RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
3.12.2012 - (COM(2012)0512 – C70289/2012 – 2012/0244(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sven Giegold
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
(COM(2012)0512 – C7-0289/2012 – 2012/0244(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0512),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0289/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. novembri 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0393/2012),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve volituste laiendamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;
3. nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita Euroopa Pangandusjärelevalve ning komisjoni talituste ja võimaluse korral Euroopa Keskpanga eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;
4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) 29. juunil 2012 palusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjonil esitada ettepanekud, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes Euroopa Ülemkogu eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga välja konkreetse ja tähtajalise tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste ühtse turu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta ▌.
(1 a) On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme. Arvesse tuleks võtta riikide parlamentide rolli.
(2) Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja hõlmaks ka erinevate riiklike hoiuste tagamise skeemide ühtlustamist ja Euroopa ühist kriisilahenduse süsteemi.
(2 a) Pangandusliit peaks tuginema ELi ja riikide tasandi poliitiliste institutsioonide ning ELi ja riigi tasandil järelevalvekohustusi täitvate organite vahelistele nõuetekohastele kontrolli- ja aruandlusmehhanismidele.
(2 b) Pangandusliidu rakendamisel tuleks kõikides etappides tagada, et euroala pangandusliidu ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide võimalikku vastastikust ülekanduvat mõju võetakse nõuetekohaselt arvesse. Sel eesmärgil tuleks kehtestada asjakohased ennetusmeetmed, et vältida võimalikke siseturuhäireid. Eelkõige peaks EKP tagama selle, et ta täidab järelevalveülesandeid diskrimineerimist välistavalt ning kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega.
(3) EKP nõuetekohaseks kaasamiseks ühtsesse järelevalvemehhanismi ▌ antakse nõukogu määrusega (EL) nr …/… [artikli 127 lõikel 6 põhinev määrus] EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga euro kasutusele võtnud liikmesriikides. Muud liikmesriigid võivad seada sisse tiheda koostöö EKPga. Käesoleva määruse kohaselt koordineerib EKP selliste liikmesriikide seisukohta Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järelevalvenõukogu otsuste suhtes EKP pädevusse kuuluvates küsimustes. Osalevad asutused tegutsevad seejuures sõltumatult ning üksnes liidu huvidest lähtuvalt.
(4) Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le liidu osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. EBA peaks seepärast säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: EBA peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatava ühtsete eeskirjade kogumiku koostamist ja selle rakendamise tagamist ning edendama järelevalvetavade ühtlustamist kogu ELis.
(4 a) Vältimaks ohtu, et vaid mõnesid liikmesriike hõlmava järelevalvemehhanismi loomine võiks viia järelevalvetavade killustumiseni siseturul, on äärmiselt oluline, et ühtsete eeskirjade kogumikuga kaasneks Euroopa järelevalvekäsiraamat, mille EBA on koostanud riikide järelevalveasutustega konsulteerides ning milles oleks kindlaks määratud tavad, mida peetakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvemeetoditeks ja -menetlusteks, et mitte kahjustada Baseli peamisi põhimõtteid ja liidu põhimõtteid. Käsiraamat ei tohiks piirata otsustusvõimepõhist järelevalvet ning see peaks vajaduse korral samuti hõlmama tarbijakaitse ja rahapesuvastaste jõupingutuste valdkondi, kuivõrd see kuulub EBA pädevusse. Lisaks selgetele suunistele valdkondlike õigusaktide, sh tehniliste standardite rakendamisel tuleks käsiraamatus kehtestada riskianalüüsi parameetrid ja metoodika, määrata kindlaks varased hoiatused ja kehtestada järelevalvemeetmete võtmise kriteeriumid. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kohaldama rangelt ning ei tohiks sellesse suhtuda kui formaalsusesse. Mis tahes hälvet nende tegevuses tuleks käsitleda liidu õiguse rikkumise või eiramise hindamises olulise elemendina.
(4 b) Hiljutised kogemused on toonud esile vajaduse tagada, et krediidiasutused täidaksid täielikult Euroopa järelevalveasutuste teabenõudeid seoses stressitestide ja muude käesoleva määrusega neile pandud ülesannetega. Seetõttu on tarvis tugevdada selliste teabenõuetega seotud sätteid, lihtsustada ja seostada nendega seotud menetlusi ning takistamise või muu eiramise puhul oleks asjakohane, et asjaomased liikmesriigid võimaldavad EBA-le abi, mis on vajalik nõutud teabe kättesaamiseks, sh juurdepääs krediidiasutuste jt asjassepuutuvat teavet valdavate juriidiliste isikute äriruumidele, näiteks juhul, kui krediidiasutus on neile allhanke korras üle andnud oma tööülesandeid.
(4 c) Tuleb kindlustada ühtne turg ja ELi ühtekuuluvus. Sellega seoses tuleb EBA juhtimise ja hääletuskorraga seotud probleeme hoolikalt kaaluda ning tagada ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja teiste liikmesriikide võrdne kohtlemine.
(4 d) Pidades meeles, et EBA, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, loodi eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ning tagada ELi järelevalvetavade sidusus, ning arvestades EKP juhtivat rolli ühtse järelevalvemehhanismi loomisel, tuleb EBA varustada adekvaatsete vahenditega, mis võimaldavad tulemuslikult täita talle seoses ühtse turu terviklikkusega usaldatud ülesandeid finantsteenuste valdkonnas.
(4 e) Valdkondades, kus regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks pangajärelevalvel olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õiguse kohaldamise kohta. Selleks et tagada läbipaistvus ning tugevdada kõnealuste suuniste ja soovituste järgimist EKP järelevalvenõukogu ja Euroopa Liidu riikide pädevate asutuste poolt, peaks pangajärelevalvel olema võimalik avaldada järelevalveasutuste põhjendusi suuniste ja soovituste järgimata jätmise kohta.
(4 f) EBA peaks talle käesoleva määrusega antud volituste ulatuses andma suuniseid EKP järelevalvenõukogule ja muudele Euroopa Liidu pädevatele asutustele, kui nad kehtestavad liidu seadusandliku aktiga konkreetselt ette nähtud diskreetseid usaldatavusnõudeid.
(5) Pidades silmas EKP-le nõukogu määrusega (EL) nr .../... [artikli 127 lõike 6 kohane määrus] antud järelevalveülesandeid, peaks EBA saama täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes.
(5 a) EBA volitused erimeelsuste lahendamiseks EKPga seoses usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega tulenevad asjaolust, et nii EBA asutamine kui ka EKPle järelevalvealaste eriülesannete andmine on kehtestatud teisese õigusega.
(6) Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada EBA-l nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta järelevalvenõukogu hääletuskorda ▌.
(7) Liidu õiguse rikkumisega ja erimeelsuste lahendamisega seotud otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu töörühm, kellel puuduvad huvide konfliktid, ning asjakohaselt kvalifitseeritud eksperdid, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Sõltumatu töörühma poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta ühtses järelevalvemehhanismis osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide häälte lihthäälteenamusega ▌. Säilitamaks vajalikke stiimuleid liikmesriikide tihedamaks integreerimiseks ühtsesse ELi-ülesesse järelevalvemehhanismi, kus erimeelsused tekivad päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste vahel, tuleks lisaks säilitada tasakaal otsustamisprotsessis selle tagamiseks, et ei kahjustataks vastuvõtvate liikmesriikide võimet kehtestada rangemaid usaldatavusnormatiive, eelkõige siis, kui vastuvõtva liikmesriigi üksus on süsteemse tähtsuse või suurusega.
(8) ▌ EBA peaks töörühma jaoks välja töötama kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.
(9) Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide, tihedat koostööd tegevate liikmesriikide ja ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.
(9 a) Juhatust ei tohiks juhtida ükski Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi juht.
(9 b) Kui 2014. aastal vaadatakse üheaegselt läbi EBA, EIOPA ja ESMA määrused, tuleks läbi vaadata juhatuse koosseis ning hinnata, kas on vajalik ja võimalik luua Euroopa fondi hõlmav Euroopa asutus, kes kontrolliks pangakriisi lahendamist.
(10) EBA nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskord, juhatuse koosseis ja sõltumatu töörühma koosseis kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest läbi vaadata, et võtta arvesse kogemusi ja edasisi arenguid.
(10 a) Hoiuste tagamise riiklike skeemide ühendamisel peaksid nad jääma järelevalvekolleegiumi järelevalve alla vastavalt artiklile 21.
(10 b) Asutus peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades eelkõige õigusliku reguleerimise tõhusa taseme ja ELi tulemusliku järelevalve. Asutus peaks kaitsma selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi stabiilsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning hoiustajate ja investorite kaitsmine. Asutus peaks samuti ära hoidma õigusliku arbitraaži ning tagama võrdsed võimalused, samuti tugevdama rahvusvahelise järelevalve koordineerimist ELi majanduse hüvanguks, mis hõlmaks finantseerimisasutusi ja tarbijad. Vastavalt aluspõhimõttele, mille kohaselt on liikmesriigid ELi aluslepingute ees võrdsed, peaks asutus austama pädevate asutuste poolt kasutusele võetud järelevalvekultuuride erinevusi. Selles osas ei tohi diskrimineerida ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma finantsteenuste osutamise kohana otseselt ega kaudselt, ei viitega nende omavääringule ega muul viisil. Asutus peaks samuti arvestama pädevate asutuste vajadusega kasutada tulemuslikult oma otsustusvõimet, et määrata kindlaks konkreetses olukorras võetav asjakohane meede. Tema ülesanded peaksid hõlmama ka järelevalvealase lähenemise edendamist ning liidu institutsioonidele nõu andmist panganduse, maksete, e-raha reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, samuti seonduvaid ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandluse küsimusi.
(10 c) EBA-le tuleks käesolevas määruses sätestatud kõikide täiendavate ülesannete piisavaks täitmiseks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid. Selleks tuleks neid ülesandeid võtta nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama, et asutus töötaks võimalikult tõhusalt.
(11) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada usaldatavusnõuete ja nende järelevalve tõhusa, järjepideva ja õiglase rakendamise kõrgeim tase kõigis liikmesriikides, kaitsta finantsteenuste siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(11 a) Tulemuslik ühtne ELi-ülene järelevalvemehhanism ei peaks hõlmama mitte ainult asutust, kellel on volitused koostada ühtsete eeskirjade kogumik ja tagada selle järjekindel ELi-ülene rakendamine, vaid ka selle ühtsete eeskirjade kogumiku ühtlustatud täideviimist pädevate asutuste poolt. Kuigi mõne liikmesriigi jaoks võib seda rolli täita ühtse järelevalvemehhanismi EKP komponent, ei ole see teostatav kõigi liikmesriikide jaoks, sest institutsioonilised takistused ei võimalda tagada võrdset kohtlemist euroalasse mittekuuluvatele osalejatele ning võib tekkida konflikt euroala rahapoliitika ja ELi-ülese järelevalvepoliitika vahel. Seetõttu on kooskõlastatud kohaldamist ühtse järelevalveorgani abil võimalik saavutada üksnes muude vahenditega. Konflikti ilmnemisel euroala rahapoliitika ja ELi-ülese järelevalvepoliitika vahel on äärmiselt oluline, et euroala rahapoliitika nõudeid ei kehtestata euroalasse mittekuuluvatele riikidele, kui see kahjustab nende rahapoliitikat. Sellise konflikti analüüsi ei tohi teha EKP üksi, vaid see tuleb muu hulgas edastada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. EKP rahapoliitikat tuleb ellu viia sõltumatult.
(11 b) Arvestades vajadusega olla võimeline kontrollima ülikeerukaid ja omavahel seotud turge ning institutsioone, sh konglomeraate, mis eeldab tihedat ja igapäevast suhtlemist, on oluline, et järelevalvenõukogu, EBA ja EIOPA asuksid EKP asukohas Maini-äärses Frankfurdis,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse käesolevaga järgmiselt.
-1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest ja nõukogu määrusest (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded] tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2006/48/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, määrus (EÜ) nr 1781/2006, direktiiv 94/19/EÜ ning direktiivi 2005/60/EÜ, direktiivi 2002/65/EÜ, direktiivi 2007/64/EÜ ja direktiivi 2009/110/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele täiendavad ülesanded.”
b) lõikes 5 lisatakse punkti b järele järgmine punkt:
„b a) tugevdada Euroopa Keskpanga järelevalveüksuse integreerimist Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi;
c) lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve kaasa lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtsele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, edendab järelevalvealast lähenemist, esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärkide saavutamist.”
d) lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatult ja objektiivselt ning mittediskrimineerival viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning:
a) arvestab pädevate asutuste vajadusega kasutada tulemuslikult oma otsustusvõimet, et määrata kindlaks konkreetses olukorras võetav asjakohane meede;
b) peab silmas finantsteenuste rahvusvahelist olemust ning liidu konkurentsivõimelise positsiooni säilitamise soovitavust.”
-1 a. Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse punkti f järele järgmine punkt:
„f a) Euroopa Keskpank kui usaldatavusnõuete täitmise järelevalve pädev asutus ühtses järelevalvemehhanismis.”
-1 b. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
Artikkel 3
„Asutuste aruandekohustus
Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad asutused annavad seoses nõukogu määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesannetega oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikli 2 lõike 2 punktis f osutatud pädevate või järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse esimest lõiku, ilma et see mõjutaks nende aruandekohustust liikmesriikide parlamentide ees.
Euroopa Keskpanga suhtes kohaldatakse aruandekohustust, piiramata ELi toimimise lepingu artikli 130 kohaldamist, ning ainult küsimustes, mis on seotud ülesannetega, mis on talle antud määrusega (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded].”
1. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. "finantseerimisasutused" – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud krediidiasutused, direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud investeerimisühingud, direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 14 määratletud finantskonglomeraadid ja vastavalt direktiivile 94/19/EMÜ ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemid, kuid erandina loetakse finantseerimisasutusteks direktiivi 2005/60/EÜ mõistes vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi;”
b) ▌ lõike 2 punkt i asendatakse järgmisega:
„i) Pädevad asutused, mis on määratletud direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, sealhulgas EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr …/… *[ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesannetega seotud küsimustes, direktiivis 2007/64/EÜ ja millele on osutatud direktiivis 2009/110/EÜ. ”
1 a. Artikkel 7 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 7
Asukoht
Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on Maini-äärses Frankfurdis.”
1 b. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Pangandusjärelevalvel on järgmised ülesanded:
a) töötada välja kõrgekvaliteedilised ühtsed regulatiivsed ja järelevalvestandardid ning -tavad, eelkõige aidates koostada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid jt otsuseid;
a a) tagada, et kõik järelevalveasutused rakendavad ühtsete eeskirjade kogumikku kõigi liidu finantseerimisasutuste suhtes;
a b) töötada muutuvaid äritavasid ja turustruktuure arvestades välja kogu liidu jaoks ühtne järelevalvekäsiraamat, mis sisaldaks pankade riskide kindlakstegemise ja mõõtmise põhimetoodikat ja korda, ning seda ajakohastada;
b) tagada õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaoline kohaldamine, kehtestades eelkõige ühtse järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (õiguslikku arbitraaži), vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;
c) lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;
d) teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;
e) korraldada ja viia läbi pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, sealhulgas anda suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimaid tavasid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;
f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele;
g) viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;
h) tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;
i) tagada järelevalvekolleegiumide ühtne ja järjepidev tegevus, süsteemse riski jälgimine, hindamine ja mõõtmine, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamine ja koordineerimine, hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme tagamine kogu liidus ning meetodite väljatöötamine raskustesse sattunud finantseerimisasutustega seotud probleemide lahendamiseks ning osaleda hinnangu andmisel sellele, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele, vastavalt artiklitele 21–26;
j) täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;
k) avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud finantseerimisasutustega seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;
k a) edendada koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad kriiside ohjamisega seoses piiriüleste asutustega, mis võivad kujutada süsteemset ohtu;
k b) võtta arvesse asutuste tegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning nende ärimudelile omaseid riske, säilitada Euroopa pangandussektori mitmekesisus ning võtta eriti arvesse väikeste krediidiasutuste ärimudelit käesoleva määruse kohaldamisel.”
b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
„Käesolevas lõikes osutatud volituste kasutamisel ning lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas tasuvusanalüüsi tulemustele, mis on saadud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.”
1 c. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning anda nõu Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”
b) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„5. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ei kuulu ESMA pädevusse ning ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.”
c) lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse keelustamise või piiramise vajadust ning sellise vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Keskpanga järelevalveüksust, et hõlbustada sellise keelu või piirangu seadmise vastuvõtmist.”
1 d. Artiklis 16 asendatakse lõige 1 järgmisega:
„1. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve EKP järelevalveüksusele ja teistele Euroopa Liidu pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid ja soovitusi.”
1 e. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks. Sellises soovituses esitatakse tähtaeg, mis ajaks asutus peab soovitused täitma. Kui tegu ei ole kiireloomulise juhtumiga, on selleks tähtajaks vähemalt 10 päeva alates soovituse kättesaamisest pädeva asutuse poolt.
Pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.”
b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul, võib komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust.”
2. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.
Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema ▌ kõikidel asjaomastel liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.”
a a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võib nõukogu või komisjon võtta Euroopa Pangandusjärelevalve, EKP järelevalveüksuse või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel või omal algatusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab koostöös komisjoniga kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu ja komisjon võivad omavahelisel kokkuleppel kuulutada igal ajal eriolukorra lõppenuks.
Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Pangandusjärelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule ja komisjonile konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Nõukogu ja komisjon hindavad seejärel koosoleku korraldamise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.
Kui nõukogu või komisjon teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitavad nad sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti.”
a b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kui nõukogu või komisjon võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.”
b) lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:
„3 a. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve nõuab pädevalt asutuselt lõike 3 kohaselt vajalike meetmete võtmist või konkreetse meetme võtmisest hoidumist, täidab nimetatud asutus seda nõuet või esitab hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Pangandusjärelevalvele piisavad põhjendused, miks ta nõuet ei täida. Läbipaistvama otsustamise huvides esitatakse see selgitus viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
b a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui pädev asutus ei järgi lõigetes 3 ja 3 a osutatud asutuse otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatavad, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud nimetatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt kõnealuste õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.”
3. Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.”
3 a. Artikli 20 järele lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 20 a
Teise samba lähendamine
Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et järelevalve- ja hindamismenetlus (nn teine sammas), mille kohaselt pädevad asutused kehtestavad kõrgemad omavahendite nõuded kooskõlas direktiiviga .../...EL [CRD4,] on piisavalt ühtlane, et luua liidus tugevad järelevalvestandardid.”
3 b. Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab direktiivis 2006/48/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusa, tulemusliku ja järjepideva toimimise ning liidu õiguse ühetaolise kohaldamise edendamise ja jälgimise kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.”
b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib omal algatusel võtta juhtrolli piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumides kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski.”
3 c. Artiklis 22 lisatakse lõike 1 järele järgmine lõige:
„1 a. Euroopa Pangandusjärelevalve viib läbi vähemalt iga-aastased kogu liitu hõlmavad stressitestid vastavalt artiklis 32 sätestatule ning avalikustab tulemused nõuetekohaselt igale osalevale finantseerimisasutusele.”
3 d. Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et kõigi finantseerimisasutuste jaoks töötatakse välja ja ajakohastatakse tõhusad ja järjepidevad saneerimis- ja likvideerimiskavad. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ka vajaduse korral ja ELi õigusega ettenähtud juhtudel töötada välja eriolukorras kasutatavaid menetlusi ja ennetusmeetmeid eesmärgiga minimeerida igasuguste pankrotiohtude süsteemset mõju.”
3 e. Artiklis 26 asendatakse lõige 1 järgmisega:
„1. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab tugevdada hoiuste tagamise skeemide Euroopa süsteemi, toimides talle käesoleva määrusega antava pädevuse raames, et tagada direktiivi 94/19/EÜ nõuetekohane kohaldamine, seades eesmärgiks tagada kõigi hoiuste tagamise skeemide küllaldane rahastamine finantseerimisasutuste sissemaksetest (kaasa arvatud sellised direktiivis 94/19/EÜ sätestatud asutused, mis on liidus asutatud ja võtavad siin vastu hoiuseid, kuid mille peakontor ei asu liidus) ning tagada kõigi hoiustajate kõrgetasemeline kaitse kogu liitu hõlmavas ühtses raamistikus; seejuures ei piirata vastastikuste tagamisskeemide toimimist, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusaktidega.”
3 f. Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid finantseerimisinstrumente ja oleks seotud koordineeritud siseriikliku või rahvusvahelise kriisiohjamiskorra kogumiga.”
3 g. Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmistega:
„b) edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel;
c) aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas avalikustamis- ja aruandlusstandardeid;”
b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
„Selleks annab Euroopa Pangandusjärelevalve välja Euroopa järelevalvekäsiraamatu, milles määratakse kindlaks tavad, mida peetakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvemeetoditeks ja –menetlusteks.”
3 h. Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja mis tahes muud teavet, mida ta on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada standardite ja parimate tavade sidusus.”
b) lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:
"3 a. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või mis tahes muust teabest, mille ta on oma ülesannete täitmisel saanud, nähtub, et usaldatavusmääratluste ja nõuete täielikuks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust. Arvamuse võtab vastu järelevalvenõukogu.”
3 i. Artikli 31 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Pangandusjärelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:
a) koordineerides teabevahetust pädevate asutuste vahel;
b) määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja kontrollides võimaluse korral teabe usaldusväärsust;
c) vahendades pädevaid asutusi, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;
d) teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, nõukogu ja komisjoni viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;
e) võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral kõik asjakohased meetmed, et kooskõlastada võetavaid meetmeid;
f) koondades kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud finantseerimisasutuste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega;
f a) luues vajaduse korral järelevalvenõukogu juurde allkomiteesid;
f b) andes välja Euroopa ühtse järelevalvekäsiraamatu.”
3 j. Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:
a) ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuste finantsseisundile;
b) ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;
c) ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantseerimisasutusele; ning
c a) koostöös pädevate asutustega ühise metoodika varade hindamiseks, mida peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks.”
b) lõike 3 järele lisatakse järgmised lõiked:
„3 a. Käesolevas artiklis kirjeldatud kogu liitu hõlmava riskihinnangu koostamisel võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda kogu vajalikku teavet otse finantseerimisasutustelt. Hinnangu koostamisel võib Euroopa Pangandusjärelevalve finantseerimisasutustega otse suhelda, nõuda neilt otse teavet ja nõuda meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavuse ja usaldusväärsuse tagamiseks pädevatelt asutustelt konkreetseid kontrolle, sh kohapealseid kontrolle, kus võib osaleda ka Euroopa Pangandusjärelevalve. Finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad Euroopa Pangandusjärelevalve nõudmisi.”
„3 b. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel nõuavad pädevad asutused, et finantseerimisasutustes viidaks läbi lõikes 3 a osutatud teabe sõltumatu välisaudit, mis vastab Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud konkreetsetele kriteeriumidele.”
4. Artikkel 35 ▌ asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel annavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kindlaks määratud vormis kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ▌. Teave peab olema täpne, terviklik, täielik ja õigeaegne.
2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või võrreldavate mudelite alusel, mille pangandusjärelevalve on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.
3. Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa Statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.
5. Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.
6. Kui teave ei ole kättesaadav või kui see eeldatavasti ei valmi õigeaegselt, võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda lihtsa teabenõude või otsuse alusel teavet
− asjaomastelt finantseerimisasutustelt,
– asjaomase finantseerimisasutuse valdusettevõtjalt ja/või filiaalidelt,
– finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustelt, mis on antud finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised,
− isikutelt, kes on seotud asjaomaste finantseerimisasutuste tegevusega,
– audiitoritelt, reitinguagentuuridelt, finantsinfrastruktuuridelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt, kes on finantseerimisasutusele teenuseid osutanud või kellelt finantseerimisasutus on tööülesandeid või tegevusi ostnud.
Need, kellele selline teabenõue esitatakse, esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele selge, täpse ja täieliku teabe kiiresti ja põhjendamatute viivitusteta.
Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.
Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel sellist teavet koguda.
7. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
7 a. Euroopa Pangandusjärelevalvele antud ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve viia lõikes 6 osutatud isikute kohta läbi mis tahes vajalikku uurimist. Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda dokumentide esitamist, uurida raamatupidamis- ja muid äridokumente, teha raamatupidamis- ja muudest äridokumentidest koopiaid ning nõuda kirjalikke või suulisi selgitusi. Kui käesoleva artikli kohase teabenõude adressaat takistab uurimise läbiviimist, tagab liikmesriik, kus asjaomased ruumid või isikud asuvad, vajaliku abi, sh Euroopa Pangandusjärelevalve juurdepääsu nendele äriruumidele.”
4 a. Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”
b) lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti. Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, siis teavitab ta ka komisjoni.”
4 b. Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku iga kord, kui seda vajalikuks peetakse, kuid vähemalt neli korda aastas.”
b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Euroopa Pangandusjärelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindava pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, seda ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Hüvitis on vähemalt samaväärne Euroopa Ühenduste personalieeskirjade V lisa 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib luua tehniliste küsimuste töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.”
4 c. Artikli 38 lõike 5 järele lisatakse järgmised lõiked:
„5 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded].
5 b. Kui nõukogu Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse tühistab, võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.”
4 d. Artiklis 39 asendatakse lõige 1 järgmisega:
"1. Enne käesoleva määruse kohase otsuse tegemist teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve võimaluse korral nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.”
4 e. artikli 40 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) üks Euroopa Keskpanga esindaja, kes täidab määrusega (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded] antud ülesannetest erinevaid ülesandeid ja kellel ei ole hääleõigust;”
5. Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:
„1 a. Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad, kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.
Igal töörühma liikmel on üks hääl.
Töörühm teeb otsuse, kui vähemalt viis rühma liiget hääletab antud otsuse poolt.”
b) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu erimeelsuste järjepideva, õiglase ja erapooletu lahendamise hõlbustamiseks sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja, kaks asjakohase kvalifikatsiooniga eksperti ning vähemalt kaks järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ja kelle huvisid konflikt ei puuduta ning kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.
Kui artikli 19 kohane erimeelsuste lahendamise protsess puudutab Euroopa Keskpanka kui pädevat asutust ja liikmesriiki, mis ei ole määruse (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded] kohaselt osalev liikmesriik ega tee nimetatud määruse kohaselt Euroopa Keskpangaga tihedat koostööd, esindab vähemalt üks sõltumatu töörühma liige ▌ liikmesriiki, mis ei ole vastavalt määrusele (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded] osalev liikmesriik ega tee nimetatud määruse kohaselt Euroopa Keskpangaga tihedat koostööd.
3. Töörühmade liikmed töötavad sõltumatult ja objektiivselt kooskõlas artikliga 42 ning neil ei tohi esineda huvide konflikti. Töörühmad esitavad otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.
4. Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühmade kodukorra, sealhulgas eeskirjad kõnealuse lõike teises lõigus osutatud nõude rakendamiseks.”
▐
7. Artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.
Artiklites 10−16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3. Kuni viis või rohkem liikmesriiki ei osale EKP järelevalvemehhanismis kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded], hõlmab kvalifitseeritud häälteenamus vähemalt pooli EKP järelevalvemehhanismis osalevaid liikmesriike ja vähemalt pooli liikmesriike, kes ei osale EKP järelevalvemehhanismis. Mingil juhul ei saa blokeerivat vähemust moodustada ainult kolm või vähem pädevat asutust.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust loetakse artiklite 17 ja 19 kohaste otsuste puhul sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsused vastuvõetuks, kui neid ei lükata tagasi liikmete lihthäälteenamusega. Kuni viis või rohkem liikmesriiki ei osale EKP järelevalvemehhanismis kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [millega antakse EKP-le eriülesanded], hõlmab lihthäälteenamus vähemalt pooli EKP järelevalvemehhanismis osalevaid liikmesriike ja vähemalt pooli liikmesriike, kes ei osale EKP järelevalvemehhanismis. Mingil juhul ei saa blokeerivat vähemust moodustada ainult kolm või vähem pädevat asutust.
Hääletusest ei võta osa juhatuse liige, kes on selle liikmesriigi pädeva asutuse juht, kelle kohta töörühm otsuse teeb.
▐
Artikli 41 lõike 2 kohase töörühma koosseisu suhtes püüab järelevalvenõukogu jõuda konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.”
8. Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
”1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle nimetab ametisse Euroopa Parlament, kui on ära kuulanud kandidaadid, kelle nõukogu määrab finantsküsimustes tunnustatud ja selles valdkonnas ametialast kogemust omavate isikute hulgast. Kandidaatide nimekiri on sooliselt tasakaalustatud ning eksperditeadmiste ja geograafilise esindatuse poolest piisavalt mitmekesine.
b) lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseis on eksperditeadmiste, soolise ja geograafilise esindatuse poolest piisavalt mitmekesine ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks selliste liikmesriikide esindajat, kes ei ole määruse (EL) nr .../... [millega antakse EKP-le eriülesanded] kohaselt osalevad liikmesriigid ega ole otsustanud osaleda koostöös EKPga kooskõlas kõnealuse määrusega. Kui nende liikmesriikide arv, kes ei ole määruse (EL) nr .../... [millega antakse EKP-le eriülesanded] kohaselt osalevad liikmesriigid ega ole otsustanud EKP järelevalvekavas osaleda, nimetatakse täiendavalt veel üks esindaja. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.”
8 a. Artiklis 48 lisatakse lõike 2 järele järgmine lõige:
„2 a. Eriolukorras võib järelevalvenõukogu otsustada delegeerida teatavate otsuste tegemise pädevuse eesistujale. Pädevuse delegeerimist ja delegeerimise tühistamist käsitlevad eeskirjad sätestatakse järelevalvenõukogu poolt vastuvõetavas kodukorras.”
8 b. Artikli 53 järele lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 53 a
Eesistuja ja tegevdirektor avalikustavad peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas Euroopa Komisjoni personalieeskirjadega.”
8 c. Artikli 60 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Pangandusjärelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve pädevale organile. Kõnealune organ kinnitab apellatsiooninõukogu otsuse ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse või Euroopa Pangandusjärelevalve annab asja Euroopa Liidu Kohtusse.”
8 d. Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja.
8 e. Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase hindamisaruande kõnealuses valdkonna järelevalveülesannetega Euroopa Pangandusjärelevalve kohta. Aruandes täpsustataks, kas ELi toimimise lepingu artikkel 114 on Euroopa Pangandusjärelevalve rolli edasise muutmise korral tema asutamismääruse õigusliku alusena asjakohane.”
8 f. Artikli 81 järele lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 81 a
Ühtse järelevalvemehhanismi poolt filiaalidele ja tütarettevõtjatele avaldatava mõju läbivaatamine
Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib hoolikalt ühtse järelevalvemehhanismi mõju filiaalidele ja tütarettevõtjatele ning annab võimalikest muudatustest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aru. Aruanne edastatakse ka pädevatele asutustele.”
Artikkel 2
Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 1. jaanuariks 2016 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:
a) hääletuskorra sobivus;
b) juhatuse koosseis; ▐
c) artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid ette valmistava sõltumatu töörühma koosseis ning
c a) Euroopa Pangandusjärelevalve ja ühtse järelevalvemehhanismi vaheline seos.
Aruandes võetakse eelkõige arvesse mis tahes arenguid liikmesriikides, kus on kasutusel euro või kelle pädevad asutused on määruse …/… artikli 6 kohaselt seadnud sisse tiheda koostöö, ning uuritakse, kas selliseid arenguid arvesse võttes on vaja kõnealuste sätete täiendavaid muudatusi, et tagada, et EBA on otsused teinud finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.
Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb kaasnevad ettepanekud, mis käsitlevad muu hulgas aluslepingu muutmist, kui seda vajalikuks peetakse.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2012)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
(COM(2012)0512 – C7‑0289/2012 – 2012/0244(COD))
Arvamuse koostaja: Jutta Haug
LÜHISELGITUS
Finantskriisi 2008. aastal Euroopasse jõudmise ajal oli kasutusel 27 erinevat panganduse reguleerimise süsteemi, mis kõik põhinesid siseriiklikel eeskirjadel ja siseriiklikel päästemehhanismidel. Euroopa koordineerimine toimus küll teataval kujul, kuid see oli seotud teabevahetusega ja pigem mitteametlike koostöömenetlustega. Sellest ei piisanud reageerimaks finantssektori kriisile, mida liit pidi kogema viimastel aastatel. Esimesed sammud astuti kõnealuste probleemide lahendamiseks nii rangemate eeskirjade kehtestamise abil finantsteenuste suhtes kui ka uute finantsjärelevalveasutuste loomise abil, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve.
Euroopa Pangandusjärelevalve loodi 2011. aastal, et aidata koordineerida riiklike reguleerimisasutuste tööd ja tagada ELi eeskirjade ühtne kohaldamine. Pankade tegelik järelevalve jäi aga endiselt peamiselt riiklike reguleerimisasutuste ülesandeks. EBA annab lisaks asjatundlikku nõu ELi institutsioonidele, viis läbi panganduse stressitesti ja vaatas üle ELi pankade praeguse rekapitaliseerimise tava.
Kuigi finantsjärelevalveasutused on endiselt käivitusetapis ja peavad oma täieliku potentsiaali alles saavutama, nõudis Euroopa Ülemkogu juunis täiendavaid meetmeid pangandusjärelevalve tugevdamiseks ja Euroopa Komisjon esitas need septembris. Euroopa Ülemkogu ja komisjon järgivad seega lõpuks sama suunda, mille poole liigub ka Euroopa Parlament, kes on alates 2002. aastast nõudnud riigiülest pangandusjärelevalvet.
Kavandatud pangandusliit muudab euroalal pankade üle järelevalve teostamise viisi, luues ühtse järelevalvemehhanismi, mis seatakse sisse Euroopa Keskpanga raames.
Toetades küll euroala puhul ühtse järelevalvemehhanismi loomist, rõhutab arvamuse koostaja ka vajadust tugevdada paralleelselt veelgi Euroopa Pangandusjärelevalvet eesmärgiga tagada selle nõuetekohane toimimine, et tugevdada finantsteenuste siseturgu ning vältida lõhet euroala liikmesriikide ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide vahel, pidades silmas finantssektori suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve oleks täielikult toimiv ka uues pangandusliidus, mis kohe kindlasti suurendab ka selle töökoormust, tuleb tagada piisavad eelarvevahendid ja inimressursid.
Kõikide pangandusliitu käsitlevate komisjoni ettepanekute laiemas kontekstis on arvamuse koostaja seisukohal, et niisuguse osa Euroopa Keskpanga eelarvest, mis on ette nähtud selle uue järelevalvetegevuse jaoks, peaks määrama eelarvepädevad institutsioonid, milleks on Euroopa Parlament ja nõukogu, kuna need ülesanded ei ole seotud Euroopa Keskpanga põhiülesandega teostada sõltumatut rahapoliitikat. Aluslepingu sätted, mille kohaselt ei ole Euroopa Keskpanga eelarve liidu eelarve osa, olid mõeldud Euroopa Keskpanga sõltumatuse tagamiseks selle rahapoliitika osas. Uusi ülesandeid, mis kuuluvad siseturu reguleerimisalasse, tuleks seetõttu käsitleda eelarve seisukohalt liidu eelarve osana ja nende üle otsustamine peaks toimuma sellele vastavalt.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus) | |
|
Seadusandliku resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve volituste laiendamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe1 punkti 47; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise kasuks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames; |
|
|
_______________ |
|
|
1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. |
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus) | |
|
Seadusandliku resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek |
|
|
1 b. nõuab, et komisjon esitaks finantskalkulatsiooni, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita Euroopa Pangandusjärelevalve ning komisjoni talituste ja võimaluse korral Euroopa Keskpanga eelarve ja personaliga seonduvad vajadused; |
Muudatusettepanek 3 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 c (uus) | |
|
Seadusandliku resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek |
|
|
1 c. tuletab asukohariigile meelde Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta ja selle lisa, millele kirjutati alla 19. juulil 2012. aastal, eriti ühisavalduse lõikeid 8 ja 9; |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) EBA-le tuleks käesolevas määruses sätestatud kõikide täiendavate ülesannete piisavaks täitmiseks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid. Selleks tuleks neid ülesandeid võtta nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama, et asutus töötaks võimalikult tõhusalt. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) muutmine |
||||
|
Viited |
COM(2012)0512 – C7-0289/2012 – 2012/0244(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 22.10.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 22.10.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Jutta Haug 26.9.2012 |
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
6.11.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
27 2 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marta Andreasen, Francesca Balzani, Reimer Böge, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Lucas Hartong, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Alda Sousa, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
François Alfonsi, Alexander Alvaro, Peter Jahr, Georgios Stavrakakis, Nils Torvalds |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Jens Nilsson |
||||
PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (27.11.2012)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga
(COM(2012)0512 – C7‑0289/2012 – 2012/0244(COD))
Arvamuse koostaja: Paulo Rangel
LÜHISELGITUS
Komisjon võttis 12. septembril 2012. aastal vastu ühtse järelevalvemehhanismi loomise ettepanekute paketi, mis sisaldab
· ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ühtse järelevalvemehhanismi ettepanek), ning
· ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (Euroopa Pangandusjärelevalve ettepanek).
Käesoleva arvamuse teema on Euroopa Pangandusjärelevalve ettepanek, mis kavandati viima kehtivat määrust nr 1093/2010 Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) asutamise kohta kooskõlla pangandusjärelevalve muudetud raamistikuga.
Määruse nr 1093/2010 kohta tehtavate muudatusettepanekute arv ja hõlmavus sõltub siiski ühtse järelevalvemehhanismi konkreetsest struktuurist ja EBA-le selles antavast rollist.
Seetõttu tuleks kahte ettepanekut kaaluda paralleelselt ning oluline on anda laiem ülevaade pangandusjärelevalve alaste õigusaktide paketist.
Ühtne järelevalvemehhanism ja EBA roll
Kestev finants- ja majanduskriis on näidanud, et Euroopa Liidul on vaja areneda ja liikuda sügavama majandusliku ja poliitilise integratsiooni suunas.
Selles tõelise majandus- ja rahandusliidu moodustamise protsessis peetakse väga oluliseks integreeritud finantsraamistiku – nn Euroopa pangandusliidu – loomist eesmärgiga tagada finantssüsteemi stabiilsus, taastada sektori usaldatavus ja edendada krediidiasutuste usaldusväärsust.
Üks pangandusliidu tähtsamaid samme on kehtestada ühtne järelevalvemehhanism, mille rakendamise eest hakkaks hoolitsema Euroopa Keskpank ning mis hõlmaks kogu euroala ja oleks ühtlasi avatud kõikidele euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele. Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le toimub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel, mille kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga „anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat”.
Pangandusjärelevalve andmiseks EKP pädevusse on mitmeid põhjuseid. Lisaks asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 6 sätestatakse, et EKP-le võib anda järelevalvega seotud ülesandeid, oleme arvamusel, et EKP finantsstabiilsuse alal suuri kogemusi omava EKP kaasatus aitab parandada integreeritud järelevalvemehhanismi usaldatavust ja tõhusust. Teisest küljest vastutavad enamikus liikmesriikides pangandusjärelevalve eest keskpangad, mistõttu on oluline kasutada seda võimalust EKP kui tõelise keskpanga rolli tugevdamiseks; see on osa pikaajalisest kontseptsioonist tugevama majandus- ja rahandusliidu saavutamiseks. Võrreldes ettepanekutega uue pangandusjärelevalve eest vastutava Euroopa tasandi asutuse loomiseks on kõnealuse lahenduse eeliseks see, et ELi institutsiooniline struktuur ei muutu veel keerukamaks.
Sellegipoolest tõstatab ühtse järelevalvemehhanismi loomine Euroopa Keskpanga egiidi all mõned konstitutsioonilised küsimused, eelkõige nende liikmesriikide osas, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kuid tahaksid pangandusliidus osaleda.
Esiteks, kuna ELi toimimise lepingu artikliga 139 sätestatakse, et liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artiklit 132, jääb mulje, et EKP vastu võetud mis tahes õigusnormi, kaasa arvatud soovitused ja arvamused, võib kohaldada ainult euroala liikmesriikidele, ja seetõttu tekib küsimus, kas euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide osalemine on aluslepingutega täiel määral kooskõlas. Selles küsimuses kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi ettepaneku artiklis 6, et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid võivad pärast teatavate tingimuste täitmist seada EKPga sisse tiheda järelevalvealase koostöö. Tingimusteks on, et asjaomane liimesriik kohustub tagama, et riigi pädev asutus järgib mis tahes EKP nõutud meetmeid krediidiasutuste suhtes ja võtab need meetmed vastu, ning asjaomane liikmesriik kohustub võtma vastu siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse riigi pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kõik EKP nõutud meetmed. EKP õigusnormide täitmine on seega vabatahtlik ja sellisena täielikult kooskõlas aluslepingute sätetega.
Teine probleem tekib nende euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide kaasamisest, kes soovivad osaleda otsustusprotsessis.
Sellega seoses tuleb märkida, et ühtse järelevalvemehhanismi ettepanekus nähakse ette nende liikmesriikide esindajate osalemine järelevalvenõukogus, mis luuakse määrusega, et teostada EKP ülesannete kavandamist ja täitmist krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas. Järelevalvenõukogus osalemise suhtes kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud otsuses, millega kehtestatakse tihe koostöö, ja mis peaksid „võimaldama kõnealustel esindajatel võimalikult aktiivselt osaleda, võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga kehtestatud piiranguid, eelkõige seoses selle otsuste tegemise protsessi terviklikkusega” (põhjendus 29).
Sellegipoolest võib kehtivate aluslepingute kohaselt asutada järelevalvenõukogu üksnes kui pangandusjärelevalvet ette valmistava, kuid mitte otsuseid vastu võtva organi. EKP nõukogu peaks jätkuvalt olema see, kes vastutab otsuste eest, ja teiseste õigusaktidega ei saa lisada nõukogu koosseisu euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide keskpankade presidente.
Neist piirangutest vabanemiseks on keskpikas perspektiivis vajalik muuta aluslepinguid. Aluslepingute muudatus võiks olla järgmine:
· Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja lisatakse uus säte, milles kehtestatakse, et pangandusjärelevalve alaseid otsuseid vastu võttev organ on järelevalvenõukogu, või
· Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 ja põhikirja artikli 10 punkti 1 muudatus, millega nähakse ette EKP nõukogu erikoosseis, milles on esindatud euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid, ja mis on kohaldatav ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikega 6 antava pädevuse raames, sarnaselt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ja eurorühma toimimisega.
Vahepeal antakse ajutise lahendusena euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele täielik ja võrdsel tasemel osalemise õigus järelevalvenõukogus, sealhulgas hääletusõigus. Sellest seisukohast vaadates on oluline võimalikult tugevdada järelevalvenõukogu rolli, näiteks kohustades EKP nõukogu põhjendama muudatusi järelevalvenõukogu poolt ette valmistatud ettepanekutes ja otsuste eelnõudes.
Lisaks, ja jällegi ühtse finantsturu terviklikkuse säilitamise eesmärgil, säilitab EBA oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: EBA jätkab kõigile liikmesriikidele kohaldatava ühtsete eeskirjade kogumiku koostamist ja selle rakendamise tagamist ning edendab järelevalvetavade ühtlustamist kogu ELis. Lisaks tuleks EBA-le teha ülesandeks ELi ühtset eeskirjade kogumikku täiendava ühtse järelevalvekäsiraamatu ettevalmistamine ja pangandusjärelevalve järjepidevuse tagamine. Selleks on vajalik tagada EBA otsustusprotsessi jätkuv tasakaalustatus ja muuta EKP pädevaks asutuseks sarnaselt euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide pädevatele asutustele. Võttes arvesse asjaolu, et ühtse järelevalvemehhanismiga ühineda soovivatele euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele ei ole võimalik anda EKP järelevalvealaste otsuste vastu võtmisel võrdset sõnaõigust, peaks tegelikult kaaluma keskpikas perspektiivis lahendust jätta välja põhimõte, mille kohaselt võib EKP otsuseid kas täita või mittetäitmise kohta selgitusi anda, kuni aluslepingute muudatus probleemi lahendab, et tagada kõnealuste liikmesriikide tasakaalustatum positsioon.
Konstitutsioonilisest vaatepunktist tuleks põhjalikult käsitleda ka selget vahetegemist EKP rahapoliitika ja tema järelevalvealase töö vahel ning uue ühtse järelevalveasutuse demokraatlikku aruandekohustust.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
(2) Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja hõlmaks ka ühist hoiuste tagamise ja kriisilahenduse süsteemi. |
(2) Pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu vastuvõtmist on ühtse järelevalvemehhanismi loomine ülimalt tähtis samm, et lõhkuda pankade ja riikide vaheline nõiaring ning saada võimalus rekapitaliseerida panku otse. See on ka esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks ELi tasandil finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja mida on vaja täiendada ühiste mehhanismidega, et lahendada pangakriise ja tagada klientide hoiused. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
(3) Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr …/… [artikli 127 lõikel 6 põhinev määrus] EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga euro kasutusele võtnud liikmesriikides. Muud liikmesriigid võivad seada sisse tiheda koostöö EKPga. Käesoleva määruse kohaselt koordineerib ja väljendab EKP selliste liikmesriikide seisukohta EBA järelevalvenõukogu otsuste suhtes EKP pädevusse kuuluvates küsimustes. |
(3) Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr …/… [artikli 127 lõikel 6 põhinev määrus] EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga euro kasutusele võtnud liikmesriikides. Muud liikmesriigid võivad seada sisse tiheda koostöö EKPga. Selle määruse kohaselt peab EKP koordineerima selliste liikmesriikide seisukohta EBA järelevalvenõukogu otsuste suhtes EKP pädevusse kuuluvates küsimustes ja juhul kui need liikmesriigid on otse seotud konkreetse küsimusega. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
(4) Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le liidu osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Pärast kõnealuste ülesannete andmist on seepärast vaja tagada EBA nõuetekohane toimimine. |
(4) Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le liidu osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. EBA peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: EBA peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatava ühtsete eeskirjade kogumiku koostamist ja selle rakendamise tagamist ning edendama järelevalvetavade ühtlustamist kogu ELis. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
|
(4 a) EBA peaks koostama ka ühtset ELi eeskirjade kogumikku täiendava ühtse järelevalvekäsiraamatu, et tagada järelevalvetavade ühtlustumine kogu liidus. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
|
(4 a) Pidades silmas, et EBA, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, loodi eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ning tagada ELi järelevalvetavade sidusus, ning arvestades EKP juhtivat rolli ühtse järelevalvemehhanismi loomisel, tuleb EBA varustada adekvaatsete vahenditega, mis võimaldavad tulemuslikult täita talle seoses ühtse turu terviklikkusega usaldatud ülesandeid finantsteenuste valdkonnas. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
(5) Pidades silmas EKP-le nõukogu määrusega (EL) nr .../... [artikli 127 lõike 6 kohane määrus] antud järelevalveülesandeid, peaks EBA saama täita oma ülesandeid ka EKP suhtes. Et tagada erimeelsuste lahendamise menetluste ja eriolukorras võetavate meetmete jätkuvalt tõhus toimimine, tuleb ette näha erimenetlus. Menetlusega nähakse ette, et kui EKP ei järgi mõnd EBA võetud meedet erimeelsuse või eriolukorra lahendamiseks, peab ta esitama põhjendused. Sellisel juhul ja kui EBA saab vahetult kohaldatavate liidu õigusaktide sätete alusel võtta vastu asjaomasele finantseerimisasutusele adresseeritud üksikotsuse, peaks EBA seda tegema. |
(5) Pidades silmas EKP-le nõukogu määrusega (EL) nr .../... [artikli 127 lõike 6 kohane määrus] antud järelevalveülesandeid, peaks EBA saama täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
(6) Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada EBA-l nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta järelevalvenõukogu hääletuskorda, eelkõige seoses EBA poolt lihthäälteenamusega vastu võetud otsustega. |
(6) Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada EBA-l nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleb tagada kõigi liikmesriikide õiglane esindatus EBA otsuste vastuvõtmise protsessis. Muuta tuleks järelevalvenõukogu hääletuskorda, eelkõige seoses EBA poolt lihthäälteenamusega vastu võetud otsustega. | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
|
-1. Artikkel 3 asendatakse järgmisega: | ||||||||||||||||||
|
|
„Asutuste aruandekohustus | ||||||||||||||||||
|
|
Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused ning EKP, täites järelevalveülesandeid, mis talle on pandud nõukogu määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus], annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.” | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
|
1 a. Artikli 8 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: | ||||||||||||||||||
|
|
„k) „töötada muutuvaid äritavasid ja turustruktuure arvestades välja kogu liidu jaoks ühtne järelevalvekäsiraamat, mis sisaldaks põhimetoodikat pankade riskide kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, raamistikku riskide isoleerimist käsitleva pangapoliitika hindamiseks ning kriteeriumeid võimalike parandusmeetmete kindlaksmääramiseks, ja seda ajakohastada.” | ||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus) Määrus (EL) nr 1093/2010. Artikkel 18 – lõige 3 | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b Määrus (EL) nr 1093/2010. Artikkel 18 – lõige 3 a | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 1093/2010. Artikkel 19 – lõige 1 | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 1093/2010. Artikkel 19 – lõige 3 a | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) | |||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
|
|
3 a. Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: | ||||||||||||||||||
|
|
2. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kujundada ühiseid mehhanisme pangakriiside lahendamiseks, kaasa arvatud Euroopa asutus, millel on volitused rakendada vahendeid Euroopa kaitsemehhanismi kaudu.” | ||||||||||||||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) muutmine |
||||
|
Viited |
COM(2012)0512 – C7-0289/2012 – 2012/0244(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 22.10.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFCO 22.10.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Paulo Rangel 19.11.2012 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.10.2012 |
19.11.2012 |
26.11.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.11.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 1 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Andrew Henry William Brons, Andrew Duff, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, József Szájer, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Manfred Weber, Luis Yáñez-Barnuevo García |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elmar Brok, Sylvie Guillaume, Helmut Scholz, György Schöpflin, Rainer Wieland |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Alexander Mirsky, Ramon Tremosa i Balcells |
||||
ANNEX
ref. D(2012)57330
Ms Sharon Bowles
Chair
Committee on Economic and Monetary Affairs
BRUSSELS
Subject: Proposal for a regulation of the Council conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions (COM(2012)0511 - 2012/0242(CNS))
and
Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulation (EU) No 1093/2010 establishing a European Supervisory Authority (European Banking Authority) as regards its interaction with Council Regulation (EU) No…/… conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions (COM(2012)0512- 2012/0244(COD))
Dear Chair,
On account of the tight schedule in your Committee, and following a proposal by the JURI rapporteur, Mr Sergio Cofferati, the Committee on Legal Affairs decided at its meeting of 10 October 2012 to issue an opinion to your Committee on the above proposals in letter form in order to draw attention to some of the key aspects of the Commission's proposals concerning new specific tasks of the European Central Bank relating to the supervision of credit institutions, and the modified tasks of the European Banking Authority as regards its interaction with the new functions of the European Central Bank.
The present opinion in letter form was drafted by Mr Sergio Cofferati and was adopted (unanimously by the Committee with 00 votes in favour and no abstentions[1]) on 6 November 2012.
The Committee on Legal Affairs calls on the Committee on Economic and Monetary Affairs, as the Committee responsible, to pay particular attention to the following points when drawing up its report on the Commission proposals:
· The Legal Basis
Following a cursory examination, the rapporteur is satisfied with the choice of the legal basis. Regarding the Proposal for a regulation of the Council conferring specific tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions, Article 127 TFEU was chosen as legal basis. It defines the legislative procedure for conferring "specific tasks upon the European Central Bank concerning policies relating to the prudential supervision of credit institutions and other financial institutions with the exception of insurance undertakings"; the Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulation (EU) No 1093/2010 establishing a European Supervisory Authority (European Banking Authority) is based on Article 114 TFEU, since it amends Regulation (EU) No 1093/2010 which was adopted under that same legal basis.
· The Single Supervisory Mechanism (SSM)
The Commission assigns the role of head of the Single Supervisory Mechanism to the ECB. However, clarification is required concerning the nature of the relationship between the ECB and national supervisors. In particular, the role of national supervisors in micro-supervision in their respective Member States should be defined in greater detail. A mechanism for the resolution of internal disputes between the European supervisory authority and the national supervisor should be established.
· Geographical Scope of the Proposals
It is important to encourage those Member States whose currency is not the Euro to join the new SSM with the same duties and rights as those Member States whose currency is the Euro. In that regard, it is necessary to move beyond mere 'association status', derived from a close cooperation with the ECB, and to allow for 'full membership' for Member States whose currency is not the Euro and who wish to join the SSM and the Banking Union framework.
· The Practical Scope of the Proposals
The Regulation should clearly identify the tasks to be carried out by the ECB and those to be carried out by the national supervisors. It must be highlighted that, the Commission is proposing that, to be effective, the SSM should ensure universal coverage, and that the ECB should be ultimately responsible for all aspects of the supervision of all banks. A system must be established which would allow for differentiation of the tasks of the ECB and of the national supervisors on the basis of the risk profile and market impact of the banks in question. This could take into account factors such as cross-border activities, structure and governance, business model and interconnectivity as well as the relative size and dimension of an institution to a market.
· Governance
Given its new role as Supervisory Authority, the governance of the ECB needs to be clarified. The ECB´s decision-making and administrative procedures relating to its monetary tasks must be clearly separated from those procedures relating to its new supervisory tasks. The membership of the Supervisory Board should reflect, faithfully and in a balanced manner, both those Member States whose currency is the Euro and those Member States whose currency is not the Euro.
· Accountability and Transparency
The ECB has to play its role in maintaining independence and transparency in its actions, with complete accountability to democratic institutions. When carrying out supervisory tasks, the ECB must be fully accountable, though a system of regular reporting, to the European Parliament. Consideration should be given to involving the European Parliament in the appointment of the supervisory board.
On behalf of the Committee on Legal Affairs, I would be grateful if your Committee would take these points into account in its further work.
Furthermore, the Committee on Legal Affairs decided at its meeting of 10 October 2012 that, should your Committee decide to postpone the vote scheduled on 28 November 2012, the Committee on Legal Affairs would then deliver an ordinary legislative opinion on the above proposals.
Yours sincerely,
Klaus-Heiner Lehne
- [1] The following Members were present: Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Françoise Castex, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka, Christian Engström, Sylvie Guillaume, Sajjad Karim, Eva Lichtenberger, Jiří Maštálka, Francesco Enrico Speroni, József Szájer, Axel Voss, Zbigniew Ziobro,
MENETLUS
|
Pealkiri |
Määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) muutmine |
||||
|
Viited |
COM(2012)0512 – C7-0289/2012 – 2012/0244(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
12.9.2012 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 22.10.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 22.10.2012 |
JURI 22.10.2012 |
AFCO 22.10.2012 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
JURI 18.9.2012 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Sven Giegold 11.9.2012 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.9.2012 |
22.10.2012 |
19.11.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.11.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 7 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Marta Andreasen, Lajos Bokros, Philippe De Backer, Vicky Ford, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Sophia in ‘t Veld, Mojca Kleva, Marisa Matias, Gianni Pittella, Nils Torvalds |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Jan Kozłowski |
||||
|
Esitamise kuupäev |
3.12.2012 |
||||