Menetlus : 2011/0300(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0036/2013

Esitatud tekstid :

A7-0036/2013

Arutelud :

PV 11/03/2013 - 20
CRE 11/03/2013 - 20

Hääletused :

PV 12/03/2013 - 8.1
CRE 12/03/2013 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0061

RAPORT     ***I
PDF 1664kWORD 1328k
8.2.2013
PE 480.775v02-00 A7-0036/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: António Fernando Correia de Campos

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0658),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0371/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 1. veebruari 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 1. veebruari 2012. aasta arvamust(2),

–    võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2012. aasta arvamust(3),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0036/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(4)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS (EL) nr .../2013,

...,

milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(6),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(7)

(1)  Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus strateegia „Euroopa 2020”. Üks strateegia „Euroopa 2020” prioriteete on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine ressursitõhusama, säästvama ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamise teel. Strateegias seatakse energiataristud juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” osana esiplaanile ja rõhutatakse vajadust Euroopa võrgud kiiresti ajakohastada ning kogu Euroopa ulatuses omavahel ühendada eelkõige selleks, et integreerida taastuvaid energiaallikaid.

(1 a) Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2002. aasta märtsis Barcelonas kokku lepitud eesmärki saavutada liikmesriikide võrkudevahelise ühenduse tasemeks vähemalt 10 % installeeritud tootmisvõimsusest ei ole siiani täidetud.

(2)    Komisjoni teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” ning sellele järgnenud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 28. veebruari 2011. aasta järeldustes ja Euroopa Parlamendi 5. juuli 2011. aasta resolutsioonis kutsutakse üles kujundama uut energiataristute poliitikat võrkude arengu optimeerimiseks Euroopa tasandil ajavahemikul kuni 2020. aastani ja pärast seda, et liit täidaks energiapoliitika põhieesmärgid konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse alal.

(3)  4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust moderniseerida ja laiendada Euroopa energiataristut ja ühendada võrke piiriüleselt, selleks et liikmesriikide vaheline solidaarsus saaks toimida, et oleks võimalik kasutada alternatiivseid tarne- või transiiditeid ja energiaallikaid ning et arendataks edasi taastuvaid energiaallikaid, nii et need suudaksid konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega. Nõuti, et ükski liikmesriik ei tohiks pärast 2015. aastat jääda eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega tunda muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsusega nr 1364/2006/EÜ(8) kehtestati üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) suunised. Nimetatud suuniste eesmärgiks on toetada liidu energia siseturu väljakujundamist ja soodustada samal ajal energiavarude ratsionaalset tootmist, transporti, jaotamist ja kasutamist, et vähendada vähem soodsate piirkondade ja saarte energiaisolatsiooni, tagada liidu energiatarned, energiaallikad ja tarneteed, sealhulgas koostöö kaudu kolmandate riikidega, muuta energiavarustus kindlaks ja mitmekesiseks ning aidata kaasa säästvale arengule ja keskkonnakaitsele.

(5)  Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi raamistik on aidanud väljavalitud projekte ellu viia ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub tal kindlaksmääratud taristulünkade täitmiseks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus. Seepärast peaks liit rohkem pingutama, et tulla toime selle valdkonna tulevaste probleemidega, ning vajalikku tähelepanu tuleks pöörata võimalike tulevaste lünkade avastamisele energianõudluses ja -tarnetes.

(6)    Praeguse energiataristu ajakohastamise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 % (30 %, kui tingimused on õiged), suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni(9) ja suurendada energiatõhusust 20 %, kusjuures energiatõhususe suurendamine võib aidata vähendada uute taristute rajamise vajadust. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks. Seepärast tuleks käesolevas määruses arvesse võtta ka võimalikke edasisi liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärke.

(7)  Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste ja olemasolevate energiataristute optimaalsest väiksema kasutamise tõttu killustatuks hoolimata asjaolust, et energia siseturu rajamine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju,(10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju(11). Kogu liidus integreeritud võrgud ja nutivõrkude kasutuselevõtt on aga ülimalt olulised konkurentsivõimelise ja hästitoimiva integreeritud turu tagamiseks, energiataristu optimaalse kasutamise saavutamiseks, energiatõhususe suurendamiseks, hajusalt paiknevate taastuvate energiaallikate ühendamiseks ning majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks ▌.

(8)    Liidu energiataristut tuleks nüüdisajastada, et vältida avariisid ja suurendada avariikindlust ning taristu vastupanuvõimet looduslikele või inimtegevusest tingitud õnnetustele, kliimamuutuse kahjulikule mõjule ja julgeolekuohtudele – eelkõige puudutab see Euroopa elutähtsaid taristuid, nagu on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta(12).

(8 a)  Nafta transportimisega seotud keskkonnariske võib aidata oluliselt vähendada maismaal paiknevate torustike kasutamine veetranspordi asemel.

(9)    Nutivõrkude olulisust liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisel on tunnistatud komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatises „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni”.

(9 a) Euroopa energiataristus kasvab energia salvestuskohtade ning veeldatud ja surumaagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatiste tähtsus. Selliste energiataristurajatiste laiendamine on hästitoimiva võrgutaristu oluline osa.

(10)  Komisjoni 7. septembri 2011. aasta teatises „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” rõhutati, et liit peaks välissuhtluses toetama energiataristute arendamist, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut väljaspool liidu piire. Liit peaks hõlbustama liidu energiavõrke kolmandate riikide võrkudega ühendavate projektide elluviimist eelkõige naaberriikides ja liiduga konkreetset energiakoostööd tegevates riikides.

(10 a)  Pinge ja sageduse stabiilsuse tagamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata Euroopa elektrivõrgu stabiilsusele muutuvates tingimustes, mis on tingitud sellest, et süsteemi jõuab üha enam muutlikku taastuvenergiat.

(11)       Hinnanguliselt tuleb 2020. aastani üleeuroopalistesse elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerida kuni 200 miljardit eurot. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust.

(12)       Komisjoni talituste töödokumendis 10. juuni 2011. aasta transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogule pealkirjaga „Energiainfrastruktuuri investeerimisvajadused ja -lüngad” rõhutati, et ligikaudu poolte puhul kõikidest 2020. aastani jäänud kümnendil vajalikest investeeringutest on oht, et neid ei tehta üldse või ei tehta õigeaegselt lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu.

(13)  Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada aluslepingu energiapoliitika eesmärgid – tagada energia siseturu toimimine ja varustuskindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist, arendada välja uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning edendada energiavõrkude sidumist. Nimetatud eesmärke järgides aidatakse käesoleva määrusega kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning tuuakse kasu kogu liidu konkurentsivõimele ja tema majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(13 a)    Üleeuroopaliste võrkude arendamise ja tõhusa koostalitlusvõime jaoks on tähtis tagada põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite tegevuse koordineerimine. Selleks et tagada ühtsed tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 714/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)(13) asjakohaste sätete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(14). Suunised põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite tegevuse liidu tasandil koordineerimise kohta tuleks vastu võtta kontrollimenetlusega, tingimusel et need suunised kehtivad kõigi põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite suhtes üldiselt.

(13 b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 713/2009(15) moodustatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (edaspidi „koostööamet”) antakse käesoleva määrusega olulisi lisaülesandeid ja ta peaks saama ka õiguse mõningate lisaülesannete täitmise eest tasu võtta.

(14)  Komisjon on pärast tihedaid arutelusid kõikide liikmesriikide ja sidusrühmadega kindlaks määranud 12 strateegilist üleeuroopalise energiataristu prioriteeti, mille rakendamine 2020. aastaks on liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatu. Nimetatud prioriteedid hõlmavad eri geograafilisi piirkondi või valdkondi järgmistel aladel: elektri ülekanne ja salvestamine, gaasi ülekanne ja hoiustamine, veeldatud või surumaagaasi taristu, CO2 transport ning naftataristu.

(15)  Ühishuviprojektid peaksid, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, täitma ühiseid, läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume. Et elektri- ja gaasitaristu projekte saaks võtta teise ja järgnevatesse liidu loenditesse, peaksid need olema osa võrkude viimastest olemasolevatest kümneaastastest arengukavadest. Eelkõige tuleks kõnealustes kavades arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise vajadusega.

(16)  Tuleks asutada piirkondlikud rühmad, kes esitaksid ja vaataksid läbi ühishuviprojekte, mille järel koostataks ühishuviprojektide piirkondlikud loendid. Laiema konsensuse saavutamiseks tuleks rühmadel teha tihedat koostööd liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, projektiedendajate ja asjakohaste sidusrühmadega. Koostöö peaks võimalikult palju rajanema riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite ning muude, liikmesriikide ja komisjoni asutatud struktuuride olemasolevatel regionaalkoostöövormidel. Sellise koostöö käigus peaksid riikide reguleerivad asutused vajaduse korral piirkondlikke rühmi nõustama muu hulgas kavandatud projektide õiguslike aspektide teostatavuse ning reguleerijatelt loa saamise kavandatud tähtaegade realistlikkuse küsimuses.

(17)  Tagamaks, et liidu ühishuviprojektide loendis (edaspidi „liidu loend”) piirdutakse projektidega, mis aitavad kõige rohkem kaasa strateegiliste energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rakendamisele, tuleks liidu loendi kinnitamise ja läbivaatamise õigus anda komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, samal ajal austades liikmesriikide õigust heaks kiita nende territooriumiga seotud ühishuviprojekte. Ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga läbiviidud analüüsi kohaselt on selliseid projekte hinnanguliselt umbes 100 projekti elektri- ja 50 gaasisektoris. Lähtudes sellest hinnangust ja vajadusest tagada käesoleva määruse sihipärasus, peaks ühishuviprojektide koguhulk jääma käideldavuse piiridesse ega tohiks olla oluliselt üle 220 projekti. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide koostamisel ja ettevalmistamisel tagama vajalike dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(17 a)  Iga kahe aasta tagant tuleks koostada uus liidu loend. Uude liidu loendisse ei tohiks võtta neid ühishuviprojekte, mis on lõpule viidud või mis ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud asjaomastele kriteeriumidele ja nõuetele. Sellepärast peaks olemasolevate ühishuviprojektide uude liidu loendisse võtmise puhul kehtima sama piirkondlike loendite ja liidu loendi koostamise valikumenetlus nagu kavandatavate projektide puhul. Sellega kaasnevat halduskoormust tuleks püüda minimeerida, näiteks kasutades võimalikult palju juba varem esitatud teavet ning projektiedendajate aastaaruannete andmeid.

(18)  Ühishuviprojekte tuleks võimalikult kiiresti rakendada ning tähelepanelikult jälgida ja hinnata, hoides samal ajal projektiedendajate halduskoormuse võimalikult väiksena. Komisjon peaks teatavatesse raskustesse sattunud projektidele määrama Euroopa koordinaatorid.

(19)  Loamenetlused ei tohiks tekitada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalselt suur võrreldes projekti suuruse või keerukusastmega, ega tõkestada üleeuroopaliste võrkude arendamist ja juurdepääsu turule. Euroopa Ülemkogu 19. veebruari 2009. aasta järeldustes toodi esile vajadus investeerimistõkete kindlaksmääramise ja kõrvaldamise järele, sealhulgas planeerimis- ja konsultatsioonimenetluste lihtsustamise kaudu. Neid järeldusi toetasid Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused, kus jällegi rõhutati loamenetluste lihtsustamise ja tõhustamise tähtsust, austades samas riiklikku pädevust.

(19 a)  Liidu energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu ühishuviprojektide kavandamist ja rakendamist tuleks kooskõlastada, et tekitada nende koostoimet kõikjal, kus see on majanduslikust, tehnilisest ja ökoloogilisest või ruumilise planeerimise seisukohast mõistlik, võttes seejuures arvesse asjakohaseid ohutusküsimusi. Nii tuleks erinevate üleeuroopaliste võrkude planeerimisel eelistada transpordi-, kommunikatsiooni- ja energiavõrkude ühendamist, et tulla toime võimalikult väikese territooriumiga ja võimaluse korral tagada olemasolevate või kasutamata trasside uuesti kasutamine, et viia miinimumini igasugune negatiivne sotsiaalne, majanduslik, keskkonna- ja finantsmõju.

(20)  Ühishuviprojektide kiireks halduslikuks menetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused peaksid käsitama ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)(17) sätestatud tingimused on täidetud.

(21)   Pädeva asutuse või asutuste loomine, mis integreeriks(id) või koordineeriks(id) kõiki loamenetlusi (universaalteenistus), peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd. Määratav pädev asutus peaks alustama tööd võimalikult kiiresti.

(22)  Vaatamata juba kehtivatele normidele üldsuse osalemiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisel, on vaja täiendavaid meetmeid selleks, et tagada kõige rangemate läbipaistvuse ja üldsuse osalemise normide järgimine ühishuviprojektide loamenetluse kõikide asjakohaste küsimuste käsitlemisel.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(19), kui see kohaldub, ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (alla kirjutatud 25. juunil 1998. aastal Århusis(20), edaspidi „Århusi konventsioon”) ja piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni (edaspidi „Espoo konventsioon”) nõuetekohane ja koordineeritud rakendamine peaks tagama keskkonnamõju hindamise põhimõtete ühtlustamise, sealhulgas riikidevahelises kontekstis. Liikmesriigid peaksid koordineerima ühishuviprojektide hindamist ja võimaluse korral tagama ühishindamise. Liikmesriike tuleks õhutada vahetama loamenetluste alaseid kogemusi ja suurendama vastavat haldusvõimekust.

(24)  Tähtis on loamenetlusi parandada ja sujuvamaks muuta. Seda tehes tuleks nii palju kui võimalik ja nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet järgides tunnustada liikmesriikide pädevust ja menetlusi uue taristu rajamisel. Energiataristute arendamise hädavajadust silmas pidades peaks loamenetluste lihtsustamisega kaasnema kindlaksmääratud tähtaeg, mille jooksul peavad asjaomased ▌ asutused võtma vastu otsuse projekti ehitustööde kohta. Nimetatud ajaline piirang peaks stimuleerima menetluste tõhusamat määratlemist ja läbiviimist ega tohiks mingil juhul kaasa tuua järeleandmisi keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise rangete normide osas. Mis puutub käesoleva määrusega kehtestatud maksimumtähtaegadesse, siis peaksid liikmesriigid siiski püüdma neid võimalust mööda lühendada. Pädevad asutused peaksid tagama tähtaegadest kinnipidamise ja liikmesriigid peaksid püüdma tagada tervikotsuse sisulist või menetluslikku õiguspärasust vaidlustavate kaebuste võimalikult tõhusa menetlemise.

(24 a)  Kui liikmesriigid seda asjakohaseks peavad, võivad nad lisada tervikotsusele otsused, mis tehti seoses konkreetsete maaomanikega peetud läbirääkimistega kinnisasjale juurdepääsu saamiseks, kinnisasja omandamiseks või selle valdamisõiguse saamiseks; ruumilise planeerimisega, mis määrab kindla piirkonna üldise maakasutuse, hõlmab muid arendusprojekte, nt maanteid, raudteid, hooneid ja looduskaitsealasid ning mida ei tehta kavandatud projekti tarvis; tegevuslubade andmisega. Loamenetlustes tuleks silmas pidada, et ühishuviprojekt võib hõlmata asjakohast taristut projekti rajamiseks või toimimiseks vajalikus ulatuses.

(25)  Käesolevat määrust ja eelkõige loamenetlust, üldsuse osalemist ja ühishuviprojektide rakendamist käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse ning sealhulgas keskkonna ja inimtervise kaitset käsitlevate sätete ning ühise kalandus- ja merenduspoliitika raames vastu võetud sätete kohaldamist.

(25 a)  Ühishuviprojektide arendus-, ehitus-, tegevus- ja hoolduskulud peaksid üldjuhul täielikult katma taristu kasutajad. Kui turunõudluse või kasutustasude eeldatava mõju hindamisest nähtub, et ilmselt ei õnnestu kulusid katta taristu kasutajate tasudest, peaks olema lubatud ühishuviprojektide kulude jaotamine riikide vahel.

(26)  Kulude asjakohast jaotamist käsitleva arutelu aluseks peaks olema taristuprojekti kulude ja tulude analüüs, mis tehakse kogu energiasüsteemi hõlmava analüüsi jaoks ühtlustatud metoodika põhjal ja toimub kümneaastaste võrgu arengukavade raames, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSO-G) on ette valmistanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(21) ning mille koostööamet on läbi vaadanud . Analüüsis võib investeeringute ühikukulude võrdlemiseks võtta arvesse näitajaid ja vastavaid kontrollväärtusi.

(27)  Üha enam integreeritud energia siseturul on vaja selgeid ja läbipaistvaid eeskirju kulude riikidevaheliseks jaotamiseks, et kiirendada piiriülesesse taristusse investeerimist. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tuletas meelde, kui tähtis on edendada võrkudesse investeerimist soodustavat reguleerivat raamistikku, millega kehtestatakse rahastamisvajadusega kooskõlas olevad tasud ning piiriüleste investeeringute kulude asjakohane jaotamine, suurendades konkurentsi ja konkurentsivõimet ning võttes arvesse mõju tarbijatele. Kulude riikidevahelist jaotamist puudutavate otsuste tegemisel peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et selle mõju riigisisestele tariifidele ei kujuneks tarbijatele liiga koormavaks. Lisaks peaksid reguleerivad asutused võtma arvesse tegelikke või hinnangulisi kasutustasusid ja tulusid, et vältida projektide mitmekordset toetamist. Nimetatud tasusid ja tulusid tuleks arvesse võtta vaid niivõrd, kui nad on mõeldud asjaomaste kulude katmiseks, ning need peaksid olema projektidega võimalikult tihedalt seotud. Kui investeeringutaotluses võetakse arvesse kasu, mis saadakse väljaspool asjaomaseid liikmesriike, peaksid riikide reguleerivad asutused projektispetsiifilise tulude-kulude analüüsi küsimustes konsulteerima põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi halduritega.

(28)  Kehtivas energia siseturu alases õiguses nõutakse, et gaasi- ja elektrivõrkude juurdepääsutasudega loodaks asjakohased stiimulid investeeringute tegemiseks. Energia siseturgu käsitleva õiguse kohaldamisel peaksid riikide reguleerivad asutused tagama stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku ning ühishuviprojektide stiimulid, sealhulgas pikaajalised stiimulid, mis oleksid vastavuses projektispetsiifiliste riskide tasemega. Elektri valdkonnas kehtib see eelkõige innovaatilise ülekandetehnoloogia kohta, mis võimaldab taastuvenergiat, hajutatud energiaallikaid või nõudlusele reageeringut mastaapselt integreerida omavahel ühendatud võrkudesse, ning gaasi puhul ülekandetaristu kohta, mis pakub turule täiustatud võimsust või täiendavat paindlikkust, et võimaldada tarnehäirete korral lühiajalist kauplemist või varutarneid.

(28 a)  Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes käesoleva määruse tähenduses ühishuviprojektidele lubade andmiseks, avaliku sektori osalemiseks sellistes projektides ja selliste projektide reguleerimiseks. Samas võivad liikmesriigid oma siseriiklike seadustega kohaldada samasuguseid või nendega sarnaseid eeskirju ka teiste projektide suhtes, mida ei loeta ühishuviprojektideks käesoleva määruse tähenduses. Liikmesriigid võivad tulenevalt oma siseriiklikust õigusest kohaldada õiguslike stiimulite osas samasuguseid või sarnaseid eeskirju elektrienergia salvestamise ühisprojektide suhtes.

(28 b)  Liikmesriigid, kes praegu energiataristuprojektidele lubade andmisel ei anna neile suurimale riiklikule tähtsusele vastavat õiguslikku staatust, peaksid kaaluma selle kasutuselevõtmist ning eelkõige kaaluma, kas see kiirendaks lubade andmist.

(29)  Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas(22) on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu toob lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste ja finantsinstrumentide kaudu selleks, et esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samal ajal liidu eelarveliste osakaalu selles võimalikult väiksena. Seejuures peaks kasutama taristuprojektide rahastamisel projektivõlakirjade kasutamise katseetapi kogemusi.

(30)  Elektri-, gaasi-, nafta- ja CO2-alased ühishuviprojektid peaksid vastama tingimustele, et saada asjakohase Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovaatiliste finantsinstrumentide kujul niipea, kui selline rahastamine muutub kättesaadavaks. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Oluline on vältida konkurentsimoonutusi, eelkõige projektide vahel, mis panustavad samasse liidu esmatähtsasse koridori. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku koostoime struktuurifondidega, millest rahastatakse piirkondliku või kohaliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke. Ühishuviprojektidesse investeerimine toimub kolmes järgus. Kõigepealt peaksid esimesed investeeringud tulema turult. Seejärel, kui turg ei investeeri, tuleks uurida regulatiivsete lahenduste võimalusi, vajaduse korral kohandada asjaomast õigusraamistikku, ning tagada asjaomase õigusraamistiku nõuetekohane kohaldamine. Ning seejärel, kui kaks esimest sammu ühishuviprojektide jaoks vajalikke investeeringuid ei anna, võib anda liidu finantsabi, kui ühishuviprojekt vastab abikõlblikkuse kriteeriumidele.

(32)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt üleeuroopaliste energiavõrkude arendamist ja koostalitlusvõimet ning selliste võrkudega ühendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32 a)    Määruseid (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 tuleks vastavalt muuta.

(32 b)    Seetõttu tuleks otsus nr 1364/2006/EÜ tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.          Käesoleva määrusega kehtestatakse suunised I lisas sätestatud esmatähtsate üleeuroopalise energiataristukoridoride ja -alade (edaspidi „esmatähtsad energiataristukoridorid ja -alad”) õigeaegse arendamise ja koostalitlusvõime jaoks.

2.          Eelkõige hõlmab käesolev määrus järgnevat:

a)      käsitletakse esmatähtsate koridoride ja alade rakendamiseks vajalike ühishuviprojektide kindlaksmääramist, mis kuuluvad II lisas sätestatud elektri, gaasi, nafta ja CO2 energiataristukategooriatesse (edaspidi „energiataristukategooriad”);

b)  hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset elluviimist, lihtsustades, paremini kooskõlastades ja kiirendades lubade andmist ning suurendades üldsuse osalemist;

c)      sätestatakse eeskirjad ja suunised ühishuviprojektide kulude riikidevaheliseks jaotamiseks ja riskidega seotud stiimulite pakkumiseks;

d)     määratakse tingimused, mille täitmisel on ühishuviprojektid kõlblikud liidu rahalise abi saamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks direktiivides 2009/28/EÜ, 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ ning määrustes (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)  „energiataristu” – füüsilised seadmed või rajatised, mis kuuluvad energiataristukategooriate alla ning asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki;

2)     „tervikotsus” – liikmesriigi asutuse või asutuste, välja arvatud kohtute tehtud otsus või otsuste kogum, millega kas antakse projektiedendajale luba ehitada projekti elluviimisega seotud energiataristu või keeldutakse loa andmisest, ilma et see piiraks otsuste tegemist halduskorras edasikaebuste menetlemisel;

3)     „projekt” – üks või mitu energiataristukategooriasse kuuluvat liini, torustikku, rajatist, seadet või paigaldist ;

4)     „ühishuviprojekt” – projekt, mida on vaja I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade rakendamiseks ning mis kuulub artiklis 3 nimetatud ühishuviprojektide liidu loendisse;

4 a)  „energiataristu kitsaskoht” – ülekandevõimsuse piiratusest, sealhulgas taristu puudumisest tingitud energiasüsteemi füüsiliste energiavoogude piirang;

5)          „projektiedendaja” –

a)      põhivõrguettevõtja või ülekandesüsteemi haldur või jaotusvõrguettevõtja või jaotussüsteemi haldur või muu ettevõtja või investor, kes töötab välja ühishuviprojekti; või

b)     juhul kui tegemist on mitme põhivõrguettevõtja või ülekandesüsteemi halduri või jaotusvõrguettevõtja või jaotussüsteemi halduri või muu ettevõtja või investori või nende rühmaga, siis nendevahelise lepinguga määratud, kohaldatava siseriikliku õiguse kohane õigusvõimeline üksus, kellel on õigus võtta lepingupoolte nimel õiguslikult siduvaid kohustusi ja varalist vastutust.

5 b)  „nutivõrk” – elektrivõrk, millesse saab kulutõhusalt integreerida kõigi võrguga ühendatud kasutajate – tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate – käitumise ja tegevuse, selleks et saada majanduslikult tõhus ja säästlik elektrisüsteem, mis on kvaliteetne, ohutu, väikeste kadudega, varustuskindel ja hea tarnekvaliteediga;

5 c)   „tööd” – koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

5 d)  „uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara, ning kõik muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd projekti määratlemiseks ja väljaarendamiseks ning selle rahastamise üle otsustamiseks, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

5 e)  „riigi reguleeriv asutus” – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 35 lõike 1 kohaselt või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riigi reguleeriv asutus;

5 f)   „käikulaskmine” – valmisehitatud projekti toimivaks muutmise protsess.

II PEATÜKK

ÜHISHUVIPROJEKTID

Artikkel 3Ühishuviprojektide

liidu loend

2.      Käesoleva määrusega asutatakse kaksteist III lisa 1. jaos määratletud piirkondlikku rühma (edaspidi „rühm”). Rühmade koosseis põhineb igal esmatähtsal koridoril ja alal ja selle vastaval geograafilistel katvusel, mis on sätestatud I lisas. Rühmades kuulub otsustuspädevus üksnes liikmesriikidele ja komisjonile ning sel eesmärgil viidatakse neile kui rühma otsuseid tegevale organile.

2 a.  Iga rühm kehtestab oma kodukorra, võttes arvesse III lisa sätteid.

3.          Iga rühma otsuseid tegev organ võtab vastu III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt koostatud ühishuviprojektide piirkondliku loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

Piirkondliku loendi koostamisel:

       nõuab iga üksiku ühishuviprojekti ettepanek heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud; kui mõni liikmesriik nõusolekut ei anna, esitab ta asjaomasele rühmale sellekohased põhjendused;

       võtab rühm arvesse komisjoni soovitusi, mille eesmärk on hoida ühishuviprojektide koguarv hallatavates piirides.

6 a.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 172 teisele lõigule antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 15 b vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ühishuviprojektide liidu loend (edaspidi „liidu loend”). Liidu loend koostatakse käesoleva määruse lisas toodud kujul.

Talle antud õiguse teostamisel tagab komisjon liidu loendi koostamise iga kahe aasta järel, võttes aluseks III lisa 1. jao punkti 1a kohaselt rühmade otsuseid tegevate organite poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt koostatud piirkondlikud loendid.

Esimene liidu loend võetakse vastu 31. juuliks 2013.

6 b.       Piirkondlike loendite põhjal liidu loendit koostades komisjon:

       tagab, et sellesse võetakse üksnes artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele vastavad projektid;

       tagab regioonidevahelise sidususe, võttes arvesse koostööameti seisukohta, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 5 f;

  võtab arvesse kõiki liikmesriikide arvamusi, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 5 c; ning

       püüab jätta liidu loendi ühishuviprojektide arvu hallatavatesse piiridesse.

7.      Käesoleva artikli lõike 6 a kohaselt liidu loendisse võetud ühishuviprojektid saavad määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 artiklis 12 osutatud vastavate piirkondlike investeerimiskavade, direktiivide 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ artiklis 22 osutatud vastavate riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade ning vajaduse korral muude riiklike taristukavade lahutamatuks osaks. Sellistele projektidele antakse kõikides nimetatud kavades suurim võimalik prioriteet.

Artikkel 4

Ühishuviprojektide kriteeriumid

1.          Ühishuviprojektid peavad vastama järgmistele üldistele kriteeriumidele:

a)      projekt on vajalik vähemalt ühe esmatähtsa energiataristukoridori ja -ala jaoks;

b)     projektist saadav üldine kasu, mida hinnatakse lõikes 2 esitatud vastavate erikriteeriumide põhjal, on sellega kaasnevatest kuludest suurem, seda ka pikemas perspektiivis; ning

c)      projekt vastab vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:

i)  hõlmab kahe või enama liikmesriigi piire ületades vähemalt kahte liikmesriiki;

ii) asub ühe liikmesriigi territooriumil ning sel on IV lisa punktis 1 sätestatud oluline piiriülene mõju;

iii)       ületab vähemalt ühe liikmesriigi ja EMP riigi vahelist piiri.

2.  ▌Teatavatesse energiataristukategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse järgmisi erikriteeriume:

a)      II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise ja salvestamise projektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

i)      turgude integreerimine, sealhulgas vähemalt ühe liikmesriigi eraldatuse lõpetamine ning energiataristu kitsaskohtade vähendamine; konkurents ja süsteemi paindlikkus;

ii)     säästlikkus, muu hulgas taastuvenergia võrku integreerimise kaudu ja taastuvenergia ülekannete kaudu suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse;

iii)   varustuskindlus, muu hulgas koostalitlusvõime, sobivate ühenduste ja süsteemi kindla ja usaldusväärse talitluse kaudu;

b)  II lisa punktis 2 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate gaasiprojektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

i)    turgude integreerimine, sealhulgas vähemalt ühe liikmesriigi eraldatuse lõpetamine ning energiataristu kitsaskohtade vähendamine; koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

ii)  varustuskindlus, muu hulgas sobivate ühenduste ning tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

iii) konkurents, muu hulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

iv)  säästvus, muu hulgas heitkoguste vähendamise, vahelduva taastuvenergia tootmise toetamise ja taastuvatest allikatest pärit gaasi tõhusama kasutamise kaudu;

c)  II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate elektri nutivõrkude projektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi järgmiste erikriteeriumide täitmisesse:

i)    võrgukasutajate integreerimine ja kaasamine uute tehniliste nõuetega seoses kasutajate elektrinõudluse ja -pakkumisega;

ii)  elektri ülekande ja jaotuse tõhusus ja koostalitlus võrgu igapäevases töös;

iii) võrgu kindlus, süsteemi juhtimine ja tarnekvaliteet;

iv)  tulevaste kulutõhusate võrguinvesteeringute optimeeritud planeerimine;

v)   turu toimimine ja klienditeenused;

vi)  kasutajate kaasamine nende energiakasutuse juhtimisse;

d)  II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi alljärgnevate erikriteeriumide täitmisesse:

i)      varustuskindlus, millega vähendatakse sõltuvust ühestainsast tarneallikast või tarneteest;

ii)     ressursside tõhus ja säästev kasutamine keskkonnariskide vähendamise kaudu;

iii)   koostalitlusvõime;

e)      II lisa punktis 4 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate CO2 transpordi projektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi alljärgnevate erikriteeriumide täitmisesse:

i)    CO2 heite vältimine koos energiavarustuse kindluse säilitamisega;

ii)  CO2 transpordi vastupanuvõime ja kindluse suurendamine;

iii) ressursside tõhus kasutamine, võimaldades mitmete CO2 allikate ja säilitamiskohtade ühendamist ühise taristu kaudu ja vähendades keskkonnakoormust ja -riske.

3.  II lisa punktides 1–3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate projektide puhul hinnatakse käesolevas artiklis loetletud kriteeriumide täitmist kooskõlas IV lisa punktides 2–5 sätestatud näitajatega.

4.          Kõigi ühishuviprojektidena abikõlblikuks ja piirkondlikku loendisse võtmiseks sobivaks osutuda võivate projektide hindamise hõlbustamiseks hindab iga rühm läbipaistvalt ja objektiivselt iga projekti panust ühe ja sama esmatähtsa koridori või ala rakendamisse. Iga rühma hindamismeetodite aluseks tuleb võtta kogupanus lõikes 2 osutatud kriteeriumide täitmisse; hindamise põhjal koostatakse projektide järjestus rühmasiseseks kasutamiseks. Piirkondlikus ja liidu loendis projekte ei järjestata, ka ei kasutata järjestamist mingil muul eesmärgil peale selle, mida kirjeldatakse III lisa 2. jao punktis 5 h.

  Projektide hindamisel võtab iga rühm nõuetekohaselt arvesse:

a)  iga kavandatud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise (muu hulgas vähemalt ühe liikmesriigi eraldatuse lõpetamise) ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud liidu energiapoliitikaeesmärkide täitmisel;

b)     igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka, tagades seejuures võrdsed tingimused äärepoolsemaid liikmesriike hõlmavatele projektidele;

b a)  iga projekti panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse ja

c)      seda, kuivõrd projekt täiendab teisi kavandatud projekte.

II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate nutivõrkude projektide puhul koostatakse paremusjärjestus projektidele, mis mõjutavad samu kahte liikmesriiki ning võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

Artikkel 5

Rakendamine ja järelevalve

1.          Projektiedendajad koostavad oma ühishuviprojektide rakenduskava ▌, mis sisaldab ka ajakava alljärgneva jaoks:

a)      teostatavus- ja projekteerimisuuringud;

b)     heakskiidu saamine riigi reguleerivalt asutuselt või muult asjaomaselt asutuselt;

c)      ehitamine ja käikulaskmine;

d)     artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud loamenetluse ajakava.

1 a.   Põhivõrguettevõtjad, ülekandesüsteemi haldurid, jaotusvõrguettevõtjad, jaotussüsteemi haldurid ja muud ettevõtjad teevad omavahel koostööd, et hõlbustada oma piirkonna ühishuviprojektide arendamist.

2.  Koostööamet ja asjaomased rühmad jälgivad ühishuviprojektide rakendamisel tehtavaid edusamme ning annavad vajaduse korral soovitusi ühishuviprojektide rakendamise hõlbustamiseks. Rühmad võivad paluda anda endale kooskõlas lõigetega 3, 4 ja 5 täiendavat teavet, korraldada koosolekuid asjakohaste pooltega ja paluda komisjonil kontrollida esitatud teavet kohapeal.

3.          Projektiedendaja esitab iga artikli 3 kohaselt ühishuviprojekti liidu loendisse võtmisele järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande kõikide II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta artiklis 9 nimetatud pädevale asutusele ja kas koostööametile või II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta vastavale rühmale. Aruandes tuuakse üksikasjalikult välja:

a)      projekti arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel saavutatud edusammud, eelkõige seoses loamenetluse ja konsultatsioonimenetlustega;

b)     vajaduse korral rakenduskavaga võrreldes täheldatud viivitus, sellise viivituse põhjused ja muud kogetud raskused;

b a)  vajaduse korral läbivaadatud kava viivitusega seotud probleemide lahendamiseks.

4.  Kolme kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud aastaaruannete saamist esitab koostööamet rühmadele II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kohta konsolideeritud aruande, milles hinnatakse saavutatud edusamme ja antakse vajaduse korral soovitusi viivitusest ja kogetud raskustest ülesaamiseks. Samuti hinnatakse konsolideeritud aruandes kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 6 lõigetega 8 ja 9 kogu liitu hõlmava võrgu arengukavade järjepidevat rakendamist esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade suhtes.

5.      Artiklis 9 osutatud pädevad asutused annavad igal aastal vastavale rühmale teavet selle territooriumil paiknevate ühishuviprojektide arengujärgu ja vajaduse korral loa andmisega tekkinud rakendamise viivituste ning nende viivituste põhjuste kohta.

6.  Kui ühishuviprojekti käikulaskmine on muudel põhjustel kui projektiedendajast sõltumatud kaalukad põhjused rakenduskavaga võrreldes hilinenud, siis:

a)      niivõrd, kui direktiivide 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ artikli 22 lõike 7 punktides a, b või c osutatud meetmed on vastavate riiklike õigusaktide alusel kohaldatavad, tagavad riikide reguleerivad asutused investeeringute tegemise;

b)     kui punktis a ette nähtud riikide reguleerivate asutuste meetmed ei ole kohaldatavad, valib projektiedendaja projekti osaliseks või täielikuks rahastamiseks või valmisehitamiseks kolmanda isiku. Projektiedendaja astub vastavad sammud enne seda, kui viivitus võrreldes rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäevaga ületab kahte aastat;

b a)  kui vastavalt punktile b kolmandat isikut ei valita, võib liikmesriik, või kui liikmesriik on nii ette näinud, siis riigi reguleeriv asutus määrata kahe kuu jooksul punktis b osutatud tähtaja möödumisest projekti rahastamiseks või ehitamiseks kolmanda isiku, millega projektiedendajal tuleb nõustuda;

c)  kui viivitus võrreldes rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäevaga ületab kahte aastat ja kahte kuud, võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ja täielikus koostöös nendega algatada projektikonkursi, mis on avatud kõigile kolmandatele isikutele, kes on suutelised olema projektiedendajad, et projekt vastavalt kokkulepitud ajakavale valmis ehitada;

c a)   kui kohaldatakse punkte b a või c, annab võrguettevõtja või süsteemihaldur, kelle piirkonnas investeering tehakse, rakendavatele ettevõtjatele või investoritele või kolmandale isikule kogu investeeringu realiseerimiseks vajaliku teabe, ühendab uued varad põhi- või ülekandevõrku ja annab üldiselt oma parima selleks, et hõlbustada investeeringu rakendamist ning ühishuviprojekti kindlat, usaldusväärset ja tõhusat tööd ning hooldust.

7.      Ühishuviprojekti võib liidu loendist artikli 3 lõikes 6 a sätestatud korras välja jätta, kui selle nimetatud loendisse võtmine põhines ebaõigel teabel, mis oli loendisse võtmisel määravaks asjaoluks või kui projekt ei vasta liidu õigusele.

7 a.  Liidu loendist välja jäetud projektid kaotavad kõik käesoleva määruse alusel ühishuviprojekti staatusega seonduvad õigused ja kohustused.

Projektil, mis ei ole enam liidu loendis, kuid mille taotluse pädev asutus on läbivaatamiseks vastu võtnud, säilivad III peatükist tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud juhul, kui projekt jäeti loendist välja lõikes 7 sätestatud põhjustel.

7 b.     Käesoleva artikliga ei piirata rahalist abi, mille liit on ühishuviprojektile enne selle liidu loendist väljajätmist andnud.

Artikkel 6Euroopa koordinaatorid

1.      Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori, kelle ametiaega võib pikendada kaks korda.

2.  Euroopa koordinaator ▌:

a)      edendab projekte, mille Euroopa koordinaatoriks ta on määratud, ning piiriülest dialoogi projektiedendajate ja kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

b)     aitab vajadust mööda kõiki pooli asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimisel ja projekti jaoks vajalike lubade saamisel;

b a)  vajaduse korral nõustab projektiedendajaid projekti rahastamise küsimuses;

c)      tagab, et asjaomased liikmesriigid pakuvad projekti ettevalmistamiseks ja rakendamiseks asjakohast tuge ja strateegilist suunamist;

d)     esitab komisjonile igal aastal ja oma volituste lõppemisel aruande projekti edenemise kohta ning raskuste ja takistuste kohta, mis võivad tõenäoliselt lükata projekti käikulaskmise kuupäeva oluliselt edasi. Komisjon edastab aruande asjaomastele rühmadele ja Euroopa Parlamendile.

3.  Euroopa koordinaator valitakse kogemuste põhjal, mis tal on seoses asjaomase projektiga määratud konkreetsete ülesannetega.

4.      Euroopa koordinaatori määramise otsuses täpsustatakse tema pädevus, volituste kestus, konkreetsed ülesanded ja vastavad tähtajad ning metoodika, mida tal tuleb järgida. Koordineerimise ulatus on proportsionaalne projekti keerukuse ja hinnangulise maksumusega.

5.      Asjaomased liikmesriigid teevad Euroopa koordinaatoriga täielikku koostööd, kui ta täidab lõigetes 2 ja 4 osutatud ▌ülesandeid.

III PEATÜKK

LOA ANDMINE JA ÜLDSUSE OSALEMINE

Artikkel 8

Ühishuviprojektide eelisstaatus

2.      Liidu loendi vastuvõtmisega määratakse seoses loa andmise protsessis tehtud otsustega kindlaks, et kõnealused projektid on energiapoliitika seisukohast vajalikud, sõltumata projekti täpsest asukohast, trassist või tehnoloogiast.

3.      Ühishuviprojektidega seotud taotlusdokumentide tõhusa menetlemise tagamiseks kindlustavad projektiedendajad ja kõik asjaomased ametiasutused dokumentide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik.

3 a.   Kui kõnealune staatus on siseriiklikus õiguses ette nähtud, omistatakse ühishuviprojektele riikliku tähtsuse poolest kõrgeim võimalik staatus ja neid käsitatakse sellistena ka loamenetlustes, ning kui siseriiklik õigus seda ette näeb, siis ka ruumilisel planeerimisel, sealhulgas keskkonnamõju hindamisega seonduvatel juhtudel, asjaomase energiataristu liigi suhtes kohaldatavas siseriiklikus õiguses sellise käsitamise kohta sätestatud viisil.

3 b.   Komisjon avaldab ...(23)* mittesiduvad suunised, mis abistavad liikmesriike piisavate seadusandlike ja muude meetmete määratlemisel keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks ning ühishuviprojektide liidu õiguse kohaselt nõutava keskkonnamõju hindamise menetluste ühtse kohaldamise tagamiseks.

3 c.   Liikmesriigid kaaluvad lõikes 3 b nimetatud komisjoni suuniseid nõuetekohaselt järgides, millised keskkonnamõju hindamise lihtsustamise ja ühtse kohaldamise meetmed on võimalikud, ja teavitavad oma järeldustest komisjoni.

3 d.  Liikmesriigid võtavad lõike 3 c kohaselt määratletud praktilised mitteseadusandlikud meetmed hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast lõikes 3 b osutatud suuniste avaldamist.

4.      Liikmesriigid teevad lõike 3 c kohaselt määratletud seadusandlikud muudatused hiljemalt 24 kuu jooksul pärast lõikes 3 b nimetatud suuniste avaldamist. Need meetmed ei mõjuta liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmist.

5.      Seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 7 käsitletud keskkonnamõjuga käsitatakse ühishuviprojekte energiapoliitika seisukohast avalikus huvis olevatena ning neid võib käsitada ülekaalukas avalikus huvis olevatena, kui täidetud on kõik kõnealuste direktiivide tingimused.

Kui direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt on vajalik komisjoni arvamus, tagavad komisjon ja käesoleva määruse artiklis 9 osutatud pädev asutus, et otsus projekti ülekaalukas avalikus huvis olemise kohta tehakse käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 kohase tähtaja jooksul.

Artikkel 9

Loamenetluse korraldus

1.          Iga liikmesriik määrab ...(24)* riikliku pädeva asutuse, kelle ülesanne on hõlbustada ja koordineerida ühishuviprojektide loamenetlust ▌.

1 a.       Lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse pädevuse ja/või ülesanded võib mingi ühishuviprojekti või projektide kategooria suhtes teisele asutusele delegeerida või teisel asutusel täita lasta järgmistel tingimustel:

a)     pädev asutus teavitab komisjoni delegeerimisest ja pädev asutus või projektiedendaja avaldab teabe artikli 10 lõikes 7 osutatud veebisaidil;

b)  iga ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks asutus, kes on projektiedendaja jaoks ühtseks kontaktpunktiks menetluses, mille lõpptulemuseks on tervikotsus asjaomase ühishuviprojekti kohta, ja kes koordineerib kõigi asjaomaste dokumentide ja asjaomase teabe esitamist.

Pädevale asutusele võib jääda vastutus tähtaegade kehtestamise eest, ilma et see mõjutaks artikli 11 kohaselt kehtestatud tähtaegu.

2.      Ilma et see piiraks liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate asjakohaste nõuete täitmist võtab pädev asutus meetmeid tervikotsuse tegemise hõlbustamiseks. Tervikotsus tehakse artikli 11 lõigetes 1 ja 1a nimetatud tähtaja jooksul ühe alljärgneva süsteemi kohaselt.

(a)  Integreeritud süsteem: pädev asutus teeb tervikotsuse, mis on ainus seadusega ettenähtud loamenetluse tulemusel tehtav õiguslikult siduv otsus. Muud projektiga seotud ametiasutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega esitada menetluse raames oma seisukohad, mida pädev asutus peab arvesse võtma.

b)  koordineeritud süsteem: tervikotsus hõlmab mitut õiguslikult siduvat üksikotsust, mille on teinud mitu asjaomast asutust, kelle tegevust koordineerib pädev asutus. Pädev asutus võib moodustada töörühma, milles on esindatud kõik asjaomased asutused ning kes vastavalt artikli 11 lõike 2 punktile b koostab loamenetluse ajakava ja jälgib ja koordineerib selle täitmist. Kui see on siseriikliku õigusega kooskõlas ja ilma et see piiraks artikli 11 kohaselt kehtestatud tähtaegade kohaldamist, määrab pädev asutus teiste asjaomaste asutustega konsulteerides igal üksikjuhul mõistliku tähtaja üksikotsuste tegemiseks. Pädev asutus võib teha muu asjaomase riikliku asutuse eest üksikotsuse, kui kõnealune asutus ei ole tähtaja jooksul otsust teinud või kui viivitust ei ole piisavalt põhjendatud; või kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud ja niivõrd kui see on liidu õigusega kooskõlas, võib pädev asutus juhul, kui teine asjaomane riiklik asutus ei ole projekti ei heaks kiitnud ega tagasi lükanud, lugeda, et kõnealune asutus ei ole tähtaegselt otsust teinud. Kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, võib pädev asutus jätta teise riikliku asutuse otsuse arvesse võtmata, kui seda ei ole tema arvates piisavalt põhjendatud asjaomase riikliku asutuse esitatud tõenditega; pädev asutus tagab seejuures rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevate asjakohaste nõuete täitmise ning peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama.

b a)  koostöösüsteem: pädev asutus koordineerib tervikotsuse tegemist. Kui see on siseriikliku õigusega kooskõlas ja ilma et see piiraks artikli 11 kohaselt kehtestatud tähtaegade kohaldamist, määrab pädev asutus teiste asjaomaste asutustega konsulteerides igal üksikjuhul mõistliku tähtaja üksikotsuste tegemiseks. Pädev asutus kontrollib, kas asjaomased asutused peavad tähtaegadest kinni.

Kui asjaomane asutus tõenäoliselt ei tee otsust tähtaja jooksul, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust ning põhjendab viivitust. Seejärel muudab pädev asutus asjaomase üksikotsuse tegemise tähtaega, järgides seejuures artikli 11 kohaselt kehtestatud üldisi tähtaegu.

Kavandamis- ja loamenetlustes oma riigi erisusi silmas pidades võivad liikmesriigid oma menetluste hõlbustamiseks ja kooskõlastamiseks valida kolme esitatud süsteemi hulgast ühe, mis on kõige tulemuslikum. Koostöösüsteemi valimise korral teatab liikmesriik komisjonile selle valimise põhjused. Komisjon hindab artiklis 16 osutatud aruandes süsteemide tulemuslikkust.

2 a.  Maismaa ja avamere ühishuviprojektidele võivad liikmesriigid kohaldada ka erinevaid lõikes 2 sätestatud süsteeme.

3.          Kui ühishuviprojekti kohta tuleb teha otsuseid mitmes liikmesriigis, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed, et kindlustada tulemuslik ja tõhus koostöö ja tegevuse koordineerimine, sh artikli 11 lõikes 2 osutatud sätete järgimisel. Liikmesriigid püüavad ette näha ühismenetlused, eelkõige keskkonnamõju hindamiseks.

Artikkel 10

Läbipaistvus ja üldsuse osalemine

1.      Liikmesriik või pädev asutus avaldab, vajaduse korral koostöös teiste asjaomaste asutustega, hiljemalt …(25)* ühishuviprojektide loamenetluse käsiraamatu. Käsiraamatut ajakohastatakse vajaduse korral ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks. Käsiraamat sisaldab vähemalt VI lisa punktis 1 kindlaksmääratud teavet. Käsiraamat ei ole õiguslikult siduv, kuid selles võib asjakohastele õigusnormidele viidata või neid tsiteerida.

2.      Ilma et see piiraks Århusi ja Espoo konventsioonist ning liidu asjakohasest õigusest tulenevate nõuete kohaldamist, järgivad kõik loamenetluses osalejad üldsuse osalemise põhimõtteid, mis on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.  Kolme kuu pikkuse soovitusliku tähtaja jooksul alates loamenetluse alustamisest vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile a koostab projektiedendaja üldsuse osalemise kontseptsiooni ja esitab selle pädevale asutusele, järgides seejuures käsiraamatus kirjeldatud menetlust ja VI lisas sätestatud suuniseid. Pädev asutus taotleb kõnealuse kontseptsiooni muutmist või kiidab selle heaks kolme kuu jooksul; seejuures võtab pädev asutus arvesse igasugust enne loamenetluse algust toimunud üldsuse osalemist ja üldsusega konsulteerimist, niivõrd kui selline osalemine ja konsulteerimine vastas käesoleva artikli nõuetele.

Kui projektiedendaja kavatseb teha heakskiidetud kontseptsioonis olulisi muudatusi, teatab ta sellest pädevale asutusele. Sellisel juhul võib pädev asutus nõuda muudatuste tegemist.

4.  Enne lõplike ja täielike taotlusdokumentide esitamist pädevale asutusele vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile a korraldab projektiedendaja või, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, pädev asutus, vähemalt ühe avaliku arutelu. See ei piira mingil määral avalikke arutelusid, mis tuleb vastavalt direktiivi 2011/92/EL artikli 6 lõikele 2 korraldada pärast teostusloa taotluse esitamist. Avaliku arutelu käigus teavitatakse VI lisa punkti 2 alapunktis a osutatud sidusrühmi projektist selle algetapis ning aidatakse välja selgitada kõige sobivam asukoht või paiknemistee ja taotlusdokumentides lahendamist vajavad küsimused. Kõnealuse avaliku arutelu läbiviimise miinimumnõuded on täpsustatud VI lisa punktis 4.

Projektiedendaja koostab aruande, milles võtab kokku taotlusdokumentide esitamisele eelnenud üldsuse osalemise tulemused, kaasa arvatud enne loamenetluse algust toimunud tegevused. Projektiedendaja esitab selle aruande koos taotlusdokumentidega pädevale asutusele. Kõnealuseid tulemusi tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta tervikotsuse tegemisel.

5.  Mitme liikmesriigi piire ületava projekti korral toimub igas asjaomases liikmesriigis lõike 4 kohane avalik arutelu hiljemalt kahe kuu jooksul alates esimese avaliku arutelu käivitamisest.

6.      Kui projektil on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju ühes või mitmes naaberliikmesriigis, st kui kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL artiklit 7 ja Espoo konventsiooni, tehakse asjakohane teave kättesaadavaks asjaomaste naaberliikmesriikide pädevatele asutustele. Kõnealuste naaberliikmesriikide pädevad asutused teatavad, kasutades vajaduse korral teavitamismenetlust, kas nemad või mõni teine asjaomane asutus soovivad osaleda asjakohastes avalikes aruteludes.

7.  Projektiedendaja või pädev asutus, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, koostab ühishuviprojektiga seotud teabe avaldamiseks veebisaidi ja ajakohastab seda korrapäraselt; kõnealune veebisait on seotud komisjoni veebisaidiga ja see peab vastama VI lisa punkti 5 nõuetele. Tundlikku äriteavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

Projektiedendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate teabekanalite kaudu, millele üldsusel on vaba juurdepääs.

Artikkel 11Loamenetluse kestus ja läbiviimine

1.      Loamenetlus toimub kahes etapis :

a)  eeltaotluse menetlus toimub loamenetluse algusest kuni esitatud taotlusdokumentide heakskiitmiseni pädeva asutuse poolt ning selle soovituslik kestus on kaks aastat.

Menetlus hõlmab projektiedendaja(te) koostatavate kõigi keskkonnaaruannete ettevalmistamist.

Loamenetluse alustamiseks teatavad projektiedendajad asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele projektist kirjalikult ja lisavad selle piisavalt üksikasjaliku kirjelduse. Hiljemalt kolm kuud pärast sellise teate kättesaamist kiidab pädev asutus, sealhulgas ka teiste asjaomaste asutuste nimel, teate kirjalikult heaks või kui projekt ei ole tema arvates loamenetluse alustamiseks piisavalt küps, lükkab selle kirjalikult tagasi. Tagasilükkamise korral põhjendab pädev asutus oma otsust, tehes seda ka teiste asjaomaste asutuste nimel. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitas teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab mitut liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus kiitis teate heaks;

b)  seadusega ettenähtud loamenetlus algab esitatud taotlusdokumentide heakskiitmise kuupäevast ja lõpeb tervikotsuse vastuvõtmisega ning kestab maksimaalselt üks aasta ja kuus kuud. Vajaduse korral võivad liikmesriigid seda tähtaega lühendada.

1 a.   Lõikes 1 osutatud menetluste kestus kokku ei ületa kolme aastat ja kuut kuud. Kui aga pädeva asutuse arvates ei saa üht või mõlemat loamenetluse menetlust enne lõikes 1 nimetatud tähtaega lõpule viia, võib ta enne nende tähtaegade möödumist otsustada igal üksikjuhul eraldi pikendada üht või mõlemat tähtaega kokku kõige enam üheksa kuu võrra.

Sel juhul teavitab pädev asutus sellest asjaomast rühma ning esitab rühmale meetmed, mis on juba võetud või võetakse selleks, et loamenetlus võimalikult lühikese aja jooksul lõpule viia. Kõnealune rühm võib paluda pädeval asutusel sellealastest edusammudest korrapäraselt ette kanda.

1 b.  Liikmesriikides, kus üksnes kavandatava projekti jaoks vajalikku objekti või trassi asukoha määramist, sealhulgas konkreetsete võrgukoridoride kavandamist, ei saa tervikotsuseni viiva menetlusega hõlmata, tehakse vastav otsus eraldi kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mille alguseks loetakse kuupäev, mil projektiedendaja esitab lõplikud ja täielikud taotlusdokumendid.

Sellisel juhul lühendatakse lõikes 1 a nimetatud lisaaega kuuele kuule, mille sisse jääb ka käesolevas lõikes nimetatud menetluse aeg.

2.          Eeltaotluse menetlus koosneb järgmistest sammudest:

a)     kui pädev asutus on vastavalt lõike 1 punktile a teate kättesaamist kinnitanud, määrab ta tihedas koostöös muude asjaomaste ametiasutustega ja vajaduse korral projektiedendaja ettepaneku põhjal kindlaks, kui ulatuslikke materjale ja kui üksikasjalikku teavet peavad sisaldama projektiedendaja poolt tervikotsuse taotlemiseks esitatavad taotlusdokumendid. Selleks kasutab ta VI lisa punkti 1 alapunktis e osutatud kontrollnimekirja;

b)  pädev asutus koostab tihedas koostöös projektiedendaja ja muude asjaomaste ametiasutustega lõike 2 kohaste toimingute tulemusi arvesse võttes ning vastavalt VI lisa punktile 1 a loamenetluse üksikasjaliku ajakava.

Mitme liikmesriigi piire ületava projekti korral koostavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ühise ajakava, milles nad püüavad oma ajakavasid kooskõlastada;

c)      taotlusdokumentide kättesaamisel taotleb pädev asutus vajaduse korral ja sealjuures muude asjaomaste ametiasutuste nimel projektiedendajalt puuduvat teavet, mis võib puudutada vaid punktis a nimetatud küsimusi. Ühe kuu jooksul pärast puuduva teabe esitamist kiidab pädev asutus taotluse kirjalikult heaks. Täiendavat teavet võib taotleda vaid siis, kui seda õigustab uute asjaolude ilmnemine.

4.  Projektiedendaja tagab taotlusdokumentide täielikkuse ja piisava kvaliteedi ning küsib selle kohta pädeva asutuse arvamust võimalikult vara eeltaotluse menetluse ajal. Projektiedendaja teeb pädeva asutusega tähtaegadest kinnipidamiseks igakülgset koostööd ja järgib lõike 2 punktis b sätestatud üksikasjalikku ajakava.

7.      Käesolevas artiklis sätestatud tähtajad ei mõjuta rahvusvahelistest ega liidu õigusest tulenevaid kohustusi, edasikaebuste menetlemist halduskorras ega kohtulikku õiguskaitset.

IV PEATÜKKREGULEERIMINE

Artikkel 12

Kogu energiasüsteemi hõlmav kulude-tulude analüüs

1.      ▌Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSO-G) avaldavad ja esitavad ...(26)* koostööametile, komisjonile ja liikmesriikidele kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) kogu energiasüsteemi kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ühishuviprojektide jaoks, mis kuuluvad II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse. Nende metoodikate põhjal koostatakse ENTSO-E ja ENTSO-G kümneaastased võrgu arenduskavad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8. Metoodikad koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt ning vastavalt IV lisas sätestatud eeskirjadele ja näitajatele.

Enne oma metoodikate esitamist korraldavad ENTSO-E ja ENTSO-G ulatuslikke konsultatsioone, mis hõlmavad vähemalt kõigi asjaomaste sidusrühmade esindusorganisatsioone (ja asjakohastel juhtudel ka sidusrühmi endid), riikide reguleerivaid asutusi ja teisi riigiasutusi.

2.      Kolme kuu jooksul alates kõnealuste metoodikate kättesaamisest esitab koostööamet komisjonile ja liikmesriikidele metoodikate kohta arvamuse ja avaldab selle.

3.      Kolme kuu jooksul alates koostööameti arvamuse kättesaamisest esitab komisjon ja võivad esitada liikmesriigid kõnealuste metoodikate kohta arvamuse. Arvamused esitatakse elektri osas ENTSO-E-le ja gaasi osas ENTSO-G-le.

4.      Kolme kuu jooksul alates viimase lõikes 3 nimetatud arvamuse kättesaamisest muudavad ENTSO-E ja ENTSO-G oma metoodikaid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjonilt, koostööametilt ja liikmesriikidelt saadud arvamusi, ja esitavad metoodikad komisjonile heakskiitmiseks.

5.  Kahe nädala jooksul alates komisjoni heakskiidu saamisest avaldavad ENTSO-E ja ENTSO-G kumbki oma metoodika oma veebisaidil. Taotluse korral edastavad nad komisjonile ja koostööametile piisavalt täpsel kujul kooskõlas siseriikliku õigusega ja asjakohaste konfidentsiaalsuskokkulepetega vastavad V lisa punktis 1 kindlaksmääratud lähteandmed ning muud asjakohased koormusvoogude, võrgu- ja turuandmed. Andmed kehtivad taotluse esitamise kuupäeval. Komisjon ja koostööamet tagavad, et saadud andmeid käsitaksid konfidentsiaalsetena nii nemad ise kui ka kõik osalised, kes nimetatud andmeid nende jaoks analüüsivad.

6.      Metoodikat ajakohastatakse ja täiustatakse korrapäraselt lõigetes 1–5 sätestatud korras. Koostööamet võib omal algatusel või riikide reguleerivate asutuste või sidusrühmade nõuetekohaselt põhjendatud taotluste alusel ning pärast ametlikku nõupidamist kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega ja komisjoniga taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused ja tähtajad. Koostööamet avaldab kõik riikide reguleerivate asutuste või sidusrühmade taotlused ning kõik asjakohased dokumendid, mis ei sisalda tundlikku äriteavet ning millest tulenevalt koostööamet taotles metoodika ajakohastamist või täiustamist.

7 a.  Koostööameti raames tegutsevad riikide reguleerivad asutused kehtestavad ja teevad …(27)* üldsusele kättesaadavaks näitajad ja vastavad etalonväärtused, mille abil võrrelda II lisa punktides 1 ja 2 esitatud energiataristukategooriate omavahel võrreldavate projektide investeeringute ühikuväärtusi. ENTSO-E ja ENTSO-G saavad neid etalonväärtusi kasutada järgnevate kümneaastaste võrgu arengukavade jaoks koostatavates tulude-kulude analüüsides.

8.      ENTSO-E ja ENTSO-G esitavad 31. detsembriks 2016 ühiselt komisjonile ja koostööametile elektri ja gaasi ülekandetaristuid ning salvestamis- ja veeldatud maagaasi rajatisi käsitleva sidusa ja vastastikku ühendatud elektri- ja gaasituru ja -võrgu mudeli, mis hõlmab V lisa põhimõtete kohaselt väljatöötatud esmatähtsaid koridore ja alasid. Pärast seda, kui komisjon on kõnealuse mudeli heaks kiitnud lõigetes 2–4 sätestatud korras, lisatakse see metoodikasse.

Artikkel 13

Piiriülese mõjuga investeeringute võimaldamine

1.      II lisa punkti 1 alapunktides a, b ja d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektidega seotud tõhusalt tehtud investeerimiskulud, mis ei sisalda hoolduskulusid, katavad selliste liikmesriikide asjaomased ülekandesüsteemi haldurid ja põhivõrguettevõtjad või ülekandetaristu projektiedendajad, kellele projekt avaldab positiivset puhasmõju, ning need kulud maksavad – ulatuses, milles neid ei kata ülekoormuse tasud või muud tasud – kinni võrgu kasutajad võrgule juurdepääsu tariifide kaudu selles liikmesriigis/nendes liikmesriikides.

1 b.   II lisa punkti 1 alapunktides a, b ja d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti puhul kohaldatakse lõike 1 sätteid ainult siis, kui vähemalt üks projektiedendaja taotleb asjaomaselt riigiasutuselt käesoleva artikli kohaldamist kõikidele projekti kuludele või osale neist. II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti puhul kohaldatakse lõike 1 sätteid lisaks ainult siis, kui turunõudluse hindamine on juba läbi viidud ja sellest nähtub, et tõhusalt tehtud investeerimiskulusid ei õnnestu ilmselt tariifidega katta.

Kui projektil on mitu edendajat, palub asjaomane riigi reguleeriv asutus viivitamata kõigil edendajatel esitada investeeringutaotlus ühiselt vastavalt lõikele 4.

4.      Sellise ühishuviprojekti korral, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid, hoiavad projektiedendajad kõiki asjaomaseid riigi reguleerivaid asutusi korrapäraselt – vähemalt kord aastas ja kuni projekti käikulaskmiseni – kursis projekti arengu ning väljaselgitatud kulude ja mõjuga.

Niipea kui selline projekt on piisavalt küps, esitavad projektiedendajad investeerimistaotluse, olles eelnevalt konsulteerinud nende liikmesriikide ülekandesüsteemi haldurite ja põhivõrguettevõtjatega, kellele projekt avaldab olulist positiivset puhasmõju. Nimetatud investeerimistaotlus sisaldab taotlust kulude riikidevahelise jaotamise kohta ning see esitatakse kõigile asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele koos järgmisega:

a)  artikli 12 kohaselt koostatud metoodikaga kooskõlas olev projekti kulude-tulude analüüs, mille puhul võetakse arvesse kasu, mis saadakse väljaspool asjaomase liikmesriigi piire; ning

b)     äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõudu ja märgitud valitud rahastamislahendus, ning II lisa punktis 2 osutatud kategooriasse kuuluva projekti korral turu-uuringute tulemused;

b a)  kui projektiedendajad suudavad kokku leppida, siis põhjendatud ettepanek kulude riikidevahelise jaotamise kohta.

Kui projekti edendab mitu ettevõtjat või investorit, esitavad nad oma investeerimistaotluse ühiselt.

Liidu esimesse loendisse võetud projektide edendajad esitavad investeerimistaotluse 30. septembriks 2013.

Riikide reguleerivad asutused esitavad kõigi investeerimistaotluste koopiad teavitamise eesmärgil koostööametile kohe pärast nende kättesaamist.

Riikide reguleerivad asutused ja koostööamet tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.      Kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ▌asjaomane riigi reguleeriv asutus sai kätte viimase investeerimistaotluse, võtavad riikide reguleerivad asutused pärast nõupidamist asjaomaste projektiedendajatega vastu kooskõlastatud otsused selliste investeerimiskulude jaotamise kohta, mida iga ülekandesüsteemi haldur või põhivõrguettevõtja seoses projektiga kannab, ning nende kulude arvessevõtu kohta tariifides. Riikide reguleerivad asutused võivad otsustada jaotada vaid osa kõnealustest kuludest või võivad otsustada jaotada kulud ühishuviprojektide paketi vahel.

Kulude jaotamisel võtavad riikide reguleerivad asutused arvesse tegelikke või hinnangulisi

    ülekoormuse tasusid või muid tasusid;

    tulusid, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 13 alusel loodud põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitamismehhanismist.

Kulude riikidevahelisel jaotamisel võetakse arvesse projekti majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulu ja -tulu asjaomastes liikmesriikides ning võimalikku rahalise toetuse vajalikkust.

Kulude riikidevahelisel jaotamisel üritavad asjaomased riikide reguleerivad asutused saavutada asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite ja põhivõrguettevõtjatega konsulteerides vastastikust kokkulepet, mis põhineb muu hulgas lõike 4 punktides a ja b nimetatud teabel.

Kui ühishuviprojekt leevendab sellist negatiivset välismõju nagu ringvood, ja seda ühishuviprojekti rakendatakse liikmesriigis, kust negatiivne välismõju pärineb, ei loeta sellist leevendamist piiriüleseks kasuks ning seetõttu ei võeta seda aluseks kulude jaotamisel nende liikmesriikide ülekandesüsteemi haldurite ja põhivõrguettevõtjate vahel, keda see negatiivne välismõju mõjutab.

5 a. Riikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 1 punkti a ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punkti a kohasel tariifide kindlaksmääramisel ja kinnitamisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud kulude riikidevahelise jaotamise alusel arvesse ülekandesüsteemi halduri või põhivõrguettevõtja või muu projektiedendaja tegelikke investeerimiskulusid ▌, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga ettevõtja kuludele.

Kulude jaotamise otsusest teatavad riikide pädevad asutused viivitamata koostööametile, lisades kogu nimetatud otsusega seotud asjakohase teabe. Eelkõige sisaldab see teave kulude liikmesriikide vahel jaotamise üksikasjalikke põhjendusi, näiteks:

a)  väljaselgitatud mõju (sh võrgutariifide mõju igale asjaomasele liikmesriigile) hinnang;

b)     lõike 4 punktis b osutatud äriplaani hinnang;

c)      projekti eeldatav positiivne välismõju piirkondadele või kogu liidule;

d)     asjaomaste projektiedendajatega peetud nõupidamise tulemus.

Kulude jaotamise otsus avaldatakse.

6.      Kui asjaomased riikide reguleerivad asutused ei ole jõudnud investeerimistaotluse osas kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus sai kätte kõnealuse investeerimistaotluse, teavitavad nad viivitamata koostööametit.

Sel juhul või asjaomaste riikide reguleerivate asutuste ühise taotluse korral teeb koostööamet kolme kuu jooksul alates tema poole pöördumisest otsuse investeerimistaotluse, sh lõike 4 kohase kulude riikidevahelise jaotamise, ning investeerimiskulude tariifides arvessevõtu kohta.

Enne otsuse tegemist peab koostööamet nõu asjaomaste riikide reguleerivate asutuste ja projektiedendajatega. Kui koostööamet soovib lisateavet, võib teises lõigus osutatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kahe kuu võrra. Kahekuuline lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.

Kulude jaotamise otsus avaldatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 713/2009 artikleid 19 ja 20.

7.      Koostööamet edastab komisjonile viivitamata kõikide kulude jaotamise otsuste koopiad koos kogu igat otsust käsitleva asjakohase teabega. Selle teabe võib esitada kokkuvõtlikult. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

8.      Kõnealune kulude jaotamise otsus ei mõjuta ülekandesüsteemi haldurite või põhivõrguettevõtjate õigust kohaldada võrgule juurdepääsu tasusid ega riikide reguleerivate asutuste õigust neid kinnitada vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 32, määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 13.

8 a.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata selliste ühishuviprojektide suhtes, millele on antud:

       direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohaselt vabastus direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10; või

       määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohaselt vabastus määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõikest 6 või vabastus direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 32 ja artikli 37 lõigetest 6 ja 10; või

       vabastus direktiivi 2003/55/EÜ(28) artikli 22 alusel; või

       vabastus määruse (EÜ) nr 1228/2003(29) artikli 7 alusel.

Artikkel 14

Stiimulid

1.          Kui projektiedendajale kaasneb II lisa punkti 1 alapunktides a, b ja d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti ▌arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga ▌, tagavad liikmesriigid ja riikide reguleerivad asutused, et kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõikega 8, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõikega 8, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikliga 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13 ▌pakutakse kõnealuse projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui ühishuviprojektile on antud:

       direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohaselt vabastus direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10; või

  määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohaselt vabastus määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõikest 6 või vabastus direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 32 ja artikli 37 lõigetest 6 ja 10; või

       vabastus direktiivi 2003/55/EÜ artikli 22 alusel; või

       vabastus määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 alusel.

2.      Riikide reguleerivad asutused võtavad selliste stiimulite pakkumise üle otsustamisel arvesse artikli 12 kohaselt koostatud metoodika abil tehtud kulude-tulude analüüsi tulemusi ja eelkõige projekti positiivset välismõju piirkondadele või kogu liidule. Lisaks analüüsivad riikide reguleerivad asutused projektiedendaja kantavaid eririske, nende vähendamiseks võetud meetmeid ja kõnealuse riskiprofiili põhjendust, pidades silmas projekti positiivset puhasmõju võrreldes riskivabama alternatiiviga. Stiimuleid pakutakse eelkõige seoses maismaa ja avamere uue ülekandetehnoloogia ja kulude katmatajätmise riskide ning arendusriskidega.

3.  Stiimuli pakkumise üle otsustamisel võetakse arvesse kantava riski laadi ja otsus võib hõlmata muu hulgas järgmist:

a)      ennetavate investeeringute eeskirjad; või

b)     projekti käikulaskmisele eelnenud tõhusate investeerimislahenduste kajastamise eeskirjad; või

c)      projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamise eeskirjad; või

d)     muud vajalikuks ja asjakohaseks peetavad meetmed.

5.      Võimaluse korral esitavad kõik riikide reguleerivad asutused koostööametile 31. juuliks 2013 elektri- ja gaasitaristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid.

5 a.  Võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva artikli lõike 5 kohaselt saadud teavet, hõlbustab koostööamet heade tavade vahetamist ja esitab 31. detsembriks 2013 kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 7 lõikega 2 soovitusi, mis puudutavad järgmist:

a)      lõikes 1 osutatud stiimulid riikide reguleerivate asutuste parimate tavade võrdluse põhjal;

b)     elektri- ja gaasitaristu projektidesse investeerimisega kaasnevate suuremate riskide hindamise ühtne metoodika.

5 b.   Kõik riikide reguleerivad asutused avaldavad 31. märtsiks 2014 elektri- ja gaasitaristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid.

6.  Kui lõigetes 5 a ja 5 b osutatud meetmetest ühishuviprojektide õigeaegse rakendamise tagamiseks ei piisa, võib komisjon esitada suunised käesolevas artiklis sätestatud stiimulite kohta ▌.

V PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 15

Liidu rahalise abi tingimustele vastavad projektid

1.      II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu ▌.

2.      II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele, v.a pumpelektrijaamade projektidele, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul ▌, ▌kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)  projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 13 lõike 4 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, solidaarsus või innovatsioon; ning

b)     projekti kohta on tehtud artikli 13 kohane kulude riikidevahelise jaotamise otsus; ühishuviprojektide puhul, mis kuuluvad II lisa punkti 1 alapunktis c sätestatud kategooriasse ja mille kohta seetõttu ei tehta kulude riikidevahelise jaotamise otsust, peab projekti eesmärgiks olema teenuste piiriülene pakkumine, tehnoloogiliste uuenduste ajendamine ja võrgu piiriülese toimimise ohutuse tagamine; ja

c)      projekt ei ole äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate või riigi reguleeriva asutuse koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikes 2 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi.

2 a.  Ühishuviprojektidele, mida teostatakse artikli 5 lõike 6 punktis c osutatud menetluse kohaselt, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul, kui need vastavad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.          II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele antakse samuti liidu rahalist abi tööde tegemise toetuste kujul ▌, kui asjaomased projektiedendajad suudavad selgelt tõendada projekti olulist positiivset välismõju ja selle ärilise tasuvuse puudumist vastavalt äriplaanile ja muudele (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate või võimaluse korral riigi reguleeriva asutuse koostatud) hinnangutele.

Artikkel 15 aSuunised liidu rahalise abi andmise kriteeriumide kohta

Artikli 4 lõikes 2 esitatud erikriteeriumid ja artikli 4 lõikes 4 esitatud parameetrid on ka eesmärkideks, mille põhjal kehtestada liidu rahalise abi andmise kriteeriumid asjaomases Euroopa ühendamise rahastu määruses.

Artikkel 15 bDelegeeritud volituste rakendamine

1.      Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.      Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates …(30)*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kõnealuse ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.          Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VI PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 16Aruandlus ja hindamine

Hiljemalt 2017. aastal avaldab komisjon aruande ühishuviprojektide rakendamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse järgmist:

a)  artikli 3 kohaselt väljavalitud ühishuviprojektide kavandamisel, arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel tehtud edusammud ning vajaduse korral rakenduse viivitus ja muud kogetud raskused;

b)     liidu poolt ▌ühishuviprojektide jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad võrreldes rahastatud ühishuviprojektide koguväärtusega;

c)      elektri- ja gaasisektori puhul liikmesriikide vaheliste ühenduste loomine, sellega seotud energiahindade areng ning energiavõrgu tõrgete arv, põhjused ja majanduskulu;

d)     seoses lubade andmise ja üldsuse osalemisega:

–  ühishuviprojektide loamenetluste keskmine ja maksimaalne kestus, sh menetluse iga etapi kestus, võrreldes artikli 11 lõikes 2 osutatud algsete oluliste vahe-eesmärkide saavutamise ajakavaga;

–       vastuseis ühishuviprojektidele (eelkõige avaliku arutelu käigus saadud kirjalike vastuväidete ja õiguskaitsemenetluste arv);

       ülevaade parimatest ja innovaatilistest tavadest seoses sidusrühmade kaasamisega ja keskkonnamõju leevendamisega loamenetluste ja projektide rakendamise käigus;

       artikli 9 lõikes 2 ette nähtud süsteemide tulemuslikkus artiklis 11 sätestatud tähtaegadest kinnipidamist silmas pidades;

e)  seoses reguleerimisega:

–       selliste ühishuviprojektide arv, mille kohta on tehtud artikli 13 kohane kulude riikidevahelise jaotamise otsus;

–       selliste ühishuviprojektide arv ja laad, mille jaoks on tagatud artikli 14 kohased konkreetsed stiimulid;

e a)       käesoleva määruse tulemuslikkus 2014. ja 2015. aastaks turgude integreerimise eesmärkide, 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning pikemaajaliselt 2050. aastaks vähese CO2-heitega majanduse suunas liikumise eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel.

Artikkel 17Teave ja selle avaldamine

Komisjon loob kuue kuu jooksul alates liidu esimese loendi vastuvõtmisest taristu läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele kergesti juurdepääsetav, sealhulgas interneti kaudu. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

a)  ▌ajakohastatud üldteave (sh geograafiline teave) iga ühishuviprojekti kohta;

b)        artikli 5 lõikes1 sätestatud rakenduskava iga ühishuviprojekti kohta;

c)        artikli 12 kohaselt koostatud metoodika abil asjaomaste ühishuviprojektide kulude ja tulude analüüsimisel saadud tulemused, v.a tundlik äriteave;

c a)     liidu loend;

c b)     liidu poolt iga ühishuviprojekti jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad.

Artikkel 18Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta sellise rahalise abi andmist, jätkamist ega muutmist, mida komisjon on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(31), kohaste projektikonkursside tulemusel otsuse nr 1364/2006/EÜ I ja III lisas loetletud projektide jaoks või selliste eesmärkide täitmiseks, mis põhinevad üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) kulude asjakohastel kategooriatel vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(32).

III peatüki sätteid ei kohaldata ühishuviprojektide suhtes, mille suhtes on loamenetlust alustatud ja mille puhul projektiedendaja on esitanud taotlusdokumendid enne …(33)*.

Artikkel 18 aMääruse (EÜ) nr 713/2009 muudatused

Määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Amet võtab artikli 9 lõike 1 kohase vabastusotsuse taotlemise ning ameti poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/…(34)+ (milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid) artikli 13 kohaselt tehtavate kulude riikidevahelise jaotamise otsuste eest lõivu.

_____________________

*       ELT L …(35)++.”

Artikkel 18 bMääruse (EÜ) nr 714/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 714/2009 muudetakse järgmiselt.

1)          Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)     lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   ühised võrguhaldusvahendid, et tagada kooskõlastatud võrguhaldus nii tava- kui ka eriolukorras, sealhulgas ühine vahejuhtumite liigitusskaala ja teadusuuringute kavad. Nende vahenditega määratakse muu hulgas kindlaks:

i)      teave, sealhulgas asjakohane üks päev ette, mitu korda päevas või reaalajas edastatav teave, mis on kasulik tegevuse paremaks kooskõlastamiseks, ning sellise teabe kogumise ja jagamise optimaalne sagedus;

ii)  tehnoloogiaplatvorm reaalajas teabevahetuseks ja vajaduse korral tehnoloogiaplatvormid muu punktis i osutatud teabe kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning selliste menetluste rakendamiseks, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjate tegevust rohkem kooskõlastada, eesmärgiga muuta selline kooskõlastatus kogu liitu hõlmavaks;

iii)    kuidas põhivõrguettevõtjad teevad tegevusalase teabe kättesaadavaks teistele põhivõrguettevõtjatele või mis tahes isikule, kes on nõuetekohaselt volitatud aitama neil saavutada tegevuse kooskõlastatust, ja ametile; ning

iv)    et põhivõrguettevõtjad määravad kontaktpunkti, kes vastutab teiste põhivõrguettevõtjate või mis tahes muu punktis iii osutatud nõuetekohaselt volitatud isiku või ameti teabetaotlustele vastamise eest.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik esitab vastuvõetud spetsifikatsioonid eeltoodud punktide i–iv kohta …(36)* ametile ja komisjonile.

12 kuu jooksul alates spetsifikatsioonide vastuvõtmisest esitab amet arvamuse selle kohta, kas need aitavad piisavalt kaasa piiriülese kaubanduse edendamisele ning Euroopa elektripõhivõrgu optimaalse juhtimise, kooskõlastatud haldamise, tõhusa kasutamise ja hea tehnilise arengu tagamisele.”

b)     lõike 10 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   tuginetakse liikmesriikide investeerimiskavadele, võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning vajaduse korral võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr …/…(37)*+, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid; sellele tehakse kulude-tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 12 kohaselt koostatud metoodikat;

_________________

+       ELT L …(38)** .”

2)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11Kulud

Käesoleva määruse artiklites 4–12 ja määruse (EL) nr …/…(39)* artiklis 12 nimetatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.”

3)          Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„4 a. Komisjon võib võtta vastu suunised põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamise rakendamise kohta liidu tasandil. Need suunised on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 6 osutatud võrgueeskirjadega ja rajanevad neile ning käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud vastuvõetud spetsifikatsioonidele ja ameti arvamusele. Nimetatud suuniste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse erinevaid piirkondlikke ja riiklikke talitlusnõudeid.

  Nimetatud suunised võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

4)          Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

„3.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)* artiklit 5.

__________________

*       ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”

Artikkel 18 cMääruse (EÜ) nr 715/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 715/2009 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 8 lõike 10 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   tuginetakse liikmesriikide investeerimiskavadele, võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning vajaduse korral võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr …/…(40)+1, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid; sellele tehakse kulude-tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 12 kohaselt koostatud metoodikat;

__________________

1       ELT L …(41)++ .”

2)       Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11Kulud

Käesoleva määruse artiklites 4–12 ja määruse (EL) nr …/…(42)* artiklis 12 nimetatud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad ülekandesüsteemi haldurid ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.”

Artikkel 19Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1364/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Käesolevast määrusest ei tulene õigusi otsuse nr 1364/2006/EÜ I ja III lisas loetletud projektide suhtes.

Artikkel 20Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates(43)*, välja arvatud artikleid 15 ja 15 a, mida kohaldatakse alates asjakohase Euroopa ühendamise rahastu määruse kohaldamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel                                                Nõukogu nimel

president                                                                          eesistuja

________________________

I LISA

ESMATÄHTSAD ENERGIATARISTUKORIDORID JA -ALAD

Käesolevat määrust kohaldatakse üleeuroopalise esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade suhtes.

1.      ESMATÄHTSAD ELEKTRIKORIDORID

1)     Põhjamere elektrivõrk: Põhjameres, Iiri meres, La Manche’i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paikneva integreeritud elektrivõrgu arendamine ja sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

2)  Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas: kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelised ühendused ja ühendused Vahemere-äärse piirkonnaga, sealhulgas Pürenee poolsaarega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks ja riigisiseste võrgutaristute täiustamine, et kiiremini integreerida piirkonna turud.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

3)   Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia,(44) Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

4)  Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava: Läänemere piirkonna liikmesriikide võrkudevahelised ühendused ja riigisiseste võrgutaristute vastav täiustamine, et lõpetada Baltimaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud, muu hulgas töötades taastuvenergia integreerimise nimel.

Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.

2.      ESMATÄHTSAD GAASIKORIDORID

5)     Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: Lääne-Euroopa põhja-lõuna suunaliste gaasivoogude gaasitaristu tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

6)  Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: gaasitaristu Läänemere piirkonna, Aadria ja Egeuse mere piirkonna, Vahemere idapiirkonna ja Musta mere piirkonna vaheliste ning siseste piirkondlike ühenduste jaoks ning gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia,(45) Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

7)          Lõunapoolne gaasikoridor: taristu gaasi ülekandmiseks liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia,(46) Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

8)  Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava: gaasitaristu, et lõpetada Baltimaade ja Soome eraldatus ning nende sõltuvus ühest tarnijast, täiustada vastavalt riigisiseseid võrgutaristuid ning mitmekesistada gaasitarneid ja suurendada varustuskindlust Läänemere piirkonnas.

Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.

3.        ESMATÄHTIS NAFTAKORIDOR

9)          Naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas: Ida-Euroopa keskosas paikneva naftatorustike võrgu koostalitlusvõime varustuskindluse suurendamiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Horvaatia,(47) Poola, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

4.  ESMATÄHTSAD VALDKONNAD

10)        Nutivõrkude kasutuselevõtt: nutivõrgu tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus, eelkõige suurte elektrikoguste tootmine taastuvatest või hajutatud energiaallikatest ja tarbijate nõudlusele reageering.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

11)        Elektrikiirteed: esimese elektrikiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem, mis on võimeline:

a)     mahutama tuuleenergia järjest suurenevat ülejääki Põhjamere ja Läänemere piirkonnas ja nende lähiümbruses ning suurendama elektritootmist taastuvatest energiaallikatest Ida- ja Lõuna-Euroopas ning samuti Põhja-Aafrikas;

b)   ühendama need uued tootmissõlmed suure hoiustusvõimsusega Põhjamaades, Alpides ja muudes piirkondades ning suurte tarbimiskeskustega, ja

c)  tulema toime järjest muutuvamate ja detsentraliseeritumate elektritarnete ning paindlikuma elektrinõudlusega.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

12)        Riikidevaheline CO2 transpordi võrk: CO2 transpordi taristu arendamine liikmesriikide vahel ning ümbritsevate kolmandate riikidega CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtuks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

________________________

II LISA

ENERGIATARISTUKATEGOORIAD

I lisas loetletud energiataristu prioriteetide teostamiseks tuleb arendada järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid energiataristuid.

1)     Elekter:

a)      kõrgepinge õhuliinid, kui need on projekteeritud pingele 220 kV või rohkem, ning maa- ja merealused ülekandekaablid, kui need on projekteeritud pingele 150 kV või rohkem;

b)     eelkõige elektrikiirteede jaoks igasugused füüsilised seadmed, mis on projekteeritud kõrgepinge- ja ülikõrgepingeelektri transportimiseks, et võimaldada ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandates riikides toodetud või salvestatud suurte elektrikoguste ulatuslikku tarbimist ühes või mitmes muus liikmesriigis;

c)  elektrisalvestusrajatised elektri alaliseks või ajutiseks salvestamiseks maapealsetesse või maa-alustesse taristusse või geoloogiliselt, tingimusel et need on vahetult ühendatud kõrgepinge õhuliinidega, mis on projekteeritud pingele 110 kV või rohkem;

d)     igasugused punktides a–c kindlaksmääratud süsteemide ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid kõigi pingetasemete juures ning alajaamad;

e)      igasugused ülekande- ja keskpingeelektri jaotamise seadmed või paigaldised, mis võimaldavad elektrivõrgus kahesuunalist digitaalset kommunikatsiooni ning elektri tootmise, ülekandmise, jaotamise ja tarbimise reaalajalist või peaaegu reaalajalist, interaktiivset ja arukat seiret ja juhtimist, et arendada välja võrk, millesse on tõhusalt integreeritud kõikide sellega ühendatud kasutajate – tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate – käitumine ja tegevus, et saada majanduslikult tõhus säästev elektrisüsteem, mis on väikeste kadudega, kvaliteetne, varustuskindel ja ohutu.

2)  Gaas:

a)      maa- ja biogaasi transporditorustikud osana võrgust, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, v.a tootmisetapis või maagaasi kohalikuks jaotamiseks kasutatavad kõrgsurvetorud;

b)     eespool nimetatud kõrgsurve-gaasitorudega ühendatud maa-alused hoidlad;

c)      veeldatud või surumaagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised;

d)     igasugused süsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kompressorjaamad.

3)  Nafta:

a)   toornafta transporditorud;

b)   toornaftatorude käitamiseks vajalikud pumbajaamad ja hoidlad;

c)   igasugused kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed ja paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid ning vastassuunavooge võimaldavad seadmed.

4)          CO2:

a)   spetsiaalne torustik, v.a tootmisetapi torustik, mille kaudu inimtegevusest tulenevat CO2 selle alaliseks geoloogiliseks säilitamiseks vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ transporditakse mitmest allikast, st tööstuskäitistest (sh elektrijaamad), kus põlemise või muude fossiilsete või mittefossiilsete süsinikku sisaldavate ühenditega seotud keemiliste reaktsioonide tagajärjel tekib CO2;

b)  veeldamise rajatised ja puhverhoidlad CO2 edasitransportimiseks. See ei hõlma sellises geoloogilises formatsioonis paiknevat taristut, kus säilitatakse geoloogiliselt CO2 vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ, ega seonduvaid maapealseid rajatisi ja sissejuhtimisseadmeid;

c)      igasugused kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid.

________________________

III LISA

ÜHISHUVIPROJEKTIDE PIIRKONDLIKUD LOENDID

1.      RÜHMI KÄSITLEVAD EESKIRJAD

1)     II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektriprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate ▌ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-E esindajatest.

II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ▌ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-G esindajatest.

II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate nafta ja CO2 transpordi projektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni esindajatest.

1 a)  Rühmade otsuseid tegevad organid võib ühendada. Kõik rühmad või otsuseid tegevad organid kohtuvad vajaduse korral, et arutada kõigile rühmadele ühiseid küsimusi; sellised küsimused võivad hõlmata regioonidevahelise sidususega seotud teemasid või piirkondlike loendite kavandeisse lisatud kavandatavate projektide arvu, mis võib muutuda haldamatuks.

2)     Rühmad korraldavad oma tööd vastavalt piirkondlikule koostööle, mida tehakse direktiivi 2009/72/EÜ artikli 6, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 7 ning määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 artikli 12 kohaselt ning muude olemasolevate piirkondlikke koostööstruktuuride kaudu.

3)  I lisas kindlaksmääratud asjakohaste prioriteetide teostamisele vastavalt kutsub iga rühm osalema ühishuviprojektiks väljavalimiseks potentsiaalselt sobiva projekti edendajaid ning riikide haldusasutuste/ametiasutuste ja reguleerivate asutuste esindajaid, ▌ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide, Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide ülekandesüsteemi haldureid ja põhivõrguettevõtjaid ning energiaühenduse institutsioonide ja asutuste, Euroopa naabruspoliitikas osalevate ja liiduga konkreetset energiakoostööd tegevate riikide esindajaid. Otsus kolmanda riigi esindajaid kutsuda põhineb konsensusel.

4)     Rühmad peavad nõu asjaomaseid sidusrühmi, sh tootjaid, ülekandesüsteemi haldureid ja põhivõrguettevõtjaid, tarnijaid ja tarbijaid esindavate organisatsioonidega – ja kui seda peetakse asjakohaseks, siis sidusrühmadega otse – ning ▌keskkonnakaitseorganisatsioonidega. Rühmad võivad oma ülesannete täitmiseks korraldada arutelusid või kuulamisi.

4 a)  Komisjon avaldab iga rühma sise-eeskirjad/kodukorra, liikmesorganisatsioonide ajakohastatud nimekirja, korrapäraselt ajakohastatud teabe töö edenemise kohta, koosolekute päevakorrad ning lõplikud järeldused ja otsused artiklis 17 osutatud läbipaistvusplatvormil.

4 b)  Komisjon, koostööamet ja rühmad püüavad saavutada kooskõla eri rühmade töös. Selleks tagavad komisjon ja koostööamet, kui see on asjakohane, kogu piirkondadevahelist huvi pakkuvat tööd hõlmava teabe vahetuse asjaomaste rühmade vahel.

Riikide reguleerivate asutuste ja koostööameti osalus rühmades ei sea ohtu nende ülesannete ja kohustuste täitmist, mis nendele asutustele on pandud käesoleva määrusega või direktiivi 2009/72/EÜ artiklitega 36 ja 37 ning direktiivi 2009/73/EÜ artiklitega 40 ja 41 või määrusega (EÜ) nr 713/2009.

2.  PIIRKONDLIKE LOENDITE KOOSTAMISE PROTSESS

1)        Ühishuviprojektiks väljavalimiseks potentsiaalselt sobiva projekti edendajad, kes soovivad saada projektile ühishuviprojekti staatust, esitavad rühmale ühishuviprojektiks väljavalimise taotluse, mis sisaldab:

       hinnangut selle kohta, kuidas tema projekt aitab rakendada I lisas sätestatud prioriteete;

       artiklis 4 kindlaksmääratud asjakohaste kriteeriumide täitmise analüüsi;

       piisava küpsusastme saavutanud projektide puhul projektipõhist kulude-tulude analüüsi vastavalt artikli 18 a sätetele ja ENTSOde poolt artikli 12 kohaselt koostatud metoodikale; ning

       mis tahes muud teavet, mis on projekti hindamiseks asjakohane.

2)        Kõik taotluse saajad tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

3)  Pärast liidu esimese loendi vastuvõtmist on II lisa punkti 1 alapunktides a, b ja d sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad elektri ülekandmise ja salvestamise projektid kõigi järgnevalt vastu võetud liidu loendite puhul osa elektrivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-E on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8.

4)     ▌Pärast liidu esimese loendi vastuvõtmist on II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad gaasitaristu projektid kõigi järgnevalt vastu võetud liidu loendite puhul osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

4 a)  Liidu esimesse loendisse võtmiseks esitatud projektikavandeid, mida ei ole eelnevalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 kohaselt hinnatud, hindab kogu liitu hõlmava süsteemi tasandil:

  II lisa punkti 1 alapunktides a, b ja d sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide puhul ENTSO-E kooskõlas võrgu viimases olemasolevas kümneaastases arengukavas kohaldatud metoodikaga;

  II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide puhul ENTSO-G või kolmas isik järjepideval viisil, lähtudes objektiivsest metoodikast;

 (48)* esitab komisjon suunised ENTSO-E ja ENTSO-G kohaldatavate kriteeriumide kohta punktides 3 ja 4 osutatud vastavate kümneaastaste võrgu arengukavade arendamisel, et tagada võrdne kohtlemine ja protsessi läbipaistvus.

5)  II lisa punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad CO2 transpordi projektid on osa vähemalt kahe liikmesriigi poolt riikidevahelise CO2 transpordi ja taristu arendamiseks koostatud kavast, mille asjaomased liikmesriigid või nende määratud üksused esitavad komisjonile.

5 a)  II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate kavandatavate projektide puhul kontrollivad riikide reguleerivad asutused ja vajaduse korral koostööamet – võimaluse korral piirkondliku koostöö raames (direktiivi 2009/72/EÜ artikkel 6, direktiivi 2009/73/EÜ artikkel 7) – kriteeriumide / kulude-tulude analüüsi metoodika ühtset kohaldamist ning hindavad nende piiriülest tähtsust. Nad esitavad oma hinnangu rühmale.

5 b)  II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate kavandatavate nafta ja CO2 transpordi projektide puhul hindab komisjon artiklis 4 sätestatud kriteeriumide kohaldamist. II lisa punktis 4 sätestatud kategooriasse kuuluvate kavandatavate CO2 projektide puhul võtab komisjon samuti arvesse projektide tulevase laiendamise võimalusi muude liikmesriikide kaasamiseks. Komisjon esitab oma hinnangu rühmale.

5 c)   Iga liikmesriik, kelle territooriumiga ei ole kavandatav projekt seotud, kuid kellele kavandatav projekt võib avaldada positiivset puhasmõju või olulist mõju, näiteks keskkonnale või energiataristu toimimisele tema territooriumil, võib esitada rühmale arvamuse, kirjeldades oma mureküsimusi.

5 d)  Rühma otsuseid tegev organ analüüsib rühma kuuluva liikmesriigi taotlusel liikmesriigi poolt vastavalt artikli 3 lõikele 3 esitatud põhjendusi, miks tema territooriumiga seotud ühishuviprojekti mitte heaks kiita.

5 e)  Rühm tuleb kokku, et kavandatud projekte analüüsida ja need paremusjärjestusse seada, võttes arvesse reguleerivate asutuste hinnangut või komisjoni hinnangut nafta ja CO2 transpordi projektide kohta.

5 f)   II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate kavandatavate projektide piirkondlike loendite kavandid, mille rühmad on koostanud, koos kõigi punktis 5c täpsustatud arvamustega esitatakse koostööametile kuus kuud enne liidu loendi vastuvõtmise kuupäeva. Koostööamet hindab piirkondlike loendite kavandeid ja nendega kaasas olevaid arvamusi kolme kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast. Koostööamet esitab oma arvamuse piirkondlike loendite kavandite kohta, eelkõige kriteeriumide ja kulude-tulude analüüsi ühtse kohaldamise kohta kõigis piirkondades. Koostööameti arvamus võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 15 lõikes 1 osutatud menetlusega.

5 g)  Ühe kuu jooksul alates koostööameti arvamuse kättesaamise kuupäevast võtab iga rühma otsuseid tegev organ artikli 3 lõike 3 sätteid järgides vastu oma lõpliku piirkondliku loendi, lähtudes rühmade ettepanekust ning võttes arvesse koostööameti arvamust ja punkti 5 a kohaselt esitatud riikide reguleerivate asutuste hinnangut või punkti 5 b kohaselt esitatud komisjoni hinnangut nafta ja CO2 transpordi projektide kohta. Rühmad esitavad lõplikud piirkondlikud loendid koos kõigi punktis 5 c täpsustatud arvamustega komisjonile.

5 h)  Kui saadud piirkondlikest loenditest lähtudes ja koostööameti arvamust arvesse võttes muutuks kavandatavate ühishuviprojektide koguhulk liidu loendis haldamatuks, kaalub komisjon pärast iga asjaomase rühmaga konsulteerimist, kas jätta liidu loendist välja projektid, mille asjaomane rühm oli seadnud artikli 4 lõike 4 kohaselt koostatud paremusjärjestuses kõige viimastele kohtadele.

IV LISA

ÜHISHUVIPROJEKTIDE KRITEERIUMIDEGA SEOTUD EESKIRJAD JA NÄITAJAD

1)     Olulise piiriülese mõjuga projekt on liikmesriigi territooriumil elluviidav projekt, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)        elektriülekanne: projekti kaudu suurendatakse võrgu ülekandevõimsust või kaubanduslikeks elektrivoogudeks kättesaadavat võimsust asjaomase liikmesriigi ja ühe või mitme teise liikmesriigi piiril või sama ülekandekoridori kõigis muudes asjakohastes kohtades, mis suurendavad selle piiriülese võrgu ülekandevõimsust, vähemalt 500 megavati võrra võrreldes olukorraga, kui projekt jäetaks käiku laskmata;

b)        elektri salvestamine: projekti installeeritud võimsus on vähemalt 225 megavatti ja sellega luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 250 gigavatt-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

c)  gaasiülekanne: projekti käigus investeeritakse vastassuunavoogude läbilaske võimsusesse või muudetakse asjaomaste liikmesriikide piiriülest ülekandevõimsust vähemalt 10 % võrra võrreldes olukorraga enne projekti käikulaskmist;

d)     gaasi hoiustamine või veeldatud/surumaagaas: projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki või täita taristunorm (N–1 valem) piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 994/2010 artikli 6 lõikele 3;

e)      nutivõrgud: projekt on seotud kõrge- ja keskpingeseadmete ja -paigaldistega, mis on projekteeritud pingele 10 kV või rohkem. Projektis osalevad vähemalt kahe liikmesriigi põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad, hõlmates vähemalt 50 000 elektri kasutajat või tootjat või tootvat tarbijat piirkonnas, kus tarbitakse vähemalt 300 gigavatt-tundi aastas, kusjuures vähemalt 20 % tarbitavast elektrist pärineb muutuvatest ressurssidest.

2)  II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide puhul mõõdetakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)      turgude integreerimist, konkurentsi ja süsteemi paindlikkust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

–      piiriüleste projektide puhul arvutatakse nende mõju mõlemasuunaliste elektrivoogude ülekande võimsusele võrgus, mõõdetuna elektrikogustes (megavattides), ning nende panus sellesse, et saavutada ühendusvõimsuseks vähemalt 10 % installeeritud tootmisvõimsusest, või olulise piiriülese mõjuga projektide puhul nende mõju võrgu ülekandevõimsusele asjaomaste liimesriikide vahelistel piiridel, asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piiridel või asjaomastes liikmesriikides ning mõju pakkumise ja nõudluse tasakaalustamisele ja võrgu toimimisele asjaomastes liikmesriikides;

–      V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas hinnatakse projekti mõju kogu energiasüsteemi tootmis- ja ülekandekuludele ning turuhindade arengule ja ühtlustumisele eri planeerimisstsenaariumide korral, võttes eelkõige arvesse tootmisvõimsuste koormamisjärjestuse muutumist;

b)  taastuvenergia ülekandmist suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestamiskohtadesse mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

–      elektri ülekandmisega seoses hinnatakse projekti tulemusel ühendatavat ja ülekantavat taastuvatest energiaallikatest toodetavat elektrikogust (tehnoloogialiikide kaupa ja megavattides) võrreldes nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri kavandatud üldkogusega asjaomases liikmesriigis 2020. aastal, mis on kavandatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 kohases taastuvenergia riiklikus tegevuskavas;

–      elektri salvestamisega seoses võrreldakse projektist tulenevat uut salvestusvõimsust sama salvestustehnoloogia olemasoleva koguvõimsusega V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas;

c)  varustuskindlust, koostalitlusvõimet ja süsteemi talitluskindlust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, hinnates eelkõige, kuidas projekt mõjutab V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas piisava tootmise ja ülekandmisega seotud hinnangulist tootmispuudujääki teatavatel iseloomulikel koormuseperioodidel, võttes arvesse kliimaga seotud äärmuslikke ilmastikunähtusi ja nende mõju taristu vastupidavusele. Võimaluse korral mõõdetakse projekti mõju süsteemi toimimise ja teenuste sõltumatule ja usaldusväärsele kontrollile.

3)          II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide puhul mõõdetakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)      turgude integreerimise ja koostalitlusvõime mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus turupiirkondade integreerimisele, hindade lähenemisele ja süsteemi üldisele paindlikkusele, sh vastassuunavoogude läbilaske võimsus eri stsenaariumide kohaselt;

b)  konkurentsi mõõdetakse mitmekesistamise, sh kohalikele tarneallikatele juurdepääsu hõlbustamise põhjal, võttes üksteise järel arvesse: allikate mitmekesistamist, tarnijate mitmekesistamist, tarneteede mitmekesistamist, uue võimsuse mõju Herfindahli-Hirschmanni indeksile (HHI), mis arvutatakse V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas oleva võimsuse tasandil;

c)      gaasivarustuse kindluse mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus liidu gaasisüsteemi lühi- ja pikaajalisele vastupidavusele ning sellele, kuivõrd suureneb süsteemi ülejäänud paindlikkus liikmesriikide tarnehäiretega toimetulekuks eri stsenaariumide korral, samuti arvutatakse projektist tulenev lisavõimsus, mida mõõdetakse seoses taristunormiga (N–1 valem) piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 994/2010 artikli 6 lõikele 3;

d)     säästvust mõõdetakse selle alusel, mil määral aitab projekt vähendada heitkoguseid, toetada taastuvelektri tootmist varuallikatest või elektrienergiast toodetud gaasi ja biogaasi transportimist, võttes arvesse kliimatingimuste eeldatavaid muutusi.

4)  II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul hinnatakse iga artiklis 4 loetletud ülesande täitmist järgmiste kriteeriumide alusel:

a)      säästvuse tase: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja elektrivõrgutaristu keskkonnamõju;

b)     põhi- ja jaotusvõrkude suutlikkus ühendada kasutajaid ning elektrit kasutajatelt ja kasutajateni transportida: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse hajutatud energiaallikatest toodetud elektri ülekandmiseks installeeritavat võimsust jaotusvõrkudes, maksimaalset lubatavat võrku sisenevat elektrikogust, ilma et tekiks jaotusvõrkude ülekoormamise oht, ning ülekoormuse või turvaohu tõttu taastuvatest energiaallikatest võrku juhtimata jääva energia kogust;

c)      võrgu ühendatavus ja juurdepääs kõigile võrgukasutajate kategooriatele: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate tasude ja tariifide ning nende struktuuri arvutamise meetodeid, samuti võrgus elektrikoguste dünaamiliseks tasakaalustamiseks ettenähtud talitluspaindlikkust;

d)  varustuskindlus ja tarnekvaliteet: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse kindlalt olemasoleva tootmisvõimsuse ja tippnõudluse suhet, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa, elektrisüsteemi stabiilsust, häirete (sh kliimatingimustega seotud häirete) kestust ja sagedust tarbija kohta ning pingekvaliteeti;

e)      elektrivarustuse ja võrgu toimimise tõhusus ja pakutava teenuse kvaliteet: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse elektrikao määra põhi- ja jaotusvõrkudes, väikseima ja suurima elektrinõudluse suhet teataval ajavahemikul, tarbijate osalemist elektriturgudel ja energiatõhususe meetmete võtmisel, elektrivõrguosade protsentuaalset kasutust (st keskmine koormus), võrguosade kättesaadavust (seotud ettekavandatud ja ettekavandamata hooldustöödega) ja selle mõju võrgu toimimisele ning võrguvõimsuse tegelikku kättesaadavust võrreldes selle standardväärtusega;

f)      mil määral aitavad riikidevahelised elektriturud koormusvoogude kontrollimise abil vähendada ringvooge ja suurendada võrkudevahelist ühendusvõimsust: selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse liikmesriigi ühendusvõimsuse ja elektrinõudluse suhet, ühendusvõimsuse kasutamist ning võrguühenduste ülekoormuse tasusid.

(5)  II lisa punktis 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul mõõdetakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)      naftavarustuse kindluse mõõtmiseks hinnatakse projektist tuleneva uue võimsuse lisaväärtust süsteemi lühi- ja pikaajalisele vastupidavusele ning sellele, milline on süsteemi ülejäänud paindlikkus tarnehäiretega toimetulekuks eri stsenaariumide korral;

b)     koostalitlusvõime mõõtmiseks hinnatakse, mil määral parandatakse projekti tulemusel naftavõrgu toimimist, eelkõige vastassuunavoogude võimaldamise kaudu;

c)      ressursside tõhusa ja säästva kasutamise mõõtmiseks hinnatakse, mil määral kasutatakse projekti käigus olemasolevat taristut ning kui palju aitab projekt vähendada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud koormust ja riske.

V LISAKOGU ENERGIASÜSTEEMI HÕLMAV KULUDE-TULUDE ANALÜÜS

Ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimise metoodika vastab käesolevas lisas sätestatud põhimõtetele.

1)          Metoodika põhineb ühistel lähteandmetel liidu elektri- ja gaasisüsteemi kohta aastatel n+5, n+10, n+15 ja n+20, kusjuures n on analüüsi tegemise aasta. Need andmed hõlmavad vähemalt järgmist:

a) elekter: nõudlusstsenaariumid, tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2 hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus tehtud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

b)  gaas: nõudlusstsenaariumid, imporditud kogused, kütusehinnad (sh kivisüsi, gaas ja nafta), ülekandesüsteemi koostis ja areng, võttes arvesse kõiki uusi projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus tehtud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu.

2)          Kõnealustes andmetes on arvesse võetud analüüsi koostamise ajal kehtivat liidu ja siseriiklikku õigust. Elektri- ja gaasiandmed peavad olema omavahel kooskõlas, eelkõige seoses oletustega hindade ja mahtude kohta kummalgi turul. Andmekogum koostatakse pärast ametlikku arutelu liikmesriikidega ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Komisjon ja koostööamet tagavad vajaduse korral juurdepääsu vajaminevatele kolmandate isikute äriandmetele.

3)          Metoodikas antakse juhised kulude-tulude analüüsiks vajaliku võrgu ja turu mudeli koostamiseks ja kasutamiseks.

4)          Kulude-tulude analüüs põhineb analüüsitud projektikategooriate kulude ja tulude ühtlustatud hindamisel ning hõlmab vähemalt punktis 1 osutatud ajavahemikku.

5)  Kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt järgmisi kulusid: kapitalikulud, projekti tehnilise eluea jooksul kantavad tegevus- ja hoolduskulud ning vajaduse korral kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse kulud. Metoodikas antakse juhised arvutustes kasutatavate diskontomäärade kohta.

6)          Elektri ülekandmise ja salvestamise projektide kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 13 kohaldamisest tulenevat mõju ja hüvitisi, IV lisas kindlaksmääratud näitajatele avalduvat mõju ning järgmist mõju:

b)     ▌kasvuhoonegaaside heitkogused ja ülekandekaod projekti tehnilise eluea jooksul;

c)      projekti tehnilise eluea jooksul elektri tootmisse ja ülekandmisse tehtavate uute investeeringute edasised kulud;

d)  talitluspaindlikkus, sh süsteemi sagedustundlikkuse ja abiteenuste optimeerimine;

e)      süsteemi vastupidavus muu hulgas õnnetustele ja kliimale ning süsteemi talitluskindlus, eelkõige Euroopa elutähtsate taristute puhul, mis on kindlaks määratud direktiivis 2008/114/EÜ.

7)          Gaasiprojektide kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt turu-uuringute tulemusi, ▌mõju IV lisas kindlaksmääratud näitajatele ning mõju järgmisele:

b)     ▌vastupidavus ▌õnnetustele ja kliimale ning süsteemi talitluskindlus, eelkõige Euroopa elutähtsate taristute puhul, mis on kindlaks määratud direktiivis 2008/114/EÜ;

e)      gaasivõrgu ▌ülekoormus.

8)  Nutivõrkude projektide kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse IV lisas kindlaksmääratud näitajatele avalduvat mõju.

9)          Punktides 6–8 osutatud näitajate arvessevõtu üksikasjalik meetod töötatakse välja pärast ametlikku arutelu liikmesriikide ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega.

10)        Metoodika kohaselt määratakse kindlaks analüüs, mis tehakse asjakohaste lähteandmete põhjal, määrates kindlaks mõju iga projekti olemasolu ja puudumise korral. Iga projekti analüüsipiirkond hõlmab kõiki liikmesriike ja kolmandaid riike, kelle territooriumil projekti ellu viiakse, kõiki vahetus naabruses asuvaid liikmesriike ning kõiki muid liikmesriike, keda projekt oluliselt mõjutab.

11)        ▌Analüüsi käigus selgitatakse välja, millistele liikmesriikidele avaldab projekt positiivset puhasmõju (kasusaajad) ja millistele negatiivset puhasmõju (kulukandjad). Iga kulude-tulude analüüs sisaldab lähteandmete tundlikkuse analüüsi, erinevate samas analüüsipiirkonnas teostatavate projektide käikulaskmise kuupäeva ja muid asjakohaseid parameetreid.

12)  Ülekandesüsteemi haldurid, hoidlate haldurid ning suru- ja veeldatud maagaasi terminalide haldurid ja jaotusvõrguettevõtjad vahetavad metoodika väljatöötamiseks vajalikku teavet, sh asjakohaseid võrgu ja turu mudeleid. Teiste ülekande- või jaotusvõrguettevõtjate nimel teavet koguvad ülekande- või jaotusvõrguettevõtjad edastavad osalevatele ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatele kogutud andmete tulemused.

13)   Artikli 12 lõike 8 kohase ühtse elektri- ja gaasituru ja -võrgu mudeli puhul hõlmavad punktis 1 osutatud lähteandmed aastaid n+10, n+20 ja n+30 ning mudeli abil saab täielikult hinnata majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju, võttes eelkõige arvesse väliskulusid, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja tavapäraste õhusaasteainete heitkogustega või varustuskindlusega.

VI LISA

SUUNISED LÄBIPAISTVUSE JA ÜLDSUSE OSALEMISE KOHTA

1)          Artikli 10 lõikes 1 osutatud loamenetluse käsiraamatus määratakse kindlaks vähemalt järgmine:

a)      asjakohased (sh keskkonnaalased) õigusaktid, mille alusel tehakse otsused ja esitatakse arvamused eri liiki asjakohaste ühishuviprojektide kohta;

b)     asjakohased vajaminevad otsused ja arvamused;

c)      pädeva asutuse, muude ametiasutuste ja tähtsaimate asjaomaste sidusrühmade nimed ja kontaktandmed;

d)     tööde käik, kusjuures märgitud on kõik tööetapid ja soovituslik ajakava, ning lühiülevaade otsuste tegemise protsessist;

e)      teave otsuse taotlusele lisatavate dokumentide ulatuse, ülesehituse ja üksikasjalikkuse kohta, sh kontrollnimekiri;

f)       millistes etappides ja kuidas osaleb protsessis üldsus.

1 a)  Artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud üksikasjalikus ajakavas määratakse kindlaks vähemalt järgmine:

a)     vajaminevad otsused ja arvamused;

b)     projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused, sidusrühmad ja üldsus;

c)      menetluse üksiketapid ja nende kestus;

d)     tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

e)      ametiasutuste kavandatud ressursid ja võimalike lisaressursside vajadus.

2)     Selleks et suurendada üldsuse osalemist loamenetluses ning tagada eelnev teavitamine ja dialoog üldsusega, järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a)  ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu varajases etapis, kui üldsuse võimalikke muresid on veel võimalik arvesse võtta, ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

b)     pädevad asutused tagavad, et ühishuviprojektidega seotud avalikud arutelud korraldatakse võimaluse korral koondatult. Igas avalikus arutelus käsitletakse kõiki teatava menetlusetapiga seotud küsimusi ja ühte teatava menetlusetapiga seotud küsimust ei käsitleta rohkem kui ühes avalikus arutelus; üks avalik arutelu võib siiski toimuda rohkem kui ühes geograafilises asukohas. Avaliku arutelu küsimused märgitakse selle teates selgelt ära;

c)  märkused ja vastuväited on lubatud üksnes avaliku arutelu algusest kuni selle (lõppemise) tähtpäevani.

3)     Üldsuse osalemise kontseptsioon sisaldab vähemalt teavet järgmise kohta:

a)      asjaomased sidusrühmad, kelle poole pöördutakse;

b)     kavandatavad meetmed, sealhulgas erikoosolekute kavandatavad üldised toimumiskohad ja kuupäevad;

c)      ajakava;

d)     vastavate ülesannete täitmiseks ettenähtud inimressursid.

4)     Enne taotlusdokumentide esitamist korraldatava avaliku aruteluga seoses teevad asjaomased osalised vähemalt järgmist:

a)  avaldavad kuni 15-leheküljelise teabelehe, milles esitavad selgelt ja lühidalt ülevaate projekti eesmärgist ja esialgsest ajakavast, andmed riikliku võrguarenduskava võimalike alternatiivtrasside, projekti eeldatava (sh piiriülese) mõju ning võimalike negatiivse mõju leevendamise meetmete kohta, ning mis avaldatakse enne arutelu alustamist. Teabelehes tuuakse lisaks ära artiklis 17 osutatud läbipaistvusplatvormi ning punktis 1 osutatud loamenetluse käsiraamatu veebiaadressid;

b)     teavitavad projektist kõiki mõjutatud sidusrühmi artikli 10 lõikes 7 osutatud veebisaidi ja muude asjakohaste teabekanalite kaudu;

c)      kutsuvad kirjalikult kõik asjaomased mõjutatud sidusrühmad erikoosolekutele, mille käigus arutatakse mureküsimusi.

5)  Projekti veebisaidil saab tutvuda vähemalt järgmisega:

-a)    punktis 4 osutatud teabeleht;

a)      kuni 50-leheküljeline üldarusaadav ja korrapäraselt ajakohastatav kokkuvõte projekti hetkeseisust, kusjuures ajakohastamisel on eelmistesse versioonidesse tehtud muudatused selgelt märgitud;

b)     projekti ja avalike arutelude ajakava, milles on selgelt märgitud avalike arutelude ja kuulamiste kuupäevad ja toimumiskohad ning kuulamiste kavandatud teemadering;

c)      kontaktandmed kõigi taotlusdokumentide saamiseks;

d)     kontaktandmed avalike arutelude käigus märkuste ja vastuväidete esitamiseks.

________________________

(1)

ELT C 0000, 0.0.2012, lk 0.

(2)

ELT C 0000, 0.0.2012, lk 0.

(3)

ELT C 277, 13.9.2012, lk 138.

(4)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(5)

          ELT C 143, 22.5.2012, lk 125.

(6)

         ELT C 277, 13.9.2012, lk 143.

(7)

         Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(8)

             ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.

(9)

           Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(10)

          ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

(11)

         ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

(12)

         ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.

(13)

           ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(14)

        ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(15)

         ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(16)

         EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(17)

         EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(18)

         ELT L 26, 28.1.2012, lk 1.

(19)

         EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(20)

           Euroopa Ühenduse poolt heaks kiidetud nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).

(21)

         ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(22)

        ELT L 200, 31.7.2009, lk 31.

(23)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(24)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(25)

*            Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(26)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(27)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(28)

            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57).

(29)

            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 176, 15.7.2003, lk 1).

(30)

*         Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(31)

        ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(32)

        ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(33)

*         Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(34)

+          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number ja avaldamise  kuupäev.

(35)

++          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse ELT avaldamisviide.

(36)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(37)

*          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number ja avaldamise kuupäev.

(38)

**        Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse ELT avaldamisviide.

(39)

*          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.

(40)

+          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number ja avaldamise  kuupäev.

(41)

++          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse ELT avaldamisviide.

(42)

*          Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.

(43)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgneva kuu esimene päev.

(44)

         Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

(45)

         Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

(46)

         Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

(47)

         Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

(48)

*            Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.


SELETUSKIRI

Praegune olukord

Säästlik, kindel, turvaline ja mõistliku hinnaga energia on üks neid suuri küsimusi, mis seob eurooplasi, alates kodanikuühiskonnast kuni otsustajate, ettevõtjate ja keskkonnakaitsjateni. Sellele vaatamata on Euroopa energeetikapoliitika edenenud aeglaselt, Euroopa tasandil on ressursse jaotatud napilt ja energiapoliitikat on tähtsustatud alles kõige viimasel ajal, Lissaboni lepingus. Kuigi komisjon on kindlaks määranud kõrged energeetikapoliitika eesmärgid, mis hõlmavad konkurentsivõimet, varustuskindlust, säästlikkust ja CO2-heidete vähendamist, on praegu ikka veel tegemist energia siseturu ebapiisava integratsiooni, teatavate geograafiliste piirkondade märkimisväärse energeetilise isolatsiooni, energiajulgeolekut suurendavate eri liiki energiaallikate puuduliku kättesaadavuse ning tarbijatele ja ettevõtjatele ebasoodsate oludega hinna ja säästlikkuse osas. Niisugune üldine olukord ja liikmesriikide suur vastastikune sõltuvus nõuavad Euroopa tasandilt lähtuvat tegutsemist. Vaja on otsusekindlamat ja kooskõlastatumat tegevust ning ELi tugevam osa riikide jõupingutuste koordineerimisel ja sidumisel on möödapääsmatu.

Poliitikaraamistik

Euroopa energeetikapoliitikas on seatud selged eesmärgid 2020. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20%, kasvatada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Selleks rakendatavate õigusaktide hulka kuuluvad direktiiv kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta(1), direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta(2), direktiiv süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kohta(3), määrus gaasivarustuse kindluse tagamise kohta(4), nn kolmas energiapakett(5) ning energiatõhususe direktiiv, mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad. Kolmas energiapakett oli esimene oluline samm Euroopa integreeritud energiasüsteemi suunas. Ka hiljutine algatusraport energiataristu prioriteetide kohta aastaks 2020 ja pärast seda (2011/2034(INI))(6) pakkus ideid laiaulatusliku energiavõrgu poliitika väljatöötamiseks.

Takistused piiriülese energiaturu toimimisel

Mõningatele viimase aja saavutustele vaatamata on konkurentsituru kujundamisel ikka veel märkimisväärseid takistusi: elektri ülekandevõrkudes Kesk-Euroopas on suuri lünki Kuigi nõukogu on liikmesriikidele kindlaks määranud omavaheliste ühenduste miinimumeesmärgi – juba 2005. aastaks oleks pidanud olema ühendatud 10% installeeritud tootmisvõimsusest –, ei olnud üheksa liikmesriiki veel 2010. aastal seda taset saavutanud. Elektriülekannete kasv on eelmise kümne aastaga võrreldes olnud üle kahe korra väiksem. Keskmiste gaasihindade vahe on järsult suurenenud. 2011. aasta alguses oli ainuüksi energiapoliitika teise paketiga seoses käsil rohkem kui 60 rikkumismenetlust. Kolmanda energiapaketi ülevõtmise tähtaeg oli 3. märts 2011 ning sellega seoses avaldas Euroopa Komisjon hiljuti kaheksa põhjendatud arvamust, milles kaheksalt liikmesriigilt nõutakse paketi ülevõtmise kohustuste täitmist.

Piiriülese energiataristu arengut takistavad asjaolud

Uus energeetikapoliitiline olukord tekitab vajaduse uute taristute järele. Ainuüksi piiriülese tähtsusega energiataristute investeeringuvajadusi 2020. aastani hinnatakse 200-le miljardile eurole. Energiatristu puhul blokeerivad väga pikad, keskmiselt 12 aastat vältavad riigilt loa saamise menetlused aga sageli projektide teostamise ja hoiavad tagasi investeerimisotsuseid ning arvestada tuleb ka tõsisema avaliku vastuseisu ja viivitustega. Finantskriisi jätkudes pärsib investeeringuid sobivate rahastamisvahendite puudumine.

Energiataristu määruse eelnõu sisu

Uus määrus on positiivne ja tähtis algatus, kuna selle eesmärk on kiirendada energia siseturu teostumist ning aidata kaasa ELi energeetikapoliitika ja kliimaeesmärkide täitmisele. See võib väga olulisi investeeringuid arvestades olla kasuks ELi majanduskasvu taastamisel ja töökohtade loomisel.

Eelnõus nähakse ette energiatarisute ajakohastamine ja sidumine. Elektri osas on eesmärk edendada turuintegratsiooni ja -konkurentsi, süsteemikindlust ja taastuvate energiaallikate kaasamist ning toime tulla detsentraliseeritud ja mitte-dispetšjuhitava energiatootmise probleemidega, kasutades nn nutivõrke, ühendusi salvestuskohtadega ja nn elektrikiirteid. Gaasi osas saab energiajulgeolekut tõhustada gaasitarneallikate ja -marsruutide mitmekesistamise, veeldatud maagaasi hoiustamise ja vastassuuna-torujuhtmete abil. Eelnõus toetatakse ka toornafta tarnimist sisemaariikidesse ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks torustike rajamist, et siduda omavahel tootmis- ja säilitamiskohad.

Eelnõus määratakse kindlaks üheksa esmatähtsat geograafilist koridori ja kolm nn temaatilist ala, sätestatakse ühishuviprojektide väljaselgitamise eeskirjad ning nähakse igale liikmesriigile ette üks ametiasutus (universaalteenistus), mille ülesanne on jälgida ja kiirendada loaandmismenetlusi seoses ühishuviprojektidega. Ette nähakse ka kulude-tulude analüüsid ühishuviprojektide hindamiseks ja järjestamiseks ning investeeringute kulude jaotamiseks piiriüleselt toimiva asukoha eeliseid arvesse võttes; sellega stimuleeritakse kõrgema riskiga projekte ning määratakse abikõlblikkuse tingimused (liidu rahalise toetuse saamiseks Euroopa Ühendamise Rahastust).

Võimalike paranduste kohad määruse eelnõus:

a) Ühishuviprojektide valikumenetlustes tuleb silmas pidada üleeuroopaliste võrkude kujundamist.

Ettepanekute esitamine põhivõrguettevõtjate poolt ja nende analüüsimine piirkondlike rühmade poolt toimub „alt üles” põhimõttel. Projektiedendaja mõiste määratlust on muudetud ja nende aruandlust piirkondlikele rühmadele täpsustatud. Ühishuviprojektide väljavalimise eest vastutavate piirkondlike rühmade juhtimise puhul on välja jäänud üksikasjad sidusrühmade volituste tasakaalustatuse, otsustusprotsesside ja konfliktide lahendamise mehhanismide kohta. Hiljuti nõukogus toimunud aruteludel piirkondlike rühmade juhtimise teemal tõusis kesksele kohale riikide „strateegiliste huvide” kaitse. See on oluline probleem kõikide üleeuroopaliste taristute loomise puhul.

Projektide valimisel peavad Euroopa ühishuvid seisma üksikhuvidest kõrgemal. Ühishuviprojektide väljavalimine peaks toimuma kooskõlas kolmanda õigusaktide paketi ja ühenduse kümneaastase võrgu arengukavaga ning tugevat „alt üles ” ja riigikeskset lähenemisviisi tuleks täiendada ELi siseturukeskse „ülalt alla” lähenemisviisiga. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil (ACER) peaks olema tähtis osa võrkude koordineeritud ja sidusa laiendamise, majanduslikult tõhusate investeeringute ning tarbijate huvide kaitse tagamisel. Projektide valimine ja ühtekoondamine algul piirkonna, hiljem üleliidulisel tasandil, võttes arvesse paljusid kriteeriume ning kulude-tulude analüüse, aitab suurendada objektiivsust ja konsensust ühishuviprojektide loendi valikumenetluses.

b) Tulemuslikud vahendid taristute loomiseks

Piiriülese energiavõrgu taristu loomisel ja rakendamisel on olnud palju takistusi ning sama on oodata ka tulevikus, samavõrra keeruline on leida tasakaalu subsidiaarsuse ja Euroopa ühishuvi vahel.

Eelnõus püütakse ette anda tee selle protsessi läbimiseks: esmatähtsate koridoride kirjeldamine selgitab eri piirkondade eeldatavat osa energeetikapoliitika eesmärkide saavutamisel; konsensuslik otsustamine piirkondlikes rühmades aitab ära hoida ühepoolset blokeerimist; otsustava tähtsusega vahendid on tulemuslikum lubade andmise kord, kolmeaastane ajaline piir ning igas riigis üksainus projektilube väljastav ametiasutus (universaalteenistus); lisaks võivad nn Euroopa koordinaatorid, kellele antakse volitused jälgida projekte, mille rakendamisel esineb raskusi, aidata lahendada osa probleeme, võttes arvesse varasemaid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Peale selle, juhul kui projektiedendajad ei suuda projekte kavandatud aja sees rakendada, ja tegemist ei ole neist mitteolenevate põhjustega, ning projektide teostamisel on suur mahajäämus, seatakse täpsed ajalised piirid ja kord, et uued projektiedendajad saaksid nende projektide teostamises osaleda või nende juhtimise üle võtta.

Meil on vaja tulemuslikke vahendeid, et võitu saada geograafilise kallutatuse ja eraldatuse süvenemist ning tagada kogu liidu territoriaalne ühtekuuluvus. Ettenähtud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja takistuste ületamiseks tuleb kasutusele võtta vahendid, mis aitaksid sidusrühmi panna tegutsema ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja vähendada kunstlikke tõkkeid piiriüleste taristute loomisel.

c) Võrguettevõtjate koostöö ja omavahelise kooskõlastamise edendamine soovitud tulemuste saamiseks

Eri liikmesriigid on erineva kiirusega asunud täitma ELi poliitilisi eesmärke, mis on seotud ühenduste loomise ja taastuvenergia tootmisega. ELi vahendite suunamine nendele liikmesriikidele, kes on vähe ära teinud, kätkeb endas moraalset riski, kuna viivitajatele avaneb eesrindlastega võrreldes teatav eelis: nemad ootavad ära investeeringu stiimulid. Võimaluse pakkumine mitme ettevõtja kaasamiseks (3+) ELi rahastatavate projektide teostamisse aitaks edendada ülimalt vajalikku koostööd põhivõrguettevõtjate vahel, võimendada oskusteavet, suurendada turuosaliste vastastikust usaldust ja süvendada turu integratsiooni.

Vaja on teha koostööd ja parandada süsteemijuhtimist, et tagada energiavõrkude optimaalne kasutamine ja käitamine põhivõrguettevõtjate poolt. Uue energiaallikate jaotuse üha suurem tehnoloogiline keerukus, mis tuleneb taastuvate energiaallikate lisandumisest, suurendab koordinatsiooni puudulikkuse ohtu, koguni voolukatkestuste ohtu mitmest tegurist sõltuvate puhul Reaalajas toimuvat piiriülest vahetust kajastava teabe kogumine ja jälgimine võib kujuneda tähtsaks vahendiks, mis aitab tagada energiavõrgu taristu turvalise ja tõhusa toimimise ning ka taristu tuleviku kavandamise. Samal ajal on taristu kasutuse optimeerimine ülimalt tähtis tarbija perspektiivist. ENTSO-E ja ENTSO-G esitavad komisjonile ettepanekud selle kohta, kuidas luua ja rakendada kohane moodus Euroopa energiataristu toimimise kooskõlastamiseks reaalajas

d) Investeeringute suurendamine

Otsustava tähtsusega on erainvesteeringute kaasamine. Eelnõus nähakse ette mehhanism piiriüleseks kulude jaotamiseks, võttes arvesse osalevate liikmesriikide saadavat kasu. Määruses sätestatakse riikide reguleerivate asutuste osa: määrata kindlaks investeerimisstiimulid proportsionaalselt projektiedendajate riskidega. Investeeringute edendamiseks võivad vajalikuks osutuda selgemad ELi suunised või üleeuroopaline parimate tavade võrdlusuuring.

Abikõlblikkuse põhiliseks kriteeriumiks, mille põhjal hinnatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ELi rahalise toetuse andmist, on jäänud „mitteäriline elujõulisus” (non-commercial viability). See on väga tähtis, et vältida turumoonutusi ja jätta avaliku sektori toetus vaid nendele projektidele, millel on positiivne välismõju, kuid mida turumehhanismide kaudu muidu ei teostataks. Tihe seotus Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditega on väga oluline, et kaasata ühishuviprojektide rahastamisse eravahendid; nn aruka energia jaotusvõrke, millel on kohalik või piirkondlik tähtsus, rahastatakse struktuurifondidest. Need kaks rahastamisallikat seega täiendavad teineteist. Teisalt, liikmesriigid peaksid järgima ELi energiaturu eeskirju, et ELi Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid kasutada saada.

(1)

Direktiiv 2009/29/EÜ

(2)

Direktiiv 2009/28/EÜ

(3)

Direktiiv 2009/31/EÜ

(4)

Määrus (EL) nr 994/2010

(5)

Direktiivid 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ ning määrused (EÜ) 713/2009, 714/2009 ja 715/2009

(6)

Raportöör: Francico Sosa Wagner


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.6.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

Arvamuse koostaja: Philippe Lamberts

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostajal on hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid.

Komisjoni ettepaneku kohaselt määratakse käesolevas algatuses 2020. aastani ja sellest edasi kindlaks teatav hulk üleeuroopalisi esmatähtsaid koridore ja alasid, mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taristuid ning mille jaoks Euroopa Liidu meetmed on kõige vajalikumad. Nimetatud prioriteete on kavas rakendada järgmiselt:

1.  lihtsustakse loamenetlusi, et vähendada nende kestust ühishuviprojektide korral ning suurendada üldsuse osalemist ja tema heakskiitu selliste projektide rakendamisele;

2.  hõlbustatakse elektri- ja gaasialaste ühishuviprojektide reguleerimist, jaotades kulud vastavalt saadavale kasule ning tagades, et lubatud tulud vastavad kantud riskidele;

3.  tagatakse ühishuviprojektide rakendamine, pakkudes vajalikku turupõhist ja otsest ELi rahalist toetust. Viimase suhtes on ettepanekus ühishuviprojektidele sätestatud tingimused, mille alusel nad saavad ELi rahalist tuge Euroopa Ühendamise Rahastust, mille kohta esitatakse eraldi õigusakti ettepanek.

Muudatusettepanekute eesmärk on täpsustada mõnda määruses nimetatud mõistet ning tagada suurem kooskõla teiste ELi õigusaktidega – eelkõige nendega, mis käsitlevad keskkonnamõju hindamist ja struktuurifonde – ning strateegiaga „Euroopa 2020” (sest neis on püstitatud omavahel seotud kliima- ja energiaeesmärke) ja teiste asjaomaste arengustsenaariumitega, mis on välja pakutud näiteks tegevuskavas aastani 2050.

Arvestades, et ühishuviprojektide elluviimiseks on vaja hiiglaslikku rahalist panust, aga ELi vahendid on piiratud, püütakse muudatusettepanekutega tagada, et erasektor võtab suure osa rahastamisest enda kanda.

Määruse põhielement on kulude-tulude analüüs. Arvamuse koostaja soovitab lisas toodud analüüsi metoodikat kirjeldavad sätted veelgi selgemaks muuta, täpsustades üksikasjalikumalt kulude ja tulude näitajaid. Kuna projektide elluviimise aeg ja nende oodatav eluiga on väga pikk, on nende näitajate arvutamises kasutatavad diskontomäärad määrava tähtsusega. Seetõttu tehakse ettepanek, et komisjon avaldaks korrapäraselt diskontomäärad, mida tuleb arvesse võtta. Diskontomääradele tuleks iga projekti spetsiifilise välismõju arvestamiseks lisada riskipreemia, mille kehtestaksid projektiedendajad asjaomaste sidusrühmadega nõu pidades. Sel viisil tegutsemine motiveeriks sidusrühmi ja eelkõige projekti asukoha ümbruses elavaid kodanikke arutelus osalema.

Enne oma metoodika esitamist ühtlustatud ja kogu energiasüsteemi hõlmava kulude-tulude analüüsi jaoks liidu tasandil peavad ENTSO-E ja ENTSO-G võtma arvesse neile Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgu poolt esitatud märkusi. Seega võetaks keskkonna ja ruumilise planeerimisega seotud näitajaid metoodikas juba varajases etapis arvesse.

Projektiedendajate aruande sisu täiendatakse, et see hõlmaks muu hulgas teavet struktuurifondide panuse kohta projekti elluviimisse ja ülevaadet tegelikest kuludest võrreldes esialgse hinnanguga.

Kui tegelikud kulud ületavad prognoositud kulusid üle 20 %, võib komisjon asjaomase projekti toetuskõlblike projektide loendist välja jätta.

Arvamuse koostaja arvates ei tohiks kümneaastasesse võrgu arengukavasse kuulumine olla projekti ühishuviprojektiks liigitamise tingimus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks ning valmistada see sama aja jooksul ühtlasi ette kõrge taastuvenergia tootmisvõimsuse ja elektri salvestamise potentsiaaliga piirkondade ühendamiseks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Hinnanguliselt ulatub 2020. aastani üleeuroopaliste elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerimise vajadus umbes 200 miljardi euroni. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust.

(11) Hinnanguliselt ulatub 2020. aastani üleeuroopaliste elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerimise vajadus umbes 200 miljardi euroni. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv taastuvate energiaallikate kiirema ja ulatuslikuma väljaarendamise ning liidu eesmärkide – saavutada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine 20%, suurendada energiatõhusust 20% ja tõsta taastuvenergia osa energiatarbimises 20%-le – täitmise kaudu võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Veeldatud maagaasi ja surumaagaasi jaoks sobilikel energiasalvestitel ja seadmetel peaks olema üleeuroopalises energiataristus tähtis roll salvestatud energiaga varustamine ja selle jaotamine. Seega on asjakohaste energiasalvestusrajatiste pidev arendamine oluline osa toimivast võrgutaristust.

 

Pumpelektrijaamade ja energiasalvestusrajatiste rajamise ja käitamise alal ei tohiks konkurentsi pärssida neid lõpptarbijatega võrdsustavad võrkudele juurdepääsu tasud.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud.

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Samamoodi võib käsitleda esmatähtsatena piirkondlikke ja riigisiseseid projekte, kui nendega tagatakse taastuvenergiaallikate integreerimine ja konkurents. Muu hulgas hõlmab see ELi mittekuuluvate kolmandate riikidega (nt Šveitsiga) ettevõetavaid projekte. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Ühe siseriikliku pädeva asutuse loomine, mis integreeriks või koordineeriks kõiki loamenetlusi (universaalteenistus) peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd.

(21) Ühe siseriikliku pädeva asutuse loomine, mis integreeriks või koordineeriks kõiki loamenetlusi (universaalteenistus) peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd. Siiski ei tohiks sellise asutuse loomine suurendada maksumaksjate kulusid ning see tuleks luua olemasolevate vahendite ümber jagamisega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu toob lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste ja finantsinstrumentide kaudu selleks, et energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samas liidu eelarvelist osalemist selles võimalikult väiksena.

(29) Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu toob lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste ja finantsinstrumentide kaudu selleks, et energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samas liidu eelarvelist osalemist selles võimalikult väiksena. Seejuures tuleks arvesse võtta projektivõlakirjade katseetapis taristuprojektide rahastamisega seoses saadud kogemusi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Elektri, gaasi ja CO2 alased ühishuviprojektid peaksid vastama tingimustele, et saada ettepandud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovatiivsete finantsinstrumentide kujul. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku sünergia rahastamisega liidu muude valdkondade poliitikavahendite kaudu. Eelkõige rahastab Euroopa tähtsusega energiataristut Euroopa Ühendamise Rahastu, kohaliku või piirkondliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke rahastatakse aga struktuurifondidest. Need kaks rahastamisallikat seega täiendavad üksteist.

(30) Elektri, gaasi ja CO2 alased ühishuviprojektid peaksid vastama tingimustele, et saada ettepandud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovatiivsete finantsinstrumentide kujul. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Kindlasti tuleks arvesse võtta konkurentsi mis tahes moonutamise vältimise aspekti, iseäranis nende projektide vahel, mis aitavad kaasa ühe ja sama ELi esmatähtsa energiakoridori väljakujundamisele. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku sünergia rahastamisega liidu muude valdkondade poliitikavahendite kaudu. Eelkõige rahastab Euroopa tähtsusega energiataristut Euroopa Ühendamise Rahastu, kohaliku või piirkondliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke rahastatakse aga struktuurifondidest. Need kaks rahastamisallikat seega täiendavad üksteist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 α) Praegustes majanduskriisi tingimustes on liikmesriikide ja investorite reitingute vahel märkimisväärsed erinevused, mis võivad viia tasakaalustamatuse ning oluliste takistusteni ehitustööde rahastamisel. Euroopa Liidu rahalise toetuse osa selle tasakaalustamatuse kõrvaldamisel on keskse tähtsusega, et realiseeruksid need infrastruktuuri projektid, mis mõjutavad käesoleva määruse eesmärkide saavutamist – eriti lähtudes sellest, et valdav enamik energeetika infrastruktuuride jaoks hädavajalikest ressurssidest tulenevad järgmisel kümnendil erasektorist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a) Kui nõukogu ja komisjon hindavad seda, kas keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamiseks on toimunud piisav areng ning uurivad sellega seoses valitsemissektori kulude kasvukõverat, tuleks kogukulutustest välja jätta intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult liidu fondide tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitiste kuludes, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)1 artiklis 5.

 

____________________

 

1 EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide kohaldamist:

 

– nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta1;

 

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta2;

 

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik3;

 

– nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta4;

 

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta5;

 

– Århusi konventsioon; ning

 

– Espoo konventsioon.

 

____________________

 

1 EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

 

2 EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

 

3 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

 

4 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

 

5 ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek täpsustab, et teised ELi õigusaktid jäävad kehtima.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

1. Komisjon kehtestab liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

1. Komisjon kehtestab liikmesriikidega konsulteerides liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

Selgitus

Konsulteerimine peaks toimuma kõikides etappides.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga rühm koostab III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

3. Iga rühm koostab III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Rühmad võtavad loendi ettepaneku vastu liikmete lihthäälteenamusega. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt tasub majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ära; ning

(b) projekt on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kriteeriume arvesse võttes tasuv; ning

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) projekt on integreeritud ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärkidega, iseäranis artiklitega 170 ja 171;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– turgude integreerimine, konkurents ja süsteemi paindlikkus;

– turgude integreerimine, leevendades muu hulgas piirkondade isoleerituse mõju ELis; konkurents ja süsteemi paindlikkus;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– koostalitlusvõime ja süsteemi talitluskindlus;

tarnekindlus, sealhulgas koostalitlusvõime ja süsteemi talitluskindluse edendamine;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– suur taastuvenergia tootmis- ja salvestamisvõimsus;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– turgude integreerimine, koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

– turgude integreerimine, leevendades muu hulgas piirkondade isoleerituse mõju ELis; koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sama prioriteedi rakendamises osalevate projektide paremusjärjestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud energiapoliitikaeesmärkide täitmisel, igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka ja seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte. II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

4. Sama prioriteedi rakendamises osalevate projektide paremusjärjestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud energiapoliitikaeesmärkide täitmisel, süsteemi paindlikkust ja tugevust ning projekti kulutõhusat ja lisandväärtust loovat kasu tööhõivele, igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka ja seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte ning edendab innovatsiooni. Arvesse võetakse V lisa punktis 5 nimetatud näitajaid, mis võimaldavad analüüsida projekti kulusid ja tulusid. Selleks võib need näitajad esitada komisjoni loodavas ühtlustatud raamistikus. II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Projekte, milles osalevatest liikmesriikidest on vähemalt üks finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus ja/või taotlenud või saanud määruse (EÜ) nr .../2012 kohast finantsabi, tuleb pidada ühishuviprojektide paremusjärjestamisel esmatähtsaks.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Koostööamet ja rühmad jälgivad ühishuviprojektide rakendamisel tehtavaid edusamme. Rühmad võivad paluda täiendavat teavet lisaks lõigetega 3, 4 ja 5 ettenähtud teabele, kontrollida neile esitatud teavet kohapeal ja korraldada koosolekuid asjakohaste osapooltega. Samuti võivad rühmad soovida, et koostööamet võtaks meetmeid ühishuviprojektide rakendamise hõlbustamiseks.

2. Koostööamet ja rühmad jälgivad ühishuviprojektide rakendamisel tehtavaid edusamme. Rühmad võivad paluda täiendavat teavet lisaks lõigetega 3, 4 ja 5 ettenähtud teabele, kontrollida neile esitatud teavet kohapeal ja korraldada koosolekuid asjakohaste osapooltega. Samuti võivad rühmad soovida, et koostööamet võtaks meetmeid ühishuviprojektide rakendamise hõlbustamiseks. Rühmad otsustavad päringu saatmise üle liikmete lihthäälteenamusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) praeguseks tekkinud kulude jaotus ja projektiga kaasnevate tulevaste kulude prognoos koos analüüsi ja kirjeldusega selle kohta, milline on see kulude seis võrreldes esialgses rakenduskavas hinnatud kuludega.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) struktuurifondide ja muude ELi fondide, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga investeeringute või tagatiste panus projekti elluviimisse.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt ei kuulu enam kümneaastasesse võrgu arengukavasse;

välja jäetud

Selgitus

Kümneaastasesse võrgu arengukavasse kuulumine ei tohiks olla projekti ühishuviprojektiks liigitamise tingimus. Vastasel juhul ei viidaks kunagi ellu suure Euroopa lisandväärtusega potentsiaalseid projekte, mis ei paku teistele liikmesriikidele (vähemalt ühele) huvi.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) tegelikud kulud ületavad 30 % võrra rakenduskavas samaks perioodiks kavandatud hinnangulisi kulusid, välja arvatud juhul, kui asjaomased ülemäärased kulud on põhjendatavad projektijuhtidest sõltumatute asjaolude ilmnemisega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aastaaruande lõigetega 2–7 seotud teabe alusel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Artiklis 11 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise halduskoormuse vähendamiseks võtavad liikmesriigid üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest meetmed keskkonnahindamise menetluste lihtsustamiseks. Need meetmed ei mõjuta liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist.

4. Artiklis 11 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise halduskoormuse vähendamiseks võtavad liikmesriigid üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest siduvad meetmed keskkonnahindamise menetluste lihtsustamiseks. Need meetmed ei mõjuta liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad meetmed kindlaks määrata ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine.

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad siduvad meetmed kindlaks määrata ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G pärast Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrguga (ESPON) konsulteerimist koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil asjaomaste arengustsenaariumide korral ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Metoodika abil tehakse kulude-tulude analüüsi võrgu kõikide järgmiste kümneaastaste arengukavade raames, mille ENTSO-E või ENTSO-G koostavad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

7. Metoodika abil tehakse kulude-tulude analüüsi võrgu kõikide järgmiste kümneaastaste arengukavade raames, mille ENTSO-E või ENTSO-G koostavad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8, ning kulude-tulude analüüsi peamisi tulemusi asjaomaste stsenaariumide korral tuleb hõlmata kümneaastaste võrgu arengukavade konsulteerimisprotsessis ja need tuleb lisada lõpparuandesse.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektidega seotud investeerimiskulud katavad selliste liikmesriikide ülekandesüsteemi haldurid ja põhivõrguettevõtjad, kellele avaldab projekt positiivset puhasmõju, ning need kulud maksavad kinni võrgu kasutajad võrgule juurdepääsu tariifide kaudu.

1. II lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektidega seotud investeerimiskulud katavad selliste liikmesriikide ülekandesüsteemi haldurid ja põhivõrguettevõtjad, kellele avaldab projekt positiivset puhasmõju, ning need kulud maksavad kinni võrgu kasutajad võrgule juurdepääsu tariifide kaudu.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide edendajad hoiavad kõiki asjaomaseid riigi reguleerivaid asutusi korrapäraselt kursis projekti arengu ning väljaselgitatud kulude ja mõjuga. Niipea kui artikli 3 kohaselt väljavalitud ja II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluv projekt on piisavalt küps, esitab projektiedendaja asjakohastele riigi reguleerivatele asutustele investeerimistaotluse, sh kulude riikidevahelise jaotamise kohta, koos järgmisega:

II lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide edendajad hoiavad kõiki asjaomaseid riigi reguleerivaid asutusi korrapäraselt kursis projekti arengu ning väljaselgitatud kulude ja mõjuga. Niipea kui artikli 3 kohaselt väljavalitud ja II lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluv projekt on piisavalt küps, esitab projektiedendaja asjakohastele riigi reguleerivatele asutustele investeerimistaotluse, sh kulude riikidevahelise jaotamise kohta, koos järgmisega:

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulude riikidevahelisel jaotamisel võetakse arvesse projekti majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulu ja -tulu asjaomastes liikmesriikides ning võimalikku rahalise toetuse vajalikkust.

Kulude riikidevahelisel jaotamisel võetakse arvesse projekti majanduskulu ja -tulu asjaomastes liikmesriikides ning võimalikku rahalise toetuse vajalikkust.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui projekti kulud kajastuvad võrgutariifides, arvestatakse võrgutariifidest maha projekti kuuluvate ülekandeliinide ülekoormuse hinnastamisest saadav tulu. Ülekoormuse hinnastamisest saadava tulu jaotamisel eri ülekandetariifide vahel võetakse aluseks sama proportsioon nagu kulude jaotamisel.

Selgitus

See võib lihtsustada projekti esitajate arutelu kulude jaotamise kokkuleppe üle, sest see tagab, et oluline osa tuludest jaotatakse proportsionaalselt kuludega. See leevendaks riiklike reguleerivate asutuste muret, et tarbijatele võidakse peale suruda kulutusi, millest võivad kasu saada teiste riikide tarbijad.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui projektiedendajale kaasneb II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti (v.a pumpelektrijaama projekti) arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga ja kui sellist riski ei hõlma direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohane vabastus, tagavad riikide reguleerivad asutused, et direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 8, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaldamisel pakutakse kõnealuse projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid.

1. Kui projektiedendajale kaasneb II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti (v.a pumpelektrijaama, maagaasihoidla ja vedeldatud maagaasi rajatise projekti) arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga ja kui sellist riski ei hõlma direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohane vabastus, tagavad riikide reguleerivad asutused, et direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 8, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaldamisel pakutakse kõnealuse projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid.

 

Pumpelektrijaamu, maagaasihoidlaid ja vedeldatud maagaasi rajatisi ei tohi võrgule juurdepääsu kehtestamisel käsitleda kui lõpptarbijaid, mis ohustaks asjaomaste rajatiste konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riikide reguleerivad asutused võtavad selliste stiimulite pakkumise üle otsustamisel arvesse artikli 12 kohaselt koostatud metoodika abil tehtud kulude-tulude analüüsi tulemusi ja eelkõige projekti positiivset välismõju piirkondadele või kogu liidule. Lisaks analüüsivad riikide reguleerivad asutused projektiedendaja kantavaid eririske, nende vähendamiseks võetud meetmeid ja kõnealuse riskiprofiili põhjendust, pidades silmas projekti positiivset puhasmõju võrreldes riskivabama alternatiiviga. Stiimuleid pakutakse eelkõige seoses maismaa ja avamere uue ülekandetehnoloogia ja kulude katmatajätmise riskide ning arendusriskidega.

2. Riikide reguleerivad asutused võtavad selliste stiimulite pakkumise üle otsustamisel arvesse artikli 12 kohaselt koostatud metoodika abil tehtud kulude-tulude analüüsi tulemusi ja eelkõige projekti positiivset välismõju piirkondadele või kogu liidule. Lisaks analüüsivad riikide reguleerivad asutused projektiedendaja kantavaid eririske, nende vähendamiseks võetud meetmeid ja kõnealuse riskiprofiili põhjendust, pidades silmas projekti positiivset puhasmõju võrreldes riskivabama alternatiiviga. Stiimuleid pakutakse eelkõige seoses maismaa ja avamere uue ülekandetehnoloogia ning arendusriskidega.

Selgitus

Ülekandmise projektide puhul, mis on kavandatud osana reguleeritavast varade struktuurist, tagavad riiklikud reguleerivad asutused ja ELi raamistikud asjakohase tasustamise ja väldivad seega kulude katmatajätmise riski; vastasel juhul tooks see kaubanduslike ülekandevõrkude jaoks kaasa väga kulukad tagatised. Kui seda ei peeta usaldusväärseks, peaks poliitikakujundajate eesmärk olema sellised probleemid lahendada usaldusväärsust tõstes, mitte suuremat kasumit pakkudes, et piirata tarbijate kulusid.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamise eeskirjad; või

(c) projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamist või selle kapitaliga seotud riskide maandamist käsitlevad eeskirjad; või

Selgitus

Kui jagatakse ja arendatakse edasi parimatel tavadel põhinevaid reguleerimisviise ja maandatakse riskitegurid, mida investorid ei saa mõjutada, muutuks ülekandetaristusse investeerimine huvipakkuvaks laiemale hulgale osalejatele ja väheneks kasum, mida tuleks pakkuda selliste investeeringute saamiseks.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) suunised, mis põhinevad projekti investeeritud kapitaliga seotud riskide hindamisel rakendatavatel parimatel tavadel; või

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võib esitada suunised käesolevas artiklis sätestatud stiimulite kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõigetele 1–3 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 lõikele 1.

6. Komisjon esitab suunised käesolevas artiklis sätestatud stiimulite kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõigetele 1–3 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 lõikele 1. Iseäranis suurt tähelepanu tuleb seejuures pöörata käesoleva artikli lõike 3 punktis c nimetatud projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamise eeskirjadele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta].

1. II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr .../... (millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu) sätetele, võttes arvesse järgmist:

 

– vajadus vältida konkurentsi moonutamist, eelkõige projektide vahel, mis panustavad samasse liidu esmatähtsasse koridori;

 

– asjaolu, et suurem osa vahenditest tuleb erarahastajatelt või asjaomastelt majandusettevõtjatelt.

 

Finantsinstrumendid tuleb valida konkreetsest projektist lähtuvalt. Kõiki rahastamisvõimalusi ei saa ilmtingimata rakendada kõikide projektide korral.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele, v.a pumpelektrijaamade projektidele, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui neid projekte teostatakse artikli 5 lõike 6 punktis b sätestatud korras või kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

2. II lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele, v.a pumpelektrijaamade projektidele, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui neid projekte teostatakse artikli 5 lõike 6 punktis b sätestatud korras või kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

Selgitus

Tundub mõistlik, et kõik energiataristu (antud juhul elektrienergia taristu) prioriteedid, sealhulgas nutivõrkude loomisega seotud projektid oleksid kõlblikud saama liidu rahalist toetust.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt ei ole äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikes 3 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi ning

(b) projekt ei ole äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikes 3 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi või peab projekti edendaja suutma selgelt näidata, et rahastamiskulud on ebaproportsionaalselt suured või puudub selles liikmesriigis või neis liikmesriikides, kus toimub ühishuviprojekti kas täielik või osaline rakendamine, valitsevate erandlike finants- ja majandusraskuste tõttu juurdepääs turupõhisele rahastamisele; ning

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

V a peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V a peatükk – Kiirmenetlus tõsistes raskustes või sellises ohus olevate liikmesriikide jaoks

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Energiataristud makromajandusliku kohandamiskava osana

 

1. Tehniline tugi, mida komisjon pakub finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele ja/või kui asjaomased liikmesriigid on taotlenud või saanud määruse (EÜ) nr .../2012 kohast finantsabi, hõlmab nende riiklike pädevate ametiasutuste ja asjaomaste projekti edendajatega konsulteerimist, et

 

a) kiirendada kooskõlas artikli 4 lõikes 4 sätestatud kiireloomulisuse kriteeriumiga artiklis 3 määratletud loendis nimetatud ühishuviprojektide rakendamist;

 

b) uurida kõiki olemasolevaid vahendeid, mis aitaksid projektiga seotud eri huvirühmade joaks rahastamistingimusi lihtsustada.

 

2. Lõike 1 punkti a kohaldamiseks võib lühendada artikli 10 lõikes 3, artiklis 11, artikli 13 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 6 sätestatud tähtaegu.

 

3. Kitsam ajaline raamistik ei tohiks vähendada asjaomaste huvirühmade osalemist.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a) ühishuviprojektide panus liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia elluviimisse;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liidu poolt kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta] ühishuviprojektide jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad võrreldes rahastatud ühishuviprojektide koguväärtusega;

(b) liidu poolt ühelt poolt kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta] ja teiselt poolt struktuurifondidest ühishuviprojektide jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad võrreldes rahastatud ühishuviprojektide koguväärtusega;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks, saarte elektrisüsteemide isoleerituse probleemi lahendamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 2 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ühendatud gaasi võrgud eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

(2) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Läänemere piirkonna, Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ning Vahemere idapiirkonna ühendatud gaasi võrgud eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 4. osa – punkt 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Elektrikiirteed: esimese elektrikiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem.

(11) Elektrikiirteed: esimese elektrikiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem, mis ühendaks eeskätt kõrge taastuvenergia tootmisvõimsuse ja salvestamise potentsiaaliga piirkondi.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. jagu – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Iga potentsiaalne projektijuht võib asjaomasele rühmale esitada hinnangu selle kohta, kuidas tema projekt(id) aitavad ellu viia I lisas sätestatud prioriteete ja kas on täidetud artiklis 6 kindlaksmääratud asjakohased kriteeriumid ning mis tahes muu teabe, mis on projekti(de) hindamiseks asjakohane, ja teabe selle kohta, kas projekt(id) vastavad artiklis 4 ning II ja III lisas kehtestatud kriteeriumidele, ning asjaomane rühm peab kuue kuu jooksul esitama põhjendatud arvamuse selle kohta, kas projekt(id) tõenäoliselt kvalifitseeruvad ühishuviprojektiks või mitte.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. jagu – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) II lisa punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise väljapakutud projektide puhul tuleb võimaldada asjaomastel rühmadel neid kontrollida ja uurida, kui asjaomased sidusrühmad seda soovivad ja kui need vastavad vähemalt artikli 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ning II lisa punktis 1 loetletud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. jagu – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga rühm võtab II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide hindamisel ilma punkti 4 järgimist piiramata arvesse kõnealuste projektide analüüsi, mis on tehtud vastavalt artikli 12 lõikele 7 võrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames, mille ENTSO-E ja ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

Iga rühm võtab II lisa punkti 1 alapunktides a–e ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide hindamisel ilma punkti 4 järgimist piiramata arvesse kõnealuste projektide analüüsi, mis on tehtud vastavalt artikli 12 lõikele 7 võrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames, mille ENTSO-E ja ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on hõlmata nutivõrke.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) elektri salvestamine: projektiga luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 500 gigavatt-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

(b) elektri salvestamine: projektiga luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 500 gigavatt-tunni suurust elektri netotoodangut aastas või [x]% liikmesriigi aastasest elektritoodangust, sõltuvalt sellest, kumb näitaja on väiksem;

Selgitus

500 gigavatt-tunnis on mõnedes liikmesriikides väga märkimisväärne suurus ja seepärast võiks samuti kokku leppida salvestamisvõimsuse suuruses.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) gaasi hoiustamine või veeldatud/surumaagaas: projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki või täita taristunorm (N–1 valem) piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 994/2010 artikli 6 lõikele 3;

(d) gaasi hoiustamine või veeldatud/surumaagaas: projekti eesmärk on tarnida otse või kasutada ära suutlikkust tarnida kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki või täita taristunorm (N–1 valem) piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 994/2010 artikli 6 lõikele 3;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid, tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid (nii liikmesriikide kui ka kolmandate naaberriikide kohta), tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid, tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid, tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise potentsiaali ja salvestamise ning ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 b) Artikli 13 lõike 4 punktis a osutatud kulude-tulude analüüsi tehes kohaldab projektijuht diskontomäärade suhtes riskipreemiat. Projektijuht kehtestab riskipreemia asjaomaste sidusrühmadega nõu pidades VI lisa punktis 4 nimetatud teabe alusel.

Selgitus

Projektijuht lisab ühtlustatud diskontomääradele riskipreemia, mis kajastab projekti olulisust asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige kodanike jaoks.

MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

15.11.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Philippe Lamberts

29.11.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

20.3.2012

30.5.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sophie Auconie, Thijs Berman, Philippe De Backer, Roberto Gualtieri, Danuta Maria Hübner, Olle Ludvigsson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Margrete Auken


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.5.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

Arvamuse koostaja: Pavel Poc

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 19. oktoobril 2011, aastal ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid. Komisjoni ettepanekuga soovitakse tagada, et ELis asuvad strateegilised energiavõrgud ja energiasalvestuse rajatised valmiksid 2020. aastaks. Täpsemalt on määruse eesmärk täielikult integreerida energia siseturg ja muu hulgas tagada, et ükski liikmesriik ei oleks Euroopa võrgust eraldatud.

See aitab kaasa säästvale arengule ja keskkonnakaitsele, võimaldades liidul saavutada 2020. aasta strateegilised eesmärgid ning tagades samas varustuskindluse ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse.

Nagu taotleti komisjoni teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”, tuleks praegune üleeuroopaliste energiavõrgustike poliitika (TEN-E) läbi vaadata, tugevdada seda energia infrastruktuuri uue poliitika meetmetega, anda sellele kiirendus ning tagada asjakohane rahastamine.

Rahastamine

Järgmise kümne aasta jooksul läheb gaasi torujuhtmete ja elektrivõrkude rajamiseks vaja ligikaudu 200 miljardit eurot. Konkreetsemalt kulub 140 miljardit eurot kõrgepingevõrkude edastamise süsteemidele, energia salvestamisele ja arukatele võrkudele, 70 miljardit eurot gaasi torujuhtmetele, hoidlatele, veeldatud maagaasi (LNG) terminalidele ja vastassuunavoogude taristule ning 2,5 miljardit CO2 transpordi taristule.

See tähendab, et praegust investeerimise taset tuleb oluliselt tõsta. Võrreldes ajavahemikuga 2000. aastast kuni 2010. aastani tooks see kaasa investeeringute 30% kasvu gaasisektoris ning sama perioodiga võrreldes 100% kasvu elektrienergiasektoris.

Probleemi määratlus

Probleemid lubade andmise ja avalikkuse vastuseis on peamised põhjused, mis takistavad energiataristu projektide, eelkõige elektriõhuliinide projektide õigeaegset elluviimist.

Haldusmenetlused on keerukad ja ebatõhusad, eelkõige seoses menetluste korralduse ja osalejate pädevusega. Menetlused on endiselt killustatud ning puuduvad ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise täpsed tähtajad ning rakendamise kavandamine ja koordineerimine.

Mõjutatud elanike vastuseis on seotud ebaselgusega projektide lisandväärtuse suhtes, tegeliku või tajutava mõjuga keskkonnale ja maastikule, tervise ja ohutuse küsimustega ning üldsuse ja sidusrühmade hilise või ebapiisava kaasamisega.

Mõnes liikmesriigis on seoses taristutele investeeringute andmise menetlustega tekkinud ka poliitilisi või omanditeemalisi spekulatsioone.

Mõju keskkonnale

Praegu planeeritavad energiataristud peavad olema kooskõlas ELi pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkidega ning nende rakendamisega liikmesriikide energiapoliitika eri valdkondades. Energiataristu projektide kavandamine peab toimuma täielikus kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.

Ettepanek peab energiataristu konteksti integreerima ka kehtivad keskkonnakaitse nõuded. Eelistada tuleks energiaallikaid, mis ei too kaasa ühiskondlikke ega keskkonnakulusid.

Lisaks kapitali- ja tegevuskuludele tekivad seoses energiataristute ehitamise, käitamise ja sulgemisega ka suured keskkonnakulud. Tulude ja kulude analüüsis tuleb neid keskkonnakulusid arvesse võtta ning kasutada selleks olelusringi maksumuse lähenemisviisi. Oluliste ohtude hindamiseks on vaja põhjalikult hinnata iga energiataristu projekti keskkonnamõju ning sealjuures arvesse võtta kohalikke ja piirkondlikke keskkonnatingimusi.

Läbipaistvus ja üldsuse osalemine

Uued eeskirjad annavad kodanikele parema võimaluse projektidest huvituda ja nende kohta arvamust avaldada. Määruses sätestatakse, et kodanike osalus peaks toimuma loa andmise menetluse väga varases staadiumis. Määruses sätestatakse ka, et see peaks aset leidma enne, kui projekti arendaja esitab loa saamiseks ametliku taotluse. Sel moel saab inimeste arvamust arvesse võtta ka projektide kavandamise staadiumis. Paljudes liikmesriikides on praegu tavaks, et avalikkusega peetakse nõu alles pärast taotluse esitamist vastavale ametiasutusele.

Ühishuviprojektid

Sel eesmärgil on komisjon kindlaks määranud 12 üleeuroopalist esmatähtsat koridori ja ala, mis hõlmavad elektri-, gaasi, nafta ja süsinikdioksiidi transportimise võrke. Ta soovitab kehtestada nn ühishuvikorra selliste projektide kohta, mis aitavad kaasa nende prioriteetide saavutamisele ja millele on antud ühishuviprojekti nimetus. Ühishuviprojektide kohta peaks kehtima kiirem (mitte üle 3 aasta pikkune) loa saamise menetlus.

Raportööri soovitused

Raportöör peab tervitatavaks ettepanekuid kiirendada taristute ehitamiseks lubade andmise protsessi ning uusi eeskirju, mis annavad inimestele parema võimaluse projektidest huvituda ja nende kohta arvamust avaldada.

Siiski ei saa taristuprojekte vabastada keskkonnaalaste õigusaktide täitmise kohustusest ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 11 tuleb ettepanekusse lisada ka energiataristu kontekstis kehtivad keskkonnakaitse nõuded.

Tagada tuleb kõrgetasemeline avalik arutelu ning nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa keskkonnaalaseid õigusakte.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks ning valmistada see sama aja jooksul ette nende piirkondade ühendamiseks, kus on suur taastuvenergia tootmise ja elektrisalvestuspotentsiaal. Kõnealused energia- ja kliimaalased eesmärgid tuleb täita nii kulutõhusalt kui võimalik.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult parim taristu on olemasolev taristu, mida ei pea üles ehitama. Seepärast on ülimalt oluline energiatõhusus; täielikult tuleks arvesse võtta energiatõhususe direktiivi (mille menetlus kestab) tõenäolist mõju seoses vajaduse vähendamisega tulevase taristu järele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud on aga ülimalt olulised selleks, et majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud ja selliste arukate võrkude taristu kasutuselevõtmine, mis võimaldavad suuremat energiatõhusust ja eraldiolevate taastuvate energiaallikate integreerimist, on aga ülimalt olulised selleks, et ressursitõhusa majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liidu energiataristut tuleks nüüdisajastada, et ära hoida looduslikke või inimtegevusest tingitud õnnetusi, kliimamuutuse kahjulikku mõju ja julgeolekuohtu ning suurendada taristu vastupanuvõimet nendele – eelkõige puudutab see Euroopa elutähtsaid taristuid, nagu on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta.

(8) Liidu energiataristut tuleks nüüdisajastada, et kohalike piirkondade energiavarustusega iseseisva toimetuleku detsentraliseeritud ülesehituse abil hoida ära looduslikke või inimtegevusest tingitud õnnetusi, kliimamuutuse kahjulikku mõju ja julgeolekuohtu ning suurendada taristu vastupanuvõimet nendele – eelkõige puudutab see Euroopa elutähtsaid taristuid, nagu on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Hinnanguliselt ulatub 2020. aastani üleeuroopaliste elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerimise vajadus umbes 200 miljardi euroni. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust.

(11) Hinnanguliselt ulatub 2020. aastani üleeuroopaliste elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerimise vajadus umbes 200 miljardi euroni. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust. Selles käsitlusviisis tuleks siiski arvesse võtta kõikjal ELis toimivaid eelarvete konsolideerimise mehhanisme, seada esikohale Euroopale tõelist lisandväärtust toovad ühishuviprojektid ning tegema selgeks, millal on liikmesriikide ametiasutustel ja turul parem sekkumispositsioon.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ühishuviprojektide kindlaksmääramine peaks, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, põhinema ühistel, läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel. Elektri- ja gaasitaristu projektid, mille kohta ettepanekud tehakse, peaksid olema osa võrkude viimastest olemasolevatest kümneaastastest arengukavadest. Eelkõige tuleks kõnealustes kavades arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise vajadusega.

(15) Ühishuviprojektide kindlaksmääramine peaks, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, olema kooskõlas ühiste, läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumidega. Elektri- ja gaasitaristu projektid peaksid olema osa võrkude viimastest olemasolevatest kümneaastastest arengukavadest. Eelkõige tuleks kõnealustes kavades arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise vajadusega ning alustada arukate võrkude taristu väljaarendamist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Kõnealusesse valdkonda investeerida soovivatele kolmandatele pooltele ei tohiks keelata võimalust ühishuviprojektideks rahalisi vahendeid taotleda ja saada. Peale selle tuleks ka ergutada kolmandate poolte ja valitsusasutuste partnerlusi, mis hõlmavad ühishuviprojekte.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud.

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi ainult juhul, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud. Tuleks määrata vastavalt tähtsuse järjekorrale kindlaks kulutõhusad juhud, mil taristuid saab energiatõhusate poliitikasuundade kaudu miinimumini viia, mil olemasolevat riigisisest ja piiriülest taristut saab uuendada või ajakohastada ning kus on vaja uut taristut ja kas selle saab rajada olemasoleva energia- või transporditaristu juurde.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Hoolimata juba kehtivatest normidest üldsuse osalemiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisel on vaja täiendavaid meetmeid selleks, et tagada kõige rangemate läbipaistvuse ja üldsuse osalemise normide järgmine ühishuviprojektide loamenetluse kõikide asjakohaste küsimuste käsitlemisel.

(22) Hoolimata juba kehtivatest normidest üldsuse osalemiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisel on vaja täiendavaid meetmeid selleks, et tagada kõige rangemate läbipaistvuse ja üldsuse sobiva osalemise normide järgimine ühishuviprojektide loamenetluse kõikide asjakohaste küsimuste käsitlemisel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset rakendamist, kiirendades lubade andmist ja suurendades üldsuse osalemist;

(b) hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset rakendamist, kiirendades lubade andmist ja sätestades miinimumnõuded üldsuse osalemisele;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

1. Komisjon kehtestab koostöös liikmesriikidega liidu ühishuviprojektide loendi, järjestades need tähtsuse järgi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013. Liidu ühishuviprojektide loendit koostades võtab komisjon arvesse ka väikeste saareriikide eriomadusi, tagamaks, et ükski ELi liikmesriik ei jää pärast 2015. aastat eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega pea tundma muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine. Selliseid projekte sisaldab ka liidu loend.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks asutab komisjon III lisa 1. jaos määratletud piirkondliku rühma (edaspidi „rühm”), mis põhineb igal esmatähtsal koridoril ja alal ja selle vastaval geograafilistel katvusel, mis on sätestatud I lisas.

2. Ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks asutab komisjon kaksteist piirkondlikku rühma (edaspidi „rühmad”), mis põhinevad igal esmatähtsal koridoril ja alal ja selle vastaval geograafilistel katvusel, mis on sätestatud I lisas. Iga rühma koosseis põhineb III lisa 1. jaos kindlaks määratud eeskirjadel. Iga rühm täidab oma tööülesandeid eelnevalt heakskiidetud põhikirja või kodukorra kohaselt, võttes arvesse kõiki komisjoni selleteemalisi juhiseid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga rühm koostab III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

3. Iga rühm võtab vastu III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt koostatud piirkondliku ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide puhul esitab koostööamet komisjonile lõikes 4 osutatud ühishuviprojektide loendite ettepanekute kohta arvamuse kahe kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast, võttes eelkõige arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriumide ühtset rakendamist kõikides rühmades ning Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (edaspidi „ENTSO-E”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (edaspidi „ENTSO-G”) poolt kooskõlas III lisa punkti 2 alapunktiga 6 läbi viidud analüüsi tulemusi.

5. II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide puhul esitab koostööamet komisjonile lõikes 4 osutatud ühishuviprojektide loendite ettepanekute kohta arvamuse kahe kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast, võttes eelkõige arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriumide ühtset rakendamist kõikides rühmades ning Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (edaspidi „ENTSO-E”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (edaspidi „ENTSO-G”) poolt kooskõlas III lisa punkti 2 alapunktiga 6 läbi viidud analüüsi tulemusi. Komisjon koostab lõpliku ühishuviprojektide loendi, analüüsides põhjalikult kõigi projektide kohta langetatud otsuseid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) projekt on kooskõlas liidu energia- ja kliimaeesmärkidega;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) projekt hõlmab vähemalt kahte liikmesriiki, kas otseselt ühe või mitme liikmesriigi piire ületades või nii, et ühe liikmesriigi territooriumil asuval projektil on IV lisa punktis 1 sätestatud oluline piiriülene mõju.

(c) projekt hõlmab vähemalt kahte liikmesriiki, kui see ületab otseselt ühe või mitme liikmesriigi maa- ja merepiire või kui projekt asub ühe liikmesriigi territooriumil, kuid sellel on siiski oluline piiriülene mõju, või kui sisemaise kindlustuse korral on projekt asjakohane IV lisa punktis 1 sätestatud piiriülesteks ühendusteks või juhul, kui projekti eesmärk on ühendada saari ja äärealasid liidu keskpiirkondadega.

Selgitus

Kooskõlas taastuvatest energiaallikatest energia tootmisega on vaja toetada taastuvelektri integreerimist riigisisestesse elektri edastamise tõhustamise projektidesse, juhul kui need aitavad kaasa piiriülesele elektri edastamisele IV lisas määratletud kriteeriumide kohaselt.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise ja salvestamise projektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

(a) II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise ja salvestamise projektide puhul annab projekt olulise panuse säästvusesse ning vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– turgude integreerimine, konkurents ja süsteemi paindlikkus;

– turgude integreerimine, muu hulgas Euroopa Liidu teatavate piirkondade eraldatuse kaotamine, konkurents ja süsteemi paindlikkus;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

säästlikkus, muuhulgas taastuvenergia ülekannete kaudu suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse;

taastuvenergia integreerimine võrku ja taastuvenergia ülekanne suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse;

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– koostalitlusvõime ja süsteemi talitluskindlus;

varustuskindlus, muu hulgas koostalitlusvõime kaudu, ja süsteemi talitluskindlus ja usaldusväärsus, eriti praeguse vooluedastuse stabiilsuse ja voolukatkestustele vastupanuvõime suurendamise kaudu, ning katkendliku energia tootmise turvaline integratsioon;

Selgitus

Nende põhieesmärkide täpsustamine, mida tuleb täita varustuskindluse abil. Varustuskindluse täpsem määratlus aitab probleemi paremini mõista.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– suur taastuvenergia tootmise võimsus ja salvestuspotentsiaal;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

(b) II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektide puhul annab projekt olulise panuse säästvusesse ning vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– turgude integreerimine, koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

– turgude integreerimine, muu hulgas Euroopa Liidu teatavate piirkondade eraldatuse kaotamine; koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– konkurents, muuhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

konkurents, muu hulgas tarneallikate, tarneteede ja tarnijate mitmekesistamise kaudu;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– säästvus;

välja jäetud

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate elektri nutivõrkude projektide puhul annab projekt olulise panuse järgmiste eriülesannete täitmisesse:

(c) II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate elektri nutivõrkude projektide puhul annab projekt olulise panuse säästvusesse ning järgmiste eriülesannete täitmisesse:

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) II lisa punktis 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

(d) II lisa punktis 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse säästvusesse ning järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) II lisa punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate CO2 transpordi projektide puhul annab projekt olulise panuse järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

(e) II lisa punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate CO2 transpordi projektide puhul annab projekt olulise panuse säästvusesse ning järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

Selgitus

Säästvust käsitlevad kriteeriumid ei tohiks olla vabatahtlikud. Säästev tegutsemisviis aitab ELil saavutada vähese CO2-heitega majanduse eesmärke, vältides samal ajal keskkonnakahju, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ressursside pillavat kasutamist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 4 kohaselt ühishuviprojektiks väljavalitud projekti edendaja esitab iga väljavalimisele järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande koostööametile kõikide II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta ja vastavale rühmale kõikide II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta. Aruandes tuuakse üksikasjalikult välja:

3. Artikli 4 kohaselt ühishuviprojektiks väljavalitud projekti edendaja esitab iga väljavalimisele järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande komisjonile ja koostööametile kõikide II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta ja vastavale rühmale kõikide II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta. Aruandes tuuakse üksikasjalikult välja:

Selgitus

Läbipaistvuse huvides tuleks komisjoni teavitada koostööameti poolt lõike 4 kohaselt koostatud konsolideeritud aruande sisendandmetest.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa koordinaator valitakse kogemuse põhjal, mis tal on seoses asjaomase projektiga määratud konkreetsete ülesannetega.

3. Euroopa koordinaator valitakse kogemuse põhjal, mis tal on seoses asjaomase projektiga kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega määratud konkreetsete ülesannetega.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühishuviprojekte käsitatakse riigi jaoks äärmiselt oluliste projektidena ja neid käsitatakse sellistena ka loamenetlustes vastavalt asjaomase energiataristuliigi suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide sätetele sellise käsitamise kohta, kui need on olemas.

1. Ühishuviprojekte käsitatakse riigi jaoks äärmiselt oluliste projektidena ja neid käsitatakse sellistena ka regionaal- ja ruumiplaneerimise menetlustes, loamenetlustes, keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlustes vastavalt asjaomase energiataristuliigi suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide sätetele sellise käsitamise kohta, kui need on olemas.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad meetmed kindlaks määrata ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine.

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad meetmed kindlaks määrata ja rakendada ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine ning teeb nende rakendamise üle järelevalvet.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) koordineeritud süsteem: tervikotsus võib hõlmata mitut pädeva asutuse ja muude asjaomaste ametiasutuste õiguslikult siduvat üksikotsust. Pädev asutus määrab üksikjuhtumite põhjal mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb kõnealused otsused teha. Pädev asutus võib teha muu asjaomase riikliku asutuse eest üksikotsuse, kui kõnealune asutus ei ole tähtaja jooksul otsust teinud või kui viivitust ei ole piisavalt põhjendatud. Pädev asutus võib lükata tagasi muu siseriikliku asutuse otsuse, kui seda ei ole tema arvates piisavalt põhjendatud asjaomase asutuse esitatud tõenditega. Pädev asutus tagab rahvusvahelistes ja liidu õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuete täitmise ning peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama.

(b) koordineeritud süsteem: tervikotsus võib hõlmata mitut pädeva asutuse ja muude asjaomaste ametiasutuste õiguslikult siduvat üksikotsust. Pädev asutus määrab üksikjuhtumite põhjal mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb kõnealused otsused teha. Pädev asutus võib teha muu asjaomase riikliku asutuse eest üksikotsuse, kui kõnealune asutus ei ole tähtaja jooksul otsust teinud või kui viivitust ei ole piisavalt põhjendatud. Pädev asutus võib lükata tagasi muu siseriikliku asutuse otsuse, kui seda ei ole tema arvates piisavalt põhjendatud asjaomase asutuse esitatud tõenditega. Pädev asutus tagab rahvusvahelistes ja liidu õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuete täitmise ning peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama ning tegema otsuse ja selle põhjenduse, sealhulgas asjakohased tõendid, üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) koostöösüsteem: tervikotsus võib hõlmata mitut pädeva asutuse ja muude asjaomaste ametiasutuste õiguslikult siduvat üksikotsust. Pädev asutus määrab muude asjaomaste asutustega konsulteerides üksikjuhtumite põhjal mõistliku tähtaja, mille jooksul võib kõnealused otsused teha, ning sellest tulenevalt lubatud tähtaja. Pädev asutus teeb asjaomaste asutuste tähtaegade üle järelevalvet. Kui asjaomane asutus otsust tähtaja jooksul teha ei saa, siis teavitab ta sellest eelnevalt pädevat asutust ning esitab viivituse põhjenduse.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui projektil on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju ühes või mitmes naaberliikmesriigis, st kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 7 ja Espoo konventsiooni, tehakse asjakohane teave kättesaadavaks asjaomaste naaberliikmesriikide pädevatele asutustele. Kõnealuste naaberliikmesriikide pädevad asutused teatavad, kas nad soovivad osaleda asjakohastes avalikes aruteludes.

6. Kui projektil on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju ühes või mitmes naaberliikmesriigis, st kui kohaldatakse direktiivi 2001/42/EÜ artiklit 7, direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 7 või Espoo konventsiooni, tehakse asjakohane teave kättesaadavaks asjaomaste naaberliikmesriikide pädevatele asutustele. Kõnealuste naaberliikmesriikide pädevad asutused teatavad, kas nad soovivad osaleda asjakohastes avalikes aruteludes.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Liikmesriigid kehtestavad hüvitamismehhanismid neile omavalitsustele, keda mõjutavad ühishuviprojektid ja muud riiklikud projektid energiataristu valdkonnas.

Selgitus

Lihtsa instrumendiga on võimalik loamenetluse kestust ilma ELi subsidiaarsuse põhimõtet ja kohalike omavalitsuste volitusi piiramata oluliselt vähendada, sest see mõjutab kaudselt ruumilist planeerimist, millest loamenetluse viivitused on enamasti tingitud. Rahaline hüvitis on mõjus vahend, mis motiveerib kohalikku omavalitsust (kohalikke kogukondi) mitte esitama vastuväiteid taristu lisamiseks riiklikesse, piirkondlikesse või kohalikesse maakasutuse planeerimise dokumentidesse.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Liikmesriikides, kus loaandmise protsessi osad, muu hulgas ruumiline planeerimine ja keskkonnamõju hindamise menetlus ei lõpe õiguslikult siduva loa väljastamisega, peavad pädevad asutused tagama, et protsessi osade kestus mahuks üldistesse ajapiiridesse.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

1. Kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil asjaomaste arengustsenaariumide korral ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt ning see vastab IV lisas kehtestatud eeskirjadele ja näitajatele. ENTSO-E ja ENTSO-G viivad läbi laiaulatusliku arutelu, millesse kaasatakse vähemalt kõiki asjaomaseid sidusrühmi esindavad organisatsioonid – ja vajaduse korral sidusrühmad ise –, riiklikud reguleerivad asutused ja muud riigisisesed asutused.

Selgitus

Sellise metoodika väljatöötamine võtab ENTSO-G ja ENTSO-E sisemiste otsustusprotsesside (vt ENTSO-G ja ENTSO-E põhikirjad) tõttu aega rohkem kui ühe kuu, kuid nimetatud asutuste kulud enne käesoleva määruse jõustumist ei kuulu riiklike reguleerivate asutuste tasumäärade kohaselt hüvitamisele. Lisaks ei ole üks kuu laiaulatusliku arutelu läbiviimiseks piisav.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Metoodikat ajakohastatakse ja täiustatakse korrapäraselt lõigetes 1–5 sätestatud korras. Koostööamet võib pärast ametlikku nõupidamist kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega ja komisjoniga taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused ja tähtajad.

6. Metoodikat ajakohastatakse ja täiustatakse iga kahe aasta tagant lõigetes 1–5 sätestatud korras.

Selgitus

See peab olema selge ja eelnevalt kindlaks määratud protsess, ka tähtaja mõttes, s.t see ei saa põhineda juhuslikul taotlusel.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Koostööamet edastab komisjonile viivitamata kõikide otsuste koopiad koos kogu igat otsust käsitleva asjakohase teabega. Selle teabe võib esitada kokkuvõtlikult. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

7. Koostööamet edastab komisjonile viivitamata lõike 6 kohaselt väljastatud kõikide otsuste koopiad koos kogu igat otsust käsitleva asjakohase teabega. Selle teabe võib esitada kokkuvõtlikult. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Selgitus

Selgitus, milliseid otsuseid silmas peetakse.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 13 lõike 4 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, solidaarsus või innovatsioon; ning

(a) projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 13 lõike 4 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt keskkonnaalane ja sotsiaalne kasu, varustuskindlus, solidaarsus või innovatsioon; ning

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) teave esmatähtsate projektide praeguse loendi kohta, ülevaade otsusetegemise etappidest ja piirkondlike rühmade koosolekute kuupäevadest ja kellaaegadest ning protokollide ja võetud otsuste avaldamine pärast koosolekuid;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) korrapäraselt ajakohastatud üldteave (sh geograafiline teave) kõigi ühishuviprojektide kohta;

(a) korrapäraselt ajakohastatud üldteave (sh vajalik geograafiline teave) kõigi ühishuviprojektide kohta;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – osa 1 – punkt 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Põhja–lõuna- ja ida–lääne-suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks; eraldatud saarte elektrisüsteemide ühendamine maismaaga, selleks et saada kasu integreeritud elektriturust, suurendada taastuvate energiaallikate turuosa ning võimaldada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edastamist maismaale.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – osa 4 – punkt 11 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Elektrikiirteed: esimese elektrikiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem.

(11) Elektrikiirteed: esimese elektrikiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem, eriti suure taastuvenergia tootmise võimsuse ja salvestuspotentsiaaliga piirkondade ühendamiseks.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 1 – punkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektriprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-E esindajatest.

(1) II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektriprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide pädevate asutuste, riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate (tulenevalt nende piirkondliku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ja muude asjakohaste sidusrühmade, sealhulgas tootjad, jaotusvõrguettevõtjad, tarnijad ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-E esindajatest.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 1 – punkt 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-G esindajatest.

II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide pädevate asutuste, riikide reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-G esindajatest.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 1 – punkt 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate nafta- ja CO2 transpordi projektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni esindajatest.

II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate nafta- ja CO2 transpordi projektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide pädevate asutuste, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni esindajatest.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Rühmad peavad nõu asjakohaseid sidusrühmi, sh tootjaid, ülekandesüsteemi haldureid ja põhivõrguettevõtjaid, tarnijaid ja tarbijaid esindavate organisatsioonidega ning artikli 5 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks keskkonnakaitseorganisatsioonidega. Rühmad võivad oma ülesannete täitmiseks korraldada arutelusid või ettekandeid.

(4) Rühmad peavad nõu asjakohaseid sidusrühmi, sh tootjaid, ülekandesüsteemi haldureid ja põhivõrguettevõtjaid, tarnijaid ja tarbijaid esindavate organisatsioonidega ning keskkonnakaitseorganisatsioonidega. Rühmad korraldavad oma ülesannete täitmiseks arutelusid või ettekandeid. Rühmad teavitavad üldsust korrapäraselt ja põhjalikult oma arutelude seisust ja tulemusest ning korraldavad enne artikli 3 lõikes 4 osutatud loendi ettepaneku esitamist ärakuulamise või arutelu.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad elektri ülekandmise ja salvestamise projektid on osa elektrivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-E on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8.

(3) Kõigisse pärast 1. augusti 2013 liidu ühishuviprojektide loenditesse lisatavatesse II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvad elektri ülekandmise ja salvestamise projektid on osa elektrivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-E on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – osa 2 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kõigisse pärast 1. augustit 2013 vastuvõetavatesse liidu ühishuviprojektide loenditesse lisatavad II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad gaasi ülekandmise ja hoiustamise projektid on osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

(4) Kõigisse pärast 1. augustit 2013 liidu ühishuviprojektide loenditesse lisatavatesse II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvad gaasi ülekandmise ja hoiustamise projektid on osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) elektri salvestamine: projektiga luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 500 gigavatt-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

(b) elektri salvestamine: projektiga luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 250 megavati suurust võimsust ja 250 gigavatt-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid, tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

(a) elekter: nõudlusstsenaariumid (nii liikmesriikides kui ka naabruses asuvates kolmandates riikides), tootmisvõimsused kütuseliigi (biomass, geotermaalenergia, hüdroenergia, gaas, tuumaenergia, nafta, tahked kütused, tuuleenergia, fotogalvaaniline ja kokkusurutud päikeseenergia, muu taastuvenergia tehnoloogia) ja geograafilise asukoha kaupa, kütusehinnad (sh biomass, kivisüsi, gaas ja nafta), CO2-hinnad, põhi- ja vajaduse korral jaotusvõrgu koostis ja areng, võttes arvesse kõiki olulisi elektri tootmise (sh CO2 kogumist võimaldav tootmisvõimsus), salvestuspotentsiaali, salvestamise ja ülekandmise projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) gaas: nõudlusstsenaariumid, imporditud kogused, kütusehinnad (sh kivisüsi, gaas ja nafta), süsinikdioksiidi hinnad, ülekandesüsteemi koostis ja areng, võttes arvesse kõiki uusi projekte, mille kohta on lõplik investeerimisotsus langetatud ja mis lastakse käiku enne aasta n+5 lõppu.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni)

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt järgmisi kulusid: kapitalikulud, projekti tehnilise eluea jooksul kantavad tegevus- ja hoolduskulud ning vajaduse korral kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse kulud. Metoodikas antakse juhised arvutustes kasutatavate diskontomäärade kohta.

(5) Kulude-tulude analüüsis, mis põhineb projekti tehnilise eluea jooksul kantavatel kuludel, võetakse arvesse vähemalt järgmisi kulusid: kapitalikulud, tegevus- ja hoolduskulud ning vajaduse korral energiainfrastruktuuriprojektide ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise keskkonnakulud ja jäätmekäitluse kulud. Metoodikas antakse juhised arvutustes kasutatavate diskontomäärade kohta.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 7 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) süsteemi vastupidavus muu hulgas õnnetustele ja kliimale ning süsteemi talitluskindlus, eelkõige Euroopa elutähtsate taristute puhul, mis on kindlaks määratud direktiivis 2008/114/EÜ;

(b) süsteemi vastupidavus, muu hulgas varustuskindlus ning vastupidavus õnnetustele ja kliimale, ning süsteemi talitluskindlus, eelkõige Euroopa elutähtsate taristute puhul, mis on kindlaks määratud direktiivis 2008/114/EÜ;

Selgitus

Varustuskindlus on selles kontekstis väga oluline.

MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Pavel Poc

20.12.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.3.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Lajos Bokros, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Nikos Chrysogelos, João Ferreira, Filip Kaczmarek, Toine Manders, Judith A. Merkies, James Nicholson, Justas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Michèle Rivasi, Christel Schaldemose, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Andrea Zanoni


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/11 – 2011/0300(COD))

Arvamuse koostaja: Sandra Kalniete

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tunnustab komisjoni üleeuroopalise energiataristu arendamist käsitlevate mõistlike suuniste väljapakkumise eest ja leiab, et see on oluline samm, mis tugevdab veelgi Euroopa Liitu. Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitlusvõime kohta, et saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu energiapoliitika eesmärgid – tagada energia siseturu toimimine ja varustuskindlus liidus, edendada energiatõhusust, töötada välja uusi ja taastuvaid energiavorme ning edendada energiavõrkude sünergiat. Arvamuse koostaja usub, et see on Euroopa Liidu jaoks eelkõige oluline julgeolekuküsimus.

Veel on liikmesriike, mis sõltuvad ühest energiatarnijast, ning see ei vasta hea juhtimise põhimõtetele. Selline seisukord suurendab oluliselt riski, et olukorras, kus nt tarnijal on tehnilisi raskusi, tekivad probleemid. See olukord ei ole jätkusuutlik ja seetõttu kiidab arvamuse koostaja heaks komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta (2014–2020), milles tehakse muu hulgas ettepanek luua Euroopa Ühendamise Rahastu, et edendada energia-, transpordi- ja digitaaltaristute prioriteete üheainsa 40 miljardi euro suuruse fondiga, millest 9,1 miljardit eurot on ette nähtud energiale.

Oma ettepanekus soovitab komisjon luua piiratud arv prioriteetseid projekte, mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja süsinikdioksiidi transpordi taristuid. Kokku selgitas komisjon välja 12 energiaga seotud prioriteetset taristuprojekti ja valdkonda.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et ettepanek ei piirdu taastumatute loodusvaradega. Käesoleva määruse abil suudab liit saavutada oma kliima- ja energiaalased eesmärgid: kasvuhoonegaaside vähendamine 20 % aastaks 2020, energiatõhususe suurenemine 20 % ja taastuvenergia energia lõpptarbimise suurenemine 20 %. Arvamuse koostaja tunneb heameelt, et ettepanekus keskendutakse väga olulisele säästva ja keskkonnasõbraliku energiapoliitika küsimusele. Arvamuse koostaja peab seda küsimust väga keeruliseks, kuid usub, et komisjoni ettepanek on hästi tasakaalustatud. Samuti rõhutab arvamuse koostaja, et keskkonda kahjustavaid projekte ei tohiks toetada. Üks ühist huvi pakkuvate projektide hindamiskriteeriume on projektide säästvuse tase. Selle kriteeriumi mõõtmiseks hinnatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja elektrivõrgutaristu keskkonnamõju. Arvamuse koostaja usub, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ei peaks oma arvamuses keskenduma keskkonnaküsimustele, sest nende küsimuste eest vastutav komisjon – keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon – valmistab ette oma arvamust.

Arvamuse koostaja usub, et nimetatud projektide rakendamine on väga tähtis Euroopa Liidu lepingus sätestatud energiapoliitika eesmärkide realiseerimiseks. Arvamuse koostaja on aga ka arvamusel, et energiahinnad ei tohiks sellega seoses suureneda. Euroopa kodanikel on vaja turvalist energiavarustust, kuid see ei tohi oluliselt mõjutada energia hinda. Arvamuse koostaja väljendab kahetsust süvaanalüüsi puudumise üle selle kohta, kuidas nimetatud projektide rakendamine mõjutab energiahindu. Projektide vajalikkust ja positiivset mõju konkurentsile arvestades võib siiski eeldada, et energiahinnad langevad.

Kokku vajavad elektri- ja gaasivõrke hõlmavad prioriteetsed valdkonnad ja projektid ning nafta ja süsinikdioksiidi transpordi projektid hinnanguliselt 200 miljardit eurot. Komisjon usub, et enamikku nendest projektidest rahastavad erainvestorid, sest need on rahaliselt tasuvad. Samas keskendub mitu projekti väiksematele liikmesriikidele ja sellistel juhtudel ei pruugi erainvestorid olla huvitatud nende projektide realiseerimisest, sest tasuvusaeg on liiga pikk. See on põhjus, miks komisjon on eraldanud 9,1 miljardit eurot selliste projektide rahastamiseks, mis ei ole erainvestoritele atraktiivsed, kuid on väga olulised Euroopa Liidu julgeoleku jaoks.

Üldjoontes tunneb arvamuse koostaja väljapakutud määruse üle heameelt ja loodab, et see jõustub kavandatud ajal. Arvamuse koostaja kutsub teisi parlamendiliikmeid, komisjoni ja nõukogu üles tegutsema mõistlikult ja mitte tegema käesoleva määruse vastuvõtmise protsessist poliitilist küsimust, sest selline areng võiks ohustada liidu julgeolekut.

Allpool esitatud väheste muudatusettepanekute eesmärk on toonitada energiataristu arendamise üldist tähtsust ühtse turu jaoks ning erilist tähtsust Euroopa ettevõtjate ja tarbijate jaoks. Kaks muudatusettepanekut puudutavad teabe esitamise tahke, nimelt keeli, milles komisjoni poolt loodav läbipaistvusplatvorm peab olema kättesaadav, ja asjaomase teabe avaldamist projektide elluviijate poolt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni – näiteks ühendades piirkonnad, mille taastuvenergia tootmisvõimsus ja energia salvestamisvõime on suur – ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud on aga ülimalt olulised selleks, et majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud, mille puhul on tarne- ja tootmistegevus võrkude haldamisest tegelikult eraldatud, on aga ülimalt olulised selleks, et majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

Selgitus

Energiaturu liberaliseerimist käsitlev kolmas õigusaktide pakett on ELi konkurentsivõimelise energiaturu alus. Selleks et hõlbustada kolmanda õigusaktide paketi rakendamist ja saavutada kogu ELis tõeliselt liberaliseeritud energiaturg, tuleb üleeuroopaliste energiavõrkude üldsuuniste abil tagada, et tootmise ja tarnimise vallas rakendatakse omandisuhete tegelikku eraldamist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Üha enam integreeritud energia siseturul on vaja selgeid ja läbipaistvaid eeskirju kulude riikidevaheliseks jaotamiseks, et kiirendada piiriülesesse taristusse investeerimist. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tuletas meelde, kui tähtis on edendada võrkudesse investeerimist soodustavat reguleerivat raamistikku, millega kehtestatakse rahastamisvajadusega kooskõlas olevad tasud ning piiriüleste investeeringute kulude asjakohane jaotamine, suurendades konkurentsi ja konkurentsivõimet, eelkõige seoses Euroopa tööstusega, ning võttes arvesse mõju tarbijatele.

(27) Üha enam integreeritud energia siseturul on vaja selgeid ja läbipaistvaid eeskirju kulude riikidevaheliseks jaotamiseks, et kiirendada piiriülesesse taristusse investeerimist liidu tarbijate ja ettevõtete, sh ka VKEde huvides, sest kõrged energiahinnad võivad nende jaoks kujuneda tõsiseks takistuseks. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tuletas meelde, kui tähtis on edendada võrkudesse investeerimist soodustavat reguleerivat raamistikku, millega kehtestatakse rahastamisvajadusega kooskõlas olevad tasud ning piiriüleste investeeringute kulude asjakohane jaotamine, suurendades konkurentsi ja konkurentsivõimet, eelkõige seoses Euroopa tööstusega ja VKEdega, ning võttes arvesse mõju tarbijatele.

Selgitus

Vastab ühtlasi muudatusettepanekule artikli 16 punkti c kohta.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt tasub majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ära; ning

(b) projekt tasub majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ära, ei mõju energiahinnale lõpptarbija seisukohast negatiivselt ega moonuta turul osalejate ausat konkurentsi, mis on kooskõlas siseturu toimimisega; ning

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) projekt hõlmab vähemalt kahte liikmesriiki, kas otseselt ühe või mitme liikmesriigi piire ületades või nii, et ühe liikmesriigi territooriumil asuval projektil on IV lisa punktis 1 sätestatud oluline piiriülene mõju.

(c) projekt hõlmab vähemalt kahte liikmesriiki, kas otseselt ühe või mitme liikmesriigi piire ületades või nii, et ühe liikmesriigi territooriumil asuval projektil on IV lisa punktis 1 sätestatud oluline piiriülene mõju, või on projekti eesmärk ühendada mõni saar või äärepoolsem piirkond liidu keskosaga;

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– koostalitlusvõime ja süsteemi talitluskindlus;

– koostalitlusvõime, süsteemi talitluskindlus ning varustuskindlus;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– turu toimimine ja klienditeenused;

– turu toimimine ja klienditeenused, eelkõige seoses kodumajapidamiste ja VKEdega;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sama prioriteedi rakendamises osalevate projektide paremusjärjestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud energiapoliitikaeesmärkide täitmisel, igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka ja seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte. II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

4. Sama prioriteedi rakendamises osalevate projektide paremusjärjestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud energiapoliitikaeesmärkide täitmisel, igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka ja seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte. II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate, eriti kodumajapidamiste arvu ja olukorda, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Projektiedendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate teabekanalite kaudu, millele üldsusel on vaba juurdepääs.

Projektiedendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate teabekanalite kaudu, millele üldsusel on lihtne tasuta juurdepääs.

Selgitus

Termin „vaba juurdepääs” võib olla eksitav selle kasutamise tõttu autoriõiguste valdkonnas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulude riikidevahelisel jaotamisel võetakse arvesse projekti majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulu ja -tulu asjaomastes liikmesriikides ning võimalikku rahalise toetuse vajalikkust.

Kulude riikidevahelisel jaotamisel võetakse arvesse projekti majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulu ja -tulu asjaomastes liikmesriikides, eelkõige siseturu toimimisele, ning võimalikku rahalise toetuse vajalikkust.

Selgitus

Toonitada tuleb hea energiavarustuse tähtsust siseturu toimimise ja Euroopa riikide majanduse jaoks.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta].

1. II lisa punktides 1 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta].

 

II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringu- ja töötoetuste ning finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui projektid viiakse ellu gaasitaristusektorite sellistes osades, kus rakendatakse direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) eraldamist käsitlevaid sätteid – see kehtib ka nendele liikmesriikidele, kus kohaldatakse sellealaseid erandeid.

Selgitus

Eeskätt gaasituru seisukohalt on ülioluline rakendada energiaturu liberaliseerimist käsitlev kolmas õigusaktide pakett ning tagada gaasi tootmis- ja tarnimistegevuse omandisuhete eraldamine ja olemasolevate monopolvõrgustike kaotamine. Seda oleks võimalik lihtsustada, kui kehtestatakse tingimus, et liidu rahalist abi saavad taotleda ainult omandisuhete tegelikku eraldamist rakendavate liikmesriikide gaasitaristusektorite ühishuviprojektid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) elektri- ja gaasisektori puhul liikmesriikide vaheliste ühenduste loomine, sellega seotud energiahindade areng ning energiavõrgu tõrgete arv, põhjused ja majanduskulu;

(c) elektri- ja gaasisektori puhul liikmesriikide vaheliste ühenduste loomine, sellega seotud energiahindade areng tarbijate ja Euroopa ettevõtete (eeskätt VKEde) jaoks ning energiavõrgu tõrgete arv, põhjused ja majanduskulu;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon loob taristu läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele kergesti juurdepääsetav. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

Komisjon loob kõigis ELi ametlikes keeltes taristu läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele kergesti juurdepääsetav. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

 

Kõrvalise asukohaga saarte energiavarustuse sidumine mandri energiavarustusega, et saavutada elektrienergia siseturu väljakujundamine, suurendades selleks taastuvate energiaallikate osakaalu ja lihtsustades taastuvatest energiaallikatest maismaal toodetud energia ülekannet.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 6 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) konkurents ehk eri ettevõtjate turujõud ja hindade ühtlustamine liikmesriikides;

(a) konkurents ehk eri ettevõtjate turujõud ja hindade, eriti kodumajapidamisi mõjutavate hindade ühtlustamine liikmesriikides;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) konkurents ehk eri ettevõtjate turujõud ja hindade ühtlustamine liikmesriikides;

(a) konkurents ehk eri ettevõtjate turujõud ja hindade, eriti kodumajapidamisi mõjutavate hindade ühtlustamine liikmesriikides;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad vahetavad metoodika väljatöötamiseks vajalikku teavet, sh asjakohaseid võrgu ja turu mudeleid. Teiste ülekande- või jaotusvõrguettevõtjate nimel teavet koguvad ülekande- või jaotusvõrguettevõtjad edastavad osalevatele ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatele kogutud andmete tulemused. Artikli 12 lõike 8 kohase ühtse elektri- ja gaasituru ja -võrgu mudeli puhul hõlmavad punktis 1 osutatud lähteandmed aastaid n+10, n+20 ja n+30 ning mudeli abil saab täielikult hinnata majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju, võttes eelkõige arvesse väliskulusid, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja tavapäraste õhusaasteainete heitkogustega või varustuskindlusega.

(12) Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad vahetavad metoodika väljatöötamiseks vajalikku teavet, sh asjakohaseid võrgu ja turu mudeleid. Teiste ülekande- või jaotusvõrguettevõtjate nimel teavet koguvad ülekande- või jaotusvõrguettevõtjad edastavad osalevatele ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatele kogutud andmete tulemused. Artikli 12 lõike 8 kohase ühtse elektri- ja gaasituru ja -võrgu mudeli puhul hõlmavad punktis 1 osutatud lähteandmed aastaid n+10, n+20 ja n+30 ning mudeli abil saab täielikult hinnata majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju, eelkõige mõju siseturu toimimisele, kaasa arvatud väliskulud, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja tavapäraste õhusaasteainete heitkogustega või varustuskindlusega.

Selgitus

Toonitada tuleb hea energiavarustuse tähtsust siseturu toimimise ja Euroopa majanduste jaoks.

MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

15.11.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sandra Kalniete

24.1.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

19.3.2012

25.4.2012

30.5.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Mikael Gustafsson, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Sandra Kalniete, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Anna Hedh, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Antonyia Parvanova, Wim van de Camp, Sabine Verheyen


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (4.6.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

Arvamuse koostaja: Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Mitte ainult Euroopa transporditaristu, vaid ka energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks tuleb kõvasti pingutada, et täita liidu peamised energiapoliitika eesmärgid, milleks on konkurentsivõime, säästvuse ja varustuskindluse saavutamine(1), ning kujundada lõplikult välja energia siseturg, millel on ELi transpordisektori jaoks tähtis roll. Komisjoni ettepaneku põhieesmärk on luua eelnimetatud ülesannete täitmiseks asjakohased menetlused ja eeskirjad.

Komisjon nõudis juba 2010. aastal(2) uue ELi energiataristute poliitika loomist, millega koordineerida ja optimeerida võrguarendust, rõhutades sellega vajadust asendada kehtiv üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) poliitika tulemuslikuma regulatiivraamistikuga, mille puhul võtaks arvesse liikmesriikide vahelist solidaarsust.

Juunis 2011 võttis komisjon vastu teatise järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2020–2020)(3) kohta, milles tehakse ettepanek luua Euroopa Ühendamise Rahastu, et viia esmatähtsate energia-, transpordi- ja digitaaltaristute valmimine lõpule ühest 40 miljardi suurusest fondist, mille vahenditest 9,1 miljardit on eraldatud energiale.

Transpordi- ja turismikomisjoni vastutusvaldkonna puhul tuleks rõhutada koostoime tekitamise kasulikkust ELi transporditaristu (üleeuroopaliste transpordivõrkude kaudu) ja energiataristu projektide rakendamisel, et kooskõlastada võimaluse korral transpordi- ja energiataristu projekte ja ühtlustada ühiste energia- ja transpordikoridoride haldus-, loa- ja keskkonnamenetlusi.

Muud ettepaneku transpordialased aspektid on seotud nafta, gaasi ja elektri tarnimisega ELi ja selle piires. Peamiselt nafta ja gaasi puhul kasutatakse ka vee-, maantee- ja raudteetransporti ning see on valdkond, mida transpordipoliitikaga saab muuta.

80% imporditud toornaftast transporditakse ELi tankeritega. ELi-sisese naftatranspordivõrgustiku üks tähtis tunnusjoon on see, et selle läänepoolne osa on ühendatud torustiku kaudu peamiste Euroopa sadamatega, samal ajal kui enamikku Kesk- ja Ida-Euroopa rafineerimistehastest (EU-12) varustatakse Družba naftatorustike võrgu kaudu Venemaalt (u 60 miljoni tonni aastas). Lääne- ja Ida-Euroopa võrkude vahel on vähe sidemeid. Selle põhjuseks on asjaolu, et Ida-Euroopa torustike taristu kavandati ja ehitati külma sõja ajal. Lisaks kasvab nõudlus nafta järgi nendes riikides erinevalt EU-15 riikidest 2010.–2020. aasta vahel hinnanguliselt 7,8% ja nafta tervikuna moodustab olulise osa ELi energiaallikate jaotusest pärast seda kuupäeva. See suurendab survet arendada välja naftatorustike taristu, et tagada varustuskindlus Kesk- ja Ida-Euroopas.

Naftatransport põhjustab suuri keskkonnariske. Kui Družba süsteemis tekiks tarnehäire, tooksid piiratud alternatiivsed tarnevõimalused kaasa naftatankerite liiklussageduse tugeva suurenemise tundliku keskkonnaga Läänemere piirkonnas, Mustal merel ja Türgi väinades, põhjustades suurt muret võimalike õnnetuste ja õlilekete tekkimise pärast. Iga kuu läbivad Läänemerd 3 500–5 000 laeva. Umbes 25 % neist laevadest on tankerid, mis transpordivad ligikaudu 170 miljonit tonni naftat aastas. Lisaks õlilekete ohu vähendamisele aitaks naftatankerite liikluse piiramine vähendada ka CO2 ja NOx heitmeid.

Ka maagaasil on oluline roll ELi transpordisektori energiavaldkonnas, kuna see on jätkusuutlik ja väheste heidetega energiaallikas, mis pakub puhast energiat elektri tootmiseks (eriti koostootmine), mida saab kergesti muuta vastavalt transpordi vajadustele. Otseselt saab seda kütusena kasutades (veeldatud maagaas ja surumaagaas) aidata kaasa puhta transpordi eesmärkide saavutamisele. Samal ajal toetub EL tugevalt maagaasi impordile, mis sõltub suurel määral taristust.

Kasvavale energianõudlusele saab vastata veeldatud maagaasi ja surumaagaasi ulatuslikuma kasutamisega. Samuti peaksime paremini ja tulemuslikumalt kasutama olemasolevaid ja kavandatud energiataristu võrke.

Gaasi siseturu lõpuleviimiseks peaks EL olema varustatud asjakohase maagaasitaristuga. Välja on vaja töötada uued tarne ülekandevõimsused, liikmesriikide võrkudevahelised ühendused, uued hoidlad ja taasgaasistamisrajatised. Tuleb võtta meetmeid praeguste investeerimislünkade kaotamiseks, samal ajal tugevdades ja arendades siseriiklikke põhivõrke. Uued suunised peaks samuti hõlmama nn energiasaarte ja siseriiklike maagaasiturgude eraldatuse küsimusi, mis on kerkinud esile Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.

Ettepanekud

Eeltoodut arvesse võttes soovitatakse keskenduda järgmisele:

1) edendada ELi transpordi ja energiataristu projektide koostoimet, muu hulgas ergutades pädevaid ametiasutusi andma ühislube ka keskkonna valdkonnas;

2) arendada edasi ELi praegust torustike võrku, et parandada ühendust EU-12 ja EU-15 riikide vahel ning tagada naftatarnete varustuskindlus EU-12 riikide piirkonnas;

3) vähendada tankerite liikluse põhjustatud keskkonnakatastroofide ohtu;

4) edendada piirkondlike veeldatud maagaasiterminalide rolli, pöörates erilist tähelepanu laevade punkerdamisele ning raudtee- ja veoautotranspordile;

5) propageerida maagaasi kui säästvat energiaallikat;

6) jätkata turu integreerimisega ja viia lõpule energiaturgude isolatsioon;

7) toetada ELi eesmärke toimivate ja paindlike siseriiklike põhivõrkude valdkonnas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Arvesse tuleks võtta äärepoolseimate piirkondade geomorfoloogilistest tingimustest ja geograafilisest asukohast tingitud energiasõltumatuse ja energiaga varustamise probleemi, eelkõige ühist huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramisel, kuna need piirkonnad on eelistatud kohad taastuvenergia liikide väljaarendamiseks, mis on Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide täitmise oluline eeltingimus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi see poliitika on andnud väljavalitud projektidele positiivse panuse ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub tal kindlaksmääratud taristulünkade täitmise jaoks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus.

(5) Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi see poliitika on andnud väljavalitud projektidele positiivse panuse ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub tal kindlaksmääratud taristulünkade täitmise jaoks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus; rõhutab sellega seoses vajadust määrata kindlaks võimalikud tulevased lüngad energianõudluse ja -varustuse vahel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) ELi-sisese torustike võrgu jaoks tuleb jätkata võrgu lääne- ja idaosade integreerimist, et tagada varustuskindlus kogu Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) ELi-sisese torustike võrgu jaoks tuleb jätkata võrgu lääne-, ida- ja kaguosade integreerimist, et tagada varustuskindlus kogu Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Naftatranspordiga seotud keskkonnaohtude vähendamiseks on oluline vähendada selliste ohtlike transpordivahendite nagu tankerite kasutamist.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Pinge ja sageduse stabiilsuse tagamiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata Euroopa elektrivõrgu stabiilsusele muutuvates tingimustes, mille on tinginud üha suurema hulga kõikuva olemusega taastuvenergia süsteemi sattumine. Tuleks läbi viia täiendavad teadusuuringud, et teha võimalikuks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kõikumise vähendamine nutivõrkude, salvestusvõime ning eri energialiikide otstarbeka ühitamise abil.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Väga oluline on avamerepotentsiaali võrku ühendamine ELi suunal. Põhjamere, Läänemere ja Musta mere avamerepotentsiaali integreerimine on otsustavalt tähtis ELi energia siseturu kujunemiseks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Et võtta arvesse nõudluse kasvu elektrienergia järele kuni 2020. aastani, mis saab olema kaks korda suurem kui nõudlus gaasi järele, tuleb kooskõlas liidu pikaajalise energiapoliitikaga eraldada ELi vahendid elektrienergia projektidele, et piisavad vahendid oleksid tagatud, eriti transpordi elektrienergiale üleviimise valdkonnas.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Tuleks soodustada koostööd horisontaalprojektide kaudu energia ja transpordi valdkonnas, et arendada liidu jaoks suurt lisandväärtust andvat koostoimet.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) ELi energia- ja transporditaristu projektide kavandamist ja rakendamist tuleks kooskõlastada, et luua nende koostoime juhul, kui see on majanduslikust, tehnilisest ja keskkonnaalasest seisukohast mõistlik, võttes seejuures arvesse asjakohaseid ohutusaspekte.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Energiataristuvõrkude rajamine ei tohi mingil juhul kahjustada Euroopa pärandit (kunsti-, kultuuri-, turismi- või keskkonnapärandit), millele osutatakse Euroopa Parlamendi 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta1ning milles palutakse komisjonil ja liikmesriikidel võtta „kõik vajalikud meetmed, et säilitada Euroopa pärand ja varad tulevaste põlvkondade jaoks”.

 

_____________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0407.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Pädevad ametiasutused peaksid kaaluma võimalust anda välja ühislube ühist huve pakkuvatele projektidele, mis loovad ELi energia- ja transporditaristu projektide koostoime.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b) Erinevate üleeuroopaliste võrkude planeerimisel tuleks eelistada transpordivõrkude, kommunikatsioonivõrkude ja energiavõrkude ühendamist, et tagada maksimaalne võimalik territooriumi säästmine ja soodustada alati kui võimalik olemasolevate ja/või kasutamata trasside uuesti kasutamist, et vähendada võrkude rajamise sotsiaalmajanduslikku, keskkonna- ja finantsmõju miinimumini.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a) Kuna projektid on piiriülesed, tuleks kehtestada pikem ajavahemik avaliku arutelu jaoks kõikides kaasatud liikmesriikides, võttes seejuures arvesse nii asjaolu, et kogu asjassepuutuv teave peab olema kättesaadav asjaomaste liikmesriikide keeltes, kui ka menetluste mitmekesisust eri liikmesriikides, et tagada kõikide sidusrühmade (mõjupiirkonna kodanikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused jne) täieõiguslik osalemine.

Selgitus

Nagu transpordi valdkonnaski, tekitab ka energiataristute puhul piiriülene olemus menetluste korral lisaprobleeme. Et neid probleeme ületada ja saavutada projektide laialdasem aktsepteerimine, ilma et see takistaks kiiresti meetmeid võtmast, soovitatakse arutelude jaoks kehtestada pikemad ajavahemikud, arvestades ilmset vajadust, mis tuleneb eri liikmesriikides kasutatavate keelte ja menetluste erinevusest.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a) Energiataristu ja eelkõige seda toetavad transpordivõrgud tuleks kavandada ja rajada nii, et oleks välistatud süsivesiniku tooteid vedavate konvoide läbisõit elamurajoonidest või nende lähedusest, et vältida mis tahes võimalikku riski elanike ohutusele.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu toob lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste ja finantsinstrumentide kaudu selleks, et energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samas liidu eelarvelist osalemist selles võimalikult väiksena.

(29) Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu toob lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste, finantsinstrumentide ja riigigarantii kaudu selleks, et energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samas liidu eelarvelist osalemist selles võimalikult väiksena.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Elektri, gaasi ja CO2-alased ühishuviprojektid peaksid vastama tingimustele, et saada ettepandud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovatiivsete finantsinstrumentide kujul. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku sünergia rahastamisega liidu muude valdkondade poliitikavahendite kaudu. Eelkõige rahastab Euroopa tähtsusega energiataristut Euroopa Ühendamise Rahastu, kohaliku või piirkondliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke rahastatakse aga struktuurifondidest. Need kaks rahastamisallikat seega täiendavad üksteist.

(30) Elektri-, gaasi- ja CO2-alased ühishuviprojektid, nagu ka energiataristu väljatöötamine ja rajamine transpordisektori CO2-heite vähendamiseks, peaksid vastama tingimustele, et saada ettepandud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovatiivsete finantsinstrumentide kujul. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku sünergia rahastamisega liidu muude valdkondade poliitikavahendite kaudu. Eelkõige rahastab Euroopa tähtsusega energiataristut Euroopa Ühendamise Rahastu, kohaliku või piirkondliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke rahastatakse aga struktuurifondidest. Need kaks rahastamisallikat seega täiendavad üksteist.

Selgitus

Transpordi valges raamatus on seatud eesmärk vähendada transpordisektori CO2-heidet ELis. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rahalist toetust, et töötada välja ja rajada elektrienergiataristu, vesinikuenergiataristu ja muud CO2-heidet vähendava energia taristud transpordivahendite jaoks nii linnade liiklussõlmedes kui ka maanteedel.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– suurema hulga vähese CO2-heitega elektrirakenduste, nt elektriautode kasutusele võtmine kõrgetasemelise tehnilise ja turusekkumise abil;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) II lisa punktis 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

(d) II lisa punktis 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse järgmise kolme erikriteeriumi täitmisesse:

– varustuskindlus, millega vähendatakse sõltuvust ühestainsast tarneallikast või tarneteest;

varustuskindlus, millega vähendatakse sõltuvust ühestainsast tarneallikast või tarneteest ja saavutatakse parem ühenduvus;

– ressursside tõhus ja säästev kasutamine keskkonnariskide vähendamise kaudu;

 

ressursside tõhus ja säästev kasutamine keskkonnariskide vähendamise kaudu, vähendades eelkõige selliste ohtlike nafta transpordivahendite nagu tankerite kasutamist;

– koostalitlusvõime;

– koostalitlusvõime;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, kuna riiklikud, kohalikud või piirkondlikud omavalitsusasutused ei suuda õigel ajal kokkuleppele jõuda, võib komisjon projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa koordinaator valitakse kogemuse põhjal, mis tal on seoses asjaomase projektiga määratud konkreetsete ülesannetega.

3. Euroopa koordinaator valitakse kogemuse põhjal, mis tal on seoses asjaomase projektiga määratud konkreetsete ülesannetega. Enne ametisse nimetamist peab Euroopa koordinaator või peavad sellele ametikohale kandideerijad läbima kuulamise Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 11 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise halduskoormuse vähendamiseks võtavad liikmesriigid üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest meetmed keskkonnahindamise menetluste lihtsustamiseks. Need meetmed ei mõjuta liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist.

Artiklis 11 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise halduskoormuse vähendamiseks võtavad liikmesriigid kaheteist kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest meetmed keskkonnahindamise menetluste lihtsustamiseks. Need meetmed ei mõjuta liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Mitme liikmesriigi piire ületava projekti korral toimub igas asjaomases liikmesriigis lõike 4 kohane avalik arutelu hiljemalt kahe kuu jooksul alates esimese avaliku arutelu käivitamisest ühes kõnealuses liikmesriigis.

5. Mitme liikmesriigi piire ületava projekti korral toimub igas asjaomases liikmesriigis lõike 4 kohane avalik arutelu hiljemalt nelja kuu jooksul alates esimese avaliku arutelu käivitamisest ühes kõnealuses liikmesriigis. Arutelud toimuvad asjaomase liikmesriigi riigikeel(t)es.

Selgitus

Nagu transpordi valdkonnaski, tekitab ka energiataristute puhul piiriülene olemus projektide avaliku arutelu korral lisaprobleeme. Ilma et see takistaks kiiresti meetmeid võtmast, soovitatakse projektide laialdasema aktsepteerimise nimel kehtestada piiriüleste projektide puhul aruteludeks pikemad ajavahemikud.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon loob taristu läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele kergesti juurdepääsetav. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

Komisjon loob internetis kõigis ELi ametlikes keeltes taristu läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele kergesti juurdepääsetav. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) teave ühishuviprojektide ajakohastatud loetelu kohta;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) teave piirkondlike rühmade töö kohta, sealhulgas viited piirkondlike rühmade tööle.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 4. osa – punkt -10 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-10) Energiataristuvõrk transpordi CO2-heite vähendamiseks:

 

energiataristuvõrkude väljatöötamine ja rajamine, et varustada transpordisektorit CO2 heitkoguseid vähendada aitava energiaga (vesinik, elektriautod, akuvahetus) nii linna liiklussõlmedes kui ka kogu transpordikoridoride ulatuses.

 

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

Selgitus

Üleeuroopaliste energiavõrkude suunistes on oluline käsitleda ühe teemavaldkonnana sellise energiataristu väljatöötamist ja rajamist, mis aitaks vähendada CO2-heidet transpordisektoris. Sellise taristu näited on olemas, muu hulgas vesinikutanklad ja elektriakude vahetamise süsteem, mis sai hiljuti innovaatilise projektina (Greening European Transportation Infraestructure for Electic Vehicles) toetust üleeuroopaliste transpordivõrkude rahastamise raames.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) taristu elektri- ja hübriidsõidukite elektriga varustamiseks;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b) sadamarajatised, mille kaudu sildunud laevad saaksid kasutada laeval toodetud elektrienergia asemel maa peal toodetud elektrienergiat.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Rühmad avaldavad koosolekute päevakavad ja protokollid internetis.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 4 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) oluliselt suurema hulga vähese CO2-heitega elektrirakenduste, nt elektriautode kasutusele võtmine kõrgetasemelise tehnilise ja turusekkumise abil.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ressursside tõhusa ja säästva kasutamise mõõtmiseks hinnatakse, mil määral kasutatakse projekti käigus olemasolevat taristut ning kui palju aitab projekt vähendada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud koormust ja riske.

(c) ressursside tõhusa ja säästva kasutamise mõõtmiseks hinnatakse, mil määral kasutatakse projekti käigus olemasolevat taristut ning kui palju aitab projekt vähendada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud koormust ja riske, näiteks asendades sellised keskkonnale ohtlikud transpordivahendid nagu tankerid vähem ohtlike transpordiliikidega.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 3 – alapunkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) pädevale asutusele kaebuse või vaide esitamise võimalused.

Selgitus

Projektide suurema õiguspärasuse ja laialdasema aktsepteerimise huvides on oluline välja tuua olemasolevad õiguskaitsevahendid ja asjaomased ametiasutused.

MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

15.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz

24.1.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Philippe De Backer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Spyros Danellis, Michel Dantin, Eider Gardiazábal Rubial, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Janusz Wojciechowski

(1)

Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused.

(2)

Vt COM(2010)677.

(3)

Vt COM(2011) 500/I (lõplik) ja COM(2011) 500/II (lõplik) (poliitikavaldkonnad).


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (1.6.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

(COM(2011)0658 – C7‑0371/2011 – 2011/0300(COD))

Arvamuse koostaja: Wojciech Michał Olejniczak

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tervitab komisjoni ettepanekut ja tunnustab selle kõikehõlmavat iseloomu, reguleerides üleeuroopalise energiataristu projekte, pidades eriti silmas ühishuviprojekte. Kõige rohkem tunneb arvamuse koostaja heameelt meetmete üle, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada loamenetlust, ning ergutab selle kasutuselevõtmist võimaluse korral ka mitte-piiriüleste energiataristu projektide arendamiseks.

Arvamuses asetatakse rõhku energiataristu piirkondlikule mõõtmele, arvestades eelkõige taristu otsest mõju kodanikele, mida projekti eeldatav positiivne tulemus energiajulgeoleku, säästvuse või taristu tõhususe mõttes tihti nõuetekohaselt ei korva. Seetõttu tuleks loamenetluse eri etappides tunnustada piirkondlike ametiasutuste rolli, et neil, keda see kõige rohkem puudutab, oleks võimalus otsustusprotsessi mõjutada. Lisaks tuleks asjakohaste avalike arutelude protsess ELi tasandil ühtlustada.

Samuti tuleks ettepanekus leida õige tasakaal kulutõhususe kriteeriumide, mis on väga olulised eraettevõtjate seisukohast, kes energiataristut lõppkokkuvõttes rahastavad, arendavad ja haldavad, ning Euroopa Ühendamise Rahastust rahalise toetuse saamise eeltingimuste vahel. Viimasel juhul on esitatud asjakohased muudatusettepanekud, et määrata kindlaks asjaolud, mille korral avalik huvi ja klientide kasu õigustavad täiendavat rahastamist, kahjustamata konkurentsivõimelisuse põhimõtet.

Lisaks soovitab arvamuse koostaja gaasitaristu projektide laiemat käsitlemist, hõlmates abikõlblikkuse nimekirja kõik nende vajalikud elemendid, et saavutada tehniline kooskõla ja hõlbustada elutähtsate gaasikoridoride sujuvat toimimist kogu Euroopas.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et üleeuroopalise energiataristu arendamise üldiseks juhtpõhimõtteks peaks olema menetluse lihtsus ühendatuna sidusrühmade kaasamisega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Komisjon peaks oma energiataristute prioriteetides ette nägema erijuhu saarte energiasüsteemide jaoks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi see poliitika on andnud väljavalitud projektidele positiivse panuse ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub tal kindlaksmääratud taristulünkade täitmise jaoks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus.

(5) Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi see poliitika on andnud väljavalitud projektidele positiivse panuse ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub tal kindlaksmääratud taristulünkade täitmise jaoks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus ning liit ei ole kaugeltki valmis selle valdkonna tulevasi probleeme lahendama.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Praeguse energiataristu remontimise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni ja suurendada energiatõhusust 20 %. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

(6) Praeguse energiataristu remontimise, pooleliolevate tööde lõpetamise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20%, suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20%ni ja suurendada energiatõhusust 20%. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Praegused majandusolud rõhutavad vajadust lähtuda energiaküsimustes integreeritud lähenemisviisist, võttes arvesse nende majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte. Tehes tööd selle nimel, et tagada kõigile liidu kodanikele keskpikas ja pikas perspektiivis juurdepääs ohutule, kestlikule ja taskukohased energiale, on oluline panna tähele kasulikke ja kahjulikke kõrvalmõjusid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud on aga ülimalt olulised selleks, et majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

(7) Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste tõttu killustatuks hoolimata oma õiguslikust eksistentsist, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kogu liidus integreeritud võrgud ja sellise arukate võrkude taristu kasutuselevõtmine, mis võimaldab suuremat energiatõhusust ja eraldiolevate taastuvate energiaallikate integreerimist, on aga ülimalt olulised selleks, et ressursitõhusa majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks tagada konkurentsivõimeline ja hästitoimiv integreeritud turg.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Asjaolu, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad suurel määral imporditud fossiilkütustest, põhjustab nende majanduskasvule ja majanduslikule arengule suuri lisakulusid. Neil piirkondadel on oluline roll taastuvate energiaallikate ning elektri ja maagaasi ülekande looduslike laboratooriumidena ning seda tuleks tugevdada selliste ühishuviprojektide elluviimise kaudu, mille eesmärk on piirkondliku energeetikabaasi mitmekesistamine ning jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe suurendamine, aidates saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärke.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada aluslepingu energiapoliitikaeesmärgid – tagada energia siseturu toimimine ja varustuskindlus liidus, edendada energiatõhusust ja energiasäästu, töötada välja uusi ja taastuvaid energiavorme ning edendada energiavõrkude omavahelist ühendamist. Nimetatud eesmärke järgides aidatakse käesoleva ettepanekuga kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning tuuakse kasu kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja tema majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(13) Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada aluslepingu energiapoliitikaeesmärgid – tagada energia siseturu toimimine ja varustuskindlus liidus, vähendada sõltuvust impordist, edendada energiatõhusust ja energiasäästu, töötada välja uusi ja taastuvaid energiavorme ning edendada energiavõrkude omavahelist ühendamist. Nimetatud eesmärke järgides aidatakse käesoleva ettepanekuga kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning tuuakse kasu kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja tema majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Nende eesmärkide saavutamiseks propageeritakse määruses konsultatsioonide korraldamist protsessis osalevate piirkondlike ametiasutustega loamenetluse asjakohases etapis.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ühishuviprojektide kindlaksmääramine peaks, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, põhinema ühistel, läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel. Elektri- ja gaasitaristu projektid, mille kohta ettepanekud tehakse, peaksid olema osa võrkude viimastest olemasolevatest kümneaastastest arengukavadest. Eelkõige tuleks kõnealustes kavades arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise vajadusega.

(15) Ühishuviprojektide kindlaksmääramine peaks, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, põhinema ühistel, läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel. Elektri- ja gaasitaristu projektid, mille kohta ettepanekud tehakse, peaksid olema osa võrkude viimastest olemasolevatest kümneaastastest arengukavadest. Eelkõige tuleks kõnealustes kavades arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise ning arukate võrkude taristu väljaarendamise alustamise vajadusega.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Ühishuviprojekte tuleks võimalikult kiiresti rakendada ning tähelepanelikult jälgida ja hinnata, hoides samas projektiedendajate halduskoormust võimalikult väiksena. Komisjon peaks teatavatesse raskustesse sattunud projektidele määrama Euroopa koordinaatorid.

(18) Ühishuviprojekte tuleks võimalikult kiiresti rakendada ning tähelepanelikult jälgida ja hinnata, hoides samas projektiedendajate halduskoormust võimalikult väiksena, pidades eelkõige silmas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Komisjon peaks erilistesse raskustesse sattunud projektide abistamiseks määrama Euroopa koordinaatorid, et vältida nende ohtu sattumist.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud.

(20) Ühishuviprojektide kiireks haldusmenetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused käsitavad ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik direktiividega 92/43/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud tingimused on täidetud. Tähtsuse järjekorras ja kulutasuvuse huvides on vaja teha kindlaks, kus saaks taristut minimeerida energiatõhususe poliitika abil, kus saab olemasolevat riiklikku ja piiriülest taristut uuendada või ajakohastada ning kus on vaja uut taristut, mille saab rajada olemasoleva energia- või transporditaristu kõrvale.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Ühe siseriikliku pädeva asutuse loomine, mis integreeriks või koordineeriks kõiki loamenetlusi (universaalteenistus) peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd.

(21) Ühe siseriikliku pädeva asutuse loomine, mis integreeriks või koordineeriks kõiki loamenetlusi (universaalteenistus) peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd, organiseerides nimetatud pädevate organite vahel ühiseid töörühmi.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Lisaks sellele julgustatakse liikmesriike kohaldama ühishuviprojektide loamenetluse sätteid muude energiataristu projektide puhul, kus see on asjakohane.

Selgitus

Liikmesriike tuleks julgustada kasutama Euroopa parimaid tavasid ka muude projektide puhul, et suurendada vajaliku taristu tõhusust ja hoida ära ülekoormust ning vältida kahetasandilise süsteemi kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Erinevate üleeuroopaliste võrkude planeerimisel tuleks eelistada transpordi-, kommunikatsiooni- ja energiavõrkude ühendamist, et tagada võimalikult väikese territooriumi kasutus ning võimaluse korral olemasolevate ja/või kasutamata trasside uuesti kasutamine, et viia miinimumini sotsiaalne, majanduslik, keskkonna- ja finantsmõju ning maakasutus.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Energiataristute arendamise hädavajadust silmas pidades peab loamenetluste lihtsustamisega kaasnema kindlaksmääratud tähtaeg, mille jooksul peavad asjaomased pädevad asutused võtma vastu otsuse projekti ehitustööde kohta. Nimetatud ajaline piirang peaks stimuleerima menetluste tõhusamat määratlemist ja läbiviimist ega tohiks mingil juhul kaasa tuua järeleandmisi keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise rangete normide osas.

(24) Investeerimine üleeuroopalistesse energiataristutesse on eriti oluline, arvestades arengu- ja töökohtade loomise potentsiaali. Energiataristute arendamise hädavajadust seepärast silmas pidades peab loamenetluste lihtsustamisega kaasnema kindlaksmääratud tähtaeg, mille jooksul peavad asjaomased pädevad asutused võtma vastu otsuse projekti ehitustööde kohta. Nimetatud ajaline piirang peaks stimuleerima menetluste tõhusamat määratlemist ja läbiviimist ega tohiks mingil juhul kaasa tuua järeleandmisi keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise rangete normide osas.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset rakendamist, kiirendades lubade andmist ja suurendades üldsuse osalemist;

(b) hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset rakendamist, kiirendades lubade andmist ja sätestades miinimumnõuded üldsuse osalemisele;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. „energiataristu” – igasugused füüsilised seadmed, mis on projekteeritud selleks, et oleks võimalik üle kanda ja jaotada elektrit või gaasi, transportida naftat või CO2 või salvestada elektrit või hoiustada gaasi, ning mis asuvad Euroopa Liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki;

1. „energiataristu” – igasugused füüsilised seadmed, mis on projekteeritud selleks, et oleks võimalik üle kanda ja jaotada elektrit või gaasi, transportida naftat või CO2 või salvestada elektrit või hoiustada gaasi, või veeldatud maagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised, mis asuvad Euroopa Liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki;

Selgitus

Gaasi puhul hõlmab energiataristu ka veeldatud maagaasi terminale; sidususe tagamiseks II lisa artikli 1 kategooriatega tuleb mõistet kohandada, et seda arvesse võtta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. „kogu energiasüsteemi hõlmav kulude-tulude analüüs” – kogu liitu hõlmaval koondtasandil läbi viidav hinnang, mis on aluseks ühishuviprojektide väljavalimisel vastavalt kümneaastase võrgu arengukava eesmärkidele, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 8.

Selgitus

Määruses viidatakse mitmetele kulude-tulude analüüsidele, analüüsidele ja hindamistele. Selgust on vaja suurendada, ning tundub, et vaja on mõiste määratlust. Kulude-tulude analüüsi võiks läbi viia koondtasandil ja mitte iga projekti kaupa.

Gaasitaristu projektid põhinevad turuosaliste (turu-uuringute tulemusel) või riikide reguleerivate asutuste võetud kindlatel kohustustel. Nende projektide puhul, mis põhinevad juba kindlatel kohustustel, oleks individuaalsete projektide kulude-tulude analüüs suurel määral topelttöö tegemine.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

välja jäetud

Selgitus

Viidud artikli lõppu, et viia artikkel kooskõlla otsuste tegemise tegeliku ajakavaga.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks asutab komisjon III lisa 1. jaos määratletud piirkondliku rühma (edaspidi „rühm”), mis põhineb igal esmatähtsal koridoril ja alal ja selle vastaval geograafilistel katvusel, mis on sätestatud I lisas.

2. Ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks asutab komisjon III lisa 1. jaos määratletud piirkondliku rühma (edaspidi „rühm”), mis põhineb igal esmatähtsal koridoril ja alal ja selle vastaval geograafilistel katvusel, mis on sätestatud I lisas. Iga rühm täidab oma tööülesanded vastavalt eelnevalt kokku lepitud pädevusele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui enne käesoleva määruse jõustumist on juba olemasolevad rühmad või muud organid teinud tööd liidu energiasüsteemi jaoks olulise tähtsusega projektide väljavalimiseks, võtavad kõik lõikes 2 osutatud rühmad nõuetekohaselt arvesse nende rühmade või organite juba tehtud tööd. Kui olemasolevad rühmad või teised asutused on eelnevalt kokku leppinud liidu jaoks olulise tähtsusega projektides või projekti loendis, siis edastatakse see teave nende projektide või loendite kohta kõikidele lõikes 2 viidatud rühmadele ning see moodustab ühishuviprojektide valikumenetluse aluse.

 

Artikli 2 punkti 5 alapunkti a sätete kohaldamine ei piira ühegi projektiedendaja õigust esitada asjakohase rühma liikmetele ühishuviprojektiks väljavalimise taotlus.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga rühm koostab III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

3. Iga rühm koostab III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt ühishuviprojektide loendi ettepaneku, võttes arvesse iga projekti osatähtsust I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade rakendamisel ning seda, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. Iga üksiku projekti ettepanek nõuab enne selle lisamist lõike 4 kohaselt esitatavasse lõplikku loendi ettepanekusse esialgset heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kui üksiku projekti ettepanek ei saa ühe liikmesriigi esialgset heakskiitu, esitab kõnealune liikmesriik rühmale oma vastuväite kirjaliku selgituse. Pärast seda, kui rühm on võimaldanud projektiedendajatel vastuväite aluseks oleva küsimusega tegeleda, võib ta ühehäälselt miinus ühe häälega lisada projekti loendi ettepanekusse, märkides ära vastuväite.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide puhul esitab koostööamet komisjonile lõikes 4 osutatud ühishuviprojektide loendite ettepanekute kohta arvamuse kahe kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast, võttes eelkõige arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriumide ühtset rakendamist kõikides rühmades ning Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (edaspidi „ENTSO-E”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (edaspidi „ENTSO-G”) poolt kooskõlas III lisa punkti 2 alapunktiga 6 läbi viidud analüüsi tulemusi.

5. II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja gaasiprojektide puhul esitab koostööamet komisjonile lõikes 4 osutatud ühishuviprojektide loendite ettepanekute kohta arvamuse nelja kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast, võttes eelkõige arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriumide ühtset rakendamist kõikides rühmades ning Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (edaspidi „ENTSO-E”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (edaspidi „ENTSO-G”) poolt kümneaastaste võrgu arengukavade kohaselt läbi viidud analüüsi tulemusi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Rühma vastuvõetud piirkondlike loendite alusel kehtestab komisjon liidu ühishuviprojektide loendi. Loend vaadatakse läbi ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele iga kahe aasta tagant. Esimene loend võetakse vastu hiljemalt 31. juuliks 2013.

(Vt muudatusettepanekut 1)

Selgitus

Ümbertõstmine lõikest 1 tulenevalt ajakavast.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Pärast komisjoni otsust lõikes 1 osutatud vastuvõtmise kohta muutuvad ühishuviprojektid määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 artiklis 12 osutatud vastavate piirkondlike investeerimiskavade, direktiivide 72/2009/EÜ ja 73/2009/EÜ artiklis 22 osutatud vastavate riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade ning vajaduse korral muude riiklike taristukavade lahutamatuks osaks. Projektidele antakse kõikides nimetatud kavades kõige kõrgem võimalik prioriteet.

7. Pärast komisjoni otsust muutuvad ühishuviprojektid määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 artiklis 12 osutatud vastavate piirkondlike investeerimiskavade, direktiivide 72/2009/EÜ ja 73/2009/EÜ artiklis 22 osutatud vastavate riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade ning vajaduse korral muude riiklike taristukavade lahutamatuks osaks. Projektidele antakse kõikides nimetatud kavades kõige kõrgem võimalik prioriteet.

(Vt lõike 1 ümbertõstmist lõike 6 järele)

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt tasub majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt ära; ning

(b) lõikes 2 esitatud vastavate erikriteeriumide järgi hinnates on projekti võimalik kasu suurem kui sellega kaasnevad kulud; ning

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– säästlikkus, muuhulgas taastuvenergia ülekannete kaudu suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse;

– säästlikkus, sealhulgas taastuvenergia ülekannete kaudu suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– koostalitlusvõime ja süsteemi talitluskindlus;

tarnekindlus, sealhulgas koostalitlusvõime kaudu, ning süsteemi talitluskindlus ja usaldusväärsus;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– uute tootmisüksuste, sealhulgas taastuvenergia ühendamine võrku, mis võimaldab võimsuse teisaldamist;

Selgitus

Vanade ebatõhusate ja mitte-keskkonnasõbralike, nt fossiilkütustel töötavate jõujaamade asendamine on ELi jaoks tõsine probleem. Uusi elektrijaamu tekib kogu ELis, seda ka piirkondades, kus võrk on välja arendamata või vajab renoveerimist. Seetõttu peaks määrus looma stiimuleid investeerimiseks uutesse elektrijaamadesse, edendades vajalikku võrgu väljaarendamist, et võimaldada uute võimsuste võrku ühendamist.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– varustuskindlus, muuhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

– varustuskindlus, sealhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– konkurents, muuhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

– konkurents, sealhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– varustuskindlus, millega vähendatakse sõltuvust ühestainsast tarneallikast või tarneteest;

– varustuskindlus, sealhulgas tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamise kaudu;

Selgitus

Jääb selgusetuks, miks on varustuskindluse kriteerium nafta- ja gaasisektori puhul erinev.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sama prioriteedi rakendamises osalevate projektide paremusjärjestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud energiapoliitikaeesmärkide täitmisel, igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka ja seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte. II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate projektide puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

4. Iga rühm seab sama prioriteedi koridoride või alade rakendamises osalevad projektid paremusjärjestusse. Iga rühm määrab oma pädevust käsitlevates juhistes kindlaks paremusjärjestamise meetodi ning teises lõigus ja lõikes 2 esitatud kriteeriumide suhtelise kaalu; seetõttu võib paremusjärjestamisega kaasneda projektide üldine grupeerimine.

 

Sellega seoses, ning tagades samal ajal võrdsed võimalused äärealadel asuvaid liikmesriike hõlmavatele projektidele, võetakse nõuetekohaselt arvesse:

 

(a) iga ettepandud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud liidu energiapoliitikaeesmärkide täitmisel;

 

(b) igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka, ja

 

(c) seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte.

 

II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud kategooriasse kuuluvate „arukate võrkude” projektide puhul seatakse omavahel paremusjärjestusse projektid, mis mõjutavad neidsamu kahte liikmesriiki, ja võetakse nõuetekohaselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mitte-dispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Koostööamet ja rühmad jälgivad ühishuviprojektide rakendamisel tehtavaid edusamme. Rühmad võivad paluda täiendavat teavet lisaks lõigetega 3, 4 ja 5 ettenähtud teabele, kontrollida neile esitatud teavet kohapeal ja korraldada koosolekuid asjakohaste osapooltega. Samuti võivad rühmad soovida, et koostööamet võtaks meetmeid ühishuviprojektide rakendamise hõlbustamiseks.

2. Koostööamet ja rühmad jälgivad ühishuviprojektide rakendamisel tehtavaid edusamme. Rühmad võivad paluda täiendavat teavet lisaks lõigetega 3, 4 ja 5 ettenähtud teabele, kontrollida neile esitatud teavet kohapeal ja korraldada koosolekuid asjakohaste osapooltega. Samuti võivad rühmad soovida, et koostööamet võtaks meetmeid ühishuviprojektide rakendamise hõlbustamiseks. Neid meetmeid tuleks võtta tihedas koostöös riikide reguleerivate asutuste ning põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi halduritega.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 4 kohaselt ühishuviprojektiks väljavalitud projekti edendaja esitab iga väljavalimisele järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande koostööametile kõikide II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta ja vastavale rühmale kõikide II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta. Aruandes tuuakse üksikasjalikult välja:

3. Artikli 4 kohaselt ühishuviprojektiks väljavalitud projekti edendaja esitab iga väljavalimisele järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande koostööametile kõikide II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta ja vastavale rühmale kõikide II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide kohta. Aruanne esitatakse samuti artiklis 9 osutatud asjaomasele pädevale asutusele. Aruandes tuuakse üksikasjalikult välja:

Selgitus

See teave tuleks edastada ka pädevatele asutustele, kuna pädevate asutuste ja mitte rühmade või koostööameti ülesandeks on nende projektide loamenetluse täitmine.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Koostööamet või vastav rühm võib esitada nõudmise, et aruande koostab või vaatab enne esitamist läbi sõltumatu välisekspert.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kolme kuu jooksul pärast aastaaruannete saamist esitab koostööamet rühmadele II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kohta konsolideeritud aruande, milles hinnatakse saavutatud edusamme ja tehakse vajaduse korral ettepanekud viivitusest ja kogetud raskustest ülesaamiseks. Samuti hõlmab hinnang kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 6 lõigetega 8 ja 9 kogu liitu hõlmava võrgu arengukavade järjepidevat rakendamist I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade suhtes.

4. Kolme kuu jooksul pärast aastaaruannete saamist esitab koostööamet rühmadele II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kohta konsolideeritud aruande, milles hinnatakse saavutatud edusamme ja tehakse vajaduse korral ettepanekud viivitusest ja kogetud raskustest ülesaamiseks. Need meetmed võivad sisaldada sanktsioone projektiedendajate põhjustatud viivituste eest. Samuti hõlmab hinnang kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 6 lõigetega 8 ja 9 kogu liitu hõlmava võrgu arengukavade järjepidevat rakendamist I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristu koridoride ja alade suhtes.

Selgitus

Peaks olema võimalik karistada projektiedendajaid viivituste eest, mis on tekkinud nende süül.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui ühishuviprojekti käikulaskmine on ilma piisava põhjenduseta hilinenud enam kui kaks aastat võrreldes rakenduskavaga, siis:

6. Kui ühishuviprojekti ehitamine ja käikulaskmine on muudel kui väljaspool projektiedendaja kontrolli olevatel ülekaalukatel põhjustel hilinenud võrreldes rakenduskavaga, siis:

(Vt taanete muudatusettepanekuid; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Selgitus

Võetud nõukogu seisukohast. Seda muudatusettepanekut on vaja avaliku pakkumise täpsustamiseks projekti hilinemise korral. Algses tekstis ei ole ette nähtud, kuidas komisjon rakendaks seda protsessi. Pigem on komisjoni asemel pädeval asutusel teadmised ja võimekus leida uus edendaja.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võtab selle projekti projektiedendaja projekti rakendamiseks vastu ühe või mitme muu ettevõtja või investori investeeringud. Võrguettevõtja või süsteemihaldur, kelle piirkonnas investeering tehakse, annab investeerivatele ettevõtjatele või investoritele investeeringu tegemiseks kogu vajaliku teabe, ühendab uued varad ülekandevõrku ja annab üldiselt oma parima selleks, et hõlbustada investeeringu tegemist ja ühishuviprojekti kindlat, usaldusväärset ja tõhusat tööd ning hooldust;

(a) kui meetmed, mis on sätestatud direktiivide 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ artikli 22 lõike 7 punktides a, b või c, on kohaldatavad vastavalt asjaomase riigi seadustele, tagavad riikide reguleerivad asutused investeeringu tegemise;

(Vt lõike sissejuhatuse muudatusettepanekut; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võib komisjon käivitada kõikidele projektiedendajatele avatud projektikonkursi, et projekt vastavalt kokkulepitud ajakavale valmis ehitada.

(b) kui lõike 6 punkti a kohased riikide reguleerivate asutuste meetmed ei ole piisavad tagamaks investeeringu tegemist või ei ole kohaldatavad, valib selle projekti projektiedendaja kolmanda isiku projekti rahastamiseks või ehitamiseks. Projektiedendaja astub vastavad sammud enne seda, kui rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäeva suhtes täheldatud viivitus ületab kahte aastat;

(Vt lõike sissejuhatuse muudatusettepanekut; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kui vastavalt punktile b kolmandat isikut ei valita, määrab riigi reguleeriv asutus või liikmesriik kahe kuu jooksul kolmanda isiku projekti rahastamiseks või ehitamiseks, millega projektiedendajal tuleb nõustuda;

(Vt lõike sissejuhatuse muudatusettepanekut; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) kui viivitus võrreldes rakenduskavajärgse projekti käikulaskmise kuupäevaga ületab kaht aastat ja kaht kuud, võib artiklis 9 osutatud asjaomane pädev asutus algatada kõikidele projektiedendajatele avatud projektikonkursi, et projekt vastavalt kokkulepitud ajakavale valmis ehitada. Eelistatakse projektiedendajaid ja investoreid piirkondliku rühma liikmesriikidest, kus asjaomast projekti arendatakse. Riikide reguleerivad asutused võivad komisjoni nõusolekul ja vajaduse korral otsustada lisaks artikli 14 kohastele stiimulitele kasutada täiendavaid stiimuleid projektikonkursi osana;

(Vt lõike sissejuhatuse muudatusettepanekut; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c) kui kohaldatakse punkte b a või b b, annab võrguettevõtja või süsteemihaldur, kelle piirkonnas investeering tehakse, investeerivatele ettevõtjatele või investoritele või kolmandale isikule investeeringu tegemiseks kogu vajaliku teabe, ühendab uued varad ülekandevõrku ja annab üldiselt oma parima selleks, et hõlbustada investeeringu tegemist ja ühishuviprojekti kindlat, usaldusväärset ja tõhusat tööd ning hooldust;

(Vt lõike sissejuhatuse muudatusettepanekut; kõik selle lõike muudatusettepanekud tuleks koos hääletusele panna.)

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühishuviprojekt võidakse liidu ühishuviprojektide loendist artikli 3 lõike 1 teises lauses sätestatud korras eemaldada, kui:

Ühishuviprojekt võidakse liidu ühishuviprojektide loendist artikli 3 lõike 6 a teises lauses sätestatud korras eemaldada, kui:

(Vt muudatusettepanekut 52, millega artikli 3 lõige 1 välja jäetakse.)

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kogu energiasüsteemi hõlmav kulude-tulude analüüs, mille ENTSOd on kooskõlas III lisa punktiga 6 läbi viinud, ei ole viinud projekti jaoks positiivse tulemuseni;

välja jäetud

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt ei kuulu enam kümneaastasesse võrgu arengukavasse;

välja jäetud

Selgitus

Kümneaastasesse võrgu arengukavasse kuulumine ei tohiks olla projekti ühishuviprojektiks liigitamise tingimus. Ühishuviprojektide väljavalimise alus peaks olema see, kas projektid vastavad käesoleva määruse kõikidele asjaomastele kriteeriumidele ja pakuvad piisavalt sotsiaalmajanduslikku kasu kogu ELi hõlmavas perspektiivis, mitte see, kas need kuuluvad ENTSO-E kavasse.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu loendist eemaldatud projektid kaotavad kõik käesoleva määrusega ühishuviprojektidele ettenähtud õigused ja kohustused. Käesoleva artikliga ei piirata rahalisi vahendeid, mille liit on projektile enne eemaldamise otsustamist maksnud.

Liidu loendist eemaldatud projektid kaotavad kõik käesoleva määrusega ühishuviprojektidele ettenähtud õigused ja kohustused. Käesoleva artikliga ei piirata rahalisi vahendeid, mille liit on projektile enne eemaldamise otsustamist maksnud, välja arvatud juhul, kui otsustamise aluseks on esimese lõigu punkti c kohane tahtlik pettus.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

1. Kui ühishuviprojektil tekivad olulised rakendamisraskused, võib komisjon kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga projektile kuni üheks aastaks määrata Euroopa koordinaatori ja seda võib uuendada kaks korda.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) edendab projekti, mille Euroopa koordinaatoriks ta on määratud, ning piiriülest dialoogi projektiedendajate ja kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

(a) edendab projekti, mille Euroopa koordinaatoriks ta on määratud, ning piiriülest dialoogi projektiedendajate ja kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel, kelle hulka kuuluvad kindlasti piirkondlikud, kohalikud või autonoomsed asutused;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) nõustab projektiedendajaid projekti finantspaketi küsimustes;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu ühishuviprojektide loendi vastuvõtmisega määratakse kindlaks, et kõnealused projektid on asjaomaste liikmesriikide avalikus huvis ja vajalikud ning kõik asjakohased osalejad tunnistavad neid sellistena.

2. Liidu ühishuviprojektide loendi vastuvõtmisega määratakse kindlaks, et kõnealused projektid on asjaomaste liikmesriikide avalikus huvis ja vajalikud ning neid tunnistavad sellistena kõik asjakohased osalejad, kelle hulka kuuluvad kindlasti piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes esindavad neist meetmetest mõjutatud kodanikke.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad meetmed kindlaks määrata ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine.

Kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon suunised, millele tuginedes saavad liikmesriigid sobivad meetmed kindlaks määrata ja neid rakendada ning mille abil tagatakse ELi õigusaktidega ühishuviprojektide jaoks ettenähtud keskkonnahindamise menetluste ühtne kohaldamine, ning jälgib nende suuniste kohaldamist.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid püüavad tagada, et tervikotsuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust vaidlustavaid kaebusi menetletakse võimalikult tõhusalt.

4. Liikmesriigid püüavad tagada, et tervikotsuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust vaidlustavaid kaebusi menetletakse võimalikult tõhusalt ning peetakse haldus- või kohtusüsteemis prioriteetseks.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kolme kuu jooksul alates loamenetluse alustamisest vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile a koostab projektiedendaja üldsuse osalemise kontseptsiooni ja esitab selle pädevale asutusele. Pädev asutus taotleb kõnealuse kontseptsiooni muutmist või kiidab selle heaks ühe kuu jooksul. Kontseptsioon sisaldab vähemalt VI lisa punktis 3 kindlaksmääratud teavet.

3. Kolme kuu jooksul alates loamenetluse alustamisest vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile a koostab projektiedendaja üldsuse osalemise kontseptsiooni ja esitab selle pädevale asutusele. Pädev asutus taotleb kõnealuse kontseptsiooni muutmist või kiidab selle heaks ühe kuu jooksul. Kontseptsioon sisaldab vähemalt VI lisa punktis 3 kindlaksmääratud teavet. Projektiedendaja teavitab pädevat asutust kõigist olulistest muudatustest, mis võivad tingida heakskiidetud kontseptsiooni muutmise.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Projektiedendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate teabekanalite kaudu, millele üldsusel on vaba juurdepääs.

Projektiedendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate teabekanalite kaudu, millele üldsusel on vaba juurdepääs. Olenevalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidest võib see kooskõlas VI lisa punkti 4 alapunktiga a hõlmata avaldamist levikult kõige suuremates ajalehtedes neis piirkondades ja linnades, mis jäävad projekti võimaliku trassi teele.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused, sidusrühmad ja üldsus;

(b) asjaomased riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, sidusrühmad ning projektiga tõenäoliselt seotud üldsus;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Projektiedendaja tagab taotlusdokumentide täielikkuse ja piisava kvaliteedi ning küsib selle kohta pädeva asutuse arvamust võimalikult vara eeltaotluse menetluse ajal. Projektiedendaja teeb pädeva asutusega tähtaegadest kinnipidamiseks koostööd ja järgib lõikes 3 sätestatud üksikasjalikku ajakava.

4. Projektiedendaja tagab taotlusdokumentide täielikkuse ja piisava kvaliteedi ning küsib selle kohta pädeva asutuse arvamust võimalikult vara eeltaotluse menetluse ajal. Projektiedendaja teeb pädeva asutusega tähtaegadest kinnipidamiseks täielikult koostööd ja järgib lõikes 3 sätestatud üksikasjalikku ajakava.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt.

1. Ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad ENTSO-E ja ENTSO-G koostööametile ja komisjonile kumbki oma metoodika (sh võrgu ja turu modelleerimise meetodid) II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil ja kogu energiasüsteemi hõlmates. Metoodika koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt ja see hõlmab eelkõige konsulteerimist asjaomaste piirkondlike ametiasutuste, muude taristu haldurite ja vastavate neid esindavate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pärast seda, kui artikli 12 lõike 7 kohase metoodika alusel on vastu võetud võrgu esimesed kümneaastased arengukavad, sisaldab punkt a ENTSO kulude-tulude analüüsi tulemuste ajakohastatud versiooni, tuginedes selle avaldamisele järgnenud arengutele. Edendajad võivad ühtlasi lisada oma märkusi ENTSO kulude-tulude analüüsi tulemuste kohta või lisaandmeid, mida ENTSO analüüs ei sisalda.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui projektiedendajale kaasneb II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti (v.a pumpelektrijaama projekti) arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga ja kui sellist riski ei hõlma direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohane vabastus, tagavad riikide reguleerivad asutused, et direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 8, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaldamisel pakutakse kõnealuse projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid.

1. Kui projektiedendajale kaasneb II lisa punktides 1 ja 2 sätestatud kategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti (v.a pumpelektrijaama projekti) arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga ja kui sellist riski ei hõlma direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohane vabastus, ning võttes arvesse eeldatavaid tulevasi kulusid energiatarbijate jaoks, tagavad riikide reguleerivad asutused, et direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 8, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaldamisel pakutakse kõnealuse projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Stiimuli pakkumise üle otsustamisel võetakse arvesse kantava riski laadi ja otsus hõlmab järgmist:

3. Stiimuli pakkumise üle otsustamisel võetakse arvesse kantava riski laadi ja otsus hõlmab muu hulgas järgmist:

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) muud vajalikuks ja asjakohaseks peetavad meetmed.

(d) muud vajalikuks ja asjakohaseks peetavad meetmed, sealhulgas elluviidud energiataristu projektide kõrgemate tegevuskulude riski vähendamine.

Selgitus

Et hõlbustada investeerimisprotsessi energiataristu projektide arendamisega tegelevate eraettevõtjate jaoks, ei tohiks saadavalolevate stiimulite loetelu piirduda artikli 14 lõikes 3 esitatutega ja see peaks hõlmama ka eeldatavate kõrgemate tegevuskulude riski pärast seda, kui taristuprojektid on ellu viidud.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kõik riikide reguleerivad asutused avaldavad 31. juuliks 2013 elektri ja gaasi ülekandmise projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid.

5. Kõik riikide reguleerivad asutused, kes otsustasid pakkuda täiendavaid stiimuleid, avaldavad 31. juuliks 2013 elektri ja gaasi ülekandmise projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta].

1. Ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja finantsinstrumentide kaudu vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta].

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele, v.a pumpelektrijaamade projektidele, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui neid projekte teostatakse artikli 5 lõike 6 punktis b sätestatud korras või kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

2. II lisa punkti 1 alapunktides a–d ja punktides 2 ja 3 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele, v.a pumpelektrijaamade projektidele, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui neid projekte teostatakse artikli 5 lõike 6 punktis b sätestatud korras või kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

Selgitus

Ei ole mõistlik naftatorustikud rahalisest abist ilma jätta.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 13 lõike 4 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, solidaarsus või innovatsioon; ning

(a) projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 13 lõike 4 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, solidaarsus, innovatsioon, keskkonnaalased ja sotsiaalsed eelised; ning

Selgitus

Artikli 15 lõikes 2 loetletud esimesed kaks kriteeriumi ühishuviprojektide jaoks on juba piisavalt komplekssed, et võimaldada õiglast ja mõistlikku valikut. Seetõttu ei peaks kulude riikidevahelise jaotamise otsuse tegemine kujutama endast kohustuslikku kriteeriumi.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) projekt ei ole äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikes 3 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi; ning

(b) projekt ei ole äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikes 3 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi;

Selgitus

Artikli 15 lõikes 2 loetletud esimesed kaks kriteeriumi ühishuviprojektide jaoks on juba piisavalt komplekssed, et võimaldada õiglast ja mõistlikku valikut. Seetõttu ei peaks kulude riikidevahelise jaotamise otsuse tegemine kujutama endast kohustuslikku kriteeriumi.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) projekti kohta on tehtud artikli 13 kohane kulude riikidevahelise jaotamise otsus või on riikide reguleerivad asutused ja koostööamet esitanud arvamuse direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohase vabastuse saanud projekti ärilise tasuvuse kohta.

(c) projekti kohta on tehtud artikli 13 kohane kulude riikidevahelise jaotamise otsus või on riikide reguleerivad asutused ja koostööamet esitanud arvamuse direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohase vabastuse saanud projekti ärilise tasuvuse kohta (vabatahtlik).

Selgitus

Artikli 15 lõikes 2 loetletud esimesed kaks kriteeriumi ühishuviprojektide jaoks on juba piisavalt komplekssed, et võimaldada õiglast ja mõistlikku valikut. Seetõttu ei peaks kulude riikidevahelise jaotamise otsuse tegemine kujutama endast kohustuslikku kriteeriumi.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele antakse samuti liidu rahalist abi tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui asjaomased projektiedendajad suudavad selgelt tõendada projekti olulist positiivset välismõju ja selle ärilise tasuvuse puudumist.

3. II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele antakse samuti liidu rahalist abi tööde tegemise toetuste kujul vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta], kui asjaomased projektiedendajad suudavad selgelt tõendada projekti olulist positiivset välismõju ja selle ärilise tasuvuse puudumist või kõrgendatud tegevusriski.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) viis, kuidas on piirkondlikud asutused kaasatud projektide rakendamisse, pannes erilist rõhku nende aktiivsele osalemisele etappides, kus tehakse investeeringuid asjaomastes piirkondades.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) lingid projektide veebisaitidele, mille on loonud projektiedendajad.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) liidu poolt iga ühishuviprojekti jaoks eraldatud ja väljamakstud rahalised vahendid;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) viis, kuidas on piirkondlikud asutused kaasatud projektide rakendamisse, pannes erilist rõhku nende aktiivsele osalemisele etappides, kus tehakse investeeringuid asjaomastes piirkondades;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c) juba tehtud investeeringute areng ja ühishuviprojektide võimalikud takistused, mis võivad tõkestada nende normaalset rakendamist pädevate asutustega kokku lepitud tähtaja jooksul.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

(3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ning kolmandate riikidega rajatud ühendused ja siseliinid siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: Lääne-Euroopa põhja-lõuna suunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsus tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks.

(5) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: Lääne-Euroopa põhja-lõuna suunaliste gaasivoogude gaasitaristu tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Selgitus

Mõnede gaasikoridoride määratlust tuleb muuta, et hõlmata kõik taristu liigid (maa-alused hoidlad ja veeldatud maagaasi terminalid, mida käesolevas määruses samuti käsitletakse) ja et see oleks neutraalne. Üldisemalt võttes on põhiline, et välja ei jäetaks investeeringuid, mida võidakse vajada läbilaskevõime piiriüleseks suurendamiseks, nagu süsteemi paindlikkuse suurendamine.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ühendatud gaasi võrgud eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

(6) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna piirkondlik gaasitaristu eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Selgitus

Mõnede gaasikoridoride määratlust tuleb muuta, et hõlmata kõik taristu liigid (maa-alused hoidlad ja veeldatud maagaasi terminalid, mida käesolevas määruses samuti käsitletakse) ja et see oleks neutraalne. Üldisemalt võttes on põhiline, et välja ei jäetaks investeeringuid, mida võidakse vajada läbilaskevõime piiriüleseks suurendamiseks, nagu süsteemi paindlikkuse suurendamine.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Lõunapoolne gaasikoridor: gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid.

(7) Lõunapoolne gaasikoridor: gaasitaristu gaasitarnete mitmekesistamiseks Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Selgitus

Mõnede gaasikoridoride määratlust tuleb muuta, et hõlmata kõik taristu liigid (maa-alused hoidlad ja veeldatud maagaasi terminalid, mida käesolevas määruses samuti käsitletakse) ja et see oleks neutraalne. Üldisemalt võttes on põhiline, et välja ei jäetaks investeeringuid, mida võidakse vajada läbilaskevõime piiriüleseks suurendamiseks, nagu süsteemi paindlikkuse suurendamine.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 3. osa – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas: Ida-Euroopa keskosas paikneva naftatorustike võrgu koostalitlusvõime varustuskindluse suurendamiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks.

(1) Naftatarnete mitmekesistamise koridorid Ida-Euroopa keskosas: Ida-Euroopa keskosas paikneva naftatorustike võrgu koostalitlusvõime varustuskindluse suurendamiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektriprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-E esindajatest.

II lisa punktis 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektriprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide pädevate asutuste, riikide reguleerivate asutuste, kõigi osalevate liikmesriikide asjaomaste kohalike, piirkondlike ja autonoomsete ametiasutuste, põhivõrguettevõtjate (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-E esindajatest.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 12), iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-G esindajatest.

(1) II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvate gaasiprojektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, kõigi osalevate liikmesriikide asjaomaste kohalike, piirkondlike või autonoomsete ametiasutuste, ülekandesüsteemi haldurite (tulenevalt nende piirkondlikku koostöö kohustusest vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 12), kõigi asjaomaste taristu haldurite ja vastavate neid esindavate organisatsioonide, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni, koostööameti ja ENTSO-G esindajatest.

Selgitus

Määruse ettepanekus tuleks tunnustada veeldatud maagaasi terminalide ja maa-aluste hoidlate rolli energia siseturul paindlikkuse pakkumisel. Vastavalt sellele peaks hoidlate ja veeldatud maagaasi terminalide halduritel olema ühishuviprojektide valikumenetluses ja kulude-tulude analüüsis ametlik sidusrühma staatus; seetõttu peaks neil taristu halduritel ning neid esindavatel organisatsioonidel (GIE) olema ametlik sidusrühma staatus rühmade koostamisel, kuna need esindavad hoidlate ja veeldatud maagaasi terminalide haldureid, kes on lisaks projektiedendajad.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate nafta- ja CO2 transpordi projektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni esindajatest.

II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvate nafta- ja CO2 transpordi projektidega seotud rühmad koosnevad liikmesriikide, kõigi osalevate liikmesriikide asjaomaste kohalike, piirkondlike või autonoomsete ametiasutuste, iga I lisas kindlaksmääratud asjakohase prioriteediga seotud projektiedendajate ning komisjoni esindajatest.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Projektiedendajatel ja koostööametil on rühma liikmetena küll muud õigused, kuid neil ei ole hääleõigust ning nad võivad osaleda esitatava loendi ettepaneku lõplikul vastuvõtmisel artikli 3 lõike 4 kohaselt ainult vaatlejatena.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Iga projektiedendaja esitab asjakohase rühma liikmetele ühishuviprojektiks väljavalimise taotluse koos hinnanguga selle kohta, kuidas tema projekt(id) aitab/aitavad rakendada I lisas sätestatud prioriteete, kas on täidetud artiklis 6 kindlaksmääratud kriteeriumid, samuti mis tahes muu teabe kohta, mis on projekti hindamiseks asjakohane.

(1) Iga projektiedendaja esitab asjakohase rühma liikmetele ühishuviprojektiks väljavalimise taotluse koos hinnanguga selle kohta, kuidas tema projekt(id) aitab/aitavad rakendada I lisas sätestatud prioriteete, kas on täidetud artiklis 4 kindlaksmääratud kriteeriumid, samuti mis tahes muu teabe kohta, mis on projekti hindamiseks asjakohane.

Selgitus

Viga tekstis.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. osa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad elektri ülekandmise ja salvestamise projektid on osa elektrivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-E on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 8.

välja jäetud

Selgitus

Kümneaastasesse võrgu arengukavasse kuulumine ei tohiks olla projekti ühishuviprojektiks liigitamise tingimus. Ühishuviprojektide väljavalimise alus peaks olema see, kas projektid vastavad käesoleva määruse kõikidele asjaomastele kriteeriumidele ja pakuvad piisavalt sotsiaalmajanduslikku kasu kogu ELi hõlmavas perspektiivis, mitte see, kas need kuuluvad ENTSO-E kavasse.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 2. osa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kõigisse pärast 1. augustit 2013 vastuvõetavatesse liidu ühishuviprojektide loenditesse lisatavad II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad gaasi ülekandmise ja hoiustamise projektid on osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

(4) Kõigisse pärast 1. augustit 2013 vastuvõetavatesse liidu ühishuviprojektide loenditesse lisatavad II lisa punktis 2 sätestatud kategooriatesse kuuluvad kavandatavad gaasi ülekandmise, veeldatud maagaasi vastuvõtu, taasgaasistamise või dekompressiooni rajatiste ja hoiustamise projektid on osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-G on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

Selgitus

Sidususe tagamiseks tuleks lisada veeldatud maagaasi terminalid, kuna neid on mainitud ka II lisa punktis 2.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) koostalitlusvõimet ja süsteemi talitluskindlust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, hinnates eelkõige, kuidas projekt mõjutab V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas piisava tootmise ja ülekandmisega seotud hinnangulist tootmispuudujääki teatavatel iseloomulikel koormuseperioodidel, võttes arvesse kliimaga seotud äärmuslikke ilmastikunähtusi ja nende mõju taristu vastupidavusele.

(c) koostalitlusvõimet ja süsteemi talitluskindlust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, hinnates eelkõige, kuidas projekt mõjutab V lisa punktis 10 määratletud analüüsipiirkonnas piisava tootmise ja ülekandmisega seotud hinnangulist tootmispuudujääki teatavatel iseloomulikel koormuseperioodidel, võttes arvesse äärmuslikke ilmastikunähtusi ja nende mõju taristu vastupidavusele.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 3 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) säästlikkuse mõõduks on, mil määral aitab projekt vähendada heitkoguseid, toetada taastuvelektri tootmist varuallikatest või elektrienergiast toodetud gaasi ja biogaasi transportimist, võttes arvesse kliimatingimuste eeldatavaid muutusi.

(d) säästlikkuse mõõduks on, mil määral aitab projekt vähendada heitkoguseid, toetada taastuvelektri tootmist varuallikatest või elektrienergiast toodetud gaasi ja biogaasi transportimist, võttes arvesse äärmuslike ilmastikunähtuste eeldatavaid muutusi.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Kõnealustes andmetes on arvesse võetud analüüsi koostamise ajal jõus olevaid liidu ja siseriiklikke õigusakte. Elektri- ja gaasiandmed on omavahel kooskõlas, eelkõige seoses oletustega hindade ja mahtude kohta kummalgi turul. Andmekogum koostatakse pärast ametlikku arutelu liikmesriikidega ja kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Komisjon ja koostööamet tagavad vajaduse korral juurdepääsu vajaminevatele kolmandate isikute äriandmetele.

(2) Kõnealustes andmetes on arvesse võetud analüüsi koostamise ajal jõus olevaid liidu ja siseriiklikke õigusakte. Elektri- ja gaasiandmed on omavahel kooskõlas, eelkõige seoses oletustega hindade ja mahtude kohta kummalgi turul. Andmekogum koostatakse pärast ametlikku arutelu liikmesriikidega ja kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega, sealhulgas akadeemilised ja keskkonnaorganisatsioonid, ning tehakse üldsusele kättesaadavaks. Komisjon ja koostööamet tagavad vajaduse korral juurdepääsu vajaminevatele kolmandate isikute äriandmetele.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt järgmisi kulusid: kapitalikulud, projekti tehnilise eluea jooksul kantavad tegevus- ja hoolduskulud ning vajaduse korral kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse kulud. Metoodikas antakse juhised arvutustes kasutatavate diskontomäärade kohta.

(5) Kulude-tulude analüüsis võetakse arvesse vähemalt järgmisi kulusid: kapitalikulud, projekti tehnilise eluea jooksul kantavad tegevus- ja hoolduskulud ning kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse kulud ning muu keskkonnaga seotud välismõju. Metoodikas antakse juhised arvutustes kasutatavate diskontomäärade kohta.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Elektri ülekandmise ja salvestamise projektide kulude-tulude analüüsis võetakse vähemalt arvesse III lisas kindlaksmääratud näitajatele avalduvat mõju. Kooskõlas elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava koostamise meetoditega võetakse analüüsis lisaks arvesse projekti mõju järgmisele:

(6) Elektri ülekandmise ja salvestamise projektide kulude-tulude analüüsis võetakse vähemalt arvesse IV lisas kindlaksmääratud näitajatele avalduvat mõju. Kooskõlas elektrivõrgu viimase olemasoleva kümneaastase arengukava koostamise meetoditega võetakse analüüsis lisaks arvesse projekti mõju järgmisele:

Selgitus

Viga tekstis.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid riigi, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti – hiljemalt loamenetluse algul – ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

(a) ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid kohalikke, piirkondlikke ja riigi ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende liite, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ja nendega peetakse põhjalikult nõu aegsasti ning selgel ja läbipaistval viisil. Vajaduse korral toetab pädev asutus aktiivselt projektiedendaja tegevust;

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 3 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kavandatavad meetmed;

(b) kavandatavad meetmed, sealhulgas erikoosolekute kavandatavad üldised toimumiskohad ja kuupäevad;

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Käesoleva lisa punkti 4 alapunktis c osutatud erikoosolekud toimuvad sellises kohas ja sellisel ajal, et osaleda saaksid võimalikult paljud sidusrühmad. Pädev asutus võib nõuda projektiedendajatelt nende sidusrühmade osalemist toetada, kes ei saaks muidu rahalistel või muudel põhjustel osaleda.

MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

15.11.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Wojciech Michał Olejniczak

23.11.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

26.4.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Jean-Paul Besset, Alain Cadec, Nikos Chrysogelos, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivars Godmanis, Lena Kolarska-Bobińska, Ivari Padar, László Surján, Giommaria Uggias


MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopaline energiainfrastruktuur ja otsuse nr 1364/2006/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0658 – C7-0371/2011 – 2011/0300(KOD).

EP-le esitamise kuupäev

19.10.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

15.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON –

15.11.2011

ENVI

15.11.2011

IMCO

15.11.2011

TRAN

15.11.2011

 

REGI

15.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

António Fernando Correia de Campos

14.12.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.10.2011

24.4.2012

30.5.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia de Campos, Andrzej Grzyb, Roger Helmer, Vladimír Remek, Peter Skinner

Esitamise kuupäev

8.2.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika