SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vaheleping, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik

19.12.2012 - (11699/2012 – C7‑0193/2012 – 2008/0251(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Daniel Caspary
PR_NLE-AP_art90

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vaheleping, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik

(11699/2012 – C7‑0193/2012 – 2008/0251(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (11699/2012),

–   võttes arvesse vahelepingut, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik[1],

–   võttes arvesse nõukogu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 4, artikli 209 lõikega 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a esitatud taotlust nõusoleku saamiseks (C7‑0193/2012),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0431/2012),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe valitsusele ja parlamendile.

• [1]  ELT L 111, 24.4.2012, lk 3.

SELETUSKIRI

2000. aastal leppisid AKV riigid ja EL kokku Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega kooskõlas olevate uute kaubanduslepingute sõlmimises, et asendada AKV riikidest toimuva impordi suhtes seni kehtinud ELi ühepoolsete kaubandussoodustuste kord.

Selle lähenemisviisi nurgakivideks on integreerida Cotonou lepingu raames AKV riigid maailma majandusse, toetada nende jätkusuutlikku arengut ja luua tõhusamaid piirkondlikke turge, kus kehtivad prognoositavad ja stabiilsed reeglid. Neid uusi lepinguid toetataks ELi arengukoostöö raames, et tugevdada AKV riikide institutsioonilist suutlikkust ja tootmisvõimsust ning toetada vajalikke kohanemisprotsesse.

Läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle algasid 2002. aastal eesmärgiga sõlmida lepingud 31. detsembriks 2007, sest oli teada, et kehtiv AKV riikide ja ELi vahelist kauplemiskorda käsitlev erand WTO eeskirjades ja Cotonou kaubandussoodustuste süsteem kaotavad 1. jaanuaril 2008 kehtivuse. Kuna majanduspartnerluslepingute eesmärk on jätkata ja tugevdada AKV riikide piirkondlikke integratsiooniprotsesse, on läbirääkimised toimunud piirkondlikul tasandil kuue majanduspartnerluslepingu piirkondliku rühmaga, kes on end sellisena deklareerinud. 2007. aasta augustis moodustati Ida-Aafrika Ühendusega seitsmes läbirääkimisrühm.

Seni on CARIFORUM ainuke piirkondlik rühm, mis on allkirjastanud kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu.

Kuna 2007. aasta jooksul selgus, et kõikehõlmavaid majanduspartnerluslepinguid ei õnnestu tõenäoliselt sõlmida kõigi piirkondadega, sõlmiti mitu majanduspartnerluse vahelepingut, et vältida Cotonou kauplemiskorra aegumisest tulenevaid võimalikke kaubandushäireid AKV riikide partneritele, säilitades samal ajal liikumise laiaulatuslike piirkondlike majanduspartnerluslepingute poole. Samal ajal kui vahelepingu riiklik heakskiitmismenetlus oli pooleli, said riigid tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule oma kaupade jaoks turulepääsu määruse alusel (nõukogu määrus (EÜ) nr 1528/2007) alates 1. jaanuarist 2008.

14. maini 2012 kohaldati Paapua Uus-Guinea suhtes ajutiselt Kariibi mere piirkonna majanduspartnerluslepingut ja majanduspartnerluse vahelepingut. 14. mail järgnesid Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe.

Ida- ja Lõuna-Aafrika

Ida- ja Lõuna-Aafrika on mitmekesine majanduspartnerluslepingu rühm, mis hõlmab India ookeani saari (Komoorid, Madagaskar, Mauritius ja Seišellid), Aafrika Sarve riike (Djibouti, Etioopia, Eritrea ja Sudaan) ja mõnda Lõuna-Aafrika riiki (Malawi, Sambia ja Zimbabwe). Majanduspartnerluslepingu esialgne Ida- ja Lõuna-Aafrika rühm kaasas majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks toimuvate läbirääkimiste alguses ka Ida-Aafrika Ühenduse riike: Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania ja Uganda. Kuid 2007. aastal sõlmisid need riigid eraldi majanduspartnerluse vahelepingu, mis põhines hiljuti moodustatud Ida-Aafrika Ühenduse tolliliidul.

Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu rühma üheteistkümnest riigist kaheksa on vähim arenenud riigid. 2010. aastal oli ELi koguimport Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide rühmast ligikaudu 2,88 miljardit eurot ehk 0,2% ELi koguimpordist ja hõlmas peamiselt töödeldud tuuni, kohvi, roosuhkrut, tekstiilmaterjale, tubakat, lõikelilli ja rauasulameid. Majanduspartnerluse vahelepingu sõlminud Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidest pärit import moodustas ligikaudu 70% ELi impordist Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnast. ELi eksport Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidesse koosnes peamiselt masinatest, sõidukitest, ravimitest ja kemikaalidest ning moodustas samal aastal 3,99 miljardit eurot. Kaubanduse puhul valitseb ELi ja AKV riikide vahel piiratud konkurents.

Majanduspartnerluse vaheleping ELi ning Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu rühma vahel

2007. aasta lõpus sõlmisid kuus Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riiki (Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Sambia ja Zimbabwe) vahelepingu, millega luuakse majanduspartnerluslepingu raamistik ELiga. See leping on hüppelaud tervikliku majanduspartnerluslepingu suunas ja jääb avatuks teistele riikidele, kes soovivad ühineda hilisemas etapis. Majanduspartnerluse vahelepingule kirjutas alla neli riiki (Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe) 2009. aasta augustis ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 14. maist 2012.

Vahelepingu artikli 62 lõikes 5 on sätestatud, et kõnealuse lepingu ajutine kohaldamine algab kümme päeva pärast seda, kui on laekunud viimane ajutise kohaldamise teade EÜ poolelt või viimane ratifitseerimise või ajutise kohaldamise teade kõikidelt allakirjutanud Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidelt. Ajutine kohaldamine võimaldab lepingut kohaldada enne, kui kõik asjaosalised on selle ratifitseerinud. Võttes arvesse, et see on segaleping, millega on seotud kõik ELi liikmesriigid, võidetakse väärtuslikku aega. Peale selle ei kahjusta ajutine kohaldamine Euroopa Parlamendi pädevusi. Euroopa Parlamenti teavitatakse ka nõuetekohaselt ja õigel ajal ajutisest kohaldamisest kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis sõlmiti pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kokkulepe sõlmiti juba 2008. aastal, kui Lissaboni lepingut veel ei kohaldatud.

Majanduspartnerluse vahelepingu sisu

Majanduspartnerluse vahelepinguga nähakse Mauritiuselt, Madagaskarilt, Seišellidelt ja Zimbabwest pärit ekspordile ette tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule. Need riigid avavad oma turud järk-järgult Euroopa ekspordile 15 aasta jooksul, välja arvatud (maksimaalselt 20% EList pärit impordist) teatavatele toodetele, mida riigid peavad tundlikuks. Need välistatud tooted erinevad riigiti, kuid hõlmavad peamiselt põllumajandustooteid. Peale selle hõlmab leping sätteid päritolureeglite, arengukoostöö, kalanduse, kaubanduse kaitsemeetmete ja vaidluste lahendamise kohta.

Hinnang

Juba 25. märtsil 2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni EÜ ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide vahelise majanduspartnerluslepingu kohta (P6_TA(2009)0180), kus parlament „teadvustab, millist kasu on andnud majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimine Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel eksportijatele, säilitades nende jaoks endise ekspordirežiimi Euroopa Liitu pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007 ning seeläbi säilitades ja oluliselt laiendades Ida- ja Lõuna-Aafrika maade ELi eksportimise võimalusi, nii täieliku turule juurdepääsu kui ka täiustatud päritolueeskirjade abil”. Raportöör nõustub selle seisukohaga ja teeb Euroopa Parlamendile ettepaneku anda nõusolek kõnealusele lepingule. Mõned küsimused väärivad esiletõstmist.

Partnerlus

Lepinguga tugevdatakse partnerlust partnerriikide ja ELi vahel. Sellega luuakse uus struktuur osapoolte vaheliseks dialoogiks (nt majanduspartnerluslepingu komitee), mis võimaldab tulemuslikku koostööd ja tõhusaid arutelusid.

Parem kauplemis- ja investeerimiskeskkond

Euroopa Liidu kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud kaubandussuhted AKV riikidega – mis andsid viimastele ühepoolselt eelisjuurdepääsu ELi turgudele – ei vastanud WTO eeskirjadele, olid ühepoolsed ja ajutised. Majanduspartnerluse vahelepingud on seevastu lepingulised suhted ja hõlmavad WTO eeskirjadega kooskõlas olevat lepingut, mis põhineb Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna kaupade tollimaksu- ja kvoodivabal juurdepääsul.

Raportöör tunneb heameelt panuse üle, mida õiguskindluse suurendamine teeb kauplemis- ja investeerimiskeskkonna parandamiseks asjaomaste Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega. 14. mail alustasid osapooled tariifikavade rakendamist ehk kohustuse täitmist, mille nad olid võtnud endale vahelepinguga. Kahjuks ei õnnestunud nelja Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riigi püüdlused jõuda ühise tariifikavani ja seetõttu on tariifid riigiti erinevad.

Majanduspartnerluse vahelepingu ajutine kohaldamine muudab nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (turulepääsu määrus, mille nõukogu võttis vastu 20. detsembril 2007) 1. lisa kaasamise asjaomase nelja Ida- ja Lõuna-Aafrika riigi puhul alaliseks. Kui seda ajutist kohaldamist ei oleks olnud, oleksid peaaegu kõik riigid langenud tagasi üldiste tariifsete soodustuste kava tasemele pärast turulepääsu määruse muudatuste jõustumist. See oleks tõsiselt kahjustanud nende konkurentsivõimet maailmaturu teatavates sektorites.

Piirkondlik integratsioon

Majanduspartnerluse vaheleping on järgmine samm piirkondliku integratsiooni suunas. EL ei saa piirkondlikku integratsiooni tagant sundida ja seni on ainult neli Ida- ja Lõuna-Aafrika riiki üheteistkümnest otsustanud sellega ühineda. EL aitab piirkondlikule integratsioonile kaasa meetmete abil, nt AKV riikide ja ELi vahelisele kaubandusele erandi tegemine enamsoodustusrežiimi klauslist või võimaldades Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidel säilitada piirkondlikud soodustused.

Paremad päritolureeglid

AKV riikide palvel, kes üldiselt pidasid Cotonou päritolureegleid liiga rangeks, tegi EL majanduspartnerluse vahelepingu või majanduspartnerluslepingu allkirjastanud ja seda kohaldavatele riikidele pakkumise, et muuta majanduspartnerluslepingu päritolureegleid lihtsamaks ja leebemaks. Majanduspartnerluslepingu päritolureeglid ei ole täiesti uued, vaid need on täiendatud Cotonou päritolureeglid („Cotonou+”). Olulisi parendusi majanduspartnerluslepingu osas on tehtud tekstiilmaterjalide, põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas.

Noorte tööstusharude kaitsemeetmed ja kaitse

Vahelepinguga luuakse noortele tööstusharudele piisav kaitse, et võimaldada partnerriikide tasakaalustatud arengut. Tariifide vähendamine on ette nähtud 15 aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul. Partnerriikidel on õigus jätta välja kõige enam 20% sellest vabastusest. Kaitsemeetmed võivad kaitsta impordi järsu suurenemise eest. Konsulteerimine on kõnealuste kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamise osa. Samuti soodustatakse arengukoostööd, et valmistada ettevõtteid ette rahvusvaheliseks koostööks ja et aidata eksportijatel vastata ELi impordistandarditele.

Arengukoostöö

Raportöör tunneb heameelt asjaolu üle, et oluline osa arengule suunatud majanduspartnerluse vahelepingust käsitleb abi, mida partnerriigid peaksid saama, et saavutada majanduse struktuuriline kohandamine, mitmekesistamine ja lisandväärtuse loomine.

Abi konkreetsed eesmärgid peavad olema selgelt määratletud. Majanduspartnerluse vahelepingu ülesehitus täidab olulist ülesannet: koostada ühtne prioriteetide loetelu majanduspartnerluse vahelepingu artiklite 36–54 ja IV lisa arengumaatriksi põhjal.

Ida- ja Lõuna-Aafrika partnerriigid peaksid sellele reformiprotsessile kaasa aitama kaubandus- ja majanduspoliitika läbivaatamise kaudu, mille eesmärk on parem kauplemis- ja investeerimiskeskkond. Raportöör tunneb samuti heameelt kavatsuse pärast taotleda koostööd ja koostoimimist liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste rahastajatega.

Täitmatajätmise klausel

Raportöör soovib rõhutada, kui oluline on majanduspartnerluse vahelepingu seotus Cotonou lepinguga hea valitsemistava, demokraatia ja inimõiguste osas. Täitmatajätmise klauslit võidakse kasutada meetmete võtmiseks, et lahendada näiteks sellised olukorrad, millega hiljuti puutusid kokku Zimbabwe ja Madagaskar. Zimbabwe suhtes 2002. aastal võetud meetmed tühistati 2012. aasta keskel ja nüüd on jäänud üksnes sihipärased meetmed mõne üksikisiku ja üksuse suhtes ning relvaembargo.

Peaaegu kõik rahastajad peatasid ametliku arenguabi andmise Madagaskarile 2009. aastal võimu põhiseadusevastase ülemineku tõttu. Vastavalt sellele, kuidas Madagaskar tuleb järk-järgult välja kolm aastat kestnud poliitilistest rahutustest, käivituvad ka Euroopa arenguabi programmid.

Raportöör on seisukohal, et mõlema riigi praegune olukord ei tohiks takistada nõusoleku andmist kõnealusele kaubanduslepingule. Loomulikult peaks EL jätkama olukorra jälgimist kõigis asjaomastes riikides.

Läbivaatamisklausel tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks

Majanduspartnerluse vaheleping sisaldab läbivaatamisklauslit, millega nähakse ette kaubandusläbirääkimiste jätkumine teenuste, investeeringute, põllumajanduse, päritolureeglite, sanitaar- ja fütosanitaarsätete ning tehniliste kaubandustõkete, tollimaksu ja kaubanduse hõlbustamise ja kaubandusega seotud reeglite valdkonnas. Need küsimused on praegu arutluse all tervikliku majanduspartnerluslepingu üle peetavatel läbirääkimistel.

Viimane läbirääkimiste voor tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks toimus 2011. aasta novembris. Majanduspartnerluse vahelepingu ajutine kohaldamine on toonud kaasa selle, et partnerriigid ja Euroopa Komisjon keskenduvad lepingu rakendamisele.

Raportöör on veendunud, et hea rakendamine mõjub hästi tervikliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimistele, ja toetab seetõttu praegust rõhuasetuse muutust. Raportöör rõhutab seda, kui oluline on kaasata peatükid selliste probleemide kohta nagu teenuskaubandus ja investeeringud, kuna need on tõelised liikumapanevad jõud jätkusuutliku majanduskasvu ja vaesuse kaotamise suunas partnerriikides.

Järeldus:

Raportöör järeldab, et majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimine on vajalik samm jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata, et saavutada terviklik kokkulepe ulatuslikuma kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni soodustamiseks.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (6.12.2012)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vaheleping, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik
(11699/2012 – C7‑0193/2012 – 2008/0251(NLE))

Arvamuse koostaja: Judith Sargentini

LÜHISELGITUS

ELiga majanduspartnerluslepingu alaseid läbirääkimisi alustanud AKV riikide Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA) rühm koosnes 7. veebruaril 2004. aastal algselt 16 riigist, sh India ookeani saared (Komoorid, Madagaskar, Mauritius ja Seišellid), Aafrika Sarve riigid (Djibouti, Etioopia, Eritrea ja Sudaan), Ida-Aafrika Ühenduse riigid (Burundi, Keenia, Ruanda, Tansaania ja Uganda) ning mõned Lõuna-Aafrika riigid (Malawi, Sambia ja Zimbabwe).

Lõpuks jõuti lepingu suhtes kokkuleppele kuue riigiga ning lepingu allkirjastasid vaid neli neist (Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe), st kaks väikest saareriiki ning kaks riiki, kellele on kehtestatud sanktsioonid. Kui vahelepingud oleksid lähtunud tõelistest arengukaalutlustest, oleks rohkem ESA riike need sõlminud ja allkirjastanud.

Kuigi nende nelja riigiga sõlmitud vahelepingute sõnastus on sama, on tollitariifide kaotamise kord erinev. Seišellid ja Mauritius peavad liberaliseerima enam kui 95% ja Zimbabwe 79,9%. Madagaskar peab esialgu (1. jaanuariks 2013) liberaliseerima 37%, mis tähendab 42% suurust maksutulu vähenemist. Madagaskari valitsus ei ole siiski valmis seda tegema ning nad on juba nõudnud lepingu rakendamise edasilükkamist 5 aasta võrra. On ebaselge, miks peaks Madagaskar – neljast kõnealusest riigist ainus, kes kuulub vähim arenenud riikide sekka (ning esimene vahelepingu rakendamiseni jõudnud vähim arenenud riik) – olema sunnitud allkirjastama majanduspartnerluse vahelepingu, kui praegu kehtib talle soodsam „kõik peale relvade” kord.

Läbirääkimistelt lahkunud riikide suur arv näitab, et majanduspartnerluse vahelepingute arengusuunitlus ei olnud piisav. Mõned läbirääkimistest loobunud riigid usuvad, et vahelepingud tooksid nende jaoks kaasa ebasoodsama olukorra kui seda võimaldavad Cotonou lepingu kaubandusalased sätted.

Kõnealustes lepingutes puudub nii jätkusuutlikku arengut käsitlev peatükk kui ka inimõiguste klausel, mis on seda olulisem, et neljast lepingu allkirjastanud ESA riigist kahele kehtisid veel hiljuti sanktsioonid ning nad alles kas püüavad kriisist väljuda (Madagaskar) või loodavad sanktsioonide peatset tühistamist, mille tingimuseks on demokraatlike reformide suhtes tehtavad jätkuvad edusammud (Zimbabwe).

Majanduspartnerluse vahelepingute ratifitseerimine ei tähtsusta piisavalt piirkondlikku integratsiooni, vaid kahjustab seda oma tariifide liberaliseerimise eri kavade ja päritolueeskirjadega seotud probleemidega. Lisaks paistab, et maksutulu kaotamise küsimusega tegelemiseks ei ole tehtud mingeid ettevalmistusi. Lepingutes ei võimaldata vähim arenenud riikidele ja muudele riikidele nende arengutasemele vastavat eri kohtlemist. Oluline on austada omandiõiguse põhimõtet ning võimaldada neil riikidel kehtestada tollitariifid sellisel tasemel, mis on kooskõlas nende tööstusliku arenguga.

Oma 5. veebruari 2009. resolutsioonis majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule[1] hoiatas Euroopa Parlament sõnaselgelt piirkondliku integratsiooni kahjustamise ohu eest, mis kaasneb majanduspartnerluslepingute sõlmimisega üksikute AKV riikide või ühes piirkonnas asuvate riikide rühmaga, ning nõudis, et komisjon vaataks oma poliitika seda ohtu arvestades läbi ja tagaks, et majanduspartnerluslepingute sõlmimine ei ohusta piirkondlikku integratsiooni.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek lepingu sõlmimiseks nõusolekut mitte anda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.12.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	12 10 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Michael Cashman, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Daniël van der Stoep, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Enrique Guerrero Salom, Cristian Dan Preda, Judith Sargentini
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Helmut Scholz

• [1]  P6_TA(2009)0051. Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2009. aasta resolutsioon majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule (2008/2170(INI)), ELT C 67 E, 18.3.2010, lk. 124.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.12.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Maria Badia i Cutchet, Nora Berra, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, George Sabin Cutaş, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Franziska Keller, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Henri Weber, Iuliu Winkler, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Salvatore Iacolino, Silvana Koch-Mehrin, Maria Eleni Koppa, Katarína Neveďalová, Marietje Schaake
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Norbert Neuser, Birgit Schnieber-Jastram