RAPORT Loomade kaitse nende vedamisel
16.10.2012 - (2012/2031(INI))
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Janusz Wojciechowski
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
loomade kaitse kohta nende vedamisel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta (COM(2011)0700),
– võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aastateks 2012–2015 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta (COM(2012)0006),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et ELi poliitikavaldkondade kavandamisel ja rakendamisel pööravad EL ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,
– võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010[1],
– võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013[2],
– võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta[3],
– võttes arvesse oma 15. novembri 1996. aasta resolutsiooni nõukogu direktiivi 95/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 91/628/EMÜ loomade kaitse kohta vedamise ajal) rakendamise kohta[4],
– võttes arvesse oma 30. märtsi 2004. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta nende vedamisel ja seotud toimingute kohta ning direktiivide 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ muutmise kohta ning määrust (EÜ) nr 1255/97, milles soovitati tapale viidavate loomade maksimaalseks veoajaks 9 tundi või 500 km,[5]
– võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97)[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010. aasta kirjalikku deklaratsiooni nr 54/2009 tapahobuste transportimise kohta Euroopa Liidus,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 30. novembri 2011. aasta kirjalikku deklaratsiooni nr 49/2011 kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamise kohta Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole,
– võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2011. aasta jaanuaris avaldatud teaduslikku arvamust loomade heaolu kohta vedamise ajal[7],
– võttes arvesse petitsiooni 8hours.eu, millele kirjutas alla rohkem kui miljon ELi kodanikku ja milles nõuti tapamajja viidavate loomade vedamise maksimaalse aja piiramist kaheksa tunnini,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0331/2012),
A. arvestades, et loomade kaitse 21. sajandil on inimlikkuse väljendus ning Euroopa tsivilisatsiooni ja kultuuri puudutav probleem; arvestades, et kõigi loomade kaitsele ja nende heaolu tagamisele suunatud meetmete aluseks peavad olema teaduslikud uurimistulemused ning veendumus, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle erivajadusi tuleb arvestada, nagu see on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13;
B. arvestades, et loomade vedu on majanduslike ja logistiliste tegurite tagajärg, mis samas võib suurendada sotsiaalseid ja keskkonnakulusid (suurem liikluskoormus maanteedel, suurem CO2-heide);
C. arvestades, et loomade vedamise küsimusega tuleb tegeleda nii ELis kui ka väljaspool ning et kolmandatest riikidest pärit loomi tuleb põhjalikult kontrollida ning jälgida, et tagada seeläbi tasakaalustatumad konkurentsitingimused Euroopa tootjatele ja stiimulid parandada loomade vedamise standardeid kolmandates riikides;
D. arvestades, et loomade heaolu käsitlevad Euroopa eeskirjad ei tohi tekitada moonutusi kaupade vabas kaubanduses ega tuua kaasa ebaproportsionaalseid finantskulusid, ning et on vaja silmas pidada äärealade ja äärepoolseimate piirkondade eriomaseid ebasoodsaid geograafilisi tingimusi;
E. arvestades, et liha ja muude loomsete toodete vedamine on tehniliselt lihtsam ja eetiliselt ratsionaalsem kui ainult tapale viidavate elusloomade vedamine;
F. arvestades, et loomade vedamine pika vahemaa taha ebahügieenilistes ja ebasoodsates tingimustes võib soodustada haiguste ülekandumist ja levikut;
G. arvestades, et loomade heaolu põhimõtete järgimine võib mõjutada loomsete toodete kvaliteeti;
H. arvestades, et loomade tapmine ja liha töötlemine loomade pidamise kohale võimalikult lähedal võib aidata maapiirkondi ja nende säästvat arengut edendada; arvestades, et tuleks tunnistada, et alati ei ole piisavalt lähedal sobivaid tapamajasid ning väikeste kohalike tapamajade haldamisega on seotud tõsised majandusprobleemid; arvestades, et seda tüüpi rajatisele kehtivad kõrged hügieenistandardid ja muud ELi õigusaktidega kehtestatud nõuded on toonud kaasa paljude olemasolevate tapamajade restruktureerimise ja nende arvu vähenemise; arvestades seetõttu, et on vaja uurida võimalusi, kuidas muuta kohalikud tapamajad majanduslikult elujõuliseks;
I. arvestades, et veoaja piirangud ja liiga piiravad tingimused võivad teatavates riikides ja ELi territooriumi äärealadel ohustada turu korrapärast varustamist, muutes mõned ettevõtted majanduslikult elujõuetuks ning tuues kaasa kõik sellise konkurentsivõimetusega seotud tagajärjed;
J. arvestades, et loomade vedamise tingimused pakuvad huvi kõigile;
Komisjoni aruande üldhinnang
1. võtab teadmiseks komisjoni aruande, milles antakse ülevaade nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisest ja mis sisaldab järeldust, et kõnealusel määrusel on olnud positiivne mõju loomade heaolule vedamise ajal, kuid märgitakse, et loomade veoga on seotud ikka veel tõsised probleemid, eelkõige määruse ebapiisava järgimise ja rakendamisprobleemide tõttu liikmesriikides;
2. palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide tõhus ja ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides; on seisukohal, et õigusaktide rakendamise parem tagamine on keskse tähtsusega selleks, et kindlustada kehtivate õigusaktide mõjusus ja toimivus, selleks et parandada veotingimusi ja vältida konkurentsimoonutusi ELi liikmesriikide vahel;
3. mõistab karmilt hukka nõrga teadusliku aluse ja andmed, millel komisjoni aruanne põhineb, näiteks välise töövõtja uuringu, mis põhineb peamiselt uuringul, milles osalesid loomade veos otseselt kaasatud või otseseid huvisid omavad osapooled;
4. väljendab muret, et on olemas oht, et aruandes esitatud liikmesriikidest pärinevad andmed, mille õigsust ei ole võimalik täpselt kontrollida, ei pruugi täielikult kajastada loomade vedamise tegelikku olukorda, eelkõige eri liikmesriikides kasutatavate erinevate kontrollimeetodite ja -mehhanismide tõttu;
5. on mures asjaolu pärast, et loomade vedamist käsitlevate eeskirjade rakendamine on eri liikmesriikides ebaühtlane, ning kutsub seoses sellega komisjoni võtma meetmed, mis tagaksid vedamise tingimustest kinnipidamise täieliku ja ühtse järelevalve;
6. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö tõhustamiseks ja suhtluse parandamiseks;
7. osutab sellele, et komisjoni aruanne ei sisalda loomade vedamise kõikide kulude hinnangut ja piirdub mõjuga ELi-sisesele kaubandusele ning piirkondlike ja sotsiaalmajanduslike tagajärgedega, mõjuga loomade heaolule, teadusliku tugimaterjaliga ja kontrolliga ning määruse (EÜ) nr 1/2005 järgimise ja rakendamisega; palub seetõttu komisjonil esitada loomade vedamise kõigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete kulude ja kasu täielik hinnang, kaasa arvatud tapamajja viidavate loomade veo ning rümpade ja toiduainete veo võrdlus, ning transpordi mõju lihatoodete hinnale, pöörates eritähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele ja kaasates kõik sidusrühmad;
8. palub komisjonil viia ellu laiaulatuslik tarbijate teavitamise kampaania loomade heaolu käsitlevate Euroopa eeskirjade kohta ja anda pidevalt teada muudatustest, mida nõutakse Euroopa tootjatelt, et paraneks nende töö tase ja suureneks nende toodangu lisandväärtus;
9. rõhutab, et aruandlusperioodil 2005–2009 suurenes märgatavalt veetavate loomade arv: veiste puhul 8 %, sigade puhul 70 % ja lammaste puhul 3 %, vaid veetavate hobuste arv langes 17 % võrra; rõhutab, et kaks kolmandikku saadetistest puudutavad vähem kui kaheksa tunni pikkuseid vedusid, samas kui 4 % vedudest olid pikemad kui lubatud maksimaalne teekonna kestus ning loomad vajasid seetõttu enne teekonna jätkamist mahalaadimist ja puhkust; tunneb kahetsust, et teekonna kestust ei olnud võimalik kindlaks teha peaaegu 2 % saadetiste puhul, mis on viis korda rohkem kui 2005. aastal;
10. on veendunud, et põhimõtteliselt tuleks loomi tappa võimalikult lähedal nende kasvatuskohale; märgib sellega seoses, et tarbijad nõuavad lühemat tapaloomade transportimise aega, samas aga eelistavad osta värsket liha; palub seetõttu komisjonil selgitada, milliseid järeldusi sellest saab teha; tunnistab, et kuna määruse täitmine on jäänud tagamata, ei ole see ka täitnud eesmärki vähendada tapale viidavate elusloomade vedu, kuid et see on aidanud parandada loomade heaolu vedamise ajal; palub liikmesriikidel loomade veo kohta kehtivaid õigusakte nõuetekohaselt rakendada ning komisjonil edendada kohalikku töötlemist seal, kus see on võimalik; on veendunud, et ELi poliitika peaks aitama luua lühikesi ja läbipaistvaid tarneahelaid, tagades samas turu varustatuse kõigis liikmesriikides ja äärepoolseimates piirkondades; rõhutab, et ELi hügieenialased õigusaktid, mis tagavad tarbijakaitse kõrgeima taseme, ei tohiks liikuvate või väikeste piirkondlike tapamajade ja töötlusasutuste arengut tarbetult pärssida;
11. palub komisjonil esitada kohalike tapamajade selge määratlus;
12. tuletab meelde, et eespool nimetatud määruse artiklis 32 sätestatakse, et komisjoni aruandes tuleb võtta arvesse „teaduslikke tõendeid loomade heaoluvajaduse kohta” ning et vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandlikud ettepanekud pikkade teekondade kohta;
13. tunnustab Euroopa Parlamendi kirjalikku deklaratsiooni nr 49/2011 kaheksatunnise maksimaalse kestuse kehtestamise kohta tapamajja viidavate loomade veole, kuid tunnistab, et selline nõue iseenesest ei tugine teaduslikele alustele; on seisukohal, et loomade heaolu veo ajal sõltub mõnel juhul pigem nõuetekohase varustusega sõidukitest ning loomade heast kohtlemisest, nagu on kinnitanud EFSA oma 2010. aasta detsembris avaldatud arvamuses; palub siiski komisjonil ja liikmesriikidel koostada parimate tavade suunised, et parandada määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamist ja tugevdada kontrollimehhanisme eesmärgiga tagada loomade heaolu;
14. nõuab, et kaalutaks uuesti küsimust tapaloomade vedamise maksimaalse aja piiramisest kaheksale tunnile, kaasa arvatud laadimise aeg, ükskõik kas vedu toimub maal või merel, ning kehtestataks teatud erandid, milles on võetud arvesse äärepoolseimate piirkondade geograafilisi tingimusi, hõredat teedevõrku, kauget asukohta või võimalust mõne loomaliigi pikemaks vedamiseks teaduslike uuringute tulemustega tõestatud alustel tingimusel, et järgitakse loomade heaolu eeskirju; rõhutab, et ettenägematute liiklusviivituste korral (ummik, sõiduki rike, avarii, ümbersuunamine, vääramatu jõud jne) peaks olema võimalik veo kestust pikendada, kuid et seejuures tuleb järgida loomade heaolu põhimõtteid ja eelnevalt läbi kaaluda kõik olemasolevad võimalused;
15. rõhutab asjaolu, et komisjoni aruande kokkuvõttes märgitakse EFSA arvamusega nõustudes, et määruse mõned osad ei ole kooskõlas olemasolevate teadmistega; on veendunud, et seepärast on oluline toonitada vajadust arvestada loomade heaolu käsitlevate määruste ettevalmistamisel kõige uuemate teaduslike teadmistega; toob esile asjaolu, et EFSA arvamuses[8] rõhutatakse, et lisaks teekonna kestusele mängivad loomade heaolus rolli muud aspektid, nagu nõuetekohane pealelaadimine ja mahalaadimine ning sõiduki ehitus;
Veo majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulud ning võrdsed võimalused
16. on teadlik paljude veoettevõtete rasketes majandusoludes tehtud märkimisväärsetest investeeringutest ning väljendab heameelt selle üle, et komisjoni araande kohaselt on paranenud autojuhtide väljaõpe, sõidukite kohandatus ja loomade vedamise kvaliteet; avaldab siiski kahetsust, et need komisjoni leiud ei rajane piisavalt usaldusväärsetele andmetele; märgib samas ka asjaolu, et vajaminevate oluliste investeeringute tõttu on paljud, enamasti väikesed tootjad ja tapamajad tegevuse lõpetanud, eelkõige Euroopa isoleeritud aladel ja äärealadel;
17. osutab märkimisväärsetele erinevustele liikmesriikide vahel seoses sõiduvahendite ajakohastamise kuludega (nt vahemikus 250 kuni 6000 eurot satelliitnavigatsioonsüsteemi paigaldamise eest), mis mõjutab oluliselt võrdseid tingimusi siseturul, ning kritiseerib komisjoni nende erinevuste põhjuste mitteuurimise pärast;
18. palub, et komisjon esitaks eespool kirjeldatud olukorra tõttu loomade vedamisega kaasnevate kõigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalkulude täieliku hinnangu;
19. usub, et loomade heaolu käsitlevad õigusaktid peaksid alati põhinema teaduslikel andmetel; palub komisjonil seetõttu seoses lüngaga õigusaktide ja EFSA poolt viimati tuvastatud teaduslike tõendite vahel loomade vedamise eeskirju ajakohastada;
20. kiidab heaks asjaolu, et komisjon kaasas oma aruandesse EFSA teadusuuringud, mis osutavad vajadusele piirata olulisel määral hobuste vedamise aega ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2010. aasta kirjalikus deklaratsioonis esitatud soovitustega;
21. kahetseb, et hoolimata EFSA esitatud uutest teaduslikest tõenditest hobuste vedamise aja kohta ei esitatud komisjoni aruandes ühtki soovitust teha seadusandlikke muudatusi; nõuab, et komisjon teeks kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/156/EÜ ettepaneku kehtestada teekonna märgatavalt lühem maksimaalne kestus kõigi tapamajja viidavate hobuste suhtes; nõuab ka, et hobuste heaolustandardeid, sh sõiduvahendi ruumilahenduste standardeid, mõõtmete piirmäärasid ja jootmise võimaldamist, hinnataks põhjalikus teaduspõhises läbivaatuses ning vajaduse korral esitataks seadusandlikud ettepanekud;
22. märgib, et määruse (EÜ) nr 1/2005 põhjenduses 9 sätestatakse, et niipea, kui EFSAlt on saadud asjakohased hinnangud, tuleb esitada sobivad ettepanekud kodulindude vedamise tingimuste kohta; märgib seetõttu kahetsusega, et komisjoni aruandes ei võeta arvesse kodulindude vedamist, kuigi kodulinnud on peamised Euroopas veetavad loomaliigid; palub komisjonil seetõttu olemasolevad kodulindude vedamist käsitlevad ELi õigusaktid värskeimate teaduslike tõendite põhjal läbi vaadata;
23. palub komisjonil nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 EFTA poolt avaldatud värskeimate teaduslike tõendite põhjal läbi vaadata ning viia sisse parandused, mis puudutavad eelkõige veoruumi mõõtmeid, nagu kg/m2 arvutuse kasutamine hobuste puhul ja algoritmilise võrrandi kasutamine veiste ja lammaste suuruse sidumiseks kehakaaluga, ning puurides veetavate broilerite maksimaalse loomkoormuse sidumine temperatuuritingimustega;
24. palub, et komisjon nõuaks kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega loomade heaolu käsitlevate ELi õigusnormide rakendamist ja toetaks sellealaste ühenduse õigusaktide rahvusvaheliseks muutmist Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames;
Eeskirjade kontrollimine ja jõustamine
25. annab positiivse hinnangu teabele, et on võetud kasutusele loomade vedamise jälgimiseks mõeldud navigatsioonisüsteemid, kuid väljendab samas kahetsust, et liikmesriikide vahel on rakendamises suured erinevused ning et üldiselt kasutatakse seda süsteemi loomade vedamise kontrollimiseks vaid piiratud määral; palub komisjonil esitada enne 1. jaanuari 2014 õigusaktide ettepanekud, mis on suunatud kogu ELi hõlmava ühtse raamistiku loomisele satelliitnavigatsiooni kaudu andmete kogumise ja kontrollimise kohta, mis põhineb andmete reaalajas üleslaadimisel;
26. väljendab pettumust selle üle, et paremini ei ole kasutatud kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis oleksid selles valdkonnas abiks ja vähendaksid pikas perspektiivis kulusid;
27. nõuab elektroonilisele tehnoloogiale üleminemist, et liikmesriikidel oleks võimalik muuta toimingud ettevõtete jaoks hõlpsamaks, lihtsustades erinevate haldusametite nõutavate andmete salvestamist ja edastamist;
28. kutsub komisjoni üles kooskõlas EFSA soovitustega tegema uuringuid, kuidas kasutada uut ja olemasolevat tehnoloogiat, et jälgida, reguleerida ja registreerida elusloomaveokite temperatuuri ja niiskust, mis on äärmiselt olulised tegurid teatud liiki loomade heaolu kontrollimiseks ja kaitsmiseks veo ajal;
29. rõhutab, et üle kogu liidu tuleb igas liikmesriigis igal aastal teha ühtlaselt kontrolli piisava osa üle veetavatest loomadest, et tagada ja säilitada siseturu nõuetekohane toimimine ning vältida ELis konkurentsimoonutusi; kutsub lisaks komisjoni üles suurendama Toidu- ja Veterinaarameti loomade heaolu ja vedu käsitlevate etteteatamata kohapealsete kontrollide arvu; on veendunud, et erinevad andmekogumise meetodid ja kontrollimehhanismid muudavad täpse ülevaate saamise õigusaktide järgimise kohta eri liikmesriikides keeruliseks; palub komisjonil seetõttu võtta kasutusele ühtlustatum aruandlusstruktuur ning analüüsida põhjalikumalt Toidu- ja Veterinaarameti kontrolliaruannetega kogutud andmeid ja liikmesriikide poolt seoses nende mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega esitatud andmeid;
30. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et veetavate loomade veterinaarkontroll toimuks teekonna lõpus;
31. väljendab muret asjaolu pärast, et määruse sätteid on eri liikmesriikides tõlgendatud erinevalt, mis ohustab määruse eesmärkide täitmist ja moonutab konkurentsi; palub seetõttu komisjonil avaldada määruse kohta asjakohased selgitavad ja suunisdokumendid, mis kõrvaldaksid määruse suvalise tõlgendamise võimaluse;
32. märgib, et sageli põhjendatakse kõiki rakendamise puudujääke õigusnõuetega, mis ei olevat igapäevaelus rakendatavad või riiklike õigusnormidega ühildatavad; palub komisjonil olemasolev määrus niisuguseid vastuolusid silmas pidades üle kontrollida;
33. tunneb muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on valmis aktsepteerima määruse sätete ilmselget rikkumist, näiteks sõidugraafikuid, mille täitmine ei ole võimalik, lubatud loomkoormuse ületamine sõidukites ja ebapiisavad veoruumi mõõtmed;
34. palub samuti kõikide liikmesriikide piirivalveasutustel teha koostööd ja jagada teavet loomade piiriüleste vedude kohta;
35. palub liikmesriikidel kooskõlas määruse artikliga 25 kehtestada määruse rikkumise eest mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused; juhib tähelepanu erinevatele karistustele samaväärsete rikkumiste eest eri liikmesriikides ning nõuab karistuste suuremat ühtlustamist kogu ELis, et tagada määruse parem rakendamine; palub, et komisjon esitaks enne 1. juulit 2013 aruande, milles analüüsitakse kõigi liikmesriikide karistusi loomade heaoluga seotud tõsiste rikkumiste eest maanteevedudel ja mis oleks võrreldav komisjoni aruandega, milles analüüsitakse liikmesriikide õigusaktides autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide tõsiste rikkumiste eest kehtestatud karistusi[9];
36. juhib tähelepanu vastutust puudutavatele eeskirjadele, milles vedamiseks kõlbmatute loomade vedamise vastutus ei ole piisavalt selgelt määratletud, et tagada, et vedamiseks kõlbmatuid loomi ei veeta, samas kui karistatavad isikud ei pruugi olla olukorras, kus nad saaksid vedu takistada;
37. kutsub komisjoni üles rakendama õiguslikke meetmeid ja karistusi nende liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda määrust nõuetekohaselt;
38. kutsub liikmesriike üles tugevdama kontrolli kogu tootmisahelas, et teha lõpp määrusega vastuolus olevate ja loomade vedamise tingimusi halvendavatele tavadele, nagu maksimaalse loomkoormuse ületanud sõidukitel teekonna jätkamise lubamine või selliste kontrollpostide tegevuse jätkamise võimaldamine, kus puhkamise, toitmise ja jootmise rajatised loomadele ei vasta nõuetele;
39. on seisukohal, et loomade nõuetekohaseks kohtlemiseks ja seega nende kaitse ja heaolu aluseks on hädavajalik veoettevõtjate ja vedajate asjakohane koolitus ja väljaõpe; palub liikmesriikidel täiendada ja laiendada oma haridus- ja koolitusprogramme, nagu nõutakse määruses (EÜ) nr 1/2005; märgib, et koolituskursuste kestus ja standardid erinevad liikmesriigiti oluliselt; nõuab seetõttu selgete ELi suuniste koostamist paremate ja ühtsemate koolituskursuste väljatöötamiseks autojuhtidele ja loomapidajatele;
40. rõhutab, et jaemüüjad, toitlustusettevõtted ja toidutootjad peavad täitma keskset osa selle tagamisel, et ettevõttesiseste kvaliteedistandardite kohaselt pärineb liha loomadelt, kes on kasvatatud ja tapetud läheduses ja keda on veetud nende heaolu arvestavates tingimustes;
41. väljendab muret arvukate aruannete üle, milles käsitletakse nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui ka merel, ja nõuab taolise tegevuse järelevalve tõhustamist;
42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
SELETUSKIRI
Euroopa Liidus kehtivad eeskirjad, mis reguleerivad loomade heaolu vedamise ajal, alates 1977. aastast. Nende eeskirjade eesmärk on kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, tagades samas loomade kõrge heaolutaseme. ELi õigusakte, mis on suunatud loomade heaolule transpordi ajal, ajakohastati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja sellega seonduvate toimingute ajal), mis jõustus 5. jaanuaril 2007.
Määruse artikliga 32 kohustatakse komisjoni esitama Euroopa Parlamendile nelja aasta jooksul määruse jõustumisest (5. jaanuariks 2011) aruande „käesoleva määruse mõju kohta veetavate loomade heaolule ja elusloomade kaubavoogudele suurenenud ühenduses. Eelkõige võetakse aruandes arvesse teaduslikke tõendeid loomade heaolu kohta ja navigatsioonisüsteemi rakendamise aruannet ning samuti käesoleva määruse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, sealhulgas piirkondlikke aspekte. Vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku pikkade teekondade, eelkõige teekonna pikkuse, puhkeperioodide ja veoruumi mõõtmete kohta.” Komisjon esitas kõnealuse aruande 10. novembril 2011.
Raportöör annab komisjoni aruandele nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamise kohta positiivse hinnangu, kuigi ta leiab, et aruanne ei sisaldada loomade kõigi transpordi majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnakulude täielikku hinnangut. Raportöör on samuti mures asjaolu pärast, et aruandes esitatud liikmesriikidest pärinevad andmed, mille õigsust ei ole võimalik kontrollida, ei pruugi täielikult kajastada tegelikku olukorda, eelkõige eri liikmesriikides kasutatavate erinevate kontrollimeetodite ja -mehhanismide tõttu.
Aruandest lähtub, et aruandlusperioodil 2005–2009 suurenes märgatavalt veetavate loomade arv: veiste puhul 8%, sigade puhul 70% ja lammaste puhul 3%, vaid veetavate hobuste arv langes 17% võrra. Seega ei saavutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 preambuli punktis 5 seatud eesmärki: „ Loomade kaitse huvides tuleb loomade, kaasa arvatud tapaloomade, pikki teekondi võimalikult piirata.” Järelikult ei ole saavutatud määruse eesmärki, milleks on loomade vedamise piiramine, ja seoses sellega tuleks ELi poliitika selles valdkonnas uuesti läbi vaadata.
Raportöör leiab, et liha ja muude loomsete toodete vedamine on tehniliselt lihtsam ja majanduslikult ratsionaalsem kui elusloomade vedamine. Seetõttu tuleks võtta meetmeid, mis soodustaksid toiduainete kohalikku müüki ja lühendaksid toidutarneahelat. ELi poliitika selles valdkonnas tuleks läbi vaadata ja suunata see kohaliku töötlemise ja kohalike väikeste tapamajade toetamisele ning sellise lihatöötlemise toetamisele, mis põhineks tapaloomade tarnimisel väikese vahemaa tagant.
Eelkõige leiab raportöör, et tuleks arvesse võtta petitsiooni, millele kirjutas alla rohkem kui miljon ELi kodanikku ja milles nõuti tapamajja viidavate loomade vedamise maksimaalse aja piiramist kaheksa tunnini.
Aruandes on öeldud, et suurema osa oluliselt kasvanud kuludest loomade heaolu eeskirjade järgmise tagamisele kandsid veoettevõtted. Need kulud on eelkõige seotud sõidukite vajaliku kohandamisega: isoleeritud katused ja jootmisseadmed, joogivee soojendamise seadmed, satelliitnavigatsioonisüsteemid ja kunstliku ventilatsiooni seadmed, samuti suurenenud töö- ja kütusekulud. Need kulud aga ei ole kajastunud elusloomade vedamise turuhindades, sest need hinnad on jäänud samale tasemele või isegi langenud. Raportöör leiab, et neid kulusid peaksid kandma ka teised loomakasvatusega seotud ettevõtted.
Loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ühtlustatud rakendamine ja jõustamine on oluline loomade heaolu kõrge taseme tagamiseks ja turumoonutuste vältimiseks ELis. Aruandes märgitakse, et mõnes liikmesriigis esines määruse rakendamisel märkimisväärseid rikkumisi. Seetõttu leiab raportöör, et vaja on täiendavaid meetmeid ELi eeskirjade rakendamise ja jõustamise paremaks ühtlustamiseks kogu ELis. Raportöör leiab eelkõige, et kasuks tuleksid rakendusmeetmed, mis sätestaksid võetavad kontrollimeetmed ja ühtlustatud sanktsioonid.
Raportöör edastab järgmised komisjonile suunatud olulised järeldused:
– loomade vedamise kõigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete kulude täielik hindamine ning nende mõju uurimine lihatoodete hindadele ELis,
– objektiivse ja usaldusväärse süsteemi väljatöötamine loomade heaolu taseme hindamiseks vedamise ajal,
– sellise seadusandliku algatuse kaalumine, mille eesmärk oleks tapaloomade vedamise maksimaalse aja piiramine kaheksale tunnile, kuid erandkorras oleks lubatud mõnede loomaliikide pikem vedamine geograafilistel põhjustel või teaduslike uuringute tulemustega tõestatud alustel tingimusel, et järgitakse loomade heaolu põhimõtteid,
– selliste meetmete võtmine liikmesriikide suhtes, mis tagaksid loomade heaolu kontrollimise tingimustest kinnipidamise täieliku ja ühtse kontrolli.
Liikmesriikide suhtes teeb raportöör ettepaneku kaaluda lahendusena selliste spetsialiseerunud kontrolliasutuste loomist, mis tegeleksid loomade kaitset ja heaolu, sh loomade vedamise tingimusi käsitlevate eeskirjade järgmise kontrollimisega, ja kutsub lõpetama tavasid, mis on vastuolus määruse sätetega ja halvendavad loomade vedamise tingimusi.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.5.2012)
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile
loomade kaitse kohta vedamise ajal
(2012/2031(INI))
Arvamuse koostaja: Kartika Tamara Liotard
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab komisjoni aruannet määruse (EÜ) nr 1/2005 mõju kohta[1], milles jõutakse järeldusele, et määrus on mõjunud kasulikult loomade heaolule vedamise ajal, kuid esineb endiselt tõsiseid probleeme; avaldab kahetsust, et komisjon ei kavatse esitada loomade vedamist käsitlevate õigusaktide kohta muudatusettepanekuid; avaldab kahetsust, et aruandes jäetakse tähelepanuta määruse põhjendus 5, milles sätestatakse, et „loomade kaitse huvides tuleb loomade pikki teekondi võimalikult piirata”;
2. väljendab kahetsust asjaolu üle, et aruandes jäetakse tähelepanuta Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitus töötada välja strateegiad tapaloomade veo ja pikamaaveo mahu vähendamiseks ning veo kestuse lühendamiseks, et vähendada veoga seonduvate haiguspuhangute ohtu[2];
3. avaldab kahetsust, et komisjoni aruandes ei ole ühtegi viidet EFSA teaduslikus arvamuses esitatud soovitustele, st et esikohale tuleks seada peatusteta (nt kariloomade turud) otsevedu, kuna peatustega kaasneb oht, et loomad puutuvad otseselt või kaudselt kokku teistest põllumajandusettevõtetest pärit loomadega[3];
4. kutsub komisjoni üles kontrollima, millistel tingimustel oleks veomahu vähendamisel, vedades elusloomade asemel rümpasid ja liha, soodne mõju keskkonnale, saastuse vähendamise, transpordisektori CO2-jalajälje vähendamise ning kohaliku tootmise ja tarbimise soodustamise kaudu; juhib lisaks tähelepanu sellele, et rümpade või liha vedamine on elusloomade vedamisest jätkusuutlikum; on seetõttu seisukohal, et pikkadel teekondadel tuleks vedada ainult rümpasid või liha;
5. palub nõukogul ja komisjonil töötada välja strateegia, et minna üle loomade tootmise piirkondlikumale mudelile, nii et vajaduse ja võimaluse korral loomad sünnivad, nad nuumatakse ja tapetakse ühes ja samas piirkonnas, selle asemel, et neid äärmiselt pikkade vahemaade taha vedada;
6. leiab, et pidades silmas ka veoga seonduvate haiguspuhangute ohu vähendamist, toidu kvaliteeti ja ohutust, oleks otstarbekas luua stiimulid loomade piirkondlikuks kasvatamiseks, turustamiseks ja tapmiseks, et lühendada loomade veo tarbetult pikka kestust;
7. kutsub komisjoni üles kaotama loomade eksporditoetused, et vältida või lühendada kariloomade veo tarbetult pikka kestust;
8. märgib, et määruse sätted veoaja, puhkeaja ja veoruumi mõõtmete kohta ei tugine loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee (SCAHAW) ega Euroopa Toiduohutusameti teaduslikul arvamusel, vaid on võetud eelmisest direktiivist[4]; märgib kahetsusega, et vaatamata Euroopa Toiduohutusameti selgetele järeldustele ei ole osa määrusest kooskõlas olemasolevate teaduslike andmetega, eelkõige hobuste, kodulindude ja küülikute vedamise, veoruumi mõõtmete, temperatuurinõuete ja veoruumide minimaalse kõrguse osas, ning aruandega ei kaasne ühtegi ettepanekut;
9. märgib, et määruse (EÜ) nr 1/2005 põhjenduses 9 sätestatakse, et kodulindude vedamise eritingimused esitatakse asjakohastes ettepanekutes pärast Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) asjakohase arvamuse saamist; avaldab seetõttu kahetsust, et uutele teaduslikele tõenditele ja EFSA soovitustele[5] vaatamata ei olnud komisjoni aruandele lisatud seadusandlikke ettepanekuid kodulindude vedamise kohta, kuigi kodulinnud on Euroopas kõige sagedamini veetav loomaliik;
10. nõuab, et hobuseid käsitletaks eraldi teistest põllumajandusloomadest, et kajastada hobuste kehalist, füsioloogilist ja käitumise eripära, nagu on kirjeldatud EFSA aruandes[6]; nõuab, et koheselt viidaks sisse (tapale viidavate) hobuste täpne veoteekonna pikkuse piirang;
11. palub komisjonil vaadata üle raskesõidukite maksimumkõrgus (praegu 4 meetrit) ja seda loomaveokitel vajadusel suurendada, et hoida ära veoruumide liiga väikesest kõrgusest põhjustatud probleeme vedamisel;
12. tuletab meelde, et määruse artiklis 32 sätestatakse, et komisjoni aruandes võetakse arvesse „teaduslikke tõendeid loomade heaolu kohta” ning et vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku pikkade teekondade kohta; tuletab meelde Euroopa Parlamendi enamuse poolt allkirjastatud kirjalikku deklaratsiooni 49/2011, milles nõutakse kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamist tapamajja viidavate loomade veole, samuti enam kui miljoni Euroopa kodaniku toetatavat 8 tunni algatust; palub komisjonil ja nõukogul vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1/2005, et kehtestada kaheksatunnine maksimaalse kestuse piirang tapamajja viidavate loomade veole; palub seetõttu komisjonil ja nõukogul vaadata läbi määrus 1/2005, et piirata tapamajja viidavate loomade veo ajalist kestust tunduvalt alla 8 tunni;
13. palub seetõttu komisjonil ja nõukogul vaadata läbi määrus 1/2005, et viia sisse parandusi, mis on seotud järgmiste aspektidega:
– veokite tehnilised kirjeldused;
– veotingimused, näiteks peatuskohad, joogiveega varustamine, temperatuur ning õhuniiskus;
– eriväljaõpe juhtidele, sõidukiiruse kohandamine ning hoolikas peale- ja mahalaadimine, et juhid suudaksid veetavate loomadega toime tulla;
– veoruumi mõõtmete suurendamine ning tiinete ja/või haavatud loomade vedamise eeskirjade karmistamine;
kutsub komisjoni samuti üles võtma vastavaid meetmeid, et soodustada liikuvate tapamajade kasutamist ja edendada kohalike tapamajade taasrajamist, et soodustada tootmis- ja turustamiskoha lähedal toimuvat tapmist;
14. on seisukohal, et liikmesriikide iga-aastased aruanded on äärmiselt olulised, et mõista õigusaktide mõju ja võtta sobivaid parandusmeetmeid; kutsub komisjoni üles käsitlema määruse paremat jõustamist esmatähtsa ülesandena; kutsub komisjoni üles võtma 1. jaanuariks 2013 vastu meetmeid järelevalve ja ühtlasema aruandluse struktuuri kohta ning koostama ettekande liikmesriikide edusammude kohta;
15. usub, et mõned määruse sätted jätavad liikmesriikide pädevatele asutustele liiga palju tõlgendamisruumi, tuues kaasa ebaühtlase jõustamise; kutsub komisjoni üles esitama vajadusel praeguste õigusaktide tehnilised muudatused;
16. kutsub komisjoni üles tagama loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide tõhus ja ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides; see peaks koos piisavate kontrollidega riigi tasandil tagama ja säilitama siseturu sujuva toimimise, vältides konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel;
17. kutsub liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada õigusaktide jõustamine, kontrollides eelkõige esitatud teekonnalehtede realistlikkust ja vastavust õigusaktidele;
18. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö tõhustamiseks ja suhtluse parandamiseks; kutsub komisjoni üles suurendama loomade heaolule ja veole keskendunud toidu- ja veterinaarinspektsioonide arvu; rõhutab, et igal aastal veetavate loomade arvu tuleb kõikides liikmesriikides üle vaadata proportsionaalselt;
19. kutsub liikmesriike üles jõustama aktiivselt kontrollisüsteemi loomade heaolutingimuste kontrollimiseks enne vedu, veo ajal ja pärast vedu, mida toetab tugev tõhusate ja hoiatavate karistuste süsteem;
20. juhib tähelepanu sellele, et mõningates liikmesriikides ei ole kontrollpunktide arv piisav ning seepärast ei ole loomade vedamise kontrollimine ja loomade mahalaadimine hädaolukordades võimalik; väljendab seetõttu heameelt, et komisjoni aruandes on seoses loomade vedamisega ette nähtud kontrollide arvu suurendamine; nõuab lisaks kõnealuste kontrollide tõhustamist;
21. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks veetavate loomade veterinaarkontrolli teekonna lõpus;
22. kutsub komisjoni üles kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti soovitustega uurima, kuidas kasutada uut ja olemasolevat tehnoloogiat, et jälgida, reguleerida ja registreerida loomaveokite temperatuuri ja niiskust, mis on äärmiselt olulised tegurid teatud liiki loomade heaolu kontrollimiseks ja kaitsmiseks veo ajal; rõhutab, et uue tehnoloogia kasutamine ei tohi kaasa tuua loomade veo kestuse pikenemist;
23. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks õigusliku aluse kehtestamist, millega nõutakse sõidukite varustamist navigatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad edastada pädevatele asutustele reaalajas positsioneerimisandmeid ja teisi loomade heaolu näitajaid;
24. on rahul, kuna komisjon tunnistab, et navigatsioonisüsteemidest ei ole olnud seni oodatud kasu määruse jõustamisele; kutsub komisjoni üles nõudma, et kõnealused süsteemid suudaksid edastada reaalajas andmeid ELi andmebaasi;
25. rõhutab, et satelliitnavigatsioonisüsteemide parem kasutamine aitaks vähendada veoettevõtjate halduskoormust ja aitaks liikmesriikide pädevatel asutustel parandada eelkõige sõidu- ja puhkeaegade kontrollimise kvaliteeti; on arvamusel, et uued ja tõhusamad kontrollsüsteemid (näiteks veo jälgimine satelliitnavigatsioonisüsteemi abil) parandaksid olukorda ja võimaldaksid eeskirju läbipaistvamalt täita; on seisukohal, et nende uute tehnoloogiate kasutamine kergendaks lisaks piiriüleste asutuste ja organisatsioonide koormust;
26. palub, et komisjon nõuaks kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega loomade heaolu käsitlevate ELi õigusnormide rakendamist ja pooldaks sellealaste ühenduse õigusaktide rahvusvaheliseks muutmist Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames;
27. tuletab meelde, et kaks varasemat loomade heaolu eest vastutavat volinikku, Kyprianou ja Vassiliou lubasid mõlemad Euroopa Parlamendis töötada eesmärgiga võtta vastu seadusandlik algatus kehtestada loomade veo ajalise kestuse piirang; avaldab sügavat kahetsust, et komisjon ei ole seni suutnud täita kõnealuseid Euroopa Parlamendile antud lubadusi;
28. kutsub komisjoni üles vaatama läbi vedajatele lubade hankimist käsitlevad õigusaktid; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vedaja loa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kõigis liikmesriikides, mitte üksnes asjaomases liikmesriigis, kui pädev asutus teeb kindlaks, et vedaja ei ole järginud vedamist käsitlevat määrust;
29. kutsub komisjoni üles vaatama läbi transpordivahendi vastavussertifikaati käsitlevad õigusaktid; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku transpordivahendi vastavussertifikaadi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kõigis liikmesriikides, mitte üksnes asjaomases liikmesriigis, kui pädev asutus teeb kindlaks, et transpordivahend ei ole vastavuses vedamist käsitleva määrusega.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
51 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Lajos Bokros, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Nikos Chrysogelos, João Ferreira, Filip Kaczmarek, Judith A. Merkies, James Nicholson, Alojz Peterle, Michèle Rivasi, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Andrea Zanoni |
||||
- [1] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta, COM(2011) 700, lk 9.
- [2] Euroopa Toiduohutusameti teaduslik arvamus loomade heaolu kohta vedamise ajal, EFSA Journal 2011, 9(1), 1966, lk 86.
- [3] Euroopa Toiduohutusameti teaduslik arvamus loomade heaolu kohta vedamise ajal, EFSA Journal 2011, 9(1), 1966, lk 86.
- [4] Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ, EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17.
- [5] EFSA Journal 2011; 9(1):1966.
- [6] Euroopa Toiduohutusameti teaduslik arvamus loomade heaolu kohta vedamise ajal (2011), lk 86.
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (10.5.2012)
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile
loomade kaitse kohta vedamise ajal
(2012/2031(INI))
Arvamuse koostaja: Luis de Grandes Pascual
ETTEPANEKUD
Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. toetab määruses (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal[1]) sätestatud eesmärke ja märgib, et määruse rakendamine on suurendanud veoettevõtjate kulusid, peamiselt sõidukite uuendamise uute nõuete tõttu; väljendab pettumust selle üle, et paremini ei ole kasutatud kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis oleksid selles valdkonnas abiks ja pikas perspektiivis vähendaksid kulusid;
2. rõhutab, et ELi õigusnormid peavad tagama loomade heaolu vedamisel ning toonitab, et on oluline võtta arvesse rahalisi kulusid, vältides samal ajal ka seda, et loomadele ei tekitataks kahju ega stressi; rõhutab, et kui kogu liidus on saavutatud nõuete igakülgne täitmine, ei tohiks see moonutada ega kaotada konkurentsi vabakaubanduses ega seada ELi äärepoolseimaid piirkondi, äärealasid ja saari ebaõiglaselt halvemasse olukorda; kutsub komisjoni üles olukorda jälgima, et tagada selle püsimine;
3. rõhutab, et igasugune loomade kaitse ja heaolu eesmärgil kavandatav tegevus peab lähtuma põhimõttest, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle eriomaste vajadustega tuleb arvestada ELi õigusaktide koostamisel; märgib, et endiselt esineb loomade heaolu probleeme ja tuletab meelde, et nimetatud määruse põhjendus 5, milles sätestatakse, et „loomade kaitse huvides tuleb loomade [...] pikki teekondi võimalikult piirata”; palub komisjonil hinnata, kas elusloomade veomahu vähendamisel rümpade veomahu suurendamise arvelt oleks soodne mõju keskkonnale, vähendades transpordisektori CO2-jalajälge ja parandades piirkondlikku arengut;
4. märgib, et Euroopa Veterinaaride Föderatsioon soovitab kasvatada loomi nende päritolukohale võimalikult lähedal ja tappa nad tootmiskohale võimalikult lähedal;
5. tuletab meelde, et nimetatud määruse artiklis 32 sätestatakse, et komisjoni aruandes tuleb võtta arvesse „teaduslikke tõendeid loomade heaolu kohta” ning et vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku pikkade teekondade kohta; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles vaatama läbi määrust (EÜ) nr 1/2005, et piirata tapaloomade veo kestust kuni 8 tunnile, nagu nõutakse ka Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud 15. märtsi 2012. aasta kirjalikus deklaratsioonis nr 49/2011; soovitab, et kõnealuse 8-tunnilise maksimaalse kestuse tõhus kehtestamisviis hõlmaks muuhulgas selle digitaalsesse sõidumeerikusse seadistamist;
6. palub komisjonil enne loomade puhkeaega käsitleva uue õigusakti vastuvõtmist analüüsida maanteetaristute (loomade peale- ja mahalaadimise tsoonid, puhkealad, jooturite olemasolu jne) kohandamise majanduslikku mõju;
7. märgib, et määruses (EÜ) nr 1/2005 nõutakse jõustamise toetamiseks satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamist sõidukites, kui tegemist on loomade pikaajaliste vedudega; leiab, et kõnealused süsteemid saaksid paremale jõustamisele rohkem kaasa aidata, kui need edastaksid pädevatele asutustele reaalajas andmeid sõidu- ja puhkeaegade kohta;
8. väljendab pettumust selle üle, et olemasolevaid satelliitnavigatsiooniseadmeid ei kasutata liikmesriikides rohkem, sest nende kasutamise tehniline kirjeldus ei ole ühtlustatud; nõuab süsteemide ühtlast kasutamist kõikides liikmesriikides, et tagada loomade veo tõhusam jälgimine ja kontrollimine;
9. kutsub komisjoni üles kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustega uurima, kuidas kasutada uut ja olemasolevat tehnoloogiat, et jälgida, reguleerida ja registreerida loomaveokite temperatuuri ja niiskust, mis on äärmiselt olulised tegurid teatud liiki loomade heaolu kontrollimiseks ja kaitsmiseks veo ajal;
10. nõuab elektroonilisele tehnoloogiale üleminemist, et liikmesriikidel oleks võimalik muuta toimingud ettevõtete jaoks hõlpsamaks, lihtsustades erinevate haldusametite nõutavate andmete salvestamist ja edastamist;
11. palub komisjonil uurida võimalusi kontrollivahendite ühtlustamiseks, mis võimaldaks andmekogumise standardida, vähendada haldusülesandeid ja asjatut mitme instrumendi kasutamist sõiduki pardal; väljendab muret arvukate aruannete üle, milles käsitletakse nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui merel ja nõuab taolise tegevuse järelevalve tõhustamist;
12. leiab, et transpordiettevõtjate ja loomade saatjate hea väljaõpe, eriti aga vedajate koolitus, on loomade kaitse ja heaolu alus, sest see on loomade õigesti kohtlemise jaoks vältimatu, ning seetõttu palub liikmesriikidel vajaduse korral väljaõppe- ja koolitusprogramme tõhustada;
13. jagab komisjoni lähenemisviisi võtta meetmeid selleks, et parandada õigusnormide täitmist liikmesriikides, näiteks üldsuuniste levitamisega, mis aitab tagada määruse õigesti tõlgendamise, samuti heade tavade suuniste väljatöötamisega, kuid rõhutab, et juhendid ja heade tavade suunised ei taga iseenesest nõuete täitmist ning toonitab seepärast, et nii maa- kui ka merepiiridel on vaja korrapäraselt läbi viia sagedasi ja põhjalikke kontrolle;
14. väljendab pettumust selle üle, et liikmesriikides rakendatakse eeskirju sageli ebapiisavalt ja et nende ühtne kohaldamine jätab soovida; kutsub komisjoni üles võtma kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid ühtsema kohaldamise edendamiseks ja jälgimiseks;
15. palub liikmesriikidel tagada loomade vedamise kontrollimisel kehtivate miinimumstandardite rakendamine ning kehtestada tõhusad ja proportsionaalsed karistused, mis toimivad ennetavalt; rõhutab asjaolu, et erilist tähelepanu tuleb pöörata reisi kestuse ja puhkeaja, loomade söögi- ja joogikordade sageduse ning loomade hulga kontrollile transpordivahendis, samuti sõiduki õhutuse ja loomade joogisüsteemide tõhusa funktsioneerimise kontrollile; palub samuti kõikide liikmesriikide piirivalveasutustel teha koostööd ja jagada teavet loomade piiriüleste vedude kohta;
16. kutsub komisjoni üles uurima vajadust ühtlustada sanktsioonid paljudes liikmesriikides seoses loomade veoga,
17. on arvamusel, et liikmesriikide iga-aastased aruanded on äärmiselt olulised, et mõista õigusaktide mõju ja võtta sobivaid parandusmeetmeid; kutsub komisjoni üles võtma 1. jaanuariks 2013 vastu meetmeid järelevalve ja ühtlasema aruandluse struktuuri kohta;
18. kutsub komisjoni üles rakendama õiguslikke meetmeid ja karistusi nende liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda määrust nõuetekohaselt.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.5.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 1 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Philippe De Backer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Spyros Danellis, Michel Dantin, Eider Gardiazábal Rubial, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Janusz Wojciechowski |
||||
- [1] ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.10.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 4 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
John Stuart Agnew, Eric Andrieu, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Robert Dušek, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Alfreds Rubiks, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Janusz Wojciechowski |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Alejandro Cercas, Ismail Ertug, Petri Sarvamaa |
||||