SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

7.11.2012 - (11119/2012 – C7‑0299/2012 – 2012/0130(NLE)) - ***

Kalanduskomisjon
Raportöör: Ole Christensen

Menetlus : 2012/0130(NLE)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0358/2012

Esitatud tekstid :

A7-0358/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 20/11/2012 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0416

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(11119/2012 – C7‑0299/2012 – 2012/0130(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11119/2012),

– võttes arvesse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) eelnõu (11116/2012),

– võttes arvesse nõukogu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikega 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a esitatud taotlust nõusoleku saamiseks (C7-0299/2012),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0358/2012),

1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2. palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile kalandusalase partnerluslepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused; kutsub üles andma vaatleja rollis olevatele parlamendi esindajatele võimaluse osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule lepingu kohaldamise viimasel aastal enne lepingu pikendamise üle läbirääkimiste alustamist aruande lepingu rakendamise kohta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gröönimaa valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Partnerluslepingutest üldiselt

Kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse „kalandusalasteks partnerluslepinguteks”) sõlmimine kolmandate riikidega on ühise kalanduspoliitika välismõõtme üks põhielement. Nende lepingutega, mis on enam kui lihtsalt kalapüügiõiguste ostmine ELi laevadele, võtavad lepingupooled kohustuse edendada vastutustundlikku ja säästvat kalanduspoliitikat, mis põhineb kättesaadavate ressursside põhjalikul hindamisel. Samuti tagatakse lepingutega, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning on välistatud oht, et kohalikud kalavarud võiksid ammenduda ja võiks tekkida kahju kalapüügist sõltuvale kohalikule elanikkonnale, kes peaks hoopis saama kasu ELi rahalise hüvitise abil rahastatavatest sihipärastest abiprogrammidest.

Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament seoses kalandusalaste partnerluslepingutega suuremad volitused: ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alusel tuleb nüüd saada parlamendilt nõusolek iga sellise lepingu sõlmimiseks.

Gröönimaa[1] ja EL

Gröönimaa ühines 1973. aastal Taani osana Euroopa ühendustega, kuid lahkus pärast 1985. aasta referendumit. Praegu on Gröönimaa üks liidu ülemeremaadest ja -territooriumidest ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 2 tähenduses. Gröönimaa ja ELi suhteid reguleerivad peamiselt ELi toimimise lepingu artiklid 198–204, ELi toimimise lepingule lisatud protokoll (nr 34) erikorra kohta Gröönimaa suhtes ning nõukogu otsusega 2006/526/EÜ[2] sätestatud ELi ja Gröönimaa partnerlus.

Kalandus Gröönimaal

Gröönimaa majandus sõltub suuresti kalapüügist ja kalatoodete ekspordist ELi. 2010. aastal ulatus eksport ELi turgudele 331 miljoni euroni (92,7 % kogu ekspordist), samas kui import EList oli peaaegu kaks korda suurem (614 miljonit eurot). Alates 2007. aastast on Gröönimaa vetest püütud ligikaudu 220 000 tonni kala, millest 65 % moodustavad krevetid[3]. Kalandussektoris on 6500 töökohta (17 % kogu tööhõivest), kuid täistööajaga töötab sektoris üksnes 2000 inimest, mistõttu on sektoris 6 % langusmäär vähese tootlikkuse ja pensionile jäämise tõttu.[4]

Gröönimaal on väga suur majandusvöönd pindalaga 2 184 254 km², mis jääb ICESi (Ida-Gröönimaa) ja NAFO (Lääne-Gröönimaa) haldusalasse. Mõlemad piirkonnad on väga kalarikkad, mille põhjuseks on lume ja jää sulamisel tekkivad toitainerikkad soolad, mis tagab küllaldase planktonite kasvu, mis omakorda on toitumisahela aluseks enam kui 200 erinevale kala-, molluski- ja koorikloomaliigile.

Gröönimaa kalalaevastikku kuulub umbes 750 laeva[5], millest enamik on väikesed. Lisaks sellele kasutatakse kala- ja jahipüügil 1000–2000 jullat. Tööstuslik kalalaevastik koosneb 47 alusest, mis püüavad Gröönimaa majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes.

Suurem osa Gröönimaa töötlevast kalatööstusest on kahe ettevõtte – Gröönimaa valitsusele kuuluva Royal Greenland A/Si[6] ja eraomandis oleva Polar Seafood A/Si – käes, kes mõlemad tegelevad tööstusliku krevetipüügiga.

ELi-Gröönimaa kalandusalane partnerlusleping

Esimene kalandusalane partnerlusleping Gröönimaaga sõlmiti pärast Gröönimaa EÜst lahkumist 1985. aastal, et ühendus saaks säilitada oma tavapärased kalapüügiõigused, makstes selle eest Gröönimaale igal aastal rahalist hüvitist. ELi ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping võeti vastu 28. juunil 2007[7] koos praeguse protokolliga, milles sätestatakse iga-aastased kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kuni 31. detsembrini 2012.

Praeguse protokolliga nähakse ette ELi iga-aastane toetus 14,3 miljonit eurot, millest 22,8 % (3,2 miljonit eurot) eraldatakse kalanduspoliitika tõhustamiseks ja elluviimiseks. Lisaks sellele iga-aastasele toetusele suunati 9,24 miljonit eurot finantsreservi, et maksta täiendava tursa- ja moivapüügi eest ELi laevade poolt. See tulu moodustas ligikaudu 1,3 % valitsuse aastaeelarvest.

Praeguse protokolli hindamine

Euroopa Komisjoni nimel 2011. aasta esimesel poolaastal tehtud ja 2011. aasta septembris avaldatud Gröönimaaga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu järelhindamises[8] esitatakse mõned peamised leiud seoses kehtiva protokolli tõhususega, olenemata sellest, et hindamises ei saadud võtta arvesse protokolli viimast 18 kehtivuskuud:

• Kalapüük kehtiva protokolli alusel ulatus 48 502 tonnini aastas (16 472 tonni püüdsid ELi laevad ja 32 030 tonni kolmandate riikide laevad). ELi laevade iga-aastane püük Gröönimaa vetes moodustab hinnanguliselt 0,3 % ELi kogupüügist.

• Viimasel viiel aastal kasutasid ELi laevad keskmiselt 63 % kättesaadavast püügikvoodist; võttes siiski arvesse kahepoolsete vahetuste raames kolmandatele riikidele (Norra, Island, Fääri saared) ülekantud kvoote, ulatub ELi kalapüügilubade üldine kasutamisemäär 90 %ni kättesaadavast kvoodist.

• Üheksal juhul (aastatel 2007–2011) ei suutnud Gröönimaa pakkuda kõiki protokollis sätestatud kalapüügikvoote, eelkõige moiva (kõik aastad), tursa (2010, 2011) ja süvalesta (2011) puhul, ning keskmine aastane puudujääk oli 35 530 tonni (39 % aastasest kogusest). Hüvitismehhanism, mis võimaldab Gröönimaal pakkuda alternatiivseid kalapüügivõimalusi, töötas hästi väiksemate kvoodi kättesaadavuse kõikumiste puhul, kuid oli ebapiisav suuremate moivakoguste asendamiseks. Pooled leppisid siiski kokku vastuvõetavas kompensatsiooniviisis.

• Kvootide kasutamisel esines märkimisväärseid erinevusi, kusjuures kõige suurem nõudlus oli krevettide, süvalesta ja tursa järele. Ühendusesisest liikmesriikide vahelist kvoodivahetust kasutati hästi ära ja see aitas hoida ühtlast kasutamistaset. Kahel esimesel aastal kaebasid mõned laevad selle üle, et kvoodid tehti jooksval aastal kättesaadavaks liiga hilja, et võimaldada efektiivset püügiplaneerimist, ning vastavalt sellele oli kujunenud välja varasemate vahetuste süsteem. Kaaspüük oli antud teabe kohaselt minimaalne.

• Praeguse perioodi jooksul on 37 ELi lipu alla sõitvat laeva[9] saanud lepingust kasu, nii et kvoodid on eraldatud vastavalt suhtelise stabiilsuse põhimõttele.

• Keskmine tulu[10] kalandusalasest partnerluslepingust oli 45,6 miljonit eurot aastas, millest 70 % (31,9 miljonit eurot) läks ELi alustele ja 30 % kolmandate riikide laevadele. Enim tulu saanud liikmesriigid olid Saksamaa (42 %), Taani (11 %), Poola (7 %) ja Ühendkuningriik (4 %).

• Lisandväärtust loov netotulu oli hinnanguliselt 20,3 miljonit eurot aastas, mis tähendab, et ELi kulude ja tulude suhe oli 1,3 (s.t iga investeeritud euro pealt teeniti 1,30 eurot tulu). Seda peeti positiivseks tulemuseks, mis on vastavuses teiste suurte segalepingutega.

• Tööhõive osas tagas kalandusalane partnerlusleping ELis ligikaudu 330 täisajaga töökohta merel, mis tähendab, et Gröönimaal kalapüügi võimalustest otseselt sõltuvate ELi töökohtade arv kokku võib olla 500 ringis.

• Kui arvata hulka valdkondlik toetus, ulatus ELi toetus kokku 30 %ni kalatoodete müügiväärtusest, s.t 286 eurot tonni kohta. Ressurssidele juurdepääsu kogukulu jagunes ELi ja laevakäitajate vahel suhtes 85:15 ning sellises proportsioonis avaliku sektori toetus on vastavuses teiste kalandusalaste segapartnerluslepingutega.

• Gröönimaa jaoks andis kalandusalane partnerlusleping tulu ressurssidest, mida ta muul viisil ei oleks saanud kasutada: keskmiselt 15,8 miljonit eurot rahalist toetust aastas, sealhulgas 1,9 miljonit eurot litsentsitasusid. See ei ole siiski toonud märkimisväärselt piisavat kasu kohalikule majandusele, pidades silmas investeeringuid ühisettevõtetesse, rohkem töökohti laevadel ja suuremaid lossitud koguseid.

• Kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumi poolt protokolli artikli 4 kohaselt elluviidava valdkondliku toetusprogrammi osas leiti, et see on saavutanud positiivseid tulemusi seoses kalandusalase uurimistegevuse, töötajate koolitamise ja kalanduskontrolli meetmetega, aidates sel viisil kaasa Gröönimaa kalandussektori jätkusuutlikkusele. Järelhindamisest nähtub siiski, et programmiga ei ole suudetud saavutada olulisi struktuurilisi kohandusi rannapüügi osas, kuna eelarvelist toetust näib olevat kasutatud pigem investeeringuteks kui jooksvate kulude katteks (nt uurimislaeva ostuks).

• Väljendati mõningast muret seoses sellega, kas kalandusalase partnerluslepingu alla kuuluvast kümnest varust kolm on ikka jätkusuutlikud, sest on mõningaid tõendeid, et tursa, süvalesta (Ida-Gröönimaa) ja meriahvena (pelaagilised varud) varusid on majandatud jätkusuutmatul tasemel. Ka kõigi teiste kvootide (krevetid Ida-Gröönimaal, süvalest Lääne-Gröönimaal, moiva ja atlandi arktikakrabi) puhul peeti vajalikuks kohaldada säästvat majandamist. Iga püügi puhul teatati väikesest kaaspüügist ja negatiivset mõju ökosüsteemile ei leitud.

Uus protokoll aastateks 2013–2015

Euroopa Komisjon on pidanud nõukogu 19. juuli 2011. aasta mandaadi[11] alusel Gröönimaa valitsuse, sealhulgas Taani valitsuse esindajatega kolm läbirääkimistevooru[12], et protokolli pikendada, kuna praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2012. Pärast läbirääkimiste lõpetamist parafeeriti 3. veebruaril 2012 uus protokoll, mis hõlmab kolmeaastast perioodi[13] algusega 1. jaanuaril 2013.

Uue protokolliga nähakse ette ELi rahaline toetus summas 17,85 miljonit eurot aastas, mis hõlmab:

a) 15,1 miljoni suurust summat juurdepääsuks Gröönimaa majandusvööndile.

Kõnealune summa sisaldab 1,5 miljoni euro suurust finantsreservi, et hüvitada Gröönimaa poolt kättesaadavaks tehtavad kalavarude lisakogused;

b) 2,74 miljoni euro suurust iga-aastast eritoetust Gröönimaa kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

Uue protokolli alusel teeb ühiskomitee otsuse järgmise aasta kalapüügivõimaluste kohta, võttes arvesse teaduslikku nõuannet, ettevaatlikku lähenemisviisi, kalatööstuse vajadusi ja minimaalseid koguseid Gröönimaa kalapüügitegevuse säilitamiseks. Laevaomanike toetused määratakse fikseeritud hindades iga kalavaru jaoks, asendades varasema litsentside süsteemi.

Kui kalapüügivõimalused on tabelis 1 osutatutest väiksemad, oodatakse Gröönimaalt puudujääva osa hüvitamist. Igasugune kaaspüük ELi laevade poolt ei tohiks ületada 10 % sihtliigi kogusest, välja arvatud hariliku süvameregarneeli puhul (mille kaaspüük on piiratud 5 %ga).

Tabel 1: Kalapüügivõimalused praeguses ja uues protokollis (tonni aastas)

Kalaliik	Praegune protokoll		Uus protokoll
	2007	2008–2012	2013–2015
Tursk (NAFO alapiirkond 1)	1000	3500	2200
Pelaagiline meriahven ICES XIV ja V alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F	10838	8000	3000
Põhjalähedane meriahven ICES XIV ja V alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F			2000
Süvalest NAFO alapiirkonnas 1 – lõuna pool 68° N	2500	2500	2500
Süvalest ICES XIV ja V alapiirkonnas	7500	7500	4315
Harilik süvameregarneel NAFO alapiirkonnas 1	4000	4000	3400
Harilik süvameregarneel ICES XIV ja V alapiirkonnas	7000	7000	7500
Harilik hiidlest NAFO alapiirkonnas 1	200	200	200
Harilik hiidlest ICES XIV ja V alapiirkonnas	1200	1200	200
Atlandi arktikakrabi NAFO alapiirkonnas 1	500	500	250
Moiva ICES XIV ja V alapiirkonnas	55000	55000	60000
Pikksabalased ICES XIV ja V alapiirkonnas			100
Pikksabalased NAFO alapiirkonnas 1			100
Kaaspüük NAFO alapiirkonnas 1	2600	2300

Kalapüügivõimaluste vähendamine mõne liigi puhul (nt hiidlest ICES alapiirkondades) on kooskõlas teaduslike nõuannetega, mis on suunatud 2015. aasta püügitaseme maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamisele.

Muude uues protokollis sisalduvate oluliste klauslite osas lepivad pooled kokku vastutustundliku kalapüügi põhimõtete edendamises ja kalavarude säästva kasutamise tagamises Gröönimaa majandusvööndis.

Samuti sisaldab protokoll standardseid peatamis- ja läbivaatamisklausleid, mis võivad mõjutada iga-aastase finantstoetuse maksmist. Konkreetsemalt kohaldatakse neid klausleid siis, kui artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud kalanduspoliitika toetusprogramme ei ole nõuetekohaselt rakendatud või kui on leidnud aset ELi lepingu artiklis 6 sätestatud tõendatud inimõiguste rikkumine – asjaolu, mis on Gröönimaa puhul vähetõenäoline.

Kokkuvõte

Eespooltoodu põhjal leiab raportöör, et Gröönimaaga sõlmitud praegune kalandusalane partnerlusleping vastab ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja austab säästva kalapüügi põhimõtet ning sellest on saanud suurt kasu mõlemad pooled. Samuti peab raportöör lepingut oluliseks nurgakiviks ELi ja Gröönimaa vahelises koostöös ning Põhjamaade koostöös kalavarude majandamisel ning seetõttu soovitab selle heaks kiita.

Raportöör tunnustab asjaolu, et protokolli üle läbirääkimiste pidamise käigus kuulati ära erinevad sidusrühmad ja suhtuti tõsiselt teaduslikesse nõuannetesse ning et uue protokolliga lihtsustatakse mitmeid tehnilisi küsimusi.

Ta on veendunud, et valdkondlike toetusmeetmete positiivne mõju kohalikule majandusele ja rannaelanikkonnale, eelkõige seoses töökohtade loomisega, avaldub pikema aja jooksul ning et komisjon peaks seda uue lepingu kehtivuse lõppemisel põhjalikult hindama. Parlamendile tuleks anda ka võimalus mitmeaastase valdkondliku toetusprogrammi rakendamise protsessi põhjalikumaks jälgimiseks.

Lõpetuseks olgu veel kord ära toodud järgmised taotlused komisjonile.

• Komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused ning protokolli artikli 3 lõikes 2 osutatud mitmeaastase valdkondlikku programmi ja iga-aastaste hindamiste tulemused.

• Euroopa Parlamendi esindajatele, kes osalevad vaatleja rollis, tuleks anda võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös.

• Komisjon peaks saatma parlamendile ja nõukogule lepingu rakendamise ülevaate enne lepingu üle uute läbirääkimiste alustamist.

• Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks kohelda õiglaselt nii seoses nende õigusega saada viivitamatult ja täielikult teavet kui ka seoses rahvusvaheliste kalandusalaste lepingute rakendamise järelevalve ja hindamisega ja nende muutmise üle peetavate läbirääkimistega.

Euroopa Parlament tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et parlamendi teavitamise nõue kajastab samuti institutsioonide üldisemat kohustust teha omavahel koostööd vastavalt ELi lepingu artikli 13 lõikele 2.

[1] Gröönimaa pindala on 2 166 000 km², millest 84 % on kaetud jääga. Gröönimaa rahvaarv on 56 700 inimest. Kuigi Gröönimaa kuulub Taani Kuningriigi koosseisu, on tal alates 1979. aastast (kohaliku valitsuse seadus) ulatuslik autonoomia paljudes olulistes poliitikavaldkondades. Pärast 2009. aasta referendumit laiendati seda autonoomiat veelgi ning võeti vastu Gröönimaa omavalitsuse seadus. Säilitades sellised funktsioonid nagu kaitse ja rahalised küsimused, jääb Taani muu hulgas vastutavaks ka kalanduskontrolli osas. Gröönimaa kogurahvatulu inimese kohta ulatub 29 300 euroni (2010), kuid kuna enamik igapäevakaupu tulev importida, on Gröönimaal märkimisväärne kaubandusbilansi puudujääk, mis kaetakse Taani antavast iga-aastasest üldtoetusest.
[2] Nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsus 2006/526/EÜ, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid, ELT L 208, 29.7.2006. 13. juunil 2012 allkirjastati täiendav „eelleping”, milles käsitletakse viise dialoogi tugevdamiseks ELi ja Gröönimaa vahel mineraalide valdkonnas.
[3] Teised peamised Gröönimaa vetes püütavad liigid on süvalest, tursk, meriahven, atlandi arktikakrabi ja moiva; krevetid moodustavad umbes 56 % kalatoodete ekspordist ning ülejäänud osa moodustavad süvalest, krabi ja tursk.
[4] Võrdluseks: valitsussektor annab 44 % töökohtadest.
[5] 2007. aasta andmed, vt komisjoni järeluurimust, lk ii.
[6] Pärast 2009./2010. majandusaasta suurt tegevuskahjumit ja sellel järgnenud valitsuse kapitalisüsti teatas ettevõte 2010. aastal kasumisse jõudmisest ning praegu kaalutakse ettevõtte erastamist.
[7] Määrus (EÜ) nr 753/2007.
[8] „Ex-post evaluation of the current Protocol to the Fisheries Partnership Agreement between the EU and Greenland, Final report” (September 2011) by Oceanic Développement & MegaPesca Lda.
(ref.: FPA 35/GRL/11/NC) - years covered: 2007 to 2010
[9] 13 alust Hispaaniast, 6 Portugalist, 5 Saksamaalt, 4 Ühendkuningriigist, 3 Leedust, 2 Poolast ja Eestist ning 1 Taanist.
[10] Tuluandmete aluseks on Islandil avaldatud kalahinnad.
[11] Vastu võetud A-punktina nõukogu 3108. istungil (põllumajandus ja kalandus) 19. juulil 2011.
[12] September 2011 (Ilullissat); november 2011 (Brüssel); 31. jaanuar 2012 – 2. veebruar 2012 (Kopenhaagen).
[13] Lühem, kolmeaastane ajavahemik (võrreldes praeguse protokolli kuue aastaga) pakuti välja selleks, et tagada järgneva protokolli täielik vastavus reformitud ühise kalanduspoliitika ning mis tahes ülemereterritooriume mõjutavate otsuste ja tulevase ELi Arktika piirkonna poliitika raamistikuga.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2012)

kalanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Gesine Meissner

LÜHISELGITUS

Gröönimaa on üks 26st ülemeremaast ja -territooriumist (ÜMT), mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu neljanda osaga. Gröönimaa rahvaarv on umbes 57 000 ja selle kogurahvatulu oli 2006. aastal 29,286 eurot elaniku kohta, aga see pole tegelikult viimaste aastate jooksul tõusnud. Gröönimaa on tugevalt sõltuv Taani antavast iga-aastasest üldtoetusest, mis moodustab hinnanguliselt 32 % SKPst.

Riigisisene kalandussektor on majandusele kõige kasulikum ning moodustab 13 % otsesest kogulisandväärtusest ja 17% töökohtadest (sh töötlus ja teised seotud tegevused). Kalandussektor moodustab 88 % ekspordist, millest peaaegu kõik on suunatud ELi. Gröönimaal on ELi turu kalatoodetele täielik juurdepääs, kuna ta on ÜMT.

ELil on Gröönimaaga keerukas ja mitmetasandiline suhe. Seda reguleerib ühise kalanduspoliitika kalandusalane partnerlusleping, ELi ja Gröönimaa vaheline partnerlusleping aastateks 2007–2013 (mis on andnud Gröönimaa haridussüsteemile märkimisväärset rahalist toetust) ning ülemeremaade ja -territooriumite assotsieerimise otsus, mis on paika pannud kauplemistingimused ELi ja ÜMTde vahel. Siiani on need ELi poliitikad olnud omavahel suures osas kooskõlas. Siiski vaadatakse need poliitikad lähitulevikus uuendamise eesmärgil läbi ning siis tuleks tagada, et ELi ja Gröönimaa vahelise kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll oleks uute lähenemisviisidega kooskõlas.

Praegune ELi–Gröönimaa vaheline kalandusalane partnerluseping kehtib 1. jaanuarist 2007 (nõukogu määrus (EÜ) nr 753/2007). Esimene protokoll jõustus samal kuupäeval kuueaastaseks perioodiks (1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2012). Protokollis on ette nähtud kalapüügivõimalused tursa, meriahvena, süvalesta, hariliku hiidlesta, garneeli, moiva ja kuningkrabi puhul.

Kalandusalase partnerluslepingu praeguse protokolli kehtivus lõpeb 31. detsembril 2012. Uus protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta. Uue protokolliga pikendatakse sisuliselt protokolli eelmisi tingimusi; muudatusi on tehtud seoses kalapüügivõimalustega ja lisatud on peatamisklausel juhuks, kui rikutakse põhilisi inimõigusi või demokraatlikke põhimõtteid.

Uues protokollis sätestatud ELi rahaline toetus on järgmine:

(a) 15 104 203 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Gröönimaa majandusvööndile;

(b) erisumma 2 743 041 eurot aastas Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks, et tagada eelkõige vastutustundliku kalapüügi jätkamine, mida tuleks hallata arvestades ühiskomitee raames vastastikuse kokkuleppega kindlaks määratud eesmärke.

Gröönimaa majandusvööndile juurdepääsu summat suurendatakse võrreldes aeguvas protokollis esitatud summaga, väidetavalt kokkuleppega kaetud liikide tõusvate turustamishindade tõttu. Siiski kahaneb panus Gröönimaa kalanduspoliitikasse nominaalväärtuses 16 % võrra.

Kalandusalane partnerlusleping on olnud ja jääb mõlema poole jaoks suure tähtsusega vahendiks. See on olnud tulemuslik, pakkudes ELi kalalaevastiku teatud osadele kalapüügivõimalusi vastavalt huvile ja vajadusele. Siiski on mõnikord seda tulemuslikkust piiranud piisavate kalavarude puudumine.

Vastavalt aeguva protokolli järelhindamisele on kalandusalane partnerlusleping toonud ELile lisandväärtust loovat netotulu, sh kulude ja tulude suhe 1,3 (st iga investeeritud 1 euro kohta on saadud tagasi 1,30 eurot). See on loonud ligikaudu 330 täiskohaga töökohta merel, mis tähendab, et umbes 500 ELi töökohta on sõltuvad kalastamisest Gröönimaal kalandusalase partnerluslepingu raames.

Gröönimaa jaoks on kalandusalane partnerlusleping olnud tulemuslik meede, et suurendada sissetulekut mitmetest kalavarudest, mida muidu ei oleks kasutatud. Kalandusalane partnerlusleping andis rahalisi toetusi keskmiselt 15,8 miljonit eurot aastas. See sissetulek moodustas 70 % eelarvetuludest, mis tulenesid Gröönimaa kalandussektorist, ja 1,3% 2010. aasta riigieelarvest.

Vastavalt järelhindamisele on umbes pool kalandusalase partnerluslepinguga seotud rahalisest toetusest kulutatud kalandusalasele uurimustööle, et parandada Gröönimaa kalandussektori jätkusuutlikkust. Siiski on see kukkunud läbi rannapüügi struktuurilise kohandamise vallas ja ei ole alati selge, kas eelarvetoetust on kasutatud investeerimiseks, mitte jooksvatele kuludele. Järelhindamise põhjal väidetakse ka, et kalandusalane partnerlusleping ei ole olnud tulemuslik, kuna pole toonud Gröönimaale olulist täiendavat majanduslikku kasu (nagu ühisettevõtted, töö laeval või lossimised kala töötlemiseks).

Järelhindamise põhjal tuntakse muret ka kalandusalase partnerlepingu aeguvas protokollis sätestatud kümnest kalapüügivõimalusest kolme jätkusuutlikkuse pärast.

Järelhindamise põhjal otsustati, et üldiselt on kalandusalane partnerlusleping kooskõlas ELi arengu, kaubanduse ja poliitikatega, mis toovad ühtselt Gröönimaa valitsusele mitmesugust kasu. See on ühise kalanduspoliitikaga üldjoontes kooskõlas, välja arvatud kolme põhilise kalavaru jätkusuutlikkuse puudumine.

Üldiselt järeldatakse järelhindamise põhjal, et kalandusalane partnerlusleping on toonud palju kasu mõlemale poolele ning seetõttu soovitatakse protokolli uuendamist. Selline on ka arvamuse koostaja seisukoht, kes seetõttu soovitab uuendatud protokolli vastuvõtmist mõlema poole huvides. Protokolli uuendamine ainult kolmeaastaseks perioodiks annab võimaluse seda järgnevalt kohandada, et tagada täielik kooskõla ÜMT assotsieerimise otsuse ja Gröönimaa partnerluslepingu (mõlemad kehtivad kuni 2013. aastani) kõikide uuendustega. See annab võimaluse ka muudetud ühise kalanduspoliitika uute meetmete kajastamiseks uue kalandusalase partnerluslepingu ja Gröönimaa protokolli kavandamisel.

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

Arengukomisjoni arvamuse kohaselt peaks komisjon kõnealuse lepingu rakendamisel võtma asjakohasel viisil arvesse järgmisi punkte:

(a) edendada tuleks jätkusuutlikke kalapüügivõimalusi, eelkõige tursa, Ida-Gröönimaa süvalesta ja meriahvena puhul;

(b) tuleks koostada kõnealuse lepingu – eeskätt protokolli artikli 3 lõikes 2 osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi – täitmise aastaaruanded, saata need Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustada, et edendada läbipaistvust ja tagada, et kalanduspoliitika toetamiseks ette nähtud eelarvevahendeid kasutatakse kõige tulemuslikumal viisil, ning tagada arengupoliitika sidusus;

(c) kohaliku tööhõive ja ärivõimaluste suurendamiseks tuleks võtta praktilisi meetmeid ELi laevade sildumiste arvu suurendamiseks Gröönimaa sadamates.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edvard Kožušník, Cristian Dan Preda, Patrizia Toia

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2012)

kalanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: François Alfonsi

ETTEPANEKUD

Vastavalt nõukogu antud volitustele pidas komisjon Euroopa Liidu nimel Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsusega läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsuse vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 3. veebruaril 2012. aastal uus protokoll, mis hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Gröönimaa majandusvööndis.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Gröönimaa kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad selleks poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Uues protokollis sätestatud aastane rahaline toetus kogu programmiperioodi kohta on 17 847 244 eurot. See summa jaguneb järgmiselt: a) 15 104 203 eurot aastas juurdepääsu eest Gröönimaa majandusvööndile ja b) 2 743 041 eurot aastas, mis vastab täiendavale summale, mida EL maksab Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võib Euroopa Parlament nõusoleku anda või selle andmata jätta.

Lepingut iseloomustavad alljärgnevad arvnäitajad.

Kulu liik	2013	2014	2015	Kokku
Tegevusassigneeringud	17 847 244€	17 847 244€	17 847 244€	53 541 732€
Halduskulud			80 000€	80 000€
Muud halduskulud ja personalikulud	93 000€	93 000€	93 000€	279 000€
KOKKU	17 940 000€	17 940 000€	18 020 000€	53 900 732€

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Jens Geier, Lucas Hartong, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Derek Vaughan, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Burkhard Balz, Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Peter Jahr, Jürgen Klute, Constanze Angela Krehl, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Luigi Berlinguer

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Antonello Antinoro, Alain Cadec, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ole Christensen, Jens Nilsson

Õigusteave - Privaatsuspoliitika