RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta

15.10.2012 - (COM(2012)0093 – C7‑0074/2012 – 2012/0042(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Kriton Arsenis


Menetlus : 2012/0042(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0317/2012

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta

(COM(2012)0093 – C7‑0074/2012 – 2012/0042(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0093),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0074/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0317/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (edaspidi „maakasutus- ja metsandussektor”) kujutab endast netoneeldajat, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaase sellisel määral, mis vastab märkimisväärsele osale ELi koguheitest. Maakasutus- ja metsandussektoris toimub inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ja sidumine selle võrra, kuidas muutub taimestikus ja mullas talletunud süsiniku kogus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohaselt ei ole maakasutus- ja metsandussektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %, kuigi need moodustavad osa liidu heitkoguste piiramise või vähendamise eesmärgist vastavalt nõukogu otsusega 2002/358/EÜ heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi „Kyoto protokoll”) artikli 3 lõikele 3.

(1) Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (edaspidi „maakasutus- ja metsandussektor”) kujutab endast netoneeldajat, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaase sellisel määral, mis vastab märkimisväärsele osale ELi koguheitest. Maakasutus- ja metsandussektoris toimub inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ja sidumine selle võrra, kuidas muutub taimestikus ja mullas talletunud süsiniku kogus. Raietoodete säästva kasutuse suurendamine võib olulisel määral piirata CO2-heidet ja suurendada selle sidumist atmosfäärist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohaselt ei ole maakasutus- ja metsandussektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %, kuigi need moodustavad osa liidu heitkoguste piiramise või vähendamise eesmärgist vastavalt nõukogu otsusega 2002/358/EÜ heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi „Kyoto protokoll”) artikli 3 lõikele 3.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Vastavalt konkurentsivõimelist vähese CO2-heitega majandust aastaks 2050 käsitlevale edenemiskavale tuleks kõiki maakasutusviise kaaluda terviklikult ning võtta ELi kliimapoliitika raames vaatluse alla maakasutus- ja metsandussektor.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid võtaksid vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, milles sätestatakse meetmed maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks.

(2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid võtaksid vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad eraldi dokumendina, või osana vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiast, kui see on kättesaadav, maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Käesoleva otsusega sätestatakse liikmesriikide kohustused nende arvestuseeskirjade ja tegevuskavade rakendamisel. Sellega ei sätestata erasektori osalejate, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjate arvepidamis- või aruandekohustusi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus -/CMP.7 (otsus -/CMP.7). Kõnealuses otsuses on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema kõnealuse otsusega kooskõlas, et tagada asjakohasel tasemel sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära.

(3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus 2/CMP.7 (otsus 2/CMP.7) ja otsus 16/CMP.1. Kõnealustes otsustes on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema täielikus kooskõlas kõnealuste otsustega, et tagada sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel ning vältida kattuvusi riikide aruandluses. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära ning liidu kui eraldi osalise staatusest tulenevaid kohustusi.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjadega ei tohiks kaasneda täiendavat halduskoormust, seega ei peaks nende järgi esitatavates aruannetes nõutama teavet, mis ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku otsuste alusel kohustuslik;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjades peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes ning põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise suhtes.

(4) Maakasutus- ja metsandussektori tegevuse arvestuses peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha maakasutus- ja metsandussektori tegevuse arvestus, mida kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes, põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes ning samuti sookuivendamise ja taassoostamise suhtes ühe aasta jooksul alates valitsustevahelise kliimamuutuste rühma asjaomaste juhendite avaldamisest. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taastaimestamise suhtes.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

(5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes -/CMP.7 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel.

(5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes 2/CMP.7, 2/CMP.6 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel, mida kohaldatakse järjekindlalt, võrreldavalt ja täielikult nii liidus kui ka liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Otsustel 2/CMP.7 ja 16/CMP.1 põhinevad arvestuseeskirjad ei võimalda arvestusse kaasata raietoodete energia saamiseks ja materjalide asendamise eesmärgil kasutamisega kaasnevat mõju, kuna see tooks kaasa topeltarvestuse. Sellele vaatamata on need olulised metsanduse abinõud, mis aitavad leevendada kliimamuutusi. Seetõttu, aga ka teabe saamise eesmärgil, võivad liikmesriigid pidada arvestust metsamajanduse asendusmõju abil välditud heitkoguste üle. See suurendaks poliitika ühtsust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Arvestuseeskirjades tuleks täpselt kajastada inimtegevusest tingitud muutusi heites ja sidumises. Sellega seoses tuleks käesolevas otsuses sätestada konkreetse metoodika kasutamine maakasutus- ja metsandussektori eri tegevuste suhtes . Metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest tulenev heide ja sidumine on inimeste otsese sekkumise tulemus ning seepärast tuleks kõnealune tegevus täies ulatuses arvestusse kaasata. Võttes siiski arvesse, et mitte kogu metsamajandamise heide ja sidumine ei ole inimtekkeline, tuleks asjaomastes arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigispetsiifilise eripära mõju. Võrdlustasemed on liikmesriigi territooriumil metsa majandamisest tuleneva aastase netoheite või -sidumise prognoosid arvestusperioodiga hõlmatud aastate kohta ning need tuleks kehtestada läbipaistvalt kooskõlas otsusega -/CMP.7. Kõnealuseid võrdlustasemeid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse liikmesriikides kasutatavas metoodikas ja saadaolevates andmetes tehtud parandusi. Arvestuseeskirjades tuleks sätestada metsa majandamisest tuleneva kasvuhoonegaaside netoheite ja netosidumise suhtes kohaldatav ülemmäär, mida võib arvestusse kaasata, võttes arvesse võrdlustasemete aluseks olnud prognooside ebakindlust.

(6) Arvestuseeskirjades tuleks täpselt kajastada inimtegevusest tingitud muutusi heites ja sidumises. Sellega seoses tuleks käesolevas otsuses sätestada konkreetse metoodika kasutamine maakasutus- ja metsandussektori eri tegevuste suhtes . Metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest tulenev heide ja sidumine on inimeste otsese sekkumise tulemus ning seepärast tuleks kõnealune tegevus täies ulatuses arvestusse kaasata. Võttes siiski arvesse, et mitte kogu metsamajandamise heide ja sidumine ei ole inimtekkeline, tuleks asjaomastes arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigispetsiifilise eripära mõju. Võrdlustasemed on liikmesriigi territooriumil metsa majandamisest tuleneva aastase netoheite või -sidumise prognoosid arvestusperioodiga hõlmatud aastate kohta ning need tuleks kehtestada läbipaistvalt kooskõlas otsusega 2/CMP.7. Kõnealused võrdlustasemed tuleks viia ajaliselt vastavusse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni otsustega ning neid tuleks ajakohastada ainult juhul, kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli osaliste vastu võetud võrdlustasemeid uuendatakse. Arvestuseeskirjades tuleks sätestada metsa majandamisest tuleneva kasvuhoonegaaside netoheite ja netosidumise suhtes kohaldatav ülemmäär, mida võib arvestusse kaasata, võttes arvesse võrdlustasemete aluseks olnud prognooside ebakindlust. Liidu eesmärk on asendada praegune võrdlustasemete süsteem järgmisel arvestusperioodil laiaulatuslikuma käsitlusega ning kohandada käesolevat otsust vastavalt.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Arvestuseeskirjad peaks asjakohaselt kajastama olulist panust kasvuhoonegaaside talletamisse puidus ja puidupõhistes toodetes ning aitama kaasa metsaressursi laialdasemale kasutamisele metsa säästva majandamise raames ja puidutoodete suuremale kasutamisele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Selleks et näha ette stiimulid pika elutsükliga raietoodete kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt aega, millal toimub kasvuhoonegaaside heide ülestöötatud puidust. Raietoodetest tuleneva heite suhtes kohaldatav esimese astme lagunemise funktsioon peaks seepärast vastama riiklike kasvuhoonegaaside andmekogude koostamist käsitleva valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes esitatud valemile 12.1 ning vaikimisi määratud asjaomane poolestusaeg peaks põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2003. aasta hea tava juhistes maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta esitatud tabelil 3a.1.3.

(7) Selleks et näha ette stiimulid pika elutsükliga raietoodete kasutamiseks, tuleks metsamajanduse arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt aega, millal toimub kasvuhoonegaaside heide ülestöötatud puidust. Raietoodetest tuleneva heite suhtes kohaldatav esimese astme lagunemise funktsioon peaks seepärast vastama riiklike kasvuhoonegaaside andmekogude koostamist käsitleva valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes esitatud valemile 12.1 ning vaikimisi määratud asjaomane poolestusaeg peaks põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2003. aasta hea tava juhistes maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta esitatud tabelil 3a.1.3. Liit peaks välja töötama kolmandatest riikidest energia tootmiseks imporditud biomassi säästlikkuse kriteeriumid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Sookuivendamise ja taassoostamisega kaasneb väga suures koguses süsinikku talletavatest turbaaladest tulenev heide. Turbaalade degradatsioonist ja kuivendamisest tulenev heide annab ligikaudu 5% maailma kasvuhoonegaaside heitest ning moodustas 2010. aastal 3,5–4% liidu heitest. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks ning selleks, et näidata eesrindlikkust sektoris, kus liit on suuruselt maailma teine heitetekitaja, tuleks liikmesriikide arvestustesse kaasata ka sookuivendamise ja taassoostamisega seotud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Looduslikud häiringud nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud võivad põhjustada maakasutus- ja metsandussektoris ajutist kasvuhoonegaaside heidet või sidumist või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamise otsustest, nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsustest, tuleks käesoleva otsusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakasutus- ja metsandussektori arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva otsusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata häiringute tekitatud heited oma maakasutus- ja metsandussektori arvestusest välja. Kuid see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(9) Looduslikud häiringud nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mida liikmesriigid ei saa kontrollida ega oluliselt mõjutada, võivad põhjustada maakasutus- ja metsandussektoris ajutist kasvuhoonegaaside heidet või sidumist või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamise otsustest, nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsustest, tuleks käesoleva otsusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakasutus- ja metsandussektori arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva otsusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumatute metsastamisel, taasmetsastamisel ja metsa majandamisel esinevate häiringute tekitatud heited oma maakasutus- ja metsandussektori arvestusest välja, kasutades otsuse 2/CMP.7 kohaselt tausttasemeid ja varu.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (KOM(2011) 789 (lõplik) — 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ega kuulu seega käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

(10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM(2011) 789 (final) — 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ning liikmesriigid peaksid nendega oma seires ja aruandluses arvestama, kuigi need ei kuulu käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavades tuleks sätestada meetmed maakasutus- ja metsandussektoris toimuva heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõik maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad peaksid sisaldama käesoleva otsusega kindlaksmääratud asjaomast teavet. Lisaks tuleks parima tava edendamiseks sätestada käesoleva otsuse lisas soovituslik loetelu meetmetest, mida võib samuti tegevuskavadesse lisada. Komisjon peaks korrapäraselt hindama liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade sisu ja rakendamist ning vajaduse korral esitama soovitusi liikmesriikide meetmete tõhustamiseks.

(12) Liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavades tuleks sätestada riikidele sobivad meetmed maakasutus- ja metsandussektoris toimuva heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõik maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad peaksid sisaldama käesoleva otsusega kindlaksmääratud asjaomast teavet. Lisaks tuleks parima tava edendamiseks sätestada käesoleva otsuse lisas soovituslik loetelu meetmetest, mida võib samuti tegevuskavadesse lisada. Komisjon peaks juhendama ning võtma vastu kõnealuste kavade ettevalmistamiseks struktuurilised suunised; moodustatakse ajutine riikide ekspertide töörühm, et hinnata koos komisjoniga liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamist. Vajaduse korral võib komisjon anda teostatavaid soovitusi liikmesriikide meetmete tõhustamiseks. Käesoleva otsusega tuleks ette näha üldsuse osalemine nende kavade ettevalmistamisel, muutmisel ja läbivaatamisel.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: artiklis 2 sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; I lisa muutmine, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla kõnealuste arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; II lisa muutmine seoses ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga; artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: käesolevas otsuses sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; I lisa muutmine, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla kõnealuste arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; II lisa muutmine seoses ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt esitatud läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekutele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt heakskiidetud võrdlustasemetes tehtud muudatustega, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga ning seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli või muude järglasraamistike organite poolt heakskiidetud muudatustega; käesolevas otsuses sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Delegeeritud õigusakte tuleks vastu võtta, kaitstes Euroopa Parlamendi õigust esitada oma vastuväited.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Komisjon peaks uurima, kas kasvuhoonegaaside heite vähendamise tegevuskavade koostamise ja elluviimise raames on võimalik toetada investeeringuid põllumajandussektorisse.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kuna kavandatava tegevuse eesmärke ei ole nende olemuse tõttu võimalik liikmesriigi tasandil täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(14) Kuna kavandatava tegevuse eesmärke ei ole nende olemuse tõttu võimalik liikmesriigi tasandil täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Maakasutus- ja metsandussektori küsimused, näiteks metsanduspoliitika, on liikmesriikide pädevuses. Liit ei tohiks sekkuda riikide metsanduspoliitikasse ja peaks austama liikmesriikide pädevust asjaomases valdkonnas. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele. Samuti nähakse käesolevaga ette liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist, ning kõnealuste tegevuskavade hindamine komisjoni poolt.

Käesolevas otsuses sätestatakse liikmesriikidele arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele. Otsuses ei sätestata erasektori osalejate arvepidamis- või aruandekohustusi. Samuti nähakse käesolevaga ette liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „metsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, kus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(c) „metsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, kus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus toimus pärast 1. detsembrit 1989;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „taasmetsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala, mis on olnud metsa all ja muudetud ilma metsata maa-alaks, muudetakse metsaks istutamise, külvamise või ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(d) „taasmetsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala, mis on olnud metsa all ja muudetud ilma metsata maa-alaks, muudetakse metsaks istutamise, külvamise või ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „raadamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus mets muudetakse ilma metsata maaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990;

(e) „raadamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus mets muudetakse ilma metsata maaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) „süsinikuvaru” – süsinikureservuaaris talletatud element süsiniku kogus, väljendatud miljonites tonnides;

(j) „süsinikuvaru” – süsinikureservuaaris talletatud element süsiniku kogus;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p) „raietoode” – metsaraie tulemusel saadud toode, sealhulgas metsamaterjal ja puukoor, mis on metsa raiumisel metsast välja viidud;

(p) „raietoode” – metsamaterjal, sealhulgas puukoor, mis on metsa raiumisel metsast välja viidud;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(t) looduslik häiring” – sündmus või asjaolu, mis ei ole inimtekkeline, põhjustab metsas või põllumajandusmaal märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on ka objektiivselt võimetu oluliselt piirama selle sündmuse või asjaolu mõju heitele;

(t) looduslikud häiringud” – sündmused või asjaolud, mis ei ole inimtekkelised. Käesoleva määruse mõistes on kõnealused sündmused või asjaolud sellised, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja on väljaspool liikmesriigi kontrolli ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta. Need võivad hõlmata metsatulekahjusid, putukate ja haiguste levikut, äärmuslikke ilmastikunähtusi ja/või geograafilisi häiringuid, mis on väljaspool liikmesriigi kontrolli ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta. Need ei hõlma raiet ega tahtlikku põletamist;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt t a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(t a) „taustatase” – järjepidevate ja algselt lõplike aegridade keskmine, mis sisaldavad aastate 1990–2009 heitkoguseid, mis on seotud looduslike häiringutega pärast iteratsiooniprotsessi kohaldamist, et kõrvaldada võõrväärtused, tuginedes kahekordsele standardväärtusele keskmise ümber, kuni võõrväärtusi ei saa tuvastada. Alternatiivina võivad liikmesriigid kohaldada läbipaistvat ja võrreldavat riigipõhist lähenemisviisi, kasutades järjepidevaid ja algselt lõplikke andmete aegridasid, hõlmates perioodi, mis sisaldab aastaid 1990–2009. Kõik lähenemisviisid peaksid vältima netoarvestusühikute eeldamist kohustusteperioodi vältel. Kui liikmesriigi metsade majandamise võrdlustase ei hõlma heitkoguste taustataset, hinnatakse artikli 9 lõikes 2 osutatud tausta kohaldamiseks taustataseme väärtus, kohaldades esimest ülalmainitud lähenemisviisi. Kui taustatase määratakse kindlaks, nagu ülal mainitud, võrdub piir kahekordse standardhälbega aegridadel, mis määratlevad taustataseme. Juhul kui taustatase määratakse kindlaks, kasutades riigipõhist lähenemisviisi või liikmesriigi võrdlustase on null, peab liikmesriik kirjeldama, kuidas piir luuakse, seal kus piiri on vaja. Kõik lähenemisviisid peaksid vältima netoarvestusühikute eeldamist kohustusperioodi vältel;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u) „poolestusaeg” – aastate arv, mis kulub puidutootes sisalduva süsiniku vähenemiseks pooleni selle esialgsest kogusest;

(u) „poolestusaeg” – aastate arv, mis kulub artikli 7 lõikes 2 loetletud kategooria raietootes sisalduva süsiniku vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v) „kohese oksüdeerumise meetod” – arvestusmeetod, mille puhul eeldatakse, et kogu raietootes sisalduva süsiniku vabanemine atmosfääri toimub siis, kui liikmesriik lisab need tooted käesoleva otsuse kohasesse arvestusse;

(v) „kohese oksüdeerumise meetod” – arvestusmeetod, mille puhul eeldatakse, et kogu raietootes sisalduva süsiniku vabanemine atmosfääri toimub raie ajal;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid nende ajakohastamiseks, et arvesse võtta mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid, et tagada kooskõla nende mõistete ja kõikide asjakohaste mõistete muudatustega, mis on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koostavad igaks I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis on toimunud nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluva tegevuse tulemusel:

1. Liikmesriigid koostavad igaks I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis on toimunud nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluva tegevuse tulemusel:

(a) metsastamine;

(a) metsastamine;

(b) taasmetsastamine;

(b) taasmetsastamine;

(c) raadamine;

(c) raadamine;

(d) metsa majandamine;

(d) metsa majandamine;

(e) põllumaa majandamine;

(e) põllumaa majandamine;

(f) karjamaa majandamine.

(f) karjamaa majandamine;

 

(g) sookuivendamine ühe aasta jooksul alates valitsustevahelise kliimamuutuste rühma asjaomaste juhendite avaldamisest;

 

(h) taassoostamine ühe aasta jooksul alates valitsustevahelise kliimamuutuste rühma asjaomaste juhendite avaldamisest.

Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taastaimestamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldised arvestuseeskirjad

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuste arvestus

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all, et vältida topeltarvestust.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid teevad vajalikud tehnilised kohandused ja ümberarvestused, et lisada oma kasutusel olevatesse ja äsja alustatud arvestustesse käesolevas lõikes viidatud süsinikureservuaarid ning artikli 3 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaasid, kui need oleksid muul juhul välja jäetud.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 I lisa muutmiseks, et lisada arvestusperioode ja tagada ühtsus nimetatud arvestusperioodide ja vastavate arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustusele muudes sektorites.

7. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 I lisa muutmiseks, et lisada vajaduse korral arvestusperioode ning tagada ühtsus nimetatud arvestusperioodide ja vastavate arvestusperioodidega, mis on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 1. jaanuaril 1990.

1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 31. detsembril 1989.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heidet, siis kujutab see heide endast kogu heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi igal aastal tekkinud heide liidetakse kokku.

3. Liikmesriigid arvestavad metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heidet. See heide kujutab endast kogu heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi igal aastal tekkinud heide liidetakse kokku.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid jätkavad arvestuse koostamist ja pidamist heite ja sidumise kohta, mis toimus artikli 4 lõike 3 kohaselt arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise maa-alana määratud alal, isegi kui nimetatud tegevust seal enam ei toimu.

4. Liikmesriigid jätkavad arvestuse pidamist heite ja sidumise kohta, mis toimus artikli 4 lõike 3 kohaselt arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise maa-alana määratud alal, isegi kui nimetatud tegevust seal enam ei toimu.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Metsa majandamisega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid sellest tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel II lisas osutatud liikmesriigi võrdlustasemega.

1. Liikmesriigid peavad arvestust metsa majandamisest tuleneva heite ja sidumise kohta, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel II lisas osutatud võrdlustasemega.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui arvestusperioodi kohta tehtud lõike 1 kohane arvutus on negatiivne, sisestavad liikmesriigid metsa majandamise arvestusse koguheite ja -sidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi võrdlusaasta heitest (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, korrutatakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvuga.

2. Kui arvestusperioodi kohta tehtud lõike 1 kohane arvutus on negatiivne, sisestavad liikmesriigid metsa majandamise arvestusse koguheite ja -sidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi võrdlusaasta või võrdlusperioodi heitest (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, korrutatakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvuga.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid, mida nad metsa majandamisega seotud tegevuse suhtes kohaldavad, on kooskõlas II lisas kindlaksmääratud võrdlustaseme arvutamise arvutusmeetoditega järgmistes aspektides:

3. Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid, mida nad metsa majandamisega seotud tegevuse suhtes kohaldavad, on kooskõlas otsuse 2/CMP.6 liitega II ning II lisas kindlaksmääratud võrdlustaseme arvutamise arvutusmeetoditega järgmistes aspektides:

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) raietooted;

välja jäetud

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku järgmiseks arvestusperioodiks, mis on arvutatud vastavalt otsuses -/CMP.7 sätestatud metoodikale kõnealuste võrdlustasemete arvutamiseks.

4. Metsa majandamise võrdlustasemed on identsed nende võrdlustasemetega, mis on kehtestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt heakskiidetud õigusaktidega. Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma muudetud võrdlustaseme järgmiseks arvestusperioodiks, mis on arvutatud vastavalt otsustes 2/CMP.6 ja 2/CMP.7 sätestatud protsessile ja metoodikale otsuses 2/CMP.7 sätestatud võrdlustasemete arvutamiseks.

 

2020. aastale järgneval ajavahemikul kasutatakse terviklikku maapõhist arvestust.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Juhul kui otsuse -/CMP.7 vastavaid sätteid muudetakse, teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku, milles hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmist on neid muudatusi arvesse võetud.

5. Juhul kui otsuse 2/CMP.6 või otsuse 2/CMP.7 vastavaid sätteid muudetakse, teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme, milles hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmist on neid muudatusi arvesse võetud.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Juhul kui ilmuvad paremad metoodikad, mis võimaldavad liikmesriikidel võrdlustasemeid oluliselt täpsemini arvutada või kui liikmesriikidele kättesaadavate andmete kvaliteet oluliselt paraneb, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku, milles viivitamatult on arvesse võetud kõnealuseid muudatusi.

6. Juhul kui ilmuvad paremad metoodikad, mis võimaldavad liikmesriikidel võrdlustasemeid oluliselt täpsemini arvutada või kui liikmesriikidele kättesaadavate andmete kvaliteet oluliselt paraneb, viib asjaomane liikmesriik läbi otsuse 2/CMP.7 sätetele vastava tehnilise kohandamise ning teatab komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme, milles viivitamatult on arvesse võetud kõnealuseid muudatusi.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel määravad liikmesriigid aastas looduslike häiringute tõttu tekkinud heite, mida nad kajastavad läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekus, ning selle heite hinnangulise määramise viisi.

7. Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel määravad liikmesriigid aastas looduslike häiringute tõttu tekkinud heite, mida nad kajastavad läbivaadatud võrdlustasemes, ning selle heite hinnangulise määramise viisi.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon kontrollib ettepanekus leiduvate läbivaadatud võrdlustasemete õigsust.

8. Komisjon kasutab läbivaadatud võrdlustasemeid, mis on määratletud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis.

 

Lõike 4 kohaldamisel ja kui puuduvad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite või muude järglasraamistike poolt vastuvõetud konkreetsed õigusaktid, millega kehtestatakse metsa majandamise võrdlustasemed, kontrollib komisjon uute võrdlustasemete õigsust.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Vajaduse korral antakse komisjonile II lisas sätestatud võrdlustasemete ajakohastamiseks kooskõlas artikliga 12 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

9. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt heakskiidetud võrdlustasemetes tehtud muudatuste korral antakse komisjonile II lisas sätestatud võrdlustasemete ajakohastamiseks kooskõlas artikliga 12 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Komisjon viib hiljemalt kuus kuud pärast liidu seisukoha edastamist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile vastavalt vajadusele läbi konsultatsioonid liikmesriikidega, et tagada esitatu täielikkus.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõike 1 kohases arvestuses süsinikku sisaldavatest raietoodetest tekkivat heidet 1. jaanuari 2013. aasta seisuga, isegi kui sellised raietooted olid raiutud enne kõnealust kuupäeva.

1. Raietooteid ei käsitata kasvuhoonegaaside heitena. Liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõike 1 kohases arvestuses süsinikku sisaldavatest raietoodetest tekkivat heidet 1. jaanuari 2013. aasta seisuga, isegi kui sellised raietooted olid raiutud enne kõnealust kuupäeva, ning eristavad raadamisest ja metsa majandamisest tulenevaid tooteid.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

Liikmesriigid võivad kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et need on vähemalt sama üksikasjalikud kui III lisas.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Importiv liikmesriik ei lisa arvestusse imporditud raietooteid, vaatamata nende päritolule.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eksporditud raietoodete arvestuses võivad liikmesriigid kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud importivas riigis kõnealuste raietoodete kasutamist käsitlevate läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

Eksporditud raietoodete arvestuses võivad liikmesriigid kasutada III lisas kindlaksmääratud poolestusaja asemel riigispetsiifilisi poolestusaegasid tingimusel, et liikmesriik on need määranud importivas riigis kõnealuste raietoodete kasutamist käsitlevate läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ja et need on vähemalt sama üksikasjalikud või täpsed kui III lisas.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada eksporditud raietoodete kohta riigipõhiseid poolestusaegasid, teatavad sellest komisjonile üks aasta enne arvestusperioodi lõppu, et komisjonil oleks võimalik arvestus läbi vaadata ja heaks kiita.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid ei kasuta liidus turule toodud raietoodete kohta riigipõhiseid poolestusaegu, mis erinevad poolestusaegadest, mida importiv liikmesriik artikli 3 lõikel 1 kohaselt oma arvestuses kasutab.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid peavad arvestust raadamisel saadud raietoodetest eralduva heite kohta kohese oksüdeerumise meetodi alusel.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses heidet raietoodetest, mis raiuti energia saamiseks, võtavad nad arvestuse tegemisel samuti aluseks kohese oksüdeerumise meetodi.

4. Liikmesriigid kajastavad arvestuses heidet raietoodetest, mis imporditi raiuti energia saamiseks, ning nad võtavad arvestuse tegemisel samuti aluseks kohese oksüdeerumise meetodi.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid seiravad väljaspool liitu raiutud raietooteid, mida kasutatakse liikmesriigis energia saamiseks, et esitada heidete kokkuvõte, näidates ära raietoote päritolumaa ja märkides, kas raietoode on saadud säästva raie tulemusel. Teavituslikul eesmärgil võib arvutada kõnealuse biomassi kasutamise tõttu ärahoitud heidet.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et seoses teaduse arenguga vaadata läbi III lisas sätestatud teave.

6. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et seoses teaduse arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli või muude järglasraamistike organite poolt vastuvõetud muudatustega vaadata läbi III lisas sätestatud teave.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise korral jätta artikli 3 lõike 1 punktide a, b, d, e ja f kohasest arvestuskohustusest välja mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest, kui selline heide on tekkinud looduslike häiringute tõttu. Juhul kui liikmesriigid jätavad sellise heite arvestusest välja, siis jätavad nad välja ka iga järgneva sidumise maa-aladel, kus asjaomased looduslikud häiringud toimusid. Siiski ei jäeta välja looduslikest häiringutest põhjustatud mitte-inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet allikatest, kui neid häiringuid oli arvese võetud artikli 6 lõike 4, artikli 6 lõike 5 või artikli 6 lõike 6 kohase võrdlustaseme arvutamisel.

1. Liikmesriigid võivad lõikes 3 osutatud tingimuste täitmise korral jätta artikli 3 lõike 1 punktide a, b, d, e ja f kohasest arvestuskohustusest välja mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest, kui selline heide on tekkinud looduslike häiringute tõttu. Juhul kui liikmesriigid jätavad sellise heite arvestusest välja, siis jätavad nad välja ka iga järgneva sidumise maa-aladel, kus asjaomased looduslikud häiringud toimusid. Siiski ei jäeta välja looduslikest häiringutest põhjustatud mitte-inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet allikatest, kui neid häiringuid oli arvese võetud artikli 6 lõike 4, artikli 6 lõike 5 või artikli 6 lõike 6 kohase võrdlustaseme arvutamisel.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud metsastamis- ja taasmetsastamistegevuse kohta arvutavad liikmesriigid looduslikest häiringutest tuleneva heidete tausttaseme. Kooskõlas otsusega 2/CMP.7 võivad liikmesriigid kas igal aastal või I lisas osutatud arvestusperioodi lõpul välja jätta looduslikest häiringutest tulenevad heited, mis ületavad ühel aastal metsastamise ja taasmetsastamise tausttaseme, millele on liidetud varu.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud metsa majandamisega seotud tegevuste puhul võivad liikmesriigid kas iga aasta või teise kohustusperioodi lõpul jätta arvestusest välja looduslikest häiringutest tuleneva heite, mis ületab mis tahes aastal metsa majandamise tausttaseme, millele on vajaduse korral liidetud varu.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad vastavalt lõikele 1 mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja jätta, kui selline looduslikest häiringutest tulenev mitte-inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ühe aasta jooksul ületab 5 % liikmesriigi koguheitest asjaomasel võrdlusaastal (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Liikmesriigid võivad vastavalt lõikele 1 mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja jätta.

(a) liikmesriik määrab kindlaks kõik maa-alad, mis on liikmesriikide artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestustest välja jäetud, sealhulgas loodusliku häiringu geograafilise asukoha, aasta ja liigi;

 

(b) liikmesriik hindab aastas looduslike häiringute tõttu allikatest eralduvat mitte-inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja sellele järgnevat sidumist arvestusest välja jäetud maa-aladel;

 

(c) välja jäetud maa-aladel ei ole toimunud maakasutuse muutust ja asjaomane liikmesriik kasutab läbipaistvaid ja kontrollitavaid meetodeid ning kriteeriume maakasutuse muutuse kindlaksmääramiseks kõnealustel maa-aladel;

 

(d) kui see on võimalik, võtab liikmesriik meetmeid looduslike häiringute mõju kontrollimiseks või juhtimiseks;

 

(e) võimaluse korral võtab liikmesriik meetmeid väljajäetud maa-alade taastamiseks;

 

(f) sanitaarraiega kasutusele võetud raietoodetest tekkivat heidet ei jäeta arvestusest välja.

 

 

Liikmesriigid teevad, vajaduse korral komisjoni abiga, vajalikud tehnilised kohandused või ümberarvutused oma II lisa kohases metsa majandamise võrdlustasemes, et võtta arvesse iga-aastaste looduslike häiringutega seotud heidete tausttaset, kui seda ei ole käesoleva lõike kohaselt veel arvesse võetud.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid arvutavad netoheite ja sidumise vastavalt lõikele 2 ja esitavad läbipaistva teabe:

 

(a) näidates, et kõik välja jäetavad alad on kindlaks määratud, sealhulgas nende geograafiliselt lokaliseeritud asukoha, aasta ja looduslike häiringute liigi järgi;

 

(b) näidates, kuidas hinnatakse looduslike häiringute tõttu aastas eralduvat heidet ja sellele järgnevat sidumist nendel maa-aladel;

 

(c) näidates, et välja jäetavatel maa-aladel ei ole toimunud maakasutuse muutust, ning selgitades, milliseid meetodeid ja kriteeriume kasutatakse arvestusperioodi jooksul nendel maa-aladel toimuvate võimalike tulevaste maakasutuse muutuste kindlaksmääramiseks;

 

(d) näidates, et arvestusperioodi jooksul esinenud häiringud ei olnud liikmesriigi kontrolli all ega temast oluliselt mõjutatud, tõendades, et on rakendatud töökindlaid meetodeid nende häiringute ennetamiseks, ohjamiseks või kontrollimiseks, mille väljajätmist taotletakse;

 

(e) näidates, milliseid meetmeid on võimaluse korral võetud nende maa-alade taastamiseks, mille väljajätmist taotletakse;

 

(f) näidates, et sanitaarraiega seotud heidet ei jäeta arvestusest välja.

 

Liikmesriigid ei jäta arvestusest välja looduslikest häiringutest põhjustatud heidet maa-aladel, mille kasutust on pärast häiringut muudetud.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et läbi vaadata lõike 2 esimeses lõigus osutatud tingimused seoses teaduse arenguga või kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide läbivaatamist.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et läbi vaadata lõikes 3 osutatud tingimused seoses teaduse arenguga või kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide läbivaatamist.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt kuus kuud pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad need komisjonile. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega.

1. Hiljemalt üks aasta pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad kas eraldi dokumendina või selgelt tuvastatava osana oma riiklikest süsinikuvaese arengu strateegiatest, kui need on kättesaadavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad need komisjonile. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega.

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad hõlmavad I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad hõlmavad I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid lisavad oma maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavadesse iga artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevuse kohta järgmise teabe:

2. Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad sisaldavad iga artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevuse kohta järgmist teavet:

(a) heite ja sidumise viimaste suundumuste kirjeldus;

(a) heite ja sidumise varasemate ja hiljutiste suundumuste kirjeldus, kaasa arvatud ajaloolised suundumused, kui neid on võimalik mõistlikult rekonstrueerida;

(b) heite ja sidumise prognoosid vastavaks arvestusperioodiks;

(b) heite ja sidumise prognoosid vastavaks arvestusperioodiks kooskõlas rahvastikusuundumuste, infrastruktuuri arengu, energiakasutuse, põllumajanduse intensiivsuse ja metsandusega;

(c) analüüs potentsiaali kohta piirata või vähendada heidet ja säilitada või suurendada sidumist;

(c) analüüs potentsiaali kohta piirata või vähendada heidet ja suurendada sidumist, sealhulgas kasvuhoonegaase rohkelt sisaldavad materjalid ning energia toorained, suurendades samaaegselt üldist neeldamisvõimet;

(d) loetelu vastu võetavatest meetmetest, sealhulgas vajaduse korral IV lisas kindlaksmääratud meetmed, et kasutada kliimamuutuse leevendamise potentsiaali, kus see on kooskõlas punktis c osutatud analüüsiga määratud;

(d) loetelu riigi asjaoludele vastavatest kõige asjakohasematest vastu võetavatest meetmetest, et kasutada kliimamuutuse leevendamise potentsiaali, kus see on kooskõlas punktis c osutatud analüüsiga määratud, sealhulgas muu hulgas IV lisas esialgselt kindlaksmääratud meetmed. Liikmesriigid võivad paluda, et komisjon annaks käesoleva punkti küsimustes tehnilisi ja tegutsemisjuhiseid;

(e) punktis d osutatud meetmete rakendamiseks ette nähtud poliitika, sealhulgas kirjeldus kõnealuste meetmete eeldatava mõju kohta heitele ja sidumisele;

(e) punktis d osutatud meetmete rakendamiseks ette nähtud poliitika, sealhulgas kirjeldus kõnealuste meetmete eeldatava mõju kohta heitele ja sidumisele;

(f) punktis d osutatud meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava.

(f) punktis d osutatud meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon annab liikmesriikidele tegutsemisjuhiseid ja tehnilist abi ning võtab vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade struktuursed suunised.

 

Liikmesriigid järgivad kõnealuseid suuniseid ning komisjon võib paluda liikmesriigil neid kavasid muuta või täiendada, et tagada nende vastavus suunistele. Käesolevat lõiget kohaldatakse, ilma et see piiraks liikmesriikide riiklikku pädevust metsanduspoliitika vallas.

 

Kui liikmesriikidel on põllumajandus- ja metsandussektorit puudutavad riiklikud programmid või tegevuskavad, ja kui need programmid vastavad lõikes 2 ja struktuursetes suunistes esitatud nõuetele, võivad liikmesriigid neid programme ja tegevuskavu kasutada maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade asendusprogrammidena.

 

Komisjon viib liikmesriikidega läbi nende maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavasid käsitlevaid konsultatsioone ning avaldab kolme kuu jooksul kõnealuste konsultatsioonide järeldused kokkuvõtvas aruandes, et hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel.

 

Komisjon võib vajaduse korral anda teostatavaid soovitusi, et suurendada ELi jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

 

Liikmesriigid võtavad komisjoniga peetavaid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ning avaldavad ja teevad üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni soovituste kättesaamist.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon hindab liikmesriigi maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast kõnealuselt liikmesriigilt asjaomase teabe saamist. Komisjon avaldab kõnealuse hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

välja jäetud

Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse ning teevad üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni järelduste kättesaamist.

 

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon avaldab kokkuvõtva aruande liikmesriikide tegevuskavade rakendamise edusammude kohta.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Luuakse ajutine riiklike ekspertide töörühm, et hinnata koos komisjoniga riiklike tegevuskavade rakendamist.

 

Rakendamist hinnatakse kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud aruannete kättesaamist ning komisjon võib kokkuleppel ajutise riiklike ekspertide töörühmaga vajaduse korral anda teostatavaid soovitusi, et suurendada ELi jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist. Liikmesriigid võtavad komisjoni ja riiklike ekspertide töörühma järeldusi nõuetekohaselt arvesse.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõik 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Üldsusele antakse varaseid ja tulemuslikke võimalusi osaleda maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade ettevalmistamisel, muutmisel ja läbivaatamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1367/2006 artiklile 9. Komisjon ja liikmesriigid teevad maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad ja kokkuvõtvad aruanded üldsusele kättesaadavaks elektroonilises vormis vastavalt oma kohustustele määruse (EÜ) nr 1367/2006 ja direktiivi 2003/4/EÜ raames.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon hindab liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamist kuue kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud aruannete kättesaamist.

välja jäetud

Komisjon avaldab kõnealused aruanded ja hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist. Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse.

 

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi hiljemalt aasta jooksul pärast I lisas kindlaksmääratud esimese arvestusperioodi lõppu.

Komisjon vaatab käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi hiljemalt aasta jooksul pärast I lisas kindlaksmääratud esimese arvestusperioodi lõppu, võttes arvesse rahvusvahelisi läbirääkimisi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni.

SELETUSKIRI

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevuse kohta arvestuse pidamine on kliimapoliitika oluline koostisosa, mis võib muu hulgas kaasa aidata kliimamuutuse leevendamisele ja muutustega kohanemisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ning loodusvarade säästlikule kasutamisele. Esimene samm maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kaasamiseks ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise püüetesse ning liidu poliitikavaldkondade vastastikuse täiendavuse tagamiseks on tugevate arvestuseeskirjade kehtestamine heite ja sidumise kohta maakasutus- ja metsandussektoris.

Selleks peaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevuse kohta arvestuse pidamisel olema kolm peamist eesmärki:

- hõlbustada liikmesriikide ja Euroopa Liidu kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning Kyoto protokolli osaliste sõltumatute rahvusvaheliste kohustuste täitmist;

- ühtlustada poliitikat kehtivate ja kavandatavate ELi õigusaktidega tulevase kooskõlastamise ja integratsiooni huvides, kaasa arvatud, kuid mitte ainult ühine põllumajanduspoliitika ja taastuvenergia direktiiv ning

- tagada, et arvestustavad ja -meetodid vastaksid heakskiidetud läbipaistvuse, järjekindluse, võrreldavuse, täielikkuse ja täpsuse põhimõtetele mitte üksnes liikmesriikides, vaid ka nende kui ELi liikmete vahel.

Muudatusettepanekute eesmärk teha kohandusi ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Samal ajal on raportöör teadlik sellest, et suurem osa ettevalmistustööst on juba tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil ja Kyoto protokolli osaliste koosolekutel langetatud otsustega, sh otsused 16/CMP.1, 2/CMP.6 ja 2/CMP.7. Euroopa Liit peab olema teadlik ka oma otsustavast juhirollist kliimaküsimustes, ning kui eelistatakse või nõutakse ühtlustamist, peaks ta püüdlema liikmesriikide suurima ühisnimetaja poole.

Seetõttu väljendab raportöör otsuse ettepaneku üle heameelt, kuid on ühtlasi arvamusel, et seda tuleb mitmes aspektis selgitada ja tugevdada.

Arvestuskohustus

Kohustus anda aru kogu maakasutusega seotud tegevusest tulenevast heitest ja sidumisest on oluline samm nende sektorite kaasamiseks ELi heitkoguste vähendamise püüetesse. Durbani konverentsil jäi sookuivendamine ja taassoostamine otsuse 2/CMP.7 kohaselt vabatahtlikuks tegevuseks, kus tuleb lähtuda soode, soostatud alade ning kuivendatud turbaalade prognoosimeetoditest, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes, mille osaliste konverents on enamjaolt hiljuti heaks kiitnud või millele ta on toetust avaldanud, ning nende suuniste hiljem kokku lepitud täpsustustest. Kui sookuivendamist ja taassoostamist arvestatakse ainult mõnedes liikmesriikides ja mitte teistes, põhjustab see liidu ulatuses samuti ebajärjekindlust.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada sookuivendamine ja taassoostamine tegevuste hulka, mille üle tuleb kohustuslikus korras arvestust pidada.

Üldised arvestuseeskirjad

Täpseks arvepidamiseks iga tegevuskategooria süsinikuvaru üle on vaja kaasata ka teadaolevad süsinikureservuaarid ja kasvuhoonegaasid. Et tagada ühtlustamine, pidades silmas edasist integreerimist liidu vähendamiskohustustega ning kehtiva ja kavandatava õigustikuga, peaksid kõik liikmesriigid olema kohustatud arvestama süsinikuvaru, kasutades samu süsinikureservuaare ja kasvuhoonegaase. Kui liikmesriigid vajavad abi tehniliste paranduste ja kohanduste tegemiseks süsinikureservuaari ja kasvuhoonegaaside arvestamisel, mis seni on arvestusest välja jäetud, peaks komisjon vajaduse korral abi andma.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku nõuda iga tegevuskategooria puhul kõigi süsinikureservuaaride ja kasvuhoonegaaside arvestamist ning palub komisjonil selleks abi anda.

Raietooted

Durbani konverentsil otsustati, et raietoodete üle peetakse arvestust kohese oksüdeerumise meetodi alusel – mille puhul eeldatakse, et puidus sisalduva süsiniku eraldumine toimub raiumise ajal – välja arvatud siis, kui teatavate raietoodete kategooriate kohta on olemas läbipaistvad ja tõendatavad andmed. Sel juhul kasutatakse arvestuses esimese astme lagunemise funktsiooni ja vaikimisi määratud poolestusaega. Vaikimisi määratud poolestusaja asemel võivad liikmesriigid kasutada ka riigipõhiseid andmeid. Selle tulemusel võib tekkida ebajärjekindlus, näiteks: (i) kaks liikmesriiki kasutavad kolmanda riigi kohta erinevat riigipõhist poolestusaega; või (ii) üks liikmesriik kasutab teise liikmesriigi kohta riigipõhiseid poolestusaegu, mis erinevad selle liikmesriigi enda kohta kasutatud poolestusaegadest. Nende ebakõlade tekkimine tuleb välistada.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et liikmesriigid edastaksid komisjonile läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks oma otsused kasutada riigipõhiseid poolestusaegu liidust välja eksporditavate raietoodete kohta ning seejärel keelataks liikmesriikidel kasutada liidu turule toodud raietoodete kohta riigipõhiseid poolestusaegu, mis erinevad importiva liikmesriigi kasutatud poolestusaegadest.

Lisaks tekib raietoodete üle arvestuse pidamisel praegu kasutatava raamistiku tulemusel andmelünki, kui neid tooteid kasutatakse energia saamiseks. See kehtib eriti bioenergia saamiseks kasutatud puidubiomassi ning saastevabaduse eelduse kohta, millele tuginetakse nii taastuvenergia direktiivis kui ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemis. Liikmesriigid on kohustatud riigis raiutud raietoodete kohta, mida kasutatakse energia saamiseks, arvet pidama kohese oksüdeerumise meetodi alusel. Seega on olemas liidusisene mehhanism ja õigusraamistik nende heitkoguste arvestamiseks. Kolmandate riikide puhul see alati nii ei ole. Peatselt jõustuv ELi puidumäärus ning ühenduse tolliseadustiku uuendamine on õigeaegsed vahendid nimetatud andmelünga kõrvaldamiseks.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku nõuda liikmesriikidelt, et nad teavitamise eesmärgil jälgiksid ja peaksid arvet kohese oksüdeerumise alusel ainult nende raietoodete heitkoguste kohta, mis raiuti väljaspool liidu territooriumi ja mida kasutati energia saamiseks liikmesriigis, andes ühtlasi teada, missuguses riigis puit raiuti ja kas seda tehti säästlikul viisil.

Looduslikud häiringud

Durbanis lepiti kokku, et teatavatel tingimustel võib looduslikest häiringutest põhjustatud heited metsastamise, taasmetsastamise ja metsa majandamise tegevuse arvestusest välja jätta. Liikmesriikidel tuleb hinnata tausttaset ja varu, et teha kindlaks, missugused heited võib välja jätta, kui teatud tingimused on täidetud. Otsuse 2/CMP.7 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama metsa majandamise puhul rakendatud metoodikat ka metsastamise ja taasmetsastamise puhul. Järjepidevuse nõue ei piirdu aga ainult tegevusliikidega, vaid kehtib ka liikmesriikide kohta.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et liikmesriigid arvutaksid tausttasemed ja varu, täidaksid otsuse 2/CMP.7 kohaseid tingimusi ja teeksid vastavad parandused ning kohandused, et oma arvestus nõuetega vastavusse viia.

Mõisted

Mitmed mõisted, mida dokumendis läbivalt kasutatakse, on jäetud defineerimata või vajavad täiendavat selgitamist. Need mõisted on olulised otsuses määratud kohustuste ühetaoliseks mõistmiseks ja täitmiseks.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada või täpsustada süsinikuvaru, taasmetsastamise, metsastamise, raadamise, raietoodete, tausttaseme, varu, poolestusaja väärtuse ja kohese oksüdeerumise mõisted.

Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad

Liikmesriigid peaksid uurima meetmeid heitkoguste vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks otsuses käsitletud kategooriates. Eelkõige tuleks kindlaks teha suundumused ja uurida võimalusi kõnealuseid meetmeid tihedamalt ELi muu poliitikaga integreerida. Komisjoni ülesanne peaks olema liikmesriikidele vajaduse korral juhiseid ja tehnilist abi anda ning tal peaksid olema volitused täiendavaks tegevuseks soovitusi esitada. Tuleks tagada üldsuse osalemine ja läbipaistvus, nagu ELi muude õigusaktidega on ette nähtud.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku selgitada maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade sisu, võttes arvesse viimaseid suundumusi ning heite ja sidumise prognoose ja lisades meetmed maakasutus- ja metsandussektori tegevuse integreerimiseks liidu muu poliitikaga. Peale selle on täpsustatud komisjoni rolli ning teabele juurdepääsu võimaldamise ja üldsuse osalemisega seotud kohustusi.

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (19.9.2012)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta
(COM(2012)0093 – C7‑0074/2012 – 2012/0042(COD))

Arvamuse koostaja: Julie Girling

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepaneku kõige olulisemad aspektid

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu otsus, millega nähakse esimese sammuna ette õigusraamistik maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (maakasutus- ja metsandussektor) rangete, ühtlustatud ja põhjalike arvestuseeskirjade jaoks, mis on koostatud asjaomase sektori eripära arvestades. Ettepanekuga luuakse maakasutus- ja metsandussektori jaoks eraldi õigusraamistik, mis erineb kehtivaid kohustusi (ELi HKS ja jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) reguleerivatest raamistikest; see tähendab, et praeguses etapis ei kaasata sektorit ametlikult liidu kasvuhoonegaaside heite 20% vähendamise eesmärgi täitmisesse. Alles pärast rangete arvestuseeskirjade ning seire- ja aruandlusmehhanismi kehtestamist, saaks maakasutus- ja metsandussektori ametlikult kaasata liidu heite vähendamise eesmärgi täitmisesse. Sellega seoses esitas komisjon ka ettepaneku tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) kehtetuks ja asendada see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM(2011)0789).

Komisjon märgib, et ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada maakasutus- ja metsandussektori jaoks ranged ja ulatuslikud arvestuseeskirjad ning töötada välja tulevane poliitika, et kaasata maakasutus- ja metsandussektor õigete tingimuste korral täielikult liidu heitkoguste vähendamise kohustusse. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva otsusega, mille kohta on tehtud ettepanek, järgmine raamistik:

· liikmesriikide kohustus pidada arvestust maakasutus- ja metsandussektoris põllumajandus- ja metsandustegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite üle allikatest ja sidumise üle neeldajates ning vabatahtlik arvestus taastaimestamise, sookuivendamise ja taassoostamise üle;

· üldised arvestuseeskirjad, mida tuleb kohaldada;

· arvestuse erieeskirjad metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise kohta ning arvestuse erieeskirjad, milles käsitletakse muutusi raietoodete süsinikureservuaaris, põllu- ja karjamaa majandamist, taastaimestamist, sookuivendamist ja taassoostamist;

· arvestuse erieeskirjad looduslike häiringute kohta;

· maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikides, et piirata või vähendada allikatest põhjustatud heidet ning säilitada või suurendada sidumist neeldajates maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse korral, ning sellise kavade hindamine komisjoni poolt;

· komisjoni õigus muuta artiklis 2 sätestatud mõisteid, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; õigus muuta I lisa, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla nende arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; ja õigus muuta II lisa ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt esitatud võrdlustasemete ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja tervitab komisjoni ettepanekut. Ta usub, et see on ambitsioonikas ettepanek, mis toetab vajadust rangema arvestuskorra järele, mille eesmärk on lõimida rahvusvaheliste kokkulepete soovitused ELi õigusesse. Arvamuse koostaja tunneb siiski muret selle üle, et volituste delegeerimine, nagu komisjon ette kirjutab, on „määramata ajaks”; arvamuse koostaja tahaks soovitada, et see muudetaks 5aastaseks ajavahemikuks.

Arvamuse koostaja on teinud mitu muudatusettepanekut komisjoni teksti, keskendudes peamiselt alljärgnevale:

a) Rahvusvahelised kokkulepped

Arvamuse koostaja on teadlik sellest, et käesolev ettepanek koostati enne Durbani konventsiooni järeldusi, ja on seetõttu muutnud mitut artiklit, sealhulgas mõnda määratlust, tagamaks, et käesolev ELi otsus vastab Durbani konventsiooni otsusele. Arvamuse koostaja peab väga oluliseks, et kui EL on võtnud vastu rahvusvahelise instrumendi, on ELi õigus kooskõlas rahvusvahelise regulatsiooniga.

b) Koormad liikmesriikidele

Arvamuse koostaja on hästi teadlik liikmesriikide kanda antavast haldus- ja finantskoormast. Sel põhjusel muutis ta teksti, et vältida võimaluse korral arvestuse ja aruandluse kordamist ja dubleerimist. See ei mõjuta pakutavate aruandlusandmete kvaliteeti, kuid tagab, et liikmesriike ei koormata kohatult.

c) Riiklikud tegevuskavad

Arvamuse koostaja mõistab, et liikmesriikide tegevuskavade loomine käesolevas otsuses on liikmesriikide jaoks vaidlust äratav küsimus, seetõttu on arvamuse koostaja otsustanud jätta välja liikmesriikide tegevuskavade sätte ja asendada see viitega „määrusele (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789)”, milles nõutakse, et liikmesriigid seiraksid oma heidet ja sidumist ELi piires ning annaksid neist aru.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid võtaksid vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, milles sätestatakse meetmed maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks.

(2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid kaasaksid oma vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiatesse maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks säästvat metsa ja maa majandamist ergutavad meetmed.

Selgitus

Riiklikud tegevuskavad looksid liikmesriigi tasandil täiendavat koormust ega toodaks selget lisandväärtust. Kuna kavandatavate tegevuskavadega samaaegselt kehtiksid ka ühise põllumajanduspoliitika 2. samba põllumajanduse keskkonnameetmed, tähendaks see topeltreguleerimist. Liikmesriigid peaksid seega püüdma oma vähem CO2-heidet tekitavate arengustrateegiate raamistikku kaasata säästvat metsa ja maa majandamist edendavad meetmed.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus -/CMP.7 (otsus -/CMP.7). Kõnealuses otsuses on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema kõnealuse otsusega kooskõlas, et tagada asjakohasel tasemel sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära.

(3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus 2/CMP.7 (otsus 2/CMP.7) ja otsus 16/CMP.1. Kõnealustes otsustes on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema kõnealuste otsustega kooskõlas, et tagada asjakohasel tasemel sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel ning vältida kattuvusi riikide aruandluses. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära.

Selgitus

Äärmiselt tähtis on see, et ELi maakasutus- ja metsandussektori raamistik oleks kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega, et hõlbustada riikide aruandlust ning vältida raamistike erinevusest tulenevaid moonutusi. Seega on rahvusvahelise raamistikuga vastavusse viimine (otsus 2/CMP.7 ja otsus 16./CMP.1) siinkohal oluline.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjades peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes ning põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise suhtes.

(4) Maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjades peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes ja taastaimestamise, sookuivendamise ja taassoostamise suhtes.

Selgitus

Vastavusse viimine Durbani kokkuleppega, kus kohustuslik arvestus on ette nähtud ainult metsamajandamise kohta. Kuigi mitmed liikmesriigid viivad hetkel läbi teostatavusuuringuid põllumaa ja karjamaa majandamist käsitlevate arvestuste kohta, on ebatõenäoline, et need lõpetatakse enne 2014. aastat, ja seega ületab komisjoni ettepanek teha arvestuste esitamine selliste tegevuste kohta kohustuslikuks, rahvusvaheliste eeskirjade piire ning tekitab liikmesriikidele ja ettevõtjatele moonutusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes -/CMP.7 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel.

(5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes -/CMP.7, 2/CMP.6 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel, mida kohaldatakse järjekindlalt, võrreldavalt ja täielikult nii liidus kui ka liikmesriikides.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (KOM(2011) 789 (lõplik) — 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ega kuulu seega käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

(10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr …/… [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM(2011) 789 (final) — 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ja liikmesriigid peaksid neid aru andes silmas pidama, kuigi need ei kuulu käesoleva otsuse reguleerimisalasse.

Selgitus

Kasulikuks peetakse seose loomist määrusega, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavades tuleks sätestada meetmed maakasutus- ja metsandussektoris toimuva heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõik maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad peaksid sisaldama käesoleva otsusega kindlaksmääratud asjaomast teavet. Lisaks tuleks parima tava edendamiseks sätestada käesoleva otsuse lisas soovituslik loetelu meetmetest, mida võib samuti tegevuskavadesse lisada. Komisjon peaks korrapäraselt hindama liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade sisu ja rakendamist ning vajaduse korral esitama soovitusi liikmesriikide meetmete tõhustamiseks.

välja jäetud

Selgitus

Arvamuse koostaja mõistab, et liikmesriikide tegevuskavade sisseseadmine käesolevas otsuses on liikmesriikide jaoks vaidlust äratav küsimus, seetõttu teeb ta ettepaneku jätta välja liikmesriikide tegevuskavade säte ja asendada see viitega määrusele kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789), milles nõutakse, et liikmesriigid seiraksid oma heidet ja sidumist ELi piires ning annaksid neist aru.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: artiklis 2 sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; I lisa muutmine, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla kõnealuste arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; II lisa muutmine seoses ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga; artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: artiklis 2 sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude mitmepoolsete kokkulepetega, mis sõlmitakse kliimamuutuste valdkonnas ja mida liit peab järgima; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga; artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud väiksemaid muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

I ja II lisa muutmine peaks nõudma seadusandliku tavamenetluse kasutamist ja seda ei tohiks jätta delegeeritud õigusaktidele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele. Samuti nähakse käesolevaga ette liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist, ning kõnealuste tegevuskavade hindamine komisjoni poolt.

Käesolevas otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele liikmesriikides.

Selgitus

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku jätta välja liikmesriikide tegevuskavad (mis on seotud mitme muu muudatusettepanekuga).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q) „mets” – maa-ala pindalaga 0,5 ha või enam, võrastiku liitusega vähemalt 10 % (või sellele vastava tagavaraga), kaetud puudega, mis saavutaksid küpsuseaks selles kasvukohas kõrguse vähemalt 5 meetrit, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmad, või istutatud mets, mis ei ole veel saavutanud võrastiku liitust vähemalt 10 % (või sellele vastavat tagavara) ega puude kõrgust vähemalt 5 meetrit, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutmist metsaks;

(q) „mets” – üle 10% võrastiku liitusega (või sellele vastava tagavaraga) üle 0,5 ha suuruse pindalaga maa-ala. Täiskasvanud puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit kohapeal. Metsa võivad moodustada nii kõrgmetsa kooslused, kus erineva vanuse ja järelkasvuga puud katavad suure osa maapinnast, või ühtse taimestikuga avatud metsa kooslused, kus puuvõrade liitus ületab 10%. Metsade hulka arvatakse noored looduslikud puistud ja kõik metsanduses kasutamiseks ettenähtud istandikud, mille võra liitus on alla 10% või puu kõrgus alla 5 meetri, samuti maa-alad, mis tavaliselt moodustavad osa metsaalast, kuid mis inimtegevuse või looduslike mõjude tulemusena ei moodusta ajutiselt puistut, kuid mis peaksid oodatult uuesti metsaks muutuma. Mõiste „mets” hõlmab järgmist: metsataimla ja seemneistandikud, mis moodustavad lahutamatu osa metsast; metsateed, puhastatud alad, tuletõkestusvööndid ja muud väikesed metsalagendikud; metsad rahvusparkides, looduskaitsealadel ja muudel kaitsealadel, mis on keskkonnaalaselt, teaduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt või vaimselt eriti huvipakkuvad; tuulekaitseribad ja puude kaitsehekid pindalaga üle 0,5 hektari ja laiusega üle 20 meetri, kautšukipuuistandikud ja korgitammemetsad. Mõiste „mets” ei hõlma maad, mida kasutatakse peamiselt põllumajandustegevuses;

Selgitus

See määratlus peaks olema kooskõlas Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi „Euroopa metsad” määratlusega, sest liikmesriigid peavad asjaomasel konverentsil esitama oma aruande nende kriteeriumide järgi. Aruandlussüsteemi muutmine või erineval/paralleelsel viisil aru andmise kohustuse sätestamine tähendaks liikmesriikidele lisakulutusi ning bürokraatiat.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(t) looduslik häiring” – sündmus või asjaolu, mis ei ole inimtekkeline, põhjustab metsas või põllumajandusmaal märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on ka objektiivselt võimetu oluliselt piirama selle sündmuse või asjaolu mõju heitele;

(t) looduslikud häiringud” – sündmused või asjaolud, mis ei ole inimtekkelised. Käesoleva määruse mõistes on kõnealused sündmused või asjaolud sellised, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja on väljaspool liikmesriigi kontrolli ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta. Need võivad hõlmata metsatulekahjusid, putukate ja haiguste levikut, äärmuslikke ilmastikunähtusi, sealhulgas põud ja uputus, ja/või geograafilisi häiringuid, mis on väljaspool liikmesriigi kontrolli ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta. Need ei hõlma raiet ega tahtlikku põletamist;

Selgitus

Durbani kliimamuutuste konventsiooni mõistega „looduslikud häiringud“ vastavusse viimine, parema selgituse tagamiseks lisatud sõnad „põud ja uputus“.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt t a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(t a) „taustatase” – järjepidevate ja algselt lõplike aegridade keskmine, mis sisaldavad aastate 1990–2009 heitkoguseid, mis on seotud looduslike häiringutega pärast iteratiivse menetluse kohaldamist, et kõrvaldada võõrväärtused, tuginedes kahekordsele standardväärtusele keskmise ümber, kuni võõrväärtusi ei saa tuvastada. Alternatiivina võivad liikmesriigid kohaldada läbipaistvat ja võrreldavat riigipõhist lähenemisviisi, kasutades järjepidevaid ja algselt lõplikke andmete aegridasid, hõlmates perioodi, mis sisaldab aastaid 1990–2009. Kõik lähenemisviisid peaksid vältima netoarvestusühikute eeldamist kohustusteperioodi vältel. Kui liikmesriigi metsade majandamise võrdlustase ei hõlma heitkoguste taustataset, hinnatakse artikli 9 lõikes 2 osutatud tausta kohaldamiseks taustataseme väärtus, kohaldades esimest ülalmainitud lähenemisviisi.

 

Kui taustatase määratletakse, nagu ülal mainitud, võrdub piir kahekordse standardhälbega aegridadel, mis määratlevad taustataseme. Juhul kui taustatase määratletakse, kasutades riigipõhist lähenemisviisi või liikmesriigi võrdlustase on null, peab liikmesriik kirjeldama, kuidas piir luuakse, seal kus piiri on vaja. Kõik lähenemisviisid peaksid vältima netoarvestusühikute eeldamist kohustusperioodi vältel;

Selgitus

Lisada tuleb taustataseme määratlus, et olla vastavuses Durbani kliimamuutuste konventsiooniga, mille on allkirjastanud kõik 27 liikmesriiki (ühtlasi seotud teiste muudatusettepanekutega artikkel 9 kohta allpool).

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u) „poolestusaeg” – aastate arv, mis kulub puidutootes sisalduva süsiniku vähenemiseks pooleni selle esialgsest kogusest;

(u) „poolestusaeg” – aastate arv, mis kulub puidutootes säiluva süsinikukoguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

Selgitus

Nende muudatuste eesmärk on selgitada erinevust „hulga” ja „väärtuse” vahel käesoleva määratluse piires.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt w

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(w) „sanitaarraie” – tegevus, mille käigus võetakse kasutusele loodusliku häiringu tõttu tekkinud puit, mida on võimalik veel vähemalt osaliselt tarvitada.

(w) „sanitaarraie” – tegevus, mille käigus võetakse kasutusele loodusliku häiringu tõttu tekkinud puit, mida on võimalik veel tarvitada.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid nende ajakohastamiseks, et arvesse võtta mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) põllumaa majandamine;

välja jäetud

Selgitus

Vastavusse viimine Durbani kokkuleppega, kus kohustuslik arvestus on ette nähtud ainult metsamajandamise kohta. Kuigi mitmed liikmesriigid viivad hetkel läbi teostatavusuuringuid põllumaa ja karjamaa majandamist käsitlevate arvestuste kohta, on ebatõenäoline, et need lõpetatakse enne 2014. aastat, ja seega ületab komisjoni ettepanek teha arvestuste esitamine selliste tegevuste kohta kohustuslikuks, rahvusvaheliste eeskirjade piire ning tekitab liikmesriikidele ja ettevõtjatele moonutusi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) karjamaa majandamine.

välja jäetud

Selgitus

Vastavusse viimine Durbani kokkuleppega, kus kohustuslik arvestus on ette nähtud ainult metsamajandamise kohta. Kuigi mitmed liikmesriigid viivad hetkel läbi teostatavusuuringuid põllumaa ja karjamaa majandamist käsitlevate arvestuste kohta, on ebatõenäoline, et need lõpetatakse enne 2014. aastat, ja seega ületab komisjoni ettepanek teha arvestuste esitamine selliste tegevuste kohta kohustuslikuks, rahvusvaheliste eeskirjade piire ning tekitab liikmesriikidele ja ettevõtjatele moonutusi.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

Liikmesriigid võivad ka otsustada koostada esimeseks arvestusperioodiks sellise arvestuse ja seda pidada, mis kajastab täpselt põllu- ja karjamaa majandamise, taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

Selgitus

Vastavusse viimine Durbani kokkuleppega, kus kohustuslik arvestus on ette nähtud ainult metsamajandamise kohta. Kuigi mitmed liikmesriigid viivad hetkel läbi teostatavusuuringuid põllumaa ja karjamaa majandamist käsitlevate arvestuste kohta, on ebatõenäoline, et need lõpetatakse enne 2014. aastat, ja seega ületab komisjoni ettepanek teha arvestuste esitamine selliste tegevuste kohta kohustuslikuks, rahvusvaheliste eeskirjade piire ning tekitab liikmesriikidele ja ettevõtjatele moonutusi.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid lisavad konkreetse lõikes 1 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või alates 1. jaanuarist 2013, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Liikmesriigid lisavad mis tahes lõikes 1 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või kohustusperioodi alguse seisuga, olenevalt sellest, kumb tuleb hiljem.

Selgitus

Vastavusseviimine Durbani kliimamuutuste konventsiooniga.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all, et vältida topeltarvestamist.

Selgitus

Selle eesmärk on selgitada, et topeltarvepidamist tuleks igal juhul vältida.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid teevad vajalikud tehnilised kohandused ja ümberarvestused, et lisada oma kasutusel olevatesse ja äsja alustatud arvestustesse esimeses lõigus viidatud süsinikureservuaarid ning artikli 3 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaasid, kui need oleksid muul juhul välja jäetud.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt f – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a–e loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarus, kui süsinikureservuaar ei ole kahanev neeldaja ega allikas. Liikmesriigid ei pea süsinikureservuaari kahanevaks neeldajaks ega allikaks üksnes siis, kui seda on näha läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a–e loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarus, kui süsinikureservuaar ei ole allikas. Liikmesriigid ei pea süsinikureservuaari allikaks üksnes siis, kui seda on näha läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel.

Selgitus

Vastavusseviimine Durbani kliimamuutuste konventsiooniga.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 I lisa muutmiseks, et lisada arvestusperioode ja tagada ühtsus nimetatud arvestusperioodide ja vastavate arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustusele muudes sektorites.

7. Iga muudatus käesolevas artiklis sätestatud arvestuseeskirjadesse, sealhulgas muudatused I lisas sätestatud arvestusperioodidele, võetakse vastu kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega.

Selgitus

Et käesolevas artiklis ja I lisas sätestatud arvestuseeskirjad on põhjapaneva tähtsusega käesoleva otsuse toimimiseks, tuleb iga muudatus neisse võtta vastu kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 1. jaanuaril 1990.

1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud metsad 1. jaanuarist 1990.

Selgitus

Vastavusseviimine Durbani kliimamuutuste konventsiooniga.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid kasutavad metsastamisele, taasmetsastamisele ja raadamisele kuuluva metsa määramisel arvutuste tegemiseks samasugust ruumilise hindamise ühikut.

5. Liikmesriigid kasutavad parimaid kättesaadavaid andmeid, et määrata kindlaks, kas metsad kuuluvad metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise määratluste alla, nagu on sätestatud artikli 2 punktides c–e.

Selgitus

Arvamuse koostaja on valinud selle uue sõnastuse, et muuta tekst selgemaks.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma läbivaadatud võrdlustaseme ettepaneku järgmiseks arvestusperioodiks, mis on arvutatud vastavalt otsuses -/CMP.7 sätestatud metoodikale kõnealuste võrdlustasemete arvutamiseks.

4. Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma läbivaadatud võrdlustaseme järgmiseks arvestusperioodiks, mis on arvutatud vastavalt otsuses -/CMP.7 sätestatud metoodikale kõnealuste võrdlustasemete arvutamiseks.

 

Märkus: sama muudatus kehtib artikli 6 lõigetele 5 ja 6.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on seotud komisjoni õiguse kontrollida läbivaadatud võrdlustasemeid artikli 6 lõikes 8 väljajätmisega.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon kontrollib ettepanekus leiduvate läbivaadatud võrdlustasemete õigsust.

välja jäetud

Selgitus

Selle eesmärk on vältida arvestusnõuete dubleerimist liikmesriikide jaoks, kui nad kontrollivad võrdlustasemeid.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Vajaduse korral antakse komisjonile II lisas sätestatud võrdlustasemete ajakohastamiseks kooskõlas artikliga 12 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Liikmesriigid kajastavad metsa majandamise arvestuses kõiki II lisa muudatusi kogu asjaomase arvestusperioodi suhtes.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on seotud eelmise muudatusettepanekuga artikli 6 lõike 9 kohta.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Liikmesriigid võivad lisada enda metsamajandamise arvestuse Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 alla, metsamajandamise alla arvestatud raide ning metsaistandike maaks muutmise tulemusel inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikatest ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumine neeldajates, eeldusel et kõik allpool nimetatud tingimused on täidetud:

 

(a) metsaistandiku rajasid esmalt inimesed istutamise ja/või külvamise teel enne 1. jaanuari 1990. aastal, ning, kui metsaistandik taastati, juhtus see viimati metsaga kaetud maal otsese inimeste poolse istutamise ja/või külvamise tagajärjel pärast 1. jaanuari 1960. aastal;

 

(b) uus metsaga kaetud maa, vähemalt samaväärne maa-ala kui metsaistandik pärast raiet, mille rajavad inimesed istutamise ja/või külvamise teel maa-alale, millel 31. detsembri 1989. aasta seisuga ei olnud metsa;

 

(c) uus metsaga kaetud maa-ala saavutab vähemalt samaväärse süsinikuvaru, kui oli metsaistandikus enne selle maha raiumist metsaistandiku tavalise raietsükli raames, ja, kui mitte, siis võetakse see Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 alusel arvesse.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 b. Kõik käesoleva artikli lõikes 10 a kirjeldatud maa-alad ja nendega seotud süsinikureservuaarid võetakse Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 alusel, ja mitte selle protokolli artikli 3 lõike 3 alusel, metsamajandamise raames arvesse.

 

Kõik käesoleva artikli lõikes 10 a nimetatud maa-alad ja nendega seotud süsinikureservuaarid tuvastatakse, neid jälgitakse ja neist teavitatakse, sealhulgas geograafiliselt võrreldavad asukohad ning muutmise aasta.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) puit energia tootmiseks.

Selgitus

Puidu kasutamise energia tootmiseks asendamine tuleb omaks võtta.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumaa majandamise, karjamaa majandamise, taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise arvestuseeskirjad

Taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise arvestuseeskirjad

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Põllumaa majandamist ja karjamaa majandamist käsitlevas arvestuses kajastavad liikmesriigid nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel liikmesriigi nimetatud tegevusest tuleneva heite ja sidumisega asjaomasel võrdlusaastal, nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale.

1. Juhul kui liikmesriik otsustab koostada ja pidada artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud kategooriate arvestust, kajastab ta, ilma et see piiraks mis tahes tulevaste rahvusvahelisi arvestuseeskirju käsitlevate otsuste kohaldamist, nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel liikmesriigi nimetatud tegevusest tuleneva heite ja sidumisega asjaomasel võrdlusaastal, nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale.

Selgitus

Vastavusse viimine Durbani kokkuleppega, kus kohustuslik arvestus on ette nähtud ainult metsamajandamise kohta. Kuigi mitmed liikmesriigid viivad hetkel läbi teostatavusuuringuid põllumaa ja karjamaa majandamist käsitlevate arvestuste kohta, on ebatõenäoline, et need lõpetatakse enne 2014. aastat, ja seega ületab komisjoni ettepanek teha arvestuste esitamine selliste tegevuste kohta kohustuslikuks, rahvusvaheliste eeskirjade piire ning tekitab liikmesriikidele ja ettevõtjatele moonutusi.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad vastavalt lõikele 1 mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikatest artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja jätta, kui selline looduslikest häiringutest tulenev mitte-inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ühe aasta jooksul ületab 5 % liikmesriigi koguheitest asjaomasel võrdlusaastal (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi läbivaadatud esialgses aruandes võrdlusaasta heiteandmete kohta vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisale), millest on välja jäetud artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Liikmesriigid võivad kas iga aasta või teise kohustusperioodi lõpul jätta arvestusest välja looduslikest häiringutest tuleneva heite, mis ületab mis tahes aastal metsa majandamise tausttaseme, millele on vajaduse korral liidetud varu.

Selgitus

Durbani kokkuleppega vastavusse viimine, konkreetsete viidetega taustatasemetele ning –piiridele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et läbi vaadata lõike 2 esimeses lõigus osutatud tingimused seoses teaduse arenguga või kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide läbivaatamist.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et läbi vaadata lõike 2 esimeses lõigus osutatud tingimused, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide väiksemaid muudatusi.

Selgitus

Selle uue sõnastuse eesmärk on piirata delegeeritud volituste ulatust.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Aruandlus- ja järelevalvekohustused

 

Liikmesriigid kohustuvad täitma oma järelevalve- ja aruandluskohustusi seoses heite ja sidumisega, mis tulenevad meetmetest käesoleva otsuse raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr …/… kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM(2011)0789).

Selgitus

Arvamuse koostaja mõistab, et liikmesriikide tegevuskavade sisseseadmine käesolevas otsuses on liikmesriikide jaoks vaidlust äratav küsimus, seetõttu teeb ta ettepaneku jätta välja liikmesriikide tegevuskavade säte ja asendada see viitega määrusele kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789), milles nõutakse, et liikmesriigid seiraksid oma heidet ja sidumist ELi piires ning annaksid neist aru.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt kuus kuud pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad need komisjonile. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega. Maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad hõlmavad I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

välja jäetud

2. Liikmesriigid lisavad oma maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavadesse iga artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevuse kohta järgmise teabe:

 

(a) heite ja sidumise viimaste suundumuste kirjeldus;

 

(b) heite ja sidumise prognoosid vastavaks arvestusperioodiks;

 

(c) analüüs potentsiaali kohta piirata või vähendada heidet ja säilitada või suurendada sidumist;

 

(d) loetelu vastu võetavatest meetmetest, sealhulgas vajaduse korral IV lisas kindlaksmääratud meetmed, et kasutada kliimamuutuse leevendamise potentsiaali, kus see on kooskõlas punktis c osutatud analüüsiga määratud;

 

(e) punktis d osutatud meetmete rakendamiseks ette nähtud poliitika, sealhulgas kirjeldus kõnealuste meetmete eeldatava mõju kohta heitele ja sidumisele;

 

(f) punktis d osutatud meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava.

 

3. Komisjon hindab liikmesriigi maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast kõnealuselt liikmesriigilt asjaomase teabe saamist. Komisjon avaldab kõnealuse hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

 

Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse ning teevad üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks maakasutus- ja metsandussektori tegevuskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni järelduste kättesaamist.

 

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi keskpaiga kuupäeva seisuga ning iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi lõpus maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamise edusamme kirjeldava aruande.

 

5. Komisjon hindab liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade rakendamist kuue kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud aruannete kättesaamist.

 

Komisjon avaldab kõnealused aruanded ja hindamise tulemused ning võib vajaduse korral anda soovitusi eesmärgiga suurendada liikmesriikide jõupingutusi piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist. Liikmesriigid võtavad komisjoni järeldusi nõuetekohaselt arvesse.

 

Selgitus

Arvamuse koostaja mõistab, et liikmesriikide tegevuskavade sisseseadmine käesolevas otsuses on liikmesriikide jaoks vaidlust äratav küsimus, seetõttu teeb ta ettepaneku jätta välja liikmesriikide tegevuskavade säte ja asendada see viitega määrusele kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789), milles nõutakse, et liikmesriigid seiraksid oma heidet ja sidumist ELi piires ning annaksid neist aru.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast määramata ajaks artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõikes 7, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volitused.

2. Komisjonile antakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast viieks aastaks artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volitused.

Selgitus

Esimene muudatus kajastab väljapakutud delegeeritud õigusaktide väljajätmist nendes artiklites.

Arvamuse koostaja usub, et volituste delegeerimine tuleks piirata ainult viie aastaga ega tohiks avatuks jääda.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõikes 7, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Artikli 2 lõike 2, artikli 4 lõike 7, artikli 6 lõike 9, artikli 7 lõike 6 ja artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

5. Artikli 7 lõike 6 ja artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

IV lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Põllumaa majandamisega seotud meetmed nagu:

välja jäetud

– parandada agronoomiatavasid, valides paremini põllukultuuride sorte;

 

– laiendada külvikordasid ning vältida või vähendada madalalt niitmist;

 

– parandada toitainete kasutamist, maaharimist / jääkide käitlust ja veemajandust;

 

– edendada agrometsandustavasid ja suurendada maakatte (maakasutuse) muutmise potentsiaali.

 

(b) Karjamaa majandamise ja parandamisega seotud meetmed nagu:

 

– vältida rohumaa muutmist põllumaaks ja muuta põllumaa tagasi pärismaise taimestikuga maa-alaks;

 

– parandada karjamaa majandamist, muutes karjatamise intensiivsust ja aega;

 

– suurendada tootlikkust;

 

– parandada toitainete kasutamist;

 

– parandada kontrollitud põletamist;

 

– võtta kasutusele sobivamad liigid, eelkõige sügavajuurelised liigid.

 

(c) Meetmed põllumajandusliku turvasmulla, eelkõige turbaala majandamise parandamiseks, nagu:

 

– stimuleerida säästvaid paludikultuuritavasid;

 

– stimuleerida kohandatud põllumajandustavasid, nt mulla häirimise või ekstensiivsete tootmisviiside minimeerimine.

 

(d) Meetmed märgalade kuivendamise ärahoidmiseks ja taassoostamise stimuleerimiseks.

 

(e) Soodega või osaliselt kuivendatud soodega seotud meetmed nagu:

 

– hoida ära edasist kuivendamist;

 

– stimuleerida taassoostamist ja soode taastamist;

 

– hoida ära rabapõlengud.

 

(f) Degradeerunud alade taastamine.

 

(g) Metsandusega seotud meetmed nagu:

 

– hoida ära raadamist;

 

– metsastada ja taasmetsastada;

 

– kaitsta süsinikku olemasolevates metsades;

 

– suurendada olemasolevate metsade tootmisvõimet;

 

– suurendada raietoodete süsinikureservuaari;

 

– tõhustada metsa majandamist, sealhulgas liigilise koosseisu optimeerimise, hooldus- ja valikraie ning mullakaitse abil.

 

(h) Kaitse tõhustamine looduslike häiringute vastu (tulekahjud, kahjurid ja tormid).

 

Selgitus

Arvamuse koostaja mõistab, et liikmesriikide tegevuskavade sisseseadmine käesolevas otsuses on liikmesriikide jaoks vaidlust äratav küsimus, seetõttu teeb ta ettepaneku jätta välja liikmesriikide tegevuskavade säte ja asendada see viitega määrusele kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (COM/2011/0789), milles nõutakse, et liikmesriigid seiraksid oma heidet ja sidumist ELi piires ning annaksid neist aru.

MENETLUS

Pealkiri

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjad ja tegevuskavad

Viited

COM(2012)0093 – C7-0074/2012 – 2012/0042(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.3.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

15.3.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Julie Girling

23.4.2012

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.7.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Eric Andrieu, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria do Céu Patrão Neves

MENETLUS

Pealkiri

Kasvuhoonegaaside heite ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse meetmetest põhjustatud ja neeldajates seotud heite arvestamise eeskirjad ja tegevuskavad

Viited

COM(2012)0093 – C7-0074/2012 – 2012/0042(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.3.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.3.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.3.2012

AGRI

15.3.2012

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

19.3.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Kriton Arsenis

12.4.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.7.2012

20.9.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

13

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sandrine Bélier, Lajos Bokros, Nessa Childers, Yves Cochet, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Kārlis Šadurskis, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Thomas Ulmer, Åsa Westlund, Sabine Wils

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Christofer Fjellner, Gaston Franco, Adam Gierek, Romana Jordan, Rebecca Taylor, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Anna Záborská, Andrea Zanoni

Esitamise kuupäev

15.10.2012