikkuda põhiõigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva määrusega ette nähtud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[7]. Seega tuleks tagada, et selle isiku põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peab loa andmise, tehingu registreerimise ja kahtlustäratavast tehingust teatamisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, sealhulgas üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nimelt võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiritlemise, proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigust andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada.

(12)  Kuna terroristide ja muude kurjategijate poolt isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks kasutatavad keemilised ained võivad kiiresti muutuda, peaks olema võimalik lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse muid aineid, kusjuures vahel võimalikult kiiresti.

(13)  Selleks et võtta arvesse arengut, mis on toimunud keemiliste ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, ja tingimusel, et majandustegevuses osalejatele avaldatava võimaliku olulise mõju arvessevõtmiseks peetakse nõuetekohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa ainete kontsentratsiooni piirmäärade osas ning käesoleva määruse II lisa ainete lisamise osas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13a)  Komisjon peaks I lisa pidevalt läbi vaatama ja vajaduse korral koostama seadusandliku ettepaneku, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt lisada uus aine sellesse lisasse, või selleks, et aine lisadest välja jätta, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud keemiliste ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena.

(13b) Selleks et käsitleda aineid, mida ei ole käesolevas määruses loetletud, kuid mille suhtes liikmesriik leiab põhjendatud aluse arvata, et neid võidakse kasutada ebaseaduslikuks lõhkeainete valmistamiseks, tuleks lisada kaitseklausel, millega tagatakse asjakohase ELi menetluse kehtestamine.

(13c) Konkreetsete ohtude käsitlemiseks käesoleva määruse abil on asjakohane sätestada, et teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid ka lisades juba loetletud ainete suhtes.

(13d) Võttes arvesse käesoleva määruse nõudeid komisjoni ja liikmesriikide teavitamise kohta, oleks ebaotstarbekas kehtestada sellised kaitsemeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord)[8] sätestatud korra alusel, olenemata sellest, kas need käsitlevad lisades juba loetletud või loetlemata aineid.

(13e)  Arvestades käesoleva määruse iseloomu ja selle võimalikku mõju kodanike turvalisusele ja ELi turule, peaks komisjon alalises lähteainete komitees toimuvate pidevate arutelude alusel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevaid võimalikke probleeme, käesoleva määruse reguleerimisala laiendamise soovitavust ja teostatavust, seda nii kutseliste kasutajate hõlmamise suhtes kui ka lisades loetlemata lõhkeainete lähteainete lisamise suhtes sätetele, mis käsitlevad teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest. „Loetlemata lõhkeainete lähteaine” tähendaks igasugust ainet, mida ei ole käesoleva määruse lisades loetletud, kuid mille kohta on teada, et seda on kasutatud isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks. Liikmesriikide asjakohaseid kogemusi ja kulutasuvust arvesse võttes peaks komisjon samuti esitama aruande, milles analüüsitakse süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavaust, pidades silmas ohtu avalikule julgeolekule.

(14)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks kasutada võidavate kemikaalide kättesaadavust üldsusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14a) Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)[9] artikli 28 lõikega 2.

(15)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitset, ettevõtlusvabadust, õigust omandile ja diskrimineerimiskeeldu. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, milles käsitletakse selliste ainete ja segude turul kättesaadavaks tegemist, omamist, kasutamist ja ELi sissetoomist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Käesolev määrus ei mõjuta lisades loetletud aineid käsitlevate liidu õiguse muude, rangemate sätete kohaldamist.

Artikkel 2Reguleerimisala

1.      Käesolevat määrust kohaldatakse lisades loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude või ainete suhtes.

2.      Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)      toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 3 esitatud määratlusele;[10]

b)     pürotehniliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌direktiivis 2007/23/EÜ[11] esitatud määratlusele; mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt vastavalt riiklikule õigusele kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes; nõukogu direktiivi 96/98/EÜ[12] reguleerimisalasse kuuluva varustuse suhtes; kosmosetööstuses kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes ja mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

▌

ba)   ravimite suhtes, mis tehakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult kättesaadavaks retsepti alusel vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 3Mõisted

1.        Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a.      „kättesaadavaks tegemine” – toote tarnimine kas tasu eest või tasuta;

b.      „kasutamine” – toote töötlemine, valmistamine, ladustamine, käitlemine, segamine, tootmine ja muud liiki tarvitamine;

c.      „sissetoomine” – aine toomine liikmesriigi territooriumile kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist;

d.      „üldsuse hulka kuuluv isik” – füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;

e.      „kahtlustäratav tehing” – lisades loetletud aineid või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid, sealhulgas kutselistele kasutajatele ette nähtud aineid või segusid hõlmav tehing, kui on põhjendatud alus kahtlustada, et ainet või segu kavatsetakse kasutada isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks;

▌

f.      „majandustegevuses osaleja” – füüsiline ja juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus ning selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul ▌ tooteid ja teenuseid;

▌

2.      Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EÜ) nr 1907/2006 määratletud mõisteid „aine”, „segu” ja „toode”.

Artikkel 4

Sissetoomine, kättesaadavaks tegemine, omamine ja kasutamine

1.      I lisas loetletud aineid ja selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning üldsuse hulka kuuluvad isikud ei tohi neid sisse tuua, omada ega kasutada, välja arvatud juhul, kui kättesaadavaks tehtud aine kontsentratsioon selle kättesaadavaks tehtud kujul on väiksem nimetatud lisas ▌ sätestatud piirmäärast või sellega võrdne.

2.      Olenemata lõikest 1 võib I lisas loetletud aineid ja selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks teha ning selline isik võib neid omada ja kasutada, kui nende ainete ja segude kontsentratsioon on suurem nimetatud lisas sätestatud piirväärtusest, tingimusel et üldsuse hulka kuuluv isik omandab ja taotluse korral esitab I lisas sätestatud piirväärtusest suurema kontsentratsiooniga aine või sellist ainet sisaldava segu või aine soetamise, omamise või kasutamise loa, mille on kooskõlas artikliga 5 välja andnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus nimetatud ainet või sellist ainet sisaldavat segu või ainet soetatakse, omatakse või kasutatakse.

2a.    Kui majandustegevuses osaleja, kes teeb aine või sellist ainet sisaldava segu või aine kättesaadavaks, registreerib iga tehingu vastavalt artiklis 5a sätestatud korrale, võib olenemata lõigetest 1 ja 2 üldsuse hulka kuuluvatele isikutele teha kättesaadavaks ning üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad omada ja kasutada järgmisi aineid või segusid või selliseid aineid sisaldavaid aineid:

i)     vesinikperoksiid kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid väiksem kui 35 massiprotsenti või sellega võrdne;

ii)    nitrometaan kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid väiksem kui 40 massiprotsenti või sellega võrdne;

iii)   lämmastikhape kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid väiksem kui 10 massiprotsenti või sellega võrdne.

2b.  Liikmesriikide otsustada jääb, kas mitte lubada erandeid lõikest 1 või kehtestada loasüsteem vastavalt lõikele 2 ja/või registreerimissüsteem vastavalt lõikele 2a.

2c.    Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest meetmetest, mida nad võtavad lõigetes 2 ja 2a osutatud süsteemide rakendamiseks. Juhul, kui mitte kõik I lisas loetletud ained ei ole kättesaadavad lubade või registreerimise alusel, peab teatamisel selgesõnaliselt märkima, mis ained meetme(te)ga hõlmatakse.

2d.    Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks loetelu meetmetest, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt lõikele 2b.

3.      Kui üldsuse hulka kuuluv isik kavatseb I lisas nimetatud ainet või sellist ainet sisaldavat segu või ainet, mis on nimetatud lisas sätestatud piirmäärast suurema kontsentratsiooniga, sisse tuua sellise liikmesriigi territooriumile, kus on lõike 2 kohase loasüsteemi ja/või lõike 2a või artikli 15a kohase registreerimissüsteemi kehtestamisega tehtud erand lõikest 1, omandab kõnealune isik artiklis 5 sätestatud eeskirjade kohaselt väljastatud ja selles liikmesriigis kehtiva loa, ning esitab selle nõudmise korral riiklikule pädevale asutusele.

▌

5.      Majandustegevuses osaleja, kes teeb I lisas nimetatud aine või sellist ainet sisaldava segu või aine üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks vastavalt lõikele 2, nõuab iga tehingu puhul loa esitamist, või kui aine tehakse kättesaadavaks vastavalt lõikele 2a, registreerib tehingu vastavalt selles liikmesriigis kehtestatud korrale, kus I lisas nimetatud aine või sellist ainet sisaldav segu või aine kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 4aa

Märgistamine

Majandustegevuses osaleja, kes kavatseb I lisas loetletud ained või selliseid aineid sisaldavad segud või ained teha üldsusele kättesaadavaks, tagab juhul kui aine kontsentratsioon selle kättesaadavaks tehtud kujul on I lisas sätestatud piirmäärast suurem, kas ise asjakohase märgise kinnitamisega või asjakohase märgise kinnitamist kontrollides, et pakendile on selgelt märgitud, et üldsuse hulka kuuluva isiku jaoks on selle aine või segu ostmine, omamine ja kasutamine piiratud, nagu sellele on osutatud artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 2a.

Artikkel 4aVaba liikumine

Ilma et see piiraks artikli 1 teise lause ja artikli 9a kohaldamist, ja kui käesolevas määruses või teistes ELi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei keela, piira ega takista liikmesriigid ebaseadusliku lõhkeainete valmistamise tõkestamisega seotud põhjenduste abil järgmiste ainete turul kättesaadavaks tegemist:

-       käesoleva määruse I lisas loetletud ained, mille kontsentratsioon on väiksem kui selles lisas sätestatud piirmäär, või

-       käesoleva määruse II lisas loetletud ained.

Artikkel 5Luba

1.      Liikmesriik, kus väljastatakse lube üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kellel on õiguspärane huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada ühte või mitut I lisas loetletud ainet või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid, mille kontsentratsioon on suurem nimetatud lisas sätestatud piirmääradest, kehtestab artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud loa andmise eeskirjad. Loa andmist kaaludes arvestab liikmesriigi pädev asutus kõiki asjakohaseid asjaolusid, eriti aine otstarbekohase kasutamise õiguspärasust. Luba ei anta, kui on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes kasutada ainet seaduslikul eesmärgil.

2.      Pädev asutus võib valida, kuidas piirata loa kehtivust, andes loa kas ühe- või mitmekordseks kasutuseks ja kehtivusajaga kuni kolm aastat. Pädev asutus võib kohustada loa saajat tõestama enne loa määratud kehtivusaja lõppu, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loas nimetatakse ained, mida loa omanik võib soetada, omada või kasutada.

3.      Pädevad asutused võivad taotlejatelt nõuda lõivu tasumist loataotluse esitamise eest. Lõiv ei ületa taotluse menetlemise kulusid.

4.      Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada või loa tühistada, kui tal on põhjendatud alus arvata, et loa väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud.

5.      Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja loa väljaandmise tingimuste täitmist käsitlevad vaidlused vaatab läbi siseriiklike õigusaktide alusel vastutav asjaomane organ.

6.      Ühe liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud luba võidakse teistes liikmesriikides tunnustada. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva koostab komisjon pärast alalise lähteainete komiteega konsulteerimist suunised lubade tehniliste üksikasjade kohta, et hõlbustada nende vastastikust tunnustamist. Nimetatud suunised sisaldavad samuti teavet selle kohta, milliseid andmeid peavad sisaldama sissetoomise load, sealhulgas nende lubade näidisvorme.

Artikkel 5aTehingute registreerimine

1.      Artikli 4 lõikes 2a osutatud registreerimine sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)     üldsuse hulka kuuluva isiku nimi, aadress ja kui see on asjakohane, kas tema identifitseerimiskood või isikut tõendava dokumendi liik ja number;

b)     aine või segu nimetus, sh selle kontsentratsioon;

c)      aine või segu kogus;

d)     üldsuse hulka kuuluva isiku deklareeritud aine või segu kasutusotstarve;

e)      tehingu kuupäev ja koht;

f)      üldsuse hulka kuuluva isiku allkiri.

2.      Lõikes 1 nimetatud registreerimiseks esitab üldsuse hulka kuuluv isik ametliku isikut tõendava dokumendi.

3.      Registreerimisdokumente säilitatakse [viis] aastat alates tehingu toimumise päevast. Sellel ajavahemikul on nimetatud registrid pädevate asutuste nõudmisel kontrollimiseks kättesaadavad.

4.      Registreerimisteavet säilitatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ja see on lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kättesaadav. Elektrooniliselt säilitatavad andmed peavad:

a)     ühilduma vastavate paberdokumentide vormi ja sisuga ning

b)     olema kogu lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kohe kättesaadavad.

Artikkel 6Kahtlustäratavatest tehingutest,

kaotsiminekutest ja vargustest teatamine

1.      Kahtlustäratavatest tehingutest lisades nimetatud ainetega või selliseid aineid sisaldavate segude või ainetega teatatakse käesoleva artikli kohaselt.

2.      Liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti ning esitab selgel kujul selle telefoninumbrid ja e-posti aadressid kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks.

3.      Majandustegevuses osalejad, kel on põhjendatud alus arvata, et kavandatav tehing ühe või mitme lisades nimetatud ainega või neid aineid sisaldava segu või ainega äratab kahtlust, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige, kui tulevane ostja:

-       näib väljenduvat ebaselgelt aine või segu kavandatava kasutuse suhtes;

-       jätab mulje, et aine või segu kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada;

-       kavatseb osta erakasutuseks aineid ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või ebahariliku kontsentratsiooniga;

-       ei soovi esitada isikutunnistust või elukohatõendit; või

-       soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid;

         võivad jätta enesele õiguse tehingust keelduda ja teatavad sellest põhjendamatu viivituseta tehingu kavandamise järgse liikmesriigi kontaktpunktile, esitades võimaluse korral kliendi andmed.

▌

5.  Majandustegevuses osalejad teatavad ka lisades nimetatud ainete või neid aineid sisaldavate segude või ainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest selle liikmesriigi kontaktpunktile, kus vargus toimus.

6.      Pädevate asutuste ja majandustegevuses osalejate vahelise koostöö soodustamiseks ▌koostab komisjon enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, pärast konsulteerimist alalise lähteainete komiteega, suunised kemikaalide tarneahela ja vajaduse korral pädevate asutuste abistamiseks, ning ajakohastab neid hiljem korrapäraselt. Suunised sisaldavad eelkõige:

a)      teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlustäratavaid tehinguid ja neist teatada, eelkõige tehinguid, mis toimuvad II lisas loetletud ainetega, mille kontsentratsioon ja/või kogus on väiksem sellest, mille suhtes on tavaliselt vaja võtta meetmeid;

aa)   teave selle kohta, kuidas ära tunda suuri kaotsiminekuid ja vargusi ja neist teatada

▌

c)      muud kasulikuks peetavat teavet.

7.      Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et lõikes 6 ▌ettenähtud suuniseid levitatakse korrapäraselt viisil, mida pädevad asutused vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks peavad.

Artikkel 7Isikuandmete kaitse

Liikmesriik tagab, et isikuandmeid töödeldakse käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ[13]. Eelkõige tagab liikmesriik, et isikuandmete töötlemine käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud loa andmiseks või käesoleva määruse artiklites 4, 5a ja 15a sätestatud registreerimiseks ning käesoleva määruse artikli 6 kohaselt kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 8Karistused

Liikmesriik kehtestab eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtab kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 9

Lisade muutmine

1.      ▌Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 10 vastu ▌delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas esitatud piirmäärade muutmiseks määral, mis on vajalik, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud keemiliste ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, või lähtuvalt uuringute ja katsete tulemustest, ning vajaduse korral ainete lisamiseks käesoleva määruse II lisasse, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud keemiliste ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel püüab komisjon konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige keemiatööstuse ja jaemüügisektoriga.

Isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks kasutatavate keemiliste ainete väärkasutamist käsitleva riskihinnangu järsust muutmisest tuleneva tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13 sätestatud menetlust.

1a.    Komisjon võtab iga I lisas esitatud piirmäära muutmise ja iga II lisasse lisatud uue aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Iga delegeeritud õigusakti aluseks on analüüs, milles näidatakse, et muudatusega tõenäoliselt ei kaasne ebaproportsionaalselt suurt koormust majandustegevuses osalejatele ega tarbijatele, jälgides hoolikalt, et taotletud eesmärgid oleksid saavutatud.

Artikkel 9aKaitseklausel

1.      Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lisades loetlemata konkreetset ainet võidakse kasutada ebaseaduslikuks lõhkeainete valmistamiseks, võib ta selle aine ja sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks sätestada, et kõnealuse aine suhtes kohaldatakse kahtlustäratavatest tehingutest teatamist artikli 6 kohaselt.

2.      Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et ebaseaduslikuks lõhkeainete valmistamiseks võidakse kasutada I lisas nimetatud konkreetset ainet, mille kontsentratsioon on väiksem kui I lisas sätestatud piirmäär, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise täiendavaks piiramiseks või keelamiseks kehtestada väiksema maksimaalselt lubatud kontsentratsioonitaseme.

2a.    Kui liikmesriigil on põhjendatud alus kehtestada kontsentratsioonitase, mille ületades tuleks II lisas nimetatud aine suhtes kohaldada I lisas loetletud ainete suhtes kohaldatavaid piiranguid, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks kehtestada maksimaalse lubatud kontsentratsiooni.

3.      Liikmeriigid, kus ained on piiratud või keelatud lõigete 1, 2 või 2a kohaselt, teatavad sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust.

4.      Lõike 3 kohaselt edastatud teavet arvesse võttes uurib komisjon kohe, kas valmistada ette lisade muudatused vastavalt artikli 9 lõikele 1 või koostada seadusandlik ettepanek lisade muutmiseks. Vajaduse korral muudab asjaomane liikmesriik oma siseriiklikke meetmeid või tühistab need, et võtta arvesse lisades tehtud muudatusi.

5.  Hiljemalt [3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] teatavad liikmesriigid komisjonile olemasolevad riiklikud meetmed, mis on võetud aine ja sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks põhjendusega, et seda võidakse kasutada ebaseaduslikuks lõhkeainete valmistamiseks.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

0.      Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.      Artiklis 9 osutatud õigus ▌võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

1a.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2.      Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2a.    Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

▌

Artikkel 13

Kiirmenetlus

1.      Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ▌delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 10 lõikes 2a osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks viivitamata pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

▌

Artikkel 15Üleminekusätted

Üldsuse hulka kuuluval isikul on lubatud omada ja kasutada I lisas loetletud aineid või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid I lisas sätestatud piirmääradest suuremas kontsentratsioonis kuni [36 kuud pärast määruse avaldamist].

Artikkel 15a

Olemasolevad registreerimissüsteemid

Liikmesriigid, kus [artiklis 17 nimetatud jõustumise kuupäeval] toimib süsteem, mis nõuab majandustegevuses osalejatelt, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ühe või mitu I lisas loetletud ainet või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid kontsentratsioonis, mis ületab nimetatud lisas sätestatud piirmäärasid, iga sellise tehingu registreerimist, võivad teha erandi artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kohandades mõne või kõigi I lisas loetletud ainete suhtes kõnealust registreerimissüsteemi kooskõlas artikliga 5a. Artikli 4 lõigetes 2b–5 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 16

Läbivaatamine

1.      [Kolm aastat pärast artiklis 17 osutatud kohaldamise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse:

a)     probleeme, mis võivad tekkida käesoleva määruse praktilisel rakendamisel;

aa)   süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavust, pidades silmas terrorismist ja muudest rasketest kuritegudest põhjustatud ohtu avalikule julgeolekule, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi käesoleva määruse rakendamisel, sealhulgas avastatud julgeolekulünki, ning võttes arvesse kulutasuvust liikmesriikide, majandustegevuses osalejate ja muude asjaomaste sidusrühmade jaoks;

b)     kas käesoleva määruse reguleerimisala laiendamine kutselistele kasutajatele on soovitav ja teostatav, võttes arvesse majandustegevuses osalejate halduskoormust ja käesoleva määruse eesmärke;

c)      kas kahtlastest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest teatamist käsitlevate sätetega oleks soovitav ja teostatav hõlmata lisades loetlemata lõhkeainete lähteaineid.

2.      [Kaks aastat pärast artiklis 17 osutatud jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi viia ammooniumnitraati käsitlevad asjakohased sätted määrusest (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) üle käesolevasse määrusesse.

3.      Vajaduse korral, võttes arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku vastavate muudatuste tegemiseks käesolevas määruses.

Artikkel 17Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]. Määrust hakatakse kohaldama [18 kuud pärast avaldamist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

[Koht], [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

[…]                                                               […]

I LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mida üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ei tehta, välja arvatud allpool sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)	Piirmäär	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. või 29. grupi esimese märkuse tingimustele {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009}	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta▌ segu jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009}
Vesinikperoksiid (CAS RN 7722-84-1)	12 massiprotsenti	2847 00 00	3824 90 97
Nitrometaan (CAS RN 75-52-5)	30 massiprotsenti	2904 20 00	3824 90 97
Lämmastikhape (CAS RN 7697-37-2)	3 massiprotsenti	2808 00 00	3824 90 97
Kaaliumkloraat (CAS RN 3811-04-9)	40 massiprotsenti	2829 19 00	3824 90 97
Kaaliumperkloraat (CAS 7778-74-7)	40 massiprotsenti	2829 90 10	3824 90 97
Naatriumkloraat (CAS RN 7775-09-9)	40 massiprotsenti	2829 11 00	3824 90 97
Naatriumperkloraat (CAS RN 7601-89-0)	40 massiprotsenti	2829 90 10	3824 90 97
▌	▌	▌	▌

II LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. grupi esimese märkuse, 29. grupi esimese märkuse või 31. grupi esimese märkuse punkti b tingimustele {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009}	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta▌ segude jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009}
Heksamiin (CAS RN 100-97-0)	2921 29 00	3824 90 97
Väävelhape (CAS RN 7664-93-9)	2807 00 10	3824 90 97
Atsetoon (CAS RN 67-64-1)	2914 11 00	3824 90 97
Kaaliumnitraat (CAS RN 7757-79-1)	2834 21 00	3824 90 97
Naatriumnitraat (CAS RN 7631-99-4)	3102 50 10 (looduslik) 3102 50 90 (muu kui looduslik)	3824 90 97 3824 90 97
Kaltsiumnitraat (CAS RN 10124-37-5)	2834 29 80	3824 90 97
Ammoonium-kaltsiumnitraat (CAS RN 15245-12-2)	3102 60 00	3824 90 97
Ammooniumnitraat (CAS RN 6484-52-2) [lämmastiku kontsentratsioon 16 massiprotsenti ammooniumnitraadist või suurem]	3102 30 10 (vesilahusena) 3102 30 90 (muu)	3824 90 97

__________________________

• [1]               ELT C 84, 17.3.2011, lk 25.
• [2] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [3]               Teksti viimistlevad õiguskeeleliselt ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide kvaliteedi tagamise teenistused kooskõlas 13. juuni 2007. aasta kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni (ELT C145, 30.6.2007, lk 5) sätetega.
• [4]               ELT C […], […], lk […].
• [5]               ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
• [6]               ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
• [7]               EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [8]               EÜT L 24, 21.7.1998, lk 37.
• [9]               EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [10]               ELT L 396, 30.12.2006.
• [11]             ELT L 154, 14.6.2007.
• [12]             EÜT L 46, 17.2.1997.
• [13]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku kohaldamisala

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus piirab üldsuse jaoks teatavate üldotstarbeliste, kuid lõhkeainete lähteainetena väärkasutamist võimaldavate ainete kättesaadavust. Kaupade vaba liikumise tagamiseks võib I lisas loetletud kaheksat ainet endiselt müüa kontsentreeritud kujul riikliku pädeva asutuse väljastatud loa alusel dokumenteeritud seaduslikuks lõppotstarbeks või ilma loata kontsentratsioonitasemel, mis muudab ained isevalmistatavate lõhkeainete tootmisel väheotstarbekaks. II lisas on loetletud veel seitse ainet, mille suhtes lubasid või kontsentratsioonikünnist ei kohaldata. Siiski peab liikmesriigi kesksele kontaktpunktile teatama nende 15 aine puhul kõigist tehingutest ja tegelikult ka mis tahes muu, konkreetselt lisades loetlemata aine või segu müügist, kui nende kasutamine isevalmistatavate lõhkeainete tootmiseks on komisjonil kunagi kindlaks tehtud, ning mida mis tahes „mõistlikel” alustel loetakse „kahtlaseks”.

Säte ei mõjuta nende materjalide professionaalseid kasutajaid ja ettevõtjatevahelist müüki. Täielikult tuleb austada üksikisikute õigust eraelu puutumatusele. Regulatiivne protsess peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada kiiret reageerimist muutuvatele vajadustele. Nende meetmete toetuseks oleks vaja nii vabatahtlikke lepinguid, tegevusjuhendeid kui ka parandatud teabesüsteeme tootjate ja jaemüüjate vahel.

Raportööri seisukoht

Ettepaneku eesmärk on vähendada terrorirünnakute sagedust ja mõju, piirates üldsuse juurdepääsu ulatuslikult ja seaduslikult kasutatavatele ainetele (ja nende segudele), mida on kõrge kontsentratsiooni korral võimalik kasutada ka lõhkeainete valmistamiseks, ning teatades nende ainetega sooritatavatest kahtlastest tehingutest.

Ettepanek on suunatud hulgimüüjatele, jaemüüjatele ja liikmesriikidele. Näiteks kehtib kemikaalitootjatele juba relvade ja narkootikumide lähteainete kontrollimise ja vabatahtliku teatamise kord ja neid ei peaks ettepanek oluliselt mõjutama. Kõnealused kogused on võrreldes müüdavate üldkogustega väikesed. Muret ei valmista töötajate tervis või keskkonna saastamine. Edu sõltub pädevate asutuste tegevusest asjakohase teabe kogumisel ja jagamisel.

Raportöör toetab terrorismivastaseid meetmeid ja nõustub ettepaneku üldise loogikaga, täpsemalt ELi toimimise lepingu artiklis 114 sätestatud korraga siseturu killustatuse vältimiseks.

Samuti nõustub raportöör I lisas esitatud nimekirjaga kaheksast ainest (ja nende segust), mis selles valdkonnas kontrollile tuleb allutada. Seepärast on mõistlik jätkuvalt lubada kõrge kontsentratsiooniga ainete müüki üldsusele ainult loa alusel seaduslikuks lõppotstarbeks.

Kulud jaotuksid ligikaudu võrdselt tootjate ja jaemüüjate (nõuete täitmise, märgistuse, ümbersegamise ja läbimüügi vähenemisega seotud kulud) ning liikmesriigi pädevate asutuste vahel, kes peaksid looma vajalikud lubade väljastamise ja teabe kogumise süsteemid ning varustama need töötajatega.

Raportöör esitab mõned muudatusettepanekud, et kohaldada esimeeste konverentsi 3. märtsil 2011. aastal heaks kiidetud kolme institutsiooni ühine seisukoht delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korra küsimuses.

MENETLUS

Pealkiri	Lõhkeainete lähteainete turustamine ja kasutamine
Viited	COM(2010)0473 – C7-0279/2010 – 2010/0246(COD)
EP-le esitamise kuupäev	20.9.2010
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 7.10.2010
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.10.2010	ITRE 7.10.2010	IMCO 7.10.2010
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 5.10.2010	ITRE 25.10.2010	IMCO 11.10.2010
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Jan Mulder 9.12.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	25.1.2011	13.7.2011	4.10.2011	21.3.2012
	3.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Rui Tavares, Nils Torvalds, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Evelyne Gebhardt, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Ádám Kósa, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Jan Mulder, Raül Romeva i Rueda, Marie-Christine Vergiat, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(kodukorra art 187 lg 2)	Justas Vincas Paleckis, Iuliu Winkler
Esitamise kuupäev	11.9.2012