RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad

19.12.2012 - (COM(2011)0810 – C7‑0465/2011 – 2011/0399(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Christian Ehler

Menetlus : 2011/0399(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0428/2012

Esitatud tekstid :

A7-0428/2012

Arutelud :

PV 20/11/2013 - 12
CRE 20/11/2013 - 12

Hääletused :

PV 21/11/2013 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0500

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad

(COM(2011)0810 – C7‑0465/2011 – 2011/0399(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0810),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 173, 183 ja artikli 188 teist lõiget, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0465/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kontrollikoja 19. juuli 2012. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7‑0428/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning majanduskasvule ja töökohtade loomisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”” esitatud strateegiline visioon ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu.

(2) Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele, samuti kodanike heaolu ning sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”” esitatud strateegiline visioon ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd liidu ja selle liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete eeskirjade kohaldamise kaudu.

(3) Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd nii liidu ja selle liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide omavahelist koostööd, eelkõige ühtsete ja läbipaistvate eeskirjade kohaldamise kaudu.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi aruandes teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine kohta esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid finantsvigade vähendamiseks. Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”.

(4) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Lisaks nõudis Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel¹ liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise radikaalset lihtsustamist, toonitades, et rahaliste vahendite suurendamine tuleb alati siduda rahastamismenetluste olulise lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) ja ELi 7. raamprogrammi vahehindamise ekspertgrupi 12. novembri 2010 lõpparuande alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid finantsvigade vähendamiseks ja osalemise hõlbustamiseks. Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”, samuti vastavatest komisjoni algatatud avalikest aruteludest sidusrühmadega. Täpsemalt peaks uute lihtsustatud osalemis- ja levitamiseeskirjade eesmärk olema vähendada keskmist toetuse määramise aega 2011. aastaga võrreldes vähemalt 100 päeva võrra vastavalt komisjoni 30. novembri 2011. aasta teatisele „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”².

__________

¹ Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

² COM(2011)0808 (lõplik)

Selgitus

Komisjoni mõjuhinnangus projektile „Horisont 2020” (COM(2011)0809, lk 101) öeldakse: „...sidusrühmade ja institutsioonidega edasise lihtsustamise ja programmi „Horisont 2020” mõjuhinnangu teemal peetud konsultatsioonid on selgelt näidanud, et eelistatakse jätkata rahastamismudeliga, mis põhineb tegelike kulude hüvitamisel.”

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Hiljemalt 2017. aastal peaks komisjon korraldama osalemis- ja levitamiseeskirjade vahehindamise, et anda hinnang soovitud menetluste lihtsustamisele ja programmis „Horisont 2020” osalemise kasvule. Hindamisel tuleks analüüsida rahastamise kättesaadavust kõigi piirkondade osalejatele ja VKEdele ning naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist, samuti eeskirjade edasise lihtsustamise ulatust. Komisjoni ettepanekul võib seadusandja eeskirju programmi „Horisont 2020” rakendamise perioodil vajaduse korral üks kord kohandada.

Selgitus

Osavõtueeskirjade põhjaliku lihtsustamise põhimõte nõuab eeskirjade pidevat hindamist, ühtlasi peab seadusandjale jääma võimalus eeskirju kohandada.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 b) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid algusest peale olema selged ja läbipaistvad ning tagama VKEde võimalikult laialdase osalemise. Õiguskindluse ja selguse huvides peaksid eeskirjad põhimõtteliselt jääma kogu programmi „Horisont 2020” kestuse ajal muutumatuks. Kui neid tuleb kohandada, ei tohiks see kahjustada osalejaid, kelle projekt sai heakskiidu kohaldamata eeskirjade põhjal. Kõik asjakohased toetusesaajatele ja audiitoritele mõeldud suunised ja juhised peaksid olema kättesaadavad kohe programmi algusest peale ja ka edaspidi.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Kooskõla tagamiseks muude liidu rahastamisprogrammidega tuleks programmi „Horisont 2020” rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrusega (EL) nr XX/XX, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ning komisjoni [kuupäev] delegeeritud määrusega (EL) nr X/X, millega muudetakse finantsmääruse üksikasjalikke rakenduseeskirju.

(5) Kooskõla tagamiseks muude liidu rahastamisprogrammidega tuleks programmi „Horisont 2020” rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirju, ning komisjoni [kuupäev] delegeeritud määrusega (EL) nr X/X, millega muudetakse finantsmääruse üksikasjalikke rakenduseeskirju, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse teadus- ja uuendustegevuse eripära.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides. Siiski tuleks tagada paindlikkus erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete erivajadustega ning kui komisjon on andnud selleks nõusoleku.

(6) Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas mis tahes juriidilise kohustusega ja eetikapõhimõtetega, mille kohaselt välditakse plagieerimist mis tahes kujul.

(7) Kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete puhul tuleb austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peavad ka olema kooskõlas mis tahes juriidilise kohustusega ja eetikapõhimõtetega, mille kohaselt välditakse andmete võltsimist ja plagieerimist mis tahes kujul.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Tuleb rõhutada sooküsimuste tugevamat arvessevõtmist programmi „Horisont 2020” kavandamisel, rakendamisel ja tulemuste saavutamisel.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Kõnealuste eeskirjade rakendamine peaks olema vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Lisaks tuleks kõnealuste eeskirjade rakendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse liidu õigussubjektide osalemist kolmandate riikide programmides käsitlevaid tingimusi.

(8) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Kõnealuste eeskirjade rakendamine peaks olema vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Lisaks tuleks kõnealuste eeskirjade rakendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse liidu õigussubjektide kolmandate riikide programmides osalemist käsitlevaid tingimusi, lähtudes vastastikkuse põhimõttest ning tingimustest, mis tulenevad osalevate kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigusraamistikust.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid hõlmama avaliku ja erasektori partnerluste moodustamise eeskirju. ELi teadus- ja uuendustegevuse rahastamine senisest suuremal määral välisallikatest peaks olema erandlik ja selle põhjendamiseks tuleks näidata, et sõltumatu mõjuhinnangu kohaselt ei ole muude rahastamisviisidega võimalik samu eesmärke saavutada.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Liidu finantsabi võiks anda mitmel eri kujul, valides kõige sobivama meetme, mis toetab programmi „Horisont 2020” eesmärke ja mis sobib sihtabisaajate erivajadustega. Abistamisvormi valiku eesmärk peaks alati olema võimalikult suur võimendusefekt.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 b) Teadusringkondade osalejate erinevusi ja erivajadusi arvestades tuleks osalemis- ja levitamiseeskirjades ette näha kaudsete kulude katmiseks piiratud arvul rahastamismäärade ja -meetodite kombinatsioone, säilitades samas kehtiva ülikoolide/ teaduskeskuste, majandusalade, mittetulundusühingute ja VKEde eristamise põhimõtte, nagu märgitakse Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 c) Neis osalemis- ja levitamiseeskirjades tuleks arvestada ka VKEde konkreetseid rahastamisvajadusi, et nende teadus- ja innovatsioonipotentsiaal saaks vabalt areneda, võttes vajalikul määral arvesse eri tüüpi VKEde ja eri sektorite iseärasusi.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 d) Projektiettepanekute esitamise tähtaja ja toetuslepingu sõlmimise vaheline aeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui kuus kuud. Komisjon peaks konsortsiumile seadma dokumentide esitamiseks asjakohased tähtajad.

Selgitus

Taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluva aja lühendamist peavad paljud osalejad – eriti innovaatilised ettevõtjad – üheks peamiseks põhjuseks, mis soodustab Euroopa teadusuuringute projektides osalemist. Komisjon ei tohiks aga mõtlematult suurendada ajalist survet osalejatele, seades dokumentide esitamiseks ebareaalseid tähtaegu, mille mittetäitmise korral võidakse menetlus lõpetada.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 e) Komisjon peaks jätkama pingutusi menetluste lihtsustamiseks IT-süsteemide täiustamise kaudu, näiteks avardades osalejate portaali funktsioone, nii et selle kaudu avaldatakse projektiettepanekute konkursikutsed, esitatakse taotlused ja teostatakse kõik programmid – eesmärk on luua selleks ühtne kontaktpunkt.

Selgitus

Kasutajasõbralik ja iseselgitav veebisait, mis on mõeldud kõikidele osavõtjatele protsessi kõikidel etappidel kasutamiseks, võib aidata oluliselt lihtsustada programmis osalemist ning sellega kaudselt suurendada teadusuuringute ELi-poolse rahastamise atraktiivsust.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 f) Struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020” koostoimet tuleks senisest rohkem kasutada tipptaseme levitamise ja osavõtu laiendamise eesmärgil. Selleks tuleks eeskätt vähem innovaatilistes ja vähem edukates liikmesriikides ja piirkondades paiknevad arenevad tippkeskused siduda maailmas juhtkohal olevate Euroopa teaduspartneritega.

Selgitus

Viienda raamprogrammi käigus omandatud kogemusi tollaste assotsieerunud riikide tippkeskuste edendamisel tuleks ka praegu sidemete arendamisel ära kasutada.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Kõik programmiga „Horisont 2020” seotud komisjoni dokumendid väljastatakse taotluse korral kättesaadaval kujul, sealhulgas suures kirjas, pimedatekirjas, kergestiloetava tekstina või audio-, video- või elektroonilises formaadis.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ning suurendada paindlikkust projekti rakendamisel, tuleks võtta vastu kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku. Lihtsustamise huvides tuleks kohaldada ühtset hüvitismäära kõikide meetmeliikide suhtes, olenemata osalejate tüübist.

(12) On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ja saavutada suuremat osalemist, tuleks võtta vastu kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku, võimaldada ka kõigi kulude katmist ning kohaldada toetusesaaja tavapäraseid raamatupidamistavasid kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Komisjon peaks arvestama, et kaasrahastamise põhimõtte rakendamine võib olla kahjulik liikmesriikidele, kus riiklikele kuludele on kehtestatud suured piirangud. Nende riikide juhtivaid teaduskeskusi, ülikoole ja ettevõtteid võiks toetada liidu tasandil.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleb ette näha uued rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange, mille puhul on vaja erieeskirju.

(13) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks võiks ette näha uued rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange, uuenduslike rahastamisvahendite intensiivsem ja sihipärasem kasutamine, samuti teatud liiki rahastamisasutused, näiteks olemasolevad ja äsja kavandatud programmialgatused tulenevalt ELi toimimise lepingu artiklitest 185 ja 187 ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklist [55]. Nende uute rahastamisvõimaluste ja erinevat tüüpi rahastamisasutuste jaoks on vaja erieeskirju, mis tuleks sätestada käesolevas määruses. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma muuta selliseid uusi rahastamisviise ja rahastamisasutusi asjaomaste sidusrühmade jaoks nähtavamaks ja kättesaadavamaks.

Selgitus

Ühtsete eeskirjade idee kindlustamiseks on osalemiseeskirja lisatud uus osa pealkirjaga „Erisätted”, mis hõlmab eri liiki rahastamisasutusi, samuti uusi pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Asjakohane on kasutada rahastamise eri viise ning vajadusel neid kombineerida. Eelkõige tuleks rahastamisvahendeid kasutada üksteist täiendaval viisil juhtudel, kui need aitavad võimendada täiendavaid erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sealhulgas riskikapitali investeeringuid innovaatilistesse ettevõtetesse, eriti VKEdesse, ja kui soovitud tulemusi ei ole võimalik tõhusalt saavutada toetuste abil ning kui on tegemist peamiselt arendustegevusega.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmiga „Horisont 2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist. Eeskätt tuleks avaliku ja erasektori partnerluse loomisel seada tingimused, mis tagaksid hästi toimiva konkurentsikeskkonna säilimise ja tagaksid uutele osalejatele võimaluse igal etapil liituda.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Osalemis- ja levitamiseeskirjadega tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik kontroll, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Liidu finantshuve tuleks proportsionaalsete meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel.

(15) Liidu finantshuve tuleks vajalike, proportsionaalsete ja tõhusate meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel, tagades sobiva tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel.

(15 a) Programmist „Horisont 2020” rahastatavatele teadusväljaannetele või muudele levitatavatele tulemustele vaba juurdepääsu tagamiseks võib osutuda vajalikuks rajada digitaalsed kesksed teabehoidlad ja kasutada avatud digitaalseid formaate.

Selgitus

Viide on kooskõlas Carvalho raporti lõikega 11 ja programmi „Horisont 2020” määrusega.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 b) Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 peaksid need osalemis- ja levitamiseeskirjad looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks ja toetusesaajate raamatupidamistavade aktsepteerimiseks abikõlblike kulude kindlaksmääramisel. Selleks tuleks kohandada kontrollitõenditele, sealhulgas metoodikat käsitlevatele tõenditele kehtivaid nõudeid. Komisjonil tuleks välja töötada võimalikult ulatuslikud ühtse kontrolli põhimõtted, mis oleksid küllalt paindlikud tavapäraste raamatupidamistavade tunnustamiseks ja milles võetaks vajalikul määral arvesse riikides heakskiidetud raamatupidamiskorda.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel. Kui eksperdi nime avaldamine võib seada ohtu tema julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutuste olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.

(17) Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada toetust saanud õigussubjektide ja nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel. Kui nimede avaldamine võib põhjendatult seada ohtu osaleja ärihuvid või eksperdi julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutustel olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevad eeskirjad tagamaks, et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses võimalusega kehtestada täiendavad kasutus-, levitamis- või litsentsitingimused Euroopa strateegilistes huvides või ülekaaluka avaliku huvi korral. On vaja pöörata suuremat tähelepanu toetatud tegevustest saadud teabe võimalikult laialdasele kasutamisele ja levitamisele, tunnustades samal ajal intellektuaalomandi õiguste kaitse tähtsust.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Läbipaistvuse suurendamiseks rakendab komisjon või asjaomane rahastamisasutus liidu kodanike või nende poolt otse valitud esindajate taotlusel meetmeid programmi „Horisont 2020” raames teostatud projektide üksikasjade avaldamiseks.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 b) Kogu teadus- ja innovatsioonitegevus põhineb teadlaste, teadusasutuste, ettevõtjate ja kodanike võimalustel teaduslikku teavet avalikult kätte saada, jagada ja kasutada. Selle juures tuleb aga järgida intellektuaalomandi õigusi.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 c) Soodustada tuleks patendipuulide loomist, et võimaldada patenteeritud teaduslike andmete jagamist ning suurendada ühiseid jõupingutusi ning teadus- ja arendusalast koostööd seoses konkreetsete tehnoloogiliste vajadustega. Patendipuulid oleksid eriti sobivad ühtaegu nii keerukate kui ka kallite tehnoloogiate puhul, sest see võimaldab vältida nn patendipadrikust tingitud teadusuuringute blokeerimist.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Rahastamisasutus võib kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

3. EIT võib kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku, eelkõige seoses tulemuste omandiõiguse, kasutusõiguse, kasutamise ja levitamisega.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a) „meede” – projekt;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2) „seotud üksus” – mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli nagu programmis osaleja üle või mis otseselt või kaudselt kontrollib osalejat;

Selgitus

Viide „kontrolli” määratlusele peaks olema siin, mitte peidetuna artikli 2 lõikesse 2.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4) „taustteave” – kõik andmed, oskusteave ja/või teave mis tahes vormis või kujul ning mis tahes õigused, nt intellektuaalomandi õigused, i) mis osalejal olid enne meetmega ühinemist ning ii) mille osalejad olid määranud kindlaks kooskõlas artikliga 42;

4) „taustteave” – kõik andmed, oskusteave ja/või teave mis tahes vormis või materiaalsel või immateriaalsel kujul ning mis tahes õigused, nt intellektuaalomandi õigused:

i) mis osalejal olid enne meetmega ühinemist või taotlust, mis esitati enne, kui nad meetmetega ühinesid;

ii) mis on vajalikud kaudse meetme teostamiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks; ning

iii) mille osalejad olid määranud kindlaks kooskõlas artikliga 42;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a) „vajalik juurdepääs” –

i) meetme rakendamisega seotud juurdepääs, mis on vajalik, kui ilma juurdepääsuõiguseta oleks saajal osapoolel raske temale pandud ülesandeid täita, nende täitmine hilineks tunduvalt või nõuaks märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid või lisatööjõudu;

ii) oma tulemuste kasutamisega seotud juurdepääs, mis on vajalik, kui ilma selliste juurdepääsuõigusteta oleks oma tulemuste kasutamine tehniliselt või juriidiliselt võimatu;

Selgitus

Need muudatused on tehtud DESCA koordinaatorite soovitusel.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a) „arendustegevus” – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja muude asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks, sealhulgas sellised tegevused nagu prototüüpimine, katsetootmine, testimine, tutvustamine, katsetamine ja turustamine;

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 b) „konkursikutse” – kuulutus, milles kutsutakse esitama teadusuuringute taotlusi;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 c) „konsortsium” – koordinaatorist ja meetmepartneritest koosnev osalejate rühm, kes otsustab koostööd teha, et taotlus esitada ja võimaluse korral konkreetse meetme kallal töötada;

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7) „levitamine” − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine; see hõlmab tulemuste avaldamist mis tahes teabekanalites;

7) „levitamine” − tulemuste (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotu) avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, sealhulgas mis tahes teabekanalis avaldatavate teaduslike publikatsioonide kaudu;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a) „kasutamine” – tulemuste otsene või kaudne kasutamine edasises uurimistegevuses (asjaomase kaudse meetmega hõlmatud uurimistegevus välja arvatud) või toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks;

Selgitus

Määrusesse tuleb lisada mõiste „kasutama”, et selgitada, et tulemuste mis tahes ettevõttesisene või -väline rakendamine on „kasutamine” (sealhulgas ettevõttes tehtavad, kolmandate osapoolte poolt tehtavad ja oma tarbeks tehtavad teaduslikud tööd).

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 b) õiglased ja mõistlikud tingimused — asjakohased, sealhulgas rahalised ja litsentsitasu puudumist hõlmavad tingimused, mille juures võetakse arvesse kasutusõiguse taotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või kavandatava kasutuse ulatust, kestust või muid üksikasju;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8) „rahastamisasutus” – asutus või organ, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud eelarve rakendamisega seotud ülesanded kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2010”] artikli 9 lõikega 2;

8) „rahastamisasutus” – määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktides b ja c nimetatud asutus või organ, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud eelarve rakendamisega seotud ülesanded ;

Selgitus

Õigusliku selguse huvides tuleks vältida viiteid viidetele.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10) „õigussubjekt” - ettevõtted, uurimiskeskused ja ülikoolid, mis hõlmavad mis tahes füüsilist isikut või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;

10) „õigussubjekt” – mis tahes füüsiline isik või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10 a) „mittetulunduslik õigussubjekt” – õigussubjekt, kellele seadus ei võimalda tulutoovat eesmärki või kellel on juriidiline või seadusjärgne kohustus mitte jaotada kasumit või keda sellisena tunnustavad liikmesriigi, liidu või rahvusvahelised ametiasutused;

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12) „programmi kaasrahastamismeede” – meede, mida rahastatakse toetusega, mille põhieesmärk on täiendada üksikuid liiduväliste asutuste rahastatavaid projektikonkursse või teadus- ja innovatsiooniprogramme; meede võib hõlmata eri riikide programmide kooskõlastamist ja nende vaheliste suhtlusvõrgustike loomist;

Selgitus

Sõnastus lisatud artikli 2 lõike 5 alusel.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15) „tulemused” – kõik andmed ja teadmised ning mis tahes teave mis tahes vormis või kujul, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte, mis on saadud meetmete rakendamise tulemusel, ning kõik kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

15) „tulemused” – kõik meetme materiaalsed ja immateriaalsed tulemused, nagu näiteks mis tahes liiki või kujul andmed, teadmised ja teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte, mis on saadud meetmete rakendamise tulemusel, ning kõik nendega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15 a) „kasutamine” – tulemuste otsene või kaudne kasutamine edasises teadustöös, asjaomase kaudse meetmega hõlmatud teadusuuringud välja arvatud, või kasutamine, mis hõlmab toote või protsessi väljatöötamist, loomist ja turustamist või teenuse loomist ja osutamist, kuid ei piirdu sellega;

Selgitus

Need muudatused on tehtud DESCA koordinaatorite soovitusel.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15 b) „VKEd” – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta)¹ tähenduses;

__________________

¹ ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) „töökava” – komisjoni tööprogrammiga sarnane dokument, mille on vastu võtnud määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikli 9 lõike 2 kohaselt programmi „Horisont 2020” rakendamise ühe osa eest vastutavad rahastamisasutused.

välja jäetud

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Lihtsustamise, selguse ja kättesaadavuse huvides nimetatakse „tööplaani”, mis on rahastamisasutuse poolt koostanud iga-aastane tööplaan, „tööprogrammiks” ja võetakse vastu komisjoni poolt samal viisil nagu ERC (Euroopa Teadusnõukogu) tööprogramm, nagu on kirjeldatud programmi „Horisont 2020” eriprogrammi artikli 5 lõikes 3.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17 a) „liikmesriigi tagatud” – osaleva juriidilise isiku majandusliku elujõulisuse tagab liikmesriik võetud kohustusega.

Selgitus

Staatuse selline määratlus on ilmselt oluline, et vältida segadust, mida nägime Euroopa Liidu 7. raamprogrammi alguses.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punkti 2 kohaldamisel võib kontroll toimuda artiklis 7 sätestatud vormides.

välja jäetud

Selgitus

Viide üle viidud artikli 2 lõike 1 punkti 2.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse õigussubjektiga üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 114 lõike 2 punktis a ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse nr XX/XX (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, kohaldamise eeskirjade kohta) artiklis 201 sätestatud tingimused on täidetud.

Selgitus

Täpne viide finantsmääruse artikli 114 lõike 2 punktile a ja rakenduseeskirjade artiklile 174a oleks vajalik, arvestades õigussubjekti mõistega seotud lahknevusi eri liikmesriikide õiguskorralduses, samuti selleks, et täpsustada artikli 2 lõike 3 kohaldamisala ning vältida tõlgendamisprobleeme.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Lõike 1 punkti 10 osas võib avaliku sektori asutuste õigussubjekti seisundi tuvastamisel kohaldada lihtsustatud eeskirju.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõike 1 punkti 12 kohaldamisel võivad kõnealused meetmed hõlmata täiendavat tegevust seoses võrgustike loomise ja programmide koordineerimisega eri riikide vahel.

välja jäetud

Selgitus

Viide üle viidud artikli 2 lõike 1 punkti 12.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a. Tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel võetakse arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui rakenduskokkulepetes, otsustes või lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoitakse meetme raames konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes eeskirju salastatud teabe kaitse kohta.

Kui rakenduskokkulepetes, otsustes või lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoiavad Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ning meetmes osalejad meetme raames konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes eeskirju salastatud teabe kaitse kohta.

Selgitus

Artikkel 3 peab ütlema selgelt, kes peab hoidma teabe konfidentsiaalsust (Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ning meetmes osalejad).

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja programmikohases tegevuses saadud tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:

a) asjaomane teave on avalikes huvides;

a) asjaomane teave on avalikes huvides või vajalik avaliku poliitika jaoks;

b) osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse „Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline Euroopa ühiskond” raames, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta.

Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad valdkonda „Ühiskonna probleemid”, võib komisjon liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks teha kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta.

2. Teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused ega kohustused teabe saajale. Teabe saaja käsitab mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks, kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

2. Komisjon tagab järgmise:

a) teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused ega kohustused üle teabe saajale;

b) teabe saaja käsitab mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks, kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta, ning

c) salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Suunised ja teave potentsiaalsetele osalejatele

1. Komisjon tagab, et üheaegselt „Horisont 2020” esimese tööprogrammi avaldamisega oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet.

2. Tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmade ja liikmesriikidega koostatakse ning komisjon võtab rakendusaktidega vastu järgmised dokumendid:

a) taotluste esitamise, hindamise, valiku ja toetuse määramise eeskiri;

b) toetuslepingu näidis;

c) kontrollitõendi väljastamise eeskiri.

3. Lisaks koostab komisjon tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega järgmised juhend- ja teabedokumendid ning levitab neid asjakohaselt:

a) suunised toetuse saajatele koos hindamis- ja valikuprotsessi arvestava põhjaliku taotluste koostamise juhisega;

b) finantsküsimusi käsitlev juhis;

c) intellektuaalomandi õigusi käsitlev juhis;

d) kontrollnimekiri konsortsiumilepingu kohta.

4. Lõikes 2 nimetatud dokumentide need osad, mis puudutavad käesoleva määruse ja määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kehtestatud eeskirjade tõlgendamist, kehtivad kogu programmi kestuse ajal.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 b

Parimate tavade juhend

Komisjon koos komisjoni nimel tegutsevate asutuste ja organitega järgib kõigi programmi „Horisont 2020”projektidega seoses 0. lisas esitatud põhimõtteid.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas määruse (EL) XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud rahastamisvormi, eelkõige toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente.

Kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisviisi, sealhulgas toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või nende osades, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.

2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või selle osades, kui liikmesriikide või kohalike seotud üksuste õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.

Selgitus

Tuleks soodustada vastastikust ligipääsu kolmandate riikide programmidele, samuti Euroopas asuvate rahvusvaheliste ettevõtete kohalikele teadus-ja arendustegevuse laboratooriumidele.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Asjaomasest tööprogrammist või -kavast võib välja jätta õigussubjektid, kes ei suuda tagada piisavat julgeolekukontrolli, sealhulgas töötajate julgeolekukontrolli, kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustel.

3. Asjaomasest tööprogrammist võib välja jätta õigussubjektid, kes ei suuda tagada piisavat julgeolekut või intellektuaalomandi kaitset, sealhulgas töötajate julgeolekukontrolli, kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustel.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemine raamprogrammis „Horisont 2020” või selle osades rajaneb vastastikkuse põhimõttel, mille kohaselt ELis asuvad õigussubjektid võivad osaleda nende riikide algatatud teadusuuringute ja innovatsiooni programmides.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) meetmes osaleb vähemalt kolm õigussubjekti;

b) kõik kolm õigussubjekti asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

c) kaks õigussubjekti kolmest ei või asuda samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

d) kõik kolm õigussubjekti on vastavalt artiklile 7 üksteisest sõltumatud.

2. Lõike 1 kohaldamisel, kui üks osalejatest on JRC või Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt, loetakse see asuvaks mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui see, kus asub mis tahes muu samas meetmes osaleja.

3. Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul ning tööprogrammi või -kava kohastel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

3. Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui nimetatud õigussubjekt on piiriüleselt konkurentsivõimeline ning tegeleb Euroopa tasandi ühiskondlike probleemidega.

4. Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

Tööprogrammide või -kavadega võidakse ette näha lisatingimused, lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme iseloomust ja eesmärkidest, muu hulgas tingimused osalejate arvu, tüübi ja asukoha kohta.

5. Kui see on vajalik ja igati põhjendatud, võib konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme iseloomust ja eesmärkidest lähtudes tööprogrammide või -kavadega ette näha lisatingimused, muu hulgas tingimused osalejate arvu, tüübi ja asukoha kohta.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Programmis „Horisont 2020” ei saa osaleda õigussubjektid (sealhulgas mis tahes nendega seotud üksused), kelle osalemine põhjustaks nende taotletavate eesmärkide, asukoha, tegevuse laadi või tegevuskoha tõttu olukorra, kus liit tunnistab õiguspäraseks olukorra või aitab säilitada olukorda, millega on rahvusvahelist õigust (sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust) tõsiselt rikutud ja rikkumise kohta on vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon või Rahvusvahelise Kohtu otsus või nõuandev arvamus.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui osalemine on oluline komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse meetme rakendamiseks;

a) komisjon või asjaomane rahastamisasutus, olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, peab meetmes osalemist selle teostamise huvides oluliseks;

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kui selline toetus on ette nähtud mis tahes kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või kolmandates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega.

b) selline toetus on ette nähtud mis tahes kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või kolmandates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega; niisugune kokkulepe peab tagama kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise, sõltumata nende liikmelisusest rahvusvahelises organisatsioonis.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon kontrollib lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud muid juhtusid, ei avaldata konkursikutseid seoses koordineerimis- ja toetusmeetmete ning programmi kaasrahastamismeetmetega, mida rakendavad tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid, tingimusel, et kõnealused meetmed ei kuulu projektikonkursi rakendusalasse.

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud muid juhtusid, ei avaldata konkursikutseid seoses koordineerimis- ja toetusmeetmete ning programmi kaasrahastamismeetmetega, mida rakendavad tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid, tingimusel, et kõnealused meetmed ei kuulu projektikonkursi rakendusalasse. Konkursikutseid võib avaldada mis tahes vormis, sealhulgas avatud konkursikutsena, kui vastav vorm on vajalik, et tagada paindlikkus, mida nõuab teadus- ja innovatsioonisektorite ning -tegevuste mitmekesisus – alates pikaajalistest projektidest kuni lühiajaliste võimalustekohaste tegevusteni.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Esialgses konkursikutses ei piirata selle projektikonkursi raames rahastatavate tegevuste arvu ainult ühe tegevusega.

Selgitus

Konkurentsivõime säilitamiseks konkursikutse etapis tuleks kaotada tavapärane piirang, mille kohaselt võib iga teema all rahastada ainult ühte projekti. Vastasel korral, olenevalt konkursikutse tehnilistest tingimustest ja üksikasjadest, võib see piirang ohustada tipptaseme kriteeriumi täitmist.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Ühe projektikonkursi raames rahastatavate meetmete arvu määramise aluseks on teadusliku tipptaseme kriteerium.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi.

1. Selget Euroopa lisaväärtust pakkuvates valdkondades võib meetmete ühiseks rahastamiseks käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid sõlmivad liidu või asjaomase rahastamisasutusega toetuslepingu. Sellises toetuslepingus kirjeldatakse kõnealuste osalejate ja kaasatud kolmandate riikide osalevate õigussubjektide tööd.

Selgitus

Vaja on ette näha võimalus kirjeldada nende meetmete raamtingimusi, mida teostatakse ühiste projektikonkursside alusel kolmandate riikidega. See puudutab esmajoones intellektuaalomandi õigusi.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Taotluse esitamise aeg

Taotluste heakskiitmise aja lühendamine on esmatähtis. Iga konkreetse konkursi olemusest sõltuvalt tuleks aga arvesse võtta ka järgmisi asjaolusid:

a) selgete ja läbipaistvate mehhanismide kasutamine eri teemasid käsitlevate konkursikutsete väljatöötamisel tagab võrdsed konkurentsitingimused ning kaasatuse ja suurema osalejate arvu; seda põhimõtet tuleks võimaluse korral järgida iga programmi ja eesmärgi puhul;

b) kui tulevaste projektikonkursside kohta antakse varakult teavet, saavad võimalikud osalejad moodustada enne konkursikutse avaldamist konsortsiume, mille tulemuseks on kvaliteetsemad taotlused;

c) kui konkursikutse avaldamise ja taotluste esitamise tähtaja vahele jääb piisavalt aega, võib saada kvaliteetsemaid pakkumisi ning tagada võrdsemad võimalused osalejatele, kellel on erinev haldussuutlikkus, erinevad ELi poolt rahastatavates programmides osalemise kogemused, erinevad keeled ja erinev inglise keele oskus; ning

d) projektikonkursside tähtajad tuleks kavandada kõiki ELi projektikonkursse ning võimalike osalejate akadeemilist ja töökalendrit arvesse võttes.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 b

Koostoime ühtekuuluvusfondidega

Tõhususe tõstmiseks ja koostoime tekitamiseks teadusuuringute tarbeks ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisega kehtestatakse ühtsed osalemisreeglid. Kehtestatakse teadusuuringute liidupoolset rahastamist tervikuna hõlmav ühine reeglistik, sealhulgas üks ja sama osaleja tunnuskood, ning luuakse osalejate portaali näol üks ühine kontaktpunkt.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotlustes on vajaduse korral esitatud tulemuste kasutamise ja levitamise esialgne kava.

1. Kui tööprogramm seda ette näeb, esitatakse taotlustes tulemuste kasutamise ja levitamise esialgne kava.

1 a. Vajaduse korral, nt taotluste eeldatavalt suure arvu korral võib komisjon otsustada kasutada kaheetapilist taotlusmenetlust, tingimusel et see ei pikenda aega taotluste esitamisest lepingu sõlmimise või toetuse määramiseni.

2. Kõik inimese embrüonaalseid tüvirakke käsitlevate teadusuuringutega seotud taotlused peavad vajaduse korral sisaldama andmeid liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti eetilise heakskiidu üksikasju. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude eraldamisega tegelevaid institutsioone, organisatsioone ja teadlasi litsentsitakse ja kontrollitakse rangelt kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.

3. Taotlust, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm], tööprogrammis või -kavas või konkursikutses esitatud tingimustele, võib hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata.

3. Taotlust, mis on vastuolus eetikapõhimõtete, põhiõiguste või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm], tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, võib hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata.

3 a. Selliste teadusuuringute taotlused, millel on potentsiaali meditsiinitehnoloogia arengu seisukohalt (nt ravimid, vaktsiinid, meditsiiniline diagnostika), peavad sisaldama esialgset kava koos strateegiaga sellise tehnoloogia kiire ja võimalikult laialdase kättesaadavuse tagamiseks, kui tehnoloogia kasutusõiguse puudumine ohustaks rahvatervise kaitset.

3 b. Vajaduse korral tuleks taotlustes selgitada, kuidas ja millises ulatuses on kavatsetava projekti puhul kohane sooküsimuste analüüs, ning kasutada sellealastes eesrindlikes teadusuuringutes välja töötatud sobivaid meetodeid.

Selgitus

Teatavate valdkondade puhul tuleks taotlustes selgitada, kuivõrd asjakohane on sooline aspekt.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teeb korrapäraselt eetikakontrolli taotluste suhtes, mis tekitavad eetikaküsimusi. Kõnealuse kontrolli käigus kontrollitakse eetikapõhimõtete ja õigusaktide järgimist ning seda, kas väljaspool liitu tehtud teadusuuringuid oleks olnud võimalik läbi viia liikmesriigis.

1. Komisjon teeb korrapäraselt eetikakontrolli taotluste suhtes, mis tekitavad eetikaküsimusi. Kõnealuse kontrolli käigus kontrollitakse eetikapõhimõtete ja ELi õigusaktide järgimist ning seda, kas väljaspool liitu tehtud teadusuuringuid oleks olnud võimalik läbi viia mõnes liikmesriigis.

Selgitus

Muudatusega tagatakse eetikakontrolli teostamine ELi õigusakte ja põhimõtteid järgides.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Komisjon muudab eetikakontrolli protsessi projekti haldavatele ametnikele ja osalejatele võimalikult läbipaistvaks.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Komisjon püüab võimalikult tagada, et eetikakontroll ei tekitaks põhjendamatuid viivitusi projektide alustamisel, jätkamisel ega lõpuleviimisel.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13 a

Sooliste asjaolude kontroll

Komisjon kontrollib korrapäraselt taotluste soolisi asjaolusid, kasutades kindlat kontroll-lehega vormi, mis lisatakse artiklis 4 a nimetatud suunisdokumentidele.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse määramise kriteeriumide põhjal:

a) tipptase;

b) mõju;

c) rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2. ERC tehtavate eesliini teadusuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes tipptaseme kriteeriumit.

3. Tööprogrammi või -kavaga kehtestatakse lõikes 1 osutatud toetuse määramise täiendavad üksikasjad ning määratakse kindlaks koefitsiendid ja lävendid.

3. Tööprogrammiga kehtestatakse lõikes 1 osutatud toetuse määramise täiendavad üksikasjad ning määratakse kindlaks koefitsiendid ja lävendid.

3 a. Komisjon koostab valikumenetluse juhendi, milles selgitatakse toetuse määramise kriteeriumite kohaldamist ja määratakse kindlaks teatavate koefitsientide ja lävendite mõju valikumenetlusele. See juhend avaldatakse üheaegselt esimese tööprogrammiga.

3 b. Vajaduse korral võetakse hindamismenetluse käigus arvesse taotluse potentsiaali rahvusvahelise koostöö edendamisel olulistel teemadel, nagu näiteks standardimine.

4. Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremusjärjekorda. Valik tehakse selle järjekorra alusel.

5. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus kontrollib eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust, kui nad taotlevad meetme raames liidu rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 eurot, välja arvatud juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on alust kahelda koordinaatori või muude osalejate finantssuutlikkuses.

5 a. Kui koordinaator on VKE, kes ei vasta finantssuutlikkuse kriteeriumitele, võib artiklis 32 nimetatud osalejate tagatisfond tema riski maandada.

6. Finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle osaluse tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ega kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul.

6. Finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle osaluse tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ega kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul. Ei kontrollita ka alakapitaliseeritud tütarettevõtete või idufirmade finants- ja koordinatsioonisuutlikkust, kui nende elujõulisuse tagavad aktsionärid ja kui seda garantiid igal aastal uuendatakse.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette eetikakontrolli korra selliste taotlejate puhul, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud kõnealustes eeskirjades, asjaomases tööprogrammis või -kavas ja konkursikutses sätestatud korra kohaselt.

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette täiesti läbipaistva eetikakontrolli korra selliste taotlejate puhul, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud kõnealustes eeskirjades, asjaomases tööprogrammis ja konkursikutses sätestatud korra kohaselt.

2. Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse taotlusega ja selle esitab taotluse koordinaator 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab koordinaatorit hindamistulemustest.

3. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus vastutab kõnealuse taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu.

3 a. Juhul kui programmi „Horisont 2020” toetuse saanud projektile taotletakse uuesti toetust, annab komisjon enne hindamist uue hindamiskomisjoni käsutusse varem esitatud taotluse ja selle juurde kuuluva kokkuvõtliku hindamisaruande. Komisjon tagab teaduse ja tehnika arengut nõuetekohaselt arvesse võttes selle, et vana ja uue hindamisaruande järeldused ei oleks omavahel vastuolus.

4. Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab arvamuse hindamise menetluslike aspektide kohta. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui projektikonkursside eest vastutav osakond. Komitee võib soovitata ühte järgnevast:

4. Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab hindamise menetluslike aspektide kohta läbipaistva ja objektiivse arvamuse. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui projektikonkursside eest vastutav osakond. Komitee võib soovitata ühte järgnevast:

a) taotluse uuesti hindamine;

b) esialgse arvamuse kinnitamine.

5. Kõnealuse soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit.

5. Kõnealuse soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit 30 päeva jooksul alates päevast, kui komisjon või asjaomane rahastamisasutus saab läbivaatamistaotluse.

6. Eetikakontroll ei too kaasa viivitusi selliste taotluste valiku menetluses, mille suhtes ei ole esitatud läbivaatamistaotlust.

7. Eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 a

Vaidlustusmenetlus

1. Komisjon kehtestab osalejatele ametliku vaidlustusmenetluse, mille jaoks võidakse ametisse nimetada ombudsman või sellega võrdväärne organ, kes spetsialiseerub programmi „Horisont 2020” raames läbiviidavate teadus- ja innovatsiooniprojektidele. Komisjon tagab, et osalejad on teadlikud kõigist nende käsutuses olevatest vaidlustus/apellatsioonimenetlustest, avaldades kogu osalejate või taotlejatega peetavas kirjavahetuses nimetatud menetluste üksikasjad. Menetlus on läbipaistev ning tulemused ja otsustamisprotsess tehakse osalejatele kättesaadavaks.

2. Osalejatel võimaldatakse esitada kaebusi kõigis valdkondades, mis on seotud nende osalemisega raamprogrammis „Horisont 2020”. Vaidlustusmenetlus ei piirdu vaid taotluste hindamise menetluslike aspektidega.

3. Komisjon teeb oma otsuse 30 päeva jooksul pärast kaebuse saamist.

4. Kui kaebust ei õnnestu lõikes 1 kirjeldatud vaidlustusmenetluse abil rahuldavalt lahendada, võivad komisjon ja osalejad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivile 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kokku leppida, et püüavad erimeelsust lahendada vahendusmenetlusega vastavalt vahenduskeskuse menetluse eeskirjadele. Komisjoni ja osaleja(te) kokkuleppel valitakse vahenduskeskus, soovitavalt komisjoni poolt heakskiidetud vahenduskeskuste nimekirjast.

5. Komisjon eraldab 0,5% programmi „Horisont 2020”eelarvest projektidele, mida algselt heaks ei kiidetud, kuid mis vaidlustusmenetluse tulemusena saavad positiivse hinnangu.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega toetuslepingute näidised, milles võetakse arvesse asjaomase rahastamisskeemi näitajaid. Kui toetuslepingu näidist on vaja oluliselt muuta, vaatab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega selle korrakohaselt üle.

-1 a. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus teeb toetuslepingu näidise kättesaadavaks hiljemalt esimese konkursikutse avaldamise kuupäeval.

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus sõlmib osalejatega toetuslepingu.

2. Toetuslepinguga nähakse ette osaleja, komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad osalejad.

2. Toetuslepinguga nähakse ette osalejate ning kas komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse käesoleva määruse kohased õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad osalejad, ning konsortsiumi koordinaatori roll ja ülesanded.

Toetusleping on kooskõlas määruse (Euratom, EL) nr 966/2012 ning määruse (EL) nr XX/XX [delegeeritud määrus] sätetega.

3. Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega.

3. Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib tööprogrammi nõuete alusel toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega. Komisjon tagab täiendavate õiguste ja kohustuste ühtse ja järjepideva kohaldamise.

4. Vajaduse korral kajastab toetusleping komisjoni soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta sätestatud üldpõhimõtteid.

4. Vajaduse korral kajastab toetusleping komisjoni soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta sätestatud üldpõhimõtteid, teadusuuringute tervikluse põhimõtet, komisjoni soovituses intellektuaalomandi haldamise kohta teadmussiirde käigus ning ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide tegevusjuhises esitatud üldpõhimõtteid ning määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artiklis 15 sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

5. Vajaduse korral sisaldab toetusleping eetikapõhimõtete tagamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas sätteid seoses sõltumatu eetikanõukogu loomisega ning komisjoni õigusega auditeerida eetikapõhimõtete järgimist.

5. Vajaduse korral sisaldab toetusleping eetikapõhimõtete ja põhiõiguste tagamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas sätteid seoses sõltumatu eetikanõukogu loomisega ning komisjoni õigusega lasta läbi viia sõltumatu eetikakontroll.

6. Meetmete eritoetused võivad kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr [delegeeritud määrus] olla osa partnerluse raamlepingust.

6. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad meetmete eritoetused kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/XX [delegeeritud määrus] olla osa partnerluse raamlepingust.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vajaduse korral võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] artikliga X või asjaomane rahastamisasutus toetuslepingute sõlmimise asemel võtta vastu toetuse määramise otsuseid. Toetuslepingutele viitavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Vajaduse korral ja kui rahastatava meetme ühtlustatud käsitlemine seda eeldab, võib komisjon kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga X või asjaomane rahastamisasutus toetuslepingute sõlmimise asemel võtta vastu toetuse määramise otsuseid. Toetuslepingutele viitavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Selgitus

Määratud toetuse kasutamise tingimused vajavad täpsemat määratlemist.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17 a

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus peab tagama, et konkursikutses toodud taotluste esitamise tähtaja ja toetuslepingute allkirjastamise või vajaduse korral toetusotsuse vaheline ajavahemik ei oleks üle kuue kuu. Erakorralistel juhtudel või konsortsiumi taotlusel võib seda aega pikendada ühe kuu võrra.

2. Kumulatiivne aeg, mis kulub komisjonil sisemenetluseks, sealhulgas kogu asjaomase teabe ja dokumentatsiooni ettevalmistamiseks, toetuslepingute hindamiseks ja allkirjastamiseks, on maksimaalselt 60 tööpäeva.

Osalejatele antakse kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni ettevalmistamiseks kokku vähemalt 60 tööpäeva.

3. Iga konkursi olemusest sõltuvalt tuleb hoolikalt kaaluda kaheetapilise hindamismenetluse kasutamist, et vähendada edutute taotluste koostamise kulusid. Kaheetapilise menetluse puhul võtab toetuse määramine aega keskmiselt üheksa kuud. Kaheetapilise menetluse kasutamisel peab pakkumiste esitamise vorm olema järjepidev ning taotlejatel peab olema piisavalt aega, et valmistuda pakkumise teiseks etapiks.

4. Komisjon püüab teha otsuseid või esitada teabenõudeid võimalikult kiiresti. Kui see ei ole mõistlik ega põhjendatud, väldib komisjon olukorda, mil osalejatelt nõutakse algselt heakskiidetud pakkumise osade uuesti koostamist või nende üle uute läbirääkimiste pidamist.

5. Osalejatele antakse piisavalt aega projektideks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni ettevalmistamiseks.

6. Taotlustes, toetuslepingutes või täiendavates dokumentides tuleb vältida kordusi. Kui teave ei vaja ajakohastamist, ei küsi komisjon osalejatelt oma administratsioonis juba olemas olevat teavet, samuti andmeid või tõsiasju, mida komisjon saab hõlpsasti ja tasuta kontrollida elektroonilisest autenditud andmebaasist (nt ettevõtete andmed).

7. Komisjon püüab võimaluse korral vältida konkursi korraldamist ajal, mil võimalikud osalejad peavad dokumente esitama ülikoolide ja ettevõtete tavapäraste puhkuste ajal.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17 b

Toetuse maksmise aeg

1. Osalejatele, kes on oma lepingulise töö lõpetanud, tuleb maksta õigeaegselt.

2. Komisjon tagab osalejatele tasumise 30 päeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist komisjonile. Komisjon teavitab projekti koordinaatorit ja projektis osalejaid puudustest või lisadokumentide vajalikkusest kahe nädala jooksul pärast teabe esitamist komisjonile. Juhul kui osalejad sellist teadaannet ei saa, on komisjonil kohustus kokkulepitud summa välja maksta.

3. Komisjon kehtestab meetmed selle tagamiseks, et projektide koordinaatorid jagaksid projektiraha kiiresti, õiglaselt ja vastavalt toetuslepingule, ning et raha jagataks osalejate vahel vastavalt sellele, kui palju igale osalejale on määratud. Kui kõigi osalejate vahel ei ole teisiti kokku lepitud, ei pea projekti koordinaatorid eelmakseid kinni ega jaga neid osadeks ilma projekti haldava ametniku heakskiiduta, eriti VKEde puhul. Selline kord peaks olema selgelt kirjas konsortsiumilepingutes ning sellel peaks olema projekti haldava ametniku heakskiit.

4. Pärast projekti koordinaatorile makse sooritamist annab komisjon osalejatele teada makstud summa ning makse sooritamise kuupäeva.

5. Kui üks või mitu osalejat ei ole lepinguga määratud tööd veel lõpetanud või nad ei ole esitanud projekti koordinaatorile või komisjonile nõutud teavet või dokumente, ei takista see projekti koordinaatorit edastamast dokumente komisjonile teis(t)e lepinguosalis(t)e nimel või komisjoni tasu maksmisest teis(t)ele lepinguosalis(t)ele.

6. Kui pärast toetuslepingu osas kokkuleppimist kaasatakse projekti uusi osalejaid, ei mõjuta see algsete lepinguosalistega kokku lepitud summat, välja arvatud juhul, kui algsed lepinguosalised on sellega nõus või kui neilt nõutud töökoormus erineb oluliselt kokkulepitust.

7. Komisjon rakendab hierarhilist kontrolliprotsessi, tagamaks et toetusesaajate audiitorid järgivad heakskiidetud standardeid ja programmi „Horisont 2020” kontrollimise nõudeid. Komisjon ei nõua lisateavet, kui kontroll on juba toimunud.

8. Oma maksekäitumisest aruandmiseks esitab komisjon kaks korda aastas lõpetatud tööde makseaegade statistika. Makseaja all mõistetakse aega alates projekti lõplikust heakskiitmisest projekti koordinaatori ja projekti haldava ametniku poolt (see ajavahemik ei tohi omakorda ületada ühte kuud alates projekti lõpetamise kuupäevast) kuni selle hetkeni, kui väljamaksmisele kuuluv raha on laekunud osaleja pangakontole.

9. Osaleja taotlusel järgitakse toetuslepingutes ülikoolide ja ettevõtete töökalendrit. See puudutab eriti näiteks projekte, mille raames tuleb tööle võtta doktorante, kes ilmselt ei saa töötada keset õppeaastat.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17 c

Teabevahetus

1. Eetilise heakskiidu menetlus peab olema osalejatele ja taotlejatele läbipaistev, eriti kui menetlus põhjustab viivitusi projektide algatamisel. Pakkumuses juba esitatud teavet ei ole vaja eetilise heakskiidu jaoks uuesti esitada. Võimaluse korral kasutab komisjon oma heakskiidu andmiseks kogu teavet, mille taotleja(d) on juba pakkumuses esitanud, ning küsib täiendavat teavet vaid siis, kui suudab tõendada, et see teave on tingimata vajalik.

2. Osalejad saavad suhelda otse oma projekti haldavate ametnikega, kui neil on korduvaid probleeme projekti haldamisega või projekti koordinaatori tegevusega. Kui projekti haldav ametnik ei ole ise kohal, tagab ta selle, et osalejatel oleksid sellise asendaja kontaktandmed, kes saab otsuseid teha tema äraolekul. Asjaomaste komisjoni ametnike kontaktandmed on kättesaadavad ja tehakse osalejatele teatavaks.

3. Osalejate taotlusel ning selleks, et osalejad saaksid valmistuda edaspidisteks pakkumisteks, annab komisjon taotlejatele tagasisidet nende taotluste kohta, mida heaks ei kiidetud, tuues muu hulgas välja nende taotluste tugevad ja nõrgad küljed, mille on tuvastanud käesoleva määruse artiklis 37 nimetatud sõltumatud eksperdid.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib osalejatega teabe vahetamiseks luua turvalise elektroonilise süsteemi. Kõnealuse süsteemi kaudu edastatud dokumenti, sealhulgas toetuslepingut, käsitatakse kõnealuse dokumendi originaalina, kui on kasutatud osaleja esindaja kasutajatunnust ja salasõna. Selline identifitseerimine kehtib asjaomase dokumendi allkirjana.

Komisjon loob osalejatega teabe vahetamiseks turvalise elektroonilise taotluste süsteemi, millega taotlejatele antakse hõlpsasti kättesaadavas vormingus teavet taotluste üksikasjade ja menetlemise ajakava kohta. Selle süsteemi kaudu antakse taotlejatele tagasisidet, et nad teaksid, millal on oodata komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse otsust. Kõnealuse süsteemi kaudu edastatud dokumenti, sealhulgas toetuslepingut, käsitatakse kõnealuse dokumendi originaalina, kui on kasutatud osaleja esindaja kasutajatunnust ja salasõna. Selline identifitseerimine kehtib asjaomase dokumendi allkirjana.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Osalejad võivad komisjonile esitada selgitusi või tõlgendusi seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Kui komisjonilt ei tule kahe kuu jooksul vastust, loetakse taotleja selgitused või tõlgendused kinnitatuks.

Selgitus

Paljud osalejad kurdavad, et komisjoni vastust osalemiseeskirjade kohaldamist käsitlevatele täpsustavatele või tõlgenduslikele küsimustele tuleb kas väga kaua oodata või komisjon ei vasta üldse. Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse komisjoni ja toetusesaajate vahekorda selles osas paremini tasakaalustada.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon või rahastamisasutus nad sellest kohustusest sõnaselgelt vabastab. Kui fondi käsitlevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest. Osalejad tagavad komisjoni või rahastamisasutuse teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.

2. Osalejad ei tohi võtta käesoleva määrusega või toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon või rahastamisasutus nad sellest kohustusest sõnaselgelt vabastab. Kohustusi mittetäitvale osalejale antud või reserveeritud rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks ülejäänud partneritele, et saaks katta nende kulusid seoses töödega, mis olid algselt ette nähtud kohustusi mittetäitvale osalejale. Rahalised vahendid antakse projekti koordinaatori käsutusse, kui saabub kohustusi mittetäitvale osalejale määratud tegevuse kavandatud tähtaeg. Kui fondi käsitlevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest ja seoses nende vahenditega, mis ta on otse saanud. Osalejad tagavad komisjoni või rahastamisasutuse õigeaegse teavitamise kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel.

4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel ja juhtudel, mida ei olnud võimalik täpselt ette näha lepingu jõustumise ajal. Nendel juhtudel taotletakse komisjoni eelnevat nõusolekut; nõusoleku andmisest ei tohi põhjendamatult keelduda.

Selgitus

Vaja on teatavat paindlikkust, kuna eeskirja jäik rakendamine võib ohustada meetme tulemuse saavutamist. Meetme käigus ja uurimistöö edenedes võib ilmneda, et mõne tegevuse kohta on vaja paindlikult teha alltöövõtuleping, kuid seda vajadust ei olnud võimalik ette näha toetuslepingu jõustumise ajal.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha osa osaleja tööst meetme raames, tingimusel et kolmas isik ja tehtav töö on märgitud toetuslepingusse.

Selliste kolmandate isikute (projekti alltöövõtjad nende hulka ei kuulu) osalus, kes võivad teha osa uurimistööst, määratakse kindlaks toetuslepingus.

Selgitus

Projekti koordinaator ei ole suuteline ette nägema kõiki projekti teostamisega seonduvaid vajadusi, eriti kui tegemist on teenustega, millel pole teaduslikku tähtsust.

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Osalejad järgivad nende riikide õigusnorme ja eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu.

9. Osalejad järgivad liidu ja nende assotsieerunud riikide õigusnorme ja eetikanõudeid ning teadusuuringute tervikluse põhimõtteid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu. Kolmandates riikides teostatavad ja komisjoni poolt rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Mis tahes konsortsiumi liikmed, kes soovivad meetmes osaleda, määravad endi seast ühe liikme koordinaatoriks, kes märgitakse toetuslepingusse.

Koordinaator on konsortsiumi liikmete peamine kontaktisik, ta esindab konsortsiumi suhtlemisel komisjoniga või asjaomase rahastamisasutusega ja jälgib, et konsortsiumi liikmed täidaksid toetuslepingust tulenevate kohustusi.

See ei takista aga konsortsiumi liikmetel eraldi suhtlemast komisjoni või asjaomase rahastamisasutusega, eriti kui neil on kahtlusi koordinaatori tegevuse suhtes.

2. Meetmes osalevad konsortsiumi liikmed sõlmivad sisekokkuleppe (edaspidi „konsortsiumikokkulepe”), välja arvatud tööprogrammi või -kava või konkursikutsega ettenähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2. Meetmes osalevad konsortsiumi liikmed sõlmivad sisekokkuleppe (edaspidi „konsortsiumikokkulepe”), milles sätestatakse konsortsiumi liikmete õigused ja kohustused.

2 a. Konsortsiumikokkuleppes võidakse sätestada muu hulgas järgmist:

a) konsortsiumi sisemine korraldus;

b) Euroopa Liidu rahaliste vahendite jaotus;

c) eeskirjad levitamis-, kasutamis- ja juurdepääsuõiguste kohta, mis täiendavad III jaotise I peatüki ja toetuslepingu sätteid;

d) sisevaidluste, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;

e) vastutus-, kahjude hüvitamise ja konfidentsiaalsuskokkulepped osalejate vahel.

Konsortsiumi liikmed võivad konsortsiumisiseselt teha mis tahes kokkuleppeid, mida nad vajalikuks peavad, kui need kokkulepped ei ole vastuolus toetuslepingu või käesoleva määrusega.

2 b. Komisjon avaldab ühes projektikonkursi kuulutusega ka suunised seoses tähtsaimate küsimustega, mida osalejad võivad käsitleda oma konsortsiumikokkulepetes.

3. Konsortsium võib teha ettepanekuid osaleja lisamise või väljajätmise kohta kooskõlas toetuslepingu vastavate sätetega, tingimusel et selline muudatus vastab osalemistingimustele, ei mõjuta negatiivselt meetme rakendamist ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

3. Konsortsium võib teha ettepanekuid osaleja lisamise või väljajätmise või koordinaatori väljavahetamise kohta kooskõlas toetuslepingu vastavate sätetega, tingimusel et selline muudatus vastab osalemistingimustele, ei mõjuta negatiivselt meetme rakendamist ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetuste vormid on ette nähtud määruse (EL) XX/2012 [finantsmäärus] artikliga 116.

Toetuste vormid on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 116, võttes arvesse meetme eesmärke.

Selgitus

Eeskirjades tuleb rõhutada, et rahastamisvõimaluse vormi valiku peamiseks kriteeriumiks on meetme eesmärgid.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Meetmele antav rahaline toetus ei ületa toetuskõlblikke kulusid, millest on lahutatud meetme tulud.

2. Meetme tuludena käsitatakse järgmist:

a) rahalise või mitterahalise toetustena osalejate käsutusse tasuta antud vahendid, tingimusel et kolmas isik on need andnud spetsiaalselt meetmes kasutamiseks;

b) meetmest saadud tulu, välja arvatud meetme tulemuste kasutamisest saadud tulu;

c) toetuslepingu raames ostetud varade müügist saadud tulu nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt meetme kuludesse.

3. Toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära kohaldatakse iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames rahastatakse. Kõnealune määr kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga.

3. Toetuskõlblike kulude hüvitamisel kehtivad järgmised ülemmäärad:

Tegevuse liik	Kuluarvestusmeetod	Osaleja tüüp
		Ülikool/RTO/VKE/muud	Tööstus
Teadus- ja arendustegevus	otsesed abikõlblikud kulud + kindlasummaline makse (artikkel 24)	100%+20%	70% +20%


	kogukulu (artikkel 24)	70%	50%

4. Programmi „Horisont 2020” toetus võib ulatuda kuni 100 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.	4. Osalevatele mittetulunduslikele subjektidele ja VKEdele võib programmi „Horisont 2020” toetus ulatuda kuni 100 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.
	4 a. Osalevale mittetulunduslikule subjektile või VKEle, kes on otsustanud oma toetuskõlblikud kaudsed kulud määrata tegelike kaudsete kulude põhjal vastavalt artikli 24 lõikele 2, on programmi „Horisont 2020” toetus 70% kõigist toetuskõlblikest kuludest.
	Tööstusvaldkonna osaleja puhul on programmi „Horisont 2020” toetus kuni 70% toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.
	Tööstusvaldkonna osalejale, kes on otsustanud oma toetuskõlblikud kaudsed kulud määrata tegelike kaudsete kulude põhjal vastavalt artikli 24 lõikele 2, on programmi „Horisont 2020” toetus 50% kõigist toetuskõlblikest kuludest.
5. Programmi „Horisont 2020” toetust piiratakse maksimaalselt 70 %-le meetme toetuskõlblikest kogukuludest järgmiste meetmete puhul:
a) meetmed, mis seisnevad peamiselt sellises tegevuses nagu prototüüpimine, testimine, tutvustamine, arendustegevus, katsetamine, tehnoloogia turustamine;
b) programmi kaasrahastamismeetmed.	5. Seoses programmi kaasrahastatavate tegevustega nähakse kohaldatav maksumäär ette tööprogrammis.
	Programmi kaasrahastamismeetmete ja teiste kaudsete meetmete puhul, mis hõlmavad peamiselt suuremahulist arendustegevust, võib kohaldatav määr olla kuni 35% otsestest.
	Käesoleva määruse ja määruse (EL, Euratom) nr 966/ 2012 artikli [119] mõistes võib kaasrahastamine toimuda tööprogrammis põhjendatud juhtudel eri eelarveridade kumulatiivse rahastamisena, ilma et see piiraks nende kuluartiklite kahekordse rahastamise vältimist.
6. Käesoleva artikliga kehtestatud hüvitismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete puhul, kus ühikuhindade astmik või kindlasummaline makse on määratud kindlaks kogu meetme või selle osa jaoks.	6. Käesoleva artikliga kehtestatud hüvitismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete puhul, kus ühikuhindade astmik või kindlasummaline makse on määratud kindlaks kogu meetme või selle osa jaoks.
	6 a. Juhul kui projektile eraldatud raha ei ole ära kasutatud, töötab komisjon välja nõuetekohase mooduse, mis võimaldab raha programmi „Horisont 2020” eelarvesse tagastada.
	6 b. Osaleja tüübi kontrollimiseks kasutatavas kinnitusmenetluses tuleb kasutada ühtse registreerimissüsteemi andmestikku osalejate portaalis. Eelmiste raamprogrammide menetluses kinnitatud üksuste puhul on uus kinnitamine vajalik vaid juhul, kui ettevõtte juriidiline staatus on muutunud või VKEde puhul juhul, kui ettevõte ei vasta enam VKE määratlusele.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Abikõlblikud kulud koosnevad otseselt meetmega seotud kuludest („otsesed abikõlblikud kulud”) ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludest („kaudsed abikõlblikud kulud”).

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Makstud käibemaks, mida kehtiva siseriikliku õiguse kohaselt toetuse saajale ei tagastata, loetakse abikõlblikuks kuluks.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Teise valikuna võib osaleja oma abikõlblikud kaudsed kulud määrata projektis kinnitatud abikõlblike otseste kuludega otseselt seotud tegelike kaudsete kulude põhjal vastavalt toetuse saaja tavapärastele kuluarvestuse tavadele. Sel juhul rakendatakse kogukulude hüvitismäära, nagu on sätestatud artikli 22 lõikes 3.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Toetuse saaja peab olema võimeline kasutama aruannetes sama meetodit oma kaudsete toetuskõlblike kulude esitamisel kõikide programmi „Horisont 2010” tegevuste kohta, milles ta osaleb.

Selgitus

Lihtsustav meede.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toetuskõlblikud personalikulud hõlmavad üksnes meetmega otseselt seotud isikute tegelikke töötunde. Osaleja esitab tegelikult töötatud töötunnid ajaarvestussüsteemi andmike kaudu.

1. Toetuskõlblikud personalikulud hõlmavad meetmega otseselt seotud isikute töötunde. Osaleja esitab töötatud töötunnid vastavalt omaenda ametlikule ajaarvestussüsteemile.

2. Tööaja arvestamist ei nõuta isikutelt, kes töötavad üksnes meetme jaoks. Sel juhul peab osaleja kirjutama alla deklaratsioonile, millega kinnitatakse, et asjaomase isiku töö on seotud üksnes meetmega.

3. Toetuslepingus on esitatud ajaarvestussüsteemi miinimumnõuded ning aastane töötundide arv, mida kasutatakse tunnitasumäärade arvutamiseks.

3. Toetuslepingus on esitatud järgmine:

i) ajaarvestussüsteemi miinimumnõuded;

ii) meetod, millega määratakse kindlaks aastane töötundide arv, mida kasutatakse tunnitasumäärade arvutamiseks, võttes arvesse osaleja harilikke arvestustavasid.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib määruse (EL) XX/XX [finantsmäärus] artikli X kohaselt kehtestada ühikuhindade astmiku kindlaksmääramise meetodid kas:

1. Komisjon võib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli X kohaselt kehtestada ühikuhindade astmiku kindlaksmääramise meetodid kas:

a) statistiliste andmete või muude samalaadsete objektiivsete vahendite põhjal;

b) osaleja varasemate auditeeritavate andmete põhjal.

Kui ühikuhindade astmikus on kokku lepitud, ei pea teostama kontrolli nende kulude tegeliku kujunemise üle.

Selgitus

Kui komisjon ja osaleja on ühikuhindade astmiku kohta juba kokkuleppele jõudnud, ei peaks seda tagantjärele küsimuse alla seadma.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) osaleja varasemate auditeeritavate andmete põhjal.

b) osalejate varasemate auditeeritavate andmete põhjal.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib rahastada ühikuhindade astmiku alusel, mis on määratud kindlaks osaleja tavapärase kuluarvestuse kohaselt, tingimusel, et need ühikuhinnad vastavad järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele:

a) need arvutatakse tegelike personali kogukulude põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses ja mida võib kohandada hinnanguliste või eelarvestatud elementide alusel vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele;

a) need arvutatakse tegelike personali kogukulude põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses;

b) need vastavad artikli 23 tingimustele;

c) nende puhul on tagatud kasumi taotlemist keelava nõude järgmine ja kulude topeltrahastamise vältimine;

d) nende arvutamisel on nõuetekohaselt võetud arvesse artikli 25 sätteid töötundide kohta.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend sisaldab toetuse kogusummat, mille kohta esitab osaleja tegelike kulude hüvitamise taotluse, kasutades artikli 27 lõikes 2 osutatud ühikuhindade astmikku. Kõnealune tõend tuleb esitada üksnes juhul, kui toetussumma on toetuse lõppmakse tegemise ajal 325 000 eurot või rohkem.

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend sisaldab toetuse kogusummat, mille kohta esitab osaleja tegelike kulude hüvitamise taotluse, kasutades artikli 27 lõikes 2 osutatud ühikuhindade astmikku. Kõnealune tõend tuleb esitada üksnes juhul, kui liidu toetus – välja arvatud kindlasummalise maksena, ühekordse maksena või ühiku maksumusel põhineva maksena antav toetus – on toetuse lõppmakse tegemise ajal 325 000 eurot või rohkem.

Selgitus

Komisjoni selgituste kohaselt tuleb öelda selgelt välja, et ühe ühiku maksumusel, kindlasummalisel toetusel või ühiku maksumusel põhinevad toetussummad ei ole audiitorkontrolli objektiks. Nende summade välja arvamine on raamatupidamistõendi senise künnise vähendamise peamiseks põhjuseks 375 000-lt eurolt kuni 325 000-ni euroni.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Osalejad, kes arvutavad otsesed personalikulud ja taotlevad nende hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel, võivad esitada komisjonile raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi. Kõnealune metoodika vastab artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning toetuslepingu nõuetele.

1. Osalejad, kes arvutavad otsesed personalikulud ja taotlevad nende hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel või osalejad, kes taotlevad tegelike toetuskõlblike kaudsete kulude hüvitamist, peavad esitama komisjonile raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi. Komisjon kiidab sellise tõendi heaks, kui see vastab artikli 24 lõikes 1 a või artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

2. Kui komisjon on raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi heaks kiitnud, kehtib see kõigi määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] raames rahastatavate meetmete puhul ning osaleja arvutab selle alusel kulud ja taotleb nende hüvitamist. Kui komisjon on metoodika õigsust kinnitava tõendi heaks kiitnud, ei ole toetusesaajale enam võimalik omistada vigu, mis on seotud toetusesaaja metoodikaga.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni, kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel võimaldatakse raamatupidamisaruande ja -metoodika õigsust kinnitava tõendi väljastaval audiitoril pääseda juurde täiendavatele dokumentidele ja auditeerimise töödokumentidele, mille põhjal väljastatakse raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend.

2. Komisjon ja kontrollikoda tunnustavad lõikes 1 nimetatud tõendeid, kui nad ei suuda osalejale tõendada, et metoodika ei vasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 [artikli 117 a lõige 2 d] esitatud põhimõtetele.

Eelkõige ei vaidlusta komisjon järelkontrolli kaudu osaleja kuluarvestuse tavade eelnevalt tuvastatud vastavust nõuetele.

Komisjoni, kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel võimaldatakse raamatupidamisaruande ja -metoodika õigsust kinnitava tõendi väljastaval audiitoril pääseda juurde täiendavatele dokumentidele ja auditeerimise töödokumentidele, mille põhjal väljastatakse raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend.

Selgitus

Vaata ka finantsmääruse artikli 116 a kõike 3 teist lõiku.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmele, millele on antud toetust liidu eelarvest, võib anda toetust ka määruse (EL) XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel, tingimusel et toetused ei hõlma samasid kuluartikleid.

Meetmele, millele on antud toetust liidu eelarvest, võib anda toetust ka määruse (EL) XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel, tingimusel et toetused annavad teadusuuringutele ja innovatsioonile lisandväärtust ja ei hõlma samasid kuluartikleid. See kehtib eelkõige struktuurifondidest antava toetuse kohta.

Selgitus

Osalemiseeskirjades tuleb kehtestada, et programmi „Horisont 2020” vahendeid võib kasutada kumulatiivselt üksnes sel juhul, kui toetatav meede sisaldab tegelikult teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Artikli 32 lõike 3 kohast võlgnetavate summade sissenõudmist ei kohaldata juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik.

Selgitus

Liikmesriigi tagatud institutsioonide puhul on vaja teha erand, sest seda näeb ette 7. raamprogramm.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused võivad nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi või annavad nõu või abistavad:

1. Komisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused nimetavad sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi või annavad nõu või abistavad:

a) taotluste hindamisel;

b) määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] ning varasemate teadus- ja/või innovatsiooniprogrammide alusel võetavate meetmete rakendamise jälgimisel;

c) liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika või programmide, sealhulgas programmi „Horisont 2020” rakendamisel, samuti Euroopa teadusruumi saavutamisel ja toimimisel;

d) teadus- ja innovatsiooniprogrammide hindamisel;

d) teadus- ja innovatsiooniprogrammide hindamisel, korraldades muu hulgas võrdlevaid uuringuid nende riikidega, kelle teadus- ja arendustegevus on tipptasemel;

e) liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel, sealhulgas tulevaste programmide ettevalmistamisel.

e) liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika väljatöötamisel, sealhulgas tulevaste programmide ettevalmistamisel.

2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Sõltumatute ekspertide määramisel püüab komisjon või asjaomane rahastamisasutus saavutada eksperdirühmade tasakaalustatud koosseisu erinevate oskuste, kogemuste ja teadmiste lõikes ning geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, sõltuvalt tegevusvaldkonnast. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele, standardimisorganisatsioonidele või ettevõtjatele.

Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu teadusagentuuridele, teadusasutustele, ülikoolidele, standardimisorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele või ettevõtjatele.

Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida asjakohaste oskustega isiku väljastpoolt andmebaasi.

Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida asjakohaste oskustega eksperdi väljastpoolt andmebaasi. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab nendest juhtudest nõuetekohaselt programmikomiteed.

Soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.

3. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

3. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse. Sidusrühmadesse kuuluvaid isikuid või isikuid, kelle puhul esineb huvide konflikt, ei tohi isikuliselt ametisse nimetada.

4. Eksperte võib nimetada ametisse kogu programmi „Horisont 2020” kehtivuse ajaks ja neile määratakse konkreetsed ülesanded.

5. Komisjon avaldab vähemalt kord aastas komisjoni või rahastamisasutuste veebilehel nende isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide nimed, kes on teda või rahastamisasutust määruse (EL) nr XX/XX (programm „Horisont 2020”) ja otsuse XX/XX/EL [eriprogramm] rakendamisel abistanud. Ekspertide nimed kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

5. Komisjon avaldab komisjoni või rahastamisasutuste veebilehel kõikide osalevate ekspertide nimed (koos teadusvaldkonnaga, mida nad esindavad), kes on teda või rahastamisasutust määruse (EL) nr XX/XX (programm „Horisont 2020”) ja otsuse XX/XX/EL [eriprogramm] rakendamisel abistanud, pärast nende ametisse nimetamist enne programmi „Horisont 2020” algustähtaega ning ajakohastab seda nimekirja vähemalt kord aastas. Ekspertide nimed kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui mitu meetmes osalejat on ühiselt saanud tulemusi ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need tulemused neile ühiselt.

Kui mitu meetmes osalejat on ühiselt saanud tulemusi ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, või kui ei ole võimalik asjaomase patendi- või muude intellektuaalomandi õiguste kaitse taotlemise, saamise ja/või säilitamise eesmärgil neid ühiselt saadud tulemusi üksteisest eraldada, kuuluvad need tulemused neile ühiselt, kui nad pärast tulemuste saamist ei lepi kokku teisiti.

Osalejad sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

Kui ühisomandiõiguse kokkuleppega ei ole teisiti ette nähtud, on igal ühisomanikul õigus vahetult kasutada nende ühiselt saadud tulemusi ilma kasutustasuta ja teis(t)e ühis(t)e omaniku (omanike) eelneva nõusolekuta.

Kui ühisomandiõiguse kokkuleppega ei ole teisiti ette nähtud, on igal ühisomanikul õigus ühiselt saadud tulemuste kasutamiseks anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse, järgmistel tingimustel:

a) teisi ühisomanikke teavitatakse eelnevalt;

b) teistele ühisomanikele pakutakse õiglast ja mõistlikku hüvitist.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui tulemusi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks ning võimaluse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaitseb neid asjakohase ajavahemiku jooksul ja asjakohase territoriaalse ulatuse piires piisavalt, võttes nõuetekohaselt arvesse enda ning teiste meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

1. Kui tulemusi saab rakendada või võib põhjendatult eeldada, et neid on võimalik kasutada tööstuses või kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks ning võimaluse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaitseb neid asjakohase ajavahemiku jooksul ja asjakohase territoriaalse ulatuse piires piisavalt, võttes nõuetekohaselt arvesse kõikide meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

2. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või rahastamisasutus võib võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks.

2. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid kaubanduslikul või tööstuslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või rahastamisasutus võib osaleja nõusolekul võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks, kasutamiseks ja levitamiseks.

Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Kõnealuseid tulemusi ei tohi levitada mingil viisil enne, kui komisjon või rahastamisasutus on teinud sellekohase otsuse või on otsustanud võtta sellised tulemused enda omandisse ja on võtnud vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

3. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse tulemusi kaitsta ega püüa laiendada sellist kaitset mõnel muul põhjusel kui see, et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust, kes võib kaitsmist jätkata või seda laiendada, võttes need tulemused enda omandisse. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

3. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse tulemusi kaitsta ega püüa laiendada sellist kaitset viie aasta jooksul pärast meetme lõppemist mõnel muul põhjusel kui see, et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust, kes võib osaleja nõusolekul kaitsmist jätkata või seda laiendada, võttes need tulemused enda omandisse. Komisjon või rahastamisasutus teeb selle kohta otsuse 45 päeva jooksul. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et nende omandis olevaid tulemusi kasutataks edasistes teadusuuringutes või kaubanduslikel eesmärkidel, või lubavad neid kõnealustel eesmärkidel kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja litsentside andmise kaudu kooskõlas artikliga 41.

1. Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et kasutada nende omandis olevaid tulemusi või lubavad neid kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja litsentside andmise kaudu kooskõlas artikliga 41.

Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või -kavasse.

Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi.

2. Võttes arvesse mis tahes piiranguid seoses intellektuaalomandi kaitse, julgeolekueeskirjade ja õigustatud ärihuvidega, levitab iga osaleja tema omandis olevaid tulemusi sobivate vahenditega nii kiiresti kui võimalik. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad.

Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad levitamiskohustused.

Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad levitamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi.

Teadusväljaannete kaudu levitamise korral antakse avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel.

Teadusväljaannete kaudu levitamise korral on avatud juurdepääs kohustuslik ja see antakse toetuslepinguga ettenähtud tingimustel.

Kulud seoses avatud juurepääsuga teadusväljaannetele, mis lähtuvad programmi „Horisont 2020” kaudu rahastatavatest teadusuuringutest ja mis avaldatakse projekti kestuse ajal või pärast seda, on hüvitamiskõlblikud.

Muude tulemuste, sealhulgas uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes valdkondades.

Uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes ühiskonnale väga olulistes valdkondades, võttes arvesse piiranguid seoses eraelu puutumatuse, riigi julgeoleku ja intellektuaalomandi õigustega.

Tööprogrammis märgitakse, kas nõutakse uurimisandmete levitamist avatud juurdepääsu abil

Enne mis tahes viisil levitamist teavitab osaleja sellest teisi osalejaid. Pärast teavitamist võib osaleja keelduda juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatud levitamine kahjustaks tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega märkimisväärselt. Sel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse asjakohased meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad.

3. Iga osaleja esitab komisjonile või rahastamisasutusele aruande oma tegevuse kohta seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele.

3. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamisega seotud tegevuste kohta ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele. See teave tehakse läbipaistvuse tagamise huvides üldsusele kättesaadavaks. Toetuslepingus kehtestatakse muu hulgas sellekohased tähtajad.

4. Tulemustega seotud kõikide patenditaotluste, standardite, väljaannete või mis tahes muude (ka elektrooniliste) levitamismeetmete puhul tuleb esitada märge (mis võib hõlmata visuaalseid vahendeid) selle kohta, et meede on saanud liidu rahalist toetust. Selle märke tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui osaleja annab üle tulemuste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle nende tulemustega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda kõnealused kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

Ilma et see piiraks selliste konfidentsiaalsusega seotud kohustuste täitmist, mis tulenevad ühinemiste ja ülevõtmiste korral õigusnormidest, peab tulemusi üle anda kavatsev osaleja sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalevatele ja kehtivaid kasutusõigusi omavatele osalejatele, esitades piisava teabe tulemuste uue kavandatava omaniku kohta, et neil oleks võimalik analüüsida kavandatava üleandmise mõju nende kasutusõiguste võimalikule teostamisele.

Ilma et see piiraks selliste konfidentsiaalsusega seotud kohustuste täitmist, mis tulenevad ühinemiste ja ülevõtmiste korral õigusnormidest, peab tulemusi üle anda kavatsev osaleja sellest eelnevalt teavitama teisi osalejaid, kellel on üleantavate tulemuste kasutamise õigus või kes võivad sellist kasutamise õigust taotleda, esitades piisava teabe tulemuste uue kavandatava omaniku kohta, et neil oleks võimalik analüüsida kavandatava üleandmise mõju nende kasutusõiguste võimalikule teostamisele.

Pärast teavitamist võib osaleja keelduda omandiõiguse üleandmisest juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatav üleandmine kahjustab tema kasutusõigusi. Sel juhul ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus võidakse kehtestada tähtajad.

Teised kasutajad võivad eelneva kirjaliku kokkuleppega loobuda eelneva teavitamise ja keeldumise õigusest, kui kasutusõigus antakse üle kindlaksmääratud kolmandale isikule.

2. Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik teostada ning et peetakse kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas ainulitsentsi alusel.

2. Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik teostada ning et tulemuste omanik peab kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib see osaleja anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas ainulitsentsi alusel. Tulemustele on ainulitsentsi andmine võimalik, kui kõik teised asjaomased osalejad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

3. Komisjon või rahastamisasutus võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

3. Toetuslepingus võidakse sätestada, et komisjon või rahastamisasutus või iga meetmes osaleja võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellisele ELis asutatud kolmandale isikule või kolmandale riigile, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sel juhul antakse omandiõigus üle või antakse ainulitsentsi ainult juhul, kui komisjon või rahastamisasutus on kindel, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

Sel juhul antakse omandiõigus üle või antakse ainulitsentsi ainult juhul, kui komisjon või rahastamisasutus või meetmes osaleja on kindel, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

Vajaduse korral nähakse toetuslepinguga ette, et komisjoni või rahastamisasutust teavitatakse eelnevalt igast sellisest tulemuste omandiõiguse üleandmisest või ainulitsentsi andmisest. Toetuslepingus kehtestatakse tähtajad.

Vajaduse korral nähakse toetuslepinguga ette, et komisjoni või rahastamisasutust või kõiki meetmes osalejaid teavitatakse eelnevalt igast sellisest tulemuste omandiõiguse üleandmisest või ainulitsentsi andmisest. Näidistoetuslepingus kehtestatakse tähtajad.

Suurte ühiskondlike probleemidega seonduvates valdkondades (tervishoid, kliimaküsimused, bioloogiline mitmekesisus) ei anta tulemuste kolmandatele isikutele litsentsimisel neile põhimõtteliselt ainuõigust, et võimaldada vahetut konkurentsi ning edendada seega ülemaailmset juurdepääsetavust, kui osaleja ei suuda tulemuste ainuõiguslikku litsentsimist asjakohaselt põhjendada.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.

Osalejad võivad kirjalikult määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult.

2. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3. Samas meetmes osalejad teavitavad üksteist enne toetuslepinguga ühinemist kõikidest taustteabega seotud õiguslikest või kasutusõiguspiirangutest. Seejärel sõlmib osaleja kasutusõiguste teostamise tagamiseks taustteavet käsitleva kokkuleppe. Piirangutest antakse komisjonile või rahastamisasutusele teada enne toetuslepingu sõlmimist ning nad kaaluvad, millist mõju avaldavad piirangud konkreetse projekti eesmärkide saavutamisele.

4. Kasutusõiguste õiglase ja mõistliku rakendamise tingimuste kohaselt võib kõnealused õigused anda kasutustasuta.

5. Osaleja osalemise lõppemine meetmes ei mõjuta kohustust anda kasutusõigused mõnele teisele osalejale toetuslepingus kindlaksmääratud tingimustel.

6. Kui osaleja ei suuda oma kohustusi täita ega kõrvalda vastavaid puudusi, võib konsortsiumikokkuleppes sätestada, et selline osaleja jääb kasutusõigustest ilma.

6 a. Käesolevas artiklis määratletud kasutusõigusi käsitlevad põhimõtted on minimaalne eeltingimus, mida saab laiendada kõikide konkreetses meetmes osalejate äranägemisel ja kokkuleppel.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks tööks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Mõistete „access” ja „access rights” kasutamise täpsustamine.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks tööks ning kui võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid.

2. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemusi, kui ta vajab neid meetme raames omaenda tööks ning kui võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

2. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks ning kui võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3. Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuval seotud üksusel on tulemuste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel, kui kõnealuseid kasutusõigusi on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.

3. Seotud üksusel on tulemuste ja taustteabe kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning arvestades artikli 43 lõikest 3 tulenevaid piiranguid, kui kõnealuseid tulemusi või taustteavet on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti. Neid kasutusõigusi taotletakse ja saadakse otse neid tulemusi või taustteavet omavalt osalejalt.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu. Osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas tähtajas.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu või pärast taotluse esitanud osaleja meetmes osalemise lõppemist. Osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas tähtajas.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu institutsioonidel ja ametiasutustel on õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool konkurentsi.

Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta.

Kui toetuslepingus ei ole teisiti sätestatud, antakse need kasutusõigused kasutustasuta.

2. Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse „Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond” raames, on liidu institutsioonidel, asutustel ja liikmesriikide ametiasutustel õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Olenemata artikli 43 lõikest 2 hõlmavad sellised kasutusõigused õigust lubada kolmandatel isikutel kasutada riigihanketulemusi juhul, kui on tegemist võimekuse arendamisega valdkondades, kus turu suurus on väga piiratud ja turutõrgete oht väga väike ning ülekaaluka üldise huvi olemasolu korral.

Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta, välja arvatud riigihanke korral, kui kõnealused õigused antakse eelnevalt kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Õiglaste ja mõistlike tingimuste kindlaksmääramisel võetakse täielikult arvesse tulemuste saamiseks liidult saadud rahalist toetust. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

1 a. Liit või liikmesriik esitab omanikule piisavalt tõendeid selle kohta, et kasutusõigused aitavad kaasa liidu poliitika või programmide väljatöötamisele, rakendamisele või järelevalvele.

1 b. Kui toetuslepingus ei ole teisiti sätestatud, ei laiendata neid kasutusõigusi osalejate taustteabele isegi juhul, kui taustteavet on vaja tulemuste kasutamiseks, ja need õigused ei hõlma all-litsentse.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Jaotis III a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jaotis III a

Erisätted

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 47

välja jäetud

Erisätted

1. Julgeolekualast tegevust hõlmavate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige muudatusi konsortsiumi koosseisus, salastatud teavet, tulemuste kasutamist, levitamist ja üleandmist ning litsentside andmist.

2. Olemasolevat või uut teadustaristut toetavate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada taristu kasutajaid käsitlevad erisätted.

3. ERC eesliini teadusuuringute puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige kasutusõigusi, ülekantavust ja levitamist seoses osalejate, teadlaste ja meetmetega seotud kolmandate isikutega.

4. Koolitus- ja liikuvusmeetme puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse kohustusi seoses meetmest kasu saavate teadlastega, omandilise kuuluvusega, kasutusõigustega ja ülekantavusega.

5. Koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

6. VKEde vahendi puhul ja rahastamisasutuste poolt VKEdele suunatud toetuste puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

7. EITi teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

Selgitus

Moved to new Article 49h.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48

välja jäetud

Auhinnad

Auhindade andmise tingimuseks võib seada asjakohaste avalikustamiskohustuste järgimise. Tööprogrammi või -kavaga võib näha ette kasutamise ja levitamise erikohustused.

Selgitus

Tõstetud uude jaotisse.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49

välja jäetud

Hankemenetlus, kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste riigihange

1. Kui pakkumismenetlustes ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad komisjoni korraldatud hanke kaudu saadud tulemused liidule.

2. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt nende omandis olevate tulemuste suhtes, samuti on neil tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.

3. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega võib kehtestada innovaatiliste lahenduste riigihanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid.

Selgitus

Tõstetud uude jaotisse.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 a

Auhinnad

1. Liidu rahalist toetust võib maksta auhinna vormis, nagu on kindlaks määratud määruses (EL; Euratom) nr 966/2012 [VII jaotis). Auhindade kasutamist toetatakse, kuid mitte korralikult struktureeritud rahastamise asendajana.

2. Konkursieeskirjad sätestatakse tööprogrammis.

3. Konkursieeskirjades määratakse kindlaks vähemalt osalemistingimused, auhinna andmise kriteeriumid, sealhulgas taotluste tähtaeg ja auhinna maksmise tähtaeg, auhinna summa ja maksmise kord.

Auhindu ei tohi anda ilma konkursita ja auhinna andmise kohta avaldatakse teade kord aastas.

4. Konkursitaotlusi hindab ekspertkomisjon avaldatud konkursieeskirjade alusel.

Auhinna määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt ekspertkomisjoni hinnangule, viimasel on vabadus otsustada, kas auhind määrata või määramata jätta sõltuvalt taotluste kvaliteedile antud hinnangust.

5. Auhinna suurus ei ole seotud selle saaja kantud kuludega.

6. Kui meetme või tööprogrammi rakendamine eeldab, et liidu toetuse saaja annab toetuse kolmandatele osapooltele, võib toetuse saaja selliseid auhindu anda tingimusel, et konkursieeskirjade miinimumnõuded on rangelt kindlaks määratud toetuse andmise otsuses või toetusesaaja ja komisjoni vahel sõlmitud toetuslepingus, ilma võimaluseta kasutada kaalutlusõigust.

7. Tulemuste levitamise korral kohaldatakse määruse III jaotist. Täiendavad tulemuste levitamise või kasutamise kohustused sätestatakse konkursieeskirjades.

8. Kui auhinda ei anta konkursieeskirjades määratud tähtajaks, suunatakse konkursile eraldatud rahalised vahendid ümber samade eesmärkide täitmiseks nagu sätestatud määruses (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”].

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 b

Hankemenetlus, kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste riigihange

1. Komisjoni poolt koos liikmesriikidega korraldatava hankemenetluse suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruses (EL) nr XX/XX [delegeeritud määrus].

2. Liidu rahalist toetust võib anda kommertskasutusele eelneva hankena või innovaatiliste lahenduste riigihankena, mille korraldab komisjon koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide hankijatega.

Hankemenetlus:

a) järgib läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse põhimõtteid ning konkurentsieeskirju ning vajaduse korral direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ;

b) võib ette näha konkreetsed tingimused, nt kommertskasutusele eelneva hanke alla kuuluva tegevuse teostamise koha puhul piirang liikmesriikide ja programmiga „Horisont 2020”assotsieerunud riikide territooriumi suhtes, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega;

c) võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

d) näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja/pakkujatega, kes teeb/teevad majanduslikult soodsaima pakkumise.

3. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt nende omandis olevate tulemuste suhtes, samuti on neil tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel õigus anda lihtlitsentse või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.

4. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega võib kehtestada innovaatiliste lahenduste riigihanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 c

Rahastamisvahendid

1. Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 [VIII jaotis] on ette nähtud kasutatavad finantsinstrumendid ja nende rakendamine ning neid võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas programmi „Horisont 2020” alusel antavate toetustega.

2. Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile [54] võib komisjon delegeerida rakendamisega seotud ülesanded ning finantsinstrumentide haldamise Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Investeerimisfondile ja muudele finantseerimisasutustele.

3. Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012[artikkel 18 lõige 2] assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] kohaselt loodud finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013))¹ loodud riskijagamisrahastust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013))² loodud suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi käivitamisetapi osast (GIF1) saadud tulu ja tagasimaksed assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] kohastele õigusjärgsetele finantsinstrumentidele.

5. Komisjon tagab, et kõik finantsasutused, sealhulgas riiklikud ja piirkondlikud pangad ning piirkondlikud investeerimispangad on piisaval määral kaasatud rahastamisvahendite rakendamisse.

__________

¹ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

²ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 d

Avaliku ja erasektori partnerlused

Kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikliga 19 määratakse kindlaks avaliku ja erasektori partnerlused ning neid rakendatakse avatud ja läbipaistval viisil, tuginedes sõltumatute ekspertide hinnangule kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37. See hinnang põhineb kõigil järgnevatel kriteeriumidel:

a) meetme lisandväärtuse näitamine liidu tasandil ning avaliku ja erasektori partnerlusvahendi lisandväärtus;

b) mõju ulatus tööstusalasele konkurentsivõimele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja sotsiaal-majanduslikele probleemidele selgete ja mõõdetavate ühiskondlike ja konkurentsivõime alaste eesmärkide määratlemise abil, sealhulgas töökohtade loomine ja hariduse/koolituse alased eesmärgid ning vastutus nende eesmärkide saavutamise eest;

c) kõikide partnerite pikaajaline seotus, sealhulgas tasakaalustatud osalus, mille aluseks on ühine tulevikuettekujutus ja selgelt määratletud eesmärgid;

d) vajalike ressursside maht ning võime leida lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

e) iga partneri roll on selgelt kindlaksmääratud ja kokku on lepitud valitud perioodi peamistes tulemuslikkuse näitajates;

f) vastavus käesolevale määrusele;

g) täiendavus programmi „Horisont 2020” muude osadega ning kooskõla liidu strateegilise teadusuuringute ja innovatsioonikavaga;

h) kogu väärtusahela kõikide huvitatud partnerite, sealhulgas lõppkasutajate, ülikoolide, VKEde ja teadusinstituutide osalus partnerluses;

i) avatud, läbipaistva ja osaluspõhise juhtimissüsteemi ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kasutamine.

2. Kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikliga XX hinnatakse avaliku ja erasektori partnerlusi avatud ja läbipaistval viisil, tuginedes sõltumatute ekspertide hinnangule lõikes 1 nimetatud kriteeriumide põhjal.

3. Programmi „Horisont 2020” alusel loodud ja rahastatavate avaliku ja erasektori partnerluse osalemis- ja levitamiseeskirjad vastavad täielikult määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 ning käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele, eriti intellektuaalomandi õiguste, läbipaistvuse ja avatusega seoses.

Avaliku ja erasektori partnerluse eeskirjad võivad kõrvale kalduda liidu personalieeskirjadest, kui õigusaktid, millega need organid kooskõlas personalieeskirjade artikli 1a lõikega 2 luuakse, ei sätesta personalieeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 e

Avaliku sektori sisene partnerlus

1. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldatakse ka avaliku ja erasektori partnerlusele, nagu on osutatud määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artiklis [20].

2. Rahastamisvahendi ERA-NET abil rahastatavad avaliku sektori sisesed partnerlused võivad olla kaasrahastamiskõlblikud programmi „Horisont 2020” alusel, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

a) meetme lisandväärtus liidu tasandil;

b) osalevad üksused on võtnud, kas rahas või loonusena, olulised eelnevad finantskohustused ühistes projektikonkurssides või meetmetes;

c) ühiste projektikonkursside ja meetmete ühtlustatud eeskirjad ja rakendamise kord.

3. Ühised kavandamise algatused võivad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185 olla kaasrahastamiskõlblikud, tingimusel, et järgmised kriteeriumid on täidetud:

a) on olemas vajadus spetsiaalse rakendamisstruktuuri järele ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel;

b) osalevate riikide kõrgetasemeline seotus integratsiooniga teaduse, halduse ja finantstasandil – kas rahas või loonusena;

c) meetme lisandväärtus liidu tasandil;

d) kaasatud programmide piisav ulatus ja hulk ning meetmete sarnasus ja nende poolt hõlmatud asjaomaste teadusuuringute osakaal;

e) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 sätestatu on eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam moodus.

4. Komisjon võib usaldada eelarve rakendamisega seotud ülesanded ühisele kavandamise algatusele, tingimusel et täidetakse järgmised kriteeriumid ning et need on sätestatud lepingus:

a) selgelt määratletud eesmärk ning selle olulisus seoses programmi „Horisont 2020” eesmärkide ja liidu laiemate poliitikaeesmärkidega;

b) osalevate riikide selged rahalised kohustused, sealhulgas eelnevad kohustused ühendada riiklikud ja/või piirkondlikud investeeringud riikidevaheliste teadusuuringute ja innovatsiooni huvides.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 f

VKEde vahend

1. Ainult VKEd võivad osaleda konkurssidel, mille kutsed on avaldatud spetsiaalse VKEde vahendi alusel, millele osutatakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artiklis [18]. Neid ergutatakse osalema koos teiste ettevõtetega, teadusorganisatsioonide ja ülikoolidega.

Kui ettevõte on registreeritud VKEks, kestab selline õiguslik seisund eeldatavasti kogu projekti kestuse ajal ka siis, kui ettevõtte suurus ületab hiljem VKEde määratluse kohase künnise.

2. VKEde vahendite raames toimuvad projektikonkursid on avatud konkursid, mille teemade puhul järgitakse võimalikult suures ulatuses nn alt üles põhimõtet. Kohaldada võib lihtsustatud kaheetapilist hindamismenetlust, kui nii on tööprogrammis märgitud, tingimusel, et üldine hindamisperiood ei pikene.

3. Kooskõlas artikliga 17 a ei või VKEde vahendi alusel lepingu sõlmimisele eelnev aeg ületada kuut kuud.

4. Kooskõlas käesoleva määrusega võib VKEde rahastamisvahendi raames sõlmitud toetuslepingus sätestada erisätted, milles käsitletakse eelkõige alltöövõttu, omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, tulemuste kasutamist ja levitamist.

5. Kui VKEde vahendi alusel sõlmitud toetuslepingu läbivaatamine on meetme rakendamise ajal vajalik, eelkõige seoses muutustega konsortsiumi koosseisus, kohaldatakse lihtsustatud läbivaatamismenetlust.

6. Komisjon tagab piisava vastastikuse täiendavuse programmi „Horisont 2020” VKEde vahendi ning programmi „Horisont 2020” finantsinstrumentide ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) aastateks 2014–2020 ning koos liikmesriikidega loodud mehhanismide ja vahendite (näiteks ühisprogramm Eurostars) vahel.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 g

Innovatsiooni kiirtee

1. Kõik õigussubjektid, kes saavad osaleda eriprogrammi (määrus (EL) nr XXXX) II osa („Juhtpositsioon tööstuses”) ja III osa („Ühiskonnaprobleemid”) alla kuuluvates tegevustes, võivad esitada projektide ettepanekuid, mida vaetakse innovatsioonivahendi Fast Track 2 Innovation Instrument raames.

Eriprogrammi II osa („Juhtpositsioon tööstuses”) raames võib projektide ettepanekuid esitada iga tehnoloogiavaldkonna kohta, mis on nimetatud [eriprogrammi] erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” all, uurimise teemat piiramata.

Eriprogrammi III osa („Ühiskonnaprobleemid”) raames võib projektide ettepanekuid esitada iga ühiskonnaprobleemi kohta tehnoloogiavaldkonda piiramata.

2. Ettepanekuid võib esitada igal ajal. Komisjon aktiveerib hindamisperioodi kaks korda aastas kindlal ajal. Hindamisperioodi alguse ja toetuse eraldamise vaheline aeg ei ole pikem kui kuus kuud.

3. Kõigepealt hinnatakse ettepanekuid vastavalt toetuse määramise kriteeriumitele, mis käsitlevad „mõju” ja „rakendamise kvaliteeti ja tõhusust”. Seejärel otsustatakse kõige olulisema, „tipptaset” tähistava kriteeriumi järgi toetuse andmise lõplik järjestus.

4. Kuna meedet rakendatakse kiirmeetodil, saavad selles osaleda kuni viis õigussubjekti.

5. Raamprogrammi „Horisont 2020” toetus määratakse artikli 22 lõike 3 a kohaselt.

Selgitus

Võttes arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” innovatsiooni toetavat suunda, tuleb selle programmi raames pakkuda vähemalt ühte vahendit, mille abil süstemaatiliselt hinnata ja igal ajal rahastada innovaatilisi ideid, kohaldades kiiret, standarditud ja usaldusväärset menetlust. Nn avatud konkursi või alt üles põhimõtte kohane vahend, millega tagatakse toetuse määramine kuue kuu jooksul, tagab, et innovaatilised ideed ei igane enne projekti käivitamist. Sellega suurendatakse ka tööstuse osalust.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 h

Muud konkreetsed sätted

1. Julgeolekualast tegevust hõlmavate meetmete puhul võib toetuslepingus sätestada erinõudeid, mis käsitlevad eelkõige kommertskasutusele eelnevat hanget, innovaatiliste lahenduste riigihanget, muudatusi konsortsiumi koosseisus, salastatud teavet, avatud juurdepääsu teadusväljaannetele, tulemuste kasutamist, levitamist ja üleandmist ning litsentside andmist.

2. Olemasolevate või uute teadusinfrastruktuuride, näiteks instituutide toimimist toetavate meetmete puhul võib toetuslepingus sätestada infrastruktuuri kasutaja õigusi käsitlevaid erinõudeid.

3. ERC eesliini teadusuuringute puhul võib toetuslepingus sätestada erinõudeid, milles käsitletakse eelkõige kasutusõigusi, ülekantavust ja levitamist seoses osalejate, teadlaste ja meetmetega seotud kolmandate isikutega.

4. Koolitus- ja liikuvusmeetme puhul võib toetuslepingus sätestada erinõudeid, milles käsitletakse kohustusi seoses meetmest kasu saavate teadlastega, omandilise kuuluvusega, kasutusõigustega ja ülekantavusega.

5. Koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib toetuslepingus sätestada erinõudeid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja tulemuste levitamist.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

0 lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

LISA 0

Komisjoni parimate tavade juhend

Taotluse esitamise aeg (artikkel 11 a)

Taotluste heakskiitmise aja lühendamine on esmatähtis. Sellegipoolest tuleks iga konkursi olemusest sõltuvalt võtta arvesse ka järgmisi asjaolusid:

Selgete ja läbipaistvate mehhanismide kohaldamine eri teemasid käsitlevate konkursikutsete väljatöötamisel tagab võrdse konkurentsiolukorra ning kaasatuse ja suurema osalejate arvu. Seda põhimõtet tuleks võimaluse korral järgida iga programmi ja eesmärgi puhul.

Kui tulevaste konkursikutsete avaldamise etteteatamisaeg on piisavalt pikk, saavad võimalikud osalejad moodustada enne konkursikutse avaldamist konsortsiume, mille tulemusel esitatakse kvaliteetsemaid pakkumisi.

Kui konkursikutse avaldamise ja taotluste esitamise tähtaja vahele jääb piisavalt aega, võib selle tulemusel saada kvaliteetsemaid pakkumisi ning tagada võrdsemad võimalused osalejatele, kellel on erinev haldussuutlikkus, erinevad osalemise kogemused ELi poolt rahastatavates programmides, erinevate keelte oskused ning erinev inglise keele tase.

Projektikonkursside tähtajad tuleks kavandada sedamoodi, et arvesse on võetud kõiki ELi konkursikutseid ning võimalike osalejate akadeemilist ja töökalendrit.

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni (artikkel 17 a)

Toetus määratakse keskmiselt kuus kuud pärast pakkumise esitamist. Kumulatiivne aeg, mis kulub komisjonil sisemiseks menetluseks, sealhulgas kogu asjassepuutuva teabe ja dokumentatsiooni ettevalmistamine, toetuslepingute hindamine ja allkirjastamine, on maksimaalselt 60 tööpäeva. Osalejatele antakse kumulatiivselt vähemalt 60 tööpäeva, et valmistada ette kogu asjakohane vajalik teave ja dokumentatsioon.

Iga konkursi olemusest sõltuvalt tuleb hoolikalt kaaluda kaheetapilise hindamismenetluse kasutamist, et vähendada edutute taotluste ettevalmistamise kulusid. Kaheetapilise menetluse puhul võtaks toetuse määramine aega üheksa kuud. Kaheetapilise menetluse kasutamisel peab pakkumiste esitamise vorm olema järjepidev ning taotlejatel peab olema piisavalt aega, et valmistuda pakkumise teiseks etapiks.

Komisjon püüab teha otsuseid või esitada teabenõudeid võimalikult kiiresti. Komisjon väldib olukorda, mil osalejatelt nõutakse algselt heakskiidetud pakkumise osade uuesti koostamist või nende üle läbirääkimiste pidamist, kui see ei ole mõistlik ega põhjendatud.

Osalejatele antakse piisavalt aega, et valmistada ette teavet ja dokumentatsiooni, mida on projektideks vaja.

Komisjon võtab taotluse dokumentide väljatöötamisel ja tähtaegade kehtestamisel arvesse asjaolu, et VKEdel ja ülikooli õppejõududel on tavaliselt vähe teatavat suutlikkust haldusdokumentide koostamiseks, või puudub see neil täielikult. Taotlustes, toetuslepingutes või täiendavates dokumentides tuleb vältida kordusi. Komisjon ei nõua osalejatelt teavet, mis on ametkonnale juba esitatud, välja arvatud juhul, kui seda on vaja ajakohastada. Sellega seoses kohaldab komisjon nn ühe korra põhimõtet, mille puhul kord juba ametkonnale esitatud teavet ei tohiks ametkonna muu üksus enam nõuda, s.t et ettevõtteid ei tohiks kohustada esitama ikka ja jälle teavet, mille ametkonnad on juba teist teed pidi saanud.

Komisjon püüab võimaluse korral vältida konkursi korraldamist ajal, mil võimalikud osalejad peavad dokumente esitama ülikoolide ja ettevõtete tavapäraste puhkuste ajal.

Komisjon püüab vähendada aega, mis kulub pärast toetuslepingu sõlmimist vajalike dokumentide ettevalmistamiseks, 15 tööpäevale.

Asjakohastel juhtudel, näiteks VKEde puhul, võib komisjon tühistada vajaduse korral osalejate kohustuse esitada osa dokumente või kogu dokumentatsiooni, kui need dokumendid on talle juba muu menetluse käigus hiljuti esitatud ning tingimusel, et asjaomaste dokumentide esitamisest on möödas mõistlik aeg ning et need on endiselt kehtivad. Sellistel juhtudel võidakse nõuda, et asjaomane osaleja kinnitaks vandega, et dokumentaalsed tõendid esitati juba varasema menetluse käigus (kinnitamata) ning et tema olukorras ei ole aset leidnud muutusi.

Komisjonil ei ole õigust nõuda, et osalejad esitaksid fakte või andmeid, mida komisjon saab lihtsalt ja tasuta kontrollida elektroonilisest autenditud andmebaasist (näiteks ettevõtte andmed).

Komisjon ei kehtesta eesmärke, mis on seotud projektikonkurssidele esitatud pakkumiste arvuga.

Toetuse maksmise aeg (artikkel 17 b)

Osalejatele, kes on oma lepingulise töö lõpetanud, tasutakse õigeaegselt.

Komisjon tagab, et osalejatele tasutakse 30 päeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist komisjonile. Komisjon teavitab projekti koordinaatorit ja projektis osalejaid puudustest või lisadokumentide vajalikkusest kahe nädala jooksul pärast teabe esitamist komisjonile. Juhul kui osalejad sellist teadaannet ei saa, on komisjonil kohustus kokkulepitud summa välja maksta.

Komisjon kehtestab meetmed selle tagamiseks, et projektide koordinaatorid jagaksid projektiraha kiiresti ja proportsionaalselt vastavalt toetuslepingule, ning et raha jagataks osalejate vahel vastavalt sellele, kui palju igale osalejale on määratud. Kui kõigi osalejate vahel ei ole just niiviisi kokkulepitud, ei hoia projekti koordinaatorid kinni eelmakseid ega jaga neid osadeks ilma projekti haldava ametniku heakskiiduta, eriti VKEde puhul. Selline kord peaks olema selgelt kirjas konsortsiumilepingutes ning sellel peaks olema projekti haldava ametniku heakskiit.

Pärast projekti koordinaatorile makse sooritamist annab komisjon osalejatele teada makstud summa ning makse sooritamise kuupäeva.

Kui üks osaleja või mitu osalejat ei ole lepinguga määratud tööd veel lõpetanud või ei ole esitanud projekti koordinaatorile või komisjonile nõutud teavet või dokumente, ei takista see projekti koordinaatoril teis(t)e osaleja(te) nimel komisjonile dokumente esitamast või ega komisjonil teis(t)ele osaleja(te)le makset tegemast.

Kui pärast toetuslepingu kokkuleppimist kaasatakse projekti uusi osalejaid, ei mõjuta see algsete lepinguosalistega kokku lepitud summat, välja arvatud juhul, kui algsed lepinguosalised on sellega nõus või kui neilt nõutud töökoormus erineb oluliselt kokkulepitust.

Komisjon rakendab hierarhilist kontrolliprotsessi, et tagada toetusesaajate audiitorite vastavus heakskiidetud standarditele ja programmi „Horisont 2020” kontrollimise nõuetele. Sellega välditakse vajadust mitmekordse kontrollimise järele, mistõttu on haldusprotsess osalejatele selgem ja lihtsam. Komisjon ei nõua lisateavet, kui kontroll on juba toimunud.

Oma maksekäitumisest aruandmiseks esitab komisjon kaks korda aastas lõpetatud tööde makseaegade statistika. Makseaja all mõistetakse aega alates projekti lõplikust heakskiitmisest projekti koordinaatori ja projekti haldava ametniku poolt (see ajavahemik ei tohi omakorda ületada ühte kuud alates projekti lõpetamise kuupäevast) kuni selle hetkeni, kui väljamaksmisele kuuluv raha on laekunud osaleja pangakontole.

Osaleja taotlusel järgitakse toetuslepingutes ülikoolide ja ettevõtete töökalendrit. See puudutab eriti näiteks projekte, mille raames tuleb tööle võtta doktorante, kes ilmselt ei saa töötada keset õppeaastat.

Vaidlustusmenetlus (artikkel 15 a)

Komisjon kehtestab osalejatele ametliku vaidlustusmenetluse, mille jaoks võidakse ametisse nimetada ombudsman või sellega võrdväärne organ, kes spetsialiseerub programmi „Horisont 2020” raames läbiviidavate teadus- ja innovatsiooniprojektidele. Komisjon tagab, et osalejad on teadlikud kõikidest nende käsutuses olevatest vaidlustus/apellatsioonimenetlustest, avaldades vaidlustus/apellatsioonimenetluste üksikasjad terves osalejate või taotlejatega peetud kirjavahetuses. Menetlus on läbipaistev ning tulemused ja otsustamisprotsess on osalejatele kättesaadav.

Osalejatele võimaldatakse esitada kaebusi kõigis valdkondades, mis on seotud nende osalemisega raamprogrammis „Horisont 2020”. Vaidlustusmenetlus ei piirdu vaid taotluste hindamise menetluslike aspektidega.

Komisjon teeb oma otsuse 30 päeva jooksul pärast kaebuse saamist.

Kui kaebust ei õnnestu lõikes 1 kirjeldatud vaidlustusmenetluse abil rahuldavalt lahendada, võivad komisjon ja osalejad vastavalt direktiivile 2008/52/EÜ kokku leppida, et püüavad erimeelsust lahendada vahendusmenetlusega vastavalt vahenduskeskuse menetluse eeskirjadele. Komisjoni ja osaleja(te) eelneval kokkuleppel valitakse vahenduskeskus, soovitavalt komisjoni poolt heakskiidetud vahenduskeskuste nimekirjast.

Komisjon eraldab 0,5% programmi „Horisont 2020”eelarvest projektidele, mida algselt heaks ei kiidetud, kuid mis vaidlustusmenetluse tulemusena saavad positiivse hinnangu.

Teabevahetus

Eetilise heakskiidu menetlus on osalejatele ja taotlejatele läbipaistev, eriti siis, kui selle menetluse tõttu viibib projektide käivitamine. Pakkumises juba esitatud teavet ei peaks olema vaja eetilise heakskiidu saamiseks uuesti sõnastada. Võimaluse korral kasutab komisjon heakskiidu andmiseks kogu teavet, mida taotleja(d) on juba pakkumise raames esitanud ning palub esitada lisateavet vaid siis, kui suudab põhjendada, et seda teavet on tingimata vaja.

Osalejad saavad suhelda otse oma projekti haldavate ametnikega, kui neil on korduvaid probleeme projekti haldamisega või projekti koordinaatori tegevusega. Kui projekti haldav ametnik viibib eemal, tagab ta, et osalejatel oleksid tema asendaja kontaktandmed, et asendaja saaks projekti haldava ametniku puudumisel otsuseid teha. Vastavate komisjoni ametnike kontaktandmed peavad olema osalejatele kättesaadavad ja teada.

Osalejate taotlusel ning selleks, et osalejad saaksid valmistuda edaspidisteks pakkumisteks, annab komisjon taotlejatele tagasisidet nende taotluste kohta, mida heaks ei kiidetud, tuues muu hulgas välja nende taotluste tugevad ja nõrgad küljed, mille on tuvastanud käesoleva määruse artiklis 37 nimetatud sõltumatud eksperdid.

[1] ELT C 181, 21.6.2012, lk 111.
[2] ELT C 318, 20.10.2012, lk 1.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku programmi „„Horisont 2020” osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjade” (edaspidi: „eeskirjad”) kohta olulise sammuna edasi. Olulisem on, et ta tervitab järgmisi tahke:

· toetusesaajad aktsepteerivad tavalisi aruandlustavasid laiemalt;

· ühtne eeskirjade kogum, mida kohaldatakse kõikide meetmete rahastamisele, mida osalised on programmi „Horisont 2020” alusel ette võtnud;

· vähendatud nõuded ajaarvestussüsteemides;

· käibemaksu lisamine kõlblike kulude määratlusse;

Siiski leiab raportöör, et mõned soovitavad muudatused, mille komisjon on lisanud, on ettepanekus liiga hägusalt formuleeritud, sellal kui teised muudatused paistavad olevat liiglihtsustamise juhud ja/või ei vasta teaduse ja innovatsiooni kogukonna üldisele heakskiidule. Konkreetsemalt on raportöör kriitiline järgmiste üksikasjade suhtes:

· puudub võimalus taotleda kaudsete kulude hüvitist tegelike kulude alusel;

· ühtne rahastamismäär, mis ei võta arvesse erinevate osalejate konkreetset kulude struktuuri, viies seega ebatõhusa ja ebaproportsionaalse rahastamiseni (eriti turulähedastes tegevustes) ja suurema keskmise hüvitistasemeni projekti kohta võrreldes teadusuuringute seitsmenda raamprogrammiga;

· toetusesaajate tavaliste aruandlustavade tagasihoidlik ja piiratud aktsepteerimine;

· üldise väljapääsuklausli olemasolu ühtsest eeskirjade kogumist, mida kohaldatakse igat liiki rahastamisasutustele;

· väljapakutud eeskirjade ulatuslik paindlikkus, mis jätab liiga paljude oluliste otsuste tegemise tööprogrammi tasandile;

· puudub märkimisväärne paranemine keskmise taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluva aja lühendamisel;

Raportööri poolt väljapakutud muudatusettepanekute eesmärk on süvendada institutsioonidevahelist arutelu eeskirjade üle ja stimuleerida üksikasjalikumaid konsultatsioone teadustöö ja innovatsiooni kogukonnaga.

Raportöör tahaks veel korra rõhutada, et selleks, et saavutada eesmärgid, mis parlament on eelmistes raportites seadnud, ja teenida teadustöö ja innovatsiooni kogukonna huve, peavad eeskirjad looma tundliku tasakaalu nelja kriitilise tähtsusega põhimõtte vahele: lihtsustamine, aruandluskohustus, paindlikkus ja usaldusväärsus. Programmi „Horisont 2020” edukas rakendamine sõltub suuresti neile põhimõtetele vastamisest ja nende tasakaalustamisest.

Praeguse komisjoni ettepaneku võimalik mõju

Tehtud on mudelarvutusi[1], mis võrdlevad ELi osamakse meetme kohta keskmist taset 7. raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020” vahel osalejate erinevate liikide kohta. Nende arvutuste kohaselt suurendaks väljapakutud 100/20 mudel keskmist hüvitistaset tööstuse osalejatele (+46,8%) ja VKEdele (+7,7%), jättes mittetulunduslikele uurimisasutustele (–0,5%) ja ülikoolidele (–0,9%) veidi madalama rahastamistasemega. 100/20 mudeli rakendamine viiks eeldatavasti ELi kogutoetuse projekti kohta 7,2%-se üldise suurenemiseni, kusjuures ülejääk läheb peamiselt tööstuse osalejatele.

Ühetaolise 20% määra pakkumine ainsa kaudsete kulude hüvitamise valikuna asetaks kulukate tipptaseme teadusrajatistega osalejad struktuuriliselt ebasoodsasse olukorda, võrreldes 7. raamprogrammiga. See ei puudutaks ainult mitmeid teadustöökeskusi ja eraettevõtteid, vaid ka arvukaid ülikoole, mis on mitme aasta jooksul teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et minna üle täiskulude arvestusele. Mõnda neist osalejatest võidakse heidutada programmi „Horisont 2020” projektides osalemast, eriti turulähedastest tegevustest, kus kehtiks 70/20 mudel ja jätaks neile veelgi madalama rahastamistaseme.

Veel üks oluline tegur, mida tuleb käsitleda selle potentsiaalselt negatiivsete mõjude tõttu programmi „Horisont 2020” eesmärkide rakendamisele, on teadus- ja arendustegevuse projektikonkursside eraldamine turulähedaste tegevuste projektikonkurssidest. Üldeeskiri, et üks ühtne hüvitismäär kehtib projekti kohta – turulähedastes projektides, kuigi need võivad hõlmata teadustegevusi, oleks see määr ikkagi 70/20 kõigile tegevustele – seab teaduskeskused ja ülikoolid silmitsi ebasoodsate rahastamistasemetega teadustegevuste tegemisel turulähedaste projektide raames. Tõenäoline on, et need sidusrühmad taanduksid osaliselt sellistest projektidest, potentsiaalselt tugevdades veelgi lõhet teadustöö ja innovatsiooni vahel, takistades teadmiste kolmnurga integratsiooni ja lükates edasi innovatsioonitsüklit.

Eelarvepiirangud ja majanduslikud tagajärjed

Pidades silmas, et programm „Horisont 2020” on mõeldud selleks, et saavutada oluline nihe enama innovatsiooni poole Euroopas, annaks eelarve suurendamine vaid umbes 6,19% võrra vaevalt jätkusuutlikke tulemusi. Raportöör rõhutab seetõttu veel kord parlamendi nõudmist eraldada programmile „Horisont 2020” 100 miljardit eurot.

Sellega seoses ei tohi alahinnata eeskirjade ja eriti hüvitismäärade süsteemi võimaliku kujundamise mõju, kui puudutatakse programmi „Horisont 2020” eelarve täitmist. Raportöör rõhutab oma muret, et hüvitismäärade liiga kõrgele seadmine võib oluliselt piirata projektide arvu, mida saab programmi „Horisont 2020” alusel rahastada, vähendades seega ühtlasi programmi üldmõju ja potentsiaalselt takistades juhtalgatuse „Innovaatiline liit” ja Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist.

See küsimus võib muutuda veelgi tähtsamaks, arvestades, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemus võib jätta programmile „Horisont 2020” veelgi väiksema rahastamispaketi kui komisjoni poolt praegu välja pakutud.

Oodates programmi „Horisont 2020” potentsiaalselt piiratud eelarvet on raportööri eesmärk säilitada ELi osamakse projekti kohta keskmine tase, mis tagati 7. raamprogrammis, tagades seega, et projektide koguarvu ei tule vähendada ebaproportsionaalse ja ebatõhusa projektirahastamise tõttu.

Majanduslikust vaatepunktist peab turulähedaste tegevuste rahastamine järgima selgelt määratletud kontseptsiooni. Raportöör rõhutab, et liidu rahastamise eesmärk teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas peab olema oluline võimendamisefekt erainvesteeringute mõttes. Liidu rahastamine peab olema proportsionaalne ega tohi viia turu moonutamiseni.

Hüvitismäärade lihtsustatud kogum, mis võimaldab kogu innovatsioonitsükli sujuvat rahastamist

Pidades meeles väljapakutud eeskirjade eelmainitud võimalike mõjude hinnanguid ning eelarvepiiranguid on raportöör otsustanud esitada alternatiivse hüvitismäärade kogumi. Kõnealune määrade kogum hoolitseb erinevate osalejate erivajaduste eest ja üritab luua paremat tasakaalu kohase lihtsustamise ja aruandekohustuslik teadustöö ja innovatsiooni rahastamise poliitika.

Esiteks teeb raportöör ettepaneku taaskehtestada tegelike kaudsete kulude hüvitamise võimalus igat liiki osalejatele nende tavaliste aruandlustavade põhjal. See on soovitatav mitmel põhjusel – jätkuvus, lihtsustamine, liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise poliitika jätkusuutlikkus, kõrgetasemeliste osalejate ligimeelitamine. Et selle valikuvõimaluse taaskehtestamine viiks veelgi kõrgema ELi kogutoetuseni projekti kohta (+9,2%)[2], leiab raportöör siiski, et ikkagi on vaja alternatiivset hüvitismäärade kogumit.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku eristada hüvitismäära mitte ainult tegevuse liigi järgi (teadus- ja arendustegevus/turulähedane tegevus), nagu praegu ette nähtud, vaid ka kulu arvutamise meetodi (otsene kulu + ühetaoline määr/täiskulud) ja osaleja liigi (ülikoolid, teaduskeskused, muud/VKEd/tööstus) järgi. Raportöör usub, et see eristamine võimaldab kohandatumat lähenemisviisi osalejatele ja seega võimaldab innovatsiooni rahastamise sujuvat rakendamist, muutes lihtsamaks teadustöö ja turulähedaste tegevuste ühendamise ühe projekti piires ja teadmiste kolmnurga integreerimise.

Raportöör tahaks rõhutada, et innovatsiooni rahastamine on jätkuvalt eelarve „must kast”, sest ei ole antud teavet turulähedaste projektide osakaalu kohta programmi „Horisont 2020” eelarves. Pidades meeles, et turulähedased tegevused, nagu demonstreerimine, katsetamine ja katseprojektid, kipuvad olema kulukamad kui teadus- ja arendustegevuse projektid, pidas raportöör vajalikuks kohandada turulähedaste tegevuste hüvitismäära selle ebakindluse olukorraga, et vältida liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamise olulisi vähendamisi.

Lihtsustamine kõigi osalejate jaoks

Kahe viimase aasta jooksul on parlament korduvalt kutsunud komisjoni üles tegema nn kvanthüpe lihtsustamises. Nüüd seisab parlament silmitsi ettepanekuga, kus mõned tahud kannatavad liiglihtsustamise all, samas kui teisi ei ole piisavalt arvesse võetud. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku mitme lihtsustamismeetme kohta, mille parlament on esitanud eelnevates raportites.

Kõige olulisem on, et raportöör teeb ettepaneku laiendada veelgi toetusesaajate tavaliste aruandlustavade aktsepteerimist, veendununa, et seeläbi saab saavutada halduskoormuse ja veaohu tõelist vähendamist kõigi osalejate jaoks.

Lisaks toetusesaajate tavaliste aruandlustavade tunnustamisele usub raportöör, et selge, ühtne kogum ühiseid eeskirju on teine programmi „Horisont 2020” lihtsustamise nurgakivi, ja seetõttu nõuab selle idee põhjalikku elluviimist. Ta kahtleb, kas suur hulk paindlikkust rakendamisprotsessi käigus viib lihtsustamiseni – pigem vastupidi. Sellal kui paindlikkust on vaja mõne rahastamisasutuse jaoks, tuleks enamikule osalejatest kasuks selge kogum usaldusväärseid eeskirju. Toetuslepingu näidise taaskehtestamine standardse võrdlusalusena kõigile toetuslepingutele, teatava hulga määratluste ja sätete selgitamine ning uue jaotise „Erisätted” lisamine, mis sisaldab spetsiaalseid artikleid auhindade, riigihangete, finantsinstrumentide, VKEde vahendi, avaliku ja erasektori partnerluste ning avaliku sektori siseste partnerluste kohta, on ettepanekud, mille eesmärk on tugevdada „ühtse eeskirjade kogumi” ideed.

Lisaks sooviks raportöör näha, et programm „Horisont 2020” tehakse uustulnukate ja kogenematute taotluse esitajate jaoks kättesaadavamaks. Ühtse, kasutajasõbraliku sisestamisportaali loomine, rahastamisasutuste „töökavade” liitmine komisjoni „tööprogrammidesse” ja selgitav juhis valikuprotsessi kohta näivad olevat selleks otstarbeks kasulikud ettepanekud.

Tööstuse tegelike vajaduste käsitlemine

Raportöör kardab, et suurendatud hüvitistase tööstuse osalejatele, nagu praegu komisjoni poolt välja pakutud, võib toimida rahalise hüvitisena programmi puuduste eest, mida muul viisil ei ole käsitletud, viies seega vaid kosmeetilise tööstuse osakaalu suurenemiseni programmi „Horisont 2020” üldeelarves, suurendamata tegelikult tööstuse osalejate arvu projektides.

Raportööri eesmärk on seetõttu puudutada tööstuse osalejate tegelikke vajadusi. Selgesõnalise kuue kuu piirangu kehtestamine taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluvale ajale on sellega seoses kõige tähtsam meede. Ajast saab aina tähtsam tegur, arvestades, et programmi „Horisont 2020” eesmärk on edendada innovatsiooni. See on eriti tõene äriühingute ja väga innovaatiliste VKEde jaoks. Lühendatud aeg, mis kulub taotluse esitamisest toetuse saamiseni, on ühtlasi eeltingimus kõrgetasemeliste teadustööpartnerite ligimeelitamiseks kõikjalt maailmast – rahvusvahelistumine on tööstuse osalejate jaoks teine tõmbejõud.

Lisaks arvab raportöör, et spetsiaalsete artiklite lisamine VKEde vahendi ja finantsinstrumentide kohta on teinud nende vahendite toimimise selgemaks.

Teatavate tahkude selgitamine seoses intellektuaalse omandi õiguste, täiendava levitamise ja kasutamise kohustustega ning „avatud juurdepääsu” kontseptsioon peaksid andma äriühingutele parema arusaama sellest, kuidas nende ärihuvisid kaitstakse, kui nad osalevad programmis „Horisont 2020”.

Lõpuks on oluline ka, et raportöör tegi mitu muudatusettepanekut, et toonitada kaasrahastamise võimalusi ja programmi „Horisont 2020” vahendite kombineeritud kasutamist projektide rahastamiseks, võimaldades ka kumulatiivset rahastamist, konkreetsemalt taotledes seega teostatavat rahastamist laiaulatuslikule näidisprojektile.

[1] Komisjoni mitteametlik dokument „Horisont 2020 – rahastamiseeskirjade lihtsustamine: ühtne hüvitismäär kõigile osalejatele ja meetmetele ning ühtne ühetaoline määr kaudsete kulude jaoks”, 19.4.2012.
[2] Komisjoni mitteametlik dokument „„Horisont 2020”: selgitused osalemise ja levitamise eeskirjade mõne tahu kohta”, 29.5.2012.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (19.9.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
(COM(2011)0810 – C7‑0465/2011 – 2011/0399(COD))

Arvamuse koostaja: Sophocles Sophocleous

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – teine alalõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse „Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline Euroopa ühiskond” raames, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta.	Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad erieesmärgi „Turvaline ühiskond – Euroopa ja Euroopa kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitse” alla, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või nende osades, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.	2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata selliste õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või selle osades, kes oma tööga, taotletavate eesmärkidega või tegutsemiskohtadega võivad takistada liitu tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate juriidiliste kohustuste täitmisel.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Programmis „Horisont 2020” ei saa osaleda õigussubjektid (sealhulgas mis tahes seotud üksused), kelle osalemine põhjustaks nende taotletavate eesmärkide, asukoha, tegevuse laadi või tegevuskoha tõttu olukorra, et Euroopa Liit tunnistab õiguspäraseks olukorra või aitab säilitada olukorda, millega on rahvusvahelist õigust (sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust) tõsiselt rikutud ja rikkumise kohta on vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon või Rahvusvahelise Kohtu otsus või nõuandev arvamus.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi.	1. Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse valdkondades, mis pakuvad selget Euroopa lisandväärtust. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel.	4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel. Toetusesaajate alltöövõtueeskirjad ei tohiks ühtegi liikmesriiki diskrimineerida.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui käibemaksu ei saa kohaldatavate siseriiklike käibemaksualaste õigusaktide alusel tagasi nõuda, on käibemaks toetuskõlblik kulu.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 23 a
	Otsesed kulud
	Otsesed kulud määratakse kindlaks osaleja tavapärase kuluarvestuse kohaselt.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele, standardimisorganisatsioonidele või ettevõtjatele.	Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele, ülikoolidele, standardimisorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele või ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.	Oskusteabe ning soolise ja geograafilise tasakaalu tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.

MENETLUS

Pealkiri	Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
Viited	COM(2011)0810 – C7-0465/2011 – 2011/0399(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 15.3.2012
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Sophocles Sophocleous 4.9.2012
Endine arvamuse koostaja	Kyriakos Mavronikolas
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2012	11.7.2012	17.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	18.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jerzy Buzek, Tarja Cronberg, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Anneli Jäätteenmäki, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Maria Eleni Koppa, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Mario Mauro, Francisco José Millán Mon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, György Schöpflin, Werner Schulz, Marek Siwiec, Sophocles Sophocleous, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Sir Graham Watson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christian Ehler, Diogo Feio, Kinga Gál, Emilio Menéndez del Valle, Norbert Neuser, Alf Svensson, Indrek Tarand
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Martin Ehrenhauser, Judith Sargentini

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Arvamuse koostaja: Bill Newton Dunn

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programmi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad, on osa ettepanekute paketist, millega kehtestatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020. Määruses kehtestatavate eeskirjadega määratakse teatavatele õigussubjektidele teadusuuringute ja sellega seotud toetavate tegevuste eesmärgil võimaldatava rahastamise eri liigid ning see, kuidas teadusuuringute tulemusi võib levitada ja kasutada.

Arvamuse koostaja leiab, et arengukomisjon soovib seoses käesoleva ettepanekuga tagada, et programm „Horisont 2020” oleks avatud arengumaadest pärit osalejatele ning et Euroopa tipptaseme teadusuuringutele ja strateegiale „Euroopa 2020” pandav rõhk ei muudaks Euroopat ligipääsmatuks kindluseks.

Selleks et EL oleks maailmas teadusuuringute ja innovatsiooni alal juhtpositsioonil, tuleb teha koostööd osalistega üle maailma, kasutada ära nende erialaseid oskusi ja leida vastuseid üleilmsetele probleemidele. Sel viisil aitab programm „Horisont 2020” kaasa terviseprobleemide ja kliimamuutusest tõusetuvate probleemide lahendamisele, arendades samas teadustegevuse alast suutlikkust ja teadmust kolmandates riikides. Kõik see toob kasu nii ELile kui tema kolmandatest riikidest partneritele ja vastab ka poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele. Lisaks oleks teadusalane koostöö kasulik koostöövorm neile riikidele – eelkõige keskmiste tuludega riikidele –, kes ei saa enam uuest arengukoostöö rahastamisvahendist (2014–2020) ELi kahepoolset abi.

Arvamuse koostaja kiidab heaks ettepaneku lihtsustada reegleid ja suurendada VKEde osalust. Paljud VKEd suudavad pakkuda innovaatilisi lahendusi üleilmsetele ühiskondlikele probleemidele ja nende oskusteavet tuleks ära kasutada. Arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepanekus sisalduvate paindlike rahastamismeetodite, sealhulgas ergutusauhindade üle, ning tervitab samuti teadusväljaannetele avatud juurdepääsu jätkuvat toetamist.

Sellegipoolest on arvamuse koostaja seisukohal, et eeskirju saaks veelgi kindlapiirilisemaks ja selgemaks muuta, et paremini kaitsta arenguriikide huve.

Selleks püütakse käesoleva arvamuse projektiga tagada, et vähemarenenud riikidest pärit teadlased, teadusinstituudid ja ettevõtjad oleksid võimelised osalema teadusuuringute programmi kaudu rahastatavates projektides, nagu ka avaliku ja erasektori partnerlustes ning avaliku sektori sisestes partnerlustes.

Lisaks soovitakse sellega tagada, et iga teadusuuringu tulemused, sealhulgas andmed ja uuendused, oleksid kättesaadavad nii neile kui kõigile teistele kodanikuühiskonna liikmetele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.	(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas nendele, kes tegelevad arengukootööga. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Osalejate tagatisfond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1906/2006/EÜ (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Seepärast tuleks luua uus osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”). Osalejate riskide tõhusama juhtimise ja katmise tagamiseks peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel, nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)) loodud programmi alusel, nõukogu [kuupäev] 2011. aasta otsusega (millega kehtestatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogramm (2012–2013)) loodud programmi alusel; samuti peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel ning nõukogu määruse (Euratom) nr XX/XX (Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” [Euratom H2020]) alusel. Fondist ei tuleks katta ELi-väliste üksuste juhitavaid programme.	(16) Osalejate tagatisfond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1906/2006/EÜ (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste, ülikoolide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Seepärast tuleks luua uus osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”). Osalejate riskide tõhusama juhtimise ja katmise tagamiseks peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel, nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)) loodud programmi alusel, nõukogu [kuupäev] 2011. aasta otsusega (millega kehtestatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogramm (2012–2013)) loodud programmi alusel; samuti peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel ning nõukogu määruse (Euratom) nr XX/XX (Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” [Euratom H2020]) alusel. Fondist ei tuleks katta ELi-väliste üksuste juhitavaid programme.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevad eeskirjad tagamaks, et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses võimalusega kehtestada täiendavad kasutustingimused Euroopa strateegilistes huvides.	(19) Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevad eeskirjad tagamaks, et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses avatud juurdepääsuga tulemustele ja andmetele ning seoses täiendavate kasutus-, levitamis- või litsentsimistingimuste kehtestamisega Euroopa strateegilistes huvides või ühiskondlike probleemide lahendamiseks juhul, kui kaalul on ülekaalukas ülemaailmne avalik huvi.
Selgitus
Suurte ühiskondlike probleemide puhul (näiteks viiruste ja epideemiate vastu võitlemine, kliimamuutuse leevendamine, kõrbestumise vastu võitlemine vms) on avalikes huvides vaieldamatult tulemuste kiire ja laialdane levitamine ning üleüldine juurdepääs (nõuetekohase litsentsimise abil) eesliiniuuringute tulemusele.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Kogu teadustegevus ja innovatsioon põhineb kogu maailma teadlaste, teadusasutuste, ettevõtjate ja kodanike suutlikkusel pääseda vabalt ligi teaduslikule teabele ja seda jagada ning kasutada. See on eriti oluline arenguriikide osalejate jaoks, kuna seal tuleb tõsta teadustegevuse alast kohalikku suutlikkust ning nende koostöö liidu partneritega aitab lahendada ühiseid üleilmseid probleeme ja annab panuse ELi tipptaseme teadusuuringutesse. Et suurendada teadmiste liikumist ja kasutamist, peaks vaba ja avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele, mida hõlmab juba ka seitsmes raamprogramm, saama üldpõhimõtteks selliste teaduspublikatsioonide puhul, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020” avalikest vahenditest. Lisaks tuleks „Horisont 2020” raames edendada avatud juurdepääsu (kooskõlas intellektuaalomandi õigustega) ka muudele teaduslikele andmetele, mis on saadud või kogutud avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute raames, et muuta avatud juurdepääs niisugustele andmetele 2020. aastaks üldreegliks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Juhtudeks, kui teadustöö tulemused seonduvad tehnoloogiatega, millel on potentsiaal lahendada suuri ühiskondlikke probleeme, näiteks seoses uudse meditsiinitehnoloogia väljatöötamisega (ravim, diagnostika või vaktsiin) või kliimamuutuse vastu võitlemise tehnoloogiaga, tuleks välja töötada konkreetsed litsentsimismudelid, mis põhinevad maksumaksja rahastatud teadustööga seonduvatel sotsiaalsetel kohustustel.
Selgitus
Ülikoolide, riiklike institutsioonide või valitsusväliste organisatsioonide poolt välja töötatud litsentsimismudelid nagu võrdse juurdepääsu litsents, sotsiaalselt vastutustundlik litsents või ülemaailmse juurdepääsu litsents on kooskõlas litsentsilepingute rakendamisega, mille eesmärk on saada uurimistulemustest maksimaalselt ühiskondlikku kasu.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 c) Eeskirjad peaksid tagama kolmandate riikide teadlastele, uurimisasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele vaba juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja arenguriikide puhul vaba juurdepääsu teadusuuringutele, millest võib olla kasu tervishoiu, nälja ja alatoitluse probleemidega tegelemisel.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 d) Taotluste valikuprotsessi käigus kasutatava mõjukriteeriumi alla peaks kuuluma uurimistulemuste ja teabe levitamise ning üldsusele kättesaadavuse võimalik ulatus, kusjuures eelistada tuleks projekte, millega kaasneb potentsiaalselt tulemuste ulatuslikum levitamine ja kasutamine.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 e) Ergutada tuleks patendipuulide loomist, et võimaldada patenteeritud teaduslike andmete jagamist ning suurendada ühiseid jõupingutusi ning teadus- ja arendusalast koostööd seoses konkreetsete tehnoloogiliste vajadustega, eelkõige Euroopa või ülemaailmsete ühiskondlike probleemide kontekstis.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) „levitamine” − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine; see hõlmab tulemuste avaldamist mis tahes teabekanalites;	7) „levitamine” − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine; see hõlmab teadustöö tulemusi esitlevate artiklite avaldamist mis tahes teabekanalites, näiteks teaduslikke avaldamisi eelretsenseeritud väljaannetes;
Selgitus
Teadustöö tulemuste avaldamine on teadusliku meetodi oluline osa. Kui nendes tulemustes kirjeldatakse katseid või arvutusi, tuleb seda teha piisavalt üksikasjalikult, et sõltumatu uurija saaks katset või arvutust tulemuste kontrollimiseks korrata.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a) „kasutama/kasutamine” – tulemuste otsene kasutamine mingi toote või protsessi arendamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b) „õiglased ja mõistlikud tingimused” – tingimused, sh ilma kasutustasuta kasutamise tingimused, mille puhul võetakse arvesse juurdepääsutaotluse konkreetseid asjaolusid ja/või kavandatava kasutuse ulatust, kestust või muid näitajaid;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10) „õigussubjekt” - ettevõtted, uurimiskeskused ja ülikoolid, mis hõlmavad mis tahes füüsilist isikut või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;	10) „õigussubjekt” – ettevõtted, uurimiskeskused ja ülikoolid, mis hõlmavad mis tahes füüsilist isikut või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi, sh mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:	Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile, assotsieerunud või kolmandale riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud tegevuses osaleja loodud tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või nende osades, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.	2. Asjaomase tööprogrammiga piiratakse ja ei võimaldata programmis „Horisont 2020” või selle üksikutes osades osalemist järgmistele:
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a) õigussubjektid (sh mis tahes seotud üksused), kelle osalemine põhjustaks nende tegevuse eesmärkide, asukoha, tegevuskoha või iseloomu tõttu asjaolu, et EL tunnistab õiguspäraseks olukorra (või toetab või aitab säilitada olukorda), millega on rahvusvahelist õigust, sh rahvusvahelist humanitaarõigust tõsiselt rikutud ja rikkumise kohta on vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon või Rahvusvahelise Kohtu otsus või nõuandev arvamus;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b) kolmandas riigis asutatud ettevõtted, kui see kolmas riik reklaamib end offshore finantskeskusena või kui seal puuduvad maksud või need on ainult sümboolsed, kui kõnealune riik ei vaheta välisriikide maksuasutustega tulemuslikult teavet, kui tema õigus- või haldusnormid on läbipaistmatud või kui seal ei nõuta märkimisväärset kohalolekut;
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c) kolmandates riikides asutatud õigussubjektid, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi nimetatud kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul ning tööprogrammi või -kava kohastel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.	3. Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul ning tööprogrammi või -kava kohastel muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, eeldusel et nimetatud õigussubjekt on piiriüleselt konkurentsivõimeline ning tegeleb ühiskondlike probleemidega, mis on oma olemuselt globaalsed ja sisaldavad Euroopa mõõdet.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.	4. Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine, eeldusel et nimetatud õigussubjekt on piiriüleselt konkurentsivõimeline ning tegeleb ühiskondlike probleemidega, mis on oma olemuselt globaalsed ja sisaldavad Euroopa mõõdet.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Taotlustes on vajaduse korral esitatud tulemuste kasutamise ja levitamise esialgne kava.	1. Taotlustes on vajaduse korral esitatud tulemuste kasutamise esialgne kava, kui projektikonkursi raames eeldatakse või nõutakse tulemuste kasutamist, ja tulemuste levitamise kava, sh andmete haldamise ja jagamise kava.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kõik selliste teadusuuringutega seotud taotlused, mille tulemusel on lootust arendada edasi uudset meditsiinitehnoloogiat eelkõige harvikhaiguste, vaesusest põhjustatud haiguste ja tähelepanuta jäetud haiguste valdkonnas, kaasa arvatud raviviisid, vaktsiinid ja meditsiinidiagnostika, peavad sisaldama strateegilisi ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada sellise tehnoloogia kohene ja võimalikult laialdane levik ja kasutuselevõtt ning juurdepääs tehnoloogiale kohtades, kus juurdepääsu puudumine tähendaks ohtu rahvatervisele.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Mõjukriteeriumi alla kuulub uurimistulemuste ja teabe levitamise ning üldsusele kättesaadavuse võimalik ulatus, kusjuures eelistada tuleks projekte, millega kaasneb potentsiaalselt tulemuste ulatuslikum levitamine ja kasutamine.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega.	3. Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega. Nende lisaõiguste ja -kohustuste eesmärgiks on tagada – vajaduse korral ja võttes arvesse nii vajadust rahvusvahelise koostöö järele ühiskondlike probleemidega tegelemisel kui liidu välispoliitilisi ja arengueesmärke – tulemuste võimalikult laialdane levitamine ELi ja kolmandate riikide elanike seas, nendepoolne tulemuste kasutamine ja neile litsentside andmine, kasutades sotsiaalselt vastutustundlikke litsentsimisstrateegiaid.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.	Kõikide osapoolte huvide tasakaalu ning soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.	3. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse, avaldades sealhulgas ekspertide ametialase tegevuse ja majanduslike huvide, nagu patendid või osalus aktsiakapitalis, täieliku deklaratsiooni. Sidusrühmadesse kuuluvaid isikuid või isikuid, kelle puhul esineb huvide konflikt, ei tohi isikuliselt ametisse nimetada.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus VII a peatükk – pealkiri (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	VII a peatükk
	ERIJUHUD
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 a
	Avaliku ja erasektori partnerlused
	1. Kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikliga 19 võib programmi „Horisont 2020” rakendada avaliku ja erasektori partnerluste abil, tingimusel et kõik asjaomased partnerid pühenduvad programmi „Horisont 2020” arendamisele ja rakendamisele.
	2. Avaliku ja erasektori partnerlused selgitatakse välja avatud ja läbipaistval viisil, tuginedes sõltumatute ekspertide hinnangule kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37. Kõnealune hinnang põhineb kõigil järgnevatel kriteeriumidel:
	(a) liidu tasandil tegutsemise lisaväärtus;
	(b) tööstusalasele konkurentsivõimele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja sotsiaal-majanduslikele probleemidele avaldatava mõju ulatus.
	3. Komisjon võib usaldada eelarve rakendamisega seotud ülesanded avaliku ja erasektori partnerlusele, tingimusel et täidetud ja lepingus sätestatud on järgnevad kriteeriumid:
	(a) kõikide partnerite pikaajaline pühendumus, mille aluseks on ühine tulevikuettekujutus ja selgelt määratletud eesmärgid;
	(b) asjaomaste ressursside maht ning võimalus leida lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;
	(c) iga partneri roll on selgelt määratletud ja valitud perioodi peamistes tulemuslikkuse näitajates on kokku lepitud.
	4. Programmi „Horisont 2020” raames loodud või rahastatavate avaliku ja erasektori partnerluste osalemise ja levitamise eeskirjad vastavad täielikult määrusele (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] ning käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad nende spetsiifilised vajadused. Kõik kõrvalekalded käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest kehtestatakse lepinguga.
	5. Avaliku ja erasektori partnerluste eeskirjad võivad kalduda kõrvale liidu personalieeskirjadest niivõrd, kuivõrd õigusaktid, millega need organid kooskõlas personalieeskirjade artikli 1a lõikega 2 luuakse, ei sätesta personalieeskirjade kohaldamist.
	6. Liidu osalus sellistes partnerlustes võib toimuda ühes järgmises vormis:
	(a) liidu rahalised maksed ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel ja seitsmenda raamprogrammi raames asutatud ühisettevõtetele, kui muudetakse nende alusakte, ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud uutele avaliku ja erasektori partnerlustele, ning muudele määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] artikli [55 lõike 1 punkti b alapunktides v või vii] osutatud rahastamisasutustele. Sellist partnerluse vormi kasutatakse ainult siis, kui soovitud eesmärgid ja olemasolevad ressursid seda õigustavad;
	(b) lõikes 1 osutatud partnerite vaheline leping, milles on määratletud partnerluse eesmärgid, partnerite võetud kohustused, peamised tulemuslikkuse näitajad ning soovitavad väljundid, samuti on seal märgitud teadus- ja innovatsioonitegevus, mida on vaja toetada programmist „Horisont 2020”.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 b
	Avaliku sektori sisene partnerlus
	1. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldatakse ka määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artiklis [20] osutatud avaliku sektori sisestele partnerlustele.
	2. Rahastamisvahendi ERA-NET abil rahastatavad avaliku sektori sisesed partnerlused võivad olla kaasrahastamiskõlblikud programmi „Horisont 2020” alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:
	(a) osalevad üksused on võtnud olulised eelnevad finantskohustused ühistes projektikonkurssides või meetmetes;
	(b) ühiste projektikonkursside ja meetmete ühtlustatud eeskirjad ja rakendamise kord.
	3. Avaliku sektori sisest partnerlust võib toetada nii määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide siseselt kui ka üleselt.
	4. ELi toimimise lepingu artikliga 185 kooskõlas olevad ühised kavandamise algatused võivad olla kaasrahastamiskõlblikud programmi „Horisont 2020” alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:
	(a) on olemas vajadus spetsiaalse rakendamisstruktuuri järele ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel;
	(b) osalevate riikide teadus-, haldus- ja finantstasandite integratsioonile pühendumise kõrge tase;
	(c) liidu tasandil tegutsemise lisaväärtus;
	(d) asjaomaste programmide ulatuse ja arvu piisav suurus ning nende tegevuste sarnasus ja asjaomaste teadusuuringute osakaal, mida neis ette võetakse.
	5. Komisjon võib usaldada eelarve rakendamisega seotud ülesanded ühisele kavandamise algatusele, tingimusel et täidetud ja lepingus sätestatud on järgnevad kriteeriumid:
	(a) soovitud eesmärk ning selle seosed programmi „Horisont 2020” eesmärkidega ja liidu laiemate poliitikaeesmärkidega on selgelt määratletud;
	(b) osalevate riikide selged rahalised kohustused, sealhulgas varem võetud kohustused ühendada riiklikud ja/või piirkondlikud investeeringud riikidevaheliste teadusuuringute ja innovatsiooni huvides.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teistele ühisomanikele pakutakse õiglast ja mõistlikku hüvitist.	(b) kui ühisomanikud nõuavad ühiselt saadud tulemuste kasutamist lubavate mitteainuõiguslike litsentside kolmandatele isikutele andmise eest hüvitist, on hüvitis õiglane ja mõistlik.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Olenemata käesoleva artikli sätetest võivad osalejad leppida kokku tulemuste omandilise kuuluvuse teistsuguses jagamises.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või rahastamisasutus võib võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks.	Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi, teavitab ta sellest komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või rahastamisasutus võib võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks, pidades silmas avalikku huvi ning võttes eesmärgiks tulemuste võimalikult laialdase levitamise.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või -kavasse.	Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või -kavasse. Kui teadusuuringuid viiakse läbi valdkonnas, mis on seotud ühiskondlike probleemide, näiteks tervishoiualaste või kliimamuutusest tingitud probleemide lahendamisega, on täiendavate kohustuste eesmärk tagada kooskõlas intellektuaalomandi õiguste ja avaliku huviga uuenduslike lahenduste võimalikult laialdane kasutuselevõtt nii ELi piires kui neist väljaspool, ning tulemuste litsentsimisel kolmandatele isikutele ei anta neile põhimõtteliselt ainuõigust.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad levitamiskohustused.	Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad levitamiskohustused. Kui teadusuuringuid viiakse läbi valdkonnas, mis on seotud ühiskondlike probleemide, näiteks tervishoiualaste või kliimamuutusest tingitud probleemide lahendamisega, on täiendavate kohustuste eesmärk tagada uurimistulemuste kättesaadavus nende jaoks, keda konkreetne ühiskondlik probleem kõige rohkem mõjutab, pidades samal ajal kinni intellektuaalomandi õigustest.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadusväljaannete kaudu levitamise korral antakse avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel. Muude tulemuste, sealhulgas uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes valdkondades.	Teadusväljaannete kaudu levitamise korral antakse avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel. Muude tulemuste, sealhulgas uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes valdkondades, kuhu kuuluvad ka arenguriikide ja vähim arenenud riikide jätkusuutlikuks arenguks olulised valdkonnad.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Taotlustele lisatakse halduskava ning andmete ja muude tulemuste jagamise kava, et tagada tulemuste võimalikult laialdane ja vaba kättesaadavus, võttes samal ajal arvesse ka võimalikku vajadust jätta uurimistulemused ainukasutusse.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Iga osaleja esitab komisjonile või rahastamisasutusele aruande oma tegevuse kohta seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele.	3. Iga osaleja esitab komisjonile või rahastamisasutusele aruande oma tegevuse kohta seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele. Need aruanded tehakse läbipaistvuse tagamise huvides üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik teostada ning et peetakse kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas ainulitsentsi alusel.	2. Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik teostada ning et peetakse kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama. Ainulitsentse võib anda ainult erandkorras ning need ei tohi olla vastuolus tulemuste võimalikult laia levitamise ja kasutamise eesmärgi täitmisega. Selliste litsentside andmise tingimused sätestatakse toetuslepingus.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon või rahastamisasutus võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.	3. Komisjon või rahastamisasutus võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või ei vasta ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgil kolmandate riikidega koostöö tegemise vajadustele, või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.	Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks nende meetme rakendamiseks vajaliku taustteabe.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult.	1. Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult, kui osaliste vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuval seotud üksusel on tulemuste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel, kui kõnealuseid kasutusõigusi on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.	3. Liikmesriigis, assotsieerunud riigis või kolmandast riigist assotsieerunud riigis asuval seotud üksusel on tulemuste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel, kui kõnealuseid kasutusõigusi on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu. Osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas tähtajas.	4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda igal ajal. Osalejad võivad siiski erandjuhtudel ja seoses mingi konkreetse meetmega leppida kokku ajapiirangu kehtestamises. Selliste ajapiirangute kehtestamise puhul võetakse arvesse tulemuste iseloomu ning kasutusõiguste eesmärki.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 45 a
	Kasutusõiguste andmine kolmandatele isikutele
	1. Pärast meetme lõppu on kolmandatel isikutel õigus taotleda ja saada litsentsi näol meetmes osalejate saavutatud tulemuste kasutusõigused.
	Sellised kasutusõigused antakse mitteainuõiguslikul alusel ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel vastavalt konsortsiumikokkuleppes määratletud tingimustele.
	2. Pärast meetme lõppu on kolmandatel isikutel õigus taotleda ja saada litsentsi näol meetmes osalejate tausta käsitleva teabe kasutusõigused, kuid ainult mõistlikult vajalikul määral ning ainult tulemuste levitamise ja kasutamise eesmärgil.
	Sellised kasutusõigused antakse mitteainuõiguslikul alusel ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel vastavalt konsortsiumikokkuleppes määratletud tingimustele.
	3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kasutusõiguste andmise tingimused määratakse kindlaks konsortsiumikokkuleppes ning neile viidatakse ka toetuslepingus. Tulemuste ning nende kasutamiseks vajaliku taustteabe uurimisotstarbelise kasutamise õiguste kolmandatele isikutele andmise kavandatavad tingimused vaadatakse läbi taotluse hindamise raames.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Selliste uuenduste puhul, mis on arenguriikide vajaduste, sh ülemaailmsete tervishoiuküsimuste seisukohast äärmiselt olulised, lisab komisjon toetuslepingusse täiendavad litsentsimistingimused, et suurendada arenguriikide juurdepääsu biomeditsiinilistele toodetele ja muuta nimetatud tooted seal taskukohasemaks.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Auhindade andmist reguleerivates tingimustes määratakse kindlaks erisätted omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste, kasutamise ja levitamise kohta (sh ka litsentsimist käsitlevad sätted), et tagada tulemuste võimalikult laialdane kasutuselevõtt ning võimalikult taskukohane ja suur kättesaadavus.

MENETLUS

Pealkiri	Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
Viited	COM(2011)0810 – C7-0465/2011 – 2011/0399(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 10.5.2012
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Bill Newton Dunn 27.3.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	10.7.2012
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Patrice Tirolien, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Santiago Fisas Ayxela, Enrique Guerrero Salom, Fiona Hall, Gesine Meissner, Horst Schnellhardt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Phil Prendergast

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Arvamuse koostaja: Nils Torvalds

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”” esitatud strateegiline visioon ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu.	(2) Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusele, tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”” esitatud strateegiline visioon ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu. Samal ajal peaks „Horisont 2020” võtma nõuetekohaselt arvesse vajadust teha vahet erinevate abisaajate vahel.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd liidu ja selle liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete eeskirjade kohaldamise kaudu.	(3) Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd liidu ja selle liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete ja läbipaistvate eeskirjade kohaldamise kaudu.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi aruandes teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine kohta esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid finantsvigade vähendamiseks. Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”.	(4) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi aruandes teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine kohta esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Euroopa Parlament nõudis oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel¹ liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise radikaalset lihtsustamist, toonitades, et rahaliste vahendite suurendamine tuleb siduda rahastamismenetluste olulise lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid osalemise hõlbustamiseks ja finantsvigade vähendamiseks. Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”. Konkreetsemalt tuleks uute lihtsustatud osalemis- ja levitamiseeskirjade abil püüda vähendada keskmist taotluse esitamisest toetuse määramiseni kuluvat aega 100 päeva võrra võrreldes 2011. aasta olukorraga, nagu on kirjeldatud komisjoni 30. novembri 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm”².
	__________
	¹Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
	²COM(2011)808 final.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Programmi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid algusest peale olema selged ja läbipaistvad ning tagama VKEde võimalikult laialdase osalemise programmis. Õiguskindluse ja selguse huvides peaksid eeskirjad põhimõtteliselt kehtima kogu programmi kestuse ajal. Kui eeskirju on vaja kohandada, ei tohiks see kahjustada osalejaid, kelle projekt on saanud heakskiidu varasemate eeskirjade alusel. Kõik asjakohased toetusesaajatele ja audiitoritele mõeldud suunised ja juhised peaksid olema kättesaadavad programmi algusest peale.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides. Siiski tuleks tagada paindlikkus erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete erivajadustega ning kui komisjon on andnud selleks nõusoleku.	(6) Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides. Siiski tuleks tagada paindlikkus erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete eripära ja nende turulähedusega ning kui komisjon on andnud selleks nõusoleku.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.	(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. „Horisont 2020” peaks tagama toetusesaajate halduskoormuse märkimisväärse vähenemise. Halduskoormuse vähendamiseks kooskõlas finantsmääruse, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ja toetuskõlblikkuse kriteeriumidega tuleks võimalikult laialdaselt aktsepteerida toetusesaajate tavapärast kuluarvestust. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) VKEd on Euroopas märkimisväärne innovatsiooni ja majanduskasvu allikas ning seetõttu tuleks nende ettevõtjate suuremat osalemist programmis „Horisont 2020” aktiivselt edendada ja hõlbustada. Selleks on äärmiselt oluline kasutada ühest VKEde määratlust, mis on kooskõlas komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitusega 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta ¹.
	__________
	¹ ELT L 124, 30.5.2003, lk 36.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ning suurendada paindlikkust projekti rakendamisel, tuleks võtta vastu kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku. Lihtsustamise huvides tuleks kohaldada ühtset hüvitismäära kõikide meetmeliikide suhtes, olenemata osalejate tüübist.	(12) On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ning suurendada paindlikkust projekti rakendamisel, tuleks võtta vastu kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku, sh ühtne hüvitismäär kõikide tegevuse liikide puhul, sest see võimaldab eristamist erinevate abisaajate puhul.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleb ette näha uued rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange, mille puhul on vaja erieeskirju.	(13) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks võiks ette näha uued potentsiaalselt tõhusamad rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange, mille puhul on vaja erieeskirju, samuti tuleb laiemalt ja sihipärasemalt kasutada uuenduslikke rahastamisvahendeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma suurendada oma nähtavust ja kättesaadavust asjaomaste sidusrühmade jaoks.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Asjaomaste eeskirjadega tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Liidu finantshuve tuleks proportsionaalsete meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel.	(15) Liidu finantshuve tuleks vajalike, proportsionaalsete ja tõhusate meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel. Kui eksperdi nime avaldamine võib seada ohtu tema julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutuste olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.	(17) Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada toetust saanud õigussubjektide ja nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel. Kui nimede avaldamine võib põhjendatult seada ohtu osaleja ärihuvid või eksperdi julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutuste olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rahastamisasutus võib kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.	3. Rahastamisasutus võib kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku, sel juhul teavitab komisjon nõuetekohaselt eelarvepädevaid institutsioone.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:	1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, avaldab komisjon ELi rahaliste vahendite saajate nimed ja teeb taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlas määruse (EL) XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud rahastamisvormi, eelkõige toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente.	Kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud rahastamisvormi, sealhulgas toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Taotlust, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm], tööprogrammis või -kavas või konkursikutses esitatud tingimustele, võib hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata.	3. Taotlus, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm], tööprogrammis või -kavas või konkursikutses esitatud tingimustele, arvatakse hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest välja.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära kohaldatakse iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames rahastatakse. Kõnealune määr kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga.	3. Kuna see võimaldab eristamist erinevate abisaajate puhul, kohaldatakse toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames rahastatakse. Kõnealune määr kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 (finantsmäärus), rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ja toetuskõlblikkuse kriteeriumidega aktsepteeritakse võimalikult laialdaselt toetusesaajate tavapärast kuluarvestust.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib rahastada ühikuhindade astmiku alusel, mis on määratud kindlaks osaleja tavapärase kuluarvestuse kohaselt, tingimusel, et need ühikuhinnad vastavad järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele:	2. Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib rahastada ühikuhindade astmiku alusel, mis on määratud kindlaks teadlaste eri kategooriate viitemääradena ja mida komisjon igal aastal ajakohastab. Määrad on diferentseeritud riikide kaupa ning need arvutatakse riigi elukalliduse paranduskoefitsenti kasutades. Ühikuhindade astmik peab vastama järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele:
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) need arvutatakse tegelike personali kogukulude põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses ja mida võib kohandada hinnanguliste või eelarvestatud elementide alusel vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele;	välja jäetud
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) need vastavad artikli 23 tingimustele;	(b) artikli 23 sätted;
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nende puhul on tagatud kasumi taotlemist keelava nõude järgmine ja kulude topeltrahastamise vältimine;	(c) kasumi taotlemist keelava nõude järgimine ja kulude topeltrahastamise vältimine;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) nende arvutamisel on nõuetekohaselt võetud arvesse artikli 25 sätteid töötundide kohta.	(d) artikli 25 sätted töötundide kohta.

MENETLUS

Pealkiri	Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
Viited	COM(2011)0810 – C7-0465/2011 – 2011/0399(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Nils Torvalds 2.7.2012
Vastuvõtmise kuupäev	6.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Derek Vaughan, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Jürgen Klute, Nils Torvalds
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Luigi Berlinguer

MENETLUS

Pealkiri	Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
Viited	COM(2011)0810 – C7-0465/2011 – 2011/0399(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.11.2011
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 15.3.2012	DEVE 10.5.2012	BUDG 13.12.2011
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Christian Ehler 20.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	23.1.2012	19.6.2012	17.9.2012	8.10.2012
Vastuvõtmise kuupäev	28.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, András Gyürk, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Yves Cochet, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Seán Kelly, Werner Langen, Vladimír Remek, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Alexandra Thein

Õigusteave - Privaatsuspoliitika