RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 lõike 2 muutmine ühise heakskiitmise teel valitud asepresidentide järjestuse osas
11.12.2012 - (2012/2020(REG))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Carlo Casini
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 lõike 2 muutmise kohta ühise heakskiitmise teel valitud asepresidentide järjestuse osas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse presidendi 3. septembri 2010. aasta kirja,
– võttes arvesse kodukorra artikli 13 lõike 1 tõlgendust, mille põhiseaduskomisjon võttis vastu 15. juunil 2011 ja mis tehti täiskogule teatavaks 22. juunil 2011,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0412/2012),
1. otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse;
2. tuletab meelde, et nimetatud muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2 | |
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
Kui asepresidente ei valita salajasel hääletusel, määrab nende järjestuse järjekord, milles president teatab parlamendile nende nimed. |
Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel. |
SELETUSKIRI
1. Meeldetuletuseks
Kodukorras on sätestatud:
„President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel (...) Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.” (artikli 13 lõige 1)
President palus 3. septembril 2010 selgitada, kas seda õigusnormi tuleb kohaldada samamoodi juhul, kui on ainult üks kandidaat ja ainult üks vaba ametikoht.
Põhiseaduskomisjon kinnitas 15. juunil 2011 järgmist:
„Kui tuleb asendada ainult üks asepresident ja kui on ainult üks kandidaat, võib ta osutuda valituks ühise heakskiitmise teel. Presidendil on volitus otsustada, kas valimine toimub ühise heakskiitmise teel või salajasel hääletusel. Valitud asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.”
Presidendi kirjas antakse ülevaade muudest asepresidentide valimise aspektidest, mille juurde põhiseaduskomisjon „tuleb hiljem tagasi kodukorra võimalikuks muutmiseks”.
2. Arutatavad küsimused
Kas presidendi otsustusõigus asepresidentide järjestuse üle peab olema piiratud või tuleks see peatada?
Põhiseaduskomisjoni kodukorra artikli 13 lõikele 1 antud tõlgenduse järgi võib president seega olukorras, kus kandidaatide ja vabade ametikohtade arv on võrdne, otsustada valida kandidaadid ühise heakskiitmise teel või teise võimalusena salajasel hääletusel, nagu on sätestatud kodukorra artiklis 169. Ühise heakskiitmise teel valimise korral oleks samal ajal presidendi otsustada asepresidentide järjestus (artikli 15 lõike 2 teine lõik). Muret on tekitanud asjaolu, et selline määramine presidendi poolt ei pruugi teatud juhtudel väljendada ühehäälset otsust. Selle olukorra parandamiseks võiks ette näha võimaluse, et teatav arv parlamendiliikmeid või fraktsioon võib presidendi pakutud järjestuse vaidlustada või peatada presidendi otsustusõiguse kasutamine järjestuse määramisel, mille tagajärjel peab toimuma hääletamine.
Asepresidentide valimise praktiliste aspektide kohta esitatud küsimustele andis valimiste eest vastutav teenistus (presidentuuri peadirektoraat, täiskogu istungite direktoraat) järgmist teavet: kui fraktsioonide vahel on nimetatavate isikute suhtes üksmeel, valitakse nad (harilikult 14) ühise heakskiitmise teel. Järjestus määratakse seejärel kindlaks hääletuse teel. Selle põhjuseks on, et fraktsioonid jõuavad lõpuks isikute suhtes kokkuleppele, aga mitte kunagi järjestuse suhtes. President loobub sellises olukorras kasutamast oma eesõigust (mis tal õiguslikult on) määrata järjestus. Kui fraktsioonid valitavate isikute suhtes kokkuleppele ei jõua või kui on sõltumatuid kandidaate, toimub hääletamine ja järjestuse määrab nende valituks osutumise järjekord.
Eelkirjeldatust lähtuvalt tehakse käesoleva raportiga ettepanek muuta kodukorda, mis viib selle kooskõlla parlamendis kasutusel oleva tavaga ja lahendab probleemi.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
27.11.2012 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 1 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Andrew Henry William Brons, Andrew Duff, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Manfred Weber, Luis Yáñez-Barnuevo García |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elmar Brok, Marietta Giannakou, Sylvie Guillaume, György Schöpflin, Rainer Wieland |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Alexander Mirsky, Ramon Tremosa i Balcells |
||||