RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

15.10.2012 - (COM(2010)0748 – C7‑0433/2010 – 2010/0383(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Tadeusz Zwiefka
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)


Menetlus : 2010/0383(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0320/2012

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

(COM(2010)0748 – C7‑0433/2010 – 2010/0383(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0748) ja komisjoni mõjuhinnangut (SEK(2010)1547),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7- 0433/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Prantsusmaa senati, Saksamaa liidunõukogu ja Madalmaade parlamendi teise koja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[2],

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt X kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0320/2012),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS (EL) nr …/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[5]

ning arvestades järgmist:

(1)         21. aprillil 2009. aastal võttis komisjon vastu aruande[6]nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades)[7]kohaldamise kohta. Selles aruandes järeldati, et üldiselt toimib nimetatud määrus rahuldavalt, kuid on soovitav tõhustada selle teatavate sätete kohaldamist, lihtsustada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja parandada veelgi õiguskaitse kättesaadavust. Kuna sellesse tuleb teha mitmeid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(1 a)  Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”[8] (edaspidi „programm”). Selles programmis on Euroopa Ülemkogu seisukohal, et kõikide vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus) tühistamise protsessi tuleks programmi kehtivusajal jätkata. Samal ajal peaksid välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetluse tühistamisega kaasnema mitmed kaitsemeetmed.

(2)         Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, lihtsustades muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit ▌ võtma eelkõige siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga piiriülese toimega tsiviilasjades.

(3)         Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakse eeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning tagatakse, et ▌liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.

(4)  Niisugused sätted kuuluvad õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 tähenduses.

(5)         Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

▌           (üle viidud põhjendusse 27 a)

(7)         27. septembril 1968 sõlmisid liikmesriigid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 293 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „1968. aasta Brüsseli konventsioon”)[9]. 16. septembril 1988 sõlmisid tollased Euroopa Ühenduste liikmesriigid ja teatavad EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „1988. aasta Lugano konventsioon”)[10], mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. Poola suhtes hakati 1988. aasta Lugano konventsiooni kohaldama 1. veebruaril 2000.

(8)  22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001 ▌, millega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon Euroopa Liidu toimimise lepinguga hõlmatud liikmesriikide territooriumide puhul kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. Nõukogu ▌ otsusega 2006/325/EÜ[11] sõlmis liit Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine Taanis. 1988. aasta Lugano konventsiooni on muudetud ▌ tsiviil-ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga[12] (edaspidi „2007. aasta Lugano konventsioon”), millele kirjutasid 30. oktoobril 2007 Luganos alla liit, Taani, Šveits, Norra ja Island.

(8 a)  1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohaldamine jätkub nende liikmesriikide territooriumidel, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355. (endine põhjendus 30)

(10)  Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade, eelkõige ülalpidamiskohustuste, mis tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta pärast nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes)[13] vastuvõtmist ▌.

(10 a)    Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide kohtud hõlmama ka mitme liikmesriigi ühiseid kohtuid, nagu näiteks Beneluxi kohus, kui need kohtud teostavad jurisdiktsiooni käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates asjades. Seepärast tuleks selliste kohtute tehtud otsuseid tunnustada ja jõustada vastavalt käesolevale määrusele.

(11)       Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada vahekohtumenetluse suhtes ▌. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriigi kohtul, kuhu pöörduti seoses asjaga, mille suhtes on poolte vahel sõlmitud vahekohtukokkulepe, suunamast pooli vahekohtusse või peatamast või lõpetamast kohtumenetlust ja analüüsimast siseriikliku õiguse kohaselt, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mittetoimiv või mittetäidetav.

(11 a)  Käesolevas määruses sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju ei tuleks kohaldada liikmesriigi kohtu tehtud sellise otsuse suhtes, mis käsitleb seda, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mittetoimiv või mittetäidetav, olenemata sellest, kas kohus tegi selle kohta otsuse põhi- või kõrvalasjas.

(11 b)    Teiselt poolt, kui käesoleva määruse või siseriikliku õiguse kohaselt pädev kohus on otsustanud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, ei tohiks see välistada asja sisulise külje kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamist ning – olenevalt juhtumist – selle täitmist vastavalt käesolevale määrusele. See ei tohiks piirata liikmesriikide kohtute pädevust teha otsuseid vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kooskõlas 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (edaspidi „1958. aasta New Yorgi konventsioon”), mis on käesoleva määruse suhtes ülimuslik.

(11 c)  Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ühegi menetluse või täiendava menetluse suhtes, mis on seotud eelkõige vahekohtu asutamise, vahekohtunike volituste, vahekohtu menetluse läbiviimise või sellise menetluse mis tahes muude aspektidega, ega vahekohtuotsuse tühistamist, läbivaatamist, edasikaebamist, tunnustamist või täitmist puudutava menetluse või kohtuotsuse suhtes.

(11 d)    Menetluste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja liikmesriikide territooriumi vahel peab olema seos. Järelikult tuleks kohtualluvuse ühiseeskirju kohaldada põhimõtteliselt siis, kui kostja alaline elukoht on ühes liikmesriigis.

(11 e)    Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tuleks üldiselt kohaldada siseriiklikke kohtualluvuse eeskirju, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil, kelle kohtusse pöörduti.

(11 f)     Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poole autonoomia austamiseks tuleks siiski käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest elukohast olenemata.

(12)  Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema võimalik määrata kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.

(13)       Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse, hoides ära võimaluse, et kostja kaevatakse liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanuks põhjendatult eeldada. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.

(13 a)  Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta)[14] artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuste omanikul peaks käesoleva määruse alusel olema võimalik esitada tsiviilnõue omandiõiguse alusel kultuuriväärtuse tagasisaamiseks selle paiga kohtus, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal. Niisugused menetlused ei tohiks piirata direktiivi 93/7/EMÜ alusel algatatud menetluste kohaldamist.

(14)       Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldiselt kohaldatavad eeskirjad.

(15)       Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramisel lubatud vaid piiratud autonoomia, tuleks austada lepingupoolte autonoomiat, võttes arvesse käesoleva määrusega ette nähtud erandliku kohtualluvuse aluseid.

(15 a)  Kui tekib küsimus, kas liikmesriigi kohtu või kohtute kasuks tehtud kohtu valimise kokkuleppe sisuline kehtivus on õigustühine, tuleks kõnealuse küsimuse suhtes teha otsus kokkuleppes määratud kohtu või kohtute liikmesriigi õiguse kohaselt. Osutamine määratud kohtu või kohtute liikmesriigi õigusele peaks hõlmama selle riigi kollisiooninorme.

(18)       Harmoonilise õigusemõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et kahes liikmesriigis ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Paralleelsete menetluste ja nendega seotud kaebuste lahendamiseks ning selleks et ennetada probleeme, mis tulenevad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille korral saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peaks olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks see aeg autonoomselt kindlaks määrata.

(19)  Selleks et suurendada erandliku kohtualluvuse kokkulepete tõhusust ▌ ja et hoida ära kohtuvaidluste kuritarvitamist, tuleb siiski näha ette erand üldisest paralleelsete kohtumenetluste mehhanismist, et tegeleda rahuldavalt eriolukorraga, kus võivad tekkida samaaegsed menetlused. Niisuguse olukorraga on tegemist, kui on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määramata kohtu poole ning seejärel on pöördutud määratud kohtu poole ühe ja sama alusega hagide menetlemiseks samade poolte vahel. Niisugusel juhul peaks kohus, kuhu esimesena pöörduti, olema kohustatud peatama oma menetlused kohe, kui on pöördutud määratud kohtu poole, senikauaks kui viimati mainitud kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Selle eesmärk on tagada, et niisuguses olukorras antakse määratud kohtule esmaõigus otsustada kokkuleppe kehtivuse üle ja selle üle, millises ulatuses kohaldatakse kokkulepet selle menetluses oleva vaidluse suhtes. Määratud kohtul peaks olema võimalik jätkata menetlust sõltumata sellest, kas määramata kohus on juba teinud otsuse menetluse peatamise kohta või mitte.

(19 a)    Põhjenduses 19 kirjeldatud sätet ei tuleks kohaldada olukordade suhtes, kus pooled on sõlminud vastuolulised erandliku kohtualluvuse kokkulepped või kus esimesena on pöördutud niisuguses kokkuleppes määratud kohtu poole. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada käesoleva määruse üldist paralleelsete kohtumenetluste sätet.

(21)       Käesoleva määrusega tuleks ette näha paindlik kord, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel arvestada kolmandates riikides pooleliolevate menetlustega, pidades silmas eelkõige seda, kas kolmandas riigis tehtud kohtuotsust on võimalik kõnealuses liikmesriigis selle riigi õiguse alusel tunnustada ja täita, ning nõuetekohast õigusemõistmist.

(21 a)    Nõuetekohase õigusemõistmise arvessevõtmisel põhjenduses 21 kirjeldatud asjaoludel peaks asjaomase liikmesriigi kohus hindama kõiki menetluses oleva kohtuasja asjaolusid. See võiks hõlmata kohtuasja faktiliste asjaolude, poolte ja asjaomase kolmanda riigi vahelisi seoseid, staadiumit, kuhu kolmandas riigis läbiviidav menetlus on jõudnud selleks ajaks, kui menetlust liikmesriigi kohtus alustatakse, ning seda, kas võib eeldada, et kolmanda riigi kohus teeb kohtuotsuse mõistliku aja jooksul või mitte.

(21 b)    Samuti võiks hindamisel kaaluda küsimust, kas kolmanda riigi kohtul on konkreetses kohtuasjas erandlik pädevus olukorras, kus liikmesriigi kohtul oleks selles asjas erandlik pädevus.

(22)  Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete ▌mõiste peaks sisaldama näiteks kaitsemeetmeid, mille eesmärk on hankida teavet või säilitada tõendeid ▌, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta)[15] artiklites 6 ja 7 ▌. See ei peaks hõlmama meetmeid, mis ei ole kaitsva iseloomuga, nagu meetmed, millega nähakse ette tunnistaja ärakuulamine ▌. See ei tohiks piirata nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades)[16] kohaldamist.

(23)       Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid tunnustada ilma mingi erimenetluse vajaduseta. Lisaks õigustab eesmärk muuta piiriüleste kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks taotluse saanud liikmesriigis kohtuotsuse täitmisele eelneva täitmismääruse kaotamist ▌. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust ▌ kohelda kui otsust, mis on tehtud taotluse saanud liikmesriigis, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. ▌

(23 a)    Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriigis tehtud kohtuotsust teises liikmesriigis tunnustada ja täita isegi juhul, kui see on tehtud isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis.

(23 b)  Kui kohtuotsus sisaldab meedet või määrust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, tuleks seda meedet või korraldust, sealhulgas mis tahes selles esitatud õigust võimaluse korral kohandada meetmele või korraldusele, millel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid. Kohandamise viisi ja teostaja peaks kindlaks määrama iga liikmesriik ise.

(23 c)    Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse otsene, ilma täitmismääruseta täitmine taotluse saanud liikmesriigis ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, olema võimalik taotleda kohtuotsuse tunnustamisest ja/või täitmisest keeldumist, kui tema arvates esineb vähemalt üks mittetunnustamise põhjus. See peaks hõlmama põhjust, mille kohaselt ei olnud tal võimalust end kaitsta, kui kohtuotsus tehti kriminaalmenetlusega seotud tsiviilasjas tagaselja. See peaks hõlmama ka põhjuseid, millele saaks tugineda taotluse saanud liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel.

(23 d)  Pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise põhjustele ka siseriiklikus õiguses sätestatud keeldumise põhjustele selles õiguses sätestatud tähtaja jooksul.

(23 e)    Kohtuotsuse tunnustamisest tuleks keelduda üksnes juhul, kui esineb üks või mitu käesolevas määruses sätestatud põhjustest.

(23 f)     Kohtuotsuse täitmise vaidlustamise korral peaks taotluse saanud liikmesriigi kohtutel olema kogu niisuguse vaidlustamise, sealhulgas mis tahes edasikaebamise menetluse jooksul võimalik jätkata täitmist tingimustel, mille kohaselt täitmist piiratakse või määratakse kautsjoni tasumine.

(23 g)    Selleks et teavitada isikut, kelle vastu täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel väljastatud tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud kohtuotsus, toimetada kätte sellele isikule mõistliku aja jooksul enne esimese täitemeetme võtmist. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast niisugust kättetoimetamist.

(25)       ▌Kui ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmise määrab kohus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline menetlemine, tuleks tagada nende vaba liikumine käesoleva määruse alusel. Ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis määrati niisuguse kohtu poolt, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks aga käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita, välja arvatud juhul, kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale kätte enne täitmisele pööramist. See ei tohiks välistada niisuguste meetmete tunnustamist ja täitmist siseriikliku õiguse alusel. Kui ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmise määrab liikmesriigi kohus, kelle pädevusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende mõju piirduma käesoleva määruse alusel kõnealuse liikmesriigi territooriumiga. ▌

(26)       Tuleks tagada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, määruse (EÜ) nr 44/2001 ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni ja seda asendavate määruste kohta.

(26 a)  Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastu tähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on. (endine põhjendus 32)

(26 b)    Ilma et see piiraks aluslepingutest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ei tohiks käesolev määrus mõjutada kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud selliste kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

(26 c)    Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt kohtuotsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tunnustamise või täitmisega seoses kasutatavate tunnistuste ajakohastamine, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa muutmiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. ▌

(27 a)    Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda piisaval määral saavutada liikmesriigid ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)  Ühendkuningriik ja Iirimaa osalesid Euroopa Liidu lepingule ja tollasele Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja ja Iirimaa seisukoha kohta ▌) artikli 3 kohaselt määruse (EÜ) nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel ▌.

(29)       ▌ Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ▌ protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole ▌ tema suhtes ka siduv ega kohaldatav, ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad 19. oktoobril 2005 Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel sõlmitud kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu[17] artiklist 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKKREGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1.          Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.          Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)      füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevate varaliste õiguste ▌suhtes;

b)     pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

c)  sotsiaalkindlustuse suhtes;

d)     vahekohtumenetluse suhtes ▌;

e)      pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes;

f)      testamentide ja pärimise, sealhulgas surmast tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)          „kohtuotsus” – igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.

III peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste „kohtuotsus” ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on määranud käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädev kohus. See ei hõlma ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis määratakse, ilma et kostjalt nõutaks kohtusse ilmumist, välja arvatud juhul, kui asjaomane otsus on kostjale kätte toimetatud enne täitmisele pööramist ▌;

d)          „kohtulik kokkulepe” – kokkulepe, mille liikmesriigi kohus on heaks kiitnud või mille liikmesriigi kohus on menetluse käigus teinud;

e)          „ametlik dokument” – dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:

i)       lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning

ii)      on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt;

f)  „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, heaks kiidetud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või ametlikult koostatud või registreeritud ametlik dokument;

g)          „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse kohtuotsuse tunnustamist või, olenevalt asjaoludest, taotletakse kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmist;

h)          „otsuse teinud kohus” – kohus, kes on teinud kohtuotsuse, mille tunnustamist ja/või täitmist taotletakse.

Artikkel 2 a

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab „kohus” järgmisi ametiasutusi, kui need teostavad jurisdiktsiooni käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes:

a)          Ungaris maksmismäärustega (fizetési meghagyásos eljárás) seotud lihtmenetluste puhul notarit (közjegyző),

b)          Rootsis maksmismääruste (betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste puhul Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).

II PEATÜKKKOHTUALLUVUS

1. jaguÜldsätted

Artikkel 3

1.          Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.

2.          Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.

Artikkel 4

1.          Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab muu liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.−7. jaos sätestatud korras.

2.  Lõikes 1 nimetatud isikute vastu ei kohaldata eelkõige siseriikliku kohtualluvuse eeskirju, millest liikmesriigid on komisjoni artikli 88 lõike 1 punkti a kohaselt teavitanud.

Artikkel 4 a

1.          Kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liikmesriigi kohtute pädevus kooskõlas artikli 16 lõikega 1, artikli 19 lõikega 2 ning artiklitega 22 ja 23 kindlaks selle liikmesriigi õiguse kohaselt.

2.          Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda selle riigi kehtivatest kohtualluvuse eeskirjadest ning eelkõige nendest, millest liikmesriigid on komisjoni artikli 88 lõike 1 punkti a kohaselt teavitanud, samal viisil kui selle riigi kodanikud.

2. jaguValikuline kohtualluvus

Artikkel 5

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis

1.          a)      lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;

b)     kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:

 müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,

 teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;

c)      kui ei kohaldata alapunkti b, kohaldatakse alapunkti a;

2.  lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;

4.          kahjutasu või hüvitisega seotud tsiviilnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva seaduse kohaselt pädev tsiviilasjades;

4 a.       tsiviilnõude puhul, mis seisneb omandiõigusel põhinevalt nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse tagasinõudmises ja mille on esitanud isik, kes nõuab õigust niisuguse väärtuse tagasisaamiseks, selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal;

5.          filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtusse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub;

6.  vaidluse puhul, mis on algatatud seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu, selle liikmesriigi kohtusse, kus on usaldusühingu asukoht;

7.          kui vaidlus on seotud nõudega maksta tasu veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos või last:

a)      on tasumise tagamiseks arestitud või

b)     oleks võidud arestida, kuid on antud kautsjon või muu tagatis.

▌Käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal.

Artikkel 6

Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka:

1.  juhul kui ▌ kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel, et nõuded on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos;

2.          kui tegemist on kolmanda osalisega tagatise realiseerimise või muu kolmandate isikutega seotud menetluse puhul, kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui see on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev;

3.          vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;

4.          lepinguga seotud asjade puhul, mille osas on menetlus võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisasjaõigusega seotud küsimuses algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisvara asub.

Artikkel 7

Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev asjades, mis seonduvad laeva kasutamisest või ekspluateerimisest tuleneva vastutusega, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.

3. jaguKohtualluvus kindlustusasjade puhul

Artikkel 8

Kindlustusega seotud küsimuste puhul määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4a ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist.

Artikkel 9

1.          Kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:

a)      selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või

b)     kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud kaebusega, muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse,

c)      kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu.

2.          Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsitatakse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaidlustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.

Artikkel 10

Vastutuskindlustuse või kinnisvara kindlustamise puhul võib kindlustusandja lisaks esitada kaebuse ka selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisvara suhtes on sõlmitud ühtne kindlustuspoliis ning seesama eriolukord on kahjustanud mõlemat.

Artikkel 11

1.          Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahju kannatanud pool on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kindlustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus seda võimaldab.

2.          Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse menetluste suhtes, mille kahju kannatanud pool algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud.

3.          Kui selliseid otsehagisid reguleerivate õigusaktide kohaselt saab kindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nende puhul pädev sama kohus.

Artikkel 12

1.          Ilma et see mõjutaks artikli 11 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.

2.          Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 13

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1.          mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2.          millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamata kohtutes või

3.  mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ja millega on selle liikmesriigi kohtute pädevusse määratud isegi juhud, kui kahjustav sündmus leiab aset välismaal, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus nimetatud liikmesriigi seadustega, või

4.          mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisvaraga, või

5.          mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 14 nimetatud riski.

Artikkel 14

Artikli 13 lõikes 5 osutatud riskid on järgmised:

1.          kahjum või kahju, mis tuleneb:

a)      laevade, ranniku- või avamererajatiste või õhusõidukite kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,

b)  transiitkaubast, v.a reisijate pagas, kui transiitvedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega;

2.          vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest:

a)      mis tuleneb eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või ekspluateerimisest, kui õhusõiduki registreerinud liikmesriigi seadused ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul;

b)     punkti 1 alapunktis b nimetatud transiitkauba tekitatud kaotus või kahjustus;

3.          majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või ekspluateerimisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;

4.          punktides 1–3 nimetatud riskidega seotud risk;

5.          punktidest 1–4 olenemata kõik „suured riskid”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)[18] .

4. jaguKohtualluvus tarbijalepingute puhul

Artikkel 15

1.          Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 a ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

a)      kaupade järelmaksuga müügi lepinguga

b)     osamaksetena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga

c)      kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

2.  Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks.

3.          Käesolevat jagu kohaldatakse transpordilepingute suhtes ainult juhul, kui tegemist on pakettreisilepingutega.

Artikkel 16

1.          Tarbija võib algatada menetluse teise lepinguosalise vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud osalise alaline elukoht, või, olenemata teise osalise alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.

2.          Teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

3.  Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 17

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1.          mis on sõlmitud pärast vaidluse teket

2.          mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes or

3.          mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

5. jaguKohtualluvus töölepingute puhul

Artikkel 18

1.          Töölepingutega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 a ja artikli 5 punkti 5 ning tööandja vastu algatatud kohtumenetluse puhul artikli 6 punkti 1 kohaldamist.

2.          Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tööandja alaliseks elukohaks.

Artikkel 19

1.        Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:

a)     selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või

b)  muus liikmesriigis:

i)      selle paiga kohtusse, kus või kust kohast töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või

ii)     kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle paiga kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte.

2.          Tööandja, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võib kaevata liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b.

Artikkel 20

1.          Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.

2.          Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 21

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1.          mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2.          mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes.

6. jaguErandlik kohtualluvus

Artikkel 22

Poolte alalisest elukohast olenemata on erandliku kohtualluvusega ▌järgmised liikmesriigi kohtud:

1.          menetluste puhul, mille objektiks on kinnisasjaõigus või kinnisvara üürimise õigus, selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara. ▌

kuid menetluste puhul, mis on seotud kinnisvara üürimisega ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis ▌;

2.          menetluste puhul, millega on vaidlustatud äriühingute või muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingute asutamise või likvideerimise õiguspärasus või nende organite otsuste kehtivus, selle liikmesriigi kohtud, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühingu asukoht. Asukoha määramiseks kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse norme;

3.          menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikes registrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse;

4.  menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, hoolimata sellest, kas kohtuvaidlus algatatakse hagi või vastuväite vormis, selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks liidu õigusakti või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt.

Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis allakirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Patendiametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa patentide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustes ▌ erandkorras pädevad asjaomase liikmesriigi kohtud;

5.          kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.

7. jaguKokkulepe kohtualluvuse kohta

Artikkel 23

1.          Kui lepinguosalised on alalisest elukohast olenemata kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigustühine. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on kohtul või kohtutel ainupädevus. Kokkulepe kohtualluvuse kohta sõlmitakse kas:

a)      kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kirjalikult või

b)     vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või

c)  rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.

2.          Niisugusel elektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatud teabega.

3.          Liikmesriigi kohus või kohtud, kellele on pädevus määratud usaldusühingu asutamisdokumendiga, on asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul ainupädevad, kui asi seondub nimetatud isikute suhete või nende õiguste või kohustustega, mis tulenevad usaldusühingust.

4.          Kokkulepetel või usaldusühingu asutamisdokumendi sätetel, millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole juriidilist jõudu, kui need on vastuolus artiklitega 13, 17 või 21, või kui kohtud, kes nende kohaselt pädevad ei ole, on ainupädevad artikli 22 kohaselt.

4 a.  Kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena.

Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.

Artikkel 24

1.          Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teine kohus.

2.          ▌ 3.–5. jaos osutatud juhtudel, kus kostjaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kannatanud pool või kindlustuslepingu soodustatud isik, tarbija või töötaja, tagab kohus enne kohtualluvuse omandamist lõike 1 alusel, et kostjat on teavitatud tema õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest.

9. jaguKohtualluvuse ja lubatavuse kontrollimine

Artikkel 27

Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotud asjaga, mille puhul on artikli 22 kohaselt ainupädevad teise liikmesriigi kohtud, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev.

Artikkel 28

1.          Kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.

1 a.  Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2.          Käesoleva artikli lõike 1 a asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007[19] artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli selle määruse kohaselt ühest liikmesriigist teise toimetada.

3.          Kui ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1393/2007, kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselt tuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärsed dokumendid välismaale toimetada.

10. jaguParalleelsed menetlused ja seotud menetlused

Artikkel 29

1.          Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad ühe ja sama alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, oma menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks määratud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, ilma et see piiraks artikli 32 lõike 2 kohaldamist.

2.          Lõikes 1 osutatud juhtudel peab muu kohus, kuhu pöörduti ▌, viivitamatult teatama selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, viimati nimetatud kohtule kuupäeva, mil vastavalt artiklile 33 pöörduti tema poole ▌.

3.          Kui on kindlaks määratud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, loobub kohus, kuhu pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

Artikkel 30

1.          Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.

2.          Kui menetlus on pooleli esimese astme kohtus, kuhu pöörduti esimesena, võivad kõik muud kohtud ühe poole taotluse alusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.

3.          Käesoleva artikli tähenduses loetakse menetlused seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 32

1.          Kui mitmel kohtul on asjas erandlik pädevus, loobuvad kõik kohtud pädevusest selle kohtu kasuks, kuhu pöörduti esimesena.

2.          Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, kui pöördutakse liikmesriigi kohtu poole, kellele on artiklis 23 osutatud kokkuleppega antud erandlik pädevus, peatavad kõik muu liikmesriigi kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt.

2 a.       Kui kokkuleppega määratud kohus on teinud pädevuse kindlaks kokkuleppe kohaselt, loobuvad muu liikmesriigi kohtud pädevusest selle kohtu kasuks.

2 b.       Lõikeid 2 ja 2 a ei kohaldata 3., 4. ja 5. jaos nimetatud juhtudel, kui hagejaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kannatanud pool või kindlustuslepingu soodustatud isik, tarbija või töötaja ning kokkulepe ei ole nimetatud jagude kohaselt kehtiv.

Artikkel 33

1.          Käesoleva jao kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:

a)      ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel, et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või

b)     kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel, et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokument kohtule esitada.

Punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kes saab dokumendid, mis tuleb kätte toimetada.

2.          Lõikes 1 osutatud kättetoimetamise eest vastutavad kohtud või asutused märgivad üles ▌ menetluse algatamist käsitleva dokumendi või samaväärse dokumendi esitamise või kättetoimetatavate dokumentide kättesaamise kuupäeva ▌.

Artikkel 34

1.          Kui kohtualluvus põhineb artiklil 3 ja artiklitel 5–7 ning kui menetlus on kolmanda riigi kohtus pooleli sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöördutakse ühe ja sama alusega hagide menetlemiseks samade poolte vahel nagu kolmandas riigis, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:

b)     eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb ▌ kohtuotsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning

c)      asjaomane kohus nõustub, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides ▌ vajalik ▌.

3.          Liikmesriigi kohus võib menetlust igal ajal jätkata, kui ▌:

a)  menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või katkestatud või

b)     liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus lõpetatakse mõistliku aja jooksul või

c)      menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.

4.          Liikmesriigi kohus katkestab menetluse▌, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on lõpetatud ja on tehtud ▌kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita selles liikmesriigis, mille kohtusse pöörduti.

4 a.       Liikmesriigi kohus, kuhu pöörduti, kohaldab käesolevat artiklit ühe poole taotluse alusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

Artikkel 34 a

1.          Kui kohtualluvus põhineb artiklil 3 ja artiklitel 5–7 ning kui menetlus on kolmanda riigi kohtus pooleli sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti hagiga, mis on seotud kolmandas riigis menetletava hagiga, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:

a)     eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks on soovitatav menetleda seonduvaid hagisid ning teha otsuseid koos,

b)     eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb kohtuotsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning

c)      asjaomane kohus nõustub, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides vajalik.

2.          Liikmesriigi kohus võib menetlust igal ajal jätkata, kui:

a)     kohus peab tõenäoliseks, et vastuoluliste otsuste ohtu enam ei ole või

b)  menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud või

c)      kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul või

d)     menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.

3.          Liikmesriigi kohus katkestab menetluse, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on lõpetatud ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita selles liikmesriigis, mille kohtusse pöörduti.

4.          Liikmesriigi kohus, kuhu pöörduti, kohaldab käesolevat artiklit ühe poole taotluse alusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

11. jaguAjutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Artikkel 36

Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle liikmesriigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui muu liikmesriigi kohtud ▌ on asja sisuliseks arutamiseks pädevad.

III peatükkTUNNUSTAMINE ▌ JA TÄITMINE

1. jaguTunnustamine

Artikkel 38 a

1.          Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2.          Huvitatud pool võib 2 a. jao 2. alajaos sätestatud korras taotleda otsust, et artiklis 48 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud.

3.          Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub sellest, kas kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse, kuulub see küsimus nimetatud kohtu pädevusse.

Artikkel 39

1.  Pool, kes soovib ühes liikmesriigis taotleda muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, esitab:

a)  kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b)     artikli 64 a kohaselt väljastatud tunnistuse.

2.          Kohus või asutus, kellele esitatakse taotlus muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks ▌, võib vajaduse korral paluda selle esitanud poolel esitada artikli 69 kohaselt lõikes 1 osutatud tunnistusesisu tõlke või transliteratsiooni ▌. Kohus või asutus võib sellelt poolelt nõuda kohtuotsuse tõlke esitamist tunnistuse sisu tõlke asemel, kui kohus või asutus ei saa menetlust jätkata kohtuotsuse tõlketa.

Artikkel 39 a

Kohus või muu asutus, kellele esitatakse taotlus muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks, võib oma menetluse kas täielikult või osaliselt peatada

a)  kui kohtuotsus vaidlustatakse päritoluliikmesriigis või

b)          kui on esitatud taotlus, et saada otsus selle kohta, et artiklis 48 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, või otsus, et tunnustamisest tuleb keelduda osutatud põhjustel.

2. jagu

Täitmine

Artikkel 39 b

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täitmisele pööratav, on täitmisele pööratav ka muus liikmesriigis, ilma et selleks oleks vaja nõuda täitmismäärust.

Artikkel 40

Täitmisele pööratava kohtuotsusega kaasneb luba võtta mis tahes kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigusega.

Artikkel 41

1.          Muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud taotluse saanud liikmesriigi õigusega, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on täitmisele pööratav taotluse saanud liikmesriigis, täidetakse samadel tingimustel kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsus.

2.          Täitmisest keeldumise või selle peatamise põhjused, mis on sätestatud taotluse saanud liikmesriigi õiguses, kohalduvad niivõrd, kuivõrd need ▌ei ole vastuolus artiklis 48 osutatud põhjustega, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

2 a.  Poolel, kes taotleb muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei pea olema taotluse saanud liikmesriigis postiaadressi. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.

Artikkel 42

1.          Selleks et liikmesriigis täita muus liikmesriigis tehtud kohtuotsust ▌, esitab taotleja pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid:

a)      kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b)     artikli 64 a kohaselt ▌väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täitmisele pööratav, ning milles märgitakse vajaduse korral ka täitmisele pööratavuse tingimustel, ning mis sisaldabväljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.

2.  Selleks et liikmesriigis täita muus liikmesriigis tehtud kohtuotsust, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab taotleja pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid:

a)      kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b)     artikli 64 a kohaselt ▌väljastatud tunnistuse, mis sisaldab meetme kirjeldust ja millega tõendatakse järgmist:

i)      kohus on asja sisuliseks arutamiseks pädev; ▌

ii)      kohtuotsus on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, kusjuures vajaduse korral näidatakse ära ka täitmisele pööratavuse tingimused; ning

c)      tõendi kohtuotsuse kättetoimetamise kohta, kui meede määrati, ilma et kostjalt nõutaks kohtusse ilmumist.

3.  Pädev täitevasutus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks lõigete 1 ja 2 punktis b osutatud tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni kooskõlas artikliga 69.

4.          Pädev täitevasutus võib nõuda, et taotleja esitaks kohtuotsuse tõlke kooskõlas artikliga 69 üksnes juhul, kui kohus ei saa menetlust jätkata kohtotsuse tõlketa. ▌

Artikkel 42 a

1.          Kui taotletakse muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, toimetatakse artikli 64 a kohaselt väljastatud tunnistus kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tunnistusele lisatakse kohtuotsus, kui seda ei ole sellele isikule juba kätte toimetatud.

2.  Kui selle isiku alaline elukoht, kelle vastu täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, võib ta kohtuotsuse täitmise vaidlustamiseks nõuda kohtuotsuse tõlget, kui kirjalik kohtuotsus ei ole kummaski järgmises keeles või kui kohtuotsusele ei ole lisatud tõlget kumbagi järgmisesse keelde:

a)     keel, millest ta aru saab, või

b)     selle liikmesriigi ametlik keel, kus on tema alaline elukoht, või – juhul kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt – selle paiga ametlik keel või üks ametlikest keeltest, kus on tema alaline elukoht.

Kui nõutakse kohtuotsuse tõlget esimese lõigu kohaselt, ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmeid seni, kuni isik, kelle vastu täitmist taotletakse, on saanud kohtuotsuse tõlke.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kohtuotsus on isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, juba jätte toimetatud ühes esimeses lõigus nimetatud keeles või sellele on lisatud tõlge ühte nimetatud keelde.

3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata kohtuotsuses sisalduva kaitsemeetme jõustamise suhtes või kui taotleja võtab kaitsemeetmeid artikli 40 kohaselt.

Artikkel 44

1.          Kui esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus 2 a. jao 2. alajao kohaselt, võib taotluse saanud liikmesriigi kohus selle isiku taotluse alusel, kelle vastu täitmist taotletakse, teha järgmist:

a)     piirata täitemenetlust kaitsemeetmete võtmisega või

b)     määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse, või

c)      peatada täitemenetluse kas täielikult või osaliselt.

2.          Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peatab täitemenetluse selle isiku taotluse alusel, kelle vastu täitmist taotletakse, kui kõnealuse kohtuotsuse täitmisele pööratavus on päritoluliikmesriigis peatatud.

2 a. jagu

Tunnustamisest või täitmisest keeldumine

1. alajaguTunnustamisest keeldumine

Artikkel 48

1.          Kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel:

a)     kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public)▌;

b)     kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;

c)  kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte ▌ vahel taotluse saanud liikmesriigis ▌;

d)     kui kohtuotsus on vastuolus varem sama hagi alusega seotud, samu pooli hõlmavas asjas muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele ▌;

e)      kui kohtuotsus on vastuolus:

i)      II peatüki 3., 4. ja 5. jaoga, kui kostjaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepinguga soodustatud isik või kannatanud pool, tarbija või töövõtja; või

ii)     II peatüki 6. jaoga.

2.          Lõike 1 punktis e märgitud juhul pädevuse aluseid kontrollivale kohtule, kellele taotlus esitati, on siduvad need asjaolud, mis on otsuse teinud kohtu pädevuse aluseks.

3.  Ilma et see piiraks lõike 1 punkti e kohaldamist, ei või otsuse teinud kohtu pädevust kontrollida. Lõike 1 punktis a osutatud avaliku korraga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või.

4.          Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlus esitatakse 2. alajaos või vajaduse korral 4. jaos sätestatud korras.

2. alajaguTäitmisest keeldumine

Artikkel 50 a

Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, ühel artiklis 48 osutatud põhjustest.

Artikkel 51

1.          Täitmisest keeldumise taotlus esitatakse taotluse saanud liikmesriigi kohtule ▌, kellest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile d.

2.          Täitmisest keeldumise menetlust reguleeritakse käesoleva määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigusega.

2 a.       Taotlejal tuleb esitada kohtule kohtuotsuse koopia ning vajaduse korral kohtuotsuse tõlge või transliteratsioon.

             Kohus võib loobuda esimeses lõigus osutatud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on need juba olemas või kui ta peab ebamõistlikuks nõuda taotlejalt nende esitamist. Viimati nimetatud juhul võib kohus nõuda nende dokumentide esitamist teiselt poolelt.

2 b.  Poolel, kes taotleb muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest keeldumist, ei pea olema taotluse saanud liikmesriigis postiaadressi. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.

Artikkel 54

Kohus teeb kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta otsuse viivitamata.

Artikkel 56

1.          Kumbki pool võib kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2.          Apellatsioonikaebus esitatakse taotluse saanud liikmesriigi kohtusse, millest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile e.

Artikkel 57

Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes apellatsioonikaebusega, kui asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artikli 87 punktile f kohtust, kelle poole pöörduti kassatsioonikaebusega.

Artikkel 59

1.          Kohus, kellele esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus, või kohus, kes menetleb artikli 56 või artikli 57 alusel esitatud kaebust, võib menetluse peatada ▌, kui kohtuotsuse peale on esitatud päritoluliikmesriigis tavaline kaebus või kõnealuse kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimati nimetatud juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada.

2.          Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal, Küprosel või Ühendkuningriigis, käsitletakse kõiki päritoluliikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid lõikes 1 nimetatud tavaliste kaebustena.

3. jaguÜldsätted

Artikkel 64

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele taotluse saanud liikmesriigis ▌.

Artikkel 64 a

Otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi.

Artikkel 66

1.          Kui kohtuotsus sisaldab meedet või korraldust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, kohandatakse seda meedet või korraldust võimalikult suurel määral asjaomase liikmesriigi õiguse kohasele meetmele või korraldusele, millel on samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid.

Kohandamisel ei tohi olla sellist mõju, mis ulatub kaugemale päritoluliikmesriigi õiguses sätestatust.

1 a.       Iga osapool võib meetme või korralduse kohandamise vaidlustada kohtus.

1 b.       Vajaduse korral võidakse poolelt, kes taotleb kohtuotsuse tunnustamist või täitmist, nõuda kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni esitamist.

Artikkel 67

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistuseks karistusmakse, on ▌taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav üksnes juhul, kui ▌otsuse teinud kohus on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud.

Artikkel 68

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mitte mingit kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, selle põhjal, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole taotluse saanud liikmesriigis.

Artikkel 69

1.          Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav tõlge või transliteratsioon, tehakse niisugune tõlge või transliteratsioon asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsusele tuginemise või selle kohtuotsuse tunnustamise taotluse esitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2.          Artiklites 64 a ja 71 a osutatud vormide esitamiseks võib tõlke või transliteratsiooni teha ka mõnesse muusse ▌liidu institutsioonide ametlikku keelde, mida asjaomane liikmesriik väidetavalt aktsepteerib.

3.          Kõik käesoleva määruse alusel nõutavad tõlked teeb isik, kellel on liikmesriigis selleks pädevus.

IV PEATÜKKAMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED

Artikkel 70

1.          Ametlikku dokumenti, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse muus liikmesriigis ▌. Ametliku dokumendi täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse vajaduse korral III peatüki 2. jao, 2 a. jao 2 alajao ja 3. jao sätteid.

2.          Esitatud ametlik dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.

Artikkel 71

Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse muus liikmesriigis samadel tingimustel ametlike dokumentidega.

Artikkel 71 a

Päritoluliikmesriigi pädev asutus väljastab huvitatud poole taotlusel II lisas esitatud vormi kasutades tunnistuse, mis sisaldab ametlikus dokumendis esitatud täitmisele pööratava kohustuse või kohtulikus kokkuleppes esitatud poolte kokkuleppe kokkuvõtet.

V PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 72

Käesoleva määruse raames ei nõuta liikmesriigis välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.

Artikkel 73

1.          Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikke seadusi.

2.          Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadusi, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 74

1.          Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingu alaline asukoht seal, kus on tema:

a)      põhikirjajärgne asukoht või

b)     juhatuse asukoht või

c)      peamine äritegevuse koht.

2.  Iirimaal, Küprosel ja Ühendkuningriigis tähendab „põhikirjajärgne asukoht” registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siis asutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, mille seaduste alusel asutamine toimus.

3.          Et teha kindlaks, kas usaldusühingu alaline asukoht on selles liikmesriigis, mille kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

Artikkel 75

Ilma et see mõjutaks siseriiklike seaduste soodsamate sätete kohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus sellise muu liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kus menetlus on algatatud, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise puhul ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud otsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta.

Artikkel 76

1.          Artikli 6 punktis 2 ja artiklis 11 sätestatud kohtualluvust garantii või tagatisega seotud nõudes või muus kolmandate isikutega seotud menetluses võib kohaldada komisjoni poolt artikli 88 lõike 1 punkti b ja artikli 88 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus nimetatud ▌liikmesriikides ainult siseriiklikus õiguses ettenähtud tingimustel. Isikut, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib kutsuda osalema selliste liikmesriikide kohtus toimuvas menetluses vastavalt ▌sätetele kolmanda isiku kaasamise kohta, millele on osutatud eespool nimetatud loetelus.

2.          Liikmesriigis artikli 6 punkti 2 või artikli 11 alusel tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse ▌ III peatüki kohaselt mis tahes muus liikmesriigis. Lõikes 1 mainitud loetelus nimetatud liikmesriikides tehtud kohtuotsuste mõju kolmandatele isikutele võib vastavalt nende liikmesriikide õigusele tunnustada lõike 1 ▌kohaldamisel kõikides iikmesriikides.

2 a.  Lõikes 1 mainitud loetelus nimetatud liikmesriigid esitavad nõukogu otsusega 2001/470/EÜ[20] loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase võrgustiku (edaspidi „Euroopa õigusalane võrgustik”) raames teavet selle kohta, kuidas teha nende siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks lõike 2 teises lauses nimetatud kohtuotsuste mõju.

VI PEATÜKKÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 77

1.          Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes määruse kohaldamise alguskuupäeval või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

2.          Olenemata artiklist 92 jätkatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamist enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva algatatud kohtumenetluste, enne nimetatud kuupäeva ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse.

VII PEATÜKKSEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA

Artikkel 78

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisalduvad liidu õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.

Artikkel 79

1.          Käesolev määrus asendab 1968. aasta Brüsseli konventsiooni liikmesriikidevahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355.

2.          Et käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 80

Arvestades artikleid 81 ja 82, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes konventsioone, mis käsitlevad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Eelkõige asendab käesolev määrus komisjoni poolt artikli 88 kõike 1 punkti c ja artikli 88 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus loetletud konventsioone.

Artikkel 81

1.          Artiklis 80 nimetatud konventsioonid jäävad ka edaspidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita.

2.          Need kehtivad enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva tehtud kohtuotsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

Artikkel 82

1.          Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas.

2.          Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt:

a)      käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast pädevust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on muus liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 28;

b)     liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konventsioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt.

Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii päritoluliikmesriik kui ka taotluse saanud liikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.

Artikkel 83

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne ▌ määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui nimetatud konventsiooni artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 84

1.          Käesolev määrus ei mõjuta 2007. aasta Lugano ▌konventsiooni kohaldamist.

1 a.       Käesolev määrus ei mõjuta 1958. aasta New Yorki konventsiooni kohaldamist.

1 b.       Käesolev määrus ei mõjuta kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud selliste kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

VIII PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 86

Liikmesriigid esitavad ▌Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames teabe avalikustamise eesmärgil selliste siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjelduse, mis käsitlevad täitmist, sealhulgas täitevasutuste nimekirja ning teabe täitmise piirangute kohta, eelkõige võlgniku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta.

Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.

Artikkel 87

...*[21]* esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

d)  nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus artikli 51 lõike 1 kohaselt;

e)          nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 56 lõike 2 kohaselt;

f)           nende kohtute nimekiri, kellele tuleb esitada kassatsioonkaebused artikli 57 kohaselt;

g)          keeled, mida aktsepteeritakse vormide tõlkimiseks, millele on viidatud artikli 69 lõikes 2;

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige ▌Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 88

1.          Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks:

a)     artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4 a lõikes 2 nimetatud siseriikliku kohtualluvuse eeskirjad,

b)  artiklis 76 nimetatud sätted kolmanda poole kaasamise kohta ning

c)      artiklis 80 nimetatud konventsioonid.

2.          Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe alusel vastavad loetelud.

3.          Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud loetelude hilisematest muudatustest. Komisjon muudab seejärel loetelusid.

4.          Komisjon avaldab loetelud ja nende hilisemad muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

5.          Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 3 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 89

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 90 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks.

Artikkel 90

-1.         Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

-1a.       Komisjonile antakse alates ...*[22]* määramata ajaks õigus võtta vastu artiklis 89 osutatud delegeeritud õigusakte.

1.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 89 osutatud volituste delegeermise igal ajal tagasi võtta. ▌ Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

1 a.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1 b.       Artikli 89 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist vastuväidet esitanud või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne kõnealuse ajavahemiku möödumist komisjonile teada andnud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 91 a

Komisjon esitab …*[23]* Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab hinnangut võimaliku vajaduse kohta laiendada täiendavalt kohtualluvuse eeskirju kostjatele, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võttes arvesse käesoleva määruse toimimist ja võimalikke arenguid rahvusvahelisel tasandil. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 92

           Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 93

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ...[24]* , välja arvatud artiklid 87 ja 88, mida kohaldatakse alates …[25]**.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

..., [...]

Euroopa Parlamendi nimel               Nõukogu nimel

president                                           eesistuja

I LISA

TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB KOHTUOTSUST TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES ▌

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikkel 64 a

 

1.          otsuse teinud kohus

1.1.       Nimi:

1.2        Aadress:

1.2.1.    Tänav ja majanumber /postkast:

1.2.2.    Linn või asula ja sihtnumber:

1.2.3.    Liikmesriik:

AT □ BE □ BG □CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □SE □ SI □ SK □ UK □

1.3.  Telefon ▌:

1.4.       Faks:

1.5.       E-posti aadress (kui on olemas):

2.          Hageja(d)[26]

2.1.       Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi:

2.2.       Isikukood või registreerimisnumber (vajaduse ja olemasolu korral):

2.3.       Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht või juriidilise isiku puhul moodustamise/asutamise/registreerimise aeg ja koht (vajaduse ja olemasolu korral):

2.4.       Aadress:

2.4.1.    Tänav ja majanumber /postkast:

2.4.2.    Linn või asula ja sihtnumber:

2.4.3.  Riik:

AT □ BE □ BG □CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □SE □ SI □ SK □ UK □ Muu (palun täpsustage (ISO kood))

2.5.       E-posti aadress (kui on olemas):

3.          Kostja(d)[27]

3.1.       Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / äriühingu või organisatsiooni nimi:

3.2.       Isikukood või registreerimisnumber (vajaduse ja olemasolu korral):

3.3.       Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht või juriidilise isiku puhul moodustamise/asutamise/registreerimise aeg ja koht (vajaduse ja olemasolu korral):

3.4.       Aadress:

3.4.1.  Tänav ja majanumber /postkast:

3.4.2.    Linn või asula ja sihtnumber:

3.4.3.    Riik:

AT □ BE □ BG □CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □SE □ SI □ SK □ UK □ Muu (palun täpsustage (ISO kood))

3.5.       E-posti aadress (kui on olemas):

4.          kohtuotsus

4.1.       Kohtuotsuse kuupäev (pp/kk/aaaa):

4.2.       Kohtuotsuse registreerimisnumber:

4.3.  Kohtuotsus on tehtud tagaselja:

4.3.1. □ Ei

4.3.2. □ Jah (kirjutage menetluse algatamist käsitleva dokumendi või samaväärse dokumendi kostjale kättetoimetamise kuupäev (pp/kk/aaaa)):

4.4.       Kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tingimusteta täitmisele pööratav:

4.4.1.    □ Jah (kirjutage vajaduse korral kuupäev (pp/kk/aaaa), millal kohtuotsus kuulutati täitmisele pööratavaks):

4.4.2.    □ Jah, kuid ainult järgmis(t)e isiku(te) vastu (palun täpsustage):

4.4.3.  □ Jah, kuid ainult kohtuotsuse mõne osa suhtes (palun täpsustage):

4.4.4.    □ Kohtuotsuses ei ole täitmisele pööratavat kohustust

4.5.       Kohtuotsus on kostja(te) kätte toimetatud tunnistuse väljastamise kuupäeval:

4.5.1.    □ Jah (palun kirjutage kättetoimetamise kuupäev (pp/kk/aaaa), kui see on teada)

4.5.1.1. Kohtuotsus toimetati kätte järgmis(t)es keel(t)es:

BG □ ES □ CS □ DE □ ET □ EL □ EN □ FR □ GA □ IT □ LV □ LT □ HU □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SK □ SL □ FI □ SV □ Muu (palun täpsustage (ISO kood)) □ 

4.5.2.    □ Kohtu andmetel ei ole seda tehtud[28]

4.6.       Kohtuotsuse resolutsioon ja intress

4.6.1.    Kohtuotsus rahalise nõude kohta[29]

4.6.1.1. Asja sisu lühikirjeldus:

4.6.1.2. Kohus on otsustanud, et

………………. (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / äriühingu või organisatsiooni nimi)[30]

teeb makse, mille saaja on:

………….. (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / äriühingu või organisatsiooni nimi)

4.6.1.2.1.    Kui mitu inimest vastutab sama nõude eest, võib ühelt neist sisse nõuda kogu summa:

4.6.1.2.1.1. □ Jah

4.6.1.2.1.2. □ Ei

4.6.1.3. Valuuta:

□ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO-kood):

4.6.1.4. Põhisumma:

4.6.1.4.1.    □ Summa makstakse ühekordselt

4.6.1.4.2.         Summa makstakse mitme osamaksena[31]

Maksetähtaeg (pp/kk/aaaa)

Summa

 

 

 

 

4.6.1.4.3.    □ Korrapäraselt makstav summa

4.6.1.4.3.1.           □ Iga päev

4.6.1.4.3.2.           □ Iga nädal

4.6.1.4.3.3.           □ Muu (täpsustage makseperiood):

4.6.1.4.3.4.           Alates kuupäevast (pp/kk/aaaa) või sündmusest:

4.6.1.4.3.5.           Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

4.6.1.5. Võimalik intress

4.6.1.5.1.  Intress:

4.6.1.5.1.1.           □ Kohtuotsuses ei ole määratud

4.6.1.5.1.2.           □ Kohtuotsuses on ette nähtud järgmist:

4.6.1.5.1.2.1.     Summa:

või

4.6.1.5.1.2.2.     Intressimäär …%

4.6.1.5.1.2.3.     Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)[32]

4.6.1.5.2.    Seadusjärgne intress (kui seda kohaldatakse), mille arvestamise alus on (kirjutage asjaomase õigusakti nimetus):

4.6.1.5.2.1.        Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)1

4.6.1.5.3.    □ Intressi kapitaliseerimine (kohaldamise korral palume täpsustada):

4.6.2.    Kohtuotsus, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

4.6.2.1. Kohtuasja sisu ja määratud meetme lühikirjeldus

4.6.2.2. Meetme määras kohus, millel on asja lahendamise sisuline pädevus

4.6.2.2.1.    □ Jah

4.6.3.    Muud liik kohtuotsus

4.6.3.1. Kohtuasja sisu ja kohtuotsuse lühikirjeldus

4.7.       Kulud[33]

4.7.1.    Valuuta:

□ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO-kood):

4.7.2.    Järgmis(t)ele isiku(t)ele, kelle vastu täitmist taotletakse, on määratud kulude katmine:

4.7.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / äriühingu või organisatsiooni nimi[34]:           

4.7.2.2. Kui mitmele isikule on määratud kulude katmine, võib ühelt neist sisse nõuda kogu summa:

4.7.2.2.1.    □ Jah

4.7.2.2.2.    □ Ei

4.7.3.    Kulud, mille sissenõudmist taotletakse, on järgmised[35]:

4.7.3.1.  □ Kohtuotsuses on kulud kindlaks määratud kogusummana (kirjutage summa):

4.7.3.2. □ Kohtuotsuses on kulud kindlaks määratud protsendina kogukulust (kirjutage protsendimäär):

4.7.3.3. □ Kulude kandmise kohustus on kindlaks määratud kohtuotsuses ja täpsed summad on järgmised:

4.7.3.3.1.    □ kohtukulud:

4.7.3.3.2.    □ advokaaditasud:

4.7.3.3.3.    □ dokumentide kättetoimetamise kulud:

4.7.3.3.4.    □ muu:

4.7.3.4. □ Muu (palun täpsustage):

4.7.4.  Kulude eest tasutav intress:

4.7.4.1. □ Ei kohaldata

4.7.4.2. □ Intress on määratud kohtuotsusega

4.7.4.2.1.    □ Summa:

või

4.7.4.2.2.    □ Intressimäär …%

4.7.4.2.2.1.    Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)[36]

4.7.4.3. Seadusjärgne intress (kui seda kohaldatakse), mille arvestamise alus on (kirjutage asjaomase õigusakti nimetus):

4.7.4.3.1.  Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)[37]

4.7.4.4. □ Intressi kapitaliseerimine (kohaldamise korral palume täpsustada):

Koht: …

Allkiri ja/või otsuse teinud kohtu pitser:

II LISA

TUNNISTUS, MIS KÄSITLEB AMETLIKKU DOKUMENTI VÕI KOHTULIKKU KOKKULEPET[38] TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES▌

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ___ (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikkel 71 a

1.          Tunnistuse väljastanud kohus või pädev asutus

1.1.       Nimi:

1.2.       Aadress:

1.2.1.    Tänav ja majanumber /postkast:

1.2.2.    Linn või asula ja sihtnumber:

1.2.3.    Liikmesriik:

AT □ BE □ BG □CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □SE □ SI □ SK □ UK □

1.3.       Telefon ▌:

1.4.       Faks:

1.5.       E-posti aadress (kui on olemas):

2.          ametlik dokument ▌

2.1.       Ametliku dokumendi koostanud asutus (juhul kui see ei ole sama asutus, kes tunnistuse väljastas)

2.1.1.      Asutuse nimi ja liik:

2.1.2.      Aadress:

2.2.       Punktis 2.1 osutatud asutuse poolt ametliku dokumendi koostamise kuupäev (pp/kk/aaaa):

2.3.       Ametliku dokumendi viitenumber (kui see on olemas):

2.4.       Kuupäev (pp/kk/aaaa), millal ametlik dokument päritoluliikmesriigis registrisse kanti (täidetakse ainult juhul, kui registrisse kandmise kuupäevast saab dokument õigusjõu ning see kuupäev on erinev punktis 2.2 osutatud kuupäevast):

2.4.1.    Registri viitenumber (kui see on olemas):

3.          kohtulik kokkulepe

3.1.       Kohus, mis kinnitas kohtuliku kokkuleppe või kus kohtulik kokkulepe sõlmiti (juhul kui see on erinev tunnistust väljastavast kohtust)

3.1.1.    Kohtu nimi:

3.1.2.    Aadress:

3.2.  Kohtuliku kokkuleppe kuupäev (pp/kk/aaaa):

3.3.       Kohtuliku kokkuleppe viitenumber:

4.          Ametliku dokumendi / kohtuliku kokkuleppe pooled:

4.1.       Võlausaldaja(te) nimi (nimed) (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi)[39]:

4.1.1.    Isikukood või registreerimisnumber (vajaduse ja olemasolu korral):

4.1.2.    Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht või juriidilise isiku puhul moodustamise/asutamise/registreerimise aeg ja koht (vajaduse ja olemasolu korral):

4.2.       Võlgniku/võlgnike nimi/nimed (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi)[40]:

4.2.1.    Isikukood või registreerimisnumber (vajaduse ja olemasolu korral):

4.2.2.  Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht või juriidilise isiku puhul moodustamise/asutamise/registreerimise aeg ja koht (vajaduse ja olemasolu korral):

4.3.       Võimalike muude poolte nimed (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / äriühingu või organisatsiooni nimi)[41]

4.3.1.    Isikukood või registreerimisnumber (vajaduse ja olemasolu korral):

4.3.2.    Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht või juriidilise isiku puhul moodustamise/asutamise/registreerimise aeg ja koht (vajaduse ja olemasolu korral):

5.          AMETLIKU DOKUMENDI / KOHTULIKU KOKKULEPPE TÄITMISELE PÖÖRATAVUS PÄRITOLULIIKMESRIIGIS

5.1.     Ametlik dokument / Kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav

5.1.1.    □ Jah

5.2.  Ametliku dokumendi / Kohtuliku kokkuleppe sisu ja eesmärk

5.2.1.  Rahalise nõudega seotud ametlik dokument / kohtulik kokkulepe

5.2.1.1. Sisu lühikirjeldus:

5.2.1.2. Ametliku dokumendi / Kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab

………………. (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi)[42]

             tegema makse, mille saaja on:

             ………….. (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi)

5.2.1.2.1.    Kui mitu inimest vastutab sama nõude eest, võib ühelt neist sisse nõuda kogu summa:

5.2.1.2.1.1. □ Jah

5.2.1.2.1.2. □ Ei

5.2.1.3.  Valuuta:

□ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO-kood):

5.2.1.4. Põhisumma:

5.2.1.4.1.    □ Summa makstakse ühekordselt

5.2.1.4.2.    □ Summa makstakse mitme osamaksena[43]

Maksetähtaeg (pp/kk/aaaa)

Summa

 

 

 

 

5.2.1.4.3.  □ Korrapäraselt makstav summa

5.2.1.4.3.1.           □ Iga päev

5.2.1.4.3.2.           □ Iga nädal

5.2.1.4.3.3.           □ Muu (täpsustage makseperiood):

5.2.1.4.3.4.           Alates kuupäevast (pp/kk/aaaa) või sündmusest:

5.2.1.4.3.5.           Vajaduse korral kuni … (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

5.2.1.5. Võimalik intress

5.2.1.5.1.    Intress:

5.2.1.5.1.1.  □ Ei ole ametlikus dokumendis / kohtulikus kokkuleppes kindlaks määratud

5.2.1.5.1.2.  □ On ametlikus dokumendis / kohtulikus kokkuleppes kindlaks määratud

5.2.1.5.1.2.1. Summa:

või

5.2.1.5.1.2.2. Intressimäär …%

5.2.1.5.1.2.3.        Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)[44]

5.2.1.5.2.    Seadusjärgne intress (kui seda kohaldatakse), mille arvestamise alus on (kirjutage asjaomase õigusakti nimetus):

5.2.1.5.2.1.  Intressi makstakse alates ... (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus) kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus)1

5.2.1.5.3.    □ Intressi kapitaliseerimine (kohaldamise korral palume täpsustada):

5.2.2.  Täitmisele pööratava mitterahalise kohustusega seotud ametlik dokument / kohtulik kokkulepe

5.2.2.1. Täitmisele pööratava kohustuse lühikirjeldus:

5.2.2.2. Punktis 5.2.2.1. osutatud kohustus on täitmisele pööratav järgmis(t)e isiku(te)[45] vastu (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtja või organisatsiooni nimi):

Koht: …

Tunnistust väljaandva pädeva asutuse või kohtu allkiri ja/või pitser:

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 44/2001

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 1 lõike 2 punktid a–d

Artikli 1 lõike 2 punktid a–d

________

Artikli 1 lõike 2 punkt e

________

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõige 3

▌ ________

________

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 4 a

________

Artikli 5 sissejuhatus

Artikli 5 sissejuhatus

Artikli 5 lõige1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

________

Artikli 5 lõiked 3 ja 4

Artikli 5 lõiked 3 ja 4

________

Artikli 5 lõige 4 a

Artikli 5, lõiked 5–7

Artikli 5 lõiked 5–7

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikli 19 lõiked 1 ja 2

Artikli 19 lõige 1

________

Artikli 19 lõige 2

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22 ▌

Artikkel 22 ▌

Artikli 23 lõiked 1 ja 2

Artikli 23 lõiked 1 ja 2

________

Artikli 23 lõige 3

________

Artikli 23 lõiked 4 ja 5

Artikli 23 lõiked 3 ja 4

▌ ________

Artikli 23 lõige 5

Artikkel 24

Artikli 24 lõige 1

________

Artikli 24 lõige 2

________

Artikkel 25

Artikkel 27

Artikkel 26

Artikkel 28

Artikli 27 lõige 1

Artikli 29 lõige 1

________

Artikli 29 lõige 2

Artikli 27 lõige 2

Artikli 29 lõige 3

________

Artikkel 28

Artikkel 30

________

Artikkel 29

Artikli 32 lõige 1

________

Artikli 32 lõige 2

________

Artikli 32 lõige 2 a

________

Artikli 32 lõige 2b

Artikkel 30

Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b

________

Artikli 33 lõike 1 teine lõik

________

Artikli 33 lõige 2

________

Artikkel 34

________

Artikkel 34 a

Artikkel 31

Artikkel 36

Artikkel 32

Artikli 2 punkt a

Artikkel 33

Artikkel 38 a

________

________

Artikkel 39

________

Artikkel 39 b

________

Artikkel 40

________

Artikkel 41

________

Artikkel 42

________

Artikkel 42 a

________

Artikkel 44

Artikkel 34

Artikli 48 lõike 1 punktid a–d

Artikli 35 lõige 1

Artikli 48 lõike 1 punkt e

Artikli 35 lõige 2

Artikli 48 lõige 2

Artikli 35 lõige 3

Artikli 48 lõige 3

Artikli 48 lõige 4

Artikkel 36

Artikkel 64

Artikli 37 lõige 1

Artikli 39 a punkt a

Artikkel 38

________

Artikkel 39

▌________

Artikkel 40

________

Artikkel 41

▌________

Artikkel 42

▌________

Artikkel 43

▌________

Artikkel 44

▌________

Artikkel 45

▌________

Artikkel 46

▌________

Artikkel 47

▌________

Artikkel 48

▌________

▌________

Artikkel 50 a

▌________

Artikkel 51

________

Artikkel 54

▌________

Artikkel 56

▌________

Artikkel 57

▌________

Artikkel 59

▌________

Artikkel 66

Artikkel 49

Artikkel 67

Artikkel 50

▌________

Artikkel 51

Artikkel 68

Artikkel 52

▌________

Artikkel 53

▌________

Artikkel 54

Artikkel 64 a

Artikli 55 lõige 1

▌________

Artikli 55 lõige 2

Artikli 39 lõige 2, artikli 51 lõige 2a ja artikkel 69

▌________

▌________

Artikkel 56

Artikkel 72

Artikli 57 lõige 1

Artikli 70 lõige 1

Artikli 57 lõige 2

________

Artikli 57 lõige 3

Artikli 70 lõige 2

Artikli 57 lõige 4

Artikli 70 lõige 3 ja artikkel 71 a

Artikkel 58

Artikkel 71 ja artikkel 71 a

Artikkel 59

Artikkel 73

▌________

_______

Artikkel 60

Artikkel 74

Artikkel 61

Artikkel 75

Artikkel 62

Artikkel 2 a

Artikkel 63

_______

Artikkel 64

_______

Artikkel 65

Artikli 76 lõiked 1 ja 2

_______

Artikli 76 lõige 2 a

▌________

▌________

Artikkel 66

Artikkel 77

Artikkel 67

Artikkel 78

Artikkel 68

Artikkel 79

Artikkel 69

Artikkel 80

Artikkel 70

Artikkel 81

Artikkel 71

Artikkel 82

Artikkel 72

Artikkel 83

_______

Artikkel 84

Artikkel 73

Artikkel 91 a

Artikli 74 lõige 1

Artikli 87 esimese lõigu punktid d, e ja f ning artikli 88 lõike 1 punkt a

Artikli 74 lõige 2

Artikkel 89

_______

▌________

▌________

▌________

▌________

▌________

_______

▌________

_______

Artikkel 90

_______

▌________

_______

Artikkel 92

Artikkel 75

_______

Artikkel 76

Artikkel 93

V lisa

I ja II lisa

VI lisa

II lisa

_______

III lisa

▌________

▌________

▌________

▌________

▌________

▌________

Or. en

  • [1]  ELT C 218, 23.7.11, lk 78.
  • [2]  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
  • [3] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
  • [4]                 ELT C 218, 23.7.2011, lk 78.
  • [5]               Euroopa Parlamendi … seisukoht [(ELT ...)] [(Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)] ja nõukogu ... otsus.
  • [6]               Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaldamise kohta, COM(2009)0174.
  • [7]                 EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
  • [8]             ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
  • [9]                 EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32, EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1, EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1, EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1, EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.
  • [10]               EÜT L 319, 25.11.1988, lk 9.
  • [11]             ELT L 120, 5.5.2006, lk 22.
  • [12]               ELT L 147, 10.6.2009, lk 5.
  • [13]               ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
  • [14]               EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74.
  • [15]               ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
  • [16]               EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.
  • [17]               ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.
  • [18]               ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
  • [19]             ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.
  • [20]             EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
  • [21] *                Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 12 kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
  • [22] *              Väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
  • [23] *              Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: seitse aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
  • [24] *                 Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
  • [25] **            Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 12 kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
  • [26]               Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte hagejat, lisage asjaomaste hagejate arv.
  • [27]               Kui kohtuotsus hõlmab rohkem kui ühte kostjat, lisage vajalike kostjate arv.
  • [28]               Kui kohtuotsust ei ole kätte toimetatud isikule/isikutele, kelle vastu täitmist taotletakse, tunnistuse väljastamise ja taotluse saanud liikmesriigis täitemenetluse algatamise kuupäeva vahelisel ajal, tuleb tunnistusele lisada kohtuotsus, kui tunnistus toimetatakse artikli 42 a kohaselt kätte isikule/isikutele, kelle vastu täitmist taotletakse.
  • [29]               Kui kohtuotsus puudutab üksnes varasemas kohtuotsuses määratud nõudega seotud kulusid, jätke punkt 4.6.1 täitmata ja jätkake punktiga 4.7.
  • [30]               Kui mitmele inimesele on antud korraldus makse tegemiseks, kirjutage asjaomaste isikute arv.
  • [31]               Kirjutage vajalik osamaksete arv.
  • [32]               Kui on tegemist mitme ajavahemikuga, kirjutage nende arv.
  • [33]               Punkt hõlmab ka olukordi, kui kulud määrati eraldi kohtuotsusega.
  • [34]               Kirjutage vajalik isikute arv.
  • [35]                Juhul kui kulusid võib sisse nõuda mitmelt isikult, lisage kulude jaotumine iga isiku kohta eraldi.
  • [36]               Kui on tegemist mitme ajavahemikuga, kirjutage nende arv.
  • [37]               Kui on tegemist mitme ajavahemikuga, kirjutage nende arv.
  • [38]               Mittevajalik kogu tekstis läbivalt maha tõmmata.
  • [39]               Lisage võlgnike arv.
  • [40]               Lisage võlgnike arv.
  • [41]               Lisage võimalike muude poolte arv.
  • [42]               Kui mitmele inimesele on antud korraldus makse tegemiseks, kirjutage asjaomaste isikute arv.
  • [43]               Kirjutage vajalik osamaksete arv.
  • [44]               Kui on tegemist mitme ajavahemikuga, kirjutage nende arv.
  • [45]               Kui on tegemist mitme isikuga, kirjutage nende arv.

SELETUSKIRI

Määrus nr 44/2001 koos oma eelkäija, Brüsseli konventsiooniga, on üks ELi kõige õnnestunumaid õigusakte; sellega pandi alus Euroopa õigusalale, see on kodanikke ja ettevõtteid hästi teeninud, edendades õiguskindlust ja otsuste prognoositavust, ning sellele viidatakse ja seda kasutatakse teistes dokumentides. Määruse uuesti sõnastamine on seetõttu olulise tähtsusega. Raportöör on rahul, et kaasseadusandjaga jõuti järgnevate punktide osas kokkuleppele.

1. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamine

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude asemel teeb komisjon ettepaneku, et kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, oleks otsuse teinud kohtu väljastatud autentse koopia ja ettenähtud vormis tõendi esitamisel ilma vahemenetluseta täitmisele pööratav ka mujal ELis. Seejärel peab täitmine toimuma nii, nagu oleksid kohtuotsuse teinud täitmise liikmesriigi kohtud.

Kui pool, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, ei ilmunud kohtuotsusele eelnenud menetluse ajal kohtusse, võib ta esitada päritoluliikmesriigi kohtutele taotluse otsuse läbivaatamiseks põhjendusel, et (a) talle ei esitatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti piisavalt aegsasti ja nii, et ta oleks saanud end kaitsta, või (b) tal ei olnud võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus.

Lisaks võib pool, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotleda täitmise liikmesriigi kohtult täitmisest keeldumist, kui tunnustamine või täitmine ei oleks õiglase kohtuliku arutamise aluseks olevate põhimõtete alusel lubatav.

Komisjon teeb ettepaneku tühistada kehtiv õigus vaidlustada liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamist või täitmist põhjendusel, et see oleks selgelt vastuolus täitmise/tunnustamise liikmesriigi avaliku korraga, ning asendada see õigus õiglase kohtuliku arutamise piiratud põhjendusega. Peale selle, välja arvatud väga kitsas erand, ei ole komisjoni ettepaneku kohaselt lubatav otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust kontrollida isegi praegu Brüsseli I määrusega lubatud piiratud tingimuste korral (vastuolu tarbija-, kindlustus- või erandliku pädevuse nõuetega).

Õiguskomisjon on arvamusel, et materiaalõiguslik või menetlusõiguslik avalik kord on endiselt vajalik.

Selline erand võib osutuda vajalikuks liikmesriikide rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt ning määrused Rooma I ja Rooma II sisaldavad avaliku korra erandeid ja ülimuslikke kohustuslikke sätteid. Liikmesriigil, mille kohtus menetlus algatatakse, on õigus säilitada oma põhiväärtusi; seetõttu peab sama kehtima ka liikmesriigi kohta, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist.

Siiski soovitab komisjon, et peaks olema kaks kohtuotsuste kategooriat, mille puhul täitev pool peab endiselt hankima täitmismääruse ning esitama selle vastaspoolele, kellel on vaidlustamise õigus piiratud alustel, mis vastavad Brüsseli I määruse artiklis 34 toodud alustele, nimelt teatud tingimustele vastavad kohtuotsused lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust, ning kohtuotsused ühise kahjunõude menetlustes, mis käsitlevad ebaseaduslikust äritegevusest põhjustatud kahju hüvitamist.

Õiguskomisjon leiab, et õiguskindluse huvides oleks parem erandeid mitte teha. See seisukoht on toetust leidnud ka nõukogus.

2.       Kohtualluvuse eeskirjade laiendamine alaliselt väljaspool ELi elavate kostjatega seotud vaidlustele

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks määruse kohtualluvust käsitlevaid eeskirju kohustuslikult kohaldada ka kolmandatest riikidest pärit kostjatele, asendades seega liikmesriikide praegused kohtualluvuse alused niisugusteks juhtudeks. Et korvata sellest tulenevat kohtute juurdepääsetavuse vähenemist paljudes liikmesriikides ning üldise elukohal põhineva kohtualluvuse aluse mittekasutatavust, teeb komisjon ühtlasi ettepaneku, et pädevad on nende liikmesriikide kohtud, kus asub kostja vallasvara, tingimusel, et (1) ühegi teise liikmesriigi kohus ei ole määruse eelnevate sätete alusel pädev, (2) „vara väärtus ei ole ebaproportsionaalne nõude väärtusega” ning (3) vaidlus on „piisavalt seotud” selle liikmesriigiga, mille kohtu poole pöörduti.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks erandjuhtudel kehtima forum necessitatis, st õigus algatada menetlus selle liikmesriigi kohtus, millega vaidlus on piisavalt seotud, „kui see on vajalik, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele või õigus õiguskaitse kättesaadavusele” ja kui ühegi teise liikmesriigi kohus ei ole määruse eelnevate sätete alusel pädev. Eelkõige võidakse niisugustel asjaoludel menetlus algatada, kui (a) menetluse algatamine või läbiviimine kolmandas riigis, millega vaidlus on tihedalt seotud, oleks võimatu või ei oleks mõistlik või (b) kolmandas riigis tehtud kohtuotsust ei saaks selles liikmesriigis, mille kohtusse selle riigi õiguse kohaselt pöörduti, tunnustada ja täita ning niisugune tunnustamine ja täitmine on vajalik, et tagada hageja õiguste kaitse.

Õiguskomisjon jääb kindlaks rohelist raamatut käsitlevas parlamendi resolutsioonis väljendatud seisukohale, et küsimust, kas määruse eeskirju tuleks sel moel laiendada, vajab ulatuslikku konsulteerimist ja poliitilist arutelu. Sellega seoses on ettepanek, et määrusesse võetaks sätted, millel oleks töö-, tarbija ja kindlustuslepinguid puudutavate vaidluste puhul vaid refleksiivne mõju, et niisugustes olukordades kaitsta nõrgemat poolt.

3.        Kohtualluvuse kokkulepped

Kohtualluvuse kokkulepete tõhususe suurendamine, sätestades, et kohtul, kelle pooled on valinud oma vaidluse lahendajaks, on alati eesõigus, vaatamata sellele, kas selle kohtu poole pöörduti esimesena või teisena, näib olevat mõistlik lahendus. Artikli 32 lõikes 2 sätestatakse, et kui kokkulepe, millele osutatakse artiklis 23, annab erandliku pädevuse ühe liikmesriigi kohtule või kohtutele, ei ole muu liikmesriigi kohus pädev vaidlust lahendama enne, kui kokkuleppega määratud kohus või kohtud loobuvad oma pädevusest. Lisaks on määruse ettepaneku artiklis 29 sätestatud paralleelsete kohtumenetluste reegel esitatud nii, et see ei piira artikli 32 lõike 2 kohaldamist. Põhjenduses 19 viidatakse vajadusele suurendada kohtualluvuse kokkulepete tõhusust, et „ära kohtuvaidluste kuritarvitamist” ning lisatakse, et määrusega tuleks anda „määratud kohtule esmaõigus otsustada kokkuleppe kehtivuse üle”. Lisaks täiendatakse artikli 23 lõikes 1 kohtualluvuse andmist valitud kohtule tingimusega „välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigustühine”.

4.        Vahekohtukokkulepped

Komisjon peab ühtlasi vajalikuks parandada vahekohtukokkulepete tõhusust, et määrav oleks poolte tahe. Eelkõige tuleks seda teha juhtudel, kui vahekohtu kokkulepitud või määratud asukoht on liikmesriigis. Eelkõige tuleks seda teha juhtudel, kui vahekohtu kokkulepitud või määratud asukoht on liikmesriigis. Komisjon soovitab sätestada erieeskirjad, mille eesmärk on hoida ära paralleelseid menetlusi ja kohtuvaidluste kuritarvitamist kõnealuses olukorras.

Selles punktis jääb õiguskomisjon kindlaks seisukohale, mida väljendati Euroopa Parlamendi resolutsioonis rohelise raamatu kohta: vahekohtumenetlus on piisavalt sätestatud 1958. aasta New Yorgi konventsioonis ja 1961. aasta Genfi konventsioonis rahvusvahelise kaubandusarbitraaži kohta. Kõik ELi liikmesriigid on nende kahe konventsiooni osalisriigid; seetõttu peaks vahekohtumenetlus määruse reguleerimisalast endiselt välja jääma. Seda selgitatakse lähemalt põhjenduses 11 jj.

5.        Muud küsimused

Õiguskomisjon leiab, et esialgsete meetmete osas on ilmselt tehtud parandusi.

Õiguskomisjon peab võimalikuks toetada ettepanekut, millega võimaldatakse liikmesriikide kohtutel peatada menetlus paralleelsete kohtumenetluste korral, kui samade poolte ja sama vaidluse asjus pöörduti esimesena kolmanda riigi kohtu poole.

6.        Kokkuvõte

Kokkuvõttes on õiguskomisjon rahul kompromissiga, mis saavutati läbirääkimistel nõukoguga, kuna see vastab kõikides tähtsamates punktides Euroopa Parlamendi seisukohtadele. Määruse uuesti sõnastamisega kõrvaldatakse mõned probleemid, mis viimase kümne aasta jooksul on selles valdkonnas ilmnenud, ning välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamisega kõikide tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste puhul paraneb kodanike ja ettevõtjate juurdepääs õigusemõistmisele tunduvalt.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 8. märts 2011

ARVAMUS

                                                              EUROOPA PARLAMENDILE

                                                              NÕUKOGULE

                                                              KOMISJONILE

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

KOM(2010)0748, 14.12.2010 – 2010/0383(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 13. jaanuaril ja 11. veebruaril 2011. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekutel[1] läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1) Et seletuskiri oleks kavandatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste nõuetega, oleks selles dokumendis tulnud täpsustada, milliseid varasema õigusakti sätteid ettepanekuga ei muudeta, nagu see on sätestatud kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktis iii.

2) Järgmised osad uuesti sõnastatud tekstis oleks tulnud tõsta esile hallil taustal, mida tavaliselt kasutatakse sisuliste muudatuste tegemiseks:

– esimeses taandes sõnad „ja e”;

– põhjenduse 10 teine lause;

– artikli 47 lõikes 1 sõnad „artikli 37 lõikes 3 käsitletud küsimuses”.

3) Artikli 28 lõikes 2 tuleks viide „lõike 2 sätetele” asendada viitega „lõike 1 sätetele”.

4) Artikli 47 lõikes 2 tuleks sõnad „artiklis 50−63” asendada sõnadega „artiklites 50–65, 67, 68 ja 72”.

5) Artiklis 64 oleks tulnud sõnad „ühes liikmesriigis tehtud” ja „teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist” esitada kohandamisele osutavate noolte vahel.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

C. PENNERA                                  H. LEGAL                            L. ROMERO REQUENA

Jurist                                                Jurist                                    Peadirektor

  • [1]  Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglise-, prantsuse- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (10.11.2011)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)
(KOM(2010)0748 – C7‑0433/2010 – 2010/0383(COD))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja nõuab, et määrusesse lisataks uus jagu töövaidluste kohtualluvuse kohta. Euroopa Kohtus varem käsitletud asjad, eriti Vikingi kohtuasi, on näidanud, et on võimalik otsida meelepärast kohtualluvust. Töövaidluste kohtualluvuse puudumise tõttu määrati Soomes toimunud töövaidluse lahendajaks Ühendkuningriigi kohus. Nende liikmesriikide kohtud, kellel ei ole mingit seost töövaidlustega, teevad otsuseid tsiviilasjades. See on käesoleva määruse mõttega ja eesmärkidega vastuolus. Liikmesriikide kohtud, kellel on kõige tihedam seos töövaidlusega, st loomulikult selle liikmesriigi kohus, kus töövaidlus aset leiab või aset leidus, peab olema pädev nendes asjades otsuseid tegema.

Arvamuse koostaja nõuab välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamist, kuid on seisukohal, et enne välisriigi kohtuotsuse tunnustamise tühistamist tuleb tagada, et see on tasakaalustatud rangemate tagatistega, mis suudavad piisavalt kaitsta võlgnike õigusi ja mis tagavad põhiõiguste järgimise täies ulatuses.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et seniks tuleks laiendada kinnisvaraga seotud asjaõiguse ja rendiõiguse suhtes ainupädevust käsitlevaid ühenduse eeskirju kolmandas riigis algatatud menetlustele. Tarbijate ja töötajate kohtualluvust reguleerivaid eeskirju tuleks kohaldada ka seoses kolmandate riikide ettevõtetega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Määrus (EÜ) nr 44/2001 jõustus märtsis 2002. Kaheksa aastat hiljem on komisjon läbi vaadanud selle tegeliku toimimise ja kaalunud vajalikke muudatusi. Käesolev uuesti sõnastamine parandab õiguskaitse kättesaadavust ning annab töötajatele muu hulgas võimaluse esitada hagi mitme kostja vastu töökoha piirkonnas artikli 6 lõike 1 alusel. See võimalus oli olemas juba 1968. aasta Brüsseli konventsiooni alusel. Normi määrusesse uuesti sisseviimine aitab töötajaid, kes soovivad esitada hagi eri liikmesriikides registreeritud tööandjate vastu.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b) Käesolevaga on sätestatud töövaidluste kohtualluvus, et ära hoida meelepärase kohtualluvuse valimist ja tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)1; pädev kohus peaks olema selle liikmesriigi kohus, kus töövaidlus aset leiab.

 

_______________

 

1 ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – punkt 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) teatavas liikmesriigis toimunud töövaidlusi käsitlevaid menetlusi on pädevad lahendama selle teatava liikmesriigi kohtud;

Selgitus

Rooma II põhjenduse 7 kohaselt peaksid kohaldatavaid õigusakte ja kohtualluvust reguleerivad ühenduse õigusvahendid olema ühtlustatud. Rooma II artiklile 9 vastav kohtualluvus tuleks lisada Brüssel I määrusesse, et ära hoida meelepärase kohtualluvuse valimine. Mitme kostja puhul (töövaidlus) võib ettevõte endiselt valida kohtualluvust, mis tundub selle huvidele rohkem sobivat, kuid see ei ole kooskõlas Brüssel I määruse eesmärkidega.

MENETLUS

Pealkiri

Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Viited

KOM(2010)0748 – C7-0433/2010 – 2010/0383(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

18.1.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

15.9.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Evelyn Regner

7.7.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

12.9.2011

5.10.2011

7.11.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

15

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Frank Engel, Richard Falbr, Marian Harkin, Roger Helmer, Liisa Jaakonsaari, Ádám Kósa, Veronica Lope Fontagné, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Edite Estrela, Julie Girling, Richard Howitt, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Catherine Bearder

MENETLUS

Pealkiri

Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2010)0748 – C7-0433/2010 – 2010/0383(COD)

EP-le esitamise kuupäev

14.12.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

18.1.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

15.9.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Tadeusz Zwiefka

28.2.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.5.2011

11.7.2011

22.11.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Gerald Häfner, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Eva Lichtenberger, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sylvie Guillaume, Salvatore Tatarella

Esitamise kuupäev

15.10.2012