Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liit tahab tugevdada oma teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, luues selleks Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia ringlevad vabalt, ning ärgitada liitu saama konkurentsivõimelisemaks, kaasa arvatud tööstusvaldkonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks peab liit kasutama teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, edendama rahvusvahelist koostööd, tulemusi levitama ja optimeerima ning ärgitama koolitust ja liikuvust.

(1) Liit tahab tugevdada oma teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, luues selleks Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia ringlevad vabalt, ning ärgitada liitu saama teadmistepõhiseks ühiskonnaks ja maailma juhtivaks jätkusuutlikuks konkurentsivõimeliseks ja paindlikuks majanduseks, kaasa arvatud tööstusvaldkonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks peab liit kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, edendama rahvusvahelist koostööd, tulemusi levitama ja optimeerima ning ärgitama koolitust ja liikuvust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liit tahab ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegia, milles on sätestatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid, tõstes esile teadusuuringute ja innovatsiooni kui sotsiaalse ja majandusliku õitsengu ning keskkonnasäästu peamiste mõjurite rolli ning võttes eesmärgi suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist 2020. aastaks 3 %ni sisemajanduse koguproduktist (SKP), töötades ühtlasi välja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja. Sellega seoses on juhtalgatusega „Innovatiivne liit” sätestatud strateegiline ja lõimitud teadusuuringute ja innovatsioonikäsitlus, mis hõlmab raamistikku ja eesmärke, millest tuleks liidus teadusuuringute ja innovatsiooni tulevases rahastamises lähtuda. Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad tegurid ka teistes Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustes, eelkõige juhtalgatustes „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava”. Peale selle on Euroopa 2020. aasta strateegia teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärkide saavutamiseks tähtis roll ühtekuuluvuspoliitikal, mis suurendab võimekust ja aitab jõuda tipptasemeni.

(3) Liit tahab ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegia, milles on sätestatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid, tõstes esile teadusuuringute ja innovatsiooni kui sotsiaalse ja majandusliku õitsengu ning keskkonnasäästu peamiste mõjurite rolli ning võttes eesmärgi suurendada teadus- ja arendustegevuse avaliku sektori poolset rahastamist, et meelitada ligi erainvesteeringuid kuni kahe kolmandiku ulatuses koguinvesteeringutest, jõudes seega 2020. aastaks kumulatiivse summani 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP), töötades ühtlasi välja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja. Liidu eelarve peaks peegeldama seda edasipüüdlikku eesmärki, tehes radikaalse nihke tulevikku suunatud investeeringute rahastamise suunas, nagu teadus- ja arendustegevus, ning see peaks olema selgesti nähtav liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise olulises suurendamises võrreldes 2013. aasta rahastamistasemega. Sellega seoses on juhtalgatusega „Innovatiivne liit” sätestatud strateegiline ja lõimitud teadusuuringute ja innovatsioonikäsitlus, mis hõlmab raamistikku ja eesmärke, millest tuleks liidus teadusuuringute ja innovatsiooni tulevases rahastamises lähtuda. Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad tegurid ka teistes Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustes ja poliitikaeesmärkides, eelkõige juhtalgatustes „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Kliima- ja energiapoliitika eesmärgid” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava”.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Ülemkogu toetas oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku, et tõhustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist nii riiklikul kui ka liidu tasandil, ning kutsus liitu üles kaotama kiiresti talentide ja investeeringute ligimeelitamise takistused, et Euroopa teadusruum oleks 2014. aastaks terviklik ning tekiks tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg.

(4) Euroopa Ülemkogu toetas oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku, et tõhustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist nii riiklikul kui ka liidu tasandil, ning kutsus liitu üles kaotama kiiresti talentide ja investeeringute ligimeelitamise takistused, et Euroopa teadusruum oleks 2014. aastaks terviklik ning tekiks tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg. See nõuab eelarve olulist suurendamist järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks, et tugevdada liidu innovatsioonivõimet, soodustades samas liidu tegevuse jaoks tähtsaid erasektori investeeringuid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Parlament nõudis oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise radikaalset lihtsustamist, rõhutas 12. mai 2011. aasta resolutsioonis juhtalgatuse „Innovatiivne liit” tähtsust Euroopa muutmisel kriisijärgses maailmas, juhtis 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tähelepanu seitsmenda raamprogrammi vahehindamise tulemusena selgunud olulistele õppetundidele ning toetas 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku.

(5) Euroopa Parlament nõudis oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise radikaalset lihtsustamist, rõhutas 12. mai 2011. aasta resolutsioonis juhtalgatuse „Innovatiivne liit” tähtsust Euroopa muutmisel kriisijärgses maailmas, juhtis 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tähelepanu seitsmenda raamprogrammi vahehindamise tulemusena selgunud olulistele õppetundidele ning toetas 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku ning nõudis samal ajal teadusuuringute ja innovatsiooni programmide eelarve kahekordistamist järgmisel rahastamisperioodil alates 2014. aastast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” tegi komisjon ettepaneku kasutada ühist strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku, et tegeleda valdkondadega, mis kuuluvad aastatel 2007–2013 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi innovatsiooniosa ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi alla, ning täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi 2020. aastaks 3 %ni SKPst. Selles teatises lisas komisjon liidu rahastamiskavadesse ka kliimamuutuse põhiteemad ja kohustus suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud projektidele. Kliimameetmed ja ressursitõhusus on vastastikku toetavad eesmärgid jätkusuutliku arengu saavutamiseks. Nende mõlemaga seotud erieesmärke tuleks täiendada muude programmi „Horisont 2020” eri eesmärkide kaudu. Sellest tulenevalt eeldatakse, et vähemalt 60 % programmi „Horisont 2020” kogueelarvest peaks olema seotud jätkusuutliku arenguga. Samuti eeldatakse, et kliimaga seotud kulutused, sealhulgas vastastikku kooskõlas olevad meetmed ressursitõhususe suurendamiseks, peaksid eelarvet ületama 35 %. Komisjon peaks andma teavet kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse ulatuse ja sellekohaste tulemuste kohta. Programmi „Horisont 2020” kohaseid kliimakulutusi tuleks jälgida kooskõlas kõnealuses teatises esitatud metoodikaga.

(10) Teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” tegi komisjon ettepaneku kasutada ühist strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku, et tegeleda valdkondadega, mis kuuluvad aastatel 2007–2013 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi innovatsiooniosa ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi alla, ning täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi 2020. aastaks 3 %ni SKPst. Selles teatises lisas komisjon liidu rahastamiskavadesse ka kliimamuutuse põhiteemad ja kohustus suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud projektidele. Kliimameetmed ja ressursitõhusus on vastastikku toetavad eesmärgid jätkusuutliku arengu saavutamiseks. Nende mõlemaga seotud erieesmärke tuleks täiendada muude programmi „Horisont 2020” eri eesmärkide kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”1 leiab komisjon, et teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks üha rohkem ja kooskõlastatult toetama selliste põhiliste tehnoloogialahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, mida on vaja selleks, et muuta ELi transpordisüsteem nüüdisaegseks, tõhusaks, säästvaks ja kättesaadavaks. Valge raamat seab eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2050. aastaks 60% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes.

__________________

1 COM(2011)0144

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” (edaspidi „programm „Horisont 2020””) keskendutakse kolmele prioriteedile: tipptasemel teaduse tegemine, et tõsta liidu teadusvaldkonna tipptaset maailmas, tööstusvaldkonna tipptaseme soodustamine, et toetada ettevõtlust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja innovatsiooni, ning ühiskonnaprobleemide lahendamine, et tegeleda otseselt Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud probleemidega, toetades kõiki tegevusi teel teadusuuringutest turuni. Programm „Horisont 2020” peaks toetama innovatsiooniahela kõiki etappe, eelkõige turule lähimaid tegevusi, kaasates uuenduslikke rahastamisvahendeid, samuti mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni, ning sellega püütakse rahuldada liidu paljude erinevate poliitikavaldkondade vajadusi teadusuuringute järele, keskendudes toetatud tegevuste tulemusena tekkinud teadmiste võimalikult laialdasele kasutamisele ja levitamisele kuni nende äriotstarbelise kasutamiseni. Programmi „Horisont 2020” prioriteete tuleks toetada ka Euratomi asutamislepingu kohase tuumauuringute ja koolituse programmi kaudu.

(11) Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” (edaspidi „programm „Horisont 2020””) keskendutakse kolmele prioriteedile: tipptasemel teaduse tegemine, et tõsta liidu teadusvaldkonna tipptaset maailmas, tööstusvaldkonna tipptaseme soodustamine, et toetada ettevõtlust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja innovatsiooni, ning ühiskonnaprobleemide lahendamine, et tegeleda otseselt Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud probleemidega, toetades kõiki tegevusi teel teadusuuringutest turuni. Kuigi liidu lisandväärtus seisneb peamiselt konkurentsieelsete, riikideüleste, ühiste teadusuuringute rahastamises, mis programmis „Horisont 2020” peaks saavutama vähemalt seitsmenda raamprogrammi taseme, on vaja pöörata ka erilist tähelepanu innovatsiooni rahastamisele „Horisont 2020” raames. „Horisont 2020“ püüab rahuldada liidu paljude erinevate poliitikavaldkondade vajadusi teadusuuringute järele, keskendudes toetatud tegevuste tulemusena tekkinud teadmiste võimalikult laialdasele kasutamisele ja levitamisele kuni nende äriotstarbelise kasutamiseni. Seega peaks programm „Horisont 2020” toetama teadus- ja innovatsiooniahela kõiki etappe, kaasa arvatud eesliini- ja rakendusuuringuid, teadmussiiret ja turule lähimaid tegevusi, uuenduslikke rahastamisvahendeid, samuti mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni. „Horisont 2020” peaks rakendama diferentseeritud skaalat, mille kohaselt mida lähemal on toetatav tegevus turule, seda väiksem peaks olema osa, mida rahastab „Horisont 2020”, ja seda suurem peaks olema osa, mis peaks meelitama ligi rahastamist teistest allikatest, nagu struktuurifondid, riiklik/piirkondlik rahastamine või erasektor. Programmi „Horisont 2020” prioriteete tuleks toetada ka Euratomi asutamislepingu kohase tuumauuringute ja koolituse programmi kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Tuleb rõhutada, et kõik raamprogrammi „Horisont 2020” raames toimuvad tegevused peavad olema avatud uutele osalejatele, et saavutada partnerite laialdasem koostöö kogu Euroopa Liidus ja luua integreeritud Euroopa teadusruum.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurgas peaksid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi alla kuuluvad teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitama jõuliselt kaasa programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutamisele (sh ühiskonnaprobleemide lahendamine), ühendades teadusuuringud, hariduse ja innovatsiooni. Selleks et tagada vastastikune täiendavus kogu programm „Horisont 2020” ulatuses ning vahendite piisav kasutamine, tuleks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rahalist toetust anda kahe eraldisena, millest teine vaadatakse läbi.

(13) Teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurgas peaksid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi alla kuuluvad teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitama jõuliselt kaasa programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutamisele (sh ühiskonnaprobleemide lahendamine), ühendades teadusuuringud, hariduse ja innovatsiooni. EIT on „Horisont 2020” raamistikus peamine vahend, millel on tugev rõhuasetus teadmiste kolmnurga haridusmõõtmele ja mis püüab lahendada nn Euroopa paradoksi ettevõtlushariduse abil, mis viib uuenduslike, teadmuspõhiste alustavate ettevõtete ja teadusasutuse baasil tegutsevate ettevõtete loomiseni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Üks programm „Horisont 2020” tähtsaid eesmärke on lihtsustamine, mis peaks täiel määral kajastuma selle ülesehituses, eeskirjades, finantshalduses ja rakendamises. Programmiga „Horisont 2020” tuleks püüda saavutada ülikoolide, uurimiskeskuste, tööstuse ja eriti VKEde suur osalus ning tuleks olla avatum uutele osalejatele, sest see ühendab ühes ühises strateegilises raamistikus kogu teadusuuringute ja innovatsiooni toetuse (sh tõhusad lihtsustatud toetusviisid) ning selle osalemiseeskirjade põhimõtteid kohaldatakse kõikidele programmi meetmetele. Lihtsamad rahastamiseeskirjad peaksid vähendama osalemisega seotud halduskulusid ja finantsvigu.

(15) Üks programm „Horisont 2020” tähtsaid eesmärke on lihtsustamine, mis peaks täiel määral kajastuma selle ülesehituses, eeskirjades, finantshalduses ja rakendamises. Programmiga „Horisont 2020” tuleks püüda saavutada ülikoolide, uurimiskeskuste, tööstuse ja eriti VKEde suur osalus, kelle osalusmäär teadusuuringute tegevuskavades on rakendatud meetmetest hoolimata endiselt liiga madal, ning tuleks olla avatum uutele osalejatele, eelkõige kodanike ühendustele. Nimetatud raamprogramm ühendab ühes ühises strateegilises raamistikus kogu teadusuuringute ja innovatsiooni toetuse (sh tõhusad lihtsustatud toetusviisid) ning selle osalemiseeskirjade põhimõtteid kohaldatakse kõikidele programmi meetmetele. Lihtsamad rahastamiseeskirjad peaksid vähendama osalemisega seotud halduskulusid ja aitama kaasa finantsvigade ennetamisele ning vähendamisele.

Kui tuleb astuda samme liidu teadusuuringute ja innovatsiooni edasise hajutamise suunas (nagu ühised tehnoloogiaalgatused, avaliku ja erasektori partnerlused või teadusuuringute täitevasutused), tuleks määrata kindlaks hajutamise meetod ja ulatus kooskõlas sõltumatu mõjuhinnangu tulemustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Õige tasakaalu saavutamiseks konsensuspõhise ja probleemiderohkema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahel tuleks toetada avatud konkursikutsete (järgides alt üles põhimõtet) kasutamist kiirmenetlustega, et tagada uuenduslike projektide kiire realiseerimine. Pealegi tuleks leida õige tasakaal väiksemate ja suuremate projektide vahel ühiskonnaprobleemide ning progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia valdkonnas, võttes arvesse konkreetse sektori struktuuri ning tegevuse, tehnoloogia ja teadusuuringute maastiku tüüpi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 1 kohaselt määratakse programmis „Horisont 2020” maksimaalne üldmaht ja üksikasjalikud eeskirjad liidu finantsosaluseks programmis „Horisont 2020” ning vastavad osad, mis on nähtud ette iga tegevuse puhul.

(16) ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 1 kohaselt määratakse programmis „Horisont 2020” maksimaalne üldmaht ja üksikasjalikud eeskirjad liidu finantsosaluseks programmis „Horisont 2020” ning selle soovituslik jaotus igale ELi toimimise lepingu artiklis 180 kavandatud tegevusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Et Euroopa Parlament saaks täita oma poliitilise kontrolli ülesannet ja tagada läbipaistvuse ning vastutuse, nagu on sätestatud aluslepingutes, peaks komisjon nõuetekohaselt ja õigel ajal teavitama Euroopa Parlamenti kõikidest asjakohastest „Horisont 2020“ rakendamise aspektidest, sealhulgas tööprogrammide ettevalmistamine ja koostamine, eelarve jaotuse täideviimine ja võimalik kohandamisvajadus ning tulemuslikkuse näitajate väljatöötamine seoses taotletavate eesmärkide ja oodatud tulemustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) On vaja tagada programm „Horisont 2020” ja selle eelkäijate korrektne lõpetamine, eelkõige seoses nende mitmeaastase halduskorra (nt tehnilise ja haldusabi rahastamise) jätkumisega.

(18) On vaja tagada programm „Horisont 2020” ja selle eelkäijate korrektne lõpetamine, eelkõige seoses nende mitmeaastase halduskorra (nt hädavajaliku tehnilise ja haldusabi rahastamise) jätkumisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programmi „Horisont 2020” rakendamisega võivad kaasneda ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogrammid, liidu osalemine mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomine või muud ELi toimimise lepingu artiklites 184, 185 ja 187 sätestatud kokkulepped.

(19) Programmi „Horisont 2020” rakendamisega võivad kaasneda konkreetsetel ja läbipaistvatel tingimustel ja juhtumipõhiselt ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogrammid, liidu osalemine mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomine või muud ELi toimimise lepingu artiklites 184, 185 ja 187 sätestatud kokkulepped. Nendel lisaprogrammidel või kokkulepetel peaks olema selge liidu lisandväärtus, need peaksid põhinema tõelistel partnerlustel, täiendama muid programmi „Horisont 2020” tegevusi ning olema võimalikult kaasavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada avalikkuse usaldust teaduse vastu, tuleks programmis „Horisont 2020” soodustada kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikku osalust teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud küsimustega tegelemises, edendades selleks teadusharidust, muutes teaduslikud teadmised paremini kättesaadavaks, töötades välja vastutustundlikud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, millega reageeritakse kodanike ja kodanikuühiskonna mureküsimustele ja ootustele, ning soodustades nende osalust programmi „Horisont 2020” tegevustes.

(20) Selleks et tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid, peaks programm „Horisont 2020”:

- edendama kodanike ja kodanikuühiskonna aktiivset osalemist ja teadlikku osalust teadusuuringutes ja innovatsioonis;

- tagama soolise mõõtme arvessevõtmise;

- edendama tippasemel teadusharidust;

- suurendama avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemuste, eelkõige teaduspublikatsioonide ja teaduslike andmete juurdepääsetavust ja taaskasutamist, nimelt luues teadustöö tulemuste andmekogu;

- kaotama digitaalse, teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe;

- töötama välja vastutustundlikud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad ning haldusraamistik, mis vastavad kodanike ja kodanikuühiskonna mureküsimustele ja ootustele, ning tugevdama nende osalust programmi „Horisont 2020” tegevuste teadusuuringute prioriteetide kindlaksmääramises. Kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamisega peavad kaasnema avalikkuse teavitamise meetmed, et luua ja säilitada avalikkuse toetus programmile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 a) Kõik komisjoni poolt välja antud dokumendid, mis puudutavad programmi „Horisont 2020“, esitatakse taotluse korral juurdepääsetavas vormingus, kaasa arvatud suuremas kirjas, rahvusvahelises pimedate kirjas, kergesti loetava tekstina, heli- ja videosalvestisena ning elektroonilises vormingus.

Selgitus

Puuetega inimestel peaks olema võrdne ligipääs teabe- ja suhtlusmeetmetele seoses programmiga „Horisont 2020”, sealhulgas teabele, mis puudutab toetatavaid projekte ja tulemusi, seda enam, et tegemist on avaliku sektori rahastamisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 b) Samuti tuleb programmiga „Horisont 2020” toetada teadusuuringute mitmekesisust, akadeemiliste ja teaduspublikatsioonide keelelist mitmekesisust, sh koostöös kolmandate riikidega, samuti teadustegevuse sõltumatusel põhinevate kutse-eetika põhimõtete järgimist ning samaväärsete publikatsioonide valideerimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Programmi „Horisont 2020” rakendamisel tuleb reageerida teaduse, tehnoloogia, tööstuse, poliitika ja ühiskonna muutuvatele võimalustele ja vajadustele. Selleks tuleb tegevuskavad koostada tihedas koostöös kõikide valdkondade sidusrühmadega ja need peavad olema piisavalt paindlikud, et oleks võimalik arvestada muutustega. Kogu programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal tuleb küsida nõu väljastpoolt ning kasutada asjaomaseid struktuure nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühise kavandamise algatused ja Euroopa innovatsioonipartnerlused.

(21) Programmi „Horisont 2020” rakendamisel tuleb reageerida teaduse, tehnoloogia, tööstuse, poliitika ja ühiskonna muutuvatele võimalustele ja vajadustele. Kogu programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal tuleb seepärast küsida nõu väljastpoolt. Eeskätt nõuab ühiskondlike probleemide erialadevaheline ja transdistsiplinaarne olemus ning vajadus valdkondadeüleste sidemete järele programmis „Horisont 2020”vastavate strateegiliste teaduspaneelide loomist. Asjaomaste struktuuride (nt Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühise kavandamise algatused ja Euroopa innovatsioonipartnerlused) panust tuleks teadustöö vajaduste väljaselgitamise protsessis võimaluse korral arvesse võtta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a) Et tagada läbipaistev ja tõhus rakendamisprotsess, tuleks iga konkreetse eesmärgi ja valdkondadeülese teema programmi kavandamise alguses kehtestada mitmeaastased kindlad tegevuskavad ja taotleda tuleb iga-aastaste tööprogrammide lühikest ning läbipaistvat kavandamisprotsessi. Komisjon peaks tegevuskavasid ja tööprogramme ette valmistades ja koostades kaasama ja teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu õigeaegsel ja kohasel viisil. Kogu programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal tuleb küsida nõu väljastpoolt ning kasutada asjaomaseid struktuure nagu valdkondlikud nõuandekomiteed, äsja loodud nõuandekogud, Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühise kavandamise algatused ja Euroopa innovatsioonipartnerlused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 b) Et suuta ülemaailmselt konkureerida, lahendada tulemuslikult suuri ühiskondlikke väljakutseid ja saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid, peaks liit kasutama täielikult ära oma inimressursse. „Horisont 2020” peaks olema katalüsaator ja võimas stiimul Euroopa teadusruumi lõpuleviimiseks, toetades üle eraldusjoone meetmeid, mis meelitavad ligi, säilitavad ja arendavad andeid teadusuuringute ning innovatsiooni valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamine ja teadmussiirde edendamine ning teadlaste inimkapitali arendamise alase tegevuse, sh konkreetselt noortele ja naistele suunatud tegevuse, kvantiteedi ja kvaliteedi suurendamine peaks olema tavapärane osa kogu teadus- ja innovatsioonitegevuses, mida liit rahastab.

Selgitus

Maailma muud osad on parimate talentide ligimeelitamisel ja hoidmisel Euroopast edukamad. Kui Euroopa soovib maailma areenil jätkuvalt konkurentsivõimeline olla, peab ta parandama oma atraktiivsust. Seetõttu tuleb ELi poolt rahaliselt toetatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses pöörata erilist tähelepanu inimressurssidele. Eelkõige programm „Horisont 2020” peab olema stiimuliks Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimiseks ning parandama inimkapitali Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 c) Võimaldamaks piisavalt paindlikkust „Horisont 2020” elutsükli jooksul, et käsitleda uusi vajadusi ja arenguid ning teha kokkuvõtteid ja võimalusel kohandada vastastikmõju ja valdkondadevahelisust erinevate prioriteetide vahel ja sees, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et lähtuvalt „Horisont 2020" vahearuandest vaadata läbi summad konkreetsete eesmärkide ja prioriteetide jaoks ning kanda assigneeringuid nende vahel üle. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Tähtis on, et kehtestatud oleks teatav eelarve paindlikkus, et võimaldada piisavalt ruumi käsitleda tulevasi vajadusi ja arenguid, sealhulgas nn valdkonnaülesed meetmed. Parim menetlus selle tegemiseks on delegeeritud õigusakti abil, et tagada demokraatlik vastutus ja kiire otsustamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Programm „Horisont 2020” peaks parandama teadlaseameti ligitõmbavust liidus. Piisavat tähelepanu tuleb pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile ning teistele asjaomastele raamistikele, mis on sätestatud seoses Euroopa teadusruumiga, arvestades sealjuures siiski, et need on vabatahtlikud.

(22) Programm „Horisont 2020” peaks parandama teadlaseameti ligitõmbavust liidus, edendades sobivaid töötingimusi teadlastele. Täit tähelepanu tuleb pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile ning teistele asjaomastele raamistikele, mis on sätestatud seoses Euroopa teadusruumiga, et tegeleda ajude äravoolu jätkuva probleemiga ja muuta see ajude juurdevooluks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) Programm „Horisont 2020” peaks aitama kaasa Euroopa teadusruumi saavutamisele, aitama Euroopa teadlastel jääda Euroopasse, meelitama maailma teadlasi Euroopasse ja parandama Euroopa ligitõmbavust parimate teadlaste hulgas. Liikuvate teadlaste toetusvahendina kasutatavate stipendiumite puhul tuleks Euroopa-sisese liikuvuse käigus tagada ühilduvus. Tuleks lahendada maksuküsimused ja edendada Euroopa teadlaste asjakohast sotsiaalset kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 b) Naiste jaoks, kes soovivad teha karjääri teaduses ja uurimistöös, on endiselt olemas nn klaaslae efekt; mõnedes teadusharudes, nagu näiteks inseneriteadus ja tehnoloogia, on naisi oluliselt vähem ning soolise palgalõhe osas ei ole vähenemistrendi märgata. Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks seetõttu kõrvaldada ebavõrdsus naisteadlaste osalemisel teaduskarjääri kõikidel tasanditel ning teadustegevuse eri valdkondades.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Programmis „Horisont 2020” välja töötatud tegevuste eesmärk peaks olema meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, tegeledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjustega, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning lõimides soolised aspektid projektide sisusse, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb tegevustes püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste vahelise võrdsuse põhimõtete järgimise poole.

(23) Programmis „Horisont 2020” välja töötatud tegevused peaks edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, tuvastades ja kõrvaldades soolise ebavõrdsuse peamised põhjused, et kasutada täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaal ja kvalifikatsioon. Peale selle peaks „Horisont 2020” tagama, et soolised aspektid on lõimitud teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse protsessi kõikides etappides, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb tegevustes püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklis 8 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud naiste ja meeste vahelise võrdsuse põhimõtete järgimise poole.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 a) Programmiga „Horisont 2020”tuleks toetada naiste osalust kõikides Euroopa teadusuuringutes, projektides ja teadusharudes, mitte ainult nõuanderühmade ega hindajate töös, vaid ka kõikide struktuuride töös, mis on seotud raamprogrammiga „Horisont 2020” (EIT, ERC, JRC, juhtrühmad, kõrgtasemelised rühmad ja ekspertrühmad jne), sealhulgas ülikoolide ja uurimisasutuste töös.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 b) Teadus- ja innovatsioonitegevus põhineb teadlaste, uurimisasutuste, ettevõtjate ja kodanike suutlikkusel saada teaduslikku teavet ning seda jagada ja kasutada. Et suurendada teadmiste ringlust ja kasutamist, tuleks teha kohustuslikuks avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele, kui on otsustatud avaldada teaduspublikatsioone, mis saavad avalikult sektorilt rahalisi vahendeid raamprogrammi „Horisont 2020” raames. Lisaks peaks „Horisont 2020“ edendama avatud juurdepääsu teadusandmetele, mis on saadud selle programmi alusel rahastatud teadusuuringute tulemusena, võttes arvesse piiranguid seoses eraelu puutumatusega, riikliku julgeolekuga või intellektuaalomandi kaitsega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 c) Programmiga „Horisont 2020” innustatakse ja toetatakse tegevust, mis on suunatud Euroopa juhtrolli ärakasutamisele selliste uute protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamisel, mille eesmärk on edendada säästvat arengut laiemalt ja võidelda kliimamuutuste vastu. Selline horisontaalne lähenemisviis, mis on täielikult integreeritud programmi „Horisont 2020” prioriteetidesse, aitab liidul olla edukas vähese CO2-heitega ja piiratud ressurssidega maailmas ning arendada samal ajal ressursitõhusat, jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist majandust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 d) Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad peaksid andma oma parima, et nende omandis olevaid tulemusi kasutataks edasistes teadusuuringutes või kaubanduslikel eesmärkidel, või lubama neid kõnealustel eesmärkidel kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja litsentside andmise kaudu kooskõlas määruse (EL) nr xxxx/2012 [osalemise eeskirjad] artikliga 41.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Programmist „Horisont 2020” toetust saavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleb kinni pidada elementaarsetest eetilistest põhimõtetest. Arvesse tuleb võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi. Teadusuuringutes tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada. Kõik toimingud tuleb läbi viia nii, et oleks tagatud inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 168.

(24) Programmist „Horisont 2020” toetust saavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleb kinni pidada elementaarsetest eetilistest põhimõtetest ja inimõigustest. Arvesse tuleb võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma põhjendatud ja ajakohastatud arvamusi ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja ELi andmekaitseinspektori arvamust, kui see on asjakohane. „Horisont 2020” rahastamine peaks austama liikmesriikide õigus- ja haldusnorme. Teadusuuringuid tuleks teha kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning seejuures tuleb järgida nõuet asendada loomade kasutamine teaduslikes katsetes muude meetoditega, vähendada loomade kasutamist sellistes katsetes või täiustada kõnealuseid katsemeetodeid. Kõik toimingud tuleb läbi viia nii, et oleks tagatud inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 168.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Euroopa Komisjon ei kutsu sõnaselgelt üles kasutama inimese embrüonaalseid tüvirakke. Nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased soovitud eesmärkidele tuginedes ja sellele kohaldatakse karmi eetilisuse hindamist. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist hõlmavaid projekte, mida liikmesriigid heaks ei kiida, ei rahastata. Tegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus need on keelatud.

(25) Euroopa Komisjon ei kutsu sõnaselgelt üles kasutama inimese embrüonaalseid tüvirakke. Nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased soovitud eesmärkidele tuginedes ja sellele kohaldatakse karmi eetilisuse hindamist. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist hõlmavaid projekte, mis ei saa vajalikku heakskiitu asjaomase liikmesriigi õiguse alusel, ei rahastata. Tegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus need on keelatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Maksimaalse mõju saavutamiseks tuleb programmis „Horisont 2020” välja arendada koostoime liidu teiste programmidega näiteks hariduse, kosmose, keskkonna, konkurentsivõime, VKEde, sisejulgeoleku, kultuuri ja meedia valdkonnas ning ühtekuuluvuspoliitika fondidega ja maaelu arengu poliitikaga, mis saavad aruka spetsialiseerumise strateegiate raames parandada riikide ja piirkondade teadusuuringute ja innovatsioonivõimet.

(26) Maksimaalse mõju saavutamiseks tuleb programmis „Horisont 2020” välja arendada koostoime liidu teiste programmidega näiteks hariduse, kosmose, keskkonna, energia, põllumajanduse ja kalanduse, konkurentsivõime, VKEde, sisejulgeoleku, kultuuri ja meedia valdkonnas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 a) Nii programm „Horisont 2020” kui ka ühtekuuluvuspoliitika püüavad saavutada kõikehõlmavamat kooskõla strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega oma vastavate ühtsete strateegiliste raamistike abil. See uus strateegiline suund nõuab mõlema ühenduse abi raamprogrammi suuremat ja süstematiseeritud koostööd, et kasutada täielikult ära teadus- ja innovatsioonialast potentsiaali piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Seepärast aitab programmi „Horisont 2020” asjakohane seotus ühtekuuluvuspoliitika fondidega vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni lõhet Euroopa Liidus, kindlustades nn teed tipptasemeni, arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 274, 349 ja 355 nimetatud piirkondade eripäraga. Lisaks tuleks kasutada struktuurifonde kogu nende ulatuses, et toetada piirkondades suutlikkuse suurendamist ning teadus- ja arendustegevuse taristute loomist; toetada projekte, nagu Euroopa Teadusnõukogu, Marie Curie nimelisi või koostööl põhinevaid meetmeid, mis on saanud positiivse hinnangu, kuid mis ei saa kasutada „Horisont 2020” vahendeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 b) Euroopa kohalikel ja piirkondlikel asutustel on suur osa Euroopa teadusruumi loomisel ja liidu rahaliste vahendite tõhusa kooskõlastamise tagamisel, eelkõige suurendades sidemeid raamprogrammi „Horisont 2020” ja struktuurifondide vahel piirkondlike arukal spetsialiseerumisel põhinevate innovatsioonistrateegiate raames. Piirkondadel on oma osa ka programmi „Horisont 2020” tulemuste levitamisel ja rakendamisel ning täiendavate rahastamisvahendite, sealhulgas riigihangete pakkumisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26 c) Programmi „Horisont 2020” eesmärk peaks olema levitada ja edendada tipptasemel teadusuuringuid kõigis Euroopa piirkondades liidu geograafiliselt tasakaalustatud majanduskasvu ja innovatsiooni strateegia eeltingimusena. Selle eesmärk peaks olema edendada teadlaste liikuvust kui vahendit, mis aitaks vältida mitmesugust ajude äravoolu liikmesriikidest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) VKEd on Euroopas märkimisväärne innovatsiooni ja majanduskasvu allikas. Seetõttu vajab programm „Horisont 2020” VKEde jõulist osalemist, mida on kirjeldatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ. See peaks aitama kaasa Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärkide saavutamisele.

(27) VKEd on Euroopas hädavajalik innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise allikas. Seetõttu vajab programm „Horisont 2020” VKEde jõulist osalemist, mida on kirjeldatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ. See peaks aitama kaasa Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärkide saavutamisele. Moodustades rohkem kui 95% kõigist liidu ettevõtjatest, on VKEde vahel siiski olulisi erinevusi ja on vaja paindlikku lähenemisviisi. Seetõttu peaks „Horisont 2020” pakkuma erinevate vahendite paketti, et toetada VKEde teadus- ja innovatsioonitegevust ning suutlikkust innovatsioonitsükli eri astmetel.

Programm „Horisont 2020” peaks eraldama vähemalt 20% prioriteedist 2.1 ja 3 VKEdele. Konkreetsemalt realiseeritakse vähemalt 10% programmi „Horisont 2020” eelarvest VKEde jaoks mõeldud vahendi abil, mida peaks haldama ja rakendama üks selleks ette nähtud haldusstruktuur.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a) Riigihanke majandusliku tähtsuse tõttu liidus (vastavalt komisjoni töödokumendile „Riigihangete näitajad 2009“ moodustab see 19,4% SKPst) on riigihanketurg strateegiliseks vahendiks majandus- ja sotsiaalpoliitikas, mille hulka ta kuulub. Lisaks on riigihanke vahetu eesmärk pakkuda haldusasutustele lahendusi, mis võimaldavad neil osutada kodanikele paremaid teenuseid, ning ei ole mingit kahtlust, et innovatsioon on üks võimalusi, kuidas parandada ja laiendada tavapäraste toodete, tööde ja teenuste pakkumist, ning et see muudab juhtimisprotsessid tõhusamaks. Sellest hoolimata on üksnes väga väike osa liidu riigihankelepingute kogusummast suunatud uuenduslikesse toodetesse ja teenustesse ning see kujutab endast tõsist käest lastud võimalust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 b) Programmi „Horisont 2020” mõju maksimeerimiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut valdkonda hõlmavatele ja valdkondadevahelistele lähenemisviisidele kui elementidele, mis on vajalikud suureks teaduslikuks progressiks. Läbimurded teaduses toimuvad sageli valdkondade piiridel või puutepunktides. Lisaks nõuab Euroopa ees seisvate probleemide ja väljakutsete keerukus lahendusi, milleni on võimalik jõuda üksnes mitme valdkonna koostöö abil.

Selgitus

Mitut valdkonda hõlmavad ja valdkondadevahelised lähenemisviisid on teaduse ja innovatsiooni edusammude jaoks olulise tähtsusega. Praeguste probleemide keerukust ei ole sageli võimalik ületada üksnes ühe teadusvaldkonna raames. Järelikult on parimate lahenduste leidmiseks ja väljatöötamiseks korrapäraselt vaja valdkondade ühiseid eesmärke või ühiseid kognitiivseid struktuure. Seetõttu peaks programm „Horisont 2020” peale multidistsiplinaarset ja interdistsiplinaarsete lähenemisviiside ettenägemise neid ka edendama.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 c) „Horisont 2020” rakendamisel tuleks täielikult tunnistada ülikoolide põhjapanevat rolli liidu teaduslikus ja tehnilises baasis nii peamiste tipptasemel koolitusasutustena kui ka teadusuuringutes, kuna nad on tähtsaks ühenduseks Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi vahel. Teadustöö- ja tehnoloogiaorganisatsioonid ühendavad erinevaid osalisi kogu innovatsiooniahelast, alusuuringutest tehnoloogiliste teadusuuringuteni, toote ja tootmise arendamisest prototüübi loomise ning tutvustamiseni ja kuni täiemahulise rakendamiseni avalikus ja erasektoris.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Liidu rahastamise võimalikult suure mõjukuse saavutamiseks tuleb programmiga „Horisont 2020” tekitada suurem koostoime teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate riiklike ja piirkondlike programmide vahel, see võib esineda ka avaliku sektori sisese partnerluse vormis.

(28) Liidu rahastamise võimalikult suure mõjukuse saavutamiseks tuleb programmiga „Horisont 2020” tekitada suurem koostoime teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike programmide vahel, see võib esineda ka avaliku sektori sisese partnerluse vormis. Koordineerimine ja kontroll programmi „Horisont 2020” raames peab tagama vahendite parima kasutuse ja vältima asjatuid topeltkulusid, olenemata sellest, millised on rahastamisallikad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28 a) Komisjon peaks julgustama piirkondlikke sidusrühmi formuleerima piirkondlikke strateegiaid, mis kajastavad piirkondade konkreetseid vajadusi, et ühendada olemasolevaid avaliku sektori või erasektori rahastamisvorme liidu tasandil. Programmi „Horisont 2020” meetmed tuleks kohandada vastavaks nendele strateegiatele, kuna piirkondlike ja kohalike asutuste suurem kaasamine fondide ning teadusuuringute ja innovatsiooni programmide kavandamisse ja rakendamisse on ülimalt tähtis, pidades silmas, et kõikides piirkondades on võimatu rakendada sama arengustrateegiat.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Samuti tuleks mõju suurendada programmi „Horisont 2020” ja erasektori vahendite ühendamisega avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata Euroopa laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) alusel käivitatud ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis toimuv avaliku ja erasektori partnerlus võib jätkuda sihtotstarbelisemate struktuuride abil.

(29) Samuti tuleks mõju suurendada programmi „Horisont 2020” ja erasektori vahendite ühendamisega avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata Euroopa laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erasektori rahaliste vahendite vabastamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid olema tõelised, sealhulgas erasektori kohustuste ja osamaksete mõttes, vastutama konkreetsete eesmärkide eest, mis tuleb saavutada, olema kooskõlas ülejäänud programmiga „Horisont 2020” selles osalemise eeskirjade osas ning liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilise töökavaga. Nende juhtimine ja toimimine peaks tagama avatud, läbipaistva, tulemusliku ja tõhusa toimimise ning andma laiale hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Olemasolevad avaliku ja erasektori partnerlused ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis võivad jätkuda sihtotstarbelisemate struktuuride abil ja järgides ülalmainitud põhimõtteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Programmiga „Horisont 2020” tuleks edendada ühist huvi pakkuvat ja mõlemale poolele kasutoovat koostööd kolmandate riikidega. Tuleks tegeleda rahvusvahelise koostööga teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – tugevdada konkurentsivõimet, aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisele ja toetada liidu välispoliitikat –, sealhulgas luues koostoimet välisprogrammidega ja aidates liidul täita rahvusvahelisi kohustusi, nagu aastatuhande arengueesmärkide saavutamine.

(30) Programmiga „Horisont 2020” tuleks edendada ühist huvi pakkuvat, mõlemale poolele kasutoovat ja vajaduse korral vastastikust koostööd kolmandate riikidega, kooskõlas liidu välis- ja arengupoliitikaga. Tuleks tegeleda rahvusvahelise koostööga teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – tugevdada konkurentsivõimet, aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisele ja toetada liidu välis- ja arengupoliitikat ning koostööl põhinevaid rahvusvahelisi teadusvõrgustikke –, sealhulgas luues koostoimet välisprogrammidega ja aidates liidul täita rahvusvahelisi kohustusi, nagu aastatuhande arengueesmärkide ja RIO+20 eesmärkide saavutamine. Rahvusvahelise koostöö puhul tuleks arvesse võtta liidu äärepoolseimate piirkondade, ülemeremaade ja –territooriumide ning Euroopa Liiduga seotud territooriumide võimekust ja võimalikku rolli, mida nad võiksid täita piirkondades, kus nad asuvad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30 a) Kaaluda tuleks teadusmeeskondade julgustamist osalema erinevates projektides, et tugevdada teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti ja suurendada rahvusvahelise koostöö võimalikkust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmi „Horisont 2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist.

(31) Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmi „Horisont 2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, sealhulgas ühenduse raamistikust teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta ning võtta arvesse selle praegust läbivaatamist, tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist.

__________________

ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

Selgitus

Tasakaalu liigne nihutamine lühiajalise turulähedase innovatsiooni rahastamise suunas võib moonutada konkurentsi ning kahjustada pikaajalisemaid alusuuringuid, mis on sageli radikaalse ja murrangulise innovatsiooni allikaks. Seetõttu tuleks arvesse võtta lisaks teadus- ja arendustegevuse riigiabieeskirjade sõnastusele ka selle mõtet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31 a) Liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas tuleks paremini kooskõlastada, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada parem koostoime. Käesolevas määruses ette nähtud hindamisprotsessi tähenduses peaks komisjon esitama võimaluse korral konkreetsed tõendid ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta, mis on seotud Euroopa 2020. aasta teadus- ja arendustegevuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa 2020. aasta innovatsiooni põhinäitajaga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Euroopa Ülemkogu tunnistas 4. veebruaril 2011 vajadust uute kontrolli- ja riskijuhtimismeetodite järele liidu teadusuuringute rahastamises, nõudes uut tasakaalu usalduse ja kontrollimise ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel. Euroopa Parlament nõudis oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta pragmaatilist nihet haldus- ja finantskorra lihtsustamise suunas ning märkis, et Euroopa teadusuuringute rahastamise juhtimine peaks põhinema rohkem usaldusel ja olema osalejate suhtes riskialtim. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) vahehindamise aruande kokkuvõttes on kirjas, et on vaja põhjalikumat lihtsustamist ning riski ja usalduse vaheline tasakaal tuleb uuesti jalule seada.

(32) Euroopa Ülemkogu tunnistas 4. veebruaril 2011 vajadust uue lähenemise järele, et töötada välja riskijuhtimisstrateegia osana liidu teadusuuringute rahastamise strateegiast. Samuti nõudis ülemkogu uue tasakaalu leidmist usalduse ja kontrollimise vahel ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel. Euroopa Parlament nõudis oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta pragmaatilist nihet haldus- ja finantskorra lihtsustamise suunas ning märkis, et Euroopa teadusuuringute rahastamise juhtimine peaks põhinema rohkem usaldusel ja olema teadlaste suhtes riskialtim. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) vahehindamise aruande kokkuvõttes on kirjas, et on vaja põhjalikumat menetluste lihtsustamist, mis näitaks liidu usaldust teadlaste vastu ja innustaks neid võtma teaduse ja tehnoloogia kiirendatud arenguks vajalikke riske.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32 a) Programmi „Horisont 2020” puhul tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Tulemuslik edenemise juhtimine (sh hindamine ja järelevalve) nõuab selliste konkreetsete tulemuslikkuse näitajate väljatöötamist, mis on ajas jälgitavad, nii realistlikud kui ka sekkumise loogikat kajastavad ning asjaomase eesmärkide ja tegevuste hierarhia jaoks sobivad. Tuleb luua sobivad programmi „Horisont 2020” rakendamise ja järelevalve ning Euroopa teadusruumi edenemise, saavutuste ja toimimise järelevalve kooskõlastamise süsteemid.

(35) Tulemuslik edenemise juhtimine (sh hindamine ja järelevalve) nõuab selliste konkreetsete tulemuslikkuse ühiste Euroopa näitajate väljatöötamist, mis on ajas jälgitavad, nii realistlikud kui ka sekkumise loogikat kajastavad ja tegevuste hierarhia jaoks sobivad. Tuleb luua sobivad programmi „Horisont 2020” rakendamise ja järelevalve ning Euroopa teadusruumi edenemise, saavutuste ja toimimise järelevalve kooskõlastamise süsteemid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35 a) 2017. aastaks peaks komisjon terviklikult hindama ja läbi vaatama avaliku ja erasektori partnerlused, mis on loodud teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide alusel (sealhulgas teadmis- ja innovatsioonikogukonnad, ühised tehnoloogiaalgatused ning avaliku ja erasektori partnerlused), et ratsionaliseerida ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni maastikku tulevases raamprogrammis ning selgitada välja kõige tõhusam, avatum ja läbipaistvam juhtimisviis, mis võimaldaks sidusrühmade kõige laiemat osalust, vältides samal ajal huvide konflikti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerimisese

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020””) ning raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust ning mis soodustab innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

Käesolevas määruses kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020””) ning raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust, tugevdades Euroopa teaduslikku ja tehnoloogialist baasi ning kindlustades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ühiskondliku, majandusliku ja tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mõisted

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „teadus- ja innovatsioonitegevus” – kogu tegevus, mis hõlmab teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, tutvustamistegevust ja innovatsiooni, sh koostöö edendamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tulemuste levitamine ja optimeerimine ning liidu teadlaste koolituse ja liikuvuse soodustamine;

(a) „teadus- ja innovatsioonitegevus” – kogu tegevus, mis hõlmab teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, tutvustamistegevust ja innovatsiooni, sh koostöö edendamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tulemuste levitamine ja optimeerimine ning liidu teadlaste kvaliteetse suunatud koolituse ja liikuvuse soodustamine;

(b) „otsesed meetmed” – Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu toimuv komisjoni teadus- ja innovatsioonitegevus;

(b) „otsesed meetmed” – Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu toimuv komisjoni teadus- ja innovatsioonitegevus;

(c) „kaudsed meetmed” – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit rahaliselt toetab;

(c) „kaudsed meetmed” – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit rahaliselt toetab;

(d) „avaliku ja erasektori partnerlus” – partnerlus, mille puhul erasektoris tegutsevad partnerid, ühendus ja vajaduse korral muud partnerid kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või -tegevuse arendamist ja rakendamist;

(d) „avaliku ja erasektori partnerlus” – partnerlus erasektoris tegutsevate partnerite ja avaliku sektori partnerite vahel, nagu ülikoolid, teadusorganisatsioonid ja muud avaliku sektori asutused (ka liidu, kui see on asjakohane), mida ühiselt toetavad ühendus ja selle partnerid, et toetada teadus- ja innovatsiooniprogrammi või -tegevuse arendamist ja rakendamist;

(e) „avaliku sektori sisene partnerlus” – partnerlus, mille puhul avaliku sektori asutused või piirkonna, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused kohustuvad koos liiduga ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või -tegevuse arendamist ja rakendamist.

(e) „avaliku sektori sisene partnerlus” – partnerlus, mille puhul avaliku sektori asutused või kohalikul, piirkonna, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused kohustuvad koos liiduga ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või -tegevuse arendamist ja rakendamist.

(e a) „teadusuuringute infrastruktuurid” – rajatised, ressursid, organisatsioonilised süsteemid ja teenused, mida kasutatakse teadusringkondades oma tegevusvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni teostamiseks. Vajaduse korral võib neid kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, nt hariduse või avalike teenuste jaoks. Teadusuuringute infrastruktuurid on: suured teadusaparatuurid (või instrumentide komplektid); teadmistepõhised ressursid, näiteks kogud, arhiivid või teaduslikud andmed; e-infrastruktuurid, näiteks andmed, andmetöötlus- ja tarkvarasüsteemid, kommunikatsioonivõrgustikud ja süsteemid avatuse ja digitaalse usalduse edendamiseks; mis tahes muud ainulaadsed infrastruktuurid, mis on vajalikud tipptaseme saavutamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

(e b) „arukas spetsialiseerumine” – Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika arendamise aluspõhimõte, mille eesmärk on edendada avalike investeeringute tulemuslikku ja tõhusat kasutamist, kasutades ära riikide- ja piirkondadevahelist sünergiat ning tugevdades nende innovatsioonisuutlikkust;

(e c) „aruka spetsialiseerumise strateegia“ – strateegia, mis on välja töötatud mitmeaastaseks strateegiliseks tegevuskavaks, mille eesmärk on luua toimiv riiklik või piirkondlik teadusuuringute innovatsiooni süsteem.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu lisaväärtus

Liidu lisaväärtus

Programmil „Horisont 2020” on tähtis roll Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisel, pakkudes liidu teaduuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks ühist strateegilist raamistikku ning toimides nii erainvesteeringute suurendamise vahendina, luues uusi töövõimalusi ning tagades Euroopa pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime.

Programmil „Horisont 2020” on tähtis roll Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisel, pakkudes liidu tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks ühist strateegilist raamistikku ning toimides nii riiklike kui ka erainvesteeringute suurendamise vahendina, luues uusi töövõimalusi ning tagades Euroopa pikaajalise jätkusuutlikkuse, majandusarengu, sotsiaalse kaasatuse ja tööstusliku konkurentsivõime. Programmi „Horisont 2020” alusel eraldatav toetus peab olema suunatud tegevustele, kus liidu sekkumine toob lisandväärtust võrreldes sekkumisega riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldeesmärk, prioriteedid ja erieesmärgid

Üldeesmärk, prioriteedid ja erieesmärgid

1. Programm „Horisont 2020” aitab ehitada kogu liidus üles teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse, leides teadus-, arendus- ja uuendustegevuse jaoks piisavat lisaraha. Nii toetab see Euroopa 2020. aasta strateegia ja liidu teiste poliitikate elluviimist ning Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist. Asjaomased tulemuslikkuse näitajad on esitatud I lisa sissejuhatuses.

1. Programm „Horisont 2020” aitab ehitada kogu liidus üles teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse, leides teadus-, arendus- ja uuendustegevuse jaoks piisavat lisaraha, ja aitab seega saavutada eesmärki viia 2020. aastaks teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamine kogu liidus 3%ni SKPst. Nii toetab see Euroopa 2020. aasta strateegia ja liidu teiste poliitikate elluviimist ning Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist konkreetsete ja eeskujulike meetmete kaudu, millega edendatakse struktuurimuutusi Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemides.

2. Üldeesmärki püütakse saavutada kolme üksteist võimendava prioriteedi kaudu, mis on suunatud alljärgnevale:

2. Üldeesmärki püütakse saavutada kolme üksteist võimendava prioriteedi kaudu, mis on suunatud alljärgnevale:

(a) tipptasemel teadus;

(a) tipptasemel teadus;

(b) juhtpositsioon tööstuses;

(b) juhtpositsioon tööstuses;

(c) ühiskonnaprobleemid.

(c) ühiskonnaprobleemid.

Kõigi kolme prioriteedi erieesmärgid on esitatud I lisa osades I–III ning välja on toodud ka peamised tegevussuunad.

Kõigi kolme prioriteedi erieesmärgid on esitatud I lisa osades I–III ning välja on toodud ka peamised tegevussuunad.

3. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa liidu poliitikavaldkondadega seotud teaduslik-tehnilise toe pakkumisega. Kõnealused peamised tegevussuunad on sätestatud I lisa IV osas.

3. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa liidu poliitikavaldkondadega seotud teaduslik-tehnilise toe pakkumisega. Kõnealused peamised tegevussuunad on sätestatud I lisa IV osas. Lisaks pakub Teadusuuringute Ühiskeskus tuge riiklikele ja piirkondlikele asutustele nende aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 294/2008 loodud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab kaasa lõigetes 1 ja 2 nimetatud üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele erieesmärgiga lõimida teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse teadmiste kolmnurk. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asjaomased tulemuslikkuse näitajad on sätestatud I lisa sissejuhatuses ning selle erieesmärgi peamised tegevussuunad ja tegevused on sätestatud I lisa V osas.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 294/2008 loodud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab kaasa lõigetes 1 ja 2 nimetatud üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele erieesmärgiga lõimida teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse teadmiste kolmnurk. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asjaomased tulemuslikkuse näitajad on sätestatud I lisa sissejuhatuses ning selle erieesmärgi peamised tegevussuunad ja tegevused on sätestatud I lisa V osas.

5. Lõikes 2 nimetatud prioriteetide ja tegevussuundade raames võib arvesse võtta uusi ettenägematuid vajadusi, mis tekivad programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal. See võib hõlmata reageerimist uutele võimalustele, kriisidele, ohtudele, liidu poliitika väljatöötamisega seotud vajadustele ja katsemeetmetele, mis on ette nähtud toetuse andmiseks tulevastes programmides.

5. Lõikes 2 nimetatud prioriteetide ja tegevussuundade raames võib arvesse võtta uusi ettenägematuid vajadusi, mis tekivad programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal. See võib hõlmata reageerimist uutele võimalustele, kriisidele, ohtudele ja liidu poliitika väljatöötamisega seotud vajadustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarve

Eelarve

1. Programmi „Horisont 2020” rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett on 87740 miljonit eurot, millest kuni 86198 miljonit eurot eraldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks.

1. Programmi „Horisont 2020” rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett on xxx miljonit eurot, millest kuni 98,2% eraldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks.

2. ELi toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks ette nähtud summa jaotatakse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt (miljonites eurodes):

2. ELi toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks ette nähtud summa jaotatakse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt (miljonites eurodes):

(a) tipptasemel teadus: 27818 miljonit eurot;

(a) tipptasemel teadus: 32,6% kogueelarvest;

(b) juhtpositsioon tööstuses: 20280 miljonit eurot;

(b) juhtpositsioon tööstuses: 24,3% kogueelarvest;

(c) ühiskonnaprobleemid: 35888 miljonit eurot.

(c) ühiskonnaprobleemid: 37,5% kogueelarvest.

Liit eraldab programmist „Horisont 2020” Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda kuni 2212 miljonit eurot.

Liit eraldab programmist „Horisont 2020” Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda kuni 2,4% programmi „Horisont 2020” kogueelarvest.

Eelarve soovituslik jaotus prioriteetide alla kuuluvate erieesmärkide vahel ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda eraldatav maksimaalne summa on kindlaks määratud II lisas.

Eelarve jaotus prioriteetide alla kuuluvate erieesmärkide vahel ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda eraldatav maksimaalne summa on kindlaks määratud II lisas.

Komisjon paneb kõrvale kohase summa raha, et eraldada see projektikutsetele, mis saavad tipptaseme kõrgele standardile vastavana rohkem hinnatud taotlusi kui oodatud, et rahastada vajadusel rohkem kui üht projekti.

3. Programmi „Horisont 2020” eraldatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile kuni 3194 miljonit eurot, nagu on sätestatud II lisas. Esimene eraldis suuruses 1542 miljonit eurot on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks. Teine eraldis suuruses kuni 1652 miljonit eurot vaadatakse artikli 26 lõike 1 kohaselt läbi. Kõnealune lisasumma saadakse II lisa kohaselt pro rata põhimõttel summast, mis on ette nähtud lõike 2 punktis b sätestatud prioriteedile „Juhtpositsioon tööstuses” erieesmärgile „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning summast, mis on ette nähtud lõike 2 punktis c sätestatud prioriteedile „Ühiskonnaprobleemid”.

3. Programmi „Horisont 2020” eraldatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile kuni 3,3% kogueelarvest, nagu on sätestatud II lisas.

Kõnealune rahaline toetus kahes mitmeaastases eraldises hõlmab järgmist:

(a) esimese eraldisega praeguste teadmis- ja innovaatikakogukondade käimasolevad projektid ja algkapital kolme uue teadmis- ja innovaatikakogukonna teise vooru algatuste käivitamiseks;

(b) teise eraldisega teadmis- ja innovaatikakogukondade käivitatud projektide praegune seis ja algkapital kolme uue teadmis- ja innovaatikakogukonna kolmanda vooru algatuste käivitamiseks.

Teine eraldis tehakse pärast artikli 26 lõikes 1 sätestatud läbivaatamist, võttes arvesse eelkõige:

(a) teadmis- ja innovaatikakogukondade kolmanda vooru algatuste kokkulepitud ajastust;

(b) olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandatud finantsvajadusi vastavalt nende konkreetsele arengule;

(c) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade panust programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutamisele.

4. Programmi „Horisont 2020” rahastamispakett võib hõlmata kulutusi, mis on seotud programmi „Horisont 2020” haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega (eelkõige uuringud, ekspertide koosolekud, kui need on seotud programmi „Horisont 2020” eesmärkidega, infotöötluse ja teabevahetusega tegelevate IT-võrkudega seotud kulutused, ning kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud kulud, mis komisjonil programmi „Horisont 2020” haldamisel tekivad).

4. Programmi „Horisont 2020” rahastamispakett võib hõlmata kulutusi, mis on seotud programmi „Horisont 2020” haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega (eelkõige uuringud, ekspertide koosolekud, kui need on seotud programmi „Horisont 2020” eesmärkidega, infotöötluse ja teabevahetusega tegelevate IT-võrkudega seotud kulutused, ning kõik muud tehnilise abiga seotud kulud, mis komisjonil programmi „Horisont 2020” haldamisel tekivad).

Vajaduse korral võib tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks ette nähtud assigneeringud lisada eelarvesse ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata 31. detsembriks 2020 lõpule viimata meetmeid.

Käesolev määrusega ei rahastata komisjoni halduskulusid programmi „Horisont 2020” täideviimiseks ega suurte Euroopa infrastruktuuri projektide, nagu Galileo, GMES või ITER, ülesehitamist või käitamist.

5. Ettenägematutele olukordadele või muutustele ja vajadustele reageerimiseks ning võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 3, võib komisjon pärast programmi „Horisont 2020” käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud vahehindamist vaadata iga-aastase eelarvemenetluse käigus läbi lõikes 2 nimetatud prioriteetidele määratud summad ja II lisas esitatud soovitusliku jaotuse iga prioriteedi alla kuuluvate erieesmärkide jaoks ning paigutada assigneeringud prioriteetide ja erieesmärkide vahel ümber kuni 10 % ulatuses igale prioriteedile tehtud algsest kogueraldisest ning kuni 10 % ulatuses igale erieesmärgile tehtud algsest soovituslikust jaotusest. See ei puuduta Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete jaoks eraldatud summat, mis on sätestatud lõikes 2, ega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile eraldatud summat, mis on sätestatud lõikes 3.

5. Et arvestada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni areneva olemusega ja kohandada programmi „Horisont 2020” uute arengute ja vajadustega, kui see on tarvilik, võib komisjon – ilma et see piiraks iga-aastast eelarvemenetlust – pärast artikli 26 lõike 1 punktis b sätestatud vahearuannet võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26 a, et muuta II lisas sätestatud soovituslikku jaotust kuni 15% võrra algsest kogueraldisest iga prioriteedi ja konkreetse eesmärgi puhul ning vajadusel I lisas sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tegevuste puhul.

Muutes I ja I lisa, võtab komisjon eelkõige arvesse:

(a) programmi „Horisont 2020” eri osade panust selle eesmärkidesse;

(b) põhinäitajate väljatöötamist, millega hinnata „Horisont 2020” eri osade tulemusi ja mõju, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 8 osutatud eriprogrammi II lisas;

(c) programmi „Horisont 2020” eri osade ja vahendite hinnangulisi tulevasi finantsvajadusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandate riikide osalemine

Kolmandate riikide osalemine

1. Programmis „Horisont 2020” võivad osaleda:

1. Programmis „Horisont 2020” võivad osaleda:

(a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks vastavate raamlepingute ja assotsiatsiooninõukogude otsuste või sarnaste kokkulepetega kehtestatud liidu programmides;

(a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks vastavate raamlepingute ja assotsiatsiooninõukogude otsuste või sarnaste kokkulepetega kehtestatud liidu programmides;

(b) valitud kolmandad riigid, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(b) valitud kolmandad riigid, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(i) hea võimekus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas;

(i) hea võimekus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas;

(ii) varasem edukas osalemine liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammides;

(ii) varasem edukas osalemine liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammides;

(iii) tihedad majanduslikud ja geograafilised sidemed liiduga;

(iii) tihedad majanduslikud ja geograafilised sidemed liiduga või privilegeeritud ajaloolised ja kultuurisuhted liikmesriikidega;

(iv) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesus või riik või territoorium on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/2012 (millega kehtestatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument) lisas.

(iv) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesus või riik või territoorium on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/2012 (millega kehtestatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument) lisas. EFTA riikide, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osapooled, osalustingimused on vastavuses kõnealuse lepingu sätetega.

Programm „Horisont 2020” on avatud ülemeremaade ja -territooriumide osalemisele, nagu on sätestatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega („ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”)1 nimetatud otsuses sätestatud tingimustel.

Konkreetsed tingimused assotsieerunud riikide osalemiseks programmis „Horisont 2020” (k.a nende rahaline toetus, mille aluseks on nende sisemajanduse koguprodukt) määratletakse liidu ja assotsieerunud riikide vahel sõlmitavates rahvusvahelistes lepingutes.

Konkreetsed tingimused assotsieerunud riikide osalemiseks programmis „Horisont 2020” (k.a nende rahaline toetus, mille aluseks on nende sisemajanduse koguprodukt) määratletakse liidu ja assotsieerunud riikide vahel sõlmitavates rahvusvahelistes lepingutes.

______________

1 ELT L 314, 30.11.2001, lk 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagatakse programmi „Horisont 2020” kolme põhisamba vaheline tulemuslik kooskõlastamine.

Selgitus

Programmi „Horisont 2020” kolme põhisamba vaheline kooskõlastamine on vajalik programmis seatud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmiga „Horisont 2020” toetatakse kaudseid kulusid ühe või mitme rahastamisvormist, mis on sätestatud määruses (EL) nr XX/2012 [uus finantsmäärus], täpsemalt toetustest, auhindadest, hangetest ja rahastamisvahenditest.

1. Programmiga „Horisont 2020” toetatakse kaudseid kulusid ühe või mitme rahastamisvormist, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, täpsemalt toetustest, auhindadest, hangetest ja rahastamisvahenditest. Viimane on peamine rahastamisvorm turulähedastele tegevustele, mida programmi „Horisont 2020” alusel toetatakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Strateegiline nõuandmine ja kooskõlastamine

Taotletakse niisuguste teadusuuringute ja niisuguse innovatsiooni strateegilist nõuandmist ja kooskõlastamist, millega püüeldakse ühiste eesmärkide poole ja mis nõuavad koostoimet kogu programmi „Horisont 2020” raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välisnõuanded ja ühiskonna kaasamine

Välisnõuanded ja ühiskonna kaasamine

1. Programmi „Horisont 2020” rakendamisel arvestatakse nõuannete ja muu panusega, mida pakuvad komisjoni loodud sõltumatute tippekspertide nõuanderühmad, rahvusvaheliste teaduse- ja tehnoloogialepingute alusel loodud dialoogistruktuurid, tulevikku suunatud tegevus, sihtotstarbelised konsulteerimised üldsusega ning sellised läbipaistvad interaktiivsed protsessid, mis tagavad, et rahastatakse vastutustundlikke teadusuuringuid ja innovatsiooni.

1. Programmi „Horisont 2020” rakendamisel arvestatakse nõuannete ja muu panusega, mida pakuvad komisjoni loodud sõltumatute, kõige erinevamatest valdkondadest ja erialadelt pärit ning erineva kogemustepagasiga tippekspertide nõuanderühmad, millesse on kaasatud kodanikuühiskonna organisatsioonide panus; rahvusvaheliste teaduse- ja tehnoloogialepingute alusel loodud dialoogistruktuurid, tulevikku suunatud tegevus, sihtotstarbelised konsulteerimised üldsusega ning sellised läbipaistvad interaktiivsed protsessid, mis tagavad, et rahastatakse vastutustundlikke teadusuuringuid ja innovatsiooni ühtlustatud meetmete paketi abil, milles välditakse rahastamisstruktuuride dubleerimist ja kattuvust.

1 a. Koostades tööprogramme, mis on sätestatud nõukogu … otsuse nr XX/XX/EL [eriprogramm „Horisont 2020”], võtab komisjon arvesse kõige laiemaid nõuandeid ja panust, mille annavad sidusrühmad, liikmesriigid, Euroopa Parlament ja nõukogu. Euroopa Parlamendis vastutav parlamendikomisjon võib kutsuda komisjoni esitama parlamendikomisjonile tööprogrammide projekti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Samuti arvestatakse täiel määral Euroopa tehnoloogiaplatvormide, ühise kavandamise algatuste ja Euroopa innovatsioonipartnerluste raames loodud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade asjaomaste punktidega.

2. Samuti arvestatakse täiel määral Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi, teadmis- ja innovatsioonikogukondade, Euroopa tehnoloogiaplatvormide, ühise kavandamise algatuste, Euroopa innovatsioonipartnerluste ja Euroopa rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide raames loodud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade asjaomaste punktidega, tingimusel, et need kavad on koostatud suure hulga ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valdkonnaülesed meetmed

Valdkonnaülesed meetmed

1. Seostega tegeletakse programmis „Horisont 2020” nii prioriteetide üleselt kui ka prioriteetide siseselt. Eritähelepanu pööratakse sellega seoses progressi võimaldava tehnoloogia ja tööstusliku tehnoloogia arendamisele ja kasutamisele, avastamise ja turul rakendamise seostamisele, valdkonnaülestele teadusuuringutele ja innovatsioonile, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadustele, Euroopa teadusruumi loomisele ja toimimisele, koostööle kolmandate riikidega, teadusuuringute ja innovatsiooni vastutustundlikkusele (k.a soolised aspektid), teadlaseameti ligitõmbavuse suurendamisele ning teadlaste piiriülese ja sektoritevahelise liikuvuse lihtsustamisele.

1. Seostega tegeletakse programmis „Horisont 2020” nii prioriteetide üleselt kui ka prioriteetide siseselt. Eritähelepanu pööratakse sellega seoses progressi võimaldava tehnoloogia ja tööstusliku tehnoloogia arendamisele ja kasutamisele, avastamise ja turul rakendamise seostamisele, multi-, trans- ja interdistsiplinaarsetele ning valdkonnaülestele teadusuuringutele ja innovatsioonile, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadustele, kliimamuutusele ja jätkusuutlikule arengule, Euroopa teadusruumi loomisele ja toimimisele, kogu liidus teadusuuringutes ja innovatsioonis osalemise laiendamisele, teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe kaotamisele Euroopas, erasektori laiemale osalemisele, VKEde kaasamisele, koostööle kolmandate riikidega, teadusuuringute ja innovatsiooni vastutustundlikkusele (k.a sooline perspektiiv projektides), suuremale kaasamisele teadusuuringute juhtimisse, teadlaseameti ligitõmbavuse suurendamisele ning teadlaste piiriülese ja sektoritevahelise liikuvuse lihtsustamisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, turgude ja ühiskonna pidev areng

Teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, turgude ja ühiskonna pidev areng

Programmi „Horisont 2020” rakendatakse nii, et toetatavad prioriteedid ja meetmed on kooskõlas muutuvate vajadustega ning nende väljatöötamisel arvestatakse teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, turgude ja ühiskonna pideva arenguga, kusjuures innovatsioon hõlmab ettevõtlusalaseid, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Programmi „Horisont 2020” rakendatakse nii, et toetatavad prioriteedid ja meetmed on kooskõlas muutuvate vajadustega ning nende väljatöötamisel arvestatakse teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, majanduse ja ühiskonna pideva arenguga globaliseeruvas maailmas, kusjuures innovatsioon hõlmab ettevõtlusalaseid, organisatsioonilisi, tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ning teadusuuringute tulemuste siire toimub kõikidel haridus- ja koolitusastmetel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus

Programmis „Horisont 2020” tagatakse soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste aspektide tulemuslik edendamine teadus- ja innovatsioonitegevuses.

Programmis „Horisont 2020” tagatakse soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste aspektide tulemuslik edendamine teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele organites, nagu valikuorganid, -komisjonid, nõuande- ja eksperdirühmad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi „Horisont 2020” raames tagatakse, et soolist mõõdet võetakse nõuetekohaselt arvesse teadus- ja innovatsioonitegevuse protsessi kõikides etappides, pidades silmas nii prioriteetide seadmist kui ka projektikonkursse, programmide ja projektide hindamist ja järelevalvet ning läbirääkimisi ja lepinguid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb kohaldada konkreetseid meetmeid, et aidata neil, kes on teinud karjääris pausi, tööle naasta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 a

Mittediskrimineerimine

Programmiga „Horisont 2020” edendatakse tulemuslikult võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist ning seda aspekti võetakse asjakohaselt arvesse teadus- ja innovatsioonitegevuse sisus protsessi kõikidel etappidel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 b

Teadlaste karjäärivõimalused

Inimressursside edendamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas kogu Euroopas on programmi „Horisont 2020” üks prioriteet. Programmi „Horisont 2020” rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) nr xx/2013 [Osalemiseeskirjad], millega aidatakse tugevdada ühtset turgu teadlaste jaoks ning suurendatakse teadlaste karjääri atraktiivsust kogu liidus Euroopa teadusruumi raames, võttes arvesse enamiku selle abil toetatavate meetmete piiriülest olemust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 c

Avatud juurdepääs

1. Kui on otsustatud teaduspublikatsioon avaldada, on kohustuslik tagada avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele, mis saavad avalikult sektorilt rahalisi vahendeid „Horisont 2020” raames.

2. „Horisont 202”“ peab edendama avatud juurdepääsu teadusandmetele, mis on saadud selle programmi alusel rahastatud teadusuuringute tulemusena, võttes arvesse piiranguid seoses eraelu puutumatusega, riikliku julgeolekuga ja intellektuaalomandi kaitsega.

3. Komisjon hindab enne „Horisont 2020” rahastamisperioodi lõppu, kuidas mõjutab avatud juurdepääs andmetele teaduslike teadmiste ringlust ja innovatsiooni kiirendamist. Vastavalt sellele töötatakse välja ja viiakse ellu tulevane avatud juurdepääsu poliitika liidu järgmise teadusuuringute raamprogrammi jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi „Horisont 2020” alla kuuluvas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleb järgida eetilisi põhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

1. Programmi „Horisont 2020” alla kuuluvas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleb järgida eetilisi põhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolle. Arvesse tuleb võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ei rahastata järgmisi teadusuuringute valdkondi:

3. Ei rahastata järgmisi teadusuuringute valdkondi:

(a) inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine;

(a) inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine;

(b) inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta;

(b) inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta;

(c) teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

(c) tegevused, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

4. Teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust olenevalt võib rahastada nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude alaseid teadusuuringuid. Tegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus need on keelatud.

4. Teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust olenevalt võib rahastada nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude alaseid teadusuuringuid. Tegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus need on keelatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastastikune täiendavus liidu teiste programmidega

Vastastikune täiendavus liidu teiste programmidega

Programmi „Horisont 2020” rakendatakse nii, et see täiendab liidu muid rahastamisprogramme, sealhulgas struktuurifonde.

Programmi „Horisont 2020” rakendatakse nii, et see täiendab liidu muid rahastamisprogramme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17 a

Koostoime struktuurifondidega

Programmiga „Horisont 2020” aidatakse kaasa teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamisele liidus, võimaldades koostoimet struktuurifondidega teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel täiendavate meetmete rakendamise abil kooskõlastatud viisil. Võimaluse korral edendatakse koostalitlusvõimet programmi „Horisont 2020“ ja struktuurifondide vahel ja ergutatakse kumulatiivset või lõimitud rahastamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erilist tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) piisavale osalusele programmis „Horisont 2020” ja innovatsiooni mõjule neile. Hindamise ja järelevalve käigus hinnatakse VKEde osalust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

1. Erilist tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) suuremale osalusele programmi „Horisont 2020” kogu rakendamise käigus ning teaduse ja innovatsiooni mõjule neile. Hindamise ja järelevalve käigus hinnatakse VKEde osalust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Erimeetmeid võetakse seoses I lisa II osa punktis 1 nimetatud erieesmärgiga „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning I lisa III osa punktides 1–6 nimetatud prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” erieesmärkidega. Need erimeetmed võetakse sellise sihtotstarbelise VKEde rahastamise vahendi näol, mis on suunatud igat liiki innovatsioonipotentsiaaliga VKEdele, mida rakendatakse sidusalt ja mis on kohandatud VKEde vajadustele vastavaks, nagu on sätestatud I lisa II osa punkti 3.3 alapunktis a nimetatud erieesmärgis „Innovatsioon VKEdes”.

2. VKEde jaoks võetakse erimeetmeid, tagamaks, et VKEd oleksid integreeritud kogu väärtusahelasse ja saaksid juurdepääsu programmi „Horisont 2020” kõikidele võimalustele. Need meetmed hõlmavad I lisa II osa punktis 3.3 sätestatud meetmeid.

Ühtse haldusorgani all luuakse sihtotstarbeline VKEde vahend, mis on suunatud kõikidele innovatsioonipotentsiaaliga VKEdele, ning seda rakendatakse peamiselt alt-üles viisil, nagu on sätestatud I lisa II osa punkti 3.3 alapunktis a nimetatud erieesmärgis „Innovatsioon VKEdes”. Käesolev vahend on temaatiliselt seotud I lisa II osa punktis 1 nimetatud erieesmärgiga „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning I lisa III osa punktides 1–7 nimetatud prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” erieesmärkidega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud lõimitud meetodi abil peaks VKEdele minema 15 % erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” jaoks ette nähtud summadest.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud lõimitud meetodi ning taotlusmenetluste lihtsustamise abi VKEdele peaks ulatuma vähemalt 20% -ni erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” jaoks ette nähtud summadest.

3 a. Lõigete 1 ja 3 kohaselt viib komisjon läbi hindamisi ja koostab aruandeid VKEde teadusuuringutes osalemise määra kohta. Kui 20% eesmärki ei suudeta saavutada, uurib komisjon selle põhjusi ja teeb kiiresti ettepaneku uute meetmete kohta selle eesmärgi saavutamiseks.

3 b. Erilist tähelepanu pööratakse ka VKEde piisava osaluse ja esindatuse tagamisele Euroopa teadusruumide ning eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste juhtimisstruktuurides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18 a

Kiirtee innovatsioonini

1. Innovatsiooni kaubandusliku rakendamise ja levitamise kiirendamiseks määratakse erieesmärgile „Kiirtee innovatsioonini“ oluline summa erieesmärgile „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning kõigi I lisa III osas nimetatud „Ühiskonnaprobleemide“ jaoks eraldatud vahenditest.

2. „Kiirtee innovatsioonini“ on vahend, mis järgib alt-üles loogikat ning vähendab idee turule jõudmiseks kuluvat aega oluliselt, samuti peaks see suurendama tööstuse ning ka VKEde ja avalikust ning mittetulunduslikust teadusuuringute sektorist pärit esmakordsete taotlejate osalust programmis „Horisont 2020“. Seetõttu elavdab see erasektori investeeringuid teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse, edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis keskendub väärtuste loomisele, ning kiirendab uute tehnoloogiate nõutud innovatiivsete toodete väljaarenemist, mis toetab tulevasi ettevõtjaid, majanduskasvu ja tööhõivet.

3. Tegevused hõlmavad kogu innovatsioonitsüklit, kuid need peavad keskenduma innovatsiooniga seotud tegevustele ning katsejärgus ja kommertskasutusele eelnevale arendustegevusele, mis hõlmab arendusetappe alates tehnoloogia tutvustamisest kuni turul kasutamiseni, sh katsetamist, tutvustamist, testisüsteeme, ettevalmistavaid uuringuid ja standardite kehtestamist ning innovatsioonide kasutamist turul.

4. Erieesmärki „Kiirtee innovatsioonini“ rakendatakse nähtava rahastamisvahendina, mis pakub lihtsat ja kiiret sisenemisvõimalust ühiste rakenduslike teadusuuringute valdkonda ning mis järgib määruses (EL) nr xxxx/2012 [Osalemise ja levitamise eeskirjad] sätestatud erilist valikumenetlust.

5. Kuigi võetakse arvesse sünergiat „Kiirtee innovatsioonini“ ja VKEde rahastamisvahendi vahel, rakendatakse neid kahte vahendit paralleelselt kahe eraldi menetlusena, võttes vajalikul määral arvesse vastavaid sihtrühmasid ning mõjutamata VKEde rahastamisvahendile ette nähtud eelarvet.

Selgitus

Programmi kavandatud nihet innovatsiooni suunas piisavalt arvesse võttes peab programm „Horisont 2020“ esitama vähemalt ühe vahendi, mis võimaldaks mis tahes hetkel süsteemselt innovatiivseid ideid hinnata ja rahastada, rakendades kiiret, standardiseeritud ja usaldusväärset menetlust. „Avaliku konkursi“ või „alt-üles“ instrument, millega on tagatud lühem kui kuuekuuline periood toetuse andmiseni, tagab, et innovatiivsetel ideedel ei ole aegumisohtu, kui projekt viimaks käivitub. See suurendab samuti tööstuse osalust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku ja erasektori partnerlus

Avaliku ja erasektori partnerlus

1. Programmi „Horisont 2020” võib rakendada avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, kus kõik partnerid võtavad endale kohustuse toetada selliste teadus- ja innovatsioonitegevuste väljatöötamist ja elluviimist, mis on liidu konkurentsivõime ja tööstuse valdkonna juhtpositsiooni seisukohalt strateegiliselt tähtsad või mis lahendavad konkreetseid ühiskondlikke probleeme.

1. Programmi „Horisont 2020” võib rakendada avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, kus kõik partnerid võtavad endale kohustuse toetada selliste konkurentsieelsete teadus- ja innovatsioonitegevuste väljatöötamist ja elluviimist, mis on liidu konkurentsivõime ja tööstuse valdkonna juhtpositsiooni seisukohalt strateegiliselt tähtsad või mis lahendavad konkreetseid ühiskondlikke probleeme. Tipptase on osalejate valimise võtmetähtsusega kriteerium.

2. Liidu osalus sellises koostöös võib toimuda ühel järgmistest viisidest:

2. Liidu osalus sellises koostöös võib toimuda ühel järgmistest viisidest:

(a) liidu rahalised maksed ELi toimimise lepingu artiklis 187 nimetatud ühisettevõtetele, kes on asutatud seitsmenda raamprogrammi alusel, kui muudetakse nende alusakte; ning ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud uutele avaliku ja erasektori partnerlustele ning muudele määruse (EL) nr XX/2012 [uus finantsmäärus] artikli [55 lõike 1 punkti b alapunktides v või vii] osutatud rahastamisasutustele. Sellist koostööd kasutatakse ainult siis, kui soovitud eesmärgid ja olemasolevad ressursid seda õigustavad;

(a) liidu rahalised maksed ELi toimimise lepingu artiklis 187 nimetatud ühisettevõtetele, kes on asutatud seitsmenda raamprogrammi alusel, kui muudetakse nende alusakte, võttes täielikult arvesse niisuguse kulude ja tulude analüüsi tulemusi, mis tuleb teha kõnealuse vahendi ettenähtud mõjuhinnangu raames; ning ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud uutele avaliku ja erasektori partnerlustele ning muudele määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli [55 lõike 1 punkti b alapunktides v või vii] osutatud rahastamisasutustele. Sellist koostööd kasutatakse ainult siis, kui soovitud eesmärgid, kooskõla olemasolevate ELi poliitiliste eesmärkidega ja olemasolevad ressursid seda õigustavad või kui muud partnerluse vormid ei täida eesmärke või ei tekita vajalikku võimendust;

(b) lõikes 1 osutatud partnerite vaheline leping, milles on määratletud koostööeesmärgid, partnerite võetud kohustused, peamised tulemuslikkuse näitajad ning soovitavad väljundid, samuti on seal märgitud teadus- ja innovatsioonitegevus, mida on vaja programmist „Horisont 2020” toetada.

(b) lõikes 1 osutatud partnerite vaheline leping, milles on määratletud koostööeesmärgid, partnerite võetud kohustused, peamised tulemuslikkuse näitajad ning soovitavad väljundid, samuti on seal märgitud teadus- ja innovatsioonitegevus, mida on vaja programmist „Horisont 2020” toetada.

3. Avaliku ja erasektori partnerlused valitakse välja avalikult ja läbipaistvalt järgmiste kriteeriumide alusel:

3. Avaliku ja erasektori partnerlused valitakse välja ja rakendatakse lähtuvalt avatuse, läbipaistvuse, tõhususe ja tulemuslikkuse kriteeriumitest, samuti arvestades määruse (EL) nr xxxx/2012 [Osalemise ja levitamise eeskirjad] artiklis X sätestatud kriteeriumite täitmist.

(a) liidu tasandil tegutsemise lisaväärtus;

(b) mõju ulatus tööstusalasele konkurentsivõimele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja sotsiaal-majanduslikele probleemidele;

(c) kõikide partnerite pikaajaline pühendumus, mille aluseks on ühine tulevikuettekujutus ja selgelt määratletud eesmärgid;

(d) asjaomaste ressursside maht ning võimalus leida lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

(e) iga partneri roll on selgelt määratletud ja valitud perioodi peamistes tulemuslikkuse näitajates on kokku lepitud.

3 a. Avaliku ja erasektori partnerlustega hõlmatud teadusuuringute prioriteete rahastatakse ka tööprogrammide kaudu regulaarsete pakkumiskutsetega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori sisene partnerlus

Avaliku sektori sisene partnerlus

1. Programm „Horisont 2020” aitab kaasa avaliku sektori sisese partnerluse tugevdamisele seal, kus piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi meetmeid viiakse liidus ühiselt ellu.

1. Programm „Horisont 2020” aitab kaasa avaliku sektori sisese partnerluse tugevdamisele seal, kus piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi meetmeid viiakse liidus ühiselt ellu.

Eritähelepanu pööratakse liikmesriikide vahelistele ühise kavandamise algatustele.

Eritähelepanu pööratakse liikmesriikide vahelistele ühise kavandamise algatustele ning need algatused võivad hõlmata piirkondi ja linnu, kui see on asjakohane. Liidu rahaline toetus on oma loomult piiratud ning sõltub alati läbipaistvuse demonstreerimisest, liikmesriikide suurest osalusest, liidu lisandväärtuse olemasolust ja ressursside täiendavusest. Lisarahastamine piirdub algatustega, mis on alaliselt avatud kõikidest liikmesriikidest pärit osalejatele.

2. Avaliku sektori sisest partnerlust võib toetada nii artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide siseselt kui ka üleselt, eelkõige alljärgneva kaudu:

2. Avaliku sektori sisest partnerlust võib toetada nii artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide siseselt kui ka üleselt, eelkõige alljärgneva kaudu:

(a) rahastamisvahend ERA-NET, milles kasutatakse toetusi avaliku sektori sisese partnerluse toetamiseks selle ettevalmistamisel, võrgutöö struktuuride loomisel, ühismeetmete väljatöötamisel, elluviimisel ja kooskõlastamisel ning üksikute ühiste projektikonkursside ja riigiüleste meetmete rahalisel täiendamisel;

(a) rahastamisvahend ERA-NET, milles kasutatakse toetusi avaliku sektori sisese partnerluse toetamiseks selle ettevalmistamisel, võrgutöö struktuuride loomisel, ühismeetmete väljatöötamisel, elluviimisel ja kooskõlastamisel ning üksikute ühiste projektikonkursside ja riigiüleste meetmete rahalisel täiendamisel;

(b) liidu osalus mitme liikmesriigi poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 185 rakendatavates programmides.

(b) liidu osalus mitme liikmesriigi poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 185 rakendatavates programmides, vajadusel piirkondlike omavalitsuste osalusel.

Punktiga a seotud lisarahastamine sõltub sellest, kas osalejad on teinud varem ühiste projektikonkursside ja meetmete jaoks märkimisväärseid rahalisi eraldisi või mitte. Rahastamisvahendi ERA-NET eesmärk võib olla ühtlustada ühiste projektikonkursside ja meetmete rakendamise korda. Samuti võib seda kasutada ELi toimimise lepingu artikli 185 kohase algatuse ettevalmistamiseks.

Punktiga b seoses tehakse selliseid algatusi ainult siis, kui on vaja sihtotstarbelist rakendusstruktuuri ning osalevad riigid on võtnud suuri rahalisi kohustusi lõimituse saavutamiseks teaduslikul, juhtimise ja rahalisel tasandil. Peale selle võetakse punktis b nimetatud algatuste ettepanekute väljavalimisel arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

(a) soovitud eesmärk ning selle seosed programmi „Horisont 2020” eesmärkidega ja liidu laiemate poliitikaeesmärkidega on selgelt määratletud;

(b) osalevad riigid on võtnud endale selged rahalised kohustused, kusjuures varem on võetud kohustus ühendada riiklikud ja/või piirkondlikud investeeringud riikidevahelisi teadusuuringuid ja innovatsiooni silmas pidades;

(c) liidu tasandil tegutsemise lisaväärtus;

(d) asjaomaste programmide ulatuse ja arvu piisav suurus ning nende tegevuste sarnasus ja asjaomaste teadusuuringute osakaal, mida neis ette võetakse;

(e) ELi toimimise lepingu artiklis 185 sätestatu on eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kolmandates riikides asutatud isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda programmi „Horisont 2020” kaudsetes meetmetes määruses (EL) XX/XX [osalemiseeskirjad] sätestatud tingimustel. Rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega edendatakse nii programmi „Horisont 2020” siseselt kui ka väliselt, et saavutada eelkõige järgmised eesmärgid:

1. Kolmandates riikides asutatud isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda programmi „Horisont 2020” kaudsetes meetmetes määruses (EL) XX/XX [osalemiseeskirjad] sätestatud tingimustel. Rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega edendatakse ja lõimitakse programmi „Horisont 2020”, et saavutada eelkõige järgmised eesmärgid:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) liidu välis- ja arengupoliitika eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine välis- ja arenguprogramme täiendades.

(c) liidu välis- ja arengupoliitika eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine, täiendades välis- ja arenguprogramme ning rahvusvahelisi kohustustusi, näiteks aastatuhande arengueesmärkide saavutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) ülemaailmaliselt konkurentsivõimeliste tippkeskuste loomise toetamine, millega muudetakse Euroopa Liit maailma tasemel juhtivaks uuenduslike teadusuuringute ja innovatsiooni ülemaailmaliseks keskuseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sihtotstarbelised meetmed, mille eesmärk on edendada koostööd konkreetsete kolmandate riikide või nende rühmadega, viiakse ellu ühishuvist ja mõlemapoolsest kasust lähtudes, arvestades nende riikide teaduslikku ja tehnoloogilist võimekust ja turuvõimalusi ning meetmete oodatavat mõju.

2. Sihtotstarbelised meetmed, mille eesmärk on edendada koostööd konkreetsete kolmandate riikide või nende rühmadega, eelkõige ELi strateegiliste partneritega, viiakse ellu ühishuvist ja mõlemapoolsest kasust lähtudes. Need meetmed hõlmavad eeskätt arenguriikide suutlikkuse suurendamist teadusuuringute osas ja koostööprojekte, mis keskenduvad nende riikide konkreetsetele vajadustele. Nimetatud koostöö raames võetakse arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ja liiduga seotud ülemeremaade ja -territooriumide teaduslikku ja tehnoloogilist võimekust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Julgustada tuleks samasugust kolmandate riikide programmide avatust. Võimalikult suure mõju tagamiseks edendatakse kooskõlastamist ja koostoimet assotsieerunud riikide ja liikmesriikide algatuste vahel.

Julgustada ja korrapäraselt jälgida tuleks samasugust kolmandate riikide programmide avatust. Võimalikult suure mõju tagamiseks edendatakse kooskõlastamist ja koostoimet assotsieerunud riikide ja liikmesriikide algatuste vahel.

Selgitus

Kolmandate riikide programmide korrapärane jälgimine on vajalik kindlustamaks, et liidu tagatud juurdepääs programmile „Horisont 2020” oleks vastastikune. Niisuguse jälgimise käigus tehakse kindlaks muutused kolmandate riikide tavades, mis võivad õõnestada kõnealust soovitavat vastastikust juurdepääsu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö eesmärkide seadmisel arvestatakse liidu poliitika muutusi ja koostöövõimalusi kolmandate riikidega, samuti võimalike puudusi kolmandate riikide intellektuaalomandi kaitse süsteemides.

Koostöö eesmärkide seadmisel arvestatakse liidu poliitika muutusi, sealhulgas välis- ja arengupoliitikat.

Selgitus

Rahvusvahelist koostööd tuleks ellu viia ühishuvist ja mõlemapoolsest kasust lähtudes. Üldisel tasandil, kus asub raamprogramm, võib teatava hulga piiravate kriteeriumide lisamine osutuda kahjulikuks. Siinkohal esitatud suunatud tegevuste määratlus põhineb seitsmenda teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi I lisas esitatul. See on kooskõlas väljavalitud sektoritega, millele EL on otsustanud anda oma arenguabi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Luuakse vajalik kooskõla rände-, varjupaiga- ja arengupoliitikaga, et vältida ajude äravoolu arenguriikidest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Peale selle rakendatakse programmi „Horisont 2020” I lisa III osa punkti 6.3.2 alapunktis d sätestatud erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond” all horisontaalseid ja valdkonnaüleseid meetmeid, millega edendatakse rahvusvahelise koostöö strateegilist arendamist.

3. Peale selle rakendatakse programmi „Horisont 2020” I lisa III osa punkti 6.3.2 alapunktis d sätestatud erieesmärgi „Euroopa mõistmine muutuvas maailmas - kaasav, innovatiivne ja oma tegevusi analüüsiv ühiskond” all horisontaalseid ja valdkonnaüleseid meetmeid, millega edendatakse rahvusvahelise koostöö strateegilist arendamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Osalejate halduskoorma vähendamiseks aktsepteerib komisjon toetusesaajate riiklikke raamatupidamistavasid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Toetusesaajad, kes on teostanud oma auditeid kolme järjestikuse aasta jooksul nõuetekohaselt, peavad läbima vähem range auditeerimismenetluse, edendamaks usaldusel põhinevat lähenemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Komisjon võtab programmi „Horisont 2020” käsitlevad teavitus- ja teabevahetusmeetmed, sealhulgas teabevahetusmeetmed seoses rahalist toetust saanud projektide ja selle tulemustega. Kõnealustele teabevahetusmeetmele programmi „Horisont 2020” alusel eraldatud vahendid peaksid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

Komisjon rakendab programmi „Horisont 2020” käsitlevaid teavitus- ja teabevahetusmeetmeid, sealhulgas teabevahetusmeetmeid seoses rahalist toetust saanud projektide ja nende tulemustega. Kõnealustele teabevahetusmeetmele programmi „Horisont 2020” alusel eraldatud vahendid peaksid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga. Eelkõige esitab komisjon liikmesriikidele õigeaegset ja põhjalikku teavet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teabe ja tulemuste levitamine on kõikide programmi „Horisont 2020” alusel toetust saavate meetmete ühine ülesanne.

Teabe ja tulemuste levitamine on kõikide programmi „Horisont 2020” alusel toetust saavate meetmete ühine ülesanne. Kogu programmi „Horisont 2020” puudutav teave ja suhtlus, sh toetatud projekte puudutavad teabevahetusmeetmed, tehakse kõikide kodanike jaoks kättesaadavaks ja ligipääsetavaks ning avaldatakse digitaalselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lihtsustamaks juurdepääsu teabele ja töötamaks välja vahendit, mis rahuldaks teadusringkondade kogu teabevajadust, ning võttes arvesse vajadust läbipaistvuse järele, tuleks ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistus (CORDIS) digitaalse instrumendina selgemal ja paindlikumal viisil läbi vaadata ja reformida. Uus CORDIS peab valmima enne 31. maid 2013.

Selgitus

Hetkel on CORDIS üks kõige keerulisemaid programme, millele on lahendust vaja. Kui me soovime ühiskonna, teadlaste ja ettevõtete jaoks teabele juurdepääsu hõlpsamaks muuta, peame selle programmi läbi vaatama ning laiendama teavet ning hõlbustama juurdepääsu kõikidele ettepanekutele ja toetustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) algatused, mis suurendavad teadlikkust ja soodustavad programmist „Horisont 2020” rahastamise saamise võimalusi, eelkõige alaesindatud piirkondade või osalejate jaoks;

(a) algatused, mis suurendavad teadlikkust ja soodustavad programmist „Horisont 2020” rahastamise saamise võimalusi, eelkõige liiduga seotud ülemeremaade ja –territooriumide või alaesindatud piirkondade või osalejate jaoks, sh puuetega teadlaste ja osalejate jaoks;

Selgitus

Rõhku tuleb panna puuetega inimestele ja nende juurdepääsuvajadusele tegevustele, mis on seotud programmi „Horisont 2020" kohta käiva teabe, suhtluse ja levitamisega. Lisaks sellele on olemas võimekuse suurendamise vajadus, kuna puuetega isikud ja nende esindusorganisatsioonid on ebapiisavalt esindatud rühmad nii teadusuuringute ja innovatsiooni programmides kui dialoogis ja konsultatsioonides avalikkusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) sihtotstarbeline abi projektidele ja konsortsiumidele, et nad saaksid omandada teabe ja tulemuste optimaalseks levitamiseks vajalikud oskused;

(b) sihtotstarbeline abi projektidele ja konsortsiumidele, et nad saaksid piisava juurdepääsu, et omandada teabe ja tulemuste optimaalseks levitamiseks vajalikud oskused;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) meetmed, mis ühendavad mitme eri projekti (sh teiste rahastamisallikatega projektide) tulemused, et koostada kasutajasõbralikke andmebaase ja aruandeid, milles on kokkuvõte peamistest leidudest;

(c) meetmed, mis ühendavad ja hindavad mitme eri projekti (sh teiste rahastamisallikatega projektide) tulemusi, et pakkuda kasutajasõbralikke ja ligipääsetavaid digitaalseid andmebaase ja koostada aruandeid, milles on kokkuvõte peamistest leidudest, ning vajadusel nende edastamisest ja levitamisest teadlaskonnale, tööstusele ja üldsusele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) algatused, mis soodustavad arutelu avalikkusega teaduse, tehnika ja innovatsiooniga seotud teemadel ning sotsiaalmeedia ja muude uuenduslike meetodite ja tehnoloogia kasutamist.

(e) algatused, mis soodustavad akadeemiliste ringkondade kaasamise kaudu arutelu avalikkusega teaduse, tehnika ja innovatsiooniga seotud teemadel ning sotsiaalmeedia ja muude uuenduslike meetodite ja tehnoloogia kasutamist, eelkõige selleks, et aidata suurendada avalikkuse teadlikkust teadus- ja innovatsioonitegevuste eelistest ühiskonnaprobleemide lahendamisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a) algatused, mis hõlmavad ja edendavad kodanikuühiskonna ning selle organisatsioonide või institutsioonide osalust teadustöö ja innovatsiooni protsessi ning soodustavad avatud, teaduspõhiseid arutelusid tähtsaimatel ühiskondlikel teemadel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse rakendamiseks loodud kontrollisüsteem peab pakkuma mõistlikku kindlust selles, et projektide tulemuslikkuse ja tõhususega seotud riskide juhtimine on piisav ning nende raames tehtud tehingud on õiguspärased ja korrakohased, arvestades seejuures programmide mitmeaastalisust ja asjaomaste maksete laadi.

1. Käesoleva määruse rakendamiseks loodud kontrollisüsteem peab pakkuma mõistlikku kindlust selles, et projektide tulemuslikkuse ja tõhususega seotud riskide maandamine ja juhtimine on piisav ning nende raames tehtud tehingud on õiguspärased ja korrakohased, arvestades seejuures programmide mitmeaastalisust ja asjaomaste maksete laadi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kontrollisüsteem tagab usalduse ja kontrollimise sobiva tasakaalu, võttes seejuures arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel ning seda, et programmi „Horisont 2020” eesmärgid on võimalik saavutada ning sellesse saab kaasata kõige paremad teadlased ja kõige uuenduslikumad ettevõtted.

2. Kontrollisüsteem tagab usalduse ja kontrollimise sobiva tasakaalu, võttes seejuures arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, sealhulgas toetusesaajate tasandil, ning seda, et programmi „Horisont 2020” eesmärgid on võimalik saavutada ning sellesse saab kaasata kõige paremad teadlased ja kõige uuenduslikumad ettevõtted.

Selgitus

Halduskulusid, mis võivad toetusesaajatel tekkida kontrollinõuete täitmiseks, tuleb tunnustada ja arvesse võtta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Määratakse ajutine vahendaja, kes peab tagama nimetatud eeskirjade ühetaolise tõlgendamise. Eeskirjade ja menetluste tõlgendamisega seotud konflikti korral, mille aluseks võib olla mis tahes huvitatud isiku läbi viidud uus sõltumatu audit, võib komisjon lahendada nimetatud konflikti ajutise vahendaja esitatud arvamuse põhjal tehtud kompromissiga.

Selgitus

Kuuenda ja seitsmenda teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ajal tekkis terve rida konflikte seoses toetusesaajate poolt eeskirjade tõlgendamisega, mistõttu osutus Euroopa Komisjoni läbi viidud auditite ja nende tulemuste kohaselt kasulikuks rakendada vahendusmenetlust, et vältida kohtus käimist. Samuti on kohtus käimise vältimiseks vaja korraldada kompromissmenetlust, et lahendada kiiresti konflikte.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib komisjon auditeid korraldada kuni nelja aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib komisjon auditeid korraldada kuni kahe aasta jooksul pärast projekti lõpuleviimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon teostab programmi „Horisont 2020” rakendamise, selle eriprogrammi elluviimise ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse üle iga-aastast järelevalvet. See hõlmab ka teavet valdkonnaüleste teemade kohta nagu jätkusuutlikkus ja kliimamuutus, sealhulgas teave kliimaga seotud kulutuste summa kohta.

1. Komisjon teostab programmi „Horisont 2020” rakendamise, selle eriprogrammi elluviimise ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse üle ning avaliku ja erasektori partnerluse ning avaliku sektori sisese partnerluse rakendamise ja rahastamise üle iga-aastast järelevalvet. See hõlmab ka teavet ja näitajaid valdkonnaüleste teemade kohta nagu sooline võrdõiguslikkus, vastutustundlikud teadusuuringud ja innovatsioon, jätkusuutlikkus ja kliimamuutus, sealhulgas teave kliimaga seotud kulutuste summa kohta, eeskätt erasektori ja VKEde osaluse kohta ning meetmete tegeliku mõju kohta osalejate ringi laiendamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Et saavutada tulevane liidu keskkond, mis pakub jõukuse ja elukvaliteedi tegelikku kasvu, tuleb programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal korrapäraselt ja tõhusalt teostada järelevalvet majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tahkude vahelise tasakaalu üle. Sel eesmärgil loob komisjon eelnevalt selge ja läbipaistva mehhanismi niisuguse järelevalve jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon koostab järelevalve tulemuste kohta aruande ja levitab tulemusi.

2. Komisjon koostab lõigetes 1 ja 1 a osutatud järelevalve tulemuste kohta aruande ja levitab tulemusi, kasutades vajadusel ühiste võtmetähtsusega indikaatorite komplekti, mis on erinevate vahendite lõikes võrreldavad. See esitatakse eelkõige Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Vahekokkuvõte

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hindamised viiakse läbi piisavalt varakult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisel.

1. Läbivaatamised ja hindamised viiakse läbi piisavalt varakult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Hiljemalt 2017. aasta lõpus korraldab komisjon sõltumatute ekspertide abiga Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse hindamise. Rahalise toetuse teine eraldis Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile vastavalt artikli 6 lõikele 3 tehakse pärast kõnealust hindamist. Läbivaatamise käigus hinnatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse edusamme järgneva alusel:

välja jäetud

(i) artikli 6 lõikes 3 sätestatud rahalise toetuse esimesest eraldisest kasutatud summa, tehes vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade esimese vooru algatusteks kasutatud toetussumma ja teise vooru algkapitali vahel, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi suutlikkus tõmmata ligi teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja erasektori rahalisi vahendeid, nagu on sätestatud määruses XX/2012 [läbivaadatud EIT määrus];

(ii) teadmis- ja innovaatikakogukondade kolmanda vooru algatuste kokkulepitud ajastus ning olemasolevad programmi kohased finantsvajadused vastavalt nende konkreetsele arengule; ning

(iii) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade toetus programmi „Horisont 2020” prioriteedile „Ühiskonnaprobleemid” ning erieesmärgile „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas”.

Selgitus

Teadmis- ja innovaatikakogukondade järgmine põlvkond käivitatakse 2014. aastal ning eelarve võetakse järk-järgult kasutusele vastavalt nende iga-aastastele tulemustele. Kuna valdkondlik maastik on igas sektoris erinev, tundub olevat parem lähenemisviis lähtuda eelarveliste otsuste tegemisel igast teadmis- ja innovaatikakogukonnast eraldi, mitte otsustada uute teadmis- ja innovaatikakogukondade üle teiste teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemuste alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Võttes arvesse seitsmenda raamprogrammi 2015. aasta lõpuks lõpetatava järelhindamise tulemusi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse hindamist, korraldab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpus sõltumatute ekspertide abiga programmi „Horisont 2020”, selle eriprogrammi, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse vahehindamise, milles käsitletakse saavutatut (tulemuste ja mõju tasandil), meetmete jätkuvat asjakohasust, ressursside tulemuslikkust ja kasutamist, edasise lihtsustamise võimalusi ja Euroopa lisaväärtust. Hindamisel arvestatakse ka rahastamise saamise võimalusi kõikides piirkondades asuvate osalejate, VKEde ja sugude võrdse esindatuse edendamise jaoks. Lisaks vaadeldakse hindamisel meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetide seisukohalt ning eelnenud meetmete pikaajalise mõju seisukohalt.

(b) Võttes arvesse seitsmenda raamprogrammi 2015. aasta lõpuks lõpetatava järelhindamise tulemusi, korraldab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpus sõltumatute ekspertide abiga programmi „Horisont 2020”, selle eriprogrammi, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevuse vahekokkuvõtte.

Vahekokkuvõtte raames hinnatakse põhjalikult nii olemasolevaid kui ka uusi avaliku ja erasektori partnerlusi, sealhulgas ühiseid tehnoloogiaalgatusi, et analüüsida nende Euroopa lisandväärtust, ning komisjon esitab vajaduse korral ettepanekuid nende juhtimise ja toimimise parandamiseks, et tagada veelgi tõhusam ja tulemuslikum mõju, avatud ja läbipaistev toimimine ning vältida huvide konflikti. Komisjon esitab nimetatud hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui põhjalik hindamine paljastab, et Euroopa lisaväärtuse kriteerium ei ole piisavalt täidetud, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu otsustada nende avaliku ja erasektori partnerluste rahastamise peatada.

Vahekokkuvõttes võetakse arvesse teadusuuringute tulemuste levitamise ja kasutamise aspekte. Vahekokkuvõttes hinnatakse programmi „Horisont 2020” eri osade edusamme järgmise alusel:

(i) programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutused (tulemuste ja mõju tasandil eriprogrammi II lisas esitatud näitajate alusel), meetmete jätkuv asjakohasus;

(ii) ressursside tulemuslikkus ja kasutamine, pöörates erilist tähelepanu valdkonnaülestele meetmetele ja muudele artikli 13 lõikes 1 osutatud elementidele; ning

(iii) liidu lisandväärtus.

Vahekokkuvõttes arvestatakse ka edasise lihtsustamise võimalusi ja rahastamise saamise võimalusi kõikides piirkondades asuvate osalejate, VKEde ja sugude võrdse esindatuse edendamise jaoks. Lisaks vaadeldakse selle käigus meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetide seisukohalt ning eelnenud meetmete pikaajalise mõju seisukohalt. Seda juhitakse liikmesriikidega koostöös, et tagada liikmesriikides ja kohalikes omavalitsustes ellu viidava teadustegevuse ja innovatsioonipoliitika täiendatavus ja liidu lisandväärtus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Lõike 1 punktis b osutatud vahekokkuvõtte raames peaks komisjon esitama võimaluse korral konkreetsed tõendid liidu eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoimete kohta, mis on seotud Euroopa 2020. aasta teadus- ja arendustegevuse eesmärgi saavutamise ja ELi 2020. aasta innovatsiooni põhinäitajaga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Hiljemalt 2016. aasta lõpus ja seejärel iga kahe aasta järel korraldab komisjon Euroopa organisatsioonide ja kolmandate riikide organisatsioonide uurimisprogrammide vastastikuse juurdepääsetavuse läbivaatamise. Selline läbivaatamine peab olema esitatud erinevate riikide kaupa ja sisaldama nende toetuste võrdlust, mida kolmandate riikide organisatsioonid saavad programmist „Horisont 2020” ja mida Euroopa organisatsioonid saavad kolmandate riikide uurimisprogrammidest.

Selgitus

Tagamaks, et kolmandate riikide organisatsioonide juurdepääs programmile „Horisont 2020” oleks ka tegelikult vastastikune, tuleks korrapäraselt läbi vaadata juurdepääs ja kontrollida programmi „Horisont 2020” toetuste jagamist kolmandate riikide organisatsioonidele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 26 a

Volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [XX]. Komisjon koostab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituse delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal kehtetuks tunnistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärk on luua kogu liidus teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, soodustades ühtlasi säästvat arengut. Raamprogramm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia ja liidu teiste poliitikate elluviimist ning Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist.

Raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärk on luua kogu liidus teadmiste- ja innovatsioonipõhine ühiskond ning maailmas juhtiv majandus, soodustades ühtlasi säästvat arengut. Raamprogramm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia ja liidu teiste poliitikate elluviimist ning Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist.

Tulemuslikkuse näitajad, mida kasutatakse üldeesmärgi poole liikumise hindamiseks, on:

Tulemuslikkuse näitajad, mida kasutatakse üldeesmärgi poole liikumise hindamiseks, on:

– Euroopa 2020. aasta strateegia teadus- ja arendustegevuse eesmärk (3 % SKPst);

– Euroopa 2020. aasta strateegia teadus- ja arendustegevuse eesmärk (3 % SKPst);

– Euroopa 2020. aasta strateegia innovatsiooni põhinäitaja.

– Euroopa 2020. aasta strateegia innovatsiooni põhinäitaja.

– järgmised inimressursside näitajad: töötavas elanikkonnas teadlaste osakaalu (täistööajale taandatud töötajate arv) muutus; naiste osakaalu muutus teadlaste koguarvus; muutused välismaalt teadlaste ligimeelitamises ja teadlaste ajude äravoolus.

Kõiki tulemuslikkuse näitajaid kasutatakse selleks, et tuua esile muutusi, vähendada oluliselt tasakaalustamatust teadusuuringutes osalemise osas ELis ning võimaldada võrdlust rahvusvahelisel tasandil.

Üldeesmärki püütakse saavutada kolme eraldiseisva, kuid üksteist võimendava prioriteedi kaudu, millest igal on oma erieesmärgid. Neid rakendatakse lõimitult, et soodustada erieesmärkide vahelist koostoimet, vältida kattumist ja suurendada ühismõju.

Üldeesmärki püütakse saavutada kolme eraldiseisva, kuid üksteist võimendava prioriteedi kaudu, millest igal on oma erieesmärgid. Neid rakendatakse lõimitult, et soodustada erieesmärkide vahelist koostoimet, vältida kattumist ja suurendada ühismõju.

Kõik kolm prioriteeti hõlmavad rahvusvahelist mõõdet. Rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiline koostöö on liidu jaoks esmatähtis küsimus ning see on eriti oluline nii eesliini- kui ka alusuuringute jaoks, et saada kasu uutest võimalustest teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Seega jäetakse artikli 21 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud rahvusvahelise koostöö osa vähemalt eelmise raamprogrammi tasemele. Eeskätt toetatakse programmiga „Horisont 2020“ rahvusvahelise koostöö kolme peamist mõõdet:

– edendatakse teaduslik-tehnilist koostööd kõige arenenumate teadmuskeskustega maailmas, et saavutada kõige kõrgemad tipptaseme standardid ja neid jagada ning osaleda konkurentsis kõige kõrgematel tasanditel;

– edendatakse rahvusvahelist suutlikkuse suurendamise alast teaduslik-tehnoloogilist koostööd ning aidatakse liidus institutsioonidel kohe algusest peale toetada kogu maailmas teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse ja inimressursside kiiret arengut ning jagada sellest tulenevaid hüvesid;

– edendatakse kogu maailmas rahu ja stabiilsuse saavutamiseks tehtavat teaduslik-tehnoloogilist koostööd ning tunnustatakse olulist panust, mida teaduse ja teadusuuringute inim- ja ühiskondlikud väärtused võivad anda habraste ühiskondade tugevdamisse ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamisse.

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab „Horisont 2020” raamprogrammi üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa erieesmärgiga pakkuda liidu poliitika jaoks kliendikeskset teaduslik-tehnilist tuge.

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab „Horisont 2020” raamprogrammi üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa erieesmärgiga pakkuda liidu poliitika jaoks kliendikeskset teaduslik-tehnilist tuge. Teadusuuringute Ühiskeskuse liidu lisandväärtust hinnatakse muu hulgas järgmiste näitajate alusel:

– Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilise ja teadusliku toe konkreetse mõju ilmnemise juhtude arv seoses liidu poliitikaga;

– vastastikuse eksperdihinnangu saanud publikatsioonide arv.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab „Horisont 2020” raamprogrammi üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa erieesmärgiga lõimida teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse teadmiste kolmnurk. EIT tulemuslikkuse hindamiseks kasutatavad näitajad on:

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab „Horisont 2020” raamprogrammi üldeesmärgi ja prioriteetide saavutamisele kaasa erieesmärgiga lõimida teadusuuringute, innovatsiooni ja kõrghariduse teadmiste kolmnurk. EIT tulemuslikkuse hindamiseks kasutatavad näitajad on:

– teadmis- ja innovaatikakogukondadesse kaasatud organisatsioonid (ülikoolid, ettevõtted ja teadusasutused);

– teadmis- ja innovaatikakogukondadesse kaasatud organisatsioonid (ülikoolid, ettevõtted ja teadusasutused);

– uuenduslike toodete ja protsesside väljatöötamiseni viinud koostöö teadmiste kolmnurgas.

uuenduslike toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseni viinud koostöö teadmiste kolmnurgas.

Käesolevas lisas on sätestatud artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tegevuste ja erieesmärkide põhisuunad. I osa.

Käesolevas lisas on sätestatud artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tegevuste ja erieesmärkide põhisuunad. I osa.

Õige tasakaalu saavutamiseks konsensuspõhise ja probleemiderohkema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahel tuleb toetada avatud konkursikutsete (järgides alt üles põhimõtet) kasutamist kiirmenetlustega, et tagada uuenduslike projektide kiire realiseerimine. Lisaks tuleb leida õige tasakaal väiksemate ja suuremate projektide vahel ühiskonnaprobleemide ning progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia valdkonnas, võttes arvesse konkreetset sektori struktuuri ning tegevuse, tehnoloogia ja teadusuuringute maastiku tüüpi.

Euroopa piirkondades ja liikmesriikides teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamisele kaasaaitamiseks arendatakse välja täiendavus ja koostoime struktuurifondidega nii programmile eelnevates etappides (suutlikkuse suurendamine liikmesriikides, et valmistada paremini ette nende osalemist programmis „Horisont 2020”) kui ka järgnevates etappides (programmist „Horisont 2020” tulenevate teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamine ja levitamine). Võimaluse korral edendatakse kõnealuse kahe vahendi koostalitlusvõimet. Ergutatakse kumulatiivset või lõimitud rahastamist. Koostoimet taotletakse eelkõige tipptasemel teadmiste laiendamise ja osalemise laiendamise eesmärgi raames sätestatud tegevuses, Euroopale huvipakkuva teadustaristu piirkondlikes partnerüksustes ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu teostatavas tegevuses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selle osa eesmärk on parandada ja laiendada liidu teadusbaasi ning ühendada Euroopa teadusruum, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni süsteem oleks maailma tasandil konkurentsivõimelisem. See koosneb neljast erieesmärgist.

Selle osa eesmärk on parandada ja laiendada liidu teadusbaasi ning ühendada Euroopa teadusruum, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni süsteem oleks maailma tasandil konkurentsivõimelisem. See koosneb viiest erieesmärgist.

(a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) pakub kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel ligimeelitavat ja paindlikku rahastamist, mis võimaldab andekatel ja loova mõtlemisega teadlastel uurida oma meeskonnaga kõige paljulubavamaid teemasid teaduse eesliinil.

(a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) pakub kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel ligimeelitavat ja paindlikku rahastamist, mis võimaldab andekatel ja loova mõtlemisega teadlastel uurida oma meeskonnaga kõige paljulubavamaid teemasid teaduse eesliinil.

(b) Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate eesmärgi saavutamiseks toetatakse ühiseid teadusuuringuid, et suurendada Euroopa võimet teha tipptasemel ja pöördelisi uuendusi. Selleks soodustatakse eri teadusharude vahelist koostööd täiesti uutel ja riskantsetel teemadel ning kiirendatakse teaduse ja tehnoloogia kõige paljulubavamate, kujunemisjärgus olevate valdkondade arengut, samuti vastavate teaduskogukondade korrapärast kujundamist liidu tasandil.

(b) Tulevaste ja kujunemisjärgus teaduste ja tehnoloogiate eesmärgi saavutamiseks toetatakse ühiseid teadusuuringuid, et suurendada Euroopa võimet teha tipptasemel ja pöördelisi uuendusi. Selleks soodustatakse eri teadusharude vahelist koostööd täiesti uutel ja riskantsetel teemadel ning kiirendatakse teaduse ja tehnoloogia kõige paljulubavamate, kujunemisjärgus olevate valdkondade arengut, samuti vastavate teaduskogukondade korrapärast kujundamist liidu tasandil.

(c) Marie Curie nimelised meetmed pakuvad suurepärast ja uuenduslikku teaduskoolitust ning köitvaid teadmiste vahetamise ja karjäärivõimalusi teadlaste piiriülese ja valdkondadevahelise liikuvuse kaudu, et valmistada neid võimalikult hästi ette praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

(c) Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed pakuvad suurepärast ja uuenduslikku teaduskoolitust ning köitvaid teadmiste vahetamise ja karjäärivõimalusi ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete, sh VKEde teadlaste piiriülese ja valdkondadevahelise liikuvuse kaudu, et valmistada neid võimalikult hästi ette praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

(d) Teadustaristu täiustamise eesmärgil arendatakse Euroopa 2020. aasta ja edaspidist teadustaristut, edendatakse selle innovatsioonipotentsiaali ja inimkapitali ning toetatakse täiendatavalt liidu asjaomase poliitika ja rahvusvahelise koostööga.

(d) Teadustaristu täiustamise eesmärgil arendatakse ja toetatakse olemasolevat ja uut Euroopa teadustaristut ning aidatakse kaasa selle toimimisele Euroopa teadusruumis, edendades selle innovatsioonipotentsiaali, meelitades ligi maailmatasemel teadlasi, koolitades inimkapitali ning toetades seda täiendavalt liidu poliitikaga rahvusvahelise koostöö vallas.

(d a) Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine päästab valla Euroopa talendipagasi potentsiaali poliitika tundmaõppimise, võrgustike loomise ja koolitusvõimaluste toetamise abil.

Kõigi nende puhul on kinnitust leidnud suur liidu lisaväärtus. Ühiselt moodustavad need jõulise ja tasakaalus kogumi tegevusi, mis aitavad koos riikliku ja piirkondliku tasandi tegevustega täita Euroopa suurt vajadust tipptasemel teaduse ja tehnoloogia järele. Ühte programmi koondamine võimaldab muuta need sidusamaks, ratsionaalsemaks, lihtsamaks ja sihtotstarbelisemaks, säilitades ühtlasi nende järjepidevuse, mis on tähtis tõhususe saavutamiseks.

Kõigi nende puhul on kinnitust leidnud suur liidu lisaväärtus. Ühiselt moodustavad need jõulise ja tasakaalus kogumi tegevusi, mis aitavad koos riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega täita Euroopa suurt vajadust tipptasemel teaduse ja tehnoloogia järele. Ühte programmi koondamine võimaldab muuta need sidusamaks, ratsionaalsemaks, lihtsamaks ja sihtotstarbelisemaks, säilitades ühtlasi nende järjepidevuse, mis on tähtis tõhususe saavutamiseks.

Tegevused on sisuliselt tulevikku suunatud, parandavad oskusi pikemas perspektiivis, keskenduvad teaduse, tehnoloogia, teadlaste ja uuenduste järgmisele põlvkonnale ning toetavad liidu, assotsieerunud riikide ja kogu maailma arenevaid talente. Tegevuste teaduslikkust, peamiselt alt üles suunatust ja uurijate määratavat rahastamiskorda arvestades on Euroopa teaduskogukonnal suur roll programmi raames uuritavate teadusuundade määramisel.

Tegevused on sisuliselt tulevikku suunatud, parandavad oskusi pikemas perspektiivis, keskenduvad teaduse, tehnoloogia, teadlaste ja uuenduste järgmisele põlvkonnale ning toetavad liidu, assotsieerunud riikide ja kogu maailma arenevaid talente. Tegevuste teaduslikkust, peamiselt alt üles suunatust ja uurijate määratavat rahastamiskorda arvestades on Euroopa teaduskogukonnal suur roll programmi raames uuritavate teadusuundade määramisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selle osa eesmärk on kiirendada niisuguse tehnoloogia ja innovatsiooni arengut, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele ja aitavad Euroopa uuenduslikel VKEdel saada maailma tippettevõteteks. See koosneb kolmest erieesmärgist.

Selle osa eesmärk on kiirendada niisuguse tehnoloogia ja innovatsiooni arengut, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele ja aitavad Euroopa uuenduslikel VKEdel saada maailma tippettevõteteks ning kasutavad ära selles peituva võimaluse rajada uuenduslike VKEde jaoks soodsat pinnast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nn innovatsiooni tarbimisele, mis tähendab teadmiste ja tehnoloogiasiiret riiklikest teaduskeskustest ettevõtetesse, samuti ettevõtete vahel. See osa koosneb kolmest erieesmärgist.

(a) Juhtpositsiooni saavutamiseks progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas antakse sihtotstarbelist toetust IKT, nanotehnoloogia, arenenud materjalitehnoloogia, biotehnoloogia, arenenud tootmis- ja töötlemistehnoloogia ning kosmosetehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevuse jaoks. Rõhuasetus on erinevate tehnoloogiate seostel ja üksteisele lähenemisel.

(a) Juhtpositsiooni saavutamiseks progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas antakse sihtotstarbelist toetust põhiliste progressi võimaldavate tehnoloogiate jaoks, näiteks IKT, nanotehnoloogia, arenenud materjalitehnoloogia, biotehnoloogia, arenenud tootmis- ja töötlemistehnoloogia ning kosmosetehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevuse jaoks, standardimiseks ja sertifitseerimiseks. Rõhuasetus on erinevate tehnoloogiate seostel ja üksteisele lähenemisel ning nende suhetel ühiskonna ees seisvate ülesannetega. Kõikides nendes valdkondades tuleb võtta asjakohaselt arvesse kasutajate vajadusi.

(b) Riskikapitali kättesaadavuse tagamiseks püütakse üle saada teadus- ja arendustegevuse, innovaatiliste ettevõtete ja erinevatel arenguetappidel olevate projektide jaoks vajalike laenude ja aktsiakapitali laiendamise võimaluste nappusest. Ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi omakapitaliinstrumendiga koos toetab see liidu tasandi riskikapitali loomist.

(b) Riskikapitali kättesaadavuse tagamiseks püütakse üle saada teadus- ja arendustegevuse, innovaatiliste ettevõtete ja erinevatel arenguetappidel olevate projektide jaoks vajalike laenude ja aktsiakapitali laiendamise võimaluste nappusest. Ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi omakapitaliinstrumendiga koos toetab see liidu tasandi varajase etapi rahastamist ja riskikapitali loomist.

(c) Innovatsioon saavutamiseks VKEdes ergutatakse igasugust innovatsiooni VKEdes, keskendudes neile, kellel on potentsiaali kasvada ning muutuda ühtsel turul ja kaugemalgi rahvusvaheliseks ettevõtteks.

(c) Erieesmärgi „Innovatsioon VKEdes” raames antakse VKEdele suunatud toetust igasugusele innovatsioonile VKEdes spetsiaalsete ja kohandatud programmide ja vahendite paketi kaudu: juurdepääs stardikapitalile, toetused, juurdepääs rahastamisele omakapitali kaudu ja laenurahale, juhendamis- ja koolitusteenused, juurdepääs teadus- ja arendustegevuse võrgustikele ja klastritele.

Tegevustes järgitakse ettevõtlusele suunatud tegevuskava. Erieesmärkide „Riskikapitali kättesaadavus” ja „Innovatsioon VKEdes” eelarvetel pole eelmääratletud prioriteete ja need sõltuvad nõudlusest ehk järgivad n-ö alt üles põhimõtet. Neid täiendavad rahastamisvahendid ja VKEdele mõeldud rahastamisvahend, mida kasutatakse poliitika põhimõtete alusel seoses prioriteediga „Ühiskonnaprobleemid” ja erieesmärgiga „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas”.

Tegevustes järgitakse ettevõtlusele suunatud tegevuskava. Erieesmärkide „Riskikapitali kättesaadavus” ja „Innovatsioon VKEdes” eelarvete rakendamine sõltub peamiselt nõudlusest ehk järgib n-ö alt üles põhimõtet. VKEde rahastamisvahendit rakendatakse erieesmärkide „Ühiskonnaprobleemid” ja „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” raames loodud temaatilistes prioriteetsetes valdkondades. Neid täiendab VKEdele mõeldud rahastamisvahendi võimalik ülalt alla kasutus, mis kuulub kommertskasutusele eelnevate hangete või innovaatiliste hangete juurde, mille puhul on võimalik näidata riigihangete korraldajate vajaduste koondamist ELi tasandil.

Programmis „Horisont 2020” käsitletakse VKEde osalust lõimitult, mille tulemusena peaks ühiskonnaprobleemide prioriteedi alla kuuluvate kõikide erieesmärkide ja erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” jaoks ette nähtud eelarvest kokku VKEdele minema ligikaudu 15 %.

Programmis „Horisont 2020” käsitletakse VKEde osalust lõimitult, võttes arvesse nende teadmiste ja tehnoloogiasiirde vajadusi. Toetuse tulemusena peaks ühiskonnaprobleemide prioriteedi alla kuuluvate kõikide erieesmärkide ja erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” jaoks ette nähtud eelarvest kokku VKEdele minema üle 20 %.

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” saavutamiseks keskendutakse tehnoloogiale, et arendada progressi võimaldavaid tehnoloogiaid, mida saab kasutada mitmes valdkonnas, tööstuses ja teeninduses. Sellise tehnoloogia kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamiseks toetatakse ka prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” raames.

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” saavutamiseks keskendutakse tehnoloogiale, et arendada progressi võimaldavaid tehnoloogiaid, mida saab kasutada mitmes valdkonnas, tööstuses ja teeninduses. Sellise tehnoloogia kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamiseks toetatakse ka prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

See osa on otsene vastus Euroopa 2020. aasta strateegias määratletud poliitikaprioriteetidele ja ühiskonnaprobleemidele ning sellega püütakse ergutada liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajaliku teadusuuringute ja innovatsiooni kriitilise massi saavutamist. Rahastamine suunatakse järgmistele erieesmärkidele:

See osa on otsene vastus Euroopa 2020. aasta strateegias määratletud poliitikaprioriteetidele ja ühiskonnaprobleemidele ning sellega püütakse ergutada liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajaliku teadusuuringute ja innovatsiooni kriitilise massi saavutamist. Rahastamine suunatakse järgmistele erieesmärkidele:

(a) tervishoid, demograafiline muutus ja heaolu;

(a) Tervishoid, demograafiline muutus ja heaolu

(b) toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biomajandus;

(b) toidu kvaliteet, toiduohutus ja toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere- ja merendusuuringud ning biopõhised tööstusharud;

(c) turvaline, puhas ja tõhus energia;

(c) turvaline, puhas ja tõhus energia;

(d) arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport;

(d) arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport ning liikuvus;

(e) kliimameetmed, ressursitõhusus ja toorained;

(e) kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorainete jätkusuutlik kasutamine;

(f) kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond.

(f) Euroopa mõistmine muutuvas maailmas – kaasav, innovatiivne ja analüüsiv ühiskond;

(f a) Turvaline ühiskond - Euroopa ja tema kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine.

Rahastatakse ka valdkonnaülest väljakutset: teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks.

Kõikide tegevuste puhul tegutsetakse probleemipõhiselt, keskendudes poliitikaprioriteetidele, määratlemata täpseid tehnoloogiaid või lahendusi, mida tuleks välja töötada. Rõhuasetus on eri valdkondade, tehnoloogiate ja teadusharudega seotud ressursside ja teadmiste kriitilise massi koondamisel probleemide lahendamiseks. Tegevused hõlmavad kogu tsüklit teadusuuringutest turuni, keskendudes uue asjana innovatsiooniga seotud tegevustele (nt katsetamine, tutvustamine, katsestendid), riigihangete toetamisele, tootekujundusele, lõppkasutajast sõltuvale innovatsioonile, sotsiaalsele innovatsioonile ja uuenduste kasutuselevõtule turul.

Kõikide tegevuste puhul tegutsetakse probleemipõhiselt, milles on sama tähtsateks ja omavahel seotud osadeks baasteadus, rakendusuuringud, teadmussiire ja innovatsioon, keskendudes poliitikaprioriteetidele, määratlemata täpseid tehnoloogiaid või lahendusi, mida tuleks välja töötada. Lisaks tehnoloogiale keskenduvate lahendustele pööratakse tähelepanu ka mittetehnoloogilisele, organisatsioonilisele ja süsteemsele innovatsioonile ning avaliku sektori innovatsioonile. Rõhuasetus on eri valdkondade, tehnoloogiate ja teadusharudega ning teadustaristutega seotud ressursside ja teadmiste kriitilise massi koondamisel probleemide lahendamiseks. Tegevused hõlmavad kogu tsüklit põhilistest teadusuuringutest turuni, kaasa arvatud innovatsiooniga seotud tegevused (nt katsetamine, tutvustamine, katsestendid), riigihangete toetamine, tootekujundus, lõppkasutajast sõltuv innovatsioon, sotsiaalne innovatsioon ja teadmusülekande ning uuenduste kasutuselevõtt turul, sealhulgas standardimine igas etapis. Programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutamiseks on oluline kaasata koostööprojektidesse paljusid eri sidusrühmi: uurimisasutustest ja ettevõtjatest kuni kasutajateni avalikust ja erasektorist.

Probleemipõhise lähenemisviisi omandamiseks on vaja teadus- ja uuendustegevuse kooskõlastatud strateegilist planeerimist. Koordineerimise abil saab vähendada killustatust ning parandada kogu teadusringkonnas tehnoloogiliste ja taristuressursside kasutamist seoses iga probleemiga.

Strateegilised meetmed ja teaduslik juhtimine võivad tagada juba algusest peale asjatundliku abi ja, arvestades innovatsioonitsükli keerukusega, edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning soodustada välisriikide teadlaste arvukamat osavõttu.

Tuginedes vajadusele ja nõudlusele, võidakse iga probleemi osas võtta kasutusele strateegiliste teadusuuringute ja innovatsiooni koordineerimine strateegiliste teaduspaneelide kaudu, mis koosnevad sõltumatutest kõrgetasemelistest ekspertidest, kes pärinevad akadeemilistest ringkondadest, tööstusest, lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna hulgast ning on valitud avalikult ja läbipaistvalt; see aitab koostada parimatel juhtimistavadel põhinevaid teadus- ja innovatsiooniprogramme ning annab tõukejõu ja vahendid koostoime ja sünergia edendamiseks laiemas ulatuses. Nende paneelide roll peaks olema pakkuda järjepidevalt strateegilist nõu programmi „Horisont 2020” raames võetud ja kavandatud meetmete ning nendega seotud ELi poliitikavaldkondade kohta.

Sotsiaal- ja humanitaarteadused on kõikide nende probleemide lahendamise lahutamatu osa. Lisaks toetatakse nende teadusharude arengut ka seoses erieesmärgiga „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond”. Samuti keskendutakse toetamisel rahvusvahelise, liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitika kujundamise jaoks tugeva tõendusmaterjalide pagasi loomisele. Paljude probleemide üleilmsust arvestades on iga probleemi lahendamise lahutamatu osa strateegiline koostöö kolmandate riikidega. Peale selle antakse valdkonnaülest toetust rahvusvahelise koostöö jaoks seoses erieesmärgiga „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond”.

Sotsiaal- ja humanitaarteadused on kõikide nende probleemide lahendamise horisontaalne mõõde ja lahutamatu osa. Need peavad olema esindatud projekti- ja programmihindamise eest vastutavates programmikomisjonides ja eksperdirühmades kõigi teemade puhul ja sotsiaalteadustele suunatud konkursside väljatöötamise kaudu. Lisaks toetatakse nende teadusharude arengut ka seoses erieesmärgiga „Euroopa mõistmine muutuvas maailmas – kaasav, innovatiivne ja analüüsiv ühiskond”. Samuti keskendutakse toetamisel rahvusvahelise, liidu, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamise jaoks tugeva tõendusmaterjalide pagasi loomisele. Paljude probleemide üleilmsust arvestades on iga probleemi lahendamise lahutamatu osa strateegiline koostöö kolmandate riikidega, ja erilist tähelepanu tuleb pöörata nende üleilmsete püüdluste toetamisele, kus Euroopa osalemiseks on vaja kriitilise massi koondumist ja kus Euroopa võiks olla juhtrollis.

Erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond” alla kuulub ka teadusuuringute ja innovatsiooni vahelise lõhe kaotamine erimeetmetega, mille abil püütakse anda tõuge tipptaseme saavutamiseks liidu vähem arenenud piirkondades.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus on raamprogrammi „Horisont 2020” lahutamatu osa, selleks et pakkuda liidu poliitikavaldkondade jaoks kindlat, tõenditepõhist toetust. Seda juhivad klientide vajadused ja täiendab tulevikku suunatud tegevus.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus on raamprogrammi „Horisont 2020” lahutamatu osa, selleks et pakkuda liidu poliitikavaldkondade jaoks kindlat, tõenditepõhist toetust. Seda juhivad klientide vajadused ja täiendab tulevikku suunatud tegevus.

EIT-l on suur roll tipptasemel teaduse, hariduse ja innovatsiooni koondamisel teadmiste kolmnurka. EIT teeb seda peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Lisaks tagab EIT kogemuste jagamise ka väljapoole teadmis- ja innovaatikakogukondi, kasutades selleks sihipäraseid tulemuste levitamise ja teadmiste jagamise meetmeid, ja edendab nii innovatsioonimudelite kiiremat kasutussevõttu kogu liidus.

EIT-l on suur roll tipptasemel teaduse, hariduse ja innovatsiooni koondamisel teadmiste kolmnurka. EIT teeb seda peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Lisaks tagab EIT kogemuste jagamise ka teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel ning väljapoole teadmis- ja innovaatikakogukondi, kasutades selleks sihipäraseid tulemuste levitamise ja teadmiste jagamise meetmeid, ja edendab nii innovatsioonimudelite kiiremat kasutussevõttu kogu liidus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Teadusnõukogu (ERC)

1. Euroopa Teadusnõukogu (ERC)

1.1 Erieesmärk

1.1 Erieesmärk

Erieesmärk on parandada Euroopa teadusuuringute taset, elavdada neid ja muuta need loomingulisemaks.

Erieesmärk on parandada Euroopa teadusuuringute taset, elavdada neid ja muuta need loomingulisemaks.

Euroopa on otsustanud kujundada välja uue majanduse, mille aluseks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Selline muutumine nõuab enamat kui praeguse tehnoloogia mõningast täiustamist. Selleks on vaja palju suuremat teaduspõhise innovatsiooni võimekust, mida toidavad uued pöördelised teadmised, mis võimaldavad Euroopal saavutada juhtrolli tulevikus tootlikkuse kasvu, konkurentsivõime, rikkuse ja sotsiaalse progressi peamiste mõjuritena toimivate tehnoloogilise paradigma muutuste tekitajana. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele.

Euroopa on otsustanud kujundada välja uue majanduse, mille aluseks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Selline muutumine nõuab enamat kui praeguse tehnoloogia ja teadmiste mõningast täiustamist. Selleks on vaja palju suuremat baasteaduse ja teaduspõhise innovatsiooni võimekust, mida toidavad uued pöördelised teadmised, mis võimaldavad Euroopal saavutada juhtrolli tulevikus tootlikkuse kasvu, konkurentsivõime, rikkuse ja sotsiaalse progressi peamiste mõjuritena toimivate teadusliku ja tehnoloogilise paradigma muutuste tekitajana. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele.

Maailmatasemel innovatsioon on tipptasemel teadusega tihedalt seotud. Euroopa, mis oli kunagi vaieldamatu liider, on tipptasemel teaduses teistest maha jäänud ja olnud sõjajärgses tehnoloogiaarengus Ameerika Ühendriikide järel teisejärguline. Kuigi liit on endiselt maailma kõige suurem teaduspublikatsioonide avaldaja, tuleb kõige mõjukamaid publikatsioone (1 % kõige rohkem tsiteeritud publikatsioone) Ameerika Ühendriikidest kaks korda rohkem kui liidust. Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on eesotsas Ameerika Ühendriikide ülikoolid. Lisaks tegutseb 70 % Nobeli auhinna laureaatidest Ameerika Ühendriikides.

Maailmatasemel innovatsioon on tipptasemel teadusega tihedalt seotud. Euroopa, mis oli kunagi vaieldamatu liider, on tipptasemel teaduses teistest maha jäänud ja olnud sõjajärgses tehnoloogiaarengus Ameerika Ühendriikide järel teisejärguline. Kuigi liit on endiselt maailma kõige suurem teaduspublikatsioonide avaldaja, tuleb kõige mõjukamaid publikatsioone (1 % kõige rohkem tsiteeritud publikatsioone) Ameerika Ühendriikidest kaks korda rohkem kui liidust. Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on eesotsas Ameerika Ühendriikide ülikoolid. Lisaks tegutseb 70 % Nobeli auhinna laureaatidest Ameerika Ühendriikides.

Probleemi üks osa on see, et kuigi Euroopa ja Ameerika Ühendriigid investeerivad oma avaliku sektori teadusbaasi sarnaseid summasid, on liidul peaaegu kolm korda rohkem avaliku sektori teadlasi, mistõttu on rahastamine teadlase kohta märkimisväärselt väiksem. Peale selle ollakse Ameerika Ühendriikides tippteadlastele vahendite eraldamisel palju valivam. See seletab, miks liidu avaliku sektori teadlaste tootlikkus on keskmiselt väiksem ja nende tegevuse mõju ühtekokku väiksem kui nende USA kolleegidel, keda on vähem.

Probleemi üks osa on see, et kuigi Euroopa ja Ameerika Ühendriigid investeerivad oma avaliku sektori teadusbaasi sarnaseid summasid, on liidul peaaegu kolm korda rohkem avaliku sektori teadlasi, mistõttu on rahastamine teadlase kohta märkimisväärselt väiksem. Peale selle ollakse Ameerika Ühendriikides tippteadlastele vahendite eraldamisel palju valivam. See seletab, miks liidu avaliku sektori teadlaste tootlikkus on keskmiselt väiksem ja nende tegevuse mõju ühtekokku väiksem kui nende USA kolleegidel, keda on vähem.

Veel üks suur osa probleemist on see, et paljudes Euroopa riikides ei paku avalik sektor tippteadlastele piisavalt ligimeelitavaid tingimusi. Võib kuluda aastaid, enne kui andekad noorteadlased suudavad iseseisvateks teadlasteks saada. Uusi ideid ja energiat toovate uute teadlaste põlvkonna tekkimise sellise edasilükkamisega läheb väga palju Euroopa teaduspotentsiaalist raisku, kui suurepärased teadlased lähevad oma karjääri alguses mujalt edu otsima.

Veel üks suur osa probleemist on see, et paljudes Euroopa riikides ei paku avalik ja erasektor tippteadlastele piisavalt ligimeelitavaid tingimusi. Võib kuluda aastaid, enne kui andekad noorteadlased suudavad iseseisvateks teadlasteks saada. Uusi ideid ja energiat toovate uute teadlaste põlvkonna tekkimise sellise edasilükkamisega läheb väga palju Euroopa teaduspotentsiaalist raisku, kui suurepärased teadlased lähevad oma karjääri alguses mujalt edu otsima. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naisteadlastele, keda on tippkraadiga teadlaste hulgas ainult 18%, USAs on see määr aga 27%, samas kui 60% Euroopa ülikoolilõpetajatest on naised.

Lisaks muudavad need tegurid üheskoos Euroopa maailmakonkurentsis andeka teadlase jaoks küllaltki ebahuvitavaks. USA võime pakkuda teadlase kohta rohkem vahendeid ja paremaid karjäärivõimalusi selgitabki, miks maailma parimad teadlased, kaasa arvatud kümned tuhanded liidu teadlased, sinna lähevad.

Lisaks muudavad need tegurid üheskoos Euroopa maailmakonkurentsis andeka teadlase jaoks küllaltki ebahuvitavaks. USA võime pakkuda teadlase kohta rohkem vahendeid, paremat valdkondadevahelist liikuvust ja sidemeid erasektoriga ning paremaid karjäärivõimalusi selgitabki, miks maailma parimad teadlased, kaasa arvatud kümned tuhanded liidu teadlased, sinna lähevad.

1.2 Põhjendused ja liidu lisaväärtus

1.2 Põhjendused ja liidu lisaväärtus

ERC loodi selleks, et valida kogu Euroopat hõlmava konkurentsi alusel välja Euroopa parimad teadlased (nii mehed kui ka naised) ja anda neile vahendid, millega maailma tasemel paremini konkureerida. ERC tegutseb autonoomselt: kõige mainekamatest ja asjatundlikumatest teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teadusnõukogu kehtestab üldise teadusstrateegia ning tal on täielikud volitused otsustada selle üle, millist liiki teadusuuringuid rahastatakse. Need tähtsad omadused tagavad ERC teadusprogrammi tulemuslikkuse, tegevuse kvaliteedi, vastastikuse hindamise ja usaldusväärsuse teadlaste seas.

ERC loodi selleks, et valida kogu Euroopat hõlmava konkurentsi alusel välja Euroopa parimad teadlased (nii mehed kui ka naised) ja anda neile vahendid, millega maailma tasemel paremini konkureerida. ERC tegutseb autonoomselt: kõige mainekamatest ja asjatundlikumatest teadlastest ja inseneridest (nii eri vanuserühmade meestest kui ka naistest) koosnev sõltumatu teadusnõukogu kehtestab üldise teadusstrateegia ning tal on täielikud volitused otsustada selle üle, millist liiki teadusuuringuid rahastatakse. Need tähtsad omadused tagavad ERC teadusprogrammi tulemuslikkuse, tegevuse kvaliteedi, vastastikuse hindamise ja usaldusväärsuse teadlaste seas.

Tegutsedes konkurentsitingimustes kogu Euroopas suudab ERC kasutada suuremat hulka andekaid inimesi ja ideid, kui oleks võimalik mis tahes riikliku kava alusel. Omavahel võistlevad parimad teadlased ja parimad ideed. Taotlejad teavad, et peavad olema tipptasemel, kui soovivad saada võrdsetel tingimustel paindlikku rahastamist, mis ei sõltu kohalikest kitsaskohtadest ega riikliku rahastamise võimaluste olemasolust.

Tegutsedes konkurentsitingimustes kogu Euroopas suudab ERC kasutada suuremat hulka andekaid inimesi ja ideid, kui oleks võimalik mis tahes riikliku kava alusel. Omavahel võistlevad parimad teadlased ja parimad ideed. Taotlejad teavad, et peavad olema tipptasemel, kui soovivad saada võrdsetel tingimustel paindlikku rahastamist, mis ei sõltu kohalikest kitsaskohtadest ega riikliku rahastamise võimaluste olemasolust.

Seetõttu oodatakse, et ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on oluline mõju, sest need laiendavad teadmiste piire ning sillutavad teed uutele ja sageli ootamatutele teaduslik-tehnilistele tulemustele ja uutele uurimisvaldkondadele, mis loovad lõpuks innovatsiooni ja ettevõtluse leidlikkust tagant tõukavaid ning ühiskonnaprobleeme lahendada aitavaid uusi pöördelisi ideid. Uuenduslike ideedega tippteadlaste koondamine on innovatsiooniahela iga lüli alus.

Seetõttu oodatakse, et ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on oluline mõju, sest need laiendavad teadmiste piire ning sillutavad teed uutele ja sageli ootamatutele teaduslik-tehnilistele tulemustele ja uutele uurimisvaldkondadele, mis loovad lõpuks innovatsiooni ja ettevõtluse leidlikkust tagant tõukavaid ning ühiskonnaprobleeme lahendada aitavaid uusi pöördelisi ideid. ERC toetuste andmisel on pearõhk murrangulistel ideedel. Uuenduslike ideedega tippteadlaste koondamine on innovatsiooniahela iga lüli alus.

ERC-l on ka suur struktuuriline mõju, sest see on jõuline stiimul Euroopa teadusuuringute süsteemi kui terviku kvaliteedi parandamiseks, ning lisaks rahastab ERC otseselt teadlasi ja projekte. ERC rahastatavad projektid ja teadlased seavad selge ja inspireeriva sihi Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendavad nende silmatorkavust ja muudavad need maailma parimatele teadlastele ligimeelitavamaks. ERC stipendiaatide võõrustamise prestiižikus ja sellega kaasnev tippasutuse maine tihendavad Euroopa ülikoolide ja teiste teadusasutuste vahelist konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige ahvatlevamate tingimuste pakkumisel. Riiklike süsteemide ja teadusasutuste võime meelitada kohale ERC stipendiaate ja neile tööd pakkuda on võrdlusalus, mis võimaldab hinnata tugevaid ja nõrku külgi ning muuta selle alusel oma poliitikat ja tavasid. Seega on ERC-poolne rahastamine täiendus liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi jätkuvatele jõupingutustele Euroopa teadusuuringute süsteemi reformida, selle võimekust ja köitvust suurendada ning selle kogupotentsiaal valla päästa.

ERC-l on ka suur struktuuriline mõju, sest see on jõuline stiimul Euroopa teadusuuringute süsteemi kui terviku kvaliteedi parandamiseks, ning lisaks rahastab ERC otseselt teadlasi ja projekte. ERC rahastatavad projektid ja teadlased seavad selge ja inspireeriva sihi Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendavad nende silmatorkavust ja muudavad need maailma parimatele teadlastele ligimeelitavamaks. ERC stipendiaatide võõrustamise prestiižikus ja sellega kaasnev tippasutuse maine tihendavad Euroopa ülikoolide ja teiste teadusasutuste vahelist konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige ahvatlevamate tingimuste pakkumisel. Riiklike süsteemide ja teadusasutuste võime meelitada kohale ERC stipendiaate ja neile tööd pakkuda on võrdlusalus, mis võimaldab hinnata tugevaid ja nõrku külgi ning muuta selle alusel oma poliitikat ja tavasid. Seega on ERC-poolne rahastamine täiendus liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi jätkuvatele jõupingutustele Euroopa teadusuuringute süsteemi reformida, selle võimekust ja köitvust suurendada ning selle kogupotentsiaal valla päästa.

1.3 Peamised tegevussuunad

1.3 Peamised tegevussuunad

ERC põhitegevus on pakkuda toetusena pikaajalist ligimeelitavat rahastamist tippteadlastele ja nende meeskondadele pöördeliste ja paljulubavate, kuid riskantsete teadusuuringutega tegelemiseks.

ERC põhitegevus on pakkuda toetusena pikaajalist ligimeelitavat rahastamist tippteadlastele ja nende meeskondadele pöördeliste ja paljulubavate, kuid riskantsete teadusuuringutega tegelemiseks.

ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC stipendiumide andmise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, nn alt üles põhimõttel. ERC stipendiume saavad taotleda mis tahes riigist pärit igas vanuses teadlaste meeskonnad, kes töötavad Euroopas. Lisaks püüab ERC ergutada Euroopas tervet konkurentsi.

ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC stipendiumide andmise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, nn alt üles põhimõttel. ERC stipendiume saavad taotleda mis tahes riigist pärit igas vanuses teadlaste meeskonnad, kes töötavad Euroopas. ERC püüab ergutada Euroopas tervet konkurentsi ja püüab lahendada alateadlike sooliste eelarvamuste probleemi hindamismenetluses.

ERC seab üheks eriprioriteediks suurepäraste alustavate teadlaste abistamise iseseisvaks saamisel, andes neile piisavat toetust ülitähtsas etapis, mil nad panevad kokku oma uurimismeeskonda või -programmi.

ERC seab üheks eriprioriteediks suurepäraste alustavate teadlaste abistamise iseseisvaks saamisel, andes neile piisavat toetust ülitähtsas etapis, mil nad panevad kokku oma uurimismeeskonda või -programmi. Samuti võib toetada teadlaste tagasipöördumist ja taasintegreerimist pärast ERC rahastamisperioodi lõppu, eelkõige koos Euroopa teadusruumi õppetooli skeemiga.

Samuti toetab ERC vajaduse korral teadusmaailma uusi, kujunemisjärgus tööviise, mis võivad anda murrangulisi tulemusi, ning soodustab rahastatavate teadusuuringute kaubandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali uurimist.

Samuti toetab ERC vajaduse korral teadusmaailma uusi tööviise, mis võivad anda murrangulisi tulemusi, ning soodustab rahastatavate teadusuuringute kaubandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali uurimist.

Seetõttu püüab ERC 2020. aastaks näidata, et ERC konkurssidel osalevad parimad teadlased, ERC-lt saadud rahastamine on otseselt viinud tippkvaliteediga teaduspublikatsioonideni ning uuenduslike tehnoloogiate ja ideede kaubandusliku rakendamiseni ja mujal kasutamiseni ning ERC on aidanud märkimisväärselt kaasa Euroopa muutmisele maailma tippteadlaste jaoks ligimeelitavaks keskkonnaks. Eelkõige võtab ERC endale sihiks parandada oluliselt liidu publikatsioonide osakaalu maailma 1 % kõige rohkem tsiteeritud publikatsioonide seas. Lisaks püütakse tunduvalt suurendada väljastpoolt Euroopat pärit stipendiaatide arvu ning täiustada tippteadlaste toetamise riiklikke poliitikaid ja institutsionaalseid tavasid.

Seetõttu püüab ERC 2020. aastaks näidata, et ERC konkurssidel osalevad parimad teadlased, ERC-lt saadud rahastamine on otseselt viinud tippkvaliteediga teaduspublikatsioonideni ning suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga uurimistulemusteni ning uuenduslike tehnoloogiate ja ideede kaubandusliku rakendamiseni ja mujal kasutamiseni ning ERC on aidanud märkimisväärselt kaasa Euroopa muutmisele maailma tippteadlaste jaoks ligimeelitavaks keskkonnaks. Eelkõige võtab ERC endale sihiks parandada oluliselt liidu publikatsioonide osakaalu maailma 1 % kõige rohkem tsiteeritud publikatsioonide seas. Lisaks püütakse suurendada väljastpoolt Euroopat pärit stipendiaatide, kaasa arvatud naissoost stipendiaatide arvu ning täiustada tippteadlaste toetamise riiklikke poliitikaid ja institutsionaalseid tavasid. ERC jagab kogemusi ja parimaid tavasid piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega, et soodustada väljapaistvate teadlaste toetamist. Lisaks suurendab ERC veelgi oma programmide nähtavust, et meelitada ligi tipptasemel teadlasi.

ERC sõltumatu teadusnõukogu jälgib pidevalt ERC tegevust ja kaalub, kuidas saavutada kõige paremini selle eesmärgid stipendiumikavade abil, mis rõhutavad selgust, stabiilsust ja lihtsust nii taotlejate jaoks kui ka kavade elluviimises ja juhtimises, ning kuidas kõige paremini reageerida tekkinud vajadustele. Sõltumatu teadusnõukogu püüab hoida ja täiustada ERC maailmatasemel vastastikuse hindamise süsteemi, mille aluseks on ettepanekute läbipaistev, õiglane ja erapooletu käsitlemine, et võimaldada teha kindlaks murranguline teaduse tipptase ja anne teadlase soost, rahvusest ja vanusest sõltumatult. ERC jätkab oma strateegiliste uuringute läbiviimist, et valmistada ette ja toetada oma tegevust, säilitada tihedaid suhteid teadlastega ja teiste sidusrühmadega, ning püüab oma tegevusega täiendada teiste tasandite teadusuuringuid.

ERC sõltumatu teadusnõukogu jälgib pidevalt ERC tegevust ja hindamismenetlusi ning kaalub, kuidas saavutada kõige paremini selle eesmärgid stipendiumikavade abil, mis rõhutavad tulemuslikkust, selgust, stabiilsust ja lihtsust nii taotlejate jaoks kui ka kavade elluviimises ja juhtimises, ning kuidas kõige paremini reageerida tekkinud vajadustele. Sõltumatu teadusnõukogu püüab hoida ja täiustada ERC maailmatasemel vastastikuse hindamise süsteemi, mis tagab ettepanekute läbipaistva, õiglase ja erapooletu käsitlemise, et võimaldada teha kindlaks murranguline teaduse tipptase, läbimurdelised ideed ja anne teadlase soost, rahvusest, asutusest ja vanusest sõltumatult. ERC jätkab oma strateegiliste uuringute läbiviimist, et valmistada ette ja toetada oma tegevust, säilitada tihedaid suhteid teadlastega ja teiste sidusrühmadega, ning püüab oma tegevusega täiendada teiste tasandite teadusuuringuid, vältides kattumist muu teadustegevusega.

ERC tagab oma tegevuse ja tulemuste teemalises suhtluses teadlaste ja üldsusega läbipaistvuse ning säilitab rahastatud projektide kohta ajakohastatud andmed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad

2. Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad

Erieesmärk on soodustada pöördeliselt uue tehnoloogia tekkimist teaduslikel alustel põhinevate uute ja väga riskantsete ideede uurimise teel. Paindliku toetuse andmisega sihipärasele valdkondadevahelisele koostööle erineva mahuga teadusuuringutes ning uuenduslike uurimistavade kasutuselevõtuga püütakse leida ja kasutada võimalusi, mis annavad kodanikele, majandusele ja ühiskonnale pikaajalist kasu.

Erieesmärk on soodustada eesliiniuuringuid, sh pöördeliselt uue tehnoloogia ja väga riskantsete ideede tekkimist, millel on potentsiaali avada uusi valdkondi Euroopa teaduse ja tehnoloogia jaoks. Paindliku toetuse andmisega sihipärasele valdkondadevahelisele koostööle erineva mahuga teadusuuringutes ning uuenduslike uurimistavade kasutuselevõtuga püütakse leida ja kasutada võimalusi, mis annavad kodanikele, majandusele ja ühiskonnale pikaajalist kasu. Selles on oluline osa täita aruka spetsialiseerumise platvormidel, eelkõige teabe loomises ja võrgustikku ühendamises, teabevahetuses, partnerlussuhete loomises ning teadus- ja innovatsioonipoliitika toetamises.

FEST aitab edendada tipptaset ühisprojektide kaudu, mis on suunatud tuleviku eesliiniuuringutele ning uutele võimalustele teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. FEST hõlmab igat liiki ühiseid eesliiniuuringuid alates eesliiniteaduse alusuuringutest kuni tehnoloogia eesliiniarenguteni, edendab juba uurimistöö algusest peale ja töö käigus piiriülest ühistööd, annab kaasaegse teaduse eesliinile ELi lisaväärtust ja aitab saavutada tipptasemel teadusuuringutes üle kogu Euroopa ühistöö kriitilise massi.

Erieesmärgi „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” saavutamiseks edendatakse teadaolevast, tunnustatust või laialdaselt kasutusel olevast kaugemale minevaid teadusuuringuid ning soodustatakse uudset visionäärlikku mõtlemist, mis avab paljulubavaid teid, mille kaudu võib jõuda võimsate uute tehnoloogiateni ja mis võivad kujundada välja juhtiva tehnoloogilise või intellektuaalse paradigma mitmeks kümnendiks. Erieesmärgi „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” saavutamiseks soodustatakse väikesemahulisi teadusuuringuid kõikides valdkondades, sealhulgas kujunemisjärgus teemadel ning seoses suurte teaduslik-tehnoloogiliste probleemidega, milleks on vaja ühinemist ja koostööd Euroopa ja muu maailma programmide vahel. Selline tegutsemine juhindub tipptasemest ja hõlmab ka tehnoloogia tuleviku kujundamise konkurentsieelsete ideede uurimist, võimaldades ühiskonnal kasu saada valdkondadevaheliste teadusuuringutega seotud koostööst, mida on vaja teha Euroopa tasandil, et ühendada teadusest ajendatud teadusuuringud ja ühiskonnaprobleemidest või tööstuslikust konkurentsist ajendatud teadusuuringud.

Erieesmärgi „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” saavutamiseks edendatakse teadaolevast, tunnustatust või laialdaselt kasutusel olevast kaugemale minevaid teadusuuringuid ning soodustatakse uudset visionäärlikku mõtlemist, mis avab paljulubavaid teid, mille kaudu võib jõuda võimsate uute tehnoloogiateni ja mis võivad kujundada välja juhtiva tehnoloogilise või intellektuaalse paradigma mitmeks kümnendiks. Erieesmärgi „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” saavutamiseks soodustatakse väikesemahulisi teadusuuringuid kõikides valdkondades, sealhulgas kujunemisjärgus teemadel ning seoses suurte teaduslik-tehnoloogiliste probleemidega, milleks on vaja ühinemist ja koostööd Euroopa ja muu maailma programmide vahel. Selline tegutsemine juhindub tipptasemest ja hõlmab ka tehnoloogia tuleviku kujundamise konkurentsieelsete ideede uurimist, võimaldades ühiskonnal kasu saada valdkondadevaheliste teadusuuringutega seotud koostööst, mida on vaja teha Euroopa tasandil, et ühendada teadusest ajendatud teadusuuringud ja ühiskonda käsitlevatest eesmärkidest ning ühiskonnaprobleemidest või tööstuslikust konkurentsist ajendatud teadusuuringud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muutusi algatava mõjuga pöördelised läbimurded toimuvad üha enam teaduse ja tehnoloogia erinevate distsipliinide (nt teave ja kommunikatsioon, bioloogia, keemia, maa süsteeme käsitlevad teadusharud, materjaliteadus, neuro- ja kognitiivteadused, sotsiaalteadus ja majandusteadus), kunstide ja humanitaarteaduste vahelise tiheda koostöö tulemusena. See ei nõua mitte ainult teaduse ja tehnoloogia tipptaset, vaid ka uut suhtumist ja uusi suhteid teadusuuringute valdkonna erinevate osaliste vahel.

Muutusi algatava mõjuga pöördelised läbimurded toimuvad üha enam teaduse ja tehnoloogia erinevate distsipliinide (nt teave ja kommunikatsioon, bioloogia, biotehnoloogia ja robootika, keemia, füüsika, matemaatika, meditsiiniline modelleerimine, maa süsteeme käsitlevad teadusharud, materjaliteadus, neuro- ja kognitiivteadused, sotsiaalteadus ja majandusteadus), kunstide ja humanitaarteaduste vahelise tiheda koostöö tulemusena. See ei nõua mitte ainult teaduse ja tehnoloogia tipptaset, vaid ka uut suhtumist ja uusi suhteid teadusuuringute valdkonna erinevate osaliste vahel.

Mõnd ideed saab arendada väikesemahuliselt, aga mõni võib olla nii mitmetahuline, et selleks on vaja ulatuslikku ühistegutsemist väga pika aja jooksul. Maailma suured majandusriigid on seda mõistnud, mistõttu tiheneb konkurents selle nimel, et tuvastada ja ära kasutada teaduse eesliinil tekkivaid tehnoloogilisi võimalusi, mis võivad innovatsioonile märkimisväärselt kaasa aidata ja ühiskonnale kasulikud olla. Tulemuslikkuse nimel peavad need tegevused kiiresti suuremahuliseks kujunema, ühendades ühiste eesmärkide täitmiseks Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi programmid, et saavutada kriitiline mass, soodustada koostoimet ja tekitada optimaalne võimendav mõju.

Mõnd ideed saab arendada väikesemahuliselt, aga mõni võib olla nii mitmetahuline, et selleks on vaja ulatuslikku ühistegutsemist väga pika aja jooksul. Maailma suured majandusriigid on seda mõistnud, mistõttu tiheneb konkurents selle nimel, et tuvastada ja ära kasutada teaduse eesliinil tekkivaid tehnoloogilisi võimalusi, mis võivad innovatsioonile märkimisväärselt kaasa aidata ja ühiskonnale kasulikud olla. Tulemuslikkuse nimel tuleb neid tegevusi asjatundlikult juhtida ja need peavad kiiresti suuremahuliseks kujunema, ühendades ühiste eesmärkide täitmiseks Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi programmid, et saavutada kriitiline mass, soodustada koostoimet ja tekitada optimaalne võimendav mõju.

Programm „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” on suunatud igasugusele teaduspõhisele innovatsioonile: alates õrnade kujunemisjärgus ideede varasest väikesemahulisest uurimisest alt üles põhimõttel kuni uute teadlaste ja innovaatikakogukondade loomiseni kujunemisjärgus pöördelistes uurimisvaldkondades ning suurte ühiste teadusuuringute algatamiseni kõrgete visionäärlike sihtide saavutamiseks koostatud tegevuskava alusel. Neil kolmel tegevustasandil on kõigil oma väärtus, aga nad samuti täiendavad üksteist ja on koostoimelised. Näiteks võib väikesemahulise uurimise käigus avastada selle, mida on vaja niisuguste uute teemade väljatöötamiseks, mis võivad viia tegevuskavade alusel elluviidavate laialdaste meetmeteni. Need hõlmavad arvukalt erinevaid teadlasi (sh noorteadlased ja teadusuuringumahukad VKEd) ja sidusrühmi (kodanikuühiskond, poliitikaloojad, tööstus ja avaliku sektori teadlased), kes on koondunud väljakujunevate, küpsevate ja mitmekesistuvate teadusuuringute tegevuskavade ümber.

Programm „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” on suunatud igasugusele teaduspõhisele innovatsioonile: alates õrnade kujunemisjärgus ideede varasest väikesemahulisest uurimisest alt üles põhimõttel kuni uute teadlaste ja innovaatikakogukondade loomiseni kujunemisjärgus pöördelistes uurimisvaldkondades ning suurte ühiste teadusuuringute algatamiseni kõrgete visionäärlike sihtide saavutamiseks koostatud tegevuskava alusel. Neil kolmel tegevustasandil on kõigil oma väärtus, aga nad samuti täiendavad üksteist ja on koostoimelised. Näiteks võib väikesemahulise uurimise käigus avastada selle, mida on vaja niisuguste uute teemade väljatöötamiseks, mis võivad viia tegevuskavade alusel elluviidavate laialdaste meetmeteni. Need hõlmavad arvukalt erinevaid teadlasi (sh noorteadlased ja teadusuuringumahukad VKEd) ja sidusrühmi (kodanikuühiskond, poliitikaloojad, tööstus ja avaliku sektori teadlased), kes on koondunud tekkivate, väljakujunevate, küpsevate ja mitmekesistuvate teadusuuringute tegevuskavade ümber.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programm „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” peaks olema visionäärlik, muutusi loov ja ebakonventsionaalne. Selle tegevustel on erinev loogika ning selle rahastamine, kogukonnad ja teemad on täiesti vabad või erineval määral struktureeritud.

Programm „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” peaks olema visionäärlik, muutusi loov ja ebakonventsionaalne. Selle tegevustel on erinev loogika ning selle rahastamine, kogukonnad ja teemad on täiesti vabad või erineval määral struktureeritud.

Sobivas mastaabis tegevused annavad erinevale tegutsemisloogikale konkreetsema kuju, tehes kindlaks kodanike, majanduse ja ühiskonna jaoks pikaajalist kasu toovad võimalused ning neid kasutades.

(a) Uudsete ideede soodustamisega (algatus „FET Open”) toetatakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” raames algjärgus teaduslikke ja tehnoloogilisi uuringuid, millega pannakse alus pöördelisele uuele tehnoloogiale ning mis seavad kahtluse alla praegused paradigmad ja tungivad tundmatutesse valdkondadesse. Alt üles põhimõtet järgiv valikuprotsess on avatud kõigile uurimisideedele ja tekitab mitmekesise sihtprojektide portfelli. Määrava tähtsusega on paljulubavate uute valdkondade, muutuste ja suundumuste varane avastamine ning uute võimekate teadlaste ja novaatorite ligimeelitamine.

(a) Uudsete ideede soodustamisega (algatus „FEST Open”) toetatakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” raames algjärgus teaduslikke ja tehnoloogilisi uuringuid, millega pannakse alus pöördelisele uuele tehnoloogiale ning mis seavad kahtluse alla praegused paradigmad ja tungivad tundmatutesse valdkondadesse. Alt üles põhimõtet järgiv valikuprotsess on avatud kõigile uurimisideedele ja tekitab mitmekesise sihtprojektide portfelli. Määrava tähtsusega on paljulubavate uute valdkondade, muutuste ja suundumuste varane avastamine ning uute võimekate teadlaste ja novaatorite ligimeelitamine.

(b) Kujunemisjärgus teemade ja kogukondade toetamisega (algatus „FET Proactive”) käsitletakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” raames mitut paljulubavat uurimisteemat, millel on potentsiaali tekitada piisaval hulgal omavahel seotud projekte, mis üheskoos uurivad erinevaid teemasid mitme nurga alt ja täiendavad Euroopa teadmiste pagasit.

(b) Kujunemisjärgus teemade ja kogukondade toetamisega (algatus „FEST Proactive”) käsitletakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” raames ja tihedalt seotuna ühiskonnaprobleeme ja tööstustehnoloogiat käsitlevate teemadega mitut paljulubavat uurimisteemat, millel on potentsiaali tekitada piisaval hulgal omavahel seotud projekte, mis üheskoos uurivad erinevaid teemasid mitme nurga alt ja täiendavad Euroopa teadmiste pagasit.

(c) Suurte valdkondadevaheliste teaduslik-tehnoloogiliste probleemidega tegelemisega (algatus „FET Flagships”) toetatakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” raames kaugeleulatuvate eesmärkidega suuri teadusuuringuid, mille eesmärk on teaduslik läbimurre. Nende tegevuste jaoks on kasulik Euroopa ja riikide tegevuskavade kooskõlastamine. Teaduse edusammud peaksid olema tugev ja lai alus tulevasele tehnoloogilisele innovatsioonile ja uuenduste rakendamisele erinevates majandusharudes ning uudsetele, ühiskonna jaoks kasulikele ideedele.

(c) Suurte valdkondadevaheliste teaduslik-tehnoloogiliste probleemidega tegelemisega (algatus „FEST Flagships”) toetatakse programmi „Tulevased ja kujunemisjärgus teadusharud ja tehnoloogiad” raames kaugeleulatuvate eesmärkidega suuri teadusuuringuid, mille eesmärk on teaduslik ja tehnoloogiline läbimurre. Nende tegevuste jaoks on kasulik Euroopa ja riikide ja piirkondade tegevuskavade kooskõlastamine. Teaduse edusammud peaksid olema tugev ja lai alus tulevasele tehnoloogilisele innovatsioonile ja uuenduste rakendamisele erinevates majandusharudes ning uudsetele, ühiskonna jaoks kasulikele ideedele.

Avatuse ning teemade, kogukondade ja rahastamise struktureerimise erinevad tasemed määratakse kindlaks iga tegevuse jaoks eraldi, et need oleksid soovitud eesmärkide saavutamiseks kõige optimaalsemad.

Üle poole tulevaste ja kujunemisjärgus teadusvaldkondade ja tehnoloogiate ressurssidest eraldatakse kõigis valdkondades alt-üles lähenemisviisi eesliiniuuringute koostööle.

Eranditult kõikide FESTi projektide hindamise käigus järgitakse teaduse ja tehnoloogia tipptaseme rangeid kriteeriume.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Marie Curie nimelised meetmed

3. Marie Sklodowska-Curie nimelised meetmed

3.1. Erieesmärk

3.1. Erieesmärk

Erieesmärk on Euroopa intellektuaalse kapitali optimaalse arengu ja aktiivse kasutamise tagamine, et luua uusi oskusi ja innovatsiooni ning niimoodi realiseerida kõikide sektorite ja piirkondade kogu potentsiaal.

Erieesmärk on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna personali optimaalse arengu ja aktiivse kasutamise tagamine, et arendada ja üle kanda uusi oskusi ja luua uusi teadmisi ning innovatsiooni ning niimoodi realiseerida kõikide sektorite ja piirkondade kogu potentsiaal.

Hea väljaõppega aktiivsed loomingulised teadlased on väga tähtsad tipptasemel teaduse ja tipptootlikkusega teaduspõhise innovatsiooni jaoks.

Hea väljaõppega aktiivsed loomingulised teadlased on väga tähtsad tipptasemel teaduse ja tipptootlikkusega teaduspõhise innovatsiooni jaoks.

Kuigi Euroopal on teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks olemas suur ja mitmekesine oskuslik töötajaskond, on vaja seda vastavalt tööturu kiiresti muutuvatele vajadustele pidevalt täiendada, täiustada ja kohandada. Praegusel ajal töötab sellest töötajaskonnast ettevõtluses ainult 46 %, mida on palju vähem kui Euroopa peamistel konkurentidel – näiteks Hiinas on see näitaja 69 %, Jaapanis 73 % ja Ameerika Ühendriikides 80 %. Peale selle jõuab demograafiliste tegurite tõttu ebaproportsionaalselt palju teadlasi lähiaastatel pensioniikka. Koos Euroopa majanduse teadusuuringutepõhisuse suurenemisest tingitud vajadusega paljude uute kvaliteetsete töökohtade järele teadusuuringute valdkonnas on see tulevastel aastatel üks peamisi Euroopa haridus-, teadus- ja innovatsioonisüsteemi ees seisvaid probleeme.

Kuigi Euroopal on teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks olemas suur ja mitmekesine oskuslik töötajaskond, on vaja seda vastavalt tööturu kiiresti muutuvatele vajadustele pidevalt täiendada, täiustada ja kohandada. Praegusel ajal töötab sellest töötajaskonnast ettevõtluses ainult 46 %, mida on palju vähem kui Euroopa peamistel konkurentidel – näiteks Hiinas on see näitaja 69 %, Jaapanis 73 % ja Ameerika Ühendriikides 80 %. Peale selle jõuab demograafiliste tegurite tõttu ebaproportsionaalselt palju teadlasi lähiaastatel pensioniikka. Koos Euroopa majanduse teadusuuringutepõhisuse suurenemisest tingitud vajadusega paljude uute kvaliteetsete töökohtade järele teadusuuringute valdkonnas on see tulevastel aastatel üks peamisi Euroopa haridus-, teadus- ja innovatsioonisüsteemi ees seisvaid probleeme.

Vajalikud reformid peavad algama teadlaste karjääri esimestes etappides – nende doktoriõppes või samaväärses kraadiõppes. Euroopa peab välja töötama tipptasemel uuenduslikud koolituskavad, mis sobiks suurest konkurentsist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning nende valdkondadevahelisusest tingitud vajadustega. Selleks et teadlastel kujuneksid välja innovatsioonioskused, mida tuleviku töökohtadel vaja läheb, on vaja ettevõtete, kaasa arvatud VKEde ja teiste sotsiaal-majanduslike tegutsejate jõulist osalust. Samuti on vaja suurendada teadlaste liikuvust, sest praegu on see liiga tagasihoidlik – aastal sai teises liikmesriigis koolitust ainult 7 % Euroopa doktorantidest, kuid 2030. aastaks soovitakse see näitaja viia 20 %ni.

Vajalikud reformid peavad algama teadlaste karjääri esimestes etappides – nende doktoriõppes või samaväärses kraadiõppes. Eritähelepanu tuleb pöörata juhendamisskeemidele, mis ergutavad teadmiste, kogemuste ja võrgustike edastamist. Euroopa peab välja töötama tipptasemel uuenduslikud koolituskavad, mis sobiks suurest konkurentsist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning nende valdkondadevahelisusest tingitud vajadustega. Selleks et teadlastel kujuneksid välja valdkonnaülesed ettevõtlus- ja innovatsioonioskused, mida tuleviku töökohtadel vaja läheb, ja et julgustada neid mõtlema karjääri peale tööstuses või kõige uuenduslikumates ettevõtetes, on vaja ettevõtete, kaasa arvatud VKEde ja teiste sotsiaal-majanduslike tegutsejate jõulist osalust. Samuti on vaja suurendada teadlaste liikuvust, sest praegu on see liiga tagasihoidlik – aastal sai teises liikmesriigis koolitust ainult 7 % Euroopa doktorantidest, kuid 2030. aastaks soovitakse see näitaja viia 20 %ni.

Teadlaste mobiilsuse suurendamine ja teistest liikmesriikidest pärit teadlaste huviobjektiks olevate asutuste ressursside parandamine aitavad kaasa teaduse tippkeskuste kujunemisele Euroopa Liidus.

Reform peab jätkuma teadlase karjääri igas etapis. Vaja on suurendada teadlaste liikuvust kõikidel tasanditel (sh karjääri keskel) ning seda mitte ainult riikide vahel, vaid ka avaliku ja erasektori vahel. See on õppimiseks ja uute oskuste omandamiseks jõuline stiimul. Samuti on see määrav tegur akadeemiliste ringkondade, uurimiskeskuste ja tööstuse vahelises riikideüleses koostöös. Inimtegur on jätkusuutliku koostöö selgroog, aga koostöö tekitab sellise innovaatilise ja loova Euroopa, mis suudab tulla toime ühiskonnaprobleemidega, ning on riiklike poliitikate killustatuse vähendamiseks määrava tähtsusega. Koostöö ja teadmiste jagamine individuaalse liikuvuse kaudu karjääri kõikidel etappidel ning tipposkustega teadlaste ja novaatorite vahetamise kaudu on väga vajalikud selleks, et Euroopa naaseks jätkusuutliku majanduskasvu teele ning lahendaks ühiskonnaprobleemid.

Reform peab jätkuma teadlase karjääri igas etapis. Vaja on suurendada teadlaste liikuvust kõikidel tasanditel (sh karjääri keskel) ning seda mitte ainult riikide vahel, vaid ka avaliku ja erasektori vahel. See on õppimiseks ja uute oskuste omandamiseks jõuline stiimul. Samuti on see määrav tegur akadeemiliste ringkondade, uurimiskeskuste ja tööstuse vahelises riikideüleses koostöös. Inimtegur on jätkusuutliku koostöö selgroog, aga koostöö tekitab sellise innovaatilise ja loova Euroopa, mis suudab tulla toime ühiskonnaprobleemidega, ning on riiklike poliitikate killustatuse vähendamiseks määrava tähtsusega. Juurdepääs uurimistulemustele ja koostööle ning teadmiste jagamine individuaalse liikuvuse kaudu karjääri kõikidel etappidel ning tipposkustega teadlaste ja novaatorite vahetamise kaudu on väga vajalikud selleks, et Euroopa vähendaks liidusiseseid erinevusi teadusuuringute ja innovatsioonivõime alal ning naaseks jätkusuutliku majanduskasvu teele ning lahendaks ühiskonnaprobleemid.

Selles kontekstis peaks programm „Horisont 2020” ergutama samuti Euroopa teadlaste koostööd, luues nn teadlase kaardi süsteemi, millega eraldatakse raha teadusuuringuteks, kui teadlased liiguvad kõigi liikmesriikide ülikoolide vahel, toetatakse tippkeskusi, iseseisvaid ülikoole ja teadlaste suuremat liikuvust.

Liikuvuse programmid tagavad naiste ja meeste tõhusad ja võrdsed võimalused ning sisaldavad konkreetseid meetmeid takistuste eemaldamiseks naissoost teadlaste liikuvuse teelt.

Kui Euroopa tahab oma konkurentidele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas võrdne vastane olla, peab ta meelitama teadlaseks rohkem noori naisi ja mehi ning pakkuma neile väga ahvatlevaid võimalusi ja töökeskkonda teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks. Kõige andekamad inimesed nii Euroopast kui ka mujalt peavad nägema Euroopat parima töökohana. Sooline võrdõiguslikkus, kvaliteetsed ja kindlad tööhõive- ja töötingimused ning tunnustus on ülitähtsad aspektid, mis peavad olema järjekindlalt tagatud kogu Euroopas.

Kui Euroopa tahab oma konkurentidele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas võrdne vastane olla, peab ta meelitama teadlaseks rohkem noori naisi ja mehi ning pakkuma neile väga ahvatlevaid võimalusi ja töökeskkonda teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks. Kõige andekamad inimesed nii Euroopast kui ka mujalt peavad nägema Euroopat parima töökohana. Sooline võrdõiguslikkus, kvaliteetsed ja kindlad tööhõive- ja töötingimused ning tunnustus on ülitähtsad aspektid, mis peavad olema järjekindlalt tagatud kogu Euroopas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

3.2 Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Seda probleemi ei saa lahendada ainult liidupoolse rahastamise ega ainult liikmesriikide jõul. Kuigi liikmesriigid on läbi viinud reforme, et parandada kolmanda taseme haridust andvaid asutusi ja ajakohastada koolitussüsteeme, on edusammud Euroopas siiski ebaühtlased ja riikide vahel on suuri erinevusi. Üldine teaduslik-tehniline koostöö on Euroopa avaliku ja erasektori vahel üldiselt nõrk. Samuti on nõrgal tasemel sooline võrdõiguslikkus ning jõupingutused tudengite ja teadlaste kohalemeelitamiseks väljastpoolt Euroopa teadusruumi. Praegu on liidu doktorantide seas kolmandate riikide kodanikke umbes 20 %, ent Ameerika Ühendriikides on see näitaja umbes 35 %. Selle muutuse kiirendamiseks on vaja strateegilist riikideülest tegutsemist liidu tasandil. Hädavajalike struktuurireformide ärgitamiseks on liidupoolne rahastamine määrava tähtsusega.

Seda probleemi ei saa lahendada ainult liidupoolse rahastamise ega ainult liikmesriikide jõul. Kuigi liikmesriigid on läbi viinud reforme, et parandada kolmanda taseme haridust andvaid asutusi ja ajakohastada koolitussüsteeme, on edusammud Euroopas siiski ebaühtlased ja riikide vahel on suuri erinevusi. Üldine teaduslik-tehniline koostöö on Euroopa avaliku ja erasektori vahel üldiselt nõrk. Samuti on nõrgal tasemel sooline võrdõiguslikkus ning jõupingutused tudengite ja teadlaste kohalemeelitamiseks väljastpoolt Euroopa teadusruumi. Praegu on liidu doktorantide seas kolmandate riikide kodanikke umbes 20 %, ent Ameerika Ühendriikides on see näitaja umbes 35 %. Selle muutuse kiirendamiseks on vaja strateegilist riikideülest tegutsemist liidu tasandil. Hädavajalike struktuurireformide ärgitamiseks on liidupoolne rahastamine määrava tähtsusega.

Euroopa Marie Curie nimelised meetmed on olnud silmatorkavalt edukad nii riikidevahelise kui ka sektoritevahelise liikuvuse edendamisel ning Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi alusel suurepäraste tööhõive- ja töötingimustega teaduskarjääri pakkumisel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Liikmesriikidel ei ole pakkuda midagi, mille ulatus, maht, rahastamine, rahvusvahelisus ning teadmiste loomine ja edastamine oleks võrdväärne. Meetmed on suurendanud teiste riikide teadlaste huviobjektiks olevate asutuste ressursse ning aidanud sel viisil kaasa tippkeskuste levikule liidus. Need on olnud oma silmatorkava struktureeriva mõjuga eeskujuks, levitades riiklikul tasandil oma parimaid tavasid. Marie Curie nimeliste meetmete alt üles põhimõte on võimaldanud enamikul neist asutustest ka koolitada ühiskonnaprobleeme lahendada suutvate teadlaste uue põlvkonna ja parandada nende oskusi.

Euroopa Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed on olnud silmatorkavalt edukad nii riikidevahelise kui ka sektoritevahelise liikuvuse edendamisel ning Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi alusel suurepäraste tööhõive- ja töötingimustega teaduskarjääri pakkumisel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Liikmesriikidel ei ole pakkuda midagi, mille ulatus, maht, rahastamine, rahvusvahelisus ning teadmiste loomine ja edastamine oleks võrdväärne. Meetmed on suurendanud teiste riikide teadlaste huviobjektiks olevate asutuste ressursse ning aidanud sel viisil kaasa tippkeskuste levikule liidus. Need on olnud oma silmatorkava struktureeriva mõjuga eeskujuks, levitades riiklikul tasandil oma parimaid tavasid. Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete alt üles põhimõte on võimaldanud enamikul neist asutustest ka koolitada ühiskonnaprobleeme lahendada suutvate teadlaste uue põlvkonna ja parandada nende oskusi.

Marie Curie nimeliste meetmete edasiarendamine oleks märkimisväärne panus Euroopa teadusruumi arengusse. Kogu Euroopat hõlmava konkurentsi põhise rahastamisega ärgitavad Marie Curie nimelised meetmed uute, loominguliste ja innovaatiliste koolitusviiside teket, nagu tööstusdoktorantuur, milles osalevad hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tegutsejad, kes konkureerivad üleilmsel tasandil tipptasemel maine eest. Kui liit rahastab nende meetmete kaudu parimaid teadusuuringute ja koolitusprogramme, milles järgitakse ELi innovatiivset doktoriõpet käsitlevaid põhimõtteid, edendatakse ka nende laiemat levikut ja kasutuselevõttu, mis viib struktureerituma doktoriõppeni.

Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete edasiarendamine oleks märkimisväärne panus Euroopa teadusruumi arengusse. Kogu Euroopat hõlmava konkurentsi põhise rahastamisega ärgitavad Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed uute, loominguliste ja innovaatiliste koolitusviiside teket, nagu doktorikraad mitmel alal või ühendatud aladel, doktorikraad tööstuse alal, milles osalevad hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tegutsejad, kes konkureerivad üleilmsel tasandil tipptasemel maine eest. Kui liit rahastab nende meetmete kaudu parimaid teadusuuringute ja koolitusprogramme, milles järgitakse ELi innovatiivset doktoriõpet käsitlevaid põhimõtteid, edendatakse ka nende laiemat levikut ja kasutuselevõttu, mis viib struktureerituma doktoriõppeni.

Marie Curie stipendiume antakse ka kogenud teadlastele ja inseneridele ajutise liikuvuse võimaldamiseks avaliku sektori asutustest erasektorisse ja vastupidi, julgustades ja toetades ülikoole, uurimiskeskusi ja ettevõtteid sel viisil omavahel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil koostööd tegema. Väljakujunenud läbipaistva ja õiglase hindamissüsteemi abil leitakse Marie Curie nimeliste meetmete jaoks rahvusvahelises konkurentsis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tipptalendid, mis parandab mainet ja motiveerib nii teadlasi oma karjääri Euroopas edendama.

Marie Skłodowska-Curie stipendiume antakse ka algajatele ja kogenud teadlastele, samuti inseneridele ajutise liikuvuse võimaldamiseks avaliku sektori asutustest erasektorisse ja vastupidi, julgustades ja toetades ülikoole, uurimiskeskusi ja ettevõtteid sel viisil omavahel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil koostööd tegema. Väljakujunenud, läbipaistva ja õiglase hindamissüsteemi abil leitakse Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete jaoks rahvusvahelises konkurentsis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tipptalendid, millega parandatakse mainet ja motiveeritakse teadlasi oma karjääri Euroopas edendama.

Ühiskonnaprobleemid, mida tipposkustega teadlased ja novaatorid lahendada püüavad, ei ole ainult Euroopa probleem. Need on tohutult keerulised suured rahvusvahelised probleemid. Selleks peavad riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt koostööd tegema Euroopa ja maailma parimad teadlased. Selles on suur roll Marie Curie nimelistel meetmetel, millega toetatakse töötajate vahetust, mis soodustab koosmõtlemist avatud innovatsiooni jaoks nii tähtsa rahvusvahelise ja sektoritevahelise teadmiste vahetuse teel.

Ühiskonnaprobleemid, mida tipposkustega teadlased ja novaatorid lahendada püüavad, ei ole ainult Euroopa probleem. Need on tohutult keerulised suured rahvusvahelised probleemid. Selleks peavad riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt koostööd tegema Euroopa ja maailma parimad teadlased. Selles on suur roll Marie Skłodowska-Curie nimelistel meetmetel, millega toetatakse töötajate vahetust, mis soodustab koosmõtlemist avatud innovatsiooni jaoks nii tähtsa rahvusvahelise ja sektoritevahelise teadmiste vahetuse teel.

Marie Curie nimeliste meetmete kaasrahastamismehhanismi laiendamine on Euroopa talendipagasi suurendamiseks määrava tähtsusega. Liidu meetmete arvuline ja struktuuriline mõju kasvab, sest suureneb piirkondlik, riiklik, rahvusvaheline ja erarahastamine uute programmide loomiseks ja olemasolevate avamiseks rahvusvahelisele ja sektoritevahelisele koolitusele, liikuvusele ja karjäärikujundusele. Sellise mehhanismiga luuakse tugevamad sidemed riikliku ja liidu tasandi teadusuuringute ja haridusvaldkonna jõupingutuste vahel.

Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete kaasrahastamismehhanismi laiendamine on Euroopa talendipagasi suurendamiseks määrava tähtsusega. Liidu meetmete arvuline ja struktuuriline mõju kasvab, sest suureneb piirkondlik, riiklik, rahvusvaheline ja avaliku sektori ning erarahastamine sarnaste ja üksteist täiendavate eesmärkidega uute programmide loomiseks ja olemasolevate avamiseks rahvusvahelisele ja sektoritevahelisele koolitusele, liikuvusele ja karjäärikujundusele. Sellise mehhanismiga luuakse tugevamad sidemed riikliku ja liidu tasandi teadusuuringute ja haridusvaldkonna jõupingutuste vahel.

Kõik selle probleemiga seotud tegevused aitavad luua Euroopas täiesti uue mõtteviisi, mis on loovuse ja innovatsiooni jaoks määrava tähtsusega. Marie Curie rahastamismeetmed suurendavad Euroopas vahendite koondamist ning parandavad teadlaste koolitamise, liikuvuse ja karjäärikujunduse kooskõlastamist ja juhtimist. Need aitavad saavutada juhtalgatustes „Innovatiivne liit” ja „Noorte liikuvus” ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas kirjeldatud poliitikaeesmärke, samuti on need väga tähtsad Euroopa teadusruumi loomisel.

Kõik selle probleemiga seotud tegevused aitavad luua Euroopas täiesti uue mõtteviisi, mis on loovuse ja innovatsiooni jaoks määrava tähtsusega. Marie Skłodowska-Curie rahastamismeetmed suurendavad Euroopas vahendite koondamist ning parandavad seega teadlaste koolitamise, liikuvuse ja karjäärivõimaluste kooskõlastamist ja juhtimist. Need aitavad saavutada juhtalgatustes „Innovatiivne liit” ja „Noorte liikuvus” ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas kirjeldatud poliitikaeesmärke, samuti on need väga tähtsad Euroopa teadusruumi loomisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.3. Peamised tegevussuunad

3.3. Peamised tegevussuunad

(a) Uute oskuste kujundamine teadlastel tipptasemel põhikoolituse andmisega

(a) Uute oskuste kujundamine teadlastel tipptasemel põhikoolituse andmisega

Eesmärk on koolitada välja uus põlvkond loovaid ja uuenduslikke teadlasi, kes suudavad muuta teadmised ja ideed liidule majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikeks toodeteks ja teenusteks.

Eesmärk on koolitada välja uus põlvkond loovaid ja uuenduslikke teadlasi, kes suudavad muuta teadmised ja ideed liidule majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikeks toodeteks ja teenusteks.

Põhitegevuseks on tipptasemel innovaatiline kraadiõpe algajatele teadlastele valdkondadevaheliste projektide või doktoriõppe programmide kaudu, kus osalevad erinevate riikide ülikoolid, uurimisasutused, ettevõtted, VKEd ja teised sotsiaal-majanduslikud rühmad. Sellega paranevad nii avaliku kui ka erasektori noorte kraadiõppe teadlaste karjääriväljavaated.

Põhitegevuseks on tipptasemel innovaatiline kraadiõpe algajatele teadlastele valdkondadevaheliste projektide või doktoriõppe programmide kaudu ja juhendamisskeemide kaudu teadmiste ja kogemuste edastamiseks teadlaste vahel, mis võimaldavad teadlastel arendada oma teadustööprogrammi ja kus osalevad erinevate riikide ülikoolid, uurimisasutused, ettevõtted, VKEd ja teised sotsiaal-majanduslikud rühmad. Sellega arenevad ja paranevad nii avaliku kui ka erasektori noorte kraadiõppe teadlaste karjääriväljavaated.

(b) Tipptaseme saavutmiseks sobivate tingimuste loomine piiri- ja sektoriülese liikuvuse abil

(b) Tipptaseme saavutmiseks sobivate tingimuste loomine piiri- ja sektoriülese liikuvuse abil

Eesmärk on suurendada kogenud teadlaste loomingulist ja innovatsioonipotentsiaali kõikidel karjääritasanditel, luues võimalusi piiri- ja sektoriüleseks liikuvuseks.

Eesmärk on suurendada kogenud teadlaste loomingulist ja innovatsioonipotentsiaali kõikidel karjääritasanditel, luues võimalusi piiri- ja sektoriüleseks liikuvuseks.

Põhitegevuseks on ärgitada kogenud teadlasi liikuvuse abil laiendama või süvendama oma oskusi, luues neile ahvatlevaid karjäärivõimalusi ülikoolides, uurimisasutustes, ettevõtetes, VKEdes ning teistes Euroopa ja muu maailma sotsiaal-majanduslikes rühmades. Samuti toetatakse võimalusi teaduskarjääri pärast pausi jätkata.

Põhitegevuseks on ärgitada kogenud teadlasi liikuvuse abil laiendama või süvendama oma oskusi, luues neile ahvatlevaid karjäärivõimalusi ülikoolides, uurimisasutustes, ettevõtetes, VKEdes ning teistes Euroopa ja muu maailma sotsiaal-majanduslikes rühmades, pakkudes teadlastele võimalust saada koolitust ja omandada uusi teadmisi kolmandate riikide kõrgetasemelistes teadusasutustes ning tervitades neid jälle Euroopas, kui nad otsustavad tagasi pöörduda. Samuti toetatakse võimalusi teaduskarjääri pärast pausi jätkata. Et suurendada erasektoris innovatiivsust, pööratakse tähelepanu ka valdkondadeülesele liikuvusele.

(c) Innovatsiooni ergutamine vastastikuse teadmiste vahetusega

(c) Innovatsiooni ergutamine vastastikuse teadmiste vahetusega

Eesmärk on tihendada teadlaste ja novaatorite vahetuse abil rahvusvahelist piiri- ja sektoriülest koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, et suudaksime üleilmsete probleemidega paremini toime tulla.

Eesmärk on tihendada teadlaste ja novaatorite vahetuse abil rahvusvahelist piiri- ja sektoriülest koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, et suudaksime üleilmsete probleemidega paremini toime tulla.

Põhitegevuseks on toetada teadlaste ja novaatorite lühiajalist vahetamist partnerluse raames ülikoolide, uurimisasutuste, ettevõtete, VKEde ning teiste Euroopa ja muu maailma sotsiaal-majanduslike rühmade vahel. See hõlmab ka kolmandate riikidega tehtava koostöö soodustamist.

Põhitegevuseks on toetada teadlaste ja novaatorite vahetamist partnerluse raames ülikoolide, uurimisasutuste, ettevõtete, VKEde ning teiste Euroopa ja muu maailma sotsiaal-majanduslike rühmade vahel. See hõlmab ka kolmandate riikidega tehtava koostöö soodustamist.

(d) Struktuurilise mõju suurendamine tegevuste kaasrahastamisega

(d) Struktuurilise mõju suurendamine tegevuste kaasrahastamisega

Eesmärk on suurendada lisavahendite abil Marie Curie nimeliste meetmete arvulist ja struktuurilist mõju ning soodustada teadlaste koolituse, liikuvuse ja karjäärikujunduse tipptaseme saavutamist riiklikul tasandil.

Eesmärk on suurendada lisavahendite abil Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete arvulist ja struktuurilist mõju ning soodustada teadlaste koolituse, liikuvuse ja karjäärikujunduse tipptaseme saavutamist riiklikul tasandil.

Põhitegevuseks on ärgitada kaasrahastamismehhanismi abil piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi organisatsioone looma uusi programme ja avama olemasolevaid rahvusvahelisele ja sektoritevahelisele koolitusele, liikuvusele ja karjäärikujundusele. See parandab Euroopas teaduskoolituse kvaliteeti karjääri kõikidel etappidel (k.a doktoriõppes), soodustab teadlaste ja teaduslike teadmiste vaba liikumist Euroopas, edendab ahvatlevate teaduskarjäärivõimaluste tekkimist, sest pakutakse avatud töölevõtutingimusi ja ahvatlevaid töötingimusi, ning toetab ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, samuti koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Põhitegevuseks on ärgitada kaasrahastamismehhanismi abil piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi organisatsioone looma uusi programme ja kohandama olemasolevaid rahvusvahelisele ja sektoritevahelisele koolitusele, liikuvusele ja karjäärikujundusele. See parandab Euroopas teaduskoolituse kvaliteeti karjääri kõikidel etappidel (k.a doktoriõppes), soodustab teadlaste ja teaduslike teadmiste vaba liikumist Euroopas, edendab ahvatlevate teaduskarjäärivõimaluste tekkimist, sest pakutakse avatud töölevõtutingimusi ja ahvatlevaid töötingimusi, ning toetab ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, samuti koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tähelepanu tuleks pöörata tipptaseme ja võrdsuse saavutamisele.

(e) Eritoetus ja poliitilised meetmed

(e) Eritoetus ja poliitilised meetmed

Eesmärkideks on jälgida edenemist, tuvastada Marie Curie nimeliste meetmete puudujäägid ja suurendada meetmete mõju. Selleks luuakse näitajad ning analüüsitakse teadlaste liikuvuse, oskuste ja karjääriga seotud andmeid, püüdes saavutada koostoimet ja tihedat kooskõlastamist teadlastele, nende tööandjatele ja rahastajatele suunatud poliitiliste toetusmeetmetega, mida rakendatakse erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond” raames. Samuti on tegevuse eemärgiks teadlikkuse parandamine teadlaskarjääri tähtsusest ja köitvusest ning Marie Curie nimeliste meetmetega toetust saanud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste levitamine.

Eesmärkideks on jälgida edenemist, tuvastades Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete puudujäägid ja tõkked, ja suurendada meetmete mõju. Selleks luuakse näitajad ning analüüsitakse teadlaste liikuvuse, oskuste, karjääri ja soolise võrdõiguslikkusega seotud andmeid, püüdes saavutada koostoimet ja tihedat kooskõlastamist teadlastele, nende tööandjatele ja rahastajatele suunatud poliitiliste toetusmeetmetega, mida rakendatakse valdkonnaülese eesmärgi „Teadus ühiskonna heaks ja koos ühiskonnaga” raames. Samuti on tegevuse eemärgiks teadlikkuse parandamine teadlaskarjääri tähtsusest ja köitvusest ning Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmetega toetust saanud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste levitamine. Tegevuse hulka kuuluvad ka konkreetsed meetmed, mis on suunatud karjäärikujunduse takistuste eemaldamisele, kaasa arvatud nende puhul, kes on teinud karjääris pausi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Teadustaristu

4. Teadustaristu

4.1 Erieesmärk

4.1 Erieesmärk

Erieesmärk on anda Euroopale tipptasemel teadustaristu, mida saavad kasutada kõik Euroopa ja muu maailma teadlased, ning kasutada täiel määral ära selle potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks.

Erieesmärk on anda Euroopale tipptasemel teadustaristu, mida saavad kasutada kõik Euroopa ja muu maailma teadlased, ning kasutada täiel määral ära selle potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks.

Teadustaristu on Euroopa konkurentsivõime jaoks kõikides teadusvaldkondades määrava tähtsusega ja teaduspõhise innovatsiooni jaoks hädavajalik. Paljudes valdkondades on teadusuuringud võimatud, kui ei saa kasutada superarvuteid, kui materjalitehnoloogias ei saa kasutada radiatsiooniallikaid, nanotehnoloogias puhtaid ruume, genoomikas ja sotsiaalteadustes andmebaase, geoteadustes observatooriume, andmeedastuseks lairibavõrke jne. Teadustaristu on vajalik selleks, et teha teadusuuringuid, mida on vaja suurte ühiskonna ees seisvate probleemide – energiaküsimused, kliimamuutused, biomajandus, elukestev tervis ja heaolu – lahendamiseks. See ergutab piiri- ja valdkonnaülest koostööd ning loob Euroopas ühtlase avatud ruumi veebipõhiseks uurimistööks. Teadustaristu edendab inimeste ja ideede liikuvust, koondab Euroopa ja kogu maailma parimaid teadlasi ning täiustab teadusharidust. See tekitab Euroopa teadus- ja innovatsioonikogukondades tipptaset ning võib ühiskonna jaoks olla suurepärane teaduse esitleja.

Teadustaristu on Euroopa konkurentsivõime jaoks kõikides teadusvaldkondades määrava tähtsusega ja teaduspõhise innovatsiooni jaoks hädavajalik. Paljudes valdkondades on teadusuuringud võimatud, kui ei saa kasutada superarvuteid, analüüsiseadmeid, kui materjalitehnoloogias ei saa kasutada radiatsiooniallikaid, nanotehnoloogias puhtaid ruume ja arenenud metroloogiat, erivarustusega laboreid bioloogia ja meditsiini teadusuuringuteks, genoomikas ja sotsiaalteadustes andmebaase, geoteadustes ja keskkonnateadustes observatooriume ja sensoreid, andmeedastuseks väga kiireid lairibavõrke jne. Teadustaristu on vajalik selleks, et teha teadusuuringuid, mida on vaja suurte ühiskonna ees seisvate probleemide – muu hulgas energiaküsimused, kliimamuutused, biomajandus, elukestev tervis ja heaolu – lahendamiseks. See ergutab piiri- ja valdkonnaülest koostööd ning loob Euroopas ühtlase avatud ruumi veebipõhiseks uurimistööks. Teadustaristu edendab inimeste ja ideede liikuvust, koondab Euroopa ja kogu maailma parimaid teadlasi ning täiustab teadusharidust. Selle loomine ergutab teadlasi ja uuenduslikke ettevõtjaid välja töötama tipptasemel tehnoloogiat. Sel viisil tugevdab taristu Euroopa kõrgtehnoloogilist innovatiivset tööstussektorit. See tekitab Euroopa teadus- ja innovatsioonikogukondades tipptaset ning võib ühiskonna jaoks olla suurepärane teaduse esitleja.

Euroopa peab rajama piisava stabiilse baasi teadustaristu loomise, säilitamise ja toimimise tagamiseks, kui tahab, et Euroopa teadusuuringud säilitaksid oma tipptaseme. Selleks on vaja märkimisväärset tõhusat koostööd liidu, riiklike ja piirkondlike rahastajate vahel, milleks püütakse tihedate sidemete poole ühtekuuluvuspoliitikaga, et tagada koostoime ja sidus tegutsemine.

Euroopa peab rajama piisava stabiilse baasi teadustaristu loomise, säilitamise ja toimimise tagamiseks ning valima ja käsitlema seda prioriteedina ELi lisaväärtuse, kvaliteedi- ja asjakohasuse kriteeriumide põhjal, kui tahab, et Euroopa teadusuuringud säilitaksid oma tipptaseme. Selleks on vaja märkimisväärset tõhusat koostööd liidu, riiklike ja piirkondlike rahastajate vahel, milleks püütakse tihedate sidemete poole ühtekuuluvuspoliitikaga, et tagada koostoime ja sidus tegutsemine.

Selle erieesmärgi saavutamiseks tegeletakse juhtalgatuse „Innovatiivne liit” põhiülesandega: juhtalgatuse tekstis on esile tõstetud tipptasemel teadustaristu määravat rolli murranguliste teadusuuringute ja innovatsiooni võimalikuks muutmisel. Algatuses on rõhutatud vajadust koondada teadustaristu loomiseks ja toimimise tagamiseks kogu Euroopa ja mõnel juhul ka kogu maailma ressursid. Samamoodi rõhutatakse juhtalgatuses „Euroopa digitaalne tegevuskava” vajadust tugevdada Euroopa e-taristut ja innovatsiooniklastrite väljaarendamise tähtsust Euroopa innovaatilise konkurentsieelise loomiseks.

Selle erieesmärgi saavutamiseks tegeletakse juhtalgatuse „Innovatiivne liit” põhiülesandega: juhtalgatuse tekstis on esile tõstetud tipptasemel teadustaristu määravat rolli murranguliste teadusuuringute ja innovatsiooni võimalikuks muutmisel. Algatuses on rõhutatud vajadust koondada selle teadustaristu loomiseks ja toimimise tagamiseks kogu Euroopa ja mõnel juhul ka kogu maailma ressursid. Samamoodi rõhutatakse juhtalgatuses „Euroopa digitaalne tegevuskava” vajadust tugevdada Euroopa e-taristut ja innovatsiooniklastrite väljaarendamise tähtsust Euroopa innovaatilise konkurentsieelise loomiseks.

4.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

4.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Tipptasemel teadustaristu muutub üha keerulisemaks ja kallimaks ning nõuab sageli erinevate seadmete, teenuste ja andmeallikate ühendamist ning laialdast riikidevahelist koostööd. Ühelgi riigil ei ole nii palju vahendeid, et rahastada kogu vajalikku teadustaristut. Euroopa tasandi lähenemisviis teadustaristule on viimastel aastatel Euroopa teadustöö taristu strateegiafoorumi (ESFRI) taristutegevuskava elluviimisel, riikide teadustaristu lõimimisel ja avamisel ning Euroopa digitaalse teadusruumi aluseks oleva e-taristu arendamisel osutunud väga edukaks. Euroopat katvad teadustaristuvõrgud tugevdavad inimkapitali, pakkudes uue põlvkonna teadlastele ja inseneridele tipptasemel koolitust ning edendades valdkondadevahelist koostööd.

Tipptasemel teadustaristu muutub üha keerulisemaks ja kallimaks ning nõuab sageli erinevate seadmete, teenuste ja andmeallikate ühendamist ning laialdast riikidevahelist koostööd. Ühelgi riigil ei ole nii palju vahendeid, et rahastada kogu vajalikku teadustaristut. Euroopa tasandi lähenemisviis teadustaristule on viimastel aastatel Euroopa teadustöö taristu strateegiafoorumi (ESFRI) taristutegevuskava elluviimisel, riikide teadustaristu lõimimisel ja avamisel ning avatud, digitaalselt ühendatud Euroopa teadusruumi aluseks oleva e-taristu arendamisel osutunud väga edukaks. Euroopat katvad teadustaristuvõrgud tugevdavad inimkapitali, pakkudes uue põlvkonna teadlastele ja inseneridele tipptasemel koolitust ning edendades valdkondadevahelist koostööd.

Teadustaristu edasiarendamine ja laiem kasutamine liidu tasandil on märkimisväärne panus Euroopa teadusruumi arengusse. Kuigi teadustaristu arendamises ja rahastamises on endiselt kõige tähtsam roll liikmesriikidel, on liit oluline taristutoetaja liidu tasandil, soodustades uute taristuüksuste teket, avades riikide ja Euroopa taristu laiemaks kasutuseks ning kandes hoolt piirkondliku, riikliku, ELi ja rahvusvahelise poliitika sidususe ja tulemuslikkuse eest. Vaja ei ole mitte ainult vältida topelttööd ning kooskõlastada ja ratsionaliseerida taristu kasutamist, vaid ka ressursid ühendada, et liit saaks endale maailma tasandi teadustaristu ja suudaks seda töös hoida.

Parimate teadustaristute edasiarendamine ja laiem kasutamine Euroopa tasandil on märkimisväärne panus Euroopa teadusruumi arengusse. Kuigi teadustaristu arendamises ja rahastamises on endiselt kõige tähtsam roll liikmesriikidel, on liit oluline taristutoetaja Euroopa tasandil, näiteks ergutades jagatud teadustaristu koordineerimist, soodustades uute ja integreeritud taristuüksuste teket, avades riikide ja Euroopa taristu laiemaks kasutuseks ja toetades seda ning kandes hoolt piirkondliku, riikliku, ELi ja rahvusvahelise poliitika sidususe ja tulemuslikkuse eest. Vaja on vältida jõupingutuste dubleerimist ja killustamist, tugevdada taristu kooskõlastatud ja tõhusat kasutamist ning vajaduse korral ressursid ühendada, et liit saaks endale maailma tasandi teadustaristu ja suudaks seda töös hoida.

IKT on muutnud teadust, kuna on võimaldanud kaugkoostööd, massilist andmetöötlust, in-silico katsetusi ja juurdepääsu kaugressurssidele. Teadusuuringud muutuvad seetõttu järjest riikide- ja valdkondadevahelisemaks ning see nõuab IKT taristute kasutamist, mis on iseenesest rahvusülesed. Seepärast on asjakohane suunata märkimisväärne osa sellele konkreetsele eesmärgile eraldatavast eelarvest teadusuuringutele ja innovatsioonile e-taristute valdkonnas.

Teadustaristu (sh e-taristu) ehitamise, kasutamise ja haldamise Euroopa tasandi käsitlusviisi tulemusena tekkinud tõhusus suurendab oluliselt Euroopa teadus- ja innovatsioonipotentsiaali.

Teadustaristu (sh e-taristu) ehitamise, kasutamise ja haldamise Euroopa tasandi käsitlusviisi tulemusena tekkinud tõhusus suurendab oluliselt Euroopa teadus- ja innovatsioonipotentsiaali ja teeb ELi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

4.3. Peamised tegevussuunad

4.3. Peamised tegevussuunad

Tegevuse eesmärk on arendada Euroopa 2020. aasta ja edaspidist teadustaristut, edendada selle innovatsioonipotentsiaali ja inimkapitali ning tugevdada liidu teadustaristupoliitikat.

Tegevuse eesmärk on arendada Euroopa 2020. aasta ja edaspidist teadustaristut, edendada selle innovatsioonipotentsiaali ja inimressursse ning tugevdada liidu teadustaristupoliitikat.

(a ) Euroopa 2020. aasta ja edaspidise teadustaristu arendamine

(a ) Euroopa 2020. aasta ja edaspidise teadustaristu arendamine

Eesmärkideks on tagada ESFRI ja teiste tipptasemel teadustaristuüksuste rakendamine ja tegevus, sealhulgas piirkondlike partnerüksuste arendamine, riikide teadustaristute lõimimine ja juurdepääs nendele ning e-taristu väljaarendamine, kasutuselevõtt ja tööshoidmine.

Eesmärkideks on tagada ESFRI ja teiste tipptasemel teadustaristuüksuste rakendamine ja tegevus ning riikidevaheline juurdepääs neile, sealhulgas Euroopale huvi pakkuvate tipptasemel piirkondlike partnerüksuste arendamine, sealhulgas riikidevaheline juurdepääs maailmaklassiga Euroopa teadustaristutele; riikide teadustaristute lõimimine ja riikidevaheline juurdepääs nendele ning e-taristu väljaarendamine, kasutuselevõtt ja tööshoidmine, et tagada võrkude loomise, informaatika ja teadusandmete alal maailma tippvõimsus.

(b) Teadustaristu ja selle inimkapitali innovatsioonipotentsiaali arendamine

(b) Teadustaristu ja selle inimkapitali innovatsioonipotentsiaali arendamine

Eesmärkideks on ärgitada teadustaristut toimima tehnoloogia varase kasutuselevõtjana, edendada teadus- ja arenduskoostööd tööstusega, soodustada teadustaristu tööstusotstarbelist kasutamist ning ergutada innovatsiooniklastrite loomist. Selle tegevusega toetatakse ka teadustaristut haldava ja töös hoidva personali koolitust ja/või vahetusi.

Eesmärkideks on ärgitada teadustaristut toimima uusima tehnoloogia varase kasutuselevõtja või väljaarendajana, edendada teadus- ja arenduskoostööd tööstusega, soodustada teadustaristu tööstusotstarbelist kasutamist ning ergutada innovatsiooniklastrite loomist. Selle tegevusega toetatakse ka teadustaristut kasutava, haldava ja töös hoidva personali haridust ja koolitust ja/või vahetusi, kaasa arvatud kõrgemale juhtkonnale ja projektijuhtidele mõeldud lähetuste kava.

(c) Euroopa teadustaristupoliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine

(c) Euroopa teadustaristupoliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine

Eesmärgiks on toetada asjaomaste poliitikakujundajate ja rahastamisasutuste koostööd, otsustamise abivahendite väljaselgitamist ja jälgimist ning rahvusvahelist koostööd.

Eesmärgiks on toetada asjaomaste poliitikakujundajate ja rahastamisasutuste koostööd, otsustamise abivahendite väljaselgitamist ja jälgimist ning rahvusvahelist koostööd. Euroopa teadustaristuid toetatakse nende rahvusvaheliste suhete alases tegevuses ja nendega konsulteeritakse Euroopa teadusuuringute alase rahvusvahelise koostöö strateegia kujundamise protsessi käigus.

Teine ja kolmas tegevus toimuvad nende enda meetme raames ja kui asjakohane, siis ka esimese tegevuse raames.

Teine ja kolmas tegevus toimuvad nende enda meetme raames ja kui asjakohane, siis ka esimese tegevuse raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. TIPPTASEMEL TEADMISTE LEVITAMINE JA OSALEMISE LAIENDAMINE

4 a. 1. Erieesmärk

Erieesmärk on täielikult ära kasutada Euroopa talendipagasi potentsiaali ning tagada, et innovatsioonist juhitud majanduse kasu on võimalikult suur ja see on võrdselt jaotatud kogu liidus vastavalt tipptaseme põhimõttele.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 179 lõikes 2 öeldakse liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika kohta selgesti, et liit „toetab kogu liidus ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kõrgekvaliteedilises teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuses”.

Ja tõepoolest – selle tagamine, et teadusuuringute ja innovatsioonialane tegevus oleks ühtlaselt levinud, on olnud juba kaua liidu tähtsaks poliitiliseks eesmärgiks. Siiski, vaatamata viimase aja suundumusele, mille kohaselt on eri riikide innovatsioonialased saavutused lähenenud, püsivad EL27 riikide vahel ikka veel teravad erinevused, nagu märgitakse ka innovatsiooniliidu 2011. aasta tulemustabelis. Lisaks sellele, et praegune finantskriis on pannud liikmesriikide eelarved surutise alla, ähvardab see süvendada lõhet nn innovatsiooniliidrite ja mõõdukate novaatorite vahel.

4 a. 2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Et jätkata arenemist jätkusuutliku, kaasava ja aruka ühiskonna poole, peab Euroopa kasutama võimalikult hästi ära teabe, mis on liidus saadaval ja päästma valla seni kasutamata teadus- ja innovatsioonipotentsiaali. See on tõeline väljakutse kogu Euroopale, millest sõltub meie rahvusvaheline konkurentsivõime ning mida ei saa lahendada üksi liikmesriigid.

Tippteadmiste keskuste edendamise ja nende omavahel ühendamisega aitavad kavandatud tegevused tugevdada Euroopa teadusruumi.

4 a. 3. Peamised tegevussuunad

Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tõhususe tagamiseks peab programm „Horisont 2020” olema avatud paljudele eri osalejatele, kaasa arvatud uustulnukatele, ning tagama, et igal pool, kus leidub tipptaset, jääks see ülimuslikuks, mis võimaldab teadlastel ja novaatoritel üle kogu Euroopa saada kasu programmi „Horisont 2020” vahenditest, võrgustikest ja rahastusest, kaasa arvatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevustest.

Selle raames on meetmete eesmärgiks kasutada täiel määral ära Euroopa kogu talent ja optimeerida seeläbi teadusuuringute ja innovatsiooni mõju majandusele ja ühiskonnale, ning meetmed erinevad ühtekuuluvuspoliitika fondide poliitikast ja meetmetest, kuid täiendavad neid.

Nimetatud meetmete hulka kuuluvad:

Partnerlussuhete ja võrgustike loomise meetmed

(a) tekkivad tippteadmiste keskused sellistes liikmesriikides ja piirkondades, kus innovatsioon ei ole nii arenenud, seotakse Euroopa keskustega, mis on innovatsiooni alal rahvusvaheliselt liidripositsioonil;

(b) võistluse käivitamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste teaduskeskuste rajamiseks piirkondades, kus innovatsioon on vähem arenenud, tuginedes nende piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiates, määratletud prioriteetidele; võistluse kandidaadid peaksid olema meeskonnad, kes koosnevad innovatsioonimeelsest, kuid vähem innovaatilistest piirkondadest ning rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste keskusest mujal Euroopas;

(c) „Euroopa teadusruumi õppetoolide” asutamine, et meelitada suurepäraseid õpetlasi asutustesse, millel on selge potentsiaal tipptasemel teadustööks, et aidata nendel asutustel seda potentsiaali täielikult rakendada ning luua sellega võrdsed tingimused teadustööks ja innovatsiooniks Euroopa teadusruumis.

(d) nn tagasipöördumistoetuse andmine tipptasemel teadlastele, kes praegu töötavad väljaspool ELi ja kes soovivad töötada Euroopas või teadlastele, kes juba töötavad Euroopas, kuid soovivad kolida vähem arenenud piirkonda;

(e) toetuste andmine täiendavatele lepingutele, millele on alla kirjutanud teaduslikest koostööprojektidest abi saavad organisatsioonid koos teiste asutuste ja organisatsioonidega, mis on loodud peamiselt projektiga otseselt mitte seotud riikides, konkreetse eesmärgiga hõlbustada koolitusvõimaluste kättesaadavust (nimelt doktoriõppe ja doktoriõppejärgne koolitus);

(f) edukate võrgustike tugevdamine, et rajada teadusuuringute ja innovatsiooni alane kvaliteetne institutsioonidevaheline võrgustik; erilise tähelepanu pööramine Euroopa teaduse ja tehnika alasele koostöövõrgule, et soodustada selliseid tegevusi, mis aitavad kindlaks teha ja omavahel ühendada nn tippteadmiste kogumeid (kõrge kvaliteediga teaduskogukonnad ja noorteadlased) üle kogu Euroopa;

(g) konkreetsete koolitusmehhanismide väljatöötamine selle kohta, kuidas osaleda programmis “Horisont 2020”, kasutades täielikult ära olemasolevate võrgustike, nagu siseriiklike kontaktpunktide poolt pakutavaid eeliseid;

(h) online-turu sisseseadmine, kus saab reklaamida intellektuaalomandit, et viia omavahel kokku intellektuaalomandi õiguste omanikud ja kasutajad.

Koostoime loomine struktuurifondidega

(a) nn kvaliteedimärgi andmine positiivse hinnangu saanud Euroopa teadusruumi, Marie Sklodowska-Curie nimelise või koostööprojekti projektide ettepanekutele, mis ei ole saanud rahastust eelarveliste piirangute tõttu, samuti lõpetatud projektidele, et kergendada järelmeetmeteks rahastuse saamist liikmesriigi, piirkondlikest või eraallikatest;

(b) aruka spetsialiseerumise strateegiate väljaarendamise ja seire toetamine; töötatakse välja poliitika toetusvahend ja hõlbustatakse poliitikaõpet piirkondlikul tasemel partneritepoolse rahvusvahelise hindamise ja parimate tavade jagamise kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas

1. Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas

Erieesmärk on saavutada progressi võimaldava tehnoloogia, kosmoseuuringute ja innovatsiooni vallas maailma tasandil juhtpositsioon ja seda säilitada, sest need valdkonnad on aluseks paljude erinevate olemasolevate ja kujunemisjärgus tööstus- ja majandusharude konkurentsivõimele.

Erieesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu progressi võimaldava tehnoloogia ja kosmoseuuringute vallas maailma tasandil juhtpositsioon ja seda säilitada, sest need valdkonnad on aluseks paljude erinevate olemasolevate ja kujunemisjärgus tööstus- ja majandusharude konkurentsivõimele.

Üleilmne ettevõtluskeskkond muutub kiiresti ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv on Euroopa tööstuse jaoks nii probleem kui ka võimalus. Euroopa peab innovatsiooni kiirendama, kasutades loodud teadmisi olemasolevate toodete, teenuste ja turgude täiustamiseks ja uute loomiseks. Innovatsiooni tuleb ära kasutada kõige laiemas mõttes – see peab hõlmama enamat kui tehnoloogia, see peab hõlmama ettevõtlusalaseid, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Üleilmne ettevõtluskeskkond muutub kiiresti ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv on Euroopa tööstuse jaoks nii probleem kui ka võimalus. Euroopa peab innovatsiooni kiirendama, kasutades loodud teadmisi olemasolevate toodete, teenuste ja turgude kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse täiustamiseks ja uute loomiseks. Innovatsiooni tuleb ära kasutada kõige laiemas mõttes – see peab hõlmama enamat kui tehnoloogia, see peab hõlmama ettevõtlusalaseid, organisatsioonilisi, sotsiaalseid ja julgeoleku aspekte.

Selleks et jääda maailma konkurentsis tugeva tehnoloogilise baasi ja tööstuslike võimetega esirinda, on vaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), nanotehnoloogias, kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas, biotehnoloogias, kõrgtehnoloogilises tootmises ja töötlemises ning kosmosetehnoloogias rohkem strateegilisi investeeringuid teadus-, arendus- ja tutvustamistegevusse.

Selleks et jääda maailma konkurentsis tugeva tehnoloogilise baasi ja tööstuslike võimetega esirinda, on vaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), nanotehnoloogias, kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas, biotehnoloogias, kõrgtehnoloogilises tootmises ja töötlemises ning kosmosetehnoloogias rohkem strateegilisi investeeringuid teadus-, arendus- ja tutvustamistegevusse.

Progressi võimaldava tehnoloogia tundmaõppimine ja kasutuselevõtt Euroopa tööstuses on määrav tegur Euroopa tootlikkuse ja innovatsioonivõime suurendamisel ning tagab, et Euroopal on arenenud, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline majandus, selle kõrgtehnoloogiat kasutavad sektorid on maailmas esikohal ja ühiskondlikele probleemidele suudetakse leida tulemuslikke lahendusi. Sellise tegevuse kõikehõlmavus kannustab täiendavate leiutiste ja kasutusviiside kaudu edasist arengut, mis tagab, et kõnealusesse tehnoloogiasse tehtud investeeringute tasuvus on suurem kui teistes valdkondades.

Progressi võimaldava tehnoloogia tundmaõppimine ja kasutuselevõtt Euroopa tööstuses on määrav tegur Euroopa tootlikkuse ja innovatsioonivõime suurendamisel ning tagab, et Euroopal on arenenud, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline majandus, selle kõrgtehnoloogiat kasutavad sektorid on maailmas esikohal ja ühiskondlikele probleemidele suudetakse leida tulemuslikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Sellise tegevuse kõikehõlmavus kannustab täiendavate leiutiste ja kasutusviiside kaudu edasist arengut, mis tagab, et kõnealusesse tehnoloogiasse tehtud investeeringute tasuvus on suurem kui teistes valdkondades. Teadusprojektide baasil tegutsevate ettevõtete väljatöötamist toetatakse paindlike vahendite, nagu avatud konkursikutsete kaudu.

Need tegevused aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste „Innovatiivne liit”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava” ning liidu kosmosepoliitika eesmärke.

Need tegevused aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste „Innovatiivne liit”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava” ning Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia ja liidu kosmosepoliitika eesmärke.

Vastastikune täiendavus programmis „Horisont 2020” teiste tegevustega

Vastastikune täiendavus programmis „Horisont 2020” teiste tegevustega

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” saavutamisele suunatud tegevuse aluseks on peamiselt teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, mille on koos teadlastega välja töötanud tööstus ja ettevõtted ning milles keskendutakse jõuliselt erasektori investeeringute suurendamisele.

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” saavutamisele suunatud tegevuse aluseks on peamiselt teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, mille on koos teadlastega välja töötanud tööstus, ettevõtted ja VKEd. Nende tegevustega ei püüta lahendada ainult konkreetse sektori ühiseid huvisid ja muresid, vaid ka toetada poliitika eesmärkide rakendamist nendes konkreetsetes sektorites. Tegevusega keskendutakse jõuliselt erasektori investeeringute ja innovatsiooni suurendamisele.

Progressi võimaldava tehnoloogia kaasamist ühiskonnaprobleemide lahendamisse toetatakse koos asjaomaste probleemide lahendamise toetamisega. Sellise progressi võimaldava tehnoloogia kasutamist, mis ei kuulu prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” alla, kuid on Euroopa tööstuse konkurentsivõime parandamiseks tähtis, toetatakse erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” raames.

Progressi võimaldava tehnoloogia kaasamist ühiskonnaprobleemide lahendamisse toetatakse koos asjaomaste probleemide lahendamise toetamisega. Sellise progressi võimaldava tehnoloogia kasutamist, mis ei kuulu prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” alla, kuid on Euroopa tööstuse konkurentsivõime parandamiseks tähtis, toetatakse erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” raames.

Ühine tegutsemisviis

Ühine tegutsemisviis

Ühine tegutsemisviis hõlmab nii tegevuskavapõhist tegevust kui ka avatumaid valdkondi uuenduslike projektide ja murranguliste lahenduste edendamiseks. Rõhuasetus on teadus- ja arendustegevusel, suuremahulistel katseprojektidel ja tutvustamistegevusel, katsestendidel ja eluslaboritel, prototüüpide loomisel ja katsesarja toodete valideerimisel. Tegevuste eesmärk on suurendada tööstuslikku konkurentsivõimet, ergutades tööstust ja eelkõige VKEsid tegema rohkem investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Ühine tegutsemisviis hõlmab nii tegevuskavapõhist tegevust kui ka avatumaid valdkondi uuenduslike projektide ja murranguliste lahenduste edendamiseks. Rõhuasetus on teadus- ja arendustegevusel, innovatsioonil kommertstegevusele ja konkurentsile eelnevas staadiumis, kaasa arvatud tutvustamistegevusel, katsestendidel ja eluslaboritel, prototüüpide loomisel ja katsesarja toodete valideerimisel. Tegevuste eesmärk on suurendada tööstuslikku konkurentsivõimet, ergutades tööstust suurendama investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Tegevustega toetatakse eelkõige VKEsid, et nad teeksid rohkem investeeringuid ja et neil oleks parem juurdepääs teadus- ja innovatsioonitegevusele. Keskendutakse väikestele ja keskmise suurusega projektidele. Projektide otsest jätkutegevust, näiteks katseprojekte, tutvustamistegevust ja projektide kasutuselevõttu toetatakse paindlike vahenditega nagu avatud konkursikutsed.

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” põhikomponent on progressi võimaldav tehnoloogia, mis hõlmab mikro- ja nanoelektroonikat, fotoonikat, nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, kõrgtehnoloogilisi materjale ja uusi tootmissüsteeme. See valdkonnaülene teadmiste- ja kapitalimahukas tehnoloogia on oluline mitmes sektoris, mis panevad aluse Euroopa tööstuse märkimisväärsele konkurentsieelisele. Ühtne tegutsemisviis, millega edendatakse progressi võimaldava tehnoloogia kombineerimist, lähendamist ja vastastikust täiustamist erinevates innovatsioonitsüklites ja väärtusahelates, võib anda paljulubavaid uurimistulemusi ning avada tee uutele tööstustehnoloogiatele, toodetele, teenustele ja uudsetele kasutusviisidele (nt kosmosevaldkonnas, transpordis, keskkonnas, tervishoius jm). Seetõttu kasutatakse paindlikult ära progressi võimaldava tehnoloogia ja lihtsalt progressi võimaldava tehnoloogia omavaheline koostoime kui tähtis innovatsiooniallikas. See täiendab progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks saadavat toetust, mida liikmesriigid või piirkondlikud ametiasutused võivad anda ühtekuuluvuspoliitika fondidest aruka spetsialiseerumise strateegiate alusel.

Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” põhikomponent on progressi võimaldav tehnoloogia, mis hõlmab mikro- ja nanoelektroonikat, fotoonikat, nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, kõrgtehnoloogilisi materjale ja uusi tootmissüsteeme. See valdkonnaülene teadmiste- ja kapitalimahukas tehnoloogia on oluline mitmes sektoris, mis panevad aluse Euroopa tööstuse märkimisväärsele konkurentsieelisele ja uute töökohtade loomisele. Ühtne tegutsemisviis, millega edendatakse progressi võimaldava tehnoloogia kombineerimist, lähendamist ja vastastikust täiustamist erinevates innovatsioonitsüklites ja väärtusahelates, võib anda paljulubavaid uurimistulemusi ning avada tee uutele tööstustehnoloogiatele, toodetele, teenustele ja samuti uudsetele kasutusviisidele ning jätkusuutlikele lähenemisviisidele (nt kosmosevaldkonnas, transpordis, keskkonnas, tervishoius, põllumajanduses jm). Seetõttu kasutatakse paindlikult ära progressi võimaldava tehnoloogia ja lihtsalt progressi võimaldava tehnoloogia omavaheline koostoime kui tähtis innovatsiooniallikas. See täiendab progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks saadavat toetust, mida liikmesriigid või piirkondlikud ametiasutused võivad anda ühtekuuluvuspoliitika fondidest aruka spetsialiseerumise strateegiate alusel.

Kogu progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia (sh progressi võimaldava tehnoloogia) jaoks on väga tähtis erineva tehnoloogia koostoime soodustamine, samuti selle erineva kasutamise soodustamine prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” raames. Tegevuskavade koostamisel ja prioriteetide määratlemisel ning nende elluviimisel arvestatakse sellega täielikult. Selleks peavad erinevate seisukohtadega sidusrühmad osalema täiel määral prioriteetide seadmises ja elluviimises. Teatavatel juhtudel on vaja ka meetmeid, mida rahastatakse ühiselt progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia ning asjaomaste ühiskonnaprobleemidega seoses. See hõlmab ühist rahastamist avaliku ja erasektori partnerlustele, milles püütakse luua tehnoloogiat ja kasutada seda ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

Kogu progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia (sh progressi võimaldava tehnoloogia) jaoks on väga tähtis erineva tehnoloogia koostoime soodustamine, samuti selle erineva kasutamise soodustamine prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” raames. Tegevuskavade koostamisel ja prioriteetide määratlemisel ning nende elluviimisel arvestatakse sellega täielikult. Selleks peavad kõik erinevate seisukohtadega sidusrühmad osalema täiel määral prioriteetide seadmises ja elluviimises. Teatavatel juhtudel on vaja ka meetmeid, mida rahastatakse ühiselt progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia ning asjaomaste ühiskonnaprobleemidega seoses. See hõlmab ühist rahastamist avaliku ja erasektori partnerlustele, milles püütakse luua tehnoloogiat ja innovatsiooni ja kasutada seda ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

IKT-l on tähtis roll, sest see hõlmab mõnd progressi võimaldavat tehnoloogiat ja pakub ülitähtsate majanduslike ja sotsiaalsete protsesside ning uute era- ja avaliku sektori toodete ja teenuste jaoks olulist põhitaristut, tehnoloogiat ja süsteeme. Euroopa tööstus peab olema IKT tehnoloogilise arengu eesliinil, kus paljud tehnoloogiad lähevad uude murrangulisse etappi, mis loob uusi võimalusi.

IKT-l on tähtis roll, sest see hõlmab mõnd progressi võimaldavat tehnoloogiat ja pakub ülitähtsate majanduslike ja sotsiaalsete protsesside ning uute era- ja avaliku sektori toodete ja teenuste jaoks olulist põhitaristut, tehnoloogiat ja süsteeme. Euroopa tööstus peab olema IKT tehnoloogilise arengu eesliinil, kus paljud tehnoloogiad lähevad uude murrangulisse etappi, mis loob uusi võimalusi.

Kosmosetööstus kasvab kiiresti ja annab teavet, mis on tähtis paljudele tänapäevase ühiskonna eluvaldkondadele, rahuldab ühiskonna põhivajadusi, leiab vastuseid üldistele teadusküsimustele ja kinnitab liidu positsiooni rahvusvahelise tipptegijana. Kogu tegevus kosmoses põhineb kosmoseuuringutel, aga need on praegu killustunud vaid osa liikmesriikide elluviidavate programmide vahel. Selleks et säilitada konkurentsieelis, kaitsta liidu kosmosetaristut (nt Galileo) ja säilitada liidu roll kosmosevaldkonnas ka tulevikus, on vaja liidu tasandil kooskõlastamist ja investeeringuid kosmoseuuringutesse (vt ELi toimimise lepingu artikkel 189). Peale selle on kosmosevaldkonnast saadud teabel põhinevad uuenduslikud kasutusviisid ja teenused tähtis majanduskasvu ja töökohtade allikas.

Kosmosetööstus kasvab kiiresti ja annab teavet, mis on tähtis paljudele tänapäevase ühiskonna eluvaldkondadele, rahuldab ühiskonna põhivajadusi, leiab vastuseid üldistele teadusküsimustele ja kinnitab liidu positsiooni rahvusvahelise tipptegijana. Kogu tegevus kosmoses põhineb kosmoseuuringutel. Selleks et säilitada konkurentsieelis, kaitsta liidu kosmosetaristut (nt Galileo) ja säilitada liidu roll kosmosevaldkonnas ka tulevikus, on vaja liidu tasandil kooskõlastamist ja investeeringuid kosmoseuuringutesse (vt ELi toimimise lepingu artikkel 189). See saavutatakse riikide kosmoseagentuuride ja Euroopa Kosmoseagentuuri tihedas koostöös. Peale selle on kosmosevaldkonnast saadud teabel põhinevad uuenduslikud kasutusviisid ja teenused tähtis majanduskasvu ja töökohtade allikas ning nende areng on liidu jaoks oluline võimalus.

Euroopa suudab partnerluse, klastrite, võrgustike, standardimise ning sarnaste uurimis- ja arendusvajadustega teadus- ja tehnoloogiaharude ja -sektorite vahelise koostöö edendamisega saavutada kriitilise massi, mis viib läbimurrete, uue tehnoloogia ja uuenduslike lahendusteni.

Euroopa suudab partnerluse, klastrite, võrgustike, standardimise ning sarnaste uurimis- ja arendusvajadustega teadus- ja tehnoloogiaharude ja -sektorite vahelise koostöö edendamisega saavutada kriitilise massi, mis viib läbimurrete, uue tehnoloogia ja uuenduslike lahendusteni.

Teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vaheliste tulemuslike seoste loomine, lisainvesteeringute leidmine, rahastamise kättesaadavus, standardimine ning kommertskasutusele eelnevate hangete ja uuenduslike toodete ja teenuste hangete toetamine on kõik konkurentsivõime suurendamise jaoks hädavajalikud.

Teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine Euroopa tehnoloogiaplatvormide või avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vaheliste tulemuslike seoste loomine, lisainvesteeringute leidmine, rahastamise kättesaadavus, standardimine ning kommertskasutusele eelnevate hangete ja uuenduslike toodete ja teenuste hangete toetamine on kõik konkurentsivõime suurendamise jaoks hädavajalikud.

Sellega seoses on vaja ka tihedaid sidemeid EITga, et tekitada rohkem üliandekaid ettevõtjaid ja kiirendada innovatsiooni, tuues kokku erinevatest riikidest, valdkondadest ja organisatsioonidest pärit inimesed.

Sellega seoses on vaja ka tihedaid sidemeid EITga, et tekitada rohkem üliandekaid ettevõtjaid ja kiirendada innovatsiooni, tuues kokku erinevatest riikidest, valdkondadest ja organisatsioonidest pärit inimesed.

Samuti võib liidu tasandil koostöö soodustada kauplemisvõimaluste tekkimist Euroopa või rahvusvaheliste standardite väljatöötamise kaudu uute kujunemisjärgus toodete, teenuste ja tehnoloogia jaoks. Edendatakse standardimist, koostalitlust, ohutust ja regulatsioonieelseid tegevusi toetavaid tegevusi.

Samuti peab liidu tasandil koostöö soodustama kauplemisvõimaluste tekkimist Euroopa või rahvusvaheliste standardite väljatöötamise kaudu uute kujunemisjärgus toodete, teenuste ja tehnoloogia jaoks. Niisuguste standardite väljatöötamisel pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega teadus- ja tööstusringkondadest võiks olla positiivne mõju. Edendatakse standardimist, koostalitlust, ohutust ja regulatsioonieelseid tegevusi toetavaid tegevusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

1.1.1. IKTga seotud erieesmärk

1.1.1. IKTga seotud erieesmärk

Kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskavaga on IKT valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk pakkuda Euroopale IKT arengust tulenevaid võimalusi, mille ärakasutamine toob kasu nii kodanikele, ettevõtetele kui ka teadlastele.

Kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskavaga on IKT valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk pakkuda Euroopale IKT arengust tulenevaid võimalusi, mille ärakasutamine toob kasu nii kodanikele, ettevõtetele kui ka teadlastele. IKT hõlmab kõiki IKT valdkondi, sealhulgas püsivõrke, traadita võrke, kiudoptilisi võrke ja satelliitvõrke, võrku ühendatud elektroonilisi andmekandjaid, arvutipõhiseid arukaid süsteeme ja integreeritud tarkvara ning fotoonika, molekulaarelektroonika, magnetelektroonika, robootika, nanoelektroonika ja bioelektroonika laiu valdkondi.

Euroopal kui maailma suurimal majandussüsteemil ja maailma IKT-turu suurimal osalisel (praegune käive üle 2600 miljardi euro) võib olla õigustatud soov, et meie ettevõtted, valitsused, teadus- ja arenduskeskused ning ülikoolid oleks IKT arendamises esirinnas, tekitaks uusi ettevõtteid ja investeeriks rohkem IKTga seotud innovatsiooni.

Euroopal kui maailma suurimal majandussüsteemil ja maailma IKT-turu suurimal osalisel (praegune käive üle 2600 miljardi euro) võib olla õigustatud soov, et meie ettevõtted, valitsused, teadus- ja arenduskeskused ning ülikoolid oleks IKT arendamises esirinnas, tekitaks uusi ettevõtteid ja investeeriks rohkem IKTga seotud innovatsiooni.

Aastaks 2020 peaks Euroopa IKT-sektor tootma vähemalt samapalju, kui on selle osakaal maailma IKT-turust; praegu on see näitaja umbes üks kolmandik. Samuti peaks Euroopas tekkima IKT valdkonnas innovaatilisi ettevõtteid, et kahe viimase kümnendi jooksul asutatud ettevõtete investeeringud moodustaksid kolmandiku kõigist IKT teadus- ja arendustegevusse tehtavatest kulutustest, mis ulatuvad praegu enama kui 35 miljardi euroni aastas. Selleks peavad avaliku sektori investeeringud IKT teadus- ja arendustegevusse märkimisväärselt suurenema, nii et erasektori kulutused suureneksid järgmise kümne aasta jooksul kaks korda ning Euroopas oleks märgatavalt rohkem maailmatasemel IKT-tippkeskusi.

Aastaks 2020 peaks Euroopa IKT-sektor tootma vähemalt samapalju, kui on selle osakaal maailma IKT-turust; praegu on see näitaja umbes üks kolmandik. Samuti peaks Euroopas tekkima IKT valdkonnas innovaatilisi ettevõtteid, et kahe viimase kümnendi jooksul asutatud ettevõtete investeeringud moodustaksid kolmandiku kõigist IKT teadus- ja arendustegevusse tehtavatest kulutustest, mis ulatuvad praegu enama kui 35 miljardi euroni aastas. Selleks peavad avaliku sektori investeeringud IKT teadus- ja arendustegevusse märkimisväärselt suurenema, nii et erasektori kulutused suureneksid järgmise kümne aasta jooksul kaks korda ning Euroopas oleks märgatavalt rohkem maailmatasemel IKT-tippkeskusi.

IKT üha keerulisema, mitut valdkonda hõlmava tehnoloogia ja äriahelate tundmaõppimiseks on vaja liidu tasandi partnerlust, riskide jagamist ja kriitilist massi. Liidu tasandil tegutsemisega aidatakse tööstusel tegeleda ühtse turu vaatenurgaga ja saavutada mastaabisäästu. Ühiste avatud tehnoloogiaplatvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik arengust kasu saada ja uuendusi kasutada. Liidu tasandil ühinemine ja partnerlus võimaldab ka saavutada üksmeele, loob silmatorkava kontaktpunkti välispartnerite jaoks ning viib liidu ja maailma tasandi standardite ja koostalitluslike lahenduste väljatöötamiseni.

IKT üha keerulisema, mitut valdkonda hõlmava tehnoloogia ja äriahelate tundmaõppimiseks on vaja liidu tasandi partnerlust, riskide jagamist ja kriitilist massi. Liidu tasandil tegutsemisega aidatakse tööstusel tegeleda ühtse turu vaatenurgaga ja saavutada mastaabisäästu. Ühiste avatud tehnoloogiaplatvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik arengust kasu saada ja uuendusi kasutada. Liidu tasandil ühinemine ja partnerlus võimaldab ka saavutada üksmeele, loob silmatorkava kontaktpunkti välispartnerite jaoks ning viib liidu ja maailma tasandi standardite ja koostalitluslike lahenduste väljatöötamiseni.

1.1.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

1.1.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

IKT on innovatsiooni ja konkurentsivõime alus paljudel erinevatel eraõiguslikel ja avalik-õiguslikel turgudel ja erinevates sektorites ning võimaldab teaduslikku progressi kõikides valdkondades. Järgmise kümne aasta jooksul on digitaaltehnoloogia ning IKT-komponentide, -taristu ja -teenuste muundav mõju kõikides eluvaldkondades üha enam nähtav. Piiramatud andmetöötlus-, side- ja andmesalvestusressursid on tulevikus kättesaadavad igale inimesele maakeral. Sensorid, masinad ja infopõhised täiustatud tooted toodavad tohutus koguses teavet ja andmeid, muutes kaugtegutsemise tavaliseks, võimaldades kogu maailmas kasutada äriprotsesse ja keskkonnahoidlikke tootmisobjekte ning tuues endaga kaasa palju erinevaid teenuseid ja kasutusviise. Paljud üliolulised äri- ja avalikud teenused ning kõik teaduse, õppimise, ettevõtluse ja avaliku sektori tähtsamad teadmisi tekitavad protsessid toimuvad IKT kaudu. IKT on tähtis taristu tootmis- ja ettevõtlusprotsesside, side ja tehingute jaoks. Samuti on IKT hädavajalik tähtsaimate ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ning ühiskondlike protsesside jaoks, nagu seda on näiteks kogukonna moodustamine ja tarbijate käitumine, ning avalikuks halduseks, näiteks suhtlusmeedia abil.

IKT on innovatsiooni ja konkurentsivõime alus paljudel erinevatel eraõiguslikel ja avalik-õiguslikel turgudel ja erinevates sektorites ning võimaldab teaduslikku progressi kõikides valdkondades. Järgmise kümne aasta jooksul on digitaaltehnoloogia ning IKT-komponentide, -taristu ja -teenuste muundav mõju kõikides eluvaldkondades üha enam nähtav. Andmetöötlus-, side- ja andmesalvestusressursside levik järgmistel aastatel jätkub. Sensorid, masinad ja infopõhised täiustatud tooted toodavad tohutus koguses reaalajas teavet ja andmeid, muutes kaugtegutsemise tavaliseks, võimaldades kogu maailmas kasutada äriprotsesse ja keskkonnahoidlikke tootmisobjekte ning tuues endaga kaasa palju erinevaid teenuseid ja kasutusviise. Paljud üliolulised äri- ja avalikud teenused ning kõik teaduse, õppimise, ettevõtluse ja avaliku sektori tähtsamad teadmisi tekitavad protsessid toimuvad IKT kaudu, mistõttu need on paremini kättesaadavad. IKT on tähtis taristu tootmis- ja ettevõtlusprotsesside, side ja tehingute jaoks. Samuti on IKT hädavajalik tähtsaimate ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ning ühiskondlike protsesside jaoks, nagu seda on näiteks kogukonna moodustamine ja tarbijate käitumine, poliitikas osalemiseks ning avalikuks halduseks, näiteks suhtlusmeedia ning kollektiivsete teadlikkuse suurendamise platvormide ja vahendite abil. On väga oluline toetada ja kaasata standardite, tehnoloogia ja süsteemide kasutajakeskset aspekti käsitlevaid teadusuuringuid, et töötada välja konkurentsivõimelisi lahendusi.

Liidu toetus IKT valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile on oluline järgmise põlvkonna tehnoloogia ja kasutusviiside ettevalmistamisel, sest see moodustab suure osa Euroopa kogukulutustest keskmise ja suure riskiga teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud koostööle. Avaliku sektori investeeringud IKT valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni liidu tasandil on olnud tähtsad kriitilise massi koondajad ja jäävad selleks ka edaspidi; selle tulemusena toimuvad läbimurded ning hakatakse rohkem ja paremini kasutama uuenduslikke lahendusi, tooteid ja teenuseid. Neil on jätkuvalt keskne roll avatud platvormide ja kogu liidus kasutatava tehnoloogia väljatöötamisel, uuenduste katsetamisel reaalsetes tingimustes üle kogu Euroopa ning ressursside optimeerimisel liidu konkurentsivõime suurendamiseks ja üldiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. Liidu toetus IKT valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile võimaldab ka kõrgtehnoloogilistel VKEdel kasvada ja saada kasu kogu liitu hõlmava turu suurusest. See tihendab liidu teadlaste ja inseneride koostööd ja tõstab nende tipptaset, tugevdab koostoimet riikide eelarvetega ja eelarvete vahel ning on väljastpoolt Euroopat pärinevate partneritega tehtava koostöö kese.

Liidu toetus IKT valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile on oluline järgmise põlvkonna tehnoloogia ja kasutusviiside ettevalmistamisel, sest see moodustab suure osa Euroopa kogukulutustest keskmise ja suure riskiga teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud koostööle. Avaliku sektori investeeringud IKT valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni liidu tasandil on olnud tähtsad kriitilise massi koondajad ja jäävad selleks ka edaspidi; selle tulemusena toimuvad läbimurded ning hakatakse rohkem ja paremini kasutama uuenduslikke lahendusi, tooteid ja teenuseid. Neil on jätkuvalt keskne roll avatud platvormide ja kogu liidus kasutatava tehnoloogia väljatöötamisel, uuenduste katsetamisel reaalsetes tingimustes üle kogu Euroopa ning ressursside optimeerimisel liidu konkurentsivõime suurendamiseks ja üldiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. Liidu toetus IKT valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile võimaldab ka kõrgtehnoloogilistel VKEdel kasvada ja saada kasu kogu liitu hõlmava turu suurusest. See tihendab liidu teadlaste ja inseneride koostööd ja tõstab nende tipptaset, tugevdab koostoimet riikide eelarvetega ja eelarvete vahel ning on väljastpoolt Euroopat pärinevate partneritega tehtava koostöö kese.

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi IKT-tegevuste järjestikune hindamine on näidanud, et liidu tasandi sihtotstarbelised investeeringud IKT valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni on olnud määrava tähtsusega juhtpositsiooni saavutamisel sellistes tööstusvaldkondades nagu mobiilside ja ohutuse seisukohast olulised IKT-süsteemid ning selliste probleemide lahendamisel nagu energiatõhusus ja demograafiline muutus. Liidu investeeringud IKT teadustaristusse on andnud Euroopa teadlastele maailma parimad teadusvõrgustikud ja andmetöötlusressursid.

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi IKT-tegevuste järjestikune hindamine on näidanud, et liidu tasandi sihtotstarbelised investeeringud IKT valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni on olnud määrava tähtsusega juhtpositsiooni saavutamisel sellistes tööstusvaldkondades nagu mobiilside ja ohutuse seisukohast olulised IKT-süsteemid ning selliste probleemide lahendamisel nagu energiatõhusus või demograafiline muutus ja paremate tervishoiusüsteemide kasutuselevõtmine. Liidu investeeringud IKT teadustaristusse on andnud Euroopa teadlastele maailma parimad teadusvõrgustikud ja andmetöötlusressursid.

1.1.3. Peamised tegevussuunad

1.1.3. Peamised tegevussuunad

Mitme tegevussuuna raames tegeletakse IKT-alase tööstusliku ja tehnoloogilise juhtpositsiooni küsimustega ning need hõlmavad tavapäraseid IKT valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavu, millest mõned tähtsamad on alljärgnevad:

Mitme tegevussuuna raames tegeletakse IKT-alase tööstusliku ja tehnoloogilise juhtpositsiooni küsimustega ning need hõlmavad tavapäraseid IKT valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavu, millest mõned tähtsamad on alljärgnevad:

(a) uus komponentide ja süsteemide põlvkond: arenenud ja arukate integreeritud komponentide ja süsteemide projekteerimine;

(a) uus komponentide ja süsteemide põlvkond: arenenud, turvaliste ja arukate integreeritud komponentide ja süsteemide komponentide projekteerimine;

(b) järgmise põlvkonna andmetöötlus: arenenud andmetöötlussüsteemid ja -tehnoloogia;

(b) järgmise põlvkonna andmetöötlus: arenenud ja turvalised andmetöötlussüsteemid ja -tehnoloogia;

(c) tuleviku internet: taristu, tehnoloogia ja teenused;

(c) tuleviku internet: tarkvara, riistvara, taristu, tehnoloogia ja teenused;

(d) sisutehnoloogia ja teabehaldus: digitaalse infosisu ja loovusega seotud IKT;

(d) sisutehnoloogia ja teabehaldus: digitaalse infosisu, kultuuritööstuse ja loovusega seotud IKT;

(e) arenenud liidesed ja robotid: robootika ja arukad ruumid;

(e) arenenud liidesed ja robotid: robootika ja arukad ruumid;

(f) mikro- ja nanoelektroonika ning fotoonika: mikro- ja nanoelektroonika ning fotoonikaga seotud progressi võimaldavad tehnoloogiad.

(f) mikro- ja nanoelektroonika ja fotoonika;

(f a) kvanttehnoloogiad: IKT-seadmete järgmine põlvkond kvantfüüsika ja infotehnoloogia ühendamise kaudu.

Need kuus peamist tegevussuunda peaksid katma kõik vajadused. Vajadused aga hõlmavad tööstuslikku juhtpositsiooni tähtsaimaid ühiskondlikke probleeme leevendavate tavapäraste IKT-l põhinevate lahenduste, toodete ja teenuste vallas ning IKT valdkonna kasutusele suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavu, mida toetatakse koos asjaomase ühiskonnaprobleemi lahendamise toetamisega.

Need seitse peamist tegevussuunda peaksid katma kõik vajadused. Vajadused aga hõlmavad tööstuslikku juhtpositsiooni tähtsaimaid ühiskondlikke probleeme leevendavate tavapäraste IKT-l põhinevate lahenduste, toodete ja teenuste vallas ning IKT valdkonna kasutusele suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavu, mida toetatakse koos asjaomase ühiskonnaprobleemi lahendamise toetamisega. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et ühiskonnaprobleeme hõlmava prioriteetse valdkonna raames rahastatavate projektide jaoks valitaks kõige edasijõudnumad IKT-lahendused. Eeskätt toetatakse teadus- ja arendustegevust avatud süsteemide ja hajussüsteemide puhul. IKT potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tagatakse osalemiseeskirjadega, mis võimaldavad teostada pikaajalisi laiaulatuslikke kulukaid uurimisprojekte ning annavad võimaluse realiseerida kiiresti turu pakutavad võimalused, IKT valdkonna teadussuundade ja eri etappide mitmekesisus.

Need kuus tegevussuunda hõlmavad ka IKTga seotud teadustaristut, nagu eluslaborid suuremahulisteks katseteks, ning taristu progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning selle integreerimiseks arenenud toodetesse ja uuenduslikesse arukatesse süsteemidesse (sh seadmed, abivahendid, tugiteenused, puhtad ruumid ja prototüübi loomise võimalused).

Need seitse tegevussuunda hõlmavad ka IKTga seotud teadustaristut, nagu eluslaborid suuremahulisteks katseteks, ning taristu progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning selle integreerimiseks arenenud toodetesse ja uuenduslikesse arukatesse süsteemidesse (sh seadmed, abivahendid, tugiteenused, puhtad ruumid ja prototüübi loomise võimalused). Liidu rahastamisega toetatakse ühiseid rajatisi ja taristut, mis on avatud paljudele osalejatele, sealhulgas eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Füüsiliste isikute põhiõigused ja -vabadused ning eelkõige õigus eraelu puutumatusele on liidus keskse tähtsusega. Programmiga „Horisont 2020” toetatakse teadus- ja arendustegevust selliste süsteemide loomiseks, mis võimaldavad Euroopa kodanikel oma teabevahetust täielikult kontrollida.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2. Nanotehnoloogia

1.2. Nanotehnoloogia

1.2.1. Nanotehnoloogia erieesmärk

1.2.1. Nanotehnoloogia erieesmärk

Nanotehnoloogia valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk on tagada liidu juhtpositsioon sellel üleilmsel kiirekasvulisel turul, ergutades investeerimist nanotehnoloogiasse ja selle kasutuselevõttu erinevate valdkondade suure lisaväärtusega konkurentsivõimelistes toodetes ja teenustes.

Nanotehnoloogia valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk on tagada liidu juhtpositsioon sellel üleilmsel kiirekasvulisel turul, ergutades investeerimist nanotehnoloogiasse ja selle kasutuselevõttu erinevate valdkondade suure lisaväärtusega konkurentsivõimelistes toodetes ja teenustes.

Aastaks 2020 on nanotehnoloogia peavoolu tehnoloogia ehk sujuvalt lõimitud enamikku tehnoloogialiikidest ja kasutusvaldkondadest, selle eesmärk on tarbijakasu, elukvaliteedi parandamine ja säästev areng ning sellel on suur tööstuslik potentsiaal, et leida tootlikkuse ja ressursitõhususe suurendamiseks lahendusi, mida varem olemas ei olnud.

Aastaks 2020 on nanotehnoloogia peavoolu tehnoloogia ehk sujuvalt lõimitud enamikku tehnoloogialiikidest ja kasutusvaldkondadest, selle eesmärk on tarbijakasu, elukvaliteedi parandamine ja säästev areng ning sellel on suur tööstuslik potentsiaal, et leida tootlikkuse ja ressursitõhususe suurendamiseks lahendusi, mida varem olemas ei olnud. Komisjon vaatab aastaks 2015 üle kõik asjaomased õigusaktid, et tagada ohutus toodetes kasutatavate kõikide nende nanomaterjalide osas, mis oma olelusringi kestel võivad avaldada mõju inimtervisele, ohutusele või keskkonnale.

Samuti peab Euroopa olema maailmas eeskujuks nanotehnoloogia ohutus ja vastutustundlikus kasutamises ja haldamises, mis on ühiskonnale ja tööstusele väga kasulik.

Samuti peab Euroopa olema maailmas eeskujuks nanotehnoloogia ohutus ja vastutustundlikus kasutamises ja haldamises, mis on ühiskonnale ja tööstusele väga kasulik.

Nanotehnoloogiat sisaldavad tooted on maailmaturu osa, mille eiramist Euroopa endale lubada ei või. Tähtsaima osana nanotehnoloogiat sisaldavate toodete turu väärtus on 2015. aastaks hinnanguliselt 700 miljardit eurot ja 2020. aastaks 2 triljonit eurot ning see annab vastavalt 2–6 miljonit töökohta. Euroopa nanotehnoloogia ettevõtted peaks sellest kahekohalise protsendi võrra kasvavast turust kasu lõikama ja suutma 2020. aastaks endale haarata nii suure turuosa, kui suur on Euroopa osa üleilmses teadusuuringute rahastamises (s.o veerandi).

Nanotehnoloogiat sisaldavad tooted on maailmaturu osa, mille eiramist Euroopa endale lubada ei või. Tähtsaima osana nanotehnoloogiat sisaldavate toodete turu väärtus on 2015. aastaks hinnanguliselt 700 miljardit eurot ja 2020. aastaks 2 triljonit eurot ning see annab vastavalt 2–6 miljonit töökohta. Euroopa nanotehnoloogia ettevõtted peaks sellest kahekohalise protsendi võrra kasvavast turust kasu lõikama ja suutma 2020. aastaks endale haarata nii suure turuosa, kui suur on Euroopa osa üleilmses teadusuuringute rahastamises (s.o veerandi).

1.2.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

1.2.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Nanotehnoloogia hõlmab mitmesugust kujunemisjärgus tehnoloogiat, mille potentsiaal on kinnitust leidnud ja mille mõju näiteks materjalidele, IKT-le, bioteadustele, tervishoiule ja tarbekaupadele on pöördeline, kui teadusuuringute tulemusena on loodud murrangulised tooted ja tootmisprotsessid.

Nanotehnoloogia hõlmab mitmesugust kujunemisjärgus tehnoloogiat, mille potentsiaal on kinnitust leidnud ja mille mõju näiteks materjalidele, IKT-le, töötlevale tööstusele, bioteadustele, tervishoiule ja tarbekaupadele on pöördeline, kui teadusuuringute tulemusena on loodud murrangulised, jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised tooted ja tootmisprotsessid.

Nanotehnoloogial on väga tähtis roll Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias esile tõstetud probleemide lahendamisel. Sellise progressi võimaldava tehnoloogia edukas kasutuselevõtt suurendab liidu tööstuse konkurentsivõimet, pakkudes uuenduslikke ja täiustatud tooteid või tõhusamaid protsesse ja lahendusi tulevikuprobleemidele.

Nanotehnoloogial on väga tähtis roll Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias esile tõstetud probleemide lahendamisel. Sellise progressi võimaldava tehnoloogia edukas kasutuselevõtt suurendab liidu tööstuse konkurentsivõimet, pakkudes uuenduslikke ja täiustatud tooteid või tõhusamaid protsesse ja lahendusi tulevikuprobleemidele.

Nanotehnoloogia rahastamine on maailmas kasvanud 6,5 miljardilt eurot 2004. aastal 12,5 miljardi euroni 2008. aastal (st kahekordistunud), kusjuures liidu osakaal on selles kogusummas umbes veerand. Liidul on nanoteaduste ja -tehnoloogia teadusuuringutes tunnustatud juhtpositsioon ja prognooside kohaselt on 2015. aastaks liidus selle valdkonna ettevõtteid umbes 4000.

Nanotehnoloogia rahastamine on maailmas kasvanud 6,5 miljardilt eurot 2004. aastal 12,5 miljardi euroni 2008. aastal (st kahekordistunud), kusjuures liidu osakaal on selles kogusummas umbes veerand. Liidul on nanoteaduste ja -tehnoloogia teadusuuringutes tunnustatud juhtpositsioon ja prognooside kohaselt on 2015. aastaks liidus selle valdkonna ettevõtteid umbes 4000.

Nüüd peab Euroopa oma positsiooni maailmaturul kindlustama ja parandama, edendades laialdast koostööd paljudes erinevates väärtusahelates ja väärtusahelate vahel, samuti erinevate tööstusharude vahel, et suurendada sellise tehnoloogia protsesside mastaape ja luua seeläbi elujõulised kommertstooted. Riskihindamise ja -juhtimise ning vastutustundliku valitsemise küsimused määravad ära nanotehnoloogia tulevase mõju ühiskonnale ja majandusele.

Nüüd peab Euroopa oma positsiooni maailmaturul kindlustama ja parandama, edendades laialdast koostööd paljudes erinevates väärtusahelates ja väärtusahelate vahel, samuti erinevate tööstusharude vahel, et suurendada sellise tehnoloogia protsesside mastaape ning luua seeläbi ohutud, jätkusuutlikud ja elujõulised kommertstooted. Riskihindamise ja -juhtimise ning vastutustundliku valitsemise küsimused määravad ära nanotehnoloogia tulevase mõju ühiskonnale ja majandusele.

Seetõttu keskendutakse tegevuses nanotehnoloogia ulatuslikule ja vastutustundlikule kasutamisele majanduses, et kasu ühiskonnale ja tööstusele oleks suur. Võimaluste (sh uute ettevõtete ja uute töökohtade) loomiseks peaks teadusuuringud andma vajalikud abivahendid standardimise ja õigusnormide õige rakendamise jaoks.

Seetõttu keskendutakse tegevuses nanotehnoloogia vastutustundlikule ja jätkusuutlikule kasutamisele majanduses, et kasu ühiskonnale ja tööstusele oleks suur. Võimaluste (sh uute ettevõtete ja uute töökohtade) loomiseks peaks teadusuuringud andma vajalikud abivahendid standardimise ja õigusnormide õige rakendamise jaoks.

1.2.3. Peamised tegevussuunad

1.2.3. Peamised tegevussuunad

(a) Järgmise põlvkonna nanomaterjalide, -seadmete ja -süsteemide väljatöötamine

(a) Järgmise põlvkonna nanomaterjalide, -seadmete ja -süsteemide väljatöötamine

Eesmärk on luua täiesti uued tooted, mis võimaldavad säästlikke lahendusi paljudes erinevates sektorites.

Eesmärk on luua täiesti uued tooted, mis võimaldavad säästlikke lahendusi paljudes erinevates sektorites, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet.

(b) Nanotehnoloogia ohutu arendamise ja kasutamise tagamine

(b) Nanotehnoloogia ohutu ja turvalise arendamise ja kasutamise tagamine

Eesmärk on edendada teaduslikke teadmisi nanotehnoloogia ja -süsteemide võimaliku mõju kohta tervisele ja keskkonnale ning pakkuda abivahendeid riski hindamiseks ja juhtimiseks kogu nende olelustsükli jooksul.

Eesmärk on edendada teaduslikke teadmisi nanotehnoloogia ja -süsteemide võimaliku mõju kohta tervisele ja keskkonnale ning abivahendeid riski hindamiseks ja juhtimiseks kogu nende olelustsükli jooksul.

(b a) Uute vahendite väljaarendamine nanomaterjalide, -komponentide ja -süsteemide kavandamiseks, simuleerimiseks, kirjeldamiseks ja manipuleerimiseks.

Eesmärgiks on uurida, visualiseerida ja kontrollida uusi nanomaterjale ja nanomõõtmetes süsteeme.

(c) Nanotehnoloogia ühiskondliku tahu väljakujundamine

(c) Nanotehnoloogia ühiskondliku tahu väljakujundamine

Keskendutakse sellele, kuidas suunata nanotehnoloogia ühiskonnale kasu tooma.

Keskendutakse sellele, kuidas suunata nanotehnoloogia ühiskonnale kasu tooma ning hinnata konkreetsete rakenduste sotsiaalset vastuvõetavust ja asjakohasust.

(d) Nanomaterjalide, -komponentide ja -süsteemide tõhus väljatöötamine ja tootmine

(d) Nanomaterjalide, -komponentide ja -süsteemide tõhus väljatöötamine ja tootmine

Keskendutakse uutele tegevustele, uute ja olemasolevate protsesside nutikale ühendamisele, mastaapide suurendamisele, et saavutada masstootmist, ja mitmeotstarbelistele seadmetele, mis võimaldab teadmiste edukat ülekannet tööstuslikku innovatsiooni.

Keskendutakse uutele tegevustele, uute ja olemasolevate protsesside nutikale ühendamisele, mastaapide suurendamisele, et saavutada masstootmist, ja paindlikele seadmetele, mis võimaldab teadmiste edukat ülekannet tööstuslikku innovatsiooni.

(e) Suutlikkust suurendavate meetodite, mõõtmismeetodite ja seadmete väljatöötamine

(e) Suutlikkust suurendavate meetodite, mõõtmismeetodite ja seadmete väljatöötamine

Keskendutakse aluseks olevale tehnoloogiale, mis toetab arengut ning keeruliste nanomaterjalide ja -süsteemide turuletoomist.

Keskendutakse aluseks olevale tehnoloogiale, mis toetab arengut ning keeruliste nanomaterjalide ja -süsteemide turuletoomist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3. Kõrgtehnoloogilised materjalid

1.3. Kõrgtehnoloogilised materjalid

1.3.1. Kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud erieesmärk

1.3.1. Kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud erieesmärk

Kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teaduuringute ja innovatsiooni erieesmärk on töötada välja uue funktsionaalsuse ja täiustatud omadustega materjalid, et luua konkurentsivõimelisemaid tooteid, mis vähendavad keskkonnamõju ja ressursside tarbimist.

Kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teaduuringute ja innovatsiooni erieesmärk on töötada välja uue funktsionaalsuse ja täiustatud omadustega materjalid, et luua konkurentsivõimelisemaid tooteid, mis on tarbijatele kättesaadavamad ja mis vähendavad keskkonnamõju ja ressursside tarbimist ning parandavad ohutust ja turvalisust.

Materjalid on tööstusliku innovatsiooni tuum ja peamised progressivõimaldajad. Kõrgtehnoloogilised materjalid, mis hõlmavad rohkem teadmisi ning millel on uus funktsionaalsus ja täiustatud omadused, on hädavajalikud tööstuse konkurentsivõime parandamiseks ja säästva arengu saavutamiseks mitmesugustes kasutusvaldkondades ja sektorites.

Materjalid on tööstusliku innovatsiooni tuum ja peamised progressivõimaldajad. Kõrgtehnoloogilised materjalid, mis hõlmavad rohkem teadmisi ning millel on uus funktsionaalsus ja täiustatud omadused, on hädavajalikud tööstuse konkurentsivõime parandamiseks ja säästva arengu saavutamiseks mitmesugustes kasutusvaldkondades ja sektorites.

1.3.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

1.3.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Uusi kõrgtehnoloogilisi materjale on vaja paremini toimivate ja säästvamate toodete ja protsesside väljatöötamisel. Sellised materjalid on osa meie tööstuse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendusest, sest neil on täiustatud omadused, väiksem ressursi- ja energiavajadus ning need on olelustsükli lõpus keskkonnahoidlikumad.

Uusi kõrgtehnoloogilisi materjale on vaja paremini toimivate ja säästvamate toodete ja protsesside väljatöötamisel ning nappide ressursside asendamiseks. Sellised materjalid on osa meie tööstuse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendusest, sest neil on täiustatud omadused, väiksem ressursi- ja energiavajadus ning need on olelustsükli lõpus keskkonnahoidlikumad.

Kasutusest juhinduv arendamine tähendab sageli täiesti uute materjalide loomist nii, et on võimalik tagada kavandatud omadused kasutamise ajal. Sellised materjalid on tähtis osa kõrgväärtusliku tootmise tarneahelast. Samuti on need progressi aluseks mitut teadusharu ühendava tehnoloogia valdkonnas (nt bioteadustes, elektroonikas ja fotoonikas) ja sisuliselt kõikides turusektorites. Materjalid ise on tähtis samm toodete väärtuse suurendamisel ja nende omaduste parandamisel. Kõrgtehnoloogiliste materjalide hinnanguline väärtus ja mõju on suur, sest see sektor kasvab igal aastal umbes 6 % ja 2015. aastaks ulatub selle turuosa prognooside kohaselt 100 miljardi euroni.

Kasutusest juhinduv arendamine tähendab sageli täiesti uute materjalide loomist nii, et on võimalik tagada kavandatud omadused kasutamise ajal. Sellised materjalid on tähtis osa kõrgväärtusliku tootmise tarneahelast. Samuti on need progressi aluseks mitut teadusharu ühendava tehnoloogia valdkonnas (nt bioteadustes, elektroonikas ja fotoonikas) ja sisuliselt kõikides turusektorites. Materjalid ise on tähtis samm toodete väärtuse suurendamisel ja nende omaduste parandamisel. Kõrgtehnoloogiliste materjalide hinnanguline väärtus ja mõju on suur, sest see sektor kasvab igal aastal umbes 6 % ja 2015. aastaks ulatub selle turuosa prognooside kohaselt 100 miljardi euroni.

Materjalide loomisel võetakse arvesse nende kogu olelustsüklit – olemasolevate materjalide tarnimisest kuni olelustsükli lõpuni (hällist hällini) – ning kasutatakse uuenduslikke meetodeid, et tarbida võimalikult vähe nende muundamiseks vajalike ressursse. Arvestatakse ka materjalide pideva kasutamise, ringlussevõtu ehk teisese kasutamisega olelustsükli lõpus ning asjaomase ühiskondliku innovatsiooniga.

Materjalide loomisel võetakse arvesse nende kogu olelustsüklit – olemasolevate materjalide tarnimisest kuni olelustsükli lõpuni (hällist hällini) – ning kasutatakse uuenduslikke meetodeid, et tarbida võimalikult vähe nende muundamiseks vajalike ressursse. Arvestatakse ka materjalide pideva kasutamise, ringlussevõtu ehk teisese kasutamisega olelustsükli lõpus ning asjaomase ühiskondliku innovatsiooniga.

Progressi kiirendamiseks soodustatakse sellise valdkondadevahelise ühendatud metoodika kasutamist, mis hõlmab keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, teoreetilist ja raalmodelleerimist, bioteadusi ja üha loomingulisemat tööstusdisaini.

Progressi kiirendamiseks soodustatakse sellise valdkondadevahelise ühendatud metoodika kasutamist, mille puhul kasutatakse maailmas juhtpositsioonil olevat Euroopa teadustaristut ja mis hõlmab keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, teoreetilist ja raalmodelleerimist, bioteadusi ja üha loomingulisemat tööstusdisaini.

Soodustatakse igasuguseid uudseid keskkonnahoidliku innovatsiooni liite ja tööstussümbioosi, et tööstusharud saaksid oma ärimudeleid mitmekesistada ja laiendada, kasutades oma jäätmeid uutes toodetes (nt CO2 peenkemikaalide ja alternatiivkütuste süsinikuosana).

Soodustatakse igasuguseid uudseid keskkonnahoidliku innovatsiooni liite ja tööstussümbioosi, et tööstusharud saaksid oma ärimudeleid mitmekesistada ja laiendada, kasutades oma jäätmeid uutes toodetes.

1.3.3. Peamised tegevussuunad

1.3.3. Peamised tegevussuunad

(a) Valdkonnaülene ja progressi võimaldav materjalitehnoloogia

(a) Valdkonnaülene ja progressi võimaldav materjalitehnoloogia

Funktsionaalsete, multifunktsionaalsete ja struktuursete materjalidega seotud teadusuuringud innovatsiooni jaoks kõikides tööstusharudes.

Funktsionaalsete, multifunktsionaalsete ja struktuursete materjalidega seotud teadusuuringud innovatsiooni jaoks kõikides tööstusharudes.

(b) Materjalide arendamine ja muundamine

(b) Materjalide arendamine ja muundamine

Teadus- ja arendustegevus, et tagada tõhus ja säästlik mastaabisuurendus ning võimaldada tulevasi tooteid tööstuslikult toota.

Teadus- ja arendustegevus, et tagada tõhus ja säästlik mastaabisuurendus ning võimaldada tulevasi arukaid tooteid tööstuslikult toota.

(c) Materjalikomponentide haldamine

(c) Materjalikomponentide haldamine

Teadus- ja arendustegevus uute innovaatiliste meetodite ja süsteemide loomiseks.

Teadus- ja arendustegevus uute innovaatiliste tootmismeetodite loomiseks materjalide komponentide ja süsteemide tarbeks.

(d) Materjalid säästva vähese CO2-heitega tööstuse jaoks

(d) Materjalid säästva vähese CO2-heitega tööstuse jaoks

Uute toodete ja kasutusviiside väljatöötamine ning sellise tarbijakäitumise tugevdamine, mis vähendaks nõudlust energia järele ja soodustaks vähese CO2-heitega tootmist.

Uute materjalide, komponentide, ärimudelite ja vastutava tarbijakäitumise, toodete ja rakenduste arendamine, mis vähendaks nõudlust energia järele ja soodustaks vähese CO2-heitega tootmist.

(d a) Uued keemiatööstuse toorained ja süsinikdioksiidi kasutus

Tegevused keskenduvad alternatiivse tooraine väljatöötamisele keemiatööstuse jaoks, et asendada nafta keskpikas ja pikas perspektiivis süsinikdioksiidi osas keskkonnasõbralikuma alternatiiviga, samuti süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise süsteemidele ning tehnoloogiatele, millega muuta süsinikdioksiid toodeteks.

(e) Materjalid loometööstuse jaoks

(e) Materjalid loometööstuse jaoks

Disainimine ja lähedaste tehnoloogiate väljatöötamine, et luua uusi ettevõtlusvõimalusi, kaasa arvatud ajaloolise või kultuurilise väärtusega materjalide säilitamine.

Disainimine ja lähedaste tehnoloogiate väljatöötamine, et luua uusi ettevõtlusvõimalusi, kaasa arvatud ajaloolise või kultuurilise väärtusega ja uuenduslike materjalide säilitamine ja taastamine.

(f) Metroloogia, iseloomustamine, standardimine ja kvaliteedikontroll

(f) Metroloogia, iseloomustamine, standardimine, sertifitseerimine ja kvaliteedikontroll

Selliste meetodite edendamine nagu toimimise iseloomustamine, mittepurustav hindamine ja prognoosiv modelleerimine materjaliteaduses ja tootekujunduses.

Selliste meetodite edendamine nagu toimimise iseloomustamine, mittepurustav hindamine, pidev analüüsimine ja järelevalve ning prognoosiv modelleerimine materjaliteaduses ja tootekujunduses.

(g) Materjalikasutuse optimeerimine

(g) Materjalikasutuse optimeerimine

Teadus- ja arendustegevus, mille raames uuritakse materjalikasutuse alternatiive ja innovaatilisi ärimudelimeetodeid.

Teadus- ja arendustegevus, mille raames uuritakse materjalikasutuse asendamist ja selle alternatiive ja innovaatilisi ärimudelimeetodeid ning tehakse kindlaks esmatähtsad ressursid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4. Biotehnoloogia

1.4. Biotehnoloogia

1.4.1. Biotehnoloogia erieesmärk

1.4.1. Biotehnoloogia erieesmärk

Biotehnoloogiaalaste teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk on töötada välja konkurentsivõimelised, säästvad ja uuenduslikud tööstustooted ja -protsessid ning olla innovatsiooni taganttõukajaks mitmes Euroopa sektoris, nagu põllumajandus, toiduainetööstus, keemiatööstus ja tervishoid.

Biotehnoloogiaalaste teadusuuringute ja innovatsiooni erieesmärk on töötada välja konkurentsivõimelised, säästvad, ohutud, turvalised ja uuenduslikud tööstustooted ja -protsessid ning olla innovatsiooni taganttõukajaks mitmes Euroopa sektoris, nagu tervishoid, keemiatööstus, energeetika, põllumajandus, metsandus ja toiduainetööstus.

Tugev teaduslik, tehnoloogiline ja innovatsioonibaas biotehnoloogias aitab Euroopa tööstusel jõuda selle progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonile. Seda tugevdab veelgi biotehnoloogia kasutamise üldiste riskide juhtimise ja ohutuse hindamise aspektide ühendamine.

Tugev teaduslik, tehnoloogiline ja innovatsioonibaas biotehnoloogias toetab seda tehnoloogiat. Seda tugevdab biotehnoloogia kasutamise üldiste ja konkreetsete riskide juhtimise, tehnoloogia kasutamise majandusliku ja keskkondliku mõju ning tervise ja ohutuse hindamise aspektide ühendamine.

1.4.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

1.4.2. Põhjendused ja liidu lisaväärtus

Elussüsteeme käsitlevate teadmiste laiendamise abil annab biotehnoloogia palju uusi kasutusviise ning suurendab liidu tööstusbaasi ja innovatsioonivõimet. Biotehnoloogia suureneva tähtsuse näited on mitmesugune tööstuslik kasutus, nagu biokemikaalid, mille turuosa suureneb 2015. aastaks hinnanguliselt 12–20 %ni kemikaalitootmisest. Mitu keskkonnahoidliku keemia 12 reeglist on biosüsteemide valikulisuse ja tõhususe tõttu suunatud ka biotehnoloogiale. Võimalikku majanduslikku koormust liidu ettevõtetele saab vähendada, kui kasutada biotehnoloogia protsesside ja biotoodete CO2-heitkoguse vähendamise potentsiaali, mis on 2030. aastaks hinnanguliselt 1–2,5 miljardit CO2-ekvivalenttonni aastas. Euroopa biofarmakoloogia sektoris on juba praegu umbes 20 % ravimitest ja 50 % uutest ravimitest loodud biotehnoloogia abiga. Samuti loob biotehnoloogia uusi võimalusi mereressursside tohutu potentsiaali kasutamiseks, et saada uuenduslikke kasutusviise tööstuses, tervishoius ja keskkonnavaldkonnas. Kujunev merebiotehnoloogia sektor kasvab prognooside kohaselt 10 % aastas.

Elussüsteeme käsitlevate teadmiste laiendamise abil annab biotehnoloogia palju uusi kasutusviise ning suurendab liidu tööstusbaasi ja innovatsioonivõimet. Biotehnoloogia suureneva tähtsuse näited on mitmesugune tööstuslik ja põllumajanduslik kasutus, nagu bioloogilised ravimid, toidu ja sööda tootmine, biokemikaalid, mille turuosa suureneb 2015. aastaks hinnanguliselt 12–20%ni kemikaalitootmisest. Mitu keskkonnahoidliku keemia 12 reeglist on biosüsteemide valikulisuse ja tõhususe tõttu suunatud ka biotehnoloogiale. Võimalikku majanduslikku koormust liidu ettevõtetele saab vähendada, kui kasutada biotehnoloogia protsesside ja biotoodete CO2-heitkoguse vähendamise potentsiaali, mis on 2030. aastaks hinnanguliselt 1–2,5 miljardit CO2-ekvivalenttonni aastas. Euroopa biofarmakoloogia sektoris on juba praegu umbes 20 % ravimitest ja 50 % uutest ravimitest loodud biotehnoloogia abiga. Samuti loob biotehnoloogia uusi võimalusi mereressursside potentsiaali kasutamiseks, et saada uuenduslikke kasutusviise tööstuses, tervishoius, energeetikas, keemiatööstuses ja keskkonnavaldkonnas. Kujunev merebiotehnoloogia sektor kasvab prognooside kohaselt 10 % aastas.

Teised olulised innovatsiooniallikad on biotehnoloogia ning teiste progressi võimaldavate ja lähedaste tehnoloogiate (eelkõige nanotehnoloogia ja IKT) kokkupuutekohad, näiteks seire- ja diagnoosimeetodid.

Teised olulised innovatsiooniallikad on biotehnoloogia ning teiste progressi võimaldavate ja lähedaste tehnoloogiate (eelkõige nanotehnoloogia ja IKT) kokkupuutekohad, näiteks seire- ja diagnoosimeetodid.

1.4.3. Peamised tegevussuunad

1.4.3. Peamised tegevussuunad

(a) Tipptaseme biotehnoloogia kui tulevase innovatsiooni taganttõukaja edendamine

(a) Jätkusuutliku tipptasemel biotehnoloogia kui tuleviku innovatsiooni taganttõukaja edendamine

Selliste kujunevate tehnoloogiavaldkondade (nt sünteetiline bioloogia, bioinformaatika ja süsteemibioloogia) arendamine, mis annavad suurt lootust täiesti uudseteks kasutusviisideks.

Selliste kujunevate tehnoloogiavaldkondade (nt bioloogia süsteemid, bioinformaatika ja sünteetiline bioloogia ning süsteemibioloogia) arendamine, mis annavad suurt lootust täiesti uudseteks toodeteks, kasutusviisideks ja tehnoloogiateks, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet.

(b) Biotehnoloogiapõhised tööstusprotsessid

(b) Biotehnoloogiapõhised tooted ja tööstusprotsessid

Tööstusbiotehnoloogia arendamine, et luua konkurentsivõimelisi tööstustooteid ja -protsesse (nt kemikaalid, tervis, kaevandamine, energia, tselluloos ja paber, tekstiil, tärklis ja toiduainetööstus), ja selle keskkonnaaspektid.

Tööstusbiotehnoloogia arendamine, et luua konkurentsivõimelisi tööstustooteid, materjale ja säästvaid protsesse (nt kemikaalid, tervis, kaevandamine, energia, tselluloos ja paber, kiudtooted ning puit, tekstiil, tärklis ja toiduainetööstus), ja selle keskkonna ja tervisega seotud aspektid.

(c) Innovaatiline ja konkurentsivõimeline alustehnoloogia

(c) Innovaatiline ja konkurentsivõimeline alustehnoloogia

Alustehnoloogia (nt genoomika, metagenoomika, proteoomika ja molekulaarsete abivahendite) arendamine, et suurendada edumaad ja konkurentsieelist paljudes majandussektorites.

Alustehnoloogia (nt süsteemibioloogia, genoomika, metagenoomika, proteoomika, fenoomika, molekulaarsete abivahendite ja rakupõhiste platvormide) arendamine, et suurendada edumaad ja konkurentsieelist paljudes majandusmõjuga sektorites. Selle lähenemisviisiga saab edendada uudsete VKEde tähtsust.

(c a) Keskkonna-, ühiskonna- ja eetilised probleemid

Hindamisprotsesside väljatöötamine, mis hõlmavad laiaulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega, et võtta arvesse keskkonna-, ühiskonna- ja eetilisi probleeme teatava tehnoloogia osas.