Menetlus : 2011/0432(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0288/2012

Esitatud tekstid :

A7-0288/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2012 - 14.6
CRE 25/10/2012 - 14.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0394

RAPORT     *
PDF 281kWORD 538k
10.10.2012
PE 492.575v03-00 A7-0288/2012

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta välismaal

(COM(2011)0881 – C7‑0017/2012 – 2011/0432(CNS))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Edit Bauer

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta välismaal

(COM(2011)0881 – C7‑0017/2012 – 2011/0432(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0881),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0017/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0288/2012),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Euroopa Liidu lepingu artikli 35 kohaselt teevad liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides koostööd ja aitavad rakendada liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Vaja võib olla tihe koostöö kolmandas riigis esindatud abistava liikmesriigi ning kodaniku päritolu liikmesriigi vahel. Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik.

(7) Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Kolmandas riigis esindatud abistav liikmesriik ja liidu delegatsioon ning kodaniku päritoluliikmesriik peaksid tegema tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik. Kohalikus konsulaarkoostöös tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu esindamata kodanikele, näiteks koguda kokku liikmesriikide lähimate saatkondade ja konsulaatide asjakohased kontaktandmed.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) Komisjon peaks konsulaarkaitse hõlbustamiseks ja parandamiseks koostama praktilised suunised, milles pööratakse erilist tähelepanu esindamata kodanike olukorrale.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liidu kodanik on esindamata, kui tema kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole kolmandas riigis kättesaadavat saatkonda või konsulaati. Kättesaadavuse mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et tagatud oleks kodanike kaitse.

(8) Liidu kodanik on esindamata, kui tema kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole kolmandas riigis kättesaadavat saatkonda või konsulaati või kui saatkonda või konsulaati pöördumine põhjustaks vastava liikmesriigi kodanikule põhjendamatut aja- või rahakulu hädaolukorras. Kättesaadavuse mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et tagatud oleks kodanike kaitse.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele peaksid abistavad liikmesriigid tagama liidu kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmete kaitse samadel tingimustel, nagu nad tagavad enda kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele. Pereliikmete määratlemisel tuleks tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artiklitele 2 ja 3. Liikmesriigil ei pruugi olla võimalik pakkuda kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele igat liiki konsulaarkaitset, eelkõige ei väljastata tagasipöördumistunnistusi. Harta artikli 24 kohaselt tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis.

(9) Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele peaksid abistavad liikmesriigid tagama liidu kodanike selliste kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmete kaitse, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, samadel tingimustel, nagu nad tagavad enda kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigil ei pruugi olla võimalik pakkuda kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele igat liiki konsulaarkaitset, nagu väljastada tagasipöördumistunnistusi. Liikmesriigid peaksid siiski võtma kõik võimalikud meetmed selleks, et tagada kodaniku perekonna puutumatus. Harta artikli 24 kohaselt tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Abistav liikmesriik peaks kaaluma kaitse pakkumist pagulaseks tunnistatud isikutele, kodakondsuseta isikutele ja muudele isikutele, kellel ei ole ühegi liikmesriigi kodakondsust, aga kes elavad ühes liikmesriigis ja kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, võttes arvesse nende eriolukorda.

Selgitus

Pagulaseks tunnistatud isikud, kodakondsuseta isikud ja muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, aga kes elavad ühes liikmesriigis ja kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, ei saa konsulaarkaitset, kui nende elukohaliikmesriik ei ole esindatud.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel.

(10) Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna, konsulaadi või vajaduse korral liidu delegatsiooni poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Kohustused tuleks õiglaselt jagada ja võtta arvesse iga liikmesriigi suutlikkust. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave tuleb avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel, samuti liikmesriikide ja nõukogu asjakohastel veebilehtedel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kaitse tuleks tagada juhul, kui taotleja tõendab, et ta on ELi kodanik. Konsulaarkaitset vajavate kodanike isikut tõendavad dokumendid ei pruugi enam nende käes olla. ELi kodakondsuse põhistaatus antakse otse ELi õigusega ning isikut tõendavatel dokumentidel on pelgalt deklaratiivne väärtus. Kui taotleja ei saa esitada isikut tõendavaid dokumente, peaks tal olema võimalik oma isikut tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi ametiasutuste kaudu, mille kodanik taotleja end väidab olevat.

(12) Kaitse tuleks tagada juhul, kui taotleja tõendab, et ta on ELi kodanik. Konsulaarkaitset vajavate kodanike isikut tõendavad dokumendid ei pruugi enam nende käes olla. ELi kodakondsuse põhistaatus antakse otse ELi õigusega ning isikut tõendavatel dokumentidel on pelgalt deklaratiivne väärtus. Kui taotleja ei saa esitada isikut tõendavaid dokumente, peaks tal olema võimalik oma isikut tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi ametiasutuste kaudu, mille kodanik taotleja end väidab olevat. Abistav saatkond või konsulaat peaks andma esindamata kodanikele vajalikud vahendid nende isiku kindlakstegemiseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist. Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

(14) Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist ning kriisiolukordades abistamist. Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Vahistamise või kinnipidamise korral konsulaarkaitset pakkudes tuleks arvesse võtta ka erilisi olukordi, eelkõige juhul, kui vahistatakse või peetakse kinni inimkaubanduse ohvriks langenud isik, kes on sooritanud kuriteo otseselt inimkaubanduse ohvriks langemise tõttu. Esindamata kodanikud võivad olla haavatavamas olukorras, kuna neil puudub otsene esindatus.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Liikmesriikide konsulaarasutuste tõhusaks koordineerimiseks ja koostööks tuleb kindlaks määrata, millist liiki abi konkreetsetes olukordades antakse. Need abiliigid peaksid kajastama liikmesriikide tavapäraseid tavasid, piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, millega liikmesriikidele kehtestatakse kohustus tagada kaitse nende oma kodanikele antava kaitsega samadel tingimustel.

(15) Liikmesriikide konsulaarasutuste tõhusaks koordineerimiseks ja koostööks tuleb kindlaks määrata, millist liiki abi konkreetsetes olukordades antakse. Need abiliigid peaksid kajastama liikmesriikide tavapäraseid tavasid, piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, millega liikmesriikidele kehtestatakse kohustus tagada kaitse nende oma kodanikele antava kaitsega samadel tingimustel. Tagada tuleks keelebarjääri ületamine ja see, et esindamata kodanikule pakutakse tõlkevõimalust või muud vajalikku abi.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust luua konsulaarkaitse sihtfond, millest abistava liikmesriigi saatkond või konsulaat võib esindamata kodaniku abistamise kulude katmiseks teha ettemakseid ning millesse abistatava esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peab ettemakseteks kulutatud vahendid tagasi maksma. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega koostama selged eeskirjad, milles määratakse kindlaks rahaliste kohustuste jagamine, et fond toimiks nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kohapealse koostöö ja kriisiolukordade juures tuleb täpsustada volitused ja asjaomaseid ülesanded, et tagada esindamata kodanike eest hoolitsemine. Kohalikus konsulaarkoostöös tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu esindamata kodanikele, näiteks muretseda liikmesriikide lähimate saatkondade ja konsulaatide asjakohased kontaktandmed.

(20) Kriisiolukordade koordineerimisel tuleb täpsustada volitused ja asjaomased ülesanded, et tagada esindamata kodanike eest hoolitsemine. Kriisiolukorras peaksid liidu delegatsioonid tagama liikmesriikide vahel vajaliku kooskõlastamise. Selle ülesande täimiseks ning muu hulgas ka liikmesriikide konsulaartöötajate koolitamiseks peaks Euroopa välisteenistusele andma vajalikud rahalised vahendid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad tuleks omavahel koordineerida. Selle juures tuleks arendada juhtriigi põhimõtet.

(21) Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning Euroopa välisteenistus peaks riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad omavahel koordineerima.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a) Euroopa välisteenistus peaks korraldama konsulaartöötajate koolitamist, et hõlbustada kriisiolukorraks valmistumise ajal kodanikele, sh esindamata kodanikele abi andmist.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a) Konsulaarasutuste töötajatele tuleks korraldada koolitusi, et parandada koostööd ja laiendada nende teadmisi kodanike õiguste kohta, mis tulenevad aluslepingutest ja käesolevast direktiivist.

Selgitus

On oluline, et konsulaarasutuste töötajad oleksid teadlikud teistest liikmesriikidest pärit konsulaarabi otsivate kodanike õigustest.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Kooskõlas konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooniga võib liikmesriik anda konsulaarkaitset teise liikmesriigi nimel, kui asjaomasel kolmandal riigil ei ole selle suhtes vastuväiteid. Liikmesriikidel tuleks võtta kolmandate riikide suhtes vajalikke meetmeid, mis tagavad, et konsulaarkaitset oleks võimalik anda teise liikmesriigi nimel.

(23) Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Liidu delegatsioonid peaksid tagama vajaliku kooskõlastamise liikmesriikide vahel ja vajaduse korral võib neile anda õiguse täita konsulaarülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks tuleks Euroopa välisteenistuse käsutusse anda vajalikud rahalised vahendid.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid siseriiklikke sätteid, kui need on direktiiviga kooskõlas.

(25) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid siseriiklikke sätteid, kui need on direktiiviga kooskõlas. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada liikmesriike pakkuma esindamata kodanikele sellist liiki abi, mida ei anta abistava liikmesriigi enda kodanikele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada esindamata liikmesriikide kohustust ja/või õigust abistada oma kodanikke otse, kui see on vajalik ja/või soovitatav. Esindamata liikmesriigid peaksid pidevalt toetama liikmesriike, kes nende kodanikele konsulaarabi annavad.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus püütakse selgitada, et liikmesriigid peavad osalema oma kodanike abistamises isegi riikides, kus neil ei ole esindust.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b) Käesoleva direktiivi sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta lisade muutmiseks vastu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjonile tuleks delegeerida õigus teha muudatusi lisades, milles on esitatud vormid, mida võib olla vaja aeg-ajalt ajakohastada. Rakendusartikliteks on uued artiklid 18 a ja 18 b.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Hartas sätestatud diskrimineerimiskeelu kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama käesolevat direktiivi nii, et sellega ei diskrimineerita direktiiviga hõlmatud abisaajaid nende soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu,

(27) Hartas, eriti selle artiklis 21 sätestatud diskrimineerimiskeelu kohaselt peaksid liikmesriigid, liidu delegatsioonid ja vajaduse korral Euroopa välisteenistus rakendama alati käesolevat direktiivi nii, et sellega ei diskrimineerita direktiiviga hõlmatud abisaajaid nende soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu,

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) Liikmesriigid peaksid julgustama oma kodanikke end enne kolmandate riikide külastamist välisministeeriumi veebilehel registreerima, et lihtsustada vajaduse korral ja eelkõige kriisiolukorras nende abistamist.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Komisjon peaks kaaluma võimalust luua ööpäevaringne infoliin, et lihtsustada hädaolukorras konsulaarkaitset otsivate kodanike juurdepääsu teabele.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada õigust saada teise liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt kaitset selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud.

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et lihtsustada kodanike kaitsmist teise liikmesriigi diplomaatilise või konsulaarasutuse poolt selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Liidu delegatsioonidele võib esindamata kodanike teenindamiseks anda vajaduse korral õiguse täita konsulaarülesandeid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, on õigus saada teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

1. Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, saab liidu delegatsioonilt ja teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt või liidu delegatsioonilt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse abistava liikmesriigi kodaniku pereliikmetele, kes ei ole asjaomase liikmesriigi kodanikud.

3. Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse päritoluliikmesriigi kodaniku pereliikmetele, või konsulaarkaitset liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega nende volituste ulatuses riiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

3. Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega tingimusel, et neil on asjakohased volitused, mis on kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad.

1. Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Nad võivad abi saamiseks pöörduda ka liidu delegatsiooni poole, kui see on vajalik või asjakohane. Liikmesriigid avaldavad oma välisministeeriumi veebilehel teabe oma kodanike õiguse kohta otsida juhul, kui nad viibivad kolmandas riigis, kus nende liikmesriik ei ole esindatud, selle direktiivi alusel konsulaarkaitset mingi muu liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt, ning selle õiguse kasutamise tingimuste kohta.

Selgitus

Tuleb rõhutada liidu delegatsiooni rolli.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave komisjoni asjaomasel internetilehel.

2. Selleks et võimaldada esindamata kodanikele konsulaarkaitset ja tagada taotluste tõhus menetlemine, võivad liikmesriikide esindused ja vajaduse korral liidu delegatsioon sõlmida kohapealseid kokkuleppeid kohustuste jagamise ja teabevahetuse kohta. Pärast kohalike ametiasutuste teavitamist antakse kohapealsetest kokkulepetest teada komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning avaldatakse need komisjoni veebisaidil ja asjaomaste liikmesriikide veebisaitidel. Kokkulepetes järgitakse täielikult käesoleva direktiivi sätteid.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui ELi kodanik ei saa esitada kehtivat passi või isikutunnistust, võib kodakondsust tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu, mille kodanik taotleja väidab ennast olevat.

2. Kui ELi kodanik ei saa esitada kehtivat passi või isikutunnistust, võib kodakondsust tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu, mille kodanik taotleja väidab ennast olevat. Abistav saatkond või konsulaat annab esindamata kodanikele vajalikud vahendid nende isiku kindlakstegemiseks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

2. peatükk ja artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. PEATÜKK

 

Koostöö ja koordineerimine kohaliku konsulaarkaitse valdkonnas

 

Artikkel 5 a

 

Üldpõhimõte

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused teevad omavahel ja ELiga tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Kui konsulaat või saatkond abistab esindamata kodanikku, võetakse ühendust piirkondlikult vastutava lähima konsulaadi või saatkonna või kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumiga. Liikmesriigid teavitavad välisministeeriumite asjaomastest kontaktisikutest Euroopa välisteenistust, kes ajakohastab pidevalt neid andmeid oma turvalisel internetilehel.

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused teevad omavahel ja ELiga tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Liidu delegatsioonid hõlbustavad koostööd ja koordineerimist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja liidu vahel, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Kui konsulaat või saatkond või vajaduse korral liidu delegatsioon abistab esindamata kodanikku, võetakse ühendust piirkondlikult vastutava lähima konsulaadi või saatkonna või kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumi ja liidu delegatsiooniga, kellega koostööd tehes valitakse võetavad meetmed. Liikmesriigid teavitavad välisministeeriumite asjaomastest kontaktisikutest Euroopa välisteenistust, kes ajakohastab pidevalt neid andmeid oma turvalisel internetilehel.

Selgitus

Komisjoni ettepaneku endine artikkel 7, mida on muudetud.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist järgmistel juhtudel:

2. Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist eelkõige järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

(b) kuriteo ohvriks langemine;

(b) kuriteo ohvriks langemine või kuriteo ohvriks langemis oht;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Konsulaarkaitse laieneb ka kõigile muudele juhtudele, mil esindatud liikmesriik abistaks tavapäraselt oma kodanikke.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku vahistamise või kinnipidamise korral eelkõige järgmisi ülesandeid:

1. Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku vahistamise või muul põhjusel kinnipidamise korral eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a) abistavad kodaniku palvel kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega;

(a) abistavad kodaniku palvel kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega;

(b) külastavad kodanikku ning kontrollivad vanglas kohtlemise miinimumstandarditest kinnipidamist;

(b) külastavad kodanikku ning tagavad, et tema kinnipidamistingimused vastavad miinimumnõuetele;

(c) annavad kodanikule teavet kinnipeetu õiguste kohta.

(c) annavad kodanikule teavet tema õiguste kohta;

 

(c a) tagavad, et kodanikul on juurdepääs nõuetekohasele õigusabile.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Saatkond või konsulaat teavitab pärast oma külaskäiku kodaniku juurde ja vanglas kohtlemise miinimumstandardite kontrollimist sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Ta teavitab viivitamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes väärkohtlemise kaebustest.

3. Saatkond või konsulaat teavitab pärast oma külaskäiku kodaniku juurde ja pärast tema kinnipidamistingimuste miinimumnõuetele vastavuse kontrollimist sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Ta teavitab viivitamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes väärkohtlemise kaebustest ja sellise väärkohtlemise ärahoidmiseks võetud meetmetest ning tagab kinnipidamistingimuste miinimumnõuete täitmise.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Ta tegutseb vahendajana, sealhulgas seoses armuandmispalve või ennetähtaegse vabastamise taotluse koostamisega ja ka siis, kui kodanik soovib taotleda üleviimist. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

4. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Ta tegutseb vahendajana, tagades sealhulgas, et kodanikul on juurdepääs nõuetekohasele õigusabile ning abile seoses armuandmispalve või ennetähtaegse vabastamise taotluse koostamisega ja ka siis, kui kodanik soovib taotleda üleviimist. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku langemise korral kuriteo ohvriks eelkõige järgmisi ülesandeid:

1. Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku langemise korral kuriteo ohvriks või siis, kui on oht, et ta langeb kuriteo ohvriks, eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a) abistavad kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega, kui kodanik seda soovib;

(a) abistavad kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega, kui kodanik seda soovib;

(b) annavad kodanikele teavet ja/või abi olulistes õigus- ja tervishoiuküsimustes.

(b) annavad kodanikele teavet ja/või abi tervishoiuküsimustes;

 

(b a) annavad kodanikule teavet tema õiguste kohta ning võimaldavad talle juurdepääsu nõuetekohasele õigusabile ja nõustamisele.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb kodaniku pereliikmete või muude sugulastega, kui kodanik on võimaluse korral selleks oma nõusoleku andnud.

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist. Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul, kui kodanik ei ole sellest keeldunud.

Selgitus

Käesolev ja sellele järgnev muudatusettepanek esitatakse keelebarjääri tõttu, mis võib tekkida konsulaarasutuse töötajate ja kodaniku pereliikmete vahel. Pereliikmetega suhtlemiseks tunduvad rohkem sobivat nende liikmesriigi ametiasutused.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb vajaduse korral kodaniku pereliikmete või muude sugulastega. Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist. Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul, kui kodanik ei ole sellest keeldunud. Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Kohalik koostöö

 

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, kinnipidamistingimused ja konsulaarabi kättesaadavus. Juhul kui välisministeeriumid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, täidab kohapeal tehtud otsuse alusel määratud eesistuja ülesandeid liikmesriigi või liidu delegatsiooni esindaja. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega ning liidu delegatsiooniga.

Selgitus

See artikkel kattub täielikult direktiivi ettepanekus esitatud artikliga 14, kuid on esitatud teises järjekorras.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 3 ja artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. PEATÜKK

välja jäetud

Finantsmenetlused

 

Artikkel 12

 

Üldeeskirjad

 

Kui esindamata kodanik palub abi ettemakse või repatrieerimise vormis, kohaldatakse järgmist menetlust, kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti:

 

(a) esindamata kodanik kohustub maksma täies ulatuses tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile ettemakse või tehtud kulutused, millele vajaduse korral lisandub konsulaartasu, kasutades 1. lisas esitatud standardvormi;

 

(b) abistava saatkonna või konsulaadi nõudel esitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik sellele viivitamata taotlust käsitleva vajaliku teabe ning selgitab välja, kas ette on nähtud konsulaartasu;

 

(c) abistav saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes taotlusest ettemakse või repatrieerimise kohta, mida ta on menetlenud;

 

(d) kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitab abistava saatkonna või konsulaadi kirjaliku taotluse korral täies ulatuses mis tahes ettemakse või tehtud kulud, kasutades selleks 1. lisas esitatud vormi.

 

Selgitus

Artikkel asendatakse artikliga 16 a, mis on sellega täielikult kattuv, kuid esitatud teises järjekorras. 3. peatükk kaotatakse.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Lihtsustatud menetlus kriisiolukordades

 

1. Kriisiolukordades koordineerib abistav saatkond või konsulaat kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga mis tahes evakueerimist või esindamata kodanikule muu vajaliku toetuse andmist.

 

Abistav liikmesriik esitab mis tahes taotlused sellise evakueerimise või toetuse kulude hüvitamiseks kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumile. Abistav liikmesriik võib taotleda kulude hüvitamist ka siis, kui esindamata kodanik ei ole allkirjastanud artikli 12 punkti a kohast tagasimaksekohustuse dokumenti.

 

Käesolev lõige ei takista kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil nõudmast tagasimaksmist riigisiseste eeskirjade alusel.

 

2. Suurte kriiside korral hüvitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik evakueerimise või toetuse kulud proportsionaalselt, jagades üldkulud abistatud kodanike arvuga, kui abistav liikmesriik seda nõuab.

 

3. Kui kulusid ei ole võimalik välja arvutada, võib abistav liikmesriik taotleda kulude hüvitamist toetuse liigile kindlaks määratud summade alusel, nagu on sätestatud 2. lisas.

 

4. Kui abistav liikmesriik sai abistamiseks rahalist toetust liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, määratakse kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi osa suurus kindlaks pärast ELi osa mahaarvamist.

 

5. Kulude hüvitamise taotlemisel kasutatakse ühtseid vorme, mis on esitatud 2. lisas.

 

Selgitus

See artikkel asendatakse uue artikliga 16 b.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö ja koordineerimine kohalikul tasandil ja kriisiolukorras

Koostöö ja koordineerimine kriisiolukorras

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Kohalik koostöö

 

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, vanglatingimused ja konsulaarabi kättesaadavus. Juhul kui välisministeeriumid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, esindab liikmesriiki või liidu delegatsiooni kohapeal määratud eesistuja. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega ning liidu delegatsiooniga.

 

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 24 selgitust.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Põhjaliku valmisoleku tagamise eesmärgil hõlmab situatsiooniplaneerimine ka esindamata kodanikke. Kolmandas riigis esindatud liikmesriigid koordineerivad oma situatsiooniplaneerimiskavad omavahel ja liidu delegatsiooniga. Nad lepivad kokku asjaomastes ülesannetes, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, määravad kogunemiskohtade esindajad ning teavitavad esindamata kodanikke kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

1. Liidu delegatsioonid koordineerivad liikmesriikide vahel situatsiooniplaneerimist, et tagada põhjalik valmisolek, sealhulgas vajalike ülesannete jaotus, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, esindajate määramine kogunemiskohtadesse ning esindamata kodanike teavitamine kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kriisi korral teevad liikmesriigid ja EL tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Liikmesriigid ja EL teavitavad üksteist saadaolevast evakueerimissuutlikkusest aegsasti. Liikmesriikide taotlusel võivad liikmesriike toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

2. Kriisi korral teevad liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Liidu delegatsioon koordineerib aegsasti teabevahetust saadaoleva evakueerimissuutlikkuse kohta, koordineerib evakueerimist ja annab evakueerimiseks vajalikku abi, kusjuures teda võivad toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhtriik

Koordineerimine kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas direktiivis on juhtriik (juhtriigid) üks või mitu liikmesriiki konkreetses kolmandas riigis, kes vastutab/vastutavad koordineerimise eest ja juhivad abistamist kriisiks ettevalmistumisel ja selle ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

1. Liidu delegatsioonid vastutavad abi koordineerimise ja andmise eest kriisiks ettevalmistumisel ja selle ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik määratakse konkreetses kolmandas riigis juhtriigiks, kui ta on andnud oma sellesisulisest kavatsusest teada olemasoleva turvalise sidevõrgu kaudu, juhul kui mõni teine liikmesriik ei esita selle suhtes 30 päeva jooksul vastuväiteid või kui esitatud juhtriik ei ole turvalise sidevõrgu kaudu selle ülesande täitmise soovist loobunud. Kui juhtriigi ülesannet soovib hakata ühiselt täitma rohkem kui üks liikmesriik, teavitavad nad ühiselt sellekohasest soovist turvalise sidevõrgu kaudu. Kriisi korral võib seda ülesannet hakata viivitamata täitma üks või mitu liikmesriiki ja sellest teavitatakse 24 tunni jooksul. Liikmesriigid võivad pakkumisest keelduda, kuid nende kodanikel ja võimalikel abisaajatel on artikli 6 lõike 1 kohaselt endiselt õigus saada juhtriigilt abi. Juhtriigi puudumise korral lepivad kohapeal esindatud liikmesriigid kokku, milline liikmesriik koordineerib esindamata kodanikele antavat abi.

välja jäetud

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kriisiks valmisolekuks tagab juhtriik (juhtriigid), et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ja et saatkondi ja konsulaate ning liidu delegatsioone oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

3. Kriisiks valmisolekuks tagab liidu delegatsioon, et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ja et saatkondi ja konsulaate oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kriisi korral vastutab juhtriik (juhtriigid) või abi koordineeriv liikmesriik esindamata kodanikele abistamise, kokkukutsumise ja vajaduse korral turvalisse kohta evakueerimise koordineerimise ja läbiviimise eest ning teda abistavad teised asjaomased liikmesriigid. See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Juhtriik (juhtriigid) või esindamata kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik võib vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad juhtriigile (juhtriikidele) või abi koordineerivale liikmesriigile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

4. Kriisi korral vastutab liidu delegatsioon esindamata kodanike abistamise ja kokkukutsumise eest ning koordineerib asjaomaste liikmesriikide toel nende turvalisse kohta evakueerimist. See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Liidu delegatsioon ja asjaomased liikmesriigid võivad vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad liidu delegatsioonile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. PEATÜKK (uus)

 

Finantsmenetlused

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Üldeeskirjad

 

Kui esindamata kodanik palub abi ettemakse või repatrieerimise vormis, kohaldatakse järgmist menetlust, kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti:

 

(a) esindamata kodanik kohustub maksma täies ulatuses tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile ettemakse või tehtud kulutused, millele vajaduse korral lisandub konsulaartasu, kasutades 1. lisas esitatud standardvormi;

 

(b) abistava saatkonna või konsulaadi nõudel esitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik sellele viivitamata taotlust käsitleva vajaliku teabe ning selgitab välja, kas ette on nähtud konsulaartasu;

 

(c) abistav saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes taotlusest ettemakse või repatrieerimise kohta, mida ta on menetlenud;

 

(d) kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitab abistava saatkonna või konsulaadi kirjaliku taotluse alusel täies ulatuses mis tahes ettemaksed või tehtud kulud, kasutades selleks 1. lisas esitatud vormi.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 25 selgitust.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 b

 

Lihtsustatud menetlus kriisiolukordades

 

1. Kriisiolukordades koordineerib liidu delegatsioon kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga esindamata kodaniku evakueerimist või talle mis tahes muu vajaliku abi andmist.

 

2. Euroopa välisteenistusel on vajalikud rahalised vahendid abi koordineerimiseks ja andmiseks kriisiks valmistumisel ja kriisiolukorras.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga asendatakse direktiivi ettepanekus esitatud artikkel 13 ja muudetakse seda.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Lisade muudatused

 

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 18 b vastu delegeeritud õigusakte lisades mis tahes muudatuse tegemiseks.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 b

 

Volituste delegeerimine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artiklis 18 a osutatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks alates …*.

 

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 18 a osutatud volituste delegeerimise tühistada mis tahes ajal. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artikli 18 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

______

 

*Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.


SELETUSKIRI

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 23 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul on mingi kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel”. Seda põhimõtet käsitletakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 46.

Käesoleva direktiivi eesmärk on tunnistada kehtetuks otsus 95/353/EÜ, mis on selles valdkonnas praegu kehtiv õigusraamistik.

Uut õigusakti on vaja selleks, et lihtsustada ELi kodanike õiguste (sh õigus kaitsele kolmandates riikides) austamise tagamist. Konsulaarkaitse ühiseid seisukohti nõuti Stockholmi programmis ning seda on teinud ka Euroopa Parlament. Arvestades, et kriisipiirkondade arv järjest kasvab, on ühine lähenemisviis veelgi hädavajalikum.

Käesolevas raportis kajastub asjaolu, et konsulaarkaitset saab pakkuda kahel tasandil:

– kohalik konsulaarkaitse igapäevastes küsimustes,

– konsulaarkaitse kriisiolukorras.

Lissaboni lepingu kohaselt on liikmesriigid omavahel solidaarsed, mistõttu on esindamata kodanikul õigus paluda igapäevastes küsimustes, näiteks isikuttõendavate dokumentide kaotamise, vahistamise, kinnipidamise või surmajuhtumi korral vajalikku kohalikku konsulaarkaitset iga liikmesriigi mis tahes diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt. Juhtub ka seda, et ELi kodaniku päritoluliikmesriigil on kolmandas riigis saatkond või konsulaat, kuid see ei ole juurdepääsetav. Komisjoni ettepanek pidada sellistes olukordades saatkonda või konsulaati juurdepääsetavaks juhul, kui saatkonda või konsulaati minemine ja sealt lähtepunkti tagasi jõudmine on võimalik ühe päeva jooksul, on mõistlik, arvestades kõiki võimalikke hädaolukordi, mis võivad igapäevaelus ette tulla.

Kriisiolukordade suhtes on raportis tehtud ettepanek, et kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal vastutaks abi koordineerimise ja andmise eest liidu delegatsioon. Selleks et mitte tekitada juhtriigile või piirkonnas esindatud mis tahes liikmesriigile talumatult suurt koormust, peaks koostöö koordineerimisega, sh liikmesriikidevaheliste situatsiooniplaneerimiskavade ja evakueerimisega tegelema liidu delegatsioon. Liidu delegatsiooni ülesanne peaks olema tagada, et situatsiooniplaneerimiskavad hõlmavad kõiki ELi kodanikke, sh esindamata kodanikke. See on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 35, milles on sätestatud järgmist: „liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides [...] teevad koostööd, kindlustades [...] liidu seisukohti ja meetmeid määratlevate otsuste järgimise ja rakendamise. [...] Nad aitavad rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil ning vastavalt nimetatud lepingu artiklile 23 vastu võetud meetmeid.”

Igapäevastes küsimustes vajaliku kohaliku konsulaarkaitsega seoses käsitletakse raportis peamiselt kehtivat rahastamise korda. Ühest küljest on oluline, et kriisiolukordades, kui koordineerimise eest vastutab liidu delegatsioon, peaks sel olema koordineerimistöö tegemiseks vajalikud rahalised vahendid. Lisaks võib liidu delegatsioon vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism. Siiski peaksid liikmesriigid kaaluma konsulaarkaitse edasiseks hõlbustamiseks võimalust luua konsulaarkaitse sihtfond, millest abistava liikmesriigi saatkond või konsulaat võib esindamata kodaniku abistamise kulude katmiseks teha ettemakseid ning millesse abistatava esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peab ettemakseteks kulutatud vahendid tagasi maksma.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2012)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta välismaal

(COM(2011)0881 – C7‑0017/2012 – 2011/0432(CNS))

Arvamuse koostaja: Kristiina Ojuland

LÜHISELGITUS

Väliskomisjon on seisukohal, et väga oluline on selgelt kindlaks määrata koordineerimis- ja koostöömeetmed, mis on vajalikud ELi esindamata kodanike igapäevase konsulaarkaitse tagamiseks. Tegemist on ELi kodakondsusega seotud põhiõigusega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 46.

Komisjon on aga arvamusel, et komisjoni asjakohane ettepanek oleks pidanud olema tunduvalt nõudlikum; selles ei ole ära kasutatud kõiki Lissaboni lepingu võimalusi, eriti liidu delegatsioonide rolli, mida on rõhutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Kavandatav nõukogu direktiiv peaks aitama suurendada ELi delegatsioonide laiaulatusliku võrgustiku osa konsulaarkaitses. Komisjon on seisukohal, et pikemas perspektiivis peaksid ELi delegatsioonid omandama juhtrolli selle valdkonna koordineerimisel ning täpselt kindlaksmääratud tingimustel saaks neile anda koguni õiguse konsulaarülesandeid täita. See aitaks

· muuta menetlused välismaal asuvatele ELi kodanikele lihtsamaks,

· saavutada personali ja rahaliste vahendite ühtekoondamise kaudu mastaabisääst,

· suurendada ELi esilolekut kolmandates riikides,

· tugevdada ELi kodakondsust.

Nõukogu otsuses, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine, on artikli 5 lõikes 10 ette nähtud, et liidu delegatsioonid osutavad liikmesriikide vastava taotluse korral liikmesriikidele abi kolmandates riikides liidu kodanikele konsulaarkaitse tagamisel, kulutamata selleks täiendavaid ressursse. 2013. aastal toimub nõukogu otsuse läbivaatamine. Siis tuleks kindlasti suurt tähelepanu pöörata rahastamismeetmetele, et ELi delegatsioonid saaksid täiel määral täita oma osa mehhanismides, mida on kavas rakendada ELi esindamata kodanike konsulaarkaitse tagamiseks.

Sellega seoses teeb väliskomisjon ettepaneku võtta kõnealune nõukogu direktiiv ELi eelarverea 19-06-06 (konsulaarkaitse) õiguslikuks aluseks, et liidu käsutuses oleksid vajalikud rahalised vahendid, mis võimaldaksid delegatsioonidel täita konsulaarkaitsega seotud ülesandeid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Esimene a volitus (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 35,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Vaja võib olla tihe koostöö kolmandas riigis esindatud abistava liikmesriigi ning kodaniku päritolu liikmesriigi vahel. Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik.

(7) Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Vaja võib olla tihe koostöö kolmandas riigis esindatud abistava liikmesriigi, selles kolmandas riigis asuva liidu delegatsiooni ning kodaniku päritolu liikmesriigi vahel. Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad tuleks omavahel koordineerida. Selle juures tuleks arendada juhtriigi põhimõtet.

(21) Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad tuleks omavahel koordineerida.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Kooskõlas konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooniga võib liikmesriik anda konsulaarkaitset teise liikmesriigi nimel, kui asjaomasel kolmandal riigil ei ole selle suhtes vastuväiteid. Liikmesriikidel tuleks võtta kolmandate riikide suhtes vajalikke meetmeid, mis tagavad, et konsulaarkaitset oleks võimalik anda teise liikmesriigi nimel.

(23) Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Kooskõlas konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooniga võib liikmesriik anda konsulaarkaitset teise liikmesriigi nimel, kui asjaomasel kolmandal riigil ei ole selle suhtes vastuväiteid. Liikmesriikidel tuleks võtta kolmandate riikide suhtes vajalikke meetmeid, mis tagavad, et konsulaarkaitset oleks võimalik anda teise liikmesriigi nimel. Liidu delegatsioonid peaksid tagama vajaliku koordineerimise liikmesriikide vahel ja neile tuleks vajaduse korral, eriti hädaolukorras, anda õigus täita konsulaarülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks tuleks liidule anda vajalikud rahalised vahendid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada õigust saada teise liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt kaitset selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud.

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada õigust saada teise liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt kaitset selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, või kaitset selles kolmandas riigis asuvalt liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 1 a

 

Liidu delegatsioonid

 

1. Liidu delegatsioonid vastutavad peamiselt koostöö ja koordineerimise tagamise eest liikmesriikide vahel liidu esindamata kodanikele konsulaarkaitse pakkumisel, sealhulgas kasutades ühiselt infrastruktuuri ja olemasolevaid ressursse.

 

2. Liidu delegatsioonidele võib ka anda õiguse täita konsulaarülesandeid esindamata kodanike teenindamiseks, kui see on vajalik ja asjakohane. Seetõttu käsitatakse käesolevas direktiivis kõiki viiteid „liikmesriikide saatkondadele või konsulaatidele” viidetena „liikmesriikide saatkondadele või konsulaatidele või liidu delegatsioonidele, kui nii on kokku lepitud”.

 

3. Liidu delegatsioonidele antakse rahalised vahendid ja kõik muud vajalikud ressursid, sealhulgas asjakohane koolitus ja suutlikkuse suurendamine, et nad saaksid täita lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesandeid.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, on õigus saada teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

1. Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, on õigus saada mis tahes teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel või kaitset liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse abistava liikmesriigi kodaniku pereliikmetele, kes ei ole asjaomase liikmesriigi kodanikud.

3. Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse päritoluliikmesriigi kodaniku pereliikmetele, või konsulaarkaitset liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad.

1. Liidu delegatsioonid teavitavad esindamata kodanikke konsulaarkaitse saamise võimalusest. Liidu delegatsioonid, liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tõstavad liidu kodanike teadlikkust nende õigusest pöörduda abi saamiseks kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide poole.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave komisjoni asjaomasel internetilehel.

2. Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liidu delegatsioonid koordineerivad kolmandates riikides jõupingutusi selliste kokkulepete sõlmimiseks ning nad teavitavad Euroopa Komisjoni aegsasti niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave asjaomasel internetilehel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused teevad omavahel ja ELiga tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Kui konsulaat või saatkond abistab esindamata kodanikku, võetakse ühendust piirkondlikult vastutava lähima konsulaadi või saatkonna või kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumiga. Liikmesriigid teavitavad välisministeeriumite asjaomastest kontaktisikutest Euroopa välisteenistust, kes ajakohastab pidevalt neid andmeid oma turvalisel internetilehel.

Liidu delegatsioonid juhivad koostööd ja koordineerimist ühelt poolt liikmesriikide vahel ning teiselt poolt liikmesriikide ja liidu vahel, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Kui konsulaat või saatkond abistab esindamata kodanikku, võetakse ühendust piirkondlikult vastutava lähima konsulaadi või saatkonna või kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumiga. Liikmesriigid teavitavad välisministeeriumite asjaomastest kontaktisikutest Euroopa välisteenistust, kes ajakohastab pidevalt neid andmeid oma turvalisel internetilehel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kriisiolukordades koordineerib abistav saatkond või konsulaat kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga mis tahes evakueerimist või esindamata kodanikule muu vajaliku toetuse andmist.

Kriisiolukordades koordineerib abistav saatkond või konsulaat või liidu delegatsioon kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga mis tahes evakueerimist või esindamata kodanikule muu vajaliku toetuse andmist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, vanglatingimused ja konsulaarabi kättesaadavus. Juhul kui välisministeeriumid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, esindab liikmesriiki või liidu delegatsiooni kohapeal määratud eesistuja. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega ning liidu delegatsiooniga.

Kohalikke koostöökoosolekuid juhatab liidu delegatsiooni esindaja. Need koosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, vangla- ja kinnipidamistingimused, konsulaarabi kättesaadavus ja kriisikavad. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Põhjaliku valmisoleku tagamise eesmärgil hõlmab situatsiooniplaneerimine ka esindamata kodanikke. Kolmandas riigis esindatud liikmesriigid koordineerivad oma situatsiooniplaneerimiskavad omavahel ja liidu delegatsiooniga. Nad lepivad kokku asjaomastes ülesannetes, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, määravad kogunemiskohtade esindajad ning teavitavad esindamata kodanikke kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

1. Liidu delegatsioonid koordineerivad situatsiooniplaneerimist liikmesriikide vahel, et tagada põhjalik valmisolek, sealhulgas ülesannete jaotus, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, kogunemiskohtadesse esindajate nimetamine ning esindamata kodanike teavitamine kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kriisi korral teevad liikmesriigid ja EL tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Liikmesriigid ja EL teavitavad üksteist saadaolevast evakueerimissuutlikkusest aegsasti. Liikmesriikide taotlusel võivad liikmesriike toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

2. Kriisi korral teevad liikmesriigid ja EL tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Liidu delegatsioon koordineerib aegsasti teabevahetust saadaoleva evakueerimissuutlikkuse kohta ja annab evakueerimiseks vajalikku abi, kusjuures teda võivad toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhtriik

Koordineerimine kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas direktiivis on juhtriik (juhtriigid) üks või mitu liikmesriiki konkreetses kolmandas riigis, kes vastutab/vastutavad koordineerimise eest ja juhivad abistamist kriisiks ettevalmistumisel ja selle ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

1. Liidu delegatsioonid vastutavad abi koordineerimise ja juhtimise eest kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik määratakse konkreetses kolmandas riigis juhtriigiks, kui ta on andnud oma sellesisulisest kavatsusest teada olemasoleva turvalise sidevõrgu kaudu, juhul kui mõni teine liikmesriik ei esita selle suhtes 30 päeva jooksul vastuväiteid või kui esitatud juhtriik ei ole turvalise sidevõrgu kaudu selle ülesande täitmise soovist loobunud. Kui juhtriigi ülesannet soovib hakata ühiselt täitma rohkem kui üks liikmesriik, teavitavad nad ühiselt sellekohasest soovist turvalise sidevõrgu kaudu. Kriisi korral võib seda ülesannet hakata viivitamata täitma üks või mitu liikmesriiki ja sellest teavitatakse 24 tunni jooksul. Liikmesriigid võivad pakkumisest keelduda, kuid nende kodanikel ja võimalikel abisaajatel on artikli 6 lõike 1 kohaselt endiselt õigus saada juhtriigilt abi. Juhtriigi puudumise korral lepivad kohapeal esindatud liikmesriigid kokku, milline liikmesriik koordineerib esindamata kodanikele antavat abi.

välja jäetud

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kriisiks valmisolekuks tagab juhtriik (juhtriigid), et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ja et saatkondi ja konsulaate ning liidu delegatsioone oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

3. Kriisiks valmisolekuks tagab liidu delegatsioon, et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ning et saatkondi ja konsulaate oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kriisi korral vastutab juhtriik (juhtriigid) või abi koordineeriv liikmesriik esindamata kodanikele abistamise, kokkukutsumise ja vajaduse korral turvalisse kohta evakueerimise koordineerimise ja läbiviimise eest ning teda abistavad teised asjaomased liikmesriigid. See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Juhtriik (juhtriigid) või esindamata kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik võib vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad juhtriigile (juhtriikidele) või abi koordineerivale liikmesriigile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

4. Kriisi korral vastutab liidu delegatsioon esindamata kodanike abistamise ja kokkukutsumise eest ning koordineerib asjaomaste liikmesriikide toel nende turvalisse kohta evakueerimist. See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Liidu delegatsioon ja asjaomased liikmesriigid võivad vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad liidu delegatsioonile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

MENETLUS

Pealkiri

Välismaal asuvate ELi kodanike konsulaarkaitse

Viited

COM(2011)0881 – C7-0017/2012 – 2011/0432(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

2.2.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.2.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Kristiina Ojuland

11.1.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

10.7.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bastiaan Belder, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Richard Howitt, Liisa Jaakonsaari, Anneli Jäätteenmäki, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Fiorello Provera, Tokia Saïfi, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Marek Siwiec, Charles Tannock, Sir Graham Watson, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emilio Menéndez del Valle, Norbert Neuser, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Leonidas Donskis, Danuta Jazłowiecka


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (12.7.2012)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta välismaal

(COM(2011)0881 – C7‑0017/2012 – 2011/0432(CNS))

Arvamuse koostaja: Tadeusz Zwiefka

LÜHISELGITUS

Kolmandas riigis esindust mitteomava liikmesriigi kodaniku õigus paluda abi seal esindust omava liikmesriigi konsulaarasutusest on üks Euroopa Liidu kodakondsusega antud õigustest. Asjakohased õigussätted on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 23 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 46.

Selle õiguse rakendamiseks kehtestati õiguslik raamistik otsusega 95/353/EÜ. Õigus on seega olnud jõus juba mõnda aega. Sellegipoolest on vaja raamistikku tugevdada, sest kogemused näitavad, et kodanikud ei saa oma õigust konsulaarkaitsele täiel määral kasutada.

Üks põhiprobleemidest on see, et kodanikud pole teadlikud oma õigusest saada abi mõne teise liikmesriigi konsulaadist, kui nad on kolmandas riigis, kus nende enda liikmesriigil esindust ei ole. Uue direktiiviga püütakse seda probleemi lahendada.

Direktiivis püütakse töötada välja kooskõlastatum lähenemisviis esindamata ELi kodanike abistamise küsimusele. Ilma et see piiraks esindamata kodanike õigust paluda abi mis tahes liikmesriigi ametivõimudelt, luuakse direktiiviga ELi õigusalas raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel kokku leppida, et teatavas riigis või piirkonnas saab ühest liikmesriigist juhtriik, kes koordineerib konsulaartegevust. Need kokkulepped avalikustatakse, mis võimaldab reisivatel kodanikel teada saada, millises asukohas millise konsulaadiga esmajärjekorras ühendust võtta.

Pikema aja vältel hoiaks see raha kokku, sest kui liikmesriikidevahelise kokkuleppe alusel on määratud juhtriik, ei ole teistel liikmeriikidel enam nii vajalik kõnealuses kohas esindatud olla.

Üks praeguse konsulaarkoostöö komistuskive on liikmesriikide erinevad tavad konsulaartoetuse rahastamisel. Mõned liikmesriigid rahastavad sellist toetust oma üldeelarvest, sellal kui teised liikmesriigid on seisukohal, et abi saanud isik peab maksumaksjale saadud abi hüvitama. Käesolevas direktiivis kehtestatakse liikmesriikide konsulaarsüsteemide vahelise hüvitamise eeskirjad, jättes riikide tavad selles aspektis puutumata.

Õiguskomisjon toetab ettepanekut üldjoontes, kuid leiab, et on tarvis sisse viia mõned muudatused. Esitatud muudatusettepanekutega püütakse eelkõige tagada, et teave konsulaarkaitse kohta oleks võimalikult laialdaselt kättesaadav ja selgitada, et kodanikud peaksid jätkuvalt saama kasutada liikmesriikide esinduste poolt tavapäraselt pakutavat konsulaarabi täies ulatuses, ning teha selgeks, et esindatud liikmesriikide ametivõimude etendatav roll ei tähenda, et esindamata liikmesriigid on abi osutamisest kõrvale jäetud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel.

(10) Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste asjakohastel veebilehtedel.

Selgitus

Üks põhjustest, miks ELi kodanikud ei kasuta oma õigust konsulaarkaitsele kolmandates riikides, on ebapiisav teabe kättesaadavus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist. Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

(14) Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist ning kriisiolukordades abistamist. Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a) Konsulaarasutuste töötajatele tuleks korraldada koolitusi, et parandada koostööd ja laiendada nende teadmisi kodanike õiguste kohta, mis tulenevad aluslepingutest ja käesolevast direktiivist.

Selgitus

On oluline, et konsulaarasutuste töötajad oleksid teadlikud teistest liikmesriikidest pärit konsulaarabi otsivate kodanike õigustest.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada esindamata liikmesriikide kohustust ja/või õigust abistada oma kodanikke otse, kui see on vajalik ja/või soovitatav. Esindamata liikmesriigid peaksid pidevalt toetama liikmesriike, kes nende kodanikele konsulaarabi annavad.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus püütakse selgitada, et liikmesriigid peavad osalema oma kodanike abistamises isegi riikides, kus neil ei ole esindust.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b) Käesoleva direktiivi sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta lisade muutmiseks vastu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjonile tuleks delegeerida õigus teha muudatusi lisades, milles on esitatud vormid, mida võib olla vaja aeg-ajalt ajakohastada. Rakendusartikliteks on uued artiklid 18a ja 18b.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi kodanikel peab olema võimalik kolmandas riigis tavapäraselt kasutatava transpordivahendiga jõuda saatkonda või konsulaati ja tagasi väljasõidukohta vähemalt samal päeval, välja arvatud juhul, kui kiireloomuliste asjaolude tõttu on vaja abi kiiremini. Saatkond või konsulaat ei ole kättesaadav, kui ta ei saa anda ajutiselt tõhusat kaitset, eelõige kui see on kriisi ajal ajutiselt suletud.

Saatkond või konsulaat ei ole kättesaadav, kui ta ei saa anda ajutiselt tõhusat kaitset, eelõige kui see on kriisi ajal ajutiselt suletud.

Selgitus

Konsulaadi kättesaadavust ei peaks nii üksikasjalikult määrama, sest kolmandates riikides valitseb selles osas märgatav erinevus.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega nende volituste ulatuses riiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

3. Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega tingimusel, et neil on asjakohased volitused, mis on kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad.

1. Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid avaldavad oma välispoliitika eest vastutavate ministeeriumide veebilehtedel teabe oma kodanike õiguse kohta otsida juhul, kui nad viibivad kolmandas riigis, kus nende liikmesriik ei ole esindatud, selle direktiivi alusel konsulaarkaitset mingi muu liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt, ning selle õiguse kasutamise tingimuste kohta.

Selgitus

Käesoleva direktiivi sätete jõustamiseks ja kodanikele lisandväärtuse andmiseks tuleks kodanikke nõuetekohaselt teavitada nende käesoleva direktiivi kohasest õigusest saada mingi muu liikmesriigi diplomaatilistelt või konsulaarasutustelt konsulaarkaitset.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave komisjoni asjaomasel internetilehel.

2. Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave komisjoni asjaomasel internetilehel ning nad avaldavad selle teabe ka oma välissuhete eest vastutavate ministeeriumide veebisaitidel ning asjaomaste saatkondade ja/või konsulaatide veebisaitidel.

Selgitus

Üks põhjustest, miks ELi kodanikud ei kasuta oma õigust konsulaarkaitsele kolmandates riikides, on ebapiisav teabe kättesaadavus.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist järgmistel juhtudel:

2. Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist vähemalt järgmistel juhtudel:

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku ja sellele järgneva muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et juhtude loetelu, mille korral abi tuleks anda, ei ole lõplik ning et liikmesriigid peaksid jätkuvalt andma abi muudel juhtudel, mil on kombeks seda teha.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Konsulaarkaitse laieneb ka kõigile muudele juhtudele, mil esindatud liikmesriik abistaks tavapäraselt oma kodanikke.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) abistavad kodanikku õigusala esindaja leidmisel.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse kehtestada, et konsulaadid ei ole kohustatud ise andma õigusalast nõu, vaid aitama kodanikel saada sellist nõu kohaliku erialaesindaja käest.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Ta tegutseb vahendajana, sealhulgas seoses armuandmispalve või ennetähtaegse vabastamise taotluse koostamisega ja ka siis, kui kodanik soovib taotleda üleviimist. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

4. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) annavad kodanikele teavet ja/või abi olulistes õigus- ja tervishoiuküsimustes.

(b) annavad kodanikele teavet ja/või abi olulistes õigus- ja tervishoiuküsimustes ning nõustamise alal.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) abistavad kodanikku õigusala esindaja leidmisel.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb kodaniku pereliikmete või muude sugulastega, kui kodanik on võimaluse korral selleks oma nõusoleku andnud.

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist. Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul, kui kodanik ei ole sellest keeldunud.

Selgitus

Käesolev ja sellele järgnev muudatusettepanek esitatakse keelebarjääri tõttu, mis võib tekkida konsulaarasutuse töötajate ja kodaniku pereliikmete vahel. Pereliikmetega suhtlemiseks tunduvad rohkem sobivat nende liikmesriigi ametiasutused.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb vajaduse korral kodaniku pereliikmete või muude sugulastega. Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

2. Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist. Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul, kui kodanik ei ole sellest keeldunud. Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Lisade muudatused

 

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 18 b vastu delegeeritud õigusakte lisades mis tahes muudatuse tegemiseks.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 b

 

Delegeerimine

 

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte.

 

2. Artiklis 18 a osutatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks alates …*.

 

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 18 a osutatud volituste delegeerimise tühistada mis tahes ajal. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teavitab komisjon sellest samaaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

 

5. Artikli 18a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

______

 

*Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

MENETLUS

Pealkiri

Välismaal asuvate ELi kodanike konsulaarkaitse

Viited

COM(2011)0881 – C7-0017/2012 – 2011/0432(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

2.2.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

2.2.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Tadeusz Zwiefka

19.12.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

31.5.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Luis de Grandes Pascual, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss


MENETLUS

Pealkiri

Välismaal asuvate ELi kodanike konsulaarkaitse

Viited

COM(2011)0881 – C7-0017/2012 – 2011/0432(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

20.1.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

2.2.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.2.2012

DEVE

2.2.2012

JURI

2.2.2012

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

25.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Edit Bauer

9.2.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.4.2012

9.7.2012

3.9.2012

19.9.2012

Vastuvõtmise kuupäev

19.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Rita Borsellino, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Simon Busuttil, Philip Claeys, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Valdemar Tomaševski, Nils Torvalds, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Michael Cashman, Anna Maria Corazza Bildt, Dimitrios Droutsas, Ana Gomes, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Hubert Pirker

Esitamise kuupäev

10.10.2012

Õigusteave - Privaatsuspoliitika