RAPORT Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning tööhõive- ja sotsiaalsed aspektid 2013. aasta majanduskasvu analüüsis

    29.1.2013 - (2012/2257(INI))

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    Raportöör: Veronica Lope Fontagné


    Menetlus : 2012/2257(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0024/2013

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis

    (2012/2257(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 151 ja 153,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28,

    –   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2012)0750) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

    –   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande kavandit,

    –   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2012. aasta prioriteetide rakendamise kohta[1],

    –   võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta[2],

    –   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

    –   võttes arvesse 8. septembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa[3],

    –   võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4],

    –   võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (COM(2012)0173),

    –   võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000120/2012 komisjonile ja sellega seotud 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta[5],

    –   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682)[6],

    –   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta[7],

    –   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

    –   võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta[8],

    –   võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta[9],

    –   võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

    –   võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust B7-0113/2012 komisjonile ja sellega seotud 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta[10],

    –   võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „„Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

    –   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks[11],

    –   võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta[12],

    –   võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames[13],

    –   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel[14],

    –   võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile[15],

    –   võttes arvesse nõukogu poolt 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

    –   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta[16],

    –   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta[17],

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

    –   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0024/2013),

    A. arvestades, et kriisi tööhõivealased ja sotsiaalsed tagajärjed on kaugeleulatuvad ja nüüd muudab neid veelgi rängemaks teatud riikides riigivõlakriisi tõttu rakendatav eelarve konsolideerimise mõju ning piiratud rahapoliitika euroalas, mis on vastuolus teiste suurte majanduspiirkondade kehtestatud rahapoliitikaga ja ei suuda tulemuslikult lahendada riigivõlakriisi ega edendada majanduskasvu; arvestades, et kriis mõjutab negatiivselt Euroopas tehtavate sotsiaalinvesteeringute kvaliteeti ja kvantiteeti; arvestades, et euroala majandus on praegu languses ning EL on hetkel ainus suur piirkond maailmas, kus töötus endiselt kasvab;

    B.  arvestades, et 2012. aastal tööhõive olukord halvenes ja et 2013. aasta väljavaated on pessimistlikud; arvestades, et tööturu killustatus suureneb jätkuvalt, pikaajaline töötus on jõudnud muret tekitavale tasemele, töötajate vaesus on endiselt suur probleem, mitmes liikmesriigis vähenevad leibkondade keskmised sissetulekud ning näitajad viitavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme suurenemisele ja nende vormide süvenemisele, kusjuures mitmes liikmesriigis suureneb töötajate vaesus ja sotsiaalne kihistumine;

    C. arvestades, et töötus on 2008. aastast alates märgatavalt tõusnud ning jõudnud 25 miljoni töötu ehk 10,5%-ni ELi tööealisest elanikkonnast; arvestades, et ainuüksi viimase 12 kuu jooksul on töötute arv suurenenud 2 miljoni võrra; arvestades, et tööhõive vähenemine on olnud suurem nendes riikides, kus on alustatud põhjalikumat eelarve konsolideerimist;

    D. arvestades, et olukord tööturul on haridustasemest sõltumata eriti kriitiline noorte jaoks, kes töötavad sageli ajutise töölepinguga või tasustamata praktikantidena; arvestades, et osalt põhjustab noorte raskusi ebakõla omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel, piiratud geograafiline liikuvus, haridussüsteemist varakult lahkumine ilma kvalifikatsiooni omandamata, asjakohaste oskuste ja töökogemuse puudumine, ebakindlad töötingimused, piiratud koolitusvõimalused ja ebatõhus aktiivne tööturupoliitika;

    E.  arvestades, et kogu ELis on rohkem kui viiendik noortest (22,8%) töötud ning teatavates liikmesriikides ulatub noorte töötuse määr üle 50%; arvestades, et alla 25-aastaseid mittetöötavaid või haridust ega kutset mitteomandavaid eurooplasi on rohkem kui 7 miljonit; arvestades, et nimetatud näitajad on tõusuteel ja on oht, et nendest noortest võib kujuneda n-ö kadunud põlvkond; arvestades, et mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte probleemi lahendamata jätmise kulu hinnatakse kogu ELi ulatuses 153 miljardi eurole;

    F.  arvestades, et pärast 30. jaanuari 2012. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumist kutsus komisjon oma „Noortele pakutavate võimaluste algatuse” raames liikmesriike üles töötama välja ja viima ellu terviklikke algatusi noorte tööhõive, hariduse ja oskuste valdkonnas ning töötama oma riiklike reformikavade raames välja noorte töökavad; arvestades, et enamik liikmesriike ei ole kõnealuseid algatusi veel esitanud;

    G. arvestades, et kriis on teistest rängemini tabanud pensionieale lähenevaid ja pikaajaliselt töötuid isikuid, kolmandate riikide töötajaid ja vähekvalifitseeritud töötajaid;

    H. arvestades, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja läbi viia vajalikke reforme; arvestades, et varakult tööturult lahkuvate isikute arvu vähendamisega on võimalik tõsta tegelikku pensioniiga, tõstmata seejuures kohustuslikku pensioniiga; arvestades, et kui tegelikku pensioniiga edukalt tõstetakse, peab pensionisüsteemide reformiga kaasnema poliitika, millega luuakse töövõimalused eakamate töötajate juurdepääsuks pidevõppele, kehtestatakse maksusoodustuste poliitika, mille raames pakutakse stiimuleid kauemaks tööturule jäämiseks, ja toetatakse aktiivset tervena vananemist;

    I.   arvestades, et pikaajaline töötus jõudis muret tekitavale tasemele 2012. aasta teises kvartalis, mil statistika näitas, et üle 12 kuu olid töötud olnud 11,1 miljonit eurooplast, kes moodustasid tööealisest elanikkonnast 4,6%; arvestades, et enamikus liikmesriikides on töötute inimeste töö leidmise tõenäosus vähenenud, eriti nende puhul, kelle suhtes kohaldatakse märkimisväärseid eelarve konsolideerimise meetmeid;

    J.   arvestades, et EU-27s ohustab ligikaudu 120 miljonit inimest sotsiaalne tõrjutus, kuna nad on märkimisväärses vaesusohus, kannatavad tõsist materiaalset puudust või elavad väga madala tööhõivega leibkondades;

    K. arvestades, et peaaegu kõigis liikmesriikides on vähenenud kulud sotsiaalkaitsele, ja arvestades, et sotsiaalkaitsekomitee hoiatab laste vaesuse, sissetulekute nappuse, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse leviku eest, mida põhjustab eelarve konsolideerimise meetmete mõju;

    L.  arvestades, et majanduskasvu ja tööhõive kõrge taseme saavutamine on vajalik majanduse taastamiseks, eelarve konsolideerimiseks ning pikas plaanis heaoluriigi ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse jaoks;

    M. arvestades, et liikmesriikide kriisile reageerimisest peaksid suure osa moodustama sihipärased sotsiaalinvesteeringud, sest need on peamised vahendid Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide saavutamiseks;

    N. arvestades, et Euroopa Ülemkogu teatas 30. jaanuaril 2012. aastal, et „majanduskasv ja tööhõive taastuvad üksnes siis, kui me jätkame püsivat ja laiaulatuslikku lähenemisviisi, kombineerides eelarve aruka konsolideerimise, millega säilitatakse investeerimine tulevasse majanduskasvu, usaldusväärse makromajanduspoliitika ning aktiivse tööhõivestrateegia, millega hoitakse alal sotsiaalne ühtekuuluvus”;

    O. arvestades, et kõrge võlataseme ja riigi rahanduse pikaajaliste probleemide tõttu tuleb jätkata eelarve konsolideerimist, kuid selle puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta asjaolu, et see peab olema keskmise ja pika perspektiiviga eesmärk; arvestades, et lühiajaliselt võib eelarve konsolideerimisel olla negatiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele, eriti majanduslanguses või väikese kasvumääraga riikides, kus see ohustab edasist majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali; arvestades, et seetõttu tuleb eelarve konsolideerimist reguleerida majanduskasvu soodustaval viisil, mis ei kahjusta majanduse kasvupotentsiaali ega selle sotsiaalset struktuuri;

    P.  arvestades, et pinged finantsturgudel on jätkuvalt suured ja liikmesriikide vahel valitsevad rahastamisele juurdepääsu osas endiselt suured erinevused; arvestades, et kõrged riskipreemiad suurendavalt liialt riigivõlakoormat, nõudes suuremat eelarve konsolideerimist, süvendades kriisi ja takistades seega majanduskasvu ja töökohtade loomist;

    Q. arvestades, et olukorra pakilisusele vaatamata on Euroopa Liit ebaõnnestumas peaaegu kõigi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide valdkonnas ja liikmesriikides on kõnealuse strateegia eesmärkide täitmisel saavutatud oodatust vähem edu; arvestades, et 2012. aasta riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide täitmiseks ebapiisavad;

    R.  arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, teadusesse ja innovatsiooni – majanduskasvu ja töökohtade loomise põhivaldkondadesse – on ELis endiselt väiksemad kui selle peamistel majanduspartneritel ja konkurentidel mujal maailmas; arvestades, et tulusad investeeringud sellistes valdkondades on jätkusuutlikud vahendid kriisist väljumiseks ja ELi majanduse tugevdamiseks konkurentsivõime ja tootlikkuse saavutamisel;

    S.  rõhutab, et sooline mõõde on ülioluline Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisel, sest naised moodustavad suurima osa veel kasutamata tööjõust; arvestades, et naised moodustavad suurema osa ELis vaesuses elavatest inimestest; arvestades, et avalikud teenused, näiteks lapsehoolduse ja teiste ülalpeetavate hoolduse kärped mõjutavad negatiivselt naisi ja järelikult nende tööturul osalemise võimalusi; arvestades, et sellepärast tuleb kogu Euroopa poolaasta protsessis erilist tähelepanu pöörata nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kui ka konkreetsele naistele suunatud poliitikale; arvestades, et naiste õigusjärgne pensioniiga tuleb meeste eaga ühtlustada;

    T.  arvestades, et Euroopa poolaasta raames on vajalik tagada tööhõive-, sotsiaal- ja majanduspoliitika suurem vastasmõju, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 148;

    U. arvestades, et on esmatähtis suurendada kõigi Euroopa poolaasta protsessis osalejate demokraatlikku vastutust, omanikutunnet ja legitiimsust; arvestades, et seejuures on väga oluline Euroopa Parlamendi asjakohane kaasatus;

    V. arvestades, et riikide parlamendid on kodanike omandatud ja delegeeritud õiguste esindajad ja tagajad; arvestades, et Euroopa poolaasta kehtestamisel tuleks täielikult järgida riikide parlamentide õigusi,

    Tähtsamad seisukohad seoses kevadise Euroopa Ülemkoguga

    1.  nõuab tungivalt Euroopa Ülemkogult selle tagamist, et alljärgnevad põhimõtted võetaks tema 2013. aasta Euroopa poolaasta poliitilistesse suunistesse, ning teeb presidendile ülesandeks kaitsta seda seisukohta 14.–15. märtsil 2013 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel; juhib eelkõige tähelepanu käesolevale resolutsioonile lisatud konkreetsetele soovitustele, mis tuleb Euroopa Ülemkogul oma poliitilistes suunistes vastu võtta;

    2.  taunib asjaolu, et eelmise aasta Euroopa poolaasta tsükli jooksul kindlaksmääratud prioriteedid, eelkõige töökohtade loomise, töökohtade kvaliteedi ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud prioriteedid, ei ole andnud oodatud tulemusi;

    3.  märgib, et majandusolukord ja kriisi sotsiaalsed tagajärjed on viimase aasta jooksul veelgi halvenenud, ning rõhutab seetõttu, kui tähtis on suurendada liikmesriikide pühendumust 2013. aasta poliitiliste suuniste järgimisele, eeskätt tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;

    I.      Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid

    4.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal kehtestatud iga-aastaste poliitiliste suunistega keskendutakse igati Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia kõigi eesmärkide täitmisele; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsile ei lisatud Euroopa 2020. aasta strateegia eduaruannet; palub komisjonil esitada kõnealune aruanne enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist;

    5.  taunib asjaolu, et 2012. aasta poliitilised suunised ja nende rakendamine ei ole olnud Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamisel piisavalt tulemuslikud; taunib asjaolu, et osad liikmesriigid on 2020. aasta eesmärkidest veelgi kaugenenud;

    6.   taunib asjaolu, et 2012. aasta riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad; väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide praegused eesmärgid on Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide täitmiseks ebapiisavad;

    7.  kutsub liikmesriike üles võtma 2013. aasta riiklikes reformikavades vastu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohustused;

    8.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles oma poliitilistes suunistes tagama, et piisavalt ELi vahendid eraldataks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühendaksid rohkem vahendeid Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele;

    II.     Töökohtade loomine struktuurireformide ja majanduskasvule suunatud investeeringute kaudu

    9.  peab kahetsusväärseks, et eelmisel aastal ei täitnud enamik liikmesriike võetud kohustust esitada riiklik töökohtade loomise kava oma 2012. aasta riikliku reformikava osana; kutsub liikmesriike üles eelnimetatud kohustusest 2013. aastal kinni pidama; rõhutab, et riiklikes töökohtade loomise kavades tuleb esitada töökohtade loomise ja keskkonnasäästliku tööhõive edendamise mitmekülgsed meetmed, tööhõivepoliitika ja rahastamisvahendite vahelised seosed, tööturureformid, selge ajakava mitmeaastase reformikava rakendamiseks järgmise 12 kuu jooksul ning valdkonnad ja piirkonnad, mille puhul on märgata teatavate erialaste oskuste nappust või ülejääki;

    10. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole muutnud riiklikke töökohtade loomise kavu kohustuslikuks nõudeks, ja kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet nende kavade ettevalmistamise üle igal aastal Euroopa poolaasta tsükli jooksul;

    11. kutsub liikmesriike üles võtma vastu töökohtade loomist soodustavaid meetmeid, nagu tööjõu maksureformid, millega ergutatakse tööhõivet; edendatakse ja toetatakse tegelikku ja vabatahtlikku füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ja alustavaid ettevõtjaid; parandatakse ettevõtluse raamistikku; lihtsustatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele; muudetakse mitteametlik ja deklareerimata töö seaduslikuks tööks; reformitakse tööturge, et muuta need kohanemisvõimelisemaks, dünaamilisemaks ja kaasavamaks, tagades seejuures töötajatele piisava kindluse; varustatakse tööandjad ja -võtjad asjakohaste oskuste ja vahenditega, mis võimaldavad neil vastata muutuvatele tööturuvajadustele, järgides samal ajal töösuhete riiklike mudelite mitmekesisust; ajakohastatakse sotsiaalpartnerite aktiivsel osalemisel sotsiaaldialoogide raames palkade kujundamise süsteeme, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga inimväärset elu võimaldava töötasu piires; kasutatakse ära selliste valdkondade nagu keskkonnahoidlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurt jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaali;

    III.      Noorte tööhõive

    12. palub Euroopa Ülemkogul seada noorte töötuse probleem 2013. aasta poliitilistes suunistes prioriteediks;

    13. kutsub liikmesriike üles võtma noorte töötuse vastu võitlemiseks otsustavaid meetmeid, muu hulgas sihipäraseid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, meetmeid tööturul oskuste mittevastavuse probleemi lahendamiseks, eelkõige hoides ära koolist või praktikasüsteemist väljalangemise ja tagades, et haridus- ja koolitussüsteemid võimaldavad noortele tõhusal viisil asjakohased oskused, ning edendama noorte ettevõtlust, tõhusat ettevõtluse arendamist ja koolist tööle ülemineku kindlustamise raamistikke;

    14. toetab tugevalt komisjoni noortegarantii kavade ettepanekut; nõuab ettepaneku kiiret rakendamist ja sellele piisava rahastamise tagamist; on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondil peab olema noortegarantii kavade rahastamises tähtis roll ja et ELi ja liikmesriikide poolse rahastamise vahel tuleb leida sobiv tasakaal;

    15. nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja terviklikud strateegiad mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte jaoks; nõuab samuti tungivalt, et liikmesriigid näitaksid nende strateegiate väljatöötamisel piiratud eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriikide suhtes üles finantssolidaarsust;

    IV.      Kohanemisvõimelisemad, dünaamilisemad ja kaasavamad tööturud ning kvaliteetsem tööhõive

    16. avaldab kahetsust, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ei käsitleta töökohtade kvaliteeti ja liiga vähe tähelepanu on pööratud tööturul inimeste ja eelkõige naiste, üle 45-aastaste isikute, puudega inimeste ja enim puudust kannatavate isikute osaluse suurendamiseks vajalike eeltingimuste kehtestamisele;

    17. tuletab meelde, et liikmesriikide vahel valitsev tööhõive taseme ja sotsiaalnäitajate alane lõhe suureneb; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid, kellel on võrdlemisi ühtne tööturg, tugev heaolusüsteem ja võimalus muuta ajutiselt töötunde, tööaega ja muud paindlikku töökorraldust (sisemine paindlikkus) ning tõhusad kollektiivläbirääkimiste mudelid, on osutunud kriisi tööhõivealaste ja sotsiaalsete tagajärgede suhtes vastupidavamaks;

    18. soovib, et tööturud oleksid kohanemisvõimelisemad ja dünaamilisemad, suudaksid kohaneda majandusolukorra häiretega, põhjustamata koondamisi, ning oleksid kaasavamad, soodustades inimeste ja eeskätt haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste suuremat osalemist tööturul;

    19. hoiatab, et kokkuhoiumeetmed ei tohiks ohustada tööhõive kvaliteeti, sotsiaalkaitset ega tervishoiu- ja ohutusstandardeid; julgustab liikmesriike edendama nende ettevõtjate ja VKEde kindlakstegemist, kes pingutavad, et olla rohkem sotsiaalselt eeskujulikumad kui lihtsalt neilt nõutavate õiguslike miinimumkohustuste täitmine;

    V.    Investeeringud haridusse ja koolitusse

    20. toonitab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel on keskse tähtsusega haridus ja koolitus;

    21. rõhutab, kui tähtis on haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendada, et vähendada mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte arvu;

    22. palub, et jätkusuutliku, majanduskasvu soodustava ja diferentseeritud eelarve konsolideerimise ajal tagaksid liikmesriigid tulemuslikud ja piisavad investeeringud haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse, et täita kõik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid;

    23. kutsub liikmesriike üles lisama Euroopa hariduse, koolituse, noorte ja spordi vahetusprogrammid Euroopa poolaasta raames võetavatesse meetmetesse;

    VI.     Avalike teenuste kvaliteedi tagamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus

    24. on sügavas mures vaesuse ja töötuse suurenemise pärast kõigis vanuserühmades 2012. aasta Euroopa poolaasta tsüklist alates;

    25. tunneb heameelt asjaolu üle, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis käsitletakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning tegeletakse kriisi sotsiaalsete tagajärgedega; palub komisjonil rõhutada neid meetmeid riigipõhistes soovitustes ja eelkõige tegeleda töötajate vaesusega, nende inimeste vaesusega, kellel puudub side tööturuga või see on piiratud, ning eakate vaesusega; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kinnitama need suunised prioriteedina;

    26. nõuab, et aktiivse kaasamise ühtsete strateegiate rakendamine oleks ELi ja riiklike sotsiaalpoliitika meetmekavade keskne osa;

    VII.    Proportsionaalse, diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimine ning majanduse taastumise ja töökohtade loomise tagamine

    27. tunnistab vajadust rakendada proportsionaalset ja diferentseeritud majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, et vältida negatiivset lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist negatiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; rõhutab, et eelarve konsolideerimiskavade mõju tuleb hinnata nende majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasamisele avalduva lühiajalise mõju alusel, eriti majanduslanguses või väikese kasvumääraga riikides; kutsub komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles kasutama majanduslanguse ajal täielikult ära määruses (EL) nr 1175/2011 ja nõukogu määruses (EL) nr 1177/2011 ettenähtud paindlikkust;

    28. rõhutab, et komisjon peaks rohkem arvestama kohalike, piirkondlike ja riiklike eriomaste suundumustega, samuti võimalike eksimustega oma prognoosis, mis on aluseks iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

    29. on seisukohal, et eelarve konsolideerimist tuleb rakendada proportsionaalsel ja majanduskasvu soodustaval viisil ning et konsolideerimise kiirus võib riigiti erineda vastavalt iga riigi ja laiema Euroopa majanduse eelarvepoliitilisele manööverdamisruumile, et vältida majanduskasvule ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõju ning tagada võla jätkusuutlikkus;

    30. kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja ümber kujundama oma mudelid, mis käsitlevad eelarvekärbete mitmekordistavat mõju majanduskasvule ja tööhõivele, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi hiljutiste muudatustega;

    31. kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama oma poliitilistes suunistes eri prioriteetide vahel järjepidevus, et need ei seaks ohtu majanduskasvu ega töökohtade loomise potentsiaali, ei suurendaks vaesust ega sotsiaalset tõrjutust ega takistaks üldist juurdepääsu kvaliteetsete avalike teenuste osutamisele; on veendunud, et põhiprioriteet peab olema kehtestada integreeritud reformimeetmed ja investeeringud, mis edendavad majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagades samas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse;

    32. kutsub Euroopa Ülemkogu – juhul kui ta pooldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi esimest prioriteeti „diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine” – selgitama üksikasjalikult, kuidas esimest prioriteeti saab rakendada, järgides täiel määral sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise ja vaesuse vastu võitlemise eesmärki, mis on esitatud analüüsi neljandas prioriteedis „toimetulek töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega”;

    33. kutsub komisjoni üles kaasama makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise tulemustabelisse sotsiaalsed näitajad, nagu sissetulekute ebavõrdsus ja tööturul osalemine;

    34. rõhutab vajadust saavutada ühelt poolt eelarve konsolideerimise ja majandusmeetmete ning teiselt poolt sotsiaalpoliitika, majanduskasvu ja tööhõivemeetmete täielik sidusus;

    35. osutab sellele, et rangete eelarvepiirangute ja erasektori vähenenud laenuandmisvõime ajal on struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond oma rahalise suuruse ja taotletavate eesmärkide tõttu üheks tähtsaimaks hoovaks liikmesriikide käes, et stimuleerida majandust ning aidata saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kindlaks määratud majanduskasvu ja tööhõive eesmärke; rõhutab sellega seoses, et arvestades ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames, peaks see poliitika olema iga-aastases majanduskasvu analüüsis tähelepanu keskmes ning andma oma panuse iga-aastasesse arutellu ELi majanduskasvu ja töökohtade teemal;

    36. palub komisjonil luua vajalikud järelevalvemehhanismid, et tagada, et liikmesriigid järgiksid Euroopa poolaasta protsessis ja riiklikus reformikavas koostatud sotsiaalvaldkonna soovitusi; taunib asjaolu, et seda ei ole tehtud eelmiste poolaastate raames;

    VIII.   Demokraatlik legitiimsus ja kodanikuühiskonna kaasamine

    37. väljendab muret asjaolu pärast, et Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna roll Euroopa poolaasta protsessis on jätkuvalt piiratud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni algatatud ja Euroopa Ülemkogu poolt toetatavates iga-aastase majanduskasvu analüüsi poliitilistes suunistes napib parlamentaarset kaasatust ja kodanikuosalust ning seega ka demokraatlikku legitiimsust;

    38. on seisukohal, et Euroopa Parlamendil on vajaliku demokraatliku legitiimsuse loomisel põhiroll; on seisukohal, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes kohaldatava seadusandliku tavamenetluse õigusliku aluse puudumise korral peaks Euroopa Ülemkogu võtma poliitiliste suuniste kinnitamisel arvesse parlamendi märkusi, et tagada demokraatlik legitiimsus;

    39. palub komisjonil nõuda, et liikmesriigid tagaksid riiklike reformikavade väljatöötamisel võimalikult suure läbipaistvuse ja kindlustaksid, et protsessis osalevad ulatuslikult riikide parlamendid ja sotsiaalpartnerid;

    Tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas vajalikud lisapingutused

    Töökohtade loomine struktuurireformide ja majanduskasvule suunatud investeeringute kaudu

    40. tuletab meelde, et töövõimalusterohke majanduskasvu tugevdamiseks on vajalik tööhõivepoliitika, millega luuakse töökohtade loomiseks soodsad tingimused, lihtsustatakse sujuvat üleminekut ühelt töökohalt teisele ja tööta olekust tööellu, suurendatakse tööjõu hulka ja parandatakse selle asukoha ja oskuste sobivust tööturu vajadustega;

    41. rõhutab, et tööturul tuleb viia ellu reforme tööviljakuse ja tõhususe suurendamiseks, et parandada ELi majanduse konkurentsivõimet ning tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine, austades rangelt nii Euroopa sotsiaalõigustiku ja selle põhimõtete sõnastust kui ka mõtet; on veendunud, et tööturgude reforme tuleb rakendada viisil, mis edendab tööhõive kvaliteeti;

    42. soovitab liikmesriikidel vähendada tööjõu, eelkõige madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ning haavatavate rühmade maksustamist, kui eelarvetingimused seda võimaldavad; leiab, et uute töötajate, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliselt töötute sotsiaalkindlustusmaksete või tööhõivetoetuste skeemide maksete sihipärane ajutine vähendamine on väga tõhus stiimul, mille abil edendada töökohtade loomist;

    43. märgib, et demograafilised muutused mõjutavad selgelt sotsiaalse taristu pakkumist, kujutades endast tõsist väljakutset kõigile põlvkondadele kogu ELis; toonitab seoses sellega, et komisjoni analüüsis tuleks kaaluda rohkem ühtekuuluvuspoliitika rolli demograafiliste probleemide lahendamisel;

    44. rõhutab vajadust viia pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi vajalikke reforme; on veendunud, et pensioniiga võiks võrrelda tervena elatud aastate arenguga, aga tuletab meelde, et tööturult varajase lahkumise vähendamise abil, eeskätt töötingimuste parandamise kaudu, on võimalik tõsta veel tegelikku pensioniiga, tõstmata seejuures kohustuslikku pensioniiga; on samuti seisukohal, et tegeliku pensioniea edukaks tõstmiseks peab pensionisüsteemide reformiga kaasnema poliitika, millega piiratakse juurdepääsu ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemidele ja muudele ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimaluste, luuakse töövõimalused eakamate töötajate juurdepääsuks pidevõppele, tagatakse juurdepääs elukestvale õppele, kehtestatakse maksusoodustuste poliitika, mille raames pakutakse stiimuleid kauemaks tööturule jäämiseks, ja toetatakse aktiivset tervena vananemist;

    45. kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada, et kokkuhoiukavad ei saaks takistuseks töökohtade loomise meetmetele ja majanduskasvu edendavale poliitikale ega ohustaks sotsiaalkaitset; nõuab, et liikmesriigid seaksid prioriteediks majanduskasvu soodustavad kulud, nagu kulud haridusse, pidevõppesse, teadusesse ja innovatsiooni ning energiatõhususse, ning tagaksid samal ajal nende kulude tulemuslikkuse;

    46. nõustub komisjoniga, et uuenduslikud ELi rahastamisvahendid võivad toimida sihtotstarbeliste investeeringute katalüsaatorina, saavutada ELi eelarvet võimendava mõju ning suurendada ELi majanduskasvu potentsiaali; seda silmas pidades õhutab komisjoni andma liikmesriikidele ja piirkondadele üksikasjalikku teavet, täiendavat abi ja suuniseid, mis puudutab rahastamisvahendite tõhusamat kasutamist ühtekuuluvuspoliitika raames 2013. aastal ja tulevasel programmitöö perioodil (2014–2020); kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni ja tooma ka oma vastavates riiklikes reformikavades selgelt välja, kuidas nad kavatsevad rahastamisvahendite abil kasutada struktuurifondide eraldisi majanduskasvu ja tööhõivet suurendavate prioriteetide edendamiseks;

    47. peab tervitatavaks 2013. aasta majanduskasvu analüüsi prioriteetide tähelepanu keskendumist selliste põhivaldkondade nagu keskkonnasäästlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus (nn valge sektor) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökohtade loomise potentsiaali ärakasutamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama algatusi, mis hõlbustavad nende suure töökohtade loomise potentsiaaliga valdkondade arengut;

    48. tuletab meelde, et nende uute valdkondade töökohtade loomise potentsiaali täielikuks kasutamiseks on vajalikud eelkõige madalama kvalifikatsiooniga ja eakamate töötajate kohanemine ning uued oskused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles prognoosima oskustega seotud vajadusi ja tagama oskuste pakkumiseks vajalikud investeeringuid haridusse ja koolitusse;

    49. peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsi prioriteetides ei ole üldse nimetatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks astutud samme; on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive määraga seotud peaeesmärgi saavutamiseks on kõige olulisem suurendada märkimisväärselt naiste osalemist tööturul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma naiste hulgas suurema tööhõive määra edendamiseks vajalikke meetmeid, näiteks taskukohased hooldusteenused ja lapsehooldusteenused, piisavad emadus-, isadus- ja vanemapuhkuse süsteemid ning tööaja ja töökoha paindlikkus;

    50. kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde jaoks, ning palub komisjonil ja Euroopa Ülemkogul suurendada jõupingutusi, et muuta ühtne turg paremini toimivaks, edendada digitaalset majandust ja keskenduda arukale reguleerimisele eesmärgiga vähendada ebavajalikku bürokraatiat; väljendab heameelt ühtse turu akti II üle ja nõuab selle kiiret ja täielikku rakendamist;

    51. nõuab tungivalt, et komisjon seaks ühtse turu juhtimise üheks peamiseks prioriteediks, sest see aitab olulisel määral kaasa Euroopa poolaasta eesmärkide − püsiv majanduskasv ja tööhõive − saavutamisele; on seisukohal, et komisjoni riigipõhistes soovitustes tuleks liikmesriikidele anda ka ühtse turu toimimise parandamiseks praktilisemaid lahendusi, et tagada ühtse turu väljakujundamisele suurem üldsuse ja poliitikute toetus;

    52. väljendab heameelt selle üle, et nüüd tunnistatakse, kui oluline on VKEde juurdepääs rahastamisele – VKEd on ELi tööhõive ning töökohtade loomise nurgakiviks ning nad on võimelised noorte töötust oluliselt vähendama ja soolist tasakaalustatust märkimisväärselt suurendama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid VKEde juurdepääsu rahastamisele oma riiklikes majanduskasvu kavades täielikuks prioriteediks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid lihtsa juurdepääsu sel eesmärgil loodud Euroopa fondidele;

    53. tunnistab Euroopa Investeerimispanga suurenenud laenuandmisvõime tähtsust ja soovitab see viia kooskõlla ELi prioriteetidega, mis keskenduvad piirkondlike erinevuste kõrvaldamisele; teeb komisjonile ettepaneku paluda liikmesriikidelt, et nad kasutaksid osa struktuurifondide eraldistest selleks, et jagada Euroopa Investeerimispanga laenuriski ning anda VKEdele ja mikroettevõtjatele laenugarantiisid, mis hoogustaks majandustegevust kõigis sektorites ja piirkondades, tagaks uusi tööhõivevõimalusi ning aitaks lahendada krediidi kättesaamatuse probleemi, mis praegu on takistuseks VKEdele;

    54. palub, et liikmesriigid edendaksid ja toetaksid ettevõtlust, sealhulgas sotsiaalset ettevõtlust, ning alustavaid ettevõtjaid, eelkõige ettevõtluse arenduskavade ja rahastamisele juurdepääsu kaudu;

    55. kutsub komisjoni üles tagama, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames toetataks tugevalt sotsiaalset ettevõtlust, sest sellel on selgelt suur potentsiaal uute töökohtade loomiseks ja innovatiivse majanduskasvu tekitamiseks;

    56. nõuab, et komisjon kasutaks täielikult ELi vahendeid ja rahalisi toetusi, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid; kutsub liikmesriike üles struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning võidelda tulemuslikult struktuurse, pikaajalise ja noorte töötusega;

    57. märgib, et ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamine investeerimisvahend, millel on täita tähtis roll Euroopa 2020. aasta strateegias ning mille puhul võetakse täpselt arvesse kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke investeerimisvajadusi, aitab kaasa mitte üksnes piirkondadevaheliste erinevuste kaotamisele, vaid ka liikmesriikide majanduse elavdamisele ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade tulemuslikule loomisele liikmesriikides ja liidus tervikuna; täheldab, et seetõttu on ühtekuuluvuspoliitika üks paremini kättesaadavaid vahendeid, millega elavdada majandust uute töökohtade loomise kaudu, nagu komisjon on ette näinud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis; on seepärast seisukohal, et mis tahes kärped ühtekuuluvuspoliitika eelarves tooksid kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, ning nõuab seetõttu, et uuel programmitöö perioodil eraldataks ühtekuuluvuspoliitikale piisaval määral vahendeid, vähemalt sel määral, milles lepiti kokku praeguseks programmitöö perioodiks 2007–2013, ning et see hõlmaks jätkuvalt kõiki ELi piirkondi;

    58. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on tunnistanud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis, et vaja on suurendada haldussuutlikkust, et tagada struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem jaotamine; juhib tähelepanu sellele, et vastavad jõupingutused peaksid keskenduma riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustele; rõhutab, et struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem väljamaksmine aitab parandada turulikviidsust;

    59. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et regionaalpoliitika täidaks ka edaspidi tähtsat osa riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames ning oleks üheks põhivahendiks keskpikas ja pikas perspektiivis seatud sotsiaalpoliitiliste ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisel;

    60. peab väga oluliseks seda, et ühtekuuluvuspoliitika aitaks kaasa seesmiste konkurentsierinevuste ja struktuurilise tasakaalustamatuse vähendamisele, kasutades võimalust kohaneda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil kindlaks tehtud eritingimuste ja -vajadustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni algatuse suunata võimaluse korral seni kulutamata struktuurifondide vahendid ümber energiatõhususe, noorte tööhõive ja VKEde toetuseks, kuna neil on oluline roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel; palub teavitada end nõuetekohaselt selle algatuse rakendamisest riiklikul tasandil;

    Noorte tööhõive

    61. palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada noorte üleminekut haridusest ja koolitusest tööturule; viitab sellega seoses teatud liikmesriikide edukale nn kahepoolsele kutseõppele, millega on saavutatud Euroopa Liidus suurim noorte tööhõive määr;

    62. peab ülitähtsaks aidata noortel omandada oskusi tõhusamalt, mis nõuab suuremat koostööd ja teabevahetust ettevõtjate, valitsuste ja haridusasutuste vahel;

    63. väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et komisjon kavatseb esitada noorte tööhõivepaketi; kutsub liikmesriike üles edendama ja välja töötama tihedas koostöös tööturu osapooltega Euroopa noortegarantiid, mille eesmärk on pakkuda igale ELi noorele pärast kõige rohkem neljakuulist tööta olekut töö- ja praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi; on seisukohal, et noortegarantii kavasid tuleks peamiselt kaasrahastada liidu, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest; kustub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele ja piirkondadele tehnilist abi eelnimetatud kavade rakendamiseks ning kasutama noortegarantii kavade väljatöötamiseks võimalikult optimaalselt Euroopa Sotsiaalfondi abi; rõhutab, et tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega peaksid riiklikud sektori tasandi partnerid täitma põhirolli noortegarantii kavade rakendamisel;

    64. märgib, et koos noortegarantii kavadega tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et tagada nende kavade kvaliteet ja see, et pakutava hariduse, koolituse ja töökohaga kaasneksid asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid; leiab, et seda arvestades tuleks kõigepealt individuaalselt hinnata iga noore vajadusi ning noortele tuleks osutada kohandatud ja individuaalseid teenuseid;

    65. tervitab komisjoni soovitust kehtestada tööhõivekomitee kaudu noortegarantii kavade elluviimise mitmepoolne järelevalve ja palub, et Euroopa Parlament selleks osaleks;

    66. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii kavade kohta; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles edendama noorte seas ettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ning rakendama konkreetseid noortele suunatud ettevõtluse arendamise toetuskavasid;

    67. rõhutab, et 2012. aasta jaanuaris esitas Euroopa Ülemkogu katseprojekti, et aidata kaheksal kõige suurema noorte töötuse määraga liikmesriigil jaotada osa nende ELi struktuurifondide eraldistest ümber võitluseks noorte töötusega; peab kahetsusväärseks, et 2012. aasta mais vähendas komisjon märgatavalt hinnangut ümberjaotamiseks olemasolevate vahendite kohta 82 miljardilt eurolt 29,8 miljardile eurole, vähendades seeläbi katseprojektide ulatust; taunib asjaolu, et ainult väike osa nendest vahenditest on siiani ümber jagatud eesmärgiga aidata noortel tööd leida;

    68. tervitab ettepanekut kasutada programmitöö perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi rohkem noorte tööhõive meetmete jaoks; keskenduda Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel eelkõige noortega seotud meetmetele, eriti väljaõppele/praktikale ja ettevõtlusele; toetab kasutamata struktuurifondide vahendite ümberpaigutamist ELi rahastamisperioodist 2007–2013 kõrge noorte töötuse määra vähendamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamiseks;

    Investeeringud haridusse ja koolitusse

    69. rõhutab, et järelevalveoskusi teatud valdkondades ja/või piirkondades on tarvis parandada ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem võimalikult kiiresti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et täiendada ülevaadet oskuste kohta Euroopa Liidus selleks, et anda põhjalik ülevaade oskustega seotud vajadustest ELis;

    70. kutsub ELi ja liikmesriike üles suurendama haridus- ja koolitusvaldkonna ning ettevõtjate koostööd ja koostoimet, et prognoosida oskustega seotud vajadusi ning kohandada haridus- ja koolitussüsteemid tööturu vajadustele vastavaks, et tööjõud saaks vastavalt muutuvale töökeskkonnale ja vananeva tööjõu individuaalsetele vajadustele omandada vajalikud oskused ning et lihtsustada üleminekut haridusest ja koolitusest tööle;

    71. palub liikmesriikidel seada prioriteediks investeeringud kõigi vanuserühmade haridusse, koolitusse, ettevõtlusoskuste edendamisse ja pidevõppesse, mitte üksnes formaalõppe, vaid ka mitteformaalse ja informaalse õppimise arendamise kaudu; hoiatab hariduse valdkonna eelarve kärpimise pikaajalise sotsiaalse ja majandusliku kahju eest, sest need takistavad kriisist väljumist ja vähendavad liikmesriikide majanduste konkurentsivõimet;

    72. rõhutab asjaolu, et tööalane konkurentsivõime võib oluliselt suureneda, kui kasutatakse ära uusi õppevõimalusi ning rakendatakse maksimaalselt mujal kui formaalõppe raames omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi; toonitab mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise tähtsust; tervitab komisjoni ettepanekut nõukogu soovituse kohta, mille kohaselt tuleb kutsuda liikmesriike üles looma 2015. aastaks valideerimissüsteeme, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, sealhulgas võimalus omandada mitteformaalse või informaalse õppimise alusel täielik või osaline kvalifikatsioon;

    73. soovitab tulemuslikult rakendada riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku kui elukestva õppe arendamise edendamise vahendit; kordab oma üleskutset komisjonile võtta tegelikult kasutusele Euroopa oskuste pass, et tagada läbipaistvus ja edendada töötajate piiriülest liikuvust;

    74. rõhutab vajadust parandada õpetajate kvaliteeti, pädevust ja staatust kui tulemusliku Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi eeltingimust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühendama sellele eesmärgile vajalikke jõupingutusi ja vahendeid;

    Kohanemisvõimelisemad, dünaamilisemad ja kaasavamad tööturud ning kvaliteetsem tööhõive

    75. on veendunud, et tööturureformide eesmärk peaks olema tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine ning ühtlasi töökohtade kvaliteedi kaitse; kutsub Euroopa Ülemkogu üles pöörama oma 2013. aasta poliitilistes suunistes tähelepanu töökohtade kvaliteedile, eeskätt seoses töötajate juurdepääsuga põhiõigustele, mis on sätestatud aluslepingutes, ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktide kohaldamist;

    76. on veendunud, et struktuursete tööturureformidega tuleks luua sisemist paindlikkust tööhõive säilitamiseks majandushäire ajal ja tagada töökohtade kvaliteet, kindlus töökohavahetuste puhul, aktiivse tööotsimise nõudel põhinevad ja taasintegreerimise poliitikaga ühendatud töötushüvitiste süsteemid, millega säilitatakse stiimulid töötamiseks, tagades samas piisava sissetuleku, lepingulised korraldused tööturu killustatusega võitlemiseks, majanduslike ümberkorralduste prognoosimiseks ja pidevõppele juurdepääsu tagamiseks;

    77. kutsub liikmesriike üles võitlema ebakindlate töötingimuste ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja nende levikuga ning tagama, et ajutise või osalise tööajaga lepinguga inimestel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on piisav sotsiaalkaitse ja juurdepääs koolitusele;

    78. kutsub liikmesriike üles vajaduse korral parandama tööhõivealaseid õigusakte ja püsivate töösuhete edendamise nimel toetama ja välja töötama paindlikuma töökorralduse pakkumise tingimusi koos piisaval tasemel sotsiaalkindlustusega, eelkõige eakate ja noorte töötajate jaoks, ning edendama vabatahtliku liikuvuse toetuskavade kaudu töötajate liikuvust;

    79. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, sealhulgas vähemustesse kuuluvate isikute (nt romad) ja puuetega inimeste vähese tööturul osalemise probleemiga ning pidama alati kinni inimväärset elu võimaldava töötasu põhimõttest;

    80. palub liikmesriikidel tihedas koostöös tööturu osapooltega suurendada aktiivse tööturupoliitika ulatust ja tulemuslikkust, mida toetatakse vastastikku aktiveerimisstiimulitega, näiteks tööturule naasmist toetavad programmid, ning asjakohaste hüvitiste süsteemidega, et säilitada tööalast konkurentsivõimet, toetada inimeste tööle naasmist ja tagada inimväärsed elutingimused;

    81. palub liikmesriikidel prognoosida ümberkorraldamise protsessi, et säilitada töökohti, suurendada riigisisest ja -välist liikuvust ning vähendada ümberkorraldamisprotsessi võimalikku negatiivset mõju; kutsub liikmesriike üles rakendama tulemuslikult riiklikke õigusakte ja kehtivaid ELi direktiive, nagu kollektiivsete koondamiste direktiiv, ettevõtete ülemineku direktiiv ning töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistiku direktiiv, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet; on seisukohal, et ELi vahenditel peaks olema suur osa võimaliku negatiivse mõju või ümberkorraldamise protsessi ärahoidmisel, vähendamisel või leevendamisel;

    82. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) jõustatakse tulemuslikult;

    83. palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda samme liikuvuse edendamiseks tööturgude piires ja vahel, kaotades töötajate vabalt liikumiselt ELi piires õiguslikud ja haldustõkked, nagu Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate suhtes kohaldatavad tööturu üleminekupiirangud, ning edendades oma vaba liikumise õigust kasutavate töötajate sotsiaalkindlustusõigusi ja töötingimusi; kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem EURESe portaali, et suurendada töökohtade ja tööotsijate kokkuviimist piiriüleselt;

    84. juhib tähelepanu vaesuse ja töötuse suurenemisele kõigi vanuserühmade seas; palub sellest tulenevalt komisjonil ja liikmesriikidel võtta endale uusi kohustusi, et tegeleda selle olukorraga, eriti töötajate vaesusega, nende inimeste vaesusega, kellel puudub side tööturuga või on see piiratud, kaasa arvatud pikaajaliselt töötud ja eakad töötajad, ja eakate vaesusega;

    85. kutsub liikmesriike üles tagama, et eelarve konsolideerimise negatiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, naiste tööhõivele ja naiste vaesusele muutub vastupidiseks tänu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele riikide eelarves, liikmesriikidele toekamate soopõhiste soovituste esitamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide ja vastavate riiklike eesmärkide liigitamisele soolise kuuluvuse alusel;

    Avalike teenuste kvaliteedi tagamine, vaesuse vastane võitlus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine

    86. kutsub liikmesriike üles täiustama sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja tõhusust ning tagama, et need toimiksid edaspidigi puhvritena vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; märgib ühtlasi, et Euroopa sotsiaalset mudelit on vaja ajakohastada „aktiveerivate heaoluriikide” suunas, kes investeerivad inimestesse ning tagavad vahendid ja stiimulid jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning sotsiaalsete moonutuste vältimiseks;

    87. kutsub liikmesriike üles väikese sissetulekuga ja haavatavate rühmade kõrvaletõrjumise ennetamiseks rakendama aktiivse kaasamise strateegiaid, piisavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid ning ühtset lähenemisviisi kvaliteetsele tööhõivele;

    88. kutsub liikmesriike üles täpsustama oma riiklikes reformikavades, kuidas kavatsetakse kasutada ELi rahalisi vahendeid riiklike vaesusega seotud eesmärkide ja muude sotsiaal-, tööhõive- ja haridusalaste eesmärkide saavutamise toetamiseks, tagades Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise;

    89. kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiureformid keskenduksid kvaliteedi parandamisele, piisavuse, taskukohasuse, üldise kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele;

    90. on veendunud, et sihipärased värbamistoetused uutele töötajatele, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, on tõhus viis nende tööturul osalemise taseme tõstmiseks;

    91. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et eelarve konsolideerimine on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja sotsiaalse mõõtmega;

    92. on mures kriisi sotsiaalse mõju pärast vaesusele naiste hulgas; kutsub komisjoni üles hindama eelarve konsolideerimise mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste tööhõivele;

    93. kutsub liikmesriike üles töötama töötajate vaesuse vähendamiseks välja meetmed, nagu tööturul osalemise piisava taseme edendamine leibkonnas ja madalapalgalise või ebakindla töökohaga inimestele abistamine parema töökoha leidmisel; kutsub liikmesriike üles võitlema töötajate vaesusega, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on töötajatele äraelamist võimaldava töötasu tagamine;

    94. kutsub komisjoni üles esitama parlamendi vastutavale komisjonile majanduskasvu analüüsi iga aasta novembri alguseks, alustades 4–5. novembrist 2013, et parlamendil oleks piisavalt aega oma seisukoha esitamiseks järgmise Euroopa poolaasta kohta;

    Vajalikud edasised jõupingutused juhtimise, kohustuste võtmise ja demokraatliku legitiimsuse parandamiseks

    95. kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles tagama, et omanikutunde tekitamiseks kaasatakse riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, tööturu osapooled, ametiasutused ja kodanikuühiskond aktiivselt Euroopa 2020. aasta strateegia poliitiliste suuniste elluviimisse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi;

    96. palub Euroopa Ülemkogul ja komisjonil integreerida Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide järelevalve ja hindamine paremini Euroopa poolaastasse 2013;

    97. toonitab, et Euroopa poolaasta demokraatlikku legitiimsust on vaja suurendada; kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma oma 2013. aasta poliitiliste suuniste vastuvõtmisel arvesse Euroopa Parlamendi esitatud probleeme ja ettepanekuid;

    98. rõhutab, et Euroopa Parlament peaks täielikult osalema Euroopa poolaasta protsessis, et esindada kodanike huve ja suurendada liikmesriikide elluviidava sotsiaalpoliitika legitiimsust;

    99. loodab, et riikide parlamentide roll Euroopa poolaasta raames majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemises osalemisel tugevneb, et suurendada tehtud otsuste legitiimsust;

    100.nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamist, et suurendada sotsiaalpoliitika piisavust ja tulemuslikkust;

    101.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:KONKREETSED SOOVITUSED EUROOPA ÜLEMKOGULE VASTUVÕTMISEKS OMA POLIITILISTE SUUNISTE OSANA

    Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid

    Soovitus 1 Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    täita kõik arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

    Aasta 2013 riiklikes reformikavades sätestatud kohustused peavad olema piisavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

    Liikmesriigid peaksid eraldama oma riigi eelarvevahendeid tõhusamalt, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

    Tuleb tagada, et piisaval määral ELi rahalisi vahendeid pühendatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele.

    Töökohtade loomine struktuurireformide ja majanduskasvule suunatud investeeringute kaudu

    Soovitus 2.1 riiklike töökohtade loomise kavade kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    liikmesriigid peaksid esitama riikliku töökohtade loomise kava oma 2013. aasta riikliku reformikava osana.

    Riiklikes töökohtade loomise kavades tuleb esitada:

    – põhjalikud meetmed töökohtade loomiseks ja keskkonnasäästlikuks tööhõiveks, eriti suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektorites;

    – tööhõivepoliitika ja rahastamisvahendite vahelised seosed;

    – tööturureformid, kui need on vajalikud;

    – aktiivne tööturupoliitika, mis on suunatud töötutele noortele, pikaajaliselt töötutele, eakatele töötutele ja muudele haavatavatele elanikerühmadele;

    – selge ajakava mitmeaastase reformikava rakendamiseks järgmise 12 kuu jooksul ning valdkonnad ja piirkonnad, mille puhul on märgata teatavate erialaste oskuste nappust või ülejääki.

    Soovitus 2.2 tööjõu maksureformide kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    liikmesriigid peaksid võtma vastu tööjõu maksureformid, millega pakutakse tööhõivealaseid stiimuleid.

    Liikmesriigid peaksid kaaluma tööjõu maksustamise vähendamist, kusjuures eelkõige tuleks vähendada sihipäraselt ja ajutiselt uute töötajate, eriti madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate, pikaajaliselt töötute ja teiste haavatavate rühmade sotsiaalkindlustusmakseid või tööhõivetoetuste skeemide makseid, tagades samal ajal riiklike pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse.

    Soovitus 2.3 deklareerimata töö vastase võitluse kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    muuta mitteametlik ja deklareerimata töö seaduslikuks tööks, muu hulgas suurendades tööinspektsioonide pädevust.

    Soovitus 2.4 palkade kujundamise süsteemide kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    ajakohastada sotsiaalpartnerite aktiivsel osalemisel sotsiaaldialoogide raames palkade kujundamise süsteeme, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga inimväärset elu võimaldava töötasu piires, austades samal ajal töösuhete riiklike mudelite mitmekesisust.

    Soovitus 2.5 pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise reformide kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    alustada vajalikke reforme pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, võttes aluseks järgmise:

    – pensioniiga võiks võrrelda tervena elatud aastate arenguga;

    – tuleb tõsta tegelikku pensioniiga, parandades töötingimusi, vähendades varajast lahkumist tööturult (näiteks kehtestades maksusoodustuste poliitika, millega pakutakse stiimuleid kauemaks tööturule jäämiseks) ja võimaldades töötajatele paindliku ülemineku töölt pensionile;

    – pensionisüsteemide reformi keskmesse tuleb asetada poliitika, millega suurendada eakamate töötajate töövõimalusi, juurdepääsu pidevõppele ja aktiivset tervena vananemist, et ennetada eakate töötajate pikemaajalisi töötuse perioode.

    Soovitus 2.6 majanduskasvule suunatud investeeringute kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    kokkuhoiukavad ei tohiks saada takistuseks töökohtade loomise meetmetele ja majanduskasvu edendavale poliitikale ega ohustada sotsiaalkaitset.

    Liikmesriigid peaksid seadma prioriteediks majanduskasvu soodustavad investeeringud haridusse, pidevõppesse, teadusesse ja innovatsiooni ning energiatõhususse.

    Soovitus 2.7 selliste põhivaldkondade nagu keskkonnahoidlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökohtade loomise potentsiaali ärakasutamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama algatusi ja investeeringuid, mis hõlbustavad selliste suure töökohtade loomise potentsiaaliga valdkondade nagu innovatiivsed tööstusharud, keskkonnasäästlik majandus, teenused, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut.

    Kutsub komisjoni ja liikmesriike üles prognoosima nende valdkondade oskustega seotud vajadusi ja investeeringuid haridusse ning koolitusse, et pakkuda neid oskusi ja soodustada töötajate, eriti madalama kvalifikatsiooniga ja eakamate töötajate kohanemist.

    Soovitus 2.8 naistele töökohtade loomise edendamise struktuurireformide kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    kohaldada Euroopa Ülemkogu poolt igal aastal majanduskasvu analüüsi põhjal vastu võetavates poliitilistes suunistes soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist.

    Naiste hulgas suurema tööhõive määra edendamiseks tuleb võtta vajalikke meetmeid, näiteks taskukohased hooldusteenused ja lapsehooldusteenused, piisavad emadus-, isadus- ja vanemapuhkuse süsteemid ning tööaja ja töökoha paindlikkus.

    Soovitus 2.9 ühtse turu lõpliku väljakujundamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    komisjon ja Euroopa Ülemkogu peaksid suurendama jõupingutusi, et muuta ühtne turg paremini toimivaks, edendada digitaalmajandust ja keskenduda arukale reguleerimisele eesmärgiga vähendada ebavajalikku bürokraatiat. Viivitamata tuleks rakendada ühtse turu akti II.

    Komisjoni riigipõhistes soovitustes tuleks liikmesriikidele pakkuda ka ühtse turu toimimise suurendamiseks praktilisemaid lahendusi, et tagada ühtse turu väljakujundamisele suurem üldsuse ja poliitikute toetus.

    Soovitus 2.10 ettevõtluskeskkonna edendamise kohta, eriti VKEde jaoks

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    liikmesriigid peaksid võtma vajalikke seadusandlikke ja haldusmeetmeid ettevõtlusega tegelemise raamistiku edendamiseks, eriti VKEde jaoks.

    Komisjon ja liikmesriigid peaksid seadma oma meetmekavades kindlaks prioriteediks VKEde juurdepääsu rahastamisele.

    Liikmesriigid peaksid edendama ja toetama ettevõtlust, sealhulgas sotsiaalset ettevõtlust, ning alustavaid ettevõtjaid, eelkõige ettevõtluse arenduskavade ja rahastamisele juurdepääsu kaudu.

    Soovitus 2.11 ELi vahendite täieliku kasutuselevõtu kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    liikmesriigid peaksid struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada tööalast konkurentsivõimet, võidelda tulemuslikult noorte töötuse, struktuurse ja pikaajalise töötusega ja saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

    Nõuab vähemalt 25% ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamist Euroopa Sotsiaalfondile programmitöö perioodil 2014–2020.

    Noorte tööhõive

    Soovitus 3.1 noorte tööhõive kui prioriteedi kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    Euroopa Ülemkogu peaks seadma oma 2013. aasta poliitilistes suunistes noorte tööhõive prioriteediks. Liikmesriigid peavad viivitamata esitama riiklike töökohtade loomise kavade raames noortele töökohtade loomise kavad ja komisjon peab teostama järelevalvet nende kavade poliitikaeesmärkide üle.

    Noorte töötusega võitlemise meetmete hulka peaksid kuuluma

    – sihipärased aktiivse tööturupoliitika meetmed;

    – liikmesriigid ja piirkonnad peaksid tihedas koostöös tööturu osapooltega rakendama noortegarantii kavasid selle eesmärgiga, et kõik alla 25aastased inimesed saaksid kvaliteetse tööpakkumise, jätkaksid hariduse omandamist või väljaõpet või läheksid praktikale nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlike õpingute lõpetamist. Noortegarantii kavasid tuleks peamiselt rahastada liidu, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest;

    – meetmed tööturul oskuste mittevastavuse probleemi lahendamiseks, eelkõige hoides ära koolist või praktikasüsteemist väljalangemise ja tagades, et haridus- ja koolitussüsteemid võimaldavad noortele tõhusal viisil asjakohased oskused;

    – haridusest ja koolitusest tööle ülemineku tagamise raamistikud;

    – noorte seas ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise edendamine ning konkreetsete noortele suunatud ettevõtluse arendamise toetuskavade rakendamine.

    Soovitus 3.2 mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    liikmesriikidel tuleks ELi institutsioonide abiga välja töötada terviklikud strateegiad mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte jaoks.

    Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid tihedas koostöös tööturu osapooltega edendama ja arendama noortegarantiid selle eesmärgiga, et igale alla 25-aastasele isikule ELis pakutakse pärast kõige rohkem nelja kuu pikkust tööta olekut töökohta, praktikakohta, täiendkoolitust või tööga ühendatud väljaõpet.

    Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele ja piirkondadele tehnilist abi, et kasutada noortegarantii kavade väljatöötamiseks ESFi võimalikult optimaalselt.

    Soovitus 3.3 ELi rahaliste vahendite suurema kasutamise kohta noorte töötusega võitlemiseks

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    kasutada Euroopa Sotsiaalfondi programmitöö perioodil 2014–2020 rohkem noorte tööhõive meetmete jaoks.

    Samuti tuleb keskenduda ESFi vahendite kasutamisel noortega seotud meetmetele, eriti väljaõppele/praktikale ja ettevõtlusele.

    Haridusse ja koolitusse investeerimine

    Soovitus 4.1 oskuste mittevastavuse probleemi lahendamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    parandada oskustega seotud vajaduste järelevalvet teatud valdkondades ja/või piirkondades ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem võimalikult kiiresti.

    Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et täiendada ülevaadet oskuste kohta Euroopa Liidus selleks, et anda põhjalik ülevaade ELi oskustega seotud vajadustest.

    Tuleb suurendada hariduse ja koolituse valdkonna ning ettevõtjate koostööd ja koostoimet, et prognoosida oskustega seotud vajadusi ning kohandada haridus- ja koolitussüsteemid tööturu vajadustele vastavaks, et tööjõul oleks võimalik omandada vajalikud oskused ning et lihtsustada üleminekut haridusest ja koolitusest tööle.

    Tuleb edendada kõigi vanuserühmade juurdepääsu pidevõppele mitte üksnes formaalõppe, vaid ka mitteformaalse ja informaalse õppimise arendamise kaudu.

    Aastaks 2015 tuleb luua mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimissüsteem, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

    Tuleb rakendada tulemuslikult riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku ja võtta tegelikult kasutusele Euroopa oskuste pass.

    Soovitus 4.2 haridusse ja koolitusse investeerimise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    Tuleb tagada eelarve konsolideerimise ajal tulemuslikud investeeringud haridusse ja koolitusse;

    Samuti tuleb võtta vastu meetmed ja vahendid õpetajate kvaliteedi, pädevuse ja staatuse parandamiseks.

    Kohanemisvõimelisemad, dünaamilisemad ja kaasavamad turud ning kvaliteetsem tööhõive

    Soovitus 5.1 tööturureformide kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    edendada struktuurseid tööturureforme tööviljakuse ja tõhususe suurendamiseks, et parandada ELi majanduse konkurentsivõimet ning tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine.

    Tööturureformid peaksid põhinema

    – sisemise paindlikkuse loomisel koos piisaval tasemel sotsiaalkindlustusega tööhõive säilitamiseks majanduslikult raskes olukorras;

    – töö- ja hooldekohustuste ühendamise tingimuste kehtestamisel;

    – sujuva ja turvalise ülemineku lihtsustamisel ühelt töökohalt teisele ja tööta olekust tööellu;

    – tõhusa aktiivse tööpoliitika ja aktiveerimise nõuetega ühendatud töötushüvitiste süsteemidel, millega säilitatakse stiimulid töötamiseks ja tagatakse samas piisav sissetulek;

    – töötajate tööalaste ja sotsiaalsete õiguste rangel austamisel;

    – võitlusel tööturu killustamisega ja töösuhete ebakindlusega;

    – sotsiaalse dialoogi kooskõlastamise tugevdamisel ELi tasandil;

    – majanduslike ümberkorralduste prognoosimisel;

    – pidevõppele juurdepääsu tagamisel;

    – ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas vähemustesse kuuluvate isikute (nt romad) ja puuetega inimeste vähese tööturul osalemise probleemiga tegelemisel;

    – tööjõu hulga suurendamisel, selle asukoha ja oskuste ning tööturu vajaduste sobivuse parandamisel;

    – tihedas koostöös tööturu osapooltega aktiivse tööturupoliitika ulatuse ja tulemuslikkuse suurendamisel, mida toetatakse vastastikku aktiivse tööturupoliitikaga, näiteks tööturule naasmist toetavad programmid, ning asjakohaste hüvitiste süsteemidega, et säilitada tööalast konkurentsivõimet, toetada inimeste tööle naasmist ja tagada inimväärsed elutingimused;

    – tööhõivealaste õigusaktide parandamisel ning eelkõige eakate ja noorte töötajate paindlikuma töökorralduse tingimuste toetamisel ja väljatöötamisel.

    Soovitus 5.2 töötajate liikuvuse edendamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    võtta vastu poliitika ja meetmed tööturgude piires ja vahel liikuvuse edendamiseks, näiteks liikuvuse toetuskavade kaudu.

    Tuleb kaotada õiguslikud ja haldustõkked ning parandada töötingimusi ja sotsiaalkindlustussüsteeme, et toetada töötajate vaba liikumist ELis, et suurendada Euroopa tööturu integratsiooni.

    Liikmesriigid peaksid rohkem kasutama EURESe portaali, et suurendada töökohtade ja tööotsijate kokkuviimist piiriüleselt.

    Soovitus 5.3 tööhõive kvaliteedi kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    Euroopa Ülemkogu peaks pöörama oma 2013. aasta poliitilistes suunistes tähelepanu töökohtade kvaliteedile, eeskätt seoses töötajate juurdepääsuga nende põhiõigustele, nagu on sätestatud aluslepingutes ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktide kohaldamist;

    Tuleb tagada, et tööturgude reforme viiakse ellu nii, et see edendab tööhõive kvaliteet.

    Samuti tuleb võidelda ebakindlate töötingimuste ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja nende levikuga ning tagada, et ajutise või osalise tööajaga lepinguga inimestel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on piisav sotsiaalkaitse ja juurdepääs koolitusele;

    tagada, et tulemuslikult jõustatakse direktiivi, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

    Tagada avalike teenuste kvaliteet, võidelda vaesuse vastu ja edendada sotsiaalset kaasatust

    Soovitus 6.1 avalike teenuste kvaliteedi tagamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    tagada, et eelarve konsolideerimine on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja sotsiaalse mõõtmega ning ei takista kvaliteetsete avalike teenuste osutamist.

    Tervishoiureformide puhul tuleks keskenduda kvaliteedi parandamisele, piisavuse, taskukohasuse, üldise kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

    Soovitus 6.2 vaesusega võitlemise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    Euroopa Ülemkogu peaks seadma oma poliitilistes suunistes prioriteediks võitluse kõigi vanuserühmade seas vaesuse ja töötuse suurenemisega, eelkõige töötajate vaesuse ja nende inimeste vaesuse suurenemisega, kellel puudub side tööturuga või on see piiratud, ning vaesuse suurenemisega eakate inimeste hulgas;

    Tuleb täiustada sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja tõhusust ning kontrollida, et need toimiksid edaspidigi puhvritena vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

    Samuti tuleb rakendada väikese sissetulekuga ja haavatavate rühmade kõrvaletõrjumise ennetamiseks aktiivse kaasamise strateegiaid, piisavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid ning ühtset lähenemisviisi kvaliteetsele tööhõivele.

    Komisjonil tuleks hinnata eelarve konsolideerimise mõju soolisele võrdõiguslikkusele, naiste tööhõivele ja vaesusele.

    Tuleb tagada, et eelarve konsolideerimise negatiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, naiste tööhõivele ja naiste vaesusele muutub vastupidiseks tänu liikmesriikidele toekamate soopõhiste soovituste esitamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide ja vastavate riiklike eesmärkide liigitamisele soolise kuuluvuse alusel.

    Töötajate vaesuse vähendamiseks tuleb välja töötada poliitika ja meetmed, nagu tööturul osalemise piisava taseme edendamine leibkonnas ja abi madalapalgalise või ebakindla töökohaga inimestele parema töökoha leidmisel.

    Liikmesriigid peaksid võitlema töötajate vaesusega, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on tagada töötajatele äraelamist võimaldav töötasu.

    Liikmesriikidel tuleks kaaluda sihipäraste värbamistoetuste kehtestamist uutele töötajatele, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse.

    Liikmesriikidel tuleks täpsustada oma riiklikes reformikavades, kuidas ELi rahalisi vahendeid kavatsetakse kasutada riiklike vaesusega seotud eesmärkide ning muude sotsiaal-, tööhõive- ja haridusalaste eesmärkide toetamiseks ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

    Proportsionaalne, diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimine ning majanduse taastumine ja töökohtade loomine

    Soovitus 7 proportsionaalse, diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise ning majanduse taastumise ja töökohtade loomise tagamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    jätkata eelarve konsolideerimise kavadega riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, aga teha seda proportsionaalsel ja majanduskasvu soodustaval viisil, võimaldades investeeringuid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ning kasutades täiel määral stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud paindlikkust.

    Tuleb muuta fiskaalkordajaid, et vältida eelarve konsolideerimise tulemusel majanduskasvule ja töökohtade loomisele avaldatava mõju süstemaatilist alahindamist majanduslanguse ajal.

    Tuleb muuta eelarve konsolideerimise kiirust, et diferentseerida seda riigiti vastavalt nende eelarvepoliitilisele manööverdamisruumile, et vältida majanduskasvule ja tööhõivele avalduvat võimalikku negatiivset mõju, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse;.

    Euroopa Ülemkogul tuleb tagada oma poliitilistes suunistes eri prioriteetide vahel järjepidevus, et eelarve konsolideerimine ei seaks ohtu jätkusuutlikku majanduskasvu ega töökohtade loomise potentsiaali, ei suurendaks vaesust ega sotsiaalset tõrjutust ega takistaks kvaliteetsete avalike teenuste osutamist.

    Tuleb saavutada ühelt poolt eelarve konsolideerimise ja väljapakutud majandusreformi meetmete ning teiselt poolt vaesuse vähendamise ja tööhõive määra suurendamise täielik sidusus.

    Vajalikud edasised jõupingutused juhtimise, kohustuste võtmise ja demokraatliku legitiimsuse parandamiseks

    Soovitus 8 Euroopa poolaasta demokraatliku legitiimsuse suurendamise kohta

    Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal igal aastal vastu võetavate poliitiliste suuniste eesmärk peaks olema järgmine:

    tagada omanikutunde tekitamiseks, et riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, tööturu osapooled, ametiasutused ja kodanikuühiskond kaasatakse põhjalikult Euroopa 2020. aasta strateegia raames poliitiliste suuniste elluviimisse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi.

    Euroopa Parlament tuleks kaasata nõuetekohaselt Euroopa poolaasta protsessi.

    Euroopa Ülemkogu võtab oma 2013. aasta poliitiliste suuniste vastuvõtmisel kuulda Euroopa Parlamendi esitatud probleeme ja ettepanekuid.

    SELETUSKIRI

    Raporti kontekst

    28. novembril 2012. aastal esitas komisjon oma 2013. aasta majanduskasvu analüüsi (COM(2012) 750), millega sai alguse 2013. aasta majandusjuhtimise Euroopa poolaasta. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse eesmärgid, mis komisjoni arvamusel peavad olema järgmise 12 kuu jooksul ELi prioriteedid eelarve, majanduse, tööhõive, sotsiaalpoliitika ja reformide valdkonnas.

    2013. aasta majanduskasvu analüüsis nõutakse, et riikide ja ELi jõupingutuste keskmes on viis järgmist prioriteeti:

    – diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine;

    – tavapärase majandusele laenu andmise taastamine;

    – majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks;

    – võitlus töötusega ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega;

    – avaliku halduse moderniseerimine.

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon koostab käesoleva algatusraporti, et käsitleda iga-aastase majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte. Raport võimaldab parlamendil avaldada oma seisukohti ELi tööhõive- ja sotsiaalse olukorra kohta, Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja sotsiaalsete eesmärkide asjus tehtud edusammude kohta ning komisjoni teatises esitatud seonduvate prioriteetide kohta. Parlament kavatseb raporti näol anda aktiivse panuse Euroopa poolaasta protsessi seoses kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumisega.

    Parlamendi piiratud roll Euroopa poolaasta protsessis on demokraatlik puudujääk, mis tuleb kaotada. Euroopa poolaasta demokraatliku legitiimsuse suurendamiseks tuleb parlament sellesse protsessi nõuetekohaselt kaasata. Seepärast rõhutab raportöör Euroopa Ülemkogu kohustust võtta oma 2013. aasta poliitiliste suuniste vastuvõtmisel kuulda parlamendi esitatud probleeme ja ettepanekuid.

    Korduste vältimiseks keskendutakse käesolevas raportis sotsiaalseid ja tööhõiveaspekte käsitlevate iga-aastase majanduskasvu analüüsi poliitiliste suuniste sisule, mitte Euroopa poolaasta protsessile.

    Praegune institutsioonidevaheline menetlus ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi praegune vorm ei anna parlamendile võimalust teha komisjoni teatises ja selle lisades esitatud poliitiliste suuniste kohta konkreetseid muudatusettepanekuid. Parlamendi raportis järgitakse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 48 kirjeldatud seadusandliku algatusraporti vormingut, kuigi tegemist ei ole seadusandliku algatusraporti, vaid tavapärase algatusraportiga.

    Raport koosneb soovitusest, nagu tavapäraste muude kui seadusandlike resolutsioonide puhul, ja resolutsiooni ettepaneku lisast, mis sisaldab konkreetseid soovitusi, mis tuleb Euroopa Ülemkogul vastu võtta oma poliitilistes suunistes. See vorm kajastab väljapakutud poolseadusandlikku olemust ja kavatsust parandada parlamendi positsiooni iseloomu Euroopa poolaasta protsessis.

    2013. aasta majanduskasvu analüüs

    2012. aasta majanduskasvu analüüsist alates on tööhõive- ja sotsiaalne olukord halvenenud ja väljavaated 2013. aastaks on pessimistlikud. Viimase 12 kuu jooksul on töötute inimeste arv suurenenud 2 miljoni inimese võrra ja jõudnud ELis 25 miljoni töötuni (10,5% tööealisest elanikkonnast). Tööturu killustatus suureneb jätkuvalt, pikaajaline töötus on jõudnud muret tekitavale tasemele, mitmes liikmesriigis vähenevad leibkondade keskmised sissetulekud ning näitajad viitavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemisele ja nende vormide süvenemisele, kusjuures mitmes liikmesriigis suureneb töötajate vaesus ja sotsiaalne kihistumine.

    Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide vallas tehtud edusammud valmistavad pettumuse. 2012. aasta poliitiliste suuniste ja liikmesriikide võetud kohustuste tulemused ja nende elluviimine ei ole olnud piisav. Raportöör on arvamusel, et Euroopa Ülemkogu poolt iga-aastase majanduskasvu analüüsi alusel sätestatud poliitiliste suuniste täielik eesmärk peaks olema saavutada kõik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid võtma 2012. aasta riiklikes reformikavades vastu nimetatud sihi saavutamiseks vajalikud kohustused.

    Kriisist tuleneva kõrge võlataseme ja riigi rahanduse pikaajaliste probleemide tõttu tuleb jätkata eelarve konsolideerimist riigi rahanduse ja meie heaolusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellest hoolimata hoiatab raportöör eelarve konsolideerimise negatiivse mõju eest majanduskasvule ja tööhõivele, eriti majanduslanguses või väikese kasvumääraga riikides, kus see ohustab edasist majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali.

    Raportöör on veendunud, et eelarve konsolideerimise ning majanduskasvu ja töökohtade loomist edendavate meetmete vahel tuleb leida õige tasakaal. Raportöör pooldab sellega seoses 2013. aasta majanduskasvu analüüsis sätestatud prioriteeti jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist. Eelarve konsolideerimise kiirus võib riigiti erineda vastavalt iga riigi eelarvepoliitilisele manööverdamisruumile, et saavutada majanduskasvule ja tööhõivele avaldatava võimaliku negatiivse mõju ning võla jätkusuutlikkusele avaldatava ohu kohane tasakaal, kusjuures seda tuleb teha majanduskasvu soodustaval viisil.

    Kriis on märkimisväärselt kahjustanud noori. Kogu ELis on viiest noorest enam kui üks töötu (22,8%) ja noorte töötus ulatub mõnes liikmesriigis üle 50% ning alla 25aastaseid mittetöötavaid või haridust ega kutset mitteomandavaid eurooplasi on 8,3 miljonit. Nimetatud näitajad on tõusuteel ja on oht, et neist noortest võib kujuneda n-ö kadunud põlvkond. Raportöör palub Euroopa Ülemkogul seada noorte töötuse probleem prioriteediks oma 2013. aasta poliitilistes suunistes ja kutsub liikmesriike üles võtma noorte töötusega võitlemiseks otsustavaid meetmeid.

    Vajalik on välja töötada terviklikud strateegiad mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte jaoks. Selles valdkonnas teeb raportöör ettepaneku, et liikmesriigid ja piirkonnad edendaksid ja arendaksid tihedas koostöös tööturu osapooltega noortegarantiid, et igale alla 25aastasele isikule ELis pakutaks pärast kõige rohkem nelja kuu pikkust tööta olekut töökohta, praktikakohta, täiendkoolitust või tööga ühendatud väljaõpet.

    Kõigist muudest kaalutlustest tähtsaimaks prioriteediks tuleb pidada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma töökohtade loomist soodustavaid meetmeid, nagu tööjõu maksureformid, millega pakutakse tööhõivealaseid stiimuleid; edendatakse ja toetatakse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ja alustavaid ettevõtjaid; parandatakse ettevõtluse raamistikku; lihtsustatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele; muudetakse mitteametlik ja deklareerimata töö seaduslikuks tööks; reformitakse tööturge, et muuta need kohanemisvõimelisemaks, dünaamilisemaks ja kaasavamaks; ajakohastatakse palkade kujundamise süsteeme, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga; kasutatakse ära selliste valdkondade nagu keskkonnahoidlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurt töökohtade loomise potentsiaali.

    Liikmesriikide vahel on suurenemas lõhe tööhõive tasemes ja sotsiaalnäitajate puhul. Liikmesriigid, kellel on võrdlemisi ühtne tööturg, tugev heaolusüsteem ja võimalus muuta ajutiselt töötunde, tööaega ja muud paindlikku töökorraldust (sisemine paindlikkus), on osutunud kriisi tööhõivealaste ja sotsiaalsete tagajärgede suhtes vastupidavamaks. Liikmesriikidel tuleks võtta õppust parimatest tavadest, alustada oma tööturul reforme ja säilitada samal ajal tööhõive kvaliteet.

    Meie tööturud peaksid olema kohanemisvõimelisemad ja dünaamilisemad, suutma kohaneda raske majandusolukorraga, põhjustamata seejuures koondamisi, ning olema kaasavamad, soodustades inimeste ja eeskätt haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste suuremat osalemist tööturul.

    Raportöör märgib, et hoolimata töötuse suurest määrast on meie tööturgudel vabu töökohti asukoha sobimatuse ja oskuste mittevastavuse tõttu. Probleemi lahendamiseks on keskse tähtsusega töötajate liikuvus ja oskustega seotud vajaduste parem järelevalve teatud valdkondades ja/või piirkondades.

    Uusi oskusi ja töötajate kohanemist on tarvis ka selliste valdkondade nagu keskkonnahoidlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökohtade loomise suure potentsiaali ärakasutamiseks. Selleks tuleb suurendada hariduse ja koolituse valdkonna ning ettevõtjate koostööd ja koostoimet, et prognoosida oskustega seotud vajadusi ning kohandada haridus- ja koolitussüsteemid tööturu vajadustele vastavaks.

    Viimasena rõhutab raportöör, et on mures kõigi vanuserühmade seas vaesuse ja töötuse suurenemise pärast, ning nõuab, et vaesuse ja töötuse vastane võitlus oleks ELi ja riiklike sotsiaalpoliitika meetmekavade keskne osa. Liikmesriikidel tuleks rakendada aktiivse kaasamise ühtseid strateegiaid ja võtta endale uusi kohustusi, et tegeleda selle olukorraga, eelkõige töötajate vaesusega ja nende inimeste vaesusega, kellel puudub side tööturuga või on see piiratud, ning vaesusega eakate inimeste hulgas.

    REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.12.2012)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis
    (2012/2257(INI))

    Arvamuse koostaja: Mojca Kleva

    ETTEPANEKUD

    Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    1.  peab pettumust valmistavaks, et komisjon on tähelepanuta jätnud parlamendi korduvalt esitatud palved muuta Euroopa poolaasta täielikult demokraatlikult õiguspäraseks, alates iga-aastase majanduskasvu analüüsi muutmisest iga-aastasteks jätkusuutliku majanduskasvu suunisteks, mida esitataks sellises vormis, et see võimaldaks parlamendil esitada muudatusettepanekuid ning tagaks institutsioonidevahelise läbipaistva otsustusprotsessi tulemusena poliitiliste suuniste ühise kokkuleppimise; palub komisjonil esitada tulevane iga-aastane majanduskasvu analüüs nõudlikumas vormis koos majanduskasvust lähtuvate juhistega ning lisada ulatuslikumad suunised liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks; rõhutab asjaolu, et riikide parlamentidel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on väga piiratud juurdepääs Euroopa poolaasta protsessile hoolimata sellest, et nende panus ja osalus on vajalik, kui tahetakse parandada võimalusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks;

    2.  peab väga murettekitavaks asjaolu, et isegi mitme aasta möödumisel süsteemse kriisi algusest jätkub ELis pikaajalise tööpuuduse kasv ning sellega kaasneb noorte tööpuuduse hoiatavalt kõrge tase, suureneb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk ilma peatse paranemise väljavaadeteta;

    3.  nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja piirkonnad seaksid oma prioriteediks otsustavate meetmete võtmise, millega vähendada töötuse taset ELis;

    4.  rõhutab, et komisjon peaks rohkem arvestama kohalike, piirkondlike ja riiklike eriomaste suundumustega, samuti võimalike eksimustega oma prognoosis, mis on aluseks iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

    5.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamine investeerimisvahend, millel on täita tähtis roll strateegias „Euroopa2020” ning mille puhul võetakse täpselt arvesse kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke investeerimisvajadusi, aitab kaasa mitte üksnes piirkondadevaheliste erinevuste kaotamisele, vaid ka liikmesriikide majanduse elavdamisele ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade tulemuslikule loomisele liikmesriikides ja liidus tervikuna; täheldab, et seetõttu on ühtekuuluvuspoliitika üks paremini kättesaadavaid vahendeid, millega elavdada majandust uute töökohtade loomise kaudu, nagu komisjon on ette näinud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis; on seepärast seisukohal, et mis tahes kärped ühtekuuluvuspoliitika eelarves tooksid kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, ning nõuab seetõttu, et uuel programmitöö perioodil eraldataks ühtekuuluvuspoliitikale piisaval määral vahendeid, vähemalt sel määral, milles lepiti kokku praeguseks programmitöö perioodiks 2007–2013, ning et see hõlmaks jätkuvalt kõiki ELi piirkondi;

    6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et regionaalpoliitika täidaks ka edaspidi tähtsat osa riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames ning oleks üheks põhivahendiks keskpikas ja pikas perspektiivis seatud sotsiaalpoliitiliste ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisel;

    7.  osutab sellele, et rangete eelarvepiirangute ja erasektori vähenenud laenuandmisvõime ajal on struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond oma rahalise suuruse ja taotletavate eesmärkide tõttu üheks tähtsaimaks hoovaks liikmesriikide käes, et stimuleerida majandust ning aidata saavutada strateegias „Euroopa 2020” kindlaks määratud majanduskasvu ja tööhõive eesmärke; rõhutab sellega seoses, et arvestades ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames, peaks see poliitika olema iga-aastases majanduskasvu analüüsis tähelepanu keskmes ning andma oma panuse iga-aastasesse arutellu ELi majanduskasvu ja töökohtade teemal;

    8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles leppima kokku konkreetsetes meetmetes, mis arvestaksid eripärasid, parandaksid riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna osalust ja suurendaksid nende kaasamist jätkusuutlike poliitiliste juhiste sõnastamisse ja rakendamisse iga-aastane majanduskasvu analüüsi raames, et tagada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks suurema vastutuse võtmine; märgib, et sellise mitmetasandilise haldamise meetodi puhul ei tohiks suurendada halduskoormust lõplike abisaajate jaoks;

    9.  peab väga oluliseks seda, et ühtekuuluvuspoliitika aitaks kaasa seesmiste konkurentsierinevuste ja struktuurilise tasakaalustamatuse vähendamisele, kasutades võimalust kohaneda eritingimuste ja -vajadustega, mis on kindlaks tehtud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; kiidab seetõttu heaks komisjoni algatuse suunata võimaluse korral seni kulutamata struktuurifondide vahendid ümber energiatõhususe, noorte tööhõive ja VKEde toetuseks, kuna neil on oluline roll strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel; palub teavitada end nõuetekohaselt selle algatuse rakendamisest riiklikul tasandil;

    10. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on tunnistanud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis, et vaja on suurendada haldussuutlikkust, et tagada struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem jaotamine; juhib tähelepanu sellele, et vastavad jõupingutused peaksid keskenduma riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustele; rõhutab, et struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem väljamaksmine aitab parandada turulikviidsust;

    11. nõustub komisjoniga, et uuenduslikud ELi rahastamisvahendid võivad toimida sihtotstarbeliste investeeringute katalüsaatorina, saavutada ELi eelarvet võimendava mõju ning suurendada ELi majanduskasvu potentsiaali; seda silmas pidades õhutab komisjoni andma liikmesriikidele ja piirkondadele üksikasjalikku teavet, täiendavat abi ja suuniseid, mis puudutab rahastamisvahendite tõhusamat kasutamist ühtekuuluvuspoliitika raames 2013. aastal ja tulevasel programmitöö perioodil (2014–2020); kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni ja tooma ka oma vastavates riiklikes reformikavades selgelt välja, kuidas nad kavatsevad rahastamisvahendite abil kasutada struktuurifondide eraldisi majanduskasvu ja tööhõivet suurendavate prioriteetide edendamiseks;

    12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kõige ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse, sh vähemuste sekka kuuluvate isikute (nt romad), kõige vaesematest mikropiirkondadest pärit inimeste ja puuetega inimeste vähese tööturul osalemise probleemiga;

    13. tunnistab Euroopa Investeerimispanga suurenenud laenuandmisvõime tähtsust ja soovitab see viia kooskõlla ELi prioriteetidega, mis keskenduvad piirkondlike erinevuste kõrvaldamisele; teeb komisjonile ettepaneku paluda liikmesriikidelt, et nad kasutaksid osa struktuurifondide eraldistest selleks, et jagada Euroopa Investeerimispanga laenuriski ning anda VKEdele ja mikroettevõtjatele laenugarantiisid, see hoogustaks majandustegevust kõigis sektorites ja piirkondades, tagaks uusi tööhõivevõimalusi ning aitaks üle krediidi kättesaamatusest, mis praegu on takistuseks VKEdele;

    14. märgib, et demograafilised muutused mõjutavad selgelt sotsiaalse taristu pakkumist, kujutades endast tõsist väljakutset kõigile põlvkondadele kogu ELis; toonitab seoses sellega, et komisjoni analüüsis tuleks kaaluda rohkem ühtekuuluvuspoliitika rolli demograafiliste probleemide lahendamisel;

    15. kutsub liikmesriike üles aktiivse tööturupoliitika kaudu struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada kõigi vanuserühmade tööalast konkurentsivõimet, võimaldada pikemat tööelu ning võidelda tulemuslikult struktuurse ja pikaajalise töötusega; rõhutab seoses sellega, et riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele tuleks tagada piisavad investeeringud nii finantsabi kui ka koolituse jaoks, et parandada nende oskusi ja suutlikkust, samuti struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi eeskirjade tundmist; on seisukohal, et komisjon peaks kiiremas korras esitama ettepaneku Euroopa noortegarantii kohta, et tõepoolest parandada nende noorte olukorda, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel, ning tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et rakendada osa seni kasutamata struktuurifondide vahenditest noorte töötusega võitlemiseks, pöörates eritähelepanu ka maapiirkondade noortele ja pannes rõhku nende ettevõtlusvõimalustele, et vältida rahvastikukadu.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    18.12.2012

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    35

    2

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Victor Boştinaru, John Bufton, Nikos Chrysogelos, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Ana Miranda, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Markus Pieper, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Justina Vitkauskaite, Oldřich Vlasák, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Ivars Godmanis, Lena Kolarska-Bobińska, Maurice Ponga, Elisabeth Schroedter, Derek Vaughan

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Olle Ludvigsson

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    24.1.2013

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    39

    5

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Richard Falbr, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Thomas Mann, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Georges Bach, Malika Benarab-Attou, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Dieter-Lebrecht Koch, Jan Kozłowski, Svetoslav Hristov Malinov, Paul Murphy, Ria Oomen-Ruijten, Gabriele Zimmer

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Jolanta Emilia Hibner