Menetlus : 2012/0242(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0392/2012

Esitatud tekstid :

A7-0392/2012

Arutelud :

PV 21/05/2013 - 11

Hääletused :

PV 22/05/2013 - 7.6
CRE 22/05/2013 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/09/2013 - 13.5
CRE 12/09/2013 - 13.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0213
P7_TA(2013)0372

RAPORT     *
PDF 340kWORD 503k
3.12.2012
PE 497.794v02-00 A7-0392/2012

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvepoliitikaga

(COM(2012)0511 – C7-0314/2012 – 2012/0242(CNS))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Marianne Thyssen

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 ANNEX I
 ANNEX II
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

(COM(2012)0511 – C7-0314/2012 – 2012/0242(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0511),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0314/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (C-83/230),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A7-0392/2012),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)      Viimastel aastakümnetel on EL teinud olulisi edusamme pangandusteenuste siseturu loomisel. Sellest tulenevalt on pangakontsernidel, mille peakorterid asuvad teises liikmesriigis, märkimisväärne turuosa mitmes liikmesriigis ning krediidiasutused on oma tegevust geograafiliselt mitmekesistanud nii euroalal kui euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides.

(1 a)   Euroopa pangandussüsteem on jõudnud praeguses finants- ja majanduskriisis kokkuvarisemise äärele. Finantssektori killustatus ohustab ühisraha ja ühtse turu terviklikkust. Praegu on väga oluline süvendada pangandussektori integreerimist, et tugevdada Euroopa ühtsust, taastada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse elavdamisele.

(2)      Pangandusteenuste siseturu säilitamine ja suurem integreeritus on oluline, et kiirendada majanduskasvu liidus ning reaalmajanduse piisavat rahastamist. Siiski on see üha keerukam. Tõenditest nähtub, et liidu pangandusturgude integratsioon on peatumas ja toimub pankade taasriigistamine.

(3)      Samal ajal peavad järelevalveasutused lisaks rangemate õigusaktide vastuvõtmisele ELis suurendama oma järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse viimaste aastate finantskriisi õppetunde, ning suutma järelevalvet teostada väga keerukate omavahel seotud turgude ja asutuste üle.

(4)      Individuaalsete pankade järelevalve ELis on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Järelevalveasutuste vaheline kooskõlastamine on väga oluline, aga kriis on näidanud, et pelgalt kooskõlastamisest ei piisa, eriti seoses ühisrahaga. Selleks et säilitada Euroopas finantsstabiilsus ning suurendada turgude integreerimise positiivset mõju majanduskasvule ja heaolule, tuleks suurendada järelevalveülesannete integreeritust.

(4 a)   Suurtesse ja omavahel seotud pangakontsernidesse kuuluvate üksikute pankade järelevalve jätmine üksnes riikliku tasandi pädevusse välistab võimaluse teostada tõrgeteta ja usaldusväärset järelevalvet kogu pangakontserni ja selle üldise tervise üle. See võib viia erinevate tõlgenduste ja vastukäivate otsusteni üksuse tasandil.

(5)      Krediidiasutuse usaldatavus on sageli siiski tugevalt seotud liikmesriigiga, kus see asub. Kahtlused valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See seos mõjutab konkreetselt euro kasutamist ühisrahana, kuna põhjustab finantsvaldkonna killustumist, mis takistab seda, et era- ja valitsemissektori eri liikmeid rahastataks vastavalt nende krediidivõimelisusele, mis muudab võrdseid tingimusi ja võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ning finantssüsteemi stabiilsust ja tõsiselt koormata asjaomase liikmesriigi juba niigi pingelist riigirahandust. Probleemiga kaasnevad spetsiifilised riskid euroalal, kus ühisraha suurendab tõenäosust, et negatiivsed arengud ühes liikmesriigis ohustavad majandusarengut ja euroala teiste liikmesriikide ning sellest tulenevalt euroala kui terviku stabiilsust, aga see ohustab ka euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike, kus euroala pankadel on märkimisväärne tegevus.

(6)      Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve))(2), ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2 ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve))(3) ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve))(4) on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd ELis. EBA aitab oluliselt kaasa finantsteenustealaste ühtsete eeskirjade loomisele ELis ning tal on olnud keskne roll 2011. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogu poolt kokku lepitud peamiste euroala krediidiasutuste rekapitaliseerimise ning riigiabi käsitlevate suuniste ja tingimuste, mille vastuvõtmise tagamine sõltumatul ELi konkurentsiametil õnnestus, järjepideval rakendamisel.

(7)      Euroopa Parlament on nõudnud mitmel korral Euroopa organi loomist, kes oleks otseselt vastutav teatavate järelevalveülesannete täitmise eest finantseerimisasutuste puhul, alates oma resolutsioonidest 13. aprillil 2000. aastal komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamisest: tegevuskava” kohta(5) ja 21. novembril 2002. aastal usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus(6).

(8)      Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldustes kutsuti Euroopa Ülemkogu eesistujat töötama välja tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Samal päeval rõhutasid euroala riigipead ja valitsusjuhid, et kui euroala pankade puhul on loodud tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab EKPd, võiks ESMil olla võimalik tavapärase otsuse alusel pankasid otse rekapitaliseerida, mis põhineks asjakohastel tingimustel, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimisel.

(8 a)   Euroopa Ülemkogu tõdes 18. oktoobril 2012. aastal, et liikumine sügavama majandus- ja rahaliidu suunas peaks tuginema ELi institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule ja seda peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus ühisraha mittekasutavate liikmesriikide suhtes ning ühtse turu terviklikkuse austamine. Integreeritud finantsraamistikul saab olema ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult ulatuslikult avatud kõigile selles osaleda soovivatele liikmesriikidele.

(9)      Seega tuleks luua Euroopa pangandusliit, mida toetatakse kõikehõlmavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega ühtse turu kui terviku finantsteenuste jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist ning ühtsest hoiuste tagamise ja pangakriiside lahendamise raamistikust. Pidades silmas ühisrahas osalevate liikmesriikide vastastikust sõltuvust, peab pangandusliit hõlmama kõiki euroala liikmesriike ja see peaks hõlmama ka kõiki muid liikmesriike, kes kavatsevad euroalaga ühineda ja teevad selleks ettevalmistusi. Seda võimaldavas institutsioonilises ja õiguslikus korras tuleks leida tasakaal kõigi osalevate liikmesriikide võrdse seisundi ja euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele ühisrahaga ühinemiseks stiimulite pakkumise vahel. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsionaalselt võimalik, peaks pangandusliit hõlmama kõiki liikmesriike, välja arvatud neid liikmesriike, kes sõnaselgelt väljendavad soovi mitte osaleda.

(10)    Esimese sammuna pangandusliidu suunas peaks ühtne järelevalvemehhanism tagama, et ELi poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tulemuslikult, et finantsteenustealaseid ühtseid eeskirju kohaldatakse krediidiasutuste suhtes võrdselt kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest. Eelkõige peaks ühtne järelevalvemehhanism olema kooskõlas finantsteenuste siseturu toimimisega ning kapitali vaba liikumisega. Ühtne järelevalvemehhanism on aluseks järgmistele sammudele pangandusliidu suunas. See kajastab põhimõtet, et ühiste sekkumismehhanismide mis tahes võimalikule kehtestamisele kriiside korral, sealhulgas otsesele juurdepääsule Euroopa stabiilsusmehhanismile, peaksid eelnema ühised kontrollid, et vähendada sekkumismehhanismide kasutamise vajaduse tõenäosust.

(11)    EKP, kes on euroala keskpank ning omab ulatuslikke eksperditeadmisi makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, omab ligipääsu mitmetele teabeallikatele ja laialdaselt tunnustatud eksperditeadmisi ning on säilitanud kriisi ajal oma usaldusväärsuse, sobib täitma selgelt määratletud järelevalveülesandeid, mis keskenduvad Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve poliitikaga.

(12)    EKP-le tuleks anda need järelevalvealased eriülesanded, mis on määrava tähtsusega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ELi poliitika ühtse ja tulemusliku rakendamise tagamiseks, ülejäänud ülesannete täitmine peaks jääma liikmesriikide ametiasutustele. EKP ülesanded peaksid hõlmama meetmeid, mis võetakse süsteemse stabiilsuse saavutamiseks.

(13)    Suurte pankade toimekindlus on eriti oluline, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad pangad võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast võib EKP võtta igal ajal ja igas olukorras enda peale liikmesriikide pädevatele asutustele antud vastutuse ning täita kõiki konkreetseid järelevalveülesandeid ▌.

(14)    Krediidiasutustele tegevuslubade andmine enne tegevuse alustamist on peamine usaldatavusnõuete täitmise meetod tagamaks, et sellist tegevust teostavad ainult ettevõtjad, kellel on kindel majanduslik alus, korraldus, mis võimaldab tegeleda hoiuste kaasamise ja laenuandmisega seotud spetsiifiliste riskidega, ning sobivad juhid. EKP-l peaks seepärast olema ülesanne anda krediidiasutustele tegevuslubasid ja ta peaks vastutama tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse liikmesriikide ametiasutuste rolli.

(15)    Lisaks ELi õiguses sätestatud krediidiasutustele tegevusloa andmise tingimustele ning asjaoludele sellise tegevusloa tühistamiseks, võivad liikmesriigid praegu ette näha tegevusloa andmise täiendavaid tingimusi ning tegevusloa tühistamise täiendavaid asjaolusid. Seepärast peaks EKP oma ülesandeid seoses krediidiasutustele tegevusloa andmisega ja tegevusloa tühistamisega siseriikliku õiguse mittejärgmise korral täitma asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ettepaneku alusel, kes hindab siseriiklikus õiguses sätestatud asjaomaste tingimuste täitmist. Kui liidu õiguses sätestatud tingimused on täidetud, annab EKP loa 30 tööpäeva jooksul alates asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ettepaneku saamisest, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühe korra sama ajavahemiku võrra pikendada.

(16)    Mis tahes uue omaniku sobilikkuse hindamine enne märkimisväärse osaluse ostmist krediidiasutuses on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike jätkuva sobilikkuse ja rahandusliku usaldusväärsuse tagamiseks. EKP kui liidu institutsioon saab sellist hindamist teostada ilma, et kehtestataks põhjendamatuid piiranguid siseturule. EKP-l peaks olema ülesanne hinnata krediidiasutustes märkimisväärse osaluse omandamist ja võõrandamist.

(17)    Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisega seotud usaldusväärsuse eeltingimus on nende ELi eeskirjade täitmine, millega nõutakse krediidiasutustelt, et neil on teatav kapitalitase krediidiasutuste majandustegevusele omaste riskide katmiseks, et nad piiravad individuaalsetest vastaspooltest tulenevate riskipositsioonide mahtu, et nad avalikustavad teabe krediidiasutuse finantsseisundi kohta, et nad omavad piisavalt likviidseid varasid turupingete olukorras vastupidamiseks ning et nad piiravad finantsvõimendust. EKP ülesanne peaks olema tagada nende eeskirjade järgimine ning kehtestada rangemad usaldatavusnõuded ja kohaldada liidu õigusaktides konkreetselt sätestatud juhtudel täiendavaid meetmeid krediidiasutuste suhtes.

(18)    Täiendavad kapitalipuhvrid, sealhulgas kapitali säilitamise puhver ja vastutsükliline kapitalipuhver tagamaks, et krediidiasutused koguvad majanduskasvu perioodidel piisava omakapitali, et katta kahjud stressiolukordades, on peamised usaldatavusnõuete täitmise vahendid, et tagada piisav kahjude katmise võime. EKP-l peaks olema ülesanne kehtestada selliseid puhvreid ja tagada, et krediidiasutused neid järgivad.

(19)    Krediidiasutuse toimekindlus sõltub ka asjakohase sisemise kapitali allokeerimisest, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus võib olla avatud, ning asjakohaste asutusesiseste organisatsiooniliste struktuuride ja äriühingu üldjuhtimise korra olemasolust. Seepärast peaks EKP-l olema ülesanne kohaldada nõudeid, millega tagatakse, et krediidiasutused on kehtestanud töökindla üldjuhtimise korra, protsessid ja mehhanismid, sealhulgas strateegiad ja menetlused oma sisemise kapitali asjakohasuse hindamiseks ja säilitamiseks. Puuduste korral peaks EKP-l olema ka ülesanne kehtestada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas täiendavate omavahendite erinõudeid, avaldamise erinõudeid ja likviidsuse erinõudeid.

(20)    Ohud krediidiasutuse toimekindlusele võivad tekkida nii individuaalse krediidiasutuse tasandil kui ka pangakontserni või finantskonglomeraadi tasandil. Konkreetne järelevalvekord nende ohtude leevendamiseks on oluline krediidiasutuste toimekindluse tagamiseks. Lisaks individuaalsete krediidiasutuste järelevalvele peaks EKP ülesanded hõlmama konsolideeritud järelevalvet, täiendavat järelevalvet, finantsvaldusettevõtjate järelevalvet ning segafinantsvaldusettevõtjate järelevalvet.

(21)    Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb krediidiasutuse finants- ja majandusliku olukorra halvenemist parandada enne, kui kõnealune asutus satub olukorda, kus ametiasutustel ei ole muud valikut kui kohaldada kriisilahendust või kasutada sekkumiseks maksumaksjate raha. EKP-l peaks olema ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on määratletud asjakohases liidu õiguses. Ta peaks siiski kooskõlastama oma varajase sekkumise meetmeid asjaomaste kriisilahendusasutustega. Seni kuni kriisilahenduse volitusi ei ole antud Euroopa organile, peaks EKP seda enam tegema koostööd asjaomaste riiklike ametiasutustega, et tagada kriiside korral ühtne arusaam vastavatest ülesannetest, eelkõige selleks loodavate piiriüleste kriisiohjamise rühmade ja tulevaste kriisilahenduskollegiumide raames.

(22)    Järelevalveülesanded, mida ei anta EKP-le, peaksid jääma liikmesriikide ametiasutustele. Need ülesanded peaks hõlmama õigust saada krediidiasutustelt teatisi seoses asutamisõigusega ja teenuste osutamise vabadusega; teostada järelevalvet nende organite üle, kes ei ole hõlmatud liidu õiguse kohase krediidiasutuste määratlusega, kuid kelle üle teostatakse krediidiasutustena järelevalvet siseriikliku õiguse kohaselt; teostada järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad ELis filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid; teostada järelevalvet makseteenuste üle; viia läbi krediidiasutuste igapäevast kontrollimist; täita pädevate asutuste ülesandeid krediidiasutuste suhtes seoses finantsinstrumentide turgudega ning takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

(22 a) EKP kooskõlastab oma tegevuse täielikult liikmesriikide ametiasutustega, kes vastutavad kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamise ja rahapesu vastase võitluse eest.

(23)    EKP peaks täitma temale antud ülesandeid eesmärgiga tagada krediidiasutuste toimekindlus ning liidu ja konkreetse osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus ja siseturu terviklikkus, tagades sellega ka hoiustajate kaitse ja parandades siseturu toimimist kooskõlas ELi finantsteenustealaste ühtsete eeskirjadega. Eelkõige võtab EKP nõuetekohaselt arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(23 a) Talle antud ülesannete täitmisel ja ilma et see piiraks krediidiasutuste toimekindluse tagamise eesmärki, peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse krediidiasutuste eri tüüpe.

(24)    ▌Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas 2010. aastal loodud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu ELis. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. EKP peaks täitma oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse sätetele, ilma et see piiraks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid. Samuti peaks EKP olema kohustatud tegema koostööd asjaomaste kriisilahendusasutuste ja Euroopa avaliku sektori finantsabi vahenditega.

(26)    EKP ülesannete täitmise suhtes kohaldatakse ja ta peab järgima mis tahes liidu õiguse eeskirju, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. EBA-le on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus ELis. EKP ei peaks asendama EBAt nende ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 132 ainult siis, kui Euroopa Komisjoni poolt EBA esitatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktid või EBA väljaantud suunised ja soovitused ei käsitle teatavaid aspekte, mis on vajalikud EKP ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, või ei käsitle neid aspekte piisavalt üksikasjalikult.

(26 a) Vajaduse korral sõlmib EKP finantsinstrumentide turgude eest vastutavate pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 määratletud finantsasutustega. Sellised memorandumid on mittediskrimineerivad ning tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

(27)    Tagamaks et krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad kohaldavad järelevalvealaseid eeskirju ja otsuseid, tuleks rikkumiste korral kohaldada tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 132 lõikega 3 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 (Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone)(7) on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või perioodilisi karistusmakseid. Selleks et EKP saaks tulemuslikult täita oma ülesanded seoses vahetult kohaldatavas liidu õiguses sätestatud järelevalvealaste eeskirjade jõustamisega, tuleks EKP-le lisaks anda õigus kehtestada nende eeskirjade rikkumise eest krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes rahalisi sanktsioone. Liikmesriikide ametiasutustele peaks jääma võimalus kohaldada sanktsioone juhul, kui ei täideta kohustusi, mis tulenevad liidu direktiivi ülevõtvast siseriiklikust õigusest. Juhul kui EKP leiab oma ülesannete täitmiseks olevat asjakohane selliste rikkumiste korral kohaldada sanktsiooni, peaks ta saama selleks pöörduda liikmesriikide ametiasutuste poole.

(28)    Liikmesriikide järelevalveasutustel on olulised ja pikaajalised eksperditeadmised krediidiasutuste järelevalve kohta oma territooriumil ning oma majanduslike, korralduslike ja kultuuriliste eripärade kohta. Nad on loonud sel eesmärgil pühendunud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajatega suure organi. Et tagada Euroopa järelevalve kõrge kvaliteet, peaksid liikmesriikide järelevalveasutused abistama EKPd mis tahes õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel EKP järelevalveülesannete täitmiseks.

(28 a) Lisaks järjepidevale aruandlusele peaksid liikmesriikide pädevad asutused teavitama EKP-d viivitamata igast tõsisemast probleemist seoses mõne sellise krediidiasutuse turvalisuse ja/või usaldusväärsusega, mille osas nad EKP nimel ülesandeid täidavad, või kui mõne sellise krediidiasutuse olukord, mille osas nad EKP nimel ülesandeid täidavad, seab või võib seada ohtu finantssüsteemi stabiilsuse.

(29)    Nende piiriüleste pankade järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kelle vääring ei ole euro. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine Euroopa institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ühisrahas mitteosalevatel liikmesriikidel lisaks olema võimalik osaleda uues mehhanismis. Järelevalveülesannete tulemusliku täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalvealaseid otsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kes soovivad osaleda uues mehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad ja võtavad vastu mis tahes EKP nõutud meetme seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö ühisrahas mitteosaleva liikmesriigi pädevate asutustega. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(29 a) Tingimused, mille kohaselt nende liikmesriikide pädevate asutuste esindajad, kelle vääring ei ole euro, võtavad osa pangandusjärelevalve nõukogu tööst, peaksid tagama neile täiemahulise ja võrdväärse esindatuse. Pangandusjärelevalve nõukogu on volitatud kavandama ja täitma EKP järelevalveülesandeid. Pangandusjärelevalve nõukogu peaks täitma oma volitusi täies teadmises, et EKP kõrgeim täitevorgan on EKP nõukogu.

(30)    EKP-l peaks olema oma ülesannete täitmiseks asjakohased järelevalvevolitused. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva liidu õigusega nähakse ette teatavate volituste andmine liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele. Ulatuses, mil määral need volitused kuuluvad EKP-le antud järelevalveülesannete hulka, tuleks osalevate liikmesriikide puhul pädeva asutusena käsitada EKPd ning tal peaks olema liidu õigusega pädevatele asutustele antud volitused. See hõlmab volitusi, mis kõnealuste õigusaktidega on antud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning määratud ametiasutustele.

(31)    Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks EKP saama nõuda kogu vajalikku teavet ning teostada uurimisi ja kohapealseid kontrolle, vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega. Neid volitusi tuleks kohaldada järelevalve alla kuuluvate üksuste, nende üksuste töötajate ja seotud kolmandate isikute, nende üksuste tööülesandeid või tegevusi teostavate allhankijatest kolmandate isikute ning nende üksuste tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikute suhtes, sealhulgas järelevalve all oleva üksuse töötajate suhtes, kes ei ole otseselt seotud selle tegevustega, kuid kellel võib tänu nende funktsioonile üksuses olla olulist teavet konkreetse küsimuse kohta, ning ettevõtjate suhtes, kes on nendele üksuste teenuseid osutanud. EKP peaks saama taotleda teavet lihtteabenõudega, mille alusel isik, kellelt seda teavet taotletakse, ei ole kohustatud seda andma, kuid nõudele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav ning see tuleks esitada viivitamata. EKP peaks saama taotleda teabe esitamist ka otsusega. EKP-l ja liikmesriikide järelevalveasutustel on juurdepääs samale teabele, ilma et krediidiasutused peaksid topeltaruandeid esitama.

(32)    Olukordades, kus krediidiasutused kasutavad teises liikmesriigis oma asutamisõigust või õigust osutada teenuseid või juhul, kui mitu ühte gruppi kuuluvat üksust on asutatud eri liikmesriikides, nähakse liidu õigusega ette erimenetlused ja pädevuste jaotamine asjaomaste liikmesriikide vahel. Määral, mil EKP võtab üle teatavad järelevalveülesanded kõigi osalevate liikmesriikide puhul, ei tuleks kõnealuseid menetlusi ja jaotamist kohaldada teises osalevas liikmesriigis asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse suhtes.

(33)    Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel asutatud institutsioonina on EKP liidu kui terviku institutsioon. Seetõttu peaks ta oma otsuste tegemisel järgima ELi eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti ning nende õigust EKP otsused käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt edasi kaevata.

(34)    Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada ELis finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt. Järelevalvevolituste liikumist liikmesriigi tasandilt liidu tasandile tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. Kuigi EKP peab jääma rahapoliitika küsimustes sõltumatuks, peab ta seetõttu olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades Euroopa rahvast ja ELi liikmesriike. See peaks hõlmama korrapärast aruannete esitamist ja küsimustele vastamist. Kui liikmesriikide järelevalveasutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

(34 a) Osalevate liikmesriikide parlamentide nõudmisel võidakse korraldada asjaomaste liikmesriikide parlamentide pädevates komisjonides EKP järelevalvenõukogu esindaja ja riigi pädeva asutuse kuulamine järelevalveülesannete täitmise teemal. Selline demokraatliku vastutuse suurendamine on asjakohane, arvestades mõju, mida järelevalvemeetmed võivad avaldada riigi rahandusele, krediidiasutustele, nende klientidele ja töötajatele ning osalevate liikmesriikide turgudele.

(34 b) Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust asutada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel.

(34 c)  ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt peab Euroopa Liidu Kohus muu hulgas kontrollima EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

(34 d) ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kohaldatakse EKP suhtes määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled1.

(35)    EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Selliste huvide konfliktide vältimiseks ja tagamaks, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele, peaks EKP tagama, et neid funktsioone täidetakse täielikult eraldi. EKP kehtestab oma sise-eeskirjades praktilise korra EKP järelevalve- ja rahapoliitika-alaste ülesannete eraldatuse ja tegevusliku sõltumatuse tagamiseks. Käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad tuleks organisatsiooniliselt eraldada ülejäänud EKP töötajatest ning nende suhtes tuleks kohaldada eraldi aruandlussuhteid.

(36)    Eelkõige tuleks EKPs luua järelevalvealaste otsuste ettevalmistamise eest vastutav pangandusjärelevalve nõukogu, mis kasutab ära liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetseid eksperditeadmisi. Nõukogu peaks ▌koosnema EKP ning osalevate liikmesriikide ametiasutuste esindajatest. Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata nii pangandusjärelevalve nõukogu liikmete erialateadmistele kui ka nende soole. Tagamaks täielikku kooskõla EBA tegevuse ja ELi usaldatavusnõudeid käsitleva poliitikaga, peaksid EBA ja Euroopa Komisjon osalema järelevalvenõukogus vaatlejatena.

(36 a) Pangandusjärelevalve nõukogu võtab oma ülesannete täitmisel arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täidab oma ülesandeid liidu kui terviku huvides. Pangandusjärelevalve nõukogus esindatud osalevate liikmesriikide pädevatel asutustel on võrdne hääleõigus.

(36 b) Pangandusjärelevalve nõukogu teeb kogu ettevalmistustöö seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja pakub EKP nõukogule välja terviklikud otsuste eelnõud nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kodukorras kehtestatavale menetlusele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid kindlaksmääratud tähtajaks, mis määratakse kindlaks kodukorras.

(36 c)  Pangandusjärelevalve nõukogu abistab juhtkomitee, kuhu kuulub vähem liikmeid. Juhtkomitee valmistab ette pangandusjärelevalve nõukogu koosolekuid ja täidab oma ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning teeb pangandusjärelevalve nõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd. Juhtkomitee koosneb võrdsel alusel EKP esindajatest ja üksikisikutest, kellel on hea maine usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas.

(37)    Pangandusjärelevalve nõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Sarnast kohustust tuleks kohaldada ka teabevahetuse suhtes EKP nende töötajatega, kes ei osale järelevalvealases tegevuses. See ei peaks takistama EKPd vahetamast teavet asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

(38)    Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks EKP täitma talle antud järelevalveülesandeid täielikult sõltumatult, eelkõige sõltumatuna lubamatust poliitilisest mõjust ja sektori sekkumisest, mis võiks kahjustada tema tegevuslikku sõltumatust. Pangandusjärelevalve nõukogu endistele liikmetele kehtestatakse nn järelemõtlemisaeg.

(39)    EKP peaks omama piisavaid vahendeid, et ta saaks täita oma järelevalveülesandeid tulemuslikult. Need vahendid tuleks saada viisil, millega tagatakse EKP sõltumatus liikmesriikide pädevate asutuste ja turuosaliste lubamatust mõjust ning rahapoliitika ja järelevalvealaste ülesannete eraldatus. Järelevalvega seotud kulud peaksid kandma peamiselt järelevalve alla kuuluvad üksused. Seepärast tuleks EKP poolt järelevalveülesannete täitmist vähemalt osaliselt rahastada krediidiasutustelt võetavate tasudega. Pidades silmas märkimisväärsete järelevalveülesannete üleandmist liikmesriikide ametiasutustelt EKP-le, eeldatakse et liikmesriigi tasandil maksmisele kuuluvaid järelevalvetasusid saab asjakohaselt vähendada.

(40)    Tõhusaks järelevalveks on vaja motiveeritud, koolitatud ja erapooletuid töötajaid. Tervikliku järelevalvemehhanismi loomiseks tuleb ette näha kõikide riiklike järelevalveasutuste ning Euroopa Keskpanga töötajate vahetused ja lähetused. Kui seda on vaja huvide konfliktide ärahoidmiseks, peaks EKP eelkõige suurpankade järelevalvega seoses saama nõuda, et riikide järelevalverühmadesse kuuluks ka muude osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid, mis võimaldab koostada konkreetsete eksperditeadmiste ja profiiliga geograafiliselt mitmekesised järelevalverühmad. Töötajate vahetuse ja lähetustega luuakse ühine järelevalvekultuur. EKP esitab korrapäraselt teavet selle kohta, kui palju liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid osaleb ühtse järelevalvemehhanismi toimimises. Põhimõtteliselt ei tohi sisse seada ühtegi paralleelset Euroopa ja riiklikku järelevalvestruktuuri, mis võiks tuua kaasa topelt aruandlussuhted.

(41)    Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas EBA rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, tingimusel et sellist tegevust kooskõlastatakse EBAga ning et austatakse täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(9) kohaldatakse täies ulatuses, kui isikuandmeid töödeldakse käesoleva määruse kohaldamiseks.

(43)    EKP suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(10). Samuti on EKP ühinenud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta.

(44)    Et tagada, et krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest, ning et turuarengute negatiivset vastastikmõju pankade ja riikide vahel piiratakse õigeaegselt ja tõhusalt, peaks EKP hakkama järelevalvealaseid eriülesandeid täitma võimalikult kiiresti. Järelevalveülesannete üleminek riikide järelevalveasutustelt EKP-le nõuab siiski teatavat ettevalmistust. Seepärast tuleb ette näha asjakohane üleminekuperiood. Üleminekuprotsess tuleks viia lõpule hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(44 a) Õigusliku järjepidevuse tagamiseks usaldatavusnõuete täitmise järelevalve osas tuleb tagada see, et kõik enne käesoleva määruse vastuvõtmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtud otsused seoses käesoleva määruse kohaselt EKP-le üle antavate ülesannetega oleksid kehtivad seni, kuni EKP ei ole neid muutnud või tühistanud.

(45)    Krediidiasutuste usaldatavusnõuete ja finantskonglomeraatide täiendava järelevalve praeguse raamistiku aluseks olevate direktiividega nähakse liikmesriikidele ette hulgaliselt valiku- ja otsustusvõimalusi pädevate asutuste volituste piiritlemisel. Kuni ei ole vastu võetud uusi liidu õigusakte, milles määratletakse pädevate asutuste otsesed ja liikmesriikide valikutest ja otsustest sõltumatud volitused, ei saa EKP võtta vastu otsuseid, mida kohaldataks krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate suhtes otse. Üleminekuetapis peaks EKP seega oma ülesandeid täitma ainult riikide pädevatele asutustele tegevusjuhiseid andes.

(46)    Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(47)    Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua tõhus ja mõjus raamistik järelevalvealaste eriülesannete täitmiseks liidu institutsiooni poolt krediidiasutuste suhtes ning tagada krediidiasutuste ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning pangandusturu üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu, mida pankade makseraskused avaldavad teistele liikmesriikidele, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud konkreetsed ja täpselt määratletud ülesanded eesmärgiga toetada krediidiasutuste toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust ELis ja ELi igas osalevas liikmesriigis, pidades täiel määral ja vastutuskohustuslikult silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust.

Käesoleva määruse kohaseid ülesandeid täites võtab EKP arvesse krediidiasutuste eri tüüpe ja suurust.

Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada järelevalveülesandeid, mida ei ole käesoleva määrusega EKP-le antud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)    „osalev liikmesriik” − liikmesriik, kelle vääring on euro, või liikmesriik, kelle vääring ei ole euro, kuid kes on otsustanud osaleda ühtses järelevalvemehhanismis artikli 6 kohaselt;

(2)    „riigi pädev asutus” − riigiasutus, kelle on määranud osalev liikmesriik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)(11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)(12);

(3)    „krediidiasutus” − direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

(4)    „finantsvaldusettevõtja” − direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud finantsvaldusettevõtja;

(5)    „segafinantsvaldusettevõtja” − Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet)(13) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

(6)    „finantskonglomeraat” − direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat;

(6 a) „ühtne järelevalvemehhanism” – Euroopa Keskpangast ja osalevate liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev Euroopa finantsjärelevalve süsteem, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 5.

Artikkel 3

Koostöö

1.          Järelevalveorganina ning ühtse järelevalvemehhanismi raames oma ülesandeid täites teeb EKP tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis moodustavad osa määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 2 kohaselt rajatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis tagab liidus piisava reguleerimise ja järelevalve taseme.

Vajaduse korral sõlmib EKP finantsinstrumentide turgude eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid. Sellised memorandumid tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

2.          EKP täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, ilma et see piiraks ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid.

3.          EKP teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) või mis tahes muu tulevase Euroopa finantsabi vahendiga, eriti juhul, kui krediidiasutus on saanud või talle võidakse anda otsest või kaudset Euroopa finantsabi EFSFist, ESMist või mis tahes muust avaliku sektori finantsabi vahendist.

Artikkel 4

EKP-le antavad ülesanded

1.          Artikli 5 raames antakse EKP-le liidu õiguse asjaomaste sätete kohaselt ning kooskõlas EBA koostatud ühtsete eeskirjade ja ühtse järelevalve käsiraamatuga ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

(a)         krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade tühistamine vastavalt artikli 13 sätetele;

(b)         krediidiasutustes osaluse omandamise ja võõrandamise taotluste hindamine;

(c)         vastavuse tagamine liidu mis tahes õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses omavahendite, riskipiirangute, likviidsuse, finantsvõimenduse ning aruandluse ja teabe avalikustamisega kõnealuste valdkondade kohta;

(d)         liidu õigusaktides konkreetselt sätestatud juhtudel rangemate usaldatavusnõuete kehtestamine ning krediidiasutuste suhtes täiendavate meetmete võtmine;

(e)         lisaks punktis c osutatud omavahendite nõuetele krediidiasutustele kapitalipuhvrite kehtestamine, sealhulgas vastutsükliliste puhvrite määrade kehtestamine, ja muud usaldatavusmeetmed eesmärgiga vähendada süsteemseid või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske liidu õigusaktides konkreetselt sätestatud juhtudel;

(f)          liidu õigusaktides konkreetselt krediidiasutuste suhtes sätestatud usaldusväärse juhtimiskorra, -protsesside ja -mehhanismide ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside kehtestamise nõuete kohaldamine;

(g)         otsustamine, kas krediidiasutuste rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning asutuste omavahendid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise, ning kõnealuse läbivaatamise alusel liidu õigusaktides konkreetselt sätestatud juhtudel krediidiasutustele konkreetsete täiendavate omavahendite, konkreetsete avaldamis- ja likviidsusnõuete ja muude meetmete kehtestamine;

(h)         krediidiasutuste stressitestide teostamine järelevalvemenetluse toetamiseks, kooskõlastades oma tegevust nõuetekohaselt EBAga, ning vajaduse korral nende testide tulemuste avaldamine;

(i)          konsolideeritud järelevalve teostamine krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud emaettevõtjate, sealhulgas finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, ning selliste emaettevõtjate konsolideeritud järelevalves osalemine, mis ei ole asutatud osalevas liikmesriigis, sealhulgas osalemine järelevalvekolleegiumides; liikmesriikide pädevad asutused osalevad järelevalvekolleegiumides vaatlejatena EKP juhtimise all;

(j)          finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste täiendavas järelevalves osalemine ja koordinaatori ülesannete täitmine, kui EKP on asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud kriteeriumide alusel määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks;

(k)      järelevalveülesannete täitmine koostöös asjaomaste kriisilahendusasutustega varajase sekkumise korral, kui krediidiasutus ei täida kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või võib need tõenäoliselt täitmata jätta, sealhulgas seoses maksevõime taastamise kavade ja grupisisese finantstoetuse korraga kooskõlas liidu õigusega;

(l a)    halduskaristuste kohaldamine vastavalt artikli 15 sätetele.

1 a.     EKP tagab, et artikli 4 lõike 1 punktides d, e ja g sätestatud ülesannete täitmisel oleksid osalevate liikmesriikide krediidiasutustele tagatud võrdsed tingimused.

2.          Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste suhtes, mis asutavad osalevas liikmesriigis filiaali või osutavad seal piiriüleseid teenuseid, täidab EKP selliseid lõikes 1 osutatud ülesandeid, milleks osaleva liikmesriigi pädev asutus on pädev.

3.          Liidu mis tahes asjaomase õigusakti ja mis tahes seadusandliku või muu kui seadusandliku akti, sh EBA koostatud ja komisjoni poolt vastu võetud tehniliste standardite kohaselt võib EKP võtta vastu määrusi ja soovitusi ning otsustada liidu õigust rakendada või kohaldada määral, mil see on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud järelevalveülesannete täitmiseks, ning ainult siis, kui need liidu õigusaktid ei käsitle teatavaid aspekte, mis on vajalikud EKP ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, või ei käsitle neid aspekte piisavalt üksikasjalikult. Enne mingi määruse vastuvõtmist viib EKP läbi avaliku arutelu, kaasates nii EBA kui ka Euroopa Komisjoni, ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.

Vajaduse korral aitab EKP EBA-l välja töötada regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid või juhib EBA tähelepanu vajadusele esitada Euroopa Komisjonile standardite eelnõud, millega muudetakse olemasolevaid regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid.

3 a.       Käesolevas artiklis osutatud ülesande täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu osalevate liikmesriikide õiguste vahel. EKP võtab eelkõige arvesse asjaomaste liikmesriikidega seotud järgmisi asjaolusid:

i) finantsstabiilsuse säilitamine;

ii) laenupakkumise stabiilsus;

iii) makromajanduslikud tingimused;

iv) võrdsete tingimuste olemasolu; ning toetab ja hõlbustab reaalmajanduse tootlikku tegevust, tõkestab ja hoiab ära süsteemseid ja moraaliriske ning pankrottidest ja panganduskriisist põhjustatud eelarvekulusid.

Artikkel 5

Ühtne järelevalvemehhanism

1.          EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi. Ühtse järelevalvemehhanismi raames on nii EKP kui ka liikmesriikide pädevad asutused kohustatud tegema omavahel lojaalset koostööd ning vahetama teavet.

2.          Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust kõigi talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, abistavad liikmesriikide pädevad asutused käesolevas artiklis ning lõikes 3 nimetatud raamistikus sätestatud tingimustel EKPd artiklis 4 osutatud ülesannetega seotud mis tahes tegevuse ettevalmistamisel ja elluviimisel.

2 a.       Tagades alati järelevalvealase kooskõla ühtse järelevalvemehhanismiga, nõuab EKP liikmesriikide pädevalt asutustelt EKP abistamist talle artikliga 4 pandud ülesannete ja artikliga 8 antud volituste ja kohustuste täitmisel seoses kõigi krediidiasutustega, eriti seoses krediidiasutustega,

(a)    mis ei ole taotlenud või saanud otsest ega kaudset Euroopa finantsabi EFSFist või ESMist või mis tahes muust avaliku sektori finantsabi vahendist või

(b)    mis ei kujuta endast ELi õiguses määratletud süsteemset riski kas eraldi või osana krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kontsernist. Selle sätte kohaldamiseks teeb EKP regulaarselt riskihindamisi.

Liikmesriikide pädevad asutused esitavad EKP-le järelevalvealaste otsuste eelnõud, mis loetakse EKP poolt vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui EKP lükkab need koos kirjaliku selgitusega tagasi lõikes 3 osutatud raamistikus kehtestatud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui 10 tööpäeva.

2 b.     EKP teostab pidevalt järelevalvet liikmesriikide pädevate asutuste üle.

Selleks annavad liikmesriikide pädevad asutused EKP-le regulaarselt aru lõike 2 a kohaste ülesannete täitmise kohta. Samuti võib EKP nõuda liikmesriikide pädevatelt asutustelt teavet nende poolt lõike 2 a alusel täidetavate ülesannete kohta ning võib igal ajal kasutada artiklites 8–12 osutatud volitusi.

2 c.     Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad EKPd viivitamata järgmistel juhtudel:

(a)      kui neil on tõsiseid kahtlusi seoses turvalisuse ja/või usaldusväärsusega mis tahes krediidiasutuses, kelle osas nad EKP nimel ülesandeid täidavad;

(b)      kui selle krediidiasutuse, kelle osas nad EKP nimel ülesandeid täidavad, olukord seab või võib seada ohtu finantssüsteemi stabiilsuse;

2 d.     EKP võib igal ajal ja kõikidel asjaoludel võtta endale lõike 2 a kohased liikmesriikide pädevate asutuste kohustused ning teostada otseselt kõiki või konkreetseid järelevalveülesandeid.

3.          EKP võtab osalevate liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides vastu ja avalikustab raamistiku, mis sisaldab praktilist korda käesoleva artikli rakendamiseks. EKP määrab selgelt kindlaks raamistiku ja tingimused, millest EKP ja liikmesriikide pädevad asutused käesoleva artikli kohaste järelevalveülesannete täitmisel lähtuvad ning mille kohaselt kõikide osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi koheldakse võrdsel alusel.

3 a.       EKP pangandusjärelevalve nõukogu tegutseb ühtse kontaktpunktina kõigi järelevalvealuste krediidiasutuste jaoks, välja arvatud juhul, kui seda ülesannet täidavad lõikes 3 osutatud järelevalveraamistiku raames selgesõnaliselt liikmesriikide pädevad asutused.

4.      Ühtse järelevalvemehhanismi lahutamatu osana toimivad liikmesriikide pädevad asutused tegutsevad vastavalt lõikes 3 sätestatud raamistikule ja täidavad käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel EKP antud juhiseid. Nad teavitavad EKPd täielikult ja õigeaegselt kõigist tegevustest EKP abistamisel.

Artikkel 6

Nende liikmesriikide osalemine ühtses järelevalvemehhanismis, mille vääring ei ole euro

(tihe koostöö)

1.          Käesoleva artikliga ette nähtud piirides täidab EKP artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesandeid sellistes osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste suhtes, mille vääring ei ole euro, kui EKP ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse vahel on käesoleva artikli kohaselt sisse seatud tihe koostöö. Sel eesmärgil võib EKP esitada suuniseid ja taotlusi kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

2.          EKP ja sellise osaleda otsustanud liikmesriigi pädeva ametiasutuse vahel, mille vääring ei ole euro, seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)         Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni, EKPd ja EBAd soovist sõlmida EKPga tihe koostöö artiklis 4 osutatud ülesannete täitmisel kõigi asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste suhtes.

(b)         Teates kohustub asjaomane liikmesriik tegema järgmist:

 tagama, et liikmesriigi pädev asutus täidab kõiki EKP antud suuniseid ja nõudeid;

 esitama asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste kohta kogu teabe, mida EKP võib nõuda kõnealuste krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks.

(c)         Asjaomane liikmesriik on vastu võtnud siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse liikmesriigi pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kooskõlas lõikega 5 kõik EKP nõutud meetmed.

4.          Lõikes 2 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub 14 päeva pärast avaldamist.

5.          Kui EKP leiab, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks mõne krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes võtma lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, esitab ta kõnealusele pädevale asutusele taotluse, milles näidatakse ära ajakava. Meetme võtmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on korvamatu kahju ärahoidmiseks vältimatult vajalik. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.

6.          Kui asjaomane liikmesriik ei vasta enam lõike 2 punktides a−c sätestatud tingimustele või kui selle riigi pädev asutus ei täida lõike 2 punktis c osutatud kohustust, võib EKP võtta vastu otsuse esitada asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele hoiatus, et tihe koostöö peatatakse või lõpetatakse, kui ei võeta otsustavaid parandusmeetmeid. Kui selliseid meetmeid ei ole võetud 10 päeva jooksul pärast hoiatusest teatamist, võib EKP peatada või lõpetada tiheda koostöö kõnealuse liikmesriigiga EKP määratud kuupäeval.

Sellest otsusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsuses näidatakse ära otsuse kohaldamise kuupäev, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste seaduslikke huve.

Artikkel 7

Rahvusvahelised suhted

Mõjutamata liikmesriikide ja liidu muude institutsioonide, sealhulgas EBA pädevust, võib EKP talle käesoleva määrusega ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmiseks arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide ametiasutustega, kooskõlastades oma tegevust nõuetekohaselt EBAga. Kõnealused halduskokkulepped ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

Artikkel 8

Järelevalve- ja uurimisvolitused

1           EKP-le artikli 4 lõigetega 1 ja 2 antud ülesannete täitmiseks käsitatakse EKPd osalevates liikmesriikides pädeva asutusena kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega ning EKP-l on kõnealuste õigusaktidega pädevatele asutustele ette nähtud volitused ja kohustused.

EKP-le artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesande täitmiseks käsitatakse EKPd kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega määratud asutusena ning EKP-l on määratud asutustele kõnealuste õigusaktidega ette nähtud volitused ja kohustused.

2           EKP-le artikli 4 lõigetes 1 ja 2 antud ülesannete täitmiseks on EKP-l I jaos kirjeldatud uurimisvolitused.

2 a.       EKP ja riikide pädevad asutused teevad oma uurimisvolituste teostamisel tihedat koostööd.

Artikkel 9

Teabenõuded

1.          EKP võib lihtteabenõude või otsusega nõuda järgmistelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt kogu sellise teabe esitamist, mis on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas järelevalveks või sellega seotud statistilistel eesmärkidel korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaks määratud kujul esitatavat teavet:

(a)  krediidiasutused;

(b)  finantsvaldusettevõtjad;

(c)  segafinantsvaldusettevõtjad;

(d)  segavaldusettevõtjad;

(e)  punktides a–d osutatud üksuste tegevusse kaasatud isikud ja seotud kolmandad isikud;

(f)  punktides a–d osutatud üksuste tööülesandeid või tegevusi teostavad allhankijatest kolmandad isikud;

(g)  punktides a–d osutatud üksuste tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikud

(h)  liikmesriikide pädevad asutused.

2.          Lõikes 1 osutatud isikud esitavad nõutud teabe. Kutsesaladuse hoidmise sätted ei vabasta nimetatud isikuid teabe andmise kohustusest. Teabe andmist ei peeta kutsesaladuse paljastamiseks.

2 a.       Kui EKP saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe kättesaadavaks asjaomastele liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 10

Üldised uurimised

1.          EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks korraldada koostöös liikmesriikide pädevate asutustega artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute suhtes kõiki vajalikke uurimisi. Sel eesmärgil on EKP-l õigus:

(a) nõuda dokumentide esitamist;

(b) uurida artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

(c) saada artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi;

(d) küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

2.          Artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikud alluvad EKP otsuse alusel algatatud uurimisele. Kui mis tahes isik takistab uurimise läbiviimist, võimaldab osalev liikmesriik, kus asjaomased tööruumid asuvad, eespool nimetatud õiguste kasutamiseks igakülgset vajalikku abi, sealhulgas tagades EKP-le juurdepääsu artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud juriidiliste isikute tööruumidele.

Artikkel 11

Kohapealsed kontrollid

1.          EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks korraldada vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute tööruumides vajalikke kohapealseid kontrolle kooskõlas artikliga 12. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

2.          EKP ametnikud ja muud isikud, keda EKP on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute tööruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse EKP vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 10 lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3.          Artikli 9 lõike 1 punktides a–g osutatud isikud alluvad EKP otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele.

4.          Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning liikmesriigi pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad EKP järelevalve all ja koordineerimisel aktiivselt EKP ametnikke ja teisi volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase osaleva liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud osalevad vajaduse korral samuti kohapealses kontrollis.

5.          Kui EKP ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab osaleva liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi.

Artikkel 12

Õigusasutuse luba

1.          Kui artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või artikli 11 lõikes 5 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse seda.

2.          Lõikes 1 osutatud loa taotlemisel ja kui EKP on teinud ühtse järelevalvemehhanismi raames otsuse viia läbi kohapealne kontroll, kontrollib liikmesriigi õigusasutus EKP otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EKP-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EKP kahtlustab asjaomaste liidu õigusaktide rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei vaata liikmesriigi õigusasutus läbi uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EKP toimikus sisalduv teave. EKP otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus.

Artikkel 13

Tegevusloa andmine

1.          Taotlus osaleva liikmesriigi krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus krediidiasutus asutatakse, asjaomase riigi õigusaktide kohaselt.

Kui krediidiasutus vastab kõigile liikmesriigi õigusaktides tegevusloa saamiseks sätestatud tingimustele, otsustab liikmesriigi pädev asutus teha siseriikliku õiguse alusel ettenähtud tähtaja jooksul EKP-le ettepaneku tegevusloa andmiseks. Otsusest teavitatakse EKPd ja asjaomast krediidiasutust. Kui krediidiasutus ei vasta kõigile selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustele, lükkab liikmesriigi pädev asutus ettepaneku tegevusloa andmiseks tagasi.

Kui EKP saab liikmesriigi pädevalt asutuselt teises lõigus osutatud ettepaneku, annab ta tegevusloa 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühe korra sama ajavahemiku võrra pikendada, eeldusel et liidu õiguses sätestatud tingimused on täidetud. Otsusest teavitatakse asjaomast krediidiasutust ja pädevat asutust ning neile ka selgitatakse otsust.

2.          EKP võib liidu õigusaktides sätestatud juhtudel tegevusloa tühistada omal algatusel või selle liikmesriigi pädeva asutuse ettepaneku alusel, kus krediidiasutus on asutatud.

Kui lõike 1 kohaselt tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riiklik pädev asutus leiab, et siseriikliku õiguse alusel tuleb tegevusluba tühistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud tühistamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi pädeva asutuse esitatud põhjendust tühistamiseks.

Artikkel 14

Vastuvõtva riigi pädevate asutuste volitused ja konsolideeritud järelevalve alane koostöö

1.          Liidu õigusaktidega ette nähtud menetlusi krediidiasutuste jaoks, kes soovivad asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, ning asukoha- ja vastuvõtva liikmesriigi sellega seotud pädevust kohaldatakse osalevate liikmesriikide vahel ainult selliste ülesannete puhul, mida käesoleva määruse artikliga 4 ei ole antud EKP-le.

2.          Liidu õigusaktide sätteid eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö kohta konsolideeritud järelevalve teostamiseks ei kohaldata sel määral, mil asjaomased pädevad asutused on osalevate liikmesriikide pädevad asutused.

2 a.       Artiklis 4 osutatud ülesande täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu osalevate päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide õiguste vahel.

Artikkel 15

Sanktsioonid või muud haldusmeetmed

1.          Kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad rikuvad tahtlikult või hooletuse tõttu mõne vahetult kohaldatava liidu õigusakti sätet, mille suhtes pädevad asutused võivad otseselt kohaldatavate liidu õigusaktide kohaselt kohaldada rahalist halduskaristust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kehtestada liikmesriigi haldusmenetluse seaduse kohaselt liidu õigusaktis määratletud rahalised halduskaristused.

2.          Kui asjaomane juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lõigus osutatud aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.

3.          Kohaldatavad sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Otsustades, kas sanktsiooni kohaldada ja milline sanktsioon on otstarbekas, võtab EKP arvesse kõiki liidu õiguses sätestatud asjakohaseid tingimusi.

4.          EKP kohaldab käesolevat artiklit kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2532/98 artiklitega 3−5.

5.          Lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks nõuda, et liikmesriikide pädevad asutused alustaksid menetlust eesmärgiga võtta meetmeid asjakohaste sanktsioonide kehtestamise tagamiseks kooskõlas asjakohaste siseriiklike ja liidu õigusaktidega. Liikmesriikide pädevate asutuste kohaldatavad sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele või segafinantsvaldusettevõtjatele asjaomaseid ELi direktiive üle võtvate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest, ning mis tahes halduskaristuste või –meetmete suhtes, mis määratakse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse liikmetele ja mis tahes muudele isikutele, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusrikkumise eest.

6.          EKP avaldab põhjendamatu viivituseta kõik lõikes 1 osutatud sanktsioonid koos teabega rikkumise liigi ja laadi ning selle eest vastutavate isikute kohta, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust.

7.          Ilma et see mõjutaks lõigete 1−6 kohaldamist, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2532/98 kohaldada sanktsioone EKP määruste või otsuste rikkumise korral.

Artikkel 15 a

Apellatsiooninõukogu

1.        EKP kui käesoleva määruse kohane ühtne järelevalveasutus moodustab apellatsiooniküsimuste haldusnõukogu EKP otsuste peale esitatud kaebuste lahendamiseks. Apellatsiooninõukogul on viis liiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse või muude finantsteenuste valdkondades, ning kes ei ole EKP, pädevate asutuste või muude liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad. Apellatsiooninõukogu liikmetel on juurdepääs piisavatele õigusalastele teadmistele, et anda õigusalast nõu käesoleva määruse alusel EKP-le antud volituste teostamise seaduslikkuse kohta.

2.        EKP nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ja kaks asendusliiget ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra, pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud pangandusjärelevalve nõukoguga. Apellatsiooninõukogu kehtestab ja avalikustab otsuste tegemise korra. Nad ei ole seotud ühegi juhisega.

3.        Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

4.        Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus, võib esitada kaebuse temale adresseeritud käesoleva määruse kohase EKP otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse asja kiireloomulisust arvestades kohase aja jooksul ja hiljemalt kolme nädala jooksul pärast kaebuse esitamist. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab. Apellatsiooninõukogu võib EKP poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks EKP-le, kes täidab otsust või annab otsuse mittetäitmise kohta selgitusi.

5.        Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

6.        Apellatsiooninõukogu otsused on põhjendatud ja need avalikustatakse.

Artikkel 15 b

Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine

1.        Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtud EKP otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

2.        Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi EKP otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

3.        Kui EKP-l on ühtse järelevalvemehhanismi raames toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada hagi tegevusetuse kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

4.        EKP peab võtma vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

Artikkel 16

Sõltumatus

1.          Ühtse järelevalvemehhanismi raames toimivad EKP ja liikmesriikide pädevad asutused tegutsevad neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel sõltumatult. Pangandusjärelevalve nõukogu ja juhtkomitee liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

2.          Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused ja institutsioonid austavad lõikes 1 osutatud sõltumatust.

2 a.     EKP pangandusjärelevalve nõukogu kehtestab käitumisjuhendi, sealhulgas huvide konflikti käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse pangandusjärelevalvega seotud järelevalvenõukogu töötajate ja juhtkonna suhtes.

Artikkel 17

                                                        Vastutus ja aruandlus

1.          EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.          EKP esitab ▌Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja osalevate liikmesriikide parlamentidele aastaaruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta.

3.          EKP pangandusjärelevalve nõukogu eesistuja esitab kõnealuse aruande avalikult Euroopa Parlamendile ja eurorühmale kõigi teiste ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul.

4.          Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb järelevalvenõukogu eesistuja järelevalveülesannete täitmise, sealhulgas kogutavate tasude ja kaasnevate kulude teemal Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide poolt korraldataval kuulamisel.

5.        EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi, eurorühma ja nõukogu küsimustele.

6.        Taotluse korral esitab pangandusjärelevalve nõukogu eesistuja Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonile kinnisel koosolekul tema ülesandeid puudutava mis tahes konfidentsiaalse teabe, mida on vaja Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks aluslepingu ja käesoleva määruse alusel.

7.          Osaleva liikmesriigi parlamendi nõudmisel ilmub pangandusjärelevalve nõukogu esindaja koos riigi pädeva asutuse esindajaga kõnealuse parlamendi ette ja vastab küsimustele järelevalveülesannete täitmise kohta.

8.        Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi õigust asutada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel, ega Euroopa Parlamendi õigust taotleda sõltumatut uurimist EKP tegevuse või tegevusetuse suhtes, mis on kaasa toonud või võis kaasa tuua olulise sündmuse seoses finantsstabiilsuse ning krediidiasutuse usaldusväärsuse või pankrotiohuga.

Artikkel 17 a

Järelevalvega seotud otsuste vastuvõtmise nõuetekohane menetlus ja otsuste tegemise kord

1.        Enne artikli 4 ja 2. jao kohaste järelevalvega seotud otsuste tegemist annab EKP isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad. Seda ei kohaldata juhul, kui finantssüsteemile olulise kahju ärahoidmiseks on vaja kiiret tegutsemist. Sellisel juhul võib EKP teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2.        Menetluse käigus tagatakse vajaduse korral täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EKP toimikule tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

3.        EKP otsustes tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

Artikkel 17 b

Rikkumistest teatamine

EKP tagab tõhusate mehhanismide kasutuselevõtu käesoleva määruse rikkumistest teatamiseks ning rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende järelmeetmete konkreetse korra. Sellised menetlused on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega ja nendega tagatakse järgmiste põhimõtete täitmine: rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, sealhulgas täielik anonüümsus, isikuandmete kaitse, süüdistatava isiku asjakohane kaitse, asjakohane kaitse pahatahtliku kohtlemise vastu tööl.

Artikkel 18

Eraldatus rahapoliitikaga seotud ülesannetest

1.          EKP lähtub talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest.

2.          EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid eraldi rahapoliitikaga seotud ülesannetest ja mis tahes muudest ülesannetest. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ning EKP rahapoliitikaga seotud ülesanded ei sega üksteist. Ka ei takista EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded EKP-l täitmast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muid ülesandeid. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru sellest, kuidas ta seda sätet on täitnud. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei muuda praegust laenuvõtjate maksevõime kontrollimist.

EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.

3.          Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu mis tahes vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise kohta ning eeskirjad, millega kehtestatakse praktiline kord ülesannete lahususe ning järelevalvealase töö ja EKP muude ülesannete vahelise tegevusliku sõltumatuse tagamiseks. Vastuvõetud eeskirjad ja korrad avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 19

Pangandusjärelevalve nõukogu

1.          Käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid kavandab ja valmistab ette siseüksus, mis koosneb neljast EKP esindajast, kelle nimetab ametisse EKP juhatus, ja iga osaleva liikmesriigi krediidiasutuste järelevalve eest vastutava pädeva asutuse esindajast (edaspidi „pangandusjärelevalve nõukogu”).

2.          Lisaks kuulub pangandusjärelevalve nõukogusse eesistuja, kelle nimetab ametisse EKP nõukogu pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning põhjalikke teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsjärelevalve kohta ning pärast Euroopa Parlamendilt heakskiidu saamist. Pangandusjärelevalve nõukogu ase-eesistuja valitakse EKP nõukogu liikmete seast ja selleks on vaja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

3.          Pangandusjärelevalve nõukogu teeb kogu ettevalmistustöö seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja pakub EKP nõukogule välja terviklikud otsuste eelnõud nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kodukorras kehtestatavale menetlusele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei ole esitanud selle suhtes kindlaksmääratud tähtajaks põhjendatud vastuväiteid.

3 a.     Pangandusjärelevalve nõukogu võtab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täidab oma ülesandeid liidu kui terviku huvides. Kõigil pangandusjärelevalve nõukogu liikmetel on võrdne hääleõigus.

4.        Pangandusjärelevalve nõukogu valib juhtkomitee, kuhu kuulub vähem liikmeid, et toetada tema tegevust. Juhtkomitee valmistab ette pangandusjärelevalve nõukogu kohtumisi. Juhtkomiteed juhib pangandusjärelevalve nõukogu eesistuja ja komitee koosneb kuuest järelevalvenõukogu liikmest, välja arvatud eesistuja. Nende kuue liikme hulgas on kolm EKP esindajat ja kolm pangandusjärelevalve nõukogu poolt ametisse määratud isikut, kellel on hea maine, tõendatud asjakohased teadmised ja järelevalvealased kogemused. Juhtkomitee täidab oma ettevalmistavaid ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning teeb pangandusjärelevalve nõukoguga täielikult läbipaistvat koostööd.

6.          Pangandusjärelevalve nõukogu istungitel võivad vaatlejatena osaleda Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja ja Euroopa Komisjoni liige.

7.          EKP nõukogu võtab vastu ja avalikustab pangandusjärelevalve nõukogu kodukorra, sealhulgas eeskirjad eesistuja ja ase-eesistuja ametiaja kohta. Eesistuja ametiaeg on viis aastat ning see on pikendatav ühe korra. Ase-eesistuja ametiaeg ei ületa viit aastat ning seda ei saa pikendada. Kodukorraga tagatakse kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine. Pangandusjärelevalve nõukogu koosseisu määramisel austatakse sugupoolte ja kogemuste tasakaalustatuse põhimõtteid.

Artikkel 20

Ametisaladus ja teabevahetus

1.          Pangandusjärelevalve nõukogu liikmete, järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide pädevate asutuste lähetatud töötajate ning nimetatud ülesannete täitmisel otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt teenuseid osutavate isikute suhtes kohaldatakse protokolli nr 4 artiklis 37 ja asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.

2.          EKP-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riikide ja Euroopa ametiasutustega ja organitega juhul, kui liidu õigusaktid võimaldavad riikide pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas liidu õigusaktidega.

Artikkel 22

Vahendid

EKP tagab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 23

Eelarve

1.          EKP kulud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel kajastatakse EKP eelarve eraldi jaos.

2.          EKP annab artiklis 17 osutatud aruandes üksikasjalikult aru järelevalveülesannetega seonduva eelarve kohta. EKP avaldab raamatupidamise üksikasjaliku aastaaruande selle eelarve kohta.

2 a.       Vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli nr 4 artiklile 27.1 viiakse järelevalvekulusid kajastava eelarvejao raamatupidamise aastaaruande suhtes läbi audit.

Artikkel 24

Järelevalvetasud

1.          EKP kui järelevalveasutus kogub osalevate liikmesriikide krediidiasutustelt tasusid, mis katab tema ülesannete täitmisega seotud kulud.

2.          Krediidiasutuselt nõutava tasu summa on proportsionaalne asjaomase krediidiasutuse tähtsuse ja riskiprofiiliga.

2 a.       EKP teeb poliitikat käsitleva avalduse, mida võib korrapäraselt ajakohastada seoses käesoleva artikli alusel kogutavate tasude summaga.

Artikkel 25

Töötajad ja töötajate vahetus

1.          EKP tagab asjakohase töötajate vahetuse osalevate liikmesriikide kõigi pädevate asutustega ja pädevate asutuste vahel ning töötajate lähetamise, võttes arvesse kohustuste jaotust EKP ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

2.          Vajaduse korral nõuab EKP, et liikmesriikide pädevate asutuste järelevalverühmad, kes teostavad käesoleva määruse kohaselt järelevalvet ühes osalevas liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, kaasaksid oma tegevusse ka teiste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid.

2 a.       EKP asutab alalise eetikakomisjoni, et hinnata võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate hilisematest töökohtadest. Eetikakomisjoni ülesanne on koostada terviklik ja formaalne hindamiskord. Selliste hindamiste tulemused avalikustatakse.

2 b.       Endised EKP töötajad, kes on täitnud järelevalveülesandeid ning kes kavatsevad kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist asuda uuele ametikohale, teavitavad sellest aegsasti eetikakomisjoni. Eetikakomisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast teabe saamist, kas tööpakkumine vastab töötajate usaldusväärsuse ja sõltumatuse tagamise vajadusele. Endine EKP töötaja saab asuda uuele ametikohale ainult pärast eetikakomisjonilt heakskiidu saamist.

2 c.        Pangandusjärelevalve nõukogu liikmetel on keelatud kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist asuda tasustatud tööle erasektori asutustes, mille suhtes EKP teostab järelevalvet.

Artikkel 26

Läbivaatamine

Hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a) EKP järelevalvetegevuse toimimine ja mõju liidu kui terviku huvidele ning finantsteenuste ühtse turu sidususele ja terviklikkusele ning ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis;

a a) ülesannete jagunemine EKP ja riikide pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames;

b) sõltumatuse ja aruandekohustusega seotud meetmete tõhusus;

c) suhted ühtse järelevalvemehhanismi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel;

d) juhtimiskorra, sealhulgas pangandusjärelevalve nõukogu koosseisu ja hääletamiskorra asjakohasus ja suhted EKP nõukoguga ning koostöö pangandusjärelevalve nõukogus euroala liikmesriikide ja muude ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide vahel;

d a) suhted EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning ühtse järelevalvemehhanismi mõju nendele liikmesriikidele;

d b) EKP otsuste sisemise edasikaebamise menetluste mõjusus;

d c) EKP rahapoliitika ja järelevalvega seotud ülesannete lahutamise tulemuslikkus ning võimalus eraldada järelevalveülesannete täitmiseks vajalikud vahendid EKP eelarvest ning integreerida need liidu üldeelarvesse;

d d) ühtses järelevalvemehhanismis tehtavate järelevalveotsuste fiskaalmõju osalevatele liikmesriikidele ja võimalus pakkuda osalevatele liikmesriikidele, mille vääring ei ole euro, teatud fiskaalseid kaitsemeetmeid;

d e) võimalused arendada ühtset järelevalvemehhanismi edasi olemasolevate aluslepingu sätete või aluslepingu sätete võimalike vajalike muudatuste põhjal, et ühtne järelevalvemehhanism toimiks tõhusamalt, mis hõlmab EBA võimaliku liitmise ühtse järelevalvemehhanismiga ja võimaluse tuua kindlustusseltsid ühtse järelevalvemehhanismi kohaldamisalasse või EIOPA kohaldamisalasse viimase rolli tugevdades.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb asjakohased kaasnevad ettepanekud.

Artikkel 27

Üleminekusätted ja jõustumine

1.          Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

2.          EKP hakkab talle käesoleva määrusega antud järelevalveülesandeid täielikult täitma hiljemalt alates 1. jaanuarist 2014.

3.        Enne 1. jaanuari 2014 võib EKP krediidiasutusele, finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale ja asjaomase osaleva liikmesriigi pädevale asutusele adresseeritud otsuse alusel alustada talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmist, eelkõige seoses krediidiasutustega, mis on saanud või taotlenud otsest või kaudset Euroopa finantsabi EFSFist või ESMist või mis tahes muust avaliku sektori finantsabi vahendist, ja krediidiasutustega, mis kujutavad endast ELi õiguses määratletud süsteemset riski kas eraldi või osana krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kontsernist.

4.           Pidades silmas eespool esitatud lõigete kohaste ülesannete täitmist, võib EKP käesoleva määruse jõustumisest alates nõuda osalevate liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja artiklis 9 osutatud isikutelt kogu teavet, mida EKP vajab osaleva liikmesriigi krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks. Krediidiasutus ja pädev asutus esitavad nõutud teabe.

5.          Erandina artikli 4 lõikest 3 täidab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesandeid alates käesoleva määruse jõustumisest kuni direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ kehtetuks tunnistamiseni ja nende asendamiseni uute liidu õigusaktidega, andes liikmesriikide pädevatele asutustele juhiseid neile antud asjaomaste volituste täitmise kohta.

Erandina artikli 4 lõikest 3 täidab EKP talle artikli 4 lõike 2 punktiga j antud ülesandeid alates käesoleva määruse jõustumisest kuni finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusandjate ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet käsitlevate õigusaktide jõustumiseni, andes liikmesriikide pädevatele asutustele juhiseid neile antud asjaomaste volituste täitmise kohta.

6.          Krediidiasutused, kellele osalevad liikmesriigid on andnud lõikes 1 osutatud kuupäeva või vajaduse korral lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevade seisuga tegevusloa, loetakse artikli 13 kohaselt loa saanuteks ning võivad oma tegevust jätkata. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad EKP-le enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva või vajaduse korral lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevi selliste krediidiasutuste nimed koos aruandega nende järelevalve ja riskiprofiili kohta, ning mis tahes muu EKP nõutud teabe. Kõnealune teave esitatakse EKP nõutud kujul.

6 a.       Mis tahes otsus ja/või meede, mille liikmesriigi pädev asutus on vastu võtnud enne käesoleva määruse jõustumist valdkondades, kus EKP-le on antud artiklis 4 määratletud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesanded, kehtib seni, kuni EKP muudab seda või tühistab selle vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

          ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(3)

          ELT L 331, 15.12.2010, lk 37.

(4)

          ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(5)

          EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(6)

          ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(7)

          EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(8)

          EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)

          EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)

          EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(11)

         ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(12)

         ELT L 177, 30.6.2006, lk 277.

(13)

         ELT L 35, 11.2.2003, lk 1–27.


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (27.11.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvepoliitikaga

(COM(2012)0511 – C7‑0314/2012 – 2012/0242(CNS))

Arvamuse koostaja: Andrew Duff

LÜHISELGITUS

Pangandusliidu loomine, millel on ühtne järelevalvemehhanism, mille keskmes on Euroopa Keskpank (EKP), on äärmiselt oluline põhimõtteline küsimus, millele tuleb juhtida parlamendi tähelepanu.

Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament on valinud õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6, mis kõlab järgmiselt:

6. Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.

Raportööri eesmärk on tagada Euroopa Liidu üldine ühtekuuluvus ja ELi õigusaktidest kinnipidamine ning luua tõhus, tulemuslik ja ühtne järelevalvemehhanism. Selleks esitab ta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus 41 muudatusettepanekut, mille võib kokku võtta alljärgneval viisil.

Muudatusettepanekud

Sisu

1

Poliitiline kontekst

4

Ajakohastamine

5, 24, 33

Osalemine ei peaks euroalas olema vabatahtlik; euroalasse mittekuuluvate riikide osalust käsitletakse normina. Ainult Ühendkuningriik võib jääda euroalast välja (protokoll nr 15).

6

EKP kasutamine, kuna sellel on juba rakendusvolitused

7

Kohaldamisala laiendamine, et hõlmata eranditult kõik pangad

12

Lepingulised kokkulepped osalevate euroalasse mittekuuluvate riikidega

8, 9, 10, 26, 28

Vajadus tunnustada Euroopa Pangandusjärelevalvet ja ühtse turu terviklikkust

13, , 36, 42, 43

Kõigi riikide võrdne staatus ühtses järelevalvemehhanismis

13, 21, 39

Suhted uue järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu vahel

14, 29, 43, 44

Läbipaistvus

15, 16,17, 20, 40, 42, 45, 46,47, 48

Eesistuja valimine Euroopa Parlamendi poolt ja järelevalvenõukogu aruandluskohustus

18

Kohtulik läbivaatamine ja apellatsioonimenetlus

2, 30, 32, 34, 35, 46, 48

Redaktsioonilised parandused

Raportöör soovib juhtida tähelepanu sellele, et parlament peaks saavutama võimalikult suure kooskõla selle õigusakti kohta esitatud seisukoha (Thysseni raport) ja EBA-d käsitleva määruse eelnõu kohta esitatud seisukoha (Giegoldi raport) vahel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Praegune finants- ja majanduskriis on viinud Euroopa pangandussüsteemi kokkuvarisemise äärele. Finantssektori killustatus ohustab ühisraha ja ühtse turu puutumatust. Praegu on kõige olulisem suurendada pangandussektori integratsiooni, et tugevdada Euroopa ühtsust, tagada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse taastumisele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)), ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2 ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)) ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd ELis. EBA aitab oluliselt kaasa finantsteenustealaste ühtsete eeskirjade loomisele ELis ning tal on olnud keskne roll 2011. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogu poolt kokku lepitud peamiste ELi krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel.

(6) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)), ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2 ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)) ja 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd ELis. EBA aitab oluliselt kaasa finantsteenustealaste ühtsete eeskirjade loomisele kogu ELis ning tal on olnud keskne roll 2011. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogu poolt kokku lepitud peamiste ELi krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Aluslepingutes, konkreetselt ELi lepingu artikli 13 lõikes 2, on sätestatud liidu institutsioonide vaheline lojaalse koostöö põhimõte.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Euroopa Ülemkogu järeldas 18. oktoobril 2012. aastal, et liikumisel tugevama majandus- ja rahaliidu suunas tuleks tugineda liidu institutsioonilisele ja õigusraamistikule ning see peaks toimuma euroalasse mittekuuluvate riikide suhtes avatult ja läbipaistvalt ning arvestades ühtse turu terviklikkust. Integreeritud finantsraamistikul on ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult suurel määral avatud kõigile osaleda soovivatele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Seega tuleks luua Euroopa pangandusliit, mida toetatakse tõeliselt ühtsete eeskirjadega finantsteenuste ühtse turu kui terviku jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist, ühtsest hoiuste tagamise ja pangakriiside lahendamise raamistikust. Silmas pidades ühisrahas osalevate liikmesriikide vahelisi tihedaid seoseid ja suhteid peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsionaalselt võimalik, peaks pangandusliit olema avatud ka teistele liikmesriikidele.

(9) Seega tuleks luua Euroopa pangandusliit, mida toetatakse EBA koostatud ammendavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega finantsteenuste ühtse turu kui terviku jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist, ühtsest hoiuste tagamise ja pangakriiside lahendamise raamistikust. Silmas pidades ühisrahas osalevate liikmesriikide vastastikust sõltuvust, peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes ja seda tuleks laiendada ka kõigile teistele riikidele, kes soovivad euroalaga liituda ja teevad selleks ettevalmistusi. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsionaalselt võimalik, peaks pangandusliit olema lõpptulemusena avatud ka kõigile teistele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) EKP, kes on euroala keskpank ning omab ulatuslikke eksperditeadmisi makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, sobib täitma järelevalveülesandeid, mis keskenduvad Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses euroala krediidiasutuste järelevalve poliitikaga.

(11) EKP, kes on euroala keskpank ning omab ulatuslikke eksperditeadmisi makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes ja kellel on endal rakendamisvolitused, sobib täitma järelevalveülesandeid, mis keskenduvad Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. EKP kaasamine pangandussektori järelevalvesse kajastaks käibivat praktikat suuremas osas liikmesriikides, kelle keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses euroala krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Suurte pankade turvalisus ja usaldusväärsus on eriti olulised, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad pangad võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid osalevate liikmesriikide kõigi pankade suhtes.

(13) Suurte pankade turvalisus ja usaldusväärsus on eriti olulised, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad pangad võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid osalevate liikmesriikide kõigi pankade suhtes ilma eranditeta.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Mõne liikmesriigi järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas 2010. aastal loodud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu ELis. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames tihedat koostööd EBA, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega.

(24) Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas 2010. aastal loodud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu ELis. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema tihedat koostööd EBA, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega, piiramata sealjuures nende pädevust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a) Et säilitada ühtse finantsturu terviklikkus, peaks EBA säilitama oma rolli ning kõik praegused volitused ja ülesanded: ta peaks jätkama kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavate ühtsete eeskirjade väljatöötamist ja tagamist ning suurendama järelevalvetavade lähendamist kogu ELis. Peale selle tuleks EBA-le anda ülesanne koostada ühtne järelevalve käsiraamat, et täiendada ELi ühtseid eeskirju ning tagada järjepidevus pankade järelevalves.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Et tagada kooskõla EKP-le antud järelevalveülesannete ja EBAs otsuste tegemise vahel, peaks EKP koordineerima osalevate liikmesriikide pädevate asutuste esindajate ühist seisukohta EKP pädevusse kuuluvates küsimustes.

(25) Ühtse turu terviklikkuse säilitamiseks peaks EKP koordineerima ainult osalevate liikmesriikide esindajate ühist seisukohta EKP pädevusse kuuluvates küsimustes ja juhul, kui osalevad liikmesriigid on otseselt kõnealuse küsimusega seotud. EKP peab täielikult tunnustama EBA rolli Euroopa pangandussektori ühtsete eeskirjade väljatöötamisel ning kogu liidus nende täitmise järelevalves.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) EKP ülesannete täitmise suhtes kohaldatakse ja ta peab järgima mis tahes liidu õiguse eeskirju, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. EBA-le on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus ELis. EKP ei peaks asendama EBAt nende ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 132 ainult siis, kui Euroopa Komisjoni poolt EBA esitatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktid või EBA väljaantud suunised ja soovitused ei käsitle teatavaid aspekte, mis on vajalikud EKP ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, või ei käsitle neid aspekte piisavalt üksikasjalikult.

(26) EKP ülesannete täitmise suhtes kohaldatakse ja ta peab järgima mis tahes liidu õiguse eeskirju, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju ning EBA väljatöötatavat ühtset järelevalve käsiraamatut. EBA-le on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus ELis. EKP ei peaks asendama EBAt nende ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 132 ainult siis, kui Euroopa Komisjoni poolt EBA esitatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktid või EBA väljaantud suunised ja soovitused ei käsitle teatavaid aspekte, mis on vajalikud EKP ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, või ei käsitle neid aspekte piisavalt üksikasjalikult.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Nende piiriüleste pankade järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine Euroopa institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ühisrahas mitteosalevatel liikmesriikidel lisaks olema võimalik osaleda uues mehhanismis. Järelevalveülesannete tulemusliku täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalvealaseid otsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda uues mehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad ja võtavad vastu mis tahes EKP nõutud meetme seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö ühisrahas mitteosaleva liikmesriigi pädevate asutustega. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Tingimused, mille alusel nende liikmesriikide pädevate asutuste esindajad, kes on sisse seadnud tiheda koostöö, võtavad osa järelevalvenõukogu tööst, peaks võimaldama kõnealustel esindajatel võimalikult aktiivselt osaleda, võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga kehtestatud piiranguid, eelkõige seoses selle otsuste tegemise protsessi terviklikkusega.

(29) Nende piiriüleste pankade järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine Euroopa institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ühisrahas mitteosalevatel liikmesriikidel lisaks olema võimalik osaleda uues mehhanismis. Järelevalveülesannete tulemusliku täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalvealaseid otsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda uues mehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad ja võtavad vastu mis tahes EKP nõutud meetme seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö ühisrahas mitteosaleva liikmesriigi pädevate asutustega. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Tingimused hõlmavad liikmesriikide kohustust tagada, et nende riiklikud pädevad asutused võtavad vastu mis tahes EKP nõutud meetme seoses krediidiasutustega ja järgivad seda meedet, ning kohustust võtta vastu riiklikke õigusakte, kindlustamaks, et nende riiklikud pädevad asutused on kohustatud vastu võtma iga EKP nõutud meetme seoses krediidiasutustega.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Tingimustega, mille alusel euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide pädevate asutuste esindajad järelevalvenõukogu tööst osa võtavad, peaks olema ette nähtud nende täielik esindatus järelevalvenõukogus ning võrdsus euroala liikmesriikide pädevate asutustega, kaasa arvatud hääleõigus. Järelevalvenõukogule tuleks anda volitused kavandada ja viia täide EKP järelevalveülesandeid. Järelevalvenõukogu peaks oma volitusi rakendama täies teadmises, et EKP nõukogu on EKP kõrgeim täidesaatev organ.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Oma otsuste tegemisel peaks EKP järgima ELi eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti.

(33) Oma otsuste tegemisel peaks EKP järgima ELi eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. Järelevalvenõukogu peaks oma koosolekute protokollid avaldama.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada ELis finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt. Seepärast peaks EKP olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu (eurorühma) ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades Euroopa rahvast ja ELi liikmesriike. See peaks hõlmama korrapärast aruannete esitamist ja küsimustele vastamist. Kui liikmesriikide järelevalveasutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

(34) Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada ELis finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt. Kuigi EKP peab jääma rahapoliitikas sõltumatuks, tuleb tema järelevalvevolituste suhtes rakendada uusi demokraatliku aruandluse vorme. See peaks hõlmama korrapärast aruannete esitamist ja küsimustele vastamist. Kui liikmesriikide järelevalveasutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a) Järelevalvenõukogu peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Järelevalvenõukogu esindajaid võidakse kutsuda Euroopa Parlamendi asjakohaste komisjonide ette. Euroopa Parlamendi õigus luua ajutine uurimiskomisjon peaks kehtima ka järelevalvenõukogu tegevuse puhul.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 b) Osalevate liikmesriikide parlamentide palvel võidakse järelevalvenõukogu esindaja kutsuda kuulamisele nende parlamentide asjakohastesse komisjonidesse.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 c) (34 b) Piiramata ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaldamist, tuleks Euroopa Kohtule anda volitused kontrollida selliste oma järelevalvevolitusi täitva EKP dokumentide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust. Selliste huvide konfliktide vältimiseks ja tagamaks, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele, peaks EKP tagama, et neid funktsioone täidetakse täielikult eraldi.

(35) EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust. Selliste huvide konfliktide vältimiseks ja tagamaks, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele, peaks EKP tagama, et neid funktsioone täidetakse täielikult eraldi. Käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad tuleks organisatsiooniliselt eraldada ülejäänud EKP töötajatest ning nende suhtes tuleks kohaldada eraldi aruandlussuhteid.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Eelkõige tuleks EKPs luua järelevalvealaste otsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, mis kasutab ära liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetseid eksperditeadmisi. Seepärast peaks järelevalvenõukogu juhtima eesistuja ja ase-eesistuja, kelle valib EKP nõukogu, ning järelevalvenõukogu peaks lisaks koosnema EKP ja liikmesriikide ametiasutuste esindajatest. Asjakohase rotatsiooni ning samal ajal eesistuja ja ase-eesistuja täieliku sõltumatuse tagamiseks peaks nende ametiaeg olema kuni viis aastat ning neid ei tohiks saada valida tagasi järgmiseks ametiajaks. Tagamaks täielikku kooskõla EBA tegevuse ja ELi usaldatavusnõudeid käsitleva poliitikaga, peaksid EBA ja Euroopa Komisjon osalema järelevalvenõukogus vaatlejatena. EKP-le antud järelevalveülesannete täitmine eeldab arvukate tehniliselt keerukate õigusaktide ja otsuste, sealhulgas individuaalseid krediidiasutusi käsitlevate otsuste vastuvõtmist. Selleks et neid ülesandeid tulemuslikult täita kooskõlas rahapoliitika ülesannetest eraldatuse põhimõttega, peaks EKP nõukogu saama delegeerida teatavad selgelt määratletud järelevalveülesanded ja seotud otsused järelevalvenõukogule, kohaldades delegeerimise suhtes nõukogupoolset järelevalvet ja vastutust, kusjuures nõukogu saab anda sellele organile suuniseid ja juhiseid. Järelevalvenõukogu võib abistada juhtkomitee, kuhu kuulub vähem liikmeid.

(36) Eelkõige tuleks EKPs luua järelevalvealaste otsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, mis kasutab ära liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetseid eksperditeadmisi. Seepärast peaks järelevalvenõukogu juhtima eesistuja, kelle valib EKP nõukogu pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu saamist. Lisaks peaks järelevalvenõukogu koosnema EKP ja liikmesriikide ametiasutuste esindajatest. Asjakohase rotatsiooni ning samal ajal eesistuja ja ase-eesistuja täieliku sõltumatuse tagamiseks peaks nende ametiaeg olema kuni viis aastat ning neid ei tohiks saada valida tagasi järgmiseks ametiajaks. Tagamaks täielikku kooskõla EBA tegevuse ja ELi usaldatavusnõudeid käsitleva poliitikaga, peaksid EBA ja Euroopa Komisjon osalema järelevalvenõukogus vaatlejatena. Järelevalvenõukogu peaks täitma oma ülesandeid, tunnistades täielikult, et tema otsuste eest jääb lõplikuks vastutajaks EKP nõukogu. EKP-le antud järelevalveülesannete täitmine eeldab arvukate tehniliselt keerukate õigusaktide ja otsuste, sealhulgas individuaalseid krediidiasutusi käsitlevate otsuste vastuvõtmist. Selleks et neid ülesandeid tulemuslikult täita kooskõlas rahapoliitika ülesannetest eraldatuse põhimõttega, peaks EKP nõukogu saama delegeerida teatavad selgelt määratletud järelevalveülesanded järelevalvenõukogule, kohaldades delegeerimise suhtes nõukogupoolset järelevalvet ja vastutust, kusjuures nõukogu saab anda sellele organile suuniseid ja juhiseid. Järelevalvenõukogu võib abistada juhtkomitee, kuhu kuulub vähem liikmeid.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a) Järelvalvenõukogu peaks vastutama EKP nõukogu otsuste ettevalmistamise ja elluviimise eest. Järelevalvenõukogu otsused peaks vastu võtma nõukogu, kui neid nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi ei lükata. Nõukogu peaks põhjendama järelevalvenõukogu koostatud ettepanekutest ja otsuste eelnõudest kõrvalekaldumist.

 

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas EBA rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, tingimusel et sellist tegevust kooskõlastatakse EBAga ning et austatakse täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

(41) Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata või piiramata samas EBA rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, tingimusel et sellist tegevust kooskõlastatakse EBAga ning et austatakse täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a) Arvestades, et praegune finantskriis aitas suuresti kaasa Euroopa finantsturgude killustumisele, on hädavajalik tugevdada ühist integreeritud finantsraamistikku. Samas tuleks meeles pidada, et majandus- ja rahaliidu edasine lõimimine ei tohi tekitada uusi, aluslepingutes ette nägemata lähenemiskriteeriume, mis võivad luua täiendavaid ühinemistõkkeid ajutise erandi alla kuuluvatele riikidele.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „osalev liikmesriik” − liikmesriik, kelle vääring on euro;

(1) „osalev liikmesriik” − liikmesriik, kelle vääring on euro, ja mis tahes muu liikmesriik, kes otsustab ühtses järelevalvemehhanismis osaleda;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) „mitteosalev liikmesriik” − liikmesriik, kelle vääring ei ole euro ja kes otsustab ühtses järelevalvemehhanismis mitte osaleda;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EKP teeb tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis moodustavad osa määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 2 kohaselt rajatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist.

EKP teeb oma järelevalveülesannete täitmisel tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis moodustavad osa määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 2 kohaselt rajatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist. EKP täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osaliste pädevust.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

EKP teeb tihedat koostööd Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) või mis tahes muu sarnase asutusega osalevates liikmesriikides, kelle vääring ei ole euro, kui krediidiasutus on sellisest asutusest finantsabi saanud või taotlenud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. EKP-le antakse liidu õiguse asjaomaste sätete kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

1. Ilma et see piiraks EBA volitusi, antakse EKP-le liidu õiguse asjaomaste sätete kohaselt ning kooskõlas EBA väljatöötatud ühtsete eeskirjadega ja ühtse järelevalve käsiraamatuga ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) krediidiasutuste stressitestide teostamine järelevalvemenetluse toetamiseks;

(h) krediidiasutuste stressitestide teostamine järelevalvemenetluse toetamiseks ning testide tulemuste avaldamine;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) osalevate liikmesriikide pädevate asutuste esindajate ühise seisukoha koordineerimine ja väljendamine EBA järelevalvenõukogus ja juhatuses EKP-le käesoleva määrusega antavate ülesannetega seotud küsimustes.

(l) osalevate liikmesriikide pädevate asutuste esindajate ühise seisukoha koostamine EBA järelevalvenõukogus ja juhatuses EKP-le käesoleva määrusega antavate ülesannetega otseselt seotud küsimustes.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liidu mis tahes asjaomase õigusakti ja mis tahes seadusandliku või muu kui seadusandliku akti kohaselt võib EKP võtta vastu määrusi ja soovitusi ning otsustada liidu õigust rakendada või kohaldada määral, mil see on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud järelevalveülesannete täitmiseks.

3. Liidu mis tahes asjaomase õigusakti ja mis tahes seadusandliku või muu kui seadusandliku akti, sealhulgas EBA välja töötatud ühtsete eeskirjade ning ühtse järelevalve käsiraamatu ning EBA välja töötatud ja komisjonis vastu võetud tehniliste standardite kohaselt, võib EKP võtta vastu määrusi ja soovitusi ning otsustada liidu õigust rakendada või kohaldada määral, mil see on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud järelevalveülesannete täitmiseks, ning ainult juhul, kui kõnealused liidu õigusaktid ei käsitle teatud aspekte, mis on vajalikud EKP ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, või ei käsitle neid piisavalt üksikasjalikult.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi ja nendest tulenevaid volitusi käesolevas määruses osutamata järelevalveülesannete täitmisel.

4. Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi ja nendest tulenevaid volitusi järelevalveülesannete täitmisel, mida neile käesoleva määrusega ei ole antud.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tihe koostöö mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega

Nende liikmesriikide osalemine ühtses järelevalvemehhanismis, kelle vääring ei ole euro

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sel eesmärgil võib EKP esitada suuniseid ja taotlusi mitteosaleva liikmesriigi pädevale asutusele.

Sel eesmärgil võib EKP esitada suuniseid ja taotlusi kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. EKP ja mitteosaleva liikmesriigi pädeva ametiasutuse vahel seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. EKP ja sellise liikmesriigi pädeva ametiasutuse vahel, kelle vääring ei ole euro, kuid kes otsustab osaleda, seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud otsusega määratakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohaselt kindlaks tingimused selliste liikmesriikide pädevate asutuste esindajate osalemiseks järelevalve nõukogu töös, kes on käesoleva artikli alusel sisse seadnud tiheda koostöö.

3. Lõikes 2 osutatud otsusega määratakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohaselt kindlaks tingimused selliste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste esindajate osalemiseks järelevalvenõukogu töös, kelle vääring ei ole euro, täiel määral ja võrdsetel tingimustel selliste liikmesriikide esindajatega, kelle vääring on euro.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid eraldi rahapoliitikaga seotud ülesannetest ja mis tahes muudest ülesannetest. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitilisi ja muid ülesandeid.

2. EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid eraldi rahapoliitikaga seotud ülesannetest ja mis tahes muudest ülesannetest. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitilisi ja muid ülesandeid. Käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt ülejäänud EKP töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu mis tahes vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise kohta.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu mis tahes vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise kohta, ning eeskirjad, mis tagavad infobarjääride (nn Chinese wall) loomise.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks kuulub järelevalvenõukogusse eesistuja, kelle valivad endi hulgast (v.a president) EKP nõukogu liikmed, ning ase-eesistuja, kelle valivad endi hulgast EKP nõukogu liikmed.

2. Lisaks kuulub järelevalvenõukogusse eesistuja, kelle kiidab heaks nõukogu ja kelle nimetab ametisse EKP nõukogu pärast seda, kui Euroopa Parlamendi vastutav komisjon on kandidaadi ära kuulanud ja parlament on tema nimetamisega nõustunud. Eesistuja nimetatakse ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades teeneid, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu aseesimehe valivad EKP nõukogu liikmed endi hulgast.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. EKP nõukogu võib delegeerida selgelt määratletud järelevalveülesanded ja seotud otsused seoses konkreetsete krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjatega või nende rühmaga järelevalvenõukogule, kohaldades selle suhtes nõukogupoolset järelevalvet ja vastutust.

3. EKP nõukogu võib delegeerida selgelt määratletud järelevalveülesanded seoses konkreetsete krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjatega või nende rühmaga järelevalvenõukogule, kohaldades selle suhtes nõukogupoolset järelevalvet ja vastutust.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kooskõlas artikliga 6 tiheda koostöö sisse seadnud liikmesriikide pädeva asutuse esindajad osalevad järelevalvenõukogu töös artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud otsuses sätestatud tingimuste alusel, lähtudes Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast.

5. Osalevate riikide pädeva asutuse esindajad osalevad järelevalvenõukogu töös võrdsetel alustel kooskõlas artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud otsuses sätestatud tingimustega, lähtudes Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. EKP nõukogu võtab vastu järelevalvenõukogu kodukorra, sealhulgas eeskirjad eesistuja ja ase-eesistuja ametiaja kohta. Ametiaeg ei ületa viit aastat ja seda ei saa pikendada.

7. EKP nõukogu võtab vastu enda ja järelevalvenõukogu kodukorra ning avalikustab need. Järelevalvenõukogu kodukord tagab kõigi selle liikmete võrdse ja tasakaalustatud kohtlemise. Selles kehtestatakse eeskirjad, millega nähakse ette eesistuja ametiaeg, mis ei ületa viit aastat ja mida ei saa pikendada.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Järelevalvenõukogu avaldab oma koosolekute protokollid.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Otsustamismenetlus

 

Järelevalvenõukogu, kes otsustab lihthäälteenamuse alusel, teeb EKP nõukogule ettepanekuid otsuse eelnõu vormis. EKP nõukogu võib otsuse eelnõud vastu võtta, saata need tagasi järelevalvenõukogule või need tagasi lükata. Kui EKP nõukogu lükkab järelevalvenõukogu esitatud otsuse eelnõu tagasi, teeb ta seda hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise enamusega, nagu on sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 10. Nõukogu põhjendab järelevalvenõukogu koostatud otsuste eelnõude tagasisaatmist või tagasilükkamist. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei reageeri kolme nädala jooksul.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. EKP esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta.

1. EKP esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja osalevate liikmesriikide parlamentidele aastaaruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. EKP järelevalvenõukogu eesistuja esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale mis tahes sellise mitteosaleva liikmesriigi esindajate juuresolekul, kellega on artikli 6 kohaselt sisse seatud tihe koostöö.

2. EKP järelevalvenõukogu eesistuja esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale teiste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Järelevalvenõukogu eesistujat võivad Euroopa Parlamendi taotlusel seoses järelevalveülesannete täitmisega ära kuulata Euroopa Parlamendi pädevad komiteed.

3. Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb EKP järelevalvenõukogu eesistuja Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide kuulamisel järelevalvenõukogu ülesannete täitmise teemal.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või eurorühma küsimustele.

4. EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu küsimustele.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) ülesannete jaotus EKP ja osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

MENETLUS

Pealkiri

Eriülesannete andmine Euroopa Keskpangale seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

Viited

COM(2012)0511 – C7-0314/2012 – 2012/0242(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

22.10.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFCO

22.10.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Andrew Duff

19.11.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

9.10.2012

19.11.2012

26.11.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrew Henry William Brons, Andrew Duff, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, József Szájer, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Manfred Weber, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, Sylvie Guillaume, Helmut Scholz, György Schöpflin, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Alexander Mirsky, Ramon Tremosa i Balcells


ANNEX I

IPOL-COM-LIBE  D (2012) 57338

Ms Sharon BOWLES

Chairwoman

Committee on Economic and Monetary affairs

BRUSSELS

Subject: Proposal for a Council Regulation conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions COM(2012) 511 final - 2012/0242(CNS)

Dear Ms Bowles,

I would like to inform you that the Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs (LIBE) decided on 11 October 2012 to deliver an opinion to the Committee on Economic and Monetary affairs on the above-mentioned legislative proposal in the form of a letter due to the tight time schedule for the adoption of the corresponding report in your Committee.

The present opinion was adopted by the LIBE Committee on 6 November 2012 with 42 votes in favour, 1 vote against and 3 abstentions.

The Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs calls on your Committee, as the Committee responsible, to consider the following suggestions when examining the Commission' proposal and to modify it accordingly.

With a view to enabling the ECB to carry out its supervisory tasks, the Commission's proposal confers on it extensive investigatory powers. In particular, the ECB is entitled to request information, to require the submission of documents, to examine books and records and take copies or extracts thereof, to obtain written or oral explanation and to interview natural or legal persons who consent to be interviewed (Article 10 - General investigations).

The ECB is also entitled to conduct on-site inspections at the business premises of the supervised entities, including inspections without prior announcement. In the context of an inspection, the ECB has the power to seal any business premises and books or records and to request the assistance of national competent authorities in cases of opposition to the inspections (Article 11 - On-site inspections).

Although the draft Regulation refers to the authorisation by a judicial authority for conducting on-site inspections, it imposes the obligation to apply for such authorisation only if this is required by national rules (Article 12 - Authorisation by a judicial authority). It follows that the decision on the need for judicial authorisation as a condition for the adoption of coercive measures by the ECB is ultimately left to the Member States. Furthermore, considering that national rules vary from one Member State to another the reference to national law does not ensure that the inspections are carried out under equivalent conditions in the Member States.

Therefore, in the interest of legal certainty and in full compliance with the principle of due process the LIBE Committee suggests deleting the reference to national law and inserting in the draft Regulation a provision subjecting the adoption of any coercive measure by the ECB to judicial overview and prior authorisation.

In addition, the LIBE Committee suggests adding specific rules governing the possible interaction between administrative investigations and criminal proceedings. More specifically, where the facts discovered during the investigations or inspections could constitue a criminal offence, the Regulation should impose on the ECB the obligation to immediatly inform the competent judicial authority thereof. Taking account of the administraive nature of the investigatory powers of the ECB, to which the safeguards for suspects and accused persons in criminal proccedings do not apply, the Regulation should also stipulate that information and documents obtained by the ECB as a result of its investigations or inspections shall not be treated as evidence in the context of criminal proceedings.

On behalf of the Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs, I would be grateful if your Committee could support and integrate these suggestions in its final report.

Yours sincerely,

Juan Fernando LÓPEZ AGUILAR


ANNEX II

ref. D(2012)57330

Ms Sharon Bowles

Chair

Committee on Economic and Monetary Affairs

BRUSSELS

Subject:           Proposal for a regulation of the Council conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions (COM(2012)0511 - 2012/0242(CNS))

and

Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulation (EU) No 1093/2010 establishing a European Supervisory Authority (European Banking Authority) as regards its interaction with Council Regulation (EU) No…/… conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions (COM(2012)0512- 2012/0244(COD))

Dear Chair,

On account of the tight schedule in your Committee, and following a proposal by the JURI rapporteur, Mr Sergio Cofferati, the Committee on Legal Affairs decided at its meeting of 10 October 2012 to issue an opinion to your Committee on the above proposals in letter form in order to draw attention to some of the key aspects of the Commission's proposals concerning new specific tasks of the European Central Bank relating to the supervision of credit institutions, and the modified tasks of the European Banking Authority as regards its interaction with the new functions of the European Central Bank.

The present opinion in letter form was drafted by Mr Sergio Cofferati and was adopted (unanimously by the Committee with 00 votes in favour and no abstentions(1)) on 6 November 2012.

The Committee on Legal Affairs calls on the Committee on Economic and Monetary Affairs, as the Committee responsible, to pay particular attention to the following points when drawing up its report on the Commission proposals:

· The Legal Basis

Following a cursory examination, the rapporteur is satisfied with the choice of the legal basis. Regarding the Proposal for a regulation of the Council conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions, Article 127 TFEU was chosen as legal basis. It defines the legislative procedure for conferring "specific tasks upon the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions and other financial institutions with the exception of insurance undertakings"; the Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulation (EU) No 1093/2010 establishing a European Supervisory Authority (European Banking Authority) is based on Article 114 TFEU, since it amends Regulation (EU) No 1093/2010 which was adopted under that same legal basis.

· The Single Supervisory Mechanism (SSM)

The Commission assigns the role of head of the Single Supervisory Mechanism to the ECB. However, clarification is required concerning the nature of the relationship between the ECB and national supervisors. In particular, the role of national supervisors in micro-supervision in their respective Member States should be defined in greater detail. A mechanism for the resolution of internal disputes between the European supervisory authority and the national supervisor should be established.

· Geographical Scope of the Proposals

It is important to encourage those Member States whose currency is not the Euro to join the new SSM with the same duties and rights as those Member States whose currency is the Euro. In that regard, it is necessary to move beyond mere 'association status', derived from a close cooperation with the ECB, and to allow for 'full membership' for Member States whose currency is not the Euro and who wish to join the SSM and the Banking Union framework.

· The Practical Scope of the Proposals

The Regulation should clearly identify the tasks to be carried out by the ECB and those to be carried out by the national supervisors. It must be highlighted that, the Commission is proposing that, to be effective, the SSM should ensure universal coverage, and that the ECB should be ultimately responsible for all aspects of the supervision of all banks. A system must be established which would allow for differentiation of the tasks of the ECB and of the national supervisors on the basis of the risk profile and market impact of the banks in question. This could take into account factors such as cross-border activities, structure and governance, business model and interconnectivity as well as the relative size and dimension of an institution to a market.

· Juhtimine

Given its new role as Supervisory Authority, the governance of the ECB needs to be clarified. The ECB´s decision-making and administrative procedures relating to its monetary tasks must be clearly separated from those procedures relating to its new supervisory tasks. The membership of the Supervisory Board should reflect, faithfully and in a balanced manner, both those Member States whose currency is the Euro and those Member States whose currency is not the Euro.

· Accountability and Transparency

The ECB has to play its role in maintaining independence and transparency in its actions, with complete accountability to democratic institutions. When carrying out supervisory tasks, the ECB must be fully accountable, though a system of regular reporting, to the European Parliament. Consideration should be given to involving the European Parliament in the appointment of the supervisory board.

On behalf of the Committee on Legal Affairs, I would be grateful if your Committee would take these points into account in its further work.

Furthermore, the Committee on Legal Affairs decided at its meeting of 10 October 2012 that, should your Committee decide to postpone the vote scheduled on 28 November 2012, the Committee on Legal Affairs would then deliver an ordinary legislative opinion on the above proposals.

Yours sincerely,

Klaus-Heiner Lehne

(1)

The following Members were present: Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Françoise Castex, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka, Christian Engström, Sylvie Guillaume, Sajjad Karim, Eva Lichtenberger, Jiří Maštálka, Francesco Enrico Speroni, József Szájer, Axel Voss, Zbigniew Ziobro,


MENETLUS

Pealkiri

Eriülesannete andmine Euroopa Keskpangale seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

Viited

COM(2012)0511 – C7-0314/2012 – 2012/0242(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

27.9.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

22.10.2012

 

 

 

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

JURI

22.10.2012

LIBE

22.10.2012

AFCO

22.10.2012

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

JURI

10.10.2012

LIBE

5.11.2012

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Marianne Thyssen

11.9.2012

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2012

22.10.2012

19.11.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

11

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Lajos Bokros, Philippe De Backer, Vicky Ford, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Sophia in ‘t Veld, Mojca Kleva, Thomas Mann, Marisa Matias, Gianni Pittella, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pilar Ayuso, Georges Bach, Birgit Collin-Langen, Jan Kozłowski

Esitamise kuupäev

3.12.2012

Õigusteave - Privaatsuspoliitika