RAPORT Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruanne
25.1.2013 - (2012/2286(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Mario Mauro
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2011. aasta aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,
– võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2010. aasta aruande kohta[1],
– võttes arvesse 28.–29. juunil 201. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, milles nähakse eelkõige ette EIP kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”,
– võttes arvesse raportit riskijagamisvahendite kohta (eelmisel aastal kaasotsustamismenetluse raames vastu võetud ettepanek) ja eriti majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,
– võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitali suurendamist, eriti seoses EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vaheliste suhete ja pankade tegevuse võimaliku kattumisega,
– võttes arvesse otsust laiendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga tegevust Vahemere piirkonda,
– võttes arvesse 2. mail 2012. aastal vastu võetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)[2], ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas[3] (COM(2011)0659), millega juhatatakse sisse Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvepoliitikaga, ja ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)[4], seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (COM(2012)0511),
– võttes arvesse dokumenti Euroopa Keskpangale eriülesannete andmise kohta seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvepoliitikaga, ja määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve))[5] kohta esitatud muudatusettepanekut seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvepoliitikaga (COM(2012)0511), eesmärgiga luua Euroopa Pangaliit,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1080/2011/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis seoses liiduväliste projektidega aastatel 2007–2013[6],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7-0016/2013),
A. arvestades, et selliste probleemide kokkulangemine nagu riigieelarvete piiratus, liiga suured riigivõlad ja sellega seotud parandusmeetmed, mille tagajärjel kogunõudlus sageli väheneb, ning puudulikult reguleeritud finantseerimisasutused on ELi tasandil tekitanud teatavatel juhtudel majanduses nõiaringi, see avaldab survet investeeringute vähendamiseks, eelkõige VKEde osas, ning mõjutab negatiivselt liidu majanduskasvu, konkurentsivõimet ja uute töökohtade loomist;
B. arvestades, et EIP loodi Rooma lepinguga ja tema ülesanne on olla nn Euroopa Liidu pank, mille eesmärk on valida ELi investeeringute tegemiseks välja majanduslikult teostatavad projektid ja aidata seeläbi kaasa liidu prioriteetide täitmisele; arvestades, et kasumit mittetaotleva pangana on tal kommertspankade kõrval üldises finantsraamistikus täiendav turuhäiretega tegelemise ülesanne;
C. arvestades, et praegune võla-, majandus- ja finantskriis on tugevalt kahjustanud paljude liikmesriikide majandusarengut ning halvendanud sotsiaalseid tingimusi, kuid innustanud samas liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid toimiva majanduse taastamiseks ning tulevasele majanduskasvule ja tööhõivele kindla aluse loomiseks; arvestades, et rohkem laenu andes ja majanduslikult teostatavates investeerimisprojektides osaledes võib EIP ka avaliku sektori vahendite nappust arvesse võttes aidata liikmesriikidel, mis seisavad silmitsi finantsprobleemidega, saavutada sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduskasvu;
D. arvestades, et EIP tegevuse eesmärk väljaspool ELi on toetada majanduslikult elujõulisi projekte, mis on kookõlas liidu välispoliitikaga;
E. arvestades, et EIP teeb jõupingutusi nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonidega muu hulgas järgmisel teel i): kontrollib, kas vahendatud laenamisel kasutatavad finantsvahendajad suudavad võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, st kas nad teevad kindlaks EIP raha lõplikud saajad vastavalt kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiividele või rahapesuvastase töökonna nõuetele; ja ii): valvab selliste jurisdiktsioonide kaudu tehtavate EIP maksete järele;
F. arvestades, et avaliku sektori võlataseme jätkusuutlikkuse tagamiseks on ELis ja eriti euroalas võetud kasutusele uued majandus-, fiskaal- ja eelarvealase järelevalve ning -distsipliini eeskirjad;
G. arvestades, et neid eeskirju on vaja kiiresti toetada majanduse, tööstuse, majanduskasvu, konkurentsivõime, innovatsiooni ja tööhõive ergutamise meetmetega, mille võtmiseks tuleb kasutada ELi eelarvet ning EIP laenuandmisvõimet ja eriteadmisi;
H. arvestades, et EIP peab tingimata hoidma krediidireitingu tasemel AAA, et säilitada juurdepääs maailma kapitaliturgudele soodsatel tingimusel, mille saab üle kanda projekti lõplikele elluviijatele; arvestades, et EIP investeeringud peavad olema kooskõlas ka ELi poliitikaga ja seda eelkõige majanduskasvu ja tööhõive osas;
I. arvestades, et EIP laenutegevus vähenes 2011. aastal 61 miljardile eurole 2010. aasta 72 miljardi euroga võrreldes, kuna kriisi esimesele lainele reageerides toimunud väga suur laenukasv 2009. ja 2010. aastal vähendas panga omakapitali;
1. nõuab, et EIP juhatajate nõukogu kinnitaks otsuse suurendada panga kapitali 10 miljardi euro võrra, mis võimaldaks pangal suurendada laenuandmist aastatel 2013–2015 kuni 60 miljardi euro võrra ja kaasata ligikaudu 180 miljardit eurot koguinvesteeringuid; märgib siiski, et need investeeringud, isegi eespool nimetatud viisil võimendatuna, annaksid aastas ainult 0,5% ELi SKPst; on seetõttu veendunud, et kapitali täiendav suurendamine oleks liidule äärmiselt kasulik, arvestades, et liit vajab majanduskasvu;
2. palub EIP-l viia läbi 2009. ja 2010. aasta kriisimeetmete tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamise, mille tulemused peaksid olema aluseks kapitali suurendamise investeeringukavade prioriteete puudutavatele otsustele;
3. soovitab viia panga uue laenuandmisvõime majanduskasvu ja tööhõive loomisel kooskõlla ELi prioriteetidega ja suunata see eelkõige nelja valdkonda (ELi VKEde rahastamisele juurdepääsu algatus; ELi innovatsiooni ja oskuste algatus; ELi ressursitõhususe algatus ja ELi strateegilise taristu algatus), hõlmates kõik liikmesriigid, kuid toetades pigem vähemarenenud piirkondi ja säilitades mitmekesise investeerimisportfelli;
4. julgustab kasutama riskikapitali ja rahastamisvahendite tagasimakseid uuteks investeeringuteks kooskõlas EIP laenumandaadiga;
5. tuletab meelde, et organiseeritud koostöö ELi organite (komisjon ja EIP) vahel ja muude institutsioonide kaasamine on tõenäoliselt tõhusam kui tasavägine konkurents;
6. nõuab EIP vahendite strateegilist suunamist selle mandaadi piires iga liikmesriigi konkreetsete vajaduste rahuldamiseks;
7. rõhutab vajadust kasutada paremini ära komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi / EIP grupi ühisalgatusi (nagu JEREMIE), mille kaudu rahastatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) koos struktuurifondidega (ka Euroopa kohaliku energiaabi fond või EPEC), et pakkuda tehnilise ja finantsnõustamise teenuseid, ja selliseid mikrofinantseerimise projektide rahastamise vahendeid nagu programm „Progress” ja JASMINE, eelkõige sellistes ELi piirkondades, kus töötutel on tööd väga raske leida; ergutab samal ajal Euroopa Komisjoni tegema Euroopa Investeerimisfondile / EIP-le sel eesmärgil kättesaadavaks piisavad eelarvevahendid, et suurendada nende programmide kaudu rahastatavate projektide arvu;
8. kinnitab veel kord, et on oluline, et EIP täidab vabatahtlikult praegu kehtivaid Basel II lepingu kapitalinõudeid, ja soovitab pangal edaspidi täita ka uue Basel III lepingu nõudeid, võttes arvesse oma tegevuse eripära;
9. on seisukohal, et EIP kui pank, kellel tuleb hoida AAA reitingut, ei tohiks olla avatud riskile seoses finantssekkumistega, mida tavaliselt tehakse riigieelarve investeeringute jaost, mis Euroopa Liidu eelarves puudub;
10. kordab mitme aasta jooksul korduvalt esitatud nõuet seada sisse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve EIP üle;
11. teeb ettepaneku, et kõnealust regulatiivset kontrolli
i) teostaks Euroopa Keskpank ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel või
ii) seda teostataks tulevase pangandusliidu raames, mille kohta komisjon esitas 12. septembril 2012. aastal teatise[7]; või
iii) kui see ei ole võimalik, siis teostaks seda EIP nõusolekul Euroopa Pangandusjärelevalve kas ühe või enama liikmesriigi järelevalveasutuste osalemisel või ilma selleta või sõltumatu audiitor;
avaldab kahetsust, et komisjon ei ole selles osas ettepanekuid esitanud, vaatamata parlamendi poolt esitatud üleskutsetele, millest esimene pärineb 2007. aastast;
12. nõuab, et komisjon annaks parlamendile tagatise selle kohta, et EIP tegevus on vastavuses konkurentsieeskirjadega, eriti seoses teiste krediidiasutustega;
13. kordab ettepanekut, et Euroopa Liidust võiks saada EIP liige;
14. on seisukohal, et praegusel perioodil ja seni, kuni intressimäärad äriühingute jaoks euroalas liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad, on EIP meetmed selle probleemi ELi-poolse käsitlemise kontekstis üha tähtsamad;
15. on seisukohal, et EIP/ELi ühiste rahastamisvahendite väljatöötamiseks tuleks õigel ajal luua asjakohane raamistik, et teha järelevalvet EIP tegevuse üle ning suurendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamise kaudu tema demokraatlikku vastutust; see raamistik peaks võimaldama EIP-l jätkata projektide hindamist nende väärtuse põhjal, et tagada EIP kapitali pikaajaline jätkusuutlik kasutus, ka peaks pank arvestama vajadust hoiduda hallatavatele üksustele, vahendajatele ja finantsvahendite saajatele liigse halduskoormuse tekitamisest;
16. soovitab, et EIP/ELi rahastamisvahendite kasutamine peaks tuginema eelnevalt kindlaks määratud poliitilistele eesmärkidele ja kriteeriumitele, millega kaasneks läbipaistev ja tõhus järelaruandluse süsteem, millega säilitatakse EIP sõltumatus projektide valikul ja hoolsuskohustuse auditi tegemine;
17. väljendab heameelt Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse üle ning nõuab katseetapi kiiremat täiustamist ja selle saavutuste hindamist eesmärgiga minna võimalikult kiiresti üle projektivõlakirjade teise etappi; on seisukohal, et see algatus peaks aitama tagada kõikides liikmesriikides tööstuse ja infrastruktuuride tasakaalustatud arengut ja see ei tohiks võimendada erinevusi ELi rohkem ja vähem arenenud avaliku ja erasektori partnerluse ning projektide rahastamise turgude vahel;
18. on seisukohal, et EIP peaks aitama nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, kus ta tegutseb, võidelda läbipaistvuse puudumise ja korruptsiooniga, kogudes eelkõige asjakohast teavet toetusesaajate ja finantsvahendajate kohta, pöörates erilist tähelepanu VKEdele mõeldud laenude kättesaadavusele ning VKEde ja kohaliku majanduse vahelistele seostele ning avaldades teavet väljamakstud koondsummade, selle raha saajate arvu ja nimede, eelkõige VKEde ning piirkondade ja sektorite kohta, millele raha eraldati; nõuab peale selle, et EIP järgiks Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5, milles nõutakse − nagu Euroopa Kohus 21. detsembri 2011. aasta ATAA kohtuasja otsuses kinnitas −, et liit toetaks rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist;
19. julgustab EIPd jätkama pingutusi selle nimel, et hoida ära maksuvabade finantskeskuste või koostööd mittetegevate riikide ja territooriumite kasutamine oma rahastamistegevuses; sellega seoses tunneb heameelt komisjoni soovituse üle, mis puudutab kriteeriume, mida tuleks kasutada nende kolmandate riikide kindlaks tegemiseks, kes ei täida maksuvaldkonnas hea juhtimistava miinimumnõudeid; on seisukohal, et komisjon peaks korraldama EIPga arutelu, mille abil tagada, et projektide, toetusesaajate ja vahendajate valimisel neid kriteeriume tõepoolest kohaldataks; palub EIP-l seoses hiljutise mäetööstust puudutanud juhtumiga teada anda, milliseid menetlusi ja nõudeid võiks kehtestada, et selliseid juhtumeid edaspidi vältida;
20. tuletab meelde, et rahastamise puudumine on vaid üks võimalikke takistusi investeeringute tegemisel ning et nõrk haldustegevus ja puudulik projektijuhtimise võime võib sageli investeeringute tegemist edasi lükata; julgustab seetõttu EIP-d veelgi laiendama tehnilist ja finantsnõustamist, innustama pangandusvaldkonna partnereid ja muid finantsvahendajaid arendama tehnilise ja finantsnõustamise teenuseid ning kaaluma parimatel tavadel põhinevate suuniste välja andmist;
21. tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides on põhiprobleem rahastamise puudus, eriti VKEde puhul; palub tugevdada EIP tegevust VKEde, ettevõtluse ja ekspordi rahastamise toetamisel, mis on majanduse elavdamise seisukohast võtmetähtsusega; on seisukohal, et mis tahes meetmel, mis on mõeldud VKEde rahastamistingimuste parandamiseks, peaks olema vähemalt kolm järgmist põhitunnust: i) piisavalt tihe võrgustik, ii) EIP soodusrahastamise maksimaalne jõudmine VKEdeni ning iii) kooskõla riigipõhiste vajaduste ja ELi poliitikaeesmärkidega;
22. innustab EIPd jätkama koostöös komisjoniga riskijagamisinstrumentide väljatöötamist, et viia ELi riskivõime ja EIP laenuandmisvõime optimaalsele tasemele;
23. on seisukohal, et liikmesriikide avaliku sektori finantseerimisasutused suudavad tagada EIP soodusrahastamise jõudmise VKEdeni; on seetõttu seisukohal, et EIP peaks ka edaspidi rakendama VKEdele mõeldud finantsinstrumente liikmesriikide avalike asutuste kaudu, eeldusel, et need täidavad laenuandmisnõuded; tunneb heameelt pikaajaliste investorite klubi − mille eesmärk on tõhustada EIP ja liikmesriikide peamiste avalike asutuste vahelist koostööd − tegevuse üle;
24. julgustab ühtlasi komisjoni ja EIPd töötama välja nn EIP laenuakent VKEde jaoks, et anda VKEdele mõeldud EIP laene sellistele väikestele finantsvahendajatele (ja väiksematele VKEdele), keda praegu nende piiratud laenuprofiilist tulenevalt ei teenindata;
25. kutsub EIP gruppi ja komisjoni üles toetama ka edaspidi eri algatuste, nagu spetsiaalselt kohandatud laenude ja tagatisskeemide abil sotsiaalmajanduse valdkonda ja noori ettevõtjaid, et säilitada ajal, mil liikmesriigid korraldavad avaliku sektori rahastamist ümber, sotsiaalhoolekande praegune tase; väljendab eelkõige heameelt uue investeerimisplatvormi üle, mis annab rahastamisvõimalused sellistele sotsiaalsetele ettevõtetele, kes tegelevad oma ärimudeli kaudu aktiivselt päevakajaliste sotsiaalküsimustega, ning julgustab EIP-d tegema sotsiaalettevõtluse algatuse raames tihedat koostööd komisjoni ja selle valdkonna esindajatega;
26. palub EIP-l toetada muu hulgas neid liikmesriike, mis on kriisi tõttu kõige enam kannatanud, ning rahastada tulemuslikke tegevusi, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja juhtida majandus kasvuteele; tuletab meelde, et EIP ja struktuurifondide vahel on vaja raskustes olevates liikmesriikides koostööd teha, et rakendada teostatavaid ja tulemuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid ja infrastruktuuriprojekte;
27. väljendab heameelt EIP struktuuriprogrammide laenude süsteemi üle, mis aitab ELi struktuurifondidega seoses märkimisväärselt kaasa kaasrahastamisele riikide eelarvetest; julgustab panka seda toetust laiendama, et teha vajalikke investeeringuid majanduskriisist rängalt mõjutatud liikmesriikides; märgib siiski, et see meede tuleks hoida struktuurifondide programmidest lahus ning kriisi lõppedes tuleks sellest järk-järgult loobuda;
28. väljendab heameelt EIP rolli üle sihtotstarbelise rahastamisvahendi kujundamisel kultuuri-, haridus- ja loomesektori jaoks ning on seisukohal, et pank peaks jätkuvalt töötama välja algatusi kuluuuri- ja haridusmeemete toetuseks;
29. julgustab EIPd jätkama avaliku sektori vahendite nappust arvestades tervishoiusektori rahalist toetamist ning abistama eelkõige haiglate taristu ehitamise, väljavahetamise ja tänapäevaseks muutmise juures;
30. toetab EIP pingutusi jätkata investeeringuid teadus- ja innovatsiooniprojektidesse, eelkõige riskijagamisrahastu kaudu ning algatuse Horisont 2020 vaatepunktist, keskendudes uue tehnoloogia turuleviimisele ning kaaludes ka keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid; palub EIP-l tegutseda selle nimel, et vähendada teadus- ja arendustegevuse erinevust ELi riikide vahel, sest see erinevus ei lase pikas perspektiivis ühtsel turul normaalselt toimida;
31. julgustab EIPd jätkama koos komisjoniga uuenduslike rahastamisvahendite väljatöötamist, et võimendada ELi piiratud eelarvevahendeid kõige tõhusamalt ja võtta kasutusele erasektori rahastamisvahendid ja edendades riskijagamisinstrumente ELi tähtsaimate investeeringute rahastamiseks, võttes muu hulgas arvesse selliseid valdkondi nagu põllumajandus, kliimameetmed, energia- ja ressursitõhusus, taastuvad energiaallikad, säästva transpordi liigid, innovatsioon, üleeuroopalised võrgud, haridus ja teadustegevus, ning hõlbustada tänu sellele üleminekut teadmistepõhisele majanduskasvule ja säästvale arengule liidus, mis põhineb kestlikul konkurentsivõimel;
32. väljendab eelkõige seoses energiatõhususega heameelt, et EIP on viimastel aastatel selles valdkonnas aktiivsemalt tegutsema asunud, ning ergutab komisjoni ja EIPd tegema koostööd sünergia ärakasutamiseks ja uute ühisalgatuste käivitamiseks, arvestades eriti investeerimisvajadusi ja -võimalusi, mis tekkisid hiljuti heaks kiidetud energiatõhususe direktiiviga; palub EIP-l uue energiatõhususe ühisalgatuse määratlemisel muu hulgas arvestada energiateenuse ettevõtjate erilist rolli;
33. väljendab heameelt EIP-le väljaspool liitu tegevuseks antavate volituste läbivaatamise üle; toetab EIP keskendumist investeeringute tegemisele ELi naaberriikide, eriti Vahemere piirkonna riikide ja ELi liikmeks astumiseks valmistuvate riikide pikaajalisse jõukusse ja stabiilsusse, kuna pank rahastab tuge sellistes valdkondades nagu vastastikune seotus, majanduskasv, kliimamuutus, Euroopa otsesed välisinvesteeringud ja VKEd;
34. soovitab tagada ELi pangale parema juurdepääsu liidu toetustele ja suurendada uute volituste raamistikus sünergiat ELi vahendite vahel ning soovitab edendada uuenduslike finantsvahendite – sh VKEdele mõeldud omakapitali- ja riskijagamisvahendite – suuremat kasutamist väljaspool ELi ning näha ette võimalused mikrokrediidi pakkumiseks;
35. väljendab heameelt panga piirkondlike algatuste üle, eriti Läänemere ja Doonau piirkondades, eesmärgiga parandada nende piirkondade üldist jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet; peab neid algatusi parimateks tavadeks, pidades silmas võimalust laiendada tuge muudele ELi piirkondadele;
36. väljendab heameelt panga osalemise üle Euroopa Keskpanga koordineerimisalgatuses (nn Viini algatus; EBCI), mille eesmärk on hoida ära piiriüleste pangakontsernide laiaulatuslik ning koordineerimatu väljatõmbumine Kesk- ja Ida-Euroopast ning Läänemere piirkonnast, samuti tulevases finantsinstitutsioonide ühises rahvusvahelises tegevuskavas Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa liikmesriikide ning kandidaatriikide majanduse elavdamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks;
37. julgustab EIPd tegema suuremaid pingutusi oma laenutegevuse edendamiseks väljaspool ELi ning tihendama koostööd muude ülemaailmsete ja piirkondlike arengupankade ning liikmesriikide arengu rahastamise asutustega, et vähendada kulusid ning kasutada vahendeid tõhusamalt;
38. on tulevase ELi väliskoostöö- ja arenguplatvormi (mille ettepaneku komisjon peaks esitama) raames seisukohal, et EIP-l peaks olema eriline roll ELi pangana ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse loomuliku partnerina ELi välispoliitiliste eesmärkide toetamisel selle platvormi kontekstis ja tehniliste ning rahandusalaste oskusteadmiste jagamisel;
39. tuletab meelde, et vahendite kombineerimisega seoses on tähtis maksimaalselt ühendada nappe eelarvevahendeid, mitte ainult ELi eelarvest, vaid ka teistest allikatest, ning tagada vastavus ELi poliitikale ja standarditele;
40. ergutab EIPd võimaluse korral kasutama täielikult ära võimalikku sünergiat läbi tiheda koostöö Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga;
41. tunneb praegust keskkonnasäästlike investeeringute nappust arvestades heameelt EIP tegevuse üle, mille eesmärk on toetada Euroopa üleminekut arukamale, keskkonnasäästlikumale ja jätkusuutlikumale majandusele;
42. palub EIP-l täita Århusi konventsiooni ning määruste nr 1367/2006 ja 1049/2001 sätteid, luues avaliku dokumentide registri, mida on vaja, et tagada juurdepääs dokumentidele, sh EIP üldiste laenude lõplike abisaajatega seotud dokumentidele;
43. tuletab meelde, et EIP kohus on kaitsta muu hulgas Euroopa õigustikku, mis puudutab keskkonda, tööd, sotsiaal- ja inimõigusi, läbipaistvust ja avalikke hankeid;
°
° °
44. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
SELETUSKIRI
EIP ülesanded on kujunemas ülitähtsaks ELi tuleviku seisukohalt, selleks et edendada selliseid Euroopa Liidu eesmärke nagu majanduskasv ja tööhõive. Euroopa Liit on juba võtnud rangeid meetmeid distsipliini tugevdamiseks ja järelevalve suurendamiseks riigivõla ning riikide eelarvete üle. Samas on raportöör seisukohal, et Euroopa projekt, aga eelkõige Euroopa kodanikud vajavad meetmeid tugeva ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks.
Euroopa peab võtma aktiivseid meetmeid kaasava majanduskasvu ja võimaluste edendamiseks, tugevdama oma innovatsioonialast suutlikkust ja teadmisepõhist tööstust, laiendama investeeringuid infrastruktuuri ja võrgustikke ning tugevdama sotsiaal-, hoolekande- ja keskkonnapoliitikat. Euroopa vajab kõrge kvalifikatsiooniga töövõimalusi, suuremat tööhõivet ja paremat tootlikkust. Kui me meetmeid ei võta, satub Euroopa oma kaubanduspartneritest lähtuva konkurentsisurve alla.
Nimetatud eesmärkide täitmiseks soovitab raportöör tugevamat ja paremat koostööd EIP ja Euroopa Komisjoni vahel, kaaludes ühtlasi võimalust, et EL võiks saada EIP aktsionäriks.
Euroopa peab tegutsema ka ülemaailmses ulatuses sidusalt, ühendades poliitilised, finants- ja kaubandusaspektid. EIP peaks kasutama projektide rahastamise alast suutlikkust ja asjatundlikkust, et panustada välistegevusse tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse, Euroopa komisjoni ja muude institutsioonidega.
Raportöör usub, et EIP on teinud selles valdkonnas viimastel aastatel palju, nagu 2011. aasta aruandest nähtub, aga arvab, et pank võiks teha ja peaks tegema palju rohkem.
Raportis keskendutakse sellele, mida on tehtud ja mida tuleks teha, aluseks olevatele tulemustele, tõstatunud küsimustele ja, mis kõige olulisem, tulevastele eesmärkidele, et EIP saaks aidata Euroopal väljuda praegusest kriisist, sest kaalul ei ole mitte ainult Euroopa majandus, vaid ka rahu kogu kontinendil.
Raportöör toob eelkõige välja kolm põhiküsimust:
1. finants- ja majandusaspektid;
2. prioriteedid sekkumisel;
3. läbipaistvus.
1. Finantsaspektid
EIP jaoks on praegu väga tähtis suurendada kapitali, selleks et säilitada reiting AAA, mida enamus EIP investoreid nõuab.
EIP suutlikkust võimendada ELi piiratud eelarvevahendeid tuleb toetada uute rahastamisvahenditega, mille eesmärk on võtta erakapital kasutusele tõhusas kombinatsioonis ja täiustada selle abil sotsiaalmajandust, loomemajandust, arukat spetsialiseerumist ja klastreid ning saavutada arengu-, hoolekande ja tööhõive eesmärgid.
Raportöör väljendab eelkõige heameelt nn ELi projektivõlakirjade algatuse üle ning julgustab EIP-d töötama võimalikult kiiresti välja projekti katseetapp, et hinnata selle mehhanismi tulemuslikkust.
Rahastamisvahendite tulemusliku toimimise eeldus on asjakohane raamistik: need vahendid peavad olema lihtsad (möödapääsmatu läbipaistvuse, kontrolli ja kulutõhususe seisukohalt), uuenevad (suurem finantsvõimendus, pikemaajalisus erainvestorite kaasamiseks), paindlikud (et kohaneda muutuvate turutingimuste või nõudlusega) ja katalüütilised (kaasama avalikku/erakapitali).
2. Sisemised ja välised prioriteedid
EIP prioriteedid on jagatud sisemeetmeteks ELi sees ja välismeetmeteks väljaspool ELi.
Raportöör väljendab heameelt selle üle, et EIP suunas 2011. aastal 18% laenudest VKEdele, ka väljendab ta heameelt Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”, ELi projektivõlakirjade algatuse katseetapi ja kokkuleppe üle luua uus riskijagamisvahend innovatiivset tegevust alustavate VKEde toetamiseks. Ta julgustab ühtlasi komisjoni ja EIPd töötama välja nn EIP laenuaken VKEde jaoks, et anda EIP VKEdele mõeldud laene sellistele väikestele finantsvahendajatele (ja väiksematele VKEdele), keda praegu nende piiratud laenuprofiilist tulenevalt ei teenindata.
väljendab eelkõige heameelt uue investeerimisplatvormi üle, mis annab rahastamisele juurdepääsu sellistele sotsiaalsetele ettevõtetele, kes tegelevad oma ärimudeli kaudu aktiivselt pakiliste sotsiaalküsimustega, ning julgustab EIPd tegema sotsiaalettevõtluse algatuse raames tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja selle valdkonna esindajatega, et töötada välja mõjusad rahastamisvahendid, hoiduda tegevuse kattumisest ja dubleerimisest.
Raportis kutsutakse EIPd üles jätkama vahendite väljatöötamist kultuuri ja haridusalaste algatuste toetamiseks, kuna need valdkonnad on finantskriisi tõttu ebaproportsionaalselt kannatanud. Raportöör väljendab eelkõige heameelt EIP rolli üle laenutagatisskeemi väljatöötamisel, mis on mõeldud mujal kui koduriigis täiemahulises magistriõppes õppivatele üliõpilastele. Ta on seisukohal, et EIP peaks jätkama haridus- ja kutseõppesüsteeme toetavate algatuste väljatöötamist.
Raportöör väljendab heameelt selle üle, et EIP laenutegevuse maht väljaspool ELi ulatus 2011. aastal ligikaudu 7 miljard euroni. Tähtis on tagada jätkusuutlik majanduskasv, investeerides infrastruktuuri, VKEdesse ja kliimamuutuste vastasesse võitlusse, pidades silmas keskkonda, sotsiaalseid aspekte ja inimõigusi.
Raportöör toonitab Vahemere lõunapiirkonna riikide väga suurt tähtsust, kuna need riigid vajavad käimasolevas reformiprotsessis jõulist tuge, selleks et tagada nende pikaajaline jõukus ja stabiilsus.
Raportöör nõuab paremat koostööd ja kooskõlastamist EIP ja muude asjaomaste ELi institutsioonide, nt Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse vahel, ja ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, nt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga, ning julgustab tagama tulevases ELi väliskoostöö- ja arenguplatvormis EIP-le nõuetekohase rolli ELi pangana.
3. Läbipaistvus
Raportöör väljendab heameelt EIP loodud aruandlusvahendite üle ning samal ajal kutsub EIPd üles suurendama läbipaistvust. EIP peaks eelkõige jagama teavet rahastatavate projektide kohta, eriti kolmandate riikide finantsvahendajate tegevuse kohta.
Raportöör on seisukohal, et tuleks luua nõuetekohane regulatiivne ja institutsiooniline raamistik EIP tegevuse jälgimiseks; see raamistik peaks olema lihtne ja hoiduda tuleks hallatavatele üksustele, finantsvahendajatele ning lõplikele abisaajatele sellest tulenevast üleliigsest halduskoormusest. See raamistik peaks võimaldama EIP-l jätkata projektide hindamist nende väärtuse põhjal, et tagada olemasolevate vahendite pikaajaline jätkusuutlik kasutus.
Võttes arvesse EKP edaspidist võimalikku uut pangandusjärelevalve-alast rolli, tuleks uurida EIP ja EKP suhete muutmist.
EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (10.1.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile
Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruande kohta
(2012/2286(INI))
Arvamuse koostaja: Jean-Pierre Audy
ETTEPANEKUD
Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. toetab EIP aktsionäride otsust suurendada panga täielikult sissemakstud märgitud kapitali 10 miljardi euro võrra, mis peaks võimaldama pangal anda kuni 60 miljardi euro ulatuses uusi pikaajalisi laene; soovib saada selgitust selle kohta, kuidas selline sekkumisvõime suurendamine on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli nr 5 artikli 16 lõikega 5, milles sätestatakse, et panga antud laenude ja tagatiste tagasimaksmata kogusumma ei tohi kunagi ületada 250% tema märgitud kapitalist;
2. kinnitab veel kord, et on oluline, et EIP täidab vabatahtlikult praegu kehtivaid Basel II lepingu kapitalinõudeid, ja soovitab pangal edaspidi täita ka uue Basel III lepingu nõudeid, võttes arvesse oma tegevuse eripära; peab väga oluliseks, et EIP säilitaks AAA reitingu;
3. toonitab, et panga laenuportfelli üldine krediidiriski tase on tõusnud ühelt poolt vastaspoolte maksevõimelisusele avaldatava tugevneva surve tõttu, mis tuleneb majanduskriisi jätkuvast mõjust, ja teiselt poolt uute tehingutega kaasneva suurema krediidiriski tõttu; soovitab EIP-l võtta laenuportfelli kvaliteedi halvenemist takistavaid asjakohaseid meetmeid;
4. võtab teadmiseks, et projektivõlakirju hakkavad liit ja EIP ühiselt toetama; toetab liidu liikmesriikide üleskutset pangale töötada välja sellised võlakirjad suuremahuliste infrastruktuuriprojektide pikaajalise rahastamise parandamiseks;
5. toonitab siiski, et avaliku ja erasektori partnerluse alusel EIP poolt rahastatava infrastruktuuri puhul tuleks kogu avalike vahendite kasutamine avalikustada ning teha selget vahet avalikkuse ja erapartnerite kantaval riskil;
6. teeb ettepaneku, et komisjon koostöös EIPga, arvestades EIP töötajate teadmisi ja oskusi ning EIP mahuka infrastruktuuri rahastamise kogemust, teostaks investeeringute rahastamise strateegilise analüüsi, välistamata ühtegi stsenaariumi: toetused, liikmesriikide poolt EIP kapitalis märgitud summade vabastamine, Euroopa Liidu sissemaksed EIP kapitali, laenud, uuenduslikud vahendid, pikaajaliste ja mitte kohe kasumlike projektidega seotud finantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomine ELi eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike ametiasutuste vahelised finantskonsortsiumid, avaliku ja erasektori partnerlused jne;
7. on seisukohal, et EIP kui pank, kellel tuleb hoida AAA reitingut, ei tohiks olla avatud riskile seoses finantssekkumistega, mida tavaliselt tehakse riigieelarve investeeringute jaost, mis Euroopa Liidu eelarves puudub;
8. kordab mitme aasta jooksul korduvalt esitatud nõuet seada sisse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve EIP üle;
9. teeb ettepaneku, et kõnealust regulatiivset kontrolli
i) teostaks Euroopa Keskpank ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel või
ii) seda teostataks tulevase pangandusliidu raames, mille kohta komisjon esitas 12. septembril 2012. aastal teatise[1];
iii) või kui see ei ole võimalik, siis teostaks seda EIP nõusolekul Euroopa Pangandusjärelevalve kas ühe või enama liikmesriigi järelevalveasutuste osalemisel või ilma selleta või sõltumatu audiitor;
avaldab kahetsust, et komisjon ei ole selles osas ettepanekuid esitanud, vaatamata parlamendi poolt esitatud üleskutsetele, millest esimene pärineb 2007. aastast;
10. nõuab, et komisjon annaks parlamendile tagatise selle kohta, et EIP tegevus on vastavuses konkurentsieeskirjadega, eriti seoses teiste krediidiasutustega;
11. kordab ettepanekut, et Euroopa Liidust võiks saada EIP liige;
12. väljendab heameelt EIP struktuuriprogrammide laenude süsteemi üle, mis aitab ELi struktuurifondidega seoses märkimisväärselt kaasa kaasrahastamisele riikide eelarvetest; julgustab panka seda toetust laiendama, et teha vajalikke investeeringuid majanduskriisist rängalt mõjutatud liikmesriikides; märgib siiski, et see meede tuleks hoida struktuurifondide programmidest lahus ning kriisi lõppedes tuleks sellest järk-järgult loobuda;
13. väljendab heameelt panga piirkondlike algatuste üle, eriti Läänemere ja Doonau piirkondades, eesmärgiga parandada nende piirkondade üldist jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet; peab neid algatusi parimateks tavadeks, pidades silmas võimalust laiendada tuge muudele ELi piirkondadele;
14. väljendab heameelt panga osalemise üle Euroopa pangandussektori koordineerimisalgatuses (nn Viini algatus), mille eesmärk on hoida ära piiriüleste pangakontsernide laiaulatuslik ja koordineerimatu väljatõmbumine Kesk- ja Ida-Euroopast ning Läänemere piirkonnast, ning panga osalemise üle tulevases finantsinstitutsioonide ühises rahvusvahelises tegevuskavas Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa liikmesriikide ning kandidaatriikide majanduse elavdamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks;
15. julgustab EIPd tegema suuremaid pingutusi oma laenutegevuse edendamiseks väljaspool ELi ning tihendama koostööd muude ülemaailmsete ja piirkondlike arengupankade ning liikmesriikide arengu rahastamise asutustega, et vähendada kulusid ning kasutada vahendeid tõhusamalt;
16. tuletab EIP-le meelde seoses 15. detsembril 2010. aastal avaldatud EIP poliitikaga nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, et tal on kohustus see poliitika pidevalt läbi vaadata ja teha ettepanekuid selle asjakohaseks ajakohastamiseks kooskõlas muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tavades ja õigusraamistikes toimuvate arengutega; kutsub EIP-d üles teavitama parlamenti kõigist selles osas tehtavatest või kavandatavatest otsustest.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.1.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
14 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Zuzana Brzobohatá, Ryszard Czarnecki, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Panayotova, Paul Rübig, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Bart Staes, Georgios Stavrakakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ivailo Kalfin, Derek Vaughan |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Czesław Adam Siekierski |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.1.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
37 0 5 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Elena Băsescu, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Philippe Lamberts, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Vicky Ford, Robert Goebbels, Sophia in ‘t Veld, Thomas Mann, Marisa Matias, Mario Mauro, Nils Torvalds, Emilie Turunen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Dominique Riquet |
||||