Menetlus : 2010/0303(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0387/2012

Esitatud tekstid :

A7-0387/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/12/2012 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0473

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 157kWORD 82k
27.11.2012
PE 497.796v02-00 A7-0387/2012

Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(10090/2/2012 – C7‑0329/2012 – 2010/0303(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Knut Fleckenstein

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(10090/2/2012 – C7‑0329/2012 – 2010/0303(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10090/2/2012 – C7‑0329/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1),

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0611),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0387/2012),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 107, 6.4.2011, lk 68.

(2)

ELTs seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) loodi reaktsioonina naftatankeri Erika uppumisel tekkinud reostusele. EMSA alustas tööd 2003. aasta märtsis. See on asutamismääruse neljas muudatus.

Amet aitab tagada meresõiduohutuse ja turvalisuse ning ennetada laevade põhjustatud merereostust, sh teostades järelevalvet ja hinnates asjaomase ELi õiguse rakendamist. Suur osa ameti tööst hõlmab komisjoni ja/või liikmesriikide nõustamist. Amet on üldtunnustatud kui tõhus ja hästi juhitud organisatsioon, mis pakub liikmesriikidele märkimisväärset kokkuhoidu, tegutsedes Euroopa tasandil sellest tuleneva mastaabisäästuga.

EMSA lisaülesanded

Läbivaadatud EMSA määrusega laiendatakse ameti pädevust keskkonnakatastroofide, nt naftareostuse ennetamise ja nendega võitlemise valdkonnas. Ennekõike kasutatakse selleks CleanSeaNet teabesüsteemi, et jälgida avamererajatiste põhjustatud naftareostuse mõju. Samuti töötab EMSA riigiasutuste töö koordineerimise parandamise nimel, et parandada ennetamist, edendada parimaid tavasid ja kiirendada katastroofidele reageerimist.

Euroopa Parlamendi palvel annab amet omapoolse panuse ka merepiraatlusega võitlusesse. Ametil on vahendid ja andmed, sealhulgas satelliidid, mida liikmesriigid saavad kasutada ebaseadusliku merendustegevuse järelevalveks. Praegu on eriti tähtis teabe vahetamine ELi mereväeoperatsiooni Atlantaga, et kaitsta piraatide eest ELi lipu all sõitvaid laevu, mis liiguvad Aafrika Sarve piirkonnas.

Euroopa Parlament kinnitas, et EMSA mängib suuremat rolli meremeeste koolituse parandamisel. ELi kodanike seas merendusega seotud töökohtade atraktiivsuse suurendamine on pikaajaline eesmärk. Läbivaadatud määrus võimaldab ametil lihtsustada parimate tavade vahetamist merenduskoolituse ja -hariduse valdkonnas, et vastata praegusele ja tulevasele nõudlusele kvalifitseeritud meremeeste järele Euroopa Liidus.

Euroopa Parlamendi teine pikaajaline prioriteet on Euroopa piirideta mereruumi edendamine. Praegu saab maad mööda vedada kaupu Euroopa Liidu ühest otsast teise ilma vahepealse piirikontrollita. Seevastu peetakse meretransporti rahvusvaheliseks ja seda kontrollitakse igas sadamas. Meritsi kauba- ja reisijate veo võimaldamine liikmesriikide vahel ilma täiendavate formaalsusteta võrreldes maanteevedudega väldiks konkurentsi moonutamist selliste vedude kasuks, mis on vähem keskkonnasõbralikud.

Läbivaadatud määruses kutsutakse ametit üles kasutama täiel määral Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS ja Galileo) ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programme, et rakendada piirideta mereruumi. Läbivaadatud määrusega antakse ka panus e-merenduse algatusse eesmärgiga vähendada teavitusformaalsusi, millega kaubalaevad seisavad silmitsi liikmesriikide sadamatesse sisenemisel või sealt väljumisel.

Samuti suurendatakse sellega EMSA suutlikkust teha koostööd naaberriikidega. EMSA-le suuremate võimaluste andmine, et aidata naaberriikidel merereostuse ohtu vähendada ja reostustõrjet läbi viia, on äärmiselt soovitatav. Kui Vahemere lõunapiirkonnas tekiks merereostus, jõuaks kahtlemata osa naftast ka ELi vetesse. Sellises olukorras on ilmselgelt targem ennetada kui tagajärgedega tegeleda. Määruse kohandamine nii, et selle kohaselt on EMSA-l selgesõnaliselt väljendatud õigus abistada komisjoni ja liikmesriike merereostuse tõrjega tegelevates piirkondlikes organites (nt Helsingi ja Barcelona konventsioon), toob kasu õiguskindluse ja läbipaistvuse seisukohast.

EMSA-le antakse samuti võimalus aidata kaasa paljude teiste oluliste poliitikaeesmärkide saavutamisele, sh keskkonnaprobleemidega tegelemine, nagu laevanduse põhjustatud kasvuhoonegaaside heide ja merevee keskkonnaseisund, järelevalve teostamine tunnustatud organisatsioonide üle, mis täidavad sertifitseerimiskohustusi ja siseveetranspordiga seotud ülesandeid. Viimane hõlmab siseveelaevade klassifikatsiooniühingute kontrollimist ja võimaluste uurimist, kuidas siduda omavahel mere- ja siseveeteede teabesüsteemid.

Nende tegevuste puhul EMSA ei asenda ega dubleeri liikmesriikide tööd. Selle asemel pakub ta lisandväärtust, tagades parimate tavade koordineerimise ja vahetamise.

Juhtimine

EMSA juhtimise osas nähakse läbivaadatud tekstis ette ameti strateegia ja personalipoliitika mitmeaastane planeerimine ning sõltumatu välishindamine vähemalt iga viie aasta järel. Lisaks ameti tegevdirektori ametisse nimetamise korra selgitamisele õnnestus Euroopa Parlamendil veenda nõukogu lisama ka eesmärk meeste ja naiste võrdse esindatuse kohta EMSA haldusnõukogus.

Alus EMSA rolli laiendamisele tulevikus

Võttes eelkõige arvesse praegust majandusolukorda, seisid Euroopa Parlamendi läbirääkijad silmitsi suure vastuseisuga nõukogus, et laiendada EMSA kohustusi viisil, mis nõuaks täiendavaid vahendeid. Selle tulemusena pannakse määruse praeguse läbivaatamisega alus EMSA rolli tulevasele laiendamisele vastavalt tulevastele poliitilistele otsustele.

Eelkõige mainitakse ameti võimalikku rolli avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse ennetamisel, kui kiidetakse heaks ELi eeskirjad avamereplatvormide ohutuse kohta. Kulutõhususe osas näib olevat selge, et uue ameti loomisele eelistatakse EMSA-le ennetamise ja kontrolliga seotud ülesannete usaldamist. See on üks küsimustest, mida komisjon käsitleb oma eduaruandes ameti eesmärkide ja ülesannete muutmise kohta.

Komisjon on samuti valmistanud ette teostatavusuuringu, milles hinnatakse erinevate rannavalveüksuste ülesannete koordineerimise ja koostöö tõhustamise ulatust ning ühise teabejagamiskeskkonna praegust arengut. Euroopa Parlament on nõudnud sellist uuringut juba mitu aastat, sh direktiivis 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust.

Mõju eelarvele

On selge, et kui töö tehakse eraldi riigiasutuste asemel korraga EMSAs, vähenevad ELi maksumaksja kulutused ja saavutatakse tõeline Euroopa lisandväärtus. EMSA mereseiresüsteemid on seda juba näidanud. Nende süsteemide kasutamine muudele poliitikavaldkondadele väärtusliku teabe andmiseks on tõenäoliselt palju kulutõhusam kui eraldiseisvate süsteemide loomine.

EMSA-le antavad lisaülesanded peaksid kajastuma reaalselt selle eelarves ja töötajate arvus. Vastasel juhul satuks ohtu ameti põhiülesanne edendada meresõiduohutust. Kuid see on pigem iga-aastase eelarvemenetluse kui käesoleva seadusandliku akti ülesanne.


MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) muutmine

Viited

10090/2/2012 – C7-0329/2012 – 2010/0303(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

15.12.2011                     T7-0581/2011

Komisjoni ettepanek

COM(2010)0611 - C7-0343/2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

25.10.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Knut Fleckenstein

7.12.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

6.11.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Phil Bennion, Spyros Danellis, Markus Ferber, Dominique Riquet, Alfreds Rubiks, Sabine Wils

Õigusteave - Privaatsuspoliitika