RAPORT Põllumajandustoodete edendamine ja neist teavitamine ning Euroopa maitsete edendamise strateegia väljatöötamine

25.9.2012 - (2012/2077(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: José Bové

Menetlus : 2012/2077(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0286/2012
Esitatud tekstid :
A7-0286/2012
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise ning Euroopa maitsete edendamise strateegia väljatöötamise kohta

(2012/2077(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas[1],

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Põllumajandustoodete edendamine ja neist teavitamine: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks” (COM(2012)0148),

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise kohta: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks (COM(2011)0436),

–   võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 3/2008[2] ja selle rakendusmääruses – komisjoni 5. juuni 2008. aasta määruses nr 501/2008[3] kehtestatud horisontaalset edendamissüsteemi,

–   võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)[4],

–   võttes arvesse komisjoni nimel läbi viidud 2011. aasta uuringut „Põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise meetmete hindamine”[5],

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) kohaldamise kohta (SEC(2010)1434),

–   võttes arvesse nõukogu 15. ja 16. detsembri 2011. aasta järeldusi põllumajanduse edendamise poliitika tuleviku kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobril 2011. aastal esitatud seadusandlikke ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta (COM(2011)0625/3, COM(2011)0627/3, COM(2011)0628/3, COM(2011)0629, COM(2011)0630/3, COM(2011)0631/3) ning ettepanekut ühise turukorralduse määruse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise „Põllumajandustoodete edendamine ja neist teavitamine: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks” kohta (NAT/560),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Roheline raamat põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise kohta: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks” (NAT/525)[6],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0286/2012),

A. arvestades, et 2012. aasta märtsis avaldas komisjon teavitamise ja edendamise kohta teatise, millele eeldatavalt järgnevad aasta lõpus seadusandlikud ettepanekud;

B.  arvestades, et põllumajandus- ja toiduainesektor võib olla tugev ja elujõuline sektor majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks liikmesriikides, eelkõige maapiirkondades ja piirkondlikul tasandil, kuna see suurendab põllumajanduse sissetulekut ning loob töökohti ja majanduskasvu;

C. arvestades, et teavitamis- ja edendamismeetmed võeti kasutusele 1980. aastatel eesmärgiga vähendada põllumajanduslikke ülejääke ning et neid kasutati hiljem ka toiduainetööstuse kriisidega toimetulekuks, näiteks 1996. aasta veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE, tuntud rohkem hullu lehma tõvena) puhangu ja 1999. aasta munades sisalduvate dioksiinide skandaali ajal;

D. arvestades, et teavitamis- ja edendamismeetmed peavad tänapäeval täitma ulatuslikumat ja kestvamat rolli ning peaksid aitama muuta tooted tulusamaks, tekitama õiglasema konkurentsi välisturgudel ning andma tarbijatele rohkem ja paremat teavet;

E.  arvestades, et praegu rahastatakse selliseid toetuseliike määruse nr 3/2008 raames, mis on tuntud horisontaalse edendamissüsteemina; arvestades, et komisjoni tellitud 2011. aasta edendamispoliitika hindamise uuringus järeldati, et puudub järjekindel ja kõikehõlmav liidu teavitamis- ja edendamisstrateegia;

F.  arvestades, et määrusega nr 1234/2007 ühise turukorralduse kohta, mida praegu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi protsessi raames läbi vaadatakse, on sätestatud veini- ning puu- ja köögiviljasektori eriliste edendamismeetmete toetamine laiaulatuslikumate programmide osana; arvestades, et toidu kvaliteedi süsteemidega hõlmatud toodete edendamise meetmeid rahastatakse praegu maaelu arengu poliitika raames;

G. arvestades, et veinitarbimine väheneb Euroopa Liidus pidevalt ja selle toote jaoks puuduvad Euroopa-sisesed müügiedendusmeetmed;

H. arvestades, et 2012. aasta eelarve kulud horisontaalsele edendamissüsteemile on umbes 56 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,1% ÜPP kogukuludest;

I.   arvestades, et eelarve seisukohast tuleks võtta arvesse ka ELi teavitamis- ja edendamispoliitika kõige uuemaid eesmärke, ning arvestades, et need eesmärgid ei piirdu üksnes tarbijate usalduse taastamisega kriisijärgselt, vaid laienevad toodete tulusamaks muutmisele, õiglasema konkurentsi tekitamisele välisturgudel ning tarbijatele enama ja parema teabe andmisele;

J.   arvestades, et kõigi teiste ÜPP edendamis- ja teavitamismeetmete kulud, eelkõige ühise turukorralduse ja maaelu arengu poliitika raames, ulatuvad aastas 400 kuni 500 miljoni euroni, mis on endiselt alla 1% ÜPP kogukuludest ja selgelt ebapiisav eelkõige Euroopa toodete konkurentsivõime suurendamiseks maailmaturul;

K. arvestades, et liidu üks tugevusi toiduainete tootmises seisneb tema toodete mitmekesisuses ja eripäras, mis on seotud erinevate geograafiliste piirkondade ja erinevate traditsiooniliste tootmisviisidega ning pakuvad ainulaadseid maitseid, mitmekesisust ja ehedust, mida tarbijad nii ELis kui ka mujal järjest enam otsivad;

L.  arvestades, et ELi edendamispoliitika on oluline ÜPP vahend, mis võib aidata kaasa põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimele ja pikaajalisele elujõulisusele;

M. arvestades, et EL avaldas hiljuti toitumis- ja tervisealaste väidete loetelu, mis jõustub 2012. aasta detsembris, ning lõpetas sellega toiduainetööstuses aastaid valitsenud ebakindluse ja andis väga olulised turustusvahendid, et köita tarbijate tähelepanu ja anda neile võimalus teha teadlikumaid valikuid;

N. arvestades, et ELi põllumajandus- ja toiduainesektor võib muutuda üleilmsel tasandil konkurentsivõimelisemaks, kui see suudab edendada Euroopa toidukaupade mitmekesisust ja Euroopa tootmismudelit, mille suhtes kehtivad ranged kvaliteedi, ohutus-, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkuse jm standardid, ning ergutab seega teisi põllumajanduslikke jõude seda mudelit omaks võtma, et luua võrdsed tootmistingimused ja õiglane kaubanduslik konkurents;

O. arvestades, et kuigi kaubanduse suurenev üleilmastumine toob kahtlemata kaasa mitmeid probleeme, pakub see samal ajal uusi turge ja uusi majanduskasvu võimalusi;

P.  arvestades, et nõukogu märgib oma 2011. aasta detsembri järeldustes põllumajanduse edendamise poliitika kohta, et „samuti peaks ellu viima […] edendamismeetmeid kohaliku põllumajanduse ja lühikeste turustamisahelate potentsiaali edendamiseks”, ning et need meetmed tuleks, nagu komisjon juba ette pani, lisada maaelu arengu programmidesse;

Q. arvestades, et on vajalik ja tähtis anda piisavad vahendid sellise poliitika elluviimiseks, mis soodustab Euroopa põllumajandustoodete ja toidukaupade edendamist ning aitab kaasa põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimele, kasutades ära selle toodete mitmekesisust, lisandväärtust ja kvaliteeti;

R.  arvestades, et Euroopa põllumajandus on lahutamatult seotud toiduainetööstusega, kus töödeldakse 70% põllumajandustoormest ja müüakse toidukaupu, ning 99% Euroopa toidu- ja joogitootjatest on VKEd ning üle 52% asuvad maapiirkondades, mis teeb neist Euroopa maakeskkonna majandus- ja sotsiaalelu edasiviijad;

S.  arvestades, et ÜPP toetust lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamiseks rahastatakse maaelu arengu poliitika raames, mis on tõepoolest parim lähenemisviis, kuna sellised algatused on väikesemahulised, väga lokaliseeritud ja loovad kohapeal töökohti;

T.  arvestades, et ainulaadsetel Euroopa traditsioonilistel toodetel on märkimisväärne kasvupotentsiaal ja tarbijamenu suurematel kolmandatel turgudel ning nendele toodetele tuleksid kasuks sihipärased ja tugevdatud edendamiskavad ning need looksid piirkondades töökohti ja majanduskasvu;

U. arvestades, et 2013. aasta järgse ÜPP reformiga seotud ja praegu arutluse all olevate seadusandlike ettepanekute üks eesmärk on tagada, et kõnealune poliitika aitab täielikult kaasa strateegiale „Euroopa 2020”;

V. arvestades, et määrus nr 1234/2007 ühise turukorralduse kohta sisaldab eeskirju koolide puuvilja- ja piimaprogrammide rahastamise kohta; arvestades, et praeguses ühise turukorralduse muutmise ettepanekus (COM(2011)0626) tehakse ettepanek suurendada koolide puuviljaprogrammi ELi kaasrahastamise määrasid 50%-lt 75%-le kuludest (lähenemispiirkondades 75%-lt 90%-le);

W. arvestades, et koolide puuvilja- ja piimaprogrammidel on ka hariduslikud eesmärgid, mille hulgas peaks olema õpilaste arusaamise parandamine toidutootmise viisidest ja taluelust;

X. arvestades, et erinevad edendamiskavad aitavad nende tõhusa elluviimise korral tagada, et Euroopa põllumajandustooteid tunnustatakse Euroopas ja üle kogu maailma, ning need suurendavad tarbijate teadlikkust toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse kõrgete standardite kohta, mida Euroopa põllumajandustootjad järgivad ning mida järjepidevalt kontrollitakse ja parandatakse;

Y. arvestades, et määruse nr 814/2000 eesmärk on aidata kodanikel mõista Euroopa põllumajandusmudelit ja parandada üldsuse teadlikkust probleemidest; arvestades, et teadmatus ja valearusaamad põllumajandustootmise ja maaelu kohta on praegu tõenäoliselt suuremad kui ühelgi varasemal perioodil Euroopa ajaloos, ning arvestades, et üks oluline tegur, millest üldsus on kõige vähem teadlik, on põllumajandustootmise kulude märkimisväärne suurenemine kohustuste tõttu, mille EL on kehtestanud toiduohutuse ja -hügieeni, töötajate sotsiaalse heaolu, keskkonnakaitse ja loomade heaolu valdkonnas ning mida ELi otsesed põllumajanduskonkurendid sageli ei rakenda; arvestades, et üks üldsuse hulgas kõige rohkem valearusaamu tekitav asjaolu on teadmatus sellest, kui märkimisväärse panuse annab põllumajandus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ja kui palju avalikke hüvesid see pakub;

Üldine lähenemisviis

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Põllumajandustoodete edendamine ja neist teavitamine: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks” üle, mis peab olema esimene samm Euroopa tootmise väärtustamise poole nii eurooplaste kui ka teiste seas ning tootmise tulususe suurendamiseks;

2.  toetab teatises määratletud nelja peaeesmärki: luua suurem Euroopa lisandväärtus toiduainesektoris, ligitõmbavam ja kindlama mõjuga poliitika, lihtsam juhtimine ning rohkem sünergiat eri edendamisvahendite vahel;

3.  on seisukohal, et võrdset tähelepanu tuleks pöörata nii siseturu kui ka välisturu edendamise meetmetele, kuna mõlemad toovad kasu tootjatele ja tarbijatele;

4.  rõhutab, et ELi edendamispoliitika on endiselt õiguspärane ja oluline liidusiseselt kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning maailmaturgudele laienemisel;

5.  on siiski veendunud, et ELi edendamispoliitika eesmärgid peavad olema selgemad ja piisavalt määratletud; rõhutab, et edendamistegevus peaks hõlmama kõiki põllumajanduslikke toiduaineid, mis vastavad Euroopa kvaliteedistandarditele, kuna see aitab tõhustada edendamistegevust ja vastata tarbija nõudmistele; rõhutab samuti, et põllumajanduse toetamine, mis tagab toiduga kindlustatuse, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja maapiirkondade elavdamise, suurendab majanduskasvu ja töökohtade loomist;

6.  rõhutab asjaolu, et siseturul on vaja üldist ja jätkuvat edendamist selle tagamiseks, et Euroopa tarbijad on teadlikud turul saadaolevate Euroopa põllumajandustoodete omadustest ja lisandväärtusest;

7.  rõhutab, et välisturul on vaja säilitada ja suurendada Euroopa põllumajandustoodete turuosa ja võtta sihtmärgiks uued tekkivad turud, et leida nendele toodetele uusi turustusvõimalusi, ning luua suurem sidusus edendamise ja ELi kaubanduspoliitika vahel;

8.  on seisukohal, et ELi edendamispoliitika eesmärkide selgelt määratlemine komisjoni poolt ja objektiivsete suuniste kehtestamine liikmesriikide jaoks on vajalik esimene samm poliitika sidususe ning eri edendamismeetmete vahelise sünergia suurendamiseks ning see on absoluutselt vajalik suurema läbipaistvuse tagamiseks programmide valimisel riigi tasandil; juhib tähelepanu sellele, et liidu tegevus selles valdkonnas peab täiendama nii riiklikke kui ka erasektori algatusi;

9.  on seisukohal, et täiustatud teavitamis- ja edendamismeetmete eelarvet tuleks oluliselt suurendada, võttes arvesse teavitamis- ja edendamispoliitika kõige uuemaid eesmärke, eriti horisontaalse edendamissüsteemi osas; on ühtlasi seisukohal, et selle süsteemi jaoks peaks üldeelarves olema eraldi rubriik;

10. rõhutab, et Euroopa põllumajandustootjate edukus sõltub nende võimest suurendada oma turuosa ja võimaldada toiduainetööstusel, kus konkurents on eriti tihe, säilitada keskne koht ELis majanduslikus ja kaubanduslikus mõttes;

11. rõhutab vajadust korraldada ELi ja välisturgudel ulatuslik tarbijate teavitamise kampaania tootmise kvaliteedistandardite ja sertifitseerimissüsteemide kohta;

12. rõhutab, et määruse nr 3/2008 kohased horisontaalsed edendamismeetmed peaksid aitama kaasa kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate väljaarendamisele, samuti aitama elavdada siseturgu ja suurendada Euroopa toodete turustamist välisturgudel;

13. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada neljandat liiki edendamismeede tehnilise toe andmiseks; peab seda tõhusa edendamispoliitika, eriti välise edendamise jaoks väga oluliseks;

14. tunnustab teavitamis- ja edendamismeetmete nn ühe mütsi alla koondamise süsteemi potentsiaali;

15. soovitab säilitada teavitamis- ja edendamismeetmete üldise olemuse;

Kohalikud, piirkondlikud, sise- ja välisturud

16. märgib, et ELi teavitamis- ja edendamispoliitikal peaks olema kolm põhieesmärki: kohalikel ja piirkondlikel turgudel tuleks esile tõsta toodete mitmekesisust ja värskust ning tootjate ja tarbijate lähedust, et elavdada maapiirkondade majandust ja parandada nende sotsiaalelu; siseturul tuleks täielikult ära kasutada Euroopa sisepiirideta ja 500 miljoni tarbijaga ala, et suurendada Euroopa toodete tootmist ja ergutada nende tarbimist; välisturgudel tuleks väärtustada Euroopa tootmismudeli kõrgeid standardeid, et luua põllumajandus- ja toiduainesektorile suuremat lisandväärtust;

17. teeb komisjonile ettepaneku arendada kohalikel ja piirkondlikel turgudel välja lühikesed tarneahelad, luues sellega uusi võimalusi põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondades tegutsevate tootjate ning põllumajandustootjate liitude ja/või põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondades tegutsevate ettevõtjate liitude jaoks, ning töötada välja ulatuslik vahendite kogum maapiirkondade arengu edendamiseks; peab lisaks soovitavaks, et komisjon koostaks suunised, mis aitavad põllumajandustootjatel investeerida rohkem ja paremini oma toodete kvaliteeti ja eelistesse; on arvamusel, et kaaluda tuleks ka investeerimist teabelevisse meedias (eelkõige internetis);

18. teeb komisjonile ettepaneku toetada siseturul rohkem Euroopa tootjate jõupingutusi selleks, et nad oleksid suutelised vastama tarbijate suurematele nõudmistele kvaliteedi ja toiduhügieeni suhtes, samuti teavitamiseks värskete toodete päritolu ja värskete toodete tarbimiseks sobiva aja kohta, edendades sellega toodete ja toidu mitmekesisust ning tutvustades uusi tooteid või traditsiooniliste toodete uusi esitlus- või kasutusviise;

19. nõuab seetõttu, et suurendataks turgudele või sihttoodetele suunatud programmide ulatust ning seotud edendamisvahendid keskenduksid tootmisstandardite eriomadustele, rõhutades alati Euroopa tootmismudelit ja eriti Euroopa kvaliteedisüsteeme; peab samuti oluliseks ergutada mitut riiki hõlmavaid programme, mis käsitlevad mitmesuguseid tooteid, mis ühelt poolt annavad programmile tõelise Euroopa mõõtme ja teiselt poolt vajavad konkreetsemalt Euroopa tuge; on sellega seoses arvamusel, et esmatähtsaks tuleks pidada riike, kes rakendavad tootmisprogramme, milles võetakse arvesse turutingimusi ja -potentsiaali ning mis võimaldavad samal ajal komisjonil kohandada toetust vastavalt kindlaksmääratud alale;

20. nõuab, et teavitamis- ja edendamismeetmed muudetaks kutseorganisatsioonidele atraktiivsemaks, tehes käimasolevas riiklikus ja valdkondlikus tegevuses rohkem koostööd ning kooskõlastades tegevust paremini poliitikaga, eriti vabakaubanduslepingute puhul;

21. rõhutab vajadust muuta programmid paindlikumaks, mis võimaldaks neid kohandada rakendamise ajal muutuvatele turutingimustele; usub, et selleks tuleks vähendada ka programmide esitamisel nõutava üksikasjalikkuse taset;

22. nõuab, et programme hinnataks paremini range hindamissüsteemi abil, mis põhineb konkreetsetel näitajatel, nagu turuosa suurenemine ja töökohtade loomine; on seisukohal, et valimisprotsess peaks olema lühem ning kaaluda tuleks ettemaksete tegemise võimalust organisatsioonide jaoks;

23. kiidab komisjoni heade tulemuste eest, mis on saavutatud praeguse põllumajandustoodete suhtes elluviidava teavitamis- ja edendamispoliitikaga, kuid nõuab, et seda poliitikat lihtsustataks ja parandataks, kusjuures eriti oluline on vähendada halduskoormust, eelkõige vähendades komisjoni nõutavate aruannete arvu; peab soovitavaks, et komisjon töötaks välja lihtsa ja täieliku juhendi, mis aitaks potentsiaalsetel toetusesaajatel järgida selle poliitikaga seotud eeskirju ja menetlusi;

24. juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et välisturgude puhul ei ole kvaliteetsete toidukaupade tootmine iseenesest piisav selleks, et tagada hea turupositsioon, mistõttu on vaja investeerida edendamisprogrammidesse; on seisukohal, et nendele programmidele peaksid eelnema kaasrahastamisvõimalusega turu-uuringud kolmandates riikides; usub, et kaaluda tuleks ka võimalust toetada katseprojekte kolmandates riikides, mis on võetud sihiks potentsiaalsete uute turgudena;

25. nõuab meetmeid, et stimuleerida Euroopa liitude ja ettevõtjate arengut ning ergutada neid osalema ülemaailmsetes foorumites, konkureerides kvaliteedi vallas ning seades esikohale spetsialiseerumise ja mitmekesisuse, mis eeldab abi põllumajandustootjatele ja ühistutele nende oma strateegiate ja ekspordivõime rakendamisel, sealhulgas tehnilist abi tootjatele;

26. nõuab võimalust reklaamida ka ilma kvaliteedimärgiseta toodete päritolu, rõhutades nende omadusi ja kvaliteeti;

27. usub, et Euroopa toodete suhtes elluviidaval ELi teavitamis- ja edendamispoliitikal peaks olema oma märgis, mis oleks selliste toodete tunnuseks ELis ja väljaspool ELi;

28. kutsub komisjoni üles tõstma tarbijate teadlikkust asjaolust, et Euroopa põllumajandusstandardid on maailma rangeimad kvaliteedi, ohutuse, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkuse jne osas ning see mõjutab toote lõpphinda; usub, et tarbijaid tuleks läbipaistvalt teavitada Euroopa toodete tähistusviisidest ja omadustest, et vältida võltsitud toodete ostmise ohtu, ning et tarbijad oskaksid teha ostuvalikuid;

Päritolu ja kvaliteet

29. on veendunud, et kvaliteetsed tooted on sellised tooted, mis on seotud spetsiifiliste tootmismeetodite, geograafilise päritolu, traditsioonide või kultuurikontekstiga, ning märgib, et neid kaitsvad süsteemid on kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise, mahetoodete märgise ja garanteeritud traditsioonilise eritunnuse näol juba olemas; nõuab uue kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi süsteemi loomist, et hõlmata kohalikud kvaliteettooted, mis on mõeldud tarbimiseks samas piirkonnas, kus need toodetakse;

30. on seisukohal, et Euroopa päritolu märgis peaks olema põhitunnusena ülekaalus kogu edendamis- ja teavitamistegevuses nii siseturul kui ka kolmandates riikides; on arvamusel, et täiendavat riigi päritolu märgist võiks kaaluda kolmandates riikides nendel juhtudel, kus riigi identiteet on tugev ja aitab rõhutada toidukaupade pakkumise mitmekesisust;

31. rõhutab, et erasektori kaubamärkide puhul on oluline püüda leida tasakaal üldise edendamise ja kaubamärgi edendamise vahel, mis aitab tõhustada edendamiskampaaniaid kolmandates riikides; toetab komisjoni seisukohta, et kaubamärkidel võib olla võimendav mõju sellist tüüpi tegevusele, kus üldise edendamise loogiliseks täienduseks on seostamine ettevõtjatega kaupade ja kaubamärkide edendamise kaudu, et saavutada suuremat mõju importijate ja seega ka tarbijate seas; arvab lisaks, et erasektori kaubamärkide kaasamine edendamistegevusse tekitab ettevõtjates suuremat huvi osaleda, ning märgib, et tuleks meeles pidada, et lõpuks on just need ettevõtjad need, kes neid meetmeid kaasrahastavad;

32. juhib tähelepanu sellele, et kui põllumajandustootjad on organiseeritud, võimaldavad kvaliteedisüsteemid neil kohaldada pakkumise juhtimise ja hinnastabiliseerimise meetmeid, mis suurendab nende võimalusi teenida põllumajandustootmise abil inimväärset elatist, ning et sellised süsteemid sobivad seetõttu kõige paremini „Euroopa lisandväärtuse” suurendamiseks kooskõlas komisjoni prioriteetidega;

33. peab vajalikuks tagada kvaliteedistandardite kohaldamise alasse kuuluvate toodete tõhusam kaitse ELi kaubanduspartnerite vastu; nõuab geograafiliste tähiste täielikku hõlmamist ja nende laialdasemat kaitset kahepoolsete ja piirkondadevaheliste kaubanduslepingute raames ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil;

34. rõhutab vajadust muuta kvaliteedistandardite kohaldamise alasse kuuluvate toodete edendamiseks mõeldud finantsraamistikku nii, et suurendada ELi finantsosalust;

35. märgib, et toidus sisalduvate teatavate ainete ja parema tervise vahelist seost käsitleva heakskiidetud teabe jõustumine suurendab läbipaistvust toodete edendamisel tervisega seotud põhjustel;

36. tunneb heameelt selle üle, et nõudlus mahetoodete järele suureneb, ning nõuab nende tootmise ja edendamise aktiivsemat ergutamist;

37. rõhutab vajadust edendada mägipiirkondade ja saarte kohalikke tooteid ning suurendada selleks ette nähtud ELi rahastamist;

38. palub komisjonil panna välises edendamistegevuses suuremat rõhku sellele, et tuua esile ELi põllumajanduse pühendumus säästvamatele põllumajandustootmise meetoditele, mitmekesisusele ja kvaliteedile ning sellega kaasnevad suuremad kulud, ning arendada ja suurendada teadlikkust ELi edendamiskavade ja logode kohta;

39. toetab eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehnilise abi andmist, et aidata neil välja töötada oma turustusstrateegiad ja analüüsida oma sihtturge;

40. soovitab luua võimalike projektide ja parimate tavade vahetamiseks internetiplatvormi, mis oleks vahend Euroopa perspektiivist lähtuvate reklaamikampaaniate ergutamiseks;

41. rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärk on parandada põllumajandustoodete tootmise korraldust, jätkusuutlikkust ja kvaliteeti; on arvamusel, et Euroopa majanduse kasvu ja tööhõive soodustamiseks peaks ELi edendamispoliitika seetõttu ära kasutama kogu toiduainesektori potentsiaali;

42. soovitab tungivalt komisjonil teha tulevastes seadusandlikes ettepanekutes, mis käsitlevad Euroopa maitsete edendamist, võimaluse korral kindlaks eri juhtimisviisid siseturu ja välisturgude ning mitut riiki hõlmavate programmide ja kriisiprogrammide jaoks;

43. peab vajalikuks määrata kindlaks Euroopa teavitamis- ja edendamisstrateegia, mis oleks suunatud täpsemalt turgudele ning pakuks esiletõstmist väärivaid tooteid või sõnumeid, võttes arvesse vabakaubanduslepingute alaseid läbirääkimisi ja kõige tulusamaid turge, et hoida ära rahaliste vahendite killustumist ja hajumist;

Koolide puuvilja- ja piimaprogrammid

44. kiidab komisjoni ettepanekut suurendada jätkuva majanduskriisi taustal ELi kaasrahastamise määrasid koolide puuviljaprogrammis;

45. palub komisjonil astuda samme, et ergutada kõiki liikmesriike panema suuremat rõhku riiklike koolide puuvilja- ja piimaprogrammide hariduslikule iseloomule ning integreerida koolide puuvilja- ja piimaprogrammid täiel määral põllumajanduse toetamise teise sambasse;

Kvaliteetveinide alaste teavitamiskampaaniatega seotud meetmed

46. palub komisjonil hinnata, kuidas on rakendatud ELi turul täiskasvanutele mõeldud teavitamiskampaaniaid Euroopa kvaliteetveinide vastutustundliku tarbimise kohta; märgib, et sellistes kampaaniates tuleks lisaks kõnealuste veinide mõõdukale tarbimisele rõhutada Euroopa veinide kultuurilist tausta, kvaliteediomadusi ja eriomadusi;

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0302.
  • [2]  ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.
  • [3]  ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.
  • [4]  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
  • [5]  http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/promotion/fulltext_en.pdf
  • [6]  ELT C 43, 15.2.2012, lk 59.

SELETUSKIRI

1. Millised edendamisvahendid on praegu olemas?

Ühisel põllumajanduspoliitikal on kasutada mitmesuguseid edendamisvõimalusi, mis on kehtestatud erinevatel põhjustel ja erinevate abisaajate jaoks. Olemasolevad vahendid võib kokku võtta järgmiselt.

– Horisontaalne edendamissüsteem, mis on loodud määrusega 3/2008 ja mida rakendatakse määrusega 501/2008. Selle aastaeelarve on pisut üle 50 miljoni euro. Abi saavad süsteemist kaubandus- ja tööstusharu organisatsioonid, näiteks Prantsusmaal Interfel.

– Määruse 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus) artikli 103c kohane puu- ja köögiviljasektori tegevusprogrammidele toetus. Kõnealuseid programme haldavad tootjate organisatsioonid. Edendamismeetmed on ainult üks tegevusprogrammide kuuest võimalikust eesmärgist. Kulud moodustasid 2008. aastal umbes 40 miljonit eurot ja 2009. aastal 28 miljonit eurot[1].

– Ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 103p kohane toetus veini tarbimise edendamisele ELi-välistes riikides. Edendamine on ainult üks riiklike „veinieraldiste” kuluvõimalustest, moodustades neist kogu liidu tasandil umbes 15%, olles aga liikmesriigiti väga erinev. Eelarve poolest on see üksikutest edendamismeetmetest ülekaalukalt suurim (umbes 236 miljoni euro suuruse eeldatava kuluga 2012. aastal). Võimalike abisaajate hulka kuuluvad tootjate organisatsioonid, eraettevõtted, tööstusharudevahelised organisatsioonid jmt.

– Koolide puuvilja- ja piimaprogrammid ühise turukorralduse ühtse määruse raames (vastavalt artiklid 103ga ja artikkel 102). Nende kahe programmi maksimaalsed eelarved on 2013. aasta eelarve projektis vastavalt 90 miljonit eurot ja 66 miljonit eurot.

– Tootjarühmade toetamine vastavalt maaelu arengu määruse 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunktile iii ja artiklile 33. Edendamine on lubatud ainult kvaliteedikavadesse kuuluvate toodete puhul. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) oodatav keskmine panus ajavahemikul 2009–2013 on 29 miljonit eurot aastas. Toetatavad projektid on võrreldes horisontaalse edendamissüsteemiga üldiselt väiksema mahuga ja lühemaajalised.

– Määrus 814/2000 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta, milles nimetatakse eesmärkide hulgas „Euroopa põllumajandusmudeli edendamist”.

– Määruse 73/2009 (põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjade kohta) artikkel 68. Seda sätet on kasutanud ainult üks liikmesriik – Rootsi.

2. Mida teha ELi edendamispoliitikaga edasi?

Kuigi ajalooliselt on edendamismeetmed kehtestatud põllumajanduse ülejääkidega ja hiljem toidukriisidega toimetulekuks, arvab raportöör, et nüüd on käes aeg määratleda selgemalt edendamispoliitika, mille eesmärk on stimuleerida ja premeerida

– konkreetsetesse kvaliteedikavadesse kuuluvate toodete tootmist;

– väiksema CO2-heitega, elurikkust kaitsvate ning pinnase ja veevaru kvaliteedi säilitamiseks paremini sobivaid põllumajandustootmise tavasid.

Edendamispoliitika peaks keskenduma niipalju kui võimalik selliste projektide rahastamisele, mis täidavad mõlemat nimetatud, paljudel juhtudel ühilduvat üldeesmärki. Kaudseks eesmärgiks peaks olema põllumajandustootjate sissetulekute suurendamine, keskendudes toodetele, mille puhul on lubatud tarnekontrollivahendid.

Edendamismeetmed peaksid tõmbama tähelepanu „Euroopa maitsele”, mis on ehe, mitmekesine ja tarbijale maitsev. See visioon on oluline nii ELi-sisese kui ka välismaise edendamise seisukohast. Euroopa Liit peab püüdma eksportida nii säästva põllumajanduse mudelit kui ka oma tooteid. Nagu teisteski valdkondades, ostavad tarbijad toitu valides ka ideid. Üks ilmselge näide on „õiglase kaubanduse” tooted.

On tähtis edendada kohalikke turge ja lühikesi tarneahelaid valdkondades, kus võib vaja minna kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi. Üksikprojekte tuleb ilmselgelt rahastada pigem maaelu arengu poliitikast, mida on võimalik kohandada kohalikele tingimustele, kui määruse 3/2008 raames, mille eeskirjad on taotlejate jaoks kohmakamad.

Kooskõlas eespool kirjeldatud lähenemisviisiga tundub raportöörile, et horisontaalne edendamissüsteem ei peaks jätkama toiduskandaalide järel kindlustunnet parandavate meetmete rahastamist. Horisontaalse süsteemi eelarvet, mis praegu moodustab alla 0,1% ühise põllumajanduspoliitika kulutustest, tuleks suurendada.

Lõpetuseks väidab raportöör, et rohkem tööd on vaja teha eriti koolide piima- ja puuviljaprogrammide alal, et tugevdada rohujuure tasandi tegevusi, mille eesmärk on näidata kooliõpilastele vahetult, kuidas toitu toodetakse ja milline on elu maapiirkondades, viies neid kohtuma põllumajandustootjatega. Edendamise pedagoogilised tegevused peaksid haarama rohkemat kui selgitusi selle kohta, miks on kasulik süüa selliseid tooteid nagu värske kala ja köögiviljad, selgitades ka ühist põllumajanduspoliitikat ennast.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Eric Andrieu, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria do Céu Patrão Neves