Menetlus : 2010/0310(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0411/2012

Esitatud tekstid :

A7-0411/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/01/2013 - 12.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0023

SOOVITUS     ***
PDF 151kWORD 73k
11.12.2012
PE 498.021v03-00 A7-0411/2012

Nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta

(10209/2012 – C7‑0189/2012 – 2010/0310(NLE))

Väliskomisjon

Raportöör: Mario Mauro

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta

(10209/2012 – C7‑0189/2012 – 2010/0310(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10209/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (05784/2011),

–   võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3, artiklitele 91 ja 100, artikli 192 lõikele 1, artiklitele 194, 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0189/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0411/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


SELETUSKIRI

Nõukogu volitas 23. märtsil 2006. aastal komisjoni pidama läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagi Vabariigiga. Läbirääkimiste seitsmendas voorus leppisid Iraak ja EL kokku, et tõstavad lepingu staatust, nimetades selle partnerlus- ja koostöölepinguks ning nähes ette korrapäraselt kohtuva ministrite tasandi koostöönõukogu moodustamise. Partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping”) sõlmimisega astuvad EL ja Iraak esimest korda lepingulisse suhtesse. Leping sõlmitakse 10 aastaks, see on pikendatav ja selle sihiks on luua kindel alus Iraagi ja ELi sidemete tugevdamiseks.

Leping koosneb kolmest põhikomponendist. Esimene osa on poliitiline ning see hõlmab ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil poliitilise dialoogi loomist, mis käsitleb rahu, välis- ja julgeolekupoliitikat, riigisisest dialoogi ja lepitust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, head valitsemistava ning piirkondlikku stabiilsust ja integratsiooni. Lepingusse kuuluvad terrorismivastast võitlust, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ning väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastast võitlust käsitlevad sätted. Pöörates erilist tähelepanu inimõigustele, sisaldab leping väga olulist eriklauslit, mis käsitleb koostööd Iraagi ühinemisel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, ning klauslit, mis käsitleb koostööd inimõiguste edendamisel ja tulemuslikul kaitsmisel Iraagis ja sätestab, et kui Iraak ei kaitse, edenda ja järgi inimõigusi, mõjutab see negatiivselt koostööd ja majandusarenguprogramme. Selline lähenemisviis on väga tervitatav, ehkki rangem tingimuslikkus oleks paremini rõhutanud, kui tähtsad on märkimisväärsed edusammud inimõiguste valdkonnas. Kahepoolsetes aruteludes Iraagi ametivõimudega soovitatakse rõhutada ELi erilist tähelepanu inimõiguste ja põhivabaduste austamisele, kaasa arvatud usuliste ja etniliste vähemuste ning Iraagi ühiskonna kaitsetute rühmade, nt naiste, põgenike ja ümberasustatud isikute õigused. EL peaks maksimaalselt toetama Iraagi ühinemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga.

Kaubanduse ja investeeringute valdkonnas sisaldab soodusrežiimita leping Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhieeskirju, kuigi Iraak ei ole veel WTO liige. Lepingus nähakse ette märkimisväärsed soodustused eriti riigihangete, teenuste ja investeeringute valdkonnas.

Ühtlasi kuuluvad lepingusse ELi koostöökavad sotsiaal- ja inimarengu valdkonnas, eesmärgiga võidelda vaesuse vastu ning täita põhilisi tervishoiu-, haridus- ja tööhõivevajadusi, mille Iraagi valitsus on esikohale seadnud. Siiski tuleb kontrollida, et nimetatud tegevus toimuks suutlikkuse ja institutsioonide tugevdamise raames ning kooskõlas kaasamise, läbipaistvuse ja hea haldustava põhimõtetega.

Kõnealune leping ELi ja Iraagi vahel on ajalooliselt tähtis. See sõlmitakse otsustaval hetkel ning see toetab tulevikus Iraagi üleminekut demokraatiale, ülesehitustööd ja arengu raskuste ületamist, suveräänsuse taastamist ning suhete normaliseerimist rahvusvahelise üldsusega. EL peaks olema täielikult kaasatud Iraagi rahva ja ametivõimude kõrval, kes seisavad silmitsi paljude probleemidega ning kelle peamiseks mureks on riigi julgeolek ja stabiilsus. Iraagi julgeolekujõudude pädevus praktilises tegevuses suureneb, kuid neid takistab sisemise ühtsuse puudus ning õigusraamistiku ja demokraatliku kontrolli puudumine. Ka vägivald, mis on küll oluliselt vähenenud, ohustab endiselt iraaklaste igapäevaelu. Endiselt püsib olukorra teravnemise ja kodusõja võimalus, kusjuures eelkõige on ohus usuvähemused, eriti kristlased. Seetõttu peaks rahvuslik leppimine olema nii Iraagi vastutustundliku poliitika kui ka rahvusvahelise üldsuse peamine eesmärk. Täielikult tuleks toetada kaasava poliitilise ja institutsioonilise halduse tugevdamist demokraatliku, föderaalse ja pluralistliku riigi raames, mis on rajatud inimõiguste ja õigusriigi austamisele. Ühtlasi tuleb järgnevatel aastatel ületada raskused, mis on seotud maailma ühe vaeseima riigi arenguga (hoolimata riigi suurtest naftavarudest), kus valdava enamiku elanike põhivajadused (joogivesi, elekter, sanitaartaristud jne) on täitmata. Tugevate demokraatlike institutsioonidega ning demokraatlikul, stabiilsel, pluralistlikul ja oma kodanike sotsiaalmajandusliku heaolu arendamisele pühendunud Iraagil on täita esmajärguline osa rahvusvahelise julgeoleku seisukohast otsustava tähtsusega piirkonnas. See eeldab pikaajalist strateegilist kava, millest ELi Iraagi-poliitikas järgmistel aastatel juhinduda. Iraagi stabiilsuse võti pole mitte ainult tugev toetus jätkusuutlikele ning täielikult demokraatlikele ja pluralistlikele institutsioonidele, vaid ka jätkuv tehniline abi, et tagada Iraagi majanduse jätkusuutlikkus ja tõhusus, rahvusvahelise lepinguõiguse täielik ja nõuetekohane rakendamine, tõhusad hankemenetlused, toimiv administratsioon ja tõhus raamistik võitluseks korruptsiooni vastu. Sellega antakse üha suuremale osale Iraagi ühiskonnast juurdepääs majandusele ja majanduslik sõltumatus. Iraagi tuleviku seisukohast on hädavajalik ka religioonidevaheline dialoog ja leppimine.

Partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab küll tunnistust ELi soovist Iraagi üleminekufaasis olulist osa täita, kuid liidu võetud kohustused peaksid kajastuma ka ELi poliitilistele ambitsioonidele ja piirkonna strateegilisele tähtsusele vastavate inim- ja rahaliste vahendite mobiliseerimises.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.11.2012)

väliskomisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta

(10209/2012 – C7-0189/2012 – 2010/0310(NLE))

Arvamuse koostaja: Maria Badia i Cutchet

LÜHISELGITUS

Nõukogu andis 2006. aastal komisjonile algse volituse pidada läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagi Vabariigiga. Iraak ja Euroopa Liit leppisid 2009. aastal Bagdadis kokku, et tugevdavad eelnõu järgus oleva lepingu staatust, muutes lepingu pealkirja „Partnerlus- ja koostöölepinguks”. Siiski käsitletakse lepingus suurel määral kaubandust ning sellele on pühendatud eraldi peatükk „Kaubandus ja investeeringud”.

Arvamuse koostaja kiidab kõnealuse lepingu heaks, kuna tegemist on esimese ELi ja Iraagi vahelise lepingulise suhtega ning liigutakse õiges suunas. Kuigi Iraak ei kuulu veel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), sisaldab partnerlus- ja koostöölepingusse kaasatud soodusrežiimita kaubanduskokkulepe WTO põhieeskirju. Samuti nähakse selles ette tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mille raames antakse vahekohtule õigus teha siduvaid otsuseid ja kehtestatakse nende täitmise kord.

Iraagi stabiilsus ja demokraatia on tähtsad nii Iraagi kui ka Euroopa kodanike seisukohast. Sellega seoses on arvamuse koostaja veendunud, et kaubanduse lihtsustamine on hea viis suurendada stabiilsust ja heaolu riigis, kus jääb vajaka mõlemast. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks lepingule oma nõusoleku. Samas soovib ta rõhutada, et tema arvates on see alles esimene samm ning et Iraagil oleks lepingust saadava hüve maksimaalseks ärakasutamiseks vaja ka tehnoloogilist ja logistilist tuge – eriti mis puudutab kaubandust. Seega loodab arvamuse koostaja, et komisjon annab meie partneritele lepingu rakendamiseks ja kokkuleppest kinnipidamiseks ka vajalikud vahendid ja teadmised.

*******

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Badia i Cutchet, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Paul Murphy, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Henri Weber, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Edite Estrela, Jean-Paul Gauzès, Oldřich Vlasák


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Frieda Brepoels, Arnaud Danjean, Marietta Giannakou, Andrzej Grzyb, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Krzysztof Lisek, Mario Mauro, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Werner Schulz, Laurence J.A.J. Stassen, Charles Tannock, Sir Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Marije Cornelissen, Elisabeth Jeggle, Agnès Le Brun, Carmen Romero López, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Ivo Vajgl, Luis Yáñez-Barnuevo García, Paweł Zalewski, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Danuta Jazłowiecka, Giovanni La Via

Õigusteave - Privaatsuspoliitika