RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust [...] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta

13.2.2013 - (COM(2011)0883 – C7‑0512/2011 – 2011/0435(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Bernadette Vergnaud

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 224 KB)
• ERR01 (DOC - 63 KB)

Muudatusettepanekud

• 001-159 (PDF - 423 KB)
• 001-159 (DOC - 661 KB)
• 160-160 (PDF - 586 KB)
• 160-160 (DOC - 331 KB)
• 161-161 (PDF - 90 KB)
• 161-161 (DOC - 170 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust [...] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta

(COM(2011)0883 – C7‑0512/2011 – 2011/0435(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0883),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 46, artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0512/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0038/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Noorte madala töötuse määra tagamise võtmetegur on duaalsed kutseharidussüsteemid. Need võtavad vajadusepõhiselt arvesse majanduslikke kaalutlusi, võimaldades sujuvat siirdumist koolist tööellu. Neid tuleks edendada mitte ainult käesoleva direktiiviga, vaid neid tuleks arvesse võtta ka teistes liidu õigusaktides, et vähendada noorte tööpuudust. Muus osas ei peaks direktiivi 2005/36/EÜ sätted kutseharidussüsteeme ja nende eripära piirama.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et edendada kutsetöötajate vaba liikumist ning tagada samas kvalifikatsioonide tõhusam ja läbipaistvam tunnustamine, on vaja võtta kasutusele Euroopa kutsekaart. Kõnealust kaarti on vaja eelkõige ajutise liikuvuse ja tunnustamise hõlbustamiseks automaatse tunnustamise süsteemi raames, samuti selleks et edendada üldsüsteemi alusel lihtsustatud tunnustamisprotsessi. Kaart tuleks välja anda kutsetöötaja taotluse alusel pärast vajalike dokumentide esitamist ja pädevate asutuste vastavate kontrollimenetluste lõpetamist. Kaardi toimimist peaks toetama siseturu infosüsteem (IMI), mis loodi määrusega (EL) nr […] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta. Kõnealune mehhanism peaks aitama suurendada koostoimet ja usaldust pädevate asutuste vastu, kõrvaldades asutuste kattuva haldustöö ning muutes süsteemi kutsetöötajate jaoks läbipaistvamaks ja kindlamaks. Taotlemisprotsess ja kaardi väljaandmine peaksid olema selgelt struktureeritud ning sisaldama taotleja jaoks kaitsemeetmeid ja vastavat edasikaebeõigust. Kaart ja sellega seotud töökorraldus siseturu infosüsteemi raames peaksid tagama säilitatud andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse ning hoidma ära ebaseaduslikku ja volitamata juurdepääsu neis sisalduvale teabele.	(3) Selleks et edendada kutsetöötajate vaba liikumist ning tagada samas kvalifikatsioonide tõhusam ja läbipaistvam tunnustamine, on vaja võtta kasutusele Euroopa kutsekaart. Euroopa kutsekaarti tuleks kasutada üksnes teises liikmesriigis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vahendina, et kasutada igakülgselt ära liikuvuse potentsiaali siseturul, ja mitte vahendina kutseala kvalifitseerimise reguleerimiseks ja piiramiseks. Kõnealust kaarti on vaja eelkõige ajutise liikuvuse ja tunnustamise hõlbustamiseks automaatse tunnustamise süsteemi raames, samuti selleks et edendada üldsüsteemi alusel lihtsustatud tunnustamisprotsessi. Euroopa kutsekaart tuleks välja anda kutsetöötaja taotluse alusel pärast vajalike dokumentide esitamist ja pädevate asutuste vastavate kontrollimenetluste lõpetamist. Kaardi toimimist peaks toetama siseturu infosüsteem (IMI), mis loodi määrusega (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta. Kõnealune mehhanism peaks aitama suurendada koostoimet ja usaldust pädevate asutuste vastu, kõrvaldades pädevate asutuste kattuva haldustöö ning muutes süsteemi kutsetöötajate jaoks läbipaistvamaks ja kindlamaks. Taotlemisprotsess ja Euroopa kutsekaardi väljaandmine peaksid olema selgelt struktureeritud ning sisaldama taotleja jaoks kaitsemeetmeid ja vastavat edasikaebeõigust. Kaart ja sellega seotud töökorraldus siseturu infosüsteemi raames peaksid tagama säilitatud andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse ning hoidma ära ebaseaduslikku ja volitamata juurdepääsu neis sisalduvale teabele.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa kutsekaart peaks vastama konkreetsetele ohutus- ja andmekaitsetingimustele. Seetõttu tuleb luua vajalikud tagatised kuritarvitamise ja andmetega seotud pettuse vastu.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Siiski peaks õigustatud ülekaaluka üldise huvi korral, nt arsti või teiste tervishoiutöötajate kutseala puhul olema liikmesriigil võimalik osalisest juurdepääsust keelduda.	(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Üksnes juhul, kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Vastuvõttev liikmesriik võib osalisest juurdepääsust õigustatud ülekaaluka üldise huvi alusel siiski keelduda ning juurdepääsu ei saa anda automaatse tunnustamisega hõlmatud kutsealadele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Käesoleva direktiivi kohane osalise juurdepääsu kohaldamine vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ei tohiks kunagi tähendada, et kõnealuse sektori sotsiaalpartnerid jäetakse organiseerumise õigusest ilma.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) „Õigustatud ülekaaluka üldise huvi” mõistet, millele osutatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes, on Euroopa Liidu Kohus kujundanud oma kohtupraktikas seoses ELi toimimise lepingu artiklitega 49 ja 56 ning see võib veel edaspidi muutuda.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Direktiiv 2005/36/EÜ peaks hõlmama ka notareid. Tegevuse alustamisega seotud tunnustamistaotluste suhtes peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada vajalik sobivustest või nõuda kohanemisaega, et vältida igasugust diskrimineerimist riikide valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes. Teenuste vaba osutamise korral ei peaks notaritel olema võimalik koostada notariaalakte ega teha muid tõestamistoiminguid, mille puhul on nõutav vastuvõtva liikmesriigi pitser.	(7) Notarite puhul peaks liikmesriikidel, kes on kaotanud kodakondsuse klausli, olema notarite tegevuse alustamisega seotud tunnustamistaotluste suhtes võimalik kehtestada vajalik sobivustest ja/või nõuda kohanemisaega riikide valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes. Korvamismeetmed ei tohiks vabastada taotlejat muude kehtivate siseriiklike normide täitmisest, eelkõige vastuvõtvas liikmesriigis notarite suhtes kehtivatest valiku- ja ametisse nimetamise menetluste tingimustest. Tulenevalt notarite tegevuse eripärast ametnikena, kes on liikmesriikide poolt valitsuse ametliku aktiga ametisse nimetatud, et olla oma liikmesriigi territooriumil avalik-õigusliku ameti kandja, tagades eelkõige eraisikute vahel sõlmitud õigusaktide õiguskindluse ja õiguspärasuse õigusemõistmise raames, ja kes on õiguslikult sõltumatud, erapooletud ja kohustatud oma tegevust läbi viima oma tööpiirkonnas, ei tohiks nad olla ametisse määratud rohkem kui ühes liikmesriigis. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi teenuste vaba osutamist käsitlevaid sätteid kohaldada notarite suhtes, kuna ametnikena on neil pädevus üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus nad on ametisse nimetatud.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Kutseala mittereguleerivast liikmesriigist tulevate kutsetöötajate tunnustamistaotlusi tuleb kohelda samal viisil kui kutseala reguleeriva liikmesriigi kutsetöötajate taotlusi. Nende kvalifikatsioone tuleb võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavate kvalifikatsioonidega direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud kvalifikatsiooni tasemete alusel. Oluliste erinevuste korral peaks pädeval asutusel olema võimalik kehtestada korvamismeetmeid.	(9) Kutseala mittereguleerivast liikmesriigist tulevate kutsetöötajate tunnustamistaotlusi tuleb kohelda samal viisil kui kutseala reguleeriva liikmesriigi kutsetöötajate taotlusi. Nende kvalifikatsioone tuleb võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavate kvalifikatsioonidega direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud kvalifikatsiooni tasemete ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Oluliste erinevuste korral peaks pädeval asutusel olema võimalik kehtestada korvamismeetmeid. Mehhanismid, millega hinnatakse kutsealale tööleasumisel vajalikke teoreetilisi ja praktilisi oskusi kui korvamismeetmeid, peaksid tagama läbipaistvuse ja erapooletuse põhimõtted ja nendega kooskõlas olema.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kuna üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalikud koolituse miinimumnõuded ei ole ühtlustatud, peaks vastuvõtvale liikmesriigile jääma võimalus kehtestada korvamismeede. Kõnealune meede peaks olema proportsionaalne ning võtma eelkõige arvesse taotleja poolt töökogemuse käigus või elukestva õppe kaudu omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi. Korvamismeetme kehtestamise otsust tuleks üksikasjalikult põhjendada, et taotleja mõistaks paremini oma olukorda ning saaks liikmesriigi kohtus algatada direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt õigusliku kontrolli menetluse.	(10) Kuna üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalikud koolituse miinimumnõuded ei ole ühtlustatud, peaks vastuvõtvale liikmesriigile jääma võimalus kehtestada korvamismeede. Kõnealune meede peaks olema proportsionaalne ning võtma eelkõige arvesse taotleja poolt töökogemuse käigus või elukestva õppe kaudu omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mille on asjaomased institutsioonid sertifitseerinud. Korvamismeetme kehtestamise otsust tuleks üksikasjalikult põhjendada, et taotleja mõistaks paremini oma olukorda ning saaks liikmesriigi kohtus algatada direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt õigusliku kontrolli menetluse.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selliste meditsiinitöötajate liikuvuse suurendamise huvides, kellel on juba meditsiinitöötaja kvalifikatsioon ja kes hiljem osalevad muul erialasel koolitusel, peaks liikmesriikidel olema võimalik anda vabastus koolituse mõne osa läbimisest, kui koolituse vastavad osad on juba läbitud varasema erialase õppekava raames kõnealuses liikmesriigis, kus kehtib automaatse tunnustamise süsteem.	(14) Selliste meditsiinitöötajate liikuvuse suurendamise huvides, kellel on juba meditsiinitöötaja kvalifikatsioon ja kes hiljem osalevad muul erialasel koolitusel, peaks liikmesriikidel olema võimalik anda vabastus koolituse mõne osa läbimisest, kui koolituse vastavad osad on juba läbitud varasema erialase õppekava raames sellises liikmesriigis, kus kehtib automaatse tunnustamise süsteem.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Patsientide ohutuse parandamiseks peaksid arstid, meditsiinitöötajad, üldõed, hambaarstid, spetsialiseerunud hambaarstid, ämmaemandad ja proviisorid ajakohastama oma pädevusi pideva kutsealase täiendusõppe ja -koolituse teel. Liikmesriigid peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks nimetatud kutsetöötajate täiendusõppe ja -koolituse korda käsitlevad hindamisaruanded ning vahetama parimaid tavasid.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Õe ja ämmaemanda kutsealad on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud: kogukonnal põhinev tervishoid, keeruliste ravimeetodite kasutamine ja pidevalt arenev tehnoloogia eeldavad õdedelt ja ämmaemandatelt suuremat vastutust. Selleks et nad oleksid valmis selliseid keerulisi tervishoiuga seotud vajadusi täitma, peavad õe ja ämmaemanda eriala õppima asuvad õpilased olema eelnevalt omandanud tugeva üldhariduse. Seepärast peaks kõnealusele koolitusele lubamine sõltuma 12aastase üldhariduse omandamisest või võrdväärsel tasemel eksamite edukast sooritamisest.	(15) Õe ja ämmaemanda kutsealad on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud: kogukonnal põhinev tervishoid, keeruliste ravimeetodite kasutamine ja pidevalt arenev tehnoloogia eeldavad õdedelt ja ämmaemandatelt suuremat vastutust. Selleks et nad oleksid valmis selliseid keerulisi tervishoiuga seotud vajadusi täitma, peavad õe ja ämmaemanda eriala õppima asuvad õpilased olema eelnevalt omandanud tugeva üldhariduse. Liikmesriigid peaksid tagama, et tervishoiu valdkonna erialadel on tagatud siirdumine ühest õppevormist teise ja karjäärivõimalused.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et lihtsustada arsti ja hambaravi erialade automaatse tunnustamise süsteemi, tuleks kõnealused erialad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ, kui need on ühised vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikidest.	(16) Selleks et lihtsustada meditsiinitöötaja, hambaravi ja veterinaari erialade automaatse tunnustamise süsteemi, tuleks kõnealused erialad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ, kui need on ühised vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikidest.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Tervishoiutöötajate liikuvust tuleks ühtlasi vaadelda Euroopa tervishoiu tööjõu laiemas kontekstis. Kõnealust liikuvust tuleks käsitleda konkreetse strateegia kaudu liidu tasandil ja kooskõlastatult liikmesriikidega, et tagada patsiendi- ja tarbijakaitse kõrgeim tase, säilitades samas riikide tervishoiusüsteemide rahalise ja organisatsioonilise jätkusuutlikkuse.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Direktiiviga 2005/36/EÜ tuleks soodustada selliste kutsealade kvalifikatsioonide automaatsemat tunnustamist, mis ei saa veel sellisest tunnustamisest kasu. Seejuures tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealadel tegutsemiseks nõutavate kvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle. Riiklikul ja liidu tasandil kutseühinguid ja -organisatsioone esindavatel ühingutel ja organisatsioonidel peaks olema võimalik teha ettepanekuid ühiste koolituspõhimõtete kohta. See peaks kutsekvalifikatsiooni omandamise tingimusena olema ühise kutseeksami vormis või teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumil põhineva koolitusprogrammi vormis. Liikmesriigid peaksid sellise ühise koolitusraamistiku alusel saadud kvalifikatsioone automaatselt tunnustama.	(18) Direktiiviga 2005/36/EÜ tuleks soodustada selliste kutsealade kvalifikatsioonide automaatsemat tunnustamist, mis ei saa veel sellisest tunnustamisest kasu. Seejuures tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealadel tegutsemiseks nõutavate kvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle. Liikmesriigid peavad enne niisuguste ühiste koolituspõhimõtete kehtestamist kontrollima võimalikke alternatiive, eriti kui need on liikmesriikide kutsehariduses olemas. Riiklikul ja liidu tasandil kutseühinguid ja -organisatsioone esindavatel ühingutel ja organisatsioonidel peaks olema samuti võimalik teha ettepanekuid ühiste koolituspõhimõtete kohta. Ühised koolituspõhimõtted peaksid kutsekvalifikatsiooni omandamise tingimusena olema ühise kutseeksami vormis või teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumil põhineva koolitusprogrammi vormis. Liikmesriigid peaksid sellise ühise koolitusraamistiku alusel saadud kvalifikatsioone automaatselt tunnustama.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Ühised koolitusraamistikud peaksid samuti võimaldama reguleeritud kutsealade puhul, mille suhtes rakendatakse automaatse tunnustamise menetlust III jaotise III peatüki kohaste koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel ning mille uute erialade suhtes ei rakendata nimetatud automaatse tunnustamise menetlust, nende erialade tunnustamist automaatse menetluse alusel.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate selged kohustused seoses vajalike keeleoskustega. Kõnealuse kohustuse läbivaatamine on näidanud, et pädevate asutuste ja tööandjate rolli on eelkõige patsientide huvides vaja selgitada. Keeleoskuse kontroll peaks siiski olema mõistlik ja nõutav vastava töökoha jaoks; see ei tohiks olla põhjuseks jätta kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja.	(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate selged kohustused seoses vajalike keeleoskustega. Pädev asutus võib testida keeleoskust või juhendada keeleoskuse testimist eelkõige patsientide ja rahvatervise huvides. Keeleoskuse testimine peaks siiski olema mõistlik ja nõutav vastava töökoha jaoks ja see ei tohiks olla põhjuseks jätta kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks muu hulgas kohaldada kutsetöötajate suhtes, kes esitavad vajalikku keeleoskust tõendava dokumendi. Liikmesriigid peaksid sellega seoses edendama kutsetöötajatele suunatud ühtlustatud keeleteste, mille aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokument.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Keeleoskuse testimise eesmärk peaks olema määrata kindlaks, kas kutsetöötaja on võimeline suhtlema nii suuliselt kui ka kirjalikult piisaval määral, et täita oma kutseülesandeid, pidades eelkõige silmas patsientide ohutust ja rahvatervise kaitset.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Liikmesriikides, kus on rohkem kui üks ametlik või halduskeel, peaksid tööandjad ja pädevad asutused edendama lisakeele oskust. Selleks peaksid tööandjad pakkuma keelekoolituse ja keeleoskuse arendamise võimalusi, näiteks kutsealal töötamiseks vajalikke keelekursusi.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 c) Tööandjatel peaks olema jätkuvalt oluline roll kutsealal töötamiseks vajaliku keeleoskuse tagamisel ja kontrollimisel, muu hulgas kandidaatide intervjueerimisel, ning nad peaksid pädevaid asutusi hoiatama, kui kandidaadi keeleoskuse suhtes esineb tõsiseid kahtlusi.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Et soodustada liikuvust koolilõpetajate seas, kes soovivad osaleda tasustatud praktikal teises liikmesriigis, kus selline praktika on võimalik, tuleks nad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks on vaja sätestada, et päritoluliikmesriik tunnustaks nende praktikat.	(20) Et soodustada liikuvust koolilõpetajate seas, kes soovivad osaleda praktikal teises liikmesriigis, kus selline praktika on võimalik, tuleks nad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks on vaja sätestada, et päritoluliikmesriik tunnustaks nende praktikat. Reguleerimisala laiendamisel osaliselt kvalifitseeritud kutsetöötajatele tuleks käesolevas direktiivis nõuetekohaselt arvesse võtta ka sotsiaalsete põhiõiguste järgimist, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151, kus sätestatakse, et liit seab eesmärgiks parandada töötingimusi, mida kohaldatakse ka praktika puhul ja mis ei piira praktikat reguleerivate siseriiklike normide kohaldamist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Praktikalepingus tuleks täpsustada vähemalt õppe-eesmärgid ja määratud ülesanded.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud riiklike kontaktpunktide süsteem. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustumisega ning kõnealuse direktiivi kohaste ühtsete kontaktpunktide kehtestamisega esineb kattumise oht. Seepärast peaksid direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud riiklikud kontaktpunktid muutuma tugikeskusteks, kelle tegevus keskenduks kodanike nõustamisele, sealhulgas vahetule nõustamisele, et tagada, et siseturueeskirjade igapäevast kohaldamist üksikute kodanike tasandil järgitaks ka riiklikul tasandil.	(21) Direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud riiklike kontaktpunktide süsteem. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustumisega ning kõnealuse direktiivi kohaste ühtsete kontaktpunktide kehtestamisega esineb kattumise oht. Seepärast peaksid direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud riiklikud kontaktpunktid muutuma tugikeskusteks, kelle tegevus keskenduks kodanike nõustamisele, sealhulgas isiklikule nõustamisele, et tagada, et siseturueeskirjade igapäevast kohaldamist üksikute kodanike tasandil järgitaks tõhusalt ka riiklikul tasandil.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Selline hoiatussüsteem peaks olema sarnane direktiivi 2006/123/EÜ süsteemiga. Siiski on eraldi hoiatusmehhanismi vaja direktiivi 2005/36/EÜ alusel automaatset tunnustamist taotlenud tervishoiutöötajate puhul. Seda tuleks kohaldada ka veterinaararstide suhtes, kui liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele direktiiviga 2006/123/EÜ ettenähtud hoiatusmehhanismi. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötajal ei ole distsiplinaar- või kriminaalkaristuse tõttu enam õigust teise liikmesriiki liikuda. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega.	(22) Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Selline hoiatussüsteem peaks olema sarnane direktiivi 2006/123/EÜ süsteemiga. Käesolevas direktiivis sätestatakse eraldi hoiatusmehhanism direktiivi 2005/36/EÜ alusel automaatset tunnustamist taotlenud tervishoiutöötajate puhul. Seda tuleks kohaldada ka veterinaararstide suhtes, kui liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele direktiiviga 2006/123/EÜ ettenähtud hoiatusmehhanismi. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötaja kutsealal tegutsemist liikmesriigis on distsiplinaar- või kriminaalkaristuse tõttu ajutiselt või alaliselt piiratud või see on keelatud. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kehtestada kriteeriumid Euroopa kutsekaardiga seotud tasude arvutamiseks, sätestada Euroopa kutsekaardi jaoks vajalike dokumentide üksikasjad, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, kohandada V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1, selgitada arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. Eriti oluline on seejuures, et komisjon peab ettevalmistava töö käigus nõuetekohaseid konsultatsioone, sealhulgas ka ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(24) Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kohandada II lisa loetelu, sätestada Euroopa kutsekaardi jaoks vajalike dokumentide üksikasjad, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, kohandada V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3,5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1, selgitada arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. Eriti oluline on seejuures, et komisjon viib ettevalmistustöö käigus läbi tutvustavat tegevust ja peab nõuetekohaseid konsultatsioone, hõlmates eksperte nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, kuhu võivad olla kaasatud pädevad astutused, kutseühingud, teadusorganisatsioonid, teadusasutused ja sotsiaalpartnerid. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse, läbipaistva ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Tuleks kasutada kontrollimenetlust, et võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühetaolised eeskirjad seoses konkreetseid kutsealasid hõlmava Euroopa kutsekaardi spetsifikatsiooniga, Euroopa kutsekaardi vormiga, vajalike tõlgetega Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks, Euroopa kutsekaardi taotluste hindamise üksikasjadega, tehniliste kirjeldustega ning Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalike meetmetega, Euroopa kutsekaardi saamise tingimuste ja menetlustega, IMI-failile juurdepääsu tingimustega, tehniliste vahendite ja menetlustega Euroopa kutsekaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks ning hoiatusmehhanismi rakendamisega.	(26) Tuleks kasutada kontrollimenetlust, et võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühetaolised eeskirjad seoses konkreetseid kutsealasid hõlmava Euroopa kutsekaardi spetsifikatsiooniga, Euroopa kutsekaardi vormiga, vajalike tõlgetega Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks, Euroopa kutsekaardi taotluste hindamise üksikasjadega, tehniliste kirjeldustega ning Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalike meetmetega, Euroopa kutsekaardi saamise tingimuste ja menetlustega.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning juurdepääsu teises liikmesriigis toimuvale tasustatud praktikale ja selle tunnustamist. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu teatavatele reguleeritud kutsealadele ning juurdepääsu teises liikmesriigis toimuvale praktikale ja selle tunnustamist.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 1 – lõik 3 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:   „Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira tervise- ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalikke meetmeid.”
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal või osaleda tasustatud praktikal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni. 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal või osaleda praktikal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:   "1 a. Teenuste vaba osutamist käsitlevat II peatükki ei kohaldata notarite suhtes.”
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt i – sissejuhatav osa Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek i) alapunkt f asendatakse järgmisega: i) punktid f ja h asendatakse järgmisega:
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punktid f ja h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) „erialane töökogemus” – tegelik ja õiguspärane täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis;”; f) „erialane töökogemus” – tegelik, õiguspärane ja piiranguteta täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis;”;   h) „sobivustest” – vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse korraldatud test, millega kontrollitakse taotleja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevust ja mille eesmärk on hinnata või tunnustada taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal selles liikmesriigis. Sellise testi korraldamiseks koostab pädev asutus nimekirja teemadest, mis liikmesriigis nõutavat hariduse ja koolituse ning taotleja omandatud hariduse ja läbitud koolituse võrdluse alusel ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.   Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud spetsialist kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test peab valikuliselt hõlmama nimekirjas ülesloetud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks oluline. Testis võib kontrollida ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.   Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja selles liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse liikmesriigis;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek j) „tasustatud praktika” – juhendaja järelevalve all toimuv ja tasustatud tegevus eesmärgiga saada eksami alusel õigus reguleeritud kutsealal tegutseda; j) „praktika” – lepingu raames juhendaja järelevalve all toimuv selline tegevus, mis on koolituse kohustuslik osa, eesmärgiga hakata reguleeritud kutsealal tegutsema või saada õigus sellel tegutseda;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek l) „elukestev õpe” – kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuse paranemine. l) „elukestev õpe” – üldharidus, kutseharidus ja -koolitus ning vabaharidus, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuse paranemine seoses kutsenõuete ja -eetikaga.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) „koolitusnõuded ja -tingimused” – asjaomasel kutsealal tegutsemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum;
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 b) „Euroopa ainepunktisüsteemi või ECTS-ainepunktid” – ainepunktid, millega väljendatakse iga õppetöö mooduli läbimise jaoks vajaliku töö mahtu kogu õppeaasta läbimiseks vajaliku õppetöö mahu suhtes ning mida antakse Euroopa ainepunktisüsteemis, mille eesmärk on läbipaistvus ja diplomite võrreldavus; see töömaht ei hõlma ainult loenguid, praktilist tööd ja seminare, vaid ka praktikat, uurimis- ja välitööd, iseseisvat tööd ning eksameid ja muid hindamisi; ECTS-süsteemi kohaselt on ühe õppeaasta töömaht 60 ECTS-ainepunkti ning ühe poolaasta töömaht 30 ECTS-ainepunkti;
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (l c) „vabad elukutsed” – kutsealad, millega tegelevad isikud, kes, omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutavad isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 1 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (l d) „duaalne koolitus” – kutseoskuste omandamine, mille puhul toimub õpe vaheldumisi töökeskkonnas ja kutseõppeasutuses omavahel kooskõlastatud haridus- ja kvaliteedistandardite alusel. Seejuures tähendavad „kutseoskused” suutlikkust ja valmisolekut kasutada teadmisi, pädevust ning isiklikke, sotsiaalseid ja metoodilisi oskusi nii tööolukordades kui ka erialaseks ja isiklikuks arenguks;
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l e (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (l e) „õigustatud ülekaalukas üldine huvi” – huvi, mida Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas tunnustanud, kaasa arvatud järgmised põhjused: avalik kord; avalik julgeolek; avalik ohutus; rahvatervis; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse; kaubandustehingute ausus; pettusevastane võitlus; tõrgeteta õigusemõistmise tagamine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; sotsiaal- ja kultuuripoliitika eesmärgid.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse hakata selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal või – artiklis 4f osutatud juhtudel – hakata osaliselt tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle kodanikega võrdsetel tingimustel.”. 1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse hakata selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle kodanikega võrdsetel tingimustel.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti olla pädevad väljastama Euroopa kutsekaarti. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav. 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Liikmesriigid võivad otsustada, et artiklis 57b osutatud tugikeskused on vastavalt käesolevale artiklile kutsekaardi saamiseks nõutavate dokumentide koostamisele eelnevas etapis pädevatele asutustele toeks. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse konkreetsete kutsealade Euroopa kutsekaardid, Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse konkreetsete kutsealade esindajate nõudmisel nende kutsealade Euroopa kutsekaardid, Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. Lisaks artiklis 58 sätestatud menetlusele viib komisjon enne kõnealuse akti vastuvõtmist läbi nõuetekohase huvirühmadega konsulteerimise. Kõnealune menetlus tagab eelkõige selle, et Euroopa kutsekaart keskendub esmajoones kutsetöötajate liikuvuse hõlbustamisele ja suurendamisele, olenemata sellest, kas kutsealad on reguleeritud või mitte, ja see hoiab eelkõige ära täiendavate reguleerivate ja haldustõkete loomise.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad mis tahes kulud on mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega. Need ei tohi takistada Euroopa kutsekaardi taotlemist. Komisjonil on artikli 58a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tasude arvutamise ja jaotuse kriteeriumide kehtestamiseks. 7. Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlusest ei tulene üksiktaotlejale lisakulu.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   8 a. Artikleid 4a–4e ei kohaldata kutsealade suhtes, mis olid juba enne käesoleva direktiivi jõustumist võtnud direktiivides 77/249 ja 98/05 sätestatud korra kohaselt kasutusele Euroopa kutsekaardi oma kutsetöötajate jaoks.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid sätestavad, et kutsekvalifikatsiooni omanik võib päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt taotleda Euroopa kutsekaarti eri vahendeid kasutades, sealhulgas veebipõhiselt. 1. Liikmesriigid sätestavad, et kutsekvalifikatsiooni omanik võib päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt taotleda Euroopa kutsekaarti kirjalikult või elektroonilises vormis, sealhulgas veebipõhiselt.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõik 2a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Kui liikmesriigid peavad asjakohaseks, võivad artiklis 57b nimetatud tugikeskused olla pädevatele asutustele käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud dokumentide eelneval töötlemisel toeks.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kinnitab taotluse kättesaamist ja teavitab taotlejat viivitamata puuduvatest dokumentidest. Kõnealune pädev asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega(*) (EL) nr […] loodud siseturu infosüsteemi (IMI) raames taotluse faili, milles sisalduvad kõik tõendavad dokumendid. Sama taotleja korduvate taotluste puhul ei või päritolu- ega vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda IMI-failis sisalduvate dokumentide taasesitamist, kui kõnealused dokumendid on veel kehtivad. 3. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kinnitab taotluse kättesaamist ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kõnealune pädev asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) raames taotluse faili, milles sisalduvad kõik kehtivaks tunnistatud tõendavad dokumendid. Sama taotleja korduvate taotluste puhul ei või päritolu- ega vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda IMI-failis sisalduvate dokumentide taasesitamist, kui kõnealused dokumendid on veel kehtivad.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks osutamiseks Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kahe nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda. 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kolme nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Kui kutseala ning sellele kutsealale vastav haridus ja koolitus ei ole päritoluliikmesriigis reguleeritud, kinnitab selle liikmesriigi pädev asutus vähemalt taotleja õiguslikku staatust ning esitatud taotluse ja tõendavate dokumentide autentsust ja terviklikkust.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Päritoluliikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud kahe nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele. 2. Päritoluliikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud kolme nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaart kehtib seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus päritoluliikmesriigis tegutseda. 4. Euroopa kutsekaart kehtib seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus päritoluliikmesriigis tegutseda, välja arvatud juhul, kui kaardi omaniku tegevust on piiratud või tal on keelatud kõigis liikmesriikides oma kutsealal tegutseda.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks osutamiseks Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kahe nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist kontrollib päritoluliikmesriik esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust. 1. Kolme nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist kontrollib päritoluliikmesriik esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige -1a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Vastuvõttev liikmesriik annab asjaomasele kutsetöötajale Euroopa kutsekaardi kinnitamise taotluse kättesaamisest teada viie päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata ühekuulist perioodi. 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Patsientide ohutusega seotud kutsealade puhul võib selline nõue peatada ühekuulise perioodi kaheks nädalaks. Päritoluliikmesriik esitab nõutud lisateabe ühe nädala jooksul alates nimetatud taotluse vastuvõtmisest. Asjaomast kutsetöötajat teavitatakse niisugusest peatamisest.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas tunnustada omaniku kvalifikatsiooni või nõuda temalt korvamismeetmeid; kõnealune otsus tehakse kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt kinnitamiseks edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata kahekuulist perioodi. 3. Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas tunnustada omaniku kvalifikatsiooni või nõuda temalt korvamismeetmeid; kõnealune otsus tehakse kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt kinnitamiseks edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Patsientide ohutusega seotud kutsealade puhul võib selline nõue peatada kahekuulise perioodi kaheks nädalaks. Päritoluliikmesriik esitab nõutud lisateabe ühe nädala jooksul alates nimetatud taotluse vastuvõtmisest. Asjaomast kutsetöötajat teavitatakse niisugusest peatamisest.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul või ta nõuab lisateavet ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigilt Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast, loetakse Euroopa kutsekaart vastuvõtva liikmesriigi poolt kinnitatuks ning see tähendab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist asjaomase reguleeritud kutsealana vastuvõtvas liikmesriigis. 5. Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul või ta nõuab lisateavet ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigilt Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast, loetakse Euroopa kutsekaart vastuvõtva liikmesriigi poolt kinnitatuks ning see tähendab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist asjaomase reguleeritud kutsealana vastuvõtvas liikmesriigis. Selline kvalifikatsioonide vaikiv tunnustamine ei tähenda seda, et automaatselt tunnustatakse õigust asjaomasel kutsealal tegutseda.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad õigel ajal vastavat IMI-faili teabega distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Asjaomased pädevad asutused teavitavad faili mis tahes ajakohastamisest Euroopa kutsekaardi omanikku ja vastava IMI-failiga seotud pädevaid asutusi. 1. Ilma et see piiraks süütuse presumptsiooni, ajakohastavad päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused õigel ajal vastavat IMI-faili teabega distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, sealhulgas vastavalt artiklile 56a võetud otsuste kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Asjaomased pädevad asutused teavitavad faili mis tahes ajakohastamisest viivitamatult Euroopa kutsekaardi omanikku ja vastava IMI-failiga seotud pädevaid asutusi.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 1a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise sisu piirdub järgmisega:   a) teave selle kohta, kas kutsetöötaja tegevust on piiratud või tal on keelatud tegutseda;        b) kas piirang või keeld on ajutine või lõplik;   c) millisel ajavahemikul piirang või keeld kehtib; ning   d) piirangut või keeldu puudutava otsuse vastu võtnud pädeva asutuse andmed.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa kutsekaardi omanikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(**). 2. IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa kutsekaardi omanikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1.   ________________   1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele. 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti vastavalt artiklile 49a, töökogemust tõendavat dokumenti, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus taotluse alusel igal ajal nõuda oma faili parandamist, kustutamist ja blokeerimist IMI-süsteemis ning teda teavitatakse sellisest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamise ajal ja seda tuletatakse pärast kõnealuse kaardi väljastamist meelde iga kahe aasta järel. 5. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus taotluse alusel igal ajal ja ilma selle eest tasu maksmata nõuda oma faili parandamist, kustutamist ja blokeerimist IMI-süsteemis ning teda teavitatakse sellisest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamise ajal ja seda tuletatakse pärast kõnealuse kaardi väljastamist meelde iga kahe aasta järel.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust. 7. Vastuvõtvad liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – sissejuhatus
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema, kui on täidetud järgmised tingimused: 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a) kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks osalist juurdepääsu taotletakse;
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaalukat avalikku huvi pakkuva põhjusega, nt rahvatervis, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. 2. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate põhjustega, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Osalist juurdepääsu ei saa siiski anda III jaotise III ja IIIa peatüki alusel automaatse tunnustamisega hõlmatud kutsealadele.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teenuse osutaja saadab teenuse saajat, tingimusel et teenuse saaja peamine elukoht on teenuse osutaja asutamise liikmesriik ning kutseala ei ole esitatud artikli 7 lõikes 4 osutatud loetelus. b) teenuse osutaja saadab teenuse saajat, tingimusel et teenuse osutaja osutab oma teenust vastuvõtva liikmesriigi territooriumil eranditult kõnealusele teenuse saajale ning kutseala ei ole esitatud artikli 7 lõikes 4 osutatud loetelus.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 5 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) lisatakse järgmine lõige 4: välja jäetud 4. Notarite puhul jäetakse ametlike dokumentide koostamine ja muud vastuvõtva liikmesriigi pitserit nõudvad tõestamistoimingud teenuste osutamisest välja.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e) turvateenuste ja tervishoiusektori kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt;”; e) turvateenuste, tervishoiusektori või igapäevast laste ja noortega töötamist hõlmavate kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt;
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) vastuvõtva liikmesriigi keeloskust tõendav dokument artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul. f) artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul selle keele oskust tõendav dokument, mida töötaja kutsetegevuses kasutab ning mis on üks vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahva tervisele või ohutusele, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppe kaudu, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul kolmanda lõigu alusel vastuvõetud otsuse langetamisest. Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik avalikule huvile, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppe kaudu, mille on asjaomased institutsioonid sertifitseerinud, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale võimaluse näidata eelkõige sobivustesti ja kohanemisperioodi kaudu, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud, või võtab arvesse artikli 49 lõike 2 punktides a ja b sätestatud menetluste raames välja antud sertifikaate või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul kolmanda lõigu alusel vastuvõetud otsuse langetamisest.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahva tervisele või ohutusele. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56. 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahva tervisele või ohutusele. Vastuvõttev liikmesriik võib arvesse võtta eelkõige artikli 49 lõike 2 punktides a ja b sätestatud menetluste alusel saadud kvalifikatsioone või kutsetunnistusi. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) punktis c asendatakse alapunkt ii järgmisega: välja jäetud ii) reguleeritud haridus ja koolitus või reguleeritud kutsealade puhul kutseõpe, millel on alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärne eraldi ülesehitus ja millega antavad kutseoskused ületavad punktis b ettenähtud kvalifikatsioonitaset, kui selline koolitus tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks, tingimusel et diplomile on lisatud päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus;
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e) diplom, mis tõendab rohkem kui nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava edukat läbimist või – päritoluliikmesriigis kohaldamise korral – ECTSi samaväärsete ainepunktide arvu kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, vajaduse korral samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele. e) diplom, mis tõendab vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava edukat läbimist, mis päritoluliikmesriigis kohaldamise korral vastab ECTSi samaväärsele ainepunktide arvule kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, vajaduse korral samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt d Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) teine lõik jäetakse välja. d) Teine lõik asendatakse järgmisega:   „Komisjonil on õigus võtta artikli 58a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte II lisa loetelu kohandamiseks, et võtta arvesse õppekavasid, mis vastavad esimese lõigu punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustele.”
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 10 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga, kas ametlike õppekavade raames või väljaspool seda ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 hõlmatud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina. Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga ametlike õppekavade raames ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 hõlmatud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või tunnistuse puhul, mis tõendab reguleeritud haridust ja koolitust või artikli 11 punkti c alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärset eraldi ülesehitusega kutseõpet, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik päritoluliikmesriigi tõendatud või kinnitatud taset. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või tunnistuse puhul, mis tõendab reguleeritud haridust ja koolitust või artikli 11 punktis c sätestatud tasemega võrdväärset eraldi ülesehitusega kutseõpet, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik päritoluliikmesriigi tõendatud või kinnitatud taset.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d või e liigituse alla.”. 4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata artikli 11 punktis a nimetatud pädevuskinnitust või sellist kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis ei ole vastuvõtvas liikmesriigis nõutud tasemest vahetult nõrgem, omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti c, d või e liigituse alla.”.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt c Direktiiv /36/EÜ Artikkel 14 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Notari kutseala puhul võib vastuvõttev liikmesriik korvamismeetme kindlaksmääramisel võtta arvesse nimetatud kutseala konkreetset tegevust tema territooriumil, eelkõige seoses kohaldatava õigusega. Valitsuse ametliku aktiga ametisse nimetatud notarite puhul võib vastuvõttev liikmesriik korvamismeetme kindlaksmääramisel võtta arvesse nimetatud kutseala konkreetset tegevust tema territooriumil, eelkõige seoses kohaldatava õigusega.   Vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kohanemisperioodi läbimist enne sobivustestile lubamist.   Korvamismeede ei vabasta taotlejat vastuvõtva liikmesriigi valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes kindlaks määratud muude tingimuste täitmisest, võttes arvesse tema kohustusi ametnikuna.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt d Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Lõigete 1 ja 5 kohaldamisel tähendavad „oluliselt erinevad teemad” teemasid, mille tundmine on kutsealal tegutsemiseks oluline ja mille puhul sisserändaja läbitud koolitus erineb sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest. 4. Lõigete 1 ja 5 kohaldamisel tähendavad „oluliselt erinevad teemad” teemasid, mille tundmine, millealased oskused ja pädevus on kutsealal tegutsemiseks oluline ja mille puhul sisserändaja läbitud koolitus erineb kestuselt või sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt e Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 6 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) selgitama olulisi sisulisi erinevusi; c) selgitama olulisi kestust või sisu puudutavaid erinevusi ning kuidas need erinevused avaldavad mõju kutsetöötaja võimele oma kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis rahuldaval viisil töötada;
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt e Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 6 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) selgitama, miks ei saa nimetatud oluliste erinevuste tõttu taotleja kõnealusel kutsealal vastuvõtva liikmesriigi territooriumil rahuldaval viisil töötada; välja jäetud
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt e Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 6 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e) selgitama, miks ei saa nimetatud olulisi erinevusi kompenseerida taotleja poolt töökogemuse käigus ja elukestva õppe kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega. e) selgitama, miks ei saa nimetatud olulisi erinevusi kompenseerida taotleja poolt töökogemuse käigus ja elukestva õppe kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mille on asjaomased institutsioonid sertifitseerinud.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt e Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Lõikes 1 osutatud sobivustesti viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas ning esimesest testist läbikukkumise korral on taotlejatel lubatud testi vähemalt kord uuesti sooritada. 7. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on võimalik teha lõikes 1 osutatud sobivustest hiljemalt kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil konkreetsele taotlejale kehtestati korvamismeede. Esimesest testist läbikukkumise korral on taotlejatel lubatud testi vähemalt kord uuesti sooritada.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 12 – alapunkt e a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (e a) lisatakse järgmine lõige:   „7 a. Lõigete 1 kuni 7 kohaldamisel esitavad pädevad asutused alates [lisada kuupäev – artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev] ning seejärel iga viie aasta järel komisjonile ja teistele liikmesriikidele üldsusele kättesaadavad aruanded, mis sisaldavad korvamismeetmete otsuseid, kaasa arvatud nende põhjendusi, ning ülevaadet selle kohta, milliseid edusamme on tehtud parandamaks kooskõlastamist teiste liikmesriikidega, sh ühiste koolituspõhimõtete alusel.”
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 14 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 20
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist ega üksikute tegevuste üleviimist IV lisa ühest loetelust teise.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 14 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ III peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (14 a) III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:   „Tunnustamine ühiste koolitusnõuete ja -tasemete alusel”   (Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 15 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 21
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (15) Artikli 21 lõiked 4, 6 ja 7 jäetakse välja. (15) Artikli 21 lõige 4, lõike 6 teine ja kolmas lõik ning lõige 7 jäetakse välja.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 15 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 21 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (15 a) Lisatakse järgmine lõige:   „(4 a) Liikmesriigid ei ole siiski kohustatud aktsepteerima V lisa punktis 5.6.2. osutatud proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute jaemüügiapteekide rajamisel. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse uuteks apteekideks ka vähem kui kolm aastat lahti olnud apteeke.”
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 16 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 21a – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud teatatud õigusaktid ei vasta käesolevale direktiivile, võtab ta kuue kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist vastu rakendusotsuse kõnealuse mittevastavuse kohta. 4. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud teatatud õigusaktid ei vasta käesolevale direktiivile, võtab ta kuue kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist artiklis 58 osutatud menetluse kohaselt vastu rakendusotsuse kõnealuse mittevastavuse kohta.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt -17 (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 22 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-17) Artikli 22 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:   „c) Liikmesriigid kehtestavad ...* arstide, meditsiinitöötajate, üldõdede, hambaarstide, spetsialiseerunud hambaarstide, ämmaemandate ja proviisorite kohustusliku täiendusõppe ja -koolituse kavad.”   ____________________   *ELT: palutakse lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 17 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 22 – lõik 2 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (17) Artiklile 22 lisatakse teine lõik: (17) Artiklile 22 lisatakse teine ja kolmas lõik: Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks esitavad liikmesriikide pädevad asutused alates [lisada kuupäev – artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev] ning seejärel iga viie aasta järel komisjonile ja teistele liikmesriikidele üldsusele kättesaadavad aruanded oma arstide, meditsiinitöötajate, üldõdede, hambaarstide, spetsialiseerunud hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite täiendusõppe ja -koolituse korra kohta. „Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamiseks esitavad liikmesriikide pädevad asutused alates [lisada kuupäev – artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev] ning seejärel iga viie aasta järel komisjonile ja teistele liikmesriikidele üldsusele kättesaadavad hindamisaruanded, et optimeerida arstide, meditsiinitöötajate, üldõdede, hambaarstide, spetsialiseerunud hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite täiendusõpet ja -koolitust.   Täiendusõpet ja -koolitust andvaid asutusi hindab kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR) kantud organ, kes esitab tulemused komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.”
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 18 b a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 24 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a) lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Käesolev direktiiv ei anna mingil juhul alust alandada koolitusnõudeid, mis liikmesriikides juba kehtivad üldarsti õppele.”
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Liikmesriigid tagavad, et eriarsti õpe vastab järgmistele põhitingimustele:   a) õppe kestus on vähemalt viis aastat, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega. Selline koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes;   b) sellega tagatakse, et eriarstiks koolitatav on omandanud pädevuse järgmistes valdkondades:   i) kommunikatsioon;   ii) probleemilahendus;   iii) teadmiste ja teaduse rakendamine;   iv) patsiendi läbivaatus;   v) patsiendi ravi;   vi) tervishoiu sotsiaalse ja kogukondliku konteksti rakendamine ning   vii) eneseanalüüs.”
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 25 – lõige 3a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3a. Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada osalise vabastuse eriarsti õppe teatavate osade läbimisest, kui koolituse kõnealune osa juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on erialase kvalifikatsiooni kõnealuses liikmesriigis juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa ühte kolmandikku V lisa punktis 5.1.3 osutatud eriarsti õppe minimaalsest kestusest. 3a. Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada igal üksikjuhul eraldi kohaldatava osalise vabastuse eriarsti õppe teatavate osade läbimisest, kui koolituse kõnealune osa on juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on erialase kvalifikatsiooni juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa ühte kolmandikku V lisa punktis 5.1.3 osutatud eriarsti õppe minimaalsest kestusest.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 25 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses V lisa punktis 5.1.3 osutatud koolituse minimaalse kestuse kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses V lisa punktis 5.1.3 osutatud koolitusnõuete kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 20 – sissejuhatav osa Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 26
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 20) Artikli 26 teine lõik asendatakse järgmisega. 20) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 20 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 26 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Selleks et käesolevas direktiivis võetaks arvesse siseriiklikes õigusaktides toimunud muudatusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute meditsiinierialade lisamisega V lisa punkti 5.1.3, mis on levinud vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikides. Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele või millega ta tunnustab neid kutsenimetusi.   Selleks et käesolevas direktiivis võetaks arvesse siseriiklikes õigusaktides toimunud muudatusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute meditsiinierialade lisamisega V lisa punkti 5.1.3, mis on levinud vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikides.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub 12aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus. 1. Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub:   a) diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, mis võimaldab alustada 12aastase üldhariduse põhjal õppetööd ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis; või   b) 10aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav ja õenduskooli sisseastumist võimaldav tunnistus.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c a) lõige 4 asendatakse järgmisega:   „4. Teoreetiline koolitus on osa õdede koolitusest, mille käigus õeõpilased omandavad lõigete 6 ja 6 a alusel nõutavaid kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi. Koolitust viivad ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis või õenduskoolis läbi õendusabi õppejõud ja teised pädevad isikud.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt c b (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c b) lõige 5 asendatakse järgmisega:   „(5) Kliiniline õpe on õdede koolituse see osa, kus õeõpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, levitama ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele, oskustele ja pädevustele. Õeõpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas, vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt c c (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (c c) lisatakse järgmine lõige:   „6 a. Üldõe kvalifikatsioon tõendab, et kõnealune isik on võimeline rakendama vähemalt järgmisi teadmisi, oskusi ja põhipädevusi sõltumata sellest, kas koolitus toimus ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis või õenduskoolis:   a) pädevus iseseisvalt diagnoosida nõutavat õendusabi, kasutades kaasaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele a, b ja c;   b) pädevus teha tulemuslikult koostööd tervishoiusektori muude osalistega, sealhulgas osalemine ravipersonali praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele d ja e;   c) pädevus suunata lõike 6 punktide a ja b kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsemist;   d) pädevus iseseisvalt alustada koheste elupäästvate meetmetega ning võtta meetmeid kriisi- ja hädaolukordades;   e) pädevus iseseisvalt nõustada, juhendada ja toetada hooldust vajavaid isikuid ja nende lähikondseid;   f) pädevus iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;   g) pädevus igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervishoiusektori muude kutsealade esindajatega.”
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt d Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: a) millised on lõike 6 punktis a osutatud piisavad teadmised üldõenduse teadusalade kohta, kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; a) millised on lõike 6 punktis a ja lõikes 6 a osutatud piisavad teadmised üldõenduse teadusalade kohta, kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; b) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis a osutatud üksikasjade piisav mõistmine ning millised on sellisest mõistmisest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; b) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis a ja lõikes 6 a osutatud üksikasjade piisav mõistmine ning millised on sellisest mõistmisest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; c) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis b osutatud üksikasjade piisav tundmine ning millised on sellistest teadmistest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; c) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis b ja lõikes 6 a osutatud üksikasjade piisav tundmine ning millised on sellistest teadmistest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega; d) milline on lõike 6 punktis c osutatud piisav kliiniline töökogemus ning millised on sellisest piisavast kliinilisest töökogemusest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega.”. d) milline on lõike 6 punktis c ja lõikes 6 a osutatud piisav kliiniline töökogemus ning millised on sellisest piisavast kliinilisest töökogemusest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega.”.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 23 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 33 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) lõige 2 jäetakse välja;
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 23 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 33 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab „bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 12. aprilli 2010. aasta tervishoiuministri määruse alusel, millega muudetakse 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määrust nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (21. aprilli 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne. 3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab „bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170 koos hilisemate muudatustega), mis on asendatud 15 juuli 2011. aasta akti artikliga 55.2 õdede ja ämmaemandate kutseala kohta (23. augusti 2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039), ning 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (6. juuli 2012. aasta Poola Vabariigi Teataja art 770), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 24 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all. 2. Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga õppetööd, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis koosneb vähemalt 5000 tunnist teoreetilisest ja praktilisest õppetööst ja sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ning mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 25 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 35 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Hambaarsti täisajaga eriõpe kestab vähemalt kolm aastat, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, ja see toimub pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema koolitatava hambaarst-praktikandi isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes. Hambaarsti täisajaga eriõpe kestab vähemalt kolm aastat, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, ja see toimub pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema koolitatava hambaarst-praktikandi isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava. Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) lõige 3 asendatakse järgmisega:   „3. Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:   a) piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta;   b) piisavad teadmised tervete loomade ehituse ja funktsioonide, nende pidamise, paljunemise ja hügieeni kohta üldiselt, samuti nende toitmise/söötmise kohta, kaasa arvatud nende vajadustele vastavate toidu/sööda tootmise ja säilitamisega seotud tehnoloogiate kohta;   c) piisavad teadmised loomade käitumise ja kaitse kohta;   d) piisavad teadmised üksikute loomade ja loomakoosluste haiguste põhjuste, olemuse, kulgemise, mõjude, diagnoosimise ja ravi kohta, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasikantavate haiguste kohta;   e) piisavad teadmised ennetava meditsiini kohta;   e a) oskused, mis on vajalikud proovide võtmiseks, pakendamiseks, säilitamiseks ja transportimiseks, põhiliste laborianalüüside tegemiseks ja analüüsitulemuste hindamiseks;   f) piisavad teadmised loomatoidu/sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta, mis on aluseks oskustele, mida on vaja loomakasvatuse hügieenitavade mõistmiseks ja selgitamiseks ning tapaeelses ja -järgses veterinaarkontrollis osalemiseks;   f a) teadmised kirjeldava epidemioloogia üldistest põhimõtetest, mis on aluseks oskustele, mida on vaja epidemioloogilistes uuringutes osalemiseks;   f b) oskused, mis on vajalikud zoonootiliste, nakkus- või uute või taas puhkeda võivate haiguste ennetus- ja tõrjeprogrammides osalemiseks;   f c) oskused, mis on vajalikud, et vastutustundlikult ja mõistlikult kasutada veterinaarravimeid, mis on mõeldud loomadele kahjulike haigusetekitajate või loomahaiguste ennetamiseks, ravimiseks, kontrollimiseks või tõrjeks, et ära hoida antibiootikumide või muude ravimite suhtes resistentsuse levikut, tagada toiduahela ohutus ning kaitsta keskkonda ja loomade tervist;   f d) teadmised sanitaareeskirjadest, kuidas kõrvaldada ja käidelda nakkusohuga korjuseid ja kliinilisi jäätmeid, ning teadmised, mis on vajalikud materjalide steriliseerimiseks ja kirurgiliste operatsioonide tegemiseks aseptilistes tingimustes;   f e) oskused, mis on vajalikud üksikute loomade või karja tervisliku seisundi kinnitamiseks seoses haigustega, järgides eetikat ja kutse-eetikat;   g) piisavad teadmised ülalpool loetletud teemadega seotud õigusaktide kohta;   h) piisav järelevalve all omandatud kliiniline ja muu praktiline töökogemus.”
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (26 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 38 a   Veterinaarerialad   Komisjon kaalub hiljemalt ...*, kas lisaks arsti ja hambaravi erialadele peaks direktiivi 2005/36/EÜ reguleerimisalasse kuuluma ka veterinaarerialad, juhul kui neid reguleeritakse vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikidest, ning teeb vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.”   *ELT: palutakse lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 28 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 41a – lõige 1 – punktid a-c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe; a) vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 4500 tundi teoreetilist ja praktilist õppetööd, millest vähemalt kolmandiku moodustab otsene kliinikus läbitud praktika; b) vähemalt kaheaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mis sisaldab vähemalt 3 600 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust; b) vähemalt kaheaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 3600 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust; c) vähemalt 18 kuu pikkune täisajaga ämmaemandaõpe, mis sisaldab vähemalt 3 000 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja millele järgneb ühe aasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus. c) vähemalt 18 kuu pikkune täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 3 000 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja millele järgneb ühe aasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 28 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 42
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (28 a) Artikkel 42 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 42   Ämmaemanda kutsetegevus   1. Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda iseseisva kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.   2. Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:   a) teabe andmine ja nõustamine naiste reproduktiivtervise, sh pereplaneerimise valdkonnas;   b) raseduste diagnoosimine ning normaalsete raseduste hindamine ja jälgimine; vajalike uuringute tegemine;   c) riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks tuvastamiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;   d) lapsevanemaks ja sünnituseks ettevalmistavate põhjalike programmide koostamine;   e) sünnitava ja äsja sünnitanud ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;   f) iseeneslike sünnituste juhtimine, vajaduse korral episiotoomia ja õmbluste tegemine ning tuharseisus sünnituste juhtimine;   g) ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda spetsialiseerunud tervishoiutöötaja poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;   h) vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;   i) ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;   j) arsti määratud ravi teostamine ning vajalike ravimite määramine ämmaemanda kutsekohustuste raames;   k) vajalike meditsiiniliste ja juriidiliste dokumentide täitmine.”
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 29 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 43 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (29 a) Artikli 43 lõige 3 jäetakse välja.
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 29 b (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 43 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (29 b) Artikli 43 lõige 4 asendatakse järgmisega:   „4. Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab „bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170 koos hilisemate muudatustega), mis on asendatud 15 juuli 2011. aasta akti artikliga 55.2 õdede ja ämmaemandate kutseala kohta (23. augusti 2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039), ning 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (6. juuli 2012. aasta Poola Vabariigi Teataja art 770), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega võrdväärsel tasemel.
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist: Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist:
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teoreetilise ja praktilise õppetöö järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all. b) teoreetilise ja praktilise õppetöö jooksul või järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 31 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 45 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (31) Artikli 45 lõikesse 2 lisatakse punkt h: (31) Artikli 45 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 sätetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajadusel nõutakse lisaks dokumendile täiendavat töökogemust:   a) ravimite ravimvormide valmistamine;   b) ravimite tootmine ja testimine;   c) ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;   d) ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;   e) ohutute ja kvaliteetsete ravimite tarnimine, valmistamine, testimine, ladustamine ja turustamine avalikes apteekides;   f) ravimite valmistamine, kontroll, ladustamine ja jagamine haiglates;   g) koostöös arstidega ravimikuuri jälgimine, teabe jagamine ning nõustamine ravimite valdkonnas ja tervishoiuga seotud küsimustes; h) farmaatsiatoodete kõrvaltoimetest pädevatele ametiasutustele aru andmine. h) farmaatsiatoodete kõrvaltoimetest pädevatele ametiasutustele aru andmine;   h a) patsiendi individuaalne nõustamine iseravimise korral;   h b) osalemine institutsionaalsetes rahvatervise kampaaniates.”
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 32 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 46 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Arhitektide koolitus peab olema vähemalt kuue aasta pikkune ning seda võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega. Liikmesriigis läbiviidav koolitus hõlmab ühte järgmistest: 1. Arhitektide koolitus hõlmab a) vähemalt nelja aasta pikkune täisajaga õppetöö ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega ja vähemalt kahe aasta pikkuse tasustatud praktikaga; a) kokku vähemalt viie aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, koolitus peab lõppema ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, või b) vähemalt viie aasta pikkune täisajaga õppetöö ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega ja vähemalt ühe aasta pikkuse tasustatud praktikaga. b) vähemalt nelja aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, koolitus lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, lisaks on nõutav tunnistus, millega tõendatakse kahe aasta pikkuse praktika läbimist vastavalt lõikele 5.
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 32 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 46 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Tasustatud praktika peab toimuma liikmesriigis ning sellise isiku järelevalve all, kelle puhul on tagatud, et ta on võimeline praktilist koolitust läbi viima. Praktika peab järgnema lõikes 1 osutatud õppetöö läbimisele. Tasustatud praktika läbimist peab tõendama kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatud tunnistus. 3. Praktika peab toimuma liikmesriigis ning arhitekti või sellise isiku või organi järelevalve all, kes on selleks saanud loa pädevalt asutuselt, kes on nõuetekohaselt kontrollinud tema võimet praktilist koolitust läbi viia. Praktika läbimist peab tõendama kvalifikatsiooni tõendavale ametlikule dokumendile lisatud tunnistus, mille on välja andnud pädev asutus.
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitusraamistik” konkreetsel kutsealal tegutsema hakkamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit. Kõnealusel kutsealal tegutsemise ja tegutsema hakkamisega seoses võrdsustab liikmesriik kõnealuse raamistiku alusel omandatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, tingimusel et kõnealuse raamistiku puhul on täidetud lõikes 2 sätestatud kriteeriumid. Kõnealused kriteeriumid vastavad lõikes 3 osutatud spetsifikatsioonidele. 1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitusraamistik” teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit, mis on vajalik konkreetsel kutsealal tegutsema hakkamiseks või diplomijärgseks spetsialiseerumiseks kutsealal, mis on reguleeritud III jaotise III peatükiga. Nõuded võivad hõlmata teatud arvu ECTS-ainepunkte, kuid need ei saa olla ainus kriteerium. Kõnealusel kutsealal tegutsemise ja tegutsema hakkamisega seoses võrdsustab liikmesriik kõnealuse raamistiku alusel omandatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, tingimusel et kõnealuse raamistiku puhul on täidetud lõikes 2 sätestatud kriteeriumid. Kõnealused kriteeriumid vastavad lõikes 3 osutatud spetsifikatsioonidele.
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) asjaomast kutseala reguleeritakse juba vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest; b) kutsealal töötamist ja/või kutsealal tegutsemist võimaldavat koolitust reguleeritakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest;
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides määratletud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest; c) teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides määratletud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest; seejuures ei ole oluline, kas need teadmised, oskused ja pädevused omandatakse ülikooli või kõrgharidusasutuse üldõppekava raames või kutsehariduse raames;
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (d) kõnealuse ühise koolitusraamistiku kohaste teadmiste, oskuste ja pädevustega viidatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasanditele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas)(*) II lisas; (d) kõnealuse ühise koolitusraamistiku kohaste teadmiste, oskuste ja pädevustega viidatakse artiklis 11 kindlaks määratud kvalifikatsiooni tasemetele;
Muudatusettepanek  125 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49 a – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise III peatüki alusel; (e) asjaomane kutseala või diplomijärgne spetsialiseerumine kutsealal, mis on reguleeritud III jaotise III peatükiga, ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise III peatüki alusel;
Muudatusettepanek  126 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49 a – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (f) ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud; (f) ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, mis tähendab, et sellega seotud algatused avaldatakse ja need viiakse ellu tihedas koostöös kutseorganisatsioonide ja muude esindajatega, sealhulgas vajaduse korral koostöös sidusrühmadega liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;
Muudatusettepanek  127 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49 a – lõige 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (g) ühine koolitusraamistik võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel omandada kvalifikatsiooni kõnealuse raamistiku alusel, ilma et neil oleks kohustus olla mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud. (g) ühine koolitusraamistik võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel omandada kvalifikatsiooni kõnealuse raamistiku alusel, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.
Muudatusettepanek  128 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (35 a) Artiklile 49a lisatakse järgmine lõige:   „2 a. Komisjon kaalub kutseorganisatsioonide ja liikmesriikide esitatud soovitusi ja projekte, kas nad vastavad lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele, ning kutsub kõiki liikmesriike üles hindama ühise koolitusraamistiku kehtestamise võimalikke tagajärgi ja määrama kindlaks asutused, mis sellist koolitusraamistikku saavad pakkuda. Seejuures kaaluvad liikmesriigid, kas ja mil määral on võimalik sellist ühist koolitusraamistikku pakkuda ülikooli või kõrgharidusasutuse üldõppekava või ka kutsehariduse raames.”
Muudatusettepanek  129 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 b (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (35 b) Artiklile 49a lisatakse järgmine lõige:   „3 a. Käesoleva artikli kohane teabevahetus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.”
Muudatusettepanek  130 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontrolle viiakse läbi pädeva asutuse poolt pärast artiklis 4d, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 51 lõikes 3 osutatud otsuste vastu võtmist ning juhul, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega. Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontroll viiakse läbi pädeva asutuse järelevalve all pärast artiklis 4d, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 51 lõikes 3 osutatud otsuste vastu võtmist ning juhul, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega. Kui konkreetse kutseala jaoks ei ole pädevat asutust, tagavad liikmesriigid, et keeleoskust saab kontrollida tunnustatud organ. Patsientide ohutusega seotud kutselade puhul võivad liikmesriigid anda pädevatele asutustele õiguse viia läbi kõiki asjaomaseid kutsetöötajaid hõlmav keeleoskuse kontroll, kui seda taotleb selgesõnaliselt riiklik tervisehoiusüsteem või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes ei ole seotud riikliku tervishoiusüsteemiga, esindav riiklik patsientide organisatsioon. Rahvatervise või patsientide ohutusega seotud kutsealade puhul võib kõiki asjaomaseid kutsetöötajaid hõlmava keeleoskuse kontrolli korraldada pädeva asutuse järelevalve all.     Keeleoskust kontrollitakse pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid enne kutsealal tegutsemise lubamist. Keeleoskuse kontroll piirdub liikmesriigi ühe ametliku keele oskusega, vastavalt asjaomase isiku valikule; see vastab kutsealale, kus soovitakse tegutseda, ning on kutsetöötaja jaoks tasuta. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada sellised kontrollid liikmesriigi kohtutes. Keeleoskuse kontroll piirdub selle koha ühe ametliku keele oskusega, kus taotleja soovib hakata tegutsema või teenuseid osutama, vastavalt asjaomase isiku valikule; see vastab kutsealale, kus soovitakse tegutseda, ning on kutsetöötaja jaoks tasuta. Arvesse võetakse kutsetöötajate esitatud dokumente, mis tõendavad nende keeleoskust. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada selline kontroll liikmesriigi kohtutes.
Muudatusettepanek  131 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 39 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 55a – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tasustatud praktika tunnustamine Praktika tunnustamine
Muudatusettepanek  132 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 39 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 55a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks tunnustab päritoluliikmesriik teises liikmesriigis läbitud ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud tasustatud praktikat. Reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks tunnustab päritoluliikmesriik teises liikmesriigis läbitud ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud praktikat. Liikmesriigid võivad piirata teises liikmesriigis läbitud praktika maksimaalset kestust. Praktika tunnustamine ei asenda kutsealal tegutsema hakkamiseks vajalikku eksamit.
Muudatusettepanek  133 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellel siseriiklikud ametiasutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt keelanud tegutsemise järgmistel kutsealadel: 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellel siseriiklikud ametiasutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt piiranud või keelanud tegutsemise järgmistel kutsealadel:
Muudatusettepanek  134 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) V lisa punktis 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav perearst; a) V lisa punktides 5.1.1, 5.1.3 ja 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad arstid;
Muudatusettepanek  135 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) V lisa punktis 5.1.3 osutatud kutsenimetust kasutav eriarst; välja jäetud
Muudatusettepanek  136 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   b a) valdkondlikud kutsealad, mille puhul on nõutav tunnustamine artikli 10 kohaselt;
Muudatusettepanek  137 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   j a) direktiiviga 2006/123/EÜ hõlmamata ning rahvatervist ja ohutust mõjutavate kutsealade esindajad;
Muudatusettepanek  138 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt j b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   j b) kutsetöötajad, kelle suhtes kohaldatakse tunnustamise üldsüsteemi III jaotise I ja II peatüki kohaselt ning kes on seotud patsiendi ohutusega.
Muudatusettepanek  139 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus osutatud teave saadetakse hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine. Esimeses lõigus osutatud teave saadetakse IMI kaudu hiljemalt 48 tunni jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega piiratakse või keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine.
Muudatusettepanek  140 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise teabe vahetamise suhtes, mis on seotud taotlejatega, kes on süüdi tunnistatud selles, et on esitanud valeteavet, sealhulgas valetõendeid koolituse, hariduse või erialase töökogemuse kohta.
Muudatusettepanek  141 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Isikuandmete töötlemine lõigete 1 ja 2 kohase teabevahetuse eesmärgil toimub vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Komisjon töötleb isikuandmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001. 3. Isikuandmete töötlemine lõigete 1 ja 2 kohase teabevahetuse eesmärgil toimub vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Komisjon töötleb isikuandmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001. Igal juhul on hoiatuses sisalduvad üksikasjad piiratud kutsetöötaja isikuandmetega, hoiatuse väljastamise kuupäevaga ja asjakohasel juhul ka piirangu või keelu kestusega.
Muudatusettepanek  142 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Teistelt liikmesriikidelt, pädevatelt asutustelt ja kutseühingutelt saadud hoiatused ja nende sisu jäävad konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui need andmed tehakse avalikuks hoiatust saatva liikmesriigi õiguse kohaselt.
Muudatusettepanek  143 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Hoiatusi puudutavad andmed võivad jääda siseturu infosüsteemi üksnes senikauaks, kuni need kehtivad.
Muudatusettepanek  144 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 b. Hoiatused kustutatakse 24 tunni jooksul alates tühistamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Muudatusettepanek  145 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Rakendusakt hõlmab sätteid, milles käsitletakse pädevaid asutusi, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, hoiatuste täiendamist lisateabega, hoiatuste tagasivõtmist ja tühistamist, juurdepääsuõigusi andmetele, hoiatustes sisalduva teabe parandamise viise ning andmete töötlemise ja säilitamise turvalisuse tagamise meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 5. Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Rakendusakt hõlmab sätteid, milles käsitletakse pädevaid asutusi, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, hoiatuste täiendamist lisateabega, hoiatuste tagasivõtmist ja tühistamist, juurdepääsuõigusi andmetele, hoiatustes sisalduva teabe parandamise viise ning andmete töötlemise ja säilitamise turvalisuse tagamise meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  146 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 43 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on veebipõhiselt kättesaadav ning seda ajakohastatakse korrapäraselt ühtsete kontaktpunktide kaudu: 1. Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on veebipõhiselt kättesaadav ning seda ajakohastavad korrapäraselt pädevad asutused või ühtsed kontaktpunktid, kus on spetsialistid, kes nõustavad kodanikke ka individuaalselt:
Muudatusettepanek  147 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 43 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) loetelu liikmesriigi kõigist reguleeritud kutsealadest artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, sealhulgas iga reguleeritud kutsealaga seonduva pädeva asutuse ning artiklis 57b osutatud tugikeskuse kontaktandmed; a) loetelu liikmesriigi kõigist reguleeritud kutsealadest artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, sealhulgas iga reguleeritud kutsealaga seonduva pädeva asutuse ning artiklis 57b osutatud tugikeskuse ja ühtse kontaktpunkti kontaktandmed;
Muudatusettepanek  148 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 43 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kasutajatele selgel ja kõikehõlmaval viisil, ning et selline teave on hõlpsasti kättesaadav vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil ning et seda ajakohastatakse. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kasutajatele selgel ja kõikehõlmaval viisil, et selline teave on hõlpsasti kättesaadav vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil ning et seda ajakohastatakse võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek  149 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 43 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Liikmesriigid tagavad, et ühtsed kontaktpunktid ja pädevad asutused vastavad võimalikult kiiresti ühtsele kontaktpunktile esitatud teabenõudele. Sel eesmärgil võivad nad ka kõnealuse taotluse edastada artiklis 57b nimetatud tugikeskustele ja teavitada asjaomast kodanikku. 3. Liikmesriigid peavad tagama, et ühtsetele kontaktpunktidele ja pädevatele asutustele esitatud teabenõuetele vastatakse võimalikult kiiresti. Sel eesmärgil võivad nad ka kõnealuse taotluse edastada artiklis 57b nimetatud tugikeskustele ja teavitada asjaomast kodanikku.
Muudatusettepanek  150 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 43 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kaasnevaid meetmeid selle tagamiseks, et ühtsed kontaktpunktid teevad lõikes 1 sätestatud teabe kättesaadavaks teistes liidu ametlikes keeltes. See ei mõjuta liikmesriikide õigusakte seoses keelte kasutamisega nende territooriumil. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  151 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 44 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid tagavad, et kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustega seonduvaid nõudeid, menetlusi ja formaalsusi saab hõlpsasti täita asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu vahemaa tagant ning elektrooniliste vahendite abil. 1. Liikmesriigid tagavad, et kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustega seonduvaid nõudeid, menetlusi ja formaalsusi saab hõlpsasti täita asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu vahemaa tagant ning elektrooniliste vahendite abil, kui need kuuluvad direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek  152 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 44 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57a – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Kõikide tähtaegade, millest liikmesriigid peavad käesolevas direktiivis sätestatud menetluste või formaalsustega seoses kinni pidama, alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtsele kontaktpunktile taotluse. 4. Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Kõikide tähtaegade, millest liikmesriigid peavad käesolevas direktiivis sätestatud menetluste või formaalsustega seoses kinni pidama, alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtse kontaktpunkti kaudu pädevale asutusele täieliku taotluse.
Muudatusettepanek  153 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 45 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57b – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Iga liikmesriik määratleb hiljemalt [lisada kuupäev – ülevõtmise tähtaeg] tugikeskuse, mille ülesanne on abistada kodanikke ja teiste liikmesriikide keskusi käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas ning anda lisaks teavet kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate siseriiklike õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajaduse korral eetikareeglite kohta. 1. Iga liikmesriik määrab ...* kindlaks tugikeskuse, mille ülesanne on abistada kodanikke ja teiste liikmesriikide keskusi käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas ning anda lisaks teavet kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate siseriiklike õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajaduse korral eetikareeglite kohta. Peale selle võivad tugikeskused, kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, olla pädevale asutusele toeks kutsekaardi saamiseks nõutavate dokumentide koostamise ning selliste dokumentide artikli 4a lõike 5 ja artikli 4b lõike 2 a kohase töötlemise algetapis.   ____________________   *ELT: palutakse lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  154 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 46 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 58 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses. 1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee, kes tagab asjakohase esindatuse ja konsulteerimise ekspertide tasandil nii liidu kui ka liikmesriigi piires. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek  155 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 47 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 58a – lõige -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   - 1. Delegeeritud õigusaktide koostamisel püüab komisjon konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, kuhu võivad kuuluda pädevad astutused, kutseühingud, teadusorganisatsioonid, teadusasutused ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek  156 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 48 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 59 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikule õigusele vastava olemasolevate reguleeritud kutsealade loetelu [lisada kuupäev – ülevõtmisperioodi lõpp]. Kõikidest muudatustest kõnealuses reguleeritud kutsealade loetelus teavitatakse viivitamata ka komisjoni. Sellise teabe jaoks loob komisjon avaliku andmebaasi ning haldab seda. 1. Liikmesriigid teatavad ...* komisjonile oma territooriumil reguleeritud kutsealade loetelu. Kõikidest muudatustest kõnealuses reguleeritud kutsealade loetelus teavitatakse viivitamata ka komisjoni. Komisjon loob reguleeritud kutsealade avaliku andmebaasi, mis sisaldab ka iga kutsealaga hõlmatud tegevuste üldist kirjeldust, ning haldab seda.   ____________________   *ELT: palutakse lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  157 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 48 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 59 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) nõuded peavad olema põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega; b) nõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka üldise huviga;
Muudatusettepanek  158 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 48 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 60 – lõige 1 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (48 a) Artikli 60 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:   „Alates [lisada kuupäev] sisaldab vastuvõetud otsuste statistiline kokkuvõte ka osalise juurdepääsu andmisest keeldumise otsuseid, mis on vastu võetud artikli 4f lõike 2 alusel.”
Muudatusettepanek  159 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 48 b (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 60 – lõiked 3–6 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (48 b) Artiklisse 60 lisatakse järgmised lõiked:   „3. Komisjon koostab hiljemalt ...* aruande Euroopa kutsekaardi kui liikuvust edendava vahendi kohta. Selle aruandega võib vajaduse korral kaasneda seadusandlik ettepanek.   4. Komisjon peaks ...** vastu võtma seadusandliku ettepaneku, millega nähakse ette artiklis 11 sätestatud viie taseme vastavusse viimine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksa tasandiga ning Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ülevõtmine liidu õigustikku.   5. Komisjon esitab ...*** aruande selle kohta, kas artikli 33 lõikes 3 ja artiklis 33a sisalduvad erisätted tuleks säilitada.   6. Komisjon esitab ...**** ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi V lisa sätete korrapärase läbivaatamise tulemuste kohta kooskõlas eesmärkide ja kohandamisnõuetega, mis on ette nähtud artikli 24 lõikes 4, artikli 25 lõikes 5, artikli 26 lõikes 2, artikli 31 lõigetes 2 ja 7, artikli 34 lõigetes 2 ja 4, artikli 35 lõikes 4, artikli 38 lõigetes 1 ja 4, artikli 40 lõigetes 1 ja 4, artikli 44 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 46 lõikes 4.”   ____________________   *ELT: palutakse lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.   **ELT: palutakse lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.   ***ELT: palutakse lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.   ****ELT: palutakse lisada kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

• [1]  ELT C 191, 29.6.2012, lk 103.

SELETUSKIRI

Tööalane liikuvus on Euroopa tööhõive ja konkurentsivõime jaoks äärmiselt oluline element ning strateegia „Euroopa 2020” ja ühtse turu akti lahutamatu osa. Sellegipoolest on tööalane liikuvus veel nõrk, kuna puuduvad lihtsad ja selged eeskirjad kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks, ehkki Euroopa õigusraamistik on eksisteerinud juba 1970. aastatest. Seetõttu on suurem osa SOLVIT keskuste poole pöördunud kodanikke teinud seda seoses nende kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel tekkinud probleemidega, mis takistavad neil praktiseerida oma kutseala teises ELi liikmesriigis.

Vaba liikumise õigus ei ole veel muutunud iseenesestmõistetavaks ning käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on sellele kaasa aidata, edendades menetluste lihtsustamist ümber asuda soovivate kodanike jaoks ning tagades samal ajal tarbijatele, patsientidele, töötajatele ja kõikidele ELi kodanikele teenuste kõrge kvaliteedi ja ohutuse ning suurendades liikmesriikidevahelist usaldust.

Seda lihtsustamist ja usalduse suurendamist aitab saavutada ka ühiste koolitusnõuete korrapärane läbivaatamine nende kutsealade puhul, mille puhul tunnustatakse kutsekvalifikatsiooni automaatselt, ning lõpuks tuleks nende kutsealade arvu ka suurendada, sest praegu on neid vaid seitse (enam kui 800st ELi reguleeritud kutsealast).

See toimub paralleelselt muutustega, mille tõi endaga kaasa Bologna protsess, mis aitab järk-järgult ning paindlikult ühtlustada koolituskriteeriume ja määratlusi, jättes sellegipoolest riikidele ja asjaomastele asutustele korralduslikust küljest täielikult vabad käed. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise parandamine peab põhinema õigusaktidel ning seda tuleb ajakohastada konsultatsioonide ning võimalikult avatud dialoogi abil, millesse on kaasatud pädevad asutused, kutseühingud, akadeemilised asutused ja sotsiaalpartnerid.

Tegemist on ühtse turu potentsiaali ning Euroopa kodakondsuse seisukohalt olulise küsimusega. Seetõttu koostatigi pärast ühtse turu akti vastuvõtmist direktiivi käesolev uuestisõnastamise ettepanek – ühena kaheteistkümnest vahendist, mille eesmärk on soodustada majanduskasvu ning suurendada euroopa kodanike usaldust.

Just seetõttu toetab raportöör komisjoni käesolevat ettepanekut, mis sisaldab olulisi mõtteid probleemi lahendamiseks, luues esmajoones kutsekaardi süsteemi, mida raportöör on toetanud juba aastast 2007. Lisaks tuleb rõhutada, et käesoleva ettepaneku koostamise ajal valitses institutsioonide ja sidusrühmade vahel konsulteerimise ja koostöö õhkkond, mis aitas leida sidusa ja kõikidele osapooltele vastuvõetava lahenduse, kuigi teatavates olulistes küsimustes on veel arenguruumi.

MENETLUSTE LIHTSUSTAMINE

Raportöör väljendab heameelt vabatahtlikkusel põhineva kutsekaardi süsteemi loomise üle. See lahendus, mis eksisteerib koos tavapärase süsteemiga, põhineb IMI süsteemil ning on seega täiesti elektrooniline. Selle korra loomise eesmärk on menetlusi nii kutsetöötajate kui ka pädevate asutuste jaoks lihtsustada, tagades samal ajal vahetatud andmete suure usaldusväärsuse ning liikmesriikidevahelise tõhusama teabevahetuse, mis peaks aitama suurendada vastastikust usaldust.

Sellegipoolest tuleks süsteemi rakendamise esimeses etapis menetlustähtaegu pikendada, et tagada süsteemi võimalikult hea toimimine ning teenuse kõrgem kvaliteet. Lisaks tuleks teha ettepanek korraldada IMI uute funktsioonide kasutamise alaseid koolitusi. Kui aga need praktilised küsimused välja arvata, tuleb rõhutada, et Euroopa kutsekaart võib kujuneda Euroopa kodakondsuse märkimisväärseks sümboliks ning tõeliselt kasulikuks tööriistaks.

Praegune mittetoimiv süsteem põhjustab teise liikmesriiki asuda soovivatele isikutele märkimisväärselt suuri raskusi ja ebameeldivusi. Nende püüdluste toetamiseks on oluline anda neile usaldusväärsed ja tõhusad teabeallikad, et menetlusi kiirendada. Seetõttu on raportöör veendunud, et tugikeskuste osatähtsust on vaja tingimata suurendada ning ühtsete kontaktpunktide võrgustikku tuleks laiendada üle kogu Euroopa, et nende teenused oleksid kättesaadavad kõikidele kutsetöötajatele.

USALDUSVÄÄRSUSE, KVALITEEDI JA OHUTUSE TAGAMINE

Üks liikuvuse põhitakistusi on tarbijate, patsientide, pädevate asutuste ja kutsetöötajate seas valitsev usaldamatus. See umbusk on tingitud koolituse ning töömeetodite ja -tingimuste mitmekesisusest ning nende erinevuste vähesest tundmisest. Usalduse puudumine on eriti ilmne nende kutsealade puhul, mille puhul tunnustatakse kutsekvalifikatsiooni automaatselt, kuigi koolitustingimuste ühiste miinimumnormidega peaks olema tagatud piisav kvalifikatsioon.

Käesolevas ettepanekus on esitatud mitmeid võimalusi olukorra parandamiseks, eelkõige IMI süsteemi ja kutsekaardi pakutavate võimaluste parema ärakasutamise abil. Peamisteks meetmeteks on dokumentide kinnitamine päritoluliikmesriigi asutuste poolt ning hoiatussüsteemi loomine juhtudeks, kui isikult on kutsealal tegutsemise õigus ära võetud, kusjuures see peaks hõlmama ka neid kutsetöötajaid, kes on püüdnud kasutada kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotledes pettust.

Üldisemat vastastikust usaldust kvalifikatsiooni taseme suhtes saab suurendada koolitusnõuete päevakohastamise ja korrapärase rangemaks muutmise abil, kuid see eeldab pidevat konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, et muuta direktiivi lisasid, pidades samal ajal silmas vabaduse andmist õppekava korraldamise suhtes.

Seetõttu toetab raportöör ettepanekuid üldõe, ämmaemanda, proviisori ning arhitekti kutseala õppekavade päevakohastamiseks, tunnistades sellegipoolest, et nende kohandamine võib tuua teatavates liikmesriikides kaasa raskusi.

Nende kutsealade puhul, mille puhul kvalifikatsiooni automaatselt ei tunnistata, on ühise koolitusraamistiku ja ühiste kutseeksamite alaste sätete väljatöötamisega kaasnenud palju viivitusi, kuna praegune ühisplatvormi süsteem ei toimi. Raportöör on seisukohal, et hea juhtimise ning ulatusliku koostöö puhul võivad need vahendid kujuneda tõhusaks ühenduslüliks üldise süsteemi ning kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise vahel, hõlbustades seeläbi liikuvust ning tagades samal ajal teenuste kõrge kvaliteedi ja vastastikuse usalduse.

Direktiiviga võiks samuti kehtestada kontrollimehhanismi asutuste pakutava koolituse kvaliteedi kontrollimiseks seoses direktiivis sätestatud tingimuste täitmisega, et välistada igasugused kahtlused koolituse tõelise taseme suhtes.

Kutsealal tegutsemise õiguse puhul on (eeskätt meditsiinis) vaja testida ka keeleoskust, et tagada kodanike ohutus. Samuti on vaja mehhanismi asutuste pakutava koolituse kvaliteedi ja direktiivis esitatud nõuete täitmise kontrollimiseks, et kaotada kõik kahtlused hariduse tegeliku kvaliteedi kohta.

Raportöör on seevastu seisukohal, et osalist juurdepääsu käsitlevad sätted või kohustusliku deklaratsiooni kehtivuse pikendamine kahe aastani loovad kahtlusi ja ebakindlust vaid juurde. Seega tuleks liikmesriikidel lubada keelduda osalise juurdepääsu põhimõtte kohaldamisest kõikidele sellistele kutsealadele, mis seonduvad rahva tervise või ohutusega või tervishoiualase järelevalvega, samuti tuleks süsteemi rakendamise esimeses etapis pikendada menetlustähtaegu, et tagada süsteemi võimalikult hea toimimine ning teenuste kõrgem kvaliteet.

Praegune finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on kõige tõsisem, mida Euroopa rajamisest saadik nähtud, mistõttu on vaja uut energiat ja uuenduslikkust, mis rajaneks ühtsuse, mitmekesisuse ja solidaarsuse väärtustel. Paljude Euroopa kodanike ning eriti noorte jaoks, keda muserdab murettekitav töötuse määr, võib kutsealane liikuvus osutuda vajalikuks, et kindlustada oma tulevik ja hakata Euroopa projekti taas usaldama.

Selle ümbersõnastamise ettepaneku eesmärk on näidata liikmesriikidele, et Euroopa õigusaktidega luuakse ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides kõige tähtsamates poliitikavaldkondades kodanike igapäevaelu mõjutavat tõelist lisandväärtust ning aidatakse tugevdada Euroopa kodakondsust ja demokraatiat.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (18.10.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust [...] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta
(COM(2011)0883 – C7‑0512/2011 – 2011/0435(COD))

Arvamuse koostaja: Licia Ronzulli

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta konsolideeriti ja ühtlustati seni mitme õigusaktiga reguleeritud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise süsteem.

Selle õigusakti jõustumine on olnud kasulik nii töötajatele kui ka ettevõtjatele. Ühelt poolt on direktiiv edendanud ja soodustanud kvalifitseeritud töötajate liikuvust Euroopa tööturul ning aidanud sellega kaasa piiriüleste teenuste levikule. Mitme liikuvust takistanud teguri kõrvaldamine on edendanud ühtse Euroopa turu väljakujundamist. Teisalt on see muutnud lihtsamaks töötajate siirdumise teatavatesse sektoritesse, kus on ajuti olnud suur erinevus nõudluse ja pakkumise vahel, ning mõnel juhul on see vähendanud oskustöötajate puudust.

Uus korraldus on aidanud kaasa majanduskasvule, ergutanud konkurentsi ja loonud uusi töökohti.

Kutsetöötajate arv, kes on otsustanud tegutseda oma erialal mõnes teises liikmesriigis, on praegu siiski veel üsna väike ning majanduse praegune olukord mõjutab negatiivselt tulevikuväljavaateid.

Liikuvus on aidanud oluliselt parandada teadmiste liikumist liikmesriikide vahel ning seda saab veelgi parandada vaid ühise lähenemisviisiga, mille eesmärk on tagada hariduse ja väljaõppe kõrge tase.

Kutsetegevuse turg uueneb pidevalt ja paljude traditsiooniliste elukutsete asemel tekivad uued ametialad, mis nõuavad üha spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise õigusraamistik vajab aga ajakohastamist, et tagada suurem paindlikkus, kutsetöötajate omandatud tegeliku pädevuse tõhus tunnustamine ja halduskulude vähendamine.

Direktiivi 2005/35/EÜ läbivaatamise eesmärk on lihtsustada õigusnorme, mis reguleerivad kutsetöötajate Euroopa Liidu sisest liikuvust, ning selle uuenduslik osa on Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtt, mis võimaldab mitte ainult lihtsamini ja kiiremini tunnustada kutsekvalifikatsioone, vaid vähendab ühtlasi halduskulusid.

Uute sätetega tehakse ettepanek ajakohastada arstide, hambaarstide, proviisorite, meditsiiniõdede, ämmaemandate, veterinaararstide ja arhitektide minimaalseid koolitusnõudeid, võttes arvesse muutusi nende erialal ja väljaõppes.

Liikmesriikidel tuleb ühtlasi esitada reguleeritud kutsealade loetelu ning põhjendada sellise reguleerimise vajalikkust. Lõppeesmärk on vältida kunstlike takistuste tekitamist isikute vabale liikumisele.

Üks võimalus eeskätt noorte liikuvuse soodustamiseks võiks olla vabade elukutsete eelistele ja konkurentsivõimele keskendumine ning kutsealale asumist takistavate tegurite ja nende kutsealade arvu vähendamine, millega tegelemine nõuab kutseala registrisse kandmist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi ajakohastamine on tähtis, et ergutada majanduskasvu ja innovatsiooni, lisada tööturule paindlikkust ja reageerida demograafilistele probleemidele ning struktuursele tööpuudusele ELis.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Komisjon peaks viis aastat pärast Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtmist hindama sellise kutsekaardi kohustuslikuks muutmise mõju ja osutama, kas edasised meetmed on soovitavad hilisemas etapis.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Kaart peaks vastama konkreetsetele ohutus- ja andmekaitsetingimustele, luua tuleb vajalikud tagatised kuritarvitamise ja kuupäevaga seotud pettuse vastu.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Siiski peaks õigustatud ülekaaluka üldise huvi korral, nt arsti või teiste tervishoiutöötajate või notari kutseala puhul olema liikmesriigil võimalik osalisest juurdepääsust keelduda.	(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Siiski peaks õigustatud ülekaaluka avaliku huvi korral, nt patsientide ohutus või tarbijakaitse, olema liikmesriigil võimalik osalisest juurdepääsust keelduda. Sellisel juhul võivad liikmesriigid keelduda osalise juurdepääsu põhimõtte rakendamisest teatavate kutsealade puhul, nt tervishoiuteenuste osutamisega või muul viisil rahvatervisega seotud kutsealad.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Direktiiv 2005/36/EÜ peaks hõlmama ka notareid. Tegevuse alustamisega seotud tunnustamistaotluste suhtes peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada vajalik sobivustest või nõuda kohanemisaega, et vältida igasugust diskrimineerimist riikide valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes. Teenuste vaba osutamise korral ei peaks notaritel olema võimalik koostada ametlikke dokumente ega teha muid tõestamistoiminguid, mille puhul on nõutav vastuvõtva liikmesriigi pitser.	välja jäetud
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta liikmeriikide poolt riigi jurisdiktsiooni all olevates valdkondades tegutsemiseks ametisse nimetatud, õigusaktide kohaselt sõltumatult ja erapooletult tegutsevad, ennetava õiguskaitse raames õigusaktide seaduslikkust ja õiguskindlust tagavad notarid. Arvestades konkreetseid ülesandeid, mida notarid õigussüsteemis täidavad, ei saa sellel kutsealal rakendada teenuste vaba liikumise põhimõtet ega välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Kutseala mittereguleerivast liikmesriigist tulevate kutsetöötajate tunnustamistaotlusi tuleb kohelda samal viisil kui kutseala reguleeriva liikmesriigi kutsetöötajate taotlusi. Nende kvalifikatsioone tuleb võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavate kvalifikatsioonidega direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud kvalifikatsiooni tasemete alusel. Oluliste erinevuste korral peaks pädeval asutusel olema võimalik kehtestada korvamismeetmeid.	(9) Kutseala mittereguleerivast liikmesriigist tulevate kutsetöötajate tunnustamistaotlusi tuleb kohelda samal viisil kui kutseala reguleeriva liikmesriigi kutsetöötajate taotlusi. Nende kvalifikatsioone tuleb võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavate kvalifikatsioonidega direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud kvalifikatsiooni tasemete ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Oluliste erinevuste korral peaks pädeval asutusel olema võimalik kehtestada korvamismeetmeid. Mehhanismid, millega hinnatakse kutsealale tööleasumisel vajalikke teoreetilisi ja praktilisi oskusi kui korvamismeetmeid, peaksid tagama läbipaistvuse ja erapooletuse põhimõtted ja nendega kooskõlas olema.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kuna üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalikud koolituse miinimumnõuded ei ole ühtlustatud, peaks vastuvõtvale liikmesriigile jääma võimalus kehtestada korvamismeede. Kõnealune meede peaks olema proportsionaalne ning võtma eelkõige arvesse taotleja poolt töökogemuse käigus või elukestva õppe kaudu omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi. Korvamismeetme kehtestamise otsust tuleks üksikasjalikult põhjendada, et taotleja mõistaks paremini oma olukorda ning saaks liikmesriigi kohtus algatada direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt õigusliku kontrolli menetluse.	(10) Kuna üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalikud koolituse miinimumnõuded ei ole ühtlustatud, peaks vastuvõtvale liikmesriigile olema tagatud võimalus kehtestada korvamismeede. Kõnealune meede peaks olema proportsionaalne ning võtma eelkõige arvesse taotleja poolt töökogemuse käigus või elukestva õppe kaudu omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi. Korvamismeetme kehtestamise otsuse põhjused tuleks üksikasjalikult esitada, et taotleja mõistaks paremini oma olukorda ning saaks liikmesriigi kohtus algatada direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt õigusliku kontrolli menetluse.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Direktiiviga 2005/36/EÜ tuleks soodustada selliste kutsealade kvalifikatsioonide automaatsemat tunnustamist, mis ei saa veel sellisest tunnustamisest kasu. Seejuures tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealadel tegutsemiseks nõutavate kvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle. Riiklikul ja liidu tasandil kutseühinguid ja -organisatsioone esindavatel ühingutel ja organisatsioonidel peaks olema võimalik teha ettepanekuid ühiste koolituspõhimõtete kohta. See peaks kutsekvalifikatsiooni omandamise tingimusena olema ühise kutseeksami vormis või teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumil põhineva koolitusprogrammi vormis. Liikmesriigid peaksid sellise ühise koolitusraamistiku alusel saadud kvalifikatsioone automaatselt tunnustama.	(18) Direktiiviga 2005/36/EÜ tuleks soodustada selliste kutsealade kvalifikatsioonide automaatsemat tunnustamist, mis ei saa veel sellisest tunnustamisest kasu. Seejuures tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealadel tegutsemiseks nõutavate kvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle. Riiklikul ja liidu tasandil kutseühinguid ja -organisatsioone esindavatel ühingutel ja organisatsioonidel peaks olema võimalik teha ettepanekuid ühiste koolituspõhimõtete kohta. See peaks kutsekvalifikatsiooni omandamise tingimusena olema ühise kutseeksami vormis või teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumil põhineva koolitusprogrammi vormis. Liikmesriigid peaksid sellise ühise koolitusraamistiku alusel saadud kvalifikatsioone automaatselt tunnustama.
	Liikmesriike tuleks ergutada kehtestama süsteeme tagamaks, et kõik tervishoiutöötajad saavad regulaarselt ajakohastada oma oskusi pideva kutsealase arengu abil.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate selged kohustused seoses vajalike keeleoskustega. Kõnealuse kohustuse läbivaatamine on näidanud, et pädevate asutuste ja tööandjate rolli on eelkõige patsientide huvides vaja selgitada. Keeleoskuse kontroll peaks siiski olema mõistlik ja nõutav vastava töökoha jaoks; see ei tohiks olla põhjuseks jätta kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja.	(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate selged kohustused seoses vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalike keeleoskustega. Kõnealuse kohustuse läbivaatamine on näidanud, et pädevate asutuste ja tööandjate rolli on eelkõige patsientide ja tarbijate huvides vaja selgitada. Keeleoskuse kontroll ei tohiks olla põhjuseks jätta kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja ja peaks seetõttu olema mõistlik ja vajalik. Mõistlikkuse ja vajalikkuse kontseptsioon tuleks määratleda koostöös pädevate asutuste, liikmesriigi sotsiaalpartnerite ja liikmesriigi vastava sektori kutseühingute vahel.
Selgitus
Vajalikku keeleoskust ei tuleks nõuda ainult seoses patsientidega. Lisaks tuleks seetõttu, et tööandjatel on oluline õigus otsustada kriteeriumide üle, mis töövõtjatel peaksid olema teatava töö jaoks, tööandjaid kui sotsiaalpartnereid kaasata liikmesriikide pädevate asutuste kõrval selle määratlemisse, mida peetakse mõistlikuks ja vajalikuks.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Et soodustada liikuvust koolilõpetajate seas, kes soovivad osaleda tasustatud praktikal teises liikmesriigis, kus selline praktika on võimalik, tuleks nad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks on vaja sätestada, et päritoluliikmesriik tunnustaks nende praktikat.	(20) Et soodustada liikuvust koolilõpetajate seas, kes soovivad osaleda praktikal teises liikmesriigis, kus selline praktika on võimalik, tuleks nad hõlmata direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks on vaja tagada, et päritoluliikmesriik tunnustaks nende praktikat.
Selgitus
Osa kutsealade puhul on tavaks, et tuleb läbida tasustamata praktika. Siiski ei tohiks isikuid, kes osalevad tasustamata praktikal, asetada ametlikult tunnustamata jätmise tõttu halvemasse olukorda.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Selline hoiatussüsteem peaks olema sarnane direktiivi 2006/123/EÜ süsteemiga. Siiski on eraldi hoiatusmehhanismi vaja direktiivi 2005/36/EÜ alusel automaatset tunnustamist taotlenud tervishoiutöötajate puhul. Seda tuleks kohaldada ka veterinaararstide suhtes, kui liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele direktiiviga 2006/123/EÜ ettenähtud hoiatusmehhanismi. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötajal ei ole distsiplinaar- või kriminaalkaristuse tõttu enam õigust teise liikmesriiki liikuda. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega.	(22) Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Selline hoiatussüsteem peaks olema sarnane direktiivi 2006/123/EÜ süsteemiga. Siiski on eraldi hoiatusmehhanismi vaja direktiivi 2005/36/EÜ alusel reguleeritavate tervishoiutöötajate puhul. Seda tuleks kohaldada ka veterinaararstide suhtes, kui liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele direktiiviga 2006/123/EÜ ettenähtud hoiatusmehhanismi. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötajalt võetakse ajutiselt või alaliselt õigus tegutseda või kui nende päritoluliikmesriigis või vastuvõtvas liikmesriigis on kehtestatud mis tahes piirangud tegutsemiseks või tingimused õigusele tegutseda. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega. Liikmesriike tuleks julgustada jagama avalikult teavet oma riikliku põhihariduse ja koolituse korralduse ning oma kvaliteedi tagamise korra kohta, et parandada usaldust ja kindlustunnet liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide suhtes ning tagada, et kõik asjaomased kursused vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kehtestada kriteeriumid Euroopa kutsekaardiga seotud tasude arvutamiseks, sätestada Euroopa kutsekaardi jaoks vajalike dokumentide üksikasjad, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, kohandada V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1, selgitada arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. On äärmiselt oluline, et komisjon viib ettevalmistustöö ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(24) Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kehtestada kriteeriumid Euroopa kutsekaardiga seotud tasude arvutamiseks, sätestada Euroopa kutsekaardi jaoks vajalike dokumentide üksikasjad, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, kohandada V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1, selgitada arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. On äärmiselt oluline, et komisjon viib ettevalmistustöö ajal läbi tutvustavat tegevust ja konsultatsioone, kaasates eksperte nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse, läbipaistva ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Käesolev direktiiv ei piira tervise- ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalike meetmete rakendamist.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning juurdepääsu teises liikmesriigis toimuvale tasustatud praktikale ja selle tunnustamist. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning juurdepääsu teises liikmesriigis toimuvale praktikale ja selle tunnustamist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal või osaleda tasustatud praktikal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni. 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste1 suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal või osaleda praktikal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.   __________________   1 Vastavalt vabade kutsealade mõistele, mis on antud Euroopa Kohtu 11. oktoobri 2001. aasta otsuses C-267/99: Adam, allikas: Euroopa Kohtu lahendid 2001, lk I-07467.
Selgitus
Osa kutsealade puhul on tavaks, et tuleb läbida tasustamata praktika. Siiski ei tohiks isikuid, kes osalevad tasustamata praktikal, asetada ametlikult tunnustamata jätmise tõttu halvemasse olukorda.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Käesolevat direktiivi ei kohaldata liikmesriikide poolt valitsuse ametliku aktiga ametisse nimetatud notarite suhtes.
Selgitus
Ametiasutused nimetavad ametisse notarid asjaomase riigi territooriumi jaoks, et tagada õiguspärasus ja eraisikute vahel sõlmitud õigusaktide õiguskindlus õiguse ennetava rakendamise haldusraamistikus. Seadusega nõutakse nende sõltumatust ja erapooletust. Võttes arvesse nende kohtuteenistuja funktsiooni eripära, ei ole teenuste vaba osutamise ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise põhimõtte rakendamine asjakohane.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) „erialane töökogemus” – tegelik ja õiguspärane täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis; f) „erialane töökogemus” – tegelik ja õiguspärane tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis, mis lihtsustab seoses konkreetse kutsealaga teadmiste, pädevuse, suutlikkuse ja oskuste teatava taseme saavutamist;
Selgitus
Täistööaja või osalise tööaja nimetamisel ei võeta täielikult arvesse ajaga seotud võimalusi. Seetõttu on sellel piirav mõju. Tagada tuleks, et iga „tegelikku ja õiguspärast tegutsemist” peetakse töökogemuseks.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek j) „tasustatud praktika” – juhendaja järelevalve all toimuv ja tasustatud tegevus eesmärgiga saada eksami alusel õigus reguleeritud kutsealal tegutseda; j) „praktika” – juhendaja järelevalve all toimuv tegevus eesmärgiga saada eksami alusel õigus reguleeritud kutsealal tegutseda;
Selgitus
Osa kutsealade puhul on tavaks, et tuleb läbida tasustamata praktika. Siiski ei tohiks isikuid, kes osalevad tasustamata praktikal, asetada ametlikult tunnustamata jätmise tõttu halvemasse olukorda.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek k) „Euroopa kutsekaart” kutsetöötajale väljastatud elektrooniline tunnistus, millega tunnustatakse tema kvalifikatsiooni tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis, või tema vastavust vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja juhuteenuseid osutada; k) „Euroopa kutsekaart” – päritoluliikmesriigi või pädeva asutuse poolt kutsetöötajale väljastatud elektrooniline tunnistus, millega tunnustatakse tema kvalifikatsiooni ja oskusi tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis, või tema vastavust vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja juhuteenuseid osutada;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek l) „elukestev õpe” – kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuse paranemine. l) „elukestev õpe” – kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on pädevuste (teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud) paranemine.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   l a) „kestev kutsealane areng” – vahendid, mille abil kutseühingute liikmed säilitavad, parandavad ja täiendavad oma teadmisi ja oskusi ning arendavad isikuomadusi, mida on vaja nende kutseelus.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti olla pädevad väljastama Euroopa kutsekaarti. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav. 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti olla pädevad väljastama Euroopa kutsekaarti. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid ja sotsiaalpartnereid Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse konkreetsete kutsealade Euroopa kutsekaardid, Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse konkreetsete kutsealade Euroopa kutsekaardid, Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon konsulteerib pädevate riigiasutuste ning Euroopa ja liikmesriikide tasandi sotsiaalpartnerite ja kutseühingutega, mis esindavad seonduvate kutsealade valdkondlikke kutsealasid, konkreetsete kutsealade kaartide konkreetsete tehniliste aspektide üle. Komisjon võib ka läbi viia katseprojekte, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripära.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a. Komisjon võib kehtestada Euroopa kutsekaardi rakendusaktiga, kui on täidetud järgmised tingimused:   1. kutseala on reguleeritud enam kui viies liikmesriigis;   2. kutsealal on suured Euroopa Liidu sisese liikuvuse võimalused;   3. kutseala esindajad või selle ühendused on ilmutanud selle vastu suurt huvi.   Komisjon toetab neid liikmesriike, kes soovivad muuta Euroopa kutsekaardi kohustuslikuks kutsealadel, milleks see on mõeldud. Enne seda võib läbi viia mõju hindamise.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad mis tahes kulud on mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega. Komisjonil on artikli 58a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tasude arvutamise ja jaotuse kriteeriumide kehtestamiseks. 7. Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlus ei kujuta endast üksiktaotlejale lisakulu.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kahe nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda. 1. Välja arvatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris, kontrollib päritoluliikmesriigi pädev asutus taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kahe nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus tagab teenuse ajutise osutamise täieliku taotluse eelkontrolli, kontrollides, kas kutsetöötaja kvalifikatsioonid on kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi riiklike nõuetega asjaomase teenuse osutamiseks vajalike kvalifikatsioonide kohta. Liikmesriigid esitavad komisjonile loetelu teatavate kutsealade kohta, mille puhul ajutise liikuvuskaardiga ja eelneva deklareerimiskorra alusel töötamine nõuab taotluse eelkontrolli. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda, välja arvatud juhul, kui esitatakse ülekaalukad põhjused.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi saamise tingimused ja menetlused, sealhulgas sätestatakse kaardi omanikule võimalus kaarti alla laadida või faili ajakohastada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi saamise tingimused ja menetlused, sealhulgas sätestatakse kaardi omanikule võimalus kaarti alla laadida või faili ajakohastada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kahe nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda. 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi nelja nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda, välja arvatud juhul, kui esitatakse põhjendatud ülekaalukad põhjused.   Kaks aastat pärast Euroopa kutsekaarti käsitlevate sätete jõustumist viib komisjon lõpule mõjuhinnangu, mille eesmärk on hinnata menetluse kestust.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Päritoluliikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud kahe nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele. 2. Päritoluliikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud nelja nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kahe nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist kontrollib päritoluliikmesriik esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust. 1. Välja arvatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris, kontrollib päritoluliikmesriik kahe nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust. Kaks aastat pärast Euroopa kutsekaarti käsitlevate sätete jõustumist viib komisjon lõpule mõjuhinnangu, mille eesmärk on hinnata menetluse kestust.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata ühekuulist perioodi. 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue peatab ühekuulise perioodi.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad õigel ajal vastavat IMI-faili teabega distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Asjaomased pädevad asutused teavitavad faili mis tahes ajakohastamisest Euroopa kutsekaardi omanikku ja vastava IMI-failiga seotud pädevaid asutusi. 1. Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad õigel ajal vastavat IMI-faili ka teabega distsiplinaar-, kriminaal- või halduskaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Igasugune ajakohastamine põhineb kohtu või pädeva asutuse eelneval otsusel, millega keelatakse kutsetöötajal oma kutsealal tegutseda. Asjaomased pädevad asutused teavitavad viivitamata faili mis tahes ajakohastamisest Euroopa kutsekaardi omanikku ja vastava IMI-failiga seotud pädevaid asutusi.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele. 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente, haridust, ametlikke kutsekvalifikatsioone ja –kogemusi, avaliku turvalisuse suhtes olulisi koolituskursusi ja viidet kehtivale isikutunnistusele.
Selgitus
Et tööandja saaks kindlaks teha, kas teenuseosutaja vastab asjaomase töökoha nõuetele, peaks teave teenuseosutaja hariduse ja lõpetatud koolituste ning töökogemuse kohta ilmnema kutsekaardilt.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus taotluse alusel igal ajal nõuda oma faili parandamist, kustutamist ja blokeerimist IMI-süsteemis ning teda teavitatakse sellisest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamise ajal ja seda tuletatakse pärast kõnealuse kaardi väljastamist meelde iga kahe aasta järel. 5. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus taotluse alusel igal ajal ja ilma selle eest tasu maksmata nõuda oma faili parandamist, kustutamist ja blokeerimist IMI-süsteemis ning teda teavitatakse sellisest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamise ajal ja seda tuletatakse pärast kõnealuse kaardi väljastamist meelde iga kahe aasta järel.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 7 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema, kui on täidetud järgmised tingimused: 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriigi sotsiaalpartnerite ja kutseühingutega, mis esindavad valdkondlikke kutsealasid, kuhu kuulub taotluse esitaja kutseala, oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema, kui on täidetud järgmised tingimused:
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine tegelikkuses nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saaks hakata tegutsema täielikult reguleeritud kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis; a) veel säilinud erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on objektiivselt nii suured, et korvamismeetmete kohaldamise vajadus nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saaks hakata täielikult tegutsema reguleeritud kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis;
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest. b) kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest. Üldise hindamise jooksul selle kohta, kas tegevust peetakse eraldatavaks teistest tegevustest, kaaluvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused muu hulgas, kas tegevust viiakse päritoluliikmesriigis ellu iseseisva tegevusena.
Selgitus
Komisjoni sõnastus käesolevas artiklis läheb kaugemale sellest, mida Euroopa Kohus otsustas oma 19. jaanuari 2006. aasta otsuses (C-330/03: Colegio). Samal ajal kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik peab nõustuma, et tegevus on eraldatav, kui tegevust võidakse ellu viia iseseisva tegevusena päritoluliikmesriigis, on Euroopa Kohus vähem kategooriline, öeldes, et see kriteerium peaks endast kujutama olulist tegurit osalise juurdepääsu määramise protsessis.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – punkt b – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Punkti b kohaldamisel käsitatakse tegevust eraldatavana, kui kõnealusel kutsealal tegutsemine on päritoluliikmesriigis iseseisev tegevus. välja jäetud
Selgitus
Järgides muudatusi artikli 4f punktis 1.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaalukat avalikku huvi pakkuva põhjusega, nt rahvatervis, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. 2. Liikmesriigid võivad keelduda osalise juurdepääsu põhimõtte kohaldamisest, kui see on põhjendatud ülekaalukat avalikku huvi pakkuva põhjusega, nt rahvatervis, patsientide ohutus või tarbijakaitse, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Vastuvõtvas liikmesriigis tegevuse alustamisega seotud taotlused vaadatakse vastuvõtvas liikmesriigis tegevuse alustamise korral läbi kooskõlas III jaotise I ja IV peatükiga. 3. Vastuvõtvas liikmesriigis tegevuse alustamisega seotud taotlused vaadatakse kooskõlas III jaotise I ja IV peatükiga läbi liikmesriigi pädevate asutuste poolt koos liikmesriigi asjakohaste sotsiaalpartneritega ja kutseühingutega, kes esindavad valdkondlikke kutsealasid.
Selgitus
Pädevad asutused liikmesriikides peaksid kaasama liikmesriikide sotsiaalpartnereid alati, kui annavad osalise juurdepääsu vastavale teenuseosutajale, kes kuulub valdkondliku kutseala alla, mida sotsiaalpartnerid esindavad.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses ühes või enamas liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt kaks aastat teenuse osutamisele eelnenud viimase kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole asutamise liikmesriigis reguleeritud. b) teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses ühes või enamas liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt kaks aastat teenuse osutamisele eelnenud viimase kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole asutamise liikmesriigis reguleeritud. Teenuste osutamise vabaduse kohaldamisala ei hõlma ehitussektori teenuste osutamist. Kaheaastast kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.
Selgitus
On oht, et ehitussektori alltöövõtjad võivad hakata tegutsema piiriüleselt ilma minimaalset kvalifikatsiooni tõendava dokumendita. Seda tuleb takistada, et kaitsta ehitussektori töökohti sotsiaalse dumpingu eest.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teenuse osutaja saadab teenuse saajat, tingimusel et teenuse saaja peamine elukoht on teenuse osutaja asutamise liikmesriik ning kutseala ei ole esitatud artikli 7 lõikes 4 osutatud loetelus.”; välja jäetud
Selgitus
Komisjoni ettepanek annab teenuseosutajale, kellel ei ole 2aastast töökogemust, võimaluse osutada sama kodakondsusega teenuse saajale teenuseid. Sellest võib aga järelduda, et välismaised teenuseosutajad saavad palgata töötajaid teenuseosutaja päritoluliikmesriigist leebematel tingimustel kui need, mis kehtiksid vastuvõtva liikmesriigi töötajatele.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 5 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) lisatakse lõige 4: välja jäetud „4. Notarite puhul jäetakse ametlike dokumentide koostamine ja muud vastuvõtva liikmesriigi pitserit nõudvad tõestamistoimingud teenuste osutamisest välja.”.
Selgitus
Teatavate teenuste väljajätmine riiki saabuvate notarite puhul, eelkõige ametlike dokumentide koostamine ja teised tõestamistoimingud, mis nõuavad vastuvõtva liikmesriigi pitsatit, looks kaks erinevate pädevustega notarite rühma. See võib tekitada tarbijaõiguste kaitsmisel moonutusi ja eeldaks kohustust teavitada nõuetekohaselt tarbijaid.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e) turvateenuste ja tervishoiusektori kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt; e) kõikide kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik näeb nii ette.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) vastuvõtva liikmesriigi keeloskust tõendav dokument artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul. f) vastuvõtva liikmesriigi piisavat keeleoskust tõendav dokument artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   ii a) lisatakse järgmine punkt f a:   „f a) kõikide kutsetöötajate puhul vastuvõtva liikmesriigi keeleoskust tõendav dokument.”;
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Teenuste esmasel osutamisel rahva tervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise II või III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning turvalisusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku. 4. Teenuste esmasel osutamisel reguleeritud kutsealadel, millel on ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused ja mis ei kuulu III jaotise III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja, teenuse osutaja või üldiselt avalikkuse tervisele ning turvalisusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku.
Selgitus
Erandi tegemisel III jaotise II peatüki kohastele kutsealadele võib olla negatiivne mõju rahvatervisele ja ohutusele, sest erand tähendaks, et füüsilisest isikust ettevõtjatel ja juhtivtöötajatel lubatakse ilma eelneva kvalifikatsiooni kontrollimiseta osutada teenuseid teises liikmesriigis. Et palju välisriikide töötajaid töötab füüsilisest isikust ettevõtjana mõne liikmesriigi ehitussektoris, võiks füüsilisest isikust ettevõtjate eelnevast kontrollist vabastamisel olla raskeid tagajärgi töötervishoiule ja -ohutusele selles sektoris.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste kutsealade loetelu, mille puhul on siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt vaja kutsekvalifikatsioone eelnevalt kontrollida, et vältida tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning turvalisusele. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile iga kutseala lisamist loetellu. Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste kutsealade loetelu, mille puhul on siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt vaja kutsekvalifikatsioone eelnevalt kontrollida, et vältida tõsist kahju avalikule huvile. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile iga kutseala lisamist loetellu.
Selgitus
Vt selgitus põhjenduse 4 muudatusettepaneku 22 kohta.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c 2011/0435(COD) Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pädev asutus teatab teenuse osutajale oma otsusest mitte kontrollida ta kvalifikatsiooni või sellise kontrolli tulemustest hiljemalt ühe kuu möödudes deklaratsiooni ja kaasnevate dokumentide saamisest. Viivitust põhjustavate probleemide esinemisel teatab pädev asutus esimese kuu jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused. Probleem lahendatakse ühe kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest ning lõplik otsus tehakse teise kuu jooksul alates probleemi lahendamisest. Pädev asutus teatab teenuse osutajale oma otsusest mitte kontrollida ta kvalifikatsiooni või sellise kontrolli tulemustest hiljemalt ühe kuu möödudes deklaratsiooni ja kaasnevate dokumentide saamisest. Viivitust põhjustavate probleemide esinemisel teatab pädev asutus esimese kuu jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused. Probleem lahendatakse niipea kui võimalik pärast kõnealust teatamist ning lõplik otsus tehakse teise kuu jooksul alates probleemi lahendamisest.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahva tervisele või ohutusele, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppe kaudu, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul kolmanda lõigu alusel vastuvõetud otsuse langetamisest. Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik avalikule huvile, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppe kaudu, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul kolmanda lõigu alusel vastuvõetud otsuse langetamisest.
Selgitus
Informaalne õpe (kogemusõpe) ei saa asendada formaalset haridust ja koolitust (nt duaalse õppe vormis).
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Juhul kui kolmandas ja neljandas lõigus määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada. välja jäetud
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahva tervisele või ohutusele. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56. 1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud avalikule huvile. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56.
Selgitus
Vt selgitus põhjenduse 4 muudatusettepaneku 5 kohta.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga, kas ametlike õppekavade raames või väljaspool seda ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 hõlmatud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina. Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga ametlike õppekavade raames ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 hõlmatud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.
Selgitus
Väljaspool ametlikku õppekava toimuvat õpet (kogemusõpet) ei saa samastada ametliku õppekava raames toimuva õppega, mis hõlmab tulemuste kontrolli. Seetõttu langeks ametliku õppekava raames toimuva õppe väärtus ja halveneks tunduvalt osutatavate teenuste kvaliteet.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d või e liigituse alla. välja jäetud
Selgitus
Artikli 13 lõige 4 takistab oskustööliste piiriülest tegevust. Sellised töötajad kuuluvad artikli 11 punktis c osutatud taseme alla.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (11 a) Lisatakse järgmine artikkel 13 a:   „Artikkel 13 a   Kui liikmesriik nõuab, et tema kutsetöötajad näitaksid kestvat kutsealast arengut, on sellel liikmesriigil ühtlasi õigus laiendada seda nõuet teiste liikmesriikide kutsetöötajatele, kes kavatsevad tegutseda selle liikmesriigi territooriumil.”
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtva liikmesriigi koolituses kaetud kutsetegevusega seonduvatest teemadest oluliselt erinevaid teemasid. 1. Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtva liikmesriigi koolituses kaetud kutsetegevusega seonduvatest teemadest oluliselt erinevaid teemasid, kui koolitus, mille kohta ta esitab tõendava dokumendi, on vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast miinimumkoolitusest vähemalt aasta lühem ja/või kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka, ja kui selle erinevuse tõttu on vaja läbida vastuvõtvas liikmesriigis nõutav erikoolitus, mis käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatud teemadest.
Selgitus
Ei ole mõistetav, miks ei peaks artikli 14 lõike 1 kriteeriumid a ja c tulevikus enam kehtima. Need on osutunud liikmesriikide pädevate asutuste jaoks erakordselt tõhusateks vahenditeks. Muudatusettepanekuga jäetakse kriteeriumid a ja c alles.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik: välja jäetud „Notari kutseala puhul võib vastuvõttev liikmesriik korvamismeetme kindlaksmääramisel võtta arvesse nimetatud kutseala konkreetset tegevust tema territooriumil, eelkõige seoses kohaldatava õigusega.”;
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 20
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirjade täiendamiseks nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist. On välistatud, et juba ühte nimekirja liigitatud kutsetegevused liigitatakse teise nimekirja.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega V lisa punktis 5.2.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda hariduse, teaduse ja tehnika arenguga. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega V lisa punktis 5.2.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda hariduse, teaduse ja tehnika arenguga ja õe kutseala arengu ja edusammudega.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Üldõdede koolitus hõlmab vähemalt kolmeaastast õpet, mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja kliinilist koolitust, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse isikutele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel. Üldõdede koolitus hõlmab vähemalt kolmeaastast õpet, mida võib ühtlasi väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja kliinilist koolitust, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse isikutele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 23 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 33 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (23 a) Lisatakse artikkel 33b:   „Artikkel 33b   Üleminekusätted   Pärast [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] peavad liikmesriigid kohandama oma koolitussüsteemi kuue aasta jooksul vastavaks artikli 31 lõikes 1 sätestatud uutele nõuetele, mis puudutavad 12 aastat üldõpet õdedele ja ämmaemandatele või sellele vastaval tasemel eksami sooritamist.”
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all. Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viit aastat, mida võib väljendada ka samaväärse 300 ECTS-ainepunktiga, mis hõlmab vähemalt 5000 tundi täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd ja sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teoreetilise ja praktilise õppetöö järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all. b) teoreetilise ja praktilise õppetöö jooksul või järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 46 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) vähemalt nelja aasta pikkune täisajaga õppetöö ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega ja vähemalt kahe aasta pikkuse tasustatud praktikaga; a) vähemalt nelja aasta pikkune täisajaga õppetöö ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega ja vähemalt kahe aasta pikkuse praktikaga;
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 46 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Tasustatud praktika peab toimuma liikmesriigis ning sellise isiku järelevalve all, kelle puhul on tagatud, et ta on võimeline praktilist koolitust läbi viima. Praktika peab järgnema lõikes 1 osutatud õppetöö läbimisele. Tasustatud praktika läbimist peab tõendama kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatud tunnistus. 3. Praktika peab toimuma liikmesriigis ning sellise isiku järelevalve all, kelle puhul on tagatud, et ta on võimeline praktilist koolitust läbi viima. Praktika peab järgnema lõikes 1 osutatud õppetöö läbimisele. Praktika läbimist peab tõendama kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatud tunnistus.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (d) kõnealuse ühise koolitusraamistiku kohaste teadmiste, oskuste ja pädevustega viidatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasanditele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas)(*) II lisas; (d) kõnealuse ühise koolitusraamistiku kohaste teadmiste, oskuste ja pädevustega viidatakse käesoleva direktiivi artikli 11 tasanditele.   Artiklit 11 ei kohaldata kutsealade suhtes, mida reguleeritakse V lisa punkti 1 alusel;
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise III peatüki alusel; (e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise III peatüki või artikli 10 punkti b alusel.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (f) ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud; (f) ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid liikmesriikide sotsiaalpartnerid, valdkondlikke kutsealasid esindavad kutseühingud ja sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala on reguleeritud või ei ole reguleeritud;
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49b – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) ühine kutseeksam koostati läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud; c) ühine kutseeksam loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid liikmesriikide sotsiaalpartnerid, valdkondlikke kutsealasid esindavad kutseühingud ja sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala on reguleeritud või ei ole reguleeritud;
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõik 2 – alalõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontrolle viiakse läbi pädeva asutuse poolt enne artiklis 4d, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 51 lõikes 3 osutatud otsuste vastu võtmist ning juhul, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega. Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontrollimisi viiakse läbi pädeva asutuse poolt taotlejale tasuta ning juhul, kui on konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõik 2 – alalõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Patsientide ohutusega seotud kutselade puhul võivad liikmesriigid anda pädevatele asutustele õiguse viia läbi kõiki asjaomaseid kutsetöötajaid hõlmav keeleoskuse kontroll, kui seda taotleb selgesõnaliselt riiklik tervisehoiusüsteem või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes ei ole seotud riikliku tervishoiusüsteemiga, esindav riiklik patsientide organisatsioon. Rahvatervist, patsientide ohutust või hariduse kvaliteeti mõjutavate kutselade puhul võivad liikmesriigid anda pädevatele asutustele õiguse viia läbi kõiki asjaomaseid kutsetöötajaid hõlmav keeleoskuse kontroll, kui seda taotleb selgesõnaliselt riiklik tervishoiusüsteem või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes ei ole seotud riikliku tervishoiusüsteemiga, esindav riiklik patsientide organisatsioon või sotsiaalpartnerid. Pädeva asutuse läbiviidavad keeleoskuse kontrollid ei takista tööandjat viimast vajaduse korral läbi täiendavaid kontrolle.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõik 2 – alalõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Keeleoskuse kontroll piirdub liikmesriigi ühe ametliku keele oskusega, vastavalt asjaomase isiku valikule; see vastab kutsealale, kus soovitakse tegutseda, ning on kutsetöötaja jaoks tasuta. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada sellised kontrollid liikmesriigi kohtutes. Keeleoskuse kontrollimine vastab kutsealale, kus soovitakse tegutseda, ning on kutsetöötaja jaoks tasuta. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada sellised kontrollid liikmesriigi kohtutes.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 39 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 55a – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tasustatud praktika tunnustamine Praktika tunnustamine
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 39 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 55a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks tunnustab päritoluliikmesriik teises liikmesriigis läbitud ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud tasustatud praktikat. Reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks võtab päritoluliikmesriik proportsionaalselt arvesse teises liikmesriigis läbitud ja kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud praktikat.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellel siseriiklikud ametiasutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt keelanud tegutsemise järgmistel kutsealadel: 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellelt on ajutiselt või alaliselt võetud õigus tegutseda oma päritoluliikmesriigis või vastuvõtvas liikmesriigis järgmistel kutsealadel:
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) õed, keda tunnustatakse artikli 10 kohaldamisala alusel;
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Direktiiviga 2006/123/EÜ hõlmamata juhtumite puhul, kui liikmesriigi kutsetöötaja tegutseb käesoleva direktiivi raames kutsealal muu kutsenimetuse all kui need, millele on osutatud lõikes 1, teavitab liimesriik viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni, saades teadlikuks kutsetegevusega seotud tegevusest, konkreetsetest toimingutest või asjaoludest, mis võivad põhjustada teises liikmesriigis tõsist kahju inimeste tervisele või ohutusele või keskkonnale. Kõnealune teave ei lähe kaugemale sellest, mis on hädavajalik asjaomase kutsetöötaja tuvastamiseks ning selles viidatakse pädeva asutuse otsusele, millega keelatakse kõnealusel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine. Artiklites 8 ja 56 sätestatud tingimustel võivad teised liikmesriigid taotleda lisateavet. 2. Kui liikmesriigi kutsetöötaja tegutseb käesoleva direktiivi raames kutsealal muu kutsenimetuse all kui need, millele on osutatud lõikes 1, teavitab liimesriik viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni, saades teadlikuks kutsetegevusega seotud tegevusest, konkreetsetest toimingutest või asjaoludest, mis võivad põhjustada teises liikmesriigis kahju inimeste tervisele või ohutusele, avalikule huvile või keskkonnale. Kõnealune teave ei lähe kaugemale sellest, mis on hädavajalik asjaomase kutsetöötaja tuvastamiseks ning selles viidatakse pädeva asutuse otsusele, millega keelatakse kõnealusel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine. Artiklites 8 ja 56 sätestatud tingimustel võivad teised liikmesriigid taotleda lisateavet.
Selgitus
Hoiatusmehhanism ei peaks kehtima ainult juhtumite puhul, mida ei hõlma direktiiv 2006/123/EÜ, vaid seda tuleks laiendada kõikidele kutsetöötajatele tegevuste puhuks, mis võivad põhjustada kahju mitte ainult inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale teises liikmesriigis, vaid ka avalikule huvile.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 44 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57a – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Kõikide tähtaegade, millest liikmesriigid peavad käesolevas direktiivis sätestatud menetluste või formaalsustega seoses kinni pidama, alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtsele kontaktpunktile taotluse. 4. Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Kõikide tähtaegade, millest liikmesriigid peavad käesolevas direktiivis sätestatud menetluste või formaalsustega seoses kinni pidama, alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtse kontaktpunkti kaudu pädevale asutusele täieliku taotluse.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 44 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 57a – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Ühtsete kontaktpunktide toimimine ei mõjuta asutustevahelist ülesannete ja volituste jaotust siseriiklikes süsteemides.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 46 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 58 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee, kes tagab asjakohase esindatuse ja konsulteerimise nii Euroopa kui ka riiklikul ekspertide tasandil. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

MENETLUS

Pealkiri	Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ ja siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd käsitleva määruse [...] muutmine
Viited	COM(2011)0883 – C7-0512/2011 – 2011/0435(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.1.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 19.1.2012
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Licia Ronzulli 19.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2012	8.10.2012
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Emer Costello, Karima Delli, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Malika Benarab-Attou, Edite Estrela, Ingeborg Gräßle, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Gabriele Zimmer

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (8.11.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta
(COM(2011)0883 – C7‑0512/2011 – 2011/0435(COD))

Arvamuse koostaja: Anja Weisgerber

LÜHISELGITUS

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi läbivaatamine on üks ühtse turu akti kaheteistkümnest meetmest majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks siseturul. Komisjoni ettepaneku eesmärk on siseturu liikuvuse suurendamine kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsamate ja kiiremate meetmete abil. Kodanike vaba liikumine on üks neljast siseturu põhivabadusest, sellest hoolimata on SOLVITi praegustest juhtudest ligi 20% endiselt seotud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise probleemiga.

Kahe avaliku arutelu alusel tegi Euroopa Komisjon 2011. aasta detsembris ettepaneku kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi läbivaatamise kohta.

Käesolev arvamus koostatakse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile, seetõttu piirdub raportöör eelkõige valdkondlike tervishoiu kutsealadega ning tervishoiuga seotud aspektidega. Ettepaneku hindamisel peab raportöör kõige olulisemaks patsiendi ohutust.

Ettepaneku põhiaspektid

Euroopa kutsekaart

Komisjoni ettepaneku põhisisuks on Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtt, mida pidas tervitatavaks ka Euroopa Parlament oma 2011. aasta novembri resolutsioonis. Elektroonilisele sertifikaadile sarnanev kutsekaart peab muutma tunnustamisprotsessi kiiremaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Kutsekaardi kasutuselevõtt oleks vabatahtlik ja toimuks vastava kutseorganisatsiooni taotlusel. Kutsekaardi kasutuselevõtt muudab siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamise kohustuslikuks.

Raportöör peab tervitatavaks kutsekaartide kasutuselevõttu ja siseturu infosüsteemi kasutamist, ent on seisukohal, et kutsekaardi vabatahtlikkust tuleks tugevamini rõhutada. Liiatigi tunduvad ettepanekus sisalduvad töötlemistähtajad raportöörile liiga ambitsioonikad ja loasaamise kord, mis seisneb kutsekvalifikatsiooni automaatses tunnustamises pärast seda, kui tähtaeg aegub ning vastuvõttev riik ei ole otsust teinud, on vastuolus ettekujutusega patsientide ohutusest. Kui asutus ei suuda ettenähtud aja jooksul avaldust kontrollida, kuna tal on vaja näiteks hankida olulist lisateavet, oleks ta sunnitud tunnustamise tagasi lükkama, et vältida olukorda, kus taotleja saab kutsekvalifikatsiooni automaatselt. Taotleja peaks järelikult alustama menetlust otsast peale, mis aga muudaks selle mõttetult pikaks ning oleks vastuolus kutsekaardi eesmärgiga kiirendada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist.

Miinimumnõuded automaatse tunnustamise süsteemi kutsealadele

Praegu on automaatse tunnustamise süsteemis seitse kutseala, neist kuus on tervishoiu kutsealad. See puudutab arste, hambaarste, veterinaararste, õdesid, ämmaemandaid ja proviisoreid. Automaatse tunnustamise süsteemi aluseks on liikmesriikides läbiviidava koolituse sisu ja kutsekvalifikatsiooni saamise miinimumnõuete ühtlustamine. Selle alusel tuleb direktiivi V lisale vastavaid kutsekvalifikatsioone tunnustada automaatselt, ilma neid teises liikmesriigis kontrollimata.

Komisjoni ettepanekus nähakse ette arstide, õdede ja ämmaemandate koolituse miinimumnõuete ajakohastamine.

Raportöör lükkab tagasi üldõe ja ämmaemanda kutsealaga seotud koolituse vastuvõtutingimustes üldhariduse pikendamise nõude 10 aastalt 12 aastale. Oskustöötajate ähvardava nappuse taustal, eelkõige tervishoiu valdkonnas, ei ole siseturul liikuvuse suurendamisele alternatiivi. Seetõttu tuleb jälgida, et vastuvõtutingimuste karmistamisega, mida kavandatakse näiteks õdede ja ämmaemandate puhul, ei loodaks liikuvusele uusi kunstlikke tõkkeid. Üldhariduse minimaalne kestus on vastuvõtutingimustes põhinõue ja selle üldine karmistamine on vastuolus eesmärgiga võidelda oskustöötajate ähvardava nappuse vastu Euroopas. Komisjoni väitel on nõutava üldhariduse minimaalset kestust vaja pikendada, kuna tervishoiuvaldkonna töötajatele esitatavad nõudmised on suurenenud. Raportöör on siiski seisukohal, et seoses suurenenud nõudmistega nimetatud tervishoiu kutsealadel ei ole oluline mitte koolihariduse aja pikendamine, vaid parem koolitus. Lisaks sellele tundub aja jooksul erinevalt arenenud Euroopa koolisüsteemide erinevusi silmas pidades, et kooliaastate arvu arvestamine üksinda ei vii eesmärgini. Direktiiv kooskõlastab minimaalseid koolitusnõudeid. Liikmesriikidel on samas ikkagi võimalik kehtestada koolituse vastuvõtutingimuseks 10 aastast pikema üldhariduse nõude.

Osaline juurdepääs

Osaline juurdepääs tähendab, et vastuvõttev liikmesriik võib erandkorras piirata juurdepääsu reguleeritud kutsealale, lubades sooritada tegevusi, mis vastavad päritoluliikmesriigis omandatud kvalifikatsioonidele.

Osalise juurdepääsu idee on põhimõtteliselt tervitatav, kuna see võib aidata suurendada liikuvust ELis. Patsientide ohutusega seonduvatel põhjustel tuleb aga tervishoiu kutsealadel osalise juurdepääsu rakendamisest loobuda.

Hoiatusmehhanism

Komisjon teeb ettepaneku hoiatusmehhanismi sisseviimise kohta. Liikmesriigi pädevad asutused on komisjoni ettepaneku kohaselt kohustatud hoiatama kõikide teiste liikmesriikide pädevaid asutusi nende isikute eest, kellel on oma kutsealal töötamine mõne ameti või kohtu poolt ära keelatud.

Raportöör peab seda komisjoni algatust väga tervitatavaks, kuna varem on tulnud ette vahejuhtumeid, kus tervishoiutöötajal on oma päritoluriigis töötamine ära keelatud, ent tema töötamine teises liikmesriigis on jäänud tähelepanuta.

Hoiatusmehhanism peaks siiski kehtima kõikide tervishoiu kutsealade kohta – nii automaatse tunnustamise süsteemi kui ka tunnustamise üldsüsteemi kuuluvate erialade kohta. Kahe kategooria kunstlik lahutamine tundub minevat vastuollu patsientide ohutuse põhimõttega.

Keelenõuded

Patsientide ohutuse tagamiseks peab tervishoiutöötajatel olema piisavalt hea keeleoskus. Raportööri hinnangul tuleks igal juhul tagada, et enne ametialale lubamist viidaks läbi keeleoskuse kontroll.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artiklit 114 ja artiklit 168,
Selgitus
Läbivaadatud direktiiv peab tagama üldsuse kaitsmise, mis on kutsetöötajate vaba liikumise üldeesmärk. Sellel eesmärgil peaks ettepanekul olema nii rahvatervise (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168) kui ka siseturu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114) ühine õiguslik alus. See tagab, et liikmesriikidel on vahendid, millega vajaduse korral kaitsta patsiente ja tarbijaid võimaliku kahju eest.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et edendada kutsetöötajate vaba liikumist ning tagada samas kvalifikatsioonide tõhusam ja läbipaistvam tunnustamine, on vaja võtta kasutusele Euroopa kutsekaart. Kõnealust kaarti on vaja eelkõige ajutise liikuvuse ja tunnustamise hõlbustamiseks automaatse tunnustamise süsteemi raames, samuti selleks et edendada üldsüsteemi alusel lihtsustatud tunnustamisprotsessi. Kaart tuleks välja anda kutsetöötaja taotluse alusel pärast vajalike dokumentide esitamist ja pädevate asutuste vastavate kontrollimenetluste lõpetamist. Kaardi toimimist peaks toetama siseturu infosüsteem (IMI), mis loodi määrusega (EL) nr […] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta. Kõnealune mehhanism peaks aitama suurendada koostoimet ja usaldust pädevate asutuste vastu, kõrvaldades asutuste kattuva haldustöö ning muutes süsteemi kutsetöötajate jaoks läbipaistvamaks ja kindlamaks. Taotlemisprotsess ja kaardi väljaandmine peaksid olema selgelt struktureeritud ning sisaldama taotleja jaoks kaitsemeetmeid ja vastavat edasikaebeõigust. Kaart ja sellega seotud töökorraldus siseturu infosüsteemi raames peaksid tagama säilitatud andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse ning hoidma ära ebaseaduslikku ja volitamata juurdepääsu neis sisalduvale teabele.	(3) Selleks et edendada kutsetöötajate vaba liikumist ning tagada samas kvalifikatsioonide tõhusam ja läbipaistvam tunnustamine, on vaja võtta kasutusele Euroopa kutsekaart. Kõnealust kaarti on vaja eelkõige ajutise liikuvuse ja tunnustamise hõlbustamiseks automaatse tunnustamise süsteemi raames, samuti selleks, et edendada üldsüsteemi alusel lihtsustatud tunnustamisprotsessi. Kaart tuleks välja anda kutsetöötaja taotluse alusel pärast vajalike dokumentide esitamist ja pädevate asutuste vastavate kontrollimenetluste lõpetamist. Kaardi toimimist peaks toetama siseturu infosüsteem (IMI), mis loodi määrusega (EL) nr […] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta. Kõnealune mehhanism peaks aitama suurendada koostoimet ja usaldust pädevate asutuste vastu, kõrvaldades asutuste kattuva haldustöö ning muutes süsteemi kutsetöötajate jaoks läbipaistvamaks ja kindlamaks. Taotlemisprotsess ja kaardi väljaandmine peaksid olema selgelt struktureeritud ning sisaldama taotleja jaoks kaitsemeetmeid ja vastavat edasikaebeõigust. Kaart ja sellega seotud töökorraldus siseturu infosüsteemi raames peaksid tagama säilitatud andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse ning hoidma ära ebaseaduslikku ja volitamata juurdepääsu neis sisalduvale teabele. Toonitab, et kutsekvalifikatsiooni kaardi alusel tunnustamise kord on vastuvõtva liikmesriigi ainupädevuses.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek selgitab, et ei tohiks olla segadust seoses sellega, kellel lasub vastutus kutsekaardi tunnustamise eest; see peab lasuma täielikult vastuvõtval liikmesriigil, et tagada tunnustamisprotsessis usaldusväärsus, ohutus ja kvaliteet.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Siiski peaks õigustatud ülekaaluka üldise huvi korral, nt arsti või teiste tervishoiutöötajate kutseala puhul olema liikmesriigil võimalik osalisest juurdepääsust keelduda.	(4) Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse üksnes kutsetöötajate suhtes, kes soovivad teises liikmesriigis samal kutsealal töötada. Mõnel juhul erineb kutseala raames teostatava tegevuse ulatus vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatusest. Kui erinevused tegevusvaldkondade vahel on nii suured, et kutsetöötajad peaksid erinevuste korvamiseks läbima täieliku haridus- ja koolitusprogrammi, ning kui kutsetöötaja seda taotleb, peaks vastuvõttev liikmesriik sellises eriolukorras andma osalise juurdepääsu. Siiski peaks õigustatud ülekaaluka üldise huvi korral, mis hõlmab patsientide ohutust, olema liikmesriigil võimalik osalisest juurdepääsust keelduda. Osalist juurdepääsu ei tohiks anda tervishoiutöötajatele, kelle töö mõjutab patsientide ohutust.
Selgitus
Patsientide ohutusega seotud põhjustel ei tohiks osalist juurdepääsu kohaldada tervishoiu valdkonna kutsealade suhtes. Kõne all olevas direktiivi ettepanekus kehtestatakse automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvatele tervishoiu valdkonna kutsealadele niigi koolituse miinimumnõuded. Osaline juurdepääs kõnealustele kutsealadele oleks seega automaatse tunnustamise mõttega vastuolus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õe ja ämmaemanda kutsealad on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud: kogukonnal põhinev tervishoid, keeruliste ravimeetodite kasutamine ja pidevalt arenev tehnoloogia eeldavad õdedelt ja ämmaemandatelt suuremat vastutust. Selleks et nad oleksid valmis selliseid keerulisi tervishoiuga seotud vajadusi täitma, peavad õe ja ämmaemanda eriala õppima asuvad õpilased olema eelnevalt omandanud tugeva üldhariduse. Seepärast peaks kõnealusele koolitusele lubamine sõltuma 12aastase üldhariduse omandamisest või võrdväärsel tasemel eksamite edukast sooritamisest.	Õe ja ämmaemanda kutsealad on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud: kogukonnal põhinev tervishoid, keerulisemate ravimeetodite kasutamine ja pidevalt arenev tehnoloogia eeldavad õdedelt ja ämmaemandatelt suuremat vastutust. Selleks et nad oleksid valmis selliseid keerulisi tervishoiuga seotud vajadusi täitma, peavad õe ja ämmaemanda eriala õppima asuvad õpilased ka edaspidi olema eelnevalt omandanud tugeva üldhariduse; määrav on aga koolituse kvaliteet ja sisu, mida tuleb pidevalt kohandada nimetatud erialadele esitatavate uute ülesannetega.
Selgitus
Die Richtlinie koordiniert die Mindestanforderungen an die Ausbildung. Durch die Kumulation von Jahren und Stunden in Artikel 31 Absatz 3 Unterabsatz 1 werden diese bereits – wie bei den Ärzten – verschärft. Wie bei den Ärzten, bei denen den unterschiedlichen Bildungssystemen in den Mitgliedstaaten durch Absenkung der Mindestausbildungsdauer in Jahren Rechnung getragen wird, ist es auch bei den Krankenschwestern und Pflegern, die für die allgemeine Pflege verantwortlich sind, notwendig, den unterschiedlichen Bildungssystemen in den Mitgliedstaaten Rechnung zu tragen und die Zulassungsvoraussetzung auf eine mindestens zehnjährige allgemeine Schulausbildung festzusetzen. Zudem kann den gestiegenen Anforderungen im Gesundheitswesen nicht durch eine längere Schulbildung, sondern durch eine verbesserte Ausbildung Rechnung getragen werden.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Tervishoiutöötajate liikuvust tuleks ühtlasi vaadelda Euroopa tervishoiu tööjõu laiemas kontekstis, mida tuleks käsitleda konkreetse strateegia kaudu Euroopa tasandil ja kooskõlastatult liikmesriikidega, et tagada patsientide ja tarbijate kaitse kõrgeim tase, säilitades samas riikide tervishoiusüsteemide rahalise ja organisatsioonilise jätkusuutlikkuse.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Duaalsed kutseõppesüsteemid annavad põhilahenduse noorte väikese tööpuuduse saavutamiseks, kuna nende loomisel lähtutakse majanduse ja tööturu vajadustest. See tagab tõrgeteta ülemineku koolituselt tööellu. Kui reguleeritud kutsealal tuleb seetõttu luua ühised koolitusraamistikud, mille kohta on liikmesriigis juba olemas duaalse koolituse süsteem, siis peaksid ühised koolitusraamistikud juhinduma sellest kontseptsioonist ning võtma arvesse vastavas liikmesriigis kehtivaid standardeid.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate selged kohustused seoses vajalike keeleoskustega. Kõnealuse kohustuse läbivaatamine on näidanud, et pädevate asutuste ja tööandjate rolli on eelkõige patsientide huvides vaja selgitada. Keeleoskuse kontroll peaks siiski olema mõistlik ja nõutav vastava töökoha jaoks; see ei tohiks olla põhjuseks jätta kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja.	(19) Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate kohustused seoses vajalike keeleoskustega. Kõnealuse kohustuse läbivaatamine on näidanud, et eelkõige patsientide ohutuse huvides on vaja nimetatud keelenõuded täpsemalt kindlaks määrata ning selgitada pädevate asutuste ja tööandjate rolli.
	Keeleoskuse kontroll ei tohiks olla põhjuseks, mille tõttu keeldutakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamast, kuid patsiente mõjutavate ametite puhul, näiteks ametid, mis on seotud patsiendi ohutuse ja raviga ning patsiendile teenuste osutamise ja teabe edastamisega, on enne isikule tegevusloa andmist väga oluline kontrollida tema keeleoskust. Ametliku keele või ametlike keelte oskuse nõue keeleruumis, kus kutsetöötaja soovib töötada, on sellisel juhul vältimatu. Seejuures tuleks miinimumnõudeks seada Euroopa keeleõppe raamdokumendi C1-taseme.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Selline hoiatussüsteem peaks olema sarnane direktiivi 2006/123/EÜ süsteemiga. Siiski on eraldi hoiatusmehhanismi vaja direktiivi 2005/36/EÜ alusel automaatset tunnustamist taotlenud tervishoiutöötajate puhul. Seda tuleks kohaldada ka veterinaararstide suhtes, kui liikmesriigid ei ole veel võtnud kasutusele direktiiviga 2006/123/EÜ ettenähtud hoiatusmehhanismi. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötajal ei ole distsiplinaar- või kriminaalkaristuse tõttu enam õigust teise liikmesriiki liikuda. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega.	Kuigi direktiiviga on juba ette nähtud liikmesriikide üksikasjalikud kohustused seoses teabevahetusega, tuleks neid kohustusi tugevdada. Liikmesriigid ei peaks reageerima vaid teabenõudele, vaid ennetaval moel hoiatama ka teisi liikmesriike. Tuleks hoiatada kõiki liikmesriike, kui kutsetöötajal ei ole pärast distsiplinaar- või kriminaalkaristust, mis piirab täielikult või osaliselt tema õigust oma kutsealal seaduslikult edasi töötada, enam õigust teise liikmesriiki liikuda, või kui ta on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemiseks kasutanud või püüdnud kasutada valedokumente. Selline hoiatus tuleks anda IMI kaudu hoolimata sellest, kas kutsetöötaja on teostanud direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid õigusi või kas ta on taotlenud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Euroopa kutsekaardi väljastamise kaudu või kõnealuse direktiiviga ettenähtud mõne muu meetodi kaudu. Hoiatusmehhanism peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset ja muid põhiõigusi käsitlevate liidu õigusaktidega.
Selgitus
Komisjoni pakutud sõnastus tähendaks, et hoiatusmehhanism oleks kohaldatav üksnes nende tervishoiu valdkonna kutsealade suhtes, mis kuuluvad automaatse tunnustamise süsteemi. Patsientide ohutusega seotud põhjustel ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid ning üldsüsteemiga hõlmatud tervishoiu valdkonna kutsealasid.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kehtestada kriteeriumid Euroopa kutsekaardiga seotud tasude arvutamiseks, sätestada Euroopa kutsekaardi jaoks vajalike dokumentide üksikasjad, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, kohandada V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1, selgitada arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. On äärmiselt oluline, et komisjon viib ettevalmistustöö ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Selleks et täiendada või muuta teatavaid direktiivi 2005/36/EÜ mitteolemuslikke elemente, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ajakohastada I lisa, kohandada IV lisas sätestatud tegevusalade nimekirja, selgitada arhitektidelt nõutavaid teadmisi ja oskusi, kohandada eriarsti õppe ja hambaarsti eriõppe minimaalset õppeaega, lisada V lisa punkti 5.1.3 alla uued arsti erialad, muuta V lisa punktides 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 esitatud loetelu, lisada V lisa punkti 5.3.3 alla uued hambaravi erialad, täpsustada ühise koolitusraamistiku kohaldamise tingimusi ning täpsustada ühiste eksaminõuete kohaldamise tingimusi. On äärmiselt oluline, et komisjon viib ettevalmistustöö ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 1 – lõik 3 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Artiklile 1 lisatakse kolmas lõik:   „Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira tervise- ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalikke meetmeid.”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt -j (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -j) „duaalne koolitus” – kutseoskuste omandamine, mille puhul õpe toimub vahelduvalt kahes ümbruses – töökeskkonnas ja kutseõppeasutuses – omavahel kooskõlastatud haridus- ja kvaliteedistandardite alusel. Seejuures mõistetakse „kutseoskuste” all suutlikkust ja valmisolekut kasutada teadmisi, võimeid ning isiklikke, sotsiaalseid ja metoodilisi oskusi nii tööolukordades kui ka erialaseks ja isiklikuks arenguks;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek j) „tasustatud praktika” – juhendaja järelevalve all toimuv ja tasustatud tegevus eesmärgiga saada eksami alusel õigus reguleeritud kutsealal tegutseda; j) „praktika” – juhendaja järelevalve all toimuv tegevus eesmärgiga saada liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel õigus reguleeritud kutsealal tegutseda;
Selgitus
Sõna „tasustatud” tuleks välja jätta, sest inimesi, kes on teinud läbi praktika, mis kujutab endast kutsealase koolituse olulist osa, ei tohiks ebasoodsasse olukorda seada, kui nende praktika on tasustamata. Sõnade „liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel” lisamine selgitab asjaolu, et reguleeritud kutsealale juurdepääsu tingimused määrab liikmesriik.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 3 – lõige 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek k) „Euroopa kutsekaart” – kutsetöötajale väljastatud elektrooniline tunnistus, millega tunnustatakse tema kvalifikatsiooni tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis, või tema vastavust vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja juhuteenuseid osutada; k) „Euroopa kutsekaart” – kutsetöötajale pädeva asutuse poolt väljastatav elektrooniline tunnistus, millega antakse dokumenteeritud kinnitus tema kvalifikatsiooni kohta, kui selleks on tehtud taotlus eesmärgiga alustada tegevust vastuvõtvas liikmesriigis või osutada vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja juhuteenuseid;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on kõik artiklitega 4b–4e kehtestatud õigused, pärast seda kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kaardi vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 kinnitanud. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on kõik artiklitega 4b–4e kehtestatud õigused, juhul kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on kaardi vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 kinnitanud.
Selgitus
Patsientide ohutust mõjutavate kutsealade puhul peaks nii üldsüsteemis kui automaatse tunnustamise süsteemis kutsekaardi kinnitamise eest vastutama vastuvõttev liikmesriik.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Juhul kui kvalifikatsiooni omanik soovib osutada II jaotise kohaseid teenuseid, mis ei ole hõlmatud artikli 7 lõikega 4, koostab ja kinnitab päritoluliikmesriigi pädev asutus Euroopa kutsekaardi kooskõlas artiklitega 4b ja 4c. 3. Juhul kui kvalifikatsiooni omanik soovib osutada II jaotise kohaseid teenuseid, mis ei ole hõlmatud artikli 7 lõikega 4, ja tervishoiutöötajate puhul, kelle suhtes kehtib automaatne tunnustamine direktiivi 2005/36/EÜ alusel, koostab ja väljastab Euroopa kutsekaardi päritoluliikmesriigi pädev asutus kooskõlas artiklitega 4b ja 4c ning selle kinnitab vastuvõttev liikmesriik.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eest peab vastutama vastuvõttev liikmesriik. Patsientide ohutust mõjutavate kutsealade puhul peaks nii üldsüsteemis kui automaatse tunnustamise süsteemis kutsekaardi kinnitamise eest vastutama vastuvõttev liikmesriik.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti olla pädevad väljastama Euroopa kutsekaarti. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav. 5. Liikmesriigid määravad Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid, Euroopa kutsekaardi eelistest, kui kõnealune kaart on kättesaadav.
Selgitus
Kuna liikmesriikidel tuleb määrata Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused, võttes aluseks olemasoleva korra, tuleks viide tugikeskustele välja jätta.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse konkreetsete kutsealade Euroopa kutsekaardid, Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 6. Euroopa kutsekaardid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks teatavatele kutsealadele, mis on hõlmatud komisjoni poolt kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetud rakendusaktidega.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a. Komisjon võib kehtestada Euroopa kutsekaardi rakendusaktiga kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega tingimusel, et asjaomasel kutsealal on piisavalt liikuvust või potentsiaali piisavaks liikuvuseks, asjaomastel sidusrühmadel on piisavalt huvi või kutseala reguleeritakse piisaval arvul liikmesriikides.
Selgitus
Kasutada tuleks kontrollimenetlust, kuna arvatakse, et rakendusakt on seotud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 kohaste olulise mõjuga programmidega.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 b. Kõnealuste rakendusaktidega määratakse kindlaks ka Euroopa kutsekaardi vorm, vajalikud tõlked Euroopa kutsekaardi väljastamise taotlemise abistamiseks ning taotluste hindamise üksikasjad, võttes arvesse iga asjaomase kutseala eripärasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad mis tahes kulud on mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega. Need ei tohi takistada Euroopa kutsekaardi taotlemist. Komisjonil on artikli 58a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tasude arvutamise ja jaotuse kriteeriumide kehtestamiseks. 7. Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad mis tahes kulud on mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega. Need ei tohi takistada Euroopa kutsekaardi taotlemist.
Selgitus
Tasude arvutamine ja jaotus kuulub liikmesriikide pädevusse ja jäeti seetõttu välja.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid sätestavad, et kutsekvalifikatsiooni omanik võib päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt taotleda Euroopa kutsekaarti eri vahendeid kasutades, sealhulgas veebipõhiselt. 1. Liikmesriigid sätestavad, et kutsekvalifikatsiooni omanik võib Euroopa kutsekaardi saamiseks esitada kirjaliku või elektroonilise taotluse vastavalt artiklile 57.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Vajaduse korral lisatakse taotlustele artikli 7 lõikega 2 ja VII lisaga nõutud dokumendid. Komisjonil on artikli 58a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte dokumentide üksikasjade kehtestamiseks. 2. Vajaduse korral lisatakse taotlustele artikli 7 lõikega 2 ja VII lisaga nõutud dokumendid. Õigustatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda originaaldokumentide saatmist.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4b – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi saamise tingimused ja menetlused, sealhulgas sätestatakse kaardi omanikule võimalus kaarti alla laadida või faili ajakohastada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi saamise tingimused ja menetlused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Siseturu infosüsteem on asutustevahelise teabevahetuse vahend. Kõrvalistel isikutel, näiteks taotlejatel, ei tohiks olla juurdepääsu siseturu infosüsteemile.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks osutamiseks Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks osutamiseks ja direktiivi 2005/36/EÜ kohase automaatse tunnustamisega hõlmatud tervishoiutöötajatele
Selgitus
Valdkondlike tervishoiu kutsealade puhul peaks Euroopa kutsekaardi kinnitamise eest vastutavaks jääma liikmesriigi pädevad asutused.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ning koostab ja kinnitab Euroopa kutsekaardi kahe nädala jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta teavitab Euroopa kutsekaardi kinnitamisest taotlejat ja liikmesriiki, kus taotleja kavatseb teenuseid osutada. Kaardi kinnitamisest teavitamine vastuvõtvale liikmesriigile toimub artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni alusel. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva kahe aasta jooksul nõuda. 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ja tõendavat dokumentatsiooni ning annab Euroopa kutsekaardi välja ühe kuu jooksul alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast. Ta edastab seejärel Euroopa kutsekaardi viivitamatult asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja teavitab vastavalt taotluse esitajat. Asjaomased vastuvõtvad liikmesriigid koostavad artikliga 7 ettenähtud deklaratsiooni. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 kohaldamist, ei või vastuvõttev liikmesriik artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva aasta jooksul nõuda.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Päritoluliikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud kahe nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele. 2. Vastuvõtva liikmesriigi otsuse kohta või juhul kui lõikes 1 osutatud nelja nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eest peab vastutama vastuvõttev liikmesriik. Tähtaegu tuleb pikendada, et vastutavatele asutustele jääks piisavalt aega dokumentide kontrollimiseks.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Kui Euroopa kutsekaardi omanik soovib osutada teenuseid mõnes muus kui algselt lõike 1 kohaselt teavitatud liikmesriigis või kui ta soovib jätkata teenuste osutamist lõikes 1 osutatud kaheaastasest perioodist kauem, võib ta lõikes 1 osutatud Euroopa kutsekaarti jätkuvalt kasutada. Sellisel juhul esitab Euroopa kutsekaardi omanik artikli 7 kohase deklaratsiooni. 3. Kui Euroopa kutsekaardi omanik soovib osutada teenuseid mõnes muus kui algselt lõike 1 kohaselt teavitatud liikmesriigis või kui ta soovib jätkata teenuste osutamist lõikes 1 osutatud kaheaastasest perioodist kauem, võib ta lõikes 1 osutatud Euroopa kutsekaarti jätkuvalt kasutada. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ajakohastatud Euroopa kutsekaardi asjaomastele vastuvõtvatele liikmesriikidele. Sellisel juhul esitab Euroopa kutsekaardi omanik artikli 7 kohase deklaratsiooni.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4c – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaart kehtib seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus päritoluliikmesriigis tegutseda. 4. Euroopa kutsekaart kehtib seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus päritoluliikmesriigis tegutseda, välja arvatud juhul, kui kaardi omanik on saanud mis tahes liikmesriigis tegutsemise keelu.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks osutamiseks Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks osutamiseks ning ajutiste teenuste osutamiseks III jaotise III peatüki kohase automaatse tunnustamisega hõlmatud tervishoiutöötajate poolt
Selgitus
Vastuvõtvad liikmesriigid peaksid otsustama Euroopa kutsekaardi väljaandmise üle tegevuse alustamiseks, artikli 7 lõike 4 kohaseks ajutiste ja juhuteenuste osutamiseks (reguleeritud kutsealad, mis mõjutavad rahvatervist ja ohutust) ning ajutiste ja juhuteenuste osutamiseks direktiivi 2005/36/EÜ III jaotise III peatüki kohase automaatse tunnustamisega hõlmatud tervishoiutöötajate poolt. Valdkondlikud tervishoiu kutsealad on peamised tervishoiu pakkujad ja kujutavad ohtu avalikule ohutusele; kui ravi ebaõnnestub, ei mõjuta see üksnes võõrpatsienti, vaid ka vastuvõtvat tervishoiusüsteemi.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kahe nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist kontrollib päritoluliikmesriik esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust. 1. Viie nädala jooksul pärast Euroopa kutsekaardi täieliku taotluse saamist kontrollib päritoluliikmesriik esitatud tõendavaid dokumente ning kinnitab nende autentsust ja kehtivust, koostab Euroopa kutsekaardi, edastab selle kinnitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab kõnealust asutust vastavast IMI-failist. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat menetluse hetkeseisust.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata ühekuulist perioodi. 2. Artiklites 16, 21 ja 49a osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik Euroopa kutsekaardi kinnitamise üle vastavalt lõikele 1 kaheksa nädala jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata kaheksanädalast perioodi.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eest peab vastutama vastuvõttev liikmesriik. Tähtaegu tuleb pikendada, et vastutavatele asutustele jääks piisavalt aega dokumentide kontrollimiseks.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas tunnustada omaniku kvalifikatsiooni või nõuda temalt korvamismeetmeid; kõnealune otsus tehakse kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt kinnitamiseks edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata kahekuulist perioodi. 3. Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas tunnustada omaniku kvalifikatsiooni või nõuda temalt korvamismeetmeid; kõnealune otsus tehakse 12 nädala jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt edastatud Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet. Selline nõue ei peata 12nädalast perioodi.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eest peab vastutama vastuvõttev liikmesriik. Tähtaegu tuleb pikendada, et vastutavatele asutustele jääks piisavalt aega dokumentide kontrollimiseks.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul või ta nõuab lisateavet ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigilt Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast, loetakse Euroopa kutsekaart vastuvõtva liikmesriigi poolt kinnitatuks ning see tähendab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist asjaomase reguleeritud kutsealana vastuvõtvas liikmesriigis. 5. Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust kolme kuu jooksul alates päritoluliikmesriigilt Euroopa kutsekaardi kättesaamise kuupäevast, loetakse Euroopa kutsekaart vastuvõtva liikmesriigi poolt ajutiselt kinnitatuks ning see tähendab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist asjaomase reguleeritud kutsealana vastuvõtvas liikmesriigis. Lisateabe hankimise ettepanek katkestab kolmekuulise kinnitamistähtaja kulgemise maksimaalselt kaheks kuuks.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4d – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   5 a. Lõike 5 esimese lause sätteid ei kohaldata tervishoiutöötajate suhtes, kelle töö mõjutab patsiendi ohutust.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa kutsekaardi omanikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(**). 2. IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(**).
Selgitus
Siseturu infosüsteem on asutustevahelise teabevahetuse vahend. Kõrvalistel isikutel, näiteks taotlejatel, ei tohiks siseturu infosüsteemile juurdepääsu olla.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele. 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kvalifikatsiooni liiki ja kutseala, kodakondsust tunnustamise hetkel, kehtivat registreerimisstaatust, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutseala, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele. 4. Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub teabega, mida on vaja selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud. Selline teave sisaldab eelkõige nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -kohta, kutsenimetust, kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, töökogemust tõendavaid dokumente, kohaldatavat korda, asjaomaseid pädevaid asutusi, kaardi numbrit, turvaelemente ja viidet kehtivale isikutunnistusele.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel on kvalifikatsioon ja töökogemus olulised tegurid. Andmed kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta peaksid seetõttu Euroopa kutsekaardil olema kohustuslikud. Direktiivis käsitletakse kutsekvalifikatsioonide, mitte kutsealade tunnustamist, ning seetõttu peaks kutsekaart näitama, et kaardi omanikul on kutsenimetus, mis lubab vastaval kutsealal töötada.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 7. Liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IMI-failile juurdepääsu tingimused, tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Üldised õigusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 kohase kontrollimenetlusega. See menetlus tagab, et Euroopa Komisjon ei võta vastu rakendusakte, mis ei ole kooskõlas asjaomase komisjoni seisukohaga. Tundub, et kontrollimenetlus sobib seetõttu antud juhul paremini.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4e – lõige 7 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust. 7. Vastuvõtvad liikmesriigid sätestavad, et tööandjad, tarbijad, patsiendid ja muud huvitatud isikud võivad, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 1 – lõik 1 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -a) kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks võidakse anda osaline juurdepääs vastuvõtvas liikmesriigis;
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 4f – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaalukat avalikku huvi pakkuva põhjusega, nt rahvatervis, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. 2. Liikmesriigid võivad anda üksikjuhtumite kaupa osalise juurdepääsu tervishoiutöötajatele, kelle töö ei mõjuta patsiendi ohutust. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud üldisest huvist lähtuvate põhjustega, et kaitsta rahvatervist ja patsiendi ohutust;
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) vastuvõtva liikmesriigi keeloskust tõendav dokument artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul. f) selle vastuvõtva liikmesriigi keeleruumi, kus kutsetöötaja soovib töötada, ametliku keele või ametlike keelte oskust tõendav dokument patsiendi ohutusega seotud kutsealade puhul, artikli 21 lõikes 1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi puhul ning artiklites 23, 26, 27, 30, 33, 33a, 37, 39 ja 43 osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste puhul.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek ii) reguleeritud haridus ja koolitus või reguleeritud kutsealade puhul kutseõpe, millel on alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärne eraldi ülesehitus ja millega antavad kutseoskused ületavad punktis b ettenähtud kvalifikatsioonitaset, kui selline koolitus tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks, tingimusel et diplomile on lisatud päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus; välja jäetud
Selgitus
Direktiivis 2005/36/EÜ sisalduva artikli 11 punkti c alapunktis 11 on viide II lisale, mis hõlmab tervishoiu kutsealasid, nagu näiteks füsioterapeudid ja logopeedid. Artikli 11 punkti c alapunkt ii peaks praegusel kujul alles jääma.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt d Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) teine lõik jäetakse välja. välja jäetud
Selgitus
II lisa loetelu kohandamise võimalus peaks alles jääma.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt d a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d a) Lisatakse järgmine lõige:   „2 a. Komisjonil on õigus võtta artikli 58a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte II lisa loetelu kohandamiseks, et võtta arvesse õppekavasid, mis vastavad lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustele.”
Selgitus
II lisa loetelu kohandamise võimalus peaks alles jääma.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või tunnistuse puhul, mis tõendab reguleeritud haridust ja koolitust või artikli 11 punkti c alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärset eraldi ülesehitusega kutseõpet, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik päritoluliikmesriigi tõendatud või kinnitatud taset. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või tunnistuse puhul, mis tõendab reguleeritud haridust ja koolitust või artikli 11 punktis c sätestatud tasemega võrdväärset eraldi ülesehitusega kutseõpet, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik päritoluliikmesriigi tõendatud või kinnitatud taset.
Selgitus
Artikli 11 punkti c alapunktis ii viidatakse direktiivi II lisale, mis hõlmab ka tervishoiu kutsealasid ja tervise valdkonnaga seotud erialasid. Liikuvuse tõttu tuleks ka nende eriliselt struktureeritud koolituskavade puhul tunnustada päritoluliikmesriigi poolt kinnitatud kvalifikatsioone.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 13 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d või e liigituse alla. 4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti c, d või e liigituse alla.
Selgitus
Durch die von der Kommission vorgeschlagene Regelung wird ein Durchstieg von Niveaustufe 1 auf Niveaustufe 3 ermöglicht. Jedoch ist Niveaustufe 3 – ebenso wie die Niveaustufen 4 und 5, bei denen kein Durchstieg von Niveaustufe 1 möglich ist – eine postsekundäre Ausbildung. Daneben können die Mitgliedstaaten nach der von der Kommission vorgeschlagenen Regelung einen Durchstieg von Niveaustufe 3 auf Niveaustufe 4 versagen. Dies könnte in der Folge zu einer Mobilitätseinschränkung für die Gesundheitshandwerke wie Augenoptiker oder Hörgeräteakustiker führen, da diese Berufe in den Mitgliedstaaten unterschiedlich in Niveau 3 oder in Niveau 4 angesiedelt sind. Durch eine Aufnahme von Buchstabe c wird dieser Mobilitätsbarriere entgegen gewirkt.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 15 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 21 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (15 a) Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Liikmesriigid ei ole siiski kohustatud aktsepteerima V lisa punktile 5.6.2. vastavaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute jaemüügiapteekide rajamise puhul. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks ka vähem kui kolm aastat lahti olnud apteeke.”
Selgitus
Aus der vielfach von der Kommission angeführten Rechtsprechung des EuGH ergibt sich keine Notwendigkeit, die sogenannte „3-Jahresklausel“ zu streichen. Der EuGH hat in seiner ständigen Rechtsprechung keine Zweifel an der Rechtmäßigkeit der Regelung geäußert, sondern vielmehr darauf hingewiesen, dass die Mitgliedstaaten befugt sind, grundlegende Entscheidungen zur Organisation ihres Apothekenwesens in eigener Verantwortung zu treffen. Die Vorschrift ist im Vergleich zu denkbaren Ersatzregelungen auch weniger einschränkend, da sie auf Eignungsprüfungen oder Zugangskriterien wie Berufserfahrung verzichtet und so den Weg in die Selbständigkeit (durch Übernahme einer bestehenden Apotheke) relativ einfach und ohne zusätzliche Hürde eröffnet.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 15 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 21 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (15 a) Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:   „7 a. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende kutsetöötajate suhtes, kellel on V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kehtivad lõike 1 sätted üksnes juhul, kui nad on kvalifikatsiooni omandanud viimase kolme aasta jooksul või suudavad tõendada pädevalt asutuselt või muult asjaomaselt organisatsioonilt saadud kinnitusega, et nad on kinnituse väljaandmisele eelneva viie aasta jooksul reaalselt ja seaduslikult tegutsenud kõnealustel tegevusaladel vähemalt kolm järjestikust aastat. Kui seda ei ole sätestatud, võivad liikmesriigid hinnata kutsetöötaja kvalifikatsiooni kas III jaotise I peatükis toodud sätete alusel või anda kutsetöötajale piiratud juurdepääsu riikliku õiguse kohaselt.”
Selgitus
Praegu peavad pädevad asutused automaatselt tunnustama ja andma juurdepääsu kutsetöötajatele, kes ei pruugi olla kvalifikatsiooni omandamisest saadik mitu aastat praktiseerinud. Direktiiv peaks andma pädevatele asutustele võimaluse siduda automaatne tunnustamine nõudega tõendada hiljutist ja asjakohast kutsetöökogemust. Kui see ei ole võimalik, saavad kutsetöötajad lasta kaaluda oma taotlust üldsüsteemi alusel.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 17 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks esitavad liikmesriikide pädevad asutused alates [lisada kuupäev – artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev] ning seejärel iga viie aasta järel komisjonile ja teistele liikmesriikidele üldsusele kättesaadavad aruanded oma arstide, meditsiinitöötajate, üldõdede, hambaarstide, spetsialiseerunud hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite täiendusõppe ja -koolituse korra kohta. Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks esitavad liikmesriikide pädevad asutused alates [lisada kuupäev – artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev] ning seejärel iga viie aasta järel komisjonile ja teistele liikmesriikidele üldsusele kättesaadavad aruanded oma arstide, meditsiinitöötajate, üldõdede, hambaarstide, spetsialiseerunud hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite täiendusõppe ja -koolituse korra kohta. c) Liikmesriikides peab kehtima süsteem, millega tagatakse, et tervishoiutöötajad ajakohastavad korrapäraselt oma pädevusi pideva kutsealase arendamise teel.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 18 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 24 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Üldarsti õpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast õpet, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, ja sisaldab vähemalt 5 500 tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all. 2. Üldarsti õpe hõlmab kokku vähemalt kuueaastast õpet (mida võib lisaks väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktide abil) ja sisaldab vähemalt 5 500-tunnist reaalset teoreetilist koolitust ülikoolis ning praktilist koolitust, mille korraldab ülikool või mis toimub viimase järelevalve all ülikoolivälises haiglas. Vähemalt 5 500-tunnise reaalse koolituse hulka ei arvestata selliseid tegevusi nagu iseõppimine, eksamid ja väitekirja kirjutamine.
Selgitus
Üldarsti õppeaja lühendamine mõjutaks väga ebasoodsalt õppe kvaliteeti. Enamikus liikmesriikides on praegu üldarsti õppe kestus vähemalt kuus aastat. Selle lühendamine viiele aastale annaks tõuke allakäigu vallandumisele, mis on aga ebasoovitav. Teoreetilist koolitust peaks saama läbi viia ülikool, praktiline koolitus peaks aga olema võimalik nii ülikooli kui ka ülikoolivälises haiglas.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 18 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 24 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 3 punktis a osutatud piisavad teadmised teadusalade kohta kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama;   b) millisel määral on vajalik lõike 3 punktis b osutatud üksikasjade piisav mõistmine ning millised on sellise mõistmise jaoks vajalikud pädevused kooskõlas teaduse arenguga ning hariduses toimunud arengutega liikmesriikides;   c) millised on lõike 3 punktis c osutatud piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta ning millised pädevused peaksid kõnealuste teadmistega kaasnema, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut;   d) milline on lõike 3 punktis d osutatud nõuetekohane kliiniline kogemus ning milliseid vajalikke pädevusi peaks kõnealune kogemus hõlmama, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut ning hariduses toimunud arenguid liikmesriikides.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid. Kuigi arstide puhul puudub praegu kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise aluseks vajalik minimaalne koolitusprogramm, ei ole komisjoni pädevuse laiendamine sellisel moel õigustatud ning see läheks isegi kaugemale, kui minimaalse koolitusprogrammi jaoks vaja.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 25 – lõige 3a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3a. Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada osalise vabastuse eriarsti õppe teatavate osade läbimisest, kui koolituse kõnealune osa juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on erialase kvalifikatsiooni kõnealuses liikmesriigis juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa ühte kolmandikku V lisa punktis 5.1.3 osutatud eriarsti õppe minimaalsest kestusest. 3a. Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada üksikjuhtumite kaupa kohaldatava osalise vabastuse eriarsti õppe teatavate osade läbimisest, kui koolituse kõnealune osa on juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on erialase kvalifikatsiooni kõnealuses liikmesriigis juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa ühte kolmandikku V lisa punktis 5.1.3 osutatud eriarsti õppe minimaalsest kestusest.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub 12aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus. 1. Üldõdede koolitusele vastuvõtmine kooskõlas lõikega 3 sõltub minimaalsest vanusest, milleks peab olema 16 aastat, ning vähemalt 10aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus. Käesolev säte ei piira liikmesriikide õigust kehtestada koolitusele vastuvõtmise tingimuseks pikema kestusega üldhariduse nõude.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt d Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 31 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 6 punktis a osutatud piisavad teadmised üldõenduse teadusalade kohta, kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega;   b) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis a osutatud üksikasjade piisav mõistmine ning millised on sellisest mõistmisest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega;   c) millisel määral on vajalik lõike 6 punktis b osutatud üksikasjade piisav tundmine ning millised on sellistest teadmistest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega;   d) milline on lõike 6 punktis c osutatud piisav kliiniline töökogemus ning millised on sellisest piisavast kliinilisest töökogemusest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 23 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 33 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) lõige 2 jäetakse välja;
Selgitus
Kõikidel õdedel Poolas on sõltumata nende koolitusest praeguses või endises haridussüsteemis samad pädevused. Poola õigusnormide kohaselt on õed kohustatud oma teadmisi ja kutseoskusi pidevalt ajakohastama. Kvalifikatsioone, mille Poola õed on omandanud enne Poola ühinemist ELiga, tuleks seetõttu tunnustada omandatud õiguste põhimõtte alusel, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 23. Seega tunnistatakse artikli 33 lõige 2 kehtetuks.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 23 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 33 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab „bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 12. aprilli 2010. aasta tervishoiuministri määruse alusel, millega muudetakse 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määrust nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (21. aprilli 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne. 3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab „bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning tervishoiuministri 11. mai 2004. aasta määruse alusel, mis käsitleb nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalikke tingimusi, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170 koos hilisemate muudatustega), mis on asendatud 15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikliga 55.2 (23. augusti 2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ning tervishoiuministri 14. juuni 2012. aasta määrusega, mis käsitleb nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalikke tingimusi, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või keskharidusjärgse kooli (6. juuli 2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 24 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all. Hambaarsti põhiõpe kestab kokku vähemalt viis aastat ja hõlmab vähemalt 5000-tunnist täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib täiendava kriteeriumina väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, võttes aluseks, et üks õppeaasta võrdub 60 ainepunktiga, ning see sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.
Selgitus
Kvaliteedi tagamisega seotud põhjustel tuleks hambaarsti põhiõppe puhul aastates arvutatav minimaalse kestuse kriteerium asendada õppetöö miinimumtundide arvul põhineva kriteeriumiga. Nii võivad ebaregulaarselt või nädalalõppudel toimuvad kursused arvestusest välja jääda. ECTS-ainepunktide omistamine on liikmesriigiti väga erinev. Samaväärsete ECTS-ainepunktidega väljendamine ei tohi asendada teisi kriteeriume, vaid peaks pigem olema täiendav kriteerium.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 24 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 34 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 3 punktis a osutatud piisavad teadmised hambaarstitöö teadusalade kohta ning millisel määral on vajalik samas punktis osutatud teaduslike meetodite mõistmine ning millised on sellistest teadmistest ja sellisest mõistmisest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega;   b) millisel määral on vajalik lõike 3 punktis b osutatud üksikasjade piisav mõistmine ning millised on sellisest mõistmisest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning hariduses toimunud hiljutiste arengutega;   c) millisel määral on vajalik lõike 3 punktis c osutatud üksikasjade piisav tundmine ning millised on sellest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   d) millisel määral on vajalik lõike 3 punktis d osutatud kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine ning millised on sellest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   e) milline on lõike 3 punktis e osutatud nõuetekohane kliinilise töö kogemus kooskõlas hariduses toimunud hiljutiste arengutega.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava. Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib täiendava kriteeriumina väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all, ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava.
Selgitus
ECTS-ainepunktide omistamine on liikmesriigiti väga erinev. Samaväärsete ECTS-ainepunktidega väljendamine ei tohi asendada teisi kriteeriume, vaid peaks pigem olema täiendav kriteerium.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 3 punktis a osutatud piisavad teadmised teadusalade kohta ning millised on sellistest teadmistest tulenevad vajalikud pädevused kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   b) millised on lõike 3 punktis b osutatud piisavad teadmised tervete loomade ehituse ja funktsioonide kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   c) millised on lõike 3 punktides c ja d osutatud piisavad teadmised loomade käitumise, kaitse ja haiguste kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   d) millised on lõike 3 punktis e osutatud piisavad teadmised ennetava meditsiini kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   e) millised on piisavad teadmised lõike 3 punktis f osutatud üksikasjade kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   f) milline on lõike 3 punktis h osutatud piisav kliiniline ja muu praktiline töökogemus ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas hariduses toimunud hiljutiste arengutega.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 26 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (26 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 38a   Veterinaarerialad   Komisjon kontrollib kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist, kas lisaks arsti ja hambaravi erialadele peaks direktiivi 2005/36/EÜ reguleerimisalasse kuuluma ka veterinaarerialad, kui need on olemas vähemalt ühes kolmandikus liikmesriikidest, ning teeb vajaduse korral õigusakti ettepaneku.”
Selgitus
Ka veterinaarias on rida erialasid, mida Euroopas tuleb järjest enam tunnustada. Need erialad tuleks edaspidi samuti hõlmata automaatse tunnustamise süsteemiga.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 27 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 40 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) I liini puhul vähemalt 12aastane üldharidus või ämmaemandate kooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus; a) I liini puhul vähemalt 16. eluaastani kestnud vähemalt 10aastane üldharidus või ämmaemandate kooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus;
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 27 – alapunkt c Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 40 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 3 punktis a osutatud piisavad teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   b) millised on piisavad teadmised lõike 3 punktis c osutatud üksikasjade kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   c) milline on lõike 3 punktis d osutatud piisav kliinilise töö kogemus ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas hariduses toimunud hiljutiste reformidega ning ka teaduse ja tehnika arenguga;   d) millisel määral on vajalik lõike 3 punktis e osutatud ravipersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega töötamise kogemus ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas hariduses toimunud hiljutiste reformidega ning ka teaduse ja tehnika arenguga.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 28 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 41 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) mis sõltub diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, mis on vajalik ülikooli või muusse kõrgharidust andvasse asutusse sissesaamiseks või mis muul moel tagab teadmiste võrdväärse taseme; või
Selgitus
Direktiivis 2005/36/EÜ sisalduvad eeskirjad on end praktikas õigustanud ja need peaks kehtima ka edaspidi.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 28 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 41 – lõige 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a b) millele järgneb kaheaastane kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus;
Selgitus
Direktiivis 2005/36/EÜ sisalduvad eeskirjad on end praktikas õigustanud ja need peaks kehtima ka edaspidi.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist: 2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib täiendava kriteeriumina väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist:
Selgitus
ECTS-ainepunktide omistamine on liikmesriigiti väga erinev. Samaväärsete ECTS-ainepunktidega väljendamine ei tohi asendada teisi kriteeriume, vaid peaks pigem olema täiendav kriteerium.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 – alapunkt a Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) teoreetilise ja praktilise õppetöö järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all. b) teoreetilise ja praktilise õppetöö kestel või järel kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.
Selgitus
Liikmesriikidele ja nende ülikoolidele peaks ka edaspidi jääma võimalus üliõpilaste praktika aega paindlikult valida. Skandinaaviamaades näiteks toimub praktika osade kaupa üliõpilase õppetöö kestel.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 – alapunkt b Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 44 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada: välja jäetud a) millised on lõike 3 punktis a osutatud piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   b) millised on piisavad teadmised lõike 3 punktis b osutatud üksikasjade kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   c) millised on piisavad teadmised lõike 3 punktis c osutatud üksikasjade kohta ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga;   d) millised on lõike 3 punktis d osutatud piisavad teadmised statistiliste andmete hindamiseks ning milliseid vajalikke pädevusi peaksid kõnealused teadmised hõlmama kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 166 vastutavad kutseõppe sisu kindlaksmääramise eest liikmesriigid.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 45 – lõige 2 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (30 a) Artikli 45 lõikele 2 lisatakse punkt e a:   e a) ohutute, kvaliteetsete ravimite tellimine, valmistamine, kontrollimine, säilitamine ja väljastamine jaemüügiapteekides;
Selgitus
Proviisori ülesanded on edasi arenenud ning seetõttu tuleb asjakohaseid eeskirju vastavalt kohandada. Laost puuduvate ravimite kiire hankimine ja patsientidele väljastamine on tänapäeval osa proviisori igapäevasest tööst. Samuti on oluline, et proviisorid väljastaksid üksnes ravimeid, mille ohutuses ja autentsuses nad on veendunud.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 b (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 45 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (30 b) Artikli 45 lõikele 2 lisatakse punkt f a:   „f a) ravimite õige kasutamise jälgimine ning ravimialane teavitamine ja nõustamine ning üldine tervishoiualane teavitamine;”
Selgitus
Proviisori ülesanded on edasi arenenud ning seetõttu tuleb asjakohaseid eeskirju vastavalt kohandada. Ravikuuri ajal on ravimi täieliku mõju saavutamiseks oluline pidada kinni teatavatest harjumustest. Proviisoritel võib seejuures olla oluline teavitusroll.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 30 c (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 45 – lõige 2 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (30 c) Artikli 45 lõikele 2 lisatakse punkt f b:   „f b) patsientide nõustamine ja abistamine vabamüügis olevate ravimite kasutamisel ja iseravimisel;”
Selgitus
Proviisori ülesanded on edasi arenenud ning seetõttu tuleb asjakohaseid eeskirju vastavalt kohandada. Lihtsate haigestumiste korral, nagu külmetus, on inimestel kombeks pöörduda esmalt proviisori poole, kes peaks suutma neile pakkuda igakülgset selgitust.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 31 a (uus) Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 45 – lõige 2 – punkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (31 a) Artikli 45 lõikele 2 lisatakse punkt h a:   „h a) rahvatervise ja teavituskampaaniate toetamine.”
Selgitus
Paljude haigustega, nagu vähk, ja nähtustega, nagu antibiootikumiresistentsus, saab tõhusamalt võidelda teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil. Tervislikku elustiili või antibiootikumide õiget kasutamist käsitleva selgitustöö tulemuseks võib olla tervem ühiskond.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides määratletud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest; (c) teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides määratletud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest; kui mõnes liikmesriigis on asjaomane kutseala reguleeritud juba artikli 3 lõike 1 punktis m määratletud duaalse koolituse süsteemiga, peab ühine koolitusraamistik nägema ette duaalses süsteemis pakutava koolituse, võttes arvesse olemasolevaid standardeid;
Selgitus
Duaalsed kutseõppesüsteemid annavad olulise panuse noorte tööpuudusega võitlemisse, kuna neil on vajaduspõhine lähenemine tööturu vajadustele ja nad hõlbustavad õppurite varast ettevõtetesse tööleminekut. Ühised koolituspõhimõtted tuleks seetõttu valdkondades, kus see on asjakohane, ja kui duaalse koolituse süsteem juba vähemalt ühes liikmesriigis olemas on, struktureerida duaalse koolituse eeskujul.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise III peatüki alusel; (e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei reguleerita juba III jaotise II või III peatüki alusel;
Selgitus
Ühine koolitusraamistik on põhimõtteliselt tervitatav, kuna seeläbi võib automaatse tunnustamise süsteemi üle viia uusi tervishoiu kutsealasid. Siiski ei peaks ühise koolitusraamistikuga siduma II peatükiga hõlmatud kutsealasid.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Lõike 1 sätteid ei kohaldata arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealade suhtes, mis tuginevad koolituse kooskõlastatud miinimumnõuetel põhineva kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide automaatse tunnustamise põhimõttele.
Selgitus
Direktiiv ei tohi kehtestada kolmandat tunnustamiskorda lisaks automaatsele tunnustamisele ja üldsüsteemidele. See tekitaks segadust kutsetöötajale ja pädevale asutusele. Üheselt tuleb selgeks teha, et ühised koolitusraamistikud ei kehti valdkondlike kutsealade suhtes.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit ning ühise koolitusraamistikuga seonduvaid kvalifikatsioone. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit ning ühise koolitusraamistikuga seonduvaid kvalifikatsioone. Oma üksikasjalikkuse poolest ei ületa need III jaotise III peatükiga hõlmatud minimaalseid koolitusnõudeid.
Selgitus
Kutseõppe eest vastutavad liikmesriigid. Teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit ning kvalifikatsioone ei peaks seetõttu kirjeldama üksikasjalikumalt, kui seda on tehtud minimaalsetes koolitusnõuetes.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49b – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Käesoleva artikli kohane teabevahetus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Liikmesriik võib taotleda erandi kehtestamist lõikes 3 osutatud ühise koolitusraamistiku kohaldamisest oma territooriumil, kui ta on muul viisil kohustatud kehtestama oma territooriumil uue reguleeritud kutseala, või kui ta peab muutma kehtivaid põhimõttelisi siseriiklikke kutsealade struktuuriga seotud põhimõtteid seoses koolituse ja kõnealusel kutsealal tegutsema hakkamisega, või kui liikmesriik ei soovi oma riiklikku kvalifikatsioonisüsteemi siduda kõnealuses ühises koolitusraamistikus sätestatud kvalifikatsioonidega. Kõnealuse erandi tegemiseks asjaomasele liikmesriigile võib komisjon võtta vastu rakendusotsuse. 5. Liikmesriik võib kuue kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teatada komisjonile, et ta ei soovi oma territooriumil lõikes 3 osutatud ühist koolitusraamistikku kohaldada. Liikmesriik võib seda teha, kui ta oleks muidu kohustatud kehtestama oma territooriumil uue reguleeritud kutseala või kui ta peaks muutma kutsealade struktuuri suhtes kehtivaid siseriiklikke aluspõhimõtteid seoses koolituse ja kõnealustel kutsealadel tegutsema hakkamise tingimustega või kui liikmesriik ei soovi oma riiklikku kvalifikatsioonisüsteemi siduda kõnealuses ühises koolitusraamistikus sätestatud kvalifikatsioonidega.
Selgitus
Liikmesriigile peaks jääma õigus otsustada, kas ta soovib end ühise koolitusraamistikuga siduda või mitte.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 35 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 49b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ühised kutseeksamid välja jäetud 1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine kutseeksam” võimekustesti, millega hinnatakse kutsetöötaja suutlikkust tegutseda vastaval kutsealal kõigis liikmesriikides, kus seda kutseala reguleeritakse. Ühise kutseeksami edukas sooritamine võimaldab liikmesriigis hakata asjaomasel kutsealal tegutsema või tegutseda samadel tingimustel kõnealuses liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanutega.   2. Ühine kutseeksam vastab järgmistele tingimustele:   (a) III jaotise I peatükiga ettenähtud haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteemiga võrreldes võimaldab ühine kutseeksam enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;   (b) asjaomast kutseala reguleeritakse vähemalt kolmandikus kõigist liikmesriikidest;   (c) ühine kutseeksam koostati läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;   (d) ühine kutseeksam võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel osaleda liikmesriikides sellisel eksamil ja selliste eksamite praktilises korralduses, ilma et neil oleks kohustus olla mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.   3. Komisjonil on artikli 58a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse ühise kutseeksami tingimustega.
Selgitus
Ühine kutseeksam tähendab sekkumist liikmesriikide pädevusalasse ning ei ole seetõttu vastuvõetav.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontrolle viiakse läbi pädeva asutuse poolt pärast artiklis 4d, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 51 lõikes 3 osutatud otsuste vastu võtmist ning juhul, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega. Liikmesriik tagab, et keeleoskuse kontrolle viiakse läbi pädeva asutuse poolt pärast artiklis 4d, artikli 7 lõikes 4 ja artikli 51 lõikes 3 osutatud otsuste vastu võtmist ning juhul, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse suhtes seoses kutsealal tegutsema hakkamisega. Pädeva asutuse teostatav keelekontroll ei takista tööandjat vajaduse korral täiendavaid kontrolle läbi viimast.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Patsientide ohutusega seotud kutselade puhul võivad liikmesriigid anda pädevatele asutustele õiguse viia läbi kõiki asjaomaseid kutsetöötajaid hõlmav keeleoskuse kontroll, kui seda taotleb selgesõnaliselt riiklik tervisehoiusüsteem või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes ei ole seotud riikliku tervishoiusüsteemiga, esindav riiklik patsientide organisatsioon. Patsiente, sealhulgas patsiendi ohutust, mõjutavate kutsealade puhul ning patsiendi ravi ning patsiendile teenuste osutamise ja teabe edastamisega seotud kutsealade puhul peavad pädevad asutused kontrollima või jälgima kõigi asjaomaste kutsetöötajate keeleoskust, mis on vajalik kutsealal tegutsemiseks (nimelt ametliku keele või ametlike keelte oskus keeleruumis, kus kutsetöötaja soovib töötada, vastavalt vastuvõtva liikmesriigi institutsioonilisele korrale).   Keeleoskuse kontrollimine peab toimuma kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest eraldi, ent enne tegevusalale lubamist. Seejuures tuleb miinimumnõudeks seada Euroopa keeleõppe raamdokumendi C1-taseme.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 38 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Keeleoskuse kontroll piirdub liikmesriigi ühe ametliku keele oskusega, vastavalt asjaomase isiku valikule; see vastab kutsealale, kus soovitakse tegutseda, ning on kutsetöötaja jaoks tasuta. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada sellised kontrollid liikmesriigi kohtutes. Ametliku keele või ametlike keelte oskuse hindamisel keeleruumis, kus kutsetöötaja soovib töötada, seatakse miinimumnõudeks Euroopa keeleõppe raamdokumendi C1-tase. Kõik teenustasud, mida taotlejalt võidakse seoses keeleoskuse kontrolliga küsida, peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed ning suurusjärgult võrreldavad kohalikelt või ELi mittekuuluvate riikide kutsetöötajatelt nõutavate teenustasudega. Asjaomasel isikul on õigus vaidlustada sellised kontrollid liikmesriigi kohtutes.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 39 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 55a – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tasustatud praktika tunnustamine Kohustusliku juhendatava praktika tunnustamine
Selgitus
Viide tasustamisele tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellel siseriiklikud ametiasutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt keelanud tegutsemise järgmistel kutsealadel: 1. Liikmesriigi pädevad ametiasutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni sellise kutsetöötaja isikuandmetest, kellel siseriiklikud ametiasutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt keelanud tegutsemise või piiranud tegutsemist järgmistel kutsealadel:
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) V lisa punktis 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav perearst; a) V lisa punktides 5.1.1, 5.1.3 ja 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad arstid;
Selgitus
Patsientide ohutust silmas pidades ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid valdkondlikke tervishoiu kutsealasid nendest tervishoiu kutsealadest, mille suhtes kohaldatakse üksikjuhtumite kaupa tunnustamist.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) V lisa punktis 5.1.3 osutatud kutsenimetust kasutav eriarst; välja jäetud
Selgitus
Patsientide ohutust silmas pidades ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid valdkondlikke tervishoiu kutsealasid nendest tervishoiu kutsealadest, mille suhtes kohaldatakse üksikjuhtumite kaupa tunnustamist.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   b a) valdkondlikud erialad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud tunnustamist;
Selgitus
Patsientide ohutust silmas pidades ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid valdkondlikke tervishoiu kutsealasid nendest tervishoiu kutsealadest, mille suhtes kohaldatakse üksikjuhtumite kaupa tunnustamist.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   j a) direktiiviga 2006/123/EÜ hõlmamata ning rahvatervist ja ohutust mõjutavate kutsealade esindajad;
Selgitus
Patsientide ohutust silmas pidades ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid valdkondlikke tervishoiu kutsealasid nendest tervishoiu kutsealadest, mille suhtes kohaldatakse üksikjuhtumite kaupa tunnustamist.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 1 – punkt j b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   j b) kutsetöötajad, kelle suhtes kohaldatakse III jaotise I ja II peatüki kohast tunnustamise üldsüsteemi ning kes mõjutavad patsiendi ohutust.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus osutatud teave saadetakse hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine. Esimeses lõigus osutatud teave saadetakse siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Direktiiviga 2006/123/EÜ hõlmamata juhtumite puhul, kui liikmesriigi kutsetöötaja tegutseb käesoleva direktiivi raames kutsealal muu kutsenimetuse all kui need, millele on osutatud lõikes 1, teavitab liimesriik viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni, saades teadlikuks kutsetegevusega seotud tegevusest, konkreetsetest toimingutest või asjaoludest, mis võivad põhjustada teises liikmesriigis tõsist kahju inimeste tervisele või ohutusele või keskkonnale. Kõnealune teave ei lähe kaugemale sellest, mis on hädavajalik asjaomase kutsetöötaja tuvastamiseks ning selles viidatakse pädeva asutuse otsusele, millega keelatakse kõnealusel kutsetöötajal kutsealal tegutsemine. Artiklites 8 ja 56 sätestatud tingimustel võivad teised liikmesriigid taotleda lisateavet. välja jäetud
Selgitus
Patsientide ohutust silmas pidades ei tohiks kunstlikult eraldada automaatse tunnustamise süsteemi kuuluvaid valdkondlikke tervishoiu kutsealasid nendest tervishoiu kutsealadest, mille suhtes kohaldatakse üksikjuhtumite kaupa tunnustamist.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Kui taotleja esitab võltsitud isikut tõendavaid dokumente või tõendeid, teatab pädev asutus sellest kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Selgitus
Hoiatussüsteemi tuleks kasutada ka võltsitud isikut tõendavate dokumentide või tõendite kasutamisega seotud ohtude ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 b. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et taotleja on saanud oma kutsenimetuse ilma ettenähtud õpinguid lõpetamata, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda korvamismeetmete kohaldamist.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 c) Liikmesriigid peaksid viivitamatult teavitama teisi lõigetega 1 ja 2 hõlmatud liikmesriike, kui taotleja esitab valeteavet, sealhulgas valetõendeid koolituse ja hariduse kohta.
Selgitus
Hoiatusmehhanismi tuleks laiendada, et hõlmata valeteavet esitavaid kutsetöötajaid.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 42 Direktiiv 2005/36/EÜ Artikkel 56a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Rakendusakt hõlmab sätteid, milles käsitletakse pädevaid asutusi, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, hoiatuste täiendamist lisateabega, hoiatuste tagasivõtmist ja tühistamist, juurdepääsuõigusi andmetele, hoiatustes sisalduva teabe parandamise viise ning andmete töötlemise ja säilitamise turvalisuse tagamise meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud nõuandemenetlusega. 5. Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Rakendusakt hõlmab sätteid, milles käsitletakse pädevaid asutusi, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, hoiatuste täiendamist lisateabega, hoiatuste tagasivõtmist ja tühistamist, juurdepääsuõigusi andmetele, hoiatustes sisalduva teabe parandamise viise ning andmete töötlemise ja säilitamise turvalisuse tagamise meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 58 osutatud kontrollimenetlusega.

MENETLUS

Pealkiri	Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ ja siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd käsitleva määruse [...] muutmine
Viited	COM(2011)0883 – C7-0512/2011 – 2011/0435(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.1.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 2.2.2012
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anja Weisgerber 15.2.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	30.5.2012	20.9.2012	5.11.2012
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	58 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Martina Anderson, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Anne Delvaux, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Frieda Brepoels, Nikos Chrysogelos, Christofer Fjellner, Julie Girling, Jutta Haug, Riikka Manner, Britta Reimers, Alda Sousa, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Andrea Zanoni

MENETLUS

Pealkiri	Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ ja siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd käsitleva määruse [...] muutmine
Viited	COM(2011)0883 – C7-0512/2011 – 2011/0435(COD)
EP-le esitamise kuupäev	19.12.2011
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.1.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 19.1.2012	ENVI 2.2.2012	CULT 19.1.2012
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	CULT 23.1.2012
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Bernadette Vergnaud 30.11.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	9.1.2012	28.2.2012	25.4.2012	18.9.2012
	10.10.2012	6.11.2012	29.11.2012	10.1.2013
Vastuvõtmise kuupäev	23.1.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Preslav Borissov, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Toine Manders, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Ashley Fox, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Kyriacos Triantaphyllides, Sabine Verheyen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Zigmantas Balčytis, Elisa Ferreira, Claudio Morganti, Angelika Niebler, Hermann Winkler, Patricia van der Kammen
Esitamise kuupäev	13.2.2013