RAPORT Eriaruanne nr 7/2012 (2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) „Veinituru ühise korralduse reform: senised edusammud”

23.11.2012 - (C7‑0149/2012 – 2012/2119(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Eva Ortiz Vilella
PR_DEC

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on seotud komisjoni 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega ja kontrollikoja eriaruandega nr 7/2012 „Veinituru ühise korralduse reform: senised edusammud”

(C7-0149/2012 – 2012/2119(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet[1],

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2012 „Veinituru ühise korralduse reform: senised edusammud”,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[2], eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[3], eriti selle artikleid 145, 146 ja 147,

–   võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel[4],

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 76 ja 112 ning VI lisa,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0386/2012),

A. arvestades, et Euroopa Parlament tutvub iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kontrollikoja eriaruannetega;

B.  arvestades, et kontrollikoja eriaruannetes esitatakse teavet rahaliste vahendite kasutamisega seotud probleemsete küsimuste kohta ning seega aitavad need parlamendil täita eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli;

Taustteave

1.      tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 7/2012 „Veinituru ühise korralduse reform: senised edusammud” üle, milles analüüsitakse peamiselt tulemusi, mida on saavutatud veinituru ühise korralduse reformiga, mille nõukogu algatas 2008. aastal; märgib, et auditi peamine eesmärk oli hinnata edusamme reformi ühe peamise eesmärgi – so pakkumise ja nõudluse tasakaalu parandamise – saavutamisel;

2.      tuletab meelde, et veinituru ühise korralduse reformi eesmärk oli tasakaalustada nõudluse ja pakkumise vahekorda ning et reformi peamine rahastamisvahend hõlmas ajutist väljajuurimiskava ja riiklike tugiprogrammide loomist, tänu millele oli igal liikmesriigil võimalik valida (11 olemasoleva meetme hulgast) oma konkreetsele olukorrale kõige paremini sobivad meetmed;

3.      rõhutab, et audit keskendus kahele suurimale kuluvaldkonnale, milleks on väljajuurimismeede ning viinamarjaistanduste ümberkorraldamis- ja muutmismeede, kusjuures väljajuurimismeetmele eraldati aastatel 2008/2009 kuni 2010/2011 kestnud 3-aastase kohaldamisaja jooksul 1,074 miljardit eurot ning ümberkorraldamis- ja muutmismeetmele aastatel 2001−2010 kestnud 10-aastase perioodi jooksul 4,2 miljardit eurot;

4.      märgib, et liit on maailma suurim veinitootja ja tal on 3,5 miljoni hektari (ha) suurune viinapuid kattev ala; tuletab meelde, et EL tootis veiniaastal 2007/2008 ligikaudu 160 miljonit hektoliitrit (hl) veini, mis moodustab maailma veinitoodangust ligikaudu 60% peale selle märgib, et 2009. aastale eelnenud 20 aasta jooksul veinide tootjahinnad langesid ja üldine veini tarbimine ELis vähenes;

Eriaruanne nr 7/2002

5.      eriaruandes nr 7/2012 märgitakse, et kuigi nõudlus väljajuurimise järele ületas 350 000 ha, piiras meetme mõju kindlaksmääratud eesmärk, so 175 000 ha, ja lõpuks juuriti ELi abi kasutades välja ainult 160 550 ha; kontrollikoja hinnangul vähenes väljajuurimiskava abil viinamarjaistanduste alune ala ligikaudu 5%, mis vastab vastavalt umbes 10,2 miljoni hl kõrvaldatud veinile või 6%-le kasutatavast veinitoodangust; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et alates reformist on väljajuurimist teostatud palju suuremal (kokku 300 000 ha suurusel) maa-alal ning et niisugust abi ei antud selle maa-ala umbes 140 000 ha puhul – arvnäitaja, mida kontrollikoja eriaruandes nr 7/2012 ei mainita;

6.      kontrollikoda jõudis järeldusele, et väljajuurimismeetme puhul oleks kava pidanud mõjusam ja vähem kulukas olema, sest kava esimese kahe aasta jooksul olid abimäärad liiga kõrged ja nõudlus meetme järele ületas sihteesmärgi isegi siis, kui abimäärad kolmandal ja viimasel aastal algsele tasemele tagasi viidi;

7.      kontrollikoda on arvamusel, et väljajuurimise sihtgrupiks ei olnud tingimata väiksema konkurentsivõimega või vähem elujõulisemad viinamarjaistandused ning et kavast rahastati teatavate selliste viinamarjaistanduste väljajuurimist, mis on juba ümber korraldatud ja põhimõtteliselt konkurentsivõimelised; märgib kahetsusega, et sellised juhtumid on vastuolus reformi poliitikaeesmärkidega;

8.      eriaruandes nr 7/2012 rõhutatakse, et loodetud tootmismahu vähenemist ei saavutatud ja seda ühise turukorralduse teatavate vahendite, nagu rohelise korje ja müügiedendusmeetme ebapiisava kasutamise tagajärjel ning seetõttu, et nõukogu lükkas sahharoosiga rikastamise keeldu käsitleva komisjoni ettepaneku tagasi;

9.      eriaruandes nr 7/2012 märgitakse, et ümberkorraldamismeetmed aitasid küll suurendada veinisektori konkurentsivõimet, kuid nende tagajärjel suurenes ka teatavates liikmesriikides saagikus, mis tähendab, et pakkumise vähendamiseks tehtud pingutuste tulemus muutus olematuks;

10.    kontrollikoda märgib, et komisjon ei ole põhjalikult analüüsinud, milline mõju hiljemalt 2018. aastaks plaanitud istutusõiguste liberaliseerimisel võib olla, ning arvab, et selline analüüs on veinisektori nõudluse ja pakkumise tasakaalu kohta hinnangu koostamiseks vajalik;

Soovitused

11.    võtab teadmiseks kontrollikoda mure asjaolu pärast, et liit toetas veinitootmise ülejäägi vähendamise eesmärgil istanduste väljajuurimist, kuid ümberkorraldamis- ja muutmismeetmed tõid teatavatel juhtudel kaasa viinamarjaistanduste saagikuse mõningase suurenemise; on siiski seisukohal, et suurem saagikus võib muuta veinid konkurentsivõimelisemaks, kuid palub komisjonil igal juhul tagada, et tasakaalustamatuse vältimiseks oleks olemas asjakohane strateegia;

12.    on täielikult nõus, et teatavate moderniseeritud viinamarjaistanduste väljajuurimise vältimiseks oleks tulnud kaaluda kehtivate eeskirjade täpsustamist ulatuslike tõlgendusvõimaluste vältimiseks ning viinamarjaistanduse, ning mitte ainult põllumajandustootjaga seotud täiendavate tingimuste kehtestamist;

13.    on seisukohal, et komisjon peaks sektori konkurentsivõime suurendamiseks ümberkorraldusmeetmed tõhusamaks muutma ja säilitama eelmise programmi edukaks osutunud meetmed; ootab, et komisjon tagaks selle, et liikmesriikide riiklikud programmid ning ümberkorraldamis- ja muutmismeetmed oleksid kooskõlas reformi eesmärgiga, eelkõige ühtse otsemaksete kavaga; palub komisjonil ühtlasi parandada kehtivaid eeskirju, et võimaldada põllumajandustootjatel paremini kohaneda turusignaalidega ning viia pakkumine rohkem vastavusse nõutavate toodetega;

14.    kutsub komisjoni edendama meetmeid, mille eesmärk on liidu parimate veinivalmistamise traditsioonide säilitamine, mis peamiselt tähendab sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse tagamist ning keskkonna- ja maastikukaitset paljudes maapiirkondades, kus veini valmistatakse;

15.    on seisukohal, et komisjon peaks koostama veinisektori nõudluse ja pakkumise vahekorra korrapäraselt ajakohastatava hinnangu, mis põhineb kõnesoleva sektori näitajate statistilisel analüüsil, milles võetakse arvesse ümberkorraldamis- ja muutmismeetmete soodsat mõju toodangule; on seisukohal, et selle hinnangu alusel peaks komisjon kindlaks tegema väljajuurimismeetme sihtala ning hindama edaspidi, kas võimaliku tasakaalustamatusega tegelemiseks on vaja parandada muid meetmeid;

16.    rõhutab, et kontrollikoja soovituse kohaselt tuleb istutusõiguste liberaliseerimise kohta koostada põhjalik mõjuhinnang; palub komisjonil hinnata sellise süsteemi kaotamise võimalikke tagajärgi, et võtta veinituru tasakaalustamiseks vastu kõige paremad otsused; märgib, et enamik liikmesriike ei poolda selle süsteemi kaotamist ning seda seisukohta jagab ka Euroopa Parlament oma 23. juuni 2011. aasta resolutsioonis ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel[5];

17.    rõhutab, et kuigi veininõudlus on liidus viimastel kümnenditel vähenenud, on eksport kolmandatesse riikidesse viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, mida ei ole käsitletud eriaruandes nr 7/2012; on veendunud, et kvaliteetveinide ekspordi edendamise meetmete rakendamine aitaks ületoodangut vähendada;

18.    nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, millega tagatakse, et liikmesriigid, kus arvutatakse hektari kohta maksed ühtse määra alusel, seaksid sisse nõuetekohased kontrollimehhanismid makseasutuste jaoks, kes tagavad, et põllumajandustootjaid ei hüvitata ülemääraselt, standardiseeriksid kulude eelarvestamise nii, et erinevused võrreldavate meetmete hinnangulistes kuludes viidaks miinimumini, ning tagaksid võrreldavuse ja vastuvõetaval tasemel standardiseerituse meetmete puhul, mille aluseks on nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) (ühise turukorralduse ühtne määrus) artikkel 103q[6];

19.    nõuab tungivalt, et komisjon võtaks piisavaid meetmeid võrreldavuse ja vastuvõetaval tasemel standardiseerituse tagamiseks meetmete puhul, mille aluseks on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103q;

20.    on veendunud, et lisaks kvaliteetveinide ekspordile riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liitu, aitaks ületoodangut vähendada ka Euroopa veinide tarbimise suurem toetamine Euroopa Liidus;

21.    palub komisjonil käivitada taas poliitika, mille eesmärk on edendada veinisektorit ja parandada selle konkurentsivõimet siseturul, hõlmates täiskasvanutele suunatud teabekampaaniaid veini vastutustundliku tarbimise kohta ning veini eriomaduste ja eripära kohta, ning milles rõhutatakse Euroopa veinide kultuuritraditsiooni; kutsub ühtlasi komisjoni koostama ELi strateegia ekspordi suurendamiseks kolmandatesse riikidesse;

°

° °

22.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	15.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Zuzana Brzobohatá, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Iliana Ivanova, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Aldo Patriciello, Crescenzio Rivellini, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Cornelis de Jong, Ivailo Kalfin, Olle Schmidt, Derek Vaughan

• [1]               ELT L 68, 15.3.2011.
• [2]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
• [3]               EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [4]               Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0297.
• [5]               Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0297.
• [6]              ELT L 299, 16.11.2007, lk. 1.