RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

22.10.2012 - (COM(2011)0651 – C7‑0360/2011 – 2011/0295(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Arlene McCarthy

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 442 KB)
• 001-001 (DOC - 272 KB)
• 002-002 (PDF - 774 KB)
• 002-002 (DOC - 370 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

(COM(2011)0651 – C7‑0360/2011 – 2011/0295(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0651) ja muudetud komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0421),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0360/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012 arvamust[2],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0347/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[6]

ning arvestades järgmist:

(1)         Tõeline finantsteenuste siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks liidus.

(2)         Integreeritud, tõhus ja läbipaistev finantsturg eeldab turu terviklikkust. Majanduskasvu ja heaolu suurendamise eeltingimuseks on väärtpaberiturgude sujuv toimimine ja üldsuse usaldus turgude vastu. Turu kuritarvitamine kahjustab finantsturgude terviklikkust ja üldsuse usaldust väärtpaberite ning tuletisinstrumentide vastu.

(3)         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta[7] täiendati ja ajakohastati turu terviklikkuse kaitseks vastu võetud Euroopa Liidu õigusraamistikku. Võttes aga arvesse sellest ajast alates toimunud õigusloome, turu ja tehnika arengut, mis on märkimisväärselt muutnud finantsmaastikku, tuleks kõnealune direktiiv nüüd asendada, et tagada selle vastavus kõnealustele muutustele. Uut seadusandlikku akti on vaja ka selleks, et tagada ühtsed eeskirjad ja põhimõistete selgus ning uute eeskirjade vastavus kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma järeldustele.

(4)         Tuleb kehtestada ühtne raamistik, et säilitada turu terviklikkus, vältida võimalikku õigusnormide erinevuse ärakasutamist, tagada vastutus manipuleerimiskatsete puhul, tugevdada turuosaliste õiguskindlust ja vähendada õiguslikku keerukust. Käesoleva otseselt kohaldatava õigusakti eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ja see peaks järelikult põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, nagu seda tõlgendatakse vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale.

(5)         Selleks et kõrvaldada liikmesriikide õigusnormide vahelistest erinevustest tulenevad kaubandustõkked ja olulised konkurentsimoonutused ning vältida tulevaste tõenäoliste kaubandustõkete ja oluliste konkurentsimoonutuste tekkimist, tuleb seega vastu võtta määrus, millega kehtestatakse kõigis liikmesriikides kohaldatavad ühtsed eeskirjad. Turu kuritarvitamist käsitlevate nõuete kujundamine määruse vormis peaks tagama nende nõuete otsese kohaldatavuse. See peaks tagama ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat liikmesriikide nõuete erinevust. Käesoleva määruse tulemusena peaksid kõik isikud järgima kogu liidu territooriumil samu eeskirju. Määrus peaks ka vähendama õiguslikku keerukust ning ettevõtete ja eelkõige piiriüleselt tegutsevate ettevõtete nõuete järgimise kulusid ning aitama kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(6)         Komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „„Kõigepealt mõtle väikestele” − Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” kutsutakse Euroopa Liitu ja liikmesriike üles kavandama eeskirju, et vähendada halduskoormust, kohandada õigusakte väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turgudel tegutsevate emitentide vajadustele ja hõlbustada nende emitentide juurdepääsu rahastamisele. Mitmete direktiivi 2003/6/EÜ sätetega pannakse emitentidele, eelkõige neile, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturgudel, halduskoormus, mida tuleks vähendada.

(7)         Käesolevas määruses kasutatud turu kuritarvitamise mõistet, mis hõlmab igasugust õigusvastast käitumist finantsturgudel, tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab siseteabe alusel kauplemist ja siseteabe kuritarvitamist ning turuga manipuleerimist. Selline tegevus vähendab turu täielikku ja nõuetekohast läbipaistvust, mis on kõikide majandustegevuses osalejate jaoks integreeritud finantsturgudel kauplemise eeltingimus.

(8)         Direktiivi 2003/6/EÜ reguleerimisala keskendus finantsinstrumentidele, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turgudel, kuid viimastel aastatel kaubeldakse finantsinstrumentidega üha enam mitmepoolsetes kauplemissüsteemides (MTF). Samuti kaubeldakse teatud finantsinstrumentidega ainult mis tahes muud liiki organiseeritud kauplemissüsteemides (OTF), nagu maaklerite ristumisvõrgustikud, või ainult börsiväliselt. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisala laiendada kõikidele finantsinstrumentidele, millega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või muudes organiseeritud kauplemissüsteemides, ning börsiväliselt kaubeldavatele finantsinstrumentidele, näiteks krediidiriski vahetustehingutele, või muule käitumisele või tegevusele, mis võib mõjutada finantsinstrumente, millega kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või muudes organiseeritud kauplemissüsteemides. See peaks tugevdama investorite kaitset, säilitama turu terviklikkuse ja tagama, et selliste instrumentide turuga manipuleerimine börsiväliselt kaubeldavate finantsinstrumentide kaudu on selgelt keelatud.

(9)         Finantsinstrumentide stabiliseerimine või kauplemine oma finantsinstrumentidega tagasiostmisprogrammide raames võib teatavatel asjaoludel olla majanduslikest põhjustest tingituna seaduslik ja seetõttu ei tohiks seda iseenesest pidada turu kuritarvitamiseks.

(10)       Liikmesriike ja Euroopa Keskpankade Süsteemi, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, liikmesriikide keskpankasid ja ühe või mitme liikmesriigi või liidu muid asutusi või eriotstarbelisi rahastamisvahendeid ning muid avaliku sektori asutusi ei tohiks piirata raha-, vahetuskursi- või valitsemissektori võla haldamise poliitika ▌elluviimisel, kuid nad peaksid seda tegema läbipaistvalt.

(11)       Mõistlikud investorid tuginevad oma investeerimisotsuste tegemisel juba nende valduses olevale teabele, st eelnevalt kättesaadavale teabele. Seetõttu tuleks küsimust, kas mõistlik investor võib investeerimisotsuse tegemisel arvesse võtta teatavat teavet, käsitleda eelnevalt kättesaadava teabe alusel. Sellisel käsitlemisel tuleb arvesse võtta teabe eeldatavat mõju, pidades silmas asjaomase emitendi kogu tegevust, teabeallika usaldusväärsust ja muid turgu iseloomustavaid muutujaid, mis võivad teatud asjaoludel mõjutada finantsinstrumente, seotud kauba hetkelepinguid või saastekvootidel põhinevaid enampakkumistooteid.

(12)       Tagantjärele kättesaadavat teavet võib kasutada selleks, et kontrollida selle eelduse õigsust, et eelnevalt kättesaadav teave oli hinnatundlik, kuid seda ei tohiks kasutada meetmete võtmiseks isikute vastu, kes tegid neile eelnevalt kättesaadava teabe põhjal mõistlikke järeldusi.

(13)       Turuosaliste õiguskindlust tuleks suurendada, määrates täpsemalt kindlaks kaks siseteabe mõiste puhul esmatähtsat elementi, nimelt kõnealuse teabe täpse laadi ja selle võimaliku mõju ulatuse finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või saastekvootidel põhinevate enampakkumistoodete hindadele. Kui tuletisinstrumentideks on energia hulgimüügitooted, tuleks siseteabena käsitada teavet, mis tuleb avalikustada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr .../2012 [energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta].

(14)       Siseteavet saab kuritarvitada enne, kui emitendil tekib selle avalikustamise kohustus. Lepingu üle peetavate läbirääkimiste seis, läbirääkimiste käigus esialgu kokku lepitud tingimused, finantsinstrumentide emissiooni võimalus, finantsinstrumentide turustamise tingimused või finantsinstrumentide emissiooni esialgsed tingimused võivad olla investorite jaoks tähtis teave. Seetõttu tuleks sellist teavet käsitada siseteabena. Selline teave ei tarvitse siiski olla piisavalt täpne, et emitent oleks kohustatud selle avalikustama. Sel juhul peaks kehtima siseteabe alusel kauplemise keeld, kuid mitte emitendi kohustus teave avalikustada.

(14 a)    Siseteabe kasutamise tulemuseks võib olla finantsinstrumentide omandamine ja võõrandamine. Kuna finantsinstrumentide omandamisele või võõrandamisele eelneb igal juhul otsuse tegemine, ei tohiks sellist finantsinstrumentide omandamist ega võõrandamist iseenesest käsitada siseteabe alusel kauplemisena.

(14 b)    Siseteabe alusel kauplemisena ei tohiks iseenesest käsitada olukordi, kus omatakse juurdepääsu teist äriühingut käsitlevale siseteabele ja seda kasutatakse kõnealuse äriühingu üle kontrolli omandamiseks või ühinemisettepaneku tegemiseks avaliku ülevõtmispakkumise tegemisel.

(14 c)    Üldsusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid ei tohiks käsitada siseteabena ning seepärast ei tohiks selliste uuringute ja hinnangute alusel sooritatud tehinguid pidada iseenesest siseteabe alusel kauplemiseks.

(14 d)    Üksnes asjaolu, et turutegijad või isikud, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide ostmises või müümises, ega see, et isikud, keda on volitatud siseteabe alusel kolmandate isikute nimel korraldusi täitma, piirduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, ei tuleks pidada iseenesest siseteabe alusel kauplemist.

(14 e)    Kauplemine finantsinstrumentidega, mille kohta isik on saanud taotluse üksiku väärtpaberi lokaliseerimiseks või arvelduse õigustatud lootuse kinnitamiseks, selleks et klient vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 236/2012 (lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta)[8] nõuetele, võib olla seaduslik ja seetõttu ei tohiks seda iseenesest käsitada siseteabe alusel kauplemisena.

(14 f)     Määruse eesmärk ei ole keelata aktsionäride ja teiste turuosaliste ja juhtkonna vahelisi mõistlikke arutelusid äriühingu ja selle väljavaadete üle. Sellist aktsionäride osalemist äriühingu üldjuhtimises tuleks pidada äriühingute ja aktsionäride vahelise suhte nõuetekohase toimimise seisukohalt ülioluliseks.

(14 g)    Juhul kui siseteave puudutab mitmest etapist koosnevat protsessi, võib nii iga sellise etapiga kui ka kogu protsessiga tervikuna seotud teavet lugeda täpseks teabeks.

(14 h)    Tehingud või kauplemiseks antud korraldused, mida võib pidada turuga manipuleerimiseks, võivad olla põhjendatud, kui nad on seaduslikud ja kooskõlas asjaomasel reguleeritud turul tunnustatud tavadega. Sanktsioone võib aga kehtestada juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et nendel tehingutel või kauplemiseks antud korraldustel on mõni muu, seadusevastane eesmärk.

(14 i)     Ühel konkreetsel turul tunnustatud tava ei saa pidada kohaldatavaks teistel turgudel, välja arvatud juhul, kui teiste turgude pädevad asutused on nimetatud tava ametlikult tunnustanud.

(15)       Hetketurud ja nendega seotud tuletisinstrumentide turud on omavahel tihedalt seotud ja globaalsed ning turu kuritarvitamine võib toimuda nii turu- kui ka piiriüleselt, mis võib põhjustada olulisi süsteemseid riske. See kehtib nii siseteabe alusel kauplemise kui ka turuga manipuleerimise kohta. Eelkõige võib hetketuru siseteabest kasu saada finantsturul kauplev isik. Seetõttu tuleks finantsturgude ja kauba tuletisinstrumentidega seotud siseteabe üldmõistet kohaldada ka kogu seotud kauba puhul asjakohase teabe suhtes. Lisaks võidakse manipuleerivaid strateegiaid kasutada korraga nii hetke- kui ka tuletisinstrumentide turgudel. Kauplemist finantsinstrumentidega, sealhulgas kauba tuletisinstrumentidega, võidakse kasutada seotud kauba hetkelepingutega manipuleerimiseks ja kauba hetkelepinguid saab kasutada seotud finantsinstrumentidega manipuleerimiseks. Turuga manipuleerimise keeld peaks neid seoseid hõlmama. Määruse reguleerimisala laiendamine tegevusele, mis ei ole seotud finantsinstrumentidega, näiteks kauba hetkelepingutega kauplemisele, mis mõjutab ainult hetketurgu, ei ole siiski asjakohane ega praktiline. Kui tegemist on konkreetselt energia hulgimüügitoodetega, peaksid pädevad asutused võtma käesolevas määruses sätestatud siseteabe, siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise mõistete kohaldamisel energia hulgimüügitoodetega seotud finantsinstrumentide suhtes arvesse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr … energia hulgimüügiturgude terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta] sätestatud mõistete eritunnuseid.

(15 a)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi nr 2003/87/EL (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem)[9] kohaselt vastutavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja muud ametlikult määratud asutused saastekvootide tehnilise eraldamise eest, nende tasuta jagamise eest tööstussektoritele ja uutele turule sisenejatele, kellel on kvootidele õigus, ning üldisemalt liidu kliimapoliitika raamistiku väljatöötamise ja rakendamise eest, millega tagatakse saastekvootide pakkumine liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ostjatele. Nende ülesannete täitmisel on neil avaliku sektori asutustel juurdepääs hinnatundlikule mitteavalikule teabele ning direktiivi nr 2003/87/EL kohaselt võib neil olla vaja teha saastekvootidega seotud teatud turutehinguid. Selleks et säilitada Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja muude ametlikult määratud asutuste suutlikkus töötada välja ja viia ellu liidu kliimapoliitikat, peaks nende tegevus, mida tehakse vaid selle poliitika elluviimise eesmärgil ja seoses saastekvootidega, jääma määruse kohaldamisalast välja. Selline erand ei tohiks avaldada turu üldisele läbipaistvusele negatiivset mõju, kuna neil avaliku sektori asutustel on seadusjärgne kohustus tegutseda viisil, millega tagatakse nõuetekohane, õiglane ja mittediskrimineeriv avalikustamine ja juurdepääs kõigile hinnatundliku iseloomuga uutele otsustele, suundumustele ja andmetele. Peale selle sisalduvad direktiivis nr 2003/87/EL ja selle kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetes ametiasutuste hallatava hinnateadliku eriteabe õiglase ja mittediskrimineeriva avalikustamise tagatised. Samas ei tohiks liidu kliimapoliitikat ellu viies tegutsevate avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatav erand laieneda juhtumitele, kus need asutused osalevad tegevuses või tehingutes, millega ei viida ellu liidu kliimapoliitikat, või kui nendes asutustes töötavad isikud on seotud tegevuse või tehingutega omal arvel.

(16)       Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi (finantsinstrumentide turgude kohta)[10] läbivaatamise raames liigitatakse saastekvoodid finantsinstrumentideks, kuuluvad ka kõnealused instrumendid käesoleva määruse reguleerimisalasse. Kõnealuste instrumentide erilist laadi ja CO₂-turu ülesehitust silmas pidades tuleb tagada, et liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja muude saastekvootidega tegelevate ametlikult määratud asutuste tegevust ei piirata Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimisel. Käesoleva määruse puhul on aga arvesse võetud saastekvootide turu ametiasutuste ja ametnike kontrolli all oleva pakkumispoolse teabe suurt tundlikkust ja seetõttu vajadust selle teabe hoolikaks haldamiseks vastavalt selgetele menetlustele piisava järelevalve tingimustes, et vältida mis tahes kontrollimatut või diskrimineerivat avalikustamist saastekvootide turgudele, mille tagajärjel tekiks neil turgudel korrapärase hinnakujundusprotsessi moonutused. Teisest küljest peaksid nimetatud ametiasutused tagama piisava läbipaistvuse, mis võimaldaks saastekvootide turgudel korrapärast hinnakujundusprotsessi. Seetõttu on vajalik ametiasutuste valduses oleva konkreetse mitteavaliku ja hinnatundliku teabe õiglane, õigeaegne ja mittediskrimineeriv avalikustamine. Lisaks tuleb siseteabe avalikustamise kohustus kehtestada kõnealuse turu osaliste suhtes üldiselt. Selleks et vältida tarbetu teatamiskohustuse kehtestamist turul ja säilitada kavandatud meetme kulutõhusus, tuleks kõnealuse kohustuse reguleerivat mõju siiski piirata ainult nende ELi HKSis osalevate käitajatega, kelle puhul võib nende suuruse ja tegevuse põhjal mõistlikult eeldada, et nad suudavad märkimisväärselt mõjutada saastekvootide hindu. Juhul kui saastekvootide turu osalised juba täidavad samaväärset siseteabe avalikustamise kohustust, nimelt vastavalt energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr ... energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta), ei tohiks saastekvootidealase siseteabe avalikustamise kohustus kaasa tuua olukorda, kus sama sisuga teave tuleb avalikustada kaks korda.

(17)       Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määruses (EÜ) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta[11] on sätestatud kaks paralleelset turu kuritarvitamist käsitlevat korda, mida kohaldatakse saastekvootide enampakkumiste suhtes. Kuna saastekvoodid liigitatakse finantsinstrumentideks, tuleks käesolevas määruses sätestada turu kuritarvitamisega seotud meetmeid käsitlevad ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse saastekvootide kogu esmase ja järelturu suhtes. Määrust tuleb kohaldada ka saastekvootide ja muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumise suhtes vastavalt komisjoni määrusele nr 1031/2010.

(18)       Käesoleva määrusega tuleks ette näha turuga manipuleerimise vastased meetmed, mida saab kohandada uutele kauplemisvormidele ja strateegiatele, mille abil võidakse turgu kuritarvitada. Võtmaks arvesse asjaolu, et finantsinstrumentidega kauplemine on järjest rohkem automatiseeritud, on soovitav täiendada näiteid turuga manipuleerimise kohta näidetega konkreetsete turu kuritarvitamise strateegiate kohta, mille puhul võidakse kasutada mis tahes kauplemisviise, sh [uues finantsinstrumentide turgude] direktiivis määratletud algoritmkauplemist ja välkkauplemist. Esitatud näidete loetelu ei ole ammendav ega tähenda seda, et muude vahenditega ellu viidud samad strateegiad ei oleks turgu kuritarvitavad.

(19)       Turuga manipuleerimise keelu täiendamiseks tuleks käesoleva määrusega keelata turuga manipuleerimise katsed, võttes arvesse seda, et karistatav peaks olema ka nurjunud katse turuga manipuleerida. Turuga manipuleerimise katseid tuleks eristada olukorrast, kus tegevus ei avalda finantsinstrumendi hinnale soovitud mõju. Sellist tegevust peetakse turuga manipuleerimiseks, sest see võis anda valesid või eksitavaid märguandeid.

(20)       Käesolevas määruses tuleks ka selgitada, et finantsinstrumentide turuga manipuleerimisel või manipuleerimise katsel võidakse kasutada seotud finantsinstrumente, nagu tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse muus kauplemiskohas või börsiväliselt.

(20 a)    Paljude finantsinstrumentide hinna kindlaksmääramisel lähtutakse võrdlusalustest. Tegelik manipuleerimine või manipuleerimiskatsed selliste võrdlusalustega nagu pankadevahelised intressimäärad võivad tõsiselt mõjutada turu usaldust, põhjustada investoritele märkimisväärset kahju ning moonutada reaalmajandust. Seepärast on vaja konkreetseid sätteid võrdlusaluste kohta, et säilitada turgude terviklikkus ning tagada, et pädevad asutused saavad võrdlusalustega manipuleerimise selgelt keelata. Turuga manipuleerimise üldist keeldu tuleb täiendada, keelates võrdlusalustega manipuleerimise ning mis tahes väära või eksitava teabe edastamise või valede või eksitavate andmete esitamise või mis tahes muu tegevuse, millega manipuleeritaks võrdlusaluse arvutamist, sh arvutamise metoodikat. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse[12] kohta, millega keelatakse tahtlik valeteabe esitamine ettevõtjatele, kes väljastavad hinnaprognoose või turuaruandeid energia hulgimüügitoodete kohta, millega eksitatakse turuosalisi, kes tegutsevad nendele hinnaprognoosidele või turuaruannetele toetudes. Peale selle ei tohiks pädevatelt asutustelt nõuda, et nad tõendaksid otsest seost ühe või enama üksikisiku poolse rikkumise ja ühele või enamale finantsinstrumendile avalduva lõpliku mõju vahel. Peaks piisama kuritarvitusliku käitumise ja finantsinstrumendi vahelise suhte olemasolust, isegi kui see on kaudne. Näiteks peaks ainuüksi pankadevahelise intressimääraga või muu võrdlusalusega seotud väära või eksitava teabe edastamine turuga manipuleerimise määratlusega hõlmatud olema.

(21)       Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele kauplemiskohtadele ja -süsteemidele ühesuguste turutingimuste tagamiseks tuleks ette näha, et reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja muude organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad peavad kehtestama tõhusad ja läbipaistvad süsteemid ja protseduurid, mille eesmärk on vältida ja tuvastada turuga manipuleerimist ja kuritarvitusi.

(22)       Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka korralduste esitamises, mida ei pruugita täita. Lisaks võidakse finantsinstrumendiga manipuleerida ka väljaspool kauplemiskohta toimuva tegevuse kaudu. Seetõttu peavad isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, olema kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks kasutusele võtnud tõhusad süsteemid ja protseduurid. See peaks hõlmama ka teatamist kauplemiskohavälistest kahtlastest korraldustest ja tehingutest.

(23)       Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka väära või eksitava teabe levitamises. Väära või eksitava teabe levitamine võib finantsinstrumentide hindu suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärselt mõjutada. See võib seisneda ilmselgelt väära teabe esitamises, aga ka oluliste faktide tahtlikus varjamises ja teadlikult ebatäpse teabe esitamises. Selline turuga manipuleerimine kahjustab eelkõige investoreid, sest selle tõttu tuginevad nad investeerimisotsuste tegemisel väärale või moonutatud teabele. See kahjustab ka emitente, sest vähendab usaldust nende kohta kättesaadava teabe vastu. Usalduse puudumine turu vastu võib omakorda ohustada emitendi suutlikkust emiteerida uusi finantsinstrumente või saada muudelt turuosalistelt laenu oma tegevuse rahastamiseks. Teave levib turul väga kiiresti. Seetõttu võib kahjulik mõju investoritele ja emitentidele püsida suhteliselt pikka aega, enne kui tuvastatakse, et teave on väär või eksitav, ja emitent või teabe levitamise eest vastutavad isikud selle parandavad. Seetõttu tuleb väära või eksitava teabe, sh kuulduste ja väärate või eksitavate uudiste levitamine kvalifitseerida käesoleva määruse rikkumiseks. Seega on asjakohane keelata finantsturgudel tegutsejatel vabalt avaldada nende endi arvamuste või veendumustega vastuolus olevat teavet, mille kohta nad teavad või peaksid teadma, et see on väär või eksitav ning investoreid ja emitente kahjustav.

(23 a)    Arvestades veebisaitide, blogide ja eri sotsiaalmeediakanalite kasutamise sagenemist nii emitentide kui ka investorite hulgas, tuleb täpsustada, et väära või eksitava teabe levitamist interneti, sh sotsiaalmeedia saitide või tuvastamatu päritoluga blogide kaudu tuleks pidada samasuguseks turu kuritarvitamiseks nagu selle levitamist traditsioonilisemate teabekanalite kaudu.

(24)       Siseteabe alusel kauplemise ja investorite eksitamise vältimise seisukohast on äärmiselt tähtis, et emitent avalikustaks siseteabe viivitamata. Seetõttu tuleks nõuda, et emitendid avalikustaksid siseteabe võimalikult kiiresti, välja arvatud juhul, kui viivitus üldsust tõenäoliselt ei eksita ja emitent suudab tagada teabe konfidentsiaalsuse.

(25)       Mõnikord võib süsteemi seisukohast olulise siseteabe avalikustamise edasilükkamine tagada finantsstabiilsuse. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalus otsustada siseteabe avalikustamine edasi lükata.

(25 a)    Finantseerimisasutuste puhul, eriti kui nad saavad keskpangalt laenu, sh erakorralist likviidsusabi, tuleb hinnang sellele, kas tegemist on süsteemi seisukohast olulise teabega ja kas avalikustamise edasilükkamine vastab üldsuse huvidele, anda tihedas koostöös asjaomase keskpanga, emitendi järelevalveasutuse ja vajaduse korral liikmesriigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusega.

(26)       Siseteabe avalikustamise nõue võib olla koormav nende emitentide jaoks, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturgudel, võttes arvesse kulusid, mis on seotud nende valduses oleva teabe jälgimisega ja õigusabi hankimisega küsimuses, kas ja millal tuleb teave avalikustada. Sellest hoolimata on siseteabe viivitamatu avalikustamine hädavajalik, et tagada investorite usaldus kõnealuste emitentide vastu. Seetõttu peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010[13] olema võimalik anda välja suuniseid, mis aitavad emitentidel täita siseteabe avalikustamise kohustust investorite kaitset kahjustamata

(27)       Insaiderite nimekirjad on reguleerivate asutuste jaoks tähtis vahend turu võimaliku kuritarvitamise uurimiseks, kuid liikmesriikides kehtivad eri nõuded kõnealustesse nimekirjadesse kantavate andmete suhtes tekitavad emitentidele tarbetut halduskoormust. Insaiderite nimekirjade andmeväljad peaksid seetõttu olema ühtsed ja täielikult ühtlustatud, et vähendada mis tahes suurusega äriühingutele nendega seoses tekkivaid kulusid. On oluline, et insaiderite nimekirja kantud isikuid teavitataks nimetatud asjaolust ja selle kaasmõjudest käesoleva määruse ja [uue turu kuritarvitamist käsitleva] direktiivi …/…/EL alusel. Kuna sellistel isikutel on juurdepääs siseteabele, peaks selle määruse alusel olema neil ka kohustus avalikustada mis tahes teave, mis neil on tegeliku või võimaliku turu kuritarvitamise kohta.

(28)       Turu kuritarvitamist aitab ära hoida ka emiteerivate asutuste juures juhtimiskohustusi täitvate isikute ning vajaduse korral nendega lähedalt seotud isikute sooritatud tehingute suurem läbipaistvus. Juhtide tehingute avalikustamisel ning kogu avalikkusele suunatud suhtlemisel tuleks seetõttu rakendada kõige kõrgemaid standardeid. Selliste tehingute avalikustamine vähemalt ühekaupa võib samuti olla investoritele väärtuslikuks teabeallikaks. Tuleb täpsustada, et juhtide tehingute avalikustamise kohustus hõlmab ka finantsinstrumentide pantimist ja väljalaenamist ning muude juhi nimel tegutsevate isikute tehinguid.

(29)       Selleks et tagada järelevalve tõhusus, peavad iga liikmesriigi pädeva asutuse käsutuses olema tõhusad vahendid ja volitused. Turu terviklikkusele peavad kaasa aitama ka turul tegutsevad ettevõtjad ning kõik muud majandustegevuses osalejad. Seetõttu ei välista ühe pädeva asutuse määramine turu kuritarvitamisega seotud küsimustega tegelemiseks kõnealuse asutuse ja turul tegutsevate ettevõtjate vahelisi koostöösidemeid või nendevahelist volituste delegeerimist pädeva asutuse vastutusel, et tagada tõhus järelevalve käesoleva määruse sätete järgimise üle.

(30)       Siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise juhtude tuvastamiseks peab pädevatel asutustel olema võimalus siseneda dokumentide kaasavõtmiseks eraruumidesse. Juurdepääs eraruumidele on vajalik eelkõige siis, kui isik, kellele on juba esitatud teabenõue, on jätnud selle (täielikult või osaliselt) täitmata, või kui on alust arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, võltsitakse või hävitatakse.

(31)       Tehinguid täitvatelt investeerimisühingutelt saadud olemasolevad telefonikõnede andmed, elektroonilise side andmed ja andmeliiklusandmed ning sideoperaatoritelt saadud olemasolevad telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed on tähtsad ja mõnikord ainsad tõendid siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise tuvastamiseks ja kinnitamiseks. Telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete põhjal saab tuvastada väära või eksitava teabe levitamise eest vastutava isiku, kindlaks teha, et isikud on olnud teatud ajal omavahel ühenduses ja et kaks või rohkem isikut on omavahel seotud. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi kohaselt õigus nõuda investeerimisühingute valduses olevaid telefonikõnede salvestusi, elektroonilise side andmeid ja andmeliiklusandmeid. Selleks et tagada siseturul võrded tingimused seoses pädevate asutuste juurdepääsuga sideoperaatorite ▌valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele, peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda nende valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid, kui need telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed võivad olla olulised selleks, et tõendada [uues turu kuritarvitamist käsitlevas] direktiivis …/…/EL määratletud siseteabe alusel kauplemist või turuga manipuleerimist, millega rikutakse käesolevat määrust või [uut turu kuritarvitamist käsitlevat] direktiivi …/…/EL. Need andmed ei tohiks hõlmata telefoni teel toimunud suhtluse sisu, v.a juhul kui kohtuasutus on sellise sisu hõlmamiseks loa andnud.

(32)       Kuna turu kuritarvitamine toimub piiri- ja turuüleselt, peaksid pädevad asutused eelkõige uurimiste läbiviimisel tegema koostööd ning vahetama teavet muude pädevate asutuste ja reguleerivate asutustega ning ESMAga. Kui pädev asutus on veendunud, et teises liikmesriigis toimub või on toimunud turu kuritarvitamine või et see mõjutab finantsinstrumente, millega kaubeldakse teises liikmesriigis, peaks ta sellest teatama asjaomasele pädevale asutusele ja ESMA-le. Piiriülese mõjuga turu kuritarvitamise juhtumi puhul ja kui üks asjaomastest pädevatest asutustest seda taotleb või omal algatusel, kus see on käesoleva määruse eesmärkidega seoses asjakohane, peaks ESMA-l olema õigus uurimist koordineerida.

(32 a)    Turuga manipuleerimise varane avastamine ja tõhus uurimine on pädevate asutuste jaoks väga keeruline. Kauplemiskohtade killustatus takistab koondandmete puudumise tõttu turust ülevaate saamist eriti siis, kui selline manipuleerimine toimub tellimusraamatuga seotud tegevuse kaudu. Selle puuduse kõrvaldamiseks on vaja luua tõhus mehhanism, mis võimaldaks turuülest tellimusraamatu järelevalvet. Seetõttu peavad selle kauplemiskoha pädevad asutused, kus emitendile esimest korda kauplemiseks luba anti, saama reguleeritud turgudelt ja mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest iga päev tellimusraamatu terviklikke andmeid. Kooskõlas [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi …/…/EL artikli 69 lõikega 2 peaks pädevatel asutustel olema lubatud delegeerida järelevalveülesanded kolmandatele isikutele.

(33)       Käesoleva määruse tõhusa täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide asjakohaste asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile (EÜ) 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[14] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[15].

(34)       Finantssektori usaldusväärne usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja tegevusraamistik peab tuginema tugevale järelevalve- ja karistuste kohaldamise korrale. Selleks peaksid järelevalveasutustel olema piisavad tegutsemisvolitused ja neil peaks olema võimalik kohaldada mis tahes finantsrikkumiste korral õiglaseid, tugevaid ja hoiatava mõjuga karistusi – karistusi, mida tuleks tõhusalt kasutada. Kõrgetasemeline eksperdirühm leidis siiski, et praegu ei täideta ühtki nimetatud tingimustest. Komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatises sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris vaadati läbi kehtivad karistuste kohaldamise volitused ja nende rakendamine praktikas, et edendada karistuste ühtlustamist eri järelevalvetoimingute puhul. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiviga 2012/.../EL [siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise korral rakendatavate kriminaalkaristuste kohta] on käesoleva määruse eesmärgiks üksikasjaliku, eelkõige turu kuritarvitamise vastases võitluses kasutatavaid karistusi käsitleva raamistiku loomine.

(35)       Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada haldusmeetmed, -karistused ja trahvid, et tagada liikmesriikides ühine lähenemisviis ja suurendada kõnealuste meetmete, karistuste ja trahvide hoiatavat mõju. Haldustrahvide puhul tuleks arvesse võtta selliseid asjaolusid nagu kogu tuvastatud rahalise kasu tagastamine, rikkumise raskus ja kestus, kõik raskendavad või leevendavad asjaolud, rikkumise mõju kolmandatele isikutele ja turgude korrapärasele toimimisele, trahvi hoiatava mõju ja edasiste rikkumiste vältimise vajalikkus, sh võimalus alatiseks ametikeeluks investeerimisühingute ja turukorraldajate juures, ja vajaduse korral trahvi vähendamine koostöö tegemise eest pädeva asutusega. Karistuste kohaldamisel ja avalikustamisel tuleks austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

(35 a)    Teisalt tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiviga 2012/.../EL [siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise korral rakendatavate kriminaalkaristuste kohta] kohustada kõiki liikmesriike kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi kõige raskemate rikkumiste eest, mis on seotud siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimisega. Õigusaktid peaksid teineteist täiendama ning need peaksid koos tagama vajalikud vahendid ja mehhanismid, millega määrata olenevalt olukorrast sobiv karistus. Asjaomaseid asutusi ei tohiks aga kohustada karistuse liiki, mida nad määrata soovivad, kohe uurimise alguses kindlaks määrama. Teisisõnu ei peaks asjaolu, et uurimise alustamisel on silmas peetud halduskaristuse kohaldamist, välistama juhtumi eripärast sõltuvalt kriminaalkaristuse määramist.

(36)       Rikkumistest teatajad esitavad pädevatele asutustele uut teavet, mis aitab neil tuvastada siseteabe alusel kauplemist ja turuga manipuleerimist ning nende eest karistusi määrata. Rikkumistest võidakse siiski teatamata jätta, sest kardetakse kättemaksu või selleks puudub stiimul. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse nõuetekohane kord, mis julgustab isikuid teatama pädevale asutusele käesoleva määruse võimalikust rikkumisest ja kaitseb neid kättemaksu eest. Rikkumistest teatajatele tuleks tasu maksta siiski ainult juhul, kui nad edastavad uut teavet, mida nad ei ole juba seaduslikult kohustatud edastama, ja kui sellise teabe tulemusel määratakse karistus käesoleva määruse rikkumise eest. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et nende rakendatavad rikkumistest teatamise kavad sisaldavad mehhanisme, mis tagavad nõuetekohase kaitse isikule, kelle kohta teade esitati, eelkõige tema isikuandmete kaitse, ja menetlused, mis tagavad selle isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva otsuse vastuvõtmist ja õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, mis arutab teda käsitlevat otsust.

(37)       Kuna liikmesriigid on vastu võtnud õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 2003/6/EÜ, ja kuna on kavandatud vastu võtta delegeeritud õigusaktid ja tehnilised rakendusstandardid, mis tuleks vastu võtta enne, kui kavandatavat raamistikku saab kasulikult kohaldada, tuleb käesoleva määruse sisuliste sätete kohaldamine piisavaks ajavahemikuks edasi lükata.

(38)       Selleks et soodustada sujuvat üleminekut käesoleva määruse kohaldamisele, võib ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse tegeliku kohaldamise alguskuupäeva jätkuvalt kohaldada turutavasid, mis olid olemas enne käesoleva määruse jõustumist ja mille pädevad asutused on direktiivi 2003/6/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamise eesmärgil heaks kiitnud vastavalt komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 2273/2003 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega)[16], tingimusel et neist teatatakse ESMA-le.

(39)       Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Kõnealuseid õigusi piiratakse kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1, kui see on vajalik investorite ja finantsturgude terviklikkuse kaitsmisega seotud üldist huvi pakkuvatel eesmärkidel ning sätestatakse sobivad kaitsemeetmed, tagamaks, et õigusi piiratakse ainult ulatuses, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks, ja ainult meetmetega, mis on saavutatava eesmärgiga proportsionaalsed. Kahtlastest tehingutest teatamine on vajalik eelkõige selleks, et pädevad asutused saaksid turu kuritarvitamise tuvastada ja selle eest karistusi määrata. Turuga manipuleerimise katsed tuleb keelata, et pädevad asutused saaksid selliste katsete eest karistusi määrata, kui neil on tõendeid turuga manipuleerimise kavatsusest, isegi kui puudub tuvastatav mõju turuhindadele. Juurdepääs telefonikõnede ja muudele andmetele on vajalik võimaliku siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhtumi kohta tõendite ja uurimiseks vajalike juhtlõngade hankimiseks ning seega turu kuritarvitamise tuvastamiseks ja selle eest karistuste määramiseks. Käesoleva määrusega sätestatud tingimused tagavad põhiõiguste järgimise. Rikkumisest teatamist käsitlevad meetmed on vajalikud selleks, et hõlbustada turu kuritarvitamise tuvastamist ja tagada rikkumisest teataja ning isiku, kelle kohta teade esitati, kaitse, sh nende eraelu puutumatus, isikuandmete kaitse ja õigus olla ära kuulatud ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Haldusmeetmeid, -karistusi ja -trahve käsitlevate ühiste miinimumeeskirjade kehtestamine on vajalik selleks, et tagada, et võrreldavate turu kuritarvitamise juhtumite korral kohaldatakse võrreldavaid karistusi ja et määratud karistused on rikkumisega proportsionaalsed. Käesolev määrus ei takista liikmesriike mingil moel kohaldamast oma põhiseaduslikke norme, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ning sõnavabadust meedias.

(40)       Direktiiv 95/46 ja määrus (EÜ) nr 45/2001 reguleerivad isikuandmete töötlemist, millega ESMA tegeleb käesoleva määruse raames ja liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste, järelevalve all. Teavet vahetades või edastades peavad pädevad asutused järgima direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju. Teavet vahetades või edastades peab ESMA järgima määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju.

(41)       Käesolev määrus ja käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud delegeeritud õigusaktid, standardid ja suunised ei piira liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(42)       Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad aktsiate tagasiostuprogramme ja finantsinstrumentide stabiliseerimist, I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse näitajaid, saastekvootide turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäärasid, insaiderite nimekirjade koostamise tingimusi ning juhtide tehingutega seotud piirmäärasid ja tingimusi. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▌

(44)       Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühtsed tingimused kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja tehniliste rakendusstandardite eelnõu, mille puhul ei ole vaja kaaluda eri poliitilisi võimalusi.

(45)       Komisjon peaks vastu võtma regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mille ESMA on välja töötanud seoses kauplemiskohtades kohaldatavate protseduuride ja süsteemidega turu kuritarvitamise vältimiseks ja tuvastamiseks ning süsteemide ja vormidega, mida isikud kasutavad kahtlaste korralduste ja tehingute tuvastamiseks ning neist teatamiseks, ning teatud isikukategooriate suhtes kohaldatava tehnilise korraga investeerimisstrateegiate soovitamist käsitleva teabe esitamiseks erapooletul viisil ja konkreetsete huvide või huvide konfliktile viitava teabe avalikustamiseks, delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(46)       Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu tehnilised rakendusstandardid rakendusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15. ESMA-le tuleks teha ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja tehniliste rakendusstandardite eelnõu seoses siseteabe avalikustamise, insaiderite nimekirjade vormi ning pädevate asutuste omavahelise ja ESMAga toimuva koostöö ja teabevahetuse vormi ja korraga.

(47)       Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vältida turu kuritarvitamist siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise kujul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning määruse ulatuse ja mõju tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)       Kuna direktiivi 2003/6/EÜ sätted ei ole enam asjakohased ja piisavad, tuleks kõnealune direktiiv alates […]^[17]* kehtetuks tunnistada. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ja keelud on tihedalt seotud [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi nõuete ja keeldudega; seetõttu tuleks neid kohaldada alates läbivaadatud finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaldamise kuupäevast.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKKÜLDSÄTTED

1. jagu

Reguleerimisese ja -ala

Artikkel 1Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine turu kuritarvitamist reguleeriv õigusraamistik, et tagada liidu finantsturgude terviklikkus ning tugevdada investorite kaitset nendel turgudel ja suurendada investorite usaldust kõnealuste turgude vastu.

Artikkel 2Reguleerimisala

1.          Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

             (a)    finantsinstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mille kohta on esitatud reguleeritud turul kauplemise loa taotlus;

             (b)    finantsinstrumendid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis vähemalt ühes liikmesriigis;

             (c)    punktis a või b osutatud finantsinstrumendiga seotud toiming või tehing, olenemata sellest, kas kõnealune toiming või tehing tehakse tegelikult reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis;

             (d)    toiming või tehing, sealhulgas pakkumine, seoses määruse (EL) nr 1031/2010 kohase saastekvootide või muude nendel põhinevate enampakkumistoodete enampakkumisega.

Ilma et see piiraks mis tahes selliste erisätete kohaldamist, mis on seotud enampakkumise raames esitatavate pakkumistega, kohaldatakse kõigi selliste pakkumiste suhtes käesoleva määruse kohaseid kauplemiskorraldustega seotud mis tahes nõudeid ja keeldusid.

2.          Artikleid 7 ja 9 kohaldatakse ka selliste finantsinstrumentide omandamise või võõrandamise suhtes, millele lõike 1 punktides a ja b ei osutatud, kuid mille väärtus on seotud kõnealuses lõikes osutatud finantsinstrumendiga. Need finantsinstrumendid on lõikes 1 osutatud finantsinstrumendiga seotud tuletisinstrumendid krediidiriski ülekandmiseks ja sellise finantsinstrumendiga seotud hinnavahelepingud.

2 a.       Artikleid 7−10 kohaldatakse ka intressimäärade, valuutade, võrdlusaluste, pankadevaheliste intressimäärade, indeksite ning selliste finantsinstrumentide, sealhulgas tuletislepingute või tuletisinstrumentide suhtes, mille väärtus tuleneb intressimäärade, valuutade või indeksite väärtusest.

3.          Artikleid 8 ja 10 kohaldatakse ka selliste tehingute, kauplemisega seotud korralduste või muude tegevuste suhtes, mis on seotud järgmisega:

             (a)    eri liiki finantsinstrumendid, sealhulgas tuletislepingud või tuletisinstrumendid krediidiriski ülekandmiseks, kui tehing, korraldus või toiming avaldab või võib avaldada või peaks avaldama mõju lõike 1 punktides a ja b osutatud finantsinstrumendile;

             (b)    kauba hetkelepingud, mis ei ole energia hulgimüügitooted, kui tehing, korraldus või toiming avaldab või võib avaldama või peaks avaldama mõju lõike 1 punktides a ja b osutatud finantsinstrumendile, või

             (c)    eri liiki finantsinstrumendid, sealhulgas tuletislepingud või tuletisinstrumendid krediidiski ülekandmiseks, kui tehing, korraldus või toiming avaldab või võib avaldada või peaks avaldama mõju kauba hetkelepingutele.

             ▌

4.          Käesolevas määruses sätestatud keelde ja nõudeid kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud instrumentidega seoses liidus või väljaspool liitu elluviidavate tegevuste suhtes.

4 a.       ESMA avaldab ja peab nimekirja, milles on välja toodud lõike 1 punktides a ja b osutatud instrumendid ja kohad, kus nendega kaubeldakse. See nimekiri ei piira käesoleva määruse reguleerimisala.

2. jagu

Reguleerimisalast väljajätmine

Artikkel 3Tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimisega seotud erand

1.          Käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 sätestatud keelud ei kehti finantsinstrumentidega kauplemisel tagasiostuprogrammide raames, kui kõik programmi üksikasjad avalikustatakse ja kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks enne kauplemise alustamist, kauplemisest teatatakse pädevale asutusele kui tagasiostuprogrammi osast ja avalikustatakse seejärel üldsusele ning järgitakse nõuetekohaseid hinna ja koguse piirmäärasid.

2.          Käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 sätestatud keelud ei kehti ▌finantsinstrumendi stabiliseerimise suhtes, kui stabiliseerimine toimub piiratud aja jooksul, stabiliseerimise kohta avalikustatakse asjakohane teave pädevale asutusele ning pädev asutus kiidab selle heaks ning järgitakse nõuetekohaseid hinna piirmäärasid.

2 a.       Siseteabe alusel kauplemisena ei käsitata iseenesest olukordi, kus omatakse juurdepääsu teist äriühingut käsitlevale siseteabele ja seda kasutatakse kõnealuse äriühingu üle kontrolli omandamiseks või ühinemisettepaneku tegemiseks avaliku ülevõtmispakkumise tegemisel.

2 b.       Kuna finantsinstrumentide omandamine ja võõrandamine eeldab üht või mõlemat nimetatud tehingut kavandava isiku eelnevat otsust, ei käsitata sellist omandamist või võõrandamist iseenesest siseteabe kasutamisena.

3.          Komisjon võtab vastavalt artiklile 31 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks eesmärgid ja tingimused, millele ▌tagasiostuprogrammid ja stabiliseerimismeetmed peavad vastama, et nende suhtes oleks võimalik kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, sealhulgas kauplemistingimused, aja ja kogusega seotud piirangud, avalikustamis- ja aruandluskohustused ning hinnatingimused.

3 a.       ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse tingimusi, millele lõigetes 1 ja 2 osutatud tagasiostuprogrammid ja stabiliseerimismeetmed peavad vastama, sealhulgas kauplemistingimused, aja ja kogusega seotud piirangud, avalikustamis- ja aruandluskohustused ning hinnatingimused.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[18]*.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 4Rahandusalase tegevuse, riigivõla haldamise ning kliimapoliitikalase tegevusega seotud erandid

1.          Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriigi, Euroopa Keskpankade Süsteemi, liikmesriigi keskpanga, liikmesriigi muude ministeeriumide, asutuste või eriotstarbeliste rahastamisvahendite või nende nimel tegutsevate isikute tehingute või korralduste ▌suhtes raha-, vahetuskursi- või riigivõlahalduspoliitika elluviimisel ning föderaalse liikmesriigi puhul liitriigi liikmete asjaomaste tehingute, korralduste ning toimingute suhtes. Seda ei kohaldata ka tehingute, korralduste ning toimingute suhtes, mille on teinud liit, mitut liikmesriiki hõlmav eriotstarbeline rahastamisvahend, Euroopa Investeerimispank, selline rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad rasked finantsprobleemid, või Euroopa Finantsstabiilsuse Fond.

1 a.       Iga käesolevas artiklis sätestatud erandeid kasutav asutus tagab, et tal on huvide konfliktide üle järelevalve teostamiseks ja nende leevendamiseks tõhusad sise-eeskirjad ning süsteemid ja kontrollimehhanismid, millega hoitakse ära turu kuritarvitamine asutuse töötajate või asutuseväliste töövõtjate poolt.

Artikkel 4 aTunnustatud turutavad

1.          Pädevad asutused võivad kehtestada tunnustatud turutava järgmiste kriteeriumide põhjal:

(a)         asjaomase turutava läbipaistvuse määr kogu turu jaoks;

(b)         vajadus kaitsta turujõudude toimimist ning pakkumise ja nõudluse õiget vahekorda;

(c)         mil määral avaldab asjaomane turutava mõju turu likviidsusele ja tõhususele;

(d)         mil määral, mille ulatuses arvestab asjaomane turutava asjaomase turu kauplemismehhanismi ja võimaldab turuosalistel selle tavaga loodud uuele turuolukorrale reageerida asjakohaselt ja õigeaegselt;

(e)         asjaomases tavas otseselt või kaudselt peituv risk asjaomase finantsinstrumendiga kauplevate sellega seotud reguleeritud või reguleerimata turgude terviklikkusele liidus;

(f)         pädeva asutuse või muu asutuse uurimise tulemus asjaomase turutava suhtes, eelkõige see, kas asjaomane turutava rikkus turu kuritarvitamise ärahoidmiseks kavandatud eeskirju või tegevusjuhendeid kas kõnealusel turul või otseselt või kaudselt seotud turgudel liidus;

(g)         asjaomase turu iseloomulik ülesehitus, kas see on reguleeritud või reguleerimata, sealhulgas kaubeldavate finantsinstrumentide liigid ja turuosaliste liik, sealhulgas jaeinvestorite asjaomasel turul osalemise määr.

2.          Enne tunnustatud turutava kehtestamist teavitab pädev asutus ESMAt ja muid pädevaid asutusi kavandatud tunnustatud turutavast ja esitab üksikasjad vastavalt lõikes 1 esitatud kriteeriumidele tehtud hindamise kohta. Teade esitatakse hiljemalt kuus kuud enne tunnustatud turutava kavandatud jõustumist.

3.          Kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab ESMA vastavale pädevale asutusele arvamuse selle kohta, ega tunnustatud turutava kehtestamine ei võiks ohustada turu usaldust liidu finantsturu vastu, hinnates iga tunnustatud turutava vastavust lõikes 1 sätestatud ning vastavalt lõikele 5 vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites täpsustatud nõuetele. Arvamus avaldatakse ESMA veebisaidil.

4.          Kui pädev asutus kehtestab tunnustatud turutava vastavalt lõikele 3 esitatud ESMA arvamuse vastaselt, avaldab ta 24 tunni jooksul pärast tunnustatud turutava kehtestamist oma veebilehel teate, milles ta annab igakülgse selgituse selle otsuse põhjuste kohta ja põhjendab sealhulgas, miks ta on seisukohal, et tunnustatud turutava kehtestamine ei ohusta turu usaldust.

5.          Käesoleva artikli ühesuguse kohaldamise tagamiseks töötab ESMA lõigetes 2 ja 3 kohase tunnustatud turutava kehtestamise üksikasjaliku protsessi täpsustamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[19]*.

             Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

6.          Pädevad asutused vaatavad turutavad, mille nad on heaks kiitnud, regulaarselt läbi, võttes eelkõige arvesse asjaomases turukeskkonnas toimunud olulisi muudatusi, näiteks muudatusi kauplemiseeskirjades või turu infrastruktuuris.

7.          ESMA avaldab oma veebilehel nimekirja tunnustatud turutavadega ja teabe selle kohta, millistes liikmesriikides neid rakendatakse.

8.          ESMA jälgib tunnustatud turutava rakendamist ning esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas neid tavasid asjaomastel turgudel rakendatakse.

9.          Pädevate asutuste poolt enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud tunnustatud turutavasid rakendatakse asjaomases liikmesriigis seni, kuni need esitatakse vastavalt lõikele 2 ESMA-le. Pädevad asutused esitavad tunnustatud turutavad ESMA-le kolme kuu jooksul pärast seda, kui komisjon võtab lõike 5 kohaselt vastu regulatiivsed tehnilised standardid.

3. jagu

Mõisted

Artikkel 5Mõisted

1.          Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)         „finantsinstrument” – instrument [finantsinstrumentide turgude] määruse artikli 2 lõike 1 punkti 8 tähenduses;

(2)         „reguleeritud turg” – liidu mitmepoolne süsteem [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses;

(3)         „mitmepoolne kauplemissüsteem (MTF)” – liidu mitmepoolne süsteem [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… nr artikli 2 lõike 1 punkti 6 tähenduses;

(4)         „organiseeritud kauplemissüsteem (OTF)” – liidus kasutatav [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punktis 7 osutatud süsteem;

(4 a)      „tunnustatud turutavad” − tavad, mille kasutamist võib ühel või mitmel finantsturul eeldada ning mille pädev asutus on vastavalt artiklile 4 a heaks kiitnud;

(4 b)      „stabiliseerimine” − investeerimisühingute või krediidiasutuste teostatav finantsinstrumentide ost või ostupakkumine või seotud instrumentidega tehtavad samaväärsed tehingud, mida teostatakse nende väärtpaberite olulise jaotamise raames nende väärtpaberitega seotud müügisurve tõttu üksnes nende väärtpaberite turuhinna toetamiseks eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;

(5)         „kauplemiskoht” – liidus kasutatav [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punktis 26 osutatud süsteem;

(6)         „VKEde kasvuturg” – liidu mitmepoolne kauplemissüsteem [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi .../.../EL artikli 4 lõike 1 punkti 11 tähenduses;

(7)         pädev asutus” – artikli 16 kohaselt määratud pädev asutus;

(8)         „isik” – füüsiline või juriidiline isik;

(9)         „kaup” – kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006[20] artikli 2 lõike 1 tähenduses;

(10)       „kauba hetkeleping” – sellise kauba tarnimise leping, millega kaubeldakse hetketurul ja mis tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist, sealhulgas tuletisleping, mille puhul tuleb arveldada füüsiliselt;

(11)       „hetketurg” – kaubaturg, kus kaup müüakse raha eest ja tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist;

(12)       „tagasiostuprogramm” – kauplemine oma aktsiatega vastavalt direktiivi 77/91/EMÜ[21] artiklitele 19–24;

(13)       „algoritmkauplemine” – arvutialgoritmidel põhinev kauplemine finantsinstrumentidega [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi …/…/EL artikli 4 lõike 1 punkti 30 tähenduses;

(14)       „saastekvoot” – [uue finantsistinstrumentide turgude] direktiivi …/…/EL I lisa C jao punktis 11 määratletud finantsinstrument;

(15)       „saastekvootide turu osaline” – isik, kes teeb saastekvootidega tehinguid, sealhulgas isik, kes annab korraldusi saastekvootidega kauplemiseks;

(16)       „finantsinstrumendi emitent” – direktiivi 2003/71/EÜ[22] artikli 2 lõike 1 punktis h määratletud emitent;

▌

(18)       „energia hulgimüügitooted” – energia hulgimüügitooted määruse (EL) nr 1227/2011[23] artikli 2 punkti 4 tähenduses;

(19)       „riiklik reguleeriv asutus” – riiklik reguleeriv asutus määruse (EL) nr 1227/2012 artikli 2 punkti 10 tähenduses;

(19 a)    „tellimusraamatu andmed” – teave, mis tuleb esitada seoses üksiku korraldusega, mis on antud reguleeritud turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi eesmärgiga kanda see tellimusraamatusse, mida peab ja haldab isik, kes asjaomast reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldab;

(19 b)    „kauba tuletisinstrumendid” – kauba tuletisinstrumendid [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punkti 15 tähenduses;

(20)       „võrdlusalus” − mis tahes avaldatud määr, indeks või arv, mille järgi määratakse kindlaks finantsinstrumendi alusel väljamaksmisele kuuluv summa, sealhulgas pankadevaheline intressimäär, mis on arvutatud teatava valemi rakendamise teel ühe või mitme alusvara hinna või väärtuse suhtes või vahendite laenuks võtmise puhul kohaldatava (tegeliku või hinnangulise) intressimäära suhtes või mis on muul viisil tuletatud:

             (a)    ühe või mitme alusvara hinnast või väärtusest; või

             (b)    vahendite laenuks võtmise puhul kohaldatavast (tegelikust või hinnangulisest) intressimäärast.

2.        Komisjonile antakse volitused võtta artikli 32 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad meetmeid, millega täpsustatakse lõikes 1 sätestatud tehnilisi elemente või muudetakse lõikes 1 sätestatud määratlusi, vajadusel kooskõlas määratlustega, mis on sätestatud [finantsinstrumentide turgude] määruses (EL) nr .../2012 ja [uues finantsinstrumentide turgude] direktiivis nr 2012/…/EL, et võtta arvesse:

(a)         finantsturgude tehnilist arengut;

(b)         artikli 34 b punktis b osutatud kuritarvituste loendit.

4. jagu

Siseteave, siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine

Artikkel 6Siseteave

1.          Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:

             (a)    täpset laadi avaldamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

             (b)    seoses kauba tuletisinstrumentidega täpset laadi avaldamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise tuletisinstrumendiga või seotud kauba hetkelepinguga ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste tuletisinstrumentide või seotud kauba hetkelepingute hinnale või millel on moonutav mõju kauba tuletisinstrumentide turu toimimisele või mis takistab asjaomase turu järelevalvet; ja teave, mis tuleb vastavalt liidu või liikmesriigi õigusnormidele, turu eeskirjadele, lepingutele või tavadele avalikustada seotud kauba tuletisinstrumentide või hetketurgude kohta;

             (c)    seoses saastekvootidega või neil põhinevate enampakkumistoodetega täpset laadi avaldamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise instrumendiga ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste instrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale ja mis tuleb vastavalt liidu või liikmesriigi õigusnormidele, turu eeskirjadele, lepingutele või tavadele avalikustada seotud kauba tuletisinstrumentide või hetketurgude kohta;

             (d)    isikute puhul, kelle ülesanne on täita finantsinstrumentidega seotud korraldusi, hõlmab siseteave ka kliendi edastatavat ja tema finantsinstrumentidega seoses antud pooleliolevate korraldustega seotud täpset laadi teavet, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende finantsinstrumentide hinnale, seotud kauba hetkelepingute hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

             (e)    punktis a, b, c või d nimetamata teave, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis ei ole üldiselt üldsusele kättesaadav, kuid mis on sellele vaatamata sellist tüüpi, mille puhul on põhjust eeldada selle hilisemat avalikustamist, ning mida mõistlik investor, kes teeb turul ja finantsinstrumentide või seotud kauba hetkelepingutega korrapäraselt tehinguid, peaks – kui see teave oleks talle kättesaadav – finantsinstrumendiga tehingute tegemise või seotud kauba hetkelepingute täitmise tingimuste kindlaksmääramisel oluliseks ja mille korral igasugune sellisest teabest ajendatud tegevus on mõistliku, turul regulaarselt tehinguid tegeva investori jaoks tõenäoliselt selliste käitumisnormide täitmata jätmine, mida oleks asjaomasel turul vastavat positsiooni omava isiku puhul mõistlik eeldada.

2.          Lõike 1 kohaldamisel peetakse teavet täpseks, kui see viitab ilmnenud või mõistliku eelduse kohaselt ilmnevatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute, saastekvootide või neil põhinevate enampakkumistoodete hinnale.

3.          Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute, saastekvootide või neil põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.

3 a.       Lõike 1 punkti c ühesuguse kohaldamise tagamiseks töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratletakse siseteave seoses saastekvootide ja neil põhinevate enampakkumistoodetega.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu pärast avaliku arutelu läbiviimist komisjonile hiljemalt […]^[24]*.

             Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

3 b.       Lõike 1 punkti e erinevatele turutegevustele ühesuguse kohaldamise tagamiseks annab ESMA välja suunised, mis pakuvad abi kohaste tegevusnormide määratlemiseks seoses asjaomaste turgudega.

Artikkel 7Siseteabe alusel kauplemine ja siseteabe keelatud avalikustamine

1.          Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et otse või kaudselt omandada või võõrandada enda või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente. Siseteabe alusel kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta tehtud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui korraldus tehti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

2.          Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemise katsega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet, et teha katse otse või kaudselt omandada või võõrandada enda või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente. Siseteabe alusel kauplemise katseks peetakse ka katset siseteabe alusel tühistada või muuta selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta tehtud korraldust, kui korraldus tehti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse. Käesoleva artikli tähenduses on finantsinstrumentide omandamise või võõrandamise katse mis tahes sammu astumine tehingu täitmiseks, tühistamiseks või muutmiseks.

3.          Käesoleva määruse kohaldamisel soovitab isik teisel isikul siseteabe alusel kaubelda või mõjutab teda siseteabe alusel kauplema siis, kui selle isiku valduses on siseteave ja ta soovitab siseteabe alusel teisel isikul omandada või võõrandada selle teabega seotud finantsinstrumente või mõjutab teda omandama või võõrandama selle teabega seotud finantsinstrumente.

3 a.       Lõikes 3 osutatud soovituste või mõjutuste kasutamine või edastamine on siseteabe alusel kauplemine, kui soovitust või mõjutust kasutav või edastav isik teab või peaks teadma, et see põhineb siseteabel.

3 b.       Käesoleva määruse kohaldamisel soovitab isik teisel isikul siseteabe alusel kaubelda või mõjutab teda siseteabe alusel kauplema siis, kui selle isiku valduses on siseteave ja ta soovitab siseteabe alusel teisel isikul selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta antud korraldus tühistada või seda korraldust muuta, ilma et ta avalikustaks siseteabe sellele isikule, või mõjutab seda isikut sellist tühistust või muudatust tegema.

4.          Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe keelatud avalikustamisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik avalikustab kõnealuse siseteabe teisele isikule, välja arvatud juhul, kui seda tehakse tööst või ametikohast tulenevate ülesannete tavapärase täitmise käigus.

5.          Lõikeid 1, 2, 3 ja 4 kohaldatakse isikute suhtes, kes on saanud siseteavet järgmistes olukordades:

             (a)    olles emitendi haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;

             (b)    omades osalust emitendi kapitalis;

             (c)    omades juurdepääsu teabele tööst või ametikohast tulenevate ülesannete täitmise kaudu;

             (d)    tegeledes ebaseadusliku tegevusega.

             Lõikeid 1, 2, 3 ja 4 kohaldatakse ka siseteabe suhtes, mille isik on saanud muus kui punktides a–d nimetatud olukorras ja mille puhul isik teab või peaks teadma, et tegemist on siseteabega.

6.          Juhul kui lõigetes 1 ja 2 osutatud isik on juriidiline isik, kohaldatakse kõnealuseid lõikeid ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad omandamist või võõrandamist või selle katset käsitleva otsuse tegemisel või mõjutavad seda otsust asjaomase juriidilise isiku arvel.

7.          Käesolevat artiklit ei kohaldata ▌juriidilise isiku ▌suhtes, kes teeb tehingut, kui see isik:

(a)    ei julgustanud, soovitanud, õhutanud ega muul viisil mõjutanud füüsilist isikut, kes juriidilise isiku nimel tegi otsuse asjaomase teabega seotud finantsinstrumente omandada või võõrandada; ning

(b)    oli kehtestanud piisavad ja tõhusad sisemised süsteemid ja protseduurid ning neid rakendanud ja kohaldanud, tagamaks, et ei punktis a nimetatud füüsiline isik ega ükski muu füüsiline isik, kellel võis olla mõju asjaomaste instrumentide omandamise või võõrandamise otsusele, ei vallanud punktis a osutatud siseteavet.

8.          Käesoleva artiklit ei kohaldata tehingute suhtes, mis on tehtud täitmisele kuuluva finantsinstrumentide omandamise või võõrandamise kohustuse täitmiseks, kui kõnealune kohustus tuleneb lepingust, mis sõlmiti enne, või õiguslikust kohustusest, mis tekkis enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

9.          Seoses saastekvootide või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumistega, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1031/2010, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud keeldu ka siseteabe kasutamise suhtes pakkumise esitamiseks, muutmiseks või tühistamiseks siseteavet valdava isiku enda või kolmanda isiku nimel.

9 a.       Siseteavet valdavat isikut ei loeta seda teavet kasutavaks ja seega siseteabe alusel kauplevaks, kui see isik:

(a)    tegutseb turutegija või isikuna, keda on volitatud tegutsema vastaspoolena, ning teabega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub seaduslikult kõnealuse isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus; või

(b)    on volitatud täitma korraldusi kolmandate isikute nimel ning korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub seaduslikult kõnealuse isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus.

Artikkel 8Turuga manipuleerimine

1.          Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab turuga manipuleerimine järgmisi tegevusi:

             (a)    tehingu tegemine, kauplemiseks korralduse andmine või muu tegevus, mis:

                      −      ▌annab või võib anda valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingu pakkumise, nõudluse või hinna kohta või

                      −      ▌kindlustab või võib kindlustada ühe või mitme finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingu hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel;

             (b)    tehingu tegemine, kauplemiseks korralduse andmine või muu tegevus, mis avaldab või võib avaldada mõju ühe või mitme finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingu hinnale ja mille puhul kasutatakse näilikke võtteid või muud liiki pettust või pettuslikke võtteid,

(c)    teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas internetis, või muul viisil, millel on või võib olla punktis a nimetatud tagajärjed, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on väär või eksitav; või

             (d)    väära või eksitava teabe edastamine, valede või eksitavate andmete esitamine või mis tahes muu võrdlusalustega seotud tegevus, mis on seotud mis tahes vale või eksitava teabe esitamise või nõudmisega sellise teabe esitamise kohta.

Kui teavet levitatakse esimese lõigu punkti c kohaselt ajakirjanduslikul eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse sõnavabadust, meediavabadust ja meedia pluralismi reguleerivaid eeskirju, samuti ajakirjaniku elukutset reguleerivaid eeskirju või koodeksit, välja arvatud juhul, kui:

                      −      asjaomased isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu või

                       −      teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu seoses finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinnaga.

2.          Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab turuga manipuleerimise katse, ükskõik kas sellega saavutatakse loodetud tulemus või mitte, järgmist:

(a)    lõike 1 punktis a või b määratletud tehingu tegemise, kauplemiseks korralduse andmise või muu tegevuse sooritamise katse või

(b)    lõike 1 punktis c määratletud teabe levitamise katse.

2 a.       Käesoleva artikli tähenduses on katse mis tahes sammu astumine lõike 2 punktides a ja b nimetatud mis tahes tegevuse mõjutamiseks.

3.          Turuga manipuleerimiseks või turuga manipuleerimise katseks peetakse muu hulgas järgmist tegevust:

             (a)    ühe isiku või mitme koostööd tegeva isiku tegevus turgu valitseva seisundi kindlustamiseks või muul eesmärgil seoses finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingute pakkumise või nõudlusega, mille tagajärjel määratakse või võidakse määrata otseselt või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse või võidakse luua muud ebaõiglased kauplemistingimused või määratakse või võidakse määrata hinnad ebaharilikul või kunstlikul tasemel;

             (b)    turu kauplemisperioodi mis tahes etapis finantsinstrumentide ostmine või müümine, mis eksitab või võib eksitada või mille eesmärk on eksitada näidatud hinna, sealhulgas sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid;

             (c)    korralduste andmine kauplemiskohta, sealhulgas korralduste tühistamine või muutmine tavaliselt lühikese aja jooksul mis tahes kauplemisviiside, sealhulgas elektrooniliste vahendite, nagu [uues finantsinstrumentide turgude] direktiivis määratletud algoritmkauplemise ja välkkauplemise strateegiate kaudu, mis hõlmab vähemalt üht järgmistest:

                      −      häirete või viivituste põhjustamine kauplemiskoha kauplemissüsteemi toimimises või häirete või viivituste tõenäosuse suurendamine;

                      −      ▌teiste isikute jaoks kauplemiskoha kauplemissüsteemis olevate ehtsate tehingukorralduste kindlakstegemise keerulisemaks muutmine või nende keerulisemaks muutumise tõenäosuse suurendamine, sealhulgas selliste korralduste andmise kaudu, mis koormavad tellimusraamatu üle või destabiliseerivad seda; või

                      −      ▌väära või eksitava mulje tekitamine finantsinstrumendi pakkumise või nõudluse või hinna kohta, eelkõige andes korraldusi suundumuse algatamiseks või teravdamiseks, või sellise mulje tekkimise tõenäosuse suurendamine;

             (d)    juhusliku või korrapärase juurdepääsu kasutamine tavapärastele või elektroonilistele meediakanalitele finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingu (või kaudselt selle emitendi) kohta arvamuse avaldamiseks pärast seda, kui on sõlmitud selle finantsinstrumendi ostu-müügilepinguid või seotud kauba hetkelepinguid, ning selle eesmärk on saada kasu kõnealuse instrumendi või seotud kauba hetkelepingu hinna kohta avaldatud arvamustest, ilma et samaaegselt toimuks nõuetekohasel ja tõhusal viisil sellise huvide konflikti avalikustamine üldsusele;

             (e)    saastekvootide või seotud tuletisinstrumentide ostmine või müümine järelturul enne määruse (EÜ) nr 1031/2010 kohaselt korraldatavat enampakkumist, mille tulemusel määratakse enampakkumistoodete enampakkumishind kindlaks ebaharilikul või kunstlikul tasemel või eksitatakse enampakkumisel osalevaid pakkujaid.

4.          Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel ning ilma et see piiraks lõikes 3 sätestatud tegevusi, sätestatakse I lisas mitteammendavad näilike võtete või muud liiki pettuse või pettuslike võtete kasutamisega seotud tunnused ning valede või eksitavate märguannete ning hinna kindlustamisega seotud näitajad.

4 a.       Kauplemiskohad tagavad, et neil on olemas [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi …/… artiklis 59 ettenähtud kord tagamaks, et ükski koostööd tegev isik ei saavuta finantsinstrumendi või sellega seotud kauba hetkelepingute pakkumises või nõudluses turgu valitsevat seisundit, nii et selle tulemusena määratakse otseselt või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse muud ebaõiglased kauplemistingimused.

4 b.       Nõuetekohase turu tagamiseks annavad turuosalised lisateavet kauplemiskohale ja pädevale asutusele, et parandada nende võimalusi kuritarvitava käitumise avastamisel ja uurimise läbiviimisel.

             See teave sisaldab järgmist:

             (a)    kes on korralduse andmise taga;

             (b)    kas korraldus täideti käsitsi või elektrooniliselt; ning

             (c)    millist strateegiat täideviimisel kasutati.

5.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse I lisas esitatud tunnuseid, et neid selgitada ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[25]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

2. PEATÜKKSISETEABE ALUSEL KAUPLEMINE JA TURUGA MANIPULEERIMINE

Artikkel 9Siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe lubamatu avalikustamise keeld

Isik ei tohi:

(a)         siseteabe alusel kaubelda ega püüda siseteabe alusel kaubelda;

(b)         soovitada teisel isikul tegeleda siseteabe alusel kauplemisega või mõjutada teda siseteabe alusel kauplema ega

(c)         avalikustada lubamatult siseteavet.

Artikkel 10Turuga manipuleerimise keeld

Isik ei tohi turuga manipuleerida ega teha turuga manipuleerimise katset.

Artikkel 10 aKuritarvitusliku korralduse sisestamine

1.          Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik kehtestab eeskirjad, et vältida kuritarvitusliku korralduse sisestamist vastavalt [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi .../... artikli 51 lõikele 5 a, näiteks kehtestab kõrgema teenustasu turuosalistele, kes annavad korralduse, mis hiljem tühistatakse, ning madalama teenustasu korralduste eest, mis täidetakse, või kõrgema teenustasu turuosalistele, kelle tühistatud korralduste arv on täidetud korraldustega võrreldes suur, ning kõrgema teenustasu välkkauplemise strateegia kasutajatele, et võtta arvesse täiendavat koormust süsteemile. Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik võib kohandada tühistatud korralduste teenustasu vastavalt sellele, kui kaua korraldus kehtis, ning määrata kindlaks tasud iga finantsinstrumendi osas, mille suhtes neid kohaldatakse.

2.          Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik teatab pädevatele asutustele nende eeskirjade süstemaatilisest ja korduvast rikkumisest, et pädevad asutused saaksid võtta käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid meetmeid.

3.          Vastavalt [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi .../... artikli 17 sätetele loetakse kuritarvitamiseks igasugune kahjulik mõju turule, mis on põhjustatud algoritmkauplemisega tegeleva äriühingu poolt seoses sellega, et ta ei ole pädevat asutust teavitanud oma algoritmi toimimises või algoritmilises kauplemisstrateegias aset leidnud olulisest asjaolust või olulisest muudatusest, ning selle suhtes võetakse käesolevas määruses ette nähtud meetmeid täies ulatuses.

4.          Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 32 vastu käesolevas artiklis sätestatud nõuete täpsustamiseks delegeeritud õigusakte, eelkõige selleks, et:

(a)         tagada, et teenustasude struktuur ei looks stiimuleid nõuetele mittevastavateks kauplemistingimusteks ega turu kuritarvitamiseks;

(b)         täpsustada tühistatud korralduste ja täidetud korralduste suhtarvu, millele on osutatud lõikes 1;

(c)         tagada, et algoritmkauplemise või välkkauplemise süsteemid ei looks turul nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ega aitaks selliste tingimuste tekkele kaasa.

Artikkel 11Turu kuritarvitamise vältimine ja tuvastamine

1.          Kauplemiskoha tegevust või börsivälist kauplemist juhtiv isik kehtestab tõhusad süsteemid ja protseduurid ning kohaldab neid vastavalt [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi [artiklitele 31 ja 56] eesmärgiga vältida ja tuvastada turu kuritarvitamist.

1 a.       Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik kehtestab tõhusad süsteemid ja protseduurid teabe vahetamiseks selliste kauplemiskohtade tegevust juhtivate isikutega, mis omavad märkimisväärset likviidsust samades või tihedalt seotud finantsinstrumentides, eesmärgiga vältida ja tuvastada turu kuritarvitamist sellistes kauplemiskohtades.

2.          Kõik isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on finantsinstrumentide tehingute vahendamine või täitmine, peavad kehtestama tõhusad süsteemid ja protseduurid selliste korralduste ja tehingute tuvastamiseks ning neist teatamiseks, mis võivad kujutada endast siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või turuga manipuleerimise või siseringitehingute tegemise katset. Selline isik peab viivitamata teavitama pädevat asutust, kui tal on põhjust kahtlustada, et finantsinstrumendiga seotud korraldus, mis antakse, või tehing, mis tehakse kauplemiskohas või väljaspool seda, kujutab endast siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katset.

2 a.       ESMA ja liikmesriigi pädev asutus näevad turu kuritarvitamisest teatamiseks ette ühe või mitu turvalist kommunikatsioonikanalit. Selliste kanalitega tagatakse, et teavet andvad isikud on teada ainult ESMA-le või liikmesriigi pädevale asutusele.

2 b.       Iga insaiderite nimekirja kantud isik, kes saab teada tegevusest, mis võib endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katset, edastab sellise teabe lõigetes 2 ja 2 a osutatud kanalite kaudu.

2 c.        Pädevate asutuste heauskset teavitamist vastavalt artiklitele 7–10 ei käsitleta teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangute rikkumisena ning teavitav isik ei kanna selle eest mingit vastutust.

2 d.       Ametiülesandeid täitev isik, kes kavatseb küsitleda ühte või mitut investorit eesmärgiga sätestada tingimused väärtpaberite võimalikuks tulevaseks oluliseks jaotamiseks või tagasiostuks, mille puhul ta tegutseb emitendi või müüja taotlusel, säilitab küsitlustest asjakohased andmed.

             Juhul kui edastatava teabe puhul on tegemist siseteabega, peab ta enne küsitlemist saama investori nõusoleku sellise teabe vastuvõtuks.

3.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

(a)         asjakohased süsteemid ja protseduurid lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks;

(b)         süsteemid ja teavitusvormid lõikes 2 sätestatud nõuete täitmiseks ning

(c)         väärtpaberite võimaliku tulevase olulise jaotamise või tagasiostu raames emitendi või müüja nimel läbiviidavate küsitluste tüübid ja lõikes 2 d sätestatud nõuete täitmiseks vajalike andmete säilitamise kord.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[26]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

3. PEATÜKKAVALIKUSTAMISNÕUDED

Artikkel 12Siseteabe avalikustamine

1.          Finantsinstrumendi emitent teavitab üldsust ja pädevat asutust temaga otseselt seotud siseteabest võimalikult kiirest ja avaldab oma veebisaidil ettenähtud aja jooksul kogu siseteabe, mille ta peab avalikustama.

2.          Saastekvootide turul osaleja avalikustab tõhusalt ja õigel ajal saastekvootidega seotud siseteabe, mis on tema valduses seoses tema äritegevusega, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud lennutegevus või käitised kõnealuse direktiivi artikli 3 punkti e tähenduses, mida asjaomane osaleja või tema emaettevõtja või sidusettevõtja täielikult või osaliselt omab või kontrollib või mille tegevuse eest on osaleja või tema emaettevõtja või sidusettevõtja täielikult või osaliselt vastutav. Käitiste kohta tuleb avalikustada asjakohane teave käitiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas selliste käitiste kavandatud või kavandamata mittekasutatavuse kohta.

             Esimest lõiku ei kohaldata saastekvootide turu osalise suhtes, kui tema omanduses, kontrolli all või vastutusel olevate käitiste või lennutegevuse heitkogused ei ületanud eelmisel aastal CO₂-ekvivalendi alammäära ja kui nimisoojusvõimsus ei ületanud põletamise korral alammäära.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 31 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse CO₂-ekvivalendi alammäära ja nimisoojusvõimsuse alammäära eesmärgiga kohaldada teises lõigus sätestatud erandit. Enne käesolevas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist hindab komisjon seda, kas CO₂-ekvivalendi alammäära või nimisoojusvõimsuse alammäära muutmine vastab tehnika ja turu arengu tulemusel tekkinud vajadustele.

3.          Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teabe suhtes, mis on siseteave üksnes artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses.

4.          Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, võib finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, lükata omal vastutusel lõikes 1 osutatud siseteabe avalikustamise edasi, et mitte kahjustada oma õiguslikke huve, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

             (a)    teabe avalikustamata jätmine ei eksita tõenäoliselt üldsust;

             (b)    finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline suudab tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse.

             Kui finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline kavatseb lükata siseteabe avalikustamise käesoleva lõike kohaselt edasi, teavitab ta pädevat asutust oma kavatsusest ja esitab piisavalt teavet edasilükkamise vajaduse põhjendamiseks vastavalt lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Juhul kui pädev asutus ei luba lõike 5 kohast avalikustamise edasilükkamist, avalikustatakse asjaomane teave pärast keeldumise teatavakstegemist viivitamata. Selline pädevatele asutustele edastatav teave ei takista mingil moel pädevate asutuste volitusi määrata käesoleva määruse rikkumise eest karistus.

5.          Pädev asutus võib anda finantsinstrumendi emitendile või saastekvootide turu osalisele loa lükata siseteabe avalikustamine edasi, kui on täidetud järgmised tingimused:

             (a)    teave on süsteemi seisukohalt oluline;

             (b)    teabe avalikustamise edasilükkamine on üldsuse huvides;

             (c)    selle teabe konfidentsiaalsust on võimalik tagada.

             Pädev asutus hoiab vajaduse korral ESMAt kursis määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 18 lõike 1 kohaste arengutega.

             Loa andmise või selle andmisest keeldumise otsus edastatakse kirjalikult. Pädev asutus tagab, et avalikustamine lükatakse edasi üksnes seniks, kuni see on üldsuse huvides vajalik.

             Pädev asutus kontrollib vähemalt kord nädalas, kas avalikustamise edasilükkamine on jätkuvalt asjakohane, ja tühistab viivitamata loa, kui mõni punktis a, b või c sätestatud tingimustest ei ole enam täidetud.

6.          Kui finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, või tema nimel või arvel tegutsev isik edastab siseteabe kolmandale isikule tööst või ametikohast tulenevate ülesannete tavapärase täitmise käigus, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 4, peab ta selle teabe ühtlasi täielikult ja tegelikult avalikustama; kui teave edastati kolmandale isikule tahtlikult, peab avalikustamine toimuma samal ajal, teabe tahtmatu edastamise korral peab avalikustamine toimuma viivitamata. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhul, kui teavet saaval isikul on vaikimiskohustus, millega hoitakse ära see, et kõnealune isik edastaks asjaomast teavet kolmandale isikule, olenemata sellest, kas see kohustus põhineb seadusel, eeskirjadel, põhikirjal või lepingul.

7.          Kauplemiskoht võib avalikustada siseteabe, mis on seotud finantsinstrumendi emitendiga, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul, emitendi veebisaidi asemel enda veebisaidil, kui see kauplemiskoht otsustab anda kõnealusel turul tegutsevatele emitentidele sellise võimaluse. Sel juhul on selline emitent täitnud lõikes 1 sätestatud kohustuse.

8.          Käesolevat artiklit ei kohaldata emitentide suhtes, kes ei ole taotlenud luba kaubelda oma finantsinstrumentidega teatava liikmesriigi reguleeritud turul või kes ei ole sellist kauplemisluba heaks kiitnud või kes ei ole üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldava instrumendi korral taotlenud luba kaubelda oma finantsinstrumentidega teatava liikmesriigi mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või kes ei ole sellist kauplemisluba heaks kiitnud.

9.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks tingimused:

             –       siseteabe nõuetekohaseks avalikustamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 1, 6 ja 7;

             –       siseteabe avalikustamise edasilükkamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 4 ja 5.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 13Insaiderite nimekiri

1.          Finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, ja tema nimel või arvel tegutsev isik peab:

             (a)    koostama kõigi tema heaks töölepingu alusel või muul viisil töötavate ja siseteabele juurdepääsu omavate isikute nimekirja;

             (b)    nimekirja korrapäraselt ajakohastama ja

             (c)    esitama pädeva asutuse taotluse korral nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

1 a.       Lõikes 1 osutatud emitendid ja nende nimel või arvel tegutsevad isikud tagavad sellise nimekirja koostamisel, et kõik asjaomasesse nimekirja lisatud isikud tunnustavad sellega kaasnevaid õiguslikke ja reguleerimiskohustusi ning on teadlikud sellise teabe väärkasutuse või ebasobiva levitamisega seotud sanktsioonidest.

▌

4.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud insaiderite nimekirja ▌kantavate isikute andmed ja täpsustada nende nimekirja kandmise põhjuseid ja tingimusi, mille alusel finantsinstrumentide emitendid või saastekvootide turu osalised või nende nimel tegutsevad isikud peavad koostama sellise nimekirja, sealhulgas sellise nimekirja ajakohastamise tingimused, ajavahemik, mille kohta nimekirja peetakse, ja asjaomaste isikute kohustused. VKEde puhul esitab ESMA proportsionaalse ja lihtsustatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et vähendada selliste finantsinstrumentide emitentide halduskoormust, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturgudel.

          ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[27]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

5.          Käesolevat artiklit kohaldatakse ka enampakkumisplatvormide, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate suhtes seoses saastekvootide või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumistega, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010.

6.          ESMA töötab välja tehniliste rakendusstandardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud insaiderite nimekirja täpne vorm ja insaiderite nimekirja ajakohastamise viis.

ESMA esitab kõnealuse tehniliste rakendusstandardite eelnõu komisjonile hiljemalt [...]*.

          Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 14Juhtide tehingud

1.          Isikud, kes täidavad juhtimisülesandeid finantsinstrumentide emitendi või saastekvootide turu osalise juures, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, ja nendega lähedalt seotud isikud tagavad teabe avalikustamise selliste tehingute olemasolu kohta, mida nad teevad enda arvel ja mis on seotud asjaomase emitendi aktsiatega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega või saastekvootidega. Sellised isikud tagavad, et teave avalikustatakse kahe tööpäeva jooksul pärast tehingu toimumise kuupäeva.

2.          Lõike 1 kohaldamisel tuleb avalikustada muu hulgas järgmised tehingud:

             (a)    finantsinstrumentide pantimine või laenuks andmine lõikes 1 osutatud isiku poolt või nimel;

             (b)    tehingud, mida portfelli valitseja või muu isik teeb lõikes 1 osutatud isiku nimel, sealhulgas juhul, kui kõnealune portfelli valitseja või isik teostab kaalutlusõigust.

▌

4.          Käesolevat artiklit kohaldatakse ka enampakkumisplatvormide, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate suhtes seoses saastekvootide või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumistega, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010.

4 a.       Isik, kes täidab juhtimisülesandeid finantsinstrumendi emitendi juures, ei tohi teha kauplemisaknast (lubatud kauplemisajast) väljaspool enda arvel ühtegi tehingut, mis on seotud asjaomase emitendi aktsiatega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega.

▌

6.          Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 32 vastu meetmed, millega määratakse kindlaks:

(a)    selliste isikute ametiülesanded, keda käsitatakse lõikes 1 osutatud juhtimisülesandeid täitvate isikutena;

(b)    suhete liigid, sealhulgas nii sünnijärgsed kui ka tsiviil- ja lepinguõiguslikud suhted, mida peetakse lähedaseks isiklikuks suhteks;

▌

(c)    kauplemisakna lõike 4 a kohase kohaldamise kord ja tingimused ning eelkõige sellise kauplemisakna algus ja lõpp, samuti hinnatundliku teabe omamisega seotud tingimused seoses keeluga kaubelda väljaspool kauplemisakent.

          ESMA annab komisjonile enne esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide koostamist tehnilist nõu.

6 a.       ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse lõikes 2 osutatud tehingu tunnused, mille olemasolu korral tuleb kõnealuses lõikes osutatud kohustust täita, ning lõike 1 alusel avalikustatav teave ja üldsuse teavitamise vahendid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võib ESMA vajaduse korral kehtestada piirmäära lõikes 2 osutatud tehingute summa või mahu kohta, millest alates tuleb kõnealuses lõikes osutatud kohustust täita, ning mis võib olenevalt seotud isikute tüübist erineda.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[28]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

6 b.       Selleks et tagada lõike 1 ühesugune kohaldamine, võib ESMA töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõu, mis käsitleb vormi [näidist], milles lõikes 1 osutatud teave tuleb avalikustada.

             ESMA esitab kõnealuse tehniliste rakendusstandardite eelnõu komisjonile hiljemalt [...]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 15Investeerimissoovitused ja statistika

1.          Isikud, kes koostavad või levitavad teabelevituskanalitele või üldsusele mõeldud teavet, milles soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiaid, püüavad mõistlikul viisil tagada, et selline teave esitatakse erapooletul viisil, ning avalikustavad oma huvid või huvide konfliktid, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida kõnealune teave käsitleb.

1 a.       Kui lõikes 1 osutatud isikud kauplevad oma arvel instrumentidega, mille suhtes nad annavad lõikes 1 osutatud nõu, võivad pädevad asutused taotleda asjaomastelt isikutelt ja vajaduse korral teistelt pädevatelt asutustelt sellist teavet, mida nad vajalikuks peavad, et teha kindlaks, kas antav nõu on lõikes 1 sätestatud nõuetega kooskõlas.

2.          Avalik-õiguslikud asutused, kes levitavad statistilisi andmeid, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju finantsturgudele, peavad seda tegema erapooletul ja arusaadaval viisil.

3.          ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud isikukategooriate suhtes kohaldatav tehniline kord investeerimisstrateegiate soovitamist või väljapakkumist käsitleva teabe esitamiseks erapooletul viisil ning konkreetsete huvide või huvide konfliktidele viitava teabe avalikustamiseks.

             ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt […]^[29]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 15 aTeabe avalikustamine või levitamine meedias

Kui teave avalikustatakse või seda levitatakse ning kui soovitusi koostatakse või levitatakse ajakirjanduslikul eesmärgil, võetakse sellise teabe avalikustamise või levitamise hindamisel arvesse sõnavabadust, meediavabadust ja meedia pluralismi reguleerivaid eeskirju, samuti ajakirjaniku elukutset reguleerivaid eeskirju või koodeksit, välja arvatud juhul, kui:

(a)    asjaomased isikud või nendega lähedalt seotud isikud saavad kõnealuse teabe avalikustamisest või levitamisest otseselt või kaudselt eeliseid või kasu või

(b)    teave avalikustatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu seoses finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinnaga.

4. PEATÜKKESMA JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 16Pädevad asutused

Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse täitmiseks ühe pädeva haldusasutuse, ilma et see piiraks õigusasutuste pädevust ning tagab sellele asutusele käesolevas määruses antud volituste täitmiseks piisavad vahendid. Pädev asutus tagab käesoleva määruse sätete kohaldamise oma territooriumil, võttes arvesse kõiki tema territooriumil teostatavaid tegevusi ja välisriigis teostatavaid tegevusi, mis on seotud instrumentidega, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul ja mille kohta on esitatud taotlus sellisel turul kauplemise loa saamiseks või millega kaubeldakse tema territooriumil tegutsevas mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis. Liikmesriik teavitab sellisest asutusest komisjoni, ESMAt ja muude liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 17Pädeva asutuse volitused

1.          Pädev asutus täidab oma ülesandeid järgmisel viisil:

(a)    vahetult;

(b)    koostöös muude ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

(c)    omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

(d)    suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

2.          Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädeval asutusel kooskõlas siseriikliku õiguse ja volitustega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

(a)    juurdepääs kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja õigus saada või teha neist koopiaid;

(b)    õigus nõuda teavet kõigilt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste toimingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt ning vajaduse korral õigus isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

(c)    kauba tuletisinstrumentide korral õigus nõuda tüüpvormide alusel teavet seotud hetketurgude osalistelt, õigus saada tehinguaruandeid ning pääseda vahetult ligi kauplejate süsteemidele;

(d)    õigus korraldada kohapeal (v.a eraruumides) etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

(e)    õigus siseneda mis tahes kujul dokumentide kaasavõtmiseks eraruumidesse pärast asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt eelneva loa saamist kooskõlas siseriikliku õigusega ja juhul, kui on alust kahelda, et kontrolli objektiga seotud dokumendid võivad olla olulised käesoleva määrusega või [uue turu kuritarvitamist käsitleva] direktiiviga .../.../EL vastuolus oleva siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhtumi tõendamiseks;

(e a) õigus anda asjad üle kriminaalvastutusele võtmiseks;

(f)     õigus nõuda ▌investeerimisühingu valduses olevaid telefonikõnede, elektroonilise side ja andmeliikluse andmeid vastavalt [uuele finantsinstrumentide turgude] direktiivile;

(f a)  õigus nõuda juurdepääsu sideoperaatori valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele, kui need andmed võivad olla olulised selleks, et tõendada siseteabe alusel kauplemist või turuga manipuleerimist, mis tähendab käesoleva määruse või [uue turu kuritarvitamist käsitleva] direktiivi .../.../EL rikkumist.

         Käesolevas punktis osutatud andmed ei hõlma telefoni teel toimuva teabevahetuse sisu, kui kohtuasutus ei ole selleks luba andnud;

(f b)  õigus taotleda vara külmutamist ja/või arestimist;

(f c)  õigus peatada asjakohaste finantsinstrumentidega kauplemine;

(f d)  õigus nõuda sellise tegevuse ajutist lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse sätetega;

2 a.       Punktides e, f ja f a osutatud toiminguid võivad teostada õiguskaitseasutused, kes teevad koostööd järelevalveasutustega ja järgivad siseriiklikke õigusakte.

3.          Pädevad asutused teostavad lõikes 2 osutatud järelevalve- ja uurimisvolitusi kooskõlas siseriikliku õigusega. Pädevad asutused ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki uurimisaluse isikuga seotud isikult.

4.          Käesoleva artikli kohaste järelevalve- ja uurimisvolituste täitmisel kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

5.          Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 17 aTuruülese tellimusraamatu järelevalve

1.          Selle liikmesriigi pädeval asutusel, mis on seotud kauplemiskohaga, kus finantsinstrumendiga esimest korda kaubelda lubati, on volitused teostada turuülest järelevalvet seoses tellimusraamatu kaudu turuga manipuleerimisega finantsinstrumentide suhtes, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis.

Kooskõlas [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi artikli 71 lõikega 1 peaksid pädevad asutused saama delegeerida järelevalveülesanded kolmandatele isikutele.

2.          Kauplemiskohtade korraldajad annavad oma koduliikmesriigi pädevale asutusele tellimusraamatu andmed finantsinstrumentide kohta, millega sellel reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis aktiivselt kaubeldakse.

Kui see pädev asutus ei ole lõikes 1 osutatud pädev asutus, teeb ta vajalikud korraldused, et koondada ja edastada vastavad tellimusraamatu andmed lõikes 1 osutatud pädevale asutusele.

Igal juhul vastutab koduliikmesriigi reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi pädev asutus selle eest, et tema järelevalvealuste reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide poolt oleks tagatud kohaldatavate andmestandarditega kooskõlalised aruanded korralduste kohta.

3.          Lõikes 2 osutatud tellimusraamatu andmed peavad olema selged, täpsed ja piisavalt üksikasjalikud, et need võimaldaksid pädevatel asutustel teostada turuülest järelevalvet vastavalt lõikele 1. Need andmed peavad sisaldama järgmist:

(a)         korralduse reguleeritud turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi edastanud liikme tunnuskood;

(b)         finantsinstrumendi tunnus;

(c)         kuupäev ja kellaaeg (millisekundi täpsusega), millal korraldus reguleeritud turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi edastati;

(d)         korraldust iseloomustavad omadused, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

- ostu- või müügiindikaator;

- algne ja järelejäänud/saadaolev kogus (võttes arvesse igat osalist täitmist või sündmust, mis korraldust mõjutas), nii kuvatav kui peidetud;

- korralduse liik (nt turg, limiit, peatamine);

- piirhind (kui see on kohaldatav);

- kehtivusaeg, nagu selle on turuosaline kindlaks määranud (nt päeva lõpp, kuni tühistamiseni, mistahes kindel kuupäev ja kellaaeg, järgmine sulgemine);

- kõik tingimused korralduse täitmiseks (nt minimaalne täitmishind, peatamishind);

(e)         iga neid iseloomustavaid omadusi mõjutanud sündmuse kuupäev ja kellaaeg (millisekundi täpsusega);

(f)         neid iseloomustavaid omadusi muutnud sündmuse liik (nt iseloomustavate omaduste muutmine turuosalise poolt, tühistamine, osaline (või täielik) täitmine, turukatkestus, peatamislimiit);

(g)         korralduse tunnuskood;

(h)        kas turu (reguleeritud turu ja kus võimalik, mitmepoolse kauplemissüsteemi) liige on korralduse sisestanud oma arvel (principal capacity) või kolmanda osapoole nimel (agent capacity).

See teave tuleb esitada korralduse iga iseloomustava omaduse kehtivusajaks, mis on määratletud ajavahemikuna, mille jooksul punktis d loetletud omadused jäävad samaks ega ole mõjutatud sündmustest. Kahtluste vältimiseks peab see teave sisaldama iga iseloomustava omaduse kehtivusaja puhul selle alguse kuupäeva ja kellaaega (millisekundi täpsusega), lõpu kuupäeva ja kellaaega (millisekundi täpsusega) ning sündmuse liiki, mis selle lõppemise põhjustas.

4.        Lõikes 1 osutatud pädev asutus teeb tellimusraamatu andmed kättesaadavaks igale muule pädevale asutusele, kui viimane seda nõuab.

5.        ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määratleda:

(a)         turuülese järelevalve alla kuuluvate finantsinstrumentide loend, tellimusraamatu andmete üksikasjad ja tehniline kirjeldus ning selliste andmete esitamise nõutav sagedus;

(b)         olukorrad, kus muud pädevad asutused võivad vastavalt lõikele 4 nõuda tellimusraamatu andmeid selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, mille kauplemiskohas sai emitent esimest korda loa kauplemiseks;

(c)         andmete töötlemine seoses ülesannete delegeerimisega kolmandatele isikutele ning karistused selliste andmete väärkasutamise eest kolmandate isikute poolt.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...*.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

6.        Hiljemalt ...^[30]* koostab ESMA aruande, milles hinnatakse turuülese tellimusraamatu järelevalve toimimist ning võimalusi, kuidas ESMA saab selle ülesande täitmisel abiks olla ja tuge pakkuda.

Artikkel 18Koostöö ESMAga

1.          Pädevad asutused teevad käesoleva määruse täitmiseks ESMAga koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.          Pädevad asutused esitavad ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik, vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35.

3.          ESMA töötab välja tehniliste rakendusstandardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

             ESMA esitab kõnealuse tehniliste rakendusstandardite eelnõu komisjonile hiljemalt [...]^[31]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 19Koostöökohustus

1.          Pädevad asutused teevad omavahel ja ESMAga koostööd, kui see on käesoleva määruse täitmiseks vajalik. Pädevad asutused abistavad ▌muude liikmesriikide pädevaid asutusi ja ESMAt. Eelkõige vahetavad nad uurimis- ja täitmistegevuse käigus põhjendamatu viivituseta teavet ja teevad koostööd.

             Esimeses lõigus sätestatud koostöö- ja abistamiskohustus kehtib ka komisjoni suhtes seoses teabevahetusega selliste kaupade kohta nagu ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustooted.

2.          Pädevad asutused ja ESMA teevad koostööd määrusega (EÜ) nr 713/2009[32] loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER) ning liikmesriikide reguleerivate asutustega, et tagada kooskõlastatud lähenemisviisi rakendamine asjakohaste eeskirjade järgimise tagamisel, kui tehingud, kauplemisega seotud korraldused või muu tegevus või toiming on seotud ühe või mitme käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva finantsinstrumendiga ning ühe või mitme määruse (EL) nr …/2012 [energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta] artiklite 3, 4 ja 5 reguleerimisalasse kuuluvate energia hulgimüügitoodetega. Kohaldades energia hulgimüügitoodetega seotud finantsinstrumentide suhtes käesoleva määruse artikleid 6, 7 ja 8, võtavad pädevad asutused arvesse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta] artiklis 2 sätestatud mõistete eritunnuseid ning määruse (EL) nr …/2012 [energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta] artikleid 3, 4 ja 5.

3.          Pädevad asutused esitavad taotluse korral viivitamata kogu teabe, mida nõutakse lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.          Kui pädev asutus on veendunud, et teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesoleva määruse sätete vastane tegevus või see tegevus avaldab mõju teises liikmesriigis asuvas kauplemiskohas kaubeldavatele finantsinstrumentidele, teatab ta sellest nii täpselt kui võimalik teise liikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le ning energia hulgimüügitoodete korral ACERile. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad üksteise ja ESMAga ning energia hulgimüügitoodete korral ACERiga asjakohaste meetmete võtmise üle ja teavitavad üksteist vahepeal toimunud olulistest muutustest. Nad kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral vastavalt artiklitele 24, 25, 26, 27 ja 28, ning abistavad üksteist oma otsuste täitmisel.

5.          Ühe liikmesriigi pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

             Pädevad asutused teavitavad esimeses lõigus osutatud taotlustest ESMAt. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral või omal algatusel, kui see on käesoleva määruse eesmärkidega seoses asjakohane, peab ESMA pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli koordineerima.

             Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine, võib ta kasutada ühte järgmistest võimalustest:

             (a)    teeb ise kohapealse kontrolli või uurimise;

             (b)    lubab taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

             (c)    lubab taotluse esitanud pädeval asutusel ise teha kohapealse kontrolli või uurimise;

             (d)    määrab audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist tegema;

             (e)    jagab teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

6.          Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib pädev asutus, kelle taotlust teabe või abi saamiseks vastavalt lõigetele 1, 2, 3 ja 4 ei täideta mõistliku aja jooksul või kelle taotlus teabe või abi saamiseks tagasi lükatakse, teavitada sellest tagasilükkamisest või täitmatajätmisest mõistliku aja jooksul ESMAt.

             Sel juhul võib ESMA võtta meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks ESMA võimalust tegutseda vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

7.          Pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet liikmesriikide ning kolmandate riikide asjaomaste reguleerivate asutustega, kes vastutavad seotud hetketurgude eest, kui neil on põhjust kahtlustada, et toimub või on toimunud tegevus, mis kujutab endast siseteabe alusel kauplemist või turuga manipuleerimist vastavalt käesolevale määrusele või [uuele turu kuritarvitamist käsitlevale] direktiivile 2012/.../EL. Sellise koostöö abil saadakse koondülevaade finants- ja hetketurgudest, tuvastatakse turu- ja piiriülest turu kuritarvitamist ning kohaldatakse karistusi.

             Saastekvootidega seoses tagatakse eelmises lõigus sätestatud koostöö ja teabevahetus ka järgmiste isikute abil:

             (a)    enampakkumise seire teostaja, võttes arvesse saastekvootide või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumisi, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1031/2010;

             (b)    pädevad asutused, registri haldajad, sealhulgas põhihaldaja, ja muud direktiivi 2003/87/EÜ alusel nõuete täitmise üle teostatava järelevalve eest vastutavad avalik-õiguslikud asutused.

             ESMA toetab ja koordineerib koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ning muude liikmesriikide ja kolmandate riikide reguleerivate asutuste vahel. Pädevad asutused sõlmivad artikli 20 kohaselt võimaluse korral koostöökokkulepped kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kes vastutavad seotud hetketurgude eest.

8.          Isikuandmete edastamist kolmandale riigile reguleerivad artiklid 22 ja 23.

9.          ESMA töötab välja tehniliste rakendusstandardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabevahetuse ja abistamise kord ning vormid.

             ESMA esitab kõnealuse tehniliste rakendusstandardite eelnõu komisjonile hiljemalt [...]^[33]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 19 aPädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine

Kui pädev asutus ei nõustu selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab vastavalt käesoleva määruse või [uue turu kuritarvitamist käsitleva] direktiivi (EL) nr .../... sätetele, või selliste meetmete võtmata jätmisega, võib ESMA tegutseda määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt.

Artikkel 20Koostöö kolmandate riikidega

1.          Liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega koostöökokkulepped teabevahetuse kohta kolmandate riikide pädevate asutustega ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta kolmandates riikides. Kõnealused koostöökokkulepped peavad tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

             Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest ESMAt ja liikmesriikide muid pädevaid asutusi.

1 a.       Kui liit osaleb saastekvootidega kauplemise süsteemis kolmanda riigiga, jäävad selle süsteemi kohased saastekvoodid ja neil põhinevad enampakkumistooted käesoleva määruse reguleerimisalasse. Komisjon võtab vajadusel delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 32 vastu meetmed, millega kehtestatakse kriteeriumid nende saastekvootide ja enampakkumistoodete võtmiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse.

2.          ESMA lihtsustab ja koordineerib koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste vahel. Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis sisaldab näidiskoostöökokkulepet, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad võimaluse korral kasutama.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ...^[34]*.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

2 a.       ESMA lihtsustab ja koordineerib ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide pädevatelt asutustelt ja mis võib olla artiklite 24, 25, 26, 27 ja 28 alusel meetmete võtmise seisukohast oluline.

3.          Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide pädevate asutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avalikustatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 21. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

4.          Isikuandmete edastamist kolmandale riigile reguleerivad artiklid 22 ja 23.

Artikkel 21Ametisaladus

1.          Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõigetes 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.          Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avalikustata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb õigusnormidest.

3.          Kogu äri- ja tegevustingimusi ning muud majandus- või isiklikke asju käsitleva, käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus täpsustab teavet edastades, et seda võib avalikustada, või kui avalikustamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 22Andmekaitse

Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides käesoleva määruse raames kohaldavad pädevad asutused direktiivi 95/46/EÜ. Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001.

Isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat.

Artikkel 23Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele

1.          Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile tingimusel, et direktiivi 95/46/EÜ, eelkõige selle artikli 25 või 26 nõuded on täidetud, ning üksnes igat juhtumit eraldi kaaludes. Liikmesriigi pädev asutus tagab, et isikuandmete edastamine on käesoleva määruse kohaldamiseks vajalik. Pädev asutus tagab, et kolmas riik edastab andmed teisele kolmandale riigile üksnes tema sõnaselgel kirjalikul loal ja järgides liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimusi. Isikuandmeid võib edastada üksnes sellisele kolmandale riigile, kus on tagatud piisaval tasemel isikuandmete kaitse.

2.          Liikmesriigi pädev asutus edastab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teabe kolmanda riigi pädevale asutusele üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on saanud selleks teabe edastanud pädeva asutuse sõnaselge nõusoleku ja kui teave avalikustatakse ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus nõusoleku andis.

3.          Kui koostöökokkuleppega nähakse ette isikuandmete vahetus, peab see toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

5. PEATÜKKHaldusmeetmed ja -karistused

Artikkel 24Haldusmeetmed ja -karistused

1.          Liikmesriigid kehtestavad haldusmeetmeid ja -karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse artiklis 25 osutatud olukordades käesoleva määruse rikkumise eest vastutavate isikute suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad meetmed ja karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

             Liikmesriigid teevad esimeses lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja ESMA-le teatavaks hiljemalt [...]^[35]*. Nad teatavad komisjonile ja ESMA-le viivitamata eeskirjade hilisematest muudatustest.

2.          Pädevad asutused teevad karistuste kohaldamise volituste kasutamisel artiklis 25 sätestatud asjaoludel tihedat koostööd, tagamaks, et haldusmeetmed ja -karistused annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse artikli 19 kohaselt, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

2 a.       Pädevad asutused teevad ühtlasi tihedat koostööd artiklis 25 osutatud tegevusest tuleneva kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise eest vastutava iga liikmesriigi asutustega, eesmärgiga tagada, et haldus- ja kriminaalmeetmed ja -karistused toovad soovitud tulemuse, ning kooskõlastada oma meetmeid, vältimaks võimalikku dubleerimist või kattuvust, kui rikkumine võib tuua kaasa nii kriminaalkaristusi kui ka haldusmeetmeid või -karistusi.

Artikkel 25Karistuste kohaldamise volitused

Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmistes olukordades:

(a)         isik tegeleb või püüab tegeleda siseteabe alusel kauplemisega, rikkudes artiklit 9;

(b)         isik soovitab teisel isikul siseteabe alusel kaubelda või mõjutab siseteabe alusel kauplema, rikkudes artiklit 9;

(c)         isik avalikustab lubamatult siseteavet, rikkudes artiklit 9;

(d)         isik manipuleerib turuga, rikkudes artiklit 10;

(e)         isik teeb turuga manipuleerimise katse, rikkudes artiklit 10;

(f)          kauplemiskoha tegevust juhtiv isik ei kehtesta ega rakenda tõhusaid süsteeme ja protseduure, et vältida ja tuvastada turuga manipuleerimist, rikkudes artikli 11 lõiget 1;

(g)         isik, kelle ametialane tegevus hõlmab tehingute vahendamist või täitmist, ei sea sisse süsteeme selliste tehingute tuvastamiseks ning neist teatamiseks, mis võivad kujutada endast siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või turuga manipuleerimise katset, või ei teavita pädevat asutust viivitamata kahtlastest korraldustest või tehingutest, rikkudes artikli 11 lõiget 2;

(h)         finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, ei teavita üldsust oma siseteabest võimalikult kiiresti või ei avalda oma veebisaidil siseteavet, mis tuleb avalikustada, rikkudes artikli 12 lõiget 1;

(i)          finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, viivitab siseteabe avalikustamisega, kui viivitamine võib üldsust eksitada, või ei taga selle teabe konfidentsiaalsust, rikkudes artikli 12 lõiget 2;

(j)          finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, ei teavita pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest, rikkudes artikli 12 lõiget 4;

(k)         finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline või nende nimel või arvel tegutsev isik ei avalikusta üldsusele siseteavet, mis avalikustatakse mis tahes isikule tööst või ametikohast tulenevate tavapäraste ülesannete täitmisel, rikkudes artikli 12 lõiget 6;

(l)          finantsinstrumendi emitent või saastekvootide turu osaline, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, või nende nimel või arvel tegutsev isik ei koosta, ei ajakohasta korrapäraselt või ei esita pädevale asutusele viimase taotluse korral insaiderite nimekirja, rikkudes artikli 13 lõiget 1;

(m)        finantsinstrumentide emitendi või saastekvootide turu osalise juures juhtimisülesandeid täitev isik, kelle suhtes ei kohaldata erandit vastavalt artikli 2 lõike 12 teisele lõigule, või nendega lähedalt seotud isik ei avalikusta oma arvel tehtud tehinguid, rikkudes artikli 14 lõikeid 1 ja 2;

(n)         isik, kes koostab või levitab investeerimisstrateegia soovitamist või väljapakkumist käsitlevat teavet, mis on mõeldud teabelevituskanalitele või üldsusele, ei taga mõistlikul viisil teabe erapooletut esitamist või huvide või huvide konflikti avalikustamist, rikkudes artikli 15 lõiget 1;

(o)         isik, kes töötab või on töötanud pädeva asutuse heaks või mis tahes ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, avalikustab ametisaladuse alla kuuluvat teavet, rikkudes artiklit 21;

(p)         isik ei võimalda pädeval asutusel tutvuda artikli 17 lõike 2 punkti a kohaselt nõutud dokumendiga ega esita selle koopiat;

(q)         isik ei esita pädevale asutusele artikli 17 lõike 2 punkti b kohaselt nõutud teavet või ei ilmu tema kutse peale kohale;

(r)          turuosaline ei esita pädevale asutusele artikli 17 lõike 2 punkti c kohaselt nõutud teavet kauba tuletisinstrumentide kohta või kahtlaste tehingute aruandeid või ei võimalda otsest juurdepääsu kauplejate süsteemidele;

(s)         isik ei võimalda pädevale asutusele artikli 17 lõike 2 punkti d kohaselt nõutud juurdepääsu kohapealseks kontrolliks;

(t)          isik ei võimalda artikli 17 lõike 2 punkti f kohaselt nõutud juurdepääsu olemasolevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele;

(u)         isik ei täida pädeva asutuse nõuet lõpetada käesoleva määrusega vastuolus olev tegevus, peatada finantsinstrumentidega kauplemine või avaldada õiendus;

(v)         isik rikub oma tegevusega pädeva asutuse keeldu.

Artikkel 26Haldusmeetmed ja -karistused

1.          Ilma et see piiraks pädevate asutuste artikli 17 kohaseid järelevalvevolitusi, on pädevad asutused artiklite 9 või 10 rikkumiste korral või artiklis 25 nimetatud olukordades volitatud määrama kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:

             (a)    korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

             (b)    meetmed, mida kohaldatakse juhul, kui artikliga 17 hõlmatud uurimise käigus keeldutakse koostööst;

             (c)    meetmed, mis lõpetavad käesoleva määruse pideva rikkumise ja kõrvaldavad selle rikkumise mõju;

             (d)    pädevate asutuste veebisaidil avaldatav avalik teadaanne vastutava isiku ja rikkumise laadi kohta;

             (e)    avalikustatud vale või eksitava teabe parandamine, nõudes muu hulgas vale või eksitavat teavet avaldanud või levitanud emitendilt või teiselt isikult õienduse avaldamist;

             (f)     teatava tegevuse ajutine või alaline keeld;

             (g)    [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi artikli 4 lõikes 1 määratletud investeerimisühingu tegevusloa tühistamine;

             (h)    investeerimisühingus ametiülesannete täitmise ajutise või alalise keelu kehtestamine investeerimisühingu juhtorgani mis tahes liikme või mis tahes muu vastutava füüsilise isiku suhtes;

                      Kui selline isik on rikkunud siseteabe alusel kauplemist või turuga manipuleerimist käsitlevaid sätteid, keelatakse tal kaks aastat kaubelda käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas kauplemiskohas.

                      Kui sellise isiku suhtes on varem kohaldatud karistusi siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise tõttu, keelatakse neil alaliselt kaubelda käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates kauplemiskohtades.

             (i)     asjakohaste finantsinstrumentidega kauplemise peatamine;

             (j)     vara külmutamise või arestimise taotlemine;

             (k)    rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kümnekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, või kuni kümnekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata, juhul kui see on suurem punktis l või m osutatud maksimumsummadest;

             (l)     ilma et see piiraks punkti k kohaldamist, füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus piiramatus suuruses;

             (m)   ilma et see piiraks punkti k kohaldamist, juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 20% tema aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja [nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2], on asjakohane aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.

2.          Pädevatel asutustel võib olla peale lõikes 1 osutatud volituste ka muid karistuste kohaldamise volitusi ja nad võivad näha ette suuremad rahalised halduskaristused, kui kõnealuses lõikes sätestatud halduskaristused. Rahalise halduskaristuse kehtestamisel lõikes 1 sätestatud tasemest kõrgemal võivad pädevad asutused võtta arvesse seda, millises ulatuses ühe või mitme käesoleva määruse nõude rikkumine on mõjutanud negatiivselt turgude toimimist, turgudel osalejate finantsseisundit ning laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud huvisid.

3.          Iga käesoleva määruse rikkumise eest määratud haldusmeede ja -karistus avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades vähemalt rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused nende füüsiliste isikute suhtes kehtestatud meetmed ja karistused anonüümselt.

Artikkel 27Sanktsioonide tõhus kohaldamine

1.          Liikmesriigid tagavad selle, et haldusmeetmete ja -karistuste liigi ning trahvide suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas järgmist:

             (a)    rikkumise raskus ja kestus;

             (b)    asjaomase isiku vastutuse ulatus;

             (b a) vajaduse korral see, mil määral töötajat julgustati või sunniti survet avaldades tegutsema teataval viisil asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu sise-eeskirjade, juhiste või tavade abil;

             (c)    asjaomase isiku finantsseisund, mida näitab asjaomase juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastasissetulek;

             (d)    asjaomase isiku teenitud kasumi või välditud kahju suurus, kui neid on võimalik kindlaks määrata;

             (e)    asjaomase isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahju tagastamist;

             (f)     asjaomase isiku varasemad rikkumised.

             Pädevad asutused võivad arvesse võtta lisategureid, kui need tegurid on sätestatud siseriiklikus õiguses.

2.          ESMA esitab määruse nr (EL) 1095/2010 artikli 16 kohaselt pädevatele asutustele suunised haldusmeetmete ja -karistuste liikide ning trahvide suuruse kohta, eesmärgiga tagada nende järjepidev kohaldamine ja hoiatav mõju kogu liidus.

Artikkel 28Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et otsuseid, mida pädev asutus käesoleva määruse kohaselt teeb, saab vaidlustada.

Artikkel 28 aKaitseõigused

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused, et tagada kaitseõigused käesoleva määruse alusel uurimise alla kuuluvale isikule. Sellised menetlused tagavad, et seotud isik kuulatakse ära enne teda käsitleva otsuse vastuvõtmist ning et isikul on seoses teda käsitleva otsusega õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

Artikkel 29Rikkumistest teatamine

1.          Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud tõhusad mehhanismid, mis täiendavad artikli 11 lõikes 2 a osutatud mehhanisme, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest, sealhulgas vähemalt rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll. Sellised menetlused tagavad järgmiste põhimõtete järgimise:

             (a)    võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, sh täielik anonüümsus, eelkõige nende isikute konfidentsiaalsus kõigis menetlusetappides, ilma et see piiraks siseriiklikke kohtumenetlusi reguleerivaid sätteid;

             (b)                      selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii võimalikust või tegelikust rikkumisest teatavat isikut kui ka süüdistatavat isikut kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

             (c)    süüdistatava isiku asjakohane kaitse ning

             (d)    asjakohane kaitse seoses pahatahtliku kohtlemisega tööl ja õigusabi tagamine nii teavitavale kui ka süüdistatavale isikule.

1 a.       Liikmesriigid nõuavad kõikidelt finantsasutustelt ja kauplemiskohtadelt pettusevastaseid strateegiaid.

2.          Käesoleva määruse võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele võib ette näha rahalised stiimulid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui sellistel isikutel ei ole eelnevat õiguslikku ega lepingulist kohustust sellist teavet esitada, kui teave on uus ja kui selle tulemusel kohaldatakse halduskaristust või -meedet või kriminaalkaristust käesoleva määruse rikkumise eest.

3.          Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 32 vastu meetmed, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud menetlused, sealhulgas teatamismeetodid ja teadete järelkontrolli meetodid ning isikute kaitse meetmed.

Artikkel 30Teabevahetus ESMAga

1.          Pädevad asutused ▌esitavad ESMA-le igal aastal koondteabe kõigi nende või õigusasutuste poolt kehtestatud artikli 24, 25, 26, 27, 28 ja 29 kohaselt määratud haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

2.          Kui pädev asutus on avalikustanud haldusmeetmed, -karistused ja -trahvid, teavitab ta nendest haldusmeetmetest, -karistustest ja -trahvidest samal ajal ESMAt.

3.          Kui avalikustatud haldusmeede, -karistus või -trahv on seotud investeerimisühinguga, kellel on [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi kohane tegevusluba, lisab ESMA viite avalikustatud karistusele [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel asutatud investeerimisühingute registrisse.

4.          ESMA koostab tehniliste rakendusstandardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

             ESMA esitab kõnealuse tehniliste rakendusstandardite eelnõu komisjonile hiljemalt [...]^[36]*.

             Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

6. PEATÜKKDELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

▌

Artikkel 32Delegeeritud volituste rakendamine

1.          Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.          Komisjonile delegeeritakse määramata ajaks alates artikli 36 lõikes 1 osutatud kuupäevast volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks vastavalt artikli 5 lõikele 2, artikli 10 lõikele 4, artikli 12 lõikele 2, artikli 14 lõikele 6 ja artikli 29 lõikele 3.

3.          Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 14 lõikes 6 ja artikli 29 lõikes 3 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.          Vastavalt artikli 5 lõikele 2, artikli 10 lõikele 4, artikli 12 lõikele 2, artikli 14 lõikele 6 ja artikli 29 lõikele 3 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle kohta vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda ajavahemikku kolme kuu võrra.

Artikkel 32 aDelegeeritud õigusaktide vastuvõtmise tähtaeg

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastavalt artikli 5 lõikele 2, artikli 10 lõikele 4, artikli 12 lõikele 2, artikli 14 lõikele 6 ja artikli 29 lõikele 3 vastu hiljemalt ...^[37]*.

▌

8. PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 34Direktiivi 2003/6/EÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/6/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [...]^[38]**. Viiteid direktiivile 2003/6/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 34 aLäbivaatamine ja aruandlus

Pärast konsulteerimist pädevate asutustega ja ESMAga esitab komisjon 30. juuniks 2014. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kui sobiv on proportsionaalne kord emitentidele, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul, eelkõige nagu on sätestatud artikli 12 lõikes 4.

Artikkel 34 bVälkkauplemist käsitlev ESMA nõuandev komisjon

ESMA moodustab 30. juuniks 2014. aastal liikmesriikide ekspertidest koosneva nõuandva komisjoni, et määrata kindlaks välkkauplemise suundumused, mis võivad endast kujutada turuga manipuleerimist, eesmärgiga:

(a)         suurendada ESMA välkkauplemise alaseid teadmisi ning

(b)         luua artikli 5 lõike 2 a eesmärgil loetelu välkkauplemisega seotud kuritarvitustest, mis hõlmab tüssamist, noteeringutega üleujutamist ja eksitamist.

Artikkel 34 cFinantsturgude tehnoloogiat käsitlev ESMA nõuandev komisjon

ESMA loob 30. juuniks 2014 riiklikest ekspertidest koosneva nõuandva komisjoni, et teha kindlaks, milline tehniline areng turul võib põhjustada turu kuritarvitamist või turuga manipuleerimist, eesmärgiga

(a)         suurendada ESMA teadmisi kauplemisstrateegiatega seotud uutest tehnoloogiatest ja nende kuritarvitamise võimalustest;

(b)         täiendada juba tuvastatud kuritarvituste loetelu, mis on eelkõige seotud välkkauplemisstrateegiatega, ja

(c)         hinnata eri kauplemiskohtade lähenemisviiside tulemuslikkust uute kauplemistavadega seotud riskide käsitlemisel.

Analüüsi tulemusena esitab ESMA täiendavad suunised ELi finantsturgude parimate tavade kohta.

▌

Artikkel 35 aESMA personal ja ressursid

Hiljemalt ...^[39]* hindab ESMA käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete võtmisest tulenevaid personali- ja ressursivajadusi ning esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Artikkel 36Jõustumine ja kohaldamine

1.          Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal päeval pärast] selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.          Määrust kohaldatakse alates [...]^[40]*, välja arvatud artikli 3 lõiget 2, artikli 8 lõiget 5, artikli 11 lõiget 3, artikli 12 lõiget 9, artikli 13 lõikeid 4 ja 6, artikli 14 lõikeid 5 ja 6, artikli 15 lõiget 3, artikli 18 lõiget 9, artikli 19 lõiget 9, artikli 28 lõiget 3 ja artikli 29 lõiget 3, mida kohaldatakse kohe pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                                                Nõukogu nimelpresident

                eesistuja

I LISA

A. Valede või eksitavate märguannete ja hindade kindlustamisega seotud manipuleerimise tunnused

Käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti a kohaldamisel, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõikes 3 sätestatud tegevuste kohaldamist, võetakse arvesse muu hulgas järgmisi tunnuseid, mille loetelu ei ole ammendav ja mida iseenesest ei tuleks ilmtingimata käsitada turuga manipuleerimisena, kui turuosalised ja pädevad asutused uurivad tehinguid või kauplemisega seotud korraldusi:

(a)         mil määral kujutavad antud kauplemisega seotud korraldused või sooritatud tehingud endast märkimisväärset osa asjakohase finantsinstrumendiga, seotud kauba hetkelepinguga või saastekvootidel põhineva enampakkumistootega tehtud tehingute päevamahust, eriti kui selline tegevus toob kaasa nende hinna olulise muutuse;

(b)         mil määral põhjustavad finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või saastekvootidel põhineva enampakkumistoote puhul märkimisväärset ostu- või müügivõimalust omavate isikute antud kauplemisega seotud korraldused või sooritatud tehingud olulisi muutusi finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või saastekvootidel põhineva enampakkumistoote hinnas;

(c)         kas sooritatud tehingute tagajärjel muutub finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või saastekvootidel põhineva enampakkumistoote tulusaav omanik;

(d)         mil määral hõlmavad antud kauplemisega seotud korraldused või sooritatud tehingud positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese aja jooksul ja kujutavad endast märkimisväärset osa asjakohase finantsinstrumendiga, seotud kauba hetkelepinguga või saastekvootidel põhineva enampakkumistootega tehtud tehingute päevamahust, ja mil määral võidakse neid seostada finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või saastekvootidel põhineva enampakkumistoote hinna olulise muutumisega;

(e)         mil määral koonduvad antud kauplemisega seotud korraldused või sooritatud tehingud lühikesse ajavahemikku kauplemiseks ettenähtud ajavahemikus ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks;

(f)          mil määral muudavad antud kauplemisega seotud korraldused finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või saastekvootidel põhineva enampakkumistoote eest pakutud parimat ostu- või müügihinda ehk üldisemalt turuosalistele kättesaadava tellimusraamatu sisu ja mil määral neid tühistatakse enne täitmist;

(g)         mil määral antakse kauplemisega seotud korraldusi või sooritatakse tehinguid täpselt või umbes ajal, mil arvutatakse võrdlushindu, arveldushindu ja hinnangulisi väärtusi, ja mil määral see põhjustab selliseid hindu ja hinnangulisi väärtusi mõjutavaid hinnamuutusi.

B. Näilike võtete või muud liiki pettuse või pettuslike võtete kasutamisega seotud manipuleerimise tunnused

Käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel, ilma et see piiraks kõnealuse artikli punkti 3 teises lõigus sätestatud tegevuste kohaldamist, võetakse arvesse muu hulgas järgmisi tunnuseid, mille loetelu ei ole ammendav ja mida iseenesest ei tuleks ilmtingimata käsitada turuga manipuleerimisena, kui turuosalised ja pädevad asutused uurivad tehinguid või kauplemisega seotud korraldusi:

(a)         kas kauplemisega seotud korraldusi andnud või tehinguid sooritanud isikud või nendega seotud isikud on enne või pärast levitanud vale või eksitavat teavet;

(b)         kas kauplemisega seotud korraldusi andnud või tehinguid sooritanud isikud või nendega seotud isikud on enne või pärast koostanud või levitanud investeerimissoovitusi, mis on vigased, erapoolikud või ilmselgelt mõjutatud olulistest huvidest.

• [1]  ELT C 161, 7.6.2012, lk 3.
• [2]  ELT C 181, 21.6.2012, lk 64.
• [3] ^*            Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [4]             ELT C 161, 7.6.2012, lk 3.
• [5]             ELT C 181, 21.6.2012, lk 64.
• [6]             Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
• [7]             ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
• [8]           ELT L 86, 24.3.2012, lk 1.
• [9]           ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
• [10]           ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
• [11]         ELT L 302, 18.11.2010, lk 1.
• [12]          OLT L 326, 8.12.2011, lk 1.
• [13]            ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
• [14]            EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [15]            EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [16]            ELT L 336, 23.12.2003, lk 33.
• [17] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [18] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [19] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [20]            Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).
• [21]            Teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ, 13. detsember 1976, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks, (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1).
• [22]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
• [23]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ((ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
• [24] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [25] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [26] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
• [27] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [28] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [29] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [30] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [31] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [32]            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT 211, 14.8.2009, lk 1).
• [33] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [34] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [35] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [36] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [37] ^*           Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [38] ^**         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [39] ^*         Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [40] ^**        Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.5.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta
(COM(2011)0651 – C7‑0360/2011 – 2011/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Richard Seeber

LÜHISELGITUS

Turu kuritarvitamist käsitleva direktiiviga 2003/6/EÜ kehtestati terviklik turu kuritarvitamise (siseringitehingute ja turuga manipuleerimine) vastu võitlemise raamistik. Määruse ettepanekuga laiendatakse turu kuritarvitamist käsitleva raamistiku reguleerimisala kõigile finantsinstrumentide turgude direktiiviga hõlmatud finantsinstrumentidele, selleks et suurendada turu terviklikkust ja investorite kaitset, tagades ühtlasi ühtsed eeskirjad ja võrdsed võimalused.

Samaaegselt komisjoni poolt esitatud uuesti sõnastatud finantsinstrumentide turgude direktiivi ettepanekuga liigitatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvoodid ümber finantsinstrumentideks, millega kogu ELi saastekvootide turg läheb finantsturgude määruse reguleerimisalasse.

Kuna rohkem kui 80% saastekvootide turust on tuletisinstrumentide turg, mida seetõttu juba reguleeritakse finantsinstrumentide turgude direktiivi ja turu kuritarvitamist käsitleva direktiiviga, on uue turu kuritarvitamise vastase direktiivi eesmärk laiendada turu kaitset esmasturule ja reguleerimata hetketurgudele, kus kaubeldakse saastekvootidega, et hoida ära pettused, mis võiksid vähendada usaldust heitkogustega kauplemise süsteemi vastu. Kohaldatakse nii finantsinstrumentide turgude direktiivi kui ka turu kuritarvitamist käsitlevat direktiivi 2003/6/EÜ, suurendades sellega turu turvalisust, samas sekkumata selle eesmärgi saavutamisse, s.o heitkoguste vähendamisse.

Kui heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvoodid liigitatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise raames ümber finantsinstrumentideks ja saastekvoodid lähevad turu kuritarvitamist käsitleva raamistiku kohaldamisalasse, tuleb mõnda sätet kohandada, et võtta arvesse kõnealuste instrumentide eripära.

Seetõttu võetakse määruse ettepanekus kasutusele saastekvootidega seotud siseteabe erimõiste. Erinevalt traditsioonilistest finantsinstrumentidest ei panda siseteabe avalikustamise kohustust emitendile (vastutavad ametiasutused, nt komisjon, kelle kliimapoliitika eesmärke ei tohiks avalikustamise kohustusega takistada), vaid see pannakse turuosalistele. Avalikustamisele kuuluv teave puudutab tavaliselt avalikustava osapoole füüsilist tegevust, nagu käitiste võimsus ja rakendamine.

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut hõlmata saastekvoodid turu kuritarvitamist käsitleva raamistikuga, et tagada kogu organiseeritud kauplemise toimumine reguleeritud kauplemiskohtades, kus on ligikaudu ühesugused läbipaistvuse, korralduse ja turu järelevalve nõuded. Samas on ettepaneku mõjususe parandamiseks esitatud rida muudatusettepanekuid.

Määruse oluline aspekt on see, et sellega nähakse ette siseteabe avalikustamise kohustuse erand nendele turuosalistele, kelle tegevus saastekvootide hinna kujunemist oluliselt ei mõjuta. Komisjon kavatseb kehtestada delegeeritud õigusaktiga erandi piirmäära (väljendatuna iga-aastaste CO2 heitkoguste või soojusvõimsuse või nende kahe kombinatsioonina).

Praktikas on näha, et märkimisväärset mõju süsinikuhinna kujunemisele avaldab ainult heitkogustega kauplemise süsteemi suurimate heiteallikate (tavaliselt ELi energiasektori ettevõtjad) tegevus: hinnanguliselt 7% ELi käitistest (suured, kelle heitkogused on üle 500 000 tonni CO2 aastas) põhjustavad 80% heitkogustest, kusjuures peaaegu pool turul eraldatud saastekvootidest on vaid 20 äriühingu käes.

Turgude ebakindluse ärahoidmiseks oleks asjakohane, kui eespool nimetatud piirmäärad kehtestatakse selgesõnaliselt kohe alguses määruse tekstis. Raportöör teeb ettepaneku kehtestada piirmääradeks 3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ja põletamise korral nimisoojusvõimsuseks 300 megavatti eesmärgiga kehtestada teabe avalikustamise kohustus vaid kõige olulisematele turuosalisele. On siiski asjakohane anda komisjonile volitused neid piirmäärasid delegeeritud õigusaktidega muuta, et võtta arvesse tehnika ja turu arengut, näiteks selleks, et tegelda hinnavolatiilsuse või turgude tajutud erinevustega.

Ühtlasi selgitatakse seda, et siseteabele juurdepääsu omavatel komisjoni ja liikmesriikide ametnikel peaks olema selgelt keelatud osalemine turu kuritarvitamises.

Lõpetuseks lisatakse säte, mille eesmärk on kaasata määruse reguleerimisalasse tulevased heitkogustega kauplemise süsteemid, milles EL võib ülemaailmete kokkulepete tulemusel osaleda, et tagada neile uutele turgudele ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga samaväärne turu kaitse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Kuna finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise raames liigitatakse saastekvoodid finantsinstrumentideks, kuuluvad ka kõnealused instrumendid käesoleva määruse reguleerimisalasse. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi kohaselt vastutavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja muud ametlikult määratud asutused muu hulgas saastekvootide tehnilise eraldamise, nende tasuta jagamise eest tööstussektoritele ja uutele turule sisenejatele, kellel on kvootidele õigus, ning üldisemalt liidu kliimapoliitika raamistiku väljatöötamise ja rakendamise eest, millega tagatakse saastekvootide pakkumine ostjatele ELi heitkogustega kauplemise süsteemis. Nende ülesannete täitmisel on neil riigiasutustel juurdepääs hinnatundlikule mitteavalikule teabele ning ELi heitkoguste kauplemise süsteemi direktiivi kohaselt võib neil olla vaja teha saastekvootidega seotud teatud turutehinguid. Selleks et säilitada Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja muude ametlikult määratud asutuste suutlikkus töötada välja ja viia ellu liidu kliimapoliitikat, peaks selliste riigiasutuste tegevus, mida tehakse vaid selle poliitika elluviimise eesmärgil ja seoses saastekvootidega, jääma määruse kohaldamisalast välja. Selline erand ei tohiks avaldada turu üldisele läbipaistvusele negatiivset mõju, kuna neil riigiasutustel on seadusjärgne kohustus tegutseda viisil, millega tagatakse nõuetekohane, õiglane ja mittediskrimineeriv avalikustamine ja juurdepääs kõigile hinnatundliku iseloomuga uutele otsustele, arengutele ja andmetele. Ka sisaldavad ELi heitkoguste kauplemise süsteemi direktiivis ja selle rakendusaktides ametiasutuste hallatava hinnateadliku eriteabe õiglase ja mittediskrimineeriva avalikustamise tagatised. Samas ei tohiks liidu kliimapoliitikat ellu viies tegutsevatele riigiasutustele kohaldatav erand laieneda juhtumitele, kus need asutused osalevad tegevuses või tehingutes, millega ei viida ellu liidu kliimapoliitikat, või kui nendes asutustes töötavad füüsilised isikud on seotud tegevuse või tehingutega omal arvel.
(Vt muudatusettepanekut 2 põhjenduse 16 kohta.)
Selgitus
Paremini tuleks selgitada põhjuseid ja piire riigiasutuste (saastekvootide jagajad) väljajätmise kohta käesoleva määruse reguleerimisalast, kui nende tegevus toimub liidu kliimapoliitika elluviimiseks. Selgeks tuleks teha ka see, et saastekvoote puudutavale siseteabele juurdepääsu omavatel ametnikel on keelatud selle teabe kasutamine turu kuritarvitamises osalemiseks.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Kuna finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise raames liigitatakse saastekvoodid finantsinstrumentideks, kuuluvad ka kõnealused instrumendid käesoleva määruse reguleerimisalasse. Kõnealuste instrumentide erilist laadi ja CO2-turu ülesehitust silmas pidades tuleb tagada, et liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja muude saastekvootidega tegelevate ametlikult määratud asutuste tegevust ei piirata Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimisel. Lisaks tuleb siseteabe avalikustamise kohustus kehtestada kõnealuse turu osaliste suhtes üldiselt. Selleks et vältida tarbetu teatamiskohustuse kehtestamist turul ja säilitada kavandatud meetme kulutõhusus, tuleks kõnealuse kohustuse reguleerivat mõju siiski piirata ainult nende ELi HKSis osalevate käitajatega, kelle puhul võib nende suuruse ja tegevuse põhjal mõistlikult eeldada, et nad suudavad märkimisväärselt mõjutada saastekvootide hindu. Juhul kui saastekvootide turu osalised juba täidavad samaväärset siseteabe avalikustamise kohustust, nimelt vastavalt energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr ... energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta), ei tohiks saastekvootidealase siseteabe avalikustamise kohustus kaasa tuua olukorda, kus sama sisuga teave tuleb avalikustada kaks korda.	(16) Kuna üksikute turuosaliste valduses on märkimisväärne hulk saastekvootide nõudlust mõjutavat hinnatundlikku mitteavalikku teavet, on asjakohane, et siseteabe avalikustamise kohustus kehtestatakse kõnealuse turu osaliste suhtes üldiselt. Selleks et vältida tarbetu teatamiskohustuse kehtestamist turul ja säilitada kavandatud meetme kulutõhusus, tuleks kõnealuse kohustuse reguleerivat mõju siiski piirata ainult nende ELi HKSis osalevate käitajatega, kelle puhul võib nende suuruse ja tegevuse põhjal mõistlikult eeldada, et nad suudavad märkimisväärselt mõjutada saastekvootide hindu. Seejärel tuleks käesolevas määruses kehtestada selle erandi kohaldamise asjakohased alammäärad ning komisjonil peaksid olema volitused neid alammäärasid delegeeritud õigusaktidega muuta. Avalikustamisele kuuluv teave peaks puudutama teavet avaldava osapoole füüsilist tegevust ja mitte tema saastekvootidega seonduvaid kavasid ja strateegiaid. Juhul kui saastekvootide turu osalised juba täidavad samaväärset siseteabe avalikustamise kohustust, nimelt vastavalt energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr ... energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta), ei tohiks saastekvootidealase siseteabe avalikustamise kohustus kaasa tuua olukorda, kus sama sisuga teave tuleb avalikustada kaks korda.
(Vt muudatusettepanekut 1 põhjenduse 15a kohta.)
Selgitus
Turul kindluse tagamiseks on asjakohane, et siseteabe avalikustamise kohustusest tehtava erandi piirmäärad kehtestatakse määruse tekstis ja need sisalduvad põhjenduses koos selgitustega nende kehtestamise põhjuste kohta. Ka on oluline jätta avalikustamise kohustuse alla kuuluvast teabest selgesõnaliselt välja kauplemisstrateegiad.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad aktsiate tagasiostuprogramme ja finantsinstrumentide stabiliseerimist, I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse näitajaid, saastekvootide turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäära, insaiderite nimekirjade koostamise tingimusi ning juhtide tehingutega seotud piirmäärasid ja tingimusi. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(42) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad aktsiate tagasiostuprogramme ja finantsinstrumentide stabiliseerimist, I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse näitajaid, saastekvootide turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäärasid, insaiderite nimekirjade koostamise tingimusi ning juhtide tehingutega seotud piirmäärasid ja tingimusi. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Piirmäärasid on kaks: neist üht väljendatakse CO2 ekvivalendina ja teist nimisoojusvõimsusena põletamise korral.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määrust ei kohaldata liikmesriigi, Euroopa Komisjoni või muu ametlikult määratud asutuse või nende nimel tegutsevate isikute tegevuse suhtes, mis on seotud saastekvootidega ja mida teostatakse liidu kliimapoliitika elluviimiseks.	2. Määrust ei kohaldata liikmesriigi, Euroopa Komisjoni või muu ametlikult määratud asutuse või nende nimel tegutsevate isikute tegevuse suhtes, mis on seotud saastekvootidega ja mida teostatakse ainult liidu kliimapoliitika elluviimiseks.
Selgitus
Tuleks selgitada, et määruse reguleerimisalast jäetakse välja asutused, kes tegutsevad ainult liidu kliimapoliitika elluviimiseks, kusjuures saastekvootide turgu mõjutada võivat siseteavet valdavad üksikud riigiametnikud jäävad siiski täielikult turu kuritarvitamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse teavet täpseks, kui see viitab ilmnenud või mõistliku eelduse kohaselt ilmnevatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või saastekvootidel põhinevate enampakkumistoodete hinnale.	2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse teavet täpseks, kui see viitab ilmnenud või mõistliku eelduse kohaselt ilmnevatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute, saastekvootide või neil põhinevate enampakkumistoodete hinnale.
(Vt muudatusettepanekut 6 artikli 6 lõike 3 kohta.)
Selgitus
Muudatus on tehtud sõnastuse ühtlustamiseks määruse muude sätetega.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või saastekvootidel põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.	3. Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute, saastekvootide või neil põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.
(Vt muudatusettepanekut 5 artikli 6 lõike 2 kohta.)
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimest lõiku ei kohaldata saastekvootide turu osalise suhtes, kui tema omanduses, kontrolli all või vastutusel olevate käitiste või lennutegevuse heitkogused ei ületanud eelmisel aastal CO2-ekvivalendi alammäära ja kui nimisoojusvõimsus ei ületanud põletamise korral alammäära.	Esimest lõiku ei kohaldata saastekvootide turu osalise suhtes, kui tema omanduses, kontrolli all või vastutusel olevate käitiste või lennutegevuse heitkogused ei ületanud eelmisel aastal CO2-ekvivalendi alammäära 3 miljonit tonni ja kui nimisoojusvõimsus ei ületanud põletamise korral alammäära 300 megavatti.
Selgitus
Turul kindluse tagamiseks on asjakohane kehtestada algusest peale määruse tekstis selgesõnaliselt avalikustamise kohustusest tehtava erandi piirmäärad. Konkreetsed arvnäitajad on valitud selleks, et hõlmata ainult suured turuosalised, kelle tegevus avaldab tõenäoliselt olulist mõju hinna kujunemisele ja kelle arvele langeb ligikaudu 75% saastekvootide turu üldmahust. Siinjuures tuleks märkida, et 3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti vastab kuuele „suurele” käitisele, millest igaühe heitkogus on 500 000 tonni.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 31 vastu meetmed, millega kehtestatakse CO2-ekvivalendi alammäär ja nimisoojusvõimsuse alammäär eesmärgiga kohaldada teises lõigus sätestatud erandit.	Komisjonil on volitused võtta delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 31 vastu meetmed, millega muudetakse CO2-ekvivalendi alammäära ja nimisoojusvõimsuse alammäära eesmärgiga kohaldada teises lõigus sätestatud erandit. Selles lõigus märgitud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel hindab komisjon seda, kas CO2-ekvivalendi alammäära või nimisoojusvõimsuse alammäära muutmine vastab turu ja tehnika arengu tulemusel tekkinud vajadustele.
Selgitus
Kuigi kohe alguses piirmäära kehtestamine on väga oluline turuosalistele suurema kindluse tagamiseks ja õigusliku ebakindluse ärahoidmiseks, on ikkagi kasulik anda komisjonile volitused piirmäärasid delegeeritud õigusaktiga muuta, et suuta paremini lahendada turuga seotud probleeme (hinnavolatiilsus, turgude tajutud erinevused jne) ja/või poliitikast tulenevaid vajadusi (nt liidu kliimapoliitika tõttu aja jooksul vähenevad heitkogused).
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 5 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Pädev asutus võib anda finantsinstrumendi emitendile loa lükata siseteabe avalikustamine edasi, kui on täidetud järgmised tingimused:	5. Pädev asutus võib anda finantsinstrumendi emitendile või saastekvootide turu osalisele loa lükata siseteabe avalikustamine edasi, kui on täidetud järgmised tingimused:
Selgitus
Ei ole mingit põhjust jätta saastekvootide turu osalised kõrvale võimalusest saada ametlik luba lükata siseteabe avalikustamine edasi.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui liit osaleb saastekvootidega kauplemise süsteemis kolmanda riigiga, jäävad selle süsteemi kohased saastekvoodid ja neil põhinevad enampakkumistooted käesoleva määruse reguleerimisalasse. Komisjon võtab vajadusel delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 31 vastu meetmed, millega kehtestatakse kriteeriumid nende saastekvootide ja enampakkumistoodete võtmiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse.
Selgitus
Turu kaitse tuleks tagada ka kauplemissüsteemide osas, milles liit võib tulevikus ülemaailmsete kokkulepete tulemusel osaleda.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse volitused võtta artikli 32 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja finantsinstrumentide stabiliseerimise tingimuste, käesolevas määruses kasutatud mõistete, insaiderite nimekirjade koostamise tingimuste, juhtide tehingutega seotud tingimuste ning käesoleva määruse rikkumise tuvastamiseni viia võivat teavet andvate isikutega seotud korra täiendamist ja muutmist.	Komisjonile antakse volitused võtta artikli 32 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja finantsinstrumentide stabiliseerimise tingimuste, käesolevas määruses kasutatud mõistete, saastekvootide turu osaliste suhtes kehtiva avalikustamise kohustuse kohaldamise kindlaksmääramise piirmäärade, insaiderite nimekirjade koostamise tingimuste, juhtide tehingutega seotud tingimuste ning käesoleva määruse rikkumise tuvastamiseni viia võivat teavet andvate isikutega seotud korra täiendamist ja muutmist.
Selgitus
Heitkoguste piirmäärasid tuleks nimetada nende sätete hulgas, mida komisjon võib delegeeritud õigusaktidega täiendada või muuta.

MENETLUS

Pealkiri	Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine (turu kuritarvitamine)
Viited	COM(2011)0651 – C7-0360/2011 – 2011/0295(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.11.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 1.12.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Richard Seeber 15.12.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	25.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Lajos Bokros, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gaston Franco, James Nicholson, Eva Ortiz Vilella, Justas Vincas Paleckis, Vittorio Prodi, Britta Reimers, Michèle Rivasi, Alda Sousa, Marita Ulvskog, Andrea Zanoni

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta
(COM(2011)0651 – C7‑0360/2011 – 2011/0295(COD))

Arvamuse koostaja: Alexandra Thein

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tunneb väga suurt heameelt komisjoni seatud eesmärgi üle tugevdada ja ajakohastada turu kuritarvitamise ja siseringitehingute vastaseid meetmeid.

Selle eesmärgi saavutamiseks on kehtiva direktiivi asendamine määrusega ka õige lähenemisviis, kuna see tagab, et ELis kehtivad ühtsed eeskirjad ja määratlused ning et liikmesriikides kohaldatakse meetmeid ühtselt. See on eriti vajalik, kuna kehtiv direktiiv jätab palju tõlgendamisruumi, mis põhjustab õiguslikku ebakindlust ja võib põhjustada olukorra, kus olemasolevaid lünki kasutatakse õigusakti sätete rikkumiseks.

Käesoleva arvamuse eesmärk on esitada kriitikat õiguslikust vaatenurgast ja pakkuda välja lahendusi. Arvamuse koostaja arvates on tähtis juhtida tähelepanu asjaolule, et esitatud muudatusettepanekute eesmärk ei ole säästa kedagi talle õigusega määratud sanktsioonidest või trahvidest. Pigem on eesmärk tagada õiguskindlus ja -selgus ning seega lihtsustada turu kuritarvitamise eest vastutuselevõtmist ja karistamist tegelikkuses.

Arvamuse koostaja esitatava kriitika põhipunktid on järgmised.

– Arvamuse koostaja kahtleb, kas üldise erandi tegemine rahandusalasele tegevusele, riigivõla haldamisele ja kliimapoliitikaalasele tegevusele on õigustatud, ning leiab, et see aspekt tuleks uuesti läbi vaadata.

– Siseteabe mõiste määratlemine on kompleksne ja keeruline. Põhiline probleem selle juures on määratluse selgus, sest see on lõppkokkuvõttes aluseks trahvide määramisel ja seega ka rikkujate vastutusele võtmisel. Kahetsusväärne on asjaolu, et komisjoni ettepanekus ei olnud võimalik võtta arvesse Euroopa Kohtu otsust Saksamaa föderaalkohtu esitatud eelotsusetaotluse osas (esitatud 14. jaanuaril 2011, Markus Geltl vs. Daimler AG, kohtuasi C-19/11). Nimetatud taotlus puudutab sisetehingu mõiste olulisi aspekte, nt siseteabe olemasolu mitme vaheetapiga pikaajalise toimingu korral, samuti mõistliku eelduse kontseptsiooni. Kohtujuristi järeldused, milles tõlgendatakse antud mõistet väga ulatuslikult, esitati juba 21. märtsil 2012. Euroopa Kohus peab otsuse langetamisel hoolikalt kontrollima mõisteid ja võimalike piirangute vajadust, eelkõige seoses siseteabe uue liigiga vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile e. Arvestades, et Euroopa Kohtu lõplik otsus on veel langetamata, ei soovi arvamuse koostaja praegusel hetkel selle punkti kohta muudatusettepanekuid esitada.

– Põhimõtteliselt on tervitatav ettepanek muuta karistatavaks ka rikkumise katse, sest sellega laiendatakse asjaolusid, mille puhul on võimalik määrata õiglane karistus. Siiski ei ole selge, kas ja kuidas on tegelikkuses võimalik tõestada, et rikkumise katse on aset leidnud.

– Ettepaneku artikli 11 lõikes 2 ette nähtud vältimise ja kaitse süsteemid peavad arvesse võtma seda, kas asjaomased isikud tõepoolest vastavad sooritatud tehingute olemust ja ulatust arvestades neile nõuetele, ning olema proportsionaalsed.

– Juhtide sisetehingutest teatamise ühtne, 20 000 euro suurune piirmäär ei võta piisavalt arvesse liikmesriikide eripärasid, eriti keskmist kauplemismahtu, mis võib liikmesriigiti olla väga erinev, sõltuvalt väärtpaberibörsi suurusest või liikmesriigis tehtud tehingute arvust. Seetõttu tuleks eelistada olukorda, kus õigusaktis küll kehtestatakse piirmäär, kuid liikmesriigid saavad selle täpse suuruse vahemikus 20 000–100 000 eurot ise kindlaks määrata. Juba see kujutaks endast praeguse õigusliku olukorraga võrreldes olulist õiguslikku ühtlustamist.

– Sanktsioonide määramisest teatamisel ei tohiks avalikustada rikkumiste eest vastutavate isikute isikuandmeid. See oleks ebaproportsionaalne, ennekõike kui arvestada, et paljudes liikmesriikides ei tohi lähtuvalt andmekaitseseadustest avalikustada ka näiteks vägivaldsete õigusrikkujate nimesid. Ära ei tohiks tuua ka rikkumise liiki ja laadi, kui see tekitab asjaosalistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

– Mis puudutab rikkumistest teatamist, siis tuleb tervitada asjaolu, et ettepanekus on rahaliste stiimulite loomine esitatud liikmesriikide jaoks vaid valikulisena. ELis eksisteerivad selles valdkonnas erinevad õigustavad; esitatud muudatusettepanekutega soovitakse seda asjaolu ka tugevamini rõhutada.

– Rikkumisest teatamise menetluse kindlaksmääramisel ei peaks kasutama rakendusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, vaid delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 290, kuna nende vastuvõtmise eesmärgiks on täiendada määruse sätete mitteolemuslikke osi.

– Sõnaselgelt tuleks sätestada ne bis in idem põhimõte (mitmekordse karistamise keeld), eelkõige juhtudel, kui on võimalik kohaldada nii haldusõiguslikke kui ka kriminaalkaristusi.

– Kuna ELi õigusaktide edu sõltub väga suures osas nende kohaldamisest ja rakendamisest, tuleks sisse seada läbivaatamisklausel. See annab võimaluse kontrollida teatavate sätete mõju, nt karistamine turu kuritarvitamise katse eest või erandite tegemine rahandusalasele tegevusele, riigivõla haldamisele ja kliimapoliitikaalasele tegevusele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka korralduste esitamises, mida ei pruugita täita. Lisaks võidakse finantsinstrumendiga manipuleerida ka väljaspool kauplemiskohta toimuva tegevuse kaudu. Seetõttu peaksid isikud, kelle tööks on tehingute korraldamine või sooritamine ning kelle käsutuses peavad olema süsteemid kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks, teatama kauplemiskohavälistest kahtlastest korraldustest ja tehingutest.	(22) Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka korralduste esitamises, mida ei pruugita täita. Lisaks võidakse finantsinstrumendiga manipuleerida ka väljaspool kauplemiskohta toimuva tegevuse kaudu. Seetõttu peaksid isikud, kelle tööks on tehingute korraldamine või sooritamine ning kelle käsutuses peavad olema süsteemid kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks, teatama kauplemiskohavälistest kahtlastest korraldustest ja tehingutest. ESMA peaks regulatiivsete tehniliste standardite raames kehtestama asjakohased eeskirjad ja menetlused, samuti asjakohased süsteemid ja teavitusnormid, tingimusel et asjakohasuse hindamisel võetaks alati arvesse ka seda, millises mahus kohustuslikku teavitamist on asjaomastelt isikutelt mõistlik eeldada, sõltuvalt nende tehingute viisist ja ulatusest.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Turu kuritarvitamist aitab ära hoida ka emiteerivate asutuste juures juhtimiskohustusi täitvate isikute ning vajaduse korral nendega tihedalt seotud isikute sooritatud tehingute suurem läbipaistvus. Selliste tehingute avalikustamine vähemalt ühekaupa võib samuti olla investoritele väärtuslikuks teabeallikaks. Tuleb täpsustada, et juhtide tehingute avalikustamise kohustus hõlmab ka finantsinstrumentide pantimist ja väljalaenamist ning muude juhi nimel tegutsevate isikute tehinguid. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal läbipaistvuse ning pädevale asutusele ja üldsusele esitatud teadete arvu vahel, tuleks käesolevas määruses kehtestada ühtne piirmäär, millest allapoole jäävatest tehingutest ei tule teatada.	(28) Turu kuritarvitamist aitab ära hoida ka emiteerivate asutuste juures juhtimiskohustusi täitvate isikute ning vajaduse korral nendega tihedalt seotud isikute sooritatud tehingute suurem läbipaistvus. Selliste tehingute avalikustamine vähemalt ühekaupa võib samuti olla investoritele väärtuslikuks teabeallikaks. Tuleb täpsustada, et juhtide tehingute avalikustamise kohustus hõlmab ka finantsinstrumentide pantimist ja väljalaenamist ning muude juhi nimel tegutsevate isikute tehinguid. Selle küsimuse reguleerimisel tuleb esiteks tagada nõuetekohane tasakaal läbipaistvuse ning pädevale asutusele ja üldsusele esitatud teadete arvu vahel, teiseks aga võtta siiski arvesse liikmesriikide eripärasid, eriti keskmist kauplemismahtu, mis võib liikmesriigiti olla väga erinev, sõltuvalt väärtpaberibörsi suurusest või liikmesriigis tehtud tehingute arvust. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada piirmäär, millest allapoole jäävatest tehingutest ei ole kohustust teatada ja mille väärtuse liikmesriigid võivad teatavas vahemikus ise kindlaks määrata.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Rikkumistest teatajad esitavad pädevatele asutustele uut teavet, mis aitab neil tuvastada siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist ning nende eest karistusi määrata. Rikkumistest võidakse siiski teatamata jätta, sest kardetakse kättemaksu või selleks puudub stiimul. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse nõuetekohane kord, mis julgustab isikuid teatama pädevale asutusele käesoleva määruse võimalikust rikkumisest ja kaitseb neid kättemaksu eest. Rikkumistest teatajatele tuleks tasu maksta siiski ainult juhul, kui nad edastavad uut teavet, mida nad ei ole juba seaduslikult kohustatud edastama, ja kui sellise teabe tulemusel määratakse karistus käesoleva määruse rikkumise eest. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et nende rakendatavad rikkumistest teatamise kavad sisaldavad mehhanisme, mis tagavad nõuetekohase kaitse isikule, kelle kohta teade esitati, eelkõige tema isikuandmete kaitse, ja menetlused, mis tagavad selle isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva otsuse vastuvõtmist ja õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, mis arutab teda käsitlevat otsust.	(36) Rikkumistest teatajad esitavad pädevatele asutustele uut teavet, mis aitab neil tuvastada siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist ning nende eest karistusi määrata. Rikkumistest võidakse siiski teatamata jätta, sest kardetakse kättemaksu või selleks puudub stiimul. Seetõttu peaks käesolev määrus sisaldama sätteid, millega julgustatakse isikuid teatama pädevale asutusele käesoleva määruse võimalikust rikkumisest ja millega kaitstakse neid kättemaksu eest. Samas tuleks arvesse võtta liikmesriikide erinevaid õigustavasid, nt rahaliste stiimulite loomise osas. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik olemasolevate riiklike õigussüsteemide raames julgustada isikuid teavitama pädevaid asutusi käesoleva määruse võimalikust rikkumisest. Rikkumistest teatajatele tuleks tasu maksta siiski ainult juhul, kui nad edastavad uut teavet, mida nad ei ole juba seaduslikult kohustatud edastama, ja kui sellise teabe tulemusel määratakse karistus käesoleva määruse rikkumise eest. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et nende rakendatavad rikkumistest teatamise kavad sisaldavad mehhanisme, mis tagavad nõuetekohase kaitse isikule, kelle kohta teade esitati, eelkõige tema isikuandmete kaitse, ja menetlused, mis tagavad selle isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva otsuse vastuvõtmist ja õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, mis arutab teda käsitlevat otsust.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad aktsiate tagasiostuprogramme ja finantsinstrumentide stabiliseerimist, I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse näitajaid, saastekvootide turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäära, insaiderite nimekirjade koostamise tingimusi ning juhtide tehingutega seotud piirmäärasid ja tingimusi. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(42) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad aktsiate tagasiostuprogramme ja finantsinstrumentide stabiliseerimist, I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse näitajaid, saastekvootide turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäära, insaiderite nimekirjade koostamise tingimusi ning juhtide tehingutega seotud piirmäärasid ja tingimusi ning käesoleva määruse rikkumisest teatamise korda. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses käesoleva määruse rikkumisest teatamise menetlustega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.	välja jäetud
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 a) Finantsinstrumentide turgude direktiivis määratletud investeerimisnõuandeid, mis seisnevad kliendile isikliku soovituse andmises ühe või mitme finantsinstrumentidega seotud tehingu suhtes (eelkõige klientidele antud mitteametlikud lühiajalise investeerimise soovitused, mis pärinevad investeerimisühingu või krediidiasutuse müügi- või kauplemisosakonnast), mis tõenäoliselt ei muutu üldsusele kättesaadavaks, ei tohiks iseenesest käsitada soovitustena käesoleva määruse tähenduses.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus selgitatakse, et investeerimisnõuannetele ja lühiajalistele investeerimissoovitustele, mis tõenäoliselt ei saa avalikult kättesaadavaks, ei tohiks kohaldada uuringute avalikustamise eeskirju. Sõnastus põhineb komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ põhjendusel 3, millega rakendatakse turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi (2003) artikli 6 lõike 5 sätte.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 b) Siseteabe kasutamisena ei tohiks siiski käsitada juhtumeid, kui siseteavet valdavad heausksed turutegijad, vastaspooltena tegutsema volitatud asutused või isikud, kes on volitatud täitma korraldusi kolmandate isikute nimel, piirduvad kahel esimesel juhul finantsinstrumentide seaduspärase ostu ja müügiga ning viimasel juhul korralduste nõuetekohase täitmisega.
Selgitus
Õiguskindluse otstarbel tuleks turu kuritarvitamise määrusesse uuesti lisada põhjendused, mis kehtestavad 2003. aasta turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis mainitud siseringitehingu kuritegude reguleerimisala (s.t põhjendus 18). Pealegi tunnistatakse Euroopa Kohtu Spector Photo kohtuasjas, et isikul on võimalik end süüdistuse vastu kaitsta, kui esinevad teatavad asjaolud, nagu turutegijad ja vastaspooltena tegutsema volitatud asutused (Spector Photo NV vs. CBFA, punkt 58 (kohtuasi C-45/08)).
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 c) Siseringitehinguna ei tohiks käsitada juhtumeid, kui on juurdepääs teist äriühingut käsitlevale siseteabele avaliku ülevõtmispakkumise tegemisel kõnealuse äriühingu üle kontrolli omandamiseks või ühinemisettepaneku tegemiseks.
Selgitus
Õiguskindluse otstarbel tuleks turu kuritarvitamise määrusesse uuesti lisada põhjendused, mis kehtestavad 2003. aasta turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis mainitud siseringitehingu kuritegude reguleerimisala (s.t põhjendus 29). Pealegi tunnistatakse Euroopa Kohtu Spector Photo kohtuasjas, et isikul on võimalik end süüdistuse vastu kaitsta, juhul kui esinevad teatavad asjaolud, nagu turutegijad ja vastaspooltena tegutsema volitatud asutused (Spector Photo NV vs. CBFA, punkt 60 (kohtuasi C-45/08)).
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 d) Kuna finantsinstrumentide omandamine ja loovutamine eeldab üht või mõlemat nimetatud tehingut kavandava isiku eelnevat otsust, ei tuleks sellist omandamist või loovutamist iseenesest käsitada siseteabe kasutamisena.
Selgitus
Õiguskindluse otstarbel tuleks turu kuritarvitamise määrusesse uuesti lisada põhjendused, mis kehtestavad 2003. aasta turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis mainitud siseringitehingu kuritegude reguleerimisala (s.t põhjendus 30). Pealegi tunnistatakse Euroopa Kohtu Spector Photo kohtuasjas, et isikul on võimalik end süüdistuse vastu kaitsta, juhul kui esinevad teatavad asjaolud, nagu eelnev otsus omandada või loovutada (Spector Photo NV vs. CBFA, punkt 60 (kohtuasi C-45/08)).
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 e) Üldsusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid ei tohiks käsitada siseteabena ning seepärast ei tohiks selliste uuringute ja hinnangute alusel sooritatud tehinguid käsitada siseringitehingutena käesoleva määruse tähenduses.
Selgitus
Õiguskindluse otstarbel tuleks turu kuritarvitamise määrusesse uuesti lisada põhjendused, mis kehtestavad 2003. aasta turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis mainitud siseringitehingu kuritegude reguleerimisala (s.t põhjendus 31). Üldsusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid ei tohiks pidada siseteabeks, muidu avaldaks see finantsturgude tõhusale toimimisele negatiivset mõju.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 f) Teavet turuosalise enda kavade ja kauplemisstrateegia kohta ei tuleks käsitada siseteabena.
Selgitus
Käesolev põhjendus on eriti oluline juhul, kui seda liiki avaldamiskohustused, mis on ette nähtud energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse põhjendusega 12, kehtestatakse kõigile teatava turu osalistele. Vastasel juhul peaksid turuosalised avaldama oma kaubandusplaane ja -strateegiaid.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48 g) Kauplemine finantsinstrumentidega, mille kohta ettevõte on saanud taotluse üksiku väärtpaberi lokaliseerimiseks või arvelduse õigustatud lootuse kinnitamiseks, et klient täidaks määruse lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta nõudeid, võib olla õiguspärane ja seda ei tohiks seetõttu pidada siseringitehinguks.
Selgitus
Turu kuritarvitamist käsitleva määruse ja lühikeseks müümise vahelise vastastikuse mõju tõttu võib lühikeseks müügiga seotud teavet turu kuritarvitamise määruse alusel pidada siseteabeks. Teadmine, et klient kavatseb sõlmida lühikeseks müügi tehingu, on teoreetiliselt siseteave, mida seetõttu ei ole võimalik arvestada, ilma et seda käsitataks potentsiaalselt kuritegelikuna. Käesolev muudatusettepanek pakub asjakohase erandi tegevusele, mida ettevõtted oma igapäevases äris teevad.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) täpset laadi avaldamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;	(a) konkreetne avaldamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;;
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) seoses hetkekaupade ja teiste finantsinstrumentidega, v.a kaupade tuletisinstrumendid,
	i) v.a täpset laadi asjakohane teave, millel juhul, kui see avaldataks, oleks oluline ja märkimisväärne mõju selliste finantsinstrumentide hinnale, ja
	ii) kui sellise teabe kasutamist käsitaks mõistlik investor, kes teeb regulaarselt tehinguid turul ja asjaomase finantsinstrumendiga, selliste käitumisnormide täitmata jätmisena, mida oleks nõnda toiminud seotud isiku positsioonist seotud turul mõistlik eeldada;
Selgitus
Artikli 6 lõike 1 uue punktiga d a kehtestatakse siseteabe, mis ei ole „täpne” ega „hinnatundlik”, vaid mida lihtsalt käsitatakse siseteabena „mõistliku investori katse” rakendamise abil, iseseisev kategooria.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) punktis a, b, c või d nimetamata teave, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumentide emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis ei ole üldiselt üldsusele kättesaadav, kuid mida mõistlik investor, kes teeb turul ja finantsinstrumentide või seotud kauba hetkelepingutega korrapäraselt tehinguid, peaks – kui see teave oleks talle kättesaadav – finantsinstrumendiga tehingute tegemise või seotud kauba hetkelepingute täitmise tingimuste kindlaksmääramisel oluliseks.	välja jäetud
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või saastekvootidel põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.	3. Lõike 1 täiendamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või saastekvootidel põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.
Selgitus
Tekst, mille kohta on teinud ettepaneku komisjon, viib märkimisväärse õigusliku ebakindluseni, sest „märkimisväärne mõju hinnale” sõltub katsest, mille teeb asjaomane ametiasutus, põhinedes sellel, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel (ähmane ja ebatäpne kriteerium).
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik kehtestab tõhusa korra ja menetlused ning kohaldab neid vastavalt [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi [artiklitele 31 ja 56] eesmärgiga vältida ja tuvastada turu kuritarvitamist.	1. Kauplemiskoha tegevust juhtiv isik kehtestab tõhusa korra ja menetlused ning kohaldab neid vastavalt [uue finantsinstrumentide turgude] direktiivi [artiklitele 31 ja 56] eesmärgiga vältida ja tuvastada turu kuritarvitamist. Neist teavitatakse pädevat järelevalveasutust.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks asjakohane kord ja menetlused lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks ning süsteemid ja teavitusvormid lõikes 2 sätestatud nõuete täitmiseks.	3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks asjakohane kord ja menetlused lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks ning asjakohased teavitusvormid lõikes 2 sätestatud nõuete täitmiseks. Asjakohasuse hindamisel võtab ESMA arvesse, mil määral on lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist asjaomastelt isikutelt mõistlik eeldada, sõltuvalt nende tehingute viisist ja ulatusest.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mille koguväärtus on ühel kalendriaastal alla 20 000 euro.	3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mille koguväärtus ühel kalendriaastal jääb alla liikmesriigi kindlaks määratud piirmäära; liikmesriik kehtestab piirmäära vahemikus 20 000–100 000 eurot.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon võib võtta delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 31 vastu meetmed, millega muudetakse finantsturgude arengut arvesse võttes lõikes 3 sätestatud piirmäära.	välja jäetud
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Isik ei riku lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piiranguid, kui ta teeb teabe kättesaadavaks vastavalt lõikele 2.
Selgitus
Peaks olema selge, et turu kuritarvitamist käsitleva määruse sätetest üleastumine käesoleva määruse rakendamise tõttu ei muuda ühtki tehingut kehtetuks ega ühtki tehingut jõustamatuks. Seda põhimõtet kajastab juba Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikkel 9 lõige 4 (Euroopa Parlamendi poolt 29. märtsil 2012. aastal vastuvõetud tekst).
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Pädevad asutused teevad ühtlasi tihedat koostööd artiklis 25 osutatud rikkumisest tuleneva kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise eest vastutava iga liikmesriigi asutustega, eesmärgiga tagada, et haldus- ja kriminaalmeetmed ning sanktsioonid toovad soovitud tulemuse, ja kooskõlastada oma meetmeid, vältimaks võimalikku dubleerimist või kattuvust, kui rikkumine võib tuua kaasa nii kriminaalsanktsioone kui ka haldusmeetmeid või -sanktsioone.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on vältida, et isiku suhtes kohaldatakse sama teo eest nii kriminaal- kui ka haldussanktsioone.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Karistuste kohaldamise volitused	Reguleerimisala
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusmeetmed ja -karistused	Haldusmeetmete ja karistuste loetelu ja avaldamine
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste artikli 17 kohaseid järelevalvevolitusi, on pädevad asutused lõikes 1 osutatud rikkumiste korral volitatud määrama kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:	1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste artikli 17 kohaseid järelevalvevolitusi, on pädevad asutused artiklis 25 osutatud rikkumiste korral volitatud määrama kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1 – punkt m
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % tema aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja [nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2], on asjakohane aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.	(m) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % tema aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal, kuid mitte rohkem kui 5 000 000 eurot; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja [nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2], on asjakohane aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Iga käesoleva määruse rikkumise eest määratud haldusmeede ja -karistus avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades vähemalt rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused meetmed ja karistused anonüümselt.	3. Iga käesoleva määruse rikkumise eest määratud haldusmeede ja -karistus avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades rikkumise liigi ja laadi, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused meetmed ja karistused rikkumise liiki ja laadi teatavaks tegemata.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 26 a
	Haldusmeetmete ja kriminaalkaristuste kattumine
	Kui käesoleva määruse sätete rikkumise eest artikli 25 tähenduses saab kohaldada nii haldusmeedet kui ka kriminaalkaristust, siis kohaldatakse üksnes kriminaalkaristust. Kui kriminaalkaristust ei määrata, võib rikkumisele määrata halduskaristuse.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) rikkumise raskus ja kestus;	(a) rikkumise laad, raskus ja kestus;
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesoleva määruse sätete rikkumine ei mõjuta iseenesest ühegi tehingu kehtivust, ei muuda ühtki tehingut jõustamatuks ega põhjusta ühtki hüvitisnõuet, kui tehing on sõlmitud heas usus.
Selgitus
Õiguskindluse eesmärgil teeb käesolev muudatusettepanek selgeks, et turu kuritarvitamise määrusest üleastumine ei muuda ühtki tehingut kehtetuks ega ühtki tehingut jõustamatuks.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastavalt artiklile 33 vastu meetmed, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud menetlused, sealhulgas teatamismeetodid ja teadete järelkontrolli meetodid ning isikute kaitse meetmed.	3. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 32 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud menetlused, sealhulgas teatamismeetodid ja teadete järelkontrolli meetodid ning isikute kaitse meetmed.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse volitused võtta artikli 32 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja finantsinstrumentide stabiliseerimise tingimuste, käesolevas määruses kasutatud mõistete, insaiderite nimekirjade koostamise tingimuste, juhtide tehingutega seotud tingimuste ning käesoleva määruse rikkumise tuvastamiseni viia võivat teavet andvate isikutega seotud korra täiendamist ja muutmist.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Volitused antakse määramata ajaks alates artikli 36 lõikes 1 osutatud kuupäevast.	2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] volitus võtta vastu artikli 3 lõikes 3, artikli 8 lõikes 5, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 4, artikli 14 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 29 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 3, artikli 8 lõikes 5, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 4, artikli 14 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 29 lõikes 3 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Tagasivõtmise otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle kohta vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda ajavahemikku kahe kuu võrra.	5. Artikli 3 lõike 3, artikli 8 lõike 5, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 4, artikli 14 lõigete 5 ja 6 ning artikli 29 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle kohta vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda ajavahemikku kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Artikli 29 lõike 3 kohaste rakendusaktide vastuvõtmisel abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ asutatud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle määruse artiklit 8.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 35 a
	Läbivaatamine
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles vaadatakse läbi käesoleva määruse toimimine, pidades muu hulgas silmas järgmisi aspekte:
	– rahandusalase tegevuse, riigivõla haldamise ning kliimapoliitikaalase tegevusega seotud erandid;
	– siseringitehingute ja turuga manipuleerimise katse keeld.
	Komisjon esitab vajaduse korral koos aruandega muudatusettepanekud käesoleva määruse kohta.

MENETLUS

Pealkiri	Siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine (turu kuritarvitamine)
Viited	COM(2011)0651 – C7-0360/2011 – 2011/0295(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.11.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 15.11.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Alexandra Thein 21.11.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	26.3.2012	26.4.2012	30.5.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	13 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Cristian Silviu Buşoi, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Patrice Tirolien

MENETLUS

Pealkiri	Siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine (turu kuritarvitamine)
Viited	COM(2011)0651 – C7-0360/2011 – 2011/0295(COD)
EP-le esitamise kuupäev	20.10.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.11.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 15.11.2011	ENVI 1.12.2011	JURI 15.11.2011	LIBE 15.11.2011
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 6.2.2012	LIBE 23.11.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Arlene McCarthy 21.9.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	6.2.2012	12.4.2012	19.6.2012
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sari Essayah, Ashley Fox, Robert Goebbels, Olle Ludvigsson, Sirpa Pietikäinen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Timothy Kirkhope
Esitamise kuupäev	22.10.2012